AJALUGU EI OLE AINULT MINEVIK MINEVIK EI OLE VEEL AJALUGU
AJALOOÕPETAJA KÄSIRAAMAT
Eesti Ajalooõpetajate Selts 2004 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad projekti tegevuse ajal EUROCLIO/MATRA projektile Integration of Society in Estonia. Pärast projekti lõppemist kuuluvad autoriõigused Eesti Ajalooõpetajate Seltsile.
Projekti Integration of Society in Estonia rahastab Hollandi Välisministeeriumi MATRA programm.
AJALUGU EI OLE AINULT MINEVIK. MINEVIK EI OLE VEEL AJALUGU Ajalooõpetaja käsiraamat
Välisekspertide artiklid Joke van der Leeuw-Roord, Elise Storck, Sture Lindholm.
Allikakogumiku autorid Eda Maripuu, Tiina Kilumets, Mart Kand, Sergei Teplov ja Vjatšeslav Žiburtovitš.
Allikakogumiku katsetajad Riina Voltri, Tiia Luuk, Ülle Kõiv, Harry Laiv.
Venekeelsed tekstid tõlkis eesti keelde Anželika Valdre. Eestikeelsed tekstid tõlkis vene keelde Ljudmila Dubjeva. Ingliskeelsed tekstid tõlkisid eesti keelde Mare Oja ja Eero Medijainen.
Retsensent Ago Pajur Toimetajad Anu Lepp, Ljudmila Dubjeva, Kadri Haljamaa
© Eesti Ajalooõpetajate Selts, 2004
ISBN 9949-10-591-9 Sisukord
Eessõna Mare Oja, Eero Medijainen 4
Eriarvamusi sisaldav ajalooõpetus kui väljakutse Euroopa ajalooõpetajatele Joke van der Leeuw-Roord 7 Integratsioon, identiteet ja mitmeperspektiivilisus ajaloo õpetamisel Hollandis Elise Storck 14 Mitmeperspektiivilisus ajaloo õpetamisel Soomes Sture Lindholm 18
1. Isikus ja ajalugu – Konstantin Päts. Kas poliitik võib teha ajalugu? Tiina Kilumets, Sergei Teplov 20 1.1 Konstantin Päts. Riigimees ja aeg – põhimõtted, vaated, seisukohad, hinnangud 21 1.2 1934. aasta riigipööre – pööre autoritaarsusele või demokraatia kaitse? 30 1.3 Võimalused ja valikud 1939. aastal 38
2. Valikud Teises maailmasõjas Mart Kand 47 2.1 Okupatsioon või vabatahtlik liitumine NSV Liiduga? 48 2.2 Punaarmee või Saksa armee? 61 2.3 Kes olid kollaborandid? 72
3. Inimsusevastased kuriteod Eestis – kuidas oli see võimalik? Eda Maripuu 88 3.1 Kes olid repressioonide ohvrid Eestis? 89 3.2 Kas ebainimlik režiim hävitab inimlikkuse? 106
4. Vabade riikide murdmatus liidus? Vjatšeslav Žiburtovitš 112 4.1 Demokraatia nõukogude moodi 113 4.2 Migratsioon – kas stiihiline või juhitav protsess? 123 4.3 Kas internatsionalism või venestamine? 130 Eessõna
Matemaatikas, füüsikas ja mõnes tei- nastada, ei sõltu inimestest. Ajalugu on seski õppeaines võime küsimuste ja paratamatult seotud eetiliste hinnangu- üles annete lahendamisel toetuda vale- tega, teadmisega heast ja halvast, õigest mitele, reeglitele, teoreemidele. Samuti ja valest, olulisest ja ebaolulisest. katsete või vaatluste teel tõestatud väi- Euroopas ja Ameerikas toetutakse detele. Isegi keeli õppides peame tead- ajaloo liigendamisel Rooma impeeriu- ma kindlaid reegleid. Pisut teisiti näi- mi päevil kehtestatud kalendrile. See vad olevat lood aga ajalooga. kalender peab väga oluliseks sündmu- Meil ei ole võimalik ajas tagasi min- seks Jeesus Kristuse sündi, mida pee- na ega midagi oma silmaga üle kontrol- takse meie ajaarvamise alguseks. Nüüd lida, kuigi inimesed on sellisest soovist elame me juba 21. sajandil. Sajan- innustudes ikka ja jälle üritanud leiuta- deid jaotatakse omakorda lühemateks da ajamasinat. Kui see olekski võimalik, perioo dideks, lähtudes tavaliselt sünd- kas me näeksime siis ajas tagasi liiku- mustest, mis mõjutasid suurt osa maa- des sedasama, mis on kirjas teatmeteo- kera elanikkonnast, olid olulised palju- ses või ajalooõpikus? Kas kõik inimesed dele riikidele või tõid kaasa muudatu- saaksid ajas tagasi rännates ühtemoodi si inimühiskonna kui terviku arengus. aru sellest, mida nad minevikus näevad, 20. sajandi ajaloo periodiseerimise alu- ja kirjutaksid sealt naastes samasugu- seks võetakse sageli maailmasõjad ja se ajalooõpiku nagu praegu koolis kasu- muud suuremad rahvusvahelised konf- tame? liktid. Nii tehakse isegi teades, et sõda Tuletagem siinjuures meelde lihtsat on ebameeldiv nähtus, millega kaasneb tõsiasja, et maailma ajaloos käsitletak- häving, surm ja purustused, ning sõda se isegi kõige tuntumaid perioode või ja konflikti ei tohiks eriliselt väärtus- ajastuid väga erinevalt. Erinevused tu- tada. Samas võib sõda või sõjaoht kaa- lenevad peamiselt sellest, mida peetak- sa tuua selliseid muudatusi, mille lõpp- se kõige olulisemaks, vääriliseks tule- tulemused toovad paljudele inimeste- vastele põlvedele edasi anda ja arvatak- le kasu. Sõjaoht on näiteks sundinud se olevat kasulik meelde jätta. Seega arendama mitmeid majandusharusid sõltub ajalugu teatud hetkel käibivatest ja toonud kaasa tehnoloogilisi uuendu- arvamustest, hinnangutest ja tõekspi- si. Konflikti ja ohu tunnetamine on sun- damistest. Ajalugu ei pääse vist kunagi dinud koostööle inimgruppe ja koguni selliste teaduste hulka, mille reeglid ja rahvaid. Näib, et mõnikord on see kaasa valemid, kui neid üldse õnnestubki sõ- aidanud suurema ühtekuuluvustunde 5 Eessõna
tekkimisele mitte ainult üksikute ini- gevusi. Seepärast on ajalugu ka oluline meste ja rahvuste, vaid ka rahvaste ja õppeaine paljude riikide õppekavades. riikide vahel. Mõnikord arvatakse, et ajaloo ja po- Selline 20. sajandi jaotamine perioo- liitika reeglid ja seadused on erinevad. dideks on kindlasti tinglik ja formaal- Rõhutatakse, et õige ajaloo kirjutami- ne, sest erinevad inimesed, riigid ja re- seks on vajalik teatud ajaline distants, gioonid mäletavad ja hindavad minevi- aga millal ja kuidas algab ajalugu? Kas kus juhtunut erinevalt. Sama iseloomu- ajalugu erineb sellest, miks ja kuidas ga sündmused võisid erinevates kohta- maailmas iga päev toimub? Kuhu ikkagi des toimuda ka teatud ajalise nihkega. tõmmata piir ajaloo ja poliitika vahel? Näiteks eestlastele, lätlastele ja leedu- Taoliste küsimustega puutume ajaloo- lastele ei lõppenud Esimene maailmasõ- tundides pidevalt kokku. da sugugi 1918. aastaga nagu inglastele, Inimesed teevad iga päev arvukalt ameeriklastele või prantslastele. Paljud erinevaid otsuseid. Mõned neist on vä- eestlased sõdisid edasi kuni 1919. aas- ga olulised. Teised pisut vähem olulised, ta lõpuni. Kuigi kaugemalt vaadates oli kuid võivad meie elu samuti mõjutada. tegemist erinevate konfliktidega, tähen- Millest sõltuvad need otsu sed ja teod, dasid aastad 1914–19 paljude eestlaste mis jäävad inimeste mällu püsima pike- jaoks sõda ja sellega seotud probleeme. maks ajaks? Selle teadmine oleks tule- Teise maailmasõja lahingud ei jõud- vikku silmas pidades oluline. Siis muu- nud eestlaste ja lätlasteni otseselt mitte tuks ajalugu tõepoolest elu õpetajaks juba 1939. aasta septembris, vaid alles nagu arvati juba Vanas Roomas. Aja- 1941. aasta suvel. Aga millal algas Teine loolased ja teised ühiskonnauurijad on maailmasõda siin elanud sakslaste, juu- püüdnud niisuguseid mudeleid välja tide ja venelaste jaoks? töötada. Paraku tuleb tunnistada, et sel- Veel keerulisem on vastata küsimu- lega on seotud tõsised raskused. Seni- sele, millal lõppes Teine maailmasõda ni puudub üksmeel, kus siiski peituvad eestlaste jaoks või näiteks Eesti Vaba- kõige olulisemad ajaloo kulgu mõjuta- riigi kui riigi jaoks. Kas me suudame- vad tegurid. Mida me peame ajaloost gi seda eraldada Teisele maailmasõjale õppima, et mõista meid iga päev ümb- järgnenud Külmast sõjast? ritsevat? Kuidas lahendada materiaal- Vastused olenevad sellest, milliselt ta- seid, sotsiaalseid, poliitilisi probleeme, sandilt me neid otsime. Ajalugu võib see- millega kogu aeg kokku puutume? Kas ga olla mitmeperspektiiviline ja sõltuda ajalugu üldse peabki selliseid vastuseid sellest, millisesse inimeste rühma kuu- andma? Või peaks ajalugu meile õpeta- lutakse, või isegi sellest, kuhu on kuu- ma hoopis inimlikkust, headust, teiste- lunud vanemad ja vanavanemad. Aja- ga arvestamist, tolerantsust? Kas aja- lugu võib olla ühe inimese, tema pere lugu peaks kujundama veendumust, et ja lähikondsete elu suhteliselt piiratud tolerantsus ja teiste inimestega arves- maa-alal. Samas võib ajalugu olla seo- tamine ning demokraatia on ainuke või- tud hoopis suurema alaga, hõlmates po- malus lahendada konflikte ja isegi sõ- liitilises-geograafilises tähenduses riiki jaohte rahulikult, kompromisside ja või rühma inimesi, kes usuvad end kuu- läbirääkimiste kaudu. luvat ühte – rahvust. Käesolev õpetaja käsiraamat valmis Ajalugu ei ole tarkade ja töökate ini- EASi ja EUROCLIO/MATRA projekti meste poolt kirja pandud sõnad ja daa- «Integration of Society in Estonia» raa- tumid, mida teised peavad meelde jät- mes eesmärgiga toetada ajaloo õppimi- ma, et selle eest koolis head hinnet saa- se ja õpetamise kaudu integratsiooni da. Ajalugu pole ainult kadunud, unus- Eestis. Inte gratsioonil on mitu tähen- tatud või surnud inimesed ja sündmu- dust. Inte gratsioon ei ole ainult erineva- sed. Ajalugu on meiega kogu aeg, see te rahvusgruppide lähendamine ja nen- mõjutab aktiivselt meie otsuseid ja te- devahelise parema mõistmise toetami- Eessõna
