Eesti Loodus 06/2016

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € JUUNI–JUULI 6–7/2016

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN Kliimamuutused: kas meri ka meid uputab? merika kas Kliimamuutused: Tumepunane neiuvaip, aasta orhidee Linnud linnas: miks ometi? Konna- jamaopildid TEEME KÕIK TÖÖD KORRAGA? JÄRELMAKSUGA! • intress al. 15,9% • sissemakse al. 0 €

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee/printech TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected] 2016 aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt. * Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (ﬁ kseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €. Sisukord

Naerukajakas Foto: Arne Ader

67. aastakäik Nr 6–7, juuni–juuli 2016 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 46 Poster: Heiko Kruusi 3 Sõnumid 48 Intervjuu: Looduskaitse ja inimesed peaksid üksteisele lähenema. 10 Miks tulevad linnud linna? Keskkonnaminister Marko Pomerantsi Marko Mägi selgitab põhjusi, miks lin- küsitlenud Toomas Kukk nud linna satuvad või seal pesitsevad, ning tõdeb, et linnalindudest pole loo- 54 Matkarada: Nõva metsade kutse tust vabaneda, nendega tuleb koos elada Marju Pajumets soovitab käia Loode- 16 Kes võttis esimesena kasutusele Eesti liivikutel ja männimetsades, näiteks sõna rakk bioloogilise mõistena? 7,5 km pikkusel Liivanõmme õpperajal 20 Mait Talts meenutab praeguse bioloo- 62 Tööjuhend: Looduse gia keskse termini jõudmist eesti keel- lugu pildis: kahe- de 18. sajandi kirjasõnas paiksed ja roomajad 20 Aasta orhidee: Tumepunane neiu vaip Urmas Tartes ja Arne on Eesti tavalisemaid orhideid Ader on seekord võtnud modelliks loomarühma, kelle ja kirjeldavad Ülle Jõgar Tiiu Kull pildistamiseks ei pea tingimata selle aasta käpalist: senini meil lubjari- varjuma erilisse vaatlusonni kastel aladel üsna levinud orhidee leiukohti võiks täpsemalt kirja panna 66 Reisikiri: Melbourne’i kuninglik botaanikaaed 24 Puisniidusamblikud vajavad valgust. Samblikud Eesti poolloodusli- Urmas Roht jagab muljeid Melbourne’i kes kooslustes I botaanikaaiast, mis köidab oma asu- 38 paigaga linnasüdames ning muidugi ja alustavad Ede Oja Inga Jüriado liigirohkusega meie poollooduslike koosluste samblike tutvustamist puisniitudest, kus 70 Muinasaegse sadamakoha Portus samblikele loovad head kasvupaigad Novus asukoht on teada vanad puud ja valgusrikkad olud Jaan Laas on lõpuks välja selgita- 28 Kliimamuutused. Meie tulevik: maa- nud Lääne-Saaremaal asunud muistse tõus või uputus? sadamakoha tegeliku asupaiga: seda sadamakohta on otsitud üle saja aasta Alar Rosentau, Merle Muru, Enn Karro ja Mait Sepp juhivad tähele- 76 Kuhu on kadunud suured kohakalad? panu võimalusele, et kliimamuutus- Kai Ginter ja Külli Kangur otsivad te tõttu ohustavad Eesti rannikuala- põhjusi, miks peame leppima oma toi- sid tulevikus üleujutused – vähemas- dulaual üha väiksemate kohadega ti kodu rajamisel või soetamisel tasub 80 Loodustalgutest võib saada mõnus seda arvestada sõltuvus 36 Üks Eesti paigake: Kus elab Uku? Triin Nõu annab ülevaate Eestimaa Juhani Püttsepp otsib Uku-nimelisi looduse fondi (ELFi) loodustalgutest: kohti kõikjalt Eestis, keskendudes lõpuks seal osalemine annab võimaluse teha Uku koopale Võhandu jõe kallastel head ja näha põnevaid paiku 38 Huvitav Eesti: Metsaruuporid kaigu- 84 Risulinnust 66 vad Pähnist üle maailma Karl Adami tutvustab seekord pildi ja Triin Männik selgitab Võrumaal sõna abil käblikut, kelle risused elupai- Pähnil asuvate kuuldetorude-ruupori- gad igapäevajalutajat pigem peletavad te tegemise põhjusi ja tagajärgi 87 EL küsib: vastab Arne Sellin 41 Tiit Kändleri essee: 88 In memoriam: Otsigem elu olemust Maalt Ivar Etverk, Leonhard (Leo) Uuspõld 44 Mitmekülgne must leeder 90 Kroonika Triin Nõu annab soovitu- 94 Mikroskoop si, kuidas teha musta leedri õitest siirupit 95 Ristsõna ja teed 96 Ajalugu, sünnipäevad 84

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |401| 1 Toimetaja veerg Lible doktriin ahtlemata on see- needsamad suured niis- 67. aastakäik Nr 6–7, juuni–juuli 2016 kordse numb- ked silmad ja pehme ri põne- hõbedane karvka- Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu Kvamaid lugemi- te. Ehkki, vaa- e-post [email protected] si intervjuu meie dakem faktile tel 742 1143 keskkonnami- näkku, ka tema Peatoimetaja Toomas Kukk nistri Marko puhul leidub 742 1143, [email protected] Pomerantsiga. murettekitavalt Toimetaja Helen Külvik Mehega, kelle kätes suur X protsenti 529 4033, [email protected] on praegu Eesti (X < 50?) valijas- keskkonna tulevik, nii- konda, kellel neist Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] palju kui see ühe maise kahest asjaolust ei lihast ja luust olevuse saa olla rohkem üks- Toimetaja Katre Palo rrin 521 8771, [email protected] ur O käes üldse olla saab. Kuigi Foto: Vah kõik, kui juba on. Ja kes, ta ise tagasihoidlikult märgib, et kui neilt ausalt otsesõnu küsida, Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado „lahendused on enamasti mujal kui ei oleks nõus oma maksumaksjatas- 742 1143, [email protected] ministri kabinetis“. kust tema jõudeelu metsaomanikule Keeletoimetaja Monika Salo Veel sõnab minister nõnda: kinni maksma. Tulge mõistusele, on 742 1186, [email protected] „Selle aasta olen kuulutanud inime- tuhat tähtsamat muret! Laenud ja lii- Küljendamine Raul Kask se ja looduskaitse lähenemise aas- singud (viisil Kosmikud: „Pulmad ja [email protected] taks. Läheneme vaevaliselt, aga siis- matused“)! „Selline see maailm on“, Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri ki. Looduskaitse argumendid peavad kui laenata hr Pomerantsi sõnu. Endla 3, Tallinn 10122 olema õiged ja veenvad.“ Aga mida veel rääkida Eesti punase Ega mingit muud võimalust vist nimestiku ülejäänud sadadest liikidest, tõesti ei ole. Vanasõna ütleb, et valel kellest paljudel pole silmigi, rääkimata on lühikesed jalad. Niipea kui hakkad karvkattest, ja kasu rahvamajandusele midagi vusserdama, on kohe „häbi- kardetavasti mitte kuigivõrd suurem. Vastutav väljaandja Triinu Raigna häbi, püksis käbi“, seda teame juba Vägisi sirutub käsi selle karu ja [email protected] lasteaiast. Ühesõnaga, iga kell tahaks ökosüsteemi argumendi poole, just Tellimine ja info Triin Nõu sellele õilsale sihile kahe käega alla nagu poisikesel kapi otsa, keelatud 610 4105, [email protected] kirjutada. kommikoti manu. Reklaamijuht Helen Lehismets Otsekui ministriga kaasa mõeldes Juhin tähelepanu, et matemaatilise 610 4106, [email protected] märkis mu professor kunagi umbes loogika järgi pole kaks suurust (õigsus Ajakiri ilmub nõnda: „Meil, bioloogidel, ei maksa ja veenvus) ühekorraga maksimeeri- keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel väita, et kui karu metsast kaob, siis tavad. Pigem tunduvad looduskait- kukub ökosüsteem kokku – ei kuku! se argumentide „õigsus ja veenvus“ Peaksime valehäbita tunnistama tänapäeva mullina paisuvas ahnuse- esteetilist argumenti: inimesele liht- ühiskonnas nagu lõvi ja lambatall seal salt meeldib elada mitmekesises ja voldikukaanel, mida usukuulutajad puhtas looduses.“ tänaval jagavad. Keskkonnaministri Aga mida teha siis, kui ei meel- töö on sellises olukorras nagu tants di? Kui ühel pool lauda istub niis- vanakuradi vanaemaga: sa ei tohi © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2016 kete silmadega lendorav, teisel pool teha ühtki vale puusanõksu, ja lõpuks Summaries of some articles can be found at aga metsaomanik oma pere, lae- süüakse sind ikkagi ära! our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg nude ja liisingutega? Esiteks, lend- „Kevade“ filmis ütleb Lible Arnole kk is s tu e s orav ei oska rääkida. Teiseks, tal pole surematud laused: „Ja ühte ma sulle K meie õigussüsteemist halli aimugi. ütlen – ei kannata siin ilmas ükski sun- 4041 0820 PEFC/19-3-3 Kolmandaks – tal pole kohustusi nik, kui temale tõtt öeldakse. Aga vale- Trükitoode panga ees. Neljandaks – tulge mõis- ta! Vaata, valeta! Mjah. Siis oled sa õige Trükitud trükikojas Printall tusele, ta pole isegi meie liigist! mees!“ Küll tahaks loota, et Lible lähtus Lendoravat on seni säästnud oma doktriinist ja valetas. („päästnud“ oleks paraku vale sõna)

2 |402| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Eerik Kumari looduskaitsepreemia sai Mati Kaal eskkonnaminister Marko Hõbedase looduskaitsemärgi said Pomerants andis 9. mail tänavu Eesti ornitoloogiaühingu Tallinna loomaaias loodus- pikaaegne juht Andres Kalamees, Kkaitsekuud avades kätte Kumari loo- Lahemaa rahvuspargi looduskaitse dukaitsepreemia ja looduskaitsemär- arendajad ja edendajad Arne Kaasik gid. Tänavu tunnustati preemiaga ja Anne Kurepalu, Saaremaa pool- Tallinna loomaaia kauaaegset direk- looduslike koosluste hoidja ja hool- torit Mati Kaalu. Tavapäraselt anti daja Kalvar Ige, metsaloo- talle koos 5000 euro suuruse Eerik duse kaitsja ja tutvustaja

Kumari looduskaitsepreemiaga ka Leili Mihkelson, Eesti Jüriado Toomas Foto: looduskaitse kuldmärk. keskkonna- ning loo- Eerik Kumari looduskaitsepreemia dusharidust edenda- on elutööpreemia, millega tunnus- nud Maris Kivistik tatakse inimesi, kel on suuri teeneid ning loodusajakirja- looduslike koosluste, haruldaste lii- nik ja giid Toomas kide ja looduse üksikobjektide kaitse Jüriado. korraldamisel ning looduskaitsetead- Omaaegse Eesti miste levitamisel. Mati Kaal on pälvi- looduskaitsemärgi ja nõu- nud tunnustuse aastaid kestnud vilja- kogudeaegse suure loodus- ka tegevuse eest Eesti ning maailma kaitsemärgi analoogi hõbe- looduse tutvustaja ja uurijana ning dase tammelehe kujulist loodus- Tallinna loomaaia juhina. Ta alustas kaitsemärki on antud välja alates Tallinna loomaaias tööd 1968. aastal. 2011. aastast ning selle on siiani Kumari looduskaitsepreemiat saanud 36 inimest. hakati välja andma 1989. aastal. Mõnel aastal on laureaate olnud kaks Keskkonnaministeerium/ Mati Kaal on just kätte saanud tänavuse Eerik ja kokku on neid praeguseks 33. Loodusajakiri Kumari looduskaitsepreemia Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel 10 113 kahepaikse elu estimaa looduse fond (ELF) „Konnad has, kuid sel aastal seal rännet ei toimu- teatas 20. mail, et sel kevadel teel(t)” joo- nud. Konnarändel oli kolm suuremat päästsid vabatahtlikud konna- nistusvõistlu- lainet vahemikus 5. aprillist 2. maini. talguteE käigus 10 113 pulmapaikades- se võidutöö, Kõige suurem oli ränne Tartus Ihastes, se teel olnud kahepaikse elu. Viiendat autor Mai kus päästeti 2482 konna, ja Tallinnas aastat korraldatud konnapäästeakt- Põlva ühis- Astangu tänaval, kus aidati üle tee gümnaasiu- siooni „Konnad teel(t)“ jooksul peeti 2266 kahepaikset. Järgnesid Porkuni, mi kuuen- 18 konnatalgut üle Eesti; vabatahtli- Leie-Oiu, Tapa ja Kuremäe talgupai- dast klassist kud käisid talgutel 360 korda. gad. Viie aastaga on kokku päästetud Selleaastane konnade kevadränne juba üle 73 000 kahepaikse. oli täis ootamatusi ning aprilli kül- Taas korraldati ka joonistus- mad ööd ei olnud konnadele sigimis- võistlus, kuhu saadeti 379 konna- paikadesse liikumiseks üldse sobivad. aidatud rekordarv kahepaikseid. Kuigi pilti. Võistluse parimaid töid näeb Näiteks Leie ja Oiu vahelisel teelõi- tänavu ei läinud konnad paljudes rän- Facebookis. gul on tavaliselt olnud ligi neli tuhat dekohtades hulganisti sigimispaika- Aktsiooni korraldas ELF ja rahas- konna, sel aastal vaid tuhatkond. desse, vaatasid vabatahtlikud õhtuti tas KIK; oma panuse andsid AS Erilised üllatajad olid tänavu ühed kannatlikult rändepaiku üle. Papyrus, maanteemuuseum, kesk- esimestena teele asunud linnakonnad Kokku oli vabatahtlikke talgujuhte konnaministeerium, maa-amet ja Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangu 35, talgukohti 18. Valmidus konnadele Vapra mäe loodusmaja. tänaval; mõlemas paigas sai üle tee appi tõtata oli veel kaheksas talguko- ELF/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |403| 3 Sõnumid Kaevandamise aerokontroll on muutnud kaevandajad hoolsamaks

aa-ameti korraldatav aerokontroll on andnud häid tulemusi, sest kaevanda- jadM on hakanud hoolikamalt kinni pidama kaevandamismahtudest ja

-piiridest ning varasemast rohkem Allikas: www.maaamet.ee keskendunud kaevandamisega rikutud maade korrastamisele. Aerokontroll on kõige kiirem ja ülevaatlikum võimalus teada saada, kas kõik kaevandamise tingimused on täidetud. Maa-amet alustas KIKi toel aerokontrolli 2009. aastal; igal aastal kontrollitakse koos keskkonnainspektsiooni, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumiga 150–200 karjääri. Peamine sihtrühm on ehi- tusmaavarade ja põlevkivikarjäärid. Kahe kõrvuti asuva dolokivikarjääri reljeef, mis on saadud maa-ameti laserskan- „Algusaastatel tuli ette, et leiti küm- neri ehk LiDARi-seadme abil. Maapinna kõrgust näitavad legendis toodud värvid. nete tuhandete kuupmeetrite ulatu- Tumeroheline ja beež punase mäeeraldise piiri sees kujutavad dolokivi kaevan- ses ülekaevandamisi, kuid mida aeg damise astmeid, heleroheline on karjääri põhi, helesinisega on tähistatud karjääri edasi, seda hoolikamaks on kaevan- lääneosas asuv veekogu. Valmistoodangu ja katendi puistangud joonistuvad välja dajad muutunud. Kaevandamiseks tumepruunide ja hallide toonidega, karjääri ümbritsev loodusliku reljeefiga ala on lubatud piiride ületamisi küll esi- esitatud pruunide toonidega neb, kuid enamasti jäävad mahud alla tuhande kuupmeetri,“ ütles keskkon- Kaevandamistegevuse 2015. aastal kontrollitud 200 naminister Marko Pomerants. „Kuna aerokontrolli statistilised andmed mäeeraldisest leiti järelkontrolli vaja- aerokontrolli käigus jälgitakse ka kae- Aasta Aerokontrolliga Rikkumis- vaid olukordi 147 juhul. Ehkki rik- vandatud alade korrastamist, siis on hõlmatud kar- kahtlusega kumiskahtlusega karjääride osakaal jääride koguarv karjääride arv seegi pilt paranenud ehk kaevandajad on aja jooksul suurenenud, ei ole on hakanud rohkem tähelepanu pöö- 2009 68 18 kõigi nende puhul tingimata tegu rik- rama sellele, et pärast nende tegevuse 2010 200 99 kumistega. Näiteks võib väljaspool lõppemist oleks keskkond võimalikult 2011 200 116 loas määratud teenindusmaad puis- kiiresti ja hästi heakorrastatud.“ 2012 150 93 tanguid ladestada naabri ja keskkon- Kaevandatud alade korrastami- naameti nõusolekul. Väljaspool mäe 2013 200 128 ne aitab tihendada kaevandajate ja eraldist võib olla süvendustöid teh- kohalike kogukondade koostööd ja 2014 150 102 tud ehitusloa või muu asjakohase luua häid suhteid. Järjest sagedamini 2015 200 147 dokumendi alusel. Kuna kaevandatud lepitakse juba kaevandamise alguses koguste deklareerimisel on ette näh- kokku selles, mismoodi rikutud maad vuti lubatud piirides. Seejärel arvu- tud kuni kolmeaastane mõõdistus- taastatakse, ja koostatakse korrasta- tatakse lendude vahel väljatud maa- aeg, võib selle aja vältel tulla ette eri- mise projekt. Eestis on üle 650 kehti- vara maht. Saadud tulemusi võrrel- nevusi deklaratsioonide ja tegelikult va kaevandamisloa. dakse kaevandamisloa omaniku esita- väljatud maavara koguste vahel. Maa-amet teeb aerokontrolli väi- tud kaevandamise mahu aruannete- Maa-amet jätkab kaevandamise kelennukiga, millele monteeritud ga, mis on aluseks kaevandamisõigu- aerokontrolli ka tänavu. Aastas kulub aerokaameraga tehakse ortofotosid, se tasu arvestustele. Samuti jälgitak- sellele ligikaudu 200 000 eurot, ühe ja laserskanneriga kogutakse kõrgus se, kas puistangud on püsinud loaga objekti kontrollimise keskmine hind andmeid. Korduvate ülelendudega antud mäeeraldise teenindusmaa pii- on 1000–1300 eurot. selgitatakse välja, kas kaevandamine res, kuidas on edenenud kaevandatud on püsinud nii külgmiselt kui ka süga- ala korrastamine jms. Maa-amet/Loodusajakiri

4 |404| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid TÜ Karbiketrajad võitsid Negavati võistluse eskkonnainvesteeringute Finaalis võttis omavahel mõõtu kes kuse (KIK) tudengite res- kümme võistkonda, kes pääsesid sursisäästukonkursi Negavatt finaali 55 projekti seast. Täpsemalt Kvõitjad selgusid 24. mail Rakvere tar- saab auhinnatud ideedega tutvu- gas majas. Esikoha sai Tartu ülikooli da Negavati Facebooki-lehel www. meeskond Karbiketrajad, kes töötle- facebook.com/negavatt. Finaliste pre- Foto: Meelis Meilbaum / KIK Foto: vad laborites kasutatavad pipetiotsi- meerisid ka Negavati partnerid. kute karbid 3D-printerite niidiks. Negavati eesmärk on parandada Teisele kohale tuli Tallinna üli- Tartu ülikooli võidukas võistkond koos energia- ja ressursiteadlikkust ning kooli võistkond „Loobu topsingust!“, minister Marko Pomerantsi ja KIKi juha- innustada tudengeid pakkuma lahen- kes sisustab ülikooli populaarseimad tuse liikme Lauri Tammistega dusi, mis aitavad ülikoolides ressursse kohvikud korduskasutatavate plast- säästa. See võib olla nii toode, teenus, topsidega, et vähendada ühekorra- tehnoloogiline lahendus, meetod kui topside jäätmeteket. Kolmandale mis aitavad hoida kokku küttekulu- ka kampaania, mis muudab mõtte- kohale jõudis TTÜ Tartu kolledži delt ja ventilatsioonisüsteemide pai- viisi ja seeläbi ka käitumist. KIK kor- projekt „Smartvent“. Nemad varus- galduselt. Kolme finalisti ideed saa- raldab võistlust koostöös keskkonna- tavad klassiruumid väikeste soojusta- vad üliõpilased oma ülikoolis kuni ministeeriumiga. gastusega ventilatsiooniseadmetega, 10 000 euro eest teoks teha. KIK/Loodusajakiri Tänavused Euroopa postmargid ergutavad roheliselt mõtlema uuskümmend üks aastat töö tegi ahvist inimese, aga selle on Euroopas välja antud tööga on loodud ka mõndagi, nn Euroopa marke, vii- mis võib meie planeedi hävita- Kmased 24 aastat organisatsiooni da. Mõlema margi nimiväärtus on PostEurop egiidi alla. Esimestel 1,40 eurot ja neid on kümnemar- aastatel olid kõigi riikide mar- gistes poognates trükitud 50 000 gid ühesuguse kujundusega ja esi- Eesti tänavused Euroopa-margid. eksemplari. Nagu veel ligi 20 rii- mesel, 1956. aastal andis neid välja Parempoolse, jalgratturi ja tuulegene- gis ilmusid Eesti Euroopa-margid ainult kuus riiki. Nüüd on Euroopa- raatoriga margi kujundus on ligikau- Euroopa päeval, 9. mail. markide väljaandjate arv tublisti suu- du samasugune suuremal osal neid Mõnigi Euroopa riik, näiteks postimaksevahendeid käibele lasknud renenud ja enamasti on kõigi riikide Ühendkuningriik ja Venemaa, jätab postiasutuste markidel margid küll mingil kindlal teemal, Euroopa-margid tänavu välja and- Allikas: pood.post.ee/postmargid aga kujunduse valib iga postiasutus mata, aga ometi on juba 57 pos- ise. Alates 2002. aastast on PostEurop rides meid looma paremat maailma. tiasutust need käibele lasknud ja lõpuks nimetanud ka aasta parima Vasak pool on maailma saastunu- plaanide järgi laseb veel vähemalt kujundusega Euroopa-margi. ma poole võrdkuju ja näitab, kuidas viis. Kõnealuseid postimakseva- Tänavune teema on „Ökoloogia inimtegevus võib looduskeskkonnale hendeid on seega ilmselgelt roh- – mõtle roheliselt“. Et tähistada 60 negatiivselt mõjuda. Vastukaaluks on kem kui Euroopas riike. Üks põh- aasta möödumist esimeste Euroopa- margi parem pool rohelistes tooni- jus on mitme (pool)autonoomse markide ilmumisest, on ühe margi des: kasutades taastuvenergiat, ela- territooriumi oma väljaanded (näi- kujundus enamasti ühesugune, des säästlikumalt ja olles teadlikum, teks Fääri saared, Ahvenamaa, Mani täpsemalt ligikaudu ühesugune. mõjutame positiivselt ka oma pla- saar, Guernsey, Jersey, Gibraltar, PostEurop korraldas selleks konkur- neeti – mitte ainult meie enda, vaid Assoorid, Madeira, aga ka Türgi si, mille võitis küproslanna Doxia ka meie järeltulijate huvides. Küpros), teiseks on väljaandjate hul- Sergidou. Kunstnik on selgitanud, et Kui mõnelgi riigil on teine mark gas ka Armeenia, Georgia, Mägi- tahtis näidata, kuidas Maa tulevik on täiesti teistsuguse kujundusega, siis Karabahh ja koguni Kasahstan. meie endi kätes. Käsi margi ülaser- Eesti markide kunstnik Indrek Ilves vas värvib hallid toonid roheliseks, on suuresti lähtunud oma Küprose Loodusajakiri/Omniva/ sümboliseerides lootust ja inspiree- kolleegi tööst. Margi mõte on selge: europa-stamps.blogspot.com.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |405| 5 Sõnumid Hotentoti viigimari –

utuks tuleva taime Carpobrotus Portugali piirkonnas on ta suutnud edulis eestikeelne nimetus on luua sellise tiheda taimevaiba, millest tegelikult söödav hotentotiviljak, kohalikud liigid lihtsalt ei suuda läbi Jaga üks võimalikest ingliskeelse- tungida. Üksiti kurnab ta paraku välja test vastetest on tõesti Hottentot Fig pinnase ja muudab mulla keemilist Jüriado Toomas Foto: ehk hotentoti viigimari, paralleel- koostist, mis omakorda mõjub hal- nimetused on Ice Plant (jäätaim) ja vasti kodumaiste taimede idanemis-, Pigface (seanägu). kasvu- ja paljunemisvõimele, nii et Tavapärase ütluse järgi on mitu neil on raske ellu jääda. nime heal lapsel, ent hotentotiviljak Portugali praeguseks püsielanike- on paras nuhtlus. Tõsi, nuhtlus ikka ta Berlengase saartele toodi söödav ja jälle inimese mõtlematuse tõttu, hotentotiviljak 1950. aastatel: alul ilu- algsel kodumaal Lõuna-Aafrikas on taimena kalurimajade juurde, kuid ta lihtsalt üks paljudest taimedest. hakkas kiiresti paljunema ja levima Aga kord leidis keegi, et oleks tore, talle soodsate olude tõttu kogu saa- kui ta kasvaks ka Vahemere maa- restikus. Tema seemneid aitavad levi- des: pakub silmailu, aitab pinnase tada rotid, küülikud ja kajakad. erosiooni vastu ja on pealegi ravim- Looduskaitsjatele teeb muret taim. Paraku selgus, et hotentoti- esmajoones see, et söödav hoten- viljak on Vahemere ääres erakord- totiviljak lämmatab ka kaitsealu- selt kiire paljunema, annab rohkesti seid aeglase kasvuga taimi, näiteks seemneid ning suudab kiiresti kolo- lehternartsissi (Narcissus bulboco- niseerida maalahmakaid. dium) või endeemset merikanni- Praegu on ta maakera kõige ohtli- liiki Armeria berlengensis. Nuhtlus kumate invasiivliikide esisajas. Mõnes on ta ka portugali tormilinnule

See näide söödava hotentotiviljaku (Carpobrotus edulis) vägevuse kohta on pildistatud Portugali mandriosa läänepoolseimal neemel Cabo da Rocal: tema moodustatud vaip võib olla sedavõrd tihe ja võimas, et ükski teine taim ei suuda sellest läbi tungida Euroopa loodusteaduste olümpiaadilt tuli aikuu teisel nädalal peeti Tallinna reaalkooli (TRK) 11. klas- ja Uku Hannes Arismaa (Tallinna Tartus 14. Euroopa Liidu sist ning Karl Paul Parmakson inglise kolledž). Peale Eesti pälvi- kuni 16-aastaste õppu- ja Richard Luhtaru Tartu Miina sid kaks hõbemedalit veel iirlased, riteM loodusteaduste olümpiaad Härma gümnaasiumi (MHG) leedulased, rumeenlased, tšehhid (EUSO), kus konkureeris 23 riigi 9. klassist. Veel pälvisid kulla juba ja ungarlased ning ühe hõbeme- 48 meeskonda; Eestil kui korral- mainitud Saksamaa võistkond ning dali Austria, Holland, Horvaatia, dajamaal oli võimalus välja panna portugallased, slovakid ja slovee- Itaalia, Kreeka, Rootsi, Saksamaa neli triot. Absoluutvõitja rändkarika nid. ja Sloveenia. Ülejäänud 23 võist- sai Saksamaa võistkond. Olenevalt Ühte Eesti hõbedasse võist- konda said osavõtumedali, teiste kogutud punktisummast jagati välja konda kuulusid 10. klassi õpila- seas Juri Volodin Õismäe Vene lüt- viis kuld- ja kakskümmend hõbe- sed Airon Johannes Oravas (TRK) seumi 10. klassist, Mihhail Lebedev medalit ning lausa kolm medalit jäi ning Joosep Kaimre ja Loona Volke Tallinna Tõnismäe reaalkooli Eestisse. Hugo Treffneri gümnaasiumist, 11. klassist ja Roman Oleinik Narva Kuldmedali võitnud Eesti mees- teise aga 9. klassis õppivad Hannes Pähklimäe gümnaasiumi 10. klas- konda kuulusid Kaarel Hänni Kuslap ja Kirke Joamets (MHG) sist.

6 |406| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

Fo to: J aci nth a Ilu ch V a le ro / S P E kuri kaunitar A Söödava hotentotiviljaku (Carpobrotus edulis) kollased või roo- sad õied on väga kenad

(Calonectris borealis), kuna on kasvanud linnu pesitsusõõnsustesse ning tema lihakad lehed ja tugevad juured ei jäta tormilinnule võimalust uusi urge kaevata. Portugali linnukaitseühing SPEA veab Berlengase LIFE-projekti, mille käigus püütakse partnerite ja hulga vabatahtlike abiga hotentotiviljak saarte tähtsamatest piirkonda- dest välja tõrjuda. Ega muud või- malust ole, kui taimed ükshaaval käsitsi välja kaevata ja kuivada lasta. Ametis on 40 vabatahtlikku ja tehni- kut, siht on saada kurjast tulnukast lahti 2018. aastaks, et Berlengasel taastuks taas kohalik taimkate.

BirdLife International / Loodusajakiri Eestisse üks kuld- ja kaks hõbemedalit EUSO presidendi Michael Cotteri Eesti kuldne esin- sõnul oli Tartus toimunu kõigi aega- dus autasustajate seltsis: (vasakult) de parim olümpiaad ja seda kin- HTM kantsler Janar nitas osalejate energiline aplaus. Holm, Richard Suure tunnustuse pälvis olümpiaa- Luhtaru (MHG), di akadeemiline komitee, mis koos- Kaarel Hänni (TRK), nes suuresti mitmesugustel rah- Karl Paul Parmakson Foto: Andres Tennus / Tartu ülikool Tartu / Tennus Andres Foto: vusvahelistel olümpiaadidel karas- (MHG) ja EUSO tunud praegustest üliõpilastest. president iirlane Olümpiaadi peakorraldaja oli Tartu Michael Cotter ülikool ja TÜ teaduskool, olümpiaa- di rahastas haridus- ja teadusminis- teerium (HTM).

euso2016.ee/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |407| 7 Sõnumid Foto: Andres Tennus / Tartu ülikool / Wikimedia ülikool / Tartu / Tennus Andres Foto:

Fotomälestus 2010. aastast: professor Enn Lust ja president Toomas Hendrik Ilves Chemicumis TÜ keemiainstituudi laboris Eestisse luuakse esimene vesinikkütusejaam Ü keemiainstituut ning pro- paaki tangitakse suure rõhu all vesi- kliimakonverentsil 195 riigi vahel sõl- jekteerimis- ja konsultat- nik, mis suunatakse kütuseelementi, mitud ülemaailmse kliimakokkuleppe sioonifirma NT Bene alus- kust tuleb välja veeaur ning masina eesmärke. tavadT koostööd, et arendada tule- liikuma panev elekter. TÜ ja osaühing NT Bene allkirjas- vikukütuse vesiniku tootmist. Lusti sõnul soovitakse projekti tasid koostöölepingu, et teha uuen- 2018. aasta lõpus rajatakse Pärnusse tulemina tulevikus lahendada mitu duslikus valdkonnas uurimistööd Eesti esimene vesinikutankla ja olulist probleemi. Arvestades Eesti ja osaleda projektis „H2Nodes – tootmisjaam. Plaanis on rakendada energiamajanduse arengukava arute- Euroopa vesinikutanklate võrgustiku ainulaadseid lahendusi, mis võimal- lul selgunut, on Eestil suuri rasku- arendamine, mis aktiveerib kohaliku davad vesinikuga tankida busse ja si toota nn taastuvaid transpordikü- nõudluse ja loob uued taristuga kaas- tavasõidukeid. tuseid, lähtudes Euroopa Komisjoni nevad väärtusahelad“. Projekt hõl- TÜ keemiainstituudi direktor Enn eesmärkidest. Seega võiks vesini- mab osa Euroopa Liidus väljaarenda- Lust ütles, et Eesti esimene vesinik- ku tootmine elektrolüüsi teel ja selle tavast transpordivõrgust, mis koos- kütuse tankla ja tootmiskompleks kasutus Pärnus vesiniku infrastruk- neb kaheksast kõrgtehnoloogilisest rajatakse Pärnusse, kuna seda läbib tuuri arendamise projektis ning hil- transpordikoridorist TEN-T (Trans- Via Baltica maantee. Kaugem plaan jem kogu Eestis, aga samuti vesi- European Transport Network), ja on hakata Pärnus kasutama emissioo- niku abil suurendatud kütteväärtu- on ühtaegu osa transpordikorido- nivabu ühissõidukeid. Praegu kavat- sega biometaani tarvitus transpor- rist North Sea-Baltic Core Network setakse hankida vesinikul töötavad divahendites leevendada taastuvate Corridor. Euroopas on niisuguseid bussid ning ehitada vesiniku tootmise transpordikütuste tootmise puudu- lahendusi alla 200. jaam, salvesti ja universaalne vesini- jääki Eestis. Ühtlasi aitab projekt saa- kutankla. Vesinikubusside ja -autode vutada 2015. aasta detsembris Pariisi TÜ/Loodusajakiri

8 |408| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

Kampo-värbtuvisid Sinisilmne oranž tuviliik (Columbina cyanopis) on praegu teada ainult tosin on salapaigas taas üles leitud isendit ujutage ette olukorda, kui kaitseplaani kallal. Foto: Rafael Bessa linnuvaatlejate kokkutulekul Tuvil on koobaltsinised silmad ja mängitakse ette video, millel tumesinised laigud tiibadel, mis tõuse- häälitsust hoitakse rangelt saladu- Kon näha ja kuulda linnuliik, keda oli vad oranžika sulestiku taustal erksalt ses, kuni pole koostatud kaitsekava aastakümneid peetud kadunuks. Just esile. Päris uskumatu, et nii silmatorka- ja see ellu rakendatud. Kaitseplaani nii juhtus Brasiilia linnuvaatlejate fes- va välimusega linnuliiki nii kaua polnud raames tuleb selgitada linnu bioloo- tivalil maikuu eelviimasel nädalava- märgatud. Rafael Bessa oli saanud esi- giat, eriti käitumist, sigimist ja toitu- hetusel: ornitoloog Rafael Bessa tea- mesi andmeid võimaliku huvitava liigi mist. Muidugi otsitakse usinasti läbi tas, et taasavastatud on kampo-värb- kohta möödunud suvel. Mitme uurimis- ka paigad, mille olud sarnanevad leiu- tuvi (Columbina cyanopis), kes viima- asutuse toel suundus piirkonda ekspe- kohaga: lootuses leida tosinale seni ti oli registreeritud 1941. aastal. ditsioon, kuhu kuulus peale brasiillaste avastatud isendile lisa. Muidugi oli kokkutulnutel ülimalt paar USA ornitoloogi. Bessal õnnestus Otsinguil kasutatakse nii satelliidifo- põnev kuulda seni vaid üksikute muu- esmalt salvestada linnu hääl ja kui ta sal- tosid kui ka modelleerimist. Esialgu on seumides leida topiste järgi tuntud vestist taasesitas, lendaski lind kohale, teada siiski vaid kaks teineteise lähedal linnu häält ja näha temast kvaliteetset nii et ornitoloog sai ta kenasti üles võtta. asuvat elupaika Minas Geraisi osariigis. videot. Liik leiti rangelt saladuses hoi- Taasavastatud liigile sobibki elu- Ornitoloogid ütlevad, et taasleitud kam- tavast paigast Minas Geraisi osariigis. paigaks ilmselt ainult Brasiilia savan- po-värbtuvi oranži värvust tuleks võtta Kuna teada on vaid kaksteist isendit, nilaadne cerrado; nüüd on vaja hoo- kui hoiatustuld potentsiaalsetele aren- tuleb nende elupaika väga pedantselt litseda, et see alles jääks. Kindlasti dajatele neis piirkonnis: ka pisike ette- turvata. Sensatsioonilise avalikusta- peab piirkonnast saama kaitseala; sel- vaatamatu töö võib kogu liigi hävitada. mise eel töötasid ornitoloogid usi- lest saaksid kasu teisedki paikkonna nasti taasavastuse teadusraporti, aga haruldased asukad. BirdLife International / ühtaegu ka äärmiselt ohustatud liigi Nii linnu täpset elupaika kui ka Loodusajakiri Fakte ja arve maakera taimestiku kohta

hendkuningriigi Kew’ gi kasutusvõimalused: 5538 kuu- kuninglik botaanikaaed luvad toidu- ja 17 810 ravimtai- avaldas hiljuti põneva üle- mede hulka, 1621 võib kasutada vaateÜ meie planeedi taimestiku sei- kütusena ja 2503 on mürgised. sundi kohta. Toome sellest üheksa 7. Ligi 5000 taimeliiki peetak- Foto: Steve Beckendorf Steve / Foto:

väljavõtet. www.discoverwildlife.com se invasiivseks. Nende tekitatav 1. Teadus tunneb praegu kokku kahju hõlmab umbes 5% maailma 391 000 soontaimeliiki, neist majandusest, näiteks Briti majan- 369 000 liiki õistaimi. Viimasel USAst leitud Dendrobium cynthiae duselt võtavad nad aastas 1,7 mil- on üks 2015. aastal avastatud uutest aastal on kirjeldatud üle 2000 uue jardit naela. orhideeliikidest soontaimeliigi. 8. IUCNi andmetel on viiendik tai- 2. Alates 1900. aastast on enim meliike hukuohus ja kolmandik uusi liike avastatud Austraaliast, on Gaboni endeemiga, kes on kan- ohtudest on seotud ülemäära- Brasiiliast ja Hiinast. tud rahvusvahelise punase nimes- se intensiivse põllupidamise ja 3. Liikide arvu rekord on Brasiilia tiku äärmiselt ohustatud (critical- muude agraarliialdustega. käes: seal on kindlaks tehtud üle ly endangered) liikide hulka. 9. CITESi konventsiooni kolmes 32 000 seemnetaimeliigi. 5. Veebis on praegu avalikult kasu- lisas on kirjas ohustatud taimelii- 4. Kõige suurem ja raskem mullu tai- tatavad 139 soontaimeliigi gid: üle 300 on enim ohustatud, mede nimistusse lisandunud liik genoomi täielikud sekveneerin- 30 000 ohualtid ja kümmekond on Gilbertiodendron maximum. gud. Viimaste seisukohtade järgi nõuavad rahvusvahelist koostööd, Selle Gaboni vihmametsades kas- on taimede elupuus 416 sugu- vältimaks nende ülekasutust. vava kaunviljalise puu kaaluks on konda (families), mis on jaotatud määratud 105 tonni ja pikkuseks 64 seltsi (orders). www.discoverwildlife.com/ mõõdetud 45 meetrit. Tegemist 6. Kirja on pandud 31 128 taimelii- Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |409| 9 Linnaloodus Miks tulevad Esimesed asulad olid tänapäeva mõistes väikesed, vaevalt küla mõõtu. Järk-järgult on need kasvanud nii laiu- sesse, kõrgusesse kui ka arvult. Veel enne tööstusrevo- lutsiooni elas linnades vaid kolm protsenti inimkonnast [9], ent praegusajal juba üle poole. Marko Mägi

nimtegevus muudab keskkonda tohutult. Kiirete muutuste tõttu kaob asulast suur osaI teisi liike ja isendeid. Samas võivad mõningad liigid kahe- jalgsest loomast kasu lõigata. Keskaegsetes asulates, kus puu- dus kanalisatsioon, tõhus prü- gimajandus jms, nautisid mõnu- sat elu rotid, hiired ja paljud teised ning pole imestada, et osa neist Pieter Brueghel vanema 1565. aasta kohanes üsna kiiresti inimesega koos maal „Talvemaastik linnulõksuga“ elama. Linnud, kes on teiste loomadega võrreldes väga liikuvad, olid ilmselt võib näha küla argielu, pildi nurgas ühed esimesed, kellest said inimeste on lõks lindude püüdmiseks. Jääb igapäevased kaaslased. Asulates võis küll selgusetuks, kas lõks on sea- lindude arvukus üsna kiiresti suu- tud lindude arvukust vähendama või reneda, sest paljud linnud on väga täiendama külaelanike toidulauda, kohanemisvõimelised. Küllap soo- kuid igatahes on see selge märk ini- dustas sulelisi inimeste suhteliselt meste ja lindude konfliktist. salliv suhtumine, kuigi nende ja meie Tänapäeval ei peeta linde nii tüli- kateks ja ebameeldivateks loomadeks kui Tänapäeval ei peeta linde nii hiiri ja rotte. Ometi on tülikateks ja ebameeldivateks mõningate väga arvukate liikide puhul võe- loomadeks kui hiiri ja rotte. tud käibele termin „tiibadega rotid“. Eelkõige kostitatakse seesuguse täpseid suhteid esimestes asulates on hüüdnimega tuvisid, kes teevad mit- kodustamata liike nimetatakse sünan tagantjärele raske hinnata. Ilmselt mel pool maailmas märkimisväärset troopseteks ehk inimkaaslejateks. põrkusid huvid juba ammustel aega- kahju nii asulates kui ka põldudel. Nagu muudki loomad võib ka linnud del, näiteks oli vaja lindude eest kaits- Eestis pole linnalindude põhjustatud jagada laias laastuks kolmeks: linna ta asula ümber rajatud põlde. põllumajanduskahjud vast märkimis- vältivad liigid (nt kotkad, kes eksivad Kirjalikke tõendeid inimeste ja väärsed, kuid näiteks Prantsusmaal linna haruharva), linnaga kohanevad lindude konflikti kohta asulates on oli rasvatihane 1960. aastatel kahjur- liigid (nt piiritaja, vareslased, vintla- raske leida. Madalmaade kunstniku lindude nimekirjas auväärsel neljan- sed) ja linnast sõltuvad inimkaaslejad Pieter Brueghel vanema 1565. aasta dal kohal, sest kahjustas viljapuid. (nt koduvarblane, kuldnokk, kodu- maalil „Talvemaastik linnulõksuga“ Inimese lähedusse hoidvaid, ent tuvi).

10 |410| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Miks tulevad linnud linna? Foto: Raul Harro Foto:

Mis ripakil, see ära! Kanakull ja tuvi

Liik ei linnastu üleöö, saab eristada Teine etapp on linnaga kohanemi- Kolmas etapp on levimine nii linna kolme etappi [2], mille puhul eten- ne, mis on seda kiirem, mida sarnasem sees kui ka uutesse asulatesse. See davad olulist rolli nii keskkonnaolud on linna- ja loodusmaastik. Üldiselt kulgeb seda kiiremini, mida ulatusli- kui ka liigi enda omadused. Esimene kohanetakse kergemini mitmekesise- kumalt on maastik linnastunud. Taas etapp on linna sattumine: suurtes- ma linnamaastikuga (ingl cityscape), annavad eelise liigi liikuvus ja sigivus. se laialivalgunud linnadesse satuvad kus leidub näiteks rohelisi äärelinnu, Võrreldes muude loomadega on uued liigid tõenäolisemalt. Linna sat- mis sobivad hästi pesitsuseks. Liigi lindudel linnastumise eeldused üldi- tumist soodustab ka liigi suur asus- enda omadustest tuleb kohanemise selt väga hästi täidetud. Lennuvõime tustihedus linna ümbruses ja hea levi- etapis kasuks paindlik käitumine, aga tõttu on nad tõhusad ja kiired levijad, misvõime. ka näiteks kiire sigivus. ka sigivus on neil hea, nad on nutikad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |411| 11 Linnaloodus Foto: kaader filmist Foto:

Joosep Matjuse film „Kajaka teoreem“ (2014) räägib lummava loo linnakajakate elust, aga tegelikult veelgi rohkem meist endist, inimestest Foto: Marko Mägi Foto:

Linnuparv lahkus pidulaua äärest vaid pildi tegemise ajaks

ja paindlikud ning paljud liigid pesit- Paljud generalistidest liigid, nagu eelkõige vaba vee lähedus, sest vett sevad linnade ümbruses üsna tihe- hallvares, hakk, künnivares, rasva- on vaja toidu seedimiseks. Seevastu dalt. Ometi elutseb linnades suhteli- ja sinitihane, puukoristaja, on teis- spetsialiste, kes toituvad vaid valitud selt vähe linnuliike. Tõsi, kohata võib te lindudega kõrvutades keskmisest toidupaladest või kes vajavad pesitse- neid linnas üsna palju, ent suur osa nutikamad. Nende aju on võrreldes miseks suurt territooriumi, leiab lin- neist pole linnaeluga kohanenud ja nende massiga suhteliselt suurem nadest pigem juhuslikult. satuvad linna pigem juhuslikult, näi- Linnaeluga kohane- teks rände- või talvitamise ajal. mine on evolutsioo- Tuvid pole kuigi nutikad linnud, nilises ajaskaalas väga Millised linnuliigid on linnaeluga kuid saavad linnas ometi väga uus nähtus. Siiski on kohanenud? Tegu on generalistide- edukalt hakkama, sest nad pole see juba jõudnud põh- ga, n-ö kõigetalujatega, kes suuda- justada muutusi liiki- vad edukalt hakkama saada mitmesu- tingimuste suhtes valivad. de genotüübis. Kuna gustes oludes. Võib öelda, et need on keskkonnamuutus väga plastilised liigid. Kindlasti eelis- maalt linna kolides on taksid näiteks varesed ja tihased või- ja see aitab uudsete oludega koha- olnud väga järsk, on ka need n-ö mik- malikult kvaliteetset toitu ja turvalisi neda. Ent näiteks tuvid pole kuigi roevolutsioonilised muutused olnud pesapaiku, kuid suudavad oma käitu- nutikad linnud, kuid saavad linnas erakordselt kiired. See on pakkunud musliku ja füsioloogilise paindlikkuse ometi väga edukalt hakkama, sest teadlastele häid võimalusi evolutsioo- tõttu leida ja tarvitada ka ebaharilik- nad pole tingimuste suhtes valivad. ni uurida, võrreldes linnalinde nende ku nokaesist ja peavarju. Seemnetoidulistena on neile tähtis loodusmaastikku maha jäänud sugu-

12 |412| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Halvemal juhul võib linn suvel üleliia kuumeneda (loe selle kohta Eesti Looduse mullusest augusti- numbrist – toim). Eriti palavaks Foto: Remo Savisaar Foto: läheb keskpäeval kõrghoonete- ga kesklinn, kus rohelust ja seega ka soojust neelavat aurumist on napilt. Suured kõrgustesse pürgi- vad pinnad peegeldavad soojuskiir- gust omavahel ja neelavad seda ohtralt [2].

