Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju

NIGOL ANDRESEN – BERNARD KANGRO VALIK KIRJU

2. oktoobril k. a möödus 100 aastat krii- kõnes kui kirjas saame kokku produkt- tiku, kirjandusteadlase ja poliitiku siooni, mis annab tunnistust pingelisest Nigol Andreseni sünnist. Valides pub- loomingulisest tegevusest 30 aasta jook- litseerimiseks materjale Nigol Andrese- sul pärast Siberist naasmist. Nooruses ni personaalkogust, mida säilitatakse Ormi Arpi pseudonüümi all avaldatud Eesti Kirjandusmuuseumis, tuli otsusta- luulekogu “Gloobus” (1927) reedab luu- da, millist N. Andreseni rollidest esitle- letajagi ambitsioone, mida hiljem talitseb da. Võinuks avaldada materjale seoses enesekriitiline meel, nagu võime lugeda tema tegevusega pöördeaastal 1940 või antud valiku viimasest kirjast. valiku Siberi-aastate kirjadest. Käsitlema- ta on N. Andreseni tegevus eelmise Ees- Ja muidugi Gustav Suits. Nii nagu ti Vabariigi päevil – nii nagu on läbikir- kogu Noor-Eesti, nii oli G. Suitski N. And- jutamata eesti vasakpoolsuse ajalugu üld- reseni pidevaks huviobjektiks. G. Suits se. See tähendanuks aga poliitilist rõhu- oli ka käesoleva kirjavahetuse põhjusta- asetust, millega kaasneks justkui auto- jaks. 1950ndate lõpul tekivad N. Andre- maatselt kohustus anda hinnanguid. senil mitmed kontaktid väliseesti kirjan- Olles küll tuttav kogu N. Andreseni ar- dusinimestega, millest kõige nähtavamat hiivis leiduvaga, aga ometi mitte kogu vilja on kandnud kirjavahetus Otto A. teemasse puutuva allikmaterjaliga, ei Webermanniga. Aastatest 1959–1971 on julge allakirjutanu kohtumõistjaks haka- N. Andreseni kogus 88 kirja O. A. Weber- ta. Aeg ise on mõndagi paika pannud. mannilt. Väga palju on selles kirjavahe- tuses juttu G. Suitsust, kellega O. A. We- Käesolev kirjavalik (originaalid KM bermannil on Eestis elades olnud kokku- EKLA f 310, m 51:11 ja KM EKLA f 311, puuteid õppides Ülikooli filosoofia- m 10:4) tutvustab N. Andresenit kui kir- teaduskonnas ja Akadeemilise Kirjandus- jandusuurijat. Tema monograafiat Fr. ühingu sekretärina. O. A. Webermann Tuglasest pole seni ümber kirjutatud. vastab meeleldi arvukatele küsimustele Tööd teatriajaloost “August Bach- seoses G. Suitsuga, kuid kirjutab 3. ok- mann ja “Hommikteater”” (1966), toobril 1966: “Suitsu asjus saate veel tei- EESTI KULTUURILOOLINE “ Hilda Gleser” (1971) ja “Hommi- segi abilise. Igaks juhuks küsin enne. kust keskööni” (1981) pole kaota- Doppelt schadet nicht.” (EKLA f 311, m

RHIIV nud oma väärtusi. Lisades neile 30:1, l 48). Selleks abiliseks oli Bernard artiklikogumikud “Inimesi ja raa- Kangro, kellelt tuleb 3. novembril 1966 matuid” (1973), “Terendusi” (1979), esimene kiri – vastus N. Andreseni kirjale monograafia “Paul Kuusberg” 22. oktoobrist s.a. Juba B. Kangro järgmi- (1976) ja arvukad esinemised nii ses kirjas kõneldakse G. Suitsust ja jutu-

99 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju

kui muu väärtusliku seast leiti ka Aino Suitsu päevikud aastatest 1901–1964 ja Kevadetüd- ruku kirjad. Viimaste saatus oli olnud üsna ebaselge ja lootuski kadumas neid kaduvikust päästa. Nüüd on need siin, Kirjandusmuuseu- mis, mille varade aktiivseks kasutajaks ja täien- dajaks oli omal ajal ka N. Andresen. Käesolev kirjavalik peaks selgelt näitama, millise visa- duse ja teadlikkusega suhtus kirjandusajaloo- lane N. Andresen allikmaterjalide kogumisse. Nii võiks viimast saadetist Suitsu materjalidest käsitada ka kui kingitust meie seni suurimale Suitsu uurijale tema tähtpäevaks. Iga taolise hinnalise arhiivmaterjali saabumine sunnib mõtlema sellele, et miski inimeste maailmas ei saa kunagi päriselt valmis. Meie kultuuri- piltki loob end lakkamatult, kild-killult, oma- soodu. Mõndagi selles pildis pärineb tähtpäe- valiselt – N. Andresenilt.

PIRET NOORHANI, Eesti Kultuurilooline Arhiiv

Nigol Andresen ajamine temast jätkub läbi kogu kirjavahetu- se. (Samal teemal vt ka allakirjutanu artikleid “Nigol Andreseni ja Otto A. Webermanni kir- javahetusest”, Keel ja Kirjandus, 1996, nr 1, lk 26–31 ning “Nigol Andresen ja Eesti pagulus”, n 1. kiri 22.11.1966, Tallinn Congressus Octavus Internationalis Fenno- Ugristarum, Jyväskylä 10.–15.06.1995. Pars VII. Austatud härra Bernard Kangro, Litteratura, Archaelogia & Anthropologia, Kui ma seekord Teie poole pöördun, siis lk 148–153.) olgu sissejuhatuseks öeldud, et katsetasin sel- N. Andreseni G. Suitsu teemalisi artikleid lega kord juba üsna ammu. Olin 1944. a. augus- koondab “Suits ja tuli” (1983), G. Suitsu lühi- tis Võrru jõudnud1 , katsusin kõigepealt seda monograafia ladu aga hävitati. G. Suitsu 1943. maakonda tundma õppida ka elanike poolest. aastal valminud “Luuletuste” uue redaktsioo- Oli üks hea teatmeteos, teadetega taludeni2 . ni väljaandmisest räägitakse kirjavahetuses Ennäe, seal leidsingi Antsla vallast talu3 , mil- juba 1969. aastal. Raamat ilmus alles 1992, le isikuline koosseis, ametlikus keeles öeldes, seitse aastat pärast N. Andreseni surma, uutes näis mulle tuttavana. Olin ise takistatud sin- oludes, kuid varustatuna N. Andreseni eessõ- na kohe sõitmast, ja siis saatsin kellegagi kirja naga. Kaalukeeleks valida käesolev kirjavahetus tähistama N. Andreseni 100. sünniaastapäe- 1 N. Andresen oli sõja ajal Nõukogude tagalas ja va, sai samuti G. Suits. Tänavu septembris saa- jõudis koos vägedega 1944 suve lõpul tagasi Ees- bus Kirjandusmuuseumi järjekordne saadetis tisse. 2 Eesti talundid. Koost. E. Lill, H. Lilles, A. Peda, A. G. Suitsu materjale. Need olid G. Suitsu tütre Selgis ja E. Sepp. Tartu, 1940. Kangrote perekon- Helga Suits-Kangro valdustes, kelle surmatea- nast on juttu lk 13. de jõudis meieni ootamatult selle aasta mai- 3 B. Kangro sünnitaluks on Rüütli talu Oe külas kuus. Saadetise avajate üllatus ja rõõm oli suur, Vana-Antsla vallas.

