<<

Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

HAWAIIAN LANGUAGE GUIDELINES FOR HAWAIIAN IMMERSION Grades K and 1

Final Report to the Office of Hawaiian Education State of Hawaiÿi DOE Project: ÿÖlelo Ola

Dr. Sam L. Noÿeau Warner Department of Hawaiian & Indo-Pacific Languages and Literatures University of Hawaiÿi at Mänoa

E hele i ka papa kuhikuhi analula (ÿaoÿao ÿekahi)(ÿaoÿao ÿelua)

This report sets out the basic guidelines as to the grammatical structures and features that should be acquired by children in the Hawaiian Immersion grade-K and grade-1 classrooms. While no claim is made that the goals set out herein are all encompassing, based on the research and experience gained in child language acqisition of Hawaiian, they are fundamental goals that the children should be able to acquire over the course of the first two years of Hawaiian immersion (grades K-1). Further, they will provide a sound foundation of the children’s Hawaiian language for further acquisition of Hawaiian. It should be noted, that the goals provided herein are substantial and will take time for teachers to modify their curriculum and teaching practices to achieve them all. As language acquisition is long process, these guidelines are provided in the hope that grade-K and grade-1 teachers will target them in their teaching.

Teachers should not view these guidelines as subjects to “cover” (i.e., to teach a certain number of times and claim that their job is done). The proof in language acquisition is in the children’s ability to use the language, not in the teachers’ ability to document that they spent one or more lessons on each grammatical feature targeted.

These guidelines are not intended as a manual to teach Kula Kaiapuni teachers grammar. The assumption is that the typical Kula Kaiapuni teacher will know the majority of the grammatical features presesnted within these guidelines. However, examples are provided when deemed necessary. An index is being provided which sets out the metalinguistic terms for each grammatical feature in Hawaiian and English given the relatively recent advent of the current grammatical descriptive terms in Hawaiian the diversity in which Hawaiian is taught across the state.

1 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

The guidelines are highlighted in two colors. Red indicates grammatical structures or features that the author of this report generally believes need work in most Kula Kaiapuni K-1 classrooms. There may be K-1 Kaiapuni classrooms, however, in which these structures have already been mastered by most or all students. Kaiapuni teachers should use the target guidelines as they apply to their own students and classrooms. Teachers should also look carefully at the examples presented in red, as they often include specific structures or features that are problematic for the Kula Kaiapuni students.

The blue highlights indicate targets that should be viewed with caution. While it suggested that teachers themselves use these structures communicatively and grammatically in speaking with their students, the students themselves may not be able to do so initially. The caution is that some or all students may not be developmentally/cognitively ready to acquire some of these concepts. Thus, trying to force children to acquire concepts such as the difference between kinoÿö and kinoÿä possessives, or determiners ke and ka, or certain terms related to time before children have adequately developed concepts related, for example, to time may prove frustrating to the students (and therefore the teacher and parent as well). Still the teacher is encouraged to provide good models of these features as appropriate.

As always, more research is needed to answer some of these questions and to further develop the guidelines and direction of the program.

The following two pages presents a Table of Contents in Hawaiian. The terms for each Hawaiian structure or feature focused upon was originally developed in Nä Kai ÿEwalu by Wilson and Kamanä (1977). Some adaptations have been made by Warner and Laiana Wong at UH Mänoa.

TO USE: To access specific structure or feature presented in these guidelines in the Papa Kuhikuhi Analula below, simply click on the appropriate heading.

E hele i ka papa kuhikuhi analula (ÿaoÿao ÿekahi)(ÿaoÿao ÿelua)