Toit. Peale selle, et linnasoojus või- maldab selgrootutel varem arene- da, meelitab sulelisi linna ka inimese pakutud toit. Talvised toidumajad võivad olla piisav põhjus linna kolida. Kes siis ei eelistaks pidevalt kaetud rikkalikku lauda, samal ajal kui loodusmaastikus peab nokatäisi hea õnne peale lume alt või koorepragudest taga otsima! Nii on näiteks Põhja-Soomes mitmed tavalised liigid (rasvatihane jt) talviti enam-vähem täies koosseisus asulatesse koondunud, sest loodusest ei suudaks nad piisavalt toitu leida [5]. Nii kaugel põhjas saavad nad talvitada üksnes sünantroopsetena. Nokaesist pakub muidugi ka prü- gikast. Isegi hoolas prügimajandus ei pruugi linde heidutada, sest paljud Hetk järelemõtlemist ning metsvint asub võitlusse autopeeglist nähtava rivaaliga. liigid on õppinud avatud prügikasti- Linnakeskkond pakub palju evolutsiooniliselt uudseid olukordi des toituma: paar kamraadi hoiavad ümbrusel silma peal, samal ajal kui vendadega Tavapärastes loodusolu- linnas on mitu põhjust, näiteks hoo- kaaslane kastis prügi sordib ja pare- des poleks ealeski võimalik nii suuri nete ja valgustite soojalekked [2]. Ka mad palad välja tassib. Eriti osavad on ja kiireid muutusi jälgida, sest need suvel on linnad soojemad ja kevade selles hakid ja hallvaresed, keda olen toimuvad inimese elueast tunduvalt märke võib silmata linnades varem, ise silmitsenud Tartu kesklinnas prü- pikema aja jooksul. sest linnad soojenevad kiiremini. gikaste puistamas. Lindudele (ja ka teistele loomade- See aga tähendab, et linnas kujune- Sageli ei adu inimesed, kui vähe on le) on eelkõige olulised kolm linnade- vad pesitsuseks sobilikud tingimused linnul vaja kõhutäieks: ühest kogema- le iseloomulikku aspekti: soojus, toit märksa varem kui metsas. ta lahti jäänud või ülemäära täitunud ja turvalisus. Paljud linnalinnud sõltuvad pesit- kortermaja prügikonteinerist võib sedes selgrootutest, selgrootute areng saada mitusada lindu pikaks ajaks Soojus. Linnade mikrokliima erineb oleneb aga omakorda temperatuu- kõhu täis. Ja uskuge – selliseid kon- loodusmaastiku omast, üldjuhul on rist. Soojema ilma tõttu arenevad teinerid leidub linnades rohkem, kui linnades soojem [2]. jõudsamalt selgrootud, kes on linnu- arvata oskate. Eriti näeb seda ajal, Eriti tähtis on see talvitavate- poegade tähtis toidupoolis. Varasem mil pikad pühad peatavad mitmeks le lindudele, kelle energiakulu elus pesitsuse algus tähendab enamasti ka päevaks prügiveo. Prügikastid täitu- püsimiseks on sageli viimse piiri peal. edukamat pesitsust. Varasem kevade vad siis kiiresti ja palju prügi jäetak- Juba kraadi või paari võrra soojem algus tähendab ka seda, et pesitsemise konteineri kõrvale. See on aga temperatuur on piisav põhjus linna seks sobiv periood on pikem. See aga pidulaud lindudele, kes ei jäta või- tulla: iga soojakraad tähendab energia annab paljudele esimesel pesitsusel malust kasutamata ja nokivad prügi kokkuhoidu. ebaõnnestujaile võimaluse proovida kotid katki. Talvisel pehmemal temperatuuril veel teist korda samal sigimishooajal. Seega on asjalood paraku nii, et

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |413| 13 Linnaloodus

tegemist evolutsioonilises ajaplaanis väga uudse keskkonnaga, kus sobilikud kombed pole veel geenidesse Foto: Raul Harro Foto: kinnistunud, lindudel tuleb hoolega õppida. Viletsamad õppurid langevad loodusliku valiku roaks ja täisikka jõuavad vaid kõige adekvaatsemad tiivulised. Kasside ja vareste kõrval on väga suur oht näiteks kiiresti liikuvad autod. Tundub siiski, et paljudele linnulii- kidele kaaluvad linnakeskkonna eeli- sed üles puudused. Linn ei tähenda üksnes vähe kiskjaid, vaid ka turvalisi pesitsuskohti. Hulk suluspesitsejaid linnuliike leiab linnas rohkelt ulualu- Inimese ligi hoidvad varesed on suur oht pisematele sulelistele seid näiteks kõikmõeldavates katuse- alustes või vanades pargipuudes.

vaevalt õnnestub meil muuta linna nimelt linnas. Tallinnas on kanakul- Linnaelu terviseriskid. Mõnikord keskkonda selliseks, et linnud sealt lid juba võrdlemisi tavalised. Berliini soodustab suure hulga lindude piisavalt toitu ei leia. Kuniks see nii kesklinna on end sisse seadnud tuu- linna koondumine haiguste levikut. on, pole meil lootustki lindudest vaba- letallajate asurkond, kes saab linnas Võrreldes loodusmaastikega on linn neda. Ja see polegi kindlasti omaette kenasti hakkama [7]. Röövlindudele tihti rohkem saastunud mitmesugus- eesmärk, sest kes meist tahaks elada on linn tegelikult väga soodne toitu- te mürgiste ainetega. Kas otse või linnas, kus pole ühtki lindu. miskeskkond. toiduahela kaudu võivad need mõju- Ent kui linde on linnas väga palju, tada ka linde. Näiteks hakkab suurt rolli mängima toitumis- on Tartus pesitsevad konkurents. Tõsi, eri liikidel on eri- Tiivuliste röövloomade kõrval rasvatihased maapiir- sugused toidueelistused ja toitumis- on linnades väga olulised konna liigikaaslastest kohad. Künnivaresed ja hakid otsivad neljajalgsed, nimelt kassid. tuhmima kollase vär- pesitsusperioodil toidupoolist eel- vusega [4]. Erekollase kõige pesalähedastelt haljasaladelt, sulevärvuse annavad tihaslased keskenduvad aga puuvõ- linnusulgedele karote- rades ja põõsastikes arenevatele röö- Ka vareslased võivad ohustada noidid, mida tihased saavad röövi- vikutele. Isegi toidurohkuse korral eelkõige maaspesitsevaid linnulii- kuid süües. Linnas röövikuid napib, pääsevad esimesena jaole eelkõige ke (nt ööbikuid, punarindu, Tartus selle üks põhjus võib olla just saas- sotsiaalses hierarhias kõrgemal asu- Supilinnas ka naerukajakaid) ja ka tatus [3]. vad isendid ja alles seejärel alamad katustel pesitsevaid kajakaid ja tiire. Keskkonnas leiduvad raskmetal- linnud. See aga võib tähendada – täp- Soomes on tehtud kindlaks, et inim- lid võivad samuti suurt rolli mängi- selt nagu inimestel – tugevat kihistu- tegevuse tõttu suusakeskuste lähe- da. Näiteks on teada, et kodutuvide mist, s.t suuri erinevusi isendite hea- dusse koonduvate vareslaste rüüste suplusvees leiduvad plii- ja tsingi- olus, mis kajastub kindlasti ka sigimi- on põhjus, miks seal maaspesitseva- ühendid vähendavad sulgedel elut- se edukuses. te lindude pesitsusedukus ja arvukus seva mikrofloora (bakterite jm pisi- on väiksem kui asustusest eemal [6]. oleste) liigirikkust ja arvukust [1]. Et Turvalisus. Linna laienedes tõrjub Ent tiivuliste röövloomade kõrval loomulik mikrofloora on enamjaolt inimtegevus koos muu loomastikuga on linnades väga olulised neljajalg- lindudele kasulik, pärssides näiteks eemale ka suure osa lindudele ohtlik- sed, nimelt kassid. USAs langeb kas- tõvetekitajaid, siis võivad seesugused ke röövloomi, kes eelistavad linna- side saagiks aastas 2,4 miljardit lindu muutused häirida lindude sigimist, le loodusmaastikku. Sulekandjatele [8]. Arv on suur, kuid jääb siiski tun- käitumist või immuunsüsteemi. tähendab see aga turvalisemat kesk- duvalt alla 12,3 miljardile kasside konda. söödud närilisele aastas. Siiski ei väldi kõik röövloomad Eriti ohtlik on linna- linnu. Näiteks on paljud röövlinnud elu vähekoge- end linnadesse või nende lähedusse nud noorlin- sisse seadnud ja käivad saagijahil just dudele. On ju

14 |414| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Miks on vaja linnalindudele tähe- munade eemaldamine, toidust ilma lepanu pöörata? Linnade kiire aren- jätmine – on pikas plaanis tulemus- guga on inimeste ja lindude vahe- likumad, kuid ka mitu korda kuluka- lised konfliktid paraku sagenenud. mad, sest eeldavad ulatuslikku kesk- Ilmselt kõige tuntumad ja kulukamad konna muutmist või inimeste hari- on lennuliiklusega seotud problee- mist. Näiteks parkides pesitsevate lin- mid. Lennuväljad asuvad sageli lin- nukolooniate puhul võib võtta pika- nade lähinaabruses või lausa linnas ajalisse plaani, et pargipuid välja vahe- sees. Lennuväljade madalmurune tai- tades välditakse lindude lemmikpesa-

mestik meelitab paljusid linnuliike, Wikimedai Commons / Trolove Michael Foto: puuliike – meil on selline puu pärn. kes otsivad seesugustelt aladelt toitu Üldiselt pole võimalik esile tõsta (nt kajakad, kiivitaja, künnivaresed, ühte ja kõikjal toimivat moodust, mis hakid). Ent kui kajakad välja arvata, aitaks lindudest lahti saada. Kõik ole- siis teised linnalinnud siiski üldiselt neb konkreetsetest oludest. väldivad lennuvälju tiheda liikluse ja müra tõttu, inimesed omalt poolt 1. Chatelain, M. et al. 2015. Experimental exposure to trace metals affects plumage teevad kõik, et linnu pähe ei turga- bacterial community in the feral pigeon. taks rumal plaan lennuväljal pesitse- Tuulega pöörlev tuvipeleti meenu- – Journal of Avian Biology 47: 1 – 9. doi: ma asuda. Pigem põhjustavad lennu- tab oma suurte silmadega ohtlikku 10.1111/jav.00857. 2. Douglas, I.; James, P. 2015. Urban Ecology: väljadel probleeme hoopis rändel ole- röövlooma an Introduction. Routledge Taylor & vad sulelised, kes pole paigaga harju- Francis Group, London and New York. 3. Eeva, T. et al. 2008. Environmental pollu- nud ega oska teraslinde vältida. tion affects the plumage color of Great tit Sagedamad linnalindude põhjus- rännet), emigratsiooni (väljarännet), nestlings through carotenoid availability. – tatud probleemid on lärm, mida või- sündivust või suremust. Ecohealth. 5:328-37. doi: 10.1007/s10393- 008-0184-y. vad tekitada lindude ööbimisseltsin- Immigratsiooni ja emigratsioo- 4. Hõrak, P. et al. 2000. Growth condi- gud või pesitsuskolooniad (nt Tartu ni mõjutatakse häirimismeetodite- tions affect carotenoid-based plum- kesklinnas); väljaheited, mis häirivad ga: linde üritatakse suunata ühest age coloration of great tit nestlings. – Naturwissenschaften 87: 460–464. nii kohalikke kui ka turiste; inimeste kohast teise või takistatakse uute lin- 5. Jokimäki, J., Clergeau, P.; Kaisanlahti- ründamine pesitsusperioodil. dude saabumist. Siia alla käivad kõik- Jokimäki, M.-L. 2002. Winter Bird Probleeme on püütud lahendada võimalikud tehislikku või looduslik- Communities in Urban Habitats: A Comparative Study between Central väga paljude meetoditega. Need kõik ku päritolu helisignaalid (nt lindu- and Northern Europe. – Journal of on mõeldud mõjutama mõnda neljast de hädakisa salvestised); mehaanili- Biogeography 29: 69–79. 6. Kaisanlahti-Jokimäki, M.-L. et al. 2012. tegurist, mis linnuasurkonna arvu- sed tõkestusvahendid (võrgud, traa- Impacts of seasonal small-scale urbani- kust kujunda- did), visuaalsed hirmutid (röövlindu- zation on nest predation and bird assem- vad: immig- de kujud, mis võivad end ka aeg-ajalt blages at tourist destinations. – Lepczyk, C. A.; Warren, P. S. (ed.). Urban Bird ratsiooni liigutada, läikivad objektid, õhupal- Ecology and Conservation. – Studies in (sisse- lid, millele on joonistatud suured sil- Avian Biology 45. University of California, mad, klassikaline hernehirmutis jne). Berkeley, CA: 93–110. 7. Kübler, S.; Kupko, S.; Zeller, U. 2005. The Sageli paikneb probleem häiringu kestrel (Falco tinnunculus L.) in Berlin: tõttu linnamaastikul lihtsalt ümber, investigation of breeding biology and feed- ent ei lahene täielikult. ing ecology. – Journal of Ornithology 146: 271–278. Häirimismeetodite suur pluss on 8. Loss, S. R.; Will, T.; Marra, P. P. 2013. The nende suhteliselt odav hind, kuid impact of free-ranging domestic cats on wildlife of the United States. – Nature häiringute mõju kestab vähe või Communications 4:1396 DOI: 10.1038/ puudub sootuks. Näiteks saavad ncomms2380. vareslased väga kiiresti aru, kui 9. Reidinger, R. F.; Miller, J. E. 2013. Wildlife Damage Management: Prevention, Problem häiringuga ei kaasne tegelik- Solving & Conflict Resolution. The Johns ku ohtu. Seepärast tuleb linde Hopkins University Press. häirida väga loominguliselt ja kasutada mitut seadet korra- Marko Mägi (1978) on Tartu ülikooli lin- Pesa aiapostis? nuökoloogia teadur, kelle huvialad on ga, näiteks nii audio- kui ka Miks ka mitte! metsavärvuliste pesitsusökoloogia, linna- visuaalseid hirmuteid. linnud ning inimeste ja lindude konflik- Sündivust ja sure- tid. Praegu juhib ta Tartu kesklinnas teh- must mõjutavad tavat uuringut, kus jälgitakse häälpeletite meetodid – näi- mõju künnivareste kolooniatele ja parki- teks pesade ja des ööbivatele vareslaste seltsingutele.

Foto: Raul Harro Foto: autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |415| 15 Sõna lugu Pilt: Rita Greer / Wikimedia Commons Rita/ Greer Pilt:

Inglise multitalent Robert Hooke ja mikroskoop, millega ta avastas rakud. Tema andis neile ka ingliskeelse nimetuse cell oma 1665. aastal ilmunud raamatus „Micrographia“. Jakobsoni „rakkukesteni“ jäi siis veel 200 aastat Kes võttis esimesena kasutusele sõna rakk bioloogilise mõistena?

Rakk on tänapäeva bioloogias keskseid mõisteid. Nimetus: Unna rakk; olemus: ämber; arva- Indo germaani keeltes tähistab rakku enamasti sõna, tav aeg: 1850–1940. mis algul on neis keeltes tähendanud kambrit või Sellise kirjelduse- 1 ga on see pisike, kambrikest (ingl cell, sks Zelle, vn клетка jne ). Ilmselt 20 cm läbimõõdu- meenub paljudele siinkohal kunagine kooli üldbio- ga puitämber arvel loogiakursus, kus kirjeldati, kuidas inglise teadlane andmebaasis muis.ee. „Rakuks“ nimetas vana- Robert Hooke bioloogilised rakud avastas. rahvas näiteks pisikest pütti, põit, vesivilli, selle Mait Talts ti, et rakke on tegelikult väga armi, kala ujupõit, kuse- või mitmesuguse kuju ja talitlusega ning sapipõit, kärjekannu, herilase pesa ja ord 1665. aastal korgitük- et kõik elusolendid koosnevad nen- mulli Foto: Hiiumaa muuseumid / muis.ee ki mikroskoobi all vaadel- dest. Eluslooduse rakulise ülesehituse des märkas Hooke surnud, teooria esitasid lõplikult 1830. aasta- Kseest tühjaks jäänud korgirakke, mis tel saksa bioloogid Theodor Schwann, 1 Leedu keeles levinud bioloogilist rakku sarnanesid tõepoolest mõnevõrra Rudolf Wirchow ning Matthias Jakob tähistava sõna lastelė vaste võiks olla kambrikestega. Alles hiljem avasta- Schleiden, kes hiljem tegutses lühi- pigem puurike.

16 |416| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kest aega Tartu ülikoolis õppejõu- na. Mõistagi oli tolleks ajaks nimetus „kambrikesed“ olnud juba pikemat aega kasutusel. Eesti ja soome keeles on bioloogilise raku tähenduses tarvitusel teistsuguse etümoloogilise taustaga sõnad: rakk ja solu. Soome solu võttis teadaolevalt 1858. aastal kasutusele arsti haridusega kultuuritegelane, „Kalevala“ koos- tajana tuntud Elias Lönnrot. See sõna tulenevat vanast skandinaavia laen- sõnast sola, mis esialgu tähistas „väi- kest, metsa või võsaga piiratud lagen- dikku või heinamaad“, õigemini on solu lähtunud selle sõna deminutiiv- vormist solukka (Kaisa Häkkinen, Nykysuomen etymologinen sanakirja, 2004). Eesti keeles on sõna rakk täna- päevani tarvitusel ka mittebioloogili- ses tähenduses (nt rakk pihus, rakkus käed või parteirakuke), ent enamasti kasutame seda siiski bioloogia mõiste- na. Kuid kes ja millal võttis selle mõis- te esimesena tarvitusele, on senini jää- nud üsnagi ebaselgeks.

Kirjasõnast võib leida mitmesuguseid oletusi. Professor Kalju Põldvere on enda tõlgitud raamatu „Rakubioloogia“ eessõnas maininud, Johann Heinrich Rosenplänteri tõlgitud Georg Friedrich Seileri „Wäike uus koli- et sõna rakk tõi eesti keeles bioloo- ramat“ jäi paraku käsikirja (Pernau, 1841), selles tähistab sõna rakk kopsualveoole giaterminina kasutusele Friedrich Reinhold Kreutzwald [11: 3]. Johannes Piiper seevastu kinnitab põit, vesivilli, selle armi, kala ujupõit, Ado Grenzsteini „Eesti sõnaraama- oma „Biologialiste kirjade“ teises osas kuse- või sapipõit, aga ka kärjekannu, tus“ (1884) on sõna rakk bioloogia- [14: 24], et „Juhan Kunder oli esi- herilase pesa, mõnes murdes ja liivi terminina kenasti olemas. Grenzstein mene, kes kodumaa teaduslikus kir- keeles (rak) isegi väikest puuämbrit kirjeldab raku mõistet (Thier- und janduses elulisi üksusi „rakukesteks“ (Eesti etümoloogiasõnaraamat, 2007, Planzenzelle) niiviisi: „väike põie-, mul- nimetas“. Oma põhjalikkuse poolest lk 417). Sõna ei tohi segi ajada sõnaga lisarnane kotike, millest kõik looma ja tuntud loodusteaduste ajaloo uurija rakk (om raki), mis tähendab väikest taime keha on kokku pandud“. Vello Paatsi väidab aga oma dokto- koera (tänapäeva slängis rakits)2. See Üks sõnaraamatutest millegipä- ritöös, et sõna rakk võttis tarvitusele sõna leidub juba Heinrich Gösekeni rast kõrvale jäänud sõna rakk tähen- Johann Heinrich Rosenplänter juba eesti keele õpiku saksa-ladina-eesti dus on mull. Ida-Eesti murdealalt 1841. aastal [12: 68]. sõnastikus 1660. aastast. Iisakust on üles kirjutatud näiteks Kellel neist siis lõpuks õigus on? Ferdinand Johann Wiedemanni ees- lause: „Vesi on rakuline (s.t mullitab – Vahest tuleb mõiste kasutusele võt- ti-saksa sõnaraamatu hilisemas, Jakob M. T.), kui kiema hakkab“ (Valdek Pall, jaks pidada hoopis kedagi neljan- Hurda ümbertöötatud versioonis (1893, Idamurdesõnastik, 1994). dat? „Eesti etümoloogiasõnaraamat“ veerg 923) on sõna rakk ühe võimali- Rõugevilli tähenduses on sõna (2012) nendib üksnes, et „Tähendus ku vastena ära toodud saksa Zelle, mis rakuke kasutanud juba Otto Wilhelm ’organismi põhiline ehitusosa’ on nüüdissaksa keeles tähistab muu hul- sõnale antud kirjakeeles“, viitamata gas elusrakku. Näitena on siiski märgi- konkreetselt kellelegi. tud vaid mesilase kärjekann (Honigzelle, 2 Ka liitsõna sabarakk tuleneb tegelikult Bienenzelle). Varaseimas Wiedemanni sõnast rakk : raki, kuigi seda on hakatud Eesti rahvakeeles on sõna rakk (om sõnaraamatu väljaandes puudub vaste enam levinud vormi eeskujul käänama raku, os rakku) tähendanud algul nii Zelle aga sootuks (1869, veerg 1019). sabarakk : sabaraku.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |417| 17 Sõna lugu

Masing (Marahwa Näddala-Leht, Varaseim sõna rakk Bioloogilise mõiste rakk 1821, 4. mai). (rakuke ) tarvitus ni- kasutuselevõtjaks melt elusraku tähen- tuleb praeguste andmete järgi Rosenplänter tõlkis 1841. aastaks eesti duses, mida siin- pidada Carl Robert keelde kooliõpiku, mis jäi küll käsikir- kirjutajal on õnnes- Jakobsoni ja [15]. Selles tähistab sõna rakuke tunud leida, päri-

(vanas kirjaviisis rakkukene) kopsual- neb aga hoopis Carl ajaloomuuseum / muis.ee Eesti veoole, s.t kopsutorukeste imepisike- Robert Jakobsonilt. si tipusompe [15: 19]. Seega ei tarvi- Raamatus „Teadus ja tanud Rosenplänter veel raku mõistet seadus põllul“ I jagu tänapäevases bioloogilises tähendu- [4: 141] kirjeldab ta ses, küll aga oli ta andnud sõnale rakk muu hulgas taimede rahvakeelest erineva tähenduse, mis rakulist ülesehitust. Juttu võis hilisemat terminina kasutusele- tehakse taimede koosnemi- võttu mõjutada. Huvitav on siinko- sest „rakkukestest ehk terakes- hal tõdeda, et 1880. aastatel, kui rakk test“. Hea tahtmise korral võib neis oli bioloogiaterminina juba käibel, on „terakestes“ näha vihjet Hurda „täpi- sõna rakukesed ometi veel kasutatud kestele“. ka süljenäärmete vastena ühes popu- Jakobson on taimekudesid kirjel- laarses kirjutises „Toidud ja nende val- dades võtnud kasutusele muidki huvi- mistamine“ (Eesti Postimees, 1886, tavaid termineid, nagu „kärg“ (kude), 11. okt.). „kärjekoutus“ (rakukiht), „mähjakou- Rakke kujutav joonis Carl Robert tus“ (floeem) ja „kidukoutus“ (ksü- Jakobsoni raamatus „Teadus ja seadus põllul“ (1869). Kärjekoutus tähendab Kreutzwaldi varasemat rohkear- leem). Kreutzwald ja Jakobson pida- Jakobsonil rakukihti vulist meditsiinikirjandust (näi- sid tookord uute sõnade loomise teks „Lühhikenne öppetus terwis- pärast maha isegi üsna ägeda vaidlu- se hoidmissest“, „Ma-ilm ja mõnda“, se ajakirjanduses (vt Eesti Postimees, „Sipelgas“ I ja II ning kalendrikirjan- 1869, 3. dets. ja 24. dets). Sõna rakuke Juhan Kunderi „Weike Looduse dus) läbi vaadates pole ma aga leid- polnud selles sõnasõjas kõne all, küll õpetus“ ilmus kümme aastat pärast nud ühtki viidet sõna rakk tarvituse- aga hulk teisi peamiselt orgaanilise Jakobsoni õpikut ja seal on samu- le tänapäevases bioloogilises tähen- keemia ja mineraloogia valda kuulu- ti sõnaselgelt juttu tehtud taimerak- duses, kuigi arstist Lauluisale kuulub vaid uudissõnu. kudest [6: 82]. See raamat võeti juba paljude loodusteaduslike oskussõna- Eelnimetatud raamatus märkis omal ajal vastu üsna hästi3. Ilmselt de, nagu „hapnik“, „süsinik“, „vesinik“, Jakobson oma sõnaloome kohta, et just Kunderi teose toel läks termin „lämmastik“, „põletik“, „palavik“ jne eelkõige huvitas teda see, kas vas- „rakuke“ bioloogilise raku tähendu- kasutuselevõtu au. tav termin on rahvakeeles juba ole- ses üldisemalt käibele ja tõrjus kõrva- Samuti ei leia ühtki viidet sõna rakk mas (Eesti Postimees, 1869, 24. dets.). le muud variandid. Üsna varsti tõlgiti kasutusele seni kõige põhjalikumast Küllap oli siis „rakukese“ terminit see raamat ka läti keelde [8]. Kreutzwaldi sõnavara käsitlevast uuri- kasutusele võttes Jakobsoni silme ees Mõned aastad pärast raamatu musest [5]. Küll aga õnnestus avas- mullike, põieke või kärjekann. Viimase „Weike Looduse õpetus“ trükivalgust tada, et oma raamatus „Teejuhhataja võimaluse kasuks kõneleb asjaolu, et näinud Kunderi „suure“ (kolmeosa- Ämma-kooliliste õppetuse jures“ (1852) oma „Kooli lugemise raamatu“ esi- lise) loodusloo teises osas kirjeldab on Kreutzwald sõnaga looma-rak kir- meses osas kirjutab Jakobson hallitus- ta taimerakkude elu ja talitlust juba jeldanud lootepõit [9: 21]. Muide, sõna- seente paljunemisrakkudest ehk eos- pikemalt [7: 14–17]. Ühtlasi mainib ga loom tähistab Kreutzwald selles raa- test kui „kärjekestest“ [3: 83]. Kunder sedagi, et ka loomade ning matus loote mõistet. Eostamine on tal Ka Jakob Permann kirjutab oma „kõige vähemate elukate ja taimekes- näiteks „looma-iddusamine“ või „loo- Hermann Friedrich August Lange, te“ (ilmselt pidas ta silmas baktereid, ma-iddutsemine“ [9: IV], looteveed Kunderi ja teiste järgi koostatud kihel- algloomi ja üherakulisi vetikaid) keha „loomaveed“ [9: 20]. konnakoolide loodusloos Jakobsonile koosneb niisamuti rakkudest [7: 14]. 1867. aastal on Jakob Hurt ühes viidates rakkudest kui „kärgedest“ või Kogu elusmaailma rakulisest üles- pikemas kalendriloos kirjutanud „mullikestest“ („Terve taim on seest vererakkudest (verelibledest) kui kärjeline, s.o. ta on kärgedest, mitme- „veretäpikestest“ [2: 32]. Seda kirja- sugustest rakukestest või mullikes- 3 Vt Heinrich Rosenthali siseretsensioo- kohta tuleb ilmselt pidada esimeseks test, mis nii veikesed on, et nendest ne Eesti kirjameeste seltsile Eesti kir- katseks võtta rakkude kohta kasutu- üksi suurendamise klaasi varal aru jandusmuuseumi kultuuriloolises arhii- sele eestikeelne termin. võib saada“) [13: 192]. vis: fond 169 M371:20 ja fond 12 M10:22).

18 |418| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Suuresti tänu Juhan gilisest tähendusest noo- 1. Dogel, Aleksandr (tõlkinud Veiderman, A.) Kunderi raamatutele rem. Nii näiteks on enne 1910. Veri: Millest tema koos seisab ja läks „rakk“ laialt käibe- milleks teda organismusele tarwis läheb. Esimest maailmasõda le ja tõrjus kõrvale Peterburi s.n. eesti keelde tõlgitud „algosised“, „algole- 2. Hurt, Jakob 1867. Inemisest I. – Tarto Valerian Lunkevitschi Kalender 1868 ajastaja peale. H. Laakmann, vused“, „elementaar- raamatus „Vesi“ sõna- Tartu: 21–37. organismused“ ja 3. Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise ga rakuke tähistatud muud variandid raamat. 1. jagu : 80 pildiga. H. Laakmann, Jakobsoni talumuuseum / muis.ee sisuldasa väikseimat Tartu. aineosakest ehk siis 4. Jakobson, Carl Robert 1869. Teadus ja sea- aatomit või moleku- dus põllul. 1. Jagu /neile põllumeestele, kes li (raamatus kõneldak- oma asju mõistuse najal tahavad toimetada/. [C. R. Jakobson], Peterburi. se „weeauru-rakukestest“) 5. Kasesalu, Ellen 1950. Fr. R. Kreutzwald eesti [10: 21]. Kõrvalepõikena keele sõnavara rikastajana. Tartu (käsikiri olgu mainitud, et ajalooliselt Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse ins- vanim eestikeelne pisimat füüsikalist tituudis). aineosakest tähistav termin on juba 6. Kunder, Juhan 1879. Weikene Looduse õpe- tus. Schnakenburg, Tartu. Johan Georg Schwartzi „Wisikast“ 7. Kunder, Juhan 1881. Looduse õpetus. [16] kasutusel olnud lõunaeestikeelne 2. raamat, Taimede riik: koolmeistritele, jaokene (temal jaukene)4. koolidele ja iseõpetuseks. Schnakenburg, Huvitav on seegi, et läti keeles on Tartu. elusrakku tähistaval sõnal šūna (vahel 8. Kunders, Johans J. 1882. Kundera dabas- stahstu wadonis : preeksch Latweeschu ka deminutiivses vormis šūniņa) pea- pagasta-skolahm un draudschu-skolu aegu samasugune etümoloogiline apaksch-klassehm. Schnakenburg, Riga- taust nagu eesti sõnal rakk. Ka see Dorpat. sõna on tähendanud rahvakeeles nii 9. Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1852. Üherakulised organismid Peeter Hellati mesilase kärjekannu kui ka vahu- Teejuhhataja Ämma-kooliliste õppetuse jures. Livländishe Ritterschaft, Riga. raamatus „Tervise õpetus“ (1891). Sõna mulli, märgib tänapäeva läti keeles „rakk“ oli siis juba juurdunud ja raa- 10. Lunkewitsch, Valerian. Wesi /W. peamiselt bioloogilist rakku, aga ka Lunkewitsch’i järele Wene keelest J. Rootsi/. matus tarvitusel. Toona tuntud saksa näiteks mõistet „poliitiline rakuke“. Hermann, s.a., Tartu. evolutsionisti Ernst Haeckeli teooria Siiamaani kõige varasem sõna šūniņa 11. Niemi, Mikko; Korhonen, L. Kalevi 1975. kohaselt „elas“ ookeani põhjas alglima tarvitus elusraku (konkreetsemalt Rakubioloogia. Valgus, Tallinn. (Urschleim), midagi elus ja eluta aine 12. Paatsi, Vello 2003. Eesti talurahva loodus- ajuraku) tähenduses, mis Läti kollee- vahepealset, millest pidevalt justkui teadusliku maailmapildi kujunemine rah- elusrakke juurde tekkis gidel on õnnestunud leida, pärineb vakooli kaudu (1803–1918). Tallinna peda- 1888. aastast (Dienas Lapas Feletona googikaülikool, Tallinn. turpinajums, 1888, 12. Febr.). 13. Permann (Pärmann), Jakob 1879. Looduse 1882. aastal ilmunud Juhan lugu kahes jaus Eesti rahwa koolidelle ja igale looduse sõbrale. Teine jagu, Kihelkonna ehitusest kirjutab ühes 1883. aasta Kunderi raamatu „Weike Looduse koolilaste raamat. H. Laakmann, Tartu. Sakala artiklis ka keegi A.M.W. õpetus“ lätikeelses väljaandes [8] on 14. Piper (= Piiper), Johannes 1911. Biologilised (Sakala, 1883, 27. apr.). Mõned aastad bioloogilise raku vastena kasutatud kirjad 2. Zytologia ehk rakukeseteadus. hiljem kirjutas loomaarstiteaduse üli- veel sõna kambarītis (’kambrike’), Tallinna Eesti Kirjastus-ühisus, Tallinn. 15. Seiler, Georg Friedrich 1841. Wäike uus õpilane Andrei Ollino ajakirjas Linda samamoodi nagu teistes indogermaa- koli-ramat (tõlkinud J. H. Rosenplänter). juba pikemalt üherakulistest organis- ni keeltes. Seega võib oletada, et lät- Pernau (käsikiri Eesti kirjandusmuuseumis midest (Linda, 1888, nr 6). laste termin on pigem sündinud eesti ÕES M.A. 115). Seega võime väita, et alates Kunde- termini mõjul, mitte vastupidi. 16. Schwartz, Johann Georg 1855. Wisika, ehk rist ongi rakk terminina eesti keeles öppetus lodud asjade issewisidest ja wägge- dest. H. Laakmann, Tartu. juurdunud. Kuid veel eelmise sajandi Kokkuvõtteks tuleb ilmselt tunnis- alguse loodusloolistes rahvaraamatu- tada, et esimesena võttis sõna rakk Mait Talts (1964) on kultuuri- ja teadus- tes on „rakukeste“ kõrval samas tähen- bioloogiaterminina kasutusele tõe- loolane, Leedu teadusajaloo ja teadusfilosoofia ühenduse liige ja Läti teadusajaloo duses kasutusel olnud näiteks sõnad näoliselt Carl Robert Jakobson, kuigi ja teadusfilosoofia ühenduse välismaine „algosised“, „algolevused“ ehk „ele- Johann Heinrich Rosenplänteril (ja toetajaliige. mentaar-organismused“ [1: 11]. omal kombel ka Kreutzwaldil) oli tea- tav osa sõna kujunemisel rahvakeelse- Sõna rakuke üldisem tähendus test tähendustest erinevaks erialater- 4 Nii nagu Schwartz tuletas lõunaeesti- millegi koostisosa või elemen- miniks. Ent võimalik on ka mõni oota- keelsest sõnast jagu deminutiivi jaokene, taarse üksusena (näiteks partei- matu avastus, mis siin käsitletu hoopis on tänapäeval samas tähenduses käibel rakuke) tundub seega olevat bioloo- uude valgusesse võib asetada. põhjaeesti sõna osa deminutiiv osake(ne).

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |419| 19 Aasta orhidee Tumepunane neiuvaip on Eesti tavalisemaid orhideid

Ülle Jõgar, Tiiu Kull

esti orhideekaitse klubi on valinud tänavuse aasta käpa- liseks tumepunase neiuvaiba (EEpipactis atrorubens). Aasta orhi- deed valiti juba seitsmendat korda. Eestis asustab tumepunane neiuvaip tihedamalt läänesaari ja mandri lääne- ning põhjaosa kuni Ida- Virumaani. Lõuna-Eestis tuleb ta arvata pigem haruldaste liikide hulka. Neiuvaiba perekonnas on maailmas kirjeldatud üle 70 liigi, neist 25 leidub ka Euroopas. Tuleb aga mainida, et perekonna taksonoomia on väga keeruline: leidub palju hübriide ja kirjeldatud on rohkesti liigisiseseid teisendeid ja muid alamtaksoneid. Eestis kasvab kolme liiki neiu- Tumepunase neiuvaiba ulatuslik levila ulatub Lääne-Euroopast Siberini vaipu: tumepunane, sooja laialehi- ne neiuvaip. Soo-neiuvaip on Eesti orhideekaitse klubi vapilill. Aeg-ajalt võib looduses ette tulla nende hüb- riide. Kolme liiki on kerge eristada õitsemise ajal, kuna nende õied on eri värvi. Tumepunasel neiuvaibal on õied tumepurpurvioletsed kuni roosakaspunased, soo-neiuvaibal on huul valge, punakate joontega, teised õiekattelehed rohekaspunased või pruunid ning laialehisel neiuvaibal roosakasrohekad. Rainar Kurbel on Eestist leidnud ka väga haruldase tumepunase neiuvaiba kollaseõielist vormi Epipactis atrorubens var. lutescens. Tumepunase neiuvaiba levik Eestis; kasutatud on 6’ × 10’ ruudustikku (ligikaudu Tumepunane neiuvaip on lühike- 9 × 11 km) [7] se jämeda risoomiga mitmeaasta- ne taim. Risoom paikneb mullas peaaegu rõhtsalt ja sellest saavad algu- 20–80 cm, olenedes mulla viljakusest, asetsevad varrel kahe vastaku reana. se arvukad lisajuured. Tavalised on valgusoludest ja veerežiimist kasvu- Leheservi ja -roodusid ilmestavad pisi- kahest-kolmest võsust, harva kuni kohal. Vars on püstine, pisut võnk- kesed näsad. Alumised varrelehed on viiest võsust koosnevad puhmikud, lik, punakasvioletne ja ülemises osas elliptilised või ümar-elliptilised, lühi- mis moodustuvad vegetatiivse palju- tihedalt lühikarvane. Varre alusel asub kese terava tipuga. Lehtede pikkus on nemise tulemusena. kaks kuni neli tuppe meenutavat lehte. 3–7 cm, laius 2–3,5 cm. Lehtede alu- Taime kõrgus jääb vahemikku Lehed on renjad ja karedad ning sel asetseb umbes sentimeetripikku-

20 |420| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tumepunase neiuvaiba nime- tusi eri keeltes • Liigi ladinakeelne epiteet on atrorubens; ater tähendab musta ja rubens punast, viidates õie tumepunasele värvusele. • Ladina Epipactis atrorubens • Rahvapärased nimetused hur- meline neiuvaip, liiva-neiuvaip • Soome tummaneidonvaippa • Inglise Royal Helleborine, Dark- red Helleborine • Saksa Braunrote Stendelwurz, Rotbraune Stendelwurz, Dunkel rote Stendelwurz, Schwarzrote Stendelwurz, Braunroter Sitter, Schwarzroter Sitter, Strandvanille, Vanilleständel • Rootsi purpurknipprot • Vene дремлик темно-красный ne punakasvioletse varjundiga tupp. Ülemised lehed, mis hoiduvad püsti, on väiksemad ja kitsamad. Need ei ulatu enamasti õisikuni. Ühekülgne pikk õisik jätab pigem hõreda mulje. Tavaliselt kuulub sel- lesse 10–25 õit. Õisikutelg on tihedalt lühikarvane. Süstjad kandelehed on kas õie pikkused või sellest lühemad, alumine kandeleht võib olla teistest tunduvalt pikem (kuni 5,5 cm). Suhteliselt väikesed õied on tumepurpurvioletsed kuni roosakaspunased. Väga harva tuleb ette valgete õitega isendeid. Karvased 2,5–4 cm pikkused õieraod hoiduvad alaspidi. Õiekattelehed on laiuvad, munajad ja teravatipulised; välimised külgmised 5,5–8 cm pikad, väljastpoolt lühikar- vased; välimine keskmine ja seesmi- sed külgmised veidi lühemad. Huul on teistest õiekattelehtedest veidi lühem. Vili on umbes sentimeetripikkune äraspidimunajas lühikarvane kupar, mis hoidub rõhtsalt või veidi allapoo- le. Väikesed ilma endospermita seemned levivad tuule abil [8]. Tumepunase neiuvaiba välistun- nuseid ja populatsioone on uuritud Läänemere ranniku lähedal Poolas kolmes kasvukohas. Võrreldi isendite kõrgust, lehtede arvu, suurima Tumepunase neiuvaiba purpurvioletseid kuni rooskaspunaseid õisi kandev vars lehe laiust, õisiku pikkust, õite hulka on samuti punakat tooni

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |421| 21 Aasta orhidee

◊. Tumepunase neiuvaiba leiukohti maakondade kaupa Maakond Leiukohtade arv Hiiu 206 Saare 147 Lääne 66 Harju 36 Lääne-Viru 26 Rapla 15 Ida-Viru 15 Pärnu 13 Järva 13 Jõgeva 13 Tartu 6 Põlva 2 Valga 1 Võru – Viljandi – Tumepunase neiuvaiba kasvukohad paistavad silma hõreda taimestiku ning kuiva KOKKU 559 ja toitainevaese mulla poolest

õisikus, kõrglehtede pikkust ja laiust, kutest, loometsadest, kuivadelt loo- des. Põlevkivituhk sisaldab peaaegu kuid ka populatsioonide koosseisu. niitudelt, klibukadastikest ning -val- kõiki perioodilisustabeli elemente, k.a Õitsevate isendite osatähtsus asur- lidelt, puisniitudelt ja vallseljandikelt. raskmetalle, ja tsingikaevandused on konnas ulatus ühest kolmandikust Kõrvutades liivaste ja klibuste elupai- nende poolest eriti rikkad. Esmapilgul kahe kolmandikuni ja noorte juve- kade populatsioone, ei ole leitud olu- võib käpalistele meeltmööda olla alu- niilsete, s.o ühe ja kahe lehega isendi- lisi populatsiooni koosseisu erinevusi seline kasvusubstraat ja küllap sobib te osakaal jäi igal pool alla 20% [10]. [9]. Kuna see liik eelistab kasvada lub- ka asjaolu, et teisi taimeliike, s.o kon- jastel muldadel, tuleb teda sagedami- kurente leidub vähe [11, 12]. Levik ja kasvukoha eelistused. ni ette läänesaartel, mandri lääne ja Tumepunane neiuvaip on levi- põhjaosas. Lõhn ja tolmeldajad. Tumepunane nud peamiselt Euroopas, tema levi- Inimtegevuse suhtes on liik teata- neiuvaip, keda tolmeldavad peamiselt la ulatub põhja pool polaarjooneni ja va piirini ükskõikne (hemeradiafoor). kimalased, meelitab neid oma tume- Skandinaavias isegi üle selle. Põhjalahe Seda laadi taimi, sealhulgas tumepunase värvuse ja meeldiva mand- piirkonnas see liik puudub ja Soomes punast neiuvaipa, leidub sageli just lilõhnaga, eraldades bensaldehüüdi

on väga haruldane. Samuti puudub vähese inimmõjuga kooslustes. (C6H5CHO). See lõhn ahvatleb palju- ta Vahemere-äärses igihaljas tsoonis. Tumepunast neiuvaipa, nagu ka sid tolmeldajaid, teiste hulgas mesila- Ida pool leidub seda liiki Kaukaasias, si, öölasi, lihakärb- kohati Lääne- ja Ida Siberis ning Kesk- seid ja lepatriinusid. Aasias. Mägedes kasvab kõnealune liik Eesti orhideekaitse klubi kutsub Kui tolmeldajaid kuni 2500 m kõrgusel. loodushuvilisi üles teatama tume on mitu ja nad käi- Eestis on keskkonnaregistris kir- punase neiuvaiba leiukohtadest Eestis. vad eri liikide õitel, jas 589 tumepunase neiuvaiba leiu- võib osa õietolmust kohta, millest 558 on registriobjektid. kaduma minna eba- Enamjagu neist asub Lääne-Eestis (◊). sobivate õiekülasta- Kesk-Euroopa andmetel eelistab halli käppa ja teisi sõrmkäppi, on jate tõttu. Liikide puhul, mis on spet- tumepunane neiuvaip poolvarjulisi leitud kasvamas ka inimtegevusest sialiseerunud kitsamalt (näiteks laia- kuivi kasvukohti aluselisel ja toitai- tugevasti mõjutatud aladel: Kohtla- lehist neiuvaipa tolmeldavad herilased nevaesel mullal. Pigem sobivad talle Järve poolkoksimägedel, rekultivee- ja vapsikud), on suurem tõenäosus, et merelise kliimaga alad [3]. ritud karjäärialadel, aherainemägedel emakasuudmele kantakse sobiv ehk Eestis võib seda liiki pidada valgus- ja tuhaplatoodel. Poolas on kõnealust sama liigi õietolm [2: 97]. lembeseks. Meil kasvab tumepunane liiki märgatud tsingikaevanduste piir- Neiuvaipu tolmeldavad kiletii- neiuvaip väga kuivadel kasvukohta- konnas [6]. valiste (Hymenoptera) seltsi ühis- del. Vaatlusalust liiki on leitud ranni- Ei ole täpselt teada, miks kasvavad herilaste (Vespidae) sugukon- kuluidetelt, rannavallidelt ja -männi- käpalised sellistes ekstreemsetes olu- da kuuluvad liigid: metsaherilased

22 |422| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri (Dolichovespula), ahasmesilased 1. Bidartondo Martin I. et al. 2004. Changing 8. Kuusk, Vilma 1984. Sugukond käpalised partners in the dark: isotopic and molecu- – Orchidaceae Juss. – Eesti NSV floora, (Halictus), kodu- ehk meemesila- lar evidence of ectomycorrhizal liai- 9. kd, Valgus, Tallinn: 320–408. sed ja sirelased. Peale selle mitut sons between forest orchids and trees. – 9. Meikup, Merit 2007. Tumepunase neiuvai- liiki maaherilased (Vespula arenaria, Proceedings of the Royal Society B. 271: ba (Epipactis atrorubens) paljunemisbio- V. consobrina, V. vidua) ja kärjeheri- 1799–1806. loogia. Eesti Maaülikool, magistritöö. 2. Brodmann, Jennifer 2010 Pollinator attrac- 10. Parzych, Agnieszka; Sobisz, Zbigniew lane (Polistes fuscatus) [13]. tion in Wasp-flowers. Dissertation. Ulm. 2013. Preliminary ecology research on 3. Ellenberg, Heinz et al. 1991. Zeigerwerte Epipactis atrorubens (Hoffm.) Besser on Mükoriisa. Tumepunase neiuvai- von Pflanzen in Mitteleuropa. – Scripta the Słowińskie Coast (Northern Poland). – ba juurtest on leitud mitmeid see- Geobotanica 18: 1–248. Ecological Questions 18: 21–32. 4. Hultén, Eric; Fries, Magnus 1986. Atlas of 11. Sepp, Mait jt 2010. Poolkoksimägede kire- nerühmi, nii orhidoidset müko- North European Vascular Plants North of vad kaunitarid. – Eesti Loodus 61 (10): riisat kui ka ektomükoriisat moo- the Tropic of Cancer I. Koeltz Scientific 6–9. dustavaid seeni, nagu narmasnutt Books, Königstein, Germany. 12. Shefferson, Richard; Kull, Tiiu; Tali, Kadri (Inocybe), trühvel (Tuber), tulas- 5. Jakubska-Busse, Anna; Kadej, Marcin 2008. Mycorrhizal interactions of orchids 2011. The pollination of Epipactis Zinn, colonizing Estonian mine tailings hills. nell (Tulasnella) jt perekonnad, 1757 (Orchidaceae) species in Central – American Journal of Botany 95 (2): millel pole eestikeelseid nimetu- Europe – the significance of chemical 156−164. si (Leptodontidium, Phialophora, attractants, floral morphology and 13. Van Der Cingel, Nelis A. 2001. An Atlas Wilcoxina) [1], kaevurliudik concomitant insects. – Acta Societatis of Orchid Pollination: European Orchids. Botanicorum Poloniae 80 (1): 49–57. CRC Press. (Geopora ooperi) ja Trichophaea 6. Jurkiewicz Anna et al. 2001. Heavy Ülle Jõgar (1965) on botaanik, töötab woolhopeia, kusjuures samad see- metal localisation in mycorrhizas of ned on levinud nii saastatud elupai- Epipactis atrorubens (Hoffm.) Besser OÜs Hendrikson & Ko, Eesti orhideekaitse klubi liige. kades, nagu tuhamäed, kui ka loo- (Orchidaceae) from zinc mine tailings. – Protoplasma 218: 117–124. Tiiu Kull (1958) on orhideeuurija, Eesti duslikes elupaikades [12]. 7. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim.) 2005. Eesti Umbes 60% lämmastikust saab taimede levikuatlas. Eesti Maaülikooli põl- maaülikooli botaanikaprofessor, Eesti tumepunane neiuvaip seensümbion- lumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu. orhideekaitse klubi liige. dilt; süsiniku hulk aga piirdub umbes 15% – selle poolest ei erine kõnealune liik ümbritsevatest mitteorhideedest kuigivõrd [1]. Siiski on tegemist selgelt segatoitelise ehk miksotroofse liigiga, kes fotosünteesib ise, kuid kasutab suurel määral ka seeni.

