ISSN 0134-2282 horisont

SAT - TV koju! Huviringis Ulo-d

J

V Kusmoselendurid 1961-1988 4 Eesti NSV ühingu «Teadus» populaarteaduslik ajakiri Asutatud 1967. a. Ilmub kord kuus EKP Keskkomitee Kirjastus, Tallinn

Ultraviolettfoto Maast. . . (lk. 35). «Buran» stardi ootel (algus

Sisukord lk'w>' AASTA MOSAIIK ’88 Uno Veismann 1 Toimetuse kolleegium: Ustus Agur, Harri Jänes, Priit Järve, PROJEKT «FOBOS» 5 Juhan Kivi, Endel Lippmaa, Viktor KAS LEND MARSILE SAAB REAAL­ Maamägi, Uno Mereste, Charles Vill­ SUSEKS? Juri Zaitsev 6 mann. MAAVÄLISTE TSIVILISATSIOONI­ DE OTSIMISE PROGRAMMIST 9 ORBIIDILE «BURANIL» Irina Jegorova 11 Peatoimetaja 43 77 71 INDREK ROHTMETS AEROKOSMILISED LENNUKID 12 Peatoimetaja asetäitja 44 33 70 KUI PALJU ÕN MAA TEHIS- JUHAN KIVI KAASLASI? 13 Vastutav sekretär 43 77 22 SN 1987A MÕISTATUSED LAHENE­ ÜLLAR LEHTMETS VAD Peep Kaiv 15 Ühiskonnateadused 44 50 06 MARTIN ROOGNA SUPERNOOVA ÜLETAS VALGUSE ILMAR PALLI KIIRUSE? 17 Reaalteadused 44 43 85 KOSMOS LOODUSLIKU PLASMA- REIN VESKIMÄE LABORATOORIUMINA Tamara Breus 18 Kunstiline toimetaja 44 43 85 NEMAD OLID KOSMOSES 21 EPP MARGUSTE Tehniline toimetaja UFOd: OLETUSED JA PÕHJEN­ ja korrektor 44 43 85 DUSED (Intervjuu Vsevolod Troitskiga) 25 TIIU KUKK KOSMOS PANEB PROOVILE 31 PÜÜDKEM AKENT AVADA Peeter Vilborn 33 Temaatilise numbri koostas REIN VIRMALISTE OVAAL JA AUGUD VESKIMÄE. MAA ATMOSFÄÄRIS 35 Lühiuudiseid vahendasid PEEP LÜHIDALT KOSMOSEST 30, 36, 37 KALV, JURI ZAITSEV ja UNO VEISMANN. Ladumisele antud 20. 02. 1989. Trükkimisele antud 17. 03. 1989. Tiraaž 39 000. Paber 60X84/8. Tingtrükip. 4,67. Trükipoognaid 5. Tingvärvipoognaid 14,88. Arves- tuspoognaid 6,90. MB-04054. Teil. nr. 863. EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikoda. Tallinn, Pärnu mnt. 67-a. Ежемесячный научно-популярный журнал общества «Знание» Эстонской ССР «Хори- зонт» («Горизонт»). Выходит с января 1967 г. На эстонском языке. Офсетная печать. TOIMETUS KÄSIKIRJU JA ILLUST­ Бумага 60X84/8. 5 печ. листов. Уел. печ. л. 4,67. Краскооттисков 14,88. Уч.-изд. л. RATSIOONE EI TAGASTA. 6,90. Адрес редакции: 200102, г. Таллинн, Нарвское шоссе, 5. Типография Изда­ тельства ЦК КП Эстонии, rop. Таллинн, Пярнуское шоссе, 67-а. Заказ 863. Тираж Toimetuse aadress: 200 102, Tallinn, 39 000. Цена SO коп. @ .Horisont», 1989 Narva mnt. 5 *ОЛ6лГ НИ»

U,du kosmoselendude ^keskuse Aastamosaiik ’88

UNO VEISMANN, füüsika-matemaatikakandidaat

Kosmonautika ajalukku jäävaid sündmusi oli sel aastal mitu: kosmoselennuki «Buran» katselend, «Space Shuttle’i» lendude jätkamine pärast pikemat vaheaega, nõukogude kosmonautide uus lennu kestusrekord. Rohkesti kõneldi kanderakettide kui transpordi­ vahendite kasutamise majanduslikust küljest, kosmosekommertsis õn ESA edestamas suurriike. NASA kosmosejaama projekt.

«Ariane 4» startimas.

Jaanuaris hoidis USA äriringkondi veel elevil kosmosetööstusele uute hiigellepin- gute jagamise kava seoses NASA otsusega asuda alaliselt asustatud kosmosejaama loomisele. NASA taotlust vähendas kongressi ko­ misjon mõnevõrra, kuid ikkagi jäi kogusummaks 25 miljardit dollarit, millest viiendiku pidid enda peale võtma Euroopa, Kanada ja Jaa­ pan. «Boeing» pidi saama 750 miljonit dollarit, «McDonnell- Douglas» 1,9 miljardit, «General Electric» 800 miljonit, «Rocket- dyne» 1,6 miljardit jne. Kosmose­ jaama ehituspõhimõtted vääriksid eraldi vaatlust, siinkohal olgu too­ dud vaid algvariandi põhiandmed: mass 160 tonni, keskse sõrestik- konstruktsiooni pikkus 110 m, päikesepatareide koguvõimsus 75 kW, eluruumide kubatuur ligi 900 m3, alaline meeskond 6. . .8 inimest, valmimistähtaeg 1997. 17. märtsil viidi Nõukogude kanderaketiga «Vostok» orbiidile India tehis- kaaslane IRS-1A. See oli meie maa esimene kosmose-kommerts- üritus: India maksis 7,5 miljonit rubla. Tehiskaaslane sisaldas kolm kaamerat maapinna uurimiseks distantssondeerimise meetodil (la­ hutusvõimetega 36 ja 70 m). Andmeid edastati Hyderabad! vas- tuvõtukeskusse. 26.—29. aprillil peeti Brisbane’is (Austraalia) konverents «Kos- mose-transportsüsteemide ja vasta­ vate tööstusharude kommertsiaal- võimalused» (lühidalt öeldes: kos­ mos kui äri), kust sai lõplikult selgeks, et õn formeerunud rahvus­ vaheline kanderakettide turg. Sel­ lel konkureerivad NSV Liidu «Sojuz» ja «Proton», USA «Ti- taan III» ja «Atlas Centaur», ESA «Ariane», Hiina «Long March» ning Jaapani N-l 1. Hiinalt oli kanderaketi tellinud Rootsi juba 1986, et saata 1990 orbiidile oma side-tehiskaaslane «Mailstar», kohe pärast seda sõlmis hiinlastega lepingu üks USA firma. Nüüd olevat Hiina rakettidest huvitatud poolsada firmat 39st riigist. «Long March 3» (peakonstruktor Ren Xin-min) suudab geostatsionaar­ Nõukogude — Prantsuse ühisekspe- Rekordilise aja — ühe aasta — tööta­ sele orbiidile viia 1,4-tonnise tehis- ditsiooniks orbitaaljaamas «Mir» sid orbitaaljaamas «Mir» Vladimir kaaslase. teeb ettevalmistusi Aleksandr Vol­ Titov (keskel) ja Mussa Manarov Nõukogude delegatsiooni ette­ kov. (paremal). Pildil näeme neid koos kannetes pakuti veel mitmesugu­ meeskonnakaaslase Anatoli Levtšen- seid teenuseid kosmoses: side- koga kosmonautide ettevalmistus- tehiskaaslaste üürimist, aparatuuri keskuses. viimist orbitaaljaama «Mir», maa­ pinna pildistamist kosmosest (la­ hutusvõimega kuni 5 m) jms. ESA õn seevastu tõusnud mitte jatöötamisel osalesid 12 riigi tead­ Tellijaid ja lepinguid õn juba ainult kolmandaks «kosmose-suur- lased, peale nende veel ESA. teada. riigiks», vaid mitmes vallas saavu­ Samal konverentsil otsustati toe­ tanud liidripositsiooni. See julgus­ 23. juulil tada uue rahvusvahelise kosmo- tas uusi sihte seadma: 1996 hakkas «Fobos 1» pardal tööle droomi ehitamist Cape Yorki peab valmis olema «Ariane 5» röntgenteleskoop TEREK. Umbes neemele Austraalias. Aasta lõpul (18 tonni 550 km kõrgusele või kuu aja jooksul saadi 140 Päikese kinnitas kä Nõukogude «Glav- 6,8 tonni geostatsionaarsele or­ pilti erakordselt lühikese laine­ kosmose» juht A. Dunajev mele biidile), töötatakse kosmoselennuki pikkusega kiirguses (0,5. . . valmisolekut osaleda ehitamises ja «Hermes» kallal, planeeritakse or- 30 nm). tarnida sinna kommertsiaalselt bitaalajaama «Columbus» ehita­ kanderakette «Proton». Välismaa mist. Liidriteks õn SLV, Prantsus­ ajakirjanduse andmetel maksvat maa ja kä Itaalia: kõrvale õn 1. septembril «Protoniga» keskmise suurusega hoidnud Inglismaa, kellel mõnes ei vastanud «Fobos 1» enam tehiskaaslase orbiidilesaatmine osas käsil omad projektid (kos- raadiokäskudele. Projekti juht 18—20 miljonit dollarit, mis õn moselennuk HOTOL). akadeemik R. Sagdejev teatas, et umbes poole odavam «Arianes- analüüsides eelnenud raadiokon- pace’i» hindadest. 7. juunil takte automaatjaamaga, avastati startis «Sojuz TM-5», millega viidi viga viimases edastatud korraldu­ Juunis orbitaaljaama «Mir» külalismees- ses. Välja oli jäänud ainult üks tegi finantskokkuvõtteid konsort­ kond: A. Solovjev, V. Savinõhh täht, ent see tekitas käsu orien- sium «Arianespace»: eelmise aasta ja bulgaarlane A. Aleksandrov. tatsioonisüsteemi väljalülitamiseks. puhastulu oli 53 miljonit dollarit, Nad viibisid kosmoses üldse Ugi Kogu septembrikuu püüti kõigist pakkumisi tuli 42 tehiskaaslase 10 päeva. Nõukogude kosmoseside keskustest ülesviitniseks, lepinguid sõlmiti ligi «Fobos l»-ga ühendusse astuda, 2,5 miljardi dollari eest. 1989— 7. ja 12. juulil oma abi pakkusid kä mitmed välis­ 1990 otsustati teha üheksa starti startisid Baikonurist kaks planeeti- riigid, ent kõik jäi asjatuks. aastas. Võrdluseks olgu öeldud, et devahelist automaatjaama — «Fo- Kaotsi läks muidugi kä TEREK, kä «Space Shuttle’ile» planeeriti bos 1» ja «Fobos 2». Nende mida «Fobos 2»-l ei ole, kuid algul nendeks aastateks sama palju uurimisobjektideks õn Marss ja hulk väärtuslikke Päikese röntgen- lende aastas, kuid plahvatuse tõttu selle kaaslane Phobos, vaid 27 km pilte siiski saadi. ühes kütusetehases lükkub 1989 läbimõõduga taevakeha. Teel uuri­ vähemalt kaks lendu edasi. Astro­ takse kä Päikest ja planeetide- 18.—30. juulil noomide kurvastuseks lükkub kä vahelist ruumi. Kuus tonni kaalu­ kauaoodatud 2,4 m läbimõõduga vad automaatjaamad loodi Baba- toimus Helsingi lähedal Espoos kosmoseteleskoobi käikuandmine kini-nim. uurimiskeskuses, teadus­ COSPARi (Commitee of Space järgmisse aastasse. liku programmi ja aparatuuri väl- Research) kongress umbes 1500 osavõtjaga. Eestist viibis seäl kaks edastada Briti entsüklopeedia 4 pardal kä meeskond (Igor Volk, teadurit, neist füüsika-matemaa- köite sisu. See oli «Space Shuttle» Anatoli Levtšenko jt.). Kontrolliti tikakandidaat R. Rõõm tegi ette­ programmi 26. lend, mida mitu juhitavust ja maandatavust, siis kande orbitaaljaamadelt «Saljut» korda oli tehnilistel põhjustel edasi hakati edasi katsetama maandu­ toimetatud atmosfääriuuringutest. lükatud, viimased korrad veel mise automaatsüsteemi. TRU geofüüsika kateedris alus­ halva ilma tõttu. Lennu ajal kanna­ tati magnetlindil saadud «Meteo- tas meeskond palavuse käes, tem- 26. novembril sati» maapinna ja pilvkatte kuju­ peratuurireguleerimise häirete tõt­ startis «Sojuz TM-7», viies orbi­ tiste töötlemist meie vabariigi fir­ tu näitas kraadiklaas kabiinis kuni taaljaama «Mir» vahetusmees- mas «Desintegraator» valmistatud 30 °C. «Discovery» laskus 3. ok­ konna (A. Volkov, S. Krikaljov) pilditöötlemiskompleksiga SVIT. toobril õhujõudude Edwardsi baa­ ja külalisena prantslase J. L. si. Chretieni. 29. augustil lendas orbitaaljaama «Mir» kos­ 28. oktoobril 2. detsembril moselaev «Sojuz TM-6», mees­ viis «Ariane 2» üles Prantsusmaa startis pärast ühe-ööpäevast edasi­ konnas V. Ljahhov, V. Poljakov televisiooni-otsesaadete (Sat-TV) lükkamist tugeva tuule tõttu Cana­ ja A. Momand (viimane neist tehiskaaslase TDF-1, mis geo- verali neemelt kosmoselennuk Afganistani kodanik). Laskuti statsionaarse orbiidi punktist «Atlantis», see oli programmi üheksanda päeva lõpul. 19° W võib anda saateid viiel «Space Shuttle» 27. lend ja antud kanalil. Vastuvõtt peaks olema lennukile kolmas. Meeskonda kuu­ Septembris kindlustatud kogu Euroopas 40. .. lusid R. Gibson, G. Gardner, kogunesid seitsme arenenud lääne­ 50 cm läbimõõduga antenni abil. R. Mullane, J. Ross ja W. Sheperd riigi (USA, Inglismaa, Itaalia, Kuna üritusse mahutati ligi 500 — kõik sõjaväelased. Kuna tege­ Prantsusmaa, SLV, Kanada, Jaa­ miljonit dollarit, siis õn sellele mist oli kaitseministeeriumi prog­ pan) esindajad Rooma, et arutada «raiskamisele» kä vastaseid. Sat- rammiga, siis paljusid üksikasju kosmosekommertsile vastupidist: TV vastuvõtuks vajaliku teleri lisa- lennu kohta ei avaldatud. Ent kuidas piirata raketitootmise ja seadmestiku hinnaks loetakse prae­ mõndagi imbus läbi, sealhulgas -kasutamise laienemist vähem- gu 1000 dollari ümber. Vaatajas­ orbiidile viidud luuretehiskaas- arenenud maadesse, eriti Lähis- konda Euroopas hinnatakse 400 lasest. See pidavat olema kosmi­ Itta. Juba aasta varem oli sama miljonile inimesele. liste luurevahendite uus põlvkond seitsmik alla kirjutanud kokkulep­ Raadiofirma «Loewe» (SLV) — kä pilves ilmaga maapinda pele rakettide tootmistehnoloogia esindaja teatas ajakirjandusele, et jälgiv radar, lahutusvõimega vähe­ mittemüümise ja saladuses pida­ nemad teevad panuse Sat-TV-le malt kolm meetrit. Tehiskaaslase mise kohta. Ekspertide arvates ning hakkavad tootma telereid kogumass olevat 13,6 tonni ja hind õn aga potentsiaalsed võimalused sisseehitatud sagedusmuundurite pool miljardit dollarit. «Atlantis» suure tegevusraadiusega rakettide ning D2-Mac dekooderitega. Teler laskus 7. detsembril, olles teinud tootmiseks olemas Iraagil, Iisraelil, läheb 400.. .600 DM kallimaks 96 tiiru ümber Maa. Pakistanil, Lõuna-Koreal, Indial, ning lisaks tuleb muretseda umbes «Space Shuttle» ei ole täitnud Brasiilial, Argentiina!. Hiina müü­ 500 DM maksev paraboolantenn. algseid lootusi: taheti ju teha 40 tab 3000 km tegevusraadiusega Prognoosi kohaselt saab 1992 lendu aastas; ühe lennu hinnaks rakette, Argentiina ehitab koos­ Euroopas Sat-TV kaudu saateid loetakse praegu 500 miljonit dol­ töös Egiptuse ja teiste riikidega kätte 200 kanalil. larit, mis õn umbes kümme korda 800.. .950 km tegevusraadiusega suurem ühe «Ariane» hinnast. raketti «Condor 2». Sõjaliseks 15. novembril Hirm avarii ees ja üldine bürok­ otstarbeks saab kergesti kohandada startis Baikonurist kanderaketile raatia õn viinud olukorrani, kus Brasiilia kosmoserakette. Õn kõla­ «Energia» paigutatud korduvkasu- ühe soojusisolatsiooniplaadi vahe­ nud arvamus, et ei jää muud üle tatav kosmoselaev (kosmošelen- tamiseks süstiklaeva kerel õn tar­ kui USA ja NSV Liit peavad nuk) «Buran». Varasemal välja­ vis saada umbes saja funktsionää­ ühendama oma jõud efektiivse kuulutatud tähtajal 29. oktoobril ri viisad! kosmilise raketitõrjesüsteemi loo­ tuli start edasi lükata häire tõttu Et kosmosekommertsis mitte miseks! stardirambi mehhanismis. «Buran» maha jääda, korraldati USAs tegi meeskonnata kaks tiiru ümber konkurss projektile ALS (Advan­ Maa ja laskus automaatrežiimis. ced Launch System), kusjuures 29. septembril Peakonstruktor J. Semjonov tea- eeltingimuseks oli vähemalt 70- startis Canaverali neemelt kos- dustootmiskoondisest «Energia»1 tonnise kasuliku koorma orbiidile­ moselennuk «Discovery», mees­ teatas, et «Burani» abil hakatakse viimine hinnaga alla 300 dollari konnas Frederick Hauck, Richard pidama ühendust orbitaaljaama­ kilogrammi eest. Praegu töötavad Covey, John Lounge, George Nel­ dega, praegu õn orbiidi kõrgus projekti kallal «Boeing», «General son ja David Hilmers. Neli neist 250 km, kuhu saab toimetada Dynamics» ja «Martin-Marietta». olid kä varem lennanud; Lounge 30-tonnise koorma. Kuid täiesti õn magister astrofüüsikas, Nelson võimalik õn kä viia näiteks 27 tonni II. detsembril astronoomiadoktor. Üheks pea­ 450 km kõrgusele. startis jälle õnnestunult «Ariane 4» ülesandeks oli kosmoseside-ret- «Buranil» olid juba seljataga ramlaatori TDRS-C (mass 17 mitmed katsetused lennukina. Sel­ 1 Koondise «Energia» generaalkonstruktori tonni, hind 100 miljonit dollarit) leks olid peale monteeritud moo­ V. Gluško surmast teatati 1989. a. algul; orbiidileviimine. Teatati, et see torid, millega ta tõusis tavalisel ta oli S. Koroljov! kaastöötajaid ja tehiskaaslane suudab igas sekundis viisil lennuväljalt. Muidugi oli järglane. ja viis orbiidile sidetehiskaaslase esmakordselt USA raketitehnika detud põkkuda «Saljut 7»-ga, teisel «Astra» ning luuretehiskaaslase pärismaadele — sõjaväe-tehiskaas- lennukatsel vedas alt kanderakett «Skynet 4B». Esimene neist peab laste üleslaskmisse. «Skynet 4B» ning tuli kasutada avarii-pääste- käesoleval aastal Inglismaa tele- kindlustab Briti sõjaväele (kaasa süsteemi. Kolmandal korral haiges­ visioonivaatajaile andma 8 täien­ arvatud allveelaevad) sidepidamise tus stardi eel meeskonnakaaslane davat R. Murdochi «Sky Channeli» globaalses ulatuses. ja meeskond arvati reservi. Päris programmi, mida saab vastu võtta viperusteta ei lõppenud kä viimane 60 cm läbimõõduga antenni abil. 21. detsembril lend: juba jaamast «Mir» eraldu­ See oli «Ariane»-rakettidele sel naasid orbitaaljaamast «Mir» Nõu­ nud kosmoselaeva «Sojuz TM-6» aastal 7. start (üldse 27.), mille kogude kosmonaudid V. Titov ja parda-arvutis tekkis tõrge ja lasku­ õnnestumist peetakse kindlaks M. Manarov, olles püstitanud uue mine lükati kolm tundi edasi, märgiks Euroopa üheksakümnen­ kestuslennu maailmarekordi — muuta Iuli kä maandumiskohta. date aastate kosmoseprogrammide 366 ööpäeva. Naasis kä J.-L. Koik lõppes siiski hästi. Peale «tööhobuse» heast seisundist. Kuni Chretien. Päevakangelaseks oli eri­ paljude teaduslike ja tehnoloogi­ 1992. aasta alguseni ongi üheksa ti V. Titov, kelle senine teenistus­ liste eksperimentide ning vaatluste starti aastas välja müüdud. «Sky­ käik oli kulgenud läbi mitme eba­ oli tehtud umbes 12 tuhat fotot net 4B» näol tungis «Arianespace» õnnestumise. Esimene kord ei suu­ maapinnast.