ne, nagu tuntakse poliitilist, majandus- te otsuseid? Kui vabad on nad rahva ja likku, sotsiaalset ja keelelist integrat- riigi huve teenivate otsuste tegemisel? siooni. Kogumiku koostajad usuvad, et Ka on mitmetele riikidele ja rahvastele ajalugu ning poliitika võivad teineteist tuttavad sellised mõisted nagu reetmi- mõjutada. Nii nagu on ohtlik, kui ühis- ne, okupatsioon, kollaboratsioon, vägi- konnas saavutavad ülekaalu ühekülg- vald jne. Taoliste nähtuste mõistmiseks sed ja -suunalised poliitilised jõud, nii on oluline mitte ainult selgitada tegude on ohtlik ühekülgsus ka ajaloos ja aja- ja otsustuste tähendust, vaid analüüsida loo õppimises ning õpetamises. Me ei ka inimeste motivatsioone. Õpetaja üles- püüa pakkuda kogumiku kaudu ÕIGEID andeks on arutelusid targalt suunata, et vastuseid. Me püüame näidata, et ajalu- vältida sallimatuse õhkkonna ja vaenu- gu on alati olnud mitmetimõistetav, mit- liku suhtumise ilmnemist ning kujune- te must-valge, vaid värviline. Erinevad mist kõnealuste teemadega töötami- suhtumised ja arusaamad tulenevad sel. Peaeesmärgiks on toetada õpilaste sellest, kelle positsioonilt möödunut analüüsivõime arengut, erinevate seisu- hinnatakse. Tänapäeval mineviku sünd- kohtade nägemise, mõistmise ja argu- musi analüüsides oleme n-ö tagantjäre- menteerimisoskuse kujunemist. Samas le targad. Et ajaliselt distantsilt hinna- ei tohi õpetaja ükskõikselt mööda vaa- tes teame sündmuste tegelikku kulgu, data üld inimlike, kõlbeliste väärtuste ei saa me olla kohtumõistjateks mine- ignoreerimisest ja pahatahtlikkusest, vikus toimunud otsustuste üle, sest tol teisi mittearvestavast ning vaenulikust ajal elanud inimesed ei võinud teada tu- hoiakust. Eriarvamuste ja -hinnangute leviku keerdkäike. Peame püüdma em- analüüs aitab kaasa mõtlemis- ja suhtle- paatiaga mõista olukordi, milles ühed misvõime arengule ning loob aluse üks- või teised otsused tehti. teisemõistmiseks nii igapäevaelus kui Ajaloo puhul pole võimalik tõestada, ka ajaloos. et seda on võimalik mõista ainult üh- Kogumikust leiab õpetaja erinevaid temoodi. Seda mitte ainult nn suurte, allikakatkeid ja illustratiivset materjali maailma ajalooga seotud perioodide ja ning mitmekesiseid tööülesandeid. Iga teemade, vaid ka hoopis väiksemate ja teema kohta on koostatud ka üks näi- isegi ainuüksi Eestit või siin elanud või dis-tööleht. Teema kohta koondatud ma- elavate inimeste puhul. Peame parata- terjalid ja ülesanded ei ole mõeldud ko- matult tunnistama eriarvamuste, erine- hustuslikena, täitmiseks algusest lõpuni. vate perspektiivide võimalusi ajaloos. Näidiste eeskujul või vastavalt õpilaste Kogumiku toel seame oma ülesandeks vanusele, võimekusele, tunni eesmärgi- ajaloo õppimise kaudu aidata kaasa le, teema käsitlemiseks mõeldud ajale kriitilise mõtlemise kujunemisele. saab õpetaja koostada ise sobiva valiku Oleme kogumikku valinud teemad, mis tööülesannetest ja nende täitmiseks va- esmapilgul ei moodusta ühtset tervikut. jalikest allikatest. Võimalik on ka erine- Need on keerulised ja valusad teemad vate teemade allikate kombineerimine Eesti ajaloos, mida käsitletakse kooli- (näiteks okupatsioon ja K. Päts või oku- des erinevalt. Valikuid tehes küsitlesime patsiooniaegsed inimsusevastased kuri- nii eesti kui ka vene õppekeelega kooli- teod) või õpikumaterjali illustreerimi- de õpetajaid. Sõelale jäid teemad, mille seks ühe teemakohase allika valimine. mõistmiseks ja sügavamaks käsitlemi- Autorid loodavad, et koondatud ma- seks ei ole õpikutes piisavalt materjali, terjal aitab kaasa ajaloo ainekavas püs- samuti on puudus õpikuid toetavatest titatud eesmärkide täitmisele, muu- allikakogumikest. Ühtlasi on mõnedki dab teemakäsitlust mitmekülgsemaks käsitletavad probleemid tuttavad pal- ja huvitavamaks ning säästab õpeta- jude riikide koolides. Kuidas üksikisiku, ja vaeva asjakohaste lisamaterjalide poliitiku, riigipea tegevus mõjutab riigi otsimisel. ja rahva saatust? Mis mõjutab poliitiku- 7 Eriarvamusi sisaldav ajalooõpetus kui väljakutse Euroopa ajalooõpetajatele
Joke van der Leeuw-Roord, Nõukogude Liidu ametlikes õpikutes käsitleti Potsdami konverentsi kui liit- EUROCLIO tegevdirektor, Holland laste viimast näidet koostööst ja sõja lõpetamist Euroopas. Mingeid seoseid Ajalooõpetus kui rahvusliku uhkuse ja Külma sõja alguse ja Potsdami konve- valu peegeldus rentsi vahel ei näidatud. Vastastikust pinget vaadeldi kui lihtsalt ühte eri- 1995. aastal toimunud EUROCLIO meelsust konverentsil valitsenud muidu (European Standing Conference of His- positiivses õhkkonnas. Enamikes Lääne- tory Teachers’ Associations) aastakonve- Euroopa ajalooõpikutes on käsitlus vas- rentsil arutlesid osalejad teemal Potsda- tupidine – Trumani konverentsil tehtud mi konverentsi tähtsuse ning tähenduse otsust kasutada aatompommi käsitle- õpetamine.1 Ilmnes, et ükski Euroopa 20. takse tõendusena liitlastevahelisest sajandi õppekava ega ajalooõpik ei jä- kasvavast pingest. 2 ta Potsdami konverentsi teemat puudu- Potsdami konverents on lihtne ja ise- tamata. Samal ajal kõneldi konverentsil gi süütu näide vastuolulistest ja tundli- palju erinevatest rahvuslikest rõhuase- kest teemadest Euroopa ajaloos: sõjad, tustest Potsdami konverentsi kui üle- poliitikute (küsitav) käitumine, küüdi- euroopalise või isegi globaalse tähtsu- tamised, orjandus, moraalsed/ebamo- sega sündmuse käsitlemisel. raalsed hoiakud, süütute inimeste pom- Suurbritannias on suurt tähelepanu mitamine, imperialism, etniline puhas- pööratud nn Poola küsimusele. Vene- tus, holokaust, koostöö okupatsiooni- maal sõja võidule ja reparatsioonide võimudega, religioosne sallimatus, põ- vajadusele, mida põhjendati tohutute genike probleem ja sõjakuriteod. Need sõjapurustustega. Saksamaa jaoks tä- on küsimused, mida käsitletakse erine- hendas Potsdami konverents liitlaste vate inimeste, rahvaste ja riikide poolt ametliku okupatsiooni algust, mis kestis vastandlikult ning mis mängivad siia- 1990. aastani. Prantsusmaal oli põhitähe- ni mitmel pool Euroopas inimeste iga- lepanu pööratud faktile, et Prantsusmaa päevaelus väga tähtsat rolli. Need aja- ei olnud konverentsile kutsutud. Hispaa- loo-küsimused ei kuulu vaid minevikku, nia ajaloolaste jaoks ei olnud Potsdami vaid on meie kaasaja reaalsus. konverents oluline sündmus. Alles vii- Ajalooteadmised või mineviku kujuta- masel ajal on Potsdami konverentsi täht- mine kooli ajalooõpetuses on paratama- sustatud enam kui lihtsalt teemat aja- tult valikulised. Enamasti on kooli ajaloo- looõpikutes. õpetus kui rahvusliku uhkuse ja valu pee-
1 EUROCLIO asutati 21. aprillil 1993. aastal Leeuwardenis Hollandis. 2000. aastal on EUROCLIO liikmeks üle 60 ajalooõpetajate seltsi ja muu ajalooõpetusealal tegutsevat institutsiooni. EURO- CLIO moodustati selleks, et toetada ja tugevdada ajalooõpetust kui noorte inimeste hariduse ja- oks olulist õppeainet. Teiste eesmärkide hulgas on ajalooõpetuse positsiooni tugevdamine koo- li õppekavas ja õpetajate intellektuaalse vabaduse toetamine, samuti ka Euroopa dimensiooni edendamine, kuid seejuures ei jäeta tähelepanuta globaalset, rahvuslikku ja regionaalset aspek- ti. EUROCLIO liikmesriigid on Albaania, Austria, Azerbaidžaan, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Gruu- sia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Island, Kõrgõzstan, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Makedoonia, Malta, Moldova, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene, Venemaa. 2 Joke van der Leeuw-Roord. Altered States and Consciousness, examining Potsdam, TES, April 7, 1995. 8 Joke van der Leeuw-Roord: Eriarvamusi sisaldav ajalooõpetus
geldus, mille kaudu tutvustatakse õpilas- erinev. Isegi algselt prantsuse ajaloolase tele ühelt poolt rahvuslikke kannatusi ja kirjutatud tekst on prantsuskeelses väl- teisalt kujundatakse rahvuslikku uhkust. jaandes erinev. Kahju, mida on tehtud teistele, ja fakt, et Oma väite selgitamiseks toon ühe näi- teised võisid olla ohvriteks/kannatajateks te, mis on seotud tundliku ja vaidlusalu- meie omal maal, on küsimused, mis ei ise- se küsimusega Inglismaa ajaloos. See ilm- loomusta Euroopa riikide ajaloo aineka- nes ingliskeelses trükis. Prantsuse-, sak- vasid. Tavaline on suhtumine: see, mis sa- ja hollandikeelne versioon väitsid, et juhtus minevikus teistega, ei ole osa meie Hitler pidi lõpuks loobuma Briti saarte val- minevikust, ei puutu meisse ega ole just lutamise kavast. Ingliskeelses tekstis oli seetõttu ka ainekavas käsitletud. Rahvus- Briti saarte asemel kirjutatud Briti pind liku ajaloo domineerimine enamikes Eu- (ingl k. soil). Ainult ingliskeelne tekst vii- roopa riikides toob kaasa selle, et õpilas- tas Saksa okupatsioonile, teistes keeltes tele tutvustatakse valikuliselt oma rahvu- ei olnud seda fakti märgitud. Kas seda se ajalugu, kusjuures teiste osa ühiskon- saab käsitleda kui inglaste jaoks valulik- nas, naaberriigid ja mitmed teised tee- ku näidet ja kas Briti pind ei ole mitte uh- mad (eriti väikesed riigid), jäetakse ar- kusega seotud emotsionaalne viide? Vä- vesse võtmata. Selle tulemusena saavad ga huvitav oli viimasel ajal ilmunud Ing- paljud õpilased koolist kaasa väga moo- lise keskkooliastme ajalooõpikuid luge- nutatud pildi ajaloos toimunust. Seda mi- des avastada, et okupatsiooni ei ole seal nevikupilti kannavad nad endaga kogu kordagi märgitud. Õpilasi lihtsalt ei in- ülejäänud elu ja annavad edasi ka oma formeeritud Inglise kanali okupeerimi- lastele. Ajaloolised müüdid ja valetõlgen- sest Saksamaa poolt. Sellise märkimata dused elavad kaua. jätmise kaudu aitab ajalooõpetus ära hoi- Rikas pankur Ferdinand Delouche üri- da vaidlusi, kuidas suhtus rahvas sellesse tas kirjeldatud mõju ära hoida sel teel, küsimusse okupatsiooni ajal. Ühe väga et kutsus 1989. aastal kokku 12 ajaloo- tundliku teema käsitlemisest, mis ei kuu- last 12 erinevast Euroopa Liidu riigist, lu ajalooõpetuse traditsioonilise käsitlu- et kirjutada koos ühine Euroopa aja- se hulka, on niisiis hoidutud. lugu. See raamat, «Euroopa ajalugu», EUROCLIO 