EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kirsika Koitjärv KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE MÄÄRAMISE PROBLEEMID DETERMINATION PROBLEMS OF THE CADASTRAL BOUNDARIES Magistritöö Maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: dotsent Siim Maasikamäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kirsika Koitjärv Õppekava: Maakorraldus ja kinnisvara planeerimine Pealkiri: Katastriüksuste piiride määramise probleemid Lehekülgi: 86 Jooniseid: – Tabeleid: 2 Lisasid: 3 Osakond: Geomaatika osakond Uurimisvaldkond: Katastrimõõdistamine, kood 427 Juhendaja: Siim Maasikamäe Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2106. Eestis on katastrimõõdistamist teostatud erinevatel aegadel erineva täpsuse ja metoodikaga. Katastrimõõdistamisel tehakse vigu ning vaidlusi katastriüksuse piiri pärast esineb palju. Magistritöö eesmärk on välja selgitada katastriüksuste moodustamisega kaasnevate piiriprobleemide tekkimise põhjused ja hinnata katastriüksuste plaanide vormistuslikku kvaliteeti. Selleks jaotati uurimisosa metoodiliselt kolmeks: erinevatel ajahetkedel kehtinud katastrimõõdistamise juhendi ja kordade võrdlemine, katastriüksuste plaanide vormistusliku kvaliteedi hindamine ning Maa-ameti nõudekirjades esitatud puuduste analüüs. Vajalikud andmed saadi Maa-ameti dokumendiregistrist ning geoportaalist. Lähtutud on õigusaktidest, kuna nendega on määratud katastriüksuste moodustamine. Uuringu käigus leiti, et erineval viisil moodustatud katastriüksuste plaanide vormistuslikud vead on lohakuse vead ning vead, mis on tingitud erineval perioodil kehtinud õigusaktidest. Kuna nõuded olid erinevad, siis tulemuseks oli erineva kvaliteediga katastriüksuse plaanid. Tulemustest selgus, et mõõdistusvigade allikateks on väga erineva täpsusega katastriüksuste moodustamise viisid alates 1992. aastast. Seega erinevatest mõõdistussüsteemidest on tingitud vastuolulised piiriandmed. Magistritöö tulemusena jõuti järeldusele, et piiriprobleemide tekkepõhjusteks on valdavalt maamõõtja poolt tehtud mõõdistusvead, kui enne välitöödega alustamist ei tehta eeltööd ning ei arvestata varem moodustatud naaberkatastriüksuse piiriandmetega või piiripunktidega maastikul. Ning protseduurilised vead, mille korral ei ole kutsutud piiride kättenäitamise juurde piirinaabrit või on jäetud läbi viimata piiride kindlaksmääramise toiming. Lisaks selgus, et vead on põhjustatud katastriüksuste omanike poolt, kes ei ole taganud piirimärkide säilimist ega tundnud huvi hävinenud piirimärkide taastamise vastu. Erinevatest katastriüksuse moodustamise viisidest, õigusaktide muutustest, maamõõtjate kompetentsusest on tingitud piiriprobleemid, mis vajavad uurimist ja lahendamist edaspidigi. Näiteks võiks uurida kohtute käitumismudelit katastriüksuste piiriprobleemide lahendamisel, kuidas kohus on tõlgendanud katastriandmeid. Märksõnad: katastrimõõdistamine, kontrollmõõdistamine, katastriandmed, piiriprobleemid Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Kirsika Koitjärv Specialty: Land Management and Real Estate Planning Title: Determination problems of the cadastral boundaries Pages: 86 Figures: – Tables: 2 Appendixes: 3 Department: Geomatics department Field of research: Cadastral surveying, code 427 Supervisors: Siim Maasikamäe Place and date: Tartu, 2016. In Estonia, cadastral surveying has been performed at different times with different accuracy and methodology. Mistakes are made in cadastral surveying, and there are quite a lot of disputes about boundaries of cadastral units. The aim of the Master’s thesis was to identify reasons for boundary problems related to the formation of cadastral units, and to assess the quality of drawing up cadastre plans. For that, the research was methodically divided into three parts: comparing the times of the cadastral surveys, assessing the quality of drawing up cadastre plans, and the analysis of the deficiencies reported in the demands to Estonian Land Board. The necessary data were obtained from the Document Register and Geoportal of the Land Board. Laws have been used as a basis, since they prescribe the formation of cadastral units. The research found that the formal errors in the cadastre plans, which were drawn up in different ways, were caused by carelessness, or they were errors, due to the legislation in force during different periods. The requirements were different, so it resulted in cadastre plans with different quality. The research results also revealed that causes of the survey errors have been different formation ways of cadastral units, with very different accuracy, since 1992. Thus, different survey systems have caused conflicting data concerning boundaries. It can be concluded then that the reasons for boundary problems