Phobose sondeerimine madalal horisontaallennul

ks eesmärke õn Marsi iniseks võib kosmoseaparaat ioonid lendavad erinevates kaaslaste distantssondee- aeg-ajalt «rippuda» nende ko- suundades ja osa neist haara­ с. Kuna näiteks Phobose hal. takse spetsiaalse pardaaparatuu- tõmbejõud õn väike, saab Aparaadil oleva laseri kiir ri poolt. Niiviisi saab kindlaks uurimist läbi viia Maalt «valgustab» Phobose väikest ala määrata Marsi kaaslase kee­ tud aparaadi liikumisel läbimõõduga kõigest üks milli- milist koostist..^ t väikesel — umbes 50 meeter. Energia tihedus v täpil SamaaegselVHaserikiirega ka­ •i kaugusel Marsi kaaslase õn umbes 10 megavatti. Selle sutatakse kaaslase sondeerimi­ st. Huvitavamate paikade tagajärjel aurustuvad kivimid seks veel plasmakahurist väJja- asjalikumaks tundmaõppi- plahvatusetaoliselt. Tekkinud lastud krüptooni ioone. 7 4L Kas lend Marsile saab reaalsuseks? JURI ZAITSEV, NSV Liidu TA Kosmoseuurimise Instituudi Marss. . . Müütide ja teadusliku fantastika, «maailmade sõja» ja «väikeste roheliste» osakonnajuhataja planeet. Õn ta tõepoolest hõivatav? Täna arutavad seda täie tõsidusega teadlased, insenerid, kosmonaudid, poliitikamehed.

pinnaoetailid. Marsi kanaleid, mille pärast teadusmehed palju piike murdnud, ei leitud. See-eest õn sadu hargnevaid Orge, mis millegi poolest ei erine maiste jõgede sängidest. Leidub liustike liikumis- jälgi meenutavaid paiku. Kuid vett ei ole. Atmosfäär õn selleks liiga hõre. Minevikus aga võis Marsil esineda pehmema kliima perioode, mil voolasid jõed ja laiusid jär­ ved, mered, ookeanid. Marsile laskunud automaatson- did ei leidnud jalajälgi ega ma­ teriaalse kultuuri msusid. «Mõis- tusekaaslastest» tol ajal keegi enam ei unistanudki. Kuid elu? Kõige algelisemgi! Ei mingeid mikroobe, isegi keerukaid orgaanilisi mole­ kule mitte. Võib-olla õn asi vaid selles, et puuduvad just nimelt seda sorti mikroorganismid, mida otsiti. Või oli koht halb, või eksperi­ mendi taktika vale, või jne. Antarktika kogemustest õn teada, et väliolukorras ja vaid ühe proovi (emalaeva), et suunata see Marsi põhjal õn bioloogilise aktiivsuse omavahel sobitada kolm kriitilist kaaslase orbiidile ja pärast jälle avastamine praktiliselt võimatu. tegurit: lennu kestus, Marsil viibi­ Maale. Tunduvalt vähem kulub Kui aga tuua proov sooja, anda mise aeg ja kütusevaru. Seniste arvutuste enamikus õn mini- kütust ja lüheneb Marsil viibimise mikroobidele võimalus areneda aeg. suureks kolooniaks, õn elu avasta­ meeritud kütuse kulu. Sei juhul kestaks lend sinna 9 kuud, Mar­ Tänapäeva kosmonautika taset mine lihtne. arvestades pole inimese lend Mar­ Kuigi täna Marsil elu ei ole, sil tuleks viibida 1,5 aastat, tagasilennule kuluks 6 kuni 9 kuud. sile suhteliselt keerukam kui oli olid ammustel aegadel, mil tema omal ajal üleminek piloteeritava- jõgedes voolas vesi, võimalused Kütuse kulu seisukohast õn selline skeem tõepoolest ökonoomne, kuid telt Maa tehiskaaslastelt Kuu- selleks olemas. Kui Marsi lookle­ Marsikulguri maapealsed katsetused. Sõiduk õn kuue ratta veoga, kusjuures igas rattas paikneb mootor, mis veab oma kohutab Marsil viibimise aeg. ekspeditsioonile. Iseasi, kas ini­ vas kanjonis sammuks inimene, mene õn valmis taluma vähemalt ratast teistest sõltumata. Esitame näite kiiremast mars­ uuriks selle kallaste geoloogilisi poolteiseaastast viibimist kosmoses ladestisi, võiks mõndagi teada ruudist. Maalt saadetakse 30- päevase vahega Marsi suunas kaks ja lendama Marsile. saada — kuidas õn muutunud Ent siiski. Tänaseks õn inimene Kuuga. Ta ei ole üldse millegagi kosmoselaeva. Kui esimene neist Legendidest kiirgusvööndid puuduvad. Sama­ kliima, kas õn tekkinud ja are­ viibinud kosmoses aastapäevad. sarnane. Marss õn sarnane vaid nenud elu, võrrelda naabermaa- õn jõudnud Marsi lähistele, laskub sust kinnitasid Marsi karmid pinna­ Hakkab kujunema veendumus, et tegelikkusesse Marsiga. selle meeskond täies koosseisus vormid, arvukad kraatrid. Selline ilmadega. inimene võib rahuldavalt kohaneda Maaga võrreldes õn Marss pisike planeedile. Kasutatakse spetsiaalset Kosmoseajastu teadusinfo uueneb arvamus jäi püsima kä pärast Marsi-ekspeditsioon: pikaajalise kaaluta olekuga ja nõukogude «Marside» ja ameerik­ (läbimõõt ligi kaks, mass üheksa marsimoodulit (süstikut). Kuu aja ülikiiresti. Kuuekümnendate aasta­ pärast lennu lõppu taas kohaneda laste «Marineride» esimesi lendu­ korda väiksem kui Maal), kuid fantaasia või pärast moodul stardib Marsilt koh­ te keskpaiku arvati, et Marss tumaks teise kosmoselaevaga, mis Maa raskusjõuga ning edukalt sid, kuigi teadmised Marsist suure­ tema pinnamood osutus enam sarnaneb Kuuga: väga hõre reaalsus? haarab mooduli ja «peatumata» naasta loovasse ellu Maal. nesid sadu kordi. Tulid uued liigestatuks. Lähedalt võetud foto­ atmosfäär (rõhk planeedi pinnal Väga tõenäoliselt kasutatakse tu­ stardid, uued unikaalsed andmed del õn eristatava^ kilomeetrised, Praegu õn inimese Marsile len­ jätkab lendu tagasi Maale. Sellise võrdub õhurõhuga 30 km kõrgusel damiseks vajalikke üksikasju raske skeemi eelis õn ilmne: pole tarvis levikus profülaktilise võttena tehis- maapinnast), tühine magnetväli, ja järeldus: Marss ei samane mõnel isegi mõnekümnemeetrised ette kujutada. Spetsialistidel tuleb pidurdada rasket kanderakett! raskusjõudu, millest Konstantin Tsiolkovski kirjutas juba sajandi nud programmi Marsi etapiviisili­ naalide levimiseks Maalt Marsile algul. seks uurimiseks. Lõppeesmärgiks ja tagasi. Probleemi lahendust Käimas õn tööd kosmoselaeva õn Marsi pinnaseproovide toomi­ nähakse «süsteem-eksperiment» autonoomse ökosüsteemi loomi­ ne Maale hiljemalt aastaks 2000. marsikulguris, millele õn antud seks. See peab olema võimeline teatavad «intellektuaalsed või­ eksisteerima suhteliselt pikka aega Kompleksprogramm med». «Maa» määrab töö stratee­ ainete kinnise ringkäigu režiimis gia, robot ise — selle teostamise isereguleeruvana ja isejuhtivana. Selle esimene etapp realiseeritakse taktika. Nagu Maa biosfäär. 90ndate aastate keskpaiku. See Marsikulgurite teadusliku uuri­ «Ühesõnaga, lahendamatuid näeb ette Marsi pinna ja atmosfääri mistöö programm õn ulatuslik. probleeme pole näha,» kinnitab globaalset uurimist planeedi tehis­ Sellesse kuulub vibrosondeerimine, akadeemik O. Gazenko. «Kuid kaaslaste abil; atmosfääri viidavaid mis annab teavet planeedi sise- tuleb arvestada, et jutt õn inime­ aerostaatsonde; Marsi pinnale toi­ ehitusest; pinnase koostise uuri­ sest, tema tervisest ja julgeolekust. metatavaid marsikulgureid, meteo- mine; pinnase mikrostruktuuri ja Seepärast peab iga uus samm ja penetrantsonde; Marsi tehis- kergestianduvate komponentide kosmosesse olema põhjalikult kaa­ kaaslasest eralduvat moodulkaas- analüüs. Marsikulgurilt oodatakse lutletud, tuginema mitmekordselt last. Uurimisvõimalusi avardab panoraamülesvõtteid kogu tema kinnitatud kõige hoolikamatel ja kosmoseraketi aerodünaamiline liikumistrassi ulatuses. Kä pin- detailsematel uuringutel, kogu pidurdamine Marsi atmosfääris. naseproove saab koguda ulatus­ senisel kogemusel. Midagi ei tohi Samuti võimaldab viimane tundu­ likult alalt ja mõne meetri süga­ jätta kahe silma vahele, kä üksi­ valt suurendada kasulikku koor­ vuselt. Pinnaseproovid sügavama­ kute kosmoselendude tagajärgi mist. test kihtidest õn oluline materjal mitte. Teadus, sealhulgas kos- Marsi tehiskaaslase üheks pea­ «bioloogiliseks» analüüsiks, kuna mosebioloogia ja -meditsiin peavad miseks ülesandeks õn ülisuure neist õn mingisugustegi eluvormide koguma veel palju üksikasju Ini­ lahutusvõimega kujutiste saamine leidmise tõenäosus suurem. Pin- planeedi pinnast. Peale lainurk- mesest ja Kosmosest, mõistma nen­ nasealustes kihtides õn tingimused stereotelevisioonikaamera õn tehis- de vastastikuse mõju keerukat eluks kõige soodsamad — püsiv kaaslasel suure lahutusvõimega mehhanismi ja aitama saavutada temperatuur, kaitse i õn iseeri vate (umbes 20 meetrit) stereotelevi- harmooniat selles. Vaid sääraste kiirguste eest, arvatavasti piisa­ sioonikaamera ja fotokaamera (la­ jõupingutuste tulemusena saab valt niiskust. hutusvõime 1 m) Maale tagasi- võimalikuks piloteeritav ekspedit­ toodava kassetiga. Meteoroloogiliste andmete ko­ sioon Marsile.» Aerostaatsondeerimise ühe või­ gumine õn Marsi uurimise esimese Kontseptsiooni maliku variandi järgi õn balloon etapi tähtsamaid ülesandeid. Ka­ lennus vaid päeval, ööseks aga las­ vatsetakse moodustada võrk küm­ olemus kub planeedi pinnale. Selleks nest väikesest pikaajalise tegevu­ Inimese lend Marsile oleks kahtle­ peab aerostaat koosnema kahest sega (üle aasta) meteomajakast. mata tohutu teaduslik saavutus. omavahel seotud õhupallist — Sellise võrgu tugevaks küljeks õn Kuid Marsi mõistatuste lahenda­ alumine, suur plastikpall täitub globaalsus ja võimalus heita ilma­ miseks ei piisa ühest lennust, Marsi atmosfääriõhuga; väike, üle­ jaamad sellistesse paikadesse (kan­ isegi kui selles osaleb inimene. mine pall õn valmistatud õhukesest jonid, kuivanud jõgede sängid), Tarvis õn detailseid uurimistule­ tihedast kilest ja täidetakse vesiniku kuhu muude vahenditega õn raske musi Marsi kaaslase orbiidilt, või heeliumiga. Alumine pall õn ligi pääseda. Kä hõlmaksid vaat­ planeedi pinnalt ja sisemusest. valmistatud selliselt, et ülestõuke- lused kõiki sesoone, kaasaarvatud Nende tööde teostamiseks pole jõud tekib vaid valgel ajal, mil tolmutormide periood. inimese juuresolek vajalik. Parem Päike soojendab seda täitvat gaasi­ Marsi kaaslase orbiidilt alla õn kasutada «tarku» roboteid. de segu. Aerostaatsondeerimise heidetavad penetraatorid uurista­ Automaatseadmete lähetamine puuduseks peetakse sondi kontrol­ vad ennast pinnasesse ja võivad Marsile võimaldab etapiviisiliselt limatut, vaid tuule suunaga mää­ seäl töötada kuni neli aastat. Pene- välja töötada lennutehnika ja ratud liikumist. Olemasolevad and­ traatoritest moodustatud statsio­ uurimisvahendid, valida kõige hu­ med Marsi atmosfääri dünaamikast naarne võrk tagab pikaajalised vitavamad paigad järgmistele len­ võimaldavad siiski mõnevõrra ette seism ilised mõõtmised planeedi dudele, teha kohapeal vajalikku arvutada aerostaadi arvatavaid sise ehituse uurimiseks. sondeerimist. lennutrajektoore, et nende seast Moodultehiskaaslase ülesandeks Automaatseadmete Marsile saat­ valida enam huvi pakkuvad. Sel­ õn andmete kogumine suure mise aeg sõltub energeetilist est leks peab aerostaat olema Marsi ruumilise lahutusvõimega mudeli võimalustest piisavalt suurte kasu­ atmosfääri viidud täpselt ette­ koostamiseks Marsi gravitatsiooni­ like koormiste lennutrajektoorile nähtud kohas. väljast. Selleks tehakse süsteemi viimiseks. Startida tuleb ajal, mil Marsikulguriga seotud tehnilis­ «emalaev — moodu ltehiskaasla ne» Maa ja Marss õn nn. ühenduses test probleemidest õn peamine trajektoori täppismõõtmisi. — planeedid asuvad ühel joonel tema juhtimine. Kahepoolset sidet Mõistagi pole kirjeldatud marsi- Päikesega, kuid teine teisel pool tuleb pidada miljonite kilomeetrite missiooni stsenaarium lõplik. Töö Päikest. Marsile lendamiseks sood­ kauguselt. Näiteks peab marsi­ käigus selgus näiteks, et filmi- sad «astronoomilised aknad» leia­ kulgur oskama mööduda takistus­ kasseti Maale toimetamist õn tüli­ vad aset umbes iga kahe aasta test, mida teel ei olnud märgata kas kokku sobitada ekspeditsiooni tagant. Eeltoodut arvestades õn veel 20.. .30 minutit tagasi. Nii­ kõigi teiste ülesannetega. Võib­ nõukogude teadlased välja tööta­ palju ju võib kuluda raadiosig- olla õn otstarbekas planeedi pinna detailseks pildistamiseks ja filmi tamist Maale. Järgmiseks etapiks Observerile» paigutada suure la­ Maale toimetamiseks välja saata võiks olla suurte marsikulgurite hutusvõimega televisioonikaamera. hoopiski spetsiaalne kosmoserakett. tuhandekilomeetrised matkad Seda oleks sobiv kasutada nende Seejuures lihtsustuks hulk spetsiifi­ Marsil aastail 2000—2005. See­ piirkondade uurimiseks, kuhu Nõu­ lisi probleeme, mis õn seotud järel, 2010. aasta paiku, kombi­ kogude Marsi-missiooni käigus õn fotomaterjalide kasutamise ja neeritud ekspeditsioon, millel mar­ kavandatud marsikulgurite, pe- transpordiga (näiteks fotograafi­ sikulgurid võtavad pinnaseproove netraatorite ja meteomajakate lise emulsiooni omaduste muutu­ kahest-kolmest üksteisest kaugel dessant. Edaspidi võiks vahetada mine kosmilise kiirguse toimel). asuvast paigast. Lõpuks, arvata­ andmeid Marsi meteoroloogiast, vasti 2015.—2020. aasta paiku atmosfääri ja pinna omadustest, Maa — Marss — Maa õn tagatavad vajalikud tingimused ühiselt interpreteerida uurimistule­ Marsi pinnaseproovide toomine piloteeritava ekspeditsiooni korral­ musi. Selle etapi lõpptulemus, Maale õn kõige keerukam ope­ damiseks ja kosmonautide astu­ ühiste jõupingutustega välja tööta­ ratsioon Nõukogude programmis. miseks Marsile. tud Marsi «insenermudel» oleks Uks võimalikest variantidest: saa­ Loodetakse, et Nõukogude tead­ aluseks edasistele uurimistele. detakse välja kaks kosmoserakett!, laste poolt esitatud programmis Nähtavasti pole inimese lend millest üks laskub Marsi pinnale, osalevad paljude maade teadus­ Marsile üldse teostatav rahvus­ teine jääb tehiskaaslaseks. Lasku- likud organisatsioonid ja spetsia­ vahelise koostööta. Meenutagem, mismoodul kohtub teda juba oota­ listid. «Marsiprogrammi» välja­ et USA kuulennu programm va, eelmise ekspeditsiooniga ko­ töötamisel Nõukogude teadlased maksis 25 miljardit dollarit. Pilo­ hale toimetatud marsikulguriga, juba ongi koostöös sotsialismi­ teeritava Marsi-ekspeditsiooni millel pinnaseproovid juba kogutud maade, Prantsusmaa, Austria ja maksumus õn erinevate hinnangu­ (marsikulgur õn ühtlasi raadio- mitmete teiste riikidega. Õn lootust te järgi 50.. .250 miljardit dollarit. majakaks laskumismoodulile). mõningale koostööle USAga. Niisugused kulutused õn katsu­ Pinnaseproovid laeb ümber mani­ Konkreetsed ettevalmistused õn museks kä kõrgestiarenenud riigile. pulaator. käimas Nõukogude 1994. aasta Järeldus õn ilmne: ühendada Lisaks võetakse osa proove las- Marsi-ekspeditsiooni ja Ameerika mitmete maade ressursid. Et nii­ kumismooduli lähemast ümbrusest, kosmose raketi «Mars Observer» sugusel ekspeditsioonil oleks mõte, mistarvis moodulil õn kaasas vahendusel. Viimane võiks näiteks peab juba selle ettevalmistav osa oma väike marsikulgur. Moodulil vastu võtta telemeetrilist informat­ (kä eelluuret tegevate automaati­ paiknevad kä manipulaatorid ja siooni Nõukogude aerostaatidelt de lennud) kuuluma pikaajalisse seadis pinnase kogumiseks, mis ja marsikulguritelt. Vähem olu­ rahvusvahelisse uurimisprogram­ võimaldab proove võtta küllalt line pole ühise maapealse võrgu mi. Sei juhul pole tegemist lihtsalt sügavalt. loomine, mis tagaks ööpäevaringse piloteeritava ekspeditsiooniga, vaid Marsi koloniseerimise algusega. Laskumismoodul toimetab proo­ andmete vastuvõtu Marsi tehis- kaaslastelt, nii Nõukogude kui Muistse sõjajumala nime kandev vid tehiskaaslase juurde, põkkub Ameerika omadelt. Erilist huvi planeet võiks saada sümboliks sellega ja paigutab proovid Maa pakub planeedi üksikute piirkon­ rahvaste ühinemisele kosmose suunas lähetatavasse moodulisse. rahumeelsel hõivamisel ja kasuta­ Maa lähistele jõudnud mooduli dade koordineeritud uurimine. misel. haarab orbitaaljaam. Ameeriklased kavatsevad «Mars Peetakse otstarbekaks teha Mar­ si pinnase esialgne analüüs orbi­ taaljaama pardal. See kindlustaks karantiini vältimaks meie planeedi saastamist maaväliste organismi­ dega, kes väikesest tõenäosusest hoolimata proovides olla võivad. Näidised Marsi pinnasest või­ Maaväliste tsivilisatsioonide otsimise maldavad lahendada mitu keerukat programmist probleemi. Proovide mineraloogi­ lise koostise, inertgaaside ja lendu­ vate ainete hulga ning keemiliste NASA tegeleb teiste tsivilisatsioonide võtja, mis töötleb registreeritavat elementide jaotuse tundmine aitab otsingutega (programm SETI — informatsiooni superkompuuter Cry selgitada Marsi evolutsiooni. Iso- Search for. Extraterrestrial Intelli­ kiirusega. Toim.). toopse koostise kaudu saab määra­ gence) juba 16 aastat. Möödunud Nüüd õn aga teadlased mures, aastal kulutati SETI heaks 6,8 miljonit sest USA Kongress vähendas alaliselt ta kivimite vanust ja hinnata dollarit. Aastani 1997 oli planeeritud toimiva orbitaaljaama loomiseks ette­ geoloogilisi tingimusi minevikus. veel 93 miljonit. nähtud summasid. Teiste tsivilisatsioo­ Teadlased loodavad tuvastada süsi­ SETI programmiga tegeleb NASA nide otsingutega seostub kongressi nikku, vett ja teisi keemilisi ele­ meditsiini ja bioloogia osakond, kus otsus seetõttu, et meditsiini ja bio­ mente, mis annaksid tunnistust hiljuti alustati raadioteleskoobile uue loogia osakond töötab peale SETI kunagisest elust Marsil. Kä arheo­ vastuvõtja ehitamist. See võimaldab veel teistegi projektide kallal. Nüüd loogilised leiud pole välistatud. samaaegselt «kuulata» kosmosest ooda­ aga suureneb konkurents erinevate tavaid raadiosignaale 8 miljonil laine­ töösuundade vahel ja karta õn, et pikkusel (Harvardi Ülikoolis õn val­ NASA loobub SETI programmist. Ühiselt või üksi mimas 64 miljoni kanaliline vastu­ Marsi uurimist õn kavas jätkata kä pärast pinnaseproovide toime­ IRINA JEGOROVA

änapäeva võimalused õn päe­

vakorda toonud vajaduse Tluua unifitseeritud lennuaparaate, mis oleksid üheaegselt nii orbitaal- kui kä õhusõidukid, kätkeksid endas tehiskaaslase ja lennuki omadused. Idee lennuki ja raketi ühenda­ miseks kuulub Nõukogude teadla­ sele Friedrich Canderile. Oma 1924. aastal avaldatud artiklis «Canderi-süsteemi planeetidevahe- lise laeva kirjeldus» pakkus ta es­ makordselt välja mõtte kasutada tiibadega sõidukeid kosmilisteks lendudeks ja näitas kätte tiibade eelise langevarjusüsteemi ees kos- moseaparaadi maandamisel. Tema kosmosereisideks ettenähtud len­ nuki mudelit demonstreeriti rah­ vusvahelisel näitusel Moskvas 1927. aastal. Hulk aega hiljem hakati taoliste lennuaparaatide loomise võimalusi uurima USA-s, Prantsusmaal, SLV-s ja Inglismaal. 70ndate aastate lõpul sündis praegu ena­ mikule tuntud projekt «Space Shuttle». Ameeriklased arvestasid, et kui nende süstiklaev saab valmis, tehakse temaga SOndatel aastatel 600 kosmosereisi. Ent 1988. aasta lõpuks õnnestus see 27 korral. Probleem osutus keeru­ kamaks kui arvati.

