Eesti Loodus 06/2016
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
JUUNI–JUULI 6–7/2016 JUUNI–JUULI Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € Linnud linnas: miks ometi? ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Kliimamuutused: kas meri ka meid uputab? Tumepunane neiuvaip, aasta orhidee Konna- ja maopildid TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • intress al. 15,9% • sissemakse al. 0 € Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega! AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee/printech TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected] 2016 aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fi kseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu perio- od 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €. Sisukord Naerukajakas Foto: Arne Ader 67. aastakäik Nr 6–7, juuni–juuli 2016 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 46 Poster: Heiko Kruusi 3 Sõnumid 48 Intervjuu: Looduskaitse ja inime- sed peaksid üksteisele lähenema. 10 Miks tulevad linnud linna? Keskkonnaminister Marko Pomerantsi Marko Mägi selgitab põhjusi, miks lin- küsitlenud Toomas Kukk nud linna satuvad või seal pesitsevad, ning tõdeb, et linnalindudest pole loo- 54 Matkarada: Nõva metsade kutse tust vabaneda, nendega tuleb koos elada Marju Pajumets soovitab käia Loode- 16 Kes võttis esimesena kasutusele Eesti liivikutel ja männimetsades, näiteks sõna rakk bioloogilise mõistena? 7,5 km pikkusel Liivanõmme õpperajal 20 Mait Talts meenutab praeguse bioloo- 62 Tööjuhend: Looduse gia keskse termini jõudmist eesti keel- lugu pildis: kahe- de 18. sajandi kirjasõnas paiksed ja roomajad 20 Aasta orhidee: Tumepunane neiu vaip Urmas Tartes ja Arne on Eesti tavalisemaid orhideid Ader on seekord võtnud modelliks loomarühma, kelle ja kirjeldavad Ülle Jõgar Tiiu Kull pildistamiseks ei pea tingimata selle aasta käpalist: senini meil lubjari- varjuma erilisse vaatlusonni kastel aladel üsna levinud orhidee leiu- kohti võiks täpsemalt kirja panna 66 Reisikiri: Melbourne’i kuninglik botaanikaaed 24 Puisniidusamblikud vajavad val- gust. Samblikud Eesti poolloodusli- Urmas Roht jagab muljeid Melbourne’i kes kooslustes I botaanikaaiast, mis köidab oma asu- 38 paigaga linnasüdames ning muidugi ja alustavad Ede Oja Inga Jüriado liigirohkusega meie poollooduslike koosluste samb- like tutvustamist puisniitudest, kus 70 Muinasaegse sadamakoha Portus samblikele loovad head kasvupaigad Novus asukoht on teada vanad puud ja valgusrikkad olud Jaan Laas on lõpuks välja selgita- 28 Kliimamuutused. Meie tulevik: maa- nud Lääne-Saaremaal asunud muistse tõus või uputus? sadamakoha tegeliku asupaiga: seda sadamakohta on otsitud üle saja aasta Alar Rosentau, Merle Muru, Enn Karro ja Mait Sepp juhivad tähele- 76 Kuhu on kadunud suured kohakalad? panu võimalusele, et kliimamuutus- Kai Ginter ja Külli Kangur otsivad te tõttu ohustavad Eesti rannikuala- põhjusi, miks peame leppima oma toi- sid tulevikus üleujutused – vähemas- dulaual üha väiksemate kohadega ti kodu rajamisel või soetamisel tasub 80 Loodustalgutest võib saada mõnus seda arvestada sõltuvus 36 Üks Eesti paigake: Kus elab Uku? Triin Nõu annab ülevaate Eestimaa Juhani Püttsepp otsib Uku-nimelisi looduse fondi (ELFi) loodustalgutest: kohti kõikjalt Eestis, keskendudes lõpuks seal osalemine annab võimaluse teha Uku koopale Võhandu jõe kallastel head ja näha põnevaid paiku 38 Huvitav Eesti: Metsaruuporid kaigu- 84 Risulinnust 66 vad Pähnist üle maailma Karl Adami tutvustab seekord pildi ja Triin Männik selgitab Võrumaal sõna abil käblikut, kelle risused elupai- Pähnil asuvate kuuldetorude-ruupori- gad igapäevajalutajat pigem peletavad te tegemise põhjusi ja tagajärgi 87 EL küsib: vastab Arne Sellin 41 Tiit Kändleri essee: 88 In memoriam: Otsigem elu olemust Maalt Ivar Etverk, Leonhard (Leo) Uuspõld 44 Mitmekülgne must leeder 90 Kroonika Triin Nõu annab soovitu- 94 Mikroskoop si, kuidas teha musta leedri õitest siirupit 95 Ristsõna ja teed 96 Ajalugu, sünnipäevad 84 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |401| 1 Toimetaja veerg Lible doktriin ahtlemata on see- needsamad suured niis- 67. aastakäik Nr 6–7, juuni–juuli 2016 kordse numb- ked silmad ja pehme ri põne- hõbedane karvka- Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu Kvamaid lugemi- te. Ehkki, vaa- e-post [email protected] si intervjuu meie dakem faktile tel 742 1143 keskkonnami- näkku, ka tema Peatoimetaja Toomas Kukk nistri Marko puhul leidub 742 1143, [email protected] Pomerantsiga. murettekitavalt Toimetaja Helen Külvik Me hega, kelle kätes suur X protsenti 529 4033, [email protected] on praegu Eesti (X < 50?) valijas- keskkonna tulevik, nii- konda, kellel