DOCSLIB.ORG

Eksperthinnang Mälestise Tunnustele Vastavuse Kohta

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eksperthinnang Mälestise Tunnustele Vastavuse Kohta Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA Suislepa rahvamaja Viljandi mk, Tarvastu vald, Suislepa Koostaja: Mari Nõmmemaa Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2010 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” Sisukord 1. EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA 3 2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem 6 2.2 Ettepanek kaitsevööndi määramiseks 7 2.3 Ajalooline krundiplaan 8 2.4 Projekti joonised 9 2.5 Inventariseerimisjoonised 1995 a. 14 3. FOTODOKUMENTATSIOON 3.1 Ajaloolised fotod 16 3.2 Fotod olemasolevast olukorrast 18 3.3 Skeemid fotode numbrite ja asukohtadega 33 2 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA 1 ÜLDANDMED Nimetus Suislepa rahvamaja Aadress ja Viljandimaa, Tarvastu vald, Suislepa katastritunnus Katastritunnus: 79704:003:0033 Koordinaadid Praegune funktsioon Hoone on endiselt kasutusel rahvamajana. II korrusel paikneb korter 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg Projekt 1937 (Projekt Arhitektuurimuuseumis EAM.2.4.13) Hoone valmis 1939. aastal Autor Insener Paul Lõhmus Algne funktsioon Ehitatud rahvamajaks Ümberehitusetapid Olulised ümberehitused puuduvad. Hoones on ahiküte ning olemasolevad plekk-ahjud on tõenäoliselt algupärased. Üks ahi I korrusel oli vahetult enne ekspertiisi tegemist välja lõhutud ning selle asemele on paigutatud nn bullerjan-tüüpi küttekeha (foto 14). II korrusele on ehitatud üks uus tellisahi. Kõik välisuksed on nõukogude- ajal vahetatud. Muu ajalooline teave 1931. aastal võeti Eesti Vabariigi riigikogu poolt vastu rahvamajade seadus Rahvamajade seaduse alusel ja riigi toetusel loodi tugev ja hästi toimiv üle-eestiline rahvamajade võrgustik, samuti soodsad tingimused rahvamajade ehitamiseks või korrastamiseks. Suislepa rahvamaja on üks sellel perioodil spetsiaalselt rahvamajaks ehitatud hoone näide. Projektis ette nähtud kuni 275 inimese mahutamiseks. Hoone seinad on laotud tulekindlatest betoonkividest Nopsa süsteemis. Nopsa-süsteemis kolmekordset, õhuvahedega seinaladu propageeriti 1930-ndatel aastatel kui väga tulekindlat ning ökonoomset lahendust. Kui nt 1933. aastal ehitati Eestis umbes 70 Nopsa-seintega hoonet, siis 1939. aastal ehitati neid juba 500 ringis. 3 ASUKOHA KIRJELDUS Rahvamaja asub Suislepa asula äärealal, Leebiku-Mustla tee ja Suislepa asulat läbiva tee ristil. Hoone vahetus naabruses paikneb maakividest aidahoone. Hoonet ümbritsevad kõrged lehtpuud ja mõned ilupõõsad. Kui algupäraselt paiknes hoone Suislepa asula keskmes, siis tänapäevane asulakeskus ja uuemad elamud asuvad rahvamajast pisut eemal. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus 1-korruseline hoone, mille esiosal väljaehitatud katusekorrus. Esiosa paikneb risti hoone taha jääva saaliosa suhtes. Kõrge viilkatus mõlemal hooneosal, saaliosa kõrvale jäävatel ruumidel madala ühepoolse kaldega pultkatus. Ehitusmaterjal Maakivist lintvundament. Seinad on ehitatud betoonkividest, Nopsa-süsteemis. Kõik välisseinad on laotud kolmekordselt, kahe õhuvahega – sealjuures seesmine õhuvahe on täidetud 3 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” kuiva turbamullaga. Välisseinad on viimistletud krohviga. Aknad on valdavalt algupärased, puitraamidega. Välisuksed on nõukogude-aegsed. Katused on kaetud eterniitplaatidega, algse projekti kohaselt on hoonel olnud laastukatus. Väliskujundus ja Hoone on lihtsa kujundusega, silekrohv-viimistlusega. Esiosal iseloomulikud detailid on 9-ruuduga laiad aknad (foto 8), tagumisel hooneosal on kahe poolega, 8 ruuduga kõrgemad ja kitsamad aknad (fotod 5, 6, 22). Hoone väliskujunduse iseloomulikuks detailiks on esiosa katuse keskosa harjal paiknev väike puidust neljakandiline tornike, millel on eelkõige dekoratiivne eesmärk, kuid mis ilmselt on algupäraselt täitnud ka õhulõõri otstarvet (Fotod 1, 3, 9). Tagaosa katusel paikneb puidust ventilatsioonikorsten (Foto 6). Plaanilahendus Hoones on valdavalt säilinud algupärane ruumilahendus. Peasissepääs viib avarasse eesruumi, millest paremale jäävas ruumis oli algselt einelaud (foto 24, joonis 8, ruum 5), selle taga paiknevad kaks ruumi olid majapidaja eluruumid, kuhu on ka eraldi väikese esiku kaudu sissepääs õuest (fotod 23, 3, joonis 8, ruumid 3 ja 4)). Peasissepääsu kõrval vasakul paikneb teisele korrusele viiv betoontrepp (foto 25), selle kõrval, eesruumist vasakul on puidust rinnatisega eraldatud külastajate garderoob (fotod 11, 12) ning meestele mõeldud kuivkäimla (foto 13, joonis 8, ruum 9). Eesruumist edasi viib uks suurde saali, mille tagaseinas paikneb lava (foto16, joonis 8, ruumid 11, 12, 13). Saali pääseb ka külgmisest välisuksest (foto 6). Lava taga paiknevad suhteliselt väiksed näitlejate- ja inventariruumid, millel on samuti eraldi sissepääs (fotod 5, 10, joonis 8, ruumid 14-17). Saali kõrval on piklik, kogu saali pikkune jalutusruum (fotod19, 20, 22, joonis 8, ruum 22). Ka sellel ruumil on eraldi väljapääs (foto 2). Jalutusruumi tagaotsas paikneb naiste kuivkäimla (foto 21, joonis 8, ruumid 19-21). Teisel korrusel paiknes algse projekti järgi kaks ruumi. Trepist