«Energia» koosneb viiest suurest raketist kogumassiga 2000 tonni. Keskmine neist (teine aste) õn 60 meetri pikkune ja 8meetrise läbi­ mõõduga. Külgedel asuvad paari­ kaupa neli esimese astme raketti. Igaühe kõrgus 40 ja läbimõõt neli meetrit. «Buran» tundub pildil nende kõrval väiksena. Kuid temagi pikkus õn 36,4 meetrit, stardimass 105 tonni ja tiibade ulatus ligikaudu 24 meetrit. Lennuki lastiruumi mahuks vabalt üks raudteevagun. Oma par­ dale võib ta võtta 4 meeskonna­ liiget ja 6 uurijat. Orbiidile «Buranil»

Mullu jõudis kord kä Nõu­ kogude Liidu kätte. Novembris katsetati korduvkasutamiseks ette­ nähtud kosmoselaeva «Buran». Teinud kaks tiiru ümber meie pla­ needi, naasis ta edukalt Baikonuri kosmodroomile. Nõukogude teadlased läksid sää­ rase kosmoselennuki väljatööta­ misel ameeriklastega võrreldes teist teed. Peamine erinevus seisneb selles, et Nõukogude süstik koos­ neb nagu kahest osast — kande­ raketist «Energia» ja korduvkasu­ tusega laevast. Tuletame meelde, et shuttle õn oma olemuselt orbitaallennuk ja samaaegselt kä kanderakett hiigelsuure * kütuse­ paagiga. Rakett «Energia», olles oma stardimassilt samasugune shuttle'iga, võib võrreldes viimase­ ga orbiidile toimetada 3,5 korda suurema kasuliku koorma: praegu lOOtonnise, perspektiivis seda kahekordistatakse. Kanderaketi endagi koostisosasid võib kasu­ tada korduvalt. (Vt. skeemilt.) «Burani» kandevõime õn 30 tonni. Orbiidilt võib ta Maale tuua 20 tonni. Lastiruumi, mille läbi­ mõõt õn peaaegu viis meetrit ja pikkus üle 18 meetri, võib mahu­ tada baasploki niisuguse jaama tarvis nagu «Mir» või terve astro- füüsikamooduli «Kvant». Väliselt sarnaneb «Buran» suhttle'iga. Ent see ei tähenda kopeerimist. «Moodi» dikteerib antud juhul aerodünaamika. «Bu­ rani» eeliste hulka kuulub eel­ kõige tema omadus teha piloodita lende. Kä shuttle'Ue õn paigutatud automaatmaandamise seadmed, 1 — esimese astme kiirendusrakettide eraldumine; 2 — esimese astme kuid neid ei ole seni veel täielikult kiirendusrakettide laskumine langevarjuga; 3 — täispuhutavad deltaplaanid esimese astme kiirendusrakettide Maale toimetamiseks; 4 — esimese astme proovitud. kiirendusraketid maandatakse stardipaigast 130 km kaugusel; 5 — kanderakett Niisiis «Buran» tegi oma esimese «Energia»; 6 — kosmoselaev «Buran»; 7 — rakett ja kosmoselaev pandi ekipaažita lennu. Reis kestis 205 kokku ja viidi starti horisontaalasendis; 8 — montaažikorpus; 9 — teise minutit. Taolise iseseisva orbiitle- astme eraldumine; 10 — pidurduslangevarjud; 11 — mootorite ruum; 12 — mise maksimaalne kestus ulatub tühi vesinkupaak; 13 — tühi hapnikupaak; 14 — pneumaatilised padjad aga algul 7, hiljem 30 ööpäevani. maandamiseks; 15 — korduvkasutusega laev laskub automaatrežiimil. Sattudes pärast kosmoses käiku lisi kompositsioonimaterjale. kosmose hõlvamisel. «Energia» atmosfääri, peab «Burani» kest Põhimõttelise tähtsusega õn lae­ suudab viia kosmosesse mitte üks­ taluma tugevat kuumenemist tun­ va automaatne maandamine kuni nes «Burani». Põhimõtteliselt võib duvalt pikema aja vältel kui tema täieliku peatamiseni. Selleks tema külge «haakida» igasuguse kosmoseaparaat (näiteks «Sojuz»), loodi uued raadiotehnilised sead­ lennuaparaadi, näiteks orbitaal­ mis laskub täielikult ballistilist med, samuti andmete kogumise ja jaama või kiirendusploki sõiduks trajektoori mööda. Temperatuur töötlemise süsteemid. Enne «Ener­ Kuule, Marsile või Veenusele. võib siis «Burani» pinnal ületada gia» esimest starti tehti üle 6000 Nõukogude teadlased õn välja 1000 kraadi. Niisuguse kuumene­ katsetuse. Tuhandeid tunde proo­ tulnud Marsi uurimise perspektiiv- mise eest kaitsmiseks läheb vaja viti süstiku enda erisuguseid programmi ühe variandiga, milles i «eri rüüd». Enamik süstiku kerest konstruktsioonielemente. arvestatakse just kanderaketiga õn kaetud puhta räni peenkiudu- Pidurdusimpulsi saabumishet- «Energia». Selle järgi võib juba dest koosnevate plaatidega. Tiiva kest kuni maandumiseni läbis aastal 2005 korraldada Marsi pilo- ja kere otsad õn valmistatud «Buran» 20 000 kilomeetrit, talu­ teeritava ekspeditsiooni. raskestisulavast grafiitmaterjalist. des kõiki kiir.us- ja temperatuuri- Tulevikus hakkab «Buran» põk­ Soojustkaitsva kihi peamiseks eri­ koormusi. Erinevalt harilikest len­ kuma «Miri» teise põlvkonna päraks õn tema suur plastilisus. nukitest maanduti mootori abita jaamadega, veab kosmosesse mit­ Just tänu sellele ei purune need ja mööda küllalt järsku trajektoori mesuguseid koormaid ja võtab plaadid ülikiirel kuumenemisel (17. ..19°, tavaliselt 3. ..4°). Pä­ orbiidilt maha remontivajavaid atmosfääri sisenemise hetkel. Esi­ rast rohkem kui kolmetunnist len­ tehiskaaslasi. Just sellest lähtusid mese katselennu korral tulid len­ du kosmoses ja atmosfääris kuni Nõukogude teadlased, kui nad nuki küljest lahti vaid viis plaati täieliku peatumiseni kalduti ajali­ 1986. aastal võtsid vastu otsuse 38 tuhandest! selt ettenähtust kõrvale üks sekund. kosmosekompleksi «Saljut 7» — Uusi materjale läks vaja mitte Lennuki telje kõrvalekalle raja «Kosmos 1686» orbiidi muutmi­ üksnes kaitseks kuumenemise eest. teljest oli poolteist meetrit. seks. Pärast mõneaastast jaama Kä konstruktsioon pidi olema Milliseks kujuneb «Energia» ja kasutamist viidi see kõrgemale, kerge ja vastupidav. «Ehitus­ «Burani» tulevik? pikema elueaga orbiidile, et omada materjaliks» kasutati seetõttu be- Mis puutub esimesse, siis sää­ võimalust aastail 1995—2000 tuua rülliuini, titaani, nioobiumi sula­ raste rakettideta õn tänapäeval süstiku abil Maale tema erinevad meid ja duralumiiniumi, samuti raske arvestada täiesti uute sam­ plokid. erisuguste täidistega mittemetalli- mude astumist lähi- ja kaug-

Aero- kosmilised lennukid

ende lahendusvariantide üle

peeti eelmisel aastal aru Nrahvusvahelises ulatuses. Algul oli 1 eesmärgiks seatud suurte lennu- kauguste ületamine umbes 30 km kõrgusel — USAs lennuliikluseks ida- ja lääneranniku, kä Los Angelesi ja Tokio vahel, inglastel London — Sidney liinil. Varsti seati nõudmised veel kõrgemaks: kosmoselennukiga peab saama tehiskaaslasi orbiidile viia ja inimesi orbitaaljaamadesse toime­ tada. USAs võeti aluseks paarküm­ Kosmoselennuki «Hermes» projekt. mend aastat tagasi rekordeid püs- 4£_ 13 titanud lennuk X-15. Kosmose­ lennuta X-30 kaks katseeksemplari loodetakse valmis saada 1993. Kui palju õn See peab olema umbes 80 t raskune, 30.. .50 m pikkune, arvatavasti vesiniku-kütusega at­ mosfääris 5. . .15-kordselt heli­ kiirust ületav ja kosmoses 25- Maa kordse helikiirusega lendav kos­ moselennuta Projekte valmistavad praegu ette viis suurimat lennuki- tehiskaaslasi Z firmat. Euroopas konkureerivad kolm projekti: HOTOL, «Hermes» ja «Sänger». Briti HOTOL (Hori­ zontal Take-Off and Landing) stardib horisontaalselt nagu len­ nuk, tema mootorid võivad kasu­ tada nii õhuhapnikku (nagu reak­ tiivlennuk) kui tangitud hapnikku (nagu rakett). Prantsuse «Her­ mes» peab startima «Ariane 5» pealt ja laskuma horisontaalselt nagu lennuk. Saksa «Sänger» oleks kaksiklennuk: kuni 30 km kõrguseni õn kosmoselennuk tava­ lise lennuki «kukil», edasi lendab ise tehiskaaslase-orbiidini. HOTOL stardi mass õn 200 t (ilma kütuseta vaid 33 t), 54 m pikk, kasulik last 7.. .8 tonni, lennu hind umbes veerand USA süstiklaeva hinnast. Poolteist mi­ nutit pärast starti ületatakse heli- kiirus, kaheksa minutit hiljem ol­ lakse 26 km kõrgusel viiekordse helikiirusega. Orbitaalkiirus saavu­ tatakse 90 km kõrgusel. Lasti võib edasi saata kõrgemale orbiidile. Lennuki saladus peitub «Rolls Royce’i» mootorites, mis 26 km Arvuti koostatud «momentillesvõte» Maast koos enam kui 6000 tehis- kõrgusel viiakse välisõhu pealt kaaslasega 1. jaanuaril 1987 kell 00. j üle tangitud hapnikule. Lennu kes­ tus võib olla keskmiselt paar päeva ja peale laskumist lennuväljale ehisobjektide üle arvet pida­ kulub 2.. .3 päeva uue lennu UFO-sid kas eksperimendi või ettevalmistamisele. va Nõukogude süsteemi ole­ ebaõnnestunud stardiga Plessetski «Hermese» kasulik koorem pidi Tmasolu võib vaid oletada. Omakosmodroomilt Arhangelski ob­ olema 4,5 t ja kuni 7 inimest, valdkonna huve järgivatest NASA, lastis. maandumisraja pikkus kolm kilo­ ESA ja Intelsati ning univer­ Praegusel tasemel töötab SSC meetrit. Orbiidil võiks ta olla saalsest USA-Canada süsteemist aastast 1982. Iga päev saabub SSC kuni 10 päeva, aga kä silduda teame aga üksikasjalikult. Norht arvutuskeskusse 35 000 vaatlust mõnda orbitaaljaama. «Hermese» American Aerospace Defense üle terve maakera maal ja merel makett oli välja pandud kevadisel Command (NORAD) asub ning kosmoses paiknevatelt senso- lennundus- ja kosmosetehnika näi­ Cheyenne’i mäestikus Colorados. ritelt. Kosmoseraketi start avasta­ tusel Hannoveris. Ta andmed osu­ NORAD-i juurde loodi Space takse luuretehiskaaslaselt. Edasist tusid oodatust kehvemateks: kogu­ Surveillance Center (SSC) 1957. jälgitakse radarite, raadiointer- mass 21 tonni, sellest kasulikku aastal Nõukogude kosmoseraketti- feromeetrite ja optiliste teleskoopi- lasti 3 t, astronaute kolm. Näitajate de avastamiseks ja jälgimiseks. de abil. Näiteks Maui (Havai) halvenemist põhjustas täiendav au- Nii ongi 30 aastat USA aja­ kolmeteljelisel monteeringul olev tomaat-päästesüsteemi projektee­ kirjandus teatanud Nõukogude 1,2-meetrine kaksikastrograaf pil­ rimine lennuki kabiini pärast ka­ raketi stardist varem kui meie distab kuni 19 tähesuuruse tastroofi «Space Shuttle’iga». sellest kuulda oleme saanud, kui (400 000 korda nõrgem silmaga üldse oleme saanud. SSC ja nähtavast) tehisobjekte nähtavas inglaste andmed õn aidanud identi­ või infrapunases valguses. Alma- fitseerida kä kümneid Põhja- Ata Astrofüüsika Observatooriumis Soomes (kä meil) vaadeldud õn astronoomide kasutada hea riist, Nõukogude raketi jälgimise ajast aastani 1987 õn orbiidil le jääb neist alati 1.. .6 jälge. süsteemi kuulunud Zeissi kolme- plahvatanud 80 raketti, millest Joonisel esitatud «momentüles- teljeline 50 cm Schmidti kaa­ 70 protsenti õn Nõukogude omad. võtte» kõigist 6,5 tuhandest orbiidil mera. Leedu astronoomide lõuna- Tavaliselt plahvatab kanderaketi olevast objektist (läbimõõt vähe­ baasi naabermäetipul Pamiiri- viimane aste mitu aastat pärast malt 10 cm) õn koostanud SSC Alai mäestikus paikneb laserlo- orbiidile viimist. Põhjuseks õn ilm­ arvuti seisuga 1. jaanuar 1987 kaatorjaam. Seäl õn kaks umbes selt kasutamata jäänud raketi- kell 00. Enamik tehiskaaslasi meetrist laserteleskoopi. Laseri kütus. Näiteks aastast 1981, mil õn maalähedasel orbiidil (joonisel impulsid paistavad öötaeva taustal USA kanderakettides «Delta» põle­ kokku sulanud punaseks rõngaks), tumepunase punktiirjoonena, te- tatakse kütus lõpuni, pole ükski geostatsionaarsed ehk geosünk- hiskaaslaselt peegeldunud hajunud neist plahvatanud. Viimased plah­ roonsed moodustavad suurema valguse nägemiseks õn silm liiga vatused toimusid novembris 1986. rõnga. Nii momentülesvõtte kui väike. Inglaste «Arianel» oksüdeerus näh­ juuresoleva tabeliga sarnase aru­ SSC kataloog sisaldab andmeid tavasti kütusepaagis vahesein kütu­ ande esitab SSC kord nädalas. kõigi Maa tehiskaaslaste ja pla- se ja hapendaja vahel. Tulemus Kommentaare tabelile. Orbiidil neetidevaheliste rakettide kohta. — 200 vaadeldavat kildu kõrguste olevatest tehiskaaslastest 337 olid Orbiidi parameetreid korrigeeri­ vahemikku 430.. .1350 km maa­ veel aktiivsed. Neist 146 omanik takse pidevalt sedamööda, kuidas pinnast. Mõni päev hiljem andis õn NSV Liit, 129 — USA, need muutuvad, kusjuures säili­ USA «Spot/Viking» 500 kildu pika 62 — teised riigid. Praht õn tatakse objekti kogu orbitaalne elueaga orbiidile. arvatud selle riigi kontosse, kelle ajalugu. Arvel õn mitte ainult Eelkirjeldatu tulemusena õn kanderaketiga kasulik koormis tegevad (aktiivsed) tehiskaaslased, nüüd juba nii palju tehiskaaslasi, orbiidile viidi. Aastaks 2000 õn mida õn vaid 5 protsenti objektide et näiteks Anglo-Austraalia Sch­ SSC prognoosinud Maale 10 000 koguarvust, vaid kä «surnud», midti kaameraga tehtud 90-minu- kunstkuud. kanderakettide osad ja purunenute tise ekspositsioonid jaga fotoplaadi­ killud. SSC avastab vähemalt 10 cm läbimõõduga objekti või kuni 1-sentimeetrise, kui see õn hästi läikiv ja tiirleb maalähedasel orbiidil. Kõigi taoliste objektide TEHISTAEVAKEHAD 1. APRILLIL 1987 asukoha võib soovitud ajamo- mendiks ette arvutada, seega hoia­ tada aktiivseid tehiskaaslasi ja Riik või ' Maa Planeetidevahelised Kokku kosmoselaevu võimaliku ohu eest. organisatsioon tehiskaaslased jaamad Näiteks 2. juulil 1982, kui shuttle «Columbia» oli viiendat päeva kasulik jääk- kasulik jääk- orbiidil, nägid astronaudid neist koormis objekt koormis objekt 12 km kõrguselt kiirusega 11 200 km/h üle lendavat mingit objekti. Austraalia 3 0 0 0 3 SSC arvutuskeskusest rahustati: Brasiilia 2 0 0 0 2 Kanada 14 0 0 0 14 kohtumine oli ette teada, ohtu ei Euroopa i, ‘ ole, tegemist õn 1975 startinud Kosmoseagentuur 14 314 1 0 329 Nõukogude «Interkosmose» kan­ Hiina 4 3 0 0 7 deraketi viimase astmega. Hispaania 1 0 0 0 1 Juunis 1983 avastati vastmaan- India 7 4 0 0 11 dunud «Challenged» aknalt Indoneesia 4 1 0 0 5 2,4 mm läbimõõduga kraater. Kuu Inglismaa 9 1 0 0 10 Itaalia 0 0 aega hiljem kuulsid «Saljut 7» 1 0 1 «Intelsat» 35 0 0 0 35 kosmonaudid valju plaksatust: Jaapan 30 41 2 2 75 kosmoselaeva illuminaatorisse oli Mehhiko 2 0 0 0 2 tekkinud 4-millimeetrine kraater. NATO 6 0 0 0 6 «Saljut 7» kohtus tõenäoliselt NSV Liit 962 2013 33 9 3017 meteoorkehaga Alfa-Leoniidide Prantsusmaa 14 21 0 0 35 meteoorivoolust, «Challenged» Prantsusmaa/SLV 2 0 0 0 2 aga vigastas arvatavasti purunenud Rootsi 1 0 0 0 1 tehisobjekti kild läbimõõduga Saksamaa LV 3 0 2 1 6 0 0,2 mm, mille kiirus shuttley\ Saudi Araabia 2 0 0 2 USA 489 2529 30 44 3092 suhtes oli 3.. .6 km/s. Viimased näivadki nuhtluseks kujunevat. Kokku 1605 4927 68 56 6656 29. juunil 1961 plahvatas USA Л; * ' ” kanderaketi «Transit 4A Ablestar» viimane aste ja 900 km kõrgusele orbiidile hajus 270 SSC-ga vaadel­ davat kildu orbitaalse elueaga um­ bes 500 aastat ning ilmselt tu­ handeid väiksemaid kilde. Sest SN I987A mõistatused lahenevad