2 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) Pepeke ÿAike ÿO Pepeke + Kuÿa Hola ÿEhia? …a hiki i… Pepeke ÿAike He Pepeke Henua Painu I mea aha këia? Nä PAINU KIKOÿÏ E Makaÿala Ai I KIKINO naÿu HAMANI Pepeke He… kä/ko HEHELE ÿAÿANO Pepeke ÿAÿohe Oÿa Hele a ÿAÿANO Pepeke ÿAÿohe Oÿa (PAPANI) He Keu Aku Pepeke Helu Oÿa Kokoke Pepeke Helu Oÿa (PAPANI) ÿAneÿane Pepeke Henua ÿAÿANO no ka hoÿohälikelike ÿana Kälele Henua \ ÿOi aku Kälele Nonoÿa Like (me) Kälele Kümua Like a like (me) Kälele Hoahana ÿAno like (me) Nä MEMEÿA ÿOkoÿa PIKO. ÿOkoÿa PIKO HAMANI PAINU e like me HEHELE Me he MEA ala ÿAÿANO Nä Kähulu ÿIAE Kähulu Hua ÿÖlelo (KIKINO) KIKINO Kähulu Hua ÿÖlelo (PAINU) Pepeke Painu Kähulu ÿAwe Hoahana (PAINU) Nä Mäka Painu (ÿIke loa) Kähulu Pepeke Painu Nä Mäka Painu (Höÿole) …Piko Hou ÿOle Pepeke Painu Akula …Piko Hou Painu Nonoÿa Iho KÄHULU PEPEKE PIKO HOU Kikoÿï ÿAkahi a PAINU He aha käu i PAINU ai? Kälele ÿÄkena ÿEhia MEA a Kapua i PAINU ai? Nä Mäka Painu (ÿIke loa) ÿEhia äna MEA i PAINU ai? Nä Mäka Painu (Höÿole) ÿAÿohe MEA a ka wahine i PAINU ai. Kälele Külana Painu ÿAÿohe aÿu MEA e PAINU ai. Nä Mäka Painu (He) Nui nä MEA a ke kumu i PAINU ai. Nä Nïnau E hoÿomau i ka ÿaoÿao ÿelua. 3 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿelua) Kähulu Pepeke Nonoÿa Mäka Piko: ø Kiÿa Pepeke Nä PAPANI Paÿakikï / Maÿalahi Nä PAPANI + IÿOA/KIKINO Mäkaukau Iÿoa Maÿuli/Paku + mä E pili ana i/iä… Helu ÿEhia I kahi ÿë ÿEhia Mea Maliÿa paha, PEPEKE Ka Mea Helu ÿEhia Inä Ka Mua O Ka Mea Akä Nä Mea ÿEhia A laila Päkahi No laila Ma kahi o ka # No Ka Mea Nä Kaÿi A Kikoÿï A ME Kikoÿï ÿole Iÿoa Henua Nä Kaÿi Oÿa IÿOA HENUA: E Makaÿala Kinoÿö Iÿoa Henua + Oÿa Hupua Kinoÿä Mäka Piko no ka Iÿoa Henua (ÿo) NÄ MANAWA Hoakäka këia MANAWA aÿe këlä MANAWA aku nei Nä ÿAmi ka MANAWA nei ÿAmi Henua: ma, i, iä këia MANAWA ÿAmi Hoahana: me ka lä ma nehinei ÿAmi Kümua: mai ka lä ÿapöpö ÿAmi Kümua: maiä Nä Lä O Ka Pule ÿAmi Nonoÿa: no ÿAmi Nonoÿa: na Nä Mahina O Ka ÿÄkena ÿIae: e Nä Pö Mahina ÿAmi ÿÄkena ÿAÿano: i , iä Hune ÿAÿau ÿAmi Lauka: i, iä Pepeke, ÿAÿole Anei? ÿAmi hea: e Pepeke, ÿeä Nä Mäka Ka ÿOhana Mäka Oÿa: o Mäka Oÿa: a Nä Mea Like ÿOle Mäka Piko: ÿo E hoÿi i ka ÿaoÿao ÿekahi. 4 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

NÄ PAHU HOPU ÿÖLELO HAWAIÿI No Ka Papa Mälaaÿo A Me Ka Papa ÿEkahi O Ke Kula Kaiapuni Hawaiÿi

Pepeke ÿAike ÿO ÿIke loa: ÿO Kauÿi ke kumu Höÿole: ÿAÿole ÿo Kauÿi ÿo ke kumu. Nïnau: ÿO wai ka inoa o kou makuahine? ÿO wai këlä mokupuni? ÿO wai këlä hale ÿaina? ÿO wai këlä puke? ÿO wai këlä iÿa? ÿO wai këia pö? ÿO ka mea hea ke kumu? ÿO ka Pöÿahia këia? ÿO ka lä ÿehia këia? ÿO ka mahina hea këia? ÿO ka makahiki hea këia?

Hola ÿEhia? Nïnau: Hola ÿehia këia? ÿIke loa: Hola ÿewalu këia. Hapalua hola ÿewalu këia.

Pepeke ÿAike He ÿIke loa: He manini këia. Höÿole: ÿAÿole këia he manini. Nïnau: He aha kënä? He aha käu hana? He aha ke ÿano o këlä iÿa? (He manini ke ÿano o këlä iÿa.) He aha ka inoa o këlä iÿa? (He manini kona inoa.)

I mea aha këia? Nïnau: I mea aha këia? Pane: I mea e käkau ai.

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi)(ÿaoÿao ÿelua)

5 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

I KIKINO naÿu Nïnau: I haukalima näu? ÿIke loa: I haukalima naÿu, ke ÿoluÿolu.

Pepeke He… kä/ko ÿIke loa: He kaÿu. Nïnau: He aha käu?

Pepeke ÿAÿohe Oÿa Höÿole: ÿAÿohe kälä a Keola. Nïnau: ÿEhia päpale o këlä wahine?

Pepeke ÿAÿohe Oÿa (PAPANI) Höÿole: ÿAÿohe oÿu kaikuaÿana. Nïnau: ÿEhia äu puke?

Pepeke Helu Oÿa ÿIke loa: Hoÿokahi hale o ke käne. Nïnau: ÿEhia hale o ke käne? ÿEhia makahiki o ke keiki?

