Eksperthinnang Mälestise Tunnustele Vastavuse Kohta
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
Suislepa rahvamaja Viljandi mk, Tarvastu vald, Suislepa
Koostaja: Mari Nõmmemaa Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2010
Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Sisukord
1. EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA 3
2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem 6 2.2 Ettepanek kaitsevööndi määramiseks 7 2.3 Ajalooline krundiplaan 8 2.4 Projekti joonised 9 2.5 Inventariseerimisjoonised 1995 a. 14
3. FOTODOKUMENTATSIOON 3.1 Ajaloolised fotod 16 3.2 Fotod olemasolevast olukorrast 18 3.3 Skeemid fotode numbrite ja asukohtadega 33
2 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
1 ÜLDANDMED Nimetus Suislepa rahvamaja Aadress ja Viljandimaa, Tarvastu vald, Suislepa katastritunnus Katastritunnus: 79704:003:0033 Koordinaadid Praegune funktsioon Hoone on endiselt kasutusel rahvamajana. II korrusel paikneb korter 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg Projekt 1937 (Projekt Arhitektuurimuuseumis EAM.2.4.13) Hoone valmis 1939. aastal Autor Insener Paul Lõhmus Algne funktsioon Ehitatud rahvamajaks Ümberehitusetapid Olulised ümberehitused puuduvad. Hoones on ahiküte ning olemasolevad plekk-ahjud on tõenäoliselt algupärased. Üks ahi I korrusel oli vahetult enne ekspertiisi tegemist välja lõhutud ning selle asemele on paigutatud nn bullerjan-tüüpi küttekeha (foto 14). II korrusele on ehitatud üks uus tellisahi. Kõik välisuksed on nõukogude- ajal vahetatud. Muu ajalooline teave 1931. aastal võeti Eesti Vabariigi riigikogu poolt vastu rahvamajade seadus Rahvamajade seaduse alusel ja riigi toetusel loodi tugev ja hästi toimiv üle-eestiline rahvamajade võrgustik, samuti soodsad tingimused rahvamajade ehitamiseks või korrastamiseks. Suislepa rahvamaja on üks sellel perioodil spetsiaalselt rahvamajaks ehitatud hoone näide. Projektis ette nähtud kuni 275 inimese mahutamiseks. Hoone seinad on laotud tulekindlatest betoonkividest Nopsa süsteemis. Nopsa-süsteemis kolmekordset, õhuvahedega seinaladu propageeriti 1930-ndatel aastatel kui väga tulekindlat ning ökonoomset lahendust. Kui nt 1933. aastal ehitati Eestis umbes 70 Nopsa-seintega hoonet, siis 1939. aastal ehitati neid juba 500 ringis. 3 ASUKOHA KIRJELDUS Rahvamaja asub Suislepa asula äärealal, Leebiku-Mustla tee ja Suislepa asulat läbiva tee ristil. Hoone vahetus naabruses paikneb maakividest aidahoone. Hoonet ümbritsevad kõrged lehtpuud ja mõned ilupõõsad. Kui algupäraselt paiknes hoone Suislepa asula keskmes, siis tänapäevane asulakeskus ja uuemad elamud asuvad rahvamajast pisut eemal. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus 1-korruseline hoone, mille esiosal väljaehitatud katusekorrus. Esiosa paikneb risti hoone taha jääva saaliosa suhtes. Kõrge viilkatus mõlemal hooneosal, saaliosa kõrvale jäävatel ruumidel madala ühepoolse kaldega pultkatus. Ehitusmaterjal Maakivist lintvundament. Seinad on ehitatud betoonkividest, Nopsa-süsteemis. Kõik välisseinad on laotud kolmekordselt, kahe õhuvahega – sealjuures seesmine õhuvahe on täidetud 3 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