1999. aasta uuring näitas, ingliskeelses versioonis «Illustreeritud et enamik kangelasi ja fakte, mida koolis Euroopa ajalugu», ilmus 1992. aastal ja õpitakse, on seotud rahvusajalooga. Väga oli kirjastuse arvates õnnestumine. Raa- vähesed kangelased on laiema kui koha- mat kirjutati algselt prantsuse keeles ja liku tähendusega ja tuntud rahvuspiiri- tõlgiti 15 keelde, sealhulgas vene ja poola dest kaugemal. Rahvusvahelise tähtsuse- keelde. Sellel on olnud ka hilisemaid kor- ga isikud on enamasti negatiivsed kange- dustrükke ja taskuväljaandeid. lased nagu Lenin, Stalin, Hitler ja Musso- Kas selles raamatus on hoidutud tradit- lini. Üleeuroopalise tähtsusega faktidest sioonilisest valu ja uhkuse peegeldusest? või sündmustest on esikohal sõjad. Euroo- Vastus on EI. Traditsiooniline peegeldus li- pas ei ole ainekava, mis ei sisaldaks Teist sandub teksti tõlgete kaudu. Vahel on te- maailmasõda. Kokkuvõtteks võime öelda, gemist tõesti lihtsalt keelenüanssidega, et koolides õpetatav Euroopa ajalugu si- kuid sageli tähendab see enamat. Rah- saldab probleeme ja teemasid, mis on iga vuslikud kirjastused muutsid tekstis sõnu konkreetse riigi jaoks ikka veel väga täht- ja lauseid, et demonstreerida või rõhuta- sad ja valulikud. da traditsioonilist rahvuslikku hoiakut. Ma võrdlesin kord Teise maailmasõja peatükki prantsuse-, inglise-, saksa- ja hol- Ajalooharidus on poliitika landikeelses väljaandes. Ilmnes, et inglis- keelne variant järgib üsna täpselt prant- Doktor Bob Stradling leidis oma Euroopa suskeelset varianti, hollandikeelne pisut Nõukogule tehtud uurimuses, et 1970.–80. vähem. Saksakeelne väljaanne on üsnagi aastatel muutus ajalooõpetuses rõhuase- 9 Joke van der Leeuw-Roord: Eriarvamusi sisaldav ajalooõpetus
tus Euroopa ja globaalse ajaloo õpeta- dite vastu, sest need ei olnud piisavalt mise tähtsustamise suunas. 1990. aasta- suunatud Ameerika identiteedi arenda- tel on taas hakatud rahvusajalugu täht- misele. Helmuth Kohl teatas 1997. aas- sustama ja seda mitte ainult riikides, kus tal, et ükski rahvas ei saa elada ajaloo- võiks seda eeldada, vaid peaaegu kogu lise enesemääratluseta (identiteedita). Euroopas.3 Rahvuslikud tendentsid on Endine Hollandi liberaalne liider Frits märkimisväärselt kasvanud. Rahvuslike Bolkenstein soovis näha koolides roh- väärtuste rõhutamine ilmneb minevi- kem Hollandi rahvuslikku ajalugu, et ku taastamise soovi kontekstis. Uue rah- toetada hollandlaste rahvuslikku iden- vusliku ajaloo lähenemisviis on peaaegu titeeti. Enamik Ida- ja Kesk-Euroopa igal pool sama. See algab rahvuse müü- uute riikide liidreid nõustuvad sellise tilise kujunemisega. Näiteks Slovakkias seisukohaga. Poliitikud ei arutle ajaloo- Moraavia kuningatega, Rumeenias traak- hariduse rahvusliku eesmärgi negatiiv- laste ja daaklastega, Ukrainas kasakate- se mõju üle pikemas perspektiivis ega ka ga jne. Sellele järgnevad languse ja vere- mitte noorte inimeste hariduslike vaja- valamise perioodid, allasurumine mõne duste üle. Niisugused ideed on kantud ai- suure võimu poolt, näiteks Habsburgid, nult lühiajalisest poliitilisest ja rahvusli- Ottomani impeerium või Venemaa, kuni kust huvist. rahvuse sünnini. Klassiruumis loodud Kas ajalooõpetajad saavad hoiduda müüt rahvusest, rõhuasetusega kannatus- vaidlusaluste ja tundlike teemade õpeta- tele ja sõdadele, aitab hoida rahvuse mä- misest? Tegelikkus näitab, et mitte. Prak- lu elavana. tiline argument selle seisukoha toetuseks Ajaloo õppimine ja õpetamine Euroo- on tõsiasi, et minevik ei ole paljudes Eu- pas, kuid mitte ainult Euroopas, on polii- roopa riikides ainult ajalugu. Lapsed ko- tika. Uue ajaloo ainekava koostamine on gevad kodus, sõprade seltsis ja ühiskon- ühiskonna jaoks poliitiliselt tundlik kü- nas tihti vaidlusaluse ja tundliku minevi- simus. 1999. aastal koostas Venemaa ha- ku mõju. Nad lähevad kooli teadmistega ridusministeerium Vene Föderatsiooni minevikust, mis on rohkem mälestus kui rahvusliku haridusdoktriini «Venemaa ajalugu. Minevik on nende jaoks emot- hariduse ülesanded ja eesmärgid aasta- sionaalne kogemus, mitte akadeemiline ni 2025» visandi. Keskne märksõna Vene- õppeaine. Õpilastel on sageli isegi enne maal on muust Euroopast erinevalt mitte ajaloo õppimist minevikus toimunu koh- muutus, vaid jätkuvus. Nii pikk periood ta kindlad seisukohad. Ajalooõpetajad ei valiti tasakaalustama siiani hariduses va- saa koolis hoiduda teemadest, mille üle litsenud kaootilist olukorda, mis oli kuju- ajaloolased siiani vaidlevad. Paljud prob- nenud kaheksa aasta jooksul NSV Liidu leemid on rahvuse jaoks seniajani olu- lagunemisest. Hariduse, mitte ainult aja- lised emotsionaalse ja poliitilise vaidlu- loohariduse esmane eesmärk on: haridus- se objektid. Kuidas õpetada Balti riikide süsteem peab kindlustama põlvkondadeva- koolides eestlaste, lätlaste ja leedulaste helise ajaloolise jätkuvuse, säilitama, hoid- ajalugu Teise maailmasõja ajal, Bulgaa- ma ja arendama rahvuslikku kultuuri ja rias või Kreekas Makedoonia positsioo- tõstma esile vene patrioote, õigusliku Vene ni, Venemaa koolides Stalinit, Horvaatias riigi kodanikke jne. Jugoslaavia sõda, Lääne-Euroopa maades Juba Margaret Thatcher soovis ja ka kolonialismi, suhtumist okupeeritud maa- praegune Briti valitsus peab vajalikuks de elanikkonda ja kitsamalt juutidesse esile tõsta Briti impeeriumi arengut. Va- Teise maailmasõja ajal? bariiklaste ülekaaluga konservatiiv- Õpetajad ei saa hoiduda vaidlusalus- ne USA Kongress hääletas 1995. aastal te ja tundlike teemade õpetamisest, sest Ameerika ajaloo ainekava uute standar- õpilased on lähiajaloost huvitatud. Soov
3 Dr Robert Stradling. The European Content of the School History Curriculum. Strasbourg 1995. CC-ED/HIST(95)1. 10 Joke van der Leeuw-Roord: Eriarvamusi sisaldav ajalooõpetus
õppida lähiajalugu, sealhulgas tundlikke on kujundanud. Või aidata leida vastust teemasid leidis kinnitust uuringu «Noo- küsimusele, kuidas me oleme jõudnud red ja ajalugu» (Youth and History) tu- olukorda, milles me praegu elame? Mi- lemuste analüüsis. Selle uuringu kaudu neviku käsitlemisel võetakse arvesse küsitleti enam kui 30 000 15-aastast õpi- see, mida õpilased peavad teadma mi- last 27 Euroopa riigist, sh Türgist, Iisrae- nevikust, et elada tulevikus, ja missugu- list ja Palestiinast erinevate ajalooperioo- ne sõnum on oluline 21. sajandil elavale dide eelistuste kohta. Selgus, et õpi- inimesele? lased eelistasid konkurentsitult lähiaja- Uhkuse ja valu rõhutamine tulenevad lugu. Skaalal 1–5 oli keskmine eelistus aine kavast, mis on loend (rahvuslikest) 3,03 antiikajaloole, 2,97 perioodile 1800– sündmustest, daatumitest ja kangelas- 1945 ja 3,65 ajaloole 1945. aastast kuni test ning kus ei ole sõnastatud ajalooõpe- tänapäevani.4 tuse eesmärke, olulisemate teadmiste/ Euroopa 20. sajandi ajaloo õpetamine arusaamade rõhuasetusi (key-concept) tähendabki just vaidlusaluste ja tundli- ja eeldatavaid õpitulemusi, mis on olu- ke teemade õpetamist. Mitte väga kaua lised mineviku mõistmiseks. Õpitule- aega tagasi lõppes enamik ajaloo aine- mustele orienteeritud õpetus kesken- kavasid enne lähimineviku sündmusi. Se- dub ideele arendada õpilastes mõist- da õigustati põhjendusega, et ajaloolased mist, et mineviku erinev tõlgendamine ja ajalooõpetajad ei saa olla lähiajalugu toetab erinevate arusaamade olemasolu analüüsides n-ö tagantjärele targad ja on kaasajast ja avaldab mõju erinevate oht, et nad ei ole lähisündmuste käsitle- võimaluste/perspektiivide olemasolule misel samavõrd erapooletud kui varase- tulevikus. maid sajandeid õpetades. Enamik Eu- Euroopa Nõukogu toetas oma väga roopa riikide õppekavasid ja õpikuid si- aktiivse tegevusega 1990. aasta tel mit- saldavad Nõukogude Liidu lagunemist, meperspektiivilist lähenemist ajaloo selle mõju Ida- ja Kesk-Euroopa riikide- õppimisel ja õpetamisel. Paljudest aja- le ning laiemat tähendust Euroopale ja looõpetajatest said mitmeperspektiivi- kogu maailmale.5 Kõik need küsimused lisuse idee kui lähiajaloo vaidlusaluste sisaldavad vastuolusid. Ajalooõpetajad ja tundlike küsimuste käsitlemise või- peavad järgima õppekava ega saa seetõt- maldaja pooldajad. Taoline lähenemine tu Euroopa ajaloo tundlikest teemadest selgitab õpilastele, et inimesed võivad hoiduda. kasutada samu fakte erineva eesmärgi- ga või toetada ühe ja sama sündmuse erinevat tõlgendust. Ajalugu on õppimine ja õpetamine Kõnelemine innovaatilistest lähene- misviisidest, mis annavad meile rohkem võimalusi tundliku minevikuga klassi- Euroopa ajalooharidusega tegelejate ruumis edukalt vastamisi seista, ei tä- hulgas on kasvanud arusaamine, et mi- henda, et reaalses koolitöös oleks toi- nevikusündmuste õppimine ja õpetami- munud muutus. Õpetajad peavad sage- ne on enam kui rahvuslik arusaam/seisu- li vastama õpilaste küsimustele, mis on koht ajaloost. Kaasaegse ajalooharidu- nende endigi jaoks seni vastuseta. Mit- se peamine eesmärk on aidata noortel meid uusi teadmisi ja lähinemisviise inimestel mõista maailma, milles nad nende ülikooliõpingute ajal ei tutvus- elavad, ja õppida tundma jõudusid, lii- tatud. kumisi ja sündmusi, mis seda maailma Õpetajad peavad õpetama oma õpilas-
4 Magne Angvik, Bodo von Borries Ed. A comparative European Survey on Historical Conscious- ness and Political Attitudes among Adolescents. Hamburg, 1997. 5 Ma tahaksin tänada Bob Stradlingit tema peatükkide eest Euroopa Nõukogu poolt koostatud raamatus Handbook for History Teachers, mida ma kasutasin seda artiklit kirjutades. 11 Joke van der Leeuw-Roord: Eriarvamusi sisaldav ajalooõpetus