PEEP KALV, füüsika-matemaatikakandidaat

2Л1 US 1kY -i-VST 2Ж veebruaril sai Suure Magalhaesi niumi (Cf254) poolestumisperioodiga. ■ Pilve supernoova kahe aasta­ Teisigi seoseid õn leitud, kuid pole seks. Detsembris 1987 muutus ta pal­ suudetud tõestada, et radioaktiivsest jale silmale nähtamatuks ja tänaseks lagunemisest vabanev energia tõe­ õn heledus nõrgenenud enam kui poolest hoiab üleval kustuva super­ 100 korda, kuid binoklis õn täht noova heledust. Senivaadeldud super­ veel leitav. Supernoova ümbrise noovad õn süttinud liiga kaugetes paisumiskiirus õn vähenenud üle küm­ galaktikates, et nende valgusest head ne korra, Päikesest õn ta 15 000 spektrit saada. korda suurema läbimõõduga. Väli­ SN 1987A heleduse muutumine õn mised kiired kihid hajuvad ja nähta­ seletatav, kui kollabeerunud tähe- vale tulevad üha uued. Jätkame tuuma kohal tekkis hulganisti radio­ ♦Horisondis» nr. 5 (artikkel 1) ja aktiivset niklit (Ni56) poolestumis­ aeg (päevades) nr. 12 (artikkel 2) 1987 alustatud perioodiga 6,1 päeva, mille lagunedes ülevaadet naabergalaktikas toimuvast. koobalti radioaktiivseks isotoobiks SN 1987A vaadeldud heledus (punk­ (Со56) vabaneb võimas gammakiirgus. tid) ja teoreetiline heledus koobalt-56 * * * Со56 poolestumisperiood õn 77 päeva radioaktiivsest lagunemisest (rriQ — ja Со56 omakorda laguneb stabiilseks Päikese mass). rauaks (Fe°6). Koobalti suhteliselt rtiklis 2 kirjeldatud supernoova aeglase lagunemise gammakiirgus neel­ dub supernoova ümbrises ja põhjustab heleduse pikaldane suurenemine röntgenikiirguse, mis samuti ei pääse Avalmistas astronoomidele tublisti peatähe­ ümbrisest välja. Kuid osa rönt- murdmist. Tuldi auga toime. Veelgi genikiirgusest teisendub infrapunaseks enam — võib rääkida teoreetikute ja nähtavaks valguseks. Seda näemegi Rääkimata õn veel üks SN 1987A triumfist, tähe siseehituse teooria vaat­ supernoovana. üllatus: juba 1987. a. juuni keskel luslikust kinnitusest. Stan Woosley California Ülikoolist avastati Jaapani tehiskaaslaselt ♦Gin- Enamik astronoome ei kahtle enam, arvutas supernoova heleduse eeldusel, ga» supernoova röntgenikiirgus. Kuna et supernoovana plahvatas sinakas et plahvatuse ajal tekkis tähes 0,07 ümbris ei tohiks röngtenikiiri läbi hiidtäht Sanduleak—69°202. Vaadel­ Päikese massi radioaktiivset niklit. lasta, arvatakse, et vahest ei olnud dava plahvatuse tekitamiseks, tähe Kooskõla vaadeldud ja teoreetiliselt plahvatus täiesti sümmeetriline. See väliskihtide laialipaiskamiseks algkii- koostatud heleduse muutumise kõvera õn väga oluline. Aeg näitab. Nüüd rusega kuni 30 000 km/s oli vaja vahel õn väga hea. õn SN 1987A röntgenikiirgust uuri­ 1051 ergi (kogu Päikese täielikuks Paar kuud põnevil ootamist ja lõpuks tud kä orbitaaljaamast ♦Mir» ning hajutamiseks piisaks 150 korda vähe­ ometi hakkas SN 1987A paisuv ümbris USA tehiskaaslase ♦Solar Maximum mast). Vajalik energia vabanes raskus­ pisutki läbi paistma. Novembris 1987 Mission» vahendusel. jõu mõjul kokku varisenud tähe tuuma saadi Kuiperi-nim. Lennuobservatoo- 18. novembril 1987 tegid ameerik­ lähedal toimunud tuumareaktsioonides riumis esimene infrapunane spekter, lased maailma esimese gammafoto: ja kandus välja lööklainena. Lööklaine milles oodatavad — Ni, Co ja Fe õhupalliga Austraalia kohale tõstetud mõjul helendas täht 23. veebruarist uhkesti kõige silmapaistvamad spektri- aparatuur salvestas 2,5 tundi super­ 3. aprillini. Seejärel pidanuks heledus jooned. Nüüd teame näidata kindlat noova kuni 10 MeV energiaga gam- kiiresti langema. Tegelikult suurenes kohta Universumis, kus 23. veebruaril makiirgust. heledus veel mai keskpaigani ja see­ 1987 tekkis 0,07 Päikese massi ehk Nüüd saame üksikasjalikumalt rää­ järel langes väga aeglaselt. Tegevusse 20 000 Maa massi jagu värsket niklit, kida kä sellest, milline õn üks täht oli asunud mingi täiendav energia­ mis aegamööda rauaks saab ja galak­ enne plahvatamist supernoovana. Es­ allikas. tikas hajub. Leiti kä väävli, räni, makordselt õn meil olemas presuper- Seaduspära supernoova heleduse argooni jt. spektrijooni, kuid kõiki noova spekter, tehtud Euroopa Lõuna- muutumises õn otsitud ammu. Mõne rikkusi pole supernoova veel avalikus­ observatooriumis 1977. aastal. Sandu­ supernoova heledus õn nõrgenenud tanud. Selletagi pole enam mingit leak —69°202 oli pealtnäha normaalne kaks korda iga 55 päeva möödudes, kahtlust keemiliste elementide ja maa­ kuum hiidtäht: Päikesest 50 000 korda mis langeb kokku radioaktiivse kalifor- kera päritolus (vt. artikkel 1). heledam, 50 korda suurema läbimõõdu 1. . .4 Tähe Sanduleak —69°202 siseehitus enne plahvatamist super­ noovana. Stan Woosley arvutatud mudel. Massiühikuks õn Päikese mass. Algsest massist 20 mo õn täht oma varasema elu umbes 10 miljoni aastaga kaotanud 4 m©. 1. Enamiku tähest moodustab hõre vesinikust ja heeliumist ümbris. Valgus pääseb tähest välja vaeva­ liselt (lainelised nooled), neutriinod ja antineutriinod vabalt. 2. Tähe tuum eelmise suhtes 600 korda suurendatult. Heeliumirikka kihi all tekib tuumareaktsioonides peamiselt süsinik, lämmastik ja hap­ nik. Energia ei levi valgusena, vaid konvektsiooni teel. 3. Suurendus 10 korda. Süsiniku, lämmastiku ja hapniku kihi all sünteesitakse veel hapnikku, äga kä neooni, magneesiumi jt. elemente. 4. Veel 10-kordne suurendus. Tähes õn moodustunud rauast tuum, mille kohal jätkub kergemate aatomite (räni. . .kaltsium) süntees. 5. . .9 Supernoova plahvatus vasta­ valt James Lattimeri ja Adam Bur­ rowsi arvutustele. 5. Rauast tuumas lakkavad tuuma- reaktsioonid ja tähte tasakaalustu­ nud kiirgusrõhk. Raskusjõud surub tuuma kokku: kollaps algab, kell õn 0,00 sekundit. 6. Kokkutõmbumise kiirus umbes WOO km/s; raud hakkab muunduma neutroniteks; moodustub neutriino- täht, millest neutriinodki ei pääse vabalt välja, vaid neutriino sfäärini jõudmiseks kulub 10. . .20 sekundit (võrdle Päikese näiva pinna foto- sf äär iga ). 7. Kokkutõmbumise kiirus 5000 km/s. Tihedus tuumas ületab aatomi­ tuuma tiheduse JO14 g/sm*. Tähe tuumale langev gaasümbris «peegel­ dub» tuumalt tagasi, tekib lööklaine. 8. Temperatuur lööklaine frondil 480 miljardit kraadi (kõige kuumem koht Universumis!?). Sünteesitakse rasked keemilised elemendid, seal­ juures 0,07 Päikese massi niklit. 9. Mõne sajandiku sekundi möödudes õn tekkinud neutrontäht. Lööklaine pöörab tähe ümbrise ©, ümber, kokkutõmbuvast paisuvaks, NEUmONTÄHT ja paari tunni pärast jõuab tähest välja. Supernoova muutub nähtavaks (Maal 165 000 aasta möödudes, mil püt meieni jõuab).

ja 15.. .20 korda suurema massiga, Esitame skeemi sellest, millisena 7 sekundi jooksul 5 neutriinot. pinnatemperatuur 13 000 K. Kõige Stan Woosley kujutleb presupernoovat 7h35m40s paiku (vt. artikkel 2) silmapaistvam tema spektris olevat vahetult enne plahvatamist ning James registreeris Jaapani neutriinoteleskoop asjaolu, et see õn igati normaalne, Lattimeri ja Adam Burrowsi arvutatud Kamiokande II 13 neutriinot, USA masendavalt tavaline. Välimus õn siiski stsenaariumi SN 1987A esimestest teleskoop IBM — 8 ja Nõukogude petlik. Vaid mõni miljon aastat tagasi hetkedest. Liidu Baksan — 5 neutriinot. oli ta ilmselt punane ülihiid (T= Ikka veel problemaatilistest neutrii- Paistab, et ameeriklased õn luge­ 4000 K), kaotas siis oma väliskihid nodest. Teatavasti registreeris Mont nud asja lõpetatuks. LSD andmetest nii, et taas paljastus kuum hiid, Blanci all paiknev Nõukogude — nad enam ei räägi, niisiis ei aktsep­ kuid nüüd juba läbipõlenud, raud- Itaalia neutriinoteleskoop LSD 23. teeri neid. Kolme teleskobiga kell tuumaga hiid. veebruaril 1987 kella 2h52m37s alates 7.36 vaadeldud elektronneutriinode põhjal (neutriinoteleskoop «näeb» 10 neutriinot (tegelikult registreeris ma tundlikkusega LSD neutriinosid ainult neid) hindasid nad kõigi kuut 4), Baksan ühe (1) ja IBM 4,5 tundi hiljem koos kolme eel­ liiki neutriinode, mida tuleb enam­ ei ühtki (0). Ainuüksi elektronneut- nimetatud detektoriga. vähem võrdne hulk, koguenergiaks riinode koguenergiaks saab aga LSD Nähtavasti peame seekord mustast 2. . .3-1053 ergi, mis õn heas koos­ uurijategrupp 2 • 10’4 ergi, mis viitab august loobuma ja piirduma neutron- kõlas teoreetiliste arvutustega ja viitab musta augu, mitte neutrontähe tekki­ tähega. Millal me seda näha saame 1,1.. .1,5 Päikese massiga neutrontähe misele. Kuid musta augu korral ei ja kas ta kä pulsar saab olema, tekkimisele supernoova keskmes. saa neutriinosid tulla pikema aja seda me veel ei tea. Kui ta pulsar Nõukogude — Itaalia uurijategrupp kui 1. . .2 sekundi jooksul: niipea ei ole (valguse- või raadiokiirguse ei ole rahul. Nad usaldavad oma kui must auk valmis saab, asub impulsid lähevad Maast mööda), pole teleskoopi, ja 5 neutriinot 7 s tegevusse lõkspind ja sealt ei pääse meil mingit lootust teda vahetult näha, jooksul õn üliharuldane sündmus. välja miski. Pealegi, enne peab ikka sest 30-kilomeetrise läbimõõduga tähe Võttes arvesse kõigi nelja neutriino- tekkima neutrontäht ja seejärel must vaatlemine 165 000 valgusaasta kaugu­ teleskoobi tundlikkust, arvutasid nad auk, mitte vastupidi. Kä ei ole Nõu­ selt õn sama mis juuksekarva vaatle­ välja, et LSD-ga samaaegselt pida­ kogude—Itaalia teaduskollektiiv se­ mine 4 miljardi kilomeetri kaugusel nuks Kamiokande II registreerima letanud, miks ei registreerinud suuri­ asuval Pluutol.

ll vasakul oleva foto tegi Michael dusest. Rõngaste näiv raadius suure­ probleemide lahendamisel. Nuputage, Rosa Tšiilis Euroopa Lõuna- neb kiirusega 2.. .3 kaaresekundit kuidas õn rõngad tekkinud. Aobservatooriumi 3,6 m teleskoobigakuus, mis Magalhaesi Pilve kaugusel Tegemist õn kooligeomeetria üles­ 12. veebruaril 1988. Foto keskel tähendab vähemalt 20 korda valguse andega. «Absoluutse täpsuse» taotle­ olev SN 1987A ise ja veel kolm kiirusest suuremat kiirust. Kas tõesti misel läheks lahendamine keerukaks heledat tähte olid pildistamise ajal õn SN 1987A paisanud välja gaasi- ja see õn pealegi üleliigne, sest varjestatud (väikesed mustad ringid). rõngad (-sfäärid), mis aastaga jõudnud algandmetestki õn täpsed vaid kuu­ Teise foto autor õn David Malin — rohkem kui 50 valgusaasta kaugusele päevad. Nurkkauguste viga õn ±1”, Anglo-Austraalia 3,9 m teleskoop, lähtekohast? galaktika kauguse viga ±5000 v.a. 15. juuli 1988. Sellelgi fotol õn Muidugi mitte ja mele füüsika kehtib Parimale nuputajale ilus taevakaart. supernoova varjestatud. Lisaks õn teda endist viisi. Pakume vaid huvilistele Lahendus järgmises «Horisondis». ümbritsevate rõngaste kontrastsuse võimaluse kaasa elada supernoova suurendamiseks fotost lahutatud teine foto, mis tehtud sama teleskoobiga Ja nüüd siis ülesande algandmed: neli aastat varem. Sellest difuussete piirjoontega rõngataolised tähekuju- tised. Jaanuaris 1988 rõngaid veel SN 1987A plahvatuse aeg 23. veebruar 1987 näha ei olnud. Rõngaste pildistamise aeg 15. juuli 1988 Supernoova rõngaste heledus õn Rõngaste näiv nurkraadius 44” ja Г13” 10 000 korda väiksem tähe enda hele­ Suure Magalhaesi Pilve kaugus 165 000 valgusaastat TAMARA BREUS, Kosmos loodusliku füüsika-matemaatikakandidaat plasmalaboratooriu mina

Tehiskaaslase «Prognoz» teadusaparatuur projektis «Interšok». osmonautika andis plasma- dalt inžekteeritava laetud osakeste ja astrofüüsikute käsutusse voo mõjul (eksperimendid «Zar- Khiiglasliku loodusliku laboratoo­ nitsa», «Araks» jt.). riumi. 1960-ndate aastate alguses Aja jooksul muutusid eksperi­ leiti kosmoseaparaatide abiga, et mendid keerulisemaks, koos sellega kogu planeetidevaheline ruum aga muutusid kä ettekujutused õn täidetud Päikesest ülehelikiiru­ Maa magnetosfäärist. Esialgu ar­ sel väljuva väga hõreda vesinik- vati, et päikesetuul võib Maa heeliumiplasmaga, mis koosneb magnetosfääri sattuda läbi geo- vesiniku ja heeliumi tuumadest magnetiliste pooluste juures asu­ (prootonitest ja alfaosakestest). vate «lehtrite», kus magnetvälja See õn nn. päikesetuul. Päikese- tugevus õn nullilähedane. Tegelik tuul õn omapärasel viisil magneti- püt osutus aga hoopis erinevaks. seerunud, Päikese magnetvälja Nõukogude Liidu ja Prantsus­ jõujooned oleksid nagu plasma maa ühisprojekti raames 1971 — külge kleepunud. Magneetunud 1975 toimunud eksperimendid päikesetuult võib jämedas lähen­ sputnikutel «Oreol 1» ja «Oreol 2» duses vaadelda vedelikuna (vasta­ näitasid, et Päikeselt tulev plasma vat teadusharu nimetataksegi kos­ võib läbi imbuda magnetosfääri miliseks magnet-hüdrodünaami- plasmapiirist, magnetopausist. kaks — Tlk.). Planeedist mööda Nõukogude plasmateoreetikud se­ voolates tekib plasmas lööklaine, letavad seda nähtust Maa ja samuti nagu õhu kohtumisel üle­ planeetidevahelise magnetvälja helikiirusel lendava lennukiga. vastupidiselt suunatud jõujoonte Seda lööklainet nimetatakse aga haardumisega päikesetuules. Nen­ Automaat jaamadel «Prognoz» teostatavate projektide «Interšok» ja «Interbol» põhimõtteline skeem. põrkumistevabaks lööklaineks (asi des «haardumiskohtades» magnet­ 1 — päikesetuul; 2 — «Prognoz»-tüüpi sputniku orbiit; projekt «Inter­ õn selles, et Päikeselt lähtuv plasma väljad hävitavad teineteist ja mag- šok»; 3 — tehiskaaslane «Prognoz»; 4 — üleminekupiirkond; 5 — õn ülihõre ja osakesed selles põr­ netopausi tekib «auk», mille kaudu plasmakihi piirtsoon; 6 — «sabasond»; 7 — magnetvälja jõujooned; kuvad haruharva, osakeste vaba plasma võib vabalt voolata Maa 8 — plasmakiht; 9 — magnetopaus. tee pikkus kahe põrkumise vahel magnetosfääri ja tagasi. õn tihti suurem Maa läbimõõdust. Analoogiline nähtus — Maa Lööklaine tekib sellele vaata­ magnetvälja enda jõujoonte haar­ mata). dumine magnetvälja sabas, kus märgiks oli planeetidelähedaste liikus nende suhtes tihti kiirusega Nõukogude kosmoseaparaatide jõujooned kulgevad vastassuunda­ ja -vaheliste põrkevabade löök­ 1000 km/s, pidi vastav mõõt- abiga teostatud uuringud näita­ des, moodustades magnetiliselt lainete struktuuri selgitamine. aparatuur olema kiiretoimeline ja vad, et päikese tuule ja Maa neutraalse piirkonna, võib viia Mõõtmised kosmoses toimusid au- suure lahutusvõimega. Spetsiaalne magnetvälja vastastikusel mõjul saba jõujoontekimpude katkemi­ tomaatjaamadelt «Prognoz». Pro­ andmete registreerimise ja töötle­ tekib lisaks lööklainele veel terve sele ja seega kiirendatud plasma- jekti peamiseks eesmärgiks oli mise pardakompleks lubas auto­ rida plasmanähtusi. Kõige tähtsam voogudeni Maa poole ja sabasse. planeeti ümbritseva plasmastruk- maatselt muuta mitmesuguste pa­ neist õn Maa magnetosfääri Nõukogude füüsikud näitasid, et tuuride peensuste uurimine — rameetrite registreerimise kiirust kujunemine koos selle pika, Kuu see nähtus võib olla Maa magnet­ Maa ümber kujunenud lööklaine- sõltuvalt olukorrast. orbiidi taha ulatuva saba ja kiir- välja tugevuse muutuste põhjuseks. frondi, magnetosfääri ja magneto- Teist mitte vähem huvitavat pro­ guSvöönditega. Siin ei ole siiski veel kõik pausi piirtsoonide määramine, jekti «Interbol» valmistatakse ette Esimeste kosmosesondide üles- lõpuni selge, asja tuleb uurida planeetidevahelise aine parameet­ kümne riigi — Kanada, Kuuba, lennutamisest saadik õn tehtud edasi uutes eksperimentides. Kos­ rite muutumise registreerimine NSV Liidu, Poola, Prantsusmaa, sadu eksperimente kosmilise plas­ milise plasma omaduste välja­ seoses Päikese tegevuse aktivi­ Rootsi, Rumeenia, Saksa DV, ma, planeetide magnetväljade ja selgitamisel õn erakordselt tähtis seerumisega ja plasmapursetega Tšehhoslovakkia ja Ungari tead­ planeetidevahelise aine uurimiseks, teha mõõtmisi üht ja sama tüüpi sellel. laste ühiste jõupingutustega. Selle nende, omaduste selgitamiseks. Õn aparatuuriga erinevates ruumi­ Kosmosesondi «Prognoz» orbiit põhieesmärgiks õn magnetosfääri läbi viidud suuri rahvusvahelisi punktides. Niisuguste sputnikutelt läbis kõik huvitavad tsoonid ja plasmas toimuvate dünaamiliste projekte (uurimisprogramme?), ja Maa pinnalt tehtavate mõõt­ väljus seejärel planeetidevahelisse protsesside uurimine (kä magnet- kus teadlasi huvitavaid plasma­ miste suurejooneline programm ruumi. Kuna uuritavad tsoonid tormide ajal), samuti energia üle­ nähtusi tekitatakse isegi kunst­ sai teoks nõukogude-tšehhi ühis- olid läbilõikelt ulatusega umbes kanne päikesetuulelt magneto- likult, näiteks kosmoselaeva par­ oroiektis «Interšok». Selle ees- 100.. .1000 km ja kosmoselaev sfäärile. Projekt näeb ette kahe kosmosesüsteemi üleslennutamist, Nõukogude spetsialistidele võima­ planeeti ümbritsevas ruumis toimu­ millest mõlemad koosnevad põhi- luse see mõistatus lahendada. Sei vatest protsessidest. Kuna aga sputnikust «Prognoz» ja tšehhide ajal, kui üks jaam mõõtis planeedi nende kaaslaste orbiidid olid mag­ «Magion»-tüüpi abisputnikust. poolt mittemõjustatavat päikese- netosfääri uurimiseks ebasobivad, Uks niisugune paar läbib mag- tuult, mõõtis teine sond magnet­ samuti jättis soovida nii võima­ netosfääri sabaosa, see oleks siis välja magnetosfääri sabas. Selgus, luste kui kä teabe poolest ülal­ «sabasond», teine paar uurib plas­ et iga mõõtmisseansi korral oli nimetatud kosmosejaamade parda- ma ja energiliste osakeste omadusi magnetvälja struktuur sabas sama­ aparatuur, siis õn kä saadud Maa magnetosfääri polaarpiirkon- sugune nagu Maa magnetosfääri andmed ning nendel põhinevad dades. Samaaegsed mõõtmised sa baski. Magnetvälja jõujoonte ettekujutused üsnagi piiratud ja sputnikult ja abisputnikult lubavad suund ja neutraalse kihi kesk- esialgsed. Samal ajal õn ilmne, jälgida keskkonna omaduste ruu­ tasandi asend aga muutusid koos et planeedi magnetvälja nõrkuse milist muutumist ning paremini planeetidevahelise magnetvälja tõttu mängib vastasmõju päikese­ mõista uuritavate nähtuste füüsi­ asendi muutustega (seda mõõtis tuule ja atmosfääri ülakihtide vahel kalist olemust. Niiviisi läbi viidud teine sond!). Need tulemused olulist või isegi määravat osa mõõtmised magnetosfääri erineva­ viisid järeldusele, et magnetväli magnetosfääris toimuvates protses­ tes osades (saba- ja polaarpiir- Veenuse magnetosfääri sabas õn sides. Eelmistel Marsi-ekspedit- konnas) lubavad aga omavahel induktiivse iseloomuga, niisiis teki­ sioonidel ei suudetud saada and­ siduda seäl toimuvaid protsesse, tatud elektrivoolu poolt. meid plasma ioonkoostise kohta. leida põhjuslikke seoseid ja aru Planeedi ümber «liibuv» päi- See oleks aga eriti tähtis niisuguse saada vastastikuse mõju mehha­ keseplasma voog kannab endaga planeedi juures, kus vastasmõju nismidest. kaasas planeetidevahelist magnet­ päikesetuulega õn kombineeritud * * * välja, see indutseerib Veenuse (s.t. mitme mehhanismiga määra­ Seni rääkisime ainult päikese- ionosfääri laetud osakestega kan­ tud) iseloomuga. Projekt «Fobos» näebki ette ioonkoostise määramist tuule vastastikusest mõjust Maaga, tava elektrivoolu, viimase magnet­ (nende massi järgi) Marsi mag­ selle magnetosfääriga. Milline näeb väli aga tegutseb juba samas rollis netosfääris, samuti elektronide ja aga see püt välja Veenuse ja nagu Maa omagi — ta õn päikese­ ioonide jaotuse kindlakstegemise Marsi korral? tuule piduriks ja viib lõpuks planeedi ümbruses. Magnetvälja tugevuse ja plasma magnetosfääri (kiirgusvööndite) Nüüd võib tekkida küsimus: omaduste mõõtmised 1967. a. tekkeni. Teiste sõnadega, Veenuse kosmosejaamast «Venera 4» ja ionosfäär, olles peaaegu ideaalne kas niisuguse lähikosmose — 1969. a. «Venera 6» pealt näita­ elektrijuht, moodustab pealetor- meie planeedisüsteemi — uurimisel õn kä mingi fundamentaalsem, sid, et Veenuse ümber õn kuju­ mava päikesetuule poolt kantava­ nenud samuti päikesetuule löök- tele magnetväljadele suure induk- maailmatunnetuslikum tähtsus lainepiirkond, mis asub võrreldes tiivtakistuse. Selle tagajärjel moo­ inimkonna jaoks? Kahtlemata õn. Maaga planeedile tunduvalt lähe­ dustub «magnetbarjäär», millel Võib loetleda terve hulga astro­ füüsika ja raadioastronoomia mal (Päikese-poolsel küljel kõigest omakorda moodustub päikesetuule probleeme, mis vajavad oma lahen­ umbes 2000 km). Veenuse magnet- lööklaine. Planeedi lähedalt möö­ duseks teadmisi ja meetodeid, väli aga õn üsna väike, mitte duvad plasmavood viivad endaga mis üle kümne tuhandiku Maa omast. kaasa magnetjõujooni, mis pärast omakorda saadud kosmilise Seega tuleb arvata, et päikese- kujundavad magnetosfääri saba­ plasma uurimisel planeetide lähi­ konnas. Seintega piiramata plas­ tuult pidurdab Veenuse juures osa. Neid järeldusi kinnitas hiljem maga töötamise kogemustel õn to­ otseselt planeedi atmosfäär, eel­ Ameerika kosmosesondil «Pioner» hutu väärtus kosmose tundma­ kõige selle kõrgem, ioniseeritud tehtud mõõtmiste analüüs. õppimisel. osa (ionosfäär). Vaatamata Veenuse ja Maa Uue põlvkonna automaatjaamad magnetosfääride sarnasusele suu­ «Venera 9» ja «Venera 10» res mastaabis õn plasma- ja (1975) — Veenuse kaaslased — magnetnähtused Veenuse korral said pikema aja jooksul hoopis siiski Maast erinevad, seda just suuremal hulgal andmeid Veenuse magnetvälja puudumise tõttu Vee­ magnetvälja ja plasma jaotuse koh­ nusel. ta Veenuse lähedal, samuti tema Marsi magnetosfääri ja selle ionosfääri kohta. Kui arvestada vastasmõju päikesetuulega uuriti ÕIENDUS magnetvälja praktilist puudumist esmakordselt 1971 —1974 planeedi «Horisondis» nr. 3 lk. 14 ja 15 asuvatel Veenusel, siis oli siin kõige huvi­ tehiskaaslastelt «Mars 2», «Mars joonistel õn kollasega trükitud numbrid tavamaks tulemuseks kleidisaba- 3» ja «Mars 5». Avastati löök­ vaevunähtavad. Kordame need kind­ taolise struktuuri ilmnemine mag­ laine, magnetosfääri saba, määrati luse mõttes üle. Soome lahele (joonis netväljade ja plasma jaotusega selle kuju ja mõõtmed, saadi lk. 14) langeb vasakpoolse noolega sabas analoogiliselt Maa magneto­ mõningad andmed planeedi enda märgitud suunas 6440 tonni ja parem­ nõrga magnetvälja kohta, tähel­ poolse noolega suunas 5700 tonni sfääriga. Seega õn mittemagneti- S02 aastas ning Peipsi järvele (joonis lise planeedi magnetosfäär struk­ dati kä planetaarse päritoluga kuu­ lk. 15) vasakpoolse noole suunas 1250 tuurilt üsna samane tugeva mag- ma plasmat nii magnetosfääris ja parempoolse noole suunas 1430 netväljaga planeedi magnetosfää­ kui kä lähemas möödavoolus. tonni S02. riga! Nende andmete analüüs pani aluse Vahetusse õn läinud saastevälja Kahel erineval sondil tehtud nüüdisaegsetele ettekujutustele kujutavate jooniste allkirjad lk. 14. samaaegsed mõõtmised andsid Marsi atmosfääri väliskihtidest ja Palume vabandust! Nemad olid kosmoses