Pepeke Helu Oÿa (PAPANI) ÿIke loa: ÿElua äna puaÿa. ÿElima oÿu makahiki. Nïnau: ÿEhia äna puaÿa? ÿEhia ou makahiki? ÿEhia ona makahiki?

Pepeke Henua ÿIke loa: Aia au ma ke kula. Eia au ma ka hale. Aia nö ia iä ÿoe. Aia käu kälä iaÿu. Höÿole: ÿAÿole au ma ke kula. ÿAÿole iaÿu käu kälä. Nïnau: Aia i hea ÿoe? Aia iä wai kaÿu kälä?

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

6 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Kälele Henua ÿIke loa: Ma ke kula ÿo ia I ka lä ÿäpöpö ka päÿina. Iaÿu nä kikiki. Höÿole: ÿAÿole ÿo ia ma ke kula. ÿAÿole ka päÿina i ka pö nei. ‘A’ole ia’u nå kikiki. Nïnau: Ma hea ÿo ia? I hea? I ka manawa hea? Ma ka “ÿäina” hea? I ka Pöÿahia? I ka hola ÿehia? I ka makahiki hea? I ka mahina hea Iä wai?

Kälele Nonoÿa ÿIke loa: Naÿu këia mea. No Lei kënä päpale. Höÿole: ÿAÿole naÿu kënä mea. ÿAÿole no Lei këia päpale. Nïnau: Na wai ka ÿïlio ÿeleÿele? No wai këia mau hale? No wai ke kuleana? No wai ka hewa? No hea mai ÿoe? No ke aha këlä päÿina?

Kälele Kümua ÿIke loa: Mai Niÿihau mai ka moku. Höÿole: ÿAÿole mai Niÿihau ka moku. Nïnau: Mai hea mai ka moku? Mai ka hale küÿai hea mai këia lole? Maiä wai mai këia ?

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi)(ÿaoÿao ÿelua)

7 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Kälele Hoahana ÿIke loa: Me Lei ÿo ia. Me këia ka hana. Höÿole: ÿAÿole ÿo ia me Lei. Nïnau: Me wai läkou? Me ke aha ka hana? Pehea ka hana? Pane: Me këia ka hana. Penei ka hana. Me këlä ka hana. Pëlä ka hana. Me kënä.

Nä MEMEÿA HAMANI HAMANI PIKO ÿAWE LAUKA Inu ÿo Kaipo i ka wai

HEHELE HEHELE PIKO ÿAWE HENUA Hele ÿo ia i ke kula.

ÿAÿANO ÿAÿANO PIKO ÿAWE ÿÄKENA ÿAÿANO Hauÿoli ka mämä i ke keiki.

ÿIAE ÿIAE PIKO ÿAWE ÿÄKENA ÿIAE ÿIke ÿia ke kumu e nä haumäna.

KIKINO KAÿI KIKINO KÄHULU ka wahine uÿi

Pepeke Painu ÿIke loa: HAMANI ÿAi ÿo Lani i ka poi.

Nä Mäka Painu (ÿIke loa) ø PAINU Ua PAINU Ua PAINU aku nei Ua hoÿi mai nei ke koa i Hawaiÿi. Ke PAINU nei E PAINU ana I nehinei, e hiamoe ana au i ka hola ÿekolu. E PAINU ana ÿApöpö, e hiki mai ana ka mokulele i ka hola ÿumi. E PAINU E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

8 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Pepeke Painu (Hoÿomau ÿia) Höÿole: ÿAÿole ÿai ÿo Lani i ka poi. Höÿole (PIKO PAPANI): ÿAÿole ÿo ia ÿau i ka poi.

Nä Mäka Painu (Höÿole) ÿAÿole ø PAINU ÿAÿole i PAINU ÿAÿole i PAINU aku nei ÿAÿole e PAINU nei ÿAÿole e PAINU ana I nehinei, ÿaÿole au e hiamoe ana i ka hola ÿekolu. ÿAÿole e PAINU ana ÿAÿole e PAINU Mai PAINU

Nä Nïnau: E aha ana ÿoukou?

Pepeke Painu Akula Ua PAINU akula Ua kü ÿo Kalei a puka akula i waho.

Painu Nonoÿa Iho ÿIke loa: Ua hana au noÿu iho.

ÿAkahi a PAINU ÿIke loa: ÿAkahi a kipa ÿo Kahiwalani i kona kupuna wahine. ÿIke loa: (PIKO PAPANI) ÿAkahi ÿo ia a kipa i kona kupuna wahine.

Kälele ÿÄkena ÿIke loa: HAMANI Naÿu e häÿawi i ka iÿa iä ÿoukou. ÿIke loa: HEHELE Naÿu e hele e kiÿi iä ia.

Nä Mäka Painu (ÿIke loa) i HAMANI/HEHELE e HAMANI/HEHELE nei e HAMANI/HEHELE ana e HAMANI/HEHELE ana e HAMANI/HEHELE

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

9 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Kälele ÿÄkena (Hoÿomau ÿia) Höÿole: HAMANI ÿAÿole naÿu e häÿawi i ka iÿa iä ÿoukou. Höÿole: HEHELE ÿAÿole naÿu e hele e kiÿi iä ia.