kuiva turbamullaga. Välisseinad on viimistletud krohviga. Aknad on valdavalt algupärased, puitraamidega. Välisuksed on nõukogude-aegsed. Katused on kaetud eterniitplaatidega, algse projekti kohaselt on hoonel olnud laastukatus. Väliskujundus ja Hoone on lihtsa kujundusega, silekrohv-viimistlusega. Esiosal iseloomulikud detailid on 9-ruuduga laiad aknad (foto 8), tagumisel hooneosal on kahe poolega, 8 ruuduga kõrgemad ja kitsamad aknad (fotod 5, 6, 22). Hoone väliskujunduse iseloomulikuks detailiks on esiosa katuse keskosa harjal paiknev väike puidust neljakandiline tornike, millel on eelkõige dekoratiivne eesmärk, kuid mis ilmselt on algupäraselt täitnud ka õhulõõri otstarvet (Fotod 1, 3, 9). Tagaosa katusel paikneb puidust ventilatsioonikorsten (Foto 6). Plaanilahendus Hoones on valdavalt säilinud algupärane ruumilahendus. Peasissepääs viib avarasse eesruumi, millest paremale jäävas ruumis oli algselt einelaud (foto 24, joonis 8, ruum 5), selle taga paiknevad kaks ruumi olid majapidaja eluruumid, kuhu on ka eraldi väikese esiku kaudu sissepääs õuest (fotod 23, 3, joonis 8, ruumid 3 ja 4)). Peasissepääsu kõrval vasakul paikneb teisele korrusele viiv betoontrepp (foto 25), selle kõrval, eesruumist vasakul on puidust rinnatisega eraldatud külastajate garderoob (fotod 11, 12) ning meestele mõeldud kuivkäimla (foto 13, joonis 8, ruum 9). Eesruumist edasi viib uks suurde saali, mille tagaseinas paikneb lava (foto16, joonis 8, ruumid 11, 12, 13). Saali pääseb ka külgmisest välisuksest (foto 6). Lava taga paiknevad suhteliselt väiksed näitlejate- ja inventariruumid, millel on samuti eraldi sissepääs (fotod 5, 10, joonis 8, ruumid 14-17). Saali kõrval on piklik, kogu saali pikkune jalutusruum (fotod19, 20, 22, joonis 8, ruum 22). Ka sellel ruumil on eraldi väljapääs (foto 2). Jalutusruumi tagaotsas paikneb naiste kuivkäimla (foto 21, joonis 8, ruumid 19-21). Teisel korrusel paiknes algse projekti järgi kaks ruumi. Trepist vasakule jäi juhatuse kabinet ning paremale koosolekute ruum. Hoone vastuvõtuaktist võib lugeda, et parempoolne ruum jagati kohe ehituse käigus kaheks ruumiks, kus algselt asus pangakontor. Tänapäeval on need ruumid kasutusel eluruumidena. Sisekujundus ja Hoone sisekujunduselemendid on suures osas algupärased. iseloomulikud detailid, Säilinud on algupärased laudpõrandad kõigis ruumides .8fotod sisustus, mööbel 11, 12, 16, 18, 19, 28), saali kaarjas laudlagi (foto 16), lava (foto 16, 18), põrandast umbes 1 m. kõrguseni seinu kattev püstlaudis saalis, jalutusruumis ja eesruumis (fotod 11, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 22), garderoobi puitrinnatis (fotod 11, 12), tahveldatud siseuksed (fotod 12, 13, 15, 19, 21,), algupärase kujundusega kuivkäimlad (fotod 13, 21). Ekspert ei pääsenud lava taga paiknevatesse ruumidesse, II korrusel paiknevatesse eluruumidesse ega pööningutele. Stiililine kirjeldus Lihtsa, traditsionistliku vormikäsitlusega hoone, mille sisekujundus on lihtne ja funktsioonist lähtuv. 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE - Vundament, seinte- ja katusekonstruktsioonid on heas seisukorras - Välisviimistlus on valdavalt rahuldavas seisukorras. Kohati on krohvil niiskuskahjustusi (foto 3).