Eestis on tumepunane neiuvaip kolmanda kaitsekategooria liik. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi on see liik meil sood- sas seisundis. Enne 1971. aastat Eestis registreeritud leidudest on käpaliste sugukonna kaitse tegevuskava andmetel 16% praeguseks kadunud, peamiselt kasvukohtade võsastumise tõttu. Tumepunase neiuvaiba alles- hoid on üks kaitse eesmärke näiteks Tareste, Odalätsi, Kurese, Vormsi, Järve luidete, Aegna ja Sarve maas- tikukaitsealal, Varangu, Haavassoo ja Kalana looduskaitsealal ning Keibu– Ristna hoiualal. Eesti orhideekaitse klubi kutsub loodushuvilisi üles teatama tumepunase neiuvaiba leiukohtadest Eestis. Teavet nende kohta saab igaüks sises- tada loodusvaatluste andmebaasi (LVA) loodus.keskkonnainfo.ee/lva/ Pärimusmatkad veebilehe või vastava nutirakenduse Heritage Tours kaudu.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |423| 23 Samblikud Foto: Ede Oja Ede Foto:

Hooldatud Laelatu puisniit Läänemaal Virtsu lähedal on Eesti tuntumaid puisniite Puisniidusamblikud vajavad valgust Samblikud Eesti poollooduslikes kooslustes I

Puisniidud on tuntud kui erakordselt liigirohked kooslused: Artiklisarja esimeses osas tutvus- just seal on ühel ruutmeetril tehtud kindlaks suurim soontai- tame puisniitu kui samblike väärtus- likku elupaika ja kirjeldame samb- mede liigirikkus Euroopas. Aga puisniidud on samavõrra olu- likukoosluse kujunemist mõjutavaid lised elupaigad ka puudel kasvavatele (epifüütsetele) samb- tegureid. Heidame pilgu sellele, milli- likele. Nagu niidutaimed ei kannata ka nemad võsa peale- sed muutused leiavad samblikukoos- lustes aset, kui puisniit võsastub, ja tungi, seetõttu tuleb nende elupaiga eest hoolt kanda. anname nõu, mismoodi hooldada puisniite samblike seisukohalt. Ede Oja, Inga Jüriado seisund praegu nukravõitu: nende pindala on võrreldes kõrgajaga Mis on samblik? Samblike olemusest astatuhandeid kestnud eks- 18.–19. sajandil drastiliselt vähe- on Eesti Looduse veergudel põhjaliku tensiivne karjatamine ja nenud [3]. Muutused elupaigas – ülevaate andnud Ave Suija 2007. aas- niitmine on puisniitudel puisniitudel eelkõige võsastumine – tal [7]. Tuletame siiski üht-teist meel- loonudA elupaiku paljudele organis- mõjutavad ka seal elavaid organisme, de. Samblik on omamoodi liitorga- midele. Nagu teada, on puisniitude sealhulgas samblikke. nism, kus mutualistlikes ehk vastas-

24 |424| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Liis Marmor Foto: Liis Marmor Foto: Foto: Andres Saag Andres Foto:

Puisniidu vanade lehtpuude koorepra- Puisniidu tammedel kasvab kolman- Puru-väävelsambliku mõjul muutuvad gudes kasvab nööpnõela meenutava dasse kaitsekategooriasse kuuluv paksu korbaga tammede tüved kolla- viljakehaga lumi-nuisamblik. See kuulub vääriselupaiga indikaatorsamblik harilik seks kolmandasse kaitsekategooriasse ja on kopsusamblik vääriselupaiga indikaatorliik tikku kasulikes suhetes elavad koos Puisniidu vanadel lehtpuudel võib leida seen ja vetikas või tsüanobakter. kolmandasse kaitsekategooriasse arva- Sambliku keha nimetatakse tallu- tud harilikku neersamblikku, mis on seks, millest enamiku hõlmab seen- samuti vääriselupaiga indikaatorsamblik komponent. Sambliku tallus võib olla jagunenud harudeks ja moo- dustada põõsakujulise kasvu- vormi või olla lame ja lapik ning jagunenud servades hõl- madeks. Väga pisikestel samblikel on sageli vaid koorikut või kirmet meenutav tallus. Samblikke aetakse sageli segi sammaldega, sest nad kasvavad tihti samades kasvukohtades, läbi- segi ja on ühesuurused. Samblad on aga eostaimed, neil on eristatavad varred ja lehed ning värvuselt on nad valdavalt eri tooni rohelised.

Samblikud puisniidul. Kolmandasse kaitsekategoo- Sambliku- g a riasse kuuluv vääriselupaiga a S uurijal ehk lihhenoloogil pole põh- s indikaatorsamblik rant-tünn- re nd just puisniidul maha vaadata, sest : A samblik eelistab kasvada puisniidu to fo lopsakas liigirikas rohustu ei lase aeg- vanadel tammedel (suurendus 9 x) 2 x lasekasvulistel ja tihti ka madalamatel samblikel puisniidul maapinda asus- tada. Seda enam pakuvad huvi suu- samblikest Eestis [4]. Nende hulgas Peale selle on paljud ohustatud red ja vanad, paksu korbaga puud. on ka hulk Eestis haruldasi, puna- samblikud arvatud vääriselupaiga Epifüütseid ehk puudel kasva- se nimistu ohukategooriatesse kuu- indikaatorsamblike nimekirja, seega vaid samblikke võib puisniitudelt ja luvaid ja kaitsealuseid samblikke, mis on nende samblike kasvukohad väär- -karjamaadelt leida kokku 172 liiki, on peaaegu veerand (24%) kõigist tustatud kui paljude teiste ohustatud s.o umbes 36% kõigist epifüütsetest puisniitudelt leitud liikidest [4]. organismide elupaigad.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |425| 25 Samblikud

Kollane lõhnasamblik kasvab puudel valgusküllastel niitudel. Enamik epifüütseid suursamblikke on valguslembesed

ja O e d : E to Fo

Nööpnõela meenutava vil- Valgusküllastel puisniidu jakehaga pisisamblik Chaenotheca tric- g a a hialis eelistab varjulisemat kasvukohta, puudel kasvab rippuvat S s re seetõttu võib teda leida võsastunud põõsakest meenutava talluse- nd : A to ga harilik rihmsamblik fo puisniidu puudelt (suurendus 9 x) 2 x

Erisugused eelistused. Puisniidu tegooriasse kuuluvat rusket nuisamb- puisniidu tammedel kasvada näiteks epifüütsete samblikukoosluste kuju- likku (Sclerophora coniophaea) ja kol- lehtja tallusega kollane härmasamb- nemisel mängivad rolli erilaadsed mandasse kaitsekategooriasse arva- lik ja kare härmasamblik (Physconia keskkonnategurid, kuid esmatähtsad tud lumi-nuisamblikku (Sclerophora enteroxantha ja P. perisidiosa). on seal kasvavad puud, sest sambli- pallida). Vanadel tammedel kasvab kel on oma eelistused nii puukoore kolmanda kaitsekategooria liik rant- Armastavad valgust. Puukoore sileduse, happesuse kui ka puuliigi tünnsamblik (Cyphelium inquinans). omaduste ja puuliigi kõrval mõjuta- kohta [5, 6]. Samuti kolmandasse kaitsekate- vad puisniidu epifüütseid samblikke Seetõttu on mõni liik levinud gooriasse kuuluvad harilik kopsu- väga suurel määral kasvukoha val- paksu korbaga puudel, teised aga samblik (Lobaria pulmonaria), suur gusolud. puude siledamal koorel, neutrofüüdid nööpsamblik (Megalaria grossa) ja Enamik epifüütseid samblikke eelistavad peaaegu neutraalse reakt- harilik neersamblik (Nephroma pari- eelistab kasvada hooldatud valgus- siooniga puukoort (pH 6–7), atsido- le) on peale tammede levinud ka teis- küllastel puisniitudel. Kui niit kas- füüdid jällegi happelisema koorega tel lehtpuudel, nagu saared, vahtrad ja vab võssa, väheneb samblike liigirik- puid (pH alla 6). Need koore oma- vanad haavad [5]. kus tunduvalt, näiteks Mädapea puis- dused on seotud ka puude vanusega, Puisniidu tammedega seotud niidu hooldatud alal kasvab 53 liiki mis mängib samblike peremehe vali- samblikest võib eelnimetatud kait- samblikke, ent võsastunud osas on kul suurt rolli [5, 6]. sealuste samblike kõrval esile tuua neid vaid 31 [5]. Ka Rootsi puisniitu- Eestis tavalisemaid liike, nagu koo- del tehtud uuringute järgi on kinni- Kõige enam kasvab eri liiki samb- repragudes kasvavad nööpnõela- kasvanud puisniidu samblike liigirik- likke tammetüvedel: 97 liiki [4]. laadsete viljakehadega pisisamblikud kus väiksem [1]. Eelkõige on puisniidu suured tam- Calicium salicinum ja Chaenotheca Vohava võsa tõttu ei kao üksnes med olulised kaitsealustele samb- trichialis, tamme tüve kollaseks vär- liigid, vaid samblikukooslus teise- likele. Huvitaval kombel on Rootsi viv terakestest koosnev puru-vää- neb. Hooldatud puisniitudel kasva- teadlased teinud kindlaks, et Eesti velsamblik (Chrysothrix candela- vad enamasti valguslembesed samb- puisniidu tammedel kasvab enam ris), samuti terakestest koosnev, aga likud, millest suur osa on suursamb- ohustatud samblikke kui Gotlandi hallika tallusega löövesamblikud likud, näiteks rippuvat põõsakest tammedel [8]. (Lepraria incana ja L. lobificans) ning meenutava tallusega kollane lõhna- Kaitsealustest samblikest võib kibedat samblikuainet sisaldav kibe samblik (Evernia prunastri) ja hari- puisniidu vanade laialehiste puude lumisamblik (Pertusaria amara). lik rihmsamblik (Ramalina fari- koorepragudest leida teise kaitseka- Suurematest samblikest eelistavad nacea) või lameda lehtja tallusega

26 |426| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri vagu-lapiksamblik (Parmelia sulca- rastatud ja võsa raiutud, võib uut, Lichenologist 44: 263–276. ta). Võsastunud puisniitudelt leiame peale kasvavat võsa hoida kontrolli 3. Kukk, Toomas 2004. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? – Eesti aga peamiselt varjutaluvaid kirme- all karjatamisega. Niitmine ei avalda Loodus 55 (7): 286-291. taolise tallusega pisisamblikke, nagu epifüütsetele samblikele otsest mõju, 4. Leppik, Ede 2013. Diversity of lichens in semi- Chaenotheca trichialis ja Lepraria kuid karjatamise tõttu võib puisniidu natural habitats of Estonia. – Dissertationes incana [6]. samblike nimekirja lisanduda ka nit- biologicae Universitatis Tartuensis. University of Tartu Press, Tartu: 151. rofiilseid liike. Seetõttu ei tohi karja- Ka regionaalsus 5. Leppik, Ede; Jüriado, Inga 2008. Factors mängib samb- tamine muutuda ülearu intensiivseks: important for epiphytic lichen communiti- likukoosluste tekkes tähtsat rolli. nii kaoksid liigid, mis ei talu liigset es in wooded meadows of Estonia. – Folia Suurimad on erinevused Lääne- ja lämmastikku [4]. Cryptogamica Estonica 44: 75–87. Ida-Eesti vahel [6]. Teatud sambli- Hooldamise lakkades puisniidu 6. Leppik, Ede et al 2011. Changes in stand structure due to the cessation of traditio- kuliigid on meil läänepoolse leviku- liigirikkad valgusnõudlikud samb- nal land use in wooded meadows impove- ga, näiteks vääriselupaiga indikaator- likukooslused vaesuvad ja asendu- rish epiphytic lichen communities. – The samblik näsa-lumisamblik (Pertusaria vad väheste varjutaluvate samblikega. Lichenologist 43: 257–274. pertusa), mille põhileiukohad on Sestap ei hoia me puisniite hooldades 7. Suija, Ave 2007. Samblik – näiliselt üks, Eesti läänesaartel. Tõenäoliselt eelis- mitte üksnes väärtuslikku ajaloolis- tegelikult kaks. – Eesti Loodus 58 (6): 6–10. 8. Thor, Göran et al 2010. Lichen diversity and tab see samblik Lääne-Eesti pehme- kultuurilist pärandit, vaid ka huvita- red-listed lichen species relationships with mat merelist kliimat. vat ja liigirikast samblikuelustikku, tree species and diameter in wooded mea- sealhulgas ohustatud liike. dows. – Biodiversity and Conservation 19: Epifüütsete samblike hea käekäigu 2307–2328. nimel on olulised kõik tööd, mis ei 1. Jönsson, Mari T. et al 2011. Environmental Ede Oja (1982) on Tartu ülikooli ökoloo- lase puisniidul võsastuda: niitmine, and historical effects on lichen diversity in gia- ja maateaduste instituudi botaanika- managed and unmanaged wooded mea- osakonna teadur. karjatamine ja võsa lõikamine. Võssa dows. – Applied Vegetation Science 14: Inga Jüriado (1975) on töötanud kasvanud puisniidul muutuvad mik- 120–131. 2004–2015 Tartu ülikooli ökoloogia- ja rokliimaolud ja paljude samblike levi- 2. Jüriado, Inga et al 2012. Habitat condi- maateaduste instituudi botaanikaosa- tions and host tree properties affect the kut piirab vähene valgus. konna teadurina, aastail 2015–2017 Võsastunud niitu ei saa võrdsus- occurrence, abundance and fertility of the endangered lichen Lobaria pulmonaria on teadur Helsingi ülikoolis („Horisont tada vana laialehise metsaga, kus on in wooded meadows of Estonia. – The 2020“, projekt nr 659070). välja kujunenud puu- ja põõsarinne. Pigem võib hooldatud mitmekesise puu- ja põõsarindega puisniit sarna- 7.04.2016–8.01.2017 T–P 10–17, N 10–19 neda vana, häiludega loodusliku metsaga. Ohustatud samblike seisukohalt on tähtis hoida puisniidul vanu laia lehiseid puid, eriti tammesid. Üldise suure liigirikkuse huvides peaksid puisniidud olema võrdlemi- si mitmelaadsed. Seal võiks leiduda eri puuliike eri vanuseastmes. Ka maastikku silmas pidades võiks puisniitu kujundada mitmekesiselt: valgusele igast küljest avatud puud võiksid vahel- duda puurühmadega. Niimoodi leiavad peale valguslembeste liikide sobiva elupaiga ka varjulembesed ja niiskemat mikrokliimat vajavad samblikud. Et tagada heterogeensus, on oluline hoida puisniidu põõsarinnet, nii üksikuid põõsaid kui ka puid ümbrit- sevaid põõsaid. Need põõsad loovad avatud puisniidul vajaliku niiskusre- PEAOSADES: žiimi näiteks tsüanobakterit sisalda- vatele samblikele, sealhulgas kaitse- alusele harilikule kopsusamblikule SAMBLIK JA SAMMAL (Lobaria pulmonaria) [2]. Kui puisniidu puurinne on kor-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |427| 27 Kliimamuutused Meie tulevik: maatõus või uputus? Küllap teab iga loodushuviline juba koolipingist, et 17117317313 jääajajärgse maatõusu tõttu kerkib Eesti maapind pide-

valt. Samas räägitakse, et klii- Nilsson Pål-Nils / RAÄ Foto: ma soojenemise mõjul tõu- 1811831331 seb tunduvalt maailmamere tase. Mis siis teha? Kas osta mõne Lääne-Eesti lahe äärde 1931199313 maja ja jälgida, kuidas maa- tõus lahesopist järve teeb, või kolida üleilmse uputuse kartuses Haanjamaale? ◊ 1. Põhjalahe rannikul Lövgrundi saare juures on Celsiuse kivi, millele raiutud veetaseme märkide põhjal saab hinnata, kui palju on meretase aegade jooksul Alar Rosentau, Merle Muru, muutunud. Kõige kõrgemal paiknev 1731. a märk asub praegusest veepiirist Enn Karro, Mait Sepp umbes kahe meetri kõrgusel

erekultuuriaastal on koha- Kõige varasem teadaolev kirjalik alli- umbes viis meetrit ja mererand sealt ne heita pilk sellele, mis- kas Läänemere veetaseme ja maatõu- taandunud kilomeetrite kaugusele. moodi on rannikualadel su kohta pärineb umbes 1050. aas- Et jälgida meretaseme muutusi, on meretasemeM muutusi jälgitud ning tast Stockholmi lähedal asuva viikin- rannas asetsevatele rändrahnudele mida saab selle põhjal arvata tulevi- giaegse Runby küla ruunikivilt. Sellelt raiutud veetaseme märke. Enim tun- ku kohta. võib lugeda, et viikingi naisel Ingridil tud on vast Rootsis Lövgrundi saa- Läänemere rannikul on meretase- oli seal kauba laadimiseks vajalik sil- rel paiknev Celsiuse kivi, millelt võib me muutusi jälgitud ja selle kohta dumiskoht ehk laðbro. Ligi tuhande leida 1731., 1831. ja 1931. aasta kesk- hüpoteese püstitatud juba sajandeid. aasta jooksul on maapind seal tõusnud mise veetaseme tähise (◊ 1). Tempe

◊ 2. Hindamaks maatõusu muutusi, on Läänemere piirkonnas ajalooliselt peetud silmas hülgekarisid. Need olid tähtsad küttimiskohad ja ühtlasi leidus nende kohta kirjalikke märkmeid

28 |428| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ratuurikraadistiku väljamõtleja geo- füüsik Anders Celsius (1701–1744) sai selle mõtte, uurides rannikul asuvaid ja meretasemega seotud rahne ehk nn Fotod: Aivar KriiskaFotod: hülgekarisid ning nende kohta leidu- vaid kirjalikke allikaid. Nendel karidel käisid kohalikud sajandite jooksul hül- geid küttimas ja seetõttu oli neil tähtis osa piirkonna majanduses. Celsius leidis ülestähendusi, kus on märgitud, et osa varem küttimiseks sobivaid kive paikneb nüüd hüljestele liiga kõrgel või on sootuks kuival maal. Sellest teadmisest lähtudes arvutas ta esimest korda ka meretaseme alanemise kiiruse. Alles aastakümneid pärast Celsiuse surma suudeti seda nähtust tänu hülgekaridele ja nendele raiutud veetaseme tähistele seletada maatõusu kaudu [1].

Pinnavormid ja vanad kaardid annavad maatõusust esmaettekujutuse. Tänapäeval on üldlevinud teadus- lik arusaam, et pärast mandriliustiku taandumist Eesti aladelt umbes 13 000 aastat tagasi hakkas maapind siin kohe tõusma. Sellele viitavad erinevused taanduva mandriliustiku serva ees laiunud Balti jääpaisjärve rannamoodustiste tõusukiirustes. Nüüdsel ajal saab maa-ameti LIDARi kõrgusandmete järgi hästi jäl- ◊ 3. Mandriliustike sulamisest tingitud meretaseme tõusu tõttu, mis oli eriti kiire gida Läänemere viimase merelise staa- ligi 7600 aastat tagasi, ujutati üle Pärnu rannikualad ja Sindi-Lodja mesoliitilised diumi Litoriinamere kõrgemaid ranna- asulakohad. Meretase tõusis ligi 10 meetrit üle senise merepinna, mistõttu kuju- moodustisi. Need umbes 7000–7500 nesid tänapäeva reljeefis hästi jälgitavad Litoriinamere kõrgeimad rannamoodus- aastat vanad pinnavormid asetsevad tised. Kui liustike sulamine aeglustus, ületas maatõusu kiirus omakorda mereta- Narva-Jõesuus ja Pärnus praegusest seme tõusu ning seepärast paiknevad nooremad rannamoodustised järk-järgult meretasemest 8–10 meetrit kõrgemal, madalamatel kõrgustel. Fotodel on näha meresetetega kaetud Sindi-Lodja hülge- nooremate rannamoodustiste abso- küttide-kalurite asulakoha kultuurikiht ja sellest leitud luust nooleots Foto: Täll Foto: Jürgen

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |429| 29 Kliimamuutused

Viiburi luutkõrgus on aga järk-järgult mada- Hamina 207 130 SOOME 197 ◊ Turku lam ( 3). Kui maakerge oleks „õigel“ Loviisa Kroonlinn hetkel peatunud, võib-olla oleks siis Helsinki 175 367 3 Tallinna asemel meie pealinn hoopis 151 3 Lihula, mis kunagi paiknes tormide Peterburi 132 Hanko 169 421 eest varjatud vaikse lahe lähedal [6]. 157 Kunda 202 Narva- Loksa& .Jõesuu Ajaloolistelt kaartidelt on hästi Tallinn 160 148 152 Toila näha, kuidas näiteks Saaremaal asuv !Dirhami Ristna 197 Mullutu Suurlaht ja Noarootsis paik- 207 ! Haapsalu 050 100 km nev Sutlepa meri on maakerke ja sete- Rohuküla 160 EESTI te liikumise mõjul järvedeks muutu- Virtsu Vilsandi! 200 Pärnu nud. Selliseid jäänukjärvi on Eesti ran- 275 VENEMAA 206 nikul kümneid. Ka Noarootsi oli veel paarsada aastat tagasi saar nagu mitu teist Lääne-Eesti poolsaart. Kolka !134 2Salacgrīva 228 148 160 ! Ventspils! Roja Setteuuringud ja mõõdupostide 1832Mērsrags 2Skulte 247 andmed lisavad täpsust. Vanad kaar- 2 183 2 Riia did on väärtuslikud ajalooallikad, kuid !Pāvilosta Jūrmala 229 169 LÄTI ei anna maakerke kohta kuigi täpset kõrgeima !Liepāja ega järjepidevat teavet. Üksiti ei kajas- 174 veetasemega kuupäev ta need kuigi kauget aega: vaid kuni 8.–9. jaan 2005 mõned sajad aastad. Seepärast on ikka 143 Sventoĳ & 6. jaan 1975 kasutatud setteuuringute ja veemõõ- 2 2. nov 1969 186!Klaipėda dujaamade andmeid. Geoloogid, aga ! 18. okt 1967 149 Joudkrante LEEDU . 23. sept 1924 ka arheoloogid uurivad, mil moel on 154 3 19. nov 1824 kunagised meresetted või muinaska- Nida kuupäev teadmata lurite ning -küttide peatus- ja sada- makohad sattunud praegusest veepii- ◊ 4. Ajaloolised suurimad dokumenteeritud üleujutused Läänemere idaosas. rist kaugele sisemaale. Nende andme- Kõrgused on toodud riiklikes kõrgussüsteemides sentimeetrites [1] te alusel saab hinnata meretaseme ja maatõusu muutusi. Läänemere rannikul on sada- kond veemõõduposti, milles mõõde- takse iga päev merevee taset ette- antud kindelpunkti ehk ree- peri suhtes. Ajalooliselt on meil reeperiks olnud Peterburi lähe- dal Kroonlinna saarel asuva mõõ- tejaama nullpunkt ehk niinimetatud Kroonlinna null. Tallinnas hakkas veemõõdujaam tegutsema 1842., Narva-Jõesuus 1899., Pärnus 1923. ja Ristnas 1950. aastal. Praegu mõõdab riigi ilmateenistus meretaset 12 rannikuala seirejaamas. Maailma esimene merevee kõr- guse mõõtepost rajati Amsterdamis juba aastal 1682. Praeguseks on selliseid jaamu maakeral üle 1750; peale selle jälgitakse ookeane satelliiti- delt [9]. Läänemere ääres on vanim ◊ 5. 2005. aasta jaanuaris hoiatas erakordse tormi ja üleujutuste eest Tallinna teh- Stockholmis paiknev mõõtepost, kust nikaülikooli küberneetikainstituudi vanemteadur Tarmo Soomere, kes lähtus Taani pärineb üks maailma pikimaid pide- meteoroloogiainstituudi prognoosist. Eestis siis vastavaid prognoosisüsteeme vaid meretaseme vaatluste aegridu: veel ei olnud see algab 1774. a jaanuarist. Esialgu

30 |430| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mõõdeti Stockholmi jaamas meretaset kord nädalas, kuid hiljem iga päev. 20° 30° Pikaajaliste ja järjepidevate mõõt- 70° 70° miste alusel võib üsna täpselt hinnata, kui kiiresti ja kui palju on mere- pind selles jaamas fikseeritud mõõ- telati suhtes tõusnud või langenud. Kõrvutades veemõõdujaamade ja setete andmeid, on võimalik hinnata nii maatõusu kui ka meretaseme pikaajalisi muutusi ning seoseid kliimamuutustega, mis on väärtuslikud taustandmed meretaseme tuleviku- 65° 65° prognooside jaoks.

Andmeridades ja kirjalikes allikates kajastuvad möödaniku tormisünd- mused. Meretaseme andmeridadest 9 saab peale pikaajaliste trendide ilm- sikstuleku ka väärtuslikku teavet mine- 8 vikus aset leidnud äärmuslike ilmaolu- de kohta. Nagu mujal Läänemere ida- 7 osas (◊ 4) tekitavad ka Eesti ranni- 60° 6 60° kualadel probleeme tugevatest edela- 5 ja läänetormidest tingitud veetõusud 4 ehk tormiajud. Need on järsud, lühi- 0 ajalised (üks-kaks ööpäeva) ja hõlma- 3 vad vaid teatud piirkondi. Selleks et veetase Eesti rannikul kerkiks väga 2 kõrgele, on peale tuule tugevuse oluline tsükloni teekond: tsükloni kese 1 peab mööduma Eestist paarsada kilomeetrit põhja poolt. 55° 55° Tormide põhjustatud lühiaegset 20° 30° kõrget veetaset on ajaloo vältel registreeritud merevaatlusjaamades instru- mm/a mentaalmõõtmiste abil. Ühtlasi on neid 0246810 sageli kajastatud mõõtmiste-eelsel ajal vanades ajakirjandusallikates. Näiteks ◊ 6. Maatõusu kiirus (mm/a) Fennoskandias ja Eesti alal [2]: jääajajärgse maatõusu Läänemere kõrgeim teadaolev veeta- kese on praegu Põhjalahe läänerannikul se 421 cm on mõõdetud Peterburis 1824. aasta 19. novembril [1]. Sama tormiga seotud kõrget veetaset ning 180 cm) kõrgemal kui harilikult ning 2005. aasta jaanuaritormi Pärnus, sellega kaasnenud kahjusid Pärnus, nüüd tundub veidike, et ta kerkib ise- kus saime hoiatuse üleujutuse kohta Haapsalus, Narvas ja Kundas on kir- enda lõpuni, nii nagu väikese jõe sild viimasel hetkel tänu akadeemik jeldatud toonastes ajaleheartiklites. tükkideks kisti [---] Tarmo Soomerele ja hästi toimiva- Näiteks kõnealuse marutormi tegevust Instrumentaalmõõtmiste ajalugu tele Taani prognoosisüsteemidele Pärnus on ajakirjas Ostsee-Provinzen- Eestis on üsna lühike, valdavalt alla (◊ 5). Võtsime sellest õppust ning Blatt [11] kirjeldatud nõnda: 100 aasta. Seetõttu tuleb tuleviku- nüüdseks on Eestil oma süsteem, Kogu selle öö täna (uue kalend- prognooside suurema usaldusväärsu- mis annab päev kuni kaks varem ri järgi 19.11 [11]) keskpäevani on se nimel süveneda arhiiviandmetes- märku, kui meie rannikulinnu peaks meil olnud merel kõva torm, nii et vesi se ning koguda infokilde varasemate mõni suurem uputus ohustama (vt jões ning rannas võib tungida maale, äärmuslike ilmastikunähtuste kohta. http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php). nagu see juhtus 23 aastat tagasi samal Kindlasti ei ole mineviku- Viimast üleujutust 2015. aasta det- aastaajal, mil vesi oli pisut kõrgemgi. sündmustest kunagi hilja õppi- sembris ennustas see süsteem mär- Siiski on meie ujuvsild 6 jalga (umbes da. Siinkohal tasub meenutada kimisväärselt täpselt.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |431| 31 Kliimamuutused

Absoluutset maatõusu analüüsides 20 ilmneb, et jääajajärgse maatõusu kes- maailmamere praegune tase 0 kus on praegu Põhjalahe lääneranni-

-20 kul. Maapind tõuseb seal Maa raskuskeskme suhtes peaaegu 10 mm aastas -40 (◊ 6). -60 See on heas kooskõlas geoloogili-

Merevee tase (m) se andmestikuga, sest Põhjalahe lää- -80 nerannikul asuvad ka kõige kõrgema- -100 viimase jääaja maksimum le kerkinud vanad rannamoodustised. -120 Mida kaugemale keskmest, seda aegla- 0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000 semaks maatõus jääb. Aastat tagasi Eestis tõuseb maapind kõige kiire- ◊ 7. Maailmamere taseme pikaajalised muutused on seotud jääaegade ja jää mini Loode-Eestis ja Hiiumaal: umbes vaheaegadega [7] 3,5 mm aastas, ent Kagu-Eestis vaid 1 mm aastas.

Kui palju on maailmamere tase muutunud möödanikus ja mis juhtub tulevikus? Mõistagi on tuleviku prognoosimine küllaltki keeruline ja mitmetahuline valdkond. Umbes aasta tagasi tekitas Eesti uudisteportaali- des elevust Tartu ülikooli geograa- fiaosakonna kodulehel esitatud ani- matsioon. See näitab, kuidas Eestimaa kaob vee alla, kui veetaset Läänemeres viie meetri kaupa tõsta. Alguses upu- vad Lääne-Eesti mandriosa ja saared ning lõpuks jäävad veeväljale nukra- te saarekestena paistma vaid kõrgus- tikud [6]. Vastupidi paljudele internetikom- menteerijatele ei maksa kaardiraken- dusse suhtuda kui teadlaste maail- malõpu tulevikuprognoosi. Eelkõige on see mõeldud, tutvustamaks geo- ◊ 8. Prognoositav merevee taseme tõus (cm) Eesti aladel 21. sajandil eri kliima graafiahuvilistele Eesti kõrgusmudeli stsenaariumide põhjal, võrreldes keskmise meretasemega aastal 2000 kasutusvõimalusi. Geoloogilises ajas on jääajad ja jää- vaheajad vaheldunud üsna korrapära- Üksikasjalikud maatõusu and- nas analüüsitakse Põhjamaade geo- selt ning sedamööda on muutunud ka med tulevad satelliitide kaudu. deesiakomisjoni (NKG) geodünaami- maailmamere tase. Viimase poole mil- Tänapäeva satelliidiandmed võimalda- ka töörühmas. joni aasta jooksul on jääaegade mere- vad leida iga koha absoluutse maatõusu Uued satelliiditehnoloogiad ei tase olnud ligi 120 meetrit praegusest väärtuse. See tähendab, et muutusi ei tähenda muidugi seda, et geoloogi- madalamal ning kõige soojematel jää- võrrelda enam maapealse kindelpunk- lised uuringud peaksid lõppema või vaheaegadel vaid 5‒10 meetrit nüüd- ti suhtes, mis võib ju samuti tõusta või veemõõdujaamad oma uksed sulge- sest kõrgemal (◊ 7). hoopis vajuda, vaid Maa raskuskeskme ma. Vastupidi: igal meetodil on oma Otsides praegusele kliimasooje- suhtes. Geopositsioneerimissüsteemi nišš ja ainult eri andmeid kõrvutades nemisele sarnasusi möödanikust, (GPS) abil tehtud kordusnivelleeri- ning alatasa täiendades saame täie- tuleks tähelepanu pöörata viimasele mised ja GPSi-püsijaamade mõõtmi- likuma pildi sellest, mis keskkonnas ehk Eemi jäävaheajale ligi 130 000 ‒ sed annavad nüüd teadlaste käsutusse toimub. Praegu on GPSi-püsijaamade 115 000 aastat tagasi. Näiteks jaa- äärmiselt põhjalikud maapinna liiku- põhiprobleem endiselt mõõteperioodi nuarikuud olid siis Eesti aladel ligi mise andmed. Maatõusu dünaamikat lühidus: aegread hõlmavad vaid mõni- kuus kraadi tänapäevasest soojemad Skandinaavias ja Läänemere piirkon- kümmend aastat. ja maailmamere tase kuus kuni üheksa

32 |432| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ortofoto: maa-amet Ortofoto:

◊ 9. Prognoositav suurim tormiaju ulatus Pärnus aastal 2100: keskmine meretase IPCC [4] äärmusliku kliimastsenaariumi RCP8.5 järgi (mediaan 74 cm) ja maakerge NKG2005LU mudeli põhjal [2] annavad meretaseme tõusuks ligi 55 cm võrreldes aastaga 2000; sellele on lisatud tormiaju 350 cm [10]. Võrdluseks on kaardile lilla joonega kantud tänapäevane 300 cm sama- kõrgusjoon, mis on Pärnu linnavalitsuse määratud üleujutusohtlike alade piir meetrit tänapäevasest kõrgemal. tikke. Euroopa mägikuurortides on veest voolab varsti üle klaasi ääre. Sedalaadi võrdlused möödani- liustikud sulanud silmanähtavalt: vii- Mõistagi ei tõsta maailmamere soo- kuga võimaldavad luua raamistiku, mase poole sajandiga on orgudesse juslik paisumine veetaset aastas küm- kui kõrgele võiks kliimasoojenemi- ulatuvad jääkeeled taandunud sadu neid meetreid, nagu seda teeks näiteks se tagajärjel meretase üldse tõusta. meetreid. Arktika jääkate on aastast Antarktika sulamine, vaid millimeet- Samas napib meil praegu teadmisi aastasse vähenenud, nii et 2013. aasta reid. Teadlased vaidlevad üsna ägedalt, selle kohta, kui kiiresti Eemi jääva- suvel alustas Hiina kaubalaev Yong kas maailmamere tase on inimmõjul heajal meretase kerkis. Me ei tea, kas Sheng teekonda Euroopasse juba juba tõusnud ja kui suur see tõus on see toimus sama kiiresti nagu viimase Põhja-Jäämere kaudu. olnud. suurema veetõusu ajal ligi 7600 aas- Antarktika ja Gröönimaa praegu- Nõnda nagu maatõusu puhul on ka tat tagasi. Meretase tõusis siis sajan- ne intensiivne sulamine on ärgitanud siin hulgaliselt küsimusi, millele ei ole di jooksul vähemalt ühe meetri jagu teadlasi tuliselt vaidlema. Viimaste kerge vastata. Kas mõõtepostis ker- ning uputas kiviaegsed asulapaigad aastate uurimistulemuste järgi on ka kib merevee tase või hoopis langeb Narva ja Pärnu piirkonnas (◊ 2). Või maapind? Võib-olla saab merevee tõusukiirust võrrelda annab veetaseme hoopis hilisjääajal Böllingi kliimasoo- Peale sulavate liustike kergitab maa- tõus hoopis märku jenemise ajal ligi 14 600 aastat taga- ilmamere taset kliimasoojenemisest pikka aega ühest si aset leidnud muutusega: meretase suunast puhuvatest kerkis toona sajandi jooksul vähemalt tingitud soojuslik paisumine. tuultest? neli meetrit. Viimane on ühtlasi kõige Sestap võib tea- kiirem teadaolev jääajajärgne mereta- duskirjandusest, seme tõus. Antarktika ja Gröönimaa rannikulähe- iseäranis aga vastandlike huvirühma- dased liustikud kiiresti sulama haka- de veebilehtedelt leida eri hinnanguid Jõuame nüüdisaegsete sõlmprob- nud, nõnda et maailmamere tase on selle kohta, kui palju on inimtekke- leemide lähtepunkti: inimtekkeli- selle tõttu aastail 1992–2011 tõusnud lise kliimasoojenemise tõttu viima- sed kasvuhoonegaasid. Veetaseme ligikaudu 0,6 mm aastas [8]. se kahe sajandi jooksul maailmamere tõus ja sellest tulenevad ohud on Peale sulavate liustike kergitab tase muutunud. Tõsiseltvõetavad hin- põhiargumente, miks inimkond peab maailmamere taset kliimasoojenemi- nangud veetaseme tõusu kohta jää- kasvuhoonegaaside heidet piirama. sest tingitud merevee soojuslik paisu- vad umbes 30 cm piiresse, kusjuu- Kui kasvuhoonegaaside sisaldus suu- mine: mida soojem on vesi, seda suures 19. sajandi arvele jääb maailma- reneb, siis atmosfäär soojeneb ja üht- rem on selle ruumala. Pange ääreni mere taseme tõusust umbes 10 cm ja aegu kütab ookeane ning sulatab lius- täis veeklaasi alla põlev küünal – osa 20. sajandi arvele 20 cm [9]. Lihtne

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |433| 33 Kliimamuutused

arvutus näitab, et möödunud sajan- tuste tõttu Maa gravitatsiooniväljas di jooksul on veetase kerkinud 2 mm üle maakera ebaühtlaselt. Läänemere aastas. Selles rehkenduses on aga pei- piirkonna mudelite järgi võiks maail-

dus veel üks konks: maailmamere Urmas Saard Foto: mamere tase Eesti rannikul tõusta ligi taseme tõus pole kogu maakeral üht- 85%, seega mõnevõrra vähem globaal- lane. Ekvatoriaalaladel ja troopikas on sest keskmisest. Ent Soome kolleegide see toimunud kiiremini, meie kandis arvutuste põhjal tuleks kliimamuutus- aeglasemalt. te tagajärjel tugevnevate tuulte toimel Maailmamere tõus 20‒30 cm ei lisada globaalsele keskmisele veetase- tundu olevat palju. Ent kui võtame me tõusule veel mõned sentimeetrid. arvesse, milline hulk inimesi elab soo- Pidades silmas praegust uurimissei- jadel maadel ookeani rannikul, tähen- su, saame meretaseme muutuste kohta dab iga sentimeeter veetõusu sadade- järeldada peamiselt seda, et sel sajan- le tuhandetele elu ja surma küsimust. dil ületab meretaseme tõus maatõu- 114 miljoni elanikuga Bangladeshis su kiirust kogu Eesti rannikualal. Seni ulatub 20% maast vaid kuni meeter on Eestimaa meie meeleheaks pide- üle merepinna ning nendel aladel elab valt suurenenud, aga peatselt hakka- umbes 15 miljonit inimest. me merele maad kaotama. Praeguseni Maailmamere tõus on ärevusse aja- ◊ 10. Pärast 2005. aasta jaanuaritormi on Loode-Eestis absoluutne maakerge nud ka Vaikse ja India ookeani väi- paigaldati Pärnu Vallikääru silla juurde ületanud meretaseme tõusu ja Edela- kesed saareriigid. Saalomoni saartel suuremate tormide markeerimiseks ning Kirde-Eestis on see olnud enam- on tänavu avaldatud uuringu alusel mõõtelatt. Meretaseme tõusu ja vähem tasakaalus [5]. Ent ka optimist- selgunud, et viis varem taimestiku- ideaaltormi korral sajandi teisel poolel liku kliimamuutuste stsenaariumi järgi ga kaetud korallsaart on kadunud. võib lati pikkus osutuda lühikeseks on oodata veetaseme tõusu, järelikult Õigusteadlased arutlevad juba selle kiiremagi maatõusuga Loode-Eestis üle, mis saab riigist kui institutsioonist rannajoon taandub. siis, kui selle territoorium kliima soo- Nagu senine maatõus jääb ka mere jenemise tagajärjel vee alla kaob [4]. Esimene, optimistlikuks peetav pealetung igapäevaelus märkamatuks. Meretaseme tulevikuprognoosidest stsenaarium kannab IPCC kliimara- Piltlikult öeldes: kliimamuutuste tõttu tasub tõsisemalt võtta ÜRO valitsus- portis nime RCP4.5. Selle järgi suudab ülehomme veel Noarootsist saart ei tevahelise kliimamuutuste nõukogu inimkond kasvuhoonegaaside heites saa. Ilmselt isegi mitte sajandi lõpuks. (Intergovernmental Panel on Climate kokku leppida ja seda tasapisi piirata. Küll aga hakkavad need lisamillimeet- Change, IPCC) analüüse 2100. aasta- Sel juhul võib sajandi lõpuks veetase ritest kasvavad sentimeetrid mängi- ni [4]. Ka IPCC prognoosides on mitu Eesti rannikul tõusta 20‒40 cm võrrel- ma rolli suurte tormide ajal. Eesti varianti, olenevalt sellest, mida võtab des 2000. aasta tasemega. rannikulähedastes linnades, näiteks inimkond ette atmosfääri paisatavate Pessimistliku stsenaariumi Pärnus, kus maapind kerkib merest kasvuhoonegaasidega. Kui suudetak- (RCP8.5) põhjal jätkab inimkond kas- kaugenedes väga aeglaselt, tähendab se kokku leppida ja heidet vähenda- vuhoonegaaside õhkupaiskamist ilma mõni sentimeeter meretaseme tõusu da, siis on oodatav meretaseme tõus mingite piiranguteta. Kui meie tulevik seda, kas tormivesi ulatub järgmist väiksem. Kui kokkulepeteni ei jõuta osutub selliseks, siis on merevee tase tänavat üle ujutama või mitte. ja praegune saastamine jätkub, on ka Eesti looderannikul 21. sajandi lõpus Kui kliima soojeneb pessimistli- tõus suurem. Paraku tuleb ühtaegu ku stsenaariumi ehk arvestada sellega, et isegi kui praegu RCP8.5 järgi ja sajan- kõik inimtekkelised saasteallikad päe- Sel sajandil ületab meretaseme tõus di lõpus tabab Pärnut vapealt kinni keerata, jätkub (inim- tõenäoliselt maatõusu kiirust kogu „ideaaltorm“, võib aju- mõjuline) kliimasoojenemine ja ka vesi tõusta kuni nelja meretaseme tõus vähemalt 21. sajandi Eesti rannikualal. meetrini üle tänapäe- keskpaigani. vase meretaseme ja ulatuda kaugele üle Milline tulevik ootab Eestit? Võtame umbes 40 cm ja Pärnu ning Narva- Karja tänava ning uputada ka Väike- aluseks kaks IPCC arengustsenaa- Jõesuu piirkonnas ligi 55 cm kõrgem Kuke tänava majade keldrid (◊ 9). riumi ja vaatame, kui kõrgele kerkib kui sajandi algul. See ideaaltorm on muidugi teoree- Läänemere tase Eesti rannikul aastal See rehkendus vajab tulevikus kind- tiline ehk modelleeritud võimalus, kus 2050 ja 2100. Selleks lahutame ennus- lasti täpsustusi. Näiteks ei ole arves- kõik uputust soodustavad loodusolud tatavast meretaseme tõusust abso- tatud, et sulanud liustike vesi jao- langevad täpselt kokku. Säärase tormi luutse maakerke väärtuse (◊ 8). tub liustike sulamisest tingitud muu- võimalus ei ole väga suur. Ent järg-