tele ajalugu erinevate lähenemisviiside Õppeülesanne peatüki lõpus ei olnud kaudu. Enamikus Euroopa riikides on niivõrd seotud allikmaterjali kui õppe- see nõue kirjutatud õppekavasse. Ent tekstiga: «Arutle, miks pommitati tsivii- praktilist kogemust ja raha uute stra- lelanikkonda. Uuri pommitamise taga- teegiate rakendamiseks napib. Õpeta- järgi sinu kodulinnale. Kuidas otsustati jad vajavad tuge, et kujundada õpilas- linn taastada?» Selline küsimus ei kut- tes kriitilist suhtumist ajaloofaktidesse su õpilasi mõtlema elanike pommitami- ja tõendusmaterjali ning toetada õpi- se vastuolulisuse üle. Inglise õpikus al- laste mõtlemise arengut kui ajaloolise gas peatükk küsimusega: «Miks pom- teadlikkuse ja tõlgenduse hädavajalik- mitati tsiviilelanikke?» Õppetekst in- ku alust. Õpetajad peavad olema ette formeeris õpilasi pommitamise iseloo- valmistatud, et need ideed jõuaksid koo- must ja aladest, kus pommitamine toi- lipraktikasse, ja peavad saama tuge õp- mus. Viimases lõigus jõuti küsimuseni, pematerjalidest, mis võimaldavad nen- kas pommitamine oli hädavajalik. Allik- de põhimõtete realiseerimist ajalooõpe- materjal toetas materjali vastuolulisust tuse kaudu. Vaadates Euroopas ringi, ja tundlikkust. Õpilased tutvusid argu- peame tõdema, et väga vähe on tehtud mentidega, miks Suurbritannia otsustas teooria jõudmiseks praktikasse. pommitada tsiviilelanikkonda. Õpilased lugesid ja vaatasid kohutavaid tagajär- gi ja said teada erinevatest arvamus- Praktiline näide test pommitamise tagajärgede kohta sõ- ja ajal ja pärast sõda. Neli ülesannet ja 1995/96. aastal paluti mul läbi viia töö- küsimust olid seotud nii õppeteksti kui tubasid mitmes Venemaa linnas. Ma ot- ka allikmaterjaliga. Ülesanded tõsta- sisin praktilisi näiteid, kuidas käsitle- tasid küsimuse, kuidas pommitamine da vaidlusaluseid ja tundlikke teema- võis aidata sõda võita. Õpilastel palu- sid ning leidsin huvitava materjali tsi- ti iseloomustada pommitamise inimlik- viilelanikkonna pommitamisest Teise ku aspekti, sest ühes allikas kasutas Sir maailmasõja ajal. Ma kasutasin Saksa- Arthur Harris argumenti, et Hamburgi maa ja Inglismaa õpikuid näitamaks, pommitamine oli võrdlemisi humaanne kuidas on võimalik sama allikmaterjali meetod. Viimases ülesandes paluti kir- kasutades väga erinevalt töötada.6 Mõ- jutada ajaleheartikkel, kus on esitatud lemad õpikud olid mõeldud 14–15-aas- nii poolt- kui vastuargumente Sir Art- tastele õpilastele ning sisaldasid õppe- hur Harrise ausamba püstitamise kohta tekste, pilte ja kirjalikke allikaid. Mõ- 1992. aastal. lemad raamatud kasutasid isegi samu Sellise lähenemise korral on õpilastel politseiandmeid 1943. aasta rünnakust rohkem iseseisva mõtlemise võimalu- Hamburgile. si ning teema vaidlusalune ja tund- Saksa õpikus algas õppetekst peatü- lik iseloom tuleb selgemini esile. Ing- kiga «Pommitussõda», kus selgitatakse, lise õpiku peatükis kirjeldati otsustus- miks pommitati Teise maailmasõja ajal te tegemise keerukust sõja ajal. Kah- tsiviilelanikke. Õppeteksti illustreeri- juks on sellised hästi tasakaalustatud miseks kasutati allikmaterjali. Kirjalik näited, kuidas arendada õpilastel vaid- allikas oli masendust tekitav tekst, mis lusaluste ja tundlike teemade mõist- koos pildiga rusudes Dresdenist jättis mise oskust, Euroopa ajalooõpikutes pommitamisest dramaatilise mulje. erandlikud.
6 Joachim Hoffmann, Elmar Krautkraemer and Franz Bahl. Geschichtliche Weltkunde. Band 4. Von der Oktoberrevolution in Rusland bis zur Gegenwart. Frankfurt am Main, 1991; Josh Broo- man. The Twentieth Century World. Harlow, 1995. 12 Joke van der Leeuw-Roord: Eriarvamusi sisaldav ajalooõpetus
EUROCLIO osa vaidlusaluste ja tund- Lähiaastatel töötavad EUROCLIO pro- like teemade käsitlemise toetamisel jekti raames vaidlusalusete teemadega Euroopa ajalooõpetuses Albaania, Bulgaaria ja Makedoonia aja- looõpetajad. 9
Niipea kui EUROCLIO oma tegevust 1993. aastal alustas, kerkis üles keeru- Kokkuvõtteks line vastasseis oma maa ajalugu häs- ti tundvate Euroopa ajaloolaste vahel. Seni, kuni Euroopa ajalooõpetus on tu- EUROCLIO eesmärk oli Euroopa ajaloo gevalt seotud riigi poliitikaga, tugineb vastuoluliste ja tundlike teemade käsit- ajaloo ainekava jätkuvalt rahvusliku lemine ja noorte inimeste abistamine uhkuse ja valu peegeldusele. Sellise kä- ühise ja mitmetahulise mineviku mõist- sitluse juures jääb väga vähe ruumi eri- misel. nevatele vaatenurkadele, teiste kogemu- EUROCLIO tegutseb ajaloolaste koos- sele ja minevikus toimunu erinevatele töö toetamise nimel, kutsudes neid kok- tõlgendustele. Seejuures eelarvamusi ku oma kogemusi jagama ja mõtteid va- kujundav ajalooõpetus pigem eraldab hetama. Alguse sai elav diskussioon kü- kui liidab Euroopat. Ajalooõpetuse tra- simusest, mida, miks ja kuidas tuleks ditsiooniline lähenemisviis pakub vä- ajaloos õpetada. Püstitati küsimus, kas hem võimalusi Euroopa ajaloos oluliste sündmused, nagu sõjad ja katastroofid vaidlusaluste ja tundlike teemade käsit- ning diktaatorlikud režiimid peaksid lemiseks. olema põhjalikumalt käsitletud kui iga- Euroopa ajaloolased on üha enam päevaelu temaatika. Paljudes Euroopa veendunud, et koolis õpitav ajalugu riikides on õppekava arenduse käigus peab toetama noorte inimeste intellek- tõstatunud diskussioonid, kas sellised tuaalset ja isiksuslikku arengut, aitama teemad, nagu inimeste igapäevaelu, noortel mõista käesolevat aega ja val- naised, otsustamisest kõrvalehoidjad, mistama neid ette tuleviku jaoks. Sel- vähemu sed ja teised (ingl k. others) peak- lise õppimise ja õpetamise oluliseks sid aine sisus olema rohkem esindatud.7 osaks on innovaatilised meetodid ja lä- Üks viimaseid näiteid, kus EUROCLIO henemisviis. See printsiip on ka enami- liikmesmaad Eesti ja Läti tegelesid ku Euroopa riikide ajaloo ainekavade vaidlusaluste ja tundlike teemadega oli aluseks, kuid liiga vähe on tehtud sel- projekt «Tagasivaade minevikku: eri- le põhimõtte jõudmiseks igapäevasesse nevad vaatenurgad» (New ways to the praktilisse koolitöösse. past), mille käigus koostati ajalooõpe- Metafoori abiks võttes võib öelda, et taja käsiraamat.8 Üks kogumiku teema ajaloolased töötavad teleskoobiga. Ob- oli Nõukogude režiimi mõju Balti riiki- jektiivi reguleerides võivad nad kokku de ühiskonnaelule aastatel 1954–1991. viia mineviku erinevad dimensioonid. Selle teema raames käsitleti Balti riiki- Nad võivad muuta väikesi asju suureks de elanike koostööd või kollaboratsio- ja suuri väikeseks. Õpetajad vaatavad nismi okupatsioonivõimudega. minevikku läbi oma teleskoobi ja neil
7 Märtsis 2001 toimus EUROCLIO aastakonverents Tallinnas. Konverentsi teema oli: Muutuv maailm, igapäevaelu temaatika tähtsus ja tähendus ajalooõpetuses, rõhuasetusega 20. sajan dile (A Changing world, the Significance of Everyday life in the Learning and Teaching of History with Focus on the 20th Century). 8 EUROCLIO, Tagasivaade minevikku: erinevad vaatenurgad, Ajalooõpetaja Käsiraamat. Riga, 2000. See on eestikeelse väljaande pealkiri, kuid käsiraamat trükiti ka läti ja vene keeles 9 Understanding a Shared Past, Learning for the Future. EUROCLIO Stability Pact projekt Al- baania, Bulgaaria ja Makedoonia osalusel haridusliku lisa õppematerjali väljatöötamiseks. Ma- terjal on uue sisu ja uuendusliku lähenemisviisiga osalevate riikide ajaloole. Õppematerjali ja- gatakse õpetajatele mitmetel täienduskoolitusseminaridel. Joke van der Leeuw-Roord: Eriarvamusi sisaldav ajalooõpetus
on võimalus kujundada uusi vaatenurki tajatele tõsine väljakutse. Nad saavad ning tuua neid õpilaste tähelepanu or- selle raske ülesandega vastamisi seista, biiti. 10 kuni ühiskonna tasandil otsuste tegijad Seni, kuni paljudes Euroopa riikides mõistavad probleemi olemust, võtavad ei ole minevik ajalugu, on vaidlusaluste vastutuse ja täidavad oma kohust. teemade õpetamine Euroopa ajalooõpe-
10 Sue Bennetti parafraseering, mille ta esitas Euroopa Nõukogu 6.−8. mail 1999. aastal Constan- tas, Rumeenias toimunud seminari Musta mere äärsete riikide ajaloo õppekava gümnaasiumiast- mele (History curricula for secondary schools in the Black Sea Countries) raportis. 14 Integratsioon, identiteet ja mitme- perspektiivilisus ajaloo õpetamisel Hollandis