Kosmonaut Kosmoselaev Stardi aeg Lennu kestus Lennu omapära või -lennuk

Juri Gagarin Vostok 12.04.1961 1 h 48 min Inimese esimene kosmoselend Alan Shepard Mercury 5.05.1961 15 min Lend ballistilisel trajektooril Virgil Grissom Mercury 4 21.07.1961 16 min Lend ballistilisel trajektooril German Titov Vostok 2 6.08.1961 25 h 11 min Üle ööpäeva kosmoses John Glenn Friendship 7 20.02.1962 4 h 56 imin USA mehitatud kosmoselaeva esimene orbitaallend % Malcolm Carpenter Aurora 7 24.05.1962 4 h 56 min Andrijan Nikolajev Vostok 3 11.08.1962 4 p Esimene grupilend Pavel Popov itš Vostok 4 12.08.1962 3 p Walter Schirra Sigma 7 3.10.1962 9 h 13 min Juhtimisvõiete omandamine Gordon Cooper Faith 7 15.05.1963 1,5 p Eksperimendid kosmoses Valeri Bõkovski Vostok 5 14.06.1963 5 p Grupilend Valentina Tereškova Vostok 6 16.06.1963 3 p Esimene naine kosmoses Vladimir Komarov Voshod 12.10.1964 1 P Esimene kosmosemeeskond. Lend ilma Konstantin Feoktistov skafandrita Boriss Jegorov Pavel Beljajev Voshod 2 18.03.1965 1 P A. Leonovi väljumine avakosmosesse Aleksei Leonov (12 min) Virgil Grissom Gemini 3 23.03.1965 4 h 53 min Esimene käsitsijuhtimisel läbiviidud John Young manööver orbiidil James McDivitt Gemini 4 3.06.1965 4 p E. White väljus 20 minutiks avakosmosesse Edward White Gordon Cooper Gemini 5 21.08.1965 8 p Eksperimendid, vaatlused Charles Conrad Frank Borman Gemini 7 4.12.1965 14 p Grupilend. Laevad lähenesid 1,8 meetrini James Lovell Walter Schirra Gemini 6 15.12.1965 1 P Thomas Stafford Neil Armstrong Gemini 8 16.03.1966 10 h 32 min Esimene käsitsijuhtimisel toimunud põk­ David Scott kumine raketiga «Agena» Thomas Stafford Gemini 9 3.06.1966 3 p Lähenemine tehiskaaslasele. E. Cernan Eugene Cernan avakosmoses 2 h John Young Gemini 10 18.07.1966 3 p Kosmoselaeva põkkumine raketiga «Age­ Michael Collins na» M. Collins avakosmoses Charles Conrad Gemini 11 12.09.1966 3 p Põkkumine raketiga «Agena». Richard Gordon James Lovell Gemini 12 11.11.1966 4 p Põkkumine raketiga «Agena». E. Aldrin Edwin Aldrin avakosmoses Vladimir Komarov Sojuz 1 23.04.1967 1 P V. Komarov hukkus maandumisel Walter Schirra Apollo 7 11.10.1968 11 p «Apollo» esimene mehitatud lend Walter Cunningham Donn Eisele Georgi Beregovoi Sojuz 3 26.10.1968 4 p Lähenemine kosmonaudita laevale «So­ juz 2» Frank Borman Apollo 8 21.12.1968 6 p Esimene lend Kuu juurde piloteeritaval James Lovell kosmoselaeval William Anders Vladimir Satalov Sojuz 4 14.01.1969 3 p Kosmoselaevade esimene põkkumine Boriss Volõnov Sojuz 5 15.01.1969 3 p A. Jelissejev ja J. Brunov läksid ühest Aleksei Jelissejev laevast teise, viibides avakosmoses 37 min Jevgeni Brunov James McDivitt Apollo 9 3.03.1969 10 p Kosmoselaeva ühinemine kuukabiiniga ja David Scott selle iseseisev lend. R. Schweickart väljus Russel Schweickart avakosmosesse 47 min Thomas Stafford Apollo 10 18.05.1969 8 p Lend ümber Kuu, kuukabiini eraldumine John Young ja ühinemine põhiplokiga Eugene Cernan Neil Armstrong Apollo 11 16.07.1969 8 p N. Armstrong ja E. Aldrin laskusid Edwin Aldrin esimest korda Kuule 21.07. Toodi kaasa Michael Collins kivimeid Georgi Sonin Sojuz 6 11.10.1969 5 p Kolme kosmoselaeva grupilend, nende Valeri Kubassov manööverdamine ning lähenemine üks­ Anatoli Filiptšenko Sojuz 7 12.10.1969 5 p teisele. V. Kubassov keevitas ja lõikas Vladislav Volkov metalli Viktor Gorbatko Vladimir Satalov Sojuz 8 13.10.1969 5 p Aleksei Jelissejev .... • .. . •*«*.» ... Kosmonaut Kosmoselaev Stardi aeg Lennu kestus Lennu omapära või -lennuk

Charles Conrad Apollo 12 14.11.1969 10 p C. Conrad ja A. Bean viibisid Kuul Richard Gordon 31 h 31 min Alan Bean James Lovell Apollo 13’ 11.04.1970 6 p J. Lovelli ja F. Haise’i laskumine Kuule John Swigert jäi energiaseadmestiku rikke tõttu ära Fred Haise Andrijan Nikolajev Sojuz 9 1.06.1970 18 p Tol hetkel pikim inimese osavõtul toi­ Vitali Sevastjanov munud kosmoseeksperiment Alan Shepard Apollo 14 1.02.1971 9p A. Shepard ja E. Mitchell viibisid Kuul Edgar Mitchell 2 korda ja sõitsid kabiinist 1,2 km Stewart Roosa kaugusele Vladimir Satalov Sojuz 10 23.04.1971 2 p Esmakordne põkkumine orbitaaljaamaga Aleksei Jelisejev «Saljut» Nikolai RukaviSnikov Georgi Dobrovolski Sojuz 11 6.06.1971 24 p Põkkumine «Saljutiga». Maandumisel Vladislav Volkov meeskond hukkus Viktor Palsajev James Irwin Apollo 15 26.07.1971 12 p D. Scott ja J. Irwin läbisid Kuul kuusõidukiga Alfred Worden 30 km. Toodi Maale 1,5 m sügavuselt võetud David Scott pinnaseproove John Young Apollo 16 16.04.1972 11 p J. Young ja Ch. Duke läbisid Kuul 27 km Thomas Mattingly Charles Duke Eugene Cernan Apollo 17 6.12.1972 13 p E. Cernan ja H. Schmitt läbisid Kuul Harrison Schmitt 35,8 km. Koguti kivimeid kuni 2,4 m Ronald Evans sügavuselt Charles Conrad Apollo I 25.05.1973 28 p Esimesed teaduslikud eksperimendid Paul Weitz Skylab 1 • «Skylabi» pardal Joseph Kerwin Alan Bean Apollo II 28.07.1973 59 p «Skylabi» teine meeskond. Käidi kaks Owen Garriott korda avakosmoses Jack Lousma Vassili Lazarev Sojuz 12 27.09.1973 2 p Kosmoselaeva täiustatud juhtimis- ja Oleg Makarov pardasüsteemide katsetamine Gerald Carr Apollo 111 16.11.1973 84 p «Skylabi» kolmas meeskond. Orbitaal­ William Pogue jaam hävis 1979. a. Maa atmosfääris Edward Gibson Pjotr Klimuk Sojuz 13 18.12.1973 8 p Maa ja tähtede uuringud Valentin Lebedev Vassili Lazarev Sojuz 18-1 5.04.1975 21 min Suborbitaalne lend Oleg Makarov

Aleksei Leonov Sojuz 19 15.07.1975 6 p Esmakordne kahe riigi kosmoselaevade Valeri Kubassov põkkumine. Uhiseksperimendid ja -vaat- Thomas Stafford Apollo 18 15.07.1975 lused Donald Slayton Vance Brand

Boriss Volõnov Sojuz 21 6.07.1976 48 p Esimene meeskond orbitaaljaamas «Sal- Vitali Žolobov jut 5» Valeri Bõkovski Sojuz 22 15.09.1976 8 p Ühisuuringud sotsialismimaadega Vladimir Aksjonov Vjatšeslav Zudov Sojuz 23 14.10.1976 2 P Eksperimendid üheaegsel lennul orbitaal­ Valeri Roždestvenski jaamaga «Saljut 5» Viktor Gorbatko Sojuz 24 7.02.1977 18 p «Saljut 5» teine meeskond Juri Glazkov Vladimir Kovaljonok Sojuz 25 9.10.1977 2 P Ei õnnestunud põkkuda «Saljut 6»-ga Valeri Rjumin Juri Romanenko Sojuz 26 10.12.1977 96 p «Saljut 6» esimene meeskond. Veolaeva Georgi Gretško «Progress» vastuvõtmine. Vladimir Džanibckov Sojuz 27 10.01.1978 6 p Põkkumine «Saljut 6»-ga. Esimene kos- Oleg Makarov mosekompleks: «Sojuz 26» — «Saljut 6» — «Sojuz 27» Aleksei Gubarev Sojuz 28 3.03.1978 8 p Esimene rahvusvaheline meeskond Vladimir Remek (Tšehhosl.) Vladimir Kovaljonok Sojuz 29 15.06.1978 140 p «Saljut 6» teine põhi meeskond Aleksandr Ivantšenkov Pjotr Klimuk Sojuz 30 27.06.1978 8p Teine rahvusvaheline meeskond Miroslav Hermaszewski (Poola)1 Valeri Bõkovski Sojuz 31 26.08.1978 8 p Kolmas rahvusvaheline meeskond Sigmund Jähn (SDV) Vladimir Ljahhov Sojuz 32 25.02.1979 175 p «Saljut 6» kolmas põhimeeskond Valeri Rjumin Nikolai Rukavišnikov Sojuz 33 10.04.1979 2 P Neljas rahvusvaheline meeskond. Põk­ Georgi Ivanov (Bul.) kumine «Saljut 6»-ga jäi ära Leonid Popov Sojuz 35 9.04.1980 185 p «Saljut 6» neljas põhimeeskond Valeri Rjumin ш

Valeri Kubassov Sojuz 36 26.05.1980 8 p «Saljut 6» rahvusvaheline meeskond Bertalan Farkas (Ungari) Juri Malõšev Sojuz T-2 5.06.1980 4 p Uue laeva katsetamine. Põkkuti «Sal­ Vladimir Aksjonov jut 6»-ga Viktor Gorbatko Sojuz 37 23.07.1980 8p Põkkuti orbitaalkompleksiga «Saljut 6» Pham Tuan (Vietnam) — «Sojuz 36» Juri Romanenko Sojuz 38 18.09.1980 8p Ekspeditsioon «Saljut 6» pardale Arnaldo Tamayo Mendez (Kuuba) Leonid Kizim Sojuz T-3 27.11.1980 13 p Katsetati 3kohalist kosmoselaeva, põkku­ Oleg Makarov mine orbitaaljaamaga «Saljut 6> Gennadi Strekalov ! >. Vladimir Kovaljonok Sojuz T-4 12.03.1981 75 p «Saljut 6» viies põhimeeskond Viktor Savinõhh Vladimir Džanibekov Sojuz 39 22.03.1981 8p Rahvusvahelise meeskonna ühisuuringud Zugderdemidiin Gurragtša «Saljut 6» pardal (Mongoolia) John Young Columbia 12.04.1981 2 p Koemoselennuki esmakordne katsetamine Robert Crippen Leonid Popov Sojuz 40 14.05.1981 8 p Rahvusvahelise meeskonna ühisuuringud Dumitru Prunariu (Rum.) «Saljut 6» pardal. Viimane lakkas olemast 29.07.1982 Joe Engle Columbia 12.11.1981 2 p Koemoselennuki teine katselend. Maandus Richard Truly varem ettenähtust Jack Lousma Columbia 22.03.1982 8p Pardaseadmete katsetamine, eksperimen­ Gordon Fullerton did Anatoli Berezovoi Sojuz T-5 13.05.1982 211 p «Saljut 7» esimene põhimeeskond Valentin Lebedev Vladimir Džanibekov Sojuz T-6 24.06.1982 8 p Põkkumine orbitaalkompleksiga «Saljut Aleksandr Ivantšenkov 7» — «Sojuz T-5» Jean-Loup Ch^tien (Prantsus - maa) Ken Mattingly Columbia 27.06.1982 8 p Neljas proovilend. Katsetused orbiidil Henry Hartsfield Leonid Popov Sojuz T-7 19.08.1982 8 p S. Savitskaja teise naisena kosmoses. Aleksandr Serebrov Eksperimendid «Saljut 7» pardal Svetlana Savitskaja Vance Brand, Robert Overmyer, Columbia 11.11.1982 5 p Väljumine avakosmosesse Joseph Allen, William Lenoir Paul Weitz, Karol Bobko, Challenger 4.04.1983 5 p Maa orbiidile viidi tehiskaaslased Story Musgrave, Donald Peterson Vladimir Titov, Sojuz T-8 20.04.1983 2 P Põkkumine «Saljut 7»-ga jäi ära Gennadi Strekalov, Aleksandr Serebrov Robert Grippen, Frederick Challenger 18.06.1983 6 p Orbiidile viidi Kanada ja Indoneesia Hauck, John Fabian, Sally tehiskaaslased. S. Ride — esimese USA Ride, Norman Thagard naisena kosmoses Vladimir Ljahhov Sojuz T-9 27.06.1983 149 p Teine põhimeeskond «Saljut 7»-t Aleksandr Aleksandrov Richard Truly, Daniel Branden- Challenger 30.08.1983 6 p Eksperimendid kosmoses stein, Dale Gardner, Gurion Bluford, William Thornton John Young, Brewster Shaw, Columbia 28.11.1983 10 p Katsetati Lääne-Euroopa riikide orbitaal- Owen Garriott, Robert Parker, labori «Spacelab» sektsiooni Byron Lichtenberg, Ulf Merbold Vance Brand, Robert Gibson, Challenger 3.02.1984 8 p Astronaudid eraldusid lennukist rakett- Ronald McNair, Robert skafandrites 100 m kaugusele Stewart, Bruc McCandless Leonid Kizim, Vladimir Sojuz T-10 8.02.1984 237 p «Saljut 7» kolmas põhimeeskond. Maa­ Solovjev, Oleg Alkov ilmarekord kestusiennus Juri Malõšev, Gennadi Stre­ Sojuz T-ll 3.04.1984 8p Eksperimendid «Saljut 7» pardal kalov, Rakesh Sharma (India) Robert Crippen, Francis Challenger 6.04.1984 7 P Eksperimendid kosmoses Scoobee, Terry Hart, George Nelson, James van Hoften Vladimir Džanibekov, Sojuz T-12 17.07.1984 12 p Eksperimendid «Saljut 7» pardal. Savitskaja Svetlana Savitsjaka, Igor Folk käis esimese naisena avakosmoses Henry Hartsfield, Michael Discovery 30.08.1984 6 p «Discovery» esmaslend. J. Resnik USA Coats, Steven Hawley, Richard teise naisena kosmoses Mullane, Judith Resnik, Charles Walker Jon McBride, Robert Crippen, Challenger 5.10.1984 8 p Tehiskaaslase orbiidile viimine. K. Sullivan. Sally Ride, David Leestma, USA kolmas naine kosmoses Paul Scully-Power, Kathryn Sullivan, Marc Cameau (Kanada) Frederic Hauck, David Walker, Discovery 8.11.1984 8 p Orbiidile viidi sidesatelliidid ja toodi Joseph Allen, Dale Gardner, Maale kaks remondiootel kaaslast Anna Fisher Thomas Ken Mattingly, Discovery 24.10.1985 3 P Orbiidile viidi luuresatelliidid Loren Shriver, Eilsen Onizuka, James Buchli, Gary Payton Kosmonaut Kosmoselaev Stardi aeg Lennu kestus Lennu omapära või -lennuk