100 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju

Teie /tol ajal veel arvatavale/ õele4 palvega Trükitööde järgi tunnen ma asju vähem kui Teist teateid anda. Vastuseks palus teie õde ehk ka võimalik oleks. Seda enam oleksid väärt omakorda Teist teateid, mida ma muidugi anda teated inimeselt, kes teda ennast aastate kau- ei suutnud. pa hästi tundis. Olen näinud ajakirjas “Side” Gustav Suit- Tervitustega su mainitavat – veidi ebamääraselt küll – seal- Nigol Andresen se sotsialistliku koondise asutajana5 . See oli mulle veidi ootamatu, seda enam, et G. S. ül- diselt on ju oma parteitust korduvalt rõhuta- nud (“Mul on esiotsa küllalt saadudki koge- n 2. kiri 2.12.1966, Lund mustest”6 ). Ma loodan Teid kui kõrvalolijat iga- sugustest parteidest võivat sellesse küsimus- V.a. hr. Nigol Andresen! se selgust tuua. Mis oli too kõnesolev “klu- Suur tänu kirja eest üllatava sissejuhatu- bi”7 ? Mul on oletus: klubi, mille analoogiaks sega! Raamat, mida vaatasite, oli “Lõuna-Eesti oleks vahest kunagine Akadeemiline Sotsia- talundid”. See sisaldas oma laadist ja koosta- listlik ühing, seega mitte parteiline organisat- mismeetodist hoolimata vahel tarvilikke and- sioon, vaid “avaram maailmavaateline” koon- meid. Kui teile see suuri raskusi ei tee, vahest dis (tookord probleemide tundmaõppimiseks). on võimalik selle mind huvitavast leheküljest, Kas on G. S. hiljem kuidagi kaasa löönd min- kuhu Teie sõrm 1944. a. peatuma jäi, lasta gisugustes parteilistes üritustes? Või on suh- minu jaoks fotokoopia teha? Kui see on raske, tumine jäänd n.ö. platooniliseks, ilma aktiiv- pole lugu. Ja kiiret sellega ka muidugi pole. se osavõtuta neist asjust? Gustav Suits kuulus minu andmetel asu- Ma ei kavatse sellest asjast midagi kirjuta- tajate hulka, ühingu nimi oli “Eestimaa Sot- da. Peaks see edaspidi kuidagi vahest mõttes- sialistliku Partei Välismaa Koondis”. Ta võttis se tulema, ei kasuta ma Teie antud andmeid elavalt osa selle tegevusest, käies isegi 1. mai ega teie nime ilma nõusolekuta. Kuid tahaks rongkäigus kaasa. (Sellest oli kunagi ka eesti asju vahel ka siis tunda, kui neist ei kirjutata. pagulasajakirjanduses juttu.8 ) Ta kuulus ka A. Rei moodustatud eksiilvalitsusse haridus- ministrina (Rei polevat kuulunud eelmainitud 4 Salme Kangro-Kongo. ühingusse). Tolle koondise suurusest ja tege- 5 Gustav Suitsu surma järel ilmuvad ajakirjas Side vusest ei tea ma Stokholmist eemalolijana kirjutised Raimond Kolgalt (Gustav Suits surnud. palju midagi. Rahvusnõukogusse, mis koosta- Side, 1956, nr 6, lk 1–2) ja Johannes Mihkelsonilt tud parteilisel alusel, ta muidugi kuulus. Liik- (Sa sütitasid elutule: [Järelhüüd G. Suitsule]. Side, mete arvult suur ta ei võinud olla. Andmeid 1956, nr 6, lk 3), kes mõlemad räägivad sel teemal. 9 Nii ütleb J. Mihkelson: “Meie nooremad oleme võiks saada Johannes Mihkelsonilt , kes seal Sulle eriti tänulikud, et Sa ikka leidsid aega tulla algusest peale on juhtkonna hulka kuulunud. meie juurde, vaatamata oma suurele töökoormu- sele ja ligi üheteistkümne aasta jooksul Eesti Sot- 8 Olemasolevate allikate põhjal pole selgunud, kus sialistliku Partei välismaa koondise abiesimehena ja millal sel teemal kirjutati. oma nõelterava mõistusega napisõnalises vormis 9 N. Andreseni materjalide seas pole märki kirja- analüüsisid tabavalt vastavaid olukordi realiteedi kontaktist J. Mihkelsoniga. Küll aga oli neil kok- pinnal ja aitasid meil seisukohti leida. 1945. a sü- kupuutumisi Eestis seoses tegutsemisega Eesti gisel “Capri” kohvikusse tulles partei välismaa Sotsialistlikus Tööliste Parteis, kuigi J. Mihkelsoni koondise asutamisele näitasid, et Su vana sirgjoo- osavõtt puhtparteilisest tööst oli ametiühingulise neline võitleja vaim on endiselt värske.” tegevuse tõttu tagasihoidlik. ESTP VIII kongressil 6 Kust pärineb? 3. ja 4. veebruaril 1934, kus toimus partei lõhene- 7 Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis muu- mine vasakpoolseks ja parempoolseks tiivaks, esin- deti parteiks 1951, oli aga asutatud Eesti Sotsia- das Nigol Andresen vasakpoolseid, partei esimees listliku Ühinguna. Alates 1955. aastast anti välja August Rei parempoolseid, J. Mihkelson ametiühin- ajakirja Side, mille toimetaja oli Raimond Kolk. gulisena püüdis aga hoida keskjoont. ESTP viima- Partei juhatajaks on olnud vasakpoolse liikumise seks jäänud kongressist ja N. Andreseni osast sel- tegelane Johannes Mihkelson, juhatuses on tegut- les võib lugeda J. Mihkelsoni mälestusteraamatust senud R. Kolk, Bernhard Mäelo jt. “Vastu tuult” (, 1985, lk 315–326).