are mostly survey errors made by surveyors, or procedural errors, as no adjoining land owners were invited to the establishment deed of boundaries, or there was no carrying out of the establishment deed of boundaries. It was revealed that the errors were also caused by the owners of cadastral units, who had not ensured the maintenance of the boundary markers, or did not have any interest in the restoration of the destroyed boundary markers. Boundary issues result from different ways of the formation of cadastral units, the competent of the surveyors, and changes in legislation, and they need to be investigated also in the future, for example, behavioural patterns of courts in dealing with boundary problems of cadastral units, and how courts interpret cadastral data. Keywords: cadastral surveying, control surveying, cadastral data, boundary problems SISUKORD LÜHENDITE LOETELU ................................................................................................... 5 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 6 1. TEOREETILINE TAUST ........................................................................................... 8 1.1 Maaomandi piiride tähtsus ........................................................................................... 8 1.2 Piiride kindlaks määramine Eestis ............................................................................. 14 1.3 Piirivaidlused ............................................................................................................. 15 2. KATASTRIÜKSUSTE MOODUSTAMISE VIISID .............................................. 18 2.1 Üldine ülevaade katastriüksuste moodustamise viisidest .......................................... 18 2.2 Plaani-või kaardimaterjali alusel katastriüksuste moodustamine .............................. 19 2.3 Aerofotogeodeetiline mõõdistamine .......................................................................... 20 2.4 Mõõdistamine suvalises koordinaatide süsteemis ..................................................... 21 2.5 Mõõdistamine kohalikus koordinaatide süsteemis .................................................... 22 2.6 Mõõdistamine riiklikus koordinaatide süsteemis ...................................................... 22 3. MATERJALID JA METOODIKA .......................................................................... 24 4. TULEMUSED JA ARUTELU .................................................................................. 28 4.1 Maa-ameti nõudekirjades esinenud vead ................................................................... 28 4.2 1994. a juhend ning 1999.a ja 2003.a katastrimõõdistamise kord ............................. 29 4.3 Katastriüksuste plaanide vormistus ........................................................................... 32 4.4 Probleemid piirimärkidega ........................................................................................ 39 4.5 Mõõdistusvead piiriandmetes .................................................................................... 42 4.6 Protseduurilised probleemid ...................................................................................... 46 KOKKUVÕTE .................................................................................................................. 48 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU .............................................................................. 50 KASUTATUD KOHTULAHENDITE LOETELU ........................................................ 54 DETERMINATION PROBLEMS OF THE CADASTRAL BOUNDARIES ............. 55 LISAD ................................................................................................................................. 58 LISA 1. 1994. A KATASTRIMÕÕDISTAMISE JUHENDI, 1999. A JA 2003. A KORDADE VÕRDLUS .................................................................................................... 59 LISA 2. MAA-AMETI POOLT VÄLJASTATUD NÕUDEKIRJAD .......................... 62 LISA 3. ERINEVAL VIISIL MOODUSTATUD KATASTRIÜKSUSED .................. 77 4 LÜHENDITE LOETELU AÕS – asjaõigusseadus KOV – kohalik omavalitsus KTKKK – katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord MaakorS – maakorraldusseadus MaaKS – maakatastriseadus MA-k – maakorraldustööde tegevuslitsents PLAK – plaani- ja kaardimaterjal RKTKo – riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus TlnRnKo – Tallinna Ringkonnakohtu otsus TrtRnKo – Tartu Ringkonnakohtu otsus 5 SISSEJUHATUS Eestis on katastrimõõdistamist teostatud erinevatel aegadel erineva täpsuse ja metoodikaga. Vaidlusi piiri pärast esineb palju. Üheks põhjuseks on erinevatest moodustamisviisidest tingitud vastuolud piiriandmetes. Maareformi ajal on kasutatud erinevaid