vasakule jäi juhatuse kabinet ning paremale koosolekute ruum. Hoone vastuvõtuaktist võib lugeda, et parempoolne ruum jagati kohe ehituse käigus kaheks ruumiks, kus algselt asus pangakontor. Tänapäeval on need ruumid kasutusel eluruumidena. Sisekujundus ja Hoone sisekujunduselemendid on suures osas algupärased. iseloomulikud detailid, Säilinud on algupärased laudpõrandad kõigis ruumides .8fotod sisustus, mööbel 11, 12, 16, 18, 19, 28), saali kaarjas laudlagi (foto 16), lava (foto 16, 18), põrandast umbes 1 m. kõrguseni seinu kattev püstlaudis saalis, jalutusruumis ja eesruumis (fotod 11, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 22), garderoobi puitrinnatis (fotod 11, 12), tahveldatud siseuksed (fotod 12, 13, 15, 19, 21,), algupärase kujundusega kuivkäimlad (fotod 13, 21). Ekspert ei pääsenud lava taga paiknevatesse ruumidesse, II korrusel paiknevatesse eluruumidesse ega pööningutele. Stiililine kirjeldus Lihtsa, traditsionistliku vormikäsitlusega hoone, mille sisekujundus on lihtne ja funktsioonist lähtuv. 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE - Vundament, seinte- ja katusekonstruktsioonid on heas seisukorras - Välisviimistlus on valdavalt rahuldavas seisukorras. Kohati on krohvil niiskuskahjustusi (foto 3). 4 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” - Aknaraamid ja välisuksed on rahuldavas seisukorras. - Siseruumidest on saali, eesruumi, garderoobi ja jalutusruumi siseviimistlus heas korras. Ülejäänud ruumid vajavad sanitaarremonti. - Hoone ümbrus on hooldatud. 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Hoone on säilinud nii sise- kui välislahenduselt valdavalt algupärasena. Hoone funktsiooni ei ole plaanis muuta ning ümber- või juurdeehitusi ei ole teadaolevalt planeeritud. 7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS - Suislepa rahvamaja tuleks võtta kaitse alla riikliku ehitismälestisena, kuna hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitseala kaitsevööndis ega ole kaitstud muul viisil. - 1930-ndatest aastatest pärinevaid maapiirkondades asuvaid kultuuri-, seltsi- ja rahvamaju on praegu kaitse all väga vähe kuna erinevalt Suislepa rahvamajast on nende algupärased interjöörid enamasti hävitatud. Suislepa rahvamajas on interjöörid valdavalt säilinud algupärastena ning hoone on järjepidevalt olnud kasutusel algupärases funktsioonis. - Suislepa rahvamaja näol on ehitustehniliselt tegemist omalaadse Nopsa-süsteemis seintega ehitisega. 8 MÄLESTISE TUNNUSED 1. Terviklikult säilinud algse mahu, välisilme ja siselahendusega 1930-ndate aastate maapiirkonna rahvamaja 2. Kasutatud ehitusvõtete (betoonkividest Nopsa müüriladumissüsteem) tõttu omal ajal moodsa ehitusviisi ja materjalikasutuse näide. 8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Arhitektuurimälestis 9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 07.10.2010 10 Koostaja andmed: Mari Nõmmemaa 5 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” 2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem Käsitletav hoone on tähistatud punasega. Kaart: Maa-ameti geoportaal. 6 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” 1.2 Ettepanek kaitsevööndi määramiseks Punasega on tähistatud soovitav kaitsevööndi piir. Ettepanek: seada mälestise kaitsevööndi piir nii, et see ühtiks praeguse kinnistupiiriga kuna kinnistut piirab kahest küljest tee ning kolmandast küljest veekogu, neljandast küljest aga on kinnistu piir hoonest piisavalt kaugel (ca 40m) 7 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” 1.3 Ajalooline krundiplaan ( EAM.2.4.13) 8 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” 1.4 Projekti joonised (EAM.2.4.13) Joonis 1. Esifassaad Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” Joonis 2. Idafassaad 10 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” Joonis 3. Lõige A-B Joonis 4. Lõige C-D Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” Joonis 5. Katusekorruse plaan Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” Joonis 6. Põhikorruse plaan 13 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870 -1991) väärtusliku arhitektuuri
Load more

Recommended publications
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Savihoone Renoveerimisjuhendi Koostamine
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku ehituse eriala Malvo Tominga SAVIHOONE RENOVEERIMISJUHENDI KOOSTAMINE Loov-praktiline lõputöö Koolipoolne juhendaja: PhD Priit-Kalev Parts Kaitsmisele lubatud .............................. Teemajuhendaja: Marko Kikas Viljandi 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. SAVIEHITUS EESTIS .................................................................................................. 7 1.1. Saviehituse ajalugu .................................................................................................. 7 1.2. Eestis ilmunud saviehitust käsitleva kirjanduse ülevaade ....................................... 8 2. UURITAVATE SAVIHOONETE TÜÜBID JA EHITUS-TEHNOLOOGIA ........... 11 2.1. Käsitsi vormitud saviseinad .................................................................................. 11 2.2. Raketise abil tambitud saviseinad ......................................................................... 12 3. SAVIHOONETE KAHJUSTUSED ............................................................................ 13 3.1. Metoodika ............................................................................................................. 13 3.1.1. Inventeerimiseks vajaliku eelinfo kogumine ................................................. 13 3.1.2. Renoveerimisprotsessil osalemine ................................................................. 13 3.1.3.