Nä Mäka Painu (Höÿole) ÿAÿole i HAMANI/HEHELE ÿAÿole e HAMANI/HEHELE nei ÿAÿole e HAMANI/HEHELE ana ÿAÿole e HAMANI/HEHELE ana ÿAÿole e HAMANI/HEHELE

Kälele Külana Painu ÿIke loa: Ma Kauaÿi i hele ai ke kumu.

Nä Mäka Painu i PAINU ai e PAINU nei e PAINU ana e PAINU ana Ma ka hale ÿaina ÿo ia e ÿai ana. . A I ÿOLE ana e PAINU ai Ma ka hale ÿaina ana ÿo ia e ÿai ai. e PAINU ai

Nä Nïnau Manawa: Ähea Inähea I ka manawa hea I ka makahiki hea Mai ka makahiki hea Ma ka mahina hea I ka Pöÿahia I ka lä ÿehia I ka hola ÿehia

Kahi: I hea Ma hea Mai hea mai Maiä wai Me wai

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

10 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Kälele Külana Painu (Hoÿomau ÿia) Nä Nïnau Hoahana: Pehea Ma ke ÿano hea Me ke aha Me wai

Kumu No ke aha I ke aha

Pepeke + Kuÿa i PAINU PIKO E hele mai i ÿike pono au i kou mau maka.

i ÿole e PAINU PIKO E hana i ka haÿawina i ÿole e huhü ke kumu iä ÿoe.

o PAINU PIKO Mai hana pëlä o ÿeha kou lima i ka pahi.

a PAINU PIKO E kali ÿoe a kani ka pele.

ke PAINU PIKO I koÿu wä kamaliÿi, ke huhü ÿo Päpä, makaÿu mäkou.

…a hiki i… a hiki i KIÿA E hele ÿoe a hiki i ke kahawai. a hiki i KIÿA PEPEKE E hele ÿoe a hiki i ka pau ÿana o ke kula.

Pepeke Henua Painu ÿIke loa: Aia ÿo ia ke ÿai nei.

Nä PAINU KIKOÿÏ E Makaÿala Ai HAMANI haÿalele Ua haÿalele ke keiki iä Oÿahu no Kauaÿi.

HEHELE hele Ua hele ke keiki mai Oÿahu i Kauaÿi.

kü Ke kü nei ÿo ia i luna. *Ke kü i luna nei ÿo ia.

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

11 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Nä PAINU Kikoÿï E Makaÿala Ai (Hoÿomau ÿia) ÿAÿANO Loaÿa ÿIke loa: Ua loaÿa ÿo ia i ka mäkaÿi Höÿole: ÿAÿole ÿo ia i loaÿa i ka mäkaÿi. Lilo ÿIke loa: Ua lilo kaÿu kälä i këlä keiki nui. Höÿole: ÿAÿole i lilo kaÿu kälä i këlä keiki nui. Lilo ÿIke loa: Makemake ÿo ia i lilo i pailaka mokulele. Höÿole: ÿAÿole ÿo ia makemake e lilo i pailaka mokuele. Hiki (+ HAMANI/HEHELE) ÿIke loa: Hiki iaÿu ke kökua iä ÿoukou. Höÿole: ÿAÿole hiki i ke kumu ke hele me ÿolua. Hiki (+ ÿAÿANO/ÿIAE) ÿIke loa: Hiki ke wela kou lima i ke ahi. Höÿole: ÿAÿole hiki ke ÿai ÿia këia ÿano melehune. Maopopo ÿIke loa: Maopopo iaÿu ke kumu o kona make ÿana. Höÿole: ÿAÿole maopopo iaÿu kona inoa. Pau ÿIke loa: Ua pau ka haÿawina (iaÿu). Ua pau kaÿu haÿawina (iaÿu). Höÿole: ÿAÿole i pau ka haÿawina (iaÿu). Puni ÿIke loa: Ua holo nä keiki a puni ka hale. Höÿole: ÿAÿole läkou i hele a puni këlä ÿäina. Koe ÿIke loa: Ua hana mäkou i nä mea a pau, koe këia. Höÿole: ÿAÿole i koe hoÿokahi kanaka.

Hele a ÿAÿANO ÿIke loa: Ua hele a huhü loa ke kumu iä mäkou. Höÿole: ÿAÿole ÿo ia i hele a huhü loa iä mäkou.

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

12 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

He Keu Aku ÿIke loa: He keu aku këia keiki a ka ÿoluÿolu.

Kokoke ÿIke loa: Ua kokoke e pau ka manawa. Ua kokoke ka hale i ke kulanui.

ÿAneÿane ÿIke loa: ÿAneÿane e hoÿi läkou.

ÿAÿANO no ka hoÿohälikelike ÿana ÿOi aku ÿOi aku këlä ma mua o këia.

ÿAÿANO aÿe Ua nui aÿe këlä ma mua o këia.

Like (me) Ua like këlä me këia.