Elise Storck, «Reformitud Hollandi kiriku» prote- Rotterdami Marnix-gümnaasiumi ajalooõpetaja, standid domineerisid teiste protestant- õpetajate koolitaja Leideni Ülikoolis, like vähemuste üle, keda nagu ka ka- Holland toliiklasi (40% elanikkonnast) ja juute peeti teise järgu kodanikeks. 1857. aas- tal muutus ajalugu kohustuslikuks õp- Nagu peaaegu kõikjal Euroopas, on peaineks, mille eesmärgiks sai kasvata- väitlused ajaloo õpetamise üle Hollan- da rahvuslike tunnete kaudu tublisid dis osa suuremast avalikust arutelust kodanikke. Suurt tähelepanu pöörati ühiskonna integratsiooni üle. Kas meie «80-aastasele sõjale» (1568−1648), kus peaksime õpetama neile meie ajalugu, meie saavutasime oma iseseisvuse «ka- et soodustada integreerimist meie ühis- toliikliku Hispaania usurpaatori», täp- konda? Kuidas saab ajaloo õpetamine semalt Saksa imperaatori, Hollandi kaasa aidata demokraatliku ühiskonna hertsogi ja Hispaania kuninga Karl V ja põhiseadusliku riigi kodanikuks saa- ning eriti tema poja Philip II valitsu- misele? Kas meie õpilased õpivad ajalu- se alt. Nüüd me teame, et selline näge- gu piisavalt? Kas on üldse vajalik õpeta- mus oli rõhutatult värvikas, samas kit- da ajaloo-alaseid oskusi väikelastele sas, patriootlik ja täis erinevaid stereo- või teismelistele? Käesolev lühiartik- tüüpe. Tegelikult oli tegemist keeruli- kel püüab anda väikese ülevaate sellest, se võitlusega. Mitte kõigist põhja pool kuidas toimub ajaloo praktiline õpeta- elavatest inimestest ei saanud koheselt mine Hollandis. Näitena kasutatakse protestante ja lõunas katoliiklasi. Mit- kolme esimest ajalootundi vanuseklas- te ainult religioon, vaid ka poliitilised, sis 1A, mis koosneb 31-st umbes 12-aas- majanduslikud ning kultuurilised fak- tasest õpilasest. torid olid võrdselt olulised. 17. sajandil polnud olemas märkigi Hollandi rahvus- riigist kui sellisest. 19. sajandist kuni Mitmekultuuriline Holland Teisele maailmasõjale järgnenud paari aastakümneni seati eelpool nimetatud Millist konteksti peame ajalootundides võitluse rõhutamise kaudu ajaloo õpe- arvestama? Holland on iseseisev riik tamisel eesmärgiks tugevate rahvustun- alates 1830. aastast, kuid vaevalt võis nete arendamine. Isegi tänapäeval võib juba siis seda riiki nimetada rahvusrii- kuulda arvamusi, et sellise müüdi õpe- giks. Holland koosnes väikestest pro- tamine aitab kaasa immigrantide integ- vintsidest, millel oli osaliselt küll ühine reerimisele. ajalugu (näiteks poliitilistel ja usulistel Samal ajal, kui Holland muutus 19. põhjustel toimunud võitlus 17. sajan- sajandil poliitiliselt ja kultuuriliselt dil), kuid mis muidu olid väga erinevad. ühtsemaks ja alates 1870. aastatest al- Läänepoolsemad provintsid pidasid end gas püsiv industrialiseerimise protsess, idas ja lõunas asuvatest piirkondadest võis ühtlasi märgata ühiskonna kasva- tähtsamateks, viimastes omakorda arva- vat lõhestumist. Protestandid, katoliik- ti, et võib-olla oleks parem kuuluda Sak- lased, sotsialistid ja liberaalid kujune- samaa või äsja loodud Belgia koosseisu. sid ja kasvasid üksteisest eraldi. Nad lu- 15 Elise Storck: Integratsioon, identiteet ja mitme perspektiivilisus ajaloo õpetamisel Hollandis
gesid oma ajakirju (ja hiljem kuulasid ainult kuni 15. eluaastani, rohkem tuleb oma raadiojaamu), neil olid oma poliiti- tegelda oskuste arendamise ja aktiiv- lised parteid, lemmikkirjanikud, spordi- õppega) ja õpilaste erineva kultuuri- klubid jne ning päris suur vastumeelsus taustaga. Kuidas õpetaja võiks kõigi üksteise suhtes. Eksisteeris omapärane nende probleemidega tegeleda, selgub paradoks: ajal, mil ühiskonnas toimus minu esimese tunni näitest klassis A1. lõhestumine, olid poliitilised liidrid sun- nitud omavahel koostööd tegema ning koalitsioonivalitsusi moodustama, sest Esimene tund: mis on ajalugu? ükski partei ei saavutanud enamust. Alates 1960. aastatest muutus Hol- Kui lapsed kogunevad klassi, on nad landi ühiskond kahes suunas. Esiteks – äsja saanud kätte oma uued õpikud ja heaoluühiskond ja televisioon muutu- vaevalt tunnevad üksteist. Seepärast po- sid olulisteks faktoriteks lõhestumise le tunni eesmärk mitte ainult selgitada, ületamisel, teiseks – Hollandit tabas mis on ajalugu, vaid ka õpilasi tundma suur immigratsioonilaine. Esmalt Va- õppida. hemeremaade (eriti Türgi ja Maroko) Alustan õpilaste jagamisest nelja meessoost võõrtööliste ning alates 1975. gruppi ja palun igaühel defineerida, aastast endiste kolooniate Surinami ja mis on ajalugu. Seejärel vahetavad nad Hollandi Kariibi elanike näol. 1980. aas- grupi sees definitsioone ja arutelu jä- tatel saabusid võõrtööliste perekonna- rel pakuvad välja grupi ja seejärel kogu liikmed ning poliitilised ja majandusli- klassi arvamuse. Me jõudsime üksmee- kud põgenikud Aasiast, Aafrikast ja Ida- lele, et ajalugu on «kõik, mida inime- Euroopast. Suurem osa immigrantidest sed minevikus tegid ja mõtlesid ja mil- koonduvad suurlinnadesse, aga täna- lest me midagi teame». Kui klass jõuab päeval on peaaegu igas Hollandi koolis üldistuseni, et ajalugu on seotud ini- õpilasi, kes pärinevad teistest kultuuri- mestega ning see on midagi, mis meile dest. korda läheb, on tulemus päris hea. See annab mulle hiljem võimaluse tulla de- finitsiooni juurde tagasi, kui me näe- Ajaloo õpetamisest Hollandis me, et erinevad inimesed võivad ajaloo mõistet erinevalt tõlgendada. Ajaloo õpetamise eesmärgid muutuvad See on minu arvates tänapäeval üks koos ühiskonnaga, kuid üldjoontes on ajaloo õpetamise olulisemaid problee- eesmärgiks eeskujulike kodanike kas- me. Tuleb näidata, et kõik meie näge- vatamine. 19. sajandi lõpul ja 20. sajan- mused ajaloost on sõltuvad paljudest di algul oli ajaloo õpetamine üsna patri- faktoritest. Näiteks sõltub see sellest, ootlik, rõhuasetusega «suurte holland- milliseid küsimusi me esitame, milli- laste ja teiste suurte eurooplaste tegu- seid allikaid leiame, kuidas neid tõl- dele». kes olid erinevates ühiskonna gendame. Niimoodi jõuame arusaami- osades mõnevõrra erinevad. Alates 1960. sele, et teistel õpilastel, teiste kultuu- aastatest pöörati ajalootundides enam ride esindajatel võib olla nende aru- tähelepanu Euroopa ja maailma ajaloo- saam ajaloost: iga ajalugu on tema lugu. le ning eesmärgiks sai kriitilise mõtle- Kriitikud väidavad, et see tähendab re- mise edendamine, arendades niimoodi lativismi, mis sobib vaid ajalooteadlas- demokraatlikku ühiskonda ning toeta- tele. Kuid ühiskonna integreerimisel des emantsipeerumist. Need on «suured on üks põhimõtteline eeldus: õpilased eesmärgid» tingimustes, kus õpetajad peavad tundma hirmu asemel kindlust. on silmitsi üha mitmekesistuva ajaloo- Seega ei tohiks haridus kõigutada õpi- ga (ajaloost teatakse enam), väheneva laste identiteeti, eriti mitte eas, kus nad ajavaruga (ajalugu ei õpetata enam 18. seda alles otsivad. Oluline on vältida olu- eluaastani, paljud õpilased õpivad seda kordi, mis viivad meie ja nende vastanda- 16 Elise Storck: Integratsioon, identiteet ja mitme perspektiivilisus ajaloo õpetamisel Hollandis
miseni, mitte arusaamiseni, et kõik on lik artefakt võib kuuluda poisile jne. kaasatud. Ülesande eesmärgiks pole ainult õppe- Meie ajaloo definitsiooni sõnastami- programmi algtasemel oskuste harjuta- se järel räägin õpilastele ajaloo kahest mine, vaid see annab ka õpetajale või- olulisest koostisosast – ajast ja allika- maluse teatud reeglite kehtestamiseks. test. Aja määratlemiseks saavad nad Näiteks – «selles tunnis me hindame ülesande koostada oma elu ajatelg sün- klassikaaslaste allikaid, me ei naera nist praeguse hetkeni. See annab neile nen de üle, kui ei mõista nende tähen- võimaluse üksteist tundma õppida, aga dust või kui need tunduvad meile veid- mulle võimaluse jälgida, kuidas nad sel- rad». Meil on erinevaid võimalusi aja- le «võimatu» ülesande täidavad, sest ma looga seotud mõistete tundma õppimi- ei andnud juhiseid, kuidas nad peavad seks nagu fakt, eelarvamus, interpretat- elatud aega süstematiseerima. Nii saan sioon, kaudne teadmine, kirjalikud ja võimaluse jälgida, kes õpilastest haarab mittekirjalikud allikad. initsiatiivi, kes jääb kõrvale, kuidas nad Me jätkame tundi mõttelise mängu- arutlevad jne. Tunni lõpus saavad õpi- ga, et matame ümbrikud kohvriga ma- lased tühja ümbriku ülesandega täita ha. Mida võivad need ümbrikud rääkida see kolme allikaga, mis võiksid midagi õpilastele, kes leiavad selle kohvri saja nende elu kohta jutustada – lapsepõl- aasta pärast? Milliseid järeldusi võivad vefoto, koolivaheaja kinopilet, lemmik- nemad meie elu kohta teha? kommi ümbrispaber vms. Uurime ka fotot prügikasti sisust. Kui üks õpilane arvab, et inimesed pidasid kassi, sest me leidsime prügikastist tüh- Teine tund: allikad ja ajaloo ja kassitoidu karbi, siis teine leiab, et me rekonstrueerimise oskused ei või seda kindlalt väita, sest võib olla viskasid selle prügikasti hoopis naabrid. Õpilased asetavad klassi sisenedes ümb- Või olid inimesed hoopis liha ostmiseks rikud minu lauale ja istuvad seejärel liiga vaesed. Nii on võimalik näidata, et neljaliikmeliste gruppidena. Igal laual kõik, mida me ajaloo kohta teame, on on neli ümbrikku ja neli paberilehte. Iga vaid rekonstruktsioon, mis toetub meie grupp avab esimese ümbriku ja püüab arvamusele sellest, mis tegelikult võis ära arvata, kellele see kuulub. Nad kir- juhtuda ja on määratletud viisist, kui- jutavad oma arvamused ja järelduse pa- das meie minevikku vaatame. berile. Seejärel avab grupp teise (kol- Võimalikud on ka teistsugused ülesan- manda, neljanda) ümbriku ning kordab ded, nagu näiteks: protseduuri. Siis vahetavad grupid ko- • esitame foto arheoloogiliste kaeva- had ja teatud aja pärast jõuab iga oma- miste käigus leitud jäänustest, palu- nik oma allikateni ning loeb, mida on me õpilastel joonistada, kuidas origi- tema allikate põhjal järeldatud. Mõ- naalne artefakt võis välja näha, võr- nel õpilasel palun järeldusi kommentee- relda üksteise töid, teha kindlaks eri- rida. nevused ja arutleda, miks sama infor- Järgnevalt arutleb klass, kas õiget isi- matsiooni omades jõutakse erinevate kut oli kerge leida. Mis osutus keeruli- tõlgendusteni; seks? Millise ümbriku sisu järgi oli kõi- • esitame näite teaduslikult tõestatud ge raskem isikut kindlaks teha? Nad rekonstruktsioonist (hoonest või aja- mõistavad, et on oluline vahe, kas sa loolisest isikust) ja küsime, mida see eelnevalt tead juba midagi isiku kohta rekonstruktsioon meile kõneleb (kui- või ei. Nad mõistavad, et kirjalikud alli- das asjad paistavad) ja mida ei kõnele kad sisaldavad enam informatsiooni kui (kuidas inimesed mõtlesid ja tundsid). artefaktid, et erinevad allikad võivad Me lõpetame tunni tõdemusega, et erinevates gruppides viia erinevate jä- • allikas on iga asi, mis meile mineviku reldusteni, et mõni tüdrukule iseloomu- kohta midagi ütleb; Elise Storck: Integratsioon, identiteet ja mitme perspektiivilisus ajaloo õpetamisel Hollandis