Karel Bobko, Donald Williams, Discovery 12.04.1985 7 P Orbiidile toimetati tehiskaaslased Margaret Seddon, David Griggs, Jeffrey Hofman, Charles Wal­ ker, Jake Gam Robert Overmyer, Frederick Challenger 29.04.1985 7 Orbitaallabori «Spacelab» teistkordne ka­ Gregory, Don Lind, Norman sutamine kosmoses Thagard, William Thornton, Ludewijk van den Berg, Taylor Wang Vladimir Džanibekov, Sojuz T-13 6.06.1985 112 p Põkkuti käsitsijuhtimise teel orbitaal­ Viktor Savinõhh jaamaga «Saljut 7» ja muudeti see uuesti töökõlblikuks Daniel Brandenstein, John Discovery 17.06.1985 7 P Laserrelva katsetamine. Orbiidile viidi Creighton, Steven Nagel, tehiskaaslased Shannon Lucid, John Fabian, Patrick Baudry (Prantsusmaa), Sultan Salam Ben Abdulazize (Saudi Araabia) Gordon Fullerton, Roy Bridges, Challenger 30.07.1985 8 p Orbitaallaboris «Spacelab 2» tehti astro­ Story Musgrave, Anthony Eng­ noomilisi vaatlusi ja eksperimente land, Karl Henize, Loren Acton, John-David Bartoe Joe Engle, Richard Covey, Discovery 27.08.1985 7 P Orbiidile viidi 3 sidesatelliiti James van Hoften, Michael Lounge, William Fisher Vladimir Vasjutin, Georgi Sojuz T-14 17.09.1985 65 p Töötati orbitaaljaamas «Saljut 7» Gretško, Aleksandr Volkov Karol Bobko, Ronald Grabe, Atlantis 3.10.1985 4 p Orbiidile viidi tehiskaaslased Robert Stewart, William Pailes, David Hilmers Henry Hartsfield, Steven Nagel, Challenger 30.10.1985 7 P Töötati laboris «Spacelab» SLV prog­ James Buchli, Gurion Bluford, rammi järgi Bonnie Dunbar, Reinhard Furrer (SLV), Ernst Messerschmid (SLV), Wubbo Ockels (Holland) Brewster Shaw, Bryan O’Connor, Atlantis 27.11.1985 7 P Orbiidile viidi 3 tehiskaaslast Sherwood Spring, Mary Cleave, Charles Walker, Jerry Ross, Rudolfo Neri Vela (Mehhiko) Robert Gibson, Charles Bolden, Columbia 12.01.1986 7 P Orbiidile viidi sidetehiskaaslane. Püüti Franklin Chang-Diaz, George pildistada Halley komeeti Nelson, Steven Hawley, Robert Cenker, William Nelson Francis Scoobee, Michael Smith, Challenger 28.01.1986 75 s Kosmoselennuk purunes ja astronaudid Elison Onizuka, Ronald McNair, hukkusid 16 km kõrgusel plahvatuse tõttu Gregory Jarvis, Judith Resnik, raketiseadmeis Christa McAuliffe Leonid Kizim Sojuz T-15 13.03.1986 125 p Põkkumine orbitaaljaamaga «Mir», selle Vladimir Solovjev katsetamine. Lennati kosmosekompleksi «Sal­ jut 7» — «Kosmos 1686» ja pöörduti sealt 51 päeva pärast tagasi orbitaaljaama «Mir» Juri Romanenko Sojuz TM-2 6.02.1987 326 p Teadusuuringud orbitaaljaamas «Mir». Aleksandr Laveikin Põkkumine dbservatooriumiga «Kvant» ja «Progress 29»-ga. «Miri» küljes oli üheaegselt 3 moodulit Aleksandr Viktorenko Sojuz TM-3 22.07.1987 8 p «Miri» külalisekspeditsioon. A. Laveikini Aleksandr Aleksandrov asemel jäi põhimeeskonda A. Aleksandrov Muhhamed Paris (Süüria) Vladimir Titov, Mussa Manarov, Sojuz TM-4 21.12.1987 366 p J. Romanenko, A. Aleksandrov ja A. Anatoli Levtšenko Levtšenko maandusid. Neist esimene oli kosmoses 326 päeva Anatoli Solovjev, Viktor Sojuz TM-5 7.06.1988 10 p Ühineti kompleksiga «Mir». Ühisuuringud Savinõhh, Aleksandr Aleksand­ põhimeeskonnaga rov (Bulgaaria) Vladimir Ljahhov, Sojuz TM-6 29.08.1988 9 p Ühineti kompleksiga «Mir». Ühisuuringud. Valeri Poljakov, Abdul Ahad Orbiidile jäi V. Poljakov Momand (Afganistan) frpderick Hauck, Richard Discovery 29.09.1988 Viidi orbiidile kosmoseside retramlaator Covey, John Lounge, George TDRS-C Nelson, David Hilmers Aleksandr Volkov, Sojuz TM-7 26.11.1988 25 p Ühisuuringud «Miri» pardal. A. Volkov Sergei Krikaljov, ja J-L. Chrötien avakosmoses. V. Titov, Jean-Loup Chrötien M. Manarov, kes olid orbiidil aasta, maandusid koos prantsuse kosmonaudiga Robert Gibson, Guy Gardner, Atlantis 2.12.1988 5 p Viidi orbiidile luuretehiskaaslane Richard Mullane, Jerry Ross, William Sheperd põhjendused

Üks teadetest ülendavate taldrikute» kohta, mis ilmus kunagi «Izvestijas» viitega ajalehele «Renmin Ribao», nägi välja nii: «. . . Xianer’i küla kohal, mis asub Meishan’i maakonnas Sichuan’i provintsis, ilmus tuhande meetri kõrgusele apelsinivärvi objekt, mis kujult meenutas õlgkübarat. Poole tunni pärast see kadus. Seda nähtust jälgis peaaegu kakskümmend inimest. Üks pealtnägijaist, 17-aastane koolipoiss Luo Jin Cheng ütles, et koos ilmutisega kuulis ta imelikke helisid». See informatsioon äratas huvi mitte ainult «Izvestija» lugejates, kirjad küsimustega: «Mis nähtus see oli?», saabusid kä «Человек и природа» toimetusse. Palvega jutustada probleemi praegusest seisust, pöörduti ÜTTÜ Kesknõukogu Keskkonnakaitse Komitee juures asuva Anomaalsete Keskkonnanähtuste Uurimise Keskkomisjoni esimehe, Nõukogude Liidu TA korrespondentliikme Vsevolod Troitski poole. Alustame vahest meie lugejate suudetud selgitada. Mitte põhjuseta küsimusest. Mis apelsinivärvi kohtuvad kerge kuulsuse otsijad müts siis hõljus Hiina kohal? nüüd tulnukatega mitte Päikese­ Teie lugejad valisid vormilt kõige süsteemist, vaid kusagilt kaugemalt raskema küsimuse anomaalsete — tähelt Proxima Centauri, nähtuste (AN) kohta. Iga südame­ tähtedelt Veevalaja tähtkujust. . . tunnistust omav uurija vastaks: Muuseas, võltsinguid õn tehtud kä «Ei tea. Kuid arvamused, hüpo­ heade kavatsustega. Näiteks Saksa­ teesid, mis selgitaksid nähtust, maa LV ajakirjas «UFO Nachrich­ võiksid olla järgmised. . .» Kahjuks ten» avaldati teadaanne maa­ inimesed, keda õn hakanud huvita­ väliselt tsivilisatsioonilt, mille oli ma oma tähelepanekute ebatava- vastu võtnud keegi vanur oma lisus, kuuldes sõnu «ei tea», tun­ Sfäär kasvas viie minuti jooksul, raadioga lainepikkusel 31 meetrit. nevad kerget pettumust, sest kui­ täitis endaga osa taevast. . . ja Teates tunti muret Maal toimuvate das uurida «seda», teadmata mis kadus. (10. august 1983, Pamiir) tuumakatsetuste ning kolmanda «see» õn. Kuuldes aga arvamustest maailmasõja puhkemisohu pärast. ja hüpoteesidest, hakkavad nad Sellised teated olid tegelikult patsi­ kahtlustama — küllap teab, kuid vahelist kuulsust, oli lubadus Hol­ fistlike organisatsioonide omapä- ei räägi. landi kuningannale Julianale, ter­ rasteks katseteks tõmmata oma Samas aga õn anomaalseid näh­ veks ravida tema haige tütar maa valitsuse tähelepanu võidu­ tusi või, nagu varem räägiti, Marsi ja Veenuse arstide abiga. relvastumise ohtlikkusele. Samas UFO-sid käsitlev teadmiste süs­ Huvi Adamski vastu vähenes aga püüdis imperialistlik propa­ teem alles oma algstaadiumis. pärast seda, kui Ühendriikide õhu­ ganda, teades lugejate huvi teema Võitlus käib selle eest, et prob­ jõudude eksperdid uurisid selle vastu, kasutada seda sõjavastase leem tunnistataks ametlikult eksis­ petise «peamist» fotot «UFO liikumise pidurdamiseks. Ühes tei­ teerivaks ja tähelepanu väärivaks. kolme keraga». Nad tõestasid, et ses «UFO Nachrichten» numbris Kuigi mõned suurtest teadlastest fotole õn jäädvustatud tubakakon- kutsus keegi konsul Perrego üles ilmutavad teema vastu «põranda­ teiner, mille külge olid kinnitatud mitte raiskama jõudu rahuvõitlu- alust» huvi, ei nõustu nad mingi pingpongpallid. Ning veidi enne sele, vaid lootma oma «tähe- hinna eest siduma oma nime surma tunnistas endine viineripoe vendadele», kes ei luba puhkeda «lendavate taldrikutega», hoidku omanik ise, et juba 1949. a. oli ta uuel hirmsal sõjal. jumal töökaaslaste irooniliste kirjutanud ulmeromaani «Kujutel­ Ühesõnaga, Lääne ja ookeani­ muiete eest... dav reis Kuule, Veenusele ja tagune lugeja õn vaat et kõigega Kas õn siis, mille üle muiata? Marsile», mis oli välja antud ja kokku puutunud ning suhtub nüüd Aga muidugi. AN jälgimise registreeritud Kongressi Raamatu­ UFO teemasse mõistlikult. Ta nüüdisaegse etapi alguseks tavatse­ kogu poolt kui ilukirjanduslik teos. jälgib tõsise huviga teateid, mis takse pidada 1947. aastat, mil Kuid raamatul polnud minekut. tulevad usaldusväärsetelt vaataja­ Ameerika ärimees Kenneth Arnold Siis töötas autor, koos kellegi telt nagu lendurid ja astronoomid teatas ajakirjanikele sellest, mida Eesliga, raamatu ümber, esitades ning loeb muigega viinerimüüjate ta nägi lennates üle Kaskaadide. väljamõeldut tegelikult toimununa muinasjutte. Siinjuures tuleb öelda, Siit saigi alguse laialdaselt kasuta­ ja. .. et informatsiooni, mis saabub meie tav termin «lendavad taldrikud». Õn hämmastav, et see pettus maalt, peetakse väga usaldusväär­ Nägi ju ameeriklane üheksast hõ­ paljusid targemaks ei teinud. 1967. seks. Leidub ju meil, nagu õigu­ bedasest kettast moodustunud rivi. aastal Saksamaa LV linnas Main- sega arvatakse, võimalusi ja ärgita­ Kuid esimene klassikaline speku­ zis, jutustas keegi Kalifornia teo­ vaid motiive spekulatsioonideks latsioon AN teemal jääb viie­ loogia- ja filosoofiadoktor Strein- vähem kui Läänes. Rikastuda AN kümnendatesse aastatesse. Endine ger ajakirjanikele ja UFO-spetsia- kulul pole siin veel kellelgi õnnes­ viineripoe omanik Palomar Gar- listidele Pentagoni hoones toimu­ tunud. denis Kalifornia osariigis USA-s nud kohtumisest tulnukaga teiselt Ometi esineb spekulatsioone kä George Adamski kirjutas raamatud planeedilt, keda hüüti Tor. Vii­ siin? «Lendavad taldrikud maandusid» mane olevat saabunud «taldrikul» Tõepoolest. Peamiseks nende ja «Kosmoselaeva sisemuses». Neis Veenuselt ning töötas Pentagonis toitepinnaseks õn objektiivse in­ ta kirjeldab lendu «taldrikul» kosmose meditsiini konsultandina. formatsiooni puudumine. Pole koos kahe ilusa tulnuklannaga Ajakirjanikud küsisid: «Kuidas kindlat väljaannet, mis populari- nende kuuesaja meetri pikkusele saavad inimesetaolised olendid ela­ seeriks teaduslikke uuringuid AN emalaevale, vestlusi Veenuse, Sa­ da Veenusel, kui raadioastronoo- alal. Samas aga vaatlusi, mida turni, Marsi ja Jupiteri elanikega. mia ja Nõukogude automaat- võib täielikult usaldada, tehakse Üksikasjalikult jutustab ta metsa­ jaamade andmetel valitseb seäl meie maal palju. Reeglina õn need dest ja jõgedest Kuu varjatud Ugi neljasajakraadine temperatuur nähtused küllaltki efektsed. Ini­ küljel, tulnukate baasidest, kütuse- ja sajaatmosfäärine rõhk?» Teo­ mene, kes kord tema arvates ladudest ja elumajadest, mida ta loog kaotas hetkeks pea, kuid ko­ nägi UFO-t, vaevalt kunagi seda olevat näinud lendava taldriku gus end peagi, vastates: «Ent kust unustab. Tahes-tahtmata hakkab ta pardalt. Oma fantaasiaid kinnitas me teame, et neid mõõtmistulemusi otsima kas või mingisugustki sele­ ta fotode ja filmidega, mis jätsid võib õigeks pidada?» tust. Pole välistatud, et teiegi ehtsate mulje. Kuid kõige autum, Ja tõesti, tänu sellele, et inim­ kätte satub näiteks kellegi Zinovi mis ta tegi, saavutamaks rahvus- kond väljus kosmosesse, õn paljut Zahharovi käsikirjaline tekst. Äia- 27 441 tes 1982. aastast liiguvad need lehed Moskvas peost pihku nime all «Uurimus inimkonna kontakti­ dest tundmatu ülitsivilisatsiooni- ga». Teatud hinnangu «uurimu­ sele» annab juba see, et kõik­ võimalike väljamõeldiste kõrval tuuakse seäl ära terveid lehekülgi George Adamski raamatutest. Sei juhul võib teadlasi mõista. Nad mõtlevad seitse korda, enne kui hakkavad tegelema probleemi­ ga, mille ümber liigub niivõrd palju pseudoteaduslikke spekulat­ sioone. Ent kord juba tegelema hakates tuleks kä asi lõpuni viia, kas pole nii? Mida tähendab «asi lõpuni viia»? Näiteks, mateeria uurimisega tege­ levad riiklikul tasandil ja kümneid aastaid tsivilisatsiooni helgeimad pead. Ei saa öelda, et see töö Ebatavaline nähtus. Aga mis nimelt? «õn lõpuni viidud». Tulemused aga aatomi ehituse ja elementaar­ osakeste tundmaõppimise käigus õn tohutud. Just nende uurimisega nii ühis­ Tõesti kahju! Mui oli võimalus AN uurimine ei anna veel kondlikus kui kä ametkondlikus vestelda NSV Liidu TA juures tähelepanuväärseid praktilisi tule­ korras tegeldakse puudulikult. asuva AN tundmaõppimisega tege­ musi. Seda enam, et praegu kogu Neil juhtudel, kui ebatavalist leva grupi liikme, teaduskandidaat maailmas tegelevad sellega vaid vaatlust millegi teadaolevaga selgi­ J. Platoviga. Ajakirja «Vokrug ühiskondlikud organisatsioonid. tada või informatsiooni vähesuse Sveta» 1985. aasta teises numbris Ainult Hiinas asub terve AN tõttu kõrvale heita ei õnnestu, avaldas ta kirjutise «Tuled õhtuses instituut ning kä Prantsusmaal jäetakse see tihti lihtsalt vaatluse taevas». Muu hulgas oli seäl juttu töötab riigi poolt finantseeritav alt välja! Toon vaid ühe näite. ühest tõepärasest AN-ist. Užgorodi rühm teadlasi-ufolooge. Meie maa Sõjajõudude hävituslendur Boriss linnapargis rippus õhus mitu jalg- Teaduste Akadeemias, täpsemalt Korotkov, minnes maandumisele, pallisuurust tulekera. Mõnda aega öeldes Maamagnetismi, Ionosfääri kohtus hõõguva sfääriga, mille puude kohal hõljunud, langesid nad ja Raadiolainete Levi Instituudis läbimõõt oli ligikaudu viis meetrit. pargiteedele ning kustusid. Minu tegutsevad mõned inimesed kõne­ Kiirusel 500 km/h lendas see eba­ küsimusele, kas nad käisid koha­ aluses valdkonnas niiöelda profes­ tavaliste omadustega sfäär mõnda peal, vastas Platov, et teade saa­ sionaalselt. Kahjuks piirdub selle aega Korotkovi lennuki ees ning bus neile liiga hilja, umbes pool väikesearvulise grupi tegevus pea­ seejärel äkitselt kadus. Lennukil aastat pärast sündmust. Nii et miselt inimeste kirjade analüüsiga. seiskus mootor, ütles üles side- kuhugi nad ei sõitnud. Kuid koha­ Paljud vaatlused õnnestub seletada aparatuur, sabaotsast kostis plah­ likel elanikel võisid ju näiteks lennukite ja õhupallide-sondide vatus. Piloot ei lahkunud len­ säilida tulekerade killud. Neid ana­ ülelennuga, kosmiliste eksperi­ nukist, kuigi sai Maalt vastava lüüsinud, oleks võimalik olnud mentidega ja muude inimese teh- korralduse. Ta suutis käivitada vastata küsimusele, mida need nogeense tegevuse tagajärgedega. mootori ja lennuki maandada. kerad endast kujutasid. . . Kuid need nähtused, mida tege-r Seda juhtumit kirjeldati aja­ Või siis teha mingid põhjenda­ likult kutsutaksegi anomaalse­ lehtedes «Krasnaja Zvezda» ja tud oletused. Kuigi see pole kuigi teks. . . «Pravda». Artiklid «Kangelastegu kerge. Mõningaid neist nähtustest Baltika taevas» ja «Sekundid elu­ õnnestub fikseerida radaritega, Vabandage, et ma Teid katkestan, loost» ilmusid vastavalt 04.11.81 mõningaid mitte. Vahel näevad kuid määrakem nüüd kindlaks, ja 08.11.81. Juhtumit uuris üksik­ vaatlejad justkui valguskiiri, mis mida nimetada anomaalseks kesk- asjalikult ning hiljem kirjutas sel­ lähtuvad sellistest objektidest, va­ konnanähtuseks või nagu varem lest ajakirjas «Tehnika Molodjoži» hel sekundite, vahel tundide kaupa. räägiti — VFO-ks. nr. 4, 82 meie komisjoni teadus­ Enamlevinud õn erinevate mõõt­ Juhtub nii, et andmeid mingi sekretär A. I. Mordvin-Štšodro. metega tulekerad. Ühed apelsini- ebatavalise vaatluse kohta leidub Iseenesest mõistetavalt viidi uuri­ värvi, teised erepunased, piim­ küllaldaselt ning neid võib kä mine läbi ühiskondlikele organisat­ valged, kolmandad hõbedased, nel­ täiesti usaldada. Järelikult nähtus sioonidele võimaldatavates piirides. jandad nagu teras. .. Vahel tundub objektiivselt eksisteeris, kuid talle Kahjuks ametlikus plaanis Korot­ vaatlejaile, et kerad neid jälita­ anda seletus nüüdisaegse teaduse kovi juhtumiga lihtsalt ei tegel­ vad, vahel vastupidi, et põgenevad. raames ei õnnestu. Niisuguseid dud, kõiki rahuldasid täielikult Kuid milline õn nende kerade nähtusi loetaksegi anomaalsete meie poolt saadud tulemused ning päritolu? hulka. tehtud järeldused. Ühest vastust seni anda ei saa. Kas ei või nad olla inimese tehno- Gorškov ja J. Orlov uurivad aga «sukeldusid» Atlandi ookeani geense tegevuse tagajärg? väga põhjalikult ürikut, teevad ja kadusid. Seletust mainitud Usutavasti mitte. Esiteks, luua täiendavaid uuringuid Rob-ozerol, nähtusele pole seni leitud. mitmemeetrise läbimõõduga plas- püüdes koostada füüsilist mudelit Teist juhtumit, mis leidis aset matompe pole seni kellelgi õnnes­ nähtusest, mida jälgisid meie esi­ meie maa territooriumi kohal, tunud. Teiseks, tulekerasid pole isad. uuris Gorki AN sektsioon. Ligi­ näinud mitte ainult meie kaas­ Väga huvitav. Ja siiski — kordagi kaudu kell 18 Moskva aja järgi aegsed, vaid kä esiisad. Muide, oma arutelus pole Te vihjanud avastasid Gorki raadiolokatsiooni- üks taoline enim usutav vaatlus sellele, mis kahtlemata huvitab jaamad objekti, mida ei suudetud tehti 16. sajandil. Meieni jõudis meie lugejaid — kas võivad ano­ kindlaks teha. Päringule «oma- see ürikus, mille leidis Lenini-nim. maalsed keskkonnanähtused olla võõras» objekt ei vastanud, «töö­ Raamatukogust moskvalane J. mingi teise, meist enamarenenud tas» vaid signaali peegeldajana. Roostsius. Tõlgituna nüüdisaeg­ tsivilisatsiooni tegevuse märgiks. Ta asus Gorkist umbes 70 kilo­ sesse keelde ilmus lugu ajakirjas Rob-ozero fenomen, kuidas sobi­ meetrit kagus, liikudes lennuvälja «Znanije Süa». Selles jutustatakse tada seda meie ettekujutusega poole. Seejärel pöördus veidi enam ebatavalisest nähtusest, mille tun­ nüüdisaegsest füüsikast? Kera itta ning möödus 7. . .10 kilo­ nistajaiks olid Novgorodi lähistel kadus, ilmus siis uuesti paarsada meetri kaugusel sellest. Nagu kind­ asuva, Rob-ozero järve äärse väi­ meetrit eemal... Tohutud mõõt­ laks tehti, ei ületanud objekti kese asula sadakond elanikku. Päi­ med, kõrge temperatuur, stabiilne lennukõrgus ühte kilomeetrit. Kii­ se päeva ajal ilmus kõrgele tae­ plasma. . . Meile õn see siiani rus oli umbes 180.. .200 km/h. vasse tulekera, millest väljusid maa saavutamatu, olete nõus? Gorki lennudispetšer A. Šuškin poole kaks eredat kiirt. Ta hakkas Ma muidugi mõistan Teie huvi nägi teda oma silmaga. Dispetšeri kiiresti laskuma, kutsudes kaldal teiste tsivilisatsioonide vastu. Ta­ kirjelduse järgi olid ta mõõtmed esile segaduse. Lõpuks jäi kera haks väga kohtuda endast targe­ võrreldavad IL-14-ga, kuid polnud vee kohale hõljuma, liikudes piki mate mõttekaaslastega, saada neilt märkigi ei tiibadest ega sabaotsast. järve. Ta haihtus mitu korda ning teadmisi, mis teevad meid tuge­ Helehall, terasevärvi «sigar» ujus ilmus uuesti mõnisada meetrit vamaks. Maaväliste tsivilisatsioo­ aeglaselt taevas. Nähtus kestis paremal või vasakul, osutades nide probleem huvitab mind juba 40 minutit, 30. . .40 kilomeetri viimaks küllaltki kalda lähedal ole­ ammu. Palju aastaid tagasi otsiti kaugusel lennuväljast kirde suunas vaks. Osa «imest» rabatud inimesi kosmosest isegi tehisraadiosignaale. kaotasid raadiolokatsioonijaamad seisis kaldal, osa nuttis valju hääle­ Seda kindlamalt pean Teile kinni­ ta silmist. ga ja palvetas küla kirikus, paludes tama: praegu ei püüa kä kõige Aga ühest AN jälgimise juhtu­ jumalalt andestust oma pattudele tõsisemad uurijad tõestada, nagu mist kirjutas oma 1986. aasta ning armu. Leidus kä julgeid, kes oleks AN maavälise mõistuse aval­ 3. jaanuari numbris ajaleht «Was­ paadis kera poole sõudsid, kuid dus. Selleks pole lihtsalt küllalda­ hington Post». Kompanii «Japan päris lähedale nad minna ei saa­ selt alust. AN-id vajavad süga­ Airlines» lennuk lendas Euroopast nud — kerast õhkus suurt kuu­ vamat uurimist. Saladusi leidub Jaapanisse. Meeskond märkas must. Kätega nägu varjates liikusid planeedil palju, ning seletusi palju­ UFO-t Alaska kohal. Kapten nad järve kohal hõljuva kera järel dele seni mõistmatutele nähtustele Terauki, 29-aastase staažiga piloot, ning nägid, kuidas selle alt igasse võib leida loodusest, mida me teatas, et objekt oli tohutute kaarde põgenesid kalad. Polnud kä kahjuks tunneme palju vähem kui mõõtmetega — kaks korda suurem ime — vesi ümberringi kees. arvame. Kõige tuntum näide — lennukiemalaevast. «Boeing-747» Lõpuks lendas kera üle järve ning keravälk. Tema tekkimise mehha­ oli temaga võrreldes kääbus. Kap­ kadus. Tema liikumise teekonda nism, võime plahvatada, tungida ten joonistas objekti sellisena nagu kirjeldatakse ürikus üsna täpselt. läbi suletud akende ning uste — ta seda oli näinud — see meenu­ Leningradi AN komisjoni liik­ kõik see õn siiani saladus. tas hiiglaslikku pähklit, kumerus­ med füüsika-matemaatikakandi- Vabandage, kuid keravälk õn tun­ tega ülal ning laia lameda põhjaga. daat E. Gorškov ja tehnika­ tud näide. Kas Te ei jutustaks Algul lendas ta paralleelsel kursil, kandidaat J. Orlov uurisid Rob- konkreetsete, tõepäraste AN-ide seejärel lähenes ootamatult, tulles ozero äärse piirkonna magnet- või UFO-de vaatlustest? väga ligidale. Kuna objekti fiksee­ välja. Kui see tõepoolest oli Huvitav teade saabus mõned risid Föderaalse Lennujuhtimise plasma, siis niivõrd tugev mõjutus aastad tagasi Brasiiliast. Sõjaõhu- ja kä USA sõjaõhujõudude raadio­ ei saanud mööduda jälgi jätmata. jõudude ministeeriumi esindaja lokatsioonijaamad, siis kapteni Anomaaliad järve magnetväljas teatas, et ühe tunni jooksul fik­ raadioraport kahtlusi ei tekitanud tõesti avastati, kusjuures nad lan­ seerisid nende lokaatorid UFO-t. ja piloot sai viivitamatult tegut­ gevad kokku ürikus kirjeldatud Vaatlus toimus mai teises dekaadis. semiseks vabad käed, et vaid kera trajektooriga. Sellest, et ini­ Jäljend objektist lokaatori ekraani­ vältida kokkupõrget. Terauki tea­ mesed paatides nägid kera alt põge­ del oli küllaltki selge. Raadio­ tas samuti, et ta märkas veel nevaid kalu, võib teha lihtsa kutsungitele ta ei vastanud. Ühelt kaht tundmatut lendavat objekti, järelduse: ta valgus silmi ei pimes­ kohalikult lennuväljalt tõusis talle mis olid tema lennukist väiksemad, tanud. Kuna aga piirtemperatuuri, vastu lennuk, kuid kohtumist ei kuid neid raadiolokatsioonijaamad mille juures inimese silm veel eris­ järgnenud. Üks lennuki pilootidest «ei näinud». Nad saatsid «Boeingit» tab esemeid, teatakse, saab hinnata nägi vaid mingeid punaseid, rohe­ mõnda aega. Koik see toimus kera pealispinna maksimaalset lisi ja valgeid tulesid, mis liikusid õhtul, selge ilmaga. temperatuuri. See õn ligikaudu sünkroonselt kiirusega 250 kuni Te ütlesite, et juhtumit «metalse võrdne 1600 kraadiga. Praegu E. 1500 kilomeetrit tunnis, seejärel sigariga» uuris Gorki AN sekt- sioon. Kuid kas samalaadseid sektsioone õn kä teistes linnades? Kahekümne kahes meie maa linnas tegutsevad ametlikult regist­ reeritud sektsioonid või komisjo­ nid. UTTU Kesknõukogu Kesk­ konnakaitse Komitee juures asuv AN Uurimise Keskkomisjon koor­ dineerib nende tööd, organiseerib üleliidulisi konverentse ja semi­ nare, tehnilisi nõupidamisi ja sekt- soonide liikmete poolt AN tundma­ õppimiseks loodud aparatuuri näi­ tusi. Kahjuks pole seadmeid seni just palju, ja teave, mida nende abil hangitakse, pole küllalt laial­ dane. Uha rohkem professionaalset ettevalmistust ja teaduse eri vald­ kondadest küllaldasi teadmisi oma­ vaid inimesi lülitab UFO-d oma huvideringi. Näiteks, ühe Kesk- konnakomisjoni poolt Moskvas läbiviidud konverentsi tööst võttis osa üle viiekümne teaduskandi- daadi ja -doktori. See õn tõsine teaduslik jõud. Me loodame, et eelarvamuslik suhtumine, mille õn esile kutsunud probleemi ümber tõstetud kära ühelt poolt, ja kui­ Potapov