101 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju

Nooremaist kirjameestest kuuluvad sinna Suits oli veidi keeruline iseloom, sageli Raimond Kolk ja , ka juba üsna vastuoluline ja arvestamatu, kuid siiski sirg- kaua aega. jooneline ning julge. Tal oli vähe sõpru, ta iroo- Isiklikult puutusin Suitsuga alati Stok- niline hoiak peletas inimesed vahel eemale. holmis käies kokku, kohtudes Stokholmi va- Ma ei tea, olen teda küll mõistnud, vähemalt nalinnas “West Endi” kohvikus või ta korteris alates 1935, kui talle oma esikteost15 läksin Arstavägen 59, Johanneshov (seal elab Aino viima Vallikraavi tän. 14. Usun, et ta kirju on Suits veel praegugi). Ta oli üsna endine, kuigi siin paljudelgi (ka minul mõned16 ), kuigi ta lihaste atrofeerumisprotsess, mis tal juba just suur kirjakirjutaja polnud. Mul oli kunagi ammu olnud, progresseerus ja ta käekiri vae- kavatsus nende kolme – Suitsu, Visnapuu ja valt loetav oli. (Ta kirjandusloo trükkitoime- Gailiti kirju avaldada17 , kuid kõik see on siis- tajana tuli mul seda luubiga uurida ja mõista- ki jäänud ja jääbki. Ajanappus, ülesannete roh- tada ja vahel ei saanudki mõnest sõnast jagu, kus tõmbab piirid. Olen näinud meie siinset panin siis umbes mõne ta stiilis sõna asemele tegevust juba õige mitu head aastat kui ühist ja ta aktsepteeris selle.) Kirjandusloo II10 köi- kodumaa kirjanduseluga, kuigi suunad on näi- te pidime kirjutama koos – mina siis tema osa liselt vastakad. Vahel näib, et oleme otse sa- kirjanduses –, aga ei jõudnud enam. Ta kirs- mas kaevikus, ainult kumbki põmmutab oma tupaneku ajal oli meil Stokholmis Kooperatii- püssiga eri suunas. Kuid mis sellestki, sest vi aastakoosolek ja siis olime kõik seal. Ta sõda on tänapäeval ja juba ammu totaalne. maeti nimelt kiriklikult, praegune piiskop Noh olgu, kiri sai asjatult pikk, aga ise ole- Lauri11 pidas kirstupanemisel kõne, mattis te süüdi, Suitsu mälestus tõi välja muidki vist praost K. Veem12 . See oli äärmiselt kurb mõtteid, mida polnud küsitud. mulle, temaga oleks nagu lõplikult miski va- Parimat soovides nast Tartust kadunud. Tal oli puusärgis sõr- Bernard Kangro mede vahel leheke luuletusega (mis ka Tuli- mullas ilmunud)13 . Ta juubeli puhul olin peo- P.S. Huviga jälgisin Teie vaidlust va kaas- kõnelejaks. Ta vastas ka sellele (mis, nagu võrumaalasega, Vastseliina mehega. Jah, mäletan, lindistati, kuid ega see vist kuskil ei Võrumaa!18 ilmunud)14 . Sel aktusel oli palju tervitajaid, ka sotsialistide poolt muide (Mihkelson).

10 G. Suitsu “Eesti kirjanduslugu I. Algusest kuni 15 B. Kangro esikteos oli luuletuskogu “Sonetid”, ärkamisaja lõpuni” ilmus EKK, Lund 1953. Toime- mis ilmus “Kammisseppade” kirjastuselt Tartus tajaks B. Kangro. Kirjandusloo II osa jäi ilmumata. 1935. 11 Johannes Oskar Lauri (1891–1974), EELK pea- 16 B. Kangro kogus EKM-s on 17 kirja G. Suitsult piiskop eksiilis aastail (1964–1971). ajavahemikust 1947–1951 (EKLA f. 310, m. 98:5). 12 Konrad Veem (1914) 1955–71 Stockholmi eesti 17 B. Kangro kogus EKM-s on 1 kiri H. Visnapuult koguduse õpetaja, 1971. aastast EELK peapiiskop (EKLA f. 310, m. 108:18) ja 11 kirja A. Gailitilt (EKLA eksiilis. f. 310, m. 57:7). 13 Ajaleht Stokholms-Tidningen Eestlastele (1956, 18 B. Kangro vihjab N. Andreseni ja Endel Sõgla va- 29. mai, nr 120, lk 1) kirjutab: “Luuletaja jääb kirs- hel toimunud vaidlustele, millest tollal oli värs- tu puhkama, hoides käte vahel oma ühe viimase kelt avalikkuse ette jõudnud N. Andreseni “Lahti- luuletuse “Nii tuli õhtu” käsikirja.” Samasisuline ne kiri kirjandusteadusest. Fil.-kand. E. Sõglale, teade ilmus ka ajalehes Teataja (1956, 10. juuni, Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi direk- nr 12, lk 1). tori asetäitjale teaduslikul alal” (Sirp ja Vasar, 18. 14 B. Kangro 30. novembril 1953 peetud kõne “Gus- märts 1966). N. Andresen oli varem kriitiliselt sõna tav Suitsu tee ja töö” ilmus esmalt ajalehes võtnud ka E. Sõgla kandidaadiväitekirja kaitsmi- Stokholms-Tidningen Eestlastele (1953, 28. novem- sel, mis küll laiema avalikkuse ette ei jõudnud (kä- ber, nr 272, lk 7), hiljem on see avaldatud raama- sikiri EKLA f.311, m. 61:10). Küll aga oli ajakirjan- tus “Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid” (Lund 1978, duses ilmunud “Ühe õpiku kordustrüki puhul. lk 5–9). G. Suitsu “Vastutervitus” ilmus Stokholms- ENSV TA KKI “Eesti kirjanduse ajalugu. II”” (Sirp Tidningen Eestlastele, 1953, 10. dets, nr 282, lk 1, ja Vasar, 24. juuli 1964), milles kritiseeritakse kus ta tänab kõiki õnnitlejaid. E. Sõgla toimetatud õpikut.