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Kullamäe Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava Aastateks 2017
    Kullamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 Keskkonnaamet 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 3 1.1. Ala iseloomustus ............................................................................................................. 3 1.2. Maakasutus ...................................................................................................................... 4 1.3. Huvigrupid ...................................................................................................................... 5 1.4. Kaitsekord ....................................................................................................................... 5 1.5. Uuritus ............................................................................................................................. 5 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud.......................................................................... 5 1.5.2. Inventuuride ja seirete vajadus ................................................................................. 6 2. KULLAMÄE MASTIKUKAITSEALA VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......... 6 2.1. Elupaigatüübid ................................................................................................................ 6 2.1.1. Liivakivipaljandid (8220) ......................................................................................... 7 2.1.2. Okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad) (9060) .............................
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Üldplaneering
    TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING Tarvastu-Pärnu 2007 1 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................2 EESSÕNA ............................................................................................................................4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2010 ..................................................................5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED .................................................................................6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .......................................................................................................7 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted....................................................................................7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos...................................................................................................................8 2 MAA- NING VEEALADE RESERVEERIMINE JA MÄÄRAMINE..................................10 2.1 MAA -ALADE RESERVEERIMINE ......................................................................................................10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE .........................................................................................................11 2.3 SADAMAD , LAUTRID JA VEE -ALADE RESERVEERIMINE .................................................................12 2.4 ELAMUALAD ....................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 213 of which: rural municipalities 183 cities 30 Settlements 4 699 of which: cities 30 cities without municipal status 17 towns 12 small towns 188 villages 4 452 Changes as of 01 Mar 2017: Pursuant to Regulations No. 26 of the Minister of Public Administration (RT I, 31.01.2017, 1) and No. 18 (RT I, 10.03.2017, 1): In Harju county in Nissi rural municipality Rehemäe village is assigend to Lääne-Nigula rural municipality in Lääne county. Following changes are made: Nissi rural municipality (old code 0518) new code 0517 . Lääne-Nigula rural municipality (old code 0436) new code 0439 . Rehemäe village code 6905 is not changed, the classification characteristics is 57 439 8. Changes as of 01 Nov 2016: Pursuant to Regulation No. 43 of the Minister of Public Administration (RT I, 11.09.2016, 1), the following changes are made: In Viljandi county: In Tarvastu rural municipality changed the division line between Mustla small town and Tinnikuru village. Following changes are made: Mustla small town (old code 5086) new code 5084, the classification characteristics is 84 797 7. Tinnikuru village (old code 8246) new code 8247, the classification characteristics is 84 797 8. Changes as of 23 Sept 2016: Pursuant to Regulation No. 38 of the Minister of Public Administration (RT I, 20.09.2016, 1), the following changes are made: In Valga county: In Otepää rural municipality changed the division line between Otepää city and Otepää , Kasolatsi , Pühajärve and Nüpli villages.
