Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen Bernard Kangro. Valik kirju NIGOL ANDRESEN BERNARD KANGRO VALIK KIRJU 2. oktoobril k. a möödus 100 aastat krii- kõnes kui kirjas saame kokku produkt- tiku, kirjandusteadlase ja poliitiku siooni, mis annab tunnistust pingelisest Nigol Andreseni sünnist. Valides pub- loomingulisest tegevusest 30 aasta jook- litseerimiseks materjale Nigol Andrese- sul pärast Siberist naasmist. Nooruses ni personaalkogust, mida säilitatakse Ormi Arpi pseudonüümi all avaldatud Eesti Kirjandusmuuseumis, tuli otsusta- luulekogu Gloobus (1927) reedab luu- da, millist N. Andreseni rollidest esitle- letajagi ambitsioone, mida hiljem talitseb da. Võinuks avaldada materjale seoses enesekriitiline meel, nagu võime lugeda tema tegevusega pöördeaastal 1940 või antud valiku viimasest kirjast. valiku Siberi-aastate kirjadest. Käsitlema- ta on N. Andreseni tegevus eelmise Ees- Ja muidugi Gustav Suits. Nii nagu ti Vabariigi päevil nii nagu on läbikir- kogu Noor-Eesti, nii oli G. Suitski N. And- jutamata eesti vasakpoolsuse ajalugu üld- reseni pidevaks huviobjektiks. G. Suits se. See tähendanuks aga poliitilist rõhu- oli ka käesoleva kirjavahetuse põhjusta- asetust, millega kaasneks justkui auto- jaks. 1950ndate lõpul tekivad N. Andre- maatselt kohustus anda hinnanguid. senil mitmed kontaktid väliseesti kirjan- Olles küll tuttav kogu N. Andreseni ar- dusinimestega, millest kõige nähtavamat hiivis leiduvaga, aga ometi mitte kogu vilja on kandnud kirjavahetus Otto A. teemasse puutuva allikmaterjaliga, ei Webermanniga. Aastatest 19591971 on julge allakirjutanu kohtumõistjaks haka- N. Andreseni kogus 88 kirja O. A. Weber- ta. Aeg ise on mõndagi paika pannud. mannilt. Väga palju on selles kirjavahe- tuses juttu G. Suitsust, kellega O. A. We- Käesolev kirjavalik (originaalid KM bermannil on Eestis elades olnud kokku- EKLA f 310, m 51:11 ja KM EKLA f 311, puuteid õppides Tartu Ülikooli filosoofia- m 10:4) tutvustab N. Andresenit kui kir- teaduskonnas ja Akadeemilise Kirjandus- jandusuurijat. Tema monograafiat Fr. ühingu sekretärina. O. A. Webermann Tuglasest pole seni ümber kirjutatud. vastab meeleldi arvukatele küsimustele Tööd teatriajaloost August Bach- seoses G. Suitsuga, kuid kirjutab 3. ok- mann ja Hommikteater (1966), toobril 1966: Suitsu asjus saate veel tei- EESTI KULTUURILOOLINE Hilda Gleser (1971) ja Hommi- segi abilise. Igaks juhuks küsin enne. kust keskööni (1981) pole kaota- Doppelt schadet nicht. (EKLA f 311, m RHIIV nud oma väärtusi. Lisades neile 30:1, l 48). Selleks abiliseks oli Bernard artiklikogumikud Inimesi ja raa- Kangro, kellelt tuleb 3. novembril 1966 matuid (1973), Terendusi (1979), esimene kiri vastus N. Andreseni kirjale monograafia Paul Kuusberg 22. oktoobrist s.a. Juba B. Kangro järgmi- (1976) ja arvukad esinemised nii ses kirjas kõneldakse G. Suitsust ja jutu- 99 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen Bernard Kangro. Valik kirju kui muu väärtusliku seast leiti ka Aino Suitsu päevikud aastatest 19011964 ja Kevadetüd- ruku kirjad. Viimaste saatus oli olnud üsna ebaselge ja lootuski kadumas neid kaduvikust päästa. Nüüd on need siin, Kirjandusmuuseu- mis, mille varade aktiivseks kasutajaks ja täien- dajaks oli omal ajal ka N. Andresen. Käesolev kirjavalik peaks selgelt näitama, millise visa- duse ja teadlikkusega suhtus kirjandusajaloo- lane N. Andresen allikmaterjalide kogumisse. Nii võiks viimast saadetist Suitsu materjalidest käsitada ka kui kingitust meie seni suurimale Suitsu uurijale tema tähtpäevaks. Iga taolise hinnalise arhiivmaterjali saabumine sunnib mõtlema sellele, et miski inimeste maailmas ei saa kunagi päriselt valmis. Meie kultuuri- piltki loob end lakkamatult, kild-killult, oma- soodu. Mõndagi selles pildis pärineb tähtpäe- valiselt N. Andresenilt. PIRET NOORHANI, Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen ajamine temast jätkub läbi kogu kirjavahetu- se. (Samal teemal vt ka allakirjutanu