102 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju n 3. kiri 16.07.1967 dil22 , tagasi tulen sep[tembri] algul linna. Seniks eluhoog aeglane. Austatud härra Bernard Kangro, Suitsu kohta katsun saata üht-teist, mida pöördun seekord Teie poole küsimusega: paaripäevasel linnaskäigul poolteise nädala kas tahate peale kõigi muude kohustuste va- jooksul saan. Kuid vähe. Kas T[uli]mullad Teil hetevahel mulle lapsetüdruku osas olla? Kui on kättesaadavad? Kas saate neid kätte? Kui ma mõnesuguseid raamatuid taga ajan – nen- saate, võiksin prooviks posti panna, kus tema de nimistu võin alles mõne aja pärast teile kirjutab ja kus temast. Kuigi need raamatuko- saata –, siis pole mul palju inimesi, kelle poo- gudes on, töötamiseks on hea neid kodus le võiksin pöörduda. Nagu teate, ma ei saa liht- omada. Sõnast teen äratõmbe, BLM Laabani salt tasuda. Küsimusse võiks tulla siinse pe- artikliga ka otsin. Nekroloog võis olla Svio- rioodika tellimine sügisel, kui olete sellega Estonicas (see, mida Per Wieselgren toime- nõus. See on juhul, kui see ei ole Teil juba tei- tas)23 . Kas Teil Lundkvisti kirjanduslugu siti korraldatud. Euroopa pärastsõjaaegsest kirjandusest 24 on? Kuid enne kui saadan Teile raamatute Seal Suitsu artikkel Eestist. nõudmise (!), võin ehk kõnelda mõnest muust Vahetussoov? Perioodika mul on, vaja oleks murest. küll mõningaid andmeid, fotosid kirjanikest Olete küllap märgand mu huvi Suitsu-ma- ja fotokoopiaid, samuti vana Loomingut jne. terjalide vastu. Kõigepealt proua Aino Suitsu Aga kirjutage oma soovid. Meie kirjastuse omi kirjutus “Hamleti proloogi kirjutamise aegu” saab kõiki, mis otsas pole. Muid nii, kuidas (Sõna 1956, 4–6)19 – see minule põnevaim raha jätkub. aine. Mulle ei ole mitte päris selge, kas “Sõna” Head suve Virumaa metsades. Tervitage siia saabki saata. Kuid kas ei oleks võimalust neidki! sellest artiklist koopia saada? Teine mulle sil- BK ma puutunud asi on Ilmar Laabani Suitsu-nek- roloog (Bonniers Litterära Magasin 26, 1957)20 . Oleksin Teile ülitänulik, kui saaksite nende n 5. kiri 21.03.1968 koopiad mulle hankida. Pikapeale selgub kind- lasti veel üht-teist, mida edasi mangun. Härra Bernard Kangro, Pean suve üldiselt tööajaks – talupoeglik Suur tänu Svio-Estonica lehtede eest! Kah- traditsioon! – olgugi et vahel paariks-kolmeks ju küll: P.W. (Wieselgren?) Minnesord on lõ- päevaks põikan Virumaa metsadesse. puta: see on ainult lk. 212, kus lause jääb poo- Tervitustega leli. Kui kord asi Teile näppu satub, palun sel- Nigol Andresen le lõpp kasvõi ärakirjas. Üldse olen tänulik kõigest, mis Gustav Suitsu puutub. “Sklizeni”25 küllap kord leiate n 4. kiri 25.07.1967 üles. I. Laabani (ja kelle veel?) nekrolooge mul ei ole. V.a. hr. N. Andresen! Järgmiseks on päevakorras eesti luule tõl- Suur tänu kahe kirja eest21 ja andke an- ked, mida seal on paljugi ilmunud, kuid seni deks, et esimesele ei jõudnud vastata. Olen nimelt maal säärase mere ääres nagu siin kaar- 22 B. Kangro suvitas alates 1955. aastast Kattvikis. Kaart kujutab kaljust mereranda Hovs Hallar‘is. 19 A. Suits, Hamleti proloogi kirjutamise aegu: [mä- 23 [Wieselgren, P.] Minnesord: [In memoriam Gus- lestusi G. Suitsu samanimelise luuletuse sünni- tav Suits], Svio-Estonica. VIII. Lund, 1956, s. 212– loost ja “” uue teatrimaja avamisest 1913. 214. Allk. P. W. a]. Sõna, 1956, nr 1, lk 4–6. 24 G. Suits, Estnisk litteratur, Rmt-s Europas litte- 20 I. Laaban, In memoriam Gustav Suits. Bonniers raturhistoria 1918–1939. Toim. Artur Lundkvist. Literära Magasin, 1957, nr 4, lk 372. Stokholm, 1946, s. 123–150. 21 Lühike kiri N. Andresenilt 22.06.1967 kui vähem 25 Käsikirjast raskesti deðifreeritav (?skiss – rts. k. oluline on antud valikust välja jäetud (EKLA f. 310, eskiis, skits, visand). Jääb arusaamatuks, millest m. 51:11, l. 2/4). räägitakse.

103 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju

ärge midagi saatke, kuni olen nende kättesaa- ja 30-ndate esimesel poolel. Olen siin mõel- mise asja korraldanud. Siis teadagi kirjutan. nud küll Suitsu, Visnapuu ja Gailiti kirjade Ajal, kui Teie kiri oli teel, saatsin oma raama- kogumisele ja võimalikule avaldamiselegi, tukese Fr. Tuglasest26 . Küllap see on Teil käes. kuid minust jääb see siiski tegemata. Mul en- Olgu või veidi konspekt, siiski on ta valmis. dalgi on nende kirju, kuigi mitte eriti palju, Minu huvid on üldse seotud käesoleva sa- sest Suitsu ja Gailitiga puutusin tihedalt otse jandiga. Suits teadagi keskkohas, kuid olen vei- ja telefoni teel kokku, nii ei kirjutatud kirju di soojendand ka muid lähedalolevaid asju. Siia kuigi palju. Üldse olen kohutavalt palju kirju hulka kuulub “N[oor]-E[esti]” kompleksina. kirjutanud ( ja siis muidugi ka saanud), usun, Teie head tööd arbujaist tunnen27 – see on et minu nimel siin paguluses on oma 60–70 ka esimene otsematerjal ajast. tuhat kirja. Tulimulla ja Kooperatiivi organi- Praegu olen pühitsemas Gorkit28 , kellega seerimine ise on pikk ning põnev lugu (mida ma pole – nagu minust vanem rahvas! – koo- iialgi uuesti ei jutusta ega ka – järele tee!). lieas tutvust teind, kes aga mind 1920-ndate Mäletan, et kui Suitsu kirjandusloo esime- a. lõpust on hakand huvitama. Aga juubeli ne osa oli ilmunud (mis oli tehtud juba haigu- puhul tuletatakse jälle meelde! sega pooleks ja mille käsikirigi oli juba käeli- Tervitades N. A. haste atrofeerumise tõttu vaevalt loetav), te- gime plaani järgmiseks. Suits tegi ettepaneku, et mina kirjutaksin selles tema osa. Oleksin n 6. kiri 31.03.1968 siis teda intervjueerinud. Aga see jäi tegema- ta, sest Suitsu tervis halvenes, mina elasin V.a. hr. Nigol Andresen! Lundis, tema Stokholmis ja mul oli peale sel- Suur tänu – käes on Tuglase monograafia le palju muud sel ajal kaelas. Sellest on tohu- ja eile tuli ka kiri. Jah, olin ühe lehe P.W. kirju- tult kahju, palju säärast, mida enam ükski üles tisest maha unustanud. Lisan selle nüüd siia ei leia, läks kaotsi, jäi tegemata. Ja jääb prae- juurde, lootes, et see varsti kohale jõuab. Panin gugi. Klambrites öeldud, praeguse eesti noo- posti ka vastu ühe monograafia siit kandist – remate kirjandusteadlaste huvi tundmine siin- Ristikivi oma minu kohta29 . Pole kahtlust, et sete, veel elavate vanemate kirjanike – Kivikas, selle kätte saate. Kirjutis P.W. on muidugi Per Krusten, Adson jt. – vastu ei saa kuigi elav olla Wieselgreni oma, kes on ka S[vio]-E[stonica] välistel, vahest ka sisemistel põhjustel. Mis toimetaja. (On praegu Lundi lähedal ühes lin- nõu annate? Kas oleks aeg veel osaliselt keh- nas – Eslövis gümnaasiumi õpetaja.)30 tivate “isikukultuse” aegsete tõekspidamiste- Tuglase raamatut hakkasin õhinal lugema. le lõpliku lõpu tegemine ja koostöö normali- Kuulub ju Tuglas nende hulka, kes mullegi seerimine ikkagi mõttega eesti kultuurilisele nooruses mõju avaldas, alguses novellid, õie- arengule? Või on see asjatu sealsest perspek- ti nende stiil, aga hiljem ja palju rohkem ta tiivist vaadatuna?) Noh, olgu see osa paren- esseistika ja kriitika. Tuglas oli nagu Suitski teesina öelduna, realiteedid on realiteedid. üks terve ajajärk, eriti 20-ndate aastate lõpul Mul on kuidagi käsil ikka veel “Keeristu- li”, mis haiguse tõttu pikale pingile jäi ja sel- lele tundus jäävatki31 . Aga 44-nda aasta suvi 26 N. Andreseni lühimonograafia “Friedebert on raske aeg, vastumeelne sellele mõeldagi. Tuglas” ilmus 1968. a. 27 Küllap peab N. Andresen silmas B. Kangro artik- lit “Mõtisklusi tähetunnil kammisseppadest, arbu- jatest ja teistest”, mis ilmus Tulimullas, 1967, nr 29 K. Ristikivi, Bernard Kangro. Lühimonograafia. 2–4. Lund, 1967. 28 N. Andresenilt ilmusid sel aastal artiklid “Gorki 30 Per Wäinö Wieselgren (1900–1989) – rootsi kir- ja Romain Rolland” (Sirp ja Vasar, 1968, 22.03) ning jandus- ja keeleteadlane, kes aastail 1930–1941 oli “Gorki tulek Euroopa kirjandusse” (Looming, 1968, Tartu Ülikooli rootsi keele ja kirjanduse professor. nr 3, lk 455–458). Samuti ilmus ettekanne, mille Hiljem töötanud Lundis, Münchenis, Kopenhage- ta pidas 31. jaanuaril teaduslikul konverentsil – nis. Koos Paul Ariste ja G. Suitsuga ette valmista- “M. Gorki teoste ülemaailmne levitamine ja nen- nud “Rootsi–eesti sõnaraamatu” (1939–1940). de vaimsus” (Abiks lektorile, Tallinn, 1968.) 31 B. Kangro, Keeristuli. Lund, 1969.