4 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
- Aknaraamid ja välisuksed on rahuldavas seisukorras. - Siseruumidest on saali, eesruumi, garderoobi ja jalutusruumi siseviimistlus heas korras. Ülejäänud ruumid vajavad sanitaarremonti. - Hoone ümbrus on hooldatud. 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Hoone on säilinud nii sise- kui välislahenduselt valdavalt algupärasena. Hoone funktsiooni ei ole plaanis muuta ning ümber- või juurdeehitusi ei ole teadaolevalt planeeritud. 7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS - Suislepa rahvamaja tuleks võtta kaitse alla riikliku ehitismälestisena, kuna hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitseala kaitsevööndis ega ole kaitstud muul viisil. - 1930-ndatest aastatest pärinevaid maapiirkondades asuvaid kultuuri-, seltsi- ja rahvamaju on praegu kaitse all väga vähe kuna erinevalt Suislepa rahvamajast on nende algupärased interjöörid enamasti hävitatud. Suislepa rahvamajas on interjöörid valdavalt säilinud algupärastena ning hoone on järjepidevalt olnud kasutusel algupärases funktsioonis. - Suislepa rahvamaja näol on ehitustehniliselt tegemist omalaadse Nopsa-süsteemis seintega ehitisega. 8 MÄLESTISE TUNNUSED
1. Terviklikult säilinud algse mahu, välisilme ja siselahendusega 1930-ndate aastate maapiirkonna rahvamaja 2. Kasutatud ehitusvõtete (betoonkividest Nopsa müüriladumissüsteem) tõttu omal ajal moodsa ehitusviisi ja materjalikasutuse näide. 8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Arhitektuurimälestis 9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 07.10.2010 10 Koostaja andmed: Mari Nõmmemaa
5 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
2. JOONISED
2.1 Asukoha skeem
Käsitletav hoone on tähistatud punasega. Kaart: Maa-ameti geoportaal.
6 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
1.2 Ettepanek kaitsevööndi määramiseks
Punasega on tähistatud soovitav kaitsevööndi piir.
Ettepanek: seada mälestise kaitsevööndi piir nii, et see ühtiks praeguse kinnistupiiriga kuna kinnistut piirab kahest küljest tee ning kolmandast küljest veekogu, neljandast küljest aga on kinnistu piir hoonest piisavalt kaugel (ca 40m)
7 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
1.3 Ajalooline krundiplaan ( EAM.2.4.13)
8 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
1.4 Projekti joonised (EAM.2.4.13)
Joonis 1. Esifassaad Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Joonis 2. Idafassaad
10 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Joonis 3. Lõige A-B
Joonis 4. Lõige C-D Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Joonis 5. Katusekorruse plaan Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Joonis 6. Põhikorruse plaan
13 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
2.5 Inventariseerimisjoonised 1995. a. (Viljandi Maa-arhiiv f.909, n.1. s.10586)
Joonis 7. Katusekorruse plaan
14 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Joonis 8. Põhikorruse plaan
15 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3. FOTODOKUMENTATSIOON
3.1 Ajaloolised fotod (ERM-i fotokogu)
Foto 1. Valmimisjärgne foto 1939.a. Vaade kirdest.
16 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 2. Nõukogude-aegne foto. Esifassaad
Foto 3. Nõukogude-aegne foto. Vaade loodest.
17 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3.2 Fotod olemasolevast olukorrast (Fotod: Mari Nõmmemaa oktoober 2010)
Foto 1. Esifassaad
Foto 2. Läänefassaad
18 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 3. Vaade hoone esiosa edelanurgale, kunagise majahoidja korteri sissepääsule
Foto 4. Vaade edelast
19 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 5. Lõunakülg, milles paikneb saalitagustesse ruumidesse viiv välisuks. Vaade kagust.
Foto 6. Hoone idakülg sissepääsuga saali.
20 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 7. Hoone esiosa idakülg.
Foto 8. Esifassaadi algupärane aken lähivaates
21 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 9. Puidust ehistorn hoone esiosa katusel
22 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 10. Tagumise sissepääsu esik, kust pääseb lavatagustesse ruumidesse
Foto 11. Garderoob
23 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 12. Garderoob, mille kõrvalt läheb uks meeste käimlasse Foto 13. Meeste kuivkäimla koos betoonist valatud rennig
24 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 14. Eesruum. Eesruumi ja saali vaheline nurgaahi on hiljuti Foto 15. Kahe poolega tahveluks eesruumist saali. välja lõhutud.
25 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 16. Vaade saali
26 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 17. Ahi saalis, lava kõrval nurgas Foto 18. Lava alune
27 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 19. Vaade jalutusruumi Foto 20. jalutusruumi ja saali vahel paiknev ahi
28 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 21. Algupärane tahveluks naiste kuivkäimlas.
Foto 22. Aknad jalutusruumis
29 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 23. Vaade kunagisse majahoidja kööki
Foto 24. Vaade kunagisse puhvetiruumi
30 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 25. Betoontrepp II korrusele
Foto 26. Tahveldatud ustega seinakapp korrustevahelisel trepimademel
31 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Foto 27. Ahi II korruse majandusruumis Foto 28. Vaade katusealusesse
32 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3.3 Skeemid fotode numbrite ja asukohtadega
I korrus
33 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
Katusekorrus
34