Like a like (me) Ua like nö a like këlä me këia.

ÿAno like (me) Ua ÿano like këlä me këia.

ÿOkoÿa PIKO. ÿOkoÿa PIKO ÿOkoÿa ke Kepanï. ÿOkoÿa ka Hawaiÿi.

PAINU e like me ÿIke loa: Ua hana ÿo ia e like me aÿu.

Me he MEA ala ÿIke loa: Ua lele ka lupe me he manu lä.

Nä Kähulu Kähulu Hua ÿÖlelo (KIKINO) …ka wahine uÿi…

Kähulu Hua ÿÖlelo (PAINU) Ua hele ÿäwïwï läkou. Ua hele koke ÿo ia.

Kähulu ÿAwe Hoahana (PAINU) me ka ÿAÿANO Ua hele ÿo ia me ka ÿäwïwï. me ke KIKINO ÿole Ua hele ÿo ia me ka lole ÿole!

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

13 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Kähulu Pepeke Painu …Piko Hou ÿOle …ka wahine i PAINU… i PAINU ÿO ia ke käne i koe. e PAINU nei He Kepanï ka mea e lawe ÿia nei i ka haukapila. e PAINU ana ÿO ia ke käne e hiamoe ana i nehinei. e PAINU ana Ua ÿike au i ka mea e mele ana i ka pö ÿapöpö. e PAINU Ma hea ka wahine e .

…Piko Hou …ka wahine aÿu i HAMANI / HEHELE ai… …ka ÿäina i ÿAÿANO / ÿIAE ai au… i PAINU ai ÿO këia ka hökele i make ai ÿo Kaläkaua. e PAINU nei He aha ke kumu e lawe ÿia ai ÿo Nani i ka haukapila? e PAINU ana Äkea ka ÿäina a Nälani e hele ana i nehinei. e PAINU ana Aia ka iÿa aÿu e ÿai ana ma ÿö. e PAINU ai Nui nä ÿeke poi a käkou e halihali ai.

KÄHULU PEPEKE PIKO HOU Kikoÿï (Like nö nä Mäka Painu me ko nä KP PIKO HOU ÿOLE o luna)

He aha käu i PAINU ai? He aha käu i hana ai i nehinei? He aha ka mea äu i hana ai?

ÿEhia MEA a Kapua i PAINU ai? ÿEhia lei a Kapua i küÿai aku ai?

ÿEhia äna MEA i PAINU ai? ÿEhia äna iÿa i ÿai ai?

ÿAÿohe MEA a ka wahine i PAINU ai. ÿAÿohe lei a ka wahine i hana ai.

ÿAÿohe aÿu MEA e PAINU ai. ÿAÿohe aÿu mea e hana ai.

(He) Nui nä MEA a ke kumu i PAINU ai. He nui nä iÿa a ke kumu i kaha ai. He nui kaÿu mau iÿa i ÿai ai.

Kähulu Pepeke Nonoÿa …ka mea nona… Ma hea ka wahine nona ka lei ÿilima? …ka mea näna… ÿO wai ke käne näna ka ÿïlio pupuka?

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

14 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Kiÿa Pepeke KIÿA PEPEKE + hunekuhi …kona ÿai ÿana aku i ka poi…

PAINU KIÿA PEPEKE Maikaÿi ka hele ÿana i kahakai. i + KIÿA PEPEKE i ka ÿai ÿana mai o ke kumu i ka poi ma hope/ma mua o + KIÿA PEPEKE ma hope o koÿu ÿai ÿana iho i ka iÿa no + KIÿA PEPEKE no ka hoÿomoÿa ÿana i ka pipi kü

ÿAÿANO: E makaÿala Küpono *Küpono ÿOle Paÿakikï / Maÿalahi Paÿakikï ka hana ÿana i ka päpale lau hala. *Paÿakikï e hana i ka päpale lau hala. Maÿalahi ka hana ÿana i këia. *Maÿalahi ka hana ÿana i këia.

Mäkaukau Ua mäkaukau mäkou no ka hele ÿana. *Ua mäkaukau mäkou e hele.

E pili ana i/iä… e pili ana i He puke këia e pili ana i ka poÿe Kepanï. e pili ana iä Ua lohe ÿoe e pili ana iä Kawelo?

I kahi ÿë ÿIke loa: E hele ÿoe i kahi ÿë! ÿIke loa: Ua lilo kona noÿonoÿo i kahi ÿë.

Maliÿa paha, PEPEKE ÿIke loa: Maliÿa paha, ua hele ÿo Kahulu i kahakai. Maliÿa paha, he käne ÿo ia.

Inä inä PEPEKE ÿAÿole maopopo inä ua hele ÿo ia.

Akä akä, PEPEKE ÿAÿole au i hele. Akä, ua hui mua mäua.

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

15 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

A laila a laila, PEPEKE Ua höÿea läkou. A laila, ua häliÿi ÿo ia i ka moena.

No laila no laila, PEPEKE Ua lohe ÿo ia i ka nühou, no laila, ua hoÿi mai ÿo ia i ka hale.