• see, mida me mineviku kohta teame, lugu, mida nad teavad. Kui klass pole tugineb vähestele allikatele; mitme kultuurilise taustaga, siis esitan • inimesed mõistavad minevikus juhtu- ise lugusid, mida usuvad aafriklased nut erinevalt. või Ameerika indiaanlased. Ma ei palu Veel kord – minu jaoks on ajaloo õpeta- osundada ainult erinevustele, vaid lei- misel oluliseks põhimõtteks mitmekülg- da ka sarnaseid jooni. Mul ei ole mida- sus. Mitmekultuurilises ühiskonnas on gi selle vastu, kui nii ortodokssete pro- ajalugu tema lugu, inimesed ühes klas- testantide kui ka islamisusuliste lapsed sis ja ühiskonnas võivad esindada eri- kinnitavad, et «nende vanemate arvates nevaid tõlgendusi selle kohta, mis aja- ei peaks nad seda õppima, sest on ole- loos juhtus. Et tegemist on alles teise mas ainult üks õige tekkelugu». See an- tunniga, ei lähe me esialgu kaugema- nab mulle võimaluse selgitada, et kõik le. Püüan niimoodi luua meile aluspõh- need erinevate aegade ja kultuuride ja, millele ehitada üles järgnevad tun- lood on erinevatele inimestele olulised nid. Neis arendame strateegilisi ajaloo ning ajalootunnis me nendega tutvume- mõistmise oskusi edasi, et jõuda igaühe- gi. Mul pole mingit kavatsust muuta kel- le sobiva tõlgenduseni. legi arvamust või identiteeti, palun vaid ka teised ära kuulata. Seega püüan ma neis kolmes ja ka Kolmas tund: «aja algusest», järgnevates tundides rohkem või vähem inimkonna tekkimise lood edukalt luua platvormi, millelt jõuda arusaamisele, kuidas tegelda mineviku Kolmandas tunnis pöördume inimkon- stereotüüpide ja müütidega. na tekkelugude juurde. Õpik esitab Ajalugu annab suurepärase võimalu- kaks nägemust, mis on lääne tsivilisat- se kogeda, et identiteet on enam kui sioonis üsna tavaline – Piibli ja Darwi- rahvuslik, usuline või keelega seotud ni versiooni. Ühtlasi pööratakse tähele- mõiste. Mõned teised faktorid on samu- panu vastuseisule, mida darvinism ti olulised: sotsiaalne staatus; lokaalsed, 19.–20. sajandil põhjustas. Palun õpilas- regionaalsed, üleeuroopalised või glo- tel tutvuda mõlema looga ja vastata õpi- baalsed tegurid; samuti sugu, perekond, ku küsimustele nende lugude tagamaa- ühised ajaloolised kogemused, iseloom dest ning selgitada, miks darvinism te- jne. Minu sooviks on alustada tööd ava- kitas mõnede kristlaste seas vastusei- tult, sest mõnevõrra vähem tundlikel su. Oma klassis püüan ma minna veidi teemadel kujundatud oskuste abil on kaugemale. Esiteks palun ma õpilas- kergem käsitleda ka hoopis valulise- tel jutustada mõnda maailma loomise maid teemasid. 18 Mitmeperspektiivilisus ajaloo õpetamisel Soomes
Sture Lindholm, te arukale tegevusele 20. sajandil. Soo- Ekenäs’i gümnaasiumi vanemlektor, me natsionalistid on küll avaldanud tu- ajalooõpetaja, Soome gevat survet luua puhtalt soomekeelne ühiskond, kuid agressiivsus rootsikeel- Ajaloo õpetamise üheks eesmärgiks on se vähemuse vastu on avaldunud siiski olnud rahvusliku ajalooteadvuse kujun- vaid marginaalsel kujul. Selle tulemuse- damine. Aine peaks õpilastele tutvusta- na peavad rootsikeelsed inimesed end ma rahvuse mineviku kangelaslikke või pigem rootsi keelt rääkivateks soomlas- traagilisi aegu. Mitmeperspektiivilisu- teks, mitte Rootsi päritolu rootslasteks. se rõhutamine, teiste vaadete mõistmi- Soome näide, kus üheaegselt, aga kahes ne ja analüüsimine on suhteliselt uus erinevas keeles lauldakse uhkusega sa- nähtus. Selle suuna tähtsus on viimastel ma rahvushümni, võiks olla eeskujuks aastakümnetel kasvanud tänu muutus- ka uue Euroopa ehitamisel. tele Euroopas ning sotsiaalsetele välja- 20. sajandi alguses oli küsimus rahvu- kutsetele Euroopa uutes riikides. Ajalu- sest ja uue riigi keele valik väga täht- gu on väga tundlik aine, eriti etniliselt sad. Soome ühiskonnas valitsesid suu- ja poliitiliselt lõhestatud ühiskondades, red lõhed, mis viisid nn punase revolut- samas mängib ta olulist rolli ühiskon- sioonini. See toimus peatselt pärast dade integreerimisel ning riigi tuleviku bolševistlikku revolutsiooni Venemaal kindlustamisel. ja kuus nädalat pärast Soome iseseis- Meie, ajalooõpetajate peamine üles- vaks kuulutamist 6. detsembril 1917. anne on panna õpilasi mõistma, et maa- Tegemist oli kolm kuud kestnud veri- ilma võib näha erinevalt, et tõde pole nii se kodusõjaga Soome «punaste», sotsi- lihtne, nagu ta võib tunduda. Õpetades alistide, keda abistasid siin paiknevad teiste inimeste poliitiliste vaadete ja ne- Vene sõdurid, ja «valgete», mittesotsia- nde tausta mõistmisoskust või lihtsalt listide, keda toetasid Saksa pealetungi- tunnistades, et ajaloosündmuste kohta vad väeosad, vahel. 1918. aasta sõda ja võib esineda vastuolulisi vaateid, suuda- selle tulemused on ilmselt kõige kee- me me kaasa aidata tolerantsema ja de- rulisem ja vastuolulisem teema Soome mokraatlikuma ühiskonna rajamisele. ajaloos. Minu osa käesolevas EUROCLIO pro- Sõda lõppes «valgete» võiduga. Kooli- jektis «Integration of Society in Esto- des ja ajalooraamatutes räägiti ning kir- nia» tuleneb minu enda taustast. Ajaloo- jutati sellest hiljem kui Vabadussõjast ja ühiskonnateaduste õpetajana Soome Venemaa vastu. Sõjasse suhtuti kui ise- rootsikeelses koolis, olen püüdnud jaga- seisvussõjasse ja Soome sotsialistidesse da oma kogemusi õpetamisel mitmekul- kui Vene rõhujate pooldajatesse, kes ei tuurilises keskkonnas. Rootsikeelne ela- nõustunud koostööga vabadust armasta- nikkond moodustab ainult kuus protsen- vate Soome patriootidega. Eriti ei rõhu- ti Soome elanike üldarvust, kuid sellest tatud, et «valgete» pool tegi koostööd hoolimata on Soome ametlikult kaks- Saksamaaga ja soovis Soomet muuta keelne riik kahe paralleelse haridussüs- Saksa provintsiks eesotsas kuningaks teemiga alates lasteaiast kuni ülikoo- valitud Saksa printsiga. Samuti ei rää- lini. Selline rahvusküsimuse kakskeel- gitud ligi 35 000 ohvrist ning 12 000 ne lahendus on suhteliselt unikaalne «punasest» vangist, kes surid sõja järel nähtus tänu vastutustundlike poliitiku- vangilaagrites haigustesse ja nälga. Sture Lindholm: Mitmeperspektiivilisus ajaloo õpetamisel Soomes
Kuidas seda teemat peaks koolis käsit- min, teadmata, et selles piirkonnas ni- lema? metasid sõda niimoodi ainult veendu- Õppekava annab selle ajalooetapi esi- nud kommunistid, kes ei pidanud seda tamiseks õpetajale suured vabadused. vabadussõjaks. Aga samuti vabaduse välistada mõned Sõja nimetus on korduvalt olnud Soo- aspektid. Väikese, umbes 10 000 elani- me ajaloo lõpueksami arutlusteemaks – kuga omavalitsuse maa-alalt, kus olen «Kodusõda, Vabadussõda, Punaste mäss, 12 aastat ajalugu õpetanud, võime lei- Tsiviilsõda on mõned kõige sagedamini da Soome suurimaid massihaudu. Um- esinevad nimed 1918. aasta sündmus- bes 3000 «punast» surid siin 1918. aasta te kohta Soomes. Arutlege nimetuste suvel haigustesse ja nälga. Kuid huvita- õigsuse üle.» Selline ülesanne on hea val kombel ei ole õpetajad varem vangi- praktiline näide mitmeperspektiivilisu- laagritest rääkinud, kuigi sõjateemaga sest ajaloo õpetamisel. Kindlasti võime tegeldakse palju. Peaaegu ükski õpilane leida arvukalt sarnaseid näiteid enami- selle piirkonna koolidest polnud neist kes riikides. midagi kuulnud. Ilmselt oli küsimus lii- Kodusõja ajaloo historiograafia annab ga valuline ja mälestused liiga värsked. ajalooõpetajale hea võimaluse näidata, Või kuulusid õpetajad ise poliitilistesse kuidas poliitilised vaated mõjutavad parteidesse, kellele sümpatiseeris «val- ajalugu. Kuni Teise maailmasõja lõpuni gete» pool ja seepärast ei tahetud rõ- räägiti «valgete» ajalugu. 1945. aastale hutada sõja ebameeldivaid aspekte. Ise- järgnenud sisemiste poliitiliste muutus- gi mainitud massihaud pühitseti Soome te mõjul nägemus sõjast muutus ja aja- kiriku poolt alles 1988. aastal. lugu kirjutati ümber. Vasakpoolsete par- Tänapäeval on Soome sotsiaalne olu- teide mõju ühiskonnas kasvas, avaldati kord hoopis teistsugune. Haavad on pa- «punastest» ohvrite mälestusi, esitati ranenud ja põlvkonnad, keda kodusõda «punane» versioon sõjani viinud sünd- otseselt puudutas, juba lahkunud. Aga mustest. Vabadussõda esitati raamatu- samas võib öelda, et need, kelle lähe- tes ja filmides kodusõjana, kus ka sõja dane tapeti, pole unustanud ega andes- kaotanud võisid end ära tunda. tanud. Poliitilised vaated on jäänud pea- Muutuse põhjuseks oli Nõukogude aegu samaks. On huvitav, et sotsialisti- Liidu kallaletung Soomele Teise maail- de ja mittesotsialistide vahekord Soo- masõja ajal. Kaks aastakümmet pärast me Eduskunnas pole 20. sajandi jook- verist kodusõda võitlesid endised po- sul oluliselt muutunud, kuigi poliiti- liitilised vaenlased külg külje kõrval, lised parteid on koos ühiskonnaga muu- lüües tagasi Soomet ähvardanud vaen- tunud. lase. Selline kogemus mängis suurt rol- Isiklikult ei saanud ma sõja dominee- li Soome ühiskonnas esinevate haava- rivast tähtsusest aru enne, kui osalesin de paranemisel. Kodusõja käsitlemine õpetajate koolitusel Soome lääneosas erinevate perioodide erinevates Soome Vaasas, kus asus 1918. aastal Valge-Soo- kooliõpikutes on hea võimalus mitme- me pealinn. Ma kõnelesin Kodusõjast, perspektiivilise lähenemistee õpetami- mis on Lõuna-Soomes üsna tavaline ter- seks. 1 Isiksus ja ajalugu − Konstantin Päts. Kas poliitik võib teha ajalugu?