34 |434| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mine Pärnu üleujutus võib ainuük- Kirjutis on koostatud Eesti riikliku Estonian Journal of Earth Sciences 62 (2): 73‒92. si meretaseme tõusust tingituna olla kliimamuutustega kohanemise stra- 6. Mandel, Mati 2000. Lihula muinas- ja kesk- palju suurem kui 2005. aasta jaanua- teegia koostamist toetava projekti aeg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. ris (◊ 10). „Kliimamuutuste mõjude hindami- 7. Rohling, Eelco et al. 2009. Antarctic tempe- rature and global sea level closely coupled Mida siis teha Pärnu, Haapsalu, ne ja kohanemismeetmete väljatöö- over the past five glacial cycles. – Nature Kuressaare ja Tallinnaga? Mõistagi ei tamine planeeringute, maakasutu- Geoscience 2: 500–504. tasu minetada kainet mõistust. Nagu se, inimtervise ja päästevõimekuse 8. Shepherd, Andrew et al. 2012. A Reconciled Estimate of Ice-Sheet Mass Balance. ‒ öeldud, muutused ei kulge kiiresti. teemas“ (KATI) uurimistööde alusel. Science 338: 1183–1189. Kui laine käib üle sadamakai, tuleks 9. Summerhayes, Colin P. 2015. Earth’s kaid rekonstrueerida ka siis, kui päe- 1. Averkiev, Alexander S.; Klevannyy, Climate Evolution. Wiley-Blackwell. Konstantin A. 2010. A casestudy of the 10. Suursaar, Ülo et al. 2006. Cyclone Gudrun vakorral ei oleks kliima soojenemine. impact of cyclonic trajectories on sea in January 2005 and modelling its hydrody- Siiski peaksime siin maailmamere level extremes in the Gulf of Finland. ‒ namic consequences in the Estonian coastal nukas aduma, et muutuste tõttu hak- Continental Shelf Research 30 (6): 707–714. waters. ‒ Boreal Environment Research 11 2. Ågren, Jonas; Svensson, Runar 2007. (2): 143–159. kab meri Eestimaad aegamisi kahan- Postglacial Land Uplift Model and System 11. Tarand, Andres; Jaagus, Jaak; Kallis, Ain dama. Eestit Hollandi moodi tammi- Definition for the New Swedish Height 2013. Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. dega piirata oleks liig, kuid ometigi System RH 2000. LMV-Rapport 2007: 4, Tartu ülikooli kirjastus, Tartu. Lantmäteriet, Sweden. peaksime rannikul toimuvat terase- 3. Ekman, Martin 2009. The Changing Level Alar Rosentau (1975) on kvaternaarigeo- malt jälgima. of the Baltic Sea during 300 Years: A Clue to loog, Tartu ülikooli geoloogiaosakonna Esmalt on arukas kinni pidada ehi- Understanding the Earth. Summer Institute vanemteadur. for Historical Geophysics. Aland. Merle Muru (1983) on geograaf, töötab tuskeeluvööndist. Eestil on üsna hea 4. IPCC 2013. Climate Change 2013: The ranna ja kalda kaitse seadus: see ei Physical Science Basis. Contribution of Tartu ülikooli geograafiaosakonnas geo- informaatikuna. kaitse üksnes meie ainulaadseid ran- Working Group I to the Fifth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Enn Karro (1966) on hüdrogeoloog, nakooslusi, vaid takistab õigustama- Climate Change. Cambridge University Tartu ülikooli geoloogiaosakonna vanem- tult enesekindlatel inimestel rumalusi Press. Cambridge, United Kingdom and teadur. tegemast. Ehitis vee ääres ei tähenda New York, USA. 5. Jaagus, Jaak; Suursaar, Ülo 2013. Long-term Mait Sepp (1974) on loodusgeograaf, pelgalt kaunist vaadet, vaid ka seda, et storminess and sea level variations on the töötab Tartu ülikooli geograafiaosakon- vesi tuleb paratamatult varem või hil- Estonian coast of the Baltic Sea in relation nas klimatoloogina. jem tuppa. to large-scale atmospheric circulation. ‒

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |435| 35 Üks Eesti paigake

Koopasuu rauarikkas ümbruses kasvavad lepiklilled, raualembe- sed kevadlilled Fotod: Ingmar Muusikus Fotod:

Näiteks Kuusalus ja Võnnus, Pilistveres ja Hallistes, ka Saaremaal on Uku kohta küsitud, aga ei ole temast teatud midagi. Uku on kõige tuttavam Virumaal, kusjuures Kadri Tamm märgib võimalikku seost Soomega, ja Lõuna-Eesti mõnes kihelkonnas. Kanepi kihelkonnas olnud Ukule ohverdamine õige moes veel sada aastat tagasi (teade aastast 1932), kusjuures „seda tehti nii salaja, et ris- tiusu papid ei osanud kahtlustadagi asjaosalisi“. Teade Põlvast (1933) kinnitab, et Uku on sama mis Taevaisa. Karilatsis paluti enne tarest välja astumist Ukut põlvili ja „tettu ütse- ga ütessaa risti põlvi pääle“. Loe: tehti söetükiga üheksa risti põlvedele. Üks teadetest viitab otsesemalt Uku kodule: „Vuojõe ääres Süvähavva Pusä talu juures on kõrge koobas, kus Piksest tabatud kuusk kaldapõndakul elanud jõe- või piksejumal. Koopas olnud jumala kangapuud ja vokk“. Vuojõgi on Võhandu, mille ülem- jooksu on ka Pühajõeks kutsutud. Kus elab Uku? Kangaspuude või vokiga sarnane- vat heli võib tekitada ka vaikuses voo- Juhani Püttsepp on Matthias Johann Eisen oma „Eesti lav allikas, mille hääl koopas vastu mütoloogias“ märkinud, et ta võib kajab. ahvastikuregistri andmeil elab meid „alati aidata“? Ka meie hõimlaste Eestis 625 inimest, kellele on soomlaste uskumuse järgi on Uku ehk Uku käis külas. Kes on käinud keva- eesnimeks antud Uku. Ja veel Ukko „ylijumala“. disel paadimatkal Võhandul, teab hästi 14,R kel Uku on perekonnanimi. neid kütkestavalt kohisevaid veskipai- Kus elavad meie Ukud? Kõige loo- Virumaal ja Võhandu ääres. se ja punakaskollasid liivakivimüü- mulikum vastus oleks justkui, et nad Kirjandusmuuseumi arhivaar Kadri re ehk taevaskodasid: Paidra, Leevi, elavad Uku talus või tänaval. Küllap Tamm asetab lauale päevinäinud Süvähavva ... mõni elabki. kartoteegikasti, kus leidub näputäis Lehekuu 17. päeva õhtul juhatab Kaardifirma Regio andmehaldur sajandivanuseid sedeleid. Loeme Uku Raatuse kooli raamatukoguhoidja Eha Tiit Pahmar otsis Eesti Looduse palvel kividest, mis olid „suured kivid hiie- Valge meid Soohara kaudu Süvähavva sellenimelisi paiku ja leidis kaartidelt de juures“ (Ambla, umbkaudu 1890), lähedale Uku koopa juurde, kust voo- näiteks Uku küla Kadrina vallas ja Uku kuhu kevadisel külviajal viidi „andeid lab välja punaka veega allikas. mäed sama valla Arbavere külas, neli igast viljaseltsist“. Ka Uku vakkadest, Eha pärineb lähedusest Leevilt ja Uku tänavat, ühe Uku aiandusühistu mis tehtud peergudest ja mille sees käib allikal sageli. ja üle poolesaja Uku nimega katastri- küünal ja mitmesuguseid ande: viina, Paneme vett silmadele ja joome, üksuse. Peale selle 35 Ukuaru-nimelist kärjemett, raha, riideid. raua maitset on tugevasti tunda. Eha üksust ja muudki Ukuga seotut. Piirkonniti leidub teateid Uku kõneleb, et koopast on kuuldud kost- Kus elab aga see Uku, kelle kohta kohta enamjaolt kahest kandist. vat regilaulu ja nähtud sealt auru tõus-

36 |436| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mas. Juhin kaaslaste tähelepanu väl- gust tabatud puule ürgoru kõrgel kal- dapõndakul. „See ongi Uku kodu, Uku elab siin,“ ütleb Eha. Pikselöögist tabatud kuuse tüvelt loeme teadet: „15. juulil 2014 kella 18 paiku liikus siit üle äikesepilv. Pilvest kärgatas kõu ehk pikne ja tabas siin kuuske. Pikselöögi järel paiskus ümbrusesse palju pilpaid ja laaste. Õnneks inimesi puu all ei olnud. [---] Õppevahendina hoiame selle piksest räsitud puu mõneks ajaks vaatami- seks, kuna kohe siinsamas all on koobas, mida kutsutakse ka Uku koo- paks. Uku on üks muistsete eestlaste jumalatest, siis võime öelda, et Uku käis külas. MTÜ Ürgoru Arendamise Selts“.

Koobas muutub üha vägevamaks. Ülo Heinsalu kooparaamatust [1] saab teada, et Uku koobas on muist- ne ohverduskoht ja siinsamas naabruses asuv Sõjatare iidne pelgupaik, kaevatud Rootsi sõja ajal. Varemalt sai Uku koopasse paadiga sisse sõita. 1983. aastal varises koobas osaliselt sisse, kuid allikarohkuse tõttu suureneb ta nii sügavuti kui ka laiuti kiiresti, märgib Kristel Vilbaste oma raamatus „Eesti allikad“ [3]. Liivakivilasundi tüsedus ulatub Lõuna-Eesti aladel 400 meetrini. Jõgi uuristab end üha sügavamale liiva kivisse. „Ükskord kauges tulevikus on nüüdsete paarikümnemeetriste tae- vaskodade asemel üüratud mitmesa- ja meetri kõrgused liivakivijärsakud,“ on nentinud Hendrik Relve ajakirjas Loodus [2]. Uku kodu Pühajõe veeres muutub aastakümnetega üha võimsa- maks. Kas ka usk Ukusse vägevamaks? Piksest tabatud puud ja kaunist koo- bast Võhandu ääres tasub igal juhul uudistada.

1. Heinsalu, Ülo 1987. koopad. Valgus, Tallinn. 2. Relve, Hendrik 2005. Aeg tiksub Ahja tae- vaskodade kasuks. – Loodus 6: 28–31. 3. Vilbaste, Kristel 2013. Eesti allikad. Varrak, Tallinn. Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja kirjanik. „Uku, ära väga hullusti mürista!“ paluvad retkelised Võhandu-äärse Uku koopa juures

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |437| 37 Huvitav Eesti Foto: Tõnu Tunnel Tõnu Foto:

Installatsioon Ruup on viide kuulmismeelele: kõlakojad pakuvad mugavat võimalust eemalduda tormakast linnaelust, nautida vaadet metsale ning kuulata metsa hääli Metsaruuporid kaiguvad Pähnist üle maailma Triin Männik da, magada, mõelda. Nende loojate saadi metsas, siis jõuti kiiresti Eesti ja juhendaja meelest on Ruup avatud praeguse metsaarhitektuuri olemuse- õrumaal Pähnis seisab ühes raamatukogu, kus on ainult üks raa- ni. RMK matkaradade ja peatuspai- rahulikus hämaras kuusetukas mat: loodus. kade võrgustik on hea. Kuid tekkis kolm hiiglaslikku puidust ruu- küsimus, kas ruumilistes sekkumis- porit,V mille kaja on nüüdseks teinud Arhitektide mõttejõud ja hea tes metsas saaks natuke rakendada ka ringi ümber terve ilma. See on Ruup, metsaarhitektuur. Esimest korda arhitektide mõttejõudu. Kui seda käsi- Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuu- sattusid EKA sisearhitektuuri osakon- tada teadlikult, siis võiks Eesti met- riüliõpilaste loodud installatsioon, mis na juhataja Hannes Praks ja arhitekt saonnid olla sama inspireerivad nagu kutsub metsa kuulama ning pakub Aet Ader Eesti metsade puhkekohta- sedalaadi objektid näiteks Norras. rändajale võimalust puhata nii selga dest, metsaonnidest ja radadest rää- Samal sügisel EKAs alustanud sise- kui ka mõtet. Ruuporites saab istu- kima 2014. aasta suvel. Kuna kokku arhitektuuri esimest kursust innustati-

38 |438| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Matsi teerist 6,5 km

Pähni RRMKMK PPäPähniähnihnhnini lollooduskoduodo skeeskuskus PähPäPähniähnii paisjärvpaipaisjäjäj rvrv

Metsa kõlakojad ja i o hn Pä 0 200 000 4004 m

oja äp

n Krabi 4,5 km Kü

Pähni kõlakojad ehk metsaruuporid asuvad Võrumaal RMK-le kuuluva Pähni looduskeskuse lähedal metsas Foto: Henno Luts Foto:

Mullu septembris avatud kõlakodade tekkeloos on oma osa olnud kirjanik ning semiootik Valdur Mikital, kellega koos üliõpilased metsas ideeotsinguil käisid gi ühiselt mõtlema metsale ning tuden- mist. Ent siin jõuti tupikusse: ei suu- vusvahelist tähelepanu: „Täpselt sellise gid said lahendamiseks semiootik detud endale põhjendada, miks raa- bravuurika jutuga meie põhilise koos- Valdur Mikita mõttearendusest pärit matukogu üldse metsas peaks olema. tööpartneri ja ruuporite tänase oma- ülesande ehitada valmis metsaraama- Segadusse ajas ka lahenduse praktiline niku RMK juurde läksimegi. Nad mui- tukogu. Sellele järgnenut on Hannes pool: kütteta ruumis rikuks novembri- dugi esmalt muigasid, mõeldes: „on Praks kirjeldanud nõnda: „Üliõpilased kuine niiskus raamatud ära. vast hampelmannid“. Kui aga tänaseks läksid koos Mikitaga mõneks päe- Kogu projekti päästis tudeng Birgit saavutatut kahe sõnaga kokku võtta, vaks metsa lahenduse jaoks sisendit Õigus, kes tabas ära, et metsas luge- siis tundub, et oleme loonud üleilmse hankima, ent metsaseminar kukkus mise asemel tuleks hoopis „metsa monumendi süvenemisele. Tundub, et läbi, kuna vast pool päeva oli võimalik lugeda“. Nõnda on väga tõenäoline, see sümbol on meie kärmes ja kroo- intellektuaalsetel teemadel vestelda, et hiidruuporid on saanud algmõtte niliselt pealiskaudses kultuuriruumis kuni tudengite kohal hakkas keerlema seenelise otsingust ja sümboliseerivad paljusid puudutanud. Kogu projektil helikopter ning mõne hetke pärast oli metsas huikamist. Tudengeid juhen- on mõistagi ka väiksem ja pragmaatili- muidu vaikne laas täidetud politseini- danud arhitektidele tundus ülesanne sem eesmärk: jätkata EKA sisearhitek- kega. Põhjus: kadunud oli seenelisest põnev: lõpuks ometi sai mõtestada tuuriosakonnas kohalike tuummee- vanamemm. Kogu ülejäänud päeva metsa minimaalset ruumi, sest tava- diumite, nagu võsa, lörts ja kaamos, veetis kursus politseiahelikus hõiku- liselt tegutsevad arhitektid ju linnas. arusaadavasse disainikeelde tõlkimist“. des seenelist otsides.“ Hannes Praks tunnistab, et juba Naasnud kooli, jätkasid tuden- alguses oli südames soov luua Eestile Miks sisearhitektid metsaga tegele- gid metsaraamatukogu projekteeri- midagi erilist, mis ühtlasi köidaks rah- vad? Pähni metsaruuporite fännid on

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |439| 39 Huvitav Eesti

imestusega küsinud, miks metsaarhi- se hinge. Üks tudengeid juhendanud tektuuriga tegelevad just sisearhitek- arhitektidest Aet Ader ütleb, et matka- tuuritudengid. ja võiks Pähnis pühenduda praegusele

Osakonna enda sõnul on Eestis Tunnel Tõnu Foto: hetkele. Linlased lähevad metsa taba- aastaid sisearhitektuurist räägitud nn ma aeglust ja mõneti isegi tajuma sel- välisseinapõhiselt: kõik see, mis aknast liseid riske, mida nüüdisaegne linna- välja ulatub, ei ole enam justkui sise- keskkond ei paku. See parandab eba- arhitekti asi. Selline määratlus prae- harilikus keskkonnas keskendumis- gust EKA sisearhitektuuri osakonda Kolme lehisepuust ruupori teekond võimet. Pähni võiks isegi soovitada ei kõneta; nende meelest on hoopis ühest Eesti servast teise ehk Tallinnast minna üksi, et kuulata oma mõtteid. põnevam väljendada oma tegevust Läti piiri lähedale Pähni metsa Ruuporid on matkajale üllatus: see on inimmõõtmelisena. justkui absurdne ootamatus Läti piiri Nii ei ole enam peamine see, kas äärses tihnikus, sümboolne viide kuul- tegutsetakse sise- või välisruumis, vaid mismeelele. vaadatakse inimest ja teda vahetult del varju ja suupoolist. Viimane Teise Sellest viitest võiks ju piisatagi, ümbritsevat ruumi. Metsaruuporite maailmasõja järgsetel aegadel metsa et panna inimesi kuulatama metsa puhul on samamoodi: huvi hakkas pagenud metsavend saadi kätte alles hääli. Ruuporite sees saab mõnusalt pakkuma metsas uitajale vajalik mini- seitsmekümnendate lõpul. Nagu näha, istuda, sest tahukad pakuvad õiget maalne ruum. võib ka kolm kümnendit metsas elades nurka selja toetamiseks. Ühtlasi on Mingil määral tegelevad disainerid, vastu pidada. Sisearhitektuuri osakon- ühelt poolt võimalik suunata pilk tae- arhitektid ja sisearhitektid metsa ja pui- nas tegeleme metsavendluskogemuse vasse ja teiselt poolt näha sammalt duga ka sellepärast, et peaaegu pool kaasaegse tõlgendamisega, kusjuures ning mustikaid: aina kiiremas maail- Eesti pindalast on kaetud metsaga ning oma õppekavas ei defineeri me metsa- mas peitub saladus just lihtsates vaa- puidukasutus on meil tavapärane. na mitte ainult puudesalu, vaid ka teh- detes. Ent Praksi sõnul pole eestlase suhe noloogilist infovõsa.“ Triin Männik (1978) on metsaruuporite metsaga vaid pragmaatiline: „Metsa ja meeskonna liige, kes aitas kõlakodadel eestlase vahel on mingit sorti sõbrasu- Eesti metsadesse on peidetud jõuda laia maailma, tegeldes kommuni- he. Mets on pakkunud rasketel aega- kaart, mis juhatab otseteed iseene- katsiooniga.

Soovitusi Pähni tulijale:

RMK Pähni looduskeskus on suveperioodil avatud iga päev 11–18. Kunagine Roosa metskonna maja on hubaselt renoveeritud, täiendada saab nii veevarusid kui ka teadmistepagasit. Õuesõppe ja koolituste läbiviimiseks on olemas seminariruum ja uhiuus väliõppeklass.

Pähni paisjärve äärde jääb omae e olemise paik metsaonni ja lõkkekoha näol. Aktiivse puhkuse nautijaid ootab RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee ja kolm õpperada.

Pähni lähistel asub ka põnevate radade ja legendidega Paganamaa. Vastvalminud vaatetornist saab imetleda Lõuna-Eesti maastikku ja piiritagust Lätimaad.

www.loodusegakoos.ee

40 |440| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Essee Foto: Tiina Tiina KaljundiFoto:

Orto botanico di Padova on maailma vanim, alates 1545. aastast tänini ühes ja samas paigas tegutsenud akadeemiline botaanikaaed. Selle lõunaosa kasvuhoonetornis kasvab 1585. aastal istutatud palm – Goethe palm, kuna poeet on sellest kirjutanud oma 1786.–1788. aasta Itaalia-reisi päevikus Otsigem elu olemust Maalt Tiit Kändler Nüüdseks on Padova ülikool haldurikohustest. Pildistan vapusta- oma 60 000 üliõpilasega väidetavalt vat elliptilist auditooriumi. ui minna tuhat aastat sõl- Euroopa suurim. Sätime end ülikoo- See pole veel kõik. Galileo Galilei tumatu linnana tegutsenud li vanima säilinud hoone, Palazzo del pidas siin matemaatika õppetooli aas- Veneetsiasse, siis tuleb taht- Bo ehk populaarselt kõrtsilt Härja tail 1592–1610, mil füüsika erialana matultK pähe küsimus: miks inime- Palee ostetud vana peamaja ekskur- oli veel tundmatu. Tema sõnutsi olid sele ei piisa iseenese ja oma planee- siooni eel kassasappa. 1222. aastal sai need „18 kõige õnnelikumat aastat“. di looduse uurimisest? Miks soovib ilma piletita, ainult et kes selle vastu Kõmu Koperniku õpetusest helio ta leida märke maavälisest elust, kui toona huvi tundis. „Ei mingit fotogra- tsentrilise maailmasüsteemi kohta ta ei suuda kaitsta maapealsetki (või feerimist!“ kordab giid alatasa. oli tollal levinud üle Euroopa, kuigi vähemalt arvab suur osa loodustead- Avastame oma hämminguks kaks kaval Kopernik ei tahtnud pahandu- lasi nõnda)? asja. Esiteks maailma esimese audi- si ja avaldas oma raamatu, mille trü- Vastuse või vähemalt killu sellest tooriumi, kus Veneetsia vabariigi kivarianti nägi legendi järgi alles oma leiab inimkultuuri ajaloost. Sõidame loal näidati tudengitele inimese laiba surivoodil, 1543. aastal. sel aprillipäeval eruroopaliku sõltu- lahangut; see anatoomikum avati aas- Väga kummaline on säilinud matuse hälli Veneetsiasse, mis suu- tal 1594. William Harvey avastas siin Galileo kateeder, mille ta laskis teha, tis tuhat aastat hoida oma iseseis- inimese vereringe. Mikołaj Kopernik et lüheldase inimesena ulatuda üle vust, ehitades linna lihtsa lahendu- sai vabameelses Padovas aastail tudengite peade. See Palazzo del Bo sena merre. Veneetsia lõi 1222. aas- 1501–1503 rahus meditsiini õppida, vappidest tulvil seintega uhkesse pea- tal suhteliselt vabameelse Padova üli- eemal Poola/Preisi tülidest, reformat- audiotooriumisse tõstetud kateeder kooli, ühe vanema Euroopas. sioonitormist ja vaimuliku- ning ase- klopsiti kokku umbes nagu seasulu-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |441| 41 Essee

Itaalia-reisiks pool sajandit. Ja jõudis pärale veel enne tuhat aastat kestnud ning 1796. aastal Napoleoni sõjas sõl- tumatuse kaotanud Veneetsia sõltu- 2 x foto: Tiit KändlerTiit 2 x foto: matu vabariigi lõppu.

Tol ajal ei otsitud elu väljaspool Maad. See oli suisa ohtlik ketserlus. Toon astronoomia ajaloost pärit näite. Kuigi oli ka teisiti mõtlejaid, oli kinnistunud 2. sajandist pärinev Ptolemaiose süsteem, mille liikuma- tus keskmes oli Maa ja selle ümber tii- rutasid Päike ja planeedid. Niisugune käsitus oli saanud niivõrd omaseks, et katseandmetega sobitumiseks lisa- ti vaid planeetide orbiitidele ringjoo- Hämmastust tekitab Padova ülikoolis aastatel 1592–1610 loenguid pidanud nelisi epitsükleid, mis liikusid mööda Galileo kateeder. Erinevalt näiteks juristide nikerdatud kateedritest on see löödud epitsükleid jne, ja isegi nihutati veidi kokku hööveldamata laudadest tiirlemise keset Maa raskuskeskmest eemale. See süsteem muutus keskajal kohustuslikuks. Polnud häda midagi, ainult et planeetide suhtelisi kaugusi üksteisest oli täpsemalt üha raskem välja arvu- tada, ja ka taevasfäär, millel tähed arvati paiknevat, tundus muudkui eemalduvat. Ent Mikołaj Kopernik, kasutades oma positsiooni Warmia piiskop- konnas maksukoguja ja asehaldurina ning head läbisaamist paavstiga, tuli 16. sajandi alul mõttele, et taevakeha- de liikumist on lihtsam kirjeldada, kui keskmes on Päike, ja planeedid selle ümber tiirlevad, ja sedagi veidi ring- joontest erinevatel elliptilistel orbii- tidel (tõsi, selle nuputas 1609. aas- Padova ülikooli vanimas säilinud hoones asub maailma esimene auditoorium, kus tal välja saksa astronoom Johannes Veneetsia vabariigi loal näidati tudengitele koolnu lahkamist Kepler). Kuuldus tema teooriast levis, ometi söandas ka ise taevakehi mõõt- laudadest, hööveldamata, viimistle- de vahelt aia sissepääsu – viis minu- nud Kopernik oma raamatu avaldada mata. Ei mingit esteeditsemist, nagu tit enne selle sulgemist. Siia tasus alles oma surma-aastal. Gioardano juristide kateedril. Ju tal oli pigem tulla. Mõjub nagu hoolitsetud surnu- Bruno, filosoof, laiendas päikesesüs- huvi taevatähti uurida. aed: korrapärased peenrad, metall teemi kõigile tähtedele, väites maavä- võreaiad. lise elu olemasolu – ja ta põletati elu- Asume otsima Padova ülikoo- Peenraid ümbritseb ringjas müür, salt. Galileol, kellele Vatikan alul suisa li botaanikaaeda. Orto botanico mille lõunaosas paikneb kasvuhoo- soovitas Koperniku ideed tutvustada, di Padova on maailma vanim, alates netorn, tornikeses kasvab 1585. aas- läks hiljem samuti haprasti. 1545. aastast siiani ühes ja samas pai- tal istutatud palm. Seda kutsutak- Paavstkond magas lihtsalt gas tegutsenud akadeemiline botaa- se Goethe palmiks, kuna poeet Koperniku töö maha! Ehkki oli ju nikaaed. Seda on kaardilt lihtne, ent on sellest kirjutanud oma essees maitseasi, mida pidada universumi linnast keeruline leida. Keegi küsit- „Geschichte meines botanisches keskmeks. Sest nagu õpetas Einstein, letutest ei tea. Veidi enne väsimist ja Studiums“ 1786.–1788. aasta Itaalia- loodusseadused on eri taustsüsteemi- loobumist leiame ometi linnamaja- reisi päevikus. Goethe valmistus des ikka samad.

42 |442| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Meie aga lähetame teele kosmose- Kümmekonna aasta eest oletas siooni keskuses. laevu, et leida kusagilt kasvõi vett või Illinoisi ülikooli linnusõbrast teadla- Klassikaline füüsika seda meh- mõnda lihtsat orgaanilist ainet, püüa- ne Thorsten Ritz, et tegemist võib olla hanismi ei seleta. Fotosünteesil on me leida mõistusliku elu märke (tõsi kvantpõimumisega. Edaspidi selgus, suur efektiivsus tänu kvantmehaa- küll, praegu ilma USA riigi toetuseta), et linnu silmas on teatavaid moleku- nikale: osake ei läbi vahemaid ühte kunagi saatsime oma kosmosejaama- le, milles kaks elektroni moodustavad teed pidi, vaid mitut teed pidi korra- del teateid enesegi kohta. põimunud paari, mille koguspinn on ga. Taimerakkude elektriväljad võivad Kas pole see veidi hirmutav, kui null. Kui see molekul neelab nähta- ebasobivad teed kustutada ja nõnda arvestada, et me ei saa hakkama isegi vat valgust, siis on elektronipaar väga parandada elektroni tõhusust reakt- Maal leiduvate tsivilisatsioonidega? tundlik keskkonnamuutuste suhtes, sioonikeskuse leidmisel. Selline põi- Ometi oleme õnnelikud, kui avas- mille hulka kuulub ka magnetväli. mumine kestab ainult sekundi murd- tame komeedi Lovejoy atmosfäärist Magnetväli mõjub mõlemale elekt- osa ja haarab molekule, milles on alkoholi ja suhkrut. Ehkki pole mingi ronile eraldi ja see muudab käimas- umbes 10 000 aatomit. uudis, et komeedid sisaldavad aineid, oleva keemilise reaktsiooni kulgu. Mulle tundub, et Koperniku revo- mida võis leiduda juba päikesesüstee- Keemiline signaal satub närvirakkude lutsiooni pendel on hakanud tagasi mi tekke ajal ning seega võisid need võrgustikku ja see teebki magnetvälja liikuma. Üha enam teadlasi on aval- sattuda Maa koostisesse selle moodus- linnule nähtavaks. danud arvamust, et ongi nõnda, nagu tumisel umbes 4,6 miljardi aasta eest. Neid molekule on uuritud ka labo- Vatikan on käskinud mõtelda: Maa Komeet Lovejoy pakub astronoo- rioludes ja saadud sama tulemus. on ainulaadne ja mingit Maa-laadset midele huvi, kuna see on üks aktiivse- Kvantpõimumine kestab linnu silmas mõistuslikku elu pole mõtet univer- maid komeete, mis liigub Maa orbii- umbes sada mikrosekundit, vaid sil- sumist otsida. Isegi kui selle leidmine di naabruses ja paistis eredalt tänavu mapilgu, ning sellest linnule piisab. poleks ohtlik. Kuid, nagu on sõnas- jaanuaris. Kuid muidugi võib arva- Ka taimed võivad osata põimumist tanud austria kirjanik Robert Musil ta, et paljud eluks vajalikud keerulise kasutada. Ja nimelt fotosünteesis, enne esimest ilmasõda: „Inimkonna ehitusega molekulid olid olemas juba mille käigus teevad nad päikeseener- ajaloos pole vabatahtlikku tagasi- vähemalt päikesesüsteemi tekke ajal. giast keemilise energia. Valgus ergas- pöördumist“. tab elektrone taimerakkudes ja need Ometi ei tunne me kuigi hästi oma- leiavad oma koha keemilise reakt- Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik. enese planeedi elu. Näiteks või- vad linnud ja taimed osata kasutada kvantilmingut, mida nimetatakse Loodusesse sulanduv plekk „põimumiseks“ ning mida Einstein Profi ilplekk ei ole just ülearu naturaalsena mõjuv materjal. Mis sellest, et tooraineks nimetas „veidraks kaugmõjuks“. Kui kasutatav rauamaak ammutatakse maapõuest ja vanaraud leiab hiljem korduvat kaks footonit on kiiratud korraga, jää- kasutust uute toodetena. vad nende olekud teineteisest sõltu- Küll aga on katusemeistrid loonud pinnakatte, mis sulandub loodusesse moel, vusse, kui tahes kaugel nad teinetei- mis petab ära ka teravama loodussõbra silma või hundi koonu. Printech toote- sest ei asuks. sari võimaldab tavapärastele profi ilplekkidele (trapetsprofi ilid, kivimustriga profi i- Punarinnad on tillukesed lin- lid jpt.) anda loodusmustri, mis muudab harjumuspärase metalse välimuse sobi- vaks just hoonetele ja rajatistele, mida kasutatakse metsades ja maastikel. Olgu nud, kes igal aastal lendavad Eestist nendeks jälgimishooned jahimeestele, laod, aiad ja piirded, jahimajad või kasvõi ja Skandinaaviast Ekvatoriaal- väli kemmergud. Ilmselt ei pane ka metskits pahaks, kui söödamaja katust katab Aafrikasse talvituma. Nagu teisedki nüüdsest hoopis moodsam ja soodsam materjal. Üle kogu Eesti on Printech rändlinnud saavad nad sellega kergelt tootesarja pinna katted hakkama. Pikka aega on arvatud, et katmas paljusid loodusesse lindudel võib kusagil peas olla kom- peitu jääma pidavaid hooneid. pass. Või siis on neid kahtlustatud Sobib nii jahimehele kui taevatähtede tundmises. Kaitseliidule, loodussõbrale Ent kui linnukesed pandi magnet- ja niisama sõpru üllatada välja ja muudeti selle suunda, selgus, soovivale maja peremehele! et nad ei tunne sellist kannapööret Uuri lisa: ära. Küll aga tajuvad nad Maa mag- www.toode.ee/printech netvälja jõujoone kallet maapinna Pilt: AS Toode suhtes. See on kõik, mida nad rända- miseks vajavad. Pimedad linnud aga kaotasid magnetvälja tajumise võime. Eristu unikaalse ja Järelikult on see kuidagimoodi seotud soodsa pinnakattega! nende silmadega. VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |443| 43 Tööjuhend Mitmekülgne must leeder Triin Nõu

usta leedri (Sambucus nigra) on Eestisse toonud

arvatavasti juba 17. sajan- Kukk Toomas 2 x foto: dilM baltisaksa mõisnikud. Esimest korda on teda kirjanduses mainitud 1777. aastal. Senini võib musta leedrit kohata parkides ja aedades ilupõõsa- na, Lääne-Eestis ja saartel on ta pai- guti metsistunud.

Must leeder on enamasti kahe kuni viie meetri kõrgune, kuid Pärnus on teada ka kaheksameetrisi puid. Üldjuhul on leedrid soojemate talve- dega Lääne-Eestis kasvukujult pigem puud ning mandrilise kliimaga piirkonnas põõsakujulised. Lehed koos- Must leeder Lääne-Saaremaal Mõisakülas. Valged tähtjad õied on koondunud nevad viiest lehekesest (harva seits- kännasjatesse õisikutesse mest), mis on pealt läiketa ja rohelised, ent altpoolt sinakasrohelised. ta laiemalt levinud kui must leeder. saab ka kangast värvida. Õitest val- Valged lõhnavad õied on koon- Peale aedade võib teda kohata natu- mistatakse siirupit ja teesegusid, neid dunud suurtesse kännastesse. Õisi raliseerunult hõredamates metsades, lisatakse küpsetistele ning omletile. võib leida juunikuust augustini. prahipaikades ja teeäärtes. Punane Mõnes riigis küpsetatakse õisi tainas, Sinakasmustad viljad valmivad augus- leeder kasvab ühe kuni viie meet- Prantsusmaal keedetakse noori rohe- tis või septembris. Rohelised toored ri kõrguseks, lehed koosnevad viiest lisi võrseid soolvees. Kuna taim on viljad sisaldavad sinihapet, seetõttu kuni seitsmest lehekesest. Lõhnatud mürgine, tuleb hoolega meeles pida- võib nende söömine esile kutsuda rohekaskollased õied on koondunud da, et kõik taimeosad peab enne tar- iiveldust, kõhulahtisust ja oksenda- munajatesse pööristesse. See leed- bimist läbi kuumutama. mist. Küpsed viljad on ohutud, mait- riliik õitseb lehtimisega samal ajal. Soovitame julgelt proovida teha selt meenutavad nad musta sõstart Viljad on pisikesed ja oranžpunased, leedriõitest siirupit. Tuleb leida must ja mustikat ning on meeltmööda ka seemned mürgised. leeder, mis asub suurtest teedest kau- mitut liiki lindudele. Leedripuit on gel, ning sealt endale mõned õisikud kollakasvalge ja kõva, kaalult kerge, Must leeder oli 19. sajandi ravim- korjata. Jätke igale põõsale ka õisikuid kohane väiksemateks nikerdustöö- taimeraamatutes üks enim soovita- kasvama. Kõige parem on korjata äsja deks [2]. tud ravimtaimi. Endistel aegadel on avanenud õisikuid. Pruuniks tõmbu- Kasvukohana eelistab must leeder Eestis leedriõieteed joodud leetrite, nud või ära õitsenud teevad siirupi viljakat mulda, ta talub hästi varju ning köha ja kurguhaiguste korral, marju mõruks. Enne korjamist veendu, et kasvab ka alusmetsas. Tegemist on on söödud niisama [1]. tegemist on musta leedriga. Kui kaht- kiirekasvulise taimega, mis annab rik- Võrreldes muu Euroopaga kasuta- led, siis ära korja. kalikult kännuvõsu. Paljundamiseks takse seda leedrit tänapäeval Eestis Õietee tarbeks võib õisikud kui- kasutatakse seemneid, juurevõsusid ravimtaimena ja toiduks üsna vähe. vatada kuni 50-kraadises ahjus. Õied ja pistoksi. Aianduskeskustest võib Osalt tuleneb see sellest, et ta on levi- tuleks kuivatada kiiresti. Kui jätta leida musta leedri sorte, mille lehed nud vaid piirkonniti. Siiski on viimas- leedriõied tuppa lauale kuivama, või- on valge-rohelisekirjud või kollase- tel aastatel Hiiumaale ja Saaremaale vad need põhjustada peavalu. rohelisekirjud, purpursed, mõned ka rajatud musta leedri istandikke ja nii Tee jaoks tuleb tassi kuuma vee lõhislehised. võib Eesti poelettidelt leida kodu- kohta võtta 1–1,5 tl kuivsegu ning Musta leedrit võib üsna hõlp- maist leedrisiirupit ja -õieteed. lasta tõmmata 5–10 minutit. Seda salt segi ajada punase leedriga Euroopas tehakse mustast leedrist teed soovitatakse pruukida kurgu (Sambucus racemosa). Kuna puna- mahla, moosi, veini, likööri ja mar- hädade ja külmetuse korral, sest see ne leeder ei ole nii külmakartlik, on melaadi. Marjadest saadud mahlaga ajab higistama.

44 |444| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Leedriõiesiirup Eemalda pliidilt, kui umbes 2 liitrit suhkur on sulanud. Vala siirup õisiku- 25–30 musta leedri õisikut tele ja sidruniviilu- 1 l vett dele ning lase segul 1 kg suhkrut kolm-neli päeva 2–3 sidrunit külmikus seista. 30 g sidrunhapet (soovi korral) Kurna külmkapis seisnud siirup läbi Puhasta õisikud putukatest; kui soo- sõela või marli ning vid, loputa veega. Lao õisikud sidru- kuumuta keemiseni. niviiludega segamini potti või suu- Vala segu pudelitesse remasse purki. Pane vesi keema, lisa või purkidesse. Avatud keevale veele suhkur ja sidrunhape. pudelit hoia külmkapis.

Leedrisiirupist saab teha morssi või punased sõstrad tuleb panna või magustada sellega teed, valmista- koos veega keema, lisada suhkur ning da jäätist. Mulliveega segatuna sobib natuke keeta. Seejärel valada saadud Punase leedri rohekaskollased õied suviseks värskendavaks limonaadiks. segu õitele ja toimida nii nagu sidru- asetsevad pööristena Sidrunitest tasub eelistada mahe- nitega retseptis. Kui siirup on plaanis sidruneid, mida pole taimekaitseva- ära tarbida nädalast lühema aja jook- 2. Laas, Endel 1977. Dendroloogia. 2., ümber- henditega pritsitud ja võib julgesti sul, ei ole tarvis sidrunhapet lisada. töötatud tr. Valgus, Tallinn: 580–581. koos koorega kasutada. Sidrunid võib 1. Kalle, Raivo; Sõukand, Renata 2013. Eesti Triin Nõu (1986) on MTÜ Loodusajakiri asendada kodumaise rabarberi või looduslikud toidutaimed. Varrak, Tallinn: tegevtoimetaja. punaste sõstardega. Rabarberitükid 236–238.