No Ka Mea no ka mea, PEPEKE Ua hoÿi ÿo ia no ka mea ua lohe ÿo ia i ka nühou.

A a + PEPEKE ÿO ÿoe a ÿo au nä kumu. He iÿa këia a he ÿïlio këlä. Ua kü a hoÿi aku ÿo ia i ka hale. Hoÿokahi iÿa a ÿelua puhi a Kaipo.

A ME a me + MEMEÿA ÿO Lei a me Nani nä kumu. Ua ÿike au i ÿelua iÿa a me ÿekolu maiÿa. Ua hele ÿo Kale a me ke kumu. Maikaÿi ka ÿau ÿana a me ka heÿe nalu ÿana.

Iÿoa Henua luna lalo mua hope waho loko waena waena konu uka kai laila ÿö

ÿIke loa: Aia nä keiki ma luna o ka moena. Eia mäkou i mua o ka hale i këia manawa.

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

16 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Iÿoa Henua (Hoÿomau ÿia) Iÿoa Henua + Oÿa Hupua ma luna oÿu ma hope ou ma kai ona IÿOA HENUA: E Makaÿala i loko nei. ma ÿö ala. ma luna pono ma ÿö aku ma ÿaneÿi mai ma ÿö a ma ÿaneÿi mai ÿö a ÿö Mäka Piko no ka Iÿoa Henua (ÿo) POÿO ÿo Iÿoa Henua. Wela ÿo loko.

Hoakäka Piko: Ua hele mai ke kumu ÿo Kalaekea. ÿAwe Lauka: Ua ÿike mäkou i ke kumu iä Kalei.

Nä ÿAmi ÿAmi Henua: ma, i, iä Kikino ma ka hale Kikino i ke kula Iÿoa Paku i Niÿihau Iÿoa Henua i mua Iÿoa Maÿuli iä Lei Papani iä läkou Papani iä ia Papani (küÿë lula) iaÿu ÿAmi Hoahana: me Kikino me ke kumu Iÿoa Paku me Niÿihau Iÿoa Maÿuli me Kaÿiulani Papani me läkou Papani me ia Papani (küÿë lula) me aÿu E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

17 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Nä ÿAmi (Hoÿomau ÿia) ÿAmi Kümua: mai Kikino mai ke kula Iÿoa Paku mai Niÿihau Iÿoa Henua mai uka ÿAmi Kümua: maiä Iÿoa Maÿuli maiä Lei Papani maiä läkou Papani maiä ia Papani (küÿë lula) mai aÿu Papani (nïnau) maiä wai ÿAmi Nonoÿa: no Kikino no ke kumu Iÿoa Paku no Niÿihau Iÿoa Henua no uka Iÿoa Maÿuli no Nani Papani no läkou Papani (hupua) noÿu Papani (hupua) nou Papani (hupua) nona ÿAmi Nonoÿa: na Kikino na ke kumu Iÿoa Maÿuli na Nani Papani na läkou Papani (hupua) naÿu Papani (hupua) näu Papani (hupua) näna ÿÄkena ÿIae: e Kikino e ke kumu Iÿoa Maÿuli e Nani Iÿoa Paku e Nounou Papani e ÿoe Papani e ia Papani (küÿë lula) e aÿu

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

18 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Nä ÿAmi (Hoÿomau ÿia) ÿAmi ÿÄkena ÿAÿano: i , iä Kikino i ka lä Iÿoa Maÿuli iä Lei Papani iä läkou Papani iä ia Papani (küÿë lula) iaÿu ÿAmi Lauka: i, iä Kikino i ke käne Iÿoa Maÿuli iä Luaahi Iÿoa Henua iä laila Iÿoa Paku iä Niÿihau Papani iä ia Papani (kuÿë lula) iaÿu ÿAmi hea: e Kikino E ke kumu, pehea ÿoe? Iÿoa Maÿuli E Keola, pehea ÿoe? Iÿoa Paku E Hawaiÿi, e kuÿu one hänau e Papani E ia nei, pehea ÿoe? Papani E läua nei, pehea ÿolua? Papani E läkou nei, pehea ÿoukou?

Nä Mäka Mäka Oÿa: o Kikino ka hale o ke keiki Iÿoa Paku ke one o Niÿihau Iÿoa Henua ka wai o uka Iÿoa Maÿuli ka inoa waena o Nani Papani (küÿë lula) ka hale oÿu Papani (küÿë lula) ka lei ou Papani (küÿë lula) ka makuahine ona Mäka Oÿa: a Kikino ka puaÿa a ke keiki Iÿoa Maÿuli ka keiki a Nani Papani (küÿë lula) ka penikala aÿu Papani (küÿë lula) ka ÿïlio äu Papani (küÿë lula) ka wahine äna (ÿaoÿao ÿekahi)(ÿaoÿao ÿelua)

19 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Nä Mäka (Hoÿomau ÿia) Mäka Piko: ÿo Iÿoa Paku Nani ÿo Kauaÿi Iÿoa Henua Wela ÿo laila. Iÿoa Maÿuli Ua hele ÿo Kaliko. Papani Ua hele ÿo ia. Mäka Piko: ø Kikino Ua hele ka haumäna. Papani Ua hele läkou. Papani Ua hele ia. Papani Ua hele au.