neist Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] palju kui see ühe maise kahest asjaolust ei lihast ja luust olevuse saa olla rohkem üks- Toimetaja Katre Palo rrin 521 8771, [email protected] ur O käes üldse olla saab. Kuigi Foto: Vah kõik, kui juba on. Ja kes, ta ise tagasihoidlikult märgib, et kui neilt ausalt otsesõnu küsida, Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado „lahendused on enamasti mujal kui ei oleks nõus oma maksumaksjatas- 742 1143, [email protected] ministri kabinetis“. kust tema jõudeelu metsaomanikule Keeletoimetaja Monika Salo Veel sõnab minister nõnda: kinni maksma. Tulge mõistusele, on 742 1186, [email protected] „Selle aasta olen kuulutanud inime- tuhat tähtsamat muret! Laenud ja lii- Küljendamine Raul Kask se ja looduskaitse lähenemise aas- singud (viisil Kosmikud: „Pulmad ja [email protected] taks. Läheneme vaevaliselt, aga siis- matused“)! „Selline see maailm on“, Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri ki. Looduskaitse argumendid peavad kui laenata hr Pomerantsi sõnu. Endla 3, Tallinn 10122 olema õiged ja veenvad.“ Aga mida veel rääkida Eesti punase Ega mingit muud võimalust vist nimestiku ülejäänud sadadest liikidest, tõesti ei ole. Vanasõna ütleb, et valel kellest paljudel pole silmigi, rääkimata on lühikesed jalad. Niipea kui hakkad karvkattest, ja kasu rahvamajandusele midagi vusserdama, on kohe „häbi- kardetavasti mitte kuigivõrd suurem. Vastutav väljaandja Triinu Raigna häbi, püksis käbi“, seda teame juba Vägisi sirutub käsi selle karu ja [email protected] lasteaiast. Ühesõnaga, iga kell tahaks ökosüsteemi argumendi poole, just Tellimine ja info Triin Nõu sellele õilsale sihile kahe käega alla nagu poisikesel kapi otsa, keelatud 610 4105, [email protected] kirjutada. kommikoti manu. Reklaamijuht Helen Lehismets Otsekui ministriga kaasa mõeldes Juhin tähelepanu, et matemaatilise 610 4106, [email protected] märkis mu professor kunagi umbes loogika järgi pole kaks suurust (õigsus Ajakiri ilmub nõnda: „Meil, bioloogidel, ei maksa ja veenvus) ühekorraga maksimeeri- keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel väita, et kui karu metsast kaob, siis tavad. Pigem tunduvad looduskait- kukub ökosüsteem kokku – ei kuku! se argumentide „õigsus ja veenvus“ Peaksime valehäbita tunnistama tänapäeva mullina paisuvas ahnuse- esteetilist argumenti: inimesele liht- ühiskonnas nagu lõvi ja lambatall seal salt meeldib elada mitmekesises ja voldikukaanel, mida usukuulutajad puhtas looduses.“ tänaval jagavad. Keskkonnaministri Aga mida teha siis, kui ei meel- töö on sellises olukorras nagu tants di? Kui ühel pool lauda istub niis- vanakuradi vanaemaga: sa ei tohi © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2016 kete silmadega lendorav, teisel pool teha ühtki vale puusanõksu, ja lõpuks Summaries of some articles can be found at aga metsaomanik oma pere, lae- süüakse sind ikkagi ära! our web site www.eestiloodus.ee am onn ärg nude ja liisingutega? Esiteks, lend- „Kevade“ filmis ütleb Lible Arnole kk is s tu e s orav ei oska rääkida. Teiseks, tal pole surematud laused: „Ja ühte ma sulle K meie õigussüsteemist halli aimugi. ütlen – ei kannata siin ilmas ükski sun- 4041 0820 PEFC/19-3-3 Kolmandaks – tal pole kohustusi nik, kui temale tõtt öeldakse. Aga vale- Trükitoode panga ees. Neljandaks – tulge mõis- ta! Vaata, valeta! Mjah. Siis oled sa õige Trükitud trükikojas Printall tusele, ta pole isegi meie liigist! mees!“ Küll tahaks loota, et Lible lähtus Lendoravat on seni säästnud oma doktriinist ja valetas. („päästnud“ oleks paraku vale sõna) 2 |402| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Eerik Kumari looduskaitsepreemia sai Mati Kaal eskkonnaminister Marko Hõbedase looduskaitsemärgi said Pomerants andis 9. mail tänavu Eesti ornitoloogiaühingu Tallinna loomaaias loodus- pikaaegne juht Andres Kalamees, Kkaitsekuud avades kätte Kumari loo- Lahemaa rahvuspargi looduskaitse dukaitsepreemia ja looduskaitsemär- arendajad ja edendajad Arne Kaasik gid. Tänavu tunnustati preemiaga ja Anne Kurepalu, Saaremaa pool- Tallinna loomaaia kauaaegset direk- looduslike koosluste hoidja ja hool- torit Mati Kaalu. Tavapäraselt anti daja Kalvar Ige, metsaloo- talle koos 5000 euro suuruse Eerik duse kaitsja ja tutvustaja Kumari looduskaitsepreemiaga ka Leili Mihkelson, Eesti Jüriado Toomas Foto: looduskaitse kuldmärk. keskkonna- ning loo- Eerik Kumari looduskaitsepreemia dusharidust edenda- on elutööpreemia, millega tunnus- nud Maris Kivistik tatakse inimesi, kel on suuri teeneid ning loodusajakirja- looduslike koosluste, haruldaste lii- nik ja giid Toomas kide ja looduse üksikobjektide kaitse Jüriado. korraldamisel ning looduskaitsetead- Omaaegse Eesti miste levitamisel. Mati