Poliitikute saatused on erinevad ja kohati võivad ka arvamused ja hinnangud nen- de tegevuse kohta olla vastuolulised, olles kantud ajastu ideedest ja arusaamadest. Üheks vastuoluliseks isikuks Eesti ajaloos on Konstantin Päts. Tema näol on tege- mist poliitikuga, kelle tegevuse näitel võib jutustada Eesti iseseisvumise protses- sist, Vabadussõjast, iseseisvusajast. Ajaloo riigieksami kogemused on näidanud, et tihti on õpikute või siis vanavanemate mälestuste põhjal kujunenud üheülbaline pilt Konstantin Pätsist kui kangelasest või siis kui riigireeturist. Alljärgnevate ma- terjalide valikul on püütud K. Pätsi erapooletult iseloomustada ning esitada võima- likult erinevaid tahke tema tegevusest erakondlase, riigijuhi ja olulise otsustaja- na 1934. ja 1939. aasta sündmustes. Just need pöördelised sündmused on vorminud erinevad arusaamad Konstantin Pätsist kui ajaloolisest isikust: targast ja hooli- vast rahvavanemast; inimesest, kelle traagiliseks saatuseks oli olla riigi hääbumi- se tunnistajaks; osavast poliitikust, kes suutis olusid ära kasutada ning lõpuks isi- kust, kelle elusaatus kätkeb tänini lahendamata küsimusi. Kahtlemata ei preten- deeri valitud allikad absoluutse tõe esitamisele. Pigem on eesmärgiks tõstatada küsimusi, millele ainuõiget vastust pole, näidata erinevaid vaatenurki, seisukohti ja võimalusi tollase olukorra mõistmiseks. Kuivõrd me suudame end asetada aega, milles tuli K. Pätsil ja tema kaasaegsetel teha raskeid otsuseid? Polnud ju seda ko- gemust, mis meil praegu ajaloo käiku teades... Millise kogemuse, teadmise ja info alusel tegutses ja otsustas Päts? Kuivõrd vaba oli ta oma otsustustes? Kelle huvid olid esikohal? Ühiskonna? Rahva? Ehk siis − miks ei kasutatud just ühte või teist võimalust? Kas aeg annab võimaluse hinnata inimese elu erapooletult? 21
1.1 Konstantin Päts. Riigimees ja aeg − põhimõtted, vaated, seisukohad, hinnangud A Konstantin Päts * 23.02.1874 Tahkurannas † 18.01.1956 Buraševos, Kalinini oblastis Venemaal
Ajutise Valitsuse peaminister 24.02.1918−09.05.1919 riigivanem 25.01.1921−21.11.1922 02.08.1923−26.03.1924 12.02.1931−19.02.1932 21.10.1933−24.01.1934 peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934−03.09.1937 riigihoidja 03.09.1937−24.04.1938 president 24.04.1938−17.06.1940 1917−18 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esi- mees*. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt, juulist novembri- ni 1918 vangilaagris Poolas. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminist- ri na ka sise-, 1918−19 sõjaminister. 1922−23 I Riigikogu esimees. 1917−19 Maa nõukogu, 1919−20 Asutava Kogu, 1920−34/37 I−V Riigikogu liige. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894−98 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigus teaduste kandidaat. 1898−99 teenis Pihkvas sundaega. 1900−01 vandeadvo- kaat J. Poska abi Tallinnas. 1901−05 ajalehe «Teataja» toimetaja, 1904−05 Tal- linna linnanõunik, 1905 abilinnapea. Osales 1905. a revolutsioonis, põgenes välis- maale, mõisteti tagaselja surma. 1905−06 pagulasena Šveitsis, 1906−09 Soomes, 1908−10 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks vanglasse, karistuse kandis 1910−11 Pe- terburi Krestõ vanglas. 1911−16 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja, 1916−17 sõjaväeteenistuses Tallinnas. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1919−33 Kindlustusseltsi «Eesti Lloyd» esimees (vaheaegadega, kui oli Va- bariigi Valitsuse liige), 1925−29 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees, a-st 1935 aunõunik, 1925−36 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, a-st 1936 auesi- mees, 1927−37 sihtasutuse «Fenno-Ugria» esimees, oli Harju Panga nõukogu esi- mees, Tallinna Börsikomitee esimees. Pidas Kloostrimetsa talu Tallinna lähedal. 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsi- ooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tah- kuranna valla aukodanik. Vabadusrist I/1 ja III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt. 30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 1954−56 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Met- sakalmistule. http://www.president.ee/est/riigipead/KonstantinPats.html. [10.01.2004]. * Siinkohal on allikas ebatäpne. Konstantin Päts polnud Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) esimees, selle kõik kolm liiget (lisaks Pätsile veel Jüri Vilms ja Konstantin Konik) olid võrdses staatuses [koostaja märkus]. 22 Isiksus ja ajalugu: K. Päts – riigimees ja aeg B Suur, kaasakiskuv temperament, elav, joviaalne iseloom, hea inimestetundja ja -mõistja ning humoorikas vestleja − niisugune on K. Päts. Juba tema sügavad, tuge- vad näojooned ütlevad, et siin on tegemist erakordsete annetega. Oma mitmekülgsu- sele vaatamata on K. Pätsil ometi väga tasakaalustatud iseloom. [...] Intellektuaalse- test huvidest räägib tõik, et K. Pätsile soovitati valmistuda professoriks. [...] Teoretiseerimine abstraktse tõe enda pärast pole K. Pätsile omane. Kui ta idee- dega tegeleb, siis selleks, et saada tegelikke juhiseid. Praktilis-sünteetilise mõistu- se kõrval on K. Pätsil tugevasti arenenud intuitsioon ja kujutlusvõime. Suurest ku- jutlusvõimest räägivad juba värvikad pildid tema kõneski. [...] Samas ei puudu aga K. Pätsil ka teoinimese iseloomujooni: suur enesevalitsus, empirism, praktilisus, mis on väga lähedane sellele positivismile, mida peetakse üldiseks talupoja iseloomu- jooneks. Sellele järgneb instinktiivne koordineerimisanne ning kallak sotsiaalsele distsipliinile ja spontaansele organiseerimisvõimele, mis ühenduses kindla hierar- hiatundega avaldub teatavas aristokratismis. Eduard Laaman. K. Pätsi poliitiline ideestik. // Konstantin Päts. Minu elu. Mälestusi ja kilde eluloost. Koostanud H. Runnel. Tar- tu: Ilmamaa, 1999. Lk l6−17. C Parlamendi kõnemehena oli Pätsil reegliks vastata igale vahelehüüdele, tehes seda enamasti sisuliselt ja tabavalt. On tunda kõneleja ja kuulajate vahelist tähe- lepanu ja pinget. Tihti purustas Päts mõne oponendi oma lugemuse ja asjatund- mise raskusega. [...] Pätsi maailmavaade muutus elu jooksul pidevalt. Poliitikutee alguses oli see põ- hiliselt sotsialistlik, mis oli oma ajale küllaltki tüüpiline. [...] Kõik edumeelne seostus sotsialismiga. Pagulusaastatel muutus Pätsi maailmavaade sotsiaallibe- raalseks. See poliitiline mõtte suund taotles olla keskteeks sotsialistliku ja libe- raalse maailmavaate vahel, püüdes võtta parema mõlemast. [...] Eesti Vabariigi sünni aegadel näeme teda juba konservatiivina selle mõiste omaaegses tähendu- ses, vaikival ajastul aga on see konservatism võtnud etatistliku, majanduse riigi- poolse kontrollimise ja suunamise pooldamise kuju. Jüri Adams. Tundmatu Konstantin Päts. // Eesti riik II. Sissejuhatus. Koost T. Karjahärm ja H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2001. Lk 11, 13−14. D K. Pätsi positsioon oma erakonnas on üldse imelik. Ta on selle tunnustatud juht, kuid ei kuulu üldse selle kõrgemasse võimuorganisse − keskesinduse juhatusse. Ai- nult tähtsamail juhtumeil kutsutakse ta selle koosolekuist osa võtma. Erakonna tegelikud juhid on kolm nooremat meest: juhatuse esimees A. Jürmann-Jürima, [...] ning abiesimehed K. Einbund-Eenpalu ja J. Hünerson [...]. Alles 1933. aasta su- vel, kui erakond mitmed vapustused läbi teinud, antakse K. Pätsile erakonna juhti- mises ametlik positsioon, valides ta erakonna auesimeheks. K. Pätsi peeti halvaks erakondlaseks. Erakonna argipäevatööst jäi ta kõrvale ega mahtunud ta ka hästi erakonna raamidesse. Ta tegeles suurte küsimustega, mis tema südamele lähemal olid, ja ei kartnud jääda sagedasti oma erakonnas vähemusse. Eduard Laaman. Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1940. Lk 176. 23 Isiksus ja ajalugu: K. Päts – riigimees ja aeg E K. Päts ei ole kogu oma poliitilises tegevuses välja paistnud mitte nii väga idee- liste algatuste ja põhimõtteliste püüete ehk organisatoorse haaravuse, kui just olupoliitiliste konjunktuuride ärakasutamise ja taktikaliste kombinatsioonide poolest. See ühes egotsentrilise eluvaatega on temale võimaldanud ikka ära oodata vas- tavat silmapilku tegutsemiseks ja tegelikkude olukordade ärakasutamiseks. Kus aga oleks vaja olnud aktiivselt sündmustele vahele astuda, et ajalooliku arengu käiku kaugemate sihtide nimel mõjustada, seal on elutark realpolitiker katsunud ikka mööda pääseda nurkadest, et seda libedamalt ise edasi jõuda. Kas ja kuidas meie rahvas ja riik nüüd tekkinud olukorrast vapustusteta üle saab, see otsustab tähtsal määral K. Pätsi kui politikeri ja inimese hinnangu üle ajaloo ja rahva tu- leviku ees. Jaan Tõnisson. Konstantin Päts 60-aast. // Postimees. 1934. 23. veebruar. F Nõukogude Liidu Tallinna saadikute Adolf Petrovski ja Fjodor Raskolnikovi ette- kannete sadadel lehtedel korduvad fraasid: täna arutasime seda küsimust Pätsiga, Päts lubas teha omalt poolt kõik valitsuse mõjutamiseks; tuli Renning ja teatas, et Päts palus teatada; saabus Renning, palusin Pätsile teatada. Selliseid suhteid Nõukogude saatkonnaga ei omanud ükski teine Eesti poliitik, ka sotsialistid mitte. [...] Märtsis 1929 informeeris Petrovski välisasjade rahvakomissariaati pikast vestlu- sest Pätsiga: «Ta kõneles palju siinsetest tegelastest. Päts ei eitanud Tõnissoni te- gevuse vaenulikkust meie suhtes, kes tema sõnutsi esineb äärmise šovinistina ja vihkab väga Nõukogude Liitu. [...] Päts teatas, et vastastikuseid suhteid ei saa raja- da meie ettepanekute, missugused need ka ei oleks, ironiseerimisele ja mitteusal- damisele ja et igasugused meie ettepanekud on olemuselt lepitavad ja neid peaks Eesti tervitama ja toetama. Lõpuks teatas Päts valitsuskriisi saabumisest [...] Mõne päeva eest tõstatasid põllumehed parlamendis Rei vastu süüdistuse [...].» Mitmel juhul sooviti, et Päts astuks avalikult samme Nõukogude huvide läbisuru- miseks − astuks nii-öelda näitelavale. Magnus Ilmjärv. Konstantin Päts ja NSV Liidu Tallinna saatkond. // Postimees. 1999. 13., 14. september. http://arhiiv2.posti- mees.ee:8080/leht/99/09/13/ [10.01.2004]. G [...] arvates hakkas Pätsi lähikond ehk «klikk» üha enam vana presidendi võimu ära kasutama. Eriti käis see välispoliitika kohta [...]. Teda mõjutasid nii ta poeg Viktor, vend Voldemar, kälimees Mihkel Pung, Voldemar Pätsi abikaasa vend Alek- sander Veiler, minia isa Jaan Lattik kui ka adjutant kolonel Herbert Grabbi ning kantseleiülem Elmar Tambek. Pätsid või muud sugulased olid mitmetel tähtsatel kohtadel, alates õigeusu kirikust ja lõpetades kunstipoliitikaga. Martti Turtola. President Konstantin Päts. Tänapäev, 2003. Lk 187. H Välismaalane tuleb Eestisse. Küsib: »Kes on siin riigipea?» Vastatakse: »Päts.»* Siis on sel välismaalasel haridusministeeriumis tegemist. »Kelle poole peaksin ma pöörduma?» »Päts.»** Hiljem läheb sama välismaalane Toompea katedraalist 24 Isiksus ja ajalugu: K. Päts – riigimees ja aeg