104 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju

Sel ajal kui Teie Võrus juba “Lõuna-Eesti Tahan nädala lõpus sõita Haljalasse, mis talundeid” uurisite, olin Tartus, hiljem põhja- on minulegi olnud Jeruusalemmaks. rannikul, Võrumaa oli siis juba kauguste taga. Huvi sealsete kirjanike vastu on küll, kuid On nüüdki. Krusteni ja Adsoni vastu vist mitte palju. Mul Kevade hakkab tulema, aias õitseb palju isiklikult on väga suur Kivika-huvi. See pole varaseid lilli. Tõin metsast sinililli ja ülaseid lakand õieti tollest ajast, kui kirjutasin ditü- meie aianurka, need nüüd tervitavad ja tule- rambilise arvustuse ta “Verimustale”34 . Sellest tavad kunagisi rännakuid meelde Vana-Antsla hoolimata, et väga palju temas pole olnud ega metsades ja niitudel. Mul oli nimelt veel väga ole vastuvõetav. Aga ainult “Punase ja valge” tihe side kodupaigaga ja käisin seal igal või- pärast ta peab kirjanduses elama. Adsoniga on malikul juhusel. Eriti meeldisid mulle varake- mul ju ka tutvus noorest peale, ja mees vää- vaded. Pole siis ime, et veel praegugi on see riks tähelepanu mitte seevõrra näidendite kir- uute kavatsuste ja ideede aasta-aeg. Juba sel- jutajana või isegi luuletajana kui – NB – kahe- lest saadik kui kirjutasin kunagi “Tuulelaulud”, kümnendate aastate kultuuriinimesena. Aga ainsa hommikuga 20. märtsil 193732 . Marie Underi puhul väärib ta muudki tähele- Soovin ka teile töö-õnnelikku varakevadet panu. ja kõike head! Küll see oleks siiski suur töö, kui nende Bernard Kangro meeste, eeskätt Suitsu kirjad suudaksite ko- guda ja välja anda. Tehke seda siiski! Olen saand “Tulimulla” aastakäigud läbi n 7. kiri 11.04.1968 vaadata – nende olemasolu eest meil võlgne- me Teile tänu. On palju head ja vajalikku ma- Härra Bernard Kangro, terjali, mis seisab enamasti kasutamata, kuid Kiri saabus parajasti – suur tänu! Wiesel- milleni igatahes jõuame. Kahju muidugi, et greni nekroloogi lõpp oli veelgi huvitavam kui Teie töö Suitsuga ei toimund. Aga üht-teist algus. Kord lähetan paar küsimust selle kirju- asendamatut olete Teie kui ka Talve kirja pan- tuse üksikasjust. K. Ristikivi monograafiat pole nud. Olete tähele pannud, kui kaugel on Aino veel saand – loodan saada. Suitsu töö Gustav Suitsu, ütleme, meheeaga? Istun praegu ühe artikli kallal Marxist – On ta suutnud käsikirja lõpetada? Mind ei vee- teate ju minu huvi Marxi vastu33 . Aga Suitsuga na mälestused muidugi tervena, kuid tema ühenduses on küll tähelepandav: kui meie n.ö. kirjutus “Hamleti proloogi” valmimisest annab marksismi populariseerijad olid enamasti vaieldamatult uusi jooni Suitsust. Muidugi – tarvitand järelmälestusi, jah, paar nime, m.s. ka Aino Suitsu autobiograafia oleks mõndagi Martna, maha arvatud siis teadagi keegi ei väärt! Kuid kuivõrra temal veel töövõimet pannud tähele suurepärast Vabaduseriigi on?35 ideed Kapital III-s (kahel leheküljel!) – aga Suits Wieselgreni kirjutuses huvitab mind väga märkas ja tegi selle avalikuks juba 1913 kir- märkus Suitsu rootsi keele kohta: “Han talade janduse arvustuses (Gustav Suits, Juhani Aho och skrev svenska pa ett personligt sätt och “Vaikne meri”, Päevaleht 1913, 6.VII, nr. 150 med ett på fallande stort ordförrad ” 36 ja 11.VII, nr. 154). Avastaja oli Suits siingi. Ka rahvusvaheli- 34 N. Andresen, A. Kivikase “Verimust”. /Retsen- ses Marxi-kirjanduses pole sellele probleemi- sioon/. Vaba Maa, 31.07.1920, nr 169, lk 3. le palju tähelepanu kingitud. 35 Aino Suitsult ilmus teatavasti “Gustav Suitsu noorus kirjade, luuletuste ja mälestuste põhjal” 32 B. Kangro “Tuulelaulud” ilmusid aastal 1937 (1964), millele aga järge ei tulnud. Teada on, et A. kogumikus “Vanad majad”. Suits tegi tööga algust, kuid kuigi kaugele ta sellega 33 N. Andresen on tõlkinud K. Marxi ja F. Engelsi ei jõudnud. Vastav käsikiri ega ka katkendid Kirjan- teoseid “Kommunistliku partei manifest” (1929 ja dusmuuseumi jõudnud ei ole. Küll aga on siin hoiul 1937), “Palgatöö ja kapital” (1933 ja 1937), “Kapi- A. Suitsu päevikud aastatest 1901–1964 (EKLA reg. tal” I (1936), “Anti–Dühring” (1938) jt. Samuti on 1999/109), mille põhjal kõnesolevat tööd teostati. ta avaldanud selleteemalisi kirjutisi ajakirjandu- 36 rts. k. “Ta räägib ja kirjutab nii isikupäraselt ja ses alates 1933. aastast. hämmastavalt suure sõnavaraga ”