das kä pole paradoksaalne, valikus- tamise vähesus teiselt poolt, peagi kaob.

Kes võib saada AN uurimise sekt­ Nikolai siooni või komisjoni liikmeks? , Praktiliselt iga soovija. Paljud Aeglaselt liikudes valgustas kera ühte osa põllust. (15. detsember, aktivistid koguvad ja analüüsivad 1984, Leningradi oblast) AN kohta käivat informatsiooni, vestlevad pealtnägijatega. Huvita­ vamaid juhtumeid uuritakse põhja­ likumalt. Siis tulevad muidugi appi enamkogenud inimesed. Kui uustulnuka «maitse» õn kinnistu­ tuhandest enne meie ajaarvamist süstematiseerimine ja ettevalmista­ nud, valib ta juba iseseisvalt ja tundub, et nad jõuavad huvita­ mine edasiseks analüüsiks. Seda edasiste uuringute suuna. vatele tulemustele. tuleb teha võimalikult operatiivselt Edukalt kulgeb Novosibirski — Suur tänu vestluse eest! ja ulatuslikult. Uurijaid.-huvitavad sektsiooni tegevus, mida juhatab Lõpetuseks öelge, kuhu meie luge­ kä varasemaid vaatlusi puudutavad NSV Liidu korrespondentliige N. jad võivad saata oma kirjad teated. Vaatluskirjeldused peaksid Zeltuhhin. Sektsiooni liikmete poolt isiklike vaatluste kirjeldustega? võimaluse korral sisaldama täpset püstitatud mitu hüpoteesi annavad Teated AN-ist võib saata aad­ vaatlusaega, -kohta ja -suunda, maise seletuse mõnedele AN tüüpi­ ressil: 101000, Москва, Глав­ kõrgust horisondist ja silmatorka­ dele. Eksperimentide käigus püü­ почтамт, абонентский ящик 764, vaid kaasnähtusi. Asjalikkus antud takse saada kinnitust püstitatud комиссия по АЯ. uurimisvaldkonnas loob tingimu­ hüpoteesidele. sed anomaalsete keskkonnanähtus­ Sügavat, kvalifitseeritut ja alati Vestles Vladimir Vostruhhin te tekkemehhanismi ja -põhjuste väga huvitavat teavet saab AN Ajakirjast «Природа и человек» selgitamiseks. uurimise Kiievi grupp, mille esi­ Sellelaadse teabe edastamiseks mees õn Ukraina NSV TA aka­ palutakse kasutada aadressi: Tal­ deemik G. Pissarenko. Seäl õn näi­ linn 200009, postkast 1726 teks korraldatud juba mitu vaba­ «AKRAK». riiklikku teaduslik-tehnilist nõu­ pidamist AN alal, uuritud mitmeid Toimetuselt. Alates 1987. aastast fenomene. Praegu püüavad läbi tegutseb Eestis anomaalsete kesk­ lugeda ning tõlkida vene keelde konnanähtuste uurimise komisjon, iidseid kirjalikke allikaid, mis päri­ mille eesmärgiks õn samalaadse in­ nevad ligikaudu kolmandast aasta­ fo kogumine meie regioonist, selle m ■ 30

Kuu ja Maa Projekt koloniseerimise plaan «Radioastron»

USA Rahvuslikus Aeronautika kuuluvate ettevõtetega loode­ Kosmoseuurimise instituudis õn ja Kosmoseagentuuris (NASA) takse välja ehitada aastaks NSV Liidu TA korrespondent­ õn välja töötatud projekt baa­ 2015. liikme N. Kardašovi juhtimisel side rajamiseks Kuule ja Kõige optimistlikuma va­ loodud projekt «Radioastron». See Marsile XXI sajandi algul. riandi kohaselt peaks esimene kujutab endast hiiglaslikku raadio- Esimene etapp hõlmab lähe­ baas Marsil valmima aastal süsteemi, mis koosneb sünkroon­ mad 35 aastat. Luuakse uut 2015, alalise asustusega marsi- selt töötavatest maapealsetest ja tüüpi transpordiraketid inimeste jaam aastal 2027. kosmoses rohkem kui miljoni kilo­ ja veoste toimetamiseks maa­ Suures osas peavad asunikud meetri kaugusel asuvatest raadio- lähedasele tehiskaaslase orbii­ Kuul ja Marsil ennast vajali­ teleskoopidest. Nende abil võib dile. Maa tehiskaaslaste ja Kuu kuga varustama ise. Mitme­ tekitada kujutise, mis oma detail­ vahel hakkavad kurseerima suguste teadusprogrammide ja suselt ületab tuhandeid kordi Päikese energial töötavate geoloogiliste (õigemini seleno- maapealsete seni kõige suuremate elektriliste reaktiivmootoritega loogiliste) ning arheoloogiliste optiliste teleskoopidega saadavad transpordiraketid. uurimiste kõrval kaevandatakse kujutised. Esimene baas Kuule peaks ja töödeldakse toorainet, toode­ Projekt kavatsetakse ellu viia rajatama 2004. aastal, raketi- takse kütust, materjale ja muud kolmes osas: kütuse katsetehas 2007. aastal. vajalikku. 1991 —1996 luuakse «Radioastron Kuuasula koos selle juurde CM», mis viiakse ööpäevasele orbiidile (tiirlemisperiood 24 tun­ di, apogee kaugus 77 000 km, perigee kaugus 7400 km). 1996—2000 saab valmis «Radio­ Kuu pinnas astron MM». Selle orbiit valitakse eelmise teleskoobisüsteemiga saa­ ehitusmaterjaliks dava kogemuse põhjal. 2001—2006 loodav «Radioastron Illinoisi ehitustehnika labora­ väljasulatamisel Kuu kivimitest. KK» koosneb omakorda kolmest tooriumis uuritakse võimalusi Juba õn välja töötatud kuu- kosmose raadioteleskoobist. Uks tsemendi tootmiseks Kuu pinna­ jaama hermeetilise elamu konst­ neist viiakse geostatsionaarsele sest, mis lubaks valmistada be- ruktsiooni esialgne variant. See orbiidile, teine elliptilisele orbiidile toonplokke ehitiste püstitamisel kujutab endast kolmekorruselist tiirlemisperioodiga 27 päeva ja Kuul. Baasi rajamisel Kuule silindrit, kõrgus 22 m, läbi­ kolmas Maast umbes poolteise saaks sel juhul peaaegu täieli­ mõõt 36,5 m, kasulikku põran­ miljoni kilomeetri kaugusele. Nii­ kult loobuda Maalt veetavatest dapinda 3066 nr. Elamu mon­ sugune kompleks võimaldab lahen­ ehitusmaterjalidest. Kuule tu­ teeritakse kokku kõrge surve all dada põhimõtteliselt uue ülesande leks viia vaid vee valmistamiseks valatud «kuu-betoonplokki- raadioastronoomilises vaatluses — vajalik vesinik. Hapnikku võib dest». luua meie Galaktikas asuvatest saada kõrvalproduktina raua taevakehadest ruumiline kujutis.

NASA perspektiivprogrammist

USA Rahvusliku Akadeemia mis läheks maksma miljardeid ja näidatud kaalutusest saadav kosmoseuurimiste komitee dollareid. Peetakse otstarbeka­ efekt. Erilist tähelepanu õn koostas ettekande NASA pers­ maks kulutada see raha kos- ettekandes pööratud rahvus­ pektiivprogrammist aastaiks milisteks uurimisteks vahetult, vahelisele koostööle ja USA 1995—2035. Ettekande koosta­ orbitaaljaamata. Mis puutub liidripositsiooni säilitamisele misest võttis osa üle saja spet­ kosmosejaama kasutamisse kosmilistes uurimistes, kuna sialisti, seda valmistati neli tööstuslikuks otstarbeks, siis Maa tehiskaaslaste arvu poolest aastat. Ettekande autorid ei näi­ ettekande autorite arvates pole õn Nõukogude Liit Ameerika ta üles entusiasmi või suhtuvad sellest mõtet rääkida enne, Ühendriikidest ette läinud. hoopiski eitavalt alaliselt tegut­ kui õn tehtud tootmist garan­ seva orbitaaljaama loomisesse, teerivad teaduslikud uuringud Kosmos paneb proovile

nimene õn kohastunud eluks alakehast ülakehha, mis toob dieedist, tulevik näitab, kas need vaid Maa pinnal, mõnekilo- kaasa näiteks näo tursumise. aitavad. Imeetrise läbimõõduga õhukesesAlakehas suundub veresoontesse Eespoolnimetatud hädadele li­ kihis. Seepärast pole kosmose­ tavaliselt tunduvalt enam koe- saks ähvardavad kosmoselendureid lennud ainuüksi tehniline prob­ vedelikku, ülakehas samal ajal veel muutused immuunsüsteemis leem, pikaajaline viibimine kaaluta imbub seda tagasi kudedesse. Kas­ ja kopsudes ning tajude ja aistin­ olekus õn inimorganismile tõsine vab suurte veresoonte läbimõõt, gute moondumine. Arvatakse isegi, katsumus. Seda õn näidanud Nõu­ suureneb ning kasvab südame- et aastaid kestvatel retkedel võivad kogude kosmonautide rekordlen- kodade mahutavus. Selle tulemu­ just need osutuda tunduvalt oht­ nud orbitaaljaamas «Mir». õigu­ sena satuvad ebatavalise koormuse likemaks kui luude-lihaste ja vere­ poolest ei oska tänapäevane alla organismi vererõhu ja vedelike ringega seotud häired. kosmosemeditsiin veel täie kind­ tasakaalu reguleerivad mehhanis­ Puht meditsiiniliste murede kõr­ lusega väita, kas inimene üldse mid. val kõneldakse seoses kosmose- talub kosmoseretki, mille kestus Et raskusjõud puudub, muutub lendudega järjest rohkem kä ulatub mitmetesse aastatesse. Li­ kergemaks südame töö. Säärane mitut laadi psühholoogilistest prob­ saks kaaluta olekust johtuvalle soodustusrežiim avaldub aga õige leemidest. Pikaajaline viibimine vaevustele ähvardavad inimorga­ kiiresti südamelihase massi vähene­ kitsas ruumis, kas üksinda või nismi kosmiline kiirgus ja pidevalt mises. Mõne kosmoses viibitud koos mõne kaaslasega, tekitab alati muutuv magnetväli (viimane just nädala jooksul kahaneb südame- mitut laadi hingelisi konflikte. ümber Maa tiirlevais lennuma­ lihas kolmandiku võrra! Selle Äärmiselt keeruline saab olema sinad) . ilmingu vastu ei aita kä tervise­ meeskonna valik, kui päevakorda Kõige paremini tuntakse seni võimlemine, mida orbitaallennul kerkivad aastaid kestvad reisid kaaluta oleku mõju inimesele. olijad korrapäraselt teevad. Kaa­ teistele planeetidele. Millist kahju see siis võib müa? luta olekus väheneb veel kõikide Tänapäeval uuritakse kosmose Mikrogravitatsiooni tingimustes ei skeletilihaste jõudlus. Nõnda saa­ mõju inimese tervisele mitmesu­ anna inimese sisekõrvas asuv tasa- bub kosmoselennult koduplanee­ guste programmide raames. «Bio- kaaluelund enam informatsiooni dile tagasi tunduvalt nõrgem mees kosmos» ühendab Nõukogude Lii­ selle kohta, millises asendis õn kui ta stardi eel oli. Siinkohal tu, mitmeid teisi sotsialismimaid, tema keha ning inimesele tundub, tuleb aga märkida, et vereringe SLVd ja Prantsusmaad. Erilistes et ta langeb pidevalt allapoole. ja lihaskonnaga seotud muutused biosputnikutes õn üles lennutatud Sugugi kõik ei talu säärast seisundit ja häired ei kahanda inimese töö­ katseloomi, uuritud nende kohane­ ning neil võib kujuneda nn. võimet orbiidil praktiliselt üldse, mist ja luustikumuutusi. Programm kosmosehaigus e. SAS (ingl. k. tunda annavad need alles pärast «Medilab» õn suunatud tulevikku, space adaptation syndrome — Maale naasmist. aastail 1995—1998 kavatsetakse kosmiline kohane missündroom), Üheks tõsiseimaks mureks pee­ orbitaaljaamaga «Mir» ühendada mis õn õige lähedane «sugulane» takse inimese luustiku ainevahetuse bioloogilisteks ja meditsiinilisteks näiteks merehaigusele või mõnel häirumist kosmoses. Kaaluta ole­ uuringuteks mõeldud moodul, kus inimesel pikal bussisõidul tekkivale kus eraldub inimesel uriini ja välja­ õn uurimislaborid, vivaariumid ja halvale enesetundele. Ameeriklaste heitega tavaliselt tunduvalt rohkem «taimeaiad» ning isegi operatsioo­ andmeil põevad enam-vähem poo­ kaltsiumi. Organism korvab selle nisaal. led nende astronautidest esma­ kaotuse, hankides kaltsiumi luusti­ kordsel lennul SASi, kusjuures kust, mille tulemusena skelett halb enesetunne piirab töövõimet hakkab hapramaks muutuma, are­ «Tiede 2000» (Soome) tavaliselt paar ööpäeva. neb osteoporoosi meenutav haigus- Kaaluta olekus viibival inimesel seisund. Praegu loodetakse abi siirdub ligemale kaks liitrit verd erilistest arstimitest ja vastavast Esikaas

Nõukogude astronoomia-tehiskaaslase «Astron» abil uuritavate objektide seas õn kesksed kaksiktähed, mille üheks komponendiks õn neutron- täht-pulsar (Herculi X-l) või must auk (Cygni X-l). Normaalsest tähest neutrontähele või musta auku langev gaas saab tohutu kiirenduse ja muu­ tub röntgen- ehk X-kiirguse allikaks. Neutrontähe või musta augu ümber võib moodustuda gaasirõngas (akret- siooniketas). Pildil õn kunstnik püüd­ nud kujutada normaalsest hiidtähest ja akretsioonikettaga neutrontähest koosnevat kaksiksüsteemi sellisena, nagu see paistaks mõne valgustunni kauguselt. Tegelikult asuvad lähimadki röntgeniallikad tuhandete valgusaasta­ te kaugusel ja meile paistavad nad punktina suurimaski teleskoobis. v

Tagakaas

Möödunud aasta 27/28. juuli kesköö paiku võis Eestimaa põhjataevas näha seniolematult värvikaid ööpilvi. Nähtus oli vaadeldav kä Lõuna- ja Kesk- Soomes ning Rootsis. Pilvede näiva kõrguse ja liikumiskiiruse järgi otsus­ tades võisid nad paikneda kusagil Lapimaa kohal umbes samal kõrgusel kui helkivad ööpilvedki (82 km). Kuid selle show korraldajaks ei olnud loodus. Tegemist oli mingi raketieksperimendi tagajärjel tahtlikult või tahtmatult atmosfääri paisatud ainega, mis päikesevalguses helendas. Fotol õn värviliste pilvede kohal tavalised pilved, mida Päike enam ei valgusta. Roheline sammas õn tänava­ valgustuse lambist. Soomlastel õn suure idanaabri produtseeritud atmosfääri- nähtuste ja UFO-de alal küll suured kogemused, kuid midagi seesugust pole nemadki varem näinud.