mööda ja talle öeldakse, et seal teenivat preester Päts***. Seltskonnas ta kohtab riigi parkide ülemat, kes on jällegi Päts****. Eestist lahkudes soovib see välismaa- lane ühe heliplaadi kaasa võtta. Loeb sellel komponisti nime − Päts*****. Paradiisiski saadab teda omavolilise võimuhaaraja kuulsus, seetõttu tervitab Ju- mal teda istudes, kartes et muidu istub Päts tema kohale. Viinapudelit − 3/4 liitrist − hüüti vanasti riigivanemaks, väikest − 1/4 liitrist − asu- nikuks. 1934. a. kevadel (pääle 12. märtsi) levines Kullamaal viinapudeli uus nime- tus − enne riigivanem, nüüd isehakand. Kadri Sarv. Poliitiline anekdoot. http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr1/nalinet.htm [12.01.2004]. * Konstantin Päts – riigipea; **Voldemar Päts – haridusministeeriumi juhtivametnik, ministri abi ja osak. juhataja, K. Pätsi vend; ***Nikolai Päts – õigeusu preester, K. Pätsi vend; ****Peeter Päts − riigiparkide valitseja, K. Pätsi vend; *****Riho Päts – helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog [koostaja märkus]. I Aastakümnete jooksul on tuhandetes seltskondades arutatud küsimust, miks pre- sident Päts lõpuks käitus just nii ja kas ta ei oleks saanud või pidanud käituma tei- siti, andma vastupanukorraldusi või kasvõi proovima põgeneda ja mitte laskma en- nast taltsalt Venemaale küüditada. [...] Ühelt poolt pilt 1918. aasta Pätsist [...], ru- sikaga lauale põrutavana ja otsustavalt müristavana: ei mingit kompromissi enam- lastega. Teiselt poolt aga 1940. a. suve Päts vastuvaidlemata alla kirjutamas doku- mente, sanktsioneerides kõik okupantide nõuded. Vastuolu nende kahe pildi, ka- he kuju vahel on ületamatu. On halva tervise teooriad, mille kohaselt Pätsi krooni- lised haigused olid sedavõrd süvenenud, et ta ei suutnud olukorda realistlikult hin- nata ega otsuseid teha. [...] On Venemaa lubadustesse uskumise teooriad, mis põhinevad väidetel usaldus- likust vahekorrast Nõukogude saadikutega ja noorpõlve kokkupuudetel mõne Nõukogude Liidu juhiga. Mõlema eeltoodu variantideks on NKVD salaoperatsi- oonide teooriad, mille kohaselt Nõukogude salaorganitel õnnestus mingite eriope- ratsioonidega oma kontrolli alla võtta kas siis Pätsi tervis või siis teda ümbritsevate isikute kaudu kontrollida ja suunata informatsiooni, mis temani jõudis. On Saksa-Nõukogude sõja ootuse teooria, mis põhineb teadetel, et Päts olevat konfidentsiaalselt andnud teada talle teadaolevast eelinfost, et hiljemalt 1940. aas- ta hilissügisel ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, ja et Eestil on vaja vahepealne aeg kuidagi üle elada. Selle teooria kriitikud on aga juhtinud tähelepanu, et nime- tatud ajaks ei olnud Saksa sõjaplaanid veel üldse tehtudki. Lõpuks on veel ka mehise eneseohverdamise teooria, mille kohaselt Pätsil ei olnud mingeid illusioone eesseisva kohta, kuid pidades ülimaks sihiks hoida oma rahvast suurest hävingust, mida võiks kaasa tuua vastupanu mittepiisava jõuga, oli ta valmis ka ise jagama oma rahva saatust, olles veendunud, et kui ka riik hävib, siis säilib eesti rahvas, ehitab see endale kunagi taas uue ja vaba riigi. Ka pidi ta elupõlise juristina endale selgelt aru andma, et sunnitud olukorras antud allkirja- del ei ole mingisugust kehtivust. Jüri Adams. Tundmatu Konstantin Päts. // Eesti riik II. Sissejuhatus. Koost. T. Karjahärm ja H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2001. Lk 27−28. J Agentuuriallikate teadetest 28.01.1941: Kui Vene väed 1939. aastal Eestisse tulid, andsin nõusoleku, sest mõistsin, et see on tugeva poliitika: nad on tugevamad, meie nõrgemad, me oleme väike riik. Aasta pärast öeldi meile, et ma ei pidavat lepingust kinni, püüdvat seda rikkuda. Allusin jällegi. Mõistsin: kui tulevad uued ajad, las siis juhivad riiki uued inimesed. Moo- 25 Isiksus ja ajalugu: K. Päts – riigimees ja aeg
dustasin uue valitsuse ja ise lahkusin, sest arvasin, et minu elu on elatud. Praegugi kirjutavad ju ajalehed, et valimised näitasid eesti rahva täielikku üksmeelt. Mida siis veel tahta? Tähendab minu riigis on kõik rahulik. President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees. Dokumente ja materjale. Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Magnus Ilmjärv. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1993. Lk 10−11 (V. Pool. Konstantin Päts. // Õhtuleht. 1991. 24. detsember). K See talv [1940. aasta] on mulle olnud üldse raske. Külmetasin juba möödunud su- vel, kui sõitsin Saaremaale. Ilm oli siis väga soe, kuid jõin külma vett ja selle taga- järjeks oli nii äge köha, millist mul pole olnud varemalt. [...] Olen peaaegu kogu tal- ve olnud haiglane. Vana podagra ja reuma annavad tunda. Kõige halvemini mõjus minusse üks viimastest vabariigi valitsuse koosolekutest valges saalis. See kestis 8 tundi ühtejärge. Kui see lõppes ja katsusin püsti tõusta, siis oli selg täiesti kange ja haige. [...] Kuid õnneks on minu haigus säärase iseloo- muga, et see pole takistanud ametikohustuste täitmist. Konstantin Päts. Mõtteid üksi olles. Kõneldud «Päevalehe» esindajale. // Eesti riik II. Koost. T. Karjahärm ja H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2001. Lk 547. L Mineerimisega ja vajaduse korral võimsa või raskesuurtüki mõne hoiatuslasuga oleks Eesti armee saanud näidata, et on lahinguvalmis. Ükski neist abinõudest po- leks sellisena veel tähendanud avalikku sõda, aga sellega oleks Nõukogude juhid pisutki ettevaatlikumaks muudetud. Selleks närvide mänguks polnud Konstantin Päts ja Johan Laidoner valmis. Tuleb alla kriipsutada, et selles staadiumis ei olnud küsimus valikus sõja ja rahu vahel, vaid kõigile iseseisvatele ja sõltumatutele rii- kidele endastmõistetavas oma puutumatuse kaitsmises. Nende vahenditega oleks oma otsustavusest teavitatud mitte ainult N Liitu, vaid ka teisi välisriike. Aga en- nekõike oleks range neutraliteedi järelvalve teinud eesti rahvale selgeks, et riigi juhtkond on sündmuste tasemel ja teeb seda, mida tal teha tuleb. Nüüd kõigutasid pidevad karistamatud piiririkkumised kodanike usaldust riigi juhtide vastu. [...] Eesti suhtes oli Moskva nõupidamine lahenduse leidnud juba enne, kui see alata- gi jõudis. Martti Turtola. President Konstantin Päts. Tänapäev, 2003. Lk 223. M Eesti president Konstantin Päts küüditati koos perekonnaga 30. juulil 1940 Baškiiriasse Ufaa linna. Koduabiline Olga Tünder sõitis nendega kaasa vabatahtli- kult. Presidendile määrati 2000-rublane pension. [...] President arreteeriti 26. juunil 1941 seoses Saksa-Nõukogude Liidu sõja puhkemi- sega ja paigutati Ufaa linnas asuvasse Baškiiri ANSV Riikliku Julgeoleku Rahva- komissariaadi sisevanglasse. Teda süüdistati Vene NFSV kriminaalkoodeksi parag- rahvide 58-4 ja 58-10 järgi. Paragrahv 58-4 räägib rahvusvahelise kodanluse abista- misest nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsioonilisest sabotaažist. Arreteerimise orderist loeme: »K. J. Pätsil oli Eesti Vabariigi presidendina suh- teid Saksamaa diplomaatiliste ja sõjaliste ringkondadega, ta oli seotud ka Nõuko- gude Liidu vastase luuretegevusega tegelevate Saksa luure esindajatega Eestis. Lisaks sellele, olles administratiivkorras Baškiiriasse saadetud, kasutas teravaid kontrrevolutsioonilisi väljendeid nõukogude võimu aadressil [...]. 1941. aasta 25. septembri kuupäevaga dateeritud ja Baškiiri ANSV julgeoleku- 26 Isiksus ja ajalugu: K. Päts – riigimees ja aeg
leitnandite Ztabeli ja Jakovlevi koostatud resolutsioonist loeme, et 26. juunil 1941 arreteeritud K. J. Pätsi on üle kuulatud 23 korral. Nüüd on süüdistust täpsustatud: ,,K. J. Päts tegi Eesti presidendina Eesti ja Nõukogude Liidu vahelise sõpruse ja vastastikuse abistamise lepingu kehtimise ajal Saksamaale orienteeritud välispo- liitikat ja majanduslikku koostööd, millega aitas kaasa viimase sõjalise võimsu- se tugevnemisele Nõukogude Liidu ründamiseks. Administratiivkorras Ufaa linna saadetuna teostas kontrrevolutsioonilist agitatsiooni oma lähedaste seas» 19. septembril 1942 Baškiiri ANSV julgeolekuseersant Ivanšina koostatud doku- mendist selgub, et arreteeritud Konstantin ja Viktor Päts saadetakse täiendavaks uurimiseks Moskvasse. President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees. Dokumente ja materjale. Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Magnus Ilmjärv. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1993. Lk 5−7.
Tööülesanded
1. Koostage allikate A ja I ning allikate F ja O (ptk 1.2.) ning õpikuteadmiste alu- sel tabel Eesti Vabariigi ajaloo pöördeliste sündmuste kohta, millega oli seotud Konstantin Päts kui riigitegelane.
Sündmus Eesti Vabariigi ajaloost Konstantin Pätsi tegevus selle sündmuse ajal
2. Koostage püramiiddiagramm Konstantin Pätsi kohta (vt töölehte peatüki lõpus). Ülesanne õpetajale: Kirjutage allikate A ja J alusel K. Pätsi ettevõtmistest ja tegemistest loend ning kirjutage tegevused eraldi väikestele paberilehekeste- le. Laske õpilastel need lehed ühe kindla tunnuse alusel grupeerida ning grupp pealkirjas tada. Ülesanne õpilastele: Täitke püramiidi alumine aste. Aste kõrgemale kirjutage leitud pealkirjad. Järgnevalt leidke olemasoleva info põhjal püramiidile pealkiri. Lõpuks kirjutage oma materjali kokkuvõttev lause püramiidi vastavasse lahtrisse.
3. Kuidas hindavad allikad F ja O (ptk 1.2.) Konstantin Pätsi rolli 1934. aasta riigi- pöördes? Kummaga neist nõustute teie? Põhjendage oma arvamust.
4. Milline allikas I esitatud presidendi käitumise seletustest tundub allikate G, J, K, L toetusel teie arvates kõige tõepärasem? Põhjendage oma väidet.
5. Kuidas mõjutasid 1934. aasta riigipööre ja 1939.−40. aasta sündmused Eestis eri- nevate huvigruppide olukorda? Leidke, kuidas puudutasid 1930. aastate sündmused intelligentsi, üliõpilasi, va- badussõdalasi, «Postimehe» ringkonda, sõjaväelasi vms. 27 Isiksus ja ajalugu: K. Päts – riigimees ja aeg