105 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju Nii see näib peaaegu iga keele suhtes, mida n 9. kiri 16.12.1969 ta valitses. Parimate tervitustega Lugupeetud härra Bernard Kangro, N. A. Pärast Aino Suitsu surma on minule ja ar- vatavasti mitte ainult minule põnevaks küsi- museks Gustav Suitsu pärandi saatus. Olen n 8. kiri 9.06.1968, Lundis varem Teilt kuulnud, et Aino Suits ei suutnud kavatsetud raamatut kuigi kaugele arendada. V.a. hr. Nigol Andresen! Küllap on tegemist G. S. teatud kirjavahetus- Suur tänu kirjade ja väljalõigete eest! Oli tega, ta päevikumärkmetega ka varasemaist tõesti huvitav ja õpetajate lehte mul ei käi, küll aegadest. aga on mainitud õpikud. Samuti ei ole mul Kas on ette näha G. S. epistolaarse päran- “Edasit”, milles oli Tontsu arvustus. Ise ma di ja muude materjalide trükkitoimetamist? lugesin monograafia läbi suurima huviga – Nagu sain aru ühest juhuslikust märkmest, aitäh Teile! Kuuldes Teie huvi Kivika loomin- võis tal kaasas olla ka siinne päevik. gu vastu, panen siia juurde väljalõike artiklist Gustav Suitsul jäi siia 1943. aastal valmind tema kohta Tm 68/137 . See peaks sisaldama “Luuletuste” uus redaktsioon. Katsume siin seni avaldamatuid, tema enda käest saadud seda viimast redaktsiooni avaldada40 . andmeid ta nooreea kohta. Loodan, et see Teile Omalt poolt olen ette valmistand G. S. kir- huvi pakub. jad K. E. Söödile, mis peaksid ilmuma tuleval Pr. Suitsu töö ei edene enam, ta on liiga aastal41 . vanaks jäänud ega saa enam kuidagi edasi, ta- Üht-teist materjali koguneb. Aga sealt maa kerdub vanadesse mälestustesse, mida see materjale me ju teisiti vaevalt näha saame kui kirjavahetus üles kisub. Ta kõneles muide, trüki abil. kuidas ta kohtas Suitsu Mariat, kui see neid See aasta läheneb lõpule. Minu jaoks lõ- külla kutsus. Omaaegseid kirju ta polnud lu- peb see ka Suitsu-ettekandega Kreutzwaldi genud, nagu ta ütles38 . Kuid nägin teda roh- päevadel42 . kem kui kaks aastat tagasi. Nüüd olen ainult Soovin Teile häid jõulusid ja uut aastat telefonis rääkinud. Ja see ei vii midagi edasi. Nigol Andresen Igatahes oli tal osa valmis kaks aastat tagasi. Ka Ast ei jõua arvatavasti valmis oma III osaga39 . Ta kaebab töövõime vähesust. Kirjad 40 G. Suitsu “Luuletuste” 1943. aasta käsikirja tal- aga on temalt veel toredad ja mitte sugugi se- letatakse Kirjandusmuuseumis (EKLA f. 56, m. niilsed. Aga nii see läheb ju – inimestega nii 6:10). N. Andreseni üritus seda välja anda teostus alles seitse aastat pärast N. Andreseni surma – siin kui seal. Gustav Suitsu “Luule” ilmus 1992 kirjastuselt Ees- Tore, et saate Haljalasse minna. Mäletan ti Raamat varustatuna N. Andreseni eessõnaga. minagi seda maakohta paarist matkast sinna Kirjandusmuuseumis leidub ka N. Andreseni kä- kanti. Võrumaa ja Urvaste aga on minust kau- sikiri “Gustav Suitsu luuletuste tundmatust redakt- gel. Head suve ja kõike kaunist! sioonist” (EKLA f. 311, m. 48:7), kus võrreldakse Bernard Kangro üksikasjalikult G. Suitsu luuletuste viimast versioo- ni varasematega ja käsitletakse ka selles leiduvaid G. Suitsu viimaseid luuletusi, millest viis ilmusid esmakordselt 1992. aasta väljaandes. 37 B. Kangro, Vahemäng “Lendavad sead”. Märk- 41 G. Suitsu kirju K. E. Söödile. 1909–1915 [Sisse- meid Albert Kivikase juubeli puhul.Tm, 1968, nr juhatus N. Andresen] – Looming 1970, nr 2, lk 295– 1, lk 14–21. 305. 38 Jutt käib Kevadetüdrukust, Marie Seiden- 42 N. Andresen kõneles 1969. aasta Kreutzwaldi schnurist. Nüüdseks on Kevadetüdruku kirjad päevadel teemal “Gustav Suitsu pöördeaegade luu- G. Suitsule, mida vahepeal juba kadunuiks arvati, letusi”. Edasiarendatuna ilmus see pealkirja all jõudnud Kirjandusmuuseumi (EKLA reg. 1999/ “Rängast ringist. Gustav Suitsu murranguaastate 109). luulest” (Keel ja Kirjandus, 1971, nr 8, lk 1360– 39 K. Rumori memuaarid “Aegade sadestus” ilmu- 1374) ja hiljem raamatus “Suits ja tuli” (Tallinn, sid kahes osas (Lund 1963–1965). 1983, lk 126–154).