Leedrimarja mahl Koostisained: 2 kg leedrimarja kobaraid ½ kg õunu 500 ml vett 600 g Dansukkeri ökosuhkrut iga vedelikuliitri kohta Loputage õunad ja leedrimarjad. Eemaldage marjade varred ja lõigake õunad sektoriteks. Asetage marjad ja õunad keedunõusse ning lisage vesi. Laske keema tõusta, katke nõu kaanega ning keetke madalal kuumusel 30 minutit. Kurnake vedelik läbi marliriide (laske u. 30 minutit nõrguda). Mõõtke mahlakogus ning valage tagasi keedunõusse. Lisage 6 dl suhkrut iga liitri vedeliku kohta ja keetke 5 minutit, pidevalt segades. Riisuge vaht. Valage mahl soojadesse steriliseeritud pudelitesse. Sulgege õhukindlalt ning hoidke külmikus. Veel maitsvaid retsepte ja muud inspireerivat leiate meie kodulehelt www.dansukker.ee või meie õhinapõhisest kokaraamatust www.d-kokaraamat.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |445| 45 Poster

46 |446| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Ylle Ylle Foto: Rajasaar

Suur tükk ajab suu lõhki

hel hiljutisel laupäevasel varahommi- kul juhtusin põlise põhjaeestlasena eneselegi üllatuslikult jalutama Elva peatänaval.Ü Märkasin, et linnavalitsuse katuse ääre all olid räästapääsukesed ametis pesaehi- tusega. Proovisin teha mõne pildi, kuid võtte- nurk oli kehvapoolne ja varjud väga teravad. Mõtlesin, et kuskilt peavad need linnud ju ka pesamaterjali hankima ning sedasi viisid sammud mind pääsukeste kannul Arbi järve rannale. Sealt, üsna lühikeselt rannari- balt, ammutasid nad muda. Koht oli pildistamiseks sobilik: sain riietuskabiini varju pikali visata nii, et pääsukesed ei teinud mind mär- kamagi. Ju olid nad linnakeskkonnas tavapä- rasest veidi julgemad. Veetsin seal kaameraga kõhutades tunnikese ja sain mõne omast arust päris toreda ülesvõtte. Pääsukesed käisid rannal salgakesi. Ühel hetkel oli kohal terve parv linde, kes sädista- mise saatel võtsid mudatükikese noka vahele ning lahkusid seejärel ehitusobjektile. Järgnes mitu minutit vaikust, kuni seltskond tuli uute nokatäite järele. Mõnel pääsukesel õnnestus kätte saada päris priske ports, millega ta ei suutnud minema lennata. Looduses käia ja pilte teha on mulle meeldinud alates keskkooliajast 1980. aastate keskel. Praegu samuti, kuigi nüüdisaegse kiire elu tõttu kipub väljasõitudeks loodusesse üha vähem aega jääma. Seda rohkem on rõõmu üksikutest, sageli juhuslikest headest taba- mustest. Oma igapäevatöös Linnalehe foto- graafina pildistan peamiselt inimesi ja maju. See pilt on tehtud Canon EOS 5D Mk III kaamera ja sama firma uuema põlvkonna EF 100–400 mm IS objektiiviga. Heiko Kruusi autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |447| 47 Intervjuu Looduskaitse ja inimesed peaksid üksteisele lähenema

Keskkonnaminister Soomaal, aga tänavukevadine vesi Kui maade ostust rääkida, siis pool- Marko Pomerantsi kadus sealt nii kähku, et päris kuival looduslike koosluste maid endiselt küsitlenud Toomas Kukk ajal ei hakka ka sinna minema. riigile ei osteta. Kas selles mõttes On ka teistsuguseid momente. on kavandatud erandeid? Looduskaitsekuu annab keskkonna- Näiteks doktor Leivits, kes merikotka Otsene vastus on ei, selle plaani- ministrile hea ettekäände looduses elule aitas ja kutsus tema lahtipääst- ga pole midagi peale hakata. Riik on käia. Kui palju sul selleks viimastel mist Varnjasse vaatama. Huvitav ela- maade ostuks praeguse seisuga kulu- aastatel üldse aega on jäänud? mus ja siiani jälgin, kuidas sellel meri- tanud umbes 65 miljonit ja umbes 50 Meil on viimasel viiel aastal tekkinud kotkal läheb. Iga päev toob uusi kihte oleks veel vaja. Kui liigume sihtkait- peretraditsioon käia jõulu esimesel juurde. sevööndis olevate maade ostuga edasi pühal mõnel Lõuna-Eesti matkarajal. umbes kolm miljonit eurot aastas, siis Abikaasa vanematekodu on Lõuna- Kolm aastat tagasi ütles toonane pole mõtet uutest kohustustest unis- Eestis ning jõulude ajal oleme alati keskkonnaminister Keit Pentus- tada. Katsuks ühe tee lõpuni käia: seal. Stiilinäideteks on Meenikunno Rosimannus intervjuus rõõmsalt, maade ostu maht on paigas, lähema raba, Luhasoo, Paganamaa, viima- et Euroopa Liidu uuel eelarve viie-kuue aasta jooksul saame kaitse- ti käisime läbi väga huvitava Karula perioodil antakse raha looduskait- eeskirjadega valmis (mõeldes uuen- rahvuspargi Rebasemõisa matkaraja. sele juurde: looduskaitsel tulevad damata kaitsekorraga aladele). Lapsed on hakanud koeraga käima head aastad. Kas raha mõttes on Tilleoru matkarajal, see on paraja pik- endiselt põhjust rõõmustada? Üks tuttav loomapidaja on plaani- kusega, viis kilomeetrit. Kuidas seda võtta – kui vaatame suu- nud loomapidamise lõpetada vee- Lääne-Virumaal olen alati valmis res pildis, siis näiteks käima on läinud kaitseseaduse tõttu. minema Neeruti järvede äärde. Teen kulukas ja suurejooneline soode taas- Absoluutset õnnemaailma pole ole- looduses regulaarselt ka tervisesporti. tamine, millega on seotud vähe inime- mas. Kui majanduslik kindlus on Vahepeal võtsime sihiks käia jooks- si, alad asuvad riigimaadel ning see- pikemaks ajaks olemas, ei peaks KIK mas matkaradadel, näiteks Altjal või tõttu pole ei positiivset ega negatiiv- ega riik olema traktoriomanik. Nii Viitnal, selle käigus ühtlasi vaadata set vastukaja. Ainuke arvamus, mida hull meil põllumajanduse olukord ei infotahvleid. Aga igapäevane sporti- olen Facebooki-vastukajana lugenud, ole. miskoht Rakvere tammik on mu jala- on see, et kas nüüd oleme siis nii rik- Mis karjatamisse puutub, siis ühelt jälgi täis. Peale selle metsatööd, et tal- kaks saanud, et hakkame soid taasta- poolt on lehm kui niiduk, kes hoiab vel toasoe oleks olemas. ma. Sedalaadi rahasid meil on. ala puhtana. Veel sel kevadel hak- Lisaksin veel seda, et püüan kab riigikogu kesk- suhestuda elusloodusega nende konnakomisjon teemade kaudu, mis amet ette toob. Sattusime väga õnneliku päeva arutama veeseadu- Kui lendorava tegevuskava jõus- peale: jõudsime lendorava junnideni se muudatusi, mis tus, tekkis mõte minna kohapeale puudutavad karja- vaatama. Sattusime väga õnneliku ja lõpuks ka lendorava endani, kelle tamissätteid sise- päeva peale: jõudsime lendorava vaatamisest jõudsime ära tüdineda. veekogude ääres. junnideni ja lõpuks ka lendorava Tänaseni peaks endani, kelle vaatamisest jõudsime olema see üleüld- ära tüdineda. Riigieelarve strateegia on paranda- se võimatu ja ebaseaduslik, aga väga nud keskkonnaministeeriumi rahas- palju lehmakarju pole seetõttu lik- Nii et oled ministeeriumi haldus- tamist. Näiteks kui selle aasta algu- videeritud. Tahame, et hajareostuse alaga ka tegelikkuses ehk looduses ses oli meil 800 000 eurot maade rii- mõju oleks võimalikult väike, aga loo- tuttav? gile ostuks, siis reservfondist saime mapidamine samuti säiliks. Mõtleme Tutvus võiks olla oluliselt parem. miljoni juurde. Pealtnäha väike asi, loomapidajaga igatahes kaasa. Näiteks polnud ma eelmise aastani aga võimaldab eraomanikele rangelt Põhireegli järgi võib loomi karja- käinud Vilsandi saarel. See oli üks mu kaitstavatel aladel leevendusi, et nad tada vegetatsiooniperioodil, kui on unustusi ja eelmisel sügisel õnnestus oma maa eest saavad siiski ükskord kamar. Sõltub natuke kalda profii- see ellu viia. Plaanisin kevadel käia raha kätte. list, kas on erosioonioht või mitte.

48 |448| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Marko Pomerants on sündinud 24. septembril 1964 Tamsalus.

Foto: Kaupo KikkasFoto: Lõpetanud 1982 Tamsalu keskkooli ning 1989 Tartu ülikooli geoloogina (diplomitöö käsitles Pandivere vee- kaitseala ratsionaalset majandamist ja funktsionaalset tsoneerimist). 2002. a kaitses magistritöö avaliku halduse kohta. Töötanud Rakvere loodus- kaitsevalitsuse juhataja asetäitjana 1989–1990, Lääne-Viru maavalitsuse looduskaitsetalituse ja keskkonna- osakonna juhatajana 1990–1995. Aastail 1995–2003 Lääne-Viru maavanem, 2003–2005 sotsiaalminister, 2009–2011 siseminister ning alates 2015. aastast keskkonnaminister. 2005–2009, 2011–2015 riigikogu liige. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. Abielus bioloogiga ja kahe täiskasva- nud poja isa.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS 49 Intervjuu

Üsna lihtsa toiminguga, teavitades na, et neli sammu edasi ja kaks taga- võimalik, see tuleb ilmselt valitsuse keskkonnaametit, peaks karjatamine si, vaid nii, et korraks teeme nüüd määrusena. Peaks olema selge, kus veekogude kaldail olema edaspidi ka vahesammu tagasi. Ootan huviga, soos turbakaevandamisest unistada ametlikult võimalik. mis saab kahe maja koostööst: üks pole mõtet ja kus kohas on see võima- Sama küsimus on lämmastikunor- peab kokku panema seisukoha, kui- lik. See ei puuduta kaitstavaid soid, midega. Põllumees ütleb, et vähem das võetakse raha põlevkivisektorist, vaid kõiki teisi: keskkonnakaitselisi väetisi kasutades pole võimalik saaki lähtuvalt maailmaturu hindadest, et või muid aspekte tuleb arvestada ka saada. Minu arvates oleks normaalne, ressursitasu oleks nafta hinnaga seo- väljaspool kaitsealasid. See arvatavasti et ka põllumees saab enda maadelt tud. Teiselt poolt käib keskkonnami- vähendab turbavaru oluliselt. puhast, nitraatidega saastumata põh- nisteeriumis välishindamine: peaks javett. Seire näitab põhjavees kohati tekkima arusaam, mis on keskkonna- Kuidas suhtuda kogukondades- väga kõrgeid nitraatide ja pestitsiidi- tasude õige tase. se, kes tahavad oma sood kaitse jääkide kontsentratsioone. alla võtta, et seal Lähen homme Põlula kooli kesk- poleks võimalik konnatundi andma ja vaatasin, et seal Kui teeme looduskaitset looduskait- nende tahte vasta- kandis on riiklikus seires kaks alli- se pärast, paraneb ka selle valdkon- selt kaevandada? kat: Lavi allikas, kust saab vee kalana tõsiseltvõetavus ja usutavus, et Mul on väga liht- kasvandus ja algab Kunda jõgi, ning tõesti on üheksa korda mõõdetud ja ne printsiip. Põlula allikas, mis on põldude vahel Looduskaitse alla lehmalautade juures. Ühe vees on siis lõpuks kaitseala tehtud. tuleb võtta need nitraate 1,5 mg/l ja teises on 16 mg/l. kohad, kus tõepoo- Seos põllumajandusega on ju täiesti lest väärtused on loogiline. Kui retoorikas inimesed arva- olemas ja mingil muul moel ei saa vad, et Eestis on keskkonnakasu- neid säilitada. Kui arendaja tuleb plaa- Valitsusel sai just veidi üle aasta tus juba praegu liiga kõrgelt mak- niga liiva, kruusa või lubjakivi kaevan- täis. Kas koalitsioonilepingu kesk- sustatud, siis kipun arvama, et asja- dada, ja algab kogukondlik või üleval- konnapunktide täitmisel on ka olusid silmas pidades võivad numb- laline kampaania mõne, et leida liik, midagi positiivset esile tuua selle rid osutuda märksa kopsakamateks. mille külge annaks kaitseala teha, siis kõrval, et põlevkivitööstuse saaste- Siis peame kahe suuna vahel tegema seda ma kindlasti ei poolda. tasude maksmine on külmutatud? poliitilise kompromissi, mis määrab Kui teeme looduskaitset loodus- Tulen täna just riigikogu keskkonna- adekvaatse saastetasude taseme ning kaitse pärast, paraneb ka selle vald- komisjonist, kus sama küsimust aru- selle viisi, kuidas riigitulu võetakse. konna tõsiseltvõetavus ja usutavus, tasime. Saastetasude külmutamist Keskkonnanõueteta ei saa me läbi ka et tõesti on üheksa korda mõõde- tuleb vaadata ikkagi ajutise abinõuna. tulevikus. tud ja siis lõpuks kaitseala tehtud. Saastaja-maksab-printsiip on endiselt Praegu liigumegi selles suunas, et jõus ning saastaja maksab endiselt. Sama puudutab turba kasutamist. mõnda kohta, mida on kaitsealadeks Oleme teinud ajutised leevendused Turba laienev kaevandamine pole pakutud, ei võeta kaitse alla kunagi, ressursimaksu kohta, mis tähendab, ilmselt jätkusuutlik. aga seal ei saa lähtuda hinnangust et kohalik kogukond saab oma mak- Seda täna keskkonnakomisjonis ka „meeldib – ei meeldi“, vaid aluseks sud kätte, aga riik loobub riigieelar- küsiti. Kuna praegu keskkonnatasude peavad olema ekspertiisid ja vastav velisest osast ning osaliselt ka kesk- seaduse raames lõi valitsus maavarad kord. konnainvesteeringute keskuse (KIK) kahte lehte: energeetilised ehk põlev- Mulle oli üllatuseks, et kaitse alla summadest. Selline see maailm on. kivi ja hästi lagunenud turvas ning võtmisest keeldumine pole meil ajali- Pikas plaanis on keskkonna ülejäänud ehk liiv, kruus, aiandustur- selt kuidagi piiratud. Kui ettepanek on seisundile oluline, et Ida-Virumaa vas. Keskkonnatasude kontekstis on tehtud, siis omaniku jaoks hakkavad põlevkivi kasutavad ettevõtted olek- mõju turbatööstusele vähene, nii et piirangud kehtima, aga riik pole ajali- sid heas finantsseisus. See on eeldus, pole karta, et kuskil hakkaks turvas selt kuidagi piiratud. Loomulik oleks, et jätkuvate keskkonnaprobleemide- hakkepuitu katlamajade küttena välja et mingi aja pärast oleks selgus käes, ga on võimalik tegeleda, investeerida sööma. kas tuleb kaitseala või mitte. õhufiltritesse, toorme efektiivsemasse Turba kasutamises loome maa- kasutusse või võtta hoopis tarvitusele põueseadusega selgust. Jääksood, kus Aga kui kogukond siiski ei taha kae- uusi tehnoloogiaid. Näiteks põlevkivi pinnas kooritud ja kuivendus sees, vandust? vahetu põletamise asemel kasutada tuleks võimalikult kiiresti kasutada Siis tuleb lähtuda ikkagi maapõue- uttegaase jne. ja uuesti märgaladeks muuta. Teiselt seadustest, ekspertiisidest, volikogu Keskkonnamaksude muutmi- poolt pannakse kokku soode nime- otsustest, mis puudutavad kaevanda- ne pole kavandatud pideva jenka- kirja, kus oleks üldse turbatootmine mist, mitte looduskaitsest.

50 |450| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kui jutt juba geoloogiale kaldus, siis mida arvata fosforiidiuuringu- test? Mingil määral on andmed ju Foto: Liis Raadla Foto: olemas ja vaevalt fosforiit maa sees vahepealsel ajal on muutunud või kadunud? Väga õige sõnakasutus, et andmed on mingil määral olemas. Küsimus on uurituse tasemes. Sa võid minna üle niidu ja kogenud botaanikuna liigid kergesti kirja panna, saamata täpset vastust, mitu liiki ruutmeetril kasvab. Geoloogiaga on samamoodi. Küsimus on selles, kas võrgu silm on näiteks kilomeeter või sada meetrit. Paljud inimesed kujutavad fosfo- riidi puhul ette, et kuskil algab tohu- tu puurimine pihta. Tegelikult tuleb alustada põhjustest, miks fosforiit omal ajal passiivseks varuks kuuluta- ti. Üks asi on fosforiit ise, tema füüsi- lis-keemilised omadused ja tema kaevandamise võimalikkus, analoogilisus põlevkiviga jne. Teine on ökoloogiline aspekt: võib ju Tallinna TV-s inimesi hirmutada ökoloogilise katastroofiga, teine asi on aga kasvõi tubaselt modelleerida kaevandamise võimalikku mõju põhja- veele. Sellise tegevuse keskkonnamõju pole negatiivne ja annab hingerahu. Pooldan seda koolkonda, kes ütlevad, et fosforiidiuuringud annavad inimestele hingerahu, mitte ei võta seda ära. Ähvardamise ja tühja loba asemel on Geoloogi haridusega keskkonnaminister Marko Pomerants ei pea paljuks ise eks- võimalik jõuda konkreetsemate tead- kursioonil loodust tutvustada misteni.

Külal ei pruugi soo alleshoidmiseks tarvis, kuna enda tarbeks pole sellel Erinevalt teistest loodusteadlastest muud õlekõrt peale looduskaitse mõtet ja laudas on veel sõnnikut ka. kipuvad geoloogid oma töö tehtuks ollagi. Aga lubjakivi, liiv ja kruus on maa- hindama siis, kui uuringutega avas- Igale asjale tuleb otsa vaadata. Jõuga varad, mida on majandustegevuses tatud maavara on välja toodud. pole tehtud Eesti riigis ühtki kae- paratamatult vaja. Muidugi peavad Avastasin oma jaoks rõõmsa tõe: vandust, kõik on ikka mingisuguse varud olema teada mõistlikus pers- Kumari looduskaitsepreemia saa- legaalse protsessi tulem. Me ei saa ka pektiivis, vähemalt kümme aastat. nute hulgas on vähemalt viis geo- öelda seda, et looduskasutus (kaevan- Vahepeal oli levinud tiikide kaeva- loogi. Geoloog kui loodustead- damine) ja looduskaitse üksteist täies- mise nime all liiva ja kruusa võtmine. lane suudab Eesti näitel mõelda ti välistaksid. Tegemist on keskkonna- Uues maapõueseaduses on ka sellele keskkonnakaitse vaatenurgast ning loaga, kus kõik keskkonnamõjud on tegevusele kive teele veeretatud, kesk- meie teadmised maapõue kaitsest arvesse võetud ja leevendusmeetmed konnaamet saab jälgida, mida tiigi nime ei tule ka teisiti kui geoloogiliste välja pakutud. Kõik tahavad ju maja- all tehakse. See on oluline eelkõige eba- uuringute kaudu. des elada ja teid kasutada, nii et maa- õiglase konkurentsi seisukohalt: inime- põue kasutamine on paratamatu. sed, kes on karjääri rajamise protsessi Oleme maininud praegu olulisi loo- Kaugemale minnes võime öelda, et ausalt läbi teinud, on halvemas olukor- dus- ja keskkonnakaitse teema- fosforiiti meil tõesti kaevandada pole ras kui niinimetatud tiigikaevajad. sid. Kas on mõni selline valdkond,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |451| 51 Intervjuu

mis sulle endale tundub teistest Äkki on meie metsaseadus läinud aktuaalsem? liiga leebeks? On ja see pole seotud elusloodu- Praegused probleemid on seotud nii sega. Uudistes on see ka aeg-ajalt metsade kaitse kui ka majandamise- kajastunud. See võitlus on võib-olla ga. Meil on välja töötatud metsasea- isegi tõsisem, kui teine või kaheteist- duse muutmise eelnõu, mida ülehom- kümnes fosforiidisõda. Küsimus on me ka metsandusnõukogus arutatak- vanades rehvides. Kindlasti on vaja se. Praegu on kavas alandada viljakatel võita see sõda, mis puudutab tootja- maadel olevate kuusikute raievanust. vastutusorganisatsioonide käitumist Küsimus on ka selles, et uuendus- vanade rehvidega. Tartlase ja botaa- raie tehakse sageli poolikult, ilma nikuna tead Raadi lennuvälja olukor- uuenduse osata, ning seniste okas- da. Aga mujal Eestis, küll väiksemas puumetsade asemele kujunevad leht- mastaabis, on selliseid kohti kahek- puistud. Metsauuendamise toetusi on sateist. riik jaganud erametsakeskuse kaudu: Raha, mida tootjavastutusorga- metsa istutamiseks ja selle ettevalmis- nisatsioonid rehvide maaletooja- tamiseks, kultuuride hooldamiseks telt praegu võtavad, ei võimalda seda jne. Eks siin ole ka raha hulk määrav. materjali taaskasutusse võtta ja prob- Igatahes on riik astunud positiivseid leemi lahendamisega on ilmselgelt samme: jätta metsa mittemajandaja jäädud mõned aastad hiljaks. Paari- karistamata, kuid soodustada metsa kolme aastaga peame jõudma olukor- uuendamist. da, kus jääknähud on likvideeritud, maaletoojad maksavad rehvide taas- Varasematel aegadel on olnud pide- kasutamise eest õiglast hinda ja selli- valt päevakorral ministeeriumi ja seid vaheladusid enam pole. tema haldusala reorganiseerimine. Küsimus on selles, et kui uus rehv Mis on praegu plaanis? maksab 50–300 eurot, siis taaskasu- Keskkonnaameti põhiline muudatus tusraha sellest on piltlikult öeldes 70 on regioonide ja regioonijuhtide arvu senti. Kui see oleks näiteks kaks eurot, vähendamine: senise kuue regiooni ja siis rehvi ostjale pole tegemist kuigi nelja juhi asemel tuleb kolm regioo- suure hinnatõusuga, see uute rehvide ni ja kolm juhti. Niipalju, kui olen ostmist ei takista. Kui sa lähed rehvi- seda eemalt vaadanud, ei oska näha vahetusse, siis taaskasutuse hind on igapäevase töökorralduse muutumist. juba uue rehvi hinna sees ning vanade Muidugi on valdkondi, kus regioo- teerium. Kavatseme keskkonnaame- rehvide taaskasutusse viimine peaks ni spetsialistidel on palju igapäevast tile anda suuremaid volitusi, mis aitab olema tarbija eest juba tehtud. tööd, aga on ka selliseid tegevusi, vältida ministeeriumi ja keskkonna- nagu uute karjääride avamine, mida ameti spetsialistide vaidlusi. Me ei pea Kes rehvi taaskasutuse maksu saab üle riigi tehakse harva ning selleks ei omavahel kraaklema teiste rõõmuks, tõsta? pea igas maakonnas eraldi spetsialis- kvaliteeti see ei näita. See on tootjavastutuse ehk kahe suu- ti olema. Aga ma olen ammu sellest välja rema rehvikäitlejate liidu teha. Praegu kasvanud, et innus- nad kemplevad, et kumb kui palju tõs- tuksin struktuu- tab, kuna tegemist on konkurentsiga. Iga riik vajab maavarasid ja see, kui- ri diagrammidest Aga senise madala tasu jätkuv küsimi- das käitume neid uurides ja kasuta- ja nende muutmi- ne lõppeb mõlema jaoks pankrotiga ja des, peaks olema selge ka pikemas sest. Mina püüan vastutus langeb tootjatele. Eks kesk- perspektiivis. ministrina tegeleda konnainspektsioon ja keskkonnaamet põhisuundadega, peavad tootjavastutusorganisatsiooni- kaitsta keskkonna- dele pidevalt peale käima. Tegemist valdkonda riigiko- on suure probleemiga, mis on lastud Oleme püüdnud vähendada minis- gus ja muud sellist, ning need peavad käest ära ja peab saama korda. teeriumi rolli, et vältida pikki vaid- ikka väga suured üksikasjad olema, lusi keskkonnakaitsjate endi vahel. et minister hakkaks nendega perso- Looduses liikujad on kurtnud Näiteks maapõueseaduse muudatuse naalselt tegelema. Lahendused on metsade pindala kiire vähenemise järgi hakkaks kaevanduslubasid välja enamasti mujal kui ministri kabi- üle – raiesmikke on üha rohkem. andma keskkonnaamet, mitte minis- netis.

52 |452| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri taks. Läheneme vaevaliselt, aga siiski. Looduskaitse argumendid peavad olema õiged ja veenvad. Püüame era- omanikega üha rohkem arvestada. Foto: Kaupo KikkasFoto:

Kuidas sinust sai geoloog: kas juba väike Marko tagus vasaraga kive? Ei, mind mõjutas põhikooli ajal hoopis raamat „Kõik tööd on head“, mille autor on Georgi Jurmin. Seal oli esimene amet lüpsja, teine kosmonaut ja kolmas geoloog. See oli hästi ilus ja ahvatlev jutt, kuidas geoloog ronib mööda mägesid ja otsib maavarasid. See jäi kuidagi hinge. Teine mõjutaja oli kuuenda klassi lõpul ekskursioon Hibiinidesse. Sellest ajast sai alguse mu armastus mägede vastu, kaugel Eestist. See viis mind Tartu ülikooli geoloogiat õppi- ma. Mul oleks igas ülikoolis olnud mingisugune eriala valida: maaülikoo- lis (tollases EPAs) veterinaaria, tehni- kaülikoolis ehitus jne. Olingi valmis optimistina Venemaa avarustes geoloogina töötama. Aga õpingute käigus spetsiali- seerusin ehitusgeoloogiale. Siis tuli Pandivere ja fosforiiditeema ning oma diplomitöö kirjutasin Pandivere vee- kaitseala tsoneerimisest. Teadlikult Marko Pomerantsi tavalisemad matkakohad on Lääne-Virumaal, aga ka Lõuna-Eestis jõudsin kodukanti tööle tagasi, kesk- konnateenistusse, juhataja asetäitja ja juhatajana, kuni valiti Lääne-Viru Oled ametis olnud aasta aega. Kas Pakendiauditi kohustus koormas väi- maavanemaks. Kui täna keegi räägib on ka sellised tegevusi või õnnestu- keettevõtjaid, kes said nüüd sellest Pandivere veest ja mis kõik juhtub, siis misi, mida võib juba praegu tagant- kohustusest vabastatud. paljudel juhtudel julgen arvata, et ma järele meenutada, et näe, ära tegin? Kliimapoliitika on jällegi laialival- midagi tean sellest. Oma viimase ametiaasta või õigemi- guv, teisest küljest, kui ma 22. april- ni esimese aasta (naerab) tegevustest lil ÜROs Eesti nimel Pariisi kliima- Nii et võid noortele soovitada geo- olen geoloogist ministrina rahul, et lepingule allkirja andsin, siis mõtle- loogi ametit ka tänapäeval? on algatatud maapõueseaduse muut- sin, et selle tähtsust, väärtust ja mõju Tegemist on loodusteadlasega, kes on mine. See on kindlat kuju võtmas. Iga Eestile ja maailmale tulekski hinna- spetsialiseerunud maapõuele, eluta riik vajab maavarasid ja see, kuidas ta 2030. aastal, olen siis kuuekümne loodusele. See on keskkonnavaldkon- käitume neid uurides ja kasutades, kuue aastane vanamees, kes loodeta- na teadus, geoloogi hariduse saanud peaks olema selge ka pikemas pers- vasti saab veel aru, mida olen kliima inimene on ekspert eluta ja elusa loo- pektiivis. Vast sügisel on maapõuesea- valdkonnas aidanud korda saata. duse suhete alal. Mu meelest õpetati dus kindlama kuju saanud. Milline on Eesti majandus aastal elusloodust geoloogidele liiga vähe, Kindlasti tunnen rõõmu, et põllu- 2050, saab kenasti sõnastatud klii- näiteks polnud mitte ühtki botaanilist mehe ja vee kvaliteedi suhtes oleme mapoliitika kaudu. Olenemata sel- eriala. Geoloog võiks oma õppetöö saavutanud õigusaktides tulemusi, lest, kas kliima ka tegelikult muutub, käigus teha ka herbaariumit. mis teevad reeglid selgemaks, lase- on igal juhul positiivne, kui suudame Ka Eesti poliitikas on vähemasti vad põllumehel elada ja kaitsevad oma majanduskasvu lahti siduda taas- kaks geoloogi hakkama saanud, peale vett. tumatutest kütustest. minu Ulla Breeden, geoloogiadoktor, Kolmas väike asi puudutab paken- Selle aasta olen kuulutanud ini- praegu Põlva maavanem, ja värskelt divaldkonda ja selle auditeerimist. mese ja looduskaitse lähenemise aas- valitud Tartu meditsiinikooli rektor.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |453| 53 Matkarada Foto: Marju Pajumets Foto:

Liivanõmme õpperada algab Allikajärve äärest ja lõpeb sealsamas Nõva metsade kutse Nõva kandiga seostuvad eelkõige ilusad liivarannad ja -luited, mille vallidel kasvab hõbedane viljapead meenutav liiv-vareskaer. Liivad on siin Läänemaa rannal imelised,

lausa laulavad palja jalatalla all. Peaaegu alati mühisevad Marju Pajumets Foto: merel lained ja vesi on enamasti külm. Aga Nõval on ka muud kui rand: kel saab päikesest, tuulest ja lainemühast küll, see võiks seada sammud metsa.

Marju Pajumets märgitud 7,5 km pikkune õppera- da, mis kannab Liivanõmme nime. ulle seostubki Nõva põhi- Õpperada algab Allikajärve äärest ja liselt metsadega: hel- jõuab ringiga alguspunkti tagasi. Rajal gete männimetsadega, on 12 huvipunkti, mis on tähista- kusM punetavad pohlad ja sinetavad tud numbritega ja rada ise oranži mustikad ning hallil põdrasambli- värvi lintidega, mida tasub kogu ret- kul peesitavad kenad männiriisikad. kel hoolega silmas pidada. Rada saab Minusugusele korilasele on siin män- läbida mugavalt, kuiva jalaga. Huvitava nimega Flyvae järve katva niriisikate ja pohlade paradiis. Liivanõmme õpperaja alguses on roostiku servale on ehitatud vaate- Nõva metsadesse on oodatud tei- tahvel rajaskeemi ja huvipunktide platvorm, kust saab jälgida roostikus sedki loodushuvilised, siin on maha lühitutvustusega, voldiku põhjaliku- tegutsevaid linde

54 |454| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 200 0 400 m Peraküla telkimisala

Rändav jõesuu 7 9 8 11 VäVäikeike-T-ToToatseoattse

12 järvjäärrv

e õ

j e 6 u Toatse U järv 2 1 5 PuPumumbutambbuta jjvv

e 3 . t.ee Allikajärv PePerakülrarakükülaa ame a a Peraküla soo s.m

i i

xg xgis.maaamet.e Flyvae järv di alus:

ar ardi alus: Pikane järv ka 4 (Tuksi jv)

ma kirjeldusega saab hankida Nõva Kunagi olnud järve kohale posti- looduskeskusest. Allikajärve ääres on dele rajatud tantsuplats, kus küla- lõkkekoht, et pärast matka puhata ja rahvas puhkeajal ja pidupäevadel keha kinnitada. Aga asume teele! Elina Roos Foto: tantsu löönud [3]. On oletatud, et Tantsujärve nimi on tulnud vene- Allikajärv (1) on poolsaarega kaheks keelsest sõnast станция, mis tähen- jagatud kinnikasvav umbjärv, mille dab jaama. Nimelt rajati 1915. aas- sügavus on 1,5 m ja suurus 8,8 ha. tal Allikajärvele ulatuvale kõrvalisele Kaldad on madalad ja kohati soos- metsasele poolsaarele salajane Tsaari- tunud. Kaldataimestikust võib leida Tsaariaegse raadiojaama juurde viis Venemaa raadiojaam, mis oli spet- huvitavaid liike, näiteks lääne-mõõk- munakivitee, mis erinevalt jaamast on sialiseerunud raadioluurele ja koodi- rohtu. Tema hallikasroheliste lehtede tänini säilinud murdmisele. Kokku loodi 57 töökoh- servad on karedad, jäigad ja nugatera- ta. Perakülast jaamani viis praeguseni vad – taime katsudes tuleb olla ette- säilinud munakivitee. vaatlik, muidu võib endale leheser- ahvena ja särje elupaik, pakub ta huvi Raadiojaama peahoones paikne- vaga kätte lõigata. Tähelepanu vää- ka õngitsejatele [3]. sid neli ööpäev läbi töötavat raadio- rib paljudele tundmatu harilik porss, Matkarada kulgeb üle silla. Vasakul luureposti, dešifreerimisbüroo ja ruu- suvehaljas tugeva vürtsika lõhnaga metsas hakkab silma 4. rajapunkt, mid ohvitseridele. Madrused ja maja- puittaim. Tegu on III kategooria kait- mis tutvustab vääriselupaika. Sellest pidamistoimkond oli paigutatud eraldi sealuse liigiga, mida leiab enamasti number neljast ei tasu end eksita- hoonetesse. Raadioaparatuurile andis vaid Lääne- ja Põhja-Eestist. da lasta: see käib hoopis teise raja, voolu jõujaam. Puidust platvormil asus Samuti kasvab siin tuntud poti- Peraküla – Liivase ranna õpperaja õhutõrjekahur. Territooriumile oli püs- lille kalla sugulast soovõhka, mis on kohta. Meie tee läheb otse edasi, üsna titatud kolm palkidest raadiomasti kõr- tervenisti mürgine, k.a marjad; tähe- pikalt mööda esimese maailmasõja gusega 52 m. 1917. aastal tsaar kukuta- lepanu äratavad valged vesiroosid ja aegset kiviteed. ti ning kardeti, et sõjategevuse käigus pilliroog. Kuna Allikajärv on mitme Peraküla Allikajärv on kohali- satub jaam sakslaste kätte. Seetõttu raa- kalaliigi, nagu kogre, linaski, haugi, ke hulgas tuntud ka Tantsujärvena. diojaam evakueeriti ja hävitati [1].

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |455| 55 Matkarada Foto: Tõnu Noorits Tõnu Foto:

Uuejõgi peab pidevat võitlust tormiga randa uhutud liivavallidega ning jõesuue nihkub seetõttu ajapikku ida poole

Raadiojaama ajalugu tutvustav sid. Õiget palgimetsa pole siit loota, kuused, metsaalust katavad kõrged suur teabetahvel jääb vasakut kätt, selleks on pinnas liialt toitainevaene, mustikapuhmad, kust leiab küllus- õpperada viib aga ikka otse edasi. kuid mets pakub rohkesti ande kori- likult marju ka nendel aastatel, kui lastele: leidub pohli, mustikaid, jär- hiliskülm on mujal õisi näpistanud Männimets (2) rõkkab must-kärbse- veäärses roostikus jõhvikaid, ohtralt [3]. Tänu järvede lähedusele saada- näpi laulust. Jalutades pikkamisi läbi seeni, näiteks männiriisikaid, pilvi- vad matkajat mitmesugused kiilid. enam-vähem ühevanuselise männi- kuid, puravikke ja kitsemampleid [3]. Soe mets lõhnab mõnusalt ja kauge- metsa, saab matkaja omatahtsi kuumal kudrutavad kaelustuvid. lata ja vaadata. Lähedusse, s.o vasa- Hargnemiskohast (3) võib minna kule, jäävad umbe kasvanud jäänuk- otse Uuejõe poole või keerata vasaku- Pikana metsavahikohast (4) on järved Pumbuta ja Pikane ehk Tuksi le, järve äärde. Maastik on siin muu- praeguseks säilinud vaid maja ja kõr- järv, kunagised kalarikkad järved, tunud: tunda annab järvede mõju, valhoone varemed. Rada sinna kulgeb kust talumehed leivakõrvast hanki- puud on saledamad, lisandunud on mööda veidi kõrgemat ala. Vasakule

56 |456| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Marju Pajumets Foto:

Punktis 6, Uuejõe sauna lõkkepaigas, on kaks lõkkekohta, kaks söögilauda, käimla ja parkla

da paat. Kaasa lõid kalurid ja paadi- Lühikese ja käänulise Uuejõe (5) meistrid, aga ka kohalik metsnik ja äärde jõudes on pool teekonnast läbi- abimetsaülem. Ehitustöö võeti ette tud. Siinse linnustikuga tutvumiseks tihedas kuusikus, paarisaja meet- on Flyvae kinnikasvanud järve katva ri kaugusel merest; naelu ei kasuta- roostiku servale ehitatud vaateplat- tud, küljelauad kinnitati kaarepuude- vorm. See asub üle silla, teisel pool le kruvidega. jõge, samuti on seal Uuejõe lõkke- Kuigi mererannal liikusid nii öösel koht. kui ka päeval Saksa piirivalvurid, Üsna lähedal paikneb teinegi lõk- ei märganud keegi paadi ehitajaid. kepaik − Uuejõe sauna lõkkekoht Augustis sai paat valmis ja ärasõidu- (6). Selleni jõudmiseks tuleb liiku- päevaks määrati 18. august. Paat tuli da enne silda paremale. Siin vaik- metsast randa vedada kolme tunni sel lagendikul Uuejõe jõekäärus on olemas käimla, kaks lauda pinkide- Rajal on 12 huvipunkti, mis on tähis- ga ning kaks lõk- tatud numbritega ja rada ise oranži kekohta. Uuejõe ääres võib näha värvi lintidega. kopra tegevusjäl- gi. Õitseb varsaka- bi, sängi palistavad jääb Pikane ehk Tuksi järv, paremale jooksul, kahe piirivalve patrullreidi porss, pajud ja pilliroog. Mätastarn Flyvae järv ja roostik. Metsavahikohal vaheajal, appi tuli külamees trakto- ehk poku on endale pähe kasvatanud tervitab saabujaid vana õuekask, riga. Teisel päeval tõusis torm, reisi- uhke punkarisoengu. Veidi eemalt varemete ümbruse on vallutanud jad pidid kõik oma kompsud merre kostab merekohinat ja paistab liiv. Siit metsvaarikad. Ala erineb männimet- viskama, et ise eluga pääseda. Ent viib rada Uuejõe suudmesse. sast suuresti: mõlemalt poolt paista- 20. augustil jõudis paat 22 täiskasva- Uuejõe suue on tuntud oma rända- vad märjemad lontsikud, kus kasvab nu ja 10 lapsega õnnelikult Svenska va loomu poolest. Sedalaadi nähtust kaski, ja eemalt paistab roostik. Siin Högernasse [3]. tuleb ette ka teistel Loode-Eesti liivas- laulab salu-lehelind ja kuskil männi- Selleks et jõuda raja järgmisesse tel randadel. Rändama lähevad suud- ladvas flöödib leevike. punkti, tuleb pisut maad tagasi jalu- med seepärast, et lainetusele ava- Pikana metsavahikohas tehti 1944. tada ja siis keerata vasakule. Rada tud randades liigub peen purdmater- aasta suvel ettevalmistusi, et põgene- on tuhninud metssead ja üks neist jal piki rannajoont valdava tuulesuu- da läheneva Punaarmee eest. Selleks ragistab lähedal järveäärses kuusikus. na järgi. Üha enam setetesse mattuv et seilata Rootsimaale, oli vaja ehita- Sealt kostab ka pöialpoisi laulu. suue nihkub järjest edasi [2]. Täpselt

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |457| 57 Matkarada

leida liivaseid laike, sest kuivanud samblik puruneb krõbinal jalge all, ja see pole üldse tore.

Foto: Sven Začek Sven Foto: Esialgu näib liivik elutu, kuid hoolikamalt jälgides võib märgata sipelgate vilgast elutegevust ja omakorda sipel- gaid jahtiva sipelgakiili vastse – sipel- galõvi lehtrikujulisi püüniseid. Mida kaugemale merest liikuda, seda rohelisemaks muutub uuesti metsaalune. Kuivad hallid samblikud asenduvad roheliste sammaldega ja neisse lisandub rohelisi pohla- ja mustikavarsi.

Punktiga 8 tähistatud vana ranna- männik asub kohati ligi kümne meet- Liiv-vareskaer ja laulvad liivad Nõva maalilisel rannal ri kõrgusel rannavallil, mida kutsutakse merepardaks. Tõenäoliselt on siinne vana metsatukk jäänud raietest ja metsatulekahjudest puutumata. Huvitav on silmitseda mände: mere pool on nad kiduramad, ent kõrgemal

Foto: Marju Pajumets Foto: rannavallil palju sirgemad ja võim- samad. Peagi jõuab teerada veidra sirge liivase ribani metsa vahel. Algul tundub, et keegi on rajanud liivakulguri- tele ralliraja, kuid tegelikult on tegemist kaks korda aastas kultiveeritava tulekaitseribaga (9). Nõnda takistatakse kuivades metsades pinnatu- le levikut. Edasi liikudes tuleb astuda ümber- kukkunud jämedast männist üle. Rada jätkub salapärasena mõjuvas män- nikus, kus kõrguvad vanad väärikad rannamännid, keda kutsutakse hon- Noored soovõhad Vanajõe sängis gadeks. Nende tüved on jämedad ja oksad jändrikud, merelt puhuvate tuulte tõttu on nad nii juhtub ka Uuejõe suudmega: ühel Hongad seisavad nagu hiiglaslikud maa poole kaldu. aastal on suue ühes kohas, ent järgmi- Korp on neil paks sel korral võib see olla mujale nihku- rannavalvurid. Igaühel neist on väga ja üldmulje või- nud. Liivavalle uuristades jõuab jõgi omanäoline tüvi ja võra. mas. Mõne honga aga lõpuks ikkagi merre. alt võib leida paksu Matkarada teeb piki rannaluidet korbatüki, millest käänaku paremale, liivaluidetele. üsna ühetaolised, eriti nooremad saab meisterdada laevukese, nagu poi- Liivikud (7) on mere pool lageda- istandikud. Kohati on puurinne siis- sikesed seda vanasti tegid. mad, taimestikuta. Siin-seal kasvavad ki hõredam ja mõjule pääseb liiviku- Hongad seisavad nagu hiiglaslikud mereäärsetel liivavallidel rannikutai- te tõeline võlu. Valkjashalli vaibana rannavalvurid. Igaühel neist on väga med, näiteks rannikas ja liiv-vares- katavad pinda mitut liiki põdrasamb- omanäoline tüvi ja võra. Paljud vää- kaer. Mändide vahel õitsevad imeilu- likud. Sammaldest on üks liivikute rikad hiiglased on kuivanud ja pal- sad aas-karukellad. esimesi asukaid harilik hellik. Kas jastanud huvitava puidu: keegi oleks Suuremale osale luidetest on istu- pole tore nimi? Väga kuival ajal olen neile justkui vindi peale keeranud. tatud mets, mistõttu on männikud ikka püüdnud samblikuvaiba vahel Vanad kuivavad ja putukatest pure-

58 |458| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS 59 Matkarada

tud männid on musträhni toidulaud. Rahvapärase nimetusega nõgikik- kal õnnestub puutüvest napsata ka need tõugud, kes jäävad väiksemate-

le rähnidele kättesaamatuks, ta toksib Jüriado Toomas Foto: tüvelt lahti ülipaksu koore.

Punktis nr 10 tuleb pöörata paremale, laskuda rannavallilt alla ning peagi ületada kruusatee. Nüüd jõua- me jällegi suhteliselt noorde, istutatud männikusse (11). Vasakule jääb noorem, ligikaudu 20−30 aastat vana mets, paremale veidi vanem, ligi 40-aastane mets. Osaliselt on see üks neid alasid, kus 1967. aasta laastava augustitormi tõttu tekkis põlisesse rannamännikusse hulk lagedaid metsasihte. Siin on hea võrrelda, mismoodi männik on aja jooksul arenenud. Rada kulgeb täpselt kahe erivanuseli- se metsa piiril. Nooremas metsas val- davad alustaimestikus samblikud ja kanarbik, vanemas metsas on lisandunud mustikas ja pohl. Mändidevahelise lagendiku kohal laulab metskiur.

Vanajõest on alles peamiselt säng (12). Kunagi oli Vanajõgi ühendanud Allikajärve merega, kuid maakerke tõttu on veevool järvest merre kat- kenud ja jõgi on muutunud soiseks sooneks. Siingi võib näha liigniiskele paigale iseloomulikke puid – kaski ja sangleppa. Puude juured on kõrged nagu lodumetsas. Märjema koha ser- vas kasvab sookail. Sangleppadel laulavad siisikesed ja põhjatihased. Vanajõe sängi võivad ilmekalt kätte Hong – vana rannavalvur näidata soovõhad. Vahel kasvab see taim väga salakavalates kohtades. Ilusad lopsakad lehed loovad petliku metsaande, uusi lõhnu ja lestapüüd- turvatunde, et siit pääseb läbi, kuid Olenevalt aastaajast on emot- jaid rannal. Talvel on täielik rahu ja tegelikult võid vajuda justkui laukas- sioonid ja nähtu erinev. Kevadel ei vaikus. Aga ilus on siin igal ajal. se. Maikuus on soovõha lehed värs- ole liivarandadel veel päevitajaid ked, helerohelised ja kergelt rullis. ning tuul on vinge ja kõledavõitu. 1. Kaljuste, Tiit 2015. 100 aastat Vene raadioluurest Eestis. – Tehnikamaailm 5. http:// Üle silla minnes jõuame kruusa- Vanarahvatarkus, mille järgi „mets on www.tehnikamaailm.ee/100-aastat-vene- teele, siit tuleb pöörata paremale. vaese mehe kasukas“, peab igati paika: raadioluurest-eestis/. Veel veidi jalutamist, veel üks pööre metsa vahel on õdusam ja soojem, 2. Kivistik, Arne 2003. Rändavad jõesuudmed. paremale, jälgides oranži rajamärgis- saab imetleda mustikate õitsemist ja − Eesti Loodus 54 (2/3): 72−74. 3. Liivanõmme õpperada 2007. [voldik] RMK tust, ning ongi ring täis: oleme jõud- kuulata linnulaulu. Nõva looduskeskus. nud tagasi Allikajärve äärde. Ümbrust Suvepäikese mõjul liiv soojeneb ja uudistades, lõkkekohtades ja rannas alusmets lööb haljendama. Rand on Marju Pajumets (1973) on RMK Lääne- mõnuledes võib Liivanõmme rajal siis rahvarohke, seetõttu tasub loo- Eesti piirkonna külastusjuht, loodusretke- veeta terve päeva, kuid kiirematele dust nautida just metsaradadel, kus juht ja linnuhuviline. piisab ka paarist-kolmest tunnist. saab olla omaette. Sügis tähendab

60 |460| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 METSIKUS LOODUSES Kingituseks Manfrotto statiivi- komplekt ja Adobe SP Lightroom koolitus!

10 75 135 180 300 600

SP SUPER TELEOBJEKTIIV SINU PEEGELKAAMERALE

Tamron SP 150–600mm F/5-6.3 DI VC USD võimaldab sul jäädvustada metsikut loodust kogu selle mitmekesisuses. Linnud, loomad ja kauged maastikud. Uue Tamroni super teleobjektiiviga pääsed lähemale kui iial varem ja saad heita pilgu seni kättesaamatule! Vaata Tamroni SP objektiivide kohta lisainfot ja uuri testide tulemusi internetis.