Mustamäel 28.07.1988 kell 01.30 (Moskva suveaeg), eksp. 23 s, Orwochrom UT-18. Peep Kaiv. ___ Vilborn

Peeter SAT-TV huvilistele Püüdkem akent avada PEETER VILBORN

Läinud aasta detsembris ilmus meie 3. Iga kanali laia sagedusriba tõttu — 11 GHz ribas seega alla 2,7 mm), ajakirjas Peeter Vilborni sulest «Satel­ («10 MHz) õn võimalik peale video- parabooli pinna ebaühtlused ei tohi liittelevisioon — aken maailma». ja värvisignaalide üle kanda hulgaliselt ületada 1/30 lainepikkusest, seega Et huvi nimetatud teema vastu õn lisaheliprogramme (kuni 8). peavad olema alla 1 mm. Antenni suur, seda tõendab toimetusse saabu­ 4. Satelliidilt saadav signaal õn olu­ poolt «kinni püütud» signaali energia nud kirjade hulk ning kümned tele­ liselt nõrgem — umbes 10 000 korda fokuseeritakse läbi spetsiaalse kiirguri fonikõned, milles tuntakse huvi, kuidas võimsuse järgi. ja lainejuhi LNC sisendisse, kus asub saaks SAT-TV saateid vastu võtta. SAT-TV vastuvõtuks kasutatava veerandlainepikkune varrasantenn — Ega kõigile huvilistele autor vastata seadmestiku üks olulisem osa õn tundel. Kiirguri ülesandeks õn maksi­ suutnud. Seetõttu andsime ajakirja k.a. antenn. Määrav õn pindala, mille maalse energia suunamine tundlale. veebruarinumbris lubaduse teha seda kahekordistamine tõstab kä kasuliku Selleks tuleb kooskõlastada kiirguri juba kõikide huviliste jaoks edaspidi. signaali võimsust sama palju. Praktikas suunadiagramm parabooli F/D suh­ Allpool annabki PEETER VIL­ kasutatakse paraboolantenne, mis tega. Tundel asub juba madalamüralise BORN lühiülevaate SAT-TV vastu- annavad parima võimenduse gabariidi konverteri (LNC) sees. LNC sisaldab võtutehnikaga seotud olulisematest suhte. Parabooli juures õn tähtis kä 2.. .3 astet laiaribalist kõrgsagedus- probleemidest. fookuskauguse (F) ja diameetri (D) võimendust ülimadala müraga gallium- * * * suhe. Madalatel tõusunurkadel (alla arseniid välitransistoridel (GaAsFET), Kõigepealt SAT-TV erinevustest maa­ 10°) sobib paremini sügavam para­ kinnishäälestusega ostsillaatori (sage­ pealse meeter- ja detsimeeterlaine- bool (F/D=0,25). Nii vähendame dusel 10 GHz) dielektrilisel reso- alas töötava levitelevisiooniga. maakera termilise müra pääsemist naatoril (termostabiilsus!) ja segusti 1. Kasutatakse palju kõrgemat sage­ kõrgsageduskonverterisse. (LNC — GaAs tetroodil või kä balanss-segusti dust (kuni 12 GHz võrreldes 50... Low Noise Converter). Lamedat dioodidel. Sellele järgneb veel 3.. .4 600 MHz). parabooli F/D=0,4.. .0,5 õn aga astmeline laiaribaline vahesagedus- 2. Kasutatakse laiaribalist sagedus- lihtsam sobitada LNC-ga. Parabool võimendi bipolaartransistoridel. Kon­ modulatsiooni (kuni 36 MHz) võrrel­ peab olema täismetalse pinnaga (luba­ verter õn teostatud kõrgekvaliteetsel des amplituudmodulatsiooniga (kuni tud õn avad läbimõõduga alla küm­ kahepoolselt folgeeritud materjalil 7.. .8 MHz). nendiku vastuvõetavast lainepikkusest (fluorplast või spetsiaalkeraamika, vastuvõetavad juba 1 m läbimõõduga antenniga (kasutades keskpärase mürateguriga — 2,7 dB-konverterit). Järgnevalt mõned võtted vastuvõtu parandamiseks. Kõige lihtsam (?) oleks antenni läbi mõõdu suurenda­ mine. Väga tähtis õn kä konverteri mürateguri vähendamine (2,7 dB mürategurilt 1,4 dB mürategurini jõud­ mine õn võrdväärne antennipindala kahekordistamisega). Sama efekti annab kä vastuvõtja ribalaiuse kahe­ kordne vähendamine (36 MHz -> 18 MHz-le) või parema sagedusdetek- tori (faasilukustusega süsteem) kasu­ SAT-TV vastuvõtuks kasutatava seadmestiku plokkskeem. tamine. Tavalistel sagedusdetektoritel (diskriminaator-tüüpi) õn lävi ehk tavaline klaastekstoliit õn siin täiesti Nüüd siis mõnede tähtsamate satel­ künnis (s.o. sisendsignaali ja müra kõlbmatu!) kasutades planaarliinide liitide leidmiseks vajalikud parameet­ selline suhe, millest alla detekteeritud tehnikat. Kogu konverteri võimendus rid — arvutatud Tallinna kohta, signaali ja müra suhe muutub eba- õn 50.. .60 dB, mürategur 4 dB või kuid teatud lähenduses võib kasutada lineaarseks) umbes 10 dB ringis, vähem (sõltub sisendastmes kasutata­ kä kogu Eesti ulatuses (vt. tabel 1). parimatel (PLL-tüüpi) aga 7 dB vatest transistoridest) ja väljundis õn Koik toodud satelliidid töötavad ümber, mis õn jällegi võrdne antenni standardne (SAT-TV jaoks) vahe- sagedusribas 10,95.. .11,7 GHz. pindala kahekordse suurendamisega. sagedus 950.. .1750 MHz. Konverte­ Alustada võiks kõige tugevamatest Lõpetuseks veel ühest heast uudisest rist, mis asub tavaliselt parabool­ signaalidest. Need õn Intelsat VA Fl 1 SAT-TV vallas. Nimelt möödunud antenni fookuses, juhitakse signaa­ (27,5° W) töötavad programmid aasta 11. detsembril õnnestus prants­ lid kaovaese (poolõhk- või fluor- MTV (Music Television) sagedusel lastel lõpuks saata Prantsuse Guyanast plastisolatsiooniga) koaksiaalkaabli 10 995 ja CNN (Cable News Net­ Kourou kosmodroomilt orbiidile kan­ kaudu SAT-TV vastuvõtjasse. Selles work) sagedusel 11 155 MHz. Mõle­ deraketiga «Ariane 4» Luksemburgi toimub saatjate selekteerimine (sama mad programmid töötavad vertikaalse satelliit «Astra F1». satelliidi pealt) sageduse järgi. Vas­ polarisatsiooniga. Sei juhul peab LNC Satelliit õn suurema võimsusega tuvõtja kujutab endast laiaribalist tundel olema vertikaalsuunaline. Kä ja levitab 16 TV programmi (vt. (36 MHz) ühe- või kahekordse muun­ Eutelsat I F4 (13° E) kaudu levitatav tabel 2). dusega supervastuvõtjat, millel õn laia- programm 3SAT sagedusel 11 090 Kuu aega kulus satelliidi õigele ribaline sagedusdetektor. Vahesagedu- MHz (samuti vertikaalne polarisatsioon positsioonile (19,2° E) manööverda­ sena kasutatakse kas madalat V) ja Eutelsat I F2 (7° E) kaudu miseks ja jaanuari lõpus alustati (70 MHz) või kõrgemat (480 või tulev programm «WorldNet» (sagedus esimeste saadetega. Esimesed töötavad 612 MHz) sagedust, et kõrvaldada 11 595 MHz, horisontaalne polarisat- transponderid lubavad väga head peegelkanali häireid. SAT-TV vastu­ sioon — tundel horisontaalne ja vastuvõttu (signaal õn isegi tugevam võtjas asub eraldi heli vastuvõtja, SECAM-süsteemis) õn üsna hästi kui eelpool mainitud satelliitide oma). mis õn häälestatav sagedusribas 5,5... 8,5 MHz. Standardsed põhiheli kan- Tabel 1 devsagedused õn Euroopas 6,5, 6,6 Asimuut Tõusunurk ja 6,65 MHz. Paljudel programmidel Satelliidi nimetus Asukoht kasutatakse lisaks põhihelile veel Intelsat VA Fl 1 27,5 °W 236° 9,7° stereofoonilist heli (abikandevsagedus- V F6 18,5 °W 227° 13,3° tel 7020 kHz vasak kanal ja 7200 kHz V F2 1 °W 209° 19,2° parem kanal) või (ja) lisaraadio- Eutelsat I F4 13 °E 193° 21,9° programme sagedustel kuni 8200 kHz. F5 10 °E 196° 21,4° Vastuvõtjast saadud video- ja heli­ F2 7 °E 200° 20,9° signaalid juhitakse teleri vastavatesse Astra Fl 19 °E 186° 22,4° sisenditesse. Seega tavalise teleri Gorizont 12 14 °E 223° 15,0° kasutamine SAT-TV vastuvõtuks otse­ selt pole võimalik. Tabel 2 Alustada tuleks antenni asukoha Sagedus valikust. Nimelt õn tähtis, et satelliidi Trans­ Programm Kiik Polarisat signaal jõuaks ilma mingisuguste ponder sioon takistusteta (puud, majad jm.) õtse 1 SCREENSPORT GB 11214 H antennini. Selleks õn vaja antenni 2 EUREKA TV GER 11229 V paigalduskohas määrata asimuut ja 3 SCANSAT TV3 SWE 11244 H tõusunurk (elevatsioon) soovitavale 4 DISNEY GB 11258 V satelliidile (vt. tabel 1) ja veenduda, 5 KINDERNET NL 11273 H et selles punktis oleks näha puhas 6 TELE 5 GER 11288 V taevas. Antenni paigaldamiseks võib 7 SCANSAT2 TV4 SWE 11303 H kasutada nä asimutaalset kui kä ek- 8 SKY CHANNEL GB 11318 V vatoriaalset monteeringut. Esimest õn 9 EUROSPORT GB 11332 H lihtsam teha ja ühe satelliidi jälgi­ 10 RTL PLUS LUX 11347 V miseks õn see sobivam. Antenni 11 FILMNET NL 11362 H täpne suunamine vajalikule satelliidile 12 SKY NEWS GB 11378 V õn üsna keeruline toiming. Ilma vaja­ 13 SKY ARTS GB 11391 H likke koordinaate leidmata (vt. tabel 1) 14 SATl GER 11406 V õn üritus võrdne nõela otsimisega 15 MTV USA/GB 11421 H heinakuhjast. 16 SKY MOVIES GB 11435 V ltraviolettfoto Maast, pildistatud

läbi filtri, mis laseb läbi vaid Uhapniku aatomite poolt kiiratud val­ guse. Foto õn tehtud 20. oktoobril 1983. aastal 18 000 km kõrgusel maapinnast polaarorbiidil olevalt tehis- kaaslaselt «Dynamics Explorer 1». Maa mõlemat poolust ümbritseb alaliselt virmaliste ovaal — Maa liikumise suunas väljavenitatud helen­ dav rõngas geomagnetiliste laiuste 68° kohal. Päikese aktiivsuse kas­ vades rõnga heledus suureneb. Tumedad laigukesed (üks neist suu- rendatult) õn umbes 50 km läbi­ mõõduga ultraviolettkiirgust neelavad gaasipilved, tõenäoliselt veeaur. Või­ malik, et tegemist õn Maa atmosfääris pidurdunud ja aurustunud lumehelbe tihedust omavate minikomeetidega. Kui nii, siis neelame neid 20 tükki ehk kokku 100 tonni minutis. «Dynamics Explorer 1» õn paari aasta jooksul lähetanud mitu tuhat Maa atmosfääri ultraviolettkujutist. Igal fotol õn keskmiselt 20 «auku», kust atomaarse hapniku kiirgus moo­ dustab vaid paar protsenti normaalse atmosfääri kiirgusest. Vaatlused läm­ mastiku molekuli kiirgusjoones õn avastust kinnitanud. «Augu» eluiga õn keskmiselt 3 minutit. Kõige roh­ kem tekib neid öö ja päeva piiril Maa selle osa ümbruses, kus parajasti õn koit, seega samas, kus meteoor- kehadki kõige sagedamini Maa at­ mosfääri tungivad. «Aukude» esinemis­ sagedus õn sama, mis 1...10-gram- mistel meteoorkehadel. Iowa Ülikooli teadurid Louis Frank, John Sigwarth ja John Craven ole­ tasid, et tegemist õn 10.. .15 km läbimõõduga minikomeedi tuumadega, mille tihedus õn 0,1.. .0,5 g/cm3 Virmaliste Maalt neid näha ei ole, sest nii­ sugune keha, tormanud Maa atmosfää­ ri kiirusega umbes 40 km/s, aurustub ovaal ja augud kusagil 250.. .300 km kõrgusel ega tungi rohkem kui 100 kilomeetrini maapinnast, kus kustub kä enamik meteoore. Minikomeedi maksimaalne Maa atmosfääris kineetiline energia õn võrreldav 5000-tonnise trinitrotoluoolist pommi plahvatamisega. 12-meetrise läbimõõduga lumepalli eluiga Maa kaugusel Päikesest ei ületa 30 aastat. Selle aja jooksul lume­ pall aurab ära. Järelikult tulevad nad meile kusagilt kaugemalt. Diskussioon minikomeetide ümber kui tekib «auke» Maa atmosfääris. Kui Iowa teadurite hüpotees paika õn parajasti väga äge. Paralleelselt Iowa mehed vastavad, et «Apollo­ peab, saab Maa minikomeetidest igal otsitakse võimalusi, kuidas neid siiski sid» ja «Dynamics Explorerit» lahutab aastal umbes miljard tonni vett. See Maalt vaadelda. Vastuväidetest Iowa kümme aastat. Minikomeetide pilv teeb välja tervele Maa atmosfääri hüpoteesile peetakse kaalukaimaks võib Päikesesüsteemi keskosa külastada massile vastava koguse vett 5 miljoni kanadalasest meteoriitikaspetsialisti perioodiliselt, aeg-ajalt või harva; aastaga, mis geoloogilises skaalas õn Peter Millmani vihjet USA «Apollo» või liikusime me ise ühte mele Galak­ tühine aeg. Probleem Maa ookeanide missioonile. Astronaudid jätsid Kuule tika tähtedevahelistest minikomeedi- tekkimisest oleks korrapealt lahenda­ neli seismograafi. Need töötasid Ugi pilvedest. Nii või teisiti, kuid' avasta­ tud. Minikomeedid aitaksid seletada aasta ja olid võimelised registreerima tud õn nähtus, mis vajab seletamist muudki: aeg-ajalt Veenuse atmosfääris ükskõik kus kohal Kuule langeva keha ja võib eila väga kaalukas Maa ja täheldatavad H20 jäljed, kuivanud massiga vähemalt 10 kg. Tulemus: kogu Päikesesüsteemi evolutsioonis. jõgede sängid Kuul ja Marsil, aru­ sajatonniseid meteoorkehi langes Kuu­ Vahest õn see isegi otsustav — elu saamatud nähtused Saturini rõngastes. le 100 miljonit korda harvemini küsimus või küsimus elust. Suurte energiate jahil

Lõpule õn jõudmas maailma suu­ rima gammateleskoobi «Gamma 1» maapealsed katsetused. Maa tehis- kaaslase orbiidile kavatsetakse te- leskoop viia 1989. aasta lõpul. «Gamma 1» peab registreerima kalgi gammakiirguse kvante ener- giavahemikus 50.. .5000 MeV. Samale tehiskaaslasele paigalda­ takse veel teinegi gammateleskoop pehme, s.o. väikese energiaga gammakiirguse mõõtmiseks ja röntgenteleskoop. Koik kolm teles- koopi võivad jälgida üht ja sama objekti samaaegselt või töötada igaüks omaette. Samalaadset Teleskoobi «Gamma 1» kalibreerimine elementaarosakeste kiirendil. kompleksset observatooriumi lühi­ lainelise elektromagnetkiirguse mõõtmiseks pole seni kosmosesse tele. See laiendab nende nähtuste siin puutuvad kokku astrofüüsika lennutatud. ringi, milles oleme juba loodus­ ja elementaarosakeste füüsika.» Akadeemik Roald Sagdejev: seadusi avastanud. Meie ette­ Pildil näeme ettevalmistusi teles­ «Informatsioon gammakiirtest õn kujutus mateeria ehitusest pannak­ koobi «Gamma 1» kalibreerimiseks oluline mitte ainult astrofüüsiku­ se proovile tundmatu piiril. Just laetud osakeste kiirendil.

Orbitaalobservatoorium «Granat». I — gamma­ teleskoop «Sigma»; 2 — röntgenteleskoop АРТ-П; 3 — röntgenteleskoop — APT-C; 4,5 — gamma­ sähvatuste detektor «Konus».

Röntgenteleskoop АРТ-П.

Orbitaalobservatoorium «Granat» Vaid mõni kuu õn jäänud uue Nõukogude orbitaalse astrofüüsika observatooriumi «Granat» väljalennu­ tamiseni. Seade õn valminud koostöös Prantsus­ maa, Taani ja Bulgaaria teadlastega. Sellel paikneb kolm röntgenteleskoopi ja kolm gammakiirguse vastuvõtjat gammasähvatuste avastamiseks ja uuri­ miseks. Astronoomia tehiskaaslane

Veel tänavu kavatseb Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) viia geo­ statsionaarsele orbiidile astro- meetria tehiskaaslase «Hipparc- hos». Vaatlusriistaks õn Schmidti teleskoop. Hakatakse mõõtma täh­ tede koordinaate seniolematu täp­ susega — vähemalt 0,002 kaare- sekundit. Eesmärgiks õn 100 000 tähte sisaldava astromeetrilise ka­ taloogi koostamine.

Kosmos ja ookean

Oluliseks sammuks maailmaookea- ni kaugsondeerimises õn Nõu­ Lendame asteroidile kogude Liidust 1987. aastal orbii­ dile viidud uue põlvkonna okeano- Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Euroopa Kosmoseuurimise graafiasatelliit «Kosmos 1870». Agentuur (ESA) töötavad üheskoos välja projekti «Vesta» Tehiskaaslase apertuursünteesi kosmoseaparaadi lennutamiseks asteroidide vöösse. Seejuures raadiolokaator registreerib Maa tegelevad kaks viimast kosmoseaparaadi enda loomisega, Nõu­ pinna raadiokujutisi lahutusvõi­ kogude Liit aga võtab osa pardaapara tuuri tegemisest ning mega 10. . .30 m ööpäevaringselt. kindlustab oma raketi abil aparaadi väljasaatmise, samuti val­ Suurelt kõrguselt vaatlemine või­ mistab laskumismooduli, mis peab «maanduma» ühele asteroidile maldab jälgida kõiki ookeane, selle pinnase otseseks keemiliseks analüüsiks. mõõta näiteks veepinna virvenduse Skeemil näeme laskumismoodulit. ja lainetuse (nii vee all kui peäl) intensiivsust, millest sõltub energia ülekanne ookeani ja atmosfääri vahel. Ookeani pinnal toimuv õn Meteoroloogilised tehiskaaslased seotud kä hoovustega ja nende prognoosivad epideemiaid liikumise häiretega, mis omakorda võimaldab määrata veealuste mä­ Jutt õn troopikavöötmes levinud gede ja madalike asukohta. haigustest, nagu malaaria, kolla­ neb Rifti oru palaviku esinemise Tehiskaaslaselt tehtud mõõtmis­ palavik, unitõbi ja Rifti oru haripunkt. Meteotehiskaaslase te analüüsist selguvad tempera- palavik. Viimane õn sääskede poolt vaatluste põhjal prognoositi padu­ tuurifrontide liikumised ookeanis, edasi kantav eluohtlik viirus- vihmad ja hoiatati Rifti oru pala­ keeriste moodustumine, veealuste haigus, sümptoomideks tugev pea­ viku epideemiast. Prognoos osutus lainete tekkimine ja pinnale valu, nõrkus, valu soolkonnas ja tõhusaks. tõusmine. Nendes piirkondades liigestes. Samal meetodil üritatakse nüüd suureneb tavaliselt kä ookeani Troopilise vihmaperioodiga ennustada teisigi epideemilisi hai­ bioloogiline aktiivsus ja sinna kaasneb intensiivne taimekasv ja gusi, mida levitavad sääsed, puugid ujuvad kalaparved. sääskede paljunemine, millele järg­ ja jõeteod. 78 240 50 kop.