    [Show full text]
  • Maanaisteseltside Tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali Ja Tarvastu I Seltside Näitel 1930
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Marilyn Mägi Maanaisteseltside tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali ja Tarvastu I seltside näitel 1930. aastatel Bakalaureusetöö Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 1 1. Naisseltsiliikumise poliitiline, ühiskondlik ja ajalooline taust .................................. 6 1.1. Naisseltsiliikumise üldjooned Eestis .................................................................. 6 1.2. Maanaisteseltsid ja Eesti Maanaiste Keskselts ................................................... 8 1.3. Poliitiliste ja ühiskondlike ideede mõjud 1934-1940 ....................................... 10 2. Viljandimaa maanaisteseltside tegevus ................................................................... 15 2.1. Toitlustus .......................................................................................................... 19 2.2. Käsitöö .............................................................................................................. 23 2.3. Põllumajandus, aiandus, kodukaunistus ........................................................... 26 2.4. Tervishoid ......................................................................................................... 28 2.5. Sotsiaalhoid ...................................................................................................... 33
    [Show full text]
  • Lisa 1 II Meetme Projektitoetuse Taotluste Paremusjärjestus
    Lisa 1. MTÜ Mulgimaa Arenduskoja strateegia II meetme projektitoetuse taotluste paremusjärjestus omavalitsuste kaupa hindepunktide alusel. Ettepanek Märkused (alla Taotletava Hindepunk- projekti- Oma- lävendi, Taotleja Projekti nimi toetuse tide taotluse valitsus osaline summa keskmine rahastamise rahastus jm) suuruse kohta MTÜ Mulgi Spordiselts Kuritse lasketiiru arendamine Abja 10035,59 46,43 10035,59 Eesti Kristliku Nelipühi kiriku Helistuudio inventari soetamine Abja 18622,41 44,00 18622,41 Abja-Paluoja kogudus Abja Kultuurisepad Toolid publikule Abja 13679,28 36,14 11394,48 Osaline SA Viljandimaa Mulgimaa külakogukondade areng läbi Abja 3498,39 Kaks hindajat Arenduskeskus erinevate koostöötegevuste andsid 1. kriteeriumi eest alla 2 punkti KOKKU 45835,67 Halliste Jahiselts Loodusmaja õppeklassi ja olmeruumide Halliste 4091,92 41,57 4091,92 sisustamine Halliste Elu Arengu Selts Rahvariided naisrahvatantsurühmale Hanna Halliste 16443,00 38,29 16443,00 SA Viljandimaa Mulgimaa külakogukondade areng läbi Halliste 3210,39 Kaks hindajat Arenduskeskus erinevate koostöötegevuste andsid 1. kriteeriumi eest alla 2 punkti KOKKU: 23745,31 Taagepera Käsitöökamber Käsitöökambri tegevusteks vajaliku Helme 6196,03 42,57 6196,03 MTÜ inventari soetus MTÜ Valgamaa Tuntuks Valgamaa tuntuks Helme 15750,00 27,14 Alla lävendi KOKKU : 21946,03 MTÜ Hummuli Naisselts Kaasaegne kangastelgede töötuba Hummuli 3276,00 45,43 3276,00 Hummulis Mittetulundusühing Kaasaegne tehnika loob paremad Hummuli 489,60 36,29 489,60 Christine Gild tingimused KOKKU: 3765,60 Karksi -Nuia Aianduse ja Õhksoojuspumbad Karksi -Nuia AMS majale Karksi 1620,00 44,71 1620,00 Mesinduse Selts Mittetulundusühing Karksi Ainja krossiraja võistluste ohutuse Karksi 12614,41 42,86 12614,41 Tehnikaspordiklubi tagamiseks piirdeaia ehitamine Karksi Vallavalitsus Mulgi ühisvalla väliekraan kui kohaliku elu Karksi 25000,00 42,43 25000,00 kajastaja SA Viljandimaa Mulgimaa külakogukondade areng läbi Karksi 3575,79 Kaks hindajat Arenduskeskus erinevate koostöötegevuste andsid 1.
    [Show full text]