Soodushind 999€ (tavahind 1399€) Kingituste väärtus 199€. Pakkumine kestab 30. juunini. Vaata lähemalt photopoint.ee/tamronsp JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS 61 Tööjuhend Foto: Kaido Haagen Foto:

Looduse lugu pildis: kahepaiksed ja roomajad

Arne Ader, Urmas Tartes üksteist liiki. Kui tegutseda paras- alati vastavate liikide elu väga head jagu ettevaatlikult ja kannatlikult, tundmist. oomajate ja kahepaiksete loo- saab neile alati piisavalt lähedale. marühmas on meie looduses Kas see teeb nende pildistamise ja Kahepaiksete elutegevus käib nii kõige vähem liike: roomajaid pildikasutuse lihtsamaks? Küllap maismaal kui ka vees. Roomajatest onR meil kõigest viis ja kahepaikseid mitte, sest hea foto saamine eeldab tunneb vees ennast hästi nastik. 62 |462| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 1. Kärnkonnad kudemas. Isane konn on klammerdunud kudeva emase selga, kus ta eritab vette spermatosoide, mis viljastavad marja. Emase kehast väljutatud marjanöörid raamivad kogu pildi. Ehtne pilt kärnkonnade kudemisest, millest veelgi paremat on raske teha

◊ 2. Akvaarium on sageli ainus võimalus ◊ 3. Konnakulles vesiroosiga. Pilt on teha ülesvõtteid väiksematest veelooma- tehtud veekindlasse kesta pandud dest, kuid keeruline on saavutada loo- kompaktkaameraga mulikku tulemust. Pildil on tähnikvesilik

◊ 4. Kärnkonnad kasutavad inimeste ehitatud laudteid meelsasti, et vähen- dada liikumisvaeva. Siiski pole inimeste

rajatud teed nende tüüpiline elukesk- Arne Ader Foto: kond. Inglise rahvalikust laulust tuntud sõnad „Konn astus usinasti mööda teed” sobivad juures oleva pildilooga esmapilgul kenasti, ent süüvides tekib vastuolu: laulusalmis on peategelane konna- isand, pildil aga konnaemand, kes kannab väetit isandat oma seljas kudemispaika

◊ 5. Kivil istus väike konn ... Vahel harva leiame konna

Foto: Foto: Urmas Tartes laulusalmis kirjeldatud kohast – kivilt. Seal istus konn vaid hetke ja jätkas oma tegutsemist ohutumas ümbruses taimede vahel

Ülesvõtteid tehes ja pilte valides ◊ 6. Tundub tuleb silmas pidada, et nende liikide uskumatu, iseloomustamiseks on ühtviisi oluli- kuid tilluke rohukonn sed nii maismaal kui ka vees tehtud Foto: Foto: Urmas Tartes on roninud fotod. seenekübara- Kahepaiksete veealust elu on tele putukaid olnud pikka aega tülikas pildile jääd- jahtima vustada. Paljudel juhtudel on ainuke väljapääs teha pilte akvaariumis. Paraku on sellistes oludes keeruline saavutada täiesti loomulikku tulemust (◊ 2). Õnneks võib tänapäe- val kasvõi veekindlasse kesta ase- tatud taskukaameraga saada uud-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |463| 63 Tööjuhend Foto: Arne Ader Foto: Foto: Foto: Urmas Tartes

◊ 7. Lumel kohatud harivesilik on eri- line vaatepilt, ent iseloomustab aega, kui nad hakkavad talvituspaikadest veekogudesse liikuma. Lainurkobjektiiv võimaldab jäädvustada ka elupaigale viitavaid objekte Foto: Arne Ader Foto:

◊ 8. Teed pole konna loomulik elupaik. Vastupidi, kuderännakul on need hoopis eluohtlikud takistused

◊ 9. Valge-toonekurg on tee servast püüdnud nastiku. Lagedaks tehtud kohal on rööv- lindudel lihtne saaki tabada

seid vaateid ka veealusest elust (◊ 3). ti, kus näeme kärnkonnapaari liiku- Samas on looduses õige pöörata Pühendunud fotograaf suudab aga mas kudemispaika mööda rabajärve tähelepanu kõigile tegutsemisjuhtu- teha ehtsaid ja täiuslikke kaadreid äärde ehitatud laudteed. Nagu lau- mitele, mis tunduvad muinasjutulised kahepaiksetest nende looduslikus lusalmis liiguvad konnad parajas- või muud moodi erilised (◊ 6, 7, 14). veekeskkonnas (◊ 1). ti pulma. Ja kärnkonnad tõepoolest astuvad, mitte ei hüppa. Pilti hooli- Kahepaiksed ja roomajad teedel. Looduslool ja muinaslool on ühte- kalt uurides tekib aga vastuolu loo- See on tõsi, et kahepaiksete ja rooma- moodi tugev tunderõhk. Võib ker- dus- ja muinasloo vahel, sest ini- jatega ristuvad meie tegemised sageli gesti juhtuda, et muinasloos kuul- meste tavapärane maailm on mees- jalgradadel ja maanteedel ning seal dud, vahel erandlik või isegi eksi- tekeskne, ent kärnkonnade puhul tehakse palju pilte. Ent kas teed on tav teave kantakse üle loodusloolisse teevad vägitegusid pigem emasloo- kahepaiksetele ja roomajatele omased käsitlusse. Inimestele on omane tõl- mad (◊ 4). elupaigad? Kindlasti mitte. gendada looduses toimuvat, lähtu- Teedega seostu- des oma arusaamast, vahel ka välja vad teatud olukor- mõeldud vaatevinklist. Inimeste tavapärane maailm on rad loomade elust „Konn astus usinasti mööda teed …”. meestekeskne, ent kärnkonnade inimese ümber Nii algab tuntud laulusalm, mis ise- kujundatud loodu- loomustab paljusid kahepaiksete ja puhul teevad vägitegusid pigem ses. Nii konnade- ka roomajatega seotud kohastumisi. emasloomad. le kui ka vesilikele Vaadelgem hoolikalt üht looduspil- on teed mingil ajal

64 |464| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Foto: Urmas Tartes Foto: Urmas Tartes

◊ 11. Rästiku iseloomulikku seljamustrit on kõige parem vaadelda pealtvaates Foto: Arne Ader Foto:

◊ 10. Silmside rästikuga mõjub alati ◊ 12. Pealtvaates fotografeeritud vee- eriliselt. See pilt on tehtud teleobjektii- konna puhul saame rõhutada, et konna viga ohutust kaugusest värvus sarnaneb veetaimede omaga

Millist sisalikupilti eelistada? Juuresolevad fotod kujutavad arusisalikku. Missugune neist kajastab tema tüüpilist elupaika?

õik kõrval olevad pildid on ehtsad. Fotode analüüsi võtme annab meile ümb- rus.K Esimesel pildil näeme arusisa- Arne Ader Foto: likku laudteel. Tema poole kaardu- vad kõrred lisavad küll looduslikke detaile, kuid sile lauapind mõjub ikka tehislikult: see võib olla nii ◊ 13 raba kui ka maamaja hoovis vede- lev lauajupp. Teisel pildil on sisalik ohtlikud tõkked, mida saab fotodel paguranna märjal liival. Foto näitab, ◊ 14 ◊ näidata ( 8). et sisalikud võivad oma elutegevu- Maanteed on ühtlasi paik, kus se käigus jõuda ka ootamatutesse röövloomad märkavad saaki kerge- kohtadesse. Iseloomulik elupaik see Arne Ader Foto: mini. Ka seda on võimalik pildina esi- aga pole. ◊ tada ( 9). Kolmandal pildil (◊ 15) näeme kahte emast sisalikku, kes on Silmside ja pealtvaade. Tavapärane roninud rohule päikese kätte end loomaportree loob pildistatava ja vaa- soojendama. Kohas, kus rohtu ei taja vahel silmsideme. Sellised fotod niideta, annab just selline käi- eeldavad, et pildistatakse silmade kõr- tumine neile võimaluse päikese- ◊ 15 guselt (◊ 10). Samas on kahepaiksete kiirte soojust nautida. Inimestele ja roomajate fotode puhul oma koht võib selline vaade tunduda har-

ka pealtvaadetel. Nendega saab pare- jumatu, sest muinasloo järgi käib Foto: Urmas Tartes mini esile tuua iseloomulikke tunnu- sisalik ikka kivi peal. Rohus sam- seid (◊ 11) ja varjevärvust (◊ 12). muv inimene ehmatab seal lesivad sisalikud juba eemalt minema Arne Ader (1963) ja Urmas Tartes (1963) ja seetõttu nähakse sellist käitu- on bioloogid, mõlemad on pikka aega mist harva. tegelnud loodusfotograafiaga.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |465| 65 Reisikiri Fotod: Urmas Roht Fotod:

Melbourne’i botaanikaaed kujutab endast justkui eksootilist saart linna südames: see on kosutav koht linnakodanikele ja mitmekesine vaatamisväärsus turistidele Melbourne’i kuninglik

Steepi neem Brisbane Eyre'i jv Byroni n botaanikaaed Perth Sydney Umbes pool aastat tagasi oli mul õnn käia Austraalias ja uudis- Naturalisti n Canberra tada mõnda siinset botaanikaaeda – neid on Austraalias suisa Melbourne Tasmaania üle 140. Oma reisi esimese peatuse tegin Melbourne’i kuning- Kaguneem likus botaanikaaias (Royal Botanic Gardens Victoria), mis köi- Victoria-nimeline kuninglik botaanikaaed asub Austraalia lõunarannikul dab oma asukohaga kesklinnas ja mõistagi liigirikkusega. Melbourne’is

Urmas Roht se Flinders Streetil asuvat vana vak- maid, kuid mitte kõige vanem, päri- salihoonet. Sealt eri suundades harg- nedes siiski juba 1846. aastast. Aed iigi kaguosas asuv Melbourne nevaid tänavaid palistavad kõrghoo- võtab enda alla 38 hektarit ja siin käib on suuruselt teine linn ned ja lõputud kaubanduskeskused. keskmiselt 1,6 miljonit huvilist aas- Austraalias, ühtlasi Victoria Linnapildis jääb küllap igaühele silma tas. Kokku kasvab aias umbes 10 000 osariigiR pealinn. Seal elab umbkau- hiinlaste rohkus, neid elab siin lausa taimeliiki, neid saab imetleda aasta du 4,5 miljonit inimest. Koos arvu- linnaosade kaupa. ringi. Etteruttavalt tuleb öelda, et kate eeslinnadega laotub Melbourne’i Austraalia botaanikaaedadesse pää- linnastu pisut alla 10 000-ruutkilo- Roheline linnasüda. Kesklinnas seb tasuta, piletiraha siin ei küsita. meetrisel alal, mida ilmestab maalili- paiknev Melbourne’i botaanikaaed Kohe, kui olin aiaväravast sisse ne Yarra jõgi. koos Kings Domaini parkidega kuju- astunud, sain osa tundetulvast. Melbourne’il ei ole selgelt eristu- tab endast linna rohelist tuumikut. Kenasti vormiriietes aiatöötaja urgit- vat kesklinna, linnasüdameks peetak- Botaanikaaed on üks Austraalia vani- ses ilupõõsast tühja õllepurki ja van-

66 |466| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri dus üsna kuuldavalt Hiina turiste. Ilmselt ei jätku austraallastel vähe- malt Melbourne’is selle rahvuse vastu eriliselt sooje tundeid. Peale taimesõprade pakub ulatuslik botaanikaaed rikkalikku vaheldust paljudele linlastele, kes käivad siit päeva jooksul korduvalt läbi, et puhata, pikutada murul või nautida lihtsalt linnulaulu ja privaatsust. Siinkohal tasub kindlasti kiita ka meie Tallinna ja Tartu botaanikaaeda, kus viimastel aastatel on samuti nähtud palju vaeva, et linlased saaksid meeldivas avaras aias rohelust ning vaikust nautida, jalutada ja puhata. Melbourne’i botaanikaaias leidub Peale selle, et Melbourne botaanikaaias saab tutvuda paljude taimeliikidega, on see kõikjal kesk rohelust eraldatust pak- hea kohta tervisespordiks ning mõnus puhkeala arvukate pinkide ja muruplatsidega kuvaid nurgakesi, aga ka ruumikaid muruplatse. Nõnda on murul lesivad, mängivad või piknikku pidavad selts- konnad tavapärane vaatepilt. Austraalias käisin neljas botaanikaaias: peale Melbourne’i veel Canberra, Sydney ja Brisbane’i aias. Kõigis neis panin hea üllatusena tähe- le, kui paljud huvilised võtavad vae- vaks aedades taimi õppida. Tore oli jälgida mõne puu- või põõsaliigi ees peatunud inimesi, kes keskendunult lehti ja okkaid vaatlesid ning katsusid ja ennastunustavalt vaidlesid. Kogu tegevust saatsid innukad žestid, et oma väiteid tõesemalt esitada. Omaette elamust pakuvad aias läbisegi kasvavad sukulendid, pal- Botaanikaaia veesilma iludus: mid, bambused, muud puud-põõsad mustluik koos oma poegade- ja mitmesugused õitsvad taimed (lil- ga. Tegu on Lääne-Austraalia led): osavalt aeda kujundades on kõik osariigi vapilinnuga saanud maitseka ilme. Kaktuseliike ja -sorte leidus palju ka eraldi kollekt- sioonidena. Pargiteede veeres ja puude varjus Lopsakat ja rikkalikku oli üsna palju pinke, kus meile har- botaanikaaia loodust jumatu 35-kraadise päikeselõõsa eest saab imetleda ka paadist varju sai. Mõistagi on lubatud oma tekk puude varju murule laotada ja nõnda aega veeta. Samas võis kogu muudest maailmajagudest pärit isen- Aias köitsid tähelepanu parasja- päeva vältel rohkesti näha tervise deid. Väga majesteetliku ja võimsa gu õitsevad võimsad meelõhnalised sportlasi, kes leitsaku käes aiaalal mulje jätsid vanad eukalüptid ja arau- eukalüptid (Eucalyptus melliodo- ringi sörkisid, neid ei tundunud pala- kaariad, kelle eluiga ulatub paarisa- ra), ehkki sel korral ei levitanud nad vus häirivat. ja aastani. Eukalüptid, keda tuntak- mesist lõhna kuigi tugevalt. See-eest se veidi alla 800 liigi, on peaaegu pakkusid nad meelepärast varjekohta Köitvad eukalüptid. Melbourne’i kõik Austraaliast pärit, mõni liik on kõikvõimalikele sulelistele laulikutele. taimekollektsioonides leidub nii toodud ka Uus-Guineast ja Malaisia Eukalüptiliikide õied on üsna omapä- Austraalia omamaiseid taimi kui ka kaguosast. rased: need võivad olla valged, roo-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |467| 67 Reisikiri Fotod: Urmas Roht Fotod:

Reliktsesse okaspuuperekonda kuuluva Bidwilli arakuaaria (A. bidwilli) okkad on laiad ja lehetaolised. Puu võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks ja elada koguni 500 aastat vanaks. Bidwilli arakuaariaid võib kohata ka linnatänavatel alleepuuna: pilt on tehtud Sydney-lähedases väikeses kuurortlinnas

sad, punased, rohekad või kollased. (Melaleuca), kuhu kuulub umbes 300 Mandri-Austraalia Queenslandi Usutavasti on igaüks kuulnud liiki. Need liigid köidavad tähelepanu osariigi kirdeosas laiuva Bunya mäes- eukalüptiõlist ja kindlasti teatakse ka oma kestendava tüvekoorega. tiku mägimetsades kohtab majes- seda, et tegu on maailma kõige kõr- teetliku välimusega Bidwilli arakuaa- gemaks kasvavate lehtpuudega. Neist Inimese peast suuremad käbid. riat (A. bidwilli), kohaliku nimega kõrgeim, 99,6 meetrini küündiv valit- Iidse okaspuuperekonna araukaaria Bunya Pine. Ta võib kasvada kuni 40 sev eukalüpt (E. regnans) on teada paarikümnest liigist võib Austraalia meetri kõrguseks ja elada koguni 500 Tasmaaniast. mandril looduslikult kohata kahte aastat vanaks. Tähele panuväärsed Euroopas, eriti Portugalis, kasva- liiki. Euroopas on haljastuses palju on ka selle liigi käbid, mis sisaldavad tatakse kiirekasvulisi eukalüptiliike kasutatud perekonna kõige kül- kuni paarsada suurt söödavat seemet paberitööstuse tooraineks. Austraalia makindlamat tšiili araukaariat ja võivad kasvada inimese peast suu- looduses on eukalüptisalud aga väga (Araucaria araucana), nõnda seos- tuleohtlikud, kuna tüvedelt maha koo- tub see perekond meil ennekõike runud koor koos kuivade eukalüpti- Lõuna-Ameerika lõunaosaga. Ometi lehtedega on nagu püssirohutünn, mis leidub ka seal looduses araukaariaid eriliselt hästi tuld võtab. Kes meist vaid kahte liiki nagu Austraaliaski. poleks kuulnud iga-aastastest suurtest Lõviosa araukaaria liikidest (13) tulekahjudest Austraalias, kus kahjuks kasvab hoopis Austraaliast ida poole langevad tuleroaks ka paljud majapi- jäävate Uus-Kaledoonia saaresti- damised või koguni linnaosad. ku mägistes okasmetsades. Paar liiki Kogenematu silm ei suuda euka- on levinud Uus-Guineas ning üks lüptiliikidel välimuse järgi vahet teha, liik, kõrge araukaaria (A. heterophyl- sest enamasti on liigid väga sarnased. la), on teada Austraaliale kuuluval Huvitaval kombel ei paku eukalüpti- Norfolki saarel. puud head kaitset päikese eest: tavaliselt sätivad nad lehed serviti päikese poole ega annagi seetõttu eriti varju. Austraalia on mõistagi tuntud omalaadse Teine omapärane lehtpuude pere- loomastiku poolest. Üks tavalisim liik on kond Austraaliast on mürdiliste sugu- kukkurloom koaala, kes toitub üksnes konda arvatud perekond melaleuka kummipuu- ja eukalüptilehtedest

68 |468| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri remaks. Kujutlege vaid, kui selline siin kandis üsna tavaline. Tore leid oli jeefiga alal, mille keskmes asub väik- käbi peaks pähe kukkuma! 1954. aastal kuninganna Elizabeth II sema järve mõõtu sopiline veesilm. Cunninghami arakuaaria (A. cun- istutatud tristaania (Tristania confer- Sellel troonis uhkelt mustluige paar ninghamii), kohaliku nimetusega ta, sün Lophostemon confertus), üks koos poegadega. Mustluik (Cygnus Hoop Pine, on veelgi suurema kas- tavalisemaid Austraalia suurlinna- atratus) on Lääne-Austraalia osarii- vuga, sirgudes kuni 60 meetri kõrgu- de tänavapuid. Kängurumaa kaguosa gi vapilind. Siia tulnud huvilistel soo- seks. Seda liiki võib leida Queenslandi metsades võib see sirguda kuni 40 vitan varuda aega, et nautida paadi- ja New South Walesi ning Uus- meetri kõrguseks põuakindlaks puuks, retke tol paljude saartega veekogul, Guinea piirkonna vihmametsadest. mis annab eukalüptidest tublisti enam imetleda kallastel pikutavaid kilpkon- Huvitavad on tema okkad: noore- varju. Pealegi saab temast tihedat ja ni ja vees ujuvaid värvikirevaid kalu. na on need nõeljad, aga hiljem soo- rasket ning vastupidavat puitu. Aia servaalad tõusevad laugelt kõr- musjad. Käbid on tal siiski Bidwilli gemale, ent mõnes arakuaariast väiksemad, seemned paigas pole need samuti söödavad. Austraalia taimestik koosneb val- tegelikult sugugi nii Nii Bidwilli kui ka Cunninghami davalt endeemsetest liikidest, keda laugjad. araukaariaid leiab ka Melbourne’i muudel mandritel ei kohta. Kuigi sissepääs aiast. Mõlemad liigid on nime saanud botaanikaaeda on tuntud botaanikute järgi. Austraalias prii, pannakse vära- näeb neid okaspuid looduses kas- vad ööseks lukku. vamas järskudel mäenõlvadel, kuid Nii mõnedki taimed Melbourne’i Austraalias ongi esialgu harjumatu, tihti ka istutatud alleena linnatänava- aias olid mulle vanad tuttavad, kuid et kella viiest on enamik vaatamis- te ääres. Aborigeenid kasutasid arau- enamik siiski võõrad. Austraalia tai- väärsusi kinni. Seepärast on mõistlik kaariavaiku varem tsemendi asemel. mestik koosneb valdavalt endeemse- teha varakult plaane, et millestki olu- test liikidest, keda muudel mandri- lisest ilma ei jääks. Kuulsuste istutatud puud. Mel- tel ei kohta. Kuna minu reisi ajal oli bourne’i botaanikaaiale lisavad kind- kevad, siis paljud liigid õitsesid või Urmas Roht (1959) on dendroloog, töö- lasti põnevust tuntud inimeste istuta- olid õitsele puhkemas. tab Räpina aianduskooli aianduse juht- õpetajana. tud puud. Näib, et selline komme on Kogu see taimeilu laiub lainja rel-

SUURED REISID

74 võrratut rännumarsruuti kõikjalt üle maailma – Siiditeest ja muistsete inkade rajast Machu Picchusse kuni sellise moodsa klassikani nagu Route 66

pood.koolibri.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |469| 69 Ajalugu Muinasaegse sadamakoha Portus Novus asukoht on teada Eesti Looduse 2014. aasta veebruarinumbris on avaldatud kirjutis „Merelahing Saaremaa rannikul 1215. aastal ehk Kus asus Portus Novus”. Osutasin selles võimalusele, et Uus sadam võis paikneda Saaremaal praeguse Lõmala sadama vahetus läheduses. Muistse sadama asukohta ei olnud tollal võimalik täpsemalt kindlaks teha. Järgnesid vaatlused kohapeal, ühtlasi kogunes uusi fakte ja fotomaterjali. Nüüdseks on need tõendid võimaldanud Portus Novuse asukoha üsna kindlalt ära määrata.

Kännu Jaan Laas

iivimaa krooniku Henriku Toomalõuka LäLäkuniitäkukunin itt ülestähendustest loeme, et 1215. aasta varasuvisel päe- val alustasid kaks kirikuisandat Riiast

Allikas: maa-ametiAllikas: geoportaal L koos ristisõdijatega kogedel meresõi- Rinka tu Ojamaale. Meretee üle Läänemere oli tollal ristisõdijatele juba hästi teada, kuid endiselt täis mitmesugu- Kiviva re seid ohte. Piiskoppidel oli plaan minna

P Ojamaalt edasi Rooma novembrikui- Ransinina õ

Liivarahu a sele kirikukogule. Ristisõdijad tahtsid

a jõuda puhkust veetma Visby linna ja

k Lõmala sadam a Saksamaale. r e L õ Esimene meresõidupäev sujus

e m a Mihkli la rahulikult: mööduti Kolka neemest lõ pp ja läbiti Kura kurk, et seejärel võtta otsekurss üle Läänemere läände.

xgis.maaamet.e Pikanina Järgmise öö hakuks olid koged juba kaugel avamerel, aga siis pöördus tuul

15 km ardi alus: ning Liivimaa Henriku kirjasõna järgi

ka 200 m ajas torm nad viimaks Uude sadamas- ◊ 1. Liivimaa Henriku kroonikas mainitud sadamakoht Portus Novus asus se Saaremaal [3]. Saaremaal praeguse Lõmala sadama vahetus läheduses. Maa-ameti põhikaar- Just kõnealune uus sadam ongi di keskosas on näha kaarjas kiviaia tähistus, mis reedabki meile toonase sada- uurijatele palju kõneainet pakkunud makai asukoha ja küsimusi tekitanud: tehtud on rohkesti oletusi selle võimaliku asukoha kohta. Harilikult on need oletu- sed kohe ümber lükatud. Näiteks on arvatud, et otsitav uus sadam paiknes Hiiumaa põhjarannikul Reigi lahes; et see võis olla Väinameres

Allikas: maa-ametiAllikas: geoportaal Hiiumaa kagurannikul Soonlepa lahes. Pakutud on ka Salme jõe suuet ida pool Sõrvemaad. 1932. aastal ilmunud raamatus „Eesti rahva ajalugu“ [2] on uue sadama võimaliku ◊ 2. Kõrgelt vaadatuna näeme ka tänapäevasel ortofotol kogu 270 meetri pikkust asukohana mainitud aga Pammana kividega kindlustatud kaid, mis järgib sadamalahe omaaegset loodekallast. Küllap poolsaart Saaremaa põhjaosas vastu oli see niiviisi rajatuna igati soodne sadamakoht Suurlaidu.

70 |470| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Seevastu Henriku Liivimaa kroonikas leiduva lühikese tänapäevase kommentaari järgi võis „uus sadam” Foto: Jaan Laas Foto: asuda Sõrve sääre lõunatipu kohal, saarlaste vägi kogunes Sõrve idakal- dal ning koged pääsesid üle madali- ku Suurrahust põhja poolt. Mainitud Suurrahu asub Vesitüki laiu põhjatipu ja Sõrve sääre ranna vahel. Siinkohal tasub mainida 1982. aastal peetud sümpoosioni, mille fooku- ses oli 1215. aasta merelahingu paigaks olnud saarlaste sadama asukoht (Henriku Liivimaa kroonika XIX pea- tüki alusel). Sümpoosioni tööst võt- sid osa mitme teadusala silmapaist- vad uurijad ja praktiliste küsimuste- ga tegelnud spetsialistid. Hoolimata huvitavatest diskussioonidest ja mitme tuntud hüpoteesi käsitlusest ei jõutud asukoha küsimuses kuigivõrd edasi. Ühe olulisema eksiarvamusena jäi nõupidamise materjalides kehtima oletus, et 780 aasta tagune rannajoon on olnud nüüdisaegsest rannajoonest ka Lääne-Saaremaa rannikul „ligikaudu 2,5 meetrit kõrgemal” [loe ka 4].

Kaarja kiviaia saladus. Geodeesiat ja topograafiat tundev saarlane Arvo Seäsk esitas kümmekond aastat tagasi oma versiooni Uue sadama asupaiga kohta. Tuvastades Toomalõuka küla Läkuniidu alal kividega kindlustatud kaldarinnatised ning eeldades, et maa on 800 aastaga tõusnud 2,5 meetrit, pidas ta võimalikuks, et tegu on otsitud Uue sadamaga. Lähema analüüsi käigus selgus, et need järeldused olid ekslikud. Ilmnes, et Läkuniidu juures tuvastatud kivirajatiste puhul võib ◊ 3. Vaade kaarjalt rajatud kivikaile põhja poolt. Pildil jääb paremale poole suurem tegu olla märksa vanema sadamako- kruusaauk ja vasakule laugjalt merelahe suunas alanev maa. haga kui on/oli seda Uus sadam [1]. See niidiots on aga ajendanud otsima Portus Novuse jälgi Läkuniidu Kohapeal tehtud vaatlused andsid se ja lõpuga. Tegu lähedalt Lõmala sadama ümbruse näis olevat millegi maastikust, tegema põhjalikku tööd kinnitust selle kohta, et kaarja kiviaia rohkema kui tava- mitmesuguste kaartide ja ortofotode- tähistuse taga võib tõepoolest olla lise, kasvõi mingil ga (◊ 1, 2). märksa kapitaalsem rajatis. eriotstarbel rajatud Eri aegadest pärit kaardimaterjalile kiviaiaga. on märgitud arvukalt vanu kiviaedu. Kohapeal teh- Lääne-Eestis ja Saaremaal on kiviae- nu kaarjas kiviaia tähistus Lõmala tud vaatlused andsid kinnitust selle du kaartidel eriti palju, samuti leidub sadama poolsaare põhjapoolses osas. kohta, et kaarja kiviaia tähistuse taga neid rohkesti Toomalõuka ümbruse See tähistus jälgib üldjoontes mere- võib tõepoolest olla märksa kapitaal- põhikaartidel. lahe loodepoolse otsa kontuuri ning sem rajatis: Uue sadama omaaegne Otsingu käigus äratas tähelepa- on maapinnal selgelt eristatava algu- kivikai. Lähemad vaatlused maastikul

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |471| 71 Ajalugu

näitasid, et kivikaist ida pool on maa- les sai omakorda lühemat teed pidi maapind keskmiselt kerkida 1,5 mm pind võrdlemisi ühtlase kaldega lahe sadamasse. või isegi 2 mm. Mõistagi on maaker- poole, mis viitab kunagisele merepõh- ge olnud paikkonniti ja ka eri aasta- jale ja omaaegsele sadama akvatooriu- Muutunud ümbrus ja maastik. Maa tel (sajanditel) erinev, vähenedes aja mile. Tähelepanuväärne on ka kaarjast ja maastik muutuvad alatasa. Laias jooksul kõikjal. kivirajatisest idas asuv võrdlemisi sirge laastus võime meid siinkohal huvita- Jättes maatõusu põhjalikuma käsit- kiviehitis. See võib olla tagasihoidli- vaid maastikumuutuste põhjusi käsi- luse siinkohal kõrvale, näeme, et kuma sadamakoha väikekai, ehitatud tada kahest põhiaspektist: ajenda- Lõmala sadama ümbruse maastikus on mõnel hilisemal sajandil, kui meri oli tuna looduslikest protsessidest ning toimunud märgatavad muutused (◊ 5). juba märgatavalt taandunud. inimtegevusest. Peale maakerke või merepinna veeta- Kivikai läänepoolses küljes on aga Muistse Uue sadama asuko- seme alanemise on sadama poolsaare maapinna kalle muutlik ning kohati ha tuvastamisel tuli eelkõige silmas ilmet ja maapinna struktuuri viimas- järsk. See on tingitud 20. sajandi tei- te sajandite jook- sel poolel sellest kohast kaevatud ja Looduslikest põhjustest on muistset sul suurel määral ära veetud suurest hulgast kruusast. kujundanud inim- Seega kujunes kivikaist lääne poole sadamaala sajandite vältel enim tegevus. 20. sajan- umbes 50 aastat tagasi suur korrasta- mõjutanud ja vorminud jääajajärgne di teisel poolel on mata põhjaga kruusaauk. maatõus. suurimat mõju aval- Tähelepanuväärne on asjaolu, et danud üsna ulatus- kogu kivikai pealispind (lagi) on lik kruusa ammuta- oma peaaegu 270 meetri pikkuses pidada nende põhjuste koostoimes mine. Tervenisti on ära veetud kõrge enam-vähem rõhtne (◊ 3, 4). Ei ole nüüdseks kujunenud maastikku ning kruusaküngas Rinka talu idapoolselt teada kiviaedu, mis oleks kallete- leida muutuste peapõhjused. küljelt: praegu võib seal näha vaid eba- ga maapinnale laotud ülalt (pealt) Looduslikest põhjustest on muist- ühtlase põhjaga süvendit. horisontaalseks! Tähtis on veel tõsi- set sadamaala sajandite vältel enim Kruusa on suures mahus ära veetud asi, et kivikai või selle nüüdseni säi- mõjutanud ja vorminud jääajajärg- ka Uue sadama kai taguselt alalt ning kai linud kivialus lõpeb sellel joonel, ne maatõus. Selle ulatust on mitme- lõunaotsaga külgnevalt alalt. Arvatavasti kus omal ajal asus kitsas väin Uue ti hinnatud, eri valdkonna eksperdid just seetõttu on kivirajatise otstarve jää- sadama ja Pihlasaare vahel (◊ 5). See on esitanud eri arve. Teadaolevalt on nud raskemini hoomatavaks. väin võimaldas väiksema süvisega vähimaks maatõusu suuruseks hin- Maastikumuutusi kajastavalt skee- laevadel ja paatidel otseteed lääne natud 0,7 mm aastas. Ent on ka milt (◊ 5) näeme, et kogu suunas ning lääne poolt merelt tul- seisukohti, et aasta jooksul võis sadamalahe akvatoorium Foto: Jaan Laas Foto:

◊ 4. Pildil on näha kaist läbi kaevatud käik selle lõunaotsa lähedal. Ilmselt on see rajatud millalgi möödunud sajandil, et kruusaaugust pinnavett ära juh- tida. Ristlõige kaist näitab rajatise mastaapsust ja selle pealispinna rõhtsat asetust. Samuti on selle koha pealt hästi näha kruusa ammutamise tõttu tekkinud madalam ala

72 |472| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri on aja jooksul põhja ja ida poolt tun- e duvalt vähenenud ning Uue sadama kokkuseotud koged LäLäkuniitkuk nin it omaaegne läänepoolne kai on jää- sütikriit (tuleparv) Toomoomalõukala õuõ kaka lahtlahtht nud nüüdisaegsest veepiirist umbes sadamasulg xgis.maaamet.e 100‒150 meetri kaugusele lääne poole. Ühtlasi ilmneb, et maakerke ardi alus: tõttu on poolsaare keskosast kadunud ka krkruusaküngasuuu sakünggasas madalaveeline väin, mille omaaeg- i a ne asukoht on Uue sadama asupaiga k a UusUuU s sadamsasadam m kontekstis oluline. a (P(Portusorrtus Novus)Noovus)) d

a Kas Pihlasaare asukoht on nüüd s teada? Teatavasti on ühes 1254. aastast pärinevas dokumendis maini- Tardinina tud „portus novus qui dicitur pilaiaseri” (ka pylayasery). Selle märku- se põhjal on mitmel uurijal kujune- PiPPihlasaarihlh assaaa r nud arvamus, et portus novus, mida (P((Pylayaseri)yly ayayasa erri)i) on fraasis seostatud mingi tundmatu saare või laiuga, on vahetult seotud pilaiaseri’ga. Oletati, et see sõna tähendab moonutatud eesti keeles 200 m Pikanina pihlasaart. Hüdrograaf Johan Mey võttis selle oletuse oma hüpoteesi ◊ 5. Nüüdisaegsele aluskaardile on kantud praegusaegse Lõmala sadama ümb- aluseks ning asus Saaremaa lähikon- ruse omaaegne ehk 800 aastat tagune maastikusituatsioon ning Liivmaa Henriku nast otsima sobivat Pihlasaart või kroonikale tuginev 1215. aasta merelahingu koha ja käigu skemaatiline rekonst- Pihlalaidu. Ta tegi mitu katset määra- ruktsioon. Uue sadama akvatooriumis kujutatud maastiku ja tänapäevaste fotode ta uue sadama asukoht nende motii- põhjal näeme, et Uue sadama kivikai ulatus lõunas sadama poolsaart poolitava vide järgi, ent senimaani ei ole see väikese väinani. See oli omaaegses maastikus igati loogiline ja otstarbekas. Selline kellelgi õnnestunud. Küll tuleneb sel- lahendus jättis väiksematele laevadele ja paatidele võimaluse sadamaalalt otse lest tõenäoline järeldus, et uus sadam lääne poole liikuda peaks olema seotud saare või laiuga, mille nimi võiks häälikuliselt sarna- oma paatidega kaldale ja lõikasid sest parema ülevaate. neda sõnaga pilaiaseri. mõõkadega põldudel vilja. Seejuures Kroonik Henrik kirjutas [3]: „Niipea Niisiis on olnud põhjust otsida on tähtis viide, et „ka teisel rannal kui saarlased teada said, et nad on tul- saart või laidu, mis võis olla omal tegid nad päevast päeva sedasama“ nud Riiast, ähvardasid nad neid sõja- ajal otseseoses Uue sadamaga. Nüüd, [3]. Ilmselt on kroonik siin käsi- ga. Ja saates mööda kogu Saaremaad, kui meil on õnnestunud välja selgitanud ulatuslikku, avamerele lähe- kogusid nad suure laevaväe. Ning tei- tada Uue sadama asukoht, võime ka mat sadamalahte ja sellega ühendu- sed, tulles hobustega, ehitasid mere Pihlasaare küsimust pidada lahen- ses olevat sisemaale lõikuvat mada- kaldal puuehitisi, täites neid kividega, datuks. Endine, sadamale lähedane lat Toomalõuka lahte kui mereran- püüdes tõkestada sadamat, mille juur- saar on ülejäänud põhjapoolse poolda kaheks jagavat looduslikku piiret. depääs oli kitsas, et pärast sadama sul- saare osaga maatõusu tõttu kokku Sadama ümbruse kohta käivate nap- gemist kõik kinni võtta ja ära tappa. kasvanud. Pihlasaare lõunapoolses pide andmete puhul võime sedagi Sakslased aga läksid oma paatide- osas võime tänapäevalgi näha suuri ja viidet mõista suunava pidepunktina. ga, see on väiksemate laevadega, kal- tihedaks kasvanud pihlapuid. dale ja lõikasid oma mõõkadega vilja- Joonise (◊ 5) põhjal võime järel- Võitlus Uue sadama reidil. Teades sid põldudel, teadmata, et sõjavägi oli dada veel seda, et Uue sadama akva- muistse kai ja sadama poolsaart omal lähedal rannal; ka teisel rannal tegid tooriumis tormi järel ankrus olles ajal kaheks jagava väina asukohta, nad päevast päeva sedasama. Lõpuks võisid ristisõdijad oma paatide- saame koostada kroonik Henriku tun- saarlased, pannud varitsuse välja, võt- ga tõepoolest jõuda kahte randa nistuste alusel 1215. aasta Saaremaa sid kaheksa neist kinni, tapsid ühed, ning leida sealt eest saarlaste vil- rannikul peetud merelahingu koha viisid teised vangi ja võtsid ära ühe japõlde. Kirjandusallikate järgi lei- ja käigu rekonstruktsiooni (◊ 5). paadi. Sellest kõvasti julgust saanud, dub Toomalõuka ja Lõmala ümbru- Mõistagi on see vaid üldskeem. Kuid saatsid nad kõigisse Eestimaa maakon- ses mitu muinaspõldu [5]. Kroonik koos krooniku seletustega peaks see dadesse, väites, et nad olevat Riia piis- Henrik kirjutas, et sakslased läksid tollasest sõjasündmusest andma seni- kopi kogu ta sõjaväega vangi võtnud.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |473| 73 Ajalugu

ni, kutsusime me piiskopi ta kajutist, kus ta oli palvetades päeval ja öösel. Ja ta tuli ja nägi, et polnud meil muud nõu ega abi kui jumala oma. Ja tõstes oma silmad ja mõlemad käed taeva poole, palus ta käegakat- sutavast tulest päästa. Ja meie kõik nägime ja, ennäe, äkki pööras lõu- Foto: VollwertBit/Wikipedia Foto: Commons natuul idatuuleks ja tuul idast pöö- ras tuulelippu, mis oli purje küljes, vastassuunda ja eemaldas meist tule ja ajas selle täiesti rahulikult kogedest mööda meie taha merele. Ja me kõik kiitsime issandat, et ta meid sil- manähtavalt päästis ilmse tulekahju eest. Ja nad lükkasid teise ja kolmanda tule, mille vastu kaua võideldes ja vett valades me rohkesti vaeva nägi- me; needki ajas lõpuks tuul meist eemale. Vahepeal olid ühed eestlased sõudmas ringi meie ümber, haavates paljusid meist oma odade ja nool- tega, teised, tulles uuesti sama teed meie ümber, pildusid meie pihta kive ja oma nuiasid. Ja meil oli hirm nii- hästi sadama sulgemise kui ka võit- luste raskuste pärast.“ Teatavasti õnnestus ristisõdijatel sadamasulust välja murda madalavee- ◊ 6. Riiast ristisõdijatega teele asunud piiskopid suundusid Ojamaale umbes lise väikese väina kaudu, mis eraldas säärastel kogedel. Tormi tõttu tuli neil teha peatus Saaremaal Uues sadamas, kus Pihlasaart muust poolsaarest. Mõni sõjakad saarlased korraldasid neile merelahingu aeg hiljem said nad soodsa tuulega ka oma teekonda jätkata. Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemale poolele oota- Ja tulid kõik suure sõjaväega. Ja kui määratu suurt kuivadest puudest ja matu merelahing Saaremaa rannikul koitis varahommik, paistis kogu meri loomarasvaga süüdatud ja suurtest lõppes viigiga. meie vastas mustana, kihades nende puudest ehitistele pandud tuld. Ja Hilissügisel, kui laevadel olnud röövilaevadest. esimene tuli, mis lõõmas kõrgemalt Liivimaa kirikujuhid võtsid osa Ja nad võitlesid meie vastu kogu kui teised, aeti mere poole ja lähe- Roomas toimunud kirikukogust, päeva. Ja mõned neist, tuues kohanes meile ja tugev lõunatuul lükkas palusid nad paavst Innocentiust kin- le puuehitisi ja vanu venesid, lask- teda vägevasti tõugates meie peale. nitada Liivimaa Jumala ema maaks ja Ja eestlased, tiirel- aidata selle laiendamisele paganate des oma röövilae- hulgas igati kaasa. Nüüd, kui meil on õnnestunud välja vadega tule ümber, selgitada Uue sadama asukoht, valvasid seda ja 1. Laas, Jaan 2015. Muistseid lahingupaiku otsimas. Grenader, Tallinn. juhtisid seda otse võime ka Pihlasaare küsimust pidada 2. Eesti rahva ajalugu 1932. Loodus, Tartu. kogede keskele. 2. Henrik 1982. Henriku Liivimaa kroonika. lahendatuks. Ja koged olid kõik Eesti Raamat, Tallinn. ühte seotud, et 3. Mäss, Vello 1996. Muistsed laevad, iidsed paadid. Horisont, Tallinn: 96‒97. meil oleks kergem 4. Sepp, Hendrik; Liiv, Ott; Vasar, Juhan sid need põhja ja täitsid kividega ja olnud end vaenlaste eest kaitsta, ja (toim) 1937. Eesti majandusajalugu I. sulgesid meile sissepääsu sadamasse. seda enam kartsime, et me ei suuda Akadeemiline Kooperatiiv, Tartu. Sellest väga kohkunud, arvasime, et tule eest pääseda. Jaan Laas (1938) on teadus- ja majan- me nende käest ei pääse. [---] Ja kui juba see tuli, kõrgem kõigist dusloolane, huvitub vabadusvõitlusega Mõned neist tõid kohale ka kolm kogedest, sirutas oma leegid meie- seotud sündmustest ja võitluspaikadest.

74 |474| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tooteuudised Pikemate matkade seljakott naistele Naistele loodud Vaude Astrum 60+10 W seljakotiga saad võtta matkale kaasa kõik vajaliku, ilma et peaksid ruumi pärast muretsema. GPS matkakell jahi- Tergolight Comfort süsteem teeb koti meestele ja kala- seljapikkuse reguleerimise imelihtsaks meestele ning pakub toestust ja suurepärast Suunto Traverse stabiilsust pikematel retkedel. Kotil Alpha on tõsine on naise keha kuju järgivad pehmed matkakell lisa- polsterdatud õlarihmad ja polsterdatud funktsioonidega puusavöö. jahi- ja kalamees- Koti seljaosa toestab kahekordne alu- tele. Planeeri tee- miiniumraam. konda kaardil, pea Koti ülemine ja alumine sahtel on eral- kalastus- või jahipäevi- datud lukuga kinnituva vaheseinaga ja kut ning jälgi oma vormi. neile pääseb ligi ka välisküljelt. Kell näitab ilmatrende, samuti päikese ja kuu tõusu ning loojangu aega. Tuvastab automaatselt lasu, aitab jälgida merevee taset ja hoiatab tormi eest. Näitab kuufaase ja temperatuuri. Vormi eest hoolitseb aktiivsusmonitor koos Taskusuurune pesumasin sammulugeja ja kalorikulu arvestusega. Maailma väikseim, taskusuurune kaasaskantav pesumasin teeb sinu matka väga lihtsaks. Lifestraw Scrubba säästab aega, raha ja vett. 3–5 minutit ja pesu on pestud ning selleks läheb vaja kõigest 3–6 liitrit vett. Seda pesumasinat saab kasutada ka kuivkotina.

Kerge ja õhuline, kuid tugev jope Kerge Fjällräven Skogsö jope laseb kehal hästi hingata. Ühtaegu peab tuult ja vett. Sobib soojemal aastaajal jahi-, kala- ja matkariietusena. Jope on tehtud G-1000 ja G-1000 Lite materjalidest; viimane on loodud spetsiaalselt soojemaks aastaajaks, olles kergem ja õhulisem, kuid tagades vastupidavuse. Rõhutatud varrukad lubavad mugavamalt liikuda; jope tagaosa on pikem, et selg oleks kaetud. Vihma- ja tuulekindlust saad suurendada vahatamisega.