Nä PAPANI au 1 käua 2 käkou 3 mäua 2 (ÿaÿole ÿoe) mäkou 3 (ÿaÿole ÿoe) ÿoe 1 ÿolua 2 ÿoukou 3 ia 1 läua 2 läkou 3

Nä PAPANI + IÿOA/KIKINO mäua ÿo Kauhi mäua me Kauhi ÿolua ÿo ke kumu ÿolua me ke kumu Kaleikoa läua ÿo Kahele läua me Oÿahu

Iÿoa Maÿuli/Paku + mä Iÿoa Maÿuli Eia ÿo Kaipoÿi mä. Iÿoa Paku Ua hele läkou i Niÿihau mä.

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

20 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Helu ÿEhia 0-9,999 ÿole, ÿekahi, ÿelua, ÿekolu, a i ke kaukani

ÿEhia Mea 0-9,999 ÿAÿohe iÿa Hoÿokahi ÿelepani ÿElua kaÿa ÿEiwa ÿïlio ÿUmikümäiwa makahiki Hoÿokahi haneli mokulele Hoÿokahi kaukani puaÿa

Ka Mea Helu ÿEhia …ka hale ÿekahi… …ka hale mua… …ke keiki ÿelua… …ke keiki ÿeono… …ke keiki ÿeiwa… …ka ÿïlio ÿumi …ka ÿïlio ÿumikümäkahi

Ka Mua O Ka Mea …ka mua o ka hale… …ka mua o ka hale… …ka lua o ke keiki… …ke ono o ka ÿiole… …ka iwa o ka puaÿa… …ka ÿumi o ka ÿïlio… …ka ÿumikümäkahi o ka manö…

Nä Mea ÿEhia Nïnau: nä hale ÿehia? ÿIke loa: …ka hale hoÿokahi… …nä hale ÿelua… …nä hale he ÿumi… …nä hale he nui…

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

21 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Päkahi päkahi, pälua, päkolu, päÿumi, pähaneli, päkaukani,…

ÿIke loa: Ua hele pälua läkou. Ua hui au me läkou päkahi a pau. Pälua këia i këlä. Nïnau: Pähia?

Ma kahi o ka # ÿIke loa: Aia ma kahi o ka ÿewalu ÿelepani ma ÿö. Ma kahi o ka ÿeono paona kona kaumaha.

Nä Kaÿi Kikoÿï ke/ka Eia ka hale o Kaipo. nä Ua küÿai ÿo ia i nä hale ÿelua o Lani kekahi Ua ÿike au i kekahi ÿïlio mäkuÿe. kekahi (mau) Ua ÿike ÿo ia i kekahi mau ÿïlio pupuka. këia Nani këia. këia (mau) Pupuka këia mau ÿïlio. këlä Makemake au i këlä kaÿa. kënä He aha kënä? këlä MEA këia MEA Ua hiki mai këlä kanaka këia kanaka. këlä me këia MEA Ua hiki mai këlä me këia kanaka.

Kikoÿï ÿole ke/ka ÿOno au i ka hau kalima. Makemake au i ka heÿe nalu. he He pöpoki käna. he (mau) He mau pöpoki käna. i KIKINO (ÿAwe Lauka) Ua küÿai ÿo ia i puaÿa. i mau KIKINO (ÿAwe Lauka)Ua küÿai ÿo ia i mau puaÿa.

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

22 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Nä Kaÿi Oÿa Kinoÿö koÿu (hale) kou kona ko mäkou ko Lei ko Niÿihau ko laila ko ke kumu ko koÿu kupuna Kinoÿä kaÿu (puaÿa) käu käna kä läkou kä Kauÿi kä nä haumäna kä koÿu kupuna

NÄ MANAWA ka lä ke ao ke kakahiaka ke awakea ka ÿauinalä ke ahiahi ka pö ka pule ka mahina ka makahiki ka makahiki 2003

këia MANAWA aÿe këia pule aÿe këia mahina aÿe këia makahiki aÿe

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

23 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

këlä MANAWA aku nei këlä lä aku nei këlä pule aku nei këlä mahina aku nei këlä makahiki aku nei kekahi lä aku nei ka MANAWA nei ka pö nei ke kakahiaka nei ke awakea nei ka ÿauinalä nei ka hopena pule nei këia MANAWA këia lä këia pö këia kakahiaka këia makahiki këia manawa këia manawa ÿänö ka lä ma nehinei Piko: ÿo nehinei ÿAwe Henua: i nehinei + 1 lä i nehinei a i ia lä aku ka lä ÿapöpö Piko: ka lä ÿapöpö ÿAwe Henua: i ka lä ÿapöpö ÿapöpö ka pö ÿapöpö ke kakahiaka ÿapöpö ke awakea ÿapöpö ka ÿauinalä ÿapöpö ke ahiahi ÿapöpö + 1 lä ÿapöpö a i ia lä aku + 1 lä i ka lä ÿapöpö a i ia lä aku + 1 kakahiaka i ke ao ÿana aÿe i kekahi lä