106 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju n 10. kiri Lund, 9.1.70 Suitsu eluajal) fotografeerida N. Triigi 1914. aastal Helsingis joonistatud portreed ja muud V.a. hr. Nigol Andresen! maalid. Saingi, kuid mulle ei tulnud meelde Suur tänu kirja ja heade soovide eest uueks Aino Suitsu teade (“Gustav Suitsu noorus”), aastaks! Palju samasuguseid Teile vastu alanud et tema seinal on ka Enquist-Atra46 portree! aastal! Arvatavasti on see portree nüüd tema Hel- Gustav Suitsu materjalid olid kõik Stok- gist tütre käes. Olen Teile lõpmatult tänulik, holmis Arsta eeslinnas, Aino Suitsu valduses. kui hangite mulle selle portree foto. Niisamu- Seal oli ka – nagu nägin ise – üks korvi täis ti olen huvitatud ka kõigi muude võimalike Aino päevikuid juba plikaajast alates ja siis vist portreede fotodest. Nii olen näind (vist) “Tuli- ka Tartu aeg. Neid ta näitas ja nende abil siis mullas” Eduard Ole maalitud portreed. Kas ei kadunud aega otsiski. Tal olid ka Suitsu kirjad ole veelgi muid? Siin tehtud portreejoonistu- Mariale, mida ta polnud varemini lugenud ja sed on küll kättesaadavad, nii Karin Lutsu üks luges pärast Suitsu surma ja tähendas korraga tõmmis on Tartu Muuseumis (ja repro minu naeratades: “Gustav oli ikka väike suli ka, kir- seinal). jutas mitmele naisele korraga!” Ja siis ta kir- Muide, Aino Suitsu andmeil joonistas N. jeldas külaskäiku Stokholmi Maria poole.43 Triik 1914. aastal Gustav Suitsu kaks portreed. Helistasin enne pühi Helga Suits-Kangro- Paistab põhjendatud ka reprode järgi. Üks neist le, kes elab nüüd Göteborgis ja küsisin. Tal oli oli seinal, ja selle päästis O. A. Webermann sel korral kõik need veel vanas kohas ja ta lu- põlevast majast nagu muudki pildid. Kuid tei- bas detsembris seal käia ja vaadata. (Otsisin ne võis olla raamitult kuskil mujal, ja selle nimelt oma “Universitas Tartuensise”44 jaoks päästmisest ei ole mul aimu, ka proua Kurdve pilte.) Hiljem ta vastas, et polnud midagi saa- silma see ei võind hakata. Piltide päästmisest nud. Nii või teisiti need on kõik Helga valdu- oli mul 1970. aastal O. A. Webermanniga ses. Publitseerimisest ei tea mitte midagi. Kui juttu47 . Ainol midagi valmis, mis selleks võimalust Muidugi oleks väga soovitav saada fotod annaks, siis muidugi, vähemalt Tulimullas kahes eksemplaris (loodan kindlasti, et foto- tooksin midagi ära. Helistan varsti ja küsin, de tegemine võimaldab). Siis ehk oleks otstar- kuidas olukord on. Kirjavahetust küll vaevalt bekas saata need kahes eri saadetises. lähemal ajal publitseeritakse. Mul endal ei ole Tahan loota, et tänavune suvi on Teile vil- suurt kirjavahetust, ajasime asju telefoniga ja jakas. Sest talupoegade seast tulnud inimesel käisin seal. Kui ta kirjanduslugu tegime, oli ta on suvi ikka suurem tööaeg kui mistahes muu käekiri juba nii raskesti loetav, et kirjavahetu- aastaaeg. sest ei olekski midagi asja olnud. Kõigi heade tervitustega Teie Ootame huviga kirju Söödile ja muid, mis Nigol Andresen teete. Jõudu ja jaksu tääle! Parimate tervitustega Bernard Kangro

45 Madli Kurdvelt leidub N. Andreseni fondis vaid n 11. kiri Tallinnas, 8.08.1977 üks kiri hilisemast ajast (EKLA f. 311, m. 15:14). 46 Kaarlo Johannes Enqvist-Atra (1879-1961), kirja- Armas Bernard Kangro, nik, kunstnik,Gustav Suitsu sõber. mõne aasta eest tegin ma ühe rumaluse, 47 1970. aasta augustis viibis Otto A. Webermann mille parandamist ma nüüd Teilt palungi. Tallinnas III fennougristika kongressil, tänu mil- Palusin tol ajal proua Kurdvet45 (see oli Aino lele osutus võimalikuks ka silmast silma kohtu- mine N. Andreseniga. Juba enne seda oli aga O. A. Webermanni ja N. Andreseni kirjades korduvalt 43 vt viiteid 37 ja 40. jututeemaks olnud G. Suits, muu hulgas O. A. 44 B. Kangro, Universitas Tartuensis. Eesti Vabarii- Webermanni osalemine päästetöödel 1941. a su- gi Tartu Ülikool ja üliõpilaskond sõnas ja pildis. vel, mil põles G. Suitsu korter (vt EKLA f. 311, m. Lund, 1970. 30:1).

107 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju n 12. kiri 12.01.1981 Aga nn. arbujad ootavad õieti ka avamist, kui mitte öelda: avastamist. Muidugi, Betti Armas Bernard Kangro, Alver on jõudnud oma tunnustamise tippu. Suur tänu Teie kirja eest, mille sain mõne Puudu jääb Heiti Talvikust midagi veel: tahaks päeva eest. Ootan teadagi Teie raamatu ilmu- tema kogutud luuletusi näha, kuid tal on ka mist. Suureks kingiks oli samas kirjas korrek- väga häid artikleid. Muudega on asjad enam- tuurtõmmis Suitsu-artiklist 48. Mäletatavasti vähem korras. ilmus see teisel kujul Teie eelmises raamatus, Seekord nii palju. Olge terve, ja suur tänu igatahes on siin ühiseid jooni. Sel puhul ker- nii selle kirja kui tulevaste eest! kib mõte: kas Teil ei ole G. S. kirju? Tean küll, Teie Nigol Andresen et Teil ei olnud kuigi palju võimalust ühte ja teist kaas võtta, kuid juhuseid on vahel küll. Nii oli minulgi: unustasin G. S. kirja ametlike n 13. kiri 6.09.1981, Lundis paberite hulka panemata, ja seetõttu on see mul säilind. Muidu on mul kirjade fotojäljen- Kallis Nigol Andresen! did olemas (K. E. Söödile, Fr. Tuglasele, J. Südamlik tänu toonase (30. juunil) kirja Luigale, A. Kitzbergile, Aino Kallasele, M. eest ja heade sõnade eest “Arbujate” puhul! Underile, N. Triigile, Eesti Kirjanduse Seltsile, Mul on hea meel, et see on vastuvõetav. Raa- J. Lõole), millest üht ja teist olen ka trükis matu olin Teile saatnud enne kirja tulekut (mis avaldand – O. Jõgi avaldas omal ajal kirjad J. oli kaua teel osalt seepärast, et viibisin ise maal Aavikule, mille originaalid on jõudnud ka Kir- ja mulle ei tulnud kirju järele). Loodan, et ole- jandusmuuseumi. Kui Teil peaks midagi ole- te selle ilusasti kätte saanud. ma, saatke fotokoopiad Kirjandusmuuseumi- Gustav Suitsu kirju, eriti ta Soome pruuti- le. Muidugi on Kirjandusmuuseumis ka vähe- dele ta varasemast järgust on osalt veel minu seid luuletuste autograafe (nii “Hamleti pro- käes50 . Tegin kevadel mõned fotokoopiad, loog”, mida olen kaudselt trükis kasutand, nii nüüd kahjuks ei ole saanud neile lisa teha, paar muud asja). Kirjade kogumisega on seda kuid proovin. Panen Teile mõne päeva pärast enam kiire, et G. S-le enesele saadetud kirjad paar tükki posti. Eks siis võite nad edasi anda kõik on hävinend – tuttavas tulekahjus. Selle Tartu Kirjandusmuuseumile käsikirjade osa- eest on Kirjandusmuuseumis talletatud nii konda. Loodan vähemalt, et saan seda teha. Kogutud luuletused autori parandustega uue Need kirjad on mõneti huvitavad Suitsu tolle- trüki jaoks kui ka masinakirjaline eksemplar aegse mõttemaailma ja lugemuse määrami- okupatsiooniajal kavatsetud valikust. Sedagi seks. Aga kõik on ju laiali pillatud ka meele- on palju! Igatahes olen käsitlend G. S. luule- oludesse. tusi 1943. aasta redaktsioonides49 . Paraku ei Muidugi ei ole mul luba Helga Kangrolt. Ei jää mul vist kuigi palju võimalusi ta luuletus- hakka ka küsima nende mõnede pärast. Va- te redaktsioonidest kirjutada, mu eluaeg hak- hest see ebaõnnestus ja siis ei saa mitte ühte- kab otsa saama. Kuid G. S. luule elab edasi, ja gi saata. Mõni vähemalt prooviks. Aino oma üle aegade. raamatus on neid ju kasutanud ja osaliselt tsi- teerinud. Kuid ta jälgib ju teist joont, need si- saldavad ka muud. Kahjuks ei saa just praegu 48 Tegemist on B. Kangro artikliga “Kolm väikest vahemängu: Tartu, Tallinn, Võrumaa. Meenutusi neid uuesti läbi vaadata ja mõnda valikut teha. murranguaastaist”, mis ilmus “Arbujates” (1981) Aga tahtmine mul on. Just nüüd on ees sügi- ja käsitles muu hulgas G. Suitsu tegevust kirjan- sene rabelemine, mis ikkagi peaks varsti ala- dusõppejõuna Tartu Ülikoolis. Varem oli B. Kang- nema. Ma ei usu, et Helga ise vähemalt mida- ro avaldanud raamatus “Häitsmemehi ja pärlipüüd- gi ette võtaks. Ma käisin koos oma tütre Eeva jaid. Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest” (Lund, Merikesega nende pool ja kolme päeva jook- 1978) artikli “Gustav Suitsust ülikooli kateedris. Märkmeid ja mälestusi”. sul vaatasin ta päranduse läbi. Meie otsisime 49 Vt viide 42. peamiselt ta võimalikke hilisluuletusi. Saime 50 B. Kangro kogus Kirjandusmuuseumis neid ei palju paberit, kuid suurem osa oli täiesti loe- leidu. Pole ka teada, kuhu need on saanud. tamatu. Kahekesi deshifreerisime tütrega