3 korda kiiremini täituv madrats Therm-a-Rest NeoAir Camper SV L madrats on soe ja täitub väga kiiresti. See on mugavaks magamiseks piisavalt paks ja samal ajal kaasavõtmiseks kerge. Madratsi valmistamisel on kasutatud SpeedValve™ disaini, mis tagab koguni kolm korda kiirema täituvuse. WaveCore™ tehnoloogia vähen- dab õhu ringlemist madratsi sees ning Tooted on saadaval ThermaCapture™ konstruktsioon takistab soojuse liikumist läbi madratsi, mille MATKaSPORT tulemusena on madrats soojem. NeoAir® tehnoloogia teeb madrat- kauplustes si kompaktsemaks ja kergemaks tavapäraste isolatsioonimaterjali- dega täidetud madratsitest.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |475| 75 Kalandus Foto: Tiit Tiit Hunt Foto:

Maitsva liha ja kiire kasvu tõttu on koha hinnatud püügikala Kuhu on kadunud suured kohakalad? Koha on Eesti suurjärvede Peipsi ja Võrtsjärve tähtsa- Suvine pinnavee temperatuuri maid püügikalu. Paraku on kohapopulatsioonid Peipsis ja tõus – Peipsis 0,69–0,76 oC kümnen- di kohta ja Võrtsjärves 0,4 oC kümne Võrtsjärves oluliselt muutunud, näiteks suuri isendeid on aasta jooksul – on olnud neis suurjär- vähem ja keskmine pikkus on märgatavalt kahanenud, vedes aastatel 1985–2009 kiirem kui kuigi olud peaksid koha soosima (soe eutroofne vesi, peh- maailma järvedes keskmiselt (0,34 oC kümnendi vältel), nagu näitas hiljutine med talved jms). Mis on juhtunud? ülemaailmne võrdlev uuring 235 järvel [5]. Senised uuringud Eesti suurjärve- Kai Ginter, Külli Kangur suurele nõudlusele ja kõrgele hinnale del on näidanud, et sagedasemad peh- annab koha märkimisväärse osa kalu- med talved on võimaldanud väikes- oha on peamine avavees elut- rite sissetulekust. tel kohamaimudel paremini talve üle sev röövkala Euroopa eutro- elada ka siis, kui nad pole suutnud esi- feerunud järvedes. Niisamuti Koha eelistab sooja ja sogast vett. mesel elusuvel kalatoidule üle minna. Kon kohal tähtis roll ka Eesti suurjär- Soe ja toitainerikas vesi on kohale Nii ongi alates 1990. aastast koha vede, Peipsi ja Võrtsjärve kalastikus. eriti meeltmööda. Just niisugused tin- arvukus Peipsis ja Võrtsjärves olnud Kalastajatele on koha ihaldusväärne gimused on viimastel aastatel kujune- üsna suur. Ajavahemikul 1990–2009 püügiobjekt, sest ta on üks maitsva- nud Peipsil ja Võrtsjärvel, mis on kül- oli koha enim püütud kala Peipsis, maid mageveekalu meie vetes. Tänu laltki eutrofeerunud. hõlmates ligi 27% töönduslikust kala-

76 |476| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri saagist; samal perioodil andis koha Koha töönduspüük t/km² Võrtsjärve kogusaagist ligi 21% (◊ 1). 1 1 Kuid midagi on siiski valesti. Peipsi Hoolimata kliimamuutuste soosivast 0,8 0,8 mõjust on kohapopulatsioonid mõne- ti nõrgenenud ning koha arvukus ja 0,6 0,6 keskmine pikkus vähenenud [1].

Kauakestev valikuline püügisur- 0,4 0,4 ve mõjutab kohapopulatsiooni. Peipsi Võrtsjärv Majanduslikust aspektist on mõistlik 0,2 0,2 püüda võimalikult suuri kalu võima- likult palju. o o Võrtsjärv

Ent selline pikaajaline suurte kala- 3 1951 2011 1937 1972 1979 199 1965 1958 1930 1944 2012 2010 1986 2007 2007 2003 2005 2004 2009 2006 2000 de püük põhjustab kalapopulatsioonis 2008 suuri muutusi [6]: kudekari koosneb ◊ 1. Muutused koha töönduspüügi saagis (t/km2 aastas) alates 1930. aastast [1] vaid üksikute aastakäikude isendi- test, suurte isendite osakaal väheneb, Koha pikkus cm Koha pikkus cm samuti esineb morfoloogilisi jm muu- PEIPSI VÕRTSJÄRV 90% tusi. Püügisurve kutsub esile isegi 60 60 90% evolutsioonilisi muutusi: kudemisiga 40 40 jõuab kätte varem, koevad nooremad 50% 50% ja väiksemad isendid. Seepärast hal- 20 20 veneb järglaste kvaliteet. 10% 0 0 10% Muutusi on märgatud nii mere- 1990 1995 2000 2005 2010 1990 1995 2000 2005 2010 kui ka mageveekaladel ning jõutud järeldusele, et nende tõttu võivad ◊ 2. Koha pikkuse (SL, cm) muutused alates 1990. aastast Peipsi ja Võrtsjärve populatsioonid isegi hävida. katsetraalpüükide andmetel. Esitatud on ka keskmise pikkuse hinnanguline suun- dumus: 10% joon tähistab 10% kõige lühemate kohade keskmist pikkust; 50% Mitmekesisema vanuselise koos- joon märgib kogu kohapopulatsiooni isendite pikkuse mediaani; 90% joon tähis- seisuga kalapopulatsioonid on tab 10% kõige suuremate kohade keskmist pikkust [1] püsivamad: nad kohanevad muutustega paremini [8]. Seevastu populat- tuna ninamiku tipust (suu suletud) Koha alammõõdu sioonid, kus domineerivad väikesed kuni sabauime keskmiste kiirte algu- vähendamine Peipsil ja noored isendid, ei ole võimelised seni (SL, standard length), 40 cm, sujuvalt kohanema teisenenud kesk- Võrtsjärves aga 45 cm. Kuid alates 2005. a 33 cm konnaoludega, näiteks temperatuuri 2004. aastast on Eesti kalanduskomis- 2006. a 24 cm ja veetaseme muutustega. jon kalurite survel ja kohapopulat- 2008. a 35 cm 2009. a 33 cm Nõnda on asurkonnad, mida mõju- siooni seisundit arvesse võttes kordu- 2012. a 30 cm tab tugev püügisurve ja mille vanuseli- valt ajutiselt vähendanud Peipsi koha 2015. a 28 cm ne koosseis on seetõttu tunduvalt kit- alammõõtu (vt tekstkasti). senenud, palju vastuvõtlikumad inim- Peale selle on reglementeeritud tekkelistele ja looduslikele mõjuritele, alamõõdulise koha kaaspüük: 50% Peipsis olnud keskmiselt 0,02 t/km2 ja sealhulgas kliimamuutustele [3]. aastal 2008, 30% aastal 2010, 25% Võrtsjärves 0,01 t/km2 (◊ 1). Kohasaak aastal 2012 ja 2013. aastal 15% koha- suurenes tunduvalt 1970. aastatel Kohapüügi piirangud Eesti suur- saagist. Võrtsjärves ning 1990. aastate algul järvedes viimastel aastakümnetel. Muudetud piirangud on tõenäo- Peipsis. Suurim saak Peipsil oli 2003. Alates 1994. aastast on piiriveekogul liselt märkimisväärselt mõjutanud aastal (0,9 t/km2) ning Võrtsjärvel 2009. Peipsil kalapüük käinud Eesti-Vene kohapopulatsiooni ja selle dünaami- aastal (0,2 t/km2). Alates 2010. aas- kalanduskokkulepe järgi ning aastast kat, sest kui on vähendatud alam- tast on Peipsi kohasaagid kahanenud, 2000 on kehtestatud Peipsil kohapüü- mõõtu, võib juhtuda, et kohad ei jõua Võrtsjärves on saagid olnud võrdlemi- gi kvoodid. Koha kaitseks on kehtes- enne püüki kordagi kudeda. si stabiilsed. tatud täielik püügikeeld kevadkuudel Analüüsides koha pikkusjaotust (15.05–15.06) ja koha alammõõdud. Püügi mõju kohapopulatsiooni isen - katsetraalpüükides aastatel 1990– 2014. aasta kalapüügieeskirja järgi dite suurusele Eesti suurjärvedes. 2010 Peipsis ja Võrtsjärves, ilmnes, on Peipsis koha alammõõt, mõõde- Alates 1930. aastatest on koha saagid et mõlemas järves on koha keskmi-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |477| 77 Kalandus Foto: Arne Ader Foto:

Aastail 1990–2009 oli koha Peipsi järve enim püütud kala, kuid nüüdseks on koha osakaal kogupüügis märgatavalt vähenenud

ne pikkus suuresti vähenenud [1]. kust ja hoida tasakaalu kalakoos- 1,7 korda ning Võrtsjärves 1,9 korda. Peipsis vähenes aastatel 1990–2012 luses. Olenevalt toiduvalikust võib Seevastu ei leitud seoseid pelgalt koha keskmine pikkus ligi 10 cm ning koha suurendada isegi fütoplanktoni koha arvukuse ja prügikala arvukuse Võrtsjärves 13 cm (◊ 2). Samuti on biomassi ja vähendada vee läbipaist- vahel. Seega kontrollivad toiduahe- kahanenud kalade maksimumpik- vust, mõjutades nõnda ka vee kva- lat tõhusamalt just suuremõõduli- kus: aastail 1990–2012 vähenes 10% liteeti. Niisiis võib koha toiduahela sed kohad. Populatsiooni noorene- suurimate kalade keskmine pikkus kaudu muuta suvised veeõitsengud des ei suuda koha enam järve avaosas Peipsis 53 cm-lt 37 cm-ni, Võrtsjärves märgatavalt intensiivsemaks. peenkala arvukust reguleerida, vaid aga 65 cm-lt 27 cm-ni. on pigem zooplank- Tõenäoliselt on kohade keskmist toni allasuruja. pikkust peale püügisurve mõjutanud Tõenäoliselt on kohade keskmist pik- Koha tulevik Eesti ka kliima soojenemine. Paljud autorid kust peale püügisurve mõjutanud ka on märganud positiivset seost sooja- suurjärvedes. Kliima de suvede ja arvukate kohapõlvkon- kliima soojenemine. soojenemise ja inten- dade vahel. Peipsis ja Võrtsjärves on siivse püügi koosmõ- suured kohapõlvkonnad seotud juuni jul on kohapopulat- veetemperatuuri ja järvede veetase- Alates 1990. aastast on Eesti suur- sioonid Eesti suurjärvedes tublisti mega. Eriti suuri kohapõlvkondi tuli järvedes olulisel määral suurenenud muutunud: suuri isendeid on vähem, Peipsis ette aastatel 1999, 2002, 2005, väheväärtusliku kala, nn prügikala keskmine pikkus on märgatavalt 2009, 2011 ja 2012 ning Võrtsjärves (kiisk, särg, väike latikas) osakaal, see kahanenud, ehkki olud peaksid koha aastatel 2002, 2005, 2008, 2009, 2011 on seotud just koha keskmise pikku- soosima (soe eutroofne vesi, pehmed ja 2012, kui vesi oli soojem ja veetase vähenemisega. Koostatud mudelid talved jms). Seda võivad ühelt poolt se kõrgem. näitavad, et kui koha keskmine pik- põhjustada kliimamuutused, mistõt- kus väheneb 1 cm võrra, võib prü- tu sünnib sagedamini arvukaid koha- Kohapüük mõjutab kogu järve gikala arvukus tõenäoliselt suureneda põlvkondi ja rohkem noori kohasid ökosüsteemi. Tippkiskjana on koha 6%: aastast 1990 on prügikalade arvu- jääb talvel ellu, kuid kindlasti ka ala- roll ohjeldada lepiskalade arvukus Peipsis eeldatavasti suurenenud tine püügisurve ja suuremate isendite

78 |478| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri valikuline püük. Peipsi saakides domineerib üha Peipsi järves on kohapopulatsioo- enam ahven. 2013. aasta 4. oktoobri katsepüügi tulemus ni isendite suurust tugevasti mõju- tanud just sellele järvele ainuomane mutnikupüük. See esialgu ahvena- te tarbeks mõeldud püünis ei sobi kolmandiku kogusaagist. kohade püügiks, sest tavapärasesse Niisugused kalakoosluse muu- mutnikusse, mille silma suurus on tused mõjutavad toiduahelate 24 mm, jäävad enamjaolt vaid kahe- kaudu ka teisi järve ökosüstee- suvised kohad, kes ei ole jõudnud mi osi. veel kordagi kudeda. Seda probleemi on püütud leevendada mitmel moel, Mida teha? Esmatähtis on teisene- näiteks lühendades sügisest püügi- nud kohapopulatsioone pidevalt jäl- ter perioodi ja nõudes suuresilmalise gida. Soovitatavalt tuleks kehtesta- i Gin Foto: Ka noodapära tarvitust. Siiski jääb suuri da lisakvoodid, luua püügikaitsealad isendeid järves üha vähemaks. ning reguleerida alammõõte: kehtes- 3. Longhurst, Alan 2002. Murphy’s law revisited: Et hoida Võrtsjärves kohavaru- tada nii miinimum- kui ka maksi- longevity as a factor in recruitment to fish populations. – Fisheries Research 56: 125–131. sid, määrati 1998. aastal sealse koha mummõõt, et kaitsta ka suuremõõt- 4. Matsumura, Shuichi et al 2011. Assessing evo- alammõõduks erinevalt teistest vee- melisi isendeid [3, 4, 7]. Eri mudelite lutionary consequences of size-selective rec- kogudest 45 cm, mis lubab kõigil põhjal on just viimane kaitsemee- reational fishing on multiple life-history traits, isenditel vähemalt korra või kaks de end enim õigustanud, sest see with an application to northern pike (Esox lucius). – Evolution Ecology 25: 711–735. enne püüki järglasi anda. Selline ei süvenda asurkonna noorenemist 5. O’Reilly, Catherine M. et al 2015. Rapid meede tundub ennast õigustavat: ega põhjusta evolutsioonilisi muu- and highly variable warming of lake surface püütud koha hulk Võrtsjärves ei ole tusi [2, 4]. waters around the globe. – Geographical Research Letters 42: 1–9. aastati kuigi kõikuv. Eesti suurjärvedel praktiseeritava- 6. Ottersen, Geir et al 2006. Changes in Eesti suurjärvede muutunud koha- te püügiviiside, töönduspüügi ning spawning stock structure strengthen the populatsioonid on järjest vastuvõtli- Peipsi puhul ka piiriülese koostöö link between climate and recruitment in a kumad eri stressorite, näiteks suviste tõttu on seda soovitust äärmiselt heavily fished cod (Gadus morhua) stock. – Fisheries Oceanography 15: 230–243. kuumalainete ja sinivetikavohangu- keeruline järgida. Siiski tuleb raken- 7. Planque, Benjamin et al 2010. How does te suhtes. Nõrgenenud kohapopulat- dada eri abinõusid, et hoida tipp- fishing alter marine populations and eco- sioonid võivad jääda konkurentide röövkalade, eelkõige koha populat- systems sensitivity to climate? – Journal of Marine Systems 79: 403–417. kõrval tagaplaanile. Eelisseisundisse sioone ja seeläbi kogu ökosüsteemi 8. Rouyer, Tristan et al 2012. Does increasing võivad sattuda hoopis uued liigid, stabiilsust. mortality change the response of fish pop- lühema elueaga vähem hinnatud ulations to environmental fluctuations? – kalad (näiteks ahven), kes on teisene- 1. Ginter, Kai et al 2015. Consequences of Ecology Letters 15: 658–665. size-selective harvesting and changing cli- Kai Ginter (1985) on Eesti maaülikoo- nud oludes edukamad ja kohanevad mate on the pikeperch Sander lucioperca kiiremini [7]. in two large shallow north temperate lakes. li põllumajandus- ja keskkonnainstituu- Alates 2010. aastast ongi Peipsis – Fisheries Research 165: 63−70. di teadur. 2. Gwinn, Daniel C. et al 2015. Rethinking tunduvalt suurenenud ahvena osa- Külli Kangur (1949) on Eesti maaülikoo- length-based fisheries regulations: the value kaal: ta on muutunud kõige oluli- of protecting old and large fish with harvest li põllumajandus- ja keskkonnainstituudi semaks püügikalaks, hõlmates ligi slots. – Fish and Fisheries 16: 259–281. vanemteadur.

Fotokonkurss SAAR KAHE MAAILMA PIIRIL Piirissaare valla fotokonkurss kestab 31. augustini 2016. Võistluse eesmärk on Piirissaare, kui omanäolise kultuuri ning ajalooga turismikoha populariseerimine. Tingimused ja info: www.konkurss.piirissaare.ee www.piirissaare.ee FBs www.facebook.com/events/1011229945610083 Auhinnafond ja tasustamine septembris

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |479| 79 Looduskaitse Loodustalgutest võib saada mõnus sõltuvus Eestimaa looduse fondi korraldatud loodustalgud on hea õppeviis: looduskaitseteooria kombineeri- • Alates 2001. aastast on korraldatud üle 500 talgureisi, kus takse praktikaga. ELF on korrapäraselt talgureise on osalenud üle 8200 inimese. korraldanud alates 2000. aastast. Maikuu keskpai- • Tehtud on 78 000 tundi vaba- gas tehti teatavaks juba seitsmeteistkümnenda jär- tahtlikku tööd. • Sel hooajal viiakse osale- jestikuse hooaja plaanid. jaid talgutele Vilsandile, Hobulaiule, Võilaiule, Kõi- Triin Nõu gulised läänerannikul ja saartel sada- nastule, Viru rappa, Osmus mast sadamasse kohaliku looduse saarele, Kumari laiule jpt koh- ui tavaliselt algab tihe tal- hüvanguks tööd tegema. tadesse. gutamine juulikuus, siis sel • Uuri suvist talgukalendrit vee- aastal alustati juba juunikuu Teema-aastad. Viimastel aasta- bilehelt www.talgud.ee. Kalguses: mindi metsa metsiseid otsi- tel on talguhooaegadel olnud kesk- ma. Alutaguse ja Soomaa metsades selgitatakse mitme nädala vältel met- siste elumärke. Kogutud info aitab edaspidi metsise kaitset paremini pla- neerida, et see silmatorkava käitumi- se, erilise toiduvaliku ja koguka keha- ga lind meie metsades alles jääks.

Loodustalgute põhisiht on taastada ja hooldada pärandkooslu- si ning teha spetsiifilisi liigikaitse- töid. Tüüpilised talgutööd on võsa- raie ranna- ja lamminiidul, heinategu puisniidul või kadakate har- vendamine loopealsetel, et taastada sealsete liikide elupaiku ja kasvukohti. Aidatakse püstitada ka karjaaedu ja lambaid üle lugeda, kui kui seda peaks parajasti vaja minema. Peale võsaraiumise ja heinaniit- mise saab talgute käigus üheskoos muud huvitavat teha. Nii on aastate jooksul talviti loendatud uluki- te jälgi, mõõdetud laboris tigusid ja kiile, märgistatud nahkhiirte talvi- tuspaiku, taastatud kalade kudeala- sid, aetud märgaladel vanu kuiven- duskraave kinni, puhastatud kahepaiksete sigitiike ja keedetud sadu liitreid moosi. Kahel suvel, 2010–2011, seilas Läänemerel talguregatt, mis viis tal-

Üks peamisi töid puisniidul on käsitsi heinaniitmine. Heinategu Nedrema puisniidul

80 |480| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri võib saada mõnus sõltuvus

sed teemad. Traditsioon sai alguse Tänavuse hooaja „teemalind“ on gi kurgede toitumisala jõed ja ojad 2011. aastal, mil rohkem tähelepanu must-toonekurg, kes elab samuti kinnikasvamisest päästa,“ avab tal- said loopealsed. Seejärel olid tegevuse metsas nagu eespool mainitud met- gukorraldaja Jaanus Libek sügisesi keskmes kõre ehk juttselg-kärnkonn, sis. Kevadel paigaldati pesakaamera, talguplaane. niidurüdi, liblikad ja vooluveekogud. mille vahendusel võib praegu jälgida „Teema-aastad võimaldavad tea- kurepoegade sirgumist. Plaanis on Vabatahtlikud talgujuhid. Talguid, tud liikidest ja kooslustest rohkem suvine rattaretk must-toonekure elu- mida ühe hooaja jooksul üle Eesti rääkida. Oleme inimesi viinud kõre- paikade tutvustamiseks ning ühele eri paikades peetakse, on keskeltläbi laulu kuulama, liblikaretkedele, nii- linnule paigaldatakse GPS-saatja, et 50–60. Tõsisem töö läheb lahti juuli durüdi vaatama. Kui inimene on oma teda rände ajal jälgida. keskpaigas, kui linnud on pesitsemise silmaga niidurüdi tema elukeskkon- „Must-toonekurg on väga salapä- lõpetanud. Siis võib juhtuda, et samal nas toimetamas näinud, siis ta mõis- rane liik, kes pesitseb vanades met- nädalavahetusel tehakse mitmeid tal- tab paremini, miks on vaja rannanii- sades. Kalamaia liigina käib ta jõgede guid. Hooaja ettevalmistustes osa- te pealetungivast võsast vabastada,“ ja ojade ääres toitu otsimas. Sügisel leb kaks-kolm inimest, aga talgureise ütleb talgukorraldaja Siim Kuresoo. toimuvate talgute käigus püüame- aitavad korraldada ELFi vabatahtlikud talgujuhid. Kokku on aktiivseid vabatahtlikke umbkaudu 40. „Me oleme väga tänulikud oma vabatahtlikele, kes oma vaba aega

Foto: Väinsalu Piret Foto: ja energiat talgute korraldamisse panustavad. Vabatahtlikud on meie talgute korralduses väga olulised. Seetõttu peame oluliseks oma vabatahtlikke koolitada ja nende teadmisi täiendada. Igal aastal on meil kaks kohtumist, millest ühel pöörame rohkem tähelepanu ka tööohutusele ja esmaabile,“ selgitab Siim Kuresoo.

Rahvusvaheline koostöö. Loodus talgud on rahvusvahelised, nii osalejate kui ka sihtkohtade mõttes. Eestlased ei ole mitte üksnes võõ- rustanud väliskülalisi, vaid on ka ise välismaal abiks käinud. Esimene talgureis korraldati 2002. aastal Koola poolsaarele saamide juurde. 2013. aastal alanud rahvusvaheline koostöö on Eesti talgulised viinud Inglismaale, Lätti ja Soome, tänavu suvel lisandub talgukaardi- le Valgevene. Alates aastast 2010 on igal suvel Eestis korraldatud talguid ka venekeelsele elanikkonnale. Seitsmendat aastat järjest löövad talgutel kaasa välisriikide noored, kes viibivad Eestis Euroopa vabataht- liku teenistuse raames. Oma teadmisi ja kogemusi on siin täienda- nud noored Inglismaalt, Šotimaalt, Belgiast, Prantsusmaalt, Saksamaalt,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |481| 81 Looduskaitse

Hispaaniast, Kreekast, Itaaliast ja Ungarist. Sel aastal on välisvaba- tahtlikena abis lätlanna ja valge venelanna. Eesti noored on saanud vabatahtlikku looduskaitsetööd teha Foto: Kristiina Kübarsepp Foto: Šotimaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Poolas, Itaalias ja Kreekas. Peale Euroopa avastamise aitavad sellised projektid noortel mõista, et looduskaitses on tähtis piiriülene koostöö. Ka talguid ette valmistades ja pidades ei saa läbi ilma koostööta. Aegade jooksul on koostööd tehtud erisuguste looduskaitsega seotud vabaühendustega: pärandkoos- luste kaitse ühing, loodushoiukes- kus, Eesti Forell, Pärnumaa loodus- Mida loodustalgutel käimine on mulle õpetanud? mälestiste SA. Juba esimestest tal- gureisidest alates on talgukohtade Epp Adler Paljude liikide käekäik oleneb otse- valikut arutatud keskkonnaameti- vabatahtlik talgujuht selt inimeste tegevusest. ga. Viimastel aastatel on partneri- Talgutel on pikaajaline mõju. te nimekirja lisandunud riigimetsa algutel käimine on aida- Tööde käigus eemaldame võsa ja majandamise keskus, Eesti ornito- nud mul mõista inimese ja loome avatud maastikku. Paljudele loogiaühing, Kotkaklubi ja Tartu üli- looduse kauaaegset suhet. talgutele tulnud inimestele on algu- kooli zooloogid. TVarem arvasin, et inimene on liht- ses võõrastav, miks mõnikord nii salt paha ja ohtlik. Minu looduse- palju põõsaid ja puid maha võe- Töötegemine loob hea tunde. ja maastikutunnetus on pärast tal- takse. Kui neile selgitada, et siis ei Loodustalgutel osalemine on kõige gutel osalemist väga palju muutu- saa kiskjad rannaniidul pesitsevaid otsesem võimalus anda looduskait- nud. Enamik talgukohti on sellised, linde nii kergesti ohustada või et sesse oma panus. Osalejad saavad millest mul polnud õrna aimugi, et kõre ei suuda kõrges rohus liikuda, juba enne talguid taustteavet, miks niisugune paik üldse olemas võiks aitab see looduskaitsetööde vajalik- konkreetseid töid on tarvis teha. Kui olla või et seal liikuda saab. Need kust ja loodust üldiselt tervikliku- on väga eriilmelised ja kordumatud. malt mõista. Olen aru saanud, et ranna- ja lam- Tänu talgutele on minus süve- miniidud ning loopealsed ja sealne nenud arusaam, et mitmekesisus ainulaadne elustik on väga pikaaeg- ja elurikkus on oluline nii looduses se looduse ja inimese koostoimimise kui ka inimeste maailmas. tulemus. Kuna paarikümne aastaga Kui soovite avastada loodust on inimeste eluviis suuresti muu- muul viisil kui matkaradadel kõn- tunud, mõjutab see otseselt ka neid dides, siis soovitan tulla talgutele. kooslusi. Sealse elustiku hoidmiseks Avatud olek ja soov õppida võimal- on meil inimestena tarvis sekku- davad loodustalgute käigus imelisi da, sest me oleme seda alati teinud. asju avastada.

Loodustalgud annavad võimaluse sattuda raskesti ligipää- setavatesse ja tundmatutesse paikadesse, näiteks arvukatele Eesti väikesaartele. Rammu saar Soome lahes

82 |482| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri saab päevaseid ja talviseid varjepaiku kaevata jatalviseidvarjepaiku saab päevaseid kõrede sigimislompe. Kõrele meeldibliivanepinnas, ta kuhu ningsüvendatud japuhastatud niidetudroostikku käigus ontalgute kaitseks ehkkõreelupaikade Juttselg-kärnkonna sesse omapanus. otsesem võimalus andalooduskait Loodustalgutel osalemineonkõige töövõtteid. Juba kolmandat suvejär vanu kuid unustatud ka riistu, pole - töö üldjuhul mootoriga kasutatakse tööoskusi. uusi takse samuti omanda kohta, koosluste ning jaloomaliikide taime- misi - tead uusi saavad talgutel Osalejad ärateha [1]. midagi heaks duse ja võimalust loo talguseltskonda mainititoredat ülekaalukalt siis vad, - käi nadtalgutel miks telt uuris, omatalgulis aastal Kui 2012. ELF sõbrad. head võhivõõrastestki vad saa jaselle aja jooksul päeva viis matkaradadel. ja käiakse sustega huviväär ümbruskonna tutvutakse juurde. Vabal käigus tööde veel ajal liigispetsialist räägib siis võimalik, Võsaraieks taastamiseks ja alade Talgud kuni tavaliselt kestavad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ------ühendada puhkus javabatahtlik puhkus töö. ühendada Piret Väinsalu.vedaja kooslusest,“ ütleb eest suvekooli muidugi mõista räägime puisniidu räägime mõista muidugi ning loeng Ööülikooli ditsiooniline tra onka Kavas tehakse. tööd sega hobu kuidas jad. Samuti saab näha, kohal on kogenud- juhenda geks, sel niitmise vikatiga osalejad saavad kõikdu suvekoolis rõhk on õppimisel. vaid piliste talgutega, tüü tegemist pole ütleb,nimetuski te Nagu suvekooli. niidul ELFi talgu puis Nedrema jest peetakse Loodustalgud on hea võimalus onhea Loodustalgud „Nedrema puisnii „Nedrema - - - erioskusi. Osalema erioskusi. ega jõudu suurt Talgutöö eieelda looduskaitsealadel. jarahvusparkides Talgud peetakse - - - - - talgujuht. tegevtoimetaja jaELFi vabatahtlik Triin Nõu (1986)onEesti Looduse 1. sid tulema koos täisealisega. täisealisega. sid tulema koos peak 18-aastased Alla javanu. noori nii mehi naisi, kui ka oodatakse JUUNI–JUULI

Cumulus ConsultingOÜ2012. talguliste-uuring. selle mõju.Vt: http://www.talgud.ee/lugu/ vabatahtlikuna ja osalemine Looduskaitses 2016

EESTILOODUS 83 |483| - Foto: Maris Mägi Foto: Kadri Paomees Saame tuttavaks! Risulinnust

Ühel 2007. aasta juulikuul seadsin pikki samme vanas, kui- aastal kuulutavad käblikud enda õigu- vanud kuuskedega metsas. Puud olid näinud mitut põlv- si territooriumile juba märtsi lõpul, konda ja kohtunud kümnete või lausa sadade rähnide- kuid sagedamini siiski aprilli alguses. Valju ja hoogsa laulu lööb isaslind ga. Võitlusest väsinuna lamasid paljud neist risti, üksteise lahti kuni pool tundi enne päikese- embuses. See ei tundunud toona paigana, kus oleks soovi- tõusu ja lõpetab laulmised õhtul, tund nud viibida kauemini. pärast päikeseloojangut. Muidugi ei kesta laul terve päeva, kuid sellegi- Siiani on peaaegu kõik minu kohatud poolest on seda päeva jooksul palju Karl Adami käblikud valinud enda peastaabiks kuulda. Eriti ergas on laul kevadel. mõne mahakukkunud kuuse, paljud Kõigepealt saabuvad isaslinnud, etsatukk püsis elutu ja on eelistanud paiku, kus on suisa kes pärast territooriumi kinnis- vaikne, eemaletõukav, mitu mahalangenud puud järjestikku. tamist rajavad sinna mitu mängu- kuni hetkeni, mil kuul- Kuid olen kohanud ka käblikuid, kes pesa. Kirjanduse järgi ligi viis pesa, sinM teravat kutsehüüdu „tsik-tsik“. seda oluliseks pole pidanud. mida saabunud emaslinnule näida- Keegi oli tulnud minuga pahandama. Käblikute seas on nii rändajaid, takse. Sobivaima ehitab emaslind Esialgu pidin veel üsna kogenematu kes külmakuudeks sihi lõunasse sea- lõpuni ning viimistleb pesa sisemu- linnuhuvilisena pisikest sulelist pikka vad, kui ka hulljulgeid, kes külma- se. Kusjuures emaslind on ka see, kes aega otsima, kuni ta taas ärritudes kraade trotsima jäävad. Minu silma- suuremalt jaolt poegade eest hoolit- endast märku andis. Näis, justkui või- ringi avardudes on kevadekuulutaja seb. Isaslind meelitab võimaluse kor- delnuks see pöialpoisisuurune linnu- tiitel läinud kuldnokkadelt talvikese- ral territooriumile veel kaaslasi, seega ke madala enesehinnanguga, ajades le ja käblikule. Mind on siiani häm- võib teda pidada mitmenaisepidajaks. saba eriti kõrgele püsti. mastanud, milline hoogne ja võimas Kurnasid võib suve jooksul olla suisa Sõnum, mille pisike käratseja laul niivõrd väikese linnu seest välja mitu. Poegadele ja endale napsavad mulle saatis, sai silmapilk selgeks: ma paiskub ning suisa üle väljade kajab. nad puukoorelt, oksarisust ning ka polnud oodatud. Ega minagi tema Seda laulu on tõenäoliselt kuulnud roheliselt mitmesuguseid selgrootuid. vastu tol hetkel mingit tõmmet ei paljud, teadmata, et tegu on käbli- Nii palju, et nad on kahjurite hävitaja- tundnud. Pruun igavavõitu linnuke. ku loominguga. Nimelt kasutatakse tena metsas au sees. Möödus aastaid, täpsemalt seitse aas- käblikulaulu üpris sageli reklaami- Poegade toitmise ajal olen näinud, tat, enne kui käblikute juurde tõsise- de, seriaalide ja filmide taustal. Ju on kuidas käblik hulk kordi väike-lehe- malt tagasi pöördusin. Vahepeal olin tegu linnulaulude musternäidisega. linnu pesa servale siirdub. Hiljem kir- seda linnukest ikka siin-seal kohanud Laulmiseks leiab pisike pruun lind jandusega tutvudes selgus, et käbli- ja kuulnud, kuid vilksamisi. mõne kõrgema paiga. Sageli lendab kutel on üsna tugev tung hoolitseda Käblikut, keda meiemail on kut- ta kännule, puutüükale või vahel ka poegade eest ning kui midagi peaks sutud ka metsaträksiks, metskilgiks, sammaldunud kivile. Nii mõnelgi enda kurnaga juhtuma, siis sageli see risulinnuks, päkaks, kummkäbiks, tung ei vaibu. Nõnda asuvad käblikud pöidlalinnuks, koobakeseks, ahjulin- nii mõnigi kord toitma isegi teiste nuks ja isegi rästikuks, võib silma- liikide võsukesi, näiteks kuldnok- ta eelkõige paikades, kus on võima- kade säutsuvaid ja näljaseid poegi, lik kiiresti varjuda: oksa- kes käblikute kõrval koljati mõõdu rägastikus, põõsastikes, välja annavad. Niisugune vaatepilt suurte murdunud väike-lehelinnu pesaserval võis olla puude keskel jne. seotud selle tungiga.

84 |484| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Karl Adami Foto:

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |485| 85 Saame tuttavaks!

Pisike lind, kes hoolimata väik- ti ta liigub. Ühel hetkel võib ta olla Need käblikud olid minu suhtes tole- susest nii palju jõuab, on minu sil- sinust meetri kaugusel, järgmisel aga rantsemad, ei täristanud ning toime- mis metsa kroonimata kuningas. täristab paarkümmend meetrit eemal tasid rahus omaette. Kuningaks on teda pidanud ka tei- sõnajalasalus. Selle linnu jäädvusta- Isegi kui õnnestub üles leida sed. Kindlasti teavad paljud lugu sel- misel on oluline kannatlikkus ja tun- need „õiged“ käblikud, tuleb varu- lest, kuidas linnud tahtsid endi seast netus. Kiirelt liikuva linnu pildistami- da hulganisti vahitunde. Mõni päev kuningat valida ja otsustasid, et seda seks on tarvis ka valgust, mida kipub ei pruugi käblikud peaaegu üldse tiitlit on väärt kandma see, kes suu- käbliku elupaikades nappima, kuna objektiivi ette sattuda ja sellega dab lennata teistest kõrgemale. Suur nad tegutsevad üsna pimedates met- tuleb arvestada. Ennast ja oma liiku- ja võimas kotkas tõusis pilvede alla, satukkades või võserikes. mist tuleks võimalikult palju varja- ent kui ta väsis, puges tema sulge- Endagi üllatuseks olin poolteise ta. Mingil põhjusel on peaaegu kõik de vahele peitunud käblik välja ja lõi kilomeetri raadiuses leidnud neliteist minu käblikufotod tehtud päeval kotka kõrgusrekordi mängleva ker- laulvat isaslindu. Nii nagu lind ei ole kella ühe ja kuue vahel, kuigi olen gusega. lihtsalt lind, pole ka käblik lihtsalt neid linnukesi jälginud ka hommi- Käblik etendab tähtsat rolli ka rah- käblik. Üks asi on lugeda linnu kohta kul ning hilisõhtul. Vaatlused and- vajutus, mis pajatab loomade ja lin- raamatutest, kuid hoopis teine asi on sid aimu, et sel ajavahemikul liiku- dude sõjast. Eestis on seda lugu jutus- näha üksiklinde. Nagu inimestel tun- sid käblikud pigem oma territoo- tanud Ernst Peterson-Särgava, kes on dus ka neil neljateistkümnel käblikul riumil, kus oli hea määrata kindlaks omal ajal ainest kogunud praeguse olevat igaühel oma iseloom. Enamik nende meelispaigad ning ennustada Vändra valla idapoolsematest küla- käblikuisandaid tegutses valdavalt edasist liikumist. dest, k.a minu kodukülast Orikülast. mahalangenud kuuskede keskel, eriti Mõistagi on parim aeg käblikute Käblikule ei meeldinud, et matsa- hinnas tundusid olevat veel okkaid jäädvustamiseks aprill-mai, kui tai- kas karu tahtis tapetud põdravasika kandvad kuused. mestik on võrdlemisi tagasihoidlik ja risuhunnikusse peita, ohustades seal- Neist neljateistkümnest laulvast puid-põõsaid pole katmas lopsakas juures tema pesa. See vallandas sõja, käblikust olid koostööaltid vaid neli lehestik. Ent siiski sulandub käblik milles jäid peale linnud, sealjuures isendit, ülejäänud väljendasid oma sageli pruuni oksarisusse. pisike käblik. pahameelt küllaltki selgelt, nii et ma sellest aru sain ja nende jälgimisest Tänavu kevadel vaatasin neli- Käblikule lähemale. Igal linnupiltni- loobusin. Kui mõni lind hoiab tuge- teist mullust vaatluspaika taas üle. kul kujuneb mingil ajal nimekiri liiki- valt distantsi, ei maksa selle pärast Kümnes neist olid tegutsemas käbli- dest, kelle hetki ta sooviks ahastusse sattuda. Lindudele on var- kud. Pigemini olid asustatud muidu- jäädvustada. Mina isikli- jumine ja tagasihoidlikkus sageli elu gi mahalangenud kuuskedega paigad, kult pole oma nimekirja lisa- ja surma küsimus ning paljud peavad kus jagus ka risu. nud liike, kelle taba- targemaks eemale hoida. Õnneks Ühel selle aasta aprillikuu pärast- mist pean praegus- leidub siiski neidki isendeid, kes lõunal istusin käblikuvaldus- te teadmiste ja oskuste- oskuslikult läheneva inimese tes. Käblik tegutses mu silme all: ga pigem ebausutavaks. kohalolust end segada ei lase. puhastas ja sõi, vahepeal ka lau- Millegipärast on ka Mulle hakkas silma, et lis. Korraga märkasin silmanur- käblik sellest nimes- eriti huvitatud olid suu- gast madalal lennul lähenemas üht tikust seni välja jää- rest maskeeritud liikuvast kogukamat lindu. Läheneja muu- nud, kuigi tegu on kogust need käblikud, tus aina suuremaks ning oli järsku võrdlemisi tavali- kelle hoovist liikus läbi vaid umbes seitsme meetri kaugu- se linnuga, kelle hulganisti linnuliike, sel. Pöörasin kiiresti pea tema suu- pesitsus- nagu mets-lehelin- nas: tegemist oli kanakulliga, kes nud, väike-lehelin- lahtiste tiibadega tundus eriti suur. nud, metsvindid, Röövlind ehmatas tõenäoliselt sama vainurästad, must- palju kui mina ja pööras ligi nelja aegne rästad, pöialpoisid, meetri peal otsa ringi. Pärast seda arvukus on rohevindid ja jõe ääres isegi olen selle käblikuga, kes kanakullil küllaltki suur, ulatu- jäälinnud. Iga pisemgi sisse- sihikul oli, veel paremaks sõbraks des sadade tuhandeteni. tungija kontrolliti siis üle, saanud, justkui oleks ta tänulik ega Mullu kevadel aga tegin plaani, isegi kui tegu polnud näe minus ohtu. Foto: Karl Adami kuidas seda pealtnäha püsimatut otsese konku- Karl Adami (1991) on loodushuviline tiivulist jäädvustada. rendiga. ja -fotograaf, ETV saate „Osoon“ loo- Kes on käblikut malugude autor. Tema loodusfotosid: näinud, see teab, kuidas ja kui kiires- www.adamifoto.com.

86 |486| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib Miks puud suvel mesikastet eritavad? Arne Sellin Tartu ülikooli öko- füsioloogiadotsent Foto: erakogu Foto: Foto: Wikipedia Foto: uviti, soojadel päikeselis- tel päevadel, on üsna tavaline Svaatepilt, et puude lehtedel on läiki- vad ja kleepuvad laigukesed või on koguni terve lehepind kaetud kleepu- va kihiga. Kindlasti on paljud autoju- hid, kes on kuumal suvepäeval parki- nud auto lehtpuude varju, hiljem auto juurde tulles leidnud, et kapotikaas ja eesmine tuuleklaas on tolmu kogu- vaid täpikesi täis. See on mesikaste Mesikaste tekib lehetäide suhkrurikaste väljaheidete ja taimemahla segust (ingl honeydew): segu taimedel toi- tuvate lehetäide suhkrurikastest väl- jaheidetest ja taimemahlast. Kes ei võtma ja selle siis ksüleemirakku sus- ni teel ilma biootiliste tegurite osalu- pelga, võib keelega proovida nende kama. Ja siis jälle floeemi, nõnda tekib seta. See nähtus ei ole seotud mitte lehtede maitset. lehte palju „auke“. Eriti agaralt rün- niivõrd fotosünteesi intensiivsuse- Lehetäid imevad iminoka abil tai- davad nad taimi just kuumal ja kuiva ga: praegusel põuaajal on fotosün- melehtede ja noorte võrsete niinerak- suvel. tees keskpäeval pigem pidurdatud. kudest (sõeltorudest) vees lahustunud Vastus küsimusele, miks osalt puu- Suhkrute leke oleneb rohkem välis- toitaineid. Tuvastamaks suurt sahha- delt eritub rohkem suhkruid, on liht- test keskkonnateguritest (tugev val- roosisisaldust ja sobilikku pH-d, on neil ne: need on täidele mingil põhjusel gus ja põud) ja leherakkude füüsika- evolutsiooni vältel kujunenud sensoor- meelepärasemad puuliigid, näiteks on lis-keemilistest omadustest. sed süsteemid, mis võimaldavad imi- hõlpsam jõuda sõeltorudeni, floeemi- Põua ja kõrgete temperatuuride nokal täpselt sõeltorusid tabada. mahl on sobivama koostisega vms. mõjul hakkab tärklis kiiremini hüd- Iminokk on keeruka ehitusega, sel- Oluline on kindlasti ka see, kuivõrd rolüüsuma ja nii suureneb suhkru- les on kaks kanalit: üks floeemimahla tõhusad on taime enese kaitsemehha- te tase. Veepuuduse korral annab see imemiseks ja teine sülje eritamiseks nismid floeemi vigastuste korral. leherakkudele osmootse kaitse ja üht- taimerakkudesse. Niinerakkudesse Lehetäide eritatud mesikastest toi- lasi katab kasvavaid hingamiskulusid. eritatavas süljes leiduvad ensüümid ei tuvad sipelgad, kes täisid sõna otse- Suhkrulekke liikidevahelised erinevu- lase sõeltorudel ummistuda ja ilmselt ses mõttes karjatavad. Tegemist on sed on tõenäoliselt seotud ka floeemi- ka vigastustel sulguda kohe pärast pikaajalise evolutsiooni vältel kuju- laadimise biokeemiliste mehhanismi- seda, kui iminokk on lehest eemal- nenud sümbiootilise suhtega. Kuid de erinevustega (apoplastne või süm- datud. Seetõttu võib taimelehtedest mesikastest toituvad teisedki loomad, plastne mehhanism), sest suhkrute mahla lekkida veel hiljemgi. nagu vapsikud, herilased ja mesila- leke lehepinnale lähtub eelkõige apop- Lehetäidel on pehme, ilma paksu- sed. Taimelehtedelt kogutavast suhk- lastist (taimekoe n-ö eluta osa, mis de kitiinkestadeta keha ning päike ja rurikkast sekreedist valmistavad jääb rakumembraanidest väljapoole). kõrged temperatuurid mõjuvad neile kodumesilased lehemett, mis võrrel- Laborikatsed müürlooga taimede- hukutavalt. Et vältida läbikuivamist, des õiemeega on tugevama maitsega, ga on näidanud, et lehetäide rünnak varjuvad nad tavaliselt lehtede alumise- kuna sisaldab rohkem valke ja ami- takistab fotosünteesi saaduste tavapä- le küljele ja ammutavad suurtes kogus- nohappeid. Mesikaste on suurepä- rast floeemitransporti teistesse orga- tes floeemimahla. Koos rohke mahlaga rane substraat mikroorganismidele. nitesse. Seetõttu hakkavad lehes suhk- saavad nad toitaineid tunduvalt enam, Seetõttu ei ole üllatav, kui palju lei- rud kogunema ja ühtaegu suureneb kui elutegevuseks vaja läheb, ülejäägid dub sellistel lehtedel mikroobe: tai- suhkrute kontsentratsioon apoplastis. aga väljutatakse tagakehast magusate melehtedel on loendatud 107 bakterit See mesikaste, mida me praegu loo- kleepuvate tilgakestena. 1 cm2 kohta. duses, aga veelgi enam koduaias või Täid hangivad vett ka otse Taimelehtedest lekib suhkruid, pargis vilja- ja ilupuudel näeme, on ksüleemirakkudest. Selleks pea- nagu glükoos, fruktoos, sahharoos jt, eelkõige lehetäide tegevuse tagajärg. vad lehetäid iminoka floeemist välja ka loomulikul teel: passiivse difusioo- Neid on selle suve hakul hulgi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |487| 87 In memoriam

Ivar Etverk dur, 1995–1996 nõunikuna mõjutas ta eelmise sajan- keskkonnami- di lõpus tehtud loodushoiuotsuseid.