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

24 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Nä Lä O Ka Pule Nïnau: ka Pöÿahia Nä lä: ka Pöÿakahi ka Pöÿalua ka Pöÿakolu ka Pöÿahä ka Pöÿalima ka Pöÿaono ka Läpule ka pö Pöÿakahi ke kakahiaka Läpule ke awakea Pöÿaono ka ÿauinalä Pöÿalua ke ahiahi Pöÿakolu

Nä Mahina O Ka Makahiki Ianuali Pepeluali Malaki ÿApelila Mei Iune Iulai ÿAukake Kepakemapa ÿOkakopa Nowemapa Këkëmapa

Nä Pö Mahina Hilo Hoaka Kükahi Külua Kükolu Küpau

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

25 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Nä Pö Mahina (Hoÿomau ÿia) ÿOlekükahi ÿOlekülua ÿOlekükolu ÿOlepau Huna Mohalu Hua Akua Hoku Mähealani Külua Läÿaukükahi Läÿaukülua Läÿaupau ÿOlekükahi ÿOlekülua ÿOlepau Käloakükahi Käloakülua Käloapau Käne Lono Mauli Muku

Hune ÿAÿau nö ÿIke loa: Ua ÿai ÿoe? Ua ÿai nö. Höÿole: ÿAÿole nö ÿo ia i ÿai. lä ÿIke loa: Aia lä i hea ÿo Nani? Höÿole: ÿAÿole lä ÿo ia ma ÿö. kä ÿIke loa: ÿO ÿoe kä këia! Höÿole: ÿAÿole kä ÿo ia ÿo ke kumu.

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

26 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Hune ÿAÿau (Hoÿomau ÿia) naÿe ÿIke loa: Pupuka ka ÿïlio. Ua küÿai naÿe mäkou iä ia. Höÿole: ÿAÿole naÿe ÿo ia i küÿai. hoÿi ÿIke loa: Ua ÿau a heÿe nalu hoÿi mäkou. Höÿole: ÿAÿole i ÿau. ÿAÿole hoÿi ÿo ia i heÿe nalu. nö hoÿi ÿIke loa: He Hawaiÿi a he Päkë nö hoÿi ÿo ia. Höÿole: ÿAÿole ÿo ia he Hawaiÿi. ÿAÿole nö hoÿi he Päkë. hoÿi hä ÿIke loa: E hele hoÿi hä käkou! paha ÿIke loa: E hele ana paha ÿo ia. Höÿole: ÿAÿole paha ÿo ia e hele ana. nö paha ÿIke loa: Hiki nö paha iä läkou ke kipa mai? Höÿole: ÿAÿole nö paha hiki iä läkou ke kipa mai. anei ÿIke loa: Ua hele anei ÿo ia? Höÿole: ÿAÿole anei ÿo ia i hele.

Pepeke, ÿAÿole Anei? Ua hele ÿo ia, ÿaÿole anei?

Pepeke, ÿeä Ua hele ÿoe, ÿeä?

Ka ÿOhana kaikuaÿana kaikaina kaikuaÿana kaikuahine ka hiapo/makahiapo ka muli loa

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

27 Hawaiian Language Guidelines K-1, Kula Kaiapuni Sam L. Noÿeau Warner

Nä Mea Like ÿOle Painu pü Ua hele pü läua. Kikino ÿO ke kumu pü kekahi?

Painu loa Maikaÿi loa ke aliÿi. Kikino loa He ala loa këia.

Painu maoli Ua wela maoli. Kikino maoli He kanaka maoli ÿo ia.

Painu wale Ua kiÿi wale ÿo ia me ka nänä ÿole.

Poÿo Helu wale nö Hoÿokahi wale nö ona makahiki Painu wale nö Ua ÿai wale nö läkou. ÿAÿole i hana. ÿAÿole i kökua.

nä mea ÿë aÿe Makemake ÿo ia i nä mea ÿë aÿe. nä mea a pau Ua ÿai ÿo ia i nä mea a pau. nä mea ÿë aÿe a pau Ua nänä pono ÿo ia i nä mea ÿë aÿe a pau.

nä ÿano mea like ÿole a pau Ua hiki mai nä ÿano mea like ÿole a pau.

a pëlä aku Ua ÿike ÿo ia i nä honu, nä manö, a pëlä aku.

ÿO ia hoÿi, Kamaÿäina läkou, ÿo ia hoÿi nä kumu o këlä kula.

ÿO, ÿo, ÿo ia!

“Püanaÿï,” i ÿï maila PIKO “E hämau,” i ÿï maila ÿo Keola.

E HOÿI I KA PAPA KUHIKUHI ANALULA (ÿaoÿao ÿekahi) (ÿaoÿao ÿelua)

28