108 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju mõned katked neist ja tema tegi Teaduslikule vanas eas – mõtlesin Goethet. Jah, vanas eas seltsile neist auhinnatöö. Selle tulemusena tuleb jälle luuletuste kirjutamine tagasi, nõus- ilmus kokkuvõtlik artikkel kunagi Tulimul- tus ka mu kaaskõneleja. Või siis peaks oota- las51 . Ja ka Suitsu katkeid (kas olete näinud ma, kuni tema ka saab päris vanaks. neid?). Ta käsi oli siis juba väga nõrk ja käekiri Kirjutasin luuletusi – nagu on tõestatav – võimatu lugeda. Ka ainult üksikud sõnad ja noorena. Kord Tartus (Kirjanike Majas) esitati laused olid arusaadavad. Taotlus oli ometi ol- mulle küsimus: mispärast ma hiljem enam ei nud luuletus. Kuidas ta maadles veel sellega kirjutand. Vastasin umbes nii, et ma ei taht- ja otsis “oma veeret ja kuju”! Otse masendav nud olla nagu see ja teine, kes kirjutab eluaeg vaatepilt vahel, nii et tahtsid välja vaba taeva ikka viletsaid luuletusi. Omalt poolt olen küll alla joosta. Käisime ometi kõik võimaliku läbi. hilisemailgi aastail proovind, kas oskan kirju- Lootsin alguses, et saab kokku ühe väikese tada korrapäraseid sonette (eeldades, et sisu vihiku. Ei saanud tookord. Nüüd on Eeva Me- ka oleks). Kui olen olnud selles veendunud, rike Münchenis ja mina üksi. Pole nagu usku, olen siiski oma hilisemad sonetiproovid lõh- et jõuaksin selle veel kord läbi käia. ki käristand ja ära visand, rahuldustundega, Vastuseks Teie küsimusele, et mida ma et vähemalt keskmisi luuletusi ma oskan kir- suvel tegin, siis tõesti oli pilvisel ning tuulisel jutada. Luulelugeja olen olnud eluaeg. Näen suvel raske olla ilma midagi tegemata. Ka luu- teatud kadedusega, et olete avaldand koguni letuskogu kokkupanemise (rohkem küll ole- viisteist luuletusteraamatut, ja tundub, Suit- masolevatest väljavalimise) jätsin tulevase su sõnu tarvitades, et “Õnn neile, kel põsed peale ja läksin edasi arbujate probleemiga. jäänd roosaks / veel errugi minnes sest Kuigi käsikirjalehti on küllalt, on palju teed ja tööst!52 ” tööd veel ees. Elan viletsat elu, kuid hiljuti märkisin kus- Teile jõudu, head tervist ja õnne ning ilu kil, et pean ennast ikka veel Gustav Suitsu soovides aga ka küsides, miks ja kas tõepoo- uurijaks. Paraku ei õnnestund küll avaldada lest jätsite luuletuste kirjutamise maha omal “Ühele lapsele” tõlkeid, milleks mulle kunagi ajal. lubadus anti. Bernard Kangro Tervitan Nigol Andresen n 14. kiri Tallinnas, 13.10.1981 Armas Bernard Kangro, Endastmõistetavalt suur tänu raamatu eest. See on väga koduselt kirjutatud raamat mitmest luuletajast, ja selle tunnetuslikku võlu ei saa vist keegi lugejaist salata. Seda enam ootan nüüd saadetist G. S. kirjade foto- koopiatega. Ja edasi: ma ei tunne seda “Tuli- mulla” numbrit – kui Teil on numbreid taga- varaks, kiskuge vastavad leheküljed välja ja saatke minule (sest terveid numbreid ei luba meie seadused saata). Kas Teie tütar on kir- jandusteadlane? Aga selliseid kirjutisi läheks vaja muidugi deshifreerida nooremate silma- dega. Küsisin kord Paul-Erik Rummolt, miks ta enam ei kirjuta lüürikat. Tema vastas, et lüü- 51 Eeva Merike Kangro, Gustav Suitsu värsivormi- rika on noorte inimeste asi, ja tema aastad ei lisest pärandist. Tulimuld, 1973, nr 4, lk 173–175. luba enam. Vastasin talle, et meie tunneme 52 Lõpuread G. Suitsu luuletusest “Seestumus” üht vanahärrat, kes kirjutas häid luuletusi ka kogust “Tuli ja tuul”, Stockholm, 1950.

109