27. jaanuar 1932 – 29. märts 2016 nistri nõunik ja erakogu Foto: Tunnustusena oma töö eest on 1995–2001 aja- Ivar Etverk pälvinud nii ENSV kui ikaajalise haiguse tagajärjel kirja Eesti Mets ka Eesti vabariigi ajal autasusid ja lahkus märtsi lõpul meie hul- toimetaja (ka tiitleid: teeneline metsakasvataja gast tunnustatud metsatead- ühiskondlikus (1984), Eesti suur looduskaitsemärk lane,P Eesti maaülikooli emeriitprofes- korras); ühtae- (1987), Baeri mälestusmedal (1988), sor Ivar Etverk. gu oli ta ajakirja Valgetähe V (1998) ja III klassi teene- Ta sündis Tallinnas matemaatika- Eesti Loodus kolleegiumi liige. temärk (2001), Eesti metsaseltsi aulii- õpetaja ja mitme õpiku autori Elmar Aastal 1966 kaitses Ivar Etverk ge (2006), elutööpreemia (2007) jt. Etverki pojana. Lõpetanud Eesti põllu- kandidaadi- ja 1976 doktoriväite- Ivar Etverk on avaldanud üle 340 majanduse akadeemia (EPA) metsan- kirja, mõlemad käsitlesid hariliku teadus- ja aimekirjutise, kirjutanud duseriala cum laude, töötas ta 1955– kuuse varieeruvust ja selektsiooni. metsanduslike telefilmide stsenaariu- 1958 Sagadi metskonna metsaülema- 1995. aastal valiti Etverk Eesti põllu- me ja Juhan Sookase pseudonüümi all na, 1958. a mõnda aega looduskait- majandusülikooli emeriitprofessoriks humoristlikku lühiproosat („Vanaisa sevalitsuse vaneminspektorina, oli ja 1999 Helsingi ülikooli audoktoriks. püss“, 1967; „Sokuperutaja“, 1972). Ta 1958–1960 Kilingi metskonna metsa- Ivar Etverk on suunanud Eesti on 40 raamatu autor, kaasautor, koos- ülem, 1960–1964 EPA Järvselja õppe- metsanduslikku uurimistööd, kujun- taja või toimetaja. ja katsemetsamajandi direktor, 1963– danud metsaselektsiooni põhimõt- Ivar Etverki suurepäraseid mõtte- 1969 metsanduse teadusliku uurimise teid ja metsapoliitikat. Eesti vabarii- tihedaid erialaseid kirjatöid, koosta- laboratooriumi juhataja, 1969–1986 gi taasiseseisvumise järel osales ta tud ja toimetatud raamatuid saavad Eesti metsainstituudi teadusdirektor agaralt metsapoliitika ja metsanduse- lugeda ja hinnata tema kaasaegsed, ja 1986–1992 selle instituudi direktor. ga seotud õigusaktide väljatöötami- kuid ka need, kes alles otsivad metsa Aastatel 1992–1993 oli ta Eesti põl- sel. Nende õigusaktide ideestik kajas- mõtet ja kavatsevad omandada met- lumajandusülikooli prorektor, 1993– tab praegugi tema arusaamu metsade saga seotud ameti. 1996 Eesti metsainstituudi vanemtea- majandamisest. Keskkonnaministri Ülo Tamm Leonhard (Leo) Uuspõld ja osakonnatoimetaja. Leo järjepärija (vanem)korrektori ametis oli samuti

26. november 1921 – 4. mai 2016 erakogu Foto: suurepärase keelevaistuga Viive Kingo (1931–2009). Leo 60 aasta juubeli õni inimene kohe on selli- töökeskkonnas puhul ajalehele Edasi kirjutatud loole ne hästi meeldejääv, mõnel sai temast on Viive pannud tabava pealkirja on lihtsalt säärane ilmekas korrektor ja „Hulktahukas, treenitud, sitke nägu.M Nagu Leol. Nüüd on Leo legend. tehniline toi ja sooniline“. Seal on sees üks Leo Ja nii sünnivad temast uued lood. metaja. Seal mahlakas väljend „Sa püha müristus!“ Leo pidas naljast lugu, kuid muidu töötas ka tema tulevane abikaasa Ellen (mul on meeles ka veidi vängem oli ta otsekohene ja tõsine inimene. Aga (snd 19. aprillil 1927), kes kaugõppes variant „Sa pühha kurrat!“). lävis väga hästi. Nõnda leidis ta kergesti lõpetas ülikooli eesti filoloogina Leo oli hea seltsi- ja seltskonna sõpru. Tema siit ilmast ärasaatmisel ja kellest sai tuntud keeleteadlane, inimene. Nüüd meenutasid teda Uno osalejad – kolleegid, naabrid, sõbrad range õppejõud ning muu hulgas Sahva võimlemisrühm, Mustametsa – väljendusid nagu ühest suust, et korrektorite ja ajakirjanike õpetaja. sporditare vennaskond, sõbrad- „mälestame unustamatut“. Miks mitte, Niisuguse tausta puhul pole midagi süstamatkajad jt. Leo oli mees, keda kui ainult leidub mäletajaid. Leo ise imeks panna, kui end iseõppijana jätkus kõikjale: koduaeda, seenemetsa, elas rohkemat aega, kui on olnud meie üles töötanud Leo sattus noorte kalale (selle harrastuseni jõudis Eesti Looduse ja eelkäija Looduse entusiastlike bioloogide Erast ta kolleegide mõjul alles pärast 50. (1922–1924) eluiga kokku. Parmasto (1928–2012) ja Linda Pootsi eluaastat). Ta oli metsas kiire käiguga Siin tasuks heita pilk ka Erki (1929–2015) kõrval ette valmistama ja rajal kiire spurdiga. Tartu–Kääriku Tammiksaare kirjutisele „Tagasivaade sõjajärgse Eesti Looduse avanumbrit. (või Elva–Kääriku) maratonirada sõitis „Eesti Looduse“ 75-aastasele ajaloole“ Erast ja Linda on rõhutanud, et Leo ta ainult sedapidi. Ja puusuuskadel. Eesti Looduse 2008. aasta 12. numbris. oli neist kolmest see, kes ajakirja Tütar Reet meenutab heldimusega isa Lukelt pärit maapoisi Leo meelitasid tegelikust tegemisest midagi teadis. pikka ilusat suusasammu Tähtvere Tartusse tööd otsima raamatukauplus, Leo ametinimetus Eesti Looduse radadel. trükikojad ja kirjastused – nagu toimetuses on olnud tehniline Noorem kolleeg nimme, sattus selline valik. Säärases toimetaja, (vanem)korrektor, toimetaja lmar Kask

88 |488| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2015. a pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafotode peaauhinna ja eriauhinna elurikkuse foto eest noorte kategoorias Geteli Hanni Eesti Looduse 17. fotovõistlus

Tähtajad (noortel 2000). Faili vorming peab olema auhind), looduse maastikud ja must- Võistlusfotod palume üles laadida Eesti kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. rid ja linnaloodus (TÜ loodusmuuseu- Looduse kodulehel 1. septembrist 1. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias mi eriauhinnad). Ainult noorte kategoo- oktoobri keskööni. Võistluse lõpuõhtu ning kategooria peab olema määratud rias on eriauhind aiataime ja kodulooma, aja ja koha saab teada novembri algu- õigesti. sh lemmiklooma pildi eest. Eriauhindu ses Eesti Looduse kodulehelt. jagavad ka Eesti loodusmuuseum, Eesti Kategooriad Loodus, Eesti Jahimees ja Tuulingu puh- Nõuded fotole Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: kemaja Haeskas. Fotol peavad olema jäädvustatud vabalt noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) looduses elavad loomad, taimed või see- ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, Fotode saatus ned üksi või mitmekesi. Fotod inimesega taime- ja seenefotode peaauhind ja esi- Korraldajatel on õigus auhinnatud foto- harjunud loomadest või istutatud taime- mene auhind nii üld- kui ka noorte arves- sid tasuta avaldada ajakirjades ja teis- dest võistlevad vaid noorte kategooria- tuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu järg- tes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud tes „Koduloom“ ja „Aiataim“. Pildistatud mistes kategooriates: aasta lind (Eesti orni- pilte võivad korraldajad tasuta kasutada loom, taim või seen peab olema äratun- toloogiaühingu eriauhind), käituv loom, võistlust tutvustavatel üritustel (näitu- tav ning autoril võimalikult täpselt mää- väike loom (lähi- või makrovõte), vee- sed, ettekanded jms). ratud. Iga foto juurde ootame kindlasti loom, maailma loom (Tallinna loomaaia lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus eriauhind), väike taim (lähi- või makro- Lisainfo: ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. võte), veetaim, maailma taim, aasta orhi- www.eestiloodus.ee Arvesse lähevad digifotod, mille pike- dee (Eesti orhideekaitse klubi eriauhind), e-post [email protected] ma külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit elurikkus (keskkonnaministeeriumi eri- tel 742 1143

TUULINGU PUHKEMAJA LOODUSKALENDER.EE

Eesti Loodusmuuseum Kroonika Suvesoe mai Eesti loodus – oma või võõras? elline teema oli tänavu valitud mõned põhitõed ikka ja jälle üle kor- eidi heitliku jürikuu järel saabus väga soe lehekuu. Juba alates looduskaitsekuule, mida on rata. Inimese käega ümber paiguta- 3. maist oli mõnel pool sooja üle Eestis peetud alates 1980. aas- tud liigid võivad uues keskkonnas 20 kraadi. Kuu keskel tuli õige Stast; enne seda oli 1958. aas- ohtlikuks osutuda: kui nad Vpisike jahenemine, viimane kümmepäe- tast saadik tähistatud hakkavad seal võimust vak oli aga suvesoe või lausa palav. Ilusa ilma halvem pool oli kuivus; kuu lõpus looduskaitsepäeva. võtma ehk muutu- tuli mitu päeva kustutada põlengut Looduskaitsekuu vad invasiivseks. Valgamaal Hummuli vallas. avati pidulikult Rusikareeglina Ilmateenistuse kokkuvõtegi kinnitab, et mai oli pikaajalisest keskmisest tublisti 9. mail Tallinna öeldakse, et soojem (13,1 °C vs 10,4 °C) ja päikese- loomaaias ja see invasiivseks lisem (375 vs 276 tundi) ning hoopis kestis 5. juunini, muutub üks napima sajuhulgaga (17 mm vs 42 mm). Õhutemperatuuri maksimum, 29,3 °C, keskkonnapäevani. võõrliik sajast. mõõdeti 31. mail Kihnus ja miinimum, Käsitleti peamiselt Looduskaitse –1,5 °C, 1. mail Kuusikul. Suurim ööpäeva- nelja teemat: hirmud kuu raskuskese oli ne sajuhulk, 30 mm, registreeriti 14. mail looduses, inimese ja loo- 21.–22. mail, kui asja- Kihnus. duse suhe, rahvuspargid ning tundjad juhatasid huvili- 01.05 TÜ muuseum avas pärast peaaegu võõrliigid. si kõigis maakondades matkadele. pooleaastast remonti taas ekspo- Loodusest võõrdunud inimesed Loodusretki korraldati ka teistel päe- sitsioonisaalid ja toomkiriku tornid ning muuseumi aastanäituse on hakanud seda üha rohkem kart- vadel, muu hulgas sai matkadel osa- „Maailma mõõtmine“. ma. Sestap rääkisid asjatundjad, kas leda looduskaitsejuhtide saatel, näi- 01.05 Vapramäe loodusmaja tähistas neil hirmudel on alust, ning selgi- teks minister Marko Pomerantsiga rahvusvahelist konnapäeva ja looduskaitsekuu algust jalutuskäi- tasid, kuidas kartusega toime tulla. Varangu looduskaitsealal ja minis- guga Vapramäel. Teine äärmus on tuua koju hülja- teeriumi nõuniku Hanno Zingeliga 01., 07., 15., 21., 21. ja 22. ning 28.05 tuna tundunud linnupojad ja mets- Põhja-Kõrvemaal. Looduse Omnibussi sõidud Tallinnast: lilleparaadile ja aian- kitsetalled, toita aasta ringi veelin- duslaadale Siguldas; Palupõhja de – needki teod näitavad loodu- Keskkonnaministeerium/ matkama ja vabaõhurestorani sest võõrdumist. Seepärast on vaja Loodusajakiri rajama; põlevkivimaale, Hannu Hautala ja aasta loodusfoto näitu- sele (ka Tartust); Koguvale ja Muhu muusikatallu; kahel päeval auri- Keskkonnaamet kutsub kuga Katharina Naissaarele ning Haapsallu ja Läänemaale. rahvusparke avastama t üks looduskaitsekuu fooku- si oli rahvusparkidel, valmisid keskkonnaametil just kuu algu- seks Eesti rahvusparkide trükised.

Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: E Meie looduskaitse viis esindus- ala – Lahemaa, Karula, Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvuspark – 2. mai Tartus: esimesed õrnrohelised paiknevad looduslikult erinevates lehed piirkondades, kus on eripärased aja- 02.05 Tartus esitleti kirjandusfestivali loolised mõjutused ja kultuuripärand. Prima Vista mitmekeelset kinke- Taaskasutatud paberile trükitud raamatut „Metsik sõna: Prima Vista vihikud koos asjakohaste kaartidega kirjanike rabaretk 2015“. 02.–08.05 „Teeme ära!“ talgupäeval osale- on kättesaadavad eesti, vene ja ingli- jad said poole hinnaga rongisõidu se keeles ning on abiks loodusturis- kõikidel Elroni liinidel. tidele Eestist ja kaugemalt. Trükiste 04.05 TÜ loodusmuuseumi sarjas „Õhtu loodusteadlasega“ vestlesid tee- kogutiraaž on 36 000 eksemplari ning mal „Nahkhiired – salapärased neid jagatakse rahvusparkide teabe- staarid öös“ Rauno Kalda ja Andro punktides ja piirkondlikes turismi- Truuverk. infokeskustes. Vt ka www.keskkon- 04., 07., 11. ja 25., 12., 18. ja 19.–20.05 Üritusi Tartu loodusmajas: Gruusia naamet.ee/teenused/keskkonnahari- kultuuriõhtu; talgud loodusmaja dus-2/trukised. Matsalu rahvusparki tutvustava trükise Keskkonnaamet/Loodusajakiri esikaas

90 |490| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

ja loomemajanduskeskuse pargi- Riigikogu võttis menetlusse pöördumise alal, toidukoolituste sari „Taimsete toitude kolmapäevad“; näituse glüfosaadi keelustamise kohta „Ära osta nende elu!“ avamine; taimede lummuse päev ning Andrus iigikogu juhatus otsustas 19. Lehtmetsa esmaabikoolitus. mail võtta menetlusse era- 04.05 TÜ loodusmuuseum kuulutas välja fotovõistluse „Metsik linn“; töid sai konna Eestimaa Rohelised, esitada 12. juunini. MTÜR Noored Rohelised ja Eesti VikipeediaAllikas: 05., 12. ja 19.05 Eesti loodusmuuseumi rohelise liikumise kollektiiv- Öökulli akadeemia: noored loodushuvilised uurisid samblikke se pöördumise „Glüfosaadi ja samblaid; Merike Linnamägi kasutamine tuleb Eestis kee- rääkis Eesti looduses leiduvatest lata“ ja edastas selle menetle- omadest ja võõrastest liikidest ja Glüfosaadi (N-(fosfonometüül)glütsiini) Jekaterina Pesotski looduse kohta miseks maaelukomisjonile. käivatest müütidest (vene keeles) Pöördumise seletuskirjas viida- molekuli mudel ning arutleti selle üle, mis vahe on takse, et Euroopa riikide kodanike metsal ja pargil. organismid sisaldavad taimemürgina 05.05 Tartus peeti Eesti maaülikooli mahekeskuse ja taimekaitseosa- kasutatava glüfosaadi jääke, kohati koduaedades, teeäärte hooldamisel, konna seminar „Elukeskkonna ja on selliseid inimesi üle 90 protsen- parkides, isegi laste mänguväljakutel. toidu kvaliteet“. di. Paraku ei tehta selle kohta mingit Glüfosaat tekitab inimesel vähi- 05.05 Algas kevadine koha ja latika kudeaegne püügikeeld Peipsi, regulaarset seiret. Eestiski on mit- riski ning hävitab vee- ja mullaelus- Lämmi- ja Pihkva järvel. mesuguste mürgijääkide jälg toidus tikku. Eesti saaks olla mahetootmi- 05., 17. ja 24.05 ning 01.06 pidevalt suurenenud. Riigikontrolli se eeskujuriik ja jätkusuutliku riigi Keskkonnaministeerium korraldas Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Pärnus 2015. aasta seire kohaselt leidub mür- mudel Euroopas. infoseminarid „Ressursitõhusus kide jääke 51 protsendis toiduainetes. ettevõtetele – miks seda vaja on?“. Glüfosaati kasutatakse nii tavapõl- Riigikogu pressiteenistus/ 06.05 Eesti loodusmuuseumi seenioride Loodusajakiri loodusklubi hooaja lõpetas matk lumajanduses, metsanduses kui ka Pääsküla rabasse. 06.05 Tallinna loomaaias lõpetati üle- eestilise koolinoorte keskkonnaha- ridusprogrammi „Prügi vahetund“ Peeter Nõges selgitab National hooaeg. 06.–08.05 Keskkonnaamet ja Käsmu Geographicus kliimamuutuste mõju meremuuseum korraldasid koos- töös Eesti ajalooliste laevade seltsi- ga rannakultuuri päevad. jakirja selt varajased kuu- National malained on takis- Geographic tanud sügavamate aprillinumbrisA aval- järvede vee keva- datud teadusajakir- dist segunemist, janik Cheryl Katzi iga-aastast protses- Jüriado Toomas Foto: artikkel „Summer si, mis segab vee- in March? Warming samba ja transpor- Climate Alters dib hapnikku süga-

Europe’s Seasons“ www.nationalgeographic-magazine.com Allikas: vamatesse veekihti- 7. mai: toomingas õitseb käsitleb süsinikuhei- desse. See mõjutab det ning selle mõju järvede põhjaelus- kliimale: seetõttu on tikku ja võib põh- 09.–13. ja 18.05 Tallinna loodushuvilised olid kutsutud linnulauluhommi- suvised temperatuu- justada suvist kala- kutele Kadriorus, Nõmmel, Šnelli rid varasemad ning de hukku, millel tiigi ääres, Paljassaares ja Stroomi aastaks 2100 saa- Artikkel on ilmunud National on omakorda suur metsas. Geographicu aprillinumbris 09.–13.05 Luua metsanduskool korraldas bub Euroopa „suvi“ mõju kalastuspiir- tasuta koolituse „Piirdeaedade 20 päeva varem kui kondade majandu- rajamine“. tööstusajastu eel. sele ja ka puhkemajandusele. 09.–15.05 Tänavuste Tartu Karlova-päe- Eesti maaülikooli juhtteadla- Vt news.nationalgeographic. vadega tähistati 100 aasta möödu- mist Karlova liitmisest linnaga. ne Peeter Nõges kinnitab artiklis, com/2016/04/160404-climate-chan- 10.05 Tartus tutvustati SmartEnCity et ilmastikuolude muutusi on selge-Europe-early-summer. projekti, mis toetab Tartu kesklinna gelt näha ka Eesti järvedel. Viimastel nõukogudeaegsete kortermajade energiasäästlikuks renoveerimist. kümnenditel sagenenud ebanormaal- EMÜ/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |491| 91 Kroonika

10. ja 24.05 Eesti rohelise liikumise rohelise tee õhtud: Tartus räägiti jäätmete sortimisest rõhuga bio- jäätmetel, Tallinnas aga ökokogu- kondadest Eestis. 10., 17. ja 21.05 Jätkus Tartu linnamuu- seumi loengute ja retkede sari „Ülejõe Akadeemia“. 11.05 Astrofotoklubi õhtul Tallinnas rääkisid Taavi Tuvikene, Isaac Gutiérrez Pascual, Martin Mark ja Martin Vällik. 11.05 Eve Paesüld juhendas RMK Tädu loodusõpperajal metsarohelise Foto „Punkar öötunnil“ tõi Erik Mandrele aasta loodusfotograafi tiitli retseptide ja praktika töötuba. 11.05 Eesti põllumajandusmuuseumis peeti foorum „Põllumajanduse ja maaelu arengud möödunud küm- Aasta loodusfotograafi tiitli sai Erik Mandre nenditel ning vaade tulevikku…“. 11.–12.05 13. korda toimus Tallinnas Eesti uba 16. korda peetud võistlusel suvine turris karvkate süngelt esile.“ Esri kasutajate konverents „GIS – geograafia kaudu“. „Looduse aasta foto“, mille pea- Kaks piltnikku said lausa kaks 12.05 Narvas avati Hannu Hautala juu- korraldaja on Looduse Omnibuss, Tantsivat Hunti, nimelt Margus Muts belinäitus „Metsän poika“. osales tänavu 970 fotograafi üle (kategooriates „Maastikupildid“ 14.05 Tänavuse muuseumiöö teema oli J „Öös on laineid“. 7500 tööga. ja „Vormimängud looduses“) ning 14.05 Ülemaailmne õiglase kaubanduse Kokku jagati Estonia kontserdisaa- Jarek Jõepera („Taimed ja seened“ ja päev. lis konkursi lõpugalal auhindu ehk „Maailma loodus“). Täiskasvanutest 14.05 Arheoloogiapäeval Palmses räägiti piirkonna esiajaloost ja muististest. Tantsivaid Hunte 15 kategoorias ning pälvisid Tantsiva Hundi veel Leili 15. ja 29.05 Tartu loodusmaja keskkonna- tunnustati kokku 104 autori 159 fotot. Valdmets („Loomad tegutsemas“), buss viis Jõgevamaale Kalevipoja Samuti esitleti tänavust „Loodusfoto Ingmar Muusikus („Loomad oma radadele ning Viljandimaale Pajumäe mahetallu ja Teringi raba aastaraamatut“, kuhu on koondatud keskkonnas“), Eha Roosalu („Inimene õpperajale. võistlustööde paremik ja intervjuud ja loodus“) ja Valmar Valdmann 15.05 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu siht- autoritega. (mustvalge looduspilt). Noortest asutuse kalapüügi perepäev Elva Kõrgeima tunnustuse, Suure Hundi olid oma kategoorias parimad Karl jõel. 17.05 Projekti „Vähetuntud elurikkus“ ja aasta loodusfotograafi tiitli pälvis Jakob Toplaan (loomapildid), Mihkel koolituspäev TÜ botaanikaaias. Erik Mandre fotoga „Punkar öötunnil“, Palmi (looduspildid) ja Koit Rander 17. ja 19.05 Keskkonnaamet korraldas mis üksiti võitis loomaportreede kate- („Inimene ja loodus“) ning lastest poollooduslike koosluste hooldamise infopäevad Karulas ja Raplas. goorias. Autor on kirjeldanud foto saa- samades kategooriates vastavalt Mai- mislugu niiviisi: „Metssiga on öise elu- Liis Malm, Geteli Hanni ja Laura Ilves. viisiga. Sel ajal on tema jäädvustamine Parima foto aasta loomast mägrast loomulikus, kuid pea olematus valguses on teinud Aare Udras, parima foto keeruline. Suvel, kui appi tulid õrn udu aasta linnust rasvatihasest aga Vaido ja kontrakuma, õnnestus üks punka- Laane. rit meenutav metsseahakatis kaadris- laf.looduseomnibuss.ee/ Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: se püüda. Ööhämaruses kerkib looma Loodusajakiri

18. mai: sirelid ja hobukastan

18.–19. ja 25.–26.05 Keskkonnainspektsiooni puhas- tustalgute käigus tragiti triivima jäänud püüniseid Peipsi järve põhja- ja lõunaosas. Kokku eemaldati 785 vana nakkevõrku kogupikkusega ligi 55 kilomeetrit. 20.–21.05 RMK kutsus inimesi üheksasse kohta üle Eesti metsaistutustal- gutele. 20.–22.05 27. roheliste rattaretke teema oli „Kuidas elad, Põltsamaa?“. 20.–22.05 Räpina vallas Ruusa külas toimus 42. teoreetilise bioloogia kevadkool, seekord teemal „Elu Kategoorias „Loomad oma keskkonnas“ võitis Tantsiva Hundi Ingmar Muusikus fotoga „Kaks ronka, kaks kaske“

92 |492| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

varjatud mustrid“. 20.–22.05 Järvamaal Simisalus peeti iga- aastane loodusfotovõistlus „Vereta jaht“, kus tänavune jahiloom oli mäger.

Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: 21.05 Tallinna loomaaed korraldas koostöös Eesti kutseliste mesinike ühinguga huvipäeva „Mesilane, inimene, olemine“, et tähistada ülemaailmset meemesilaste päeva. 21.05 TÜ loodusmuuseum viis huvilised loodusretkele Lahemaa rahvusparki. 21.05 Lahtiste uste päev Tallinna-Harku aeroloogiajaamas. Ka Kiviõli poolkoksimäelt vaadeldi tornide linnuvaatluspäeval linde 21.05 Pärnus avati Eesti esimene paken- divaba toidupood Paljas Pala. 21.05 Tartu üliõpilaste looduskaitsering tähistas rahvusvahelist kalarän- Kabli vaatlustorn võitis jälle de päeva (World Fish Migration Day) pikniku-seminariga Suurel esti ornitoloogiaühingu saadud samuti Kabli vaatlustornis. Taevaskojal. 14. mail korraldatud torni- Teise koha saavutas 86 liigiga Haeska 22.05 Eesti loodusmuuseumi perepäe- va kangelased olid samblad ja de linnuvaatluspäeval, millega torn Läänemaal ja kolmanda 72 lii- samblikud. tähistatiE ka 10. mail olnud maailma giga Aardla torn Tartumaal. Kokku 24.05 Euroopa rahvusparkide päeva rändlindude päeva, vaadeldi linde 15 nähti ja kuuldi 167 linnuliiki, mis tänavune teema oli „Kas tead, kuidas maitseb loodus?“. vaatlustornis ning Kiviõli poolkok- on vaatluspäevade kolmas tulemus. 25.05 Võrus ja Põlvas tutvustati uut risti- simäel. Kõige põnevamad liigid olid Vormsil puude kaardikihti. Kõige liigirikkama torni tiitli sai Rumpo vaatetornist nähtud vaenu- 25.–26.05 Tallinna ülikooli Rakvere kol- ledži rahvusvahelise õuesõppe- vaatluspäevade kuueaastases aja- kägu ja puna-harksaba Valgamaal konverentsi teema oli „Vesi meile loos juba neljandat korda ülekaalu- Tellingumäel. Lõplikke tulemusi saab jõudu annab, vesi suuri laevu kalt Kabli vaatlustorn Pärnumaal 111 vaadata EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. kannab“. liigiga. Tulemus jääb kolme liigiga 26.05 Merekultuuriaasta haridus- EOÜ/Loodusajakiri programmi lõpupidu Tallinnas alla vaatluspäevade rekordile, mis on Lennusadamas; programmist sai osa üle 10 500 õpilase. Kired aias: 26.05 Eesti looduseuurijate seltsi ava- fragment likul loengul tutvustati TÜ loo- osaühingu dusmuuseumi uut ekspositsiooni ning selle saamislugu. Horticom 28.05 Tallinna looduskaitse selts kor- aiast raldas loodusesõprade retke Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: Harjumaale. Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: Kired aias ja terrassiaiad Tornide väljakul 29. mai: ka pojengid juba õitsevad ärjekorras juba kaheksas Tallinna kunstnike töid. lillefestival avati Tornide väljakul Avaõhtul esines Curly Strings, fes- 29.05 Looduse Omnilaeva retked 20. mail. Aedade teemad on täna- tivali kultuuriprogramm jätkub kogu Malusile hülgeid vaatama. 30.05 Tallinna linnuklubi korraldas vu „Kired aias“ ja „Terrassiaed“. suvel (vt lähemalt www.kadriorupark. J linnuõhtu Tallinna Paljassaare lin- Aedu on tavapäraselt 31, neist ee/lillefestival). Festival lõpetatakse nualal. kaks on valminud vahetult enne lil- 26. augustil; siis jagatakse auhindu 31.05 Tartu loodusmaja huvikooli õpila- lefestivali peetud kutsevõistluse neile, kelle aiad meeldisid enim žürii- sed avasid huvikooli 63. õppeaas- ta lõpupikniku eel putukahotelli. „Maastikuehitaja 2016“ käigus. Ikka le ja vaatajatele, ning kontserdi annab 31.05 RMK Viimsi looduskeskuse vest- on ka väliskülalisi: Ungarist, Lätist, Jaan Sööt. lusõhtul „Metsarahva mõtisklu- Soomest ja Saksamaalt – saab näha www.kadriorupark.ee/ sed“ rääkis Krista Kaur lõhnatai- medest ning eeterlike õlide jõust. Budapesti, Riia, Helsingi ja Kieli aia- Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |493| 93 Mikroskoop

Kimalane? Hoopis liblikas! u oli täis võililli ja nende õitel askeldasid kõikvõimalikud tegelased. Mesilased, liblikad Õja siis veel üks salapärase ja asjaliku moega paigallendaja. Tegemist oli lot- tsuruga, kes oli ikka platsis, kui päike

Foto: Reet Sau, Eesti Looduse fotovõistlus 2014 fotovõistlus Looduse Eesti Reet Sau, Foto: väljas. Kunagi polnud ta paigal, ikka tiivad liikumas, ikka lillelt lillele, häiri- matult, väärikalt. Reet Sau

Möödunud kuu vastused Nõel heinakuhjas 1. Kojuslutikal, ujurlutikal, vesihar- gil ja nõelhargil on raske käppa anda, sest neil esikäpad puuduvad 1. Mis asi on wisika? (lk 73). 2. Miks tegi Galileo oma kateedri hööveldamata laudadest? 2. Ebatsuuga kohta hüüavad mets- kitsed: „jee – see on midagi meie 3. Mis on ühist metskilgil, kummkäbil ja rästikul? jaoks“ (lk 49). 4. Mida kurja teeb seanägu? 3. Sokk nühib näoga pajuoksi, et mär- 5. Millises raamatukogus on ainult üks raamat? gistada territooriumi silmade lähe- 6. Kui kõrge on maailma kõrgeim lehtpuu? dal paiknevate preorbitaalnäärme- te nõrega (lk 43). 7. Kus tõuseb maapind sentimeetri jagu aastas? 4. Tallinnas pesitseb seitse-kaheksa 8. Kes on hemeradiafoor? paari kanakulle (lk 41). 9. Kui kaua istus kivil väike konn? 5. Soolise võrdõiguslikkuse entusias- 10. Milleks kõhutada Arbi järve kaldal tid viskavad isaslõvidele nina peale, et nood on laisad ega viitsi ise saaki riietuskabiini varjus? püüda (lk 56). 11. Mis on selle pildi mõte? 6. Esimene eestlasest teaduskraa- diga põllumajandusteadlane on 1806. aastal sündinud Jakob Johnson (lk 80). Vastuseid otsige siinsest ajakirjanumbrist 7. Tõenäoliselt leidub universumis ning saatke hiljemalt 1. augustiks aadressil [email protected] 700 kvintiljonit tahket eksoplanee- või paberkirjaga meie toimetusse. Kirja teemaks märkige „Nõel heina- ti (lk 70). kuhjas“. 8. Hadoram Shirihai taasavastas saalomonisaarte tormilinnu (lk 8). 9. Pukud ja pukid elavad Moremi Iga üksikküsimuse õige vastus osaleb auhindade loosimises aasta lõpus. looduskaitsealal Okavango delta kaguosas Botswanas (lk 56). Samale aadressile on teretulnud auhinnapakkumised ning kaastööd. 10. Karilatsi II asub Melbourne’i kan- Kirjutage, joonistage ja pildistage meile! dis (lk 48). 11. Pildil on aasia taapir (lk 9).

94 |494| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 1. augustiks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saajatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis! Õigesti lahendanute vahel loosime välja Eesti Looduse poole aasta tellimuse. Eelmise ristsõna auhinna sai Meeri Kasesalu Tallinnast. Õige vastus oli „ ... ei tee oma kõhtu märjaks ... hädine amfiiblõvi ...“. Kokku saime 24 õiget vastust. Enim meeldisid artiklid Okavango lõvide armueinest ja Arvi metsast, aga ka mõisaparkide looduskaitsest ja Ilmatsalu Linnuteest. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2016 EESTI LOODUS |495| 95 Ajalugu/sünnipäevad Jaanikuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 80 aastat tagasi 240 (snd 1776) 05.06 Heino Türnpu, matemaatik 12.06 Karl Friedrich Burdach, anatoom ja füsio- 07.06 Uudo Roosimaa, ornitoloog ja haridus loog (srn 1847) tegelane (srn 2004) Tõlkja tõrje parkides ja muruplatsidel on 140 (snd 1876) 15.06 Hella-Mare Männamaa, ajakirjanik, Eesti kergemini teostatav kui põllul, kuid nõuab Looduse endine toimetaja siingi suuremat hoolt ja kulusid. Kõigepealt 03.06 Nikolai Burdenko, kirurg, neuro- ja väli kirurgia arendaja (srn 1946) 18.06 Lembit Allikmets, farmakoloog on tarvilik, et tõlkjaga muruplatsid madalalt 20.06 Tiina-Mall Jakobson, ihtüoloog ja teadus- niidetaks varakult enne tõlkja õitsemist ja 120 (snd 1896) organisaator ädala niitmist korrata lühikeste vaheaegade 14.06 Theodor Aleksander Heinrichson, paleon- 22.06 Kalev Päid, geograaf ja kodu-uurija järel. See takistab tõlkja seemnete valmi- toloog (srn pärast 1957) (srn 2001) mist ning võimaldab kõrreliste ja teiste 115 (snd 1901) 24.06 Lembit Int, klimatoloog ja agrometeoro- rohttaimede järelkasvu. Noorena söövad 04.06 Bernhard Aleksander Tuiskvere, metsa- loog loomad tõlkjaid ning teda võib tarvitada teadlane (srn 1983) 28.06 Rein Jürgenson, informaatikateadlane heinaks. Kõige radikaalsemaks tõlkja tõrjeks 110 (snd 1906) 75 (snd 1941) on muidugi vana kamara hävitamine ja 23.06 Elmar Savi, Puhtu komandant ja looduse- 03.06 Lembitu Tverdjanski (Tarang), selle asendamine külitud muruga. Alaliselt vaatleja (srn 1992) metsamees ja kodu-uurija niidetaval murul hävivad tõlkjad juba kiires- 29.06 Osvald Hallik, mullateadlane ja agrokeemik 21.06 Valve Kivi, botaanik, aiandusteadlane ti mõne aasta jooksul. [Elmar Lepik: Tõlkjas (srn 1964) (srn 2005) parkide umbrohuna, 1936] 95 (snd 1921) 70 (snd 1946) 13.06 Karoly Stern, zooloog (srn 1975) 03.06 Mati Kaal, zooloog, loomaaednik 28.06 Heldur Kopvillem, entomoloog (srn 1993) 04.06 Ilmo Sildos, füüsik 90 (snd 1926) 18.06 Malle Kurm, metsateadlane 04.06 Ain Kaalep, kirjanik ja tõlkija 22.06 Ulve Pihlik, botaanik 21.06 Helgi Kessel, geoloog (srn 1989) 28.06 Helle Aruniit, biokeemik ja tarbijakaitsja 55 aastat tagasi 26.06 Eduard Vääri, keeleteadlane (srn 2005) 65 (snd 1951) 85 (snd 1931) 03.06 Kalev Kukk, majandusgeograaf ja poliitik Inimmõistuse loov mõttelend ning ime- 01.06 Emil Ilmas, füüsik (srn 1992) 11.06 Peep Miidla, matemaatik pärane kätetöö on võimaldanud inimesel 04.06 Ivar Arold, maastikugeograaf ja pedagoog 26.06 Tiit Randveer, zooloog ja jahindusteadlane end lahti rebida Maa gravitatsioonivälja 04.06 Ants Raik, klimatoloog ja geograaf 60 (snd 1956) raudsest embusest. Juri Gagarini kangelas- (srn 1994) 07.06 Urmas Sutrop, keeleteadlane ja bioloog tegu, meie teadlaste, tööliste, tehnikute ja 05.06 Helgi Vihma, keeleteadlane ja kultuuri 29.06 Tõnu Pani, paleontoloog inseneride ennastsalgav töö on muutnud loolane 55 (snd 1961) 12.06 Harry Espenberg, matemaatik (srn 1987) 14.06 Heli Meripõld, rohumaateadlane, sordiare- universumi alistamise, tema saladuste 16.06 Ants Nilson, keemik avastamise probleemi reaalsuseks. Enam taja ei pea keegi utoopiaks inimese külaskäiku 80 (snd 1936) 27.06 Kalev Tihkan, metsamees meie lähematele naabritele taevalaotuses: 04.06 Tarmo Timm, zooloog ja hüdrobioloog ja looduskaitsja Kuule, Marsile ja Veenusele. Sellega aga saab vastuse inimkonda ammu huvitanud Heinakuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi küsimus: kas Maa naaberplaneetidel on elu 175 (snd 1841) 30.07 Jüri Vene, keemiaõpetaja ja koolijuht ja missugusel kujul ta seal esineb. Täitub ka 16.07 Nicolai von Glehn, mõisnik, Nõmme raja- (srn 2012) astronoomide unistus – automaatse obser- jaid (srn 1923) 31.07 Väino Pallum, aiandusagronoom vatooriumi ehitamine Kuule, kus atmosfääri 26.07 Carl Robert Jakobson, ühiskonnategelane puudumise tõttu vaatlustingimused on 80 (snd 1936) (srn 1882) 13.07 Vello Kaavere, teadusloolane, genealoog ideaalsed. Meid ootavad uued haaravad 140 (snd 1876) (srn 1994) ülesanded! Uks maailmaruumi on avatud! 03.07 Aristokli Hrebtov, rakendusbotaanik, loo- 17.07 Ilmar Kask, geograaf, Eesti Looduse endine [Tee maailmaruumi on avatud!, 1961] duskaitsja ja pedagoog (srn 1944) toimetaja 125 (snd 1891) 26.07 Jüri Nuust, puuviljandusteadlane ja roosi- 30.07 Jaan Maramaa, keemik (srn 1986) kasvataja (srn 1996) 120 (snd 1896) 75 (snd 1941) 30 aastat tagasi 25.07 Nikolai Murri, puuviljandusteadlane 14.07 Ain Sume, astronoom (srn 1964) 23.07 Ago Künnap, keeleteadlane, Eesti TA liige 26.07 Aavo-Valdur Mikelsaar, arst ja geneetik 1746. aastal sai Saaremaa maapealikuks 110 (snd 1906) 27.07 Reet Aguraiuja, biokeemik 09.07 Aleksander Prima, aiandusteadlane (srn 1983) 31.07 Eet Tuule, harrastusornitoloog H. J. Tunzelmann Edler v. Adlerpflug, kes 20.07 Aleksander Kivilaan, aiandusteadlane ja juba järgmisel aastal astus välja lindude taimefüsioloog (srn 1997) 70 (snd 1946) pesitsuspaikade kaitseks. Siinsetel talu- 24.07 Joosep Nõu, põllumajandusteadlane 16.07 Mati Laane, aednik, botaanik ja aiaarhitekt poegadel oli nimelt komme linnupesi (srn 1999) 65 (snd 1951) lõhkuda ning neist mune korjata, eriti 105 (snd 1911) 04.07 Riho Mällo, geograaf (srn 2001) Tulpel ja Ilvesaarel. Selline teguviis oli juba 01.07 Arnold Alas, haljastusarhitekt (srn 1990) 20.07 Krista Kaer, tõlkija ja kirjastaja 27. aprillist 1691 keelatud Abrukal, Loodel, 05.07 Endel Aruja, füüsik ja bibliograaf (srn 2008) 24.07 Toomas Paalme, biokeemik Roomassaarel, Vilsandil, Vättal, Sikassaarel, 30.07 Helena Vaike Vadi, biokeemik 95 (snd 1921) Keckoheunama(a)l, Murajas ja Kübassaarel, 08.07 Ethel Brafmann, maastikuarhitekt (srn 2005) 60 (snd 1956) samuti Muhus. Keelust üleastujaid ähvar- 11.07 Ülo Lepik, mehaanikateadlane, füüsik, 26.07 Heikki Bauert, geoloog dati raske karistusega. Uus määrus muutis Eesti TA liige 55 (snd 1961) karistuse veelgi karmimaks. Selle kohaselt 13.07 Tullio Ilomets, keemik 16.07 Ain Raal, farmaatsiateadlane pidi nüüd Tulpel, Ilvesaarel, Roomassaarel 28.07 Joosep Reinaru, epidemioloog (srn 2008) 30.07 Andrus Kuus, ornitoloog ja teistel saartel patrullima valve, kelle 90 (snd 1926) 50 (snd 1966) kohuseks oli nii saari kui ka muid lindude 12.07 Ruth Ling, ornitoloog 01.07 Toomas Tuul, fotograaf pesituspaiku üle vaadata. Haudeajal oli 21.07 Heino Teder, metsandus- ja riigitegelane 02.07 Olev Abner, dendroloog keelatud minna linnusaartele pesi rüüsta- (srn 2007) 09.07 Jaanus Elts, ornitoloog ma ja heinamaid tallama. Muul ajal peale 23.07 Reino Sepp, keemik ja kultuuriloolane 20.07 Veiko Belials, metsateadlane ja loodus- heinaaja neis paigus viibivad talupojad (srn 1992) fotograaf tuli vahistada ning karistamiseks (10 paari 26.07 Ruth Lias, füüsik ja tõlkija 25.07 Marko Kaasik, füüsik vitsu!) Kuressaarde toimetada [Vello Paatsi: 85 (snd 1931) 25.07 Enn Karro, hüdrogeoloog Kaks kildu Saaremaa looduse kaitsest, 1986] 17.07 Asmu Saar, geograaf ja kirjastustöötaja 25.07 Oive Tinn, geoloog, Eesti LUSi president (srn 2003)

96 |496| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tõhela Tõhela Paadipesa Paadipesa kutsub Tõhela Tõhela • tutvuma teadaolevalt Eesti madalaima järvega, Paadipesa Paadipesa mille suurim sügavus on 1,5 m ja pindala 407 ha.

• lõbusõidule, piknikule või kalastusretkele ainulaadsete katamaraani tüüpi alustega Katran, mis on välja töötatud ja ehitatud kohapealseid olusid arvestades. Paadid on sileda põhjaga, väga stabiilsed ja mõeldud kuni kaheksale inimesele.

• algklasse ning lasteaiarühmi ekskursioonile „Tõhela tuur“. Ekskursioon kestab kaks-kolm tundi, rühma võib kuuluda kuni 42 osalejat. Tutvume Tõhela külaeluga, käime piimandustalus, jalutame puisniidul ning teeme paatidega tiiru Tõhela järvel; järve ääres saab pidada piknikut. Maismaal on liiklusvahendiks TA-6 ehk roheline retrobuss.

Rohkem infot leiad kodulehelt www.paadipesa.net Võta ühendust [email protected] või 515 2312 Andres, 563 59313 Elo Maailma parimad käsitööna valmistatud kvaliteetsed kummikud!

Käsitööna valmistatud uued Nokian kummikud KEVO OUTLAST Sportliku joone ja temperatuuri • Naelte (libisemistõke) kinnitamise võimalus reguleeriva Outlast® voodriga • Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga kummikud on mõeldud aktiivsele reguleerimisrihm aastaringselt looduses liikuvale • Topelt tugevdusega kanna-, külje- ja ninaosa inimesele. Uudne Outlast® vooder • Põrutust neelav termoisolatsiooniga sisetald tagab jalgadele stabiilse tempe- • Stabilisaator sise- ja välistalla vahel ratuuri iga ilmaga - nii suvel kui ka • Mustust ja pori hülgav pinnaviimistlus talvel. Kõikides suundades libise- • Väljaulatuv naga kannal lihtsustab miskindel uue põlvkonna välistald kummikute jalast äravõtmist on mugav ja kindel liikumiseks • Materjal talub –40 °C erinevatel maastikel. Talla mustris- • Lai liist se ei kogune muda ega pinnast. • Värv: must

KEVO OUTLAST art 88-573 Iga ilmaga! HIND 139.- € Iga ilmaga! Hind sisaldab käibemaksu 20% ja kehtib kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN TARTU PÄRNU RAKVERE VILJANDI JÕHVI VÕRU VALGA NARVA HAAPSALU PAIDE JÕGEVA TÜRI Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a Riia mnt 169a, Savi 3 Pikk 2 Riia mnt 42a Tartu mnt 30 Piiri 2 Vabaduse 39 Maslovi 1 Ehitajate tee Pikk 2 Tallinna mnt 7 Türi-Alliku