artikleid Nigol Andreseni ja Otto A. Webermanni kir- javahetusest, Keel ja Kirjandus, 1996, nr 1, lk 2631 ning Nigol Andresen ja Eesti pagulus, n 1. kiri 22.11.1966, Tallinn Congressus Octavus Internationalis Fenno- Ugristarum, Jyväskylä 10.15.06.1995. Pars VII. Austatud härra Bernard Kangro, Litteratura, Archaelogia & Anthropologia, Kui ma seekord Teie poole pöördun, siis lk 148153.) olgu sissejuhatuseks öeldud, et katsetasin sel- N. Andreseni G. Suitsu teemalisi artikleid lega kord juba üsna ammu. Olin 1944. a. augus- koondab Suits ja tuli (1983), G. Suitsu lühi- tis Võrru jõudnud1 , katsusin kõigepealt seda monograafia ladu aga hävitati. G. Suitsu 1943. maakonda tundma õppida ka elanike poolest. aastal valminud Luuletuste uue redaktsioo- Oli üks hea teatmeteos, teadetega taludeni2 . ni väljaandmisest räägitakse kirjavahetuses Ennäe, seal leidsingi Antsla vallast talu3 , mil- juba 1969. aastal. Raamat ilmus alles 1992, le isikuline koosseis, ametlikus keeles öeldes, seitse aastat pärast N. Andreseni surma, uutes näis mulle tuttavana. Olin ise takistatud sin- oludes, kuid varustatuna N. Andreseni eessõ- na kohe sõitmast, ja siis saatsin kellegagi kirja naga. Kaalukeeleks valida käesolev kirjavahetus tähistama N. Andreseni 100. sünniaastapäe- 1 N. Andresen oli sõja ajal Nõukogude tagalas ja va, sai samuti G. Suits. Tänavu septembris saa- jõudis koos vägedega 1944 suve lõpul tagasi Ees- bus Kirjandusmuuseumi järjekordne saadetis tisse. 2 Eesti talundid. Koost. E. Lill, H. Lilles, A. Peda, A. G. Suitsu materjale. Need olid G. Suitsu tütre Selgis ja E. Sepp. Tartu, 1940. Kangrote perekon- Helga Suits-Kangro valdustes, kelle surmatea- nast on juttu lk 13. de jõudis meieni ootamatult selle aasta mai- 3 B. Kangro sünnitaluks on Rüütli talu Oe külas kuus. Saadetise avajate üllatus ja rõõm oli suur, Vana-Antsla vallas. 100 Eesti Kultuurilooline Arhiiv Nigol Andresen Bernard Kangro. Valik kirju Teie /tol ajal veel arvatavale/ õele4 palvega Trükitööde järgi tunnen ma asju vähem kui Teist teateid anda. Vastuseks palus teie õde ehk ka võimalik oleks. Seda enam oleksid väärt omakorda Teist teateid, mida ma muidugi anda teated inimeselt, kes teda ennast aastate kau- ei suutnud. pa hästi tundis. Olen näinud ajakirjas Side Gustav Suit- Tervitustega su mainitavat veidi ebamääraselt küll seal- Nigol Andresen se sotsialistliku koondise asutajana5 . See oli mulle veidi ootamatu, seda enam, et G. S. ül- diselt on ju oma parteitust korduvalt rõhuta- nud (Mul on esiotsa küllalt saadudki koge- n 2. kiri 2.12.1966, Lund mustest6 ). Ma loodan Teid kui kõrvalolijat iga- sugustest parteidest võivat sellesse küsimus- V.a. hr. Nigol Andresen! se selgust tuua. Mis oli too kõnesolev klu- Suur tänu kirja eest üllatava sissejuhatu- bi7 ? Mul on oletus: klubi, mille analoogiaks sega! Raamat, mida vaatasite, oli Lõuna-Eesti oleks vahest kunagine Akadeemiline Sotsia- talundid. See sisaldas oma laadist ja koosta- listlik ühing, seega mitte parteiline organisat- mismeetodist hoolimata vahel tarvilikke and- sioon, vaid avaram maailmavaateline koon- meid. Kui teile see suuri raskusi ei tee, vahest dis (tookord probleemide tundmaõppimiseks). on võimalik selle mind huvitavast leheküljest, Kas on G. S. hiljem kuidagi kaasa löönd min- kuhu Teie sõrm 1944. a. peatuma jäi, lasta gisugustes parteilistes üritustes? Või on suh- minu jaoks fotokoopia teha? Kui see on raske, tumine jäänd n.ö. platooniliseks, ilma aktiiv- pole lugu. Ja kiiret sellega ka muidugi pole. se osavõtuta neist asjust? Gustav Suits kuulus minu andmetel asu- Ma ei kavatse sellest asjast midagi kirjuta- tajate hulka, ühingu nimi oli Eestimaa Sot- da. Peaks see edaspidi kuidagi vahest mõttes- sialistliku Partei Välismaa Koondis. Ta võttis se tulema, ei kasuta ma Teie antud andmeid elavalt osa selle tegevusest, käies isegi 1. mai ega teie nime ilma nõusolekuta. Kuid tahaks rongkäigus kaasa. (Sellest oli kunagi ka eesti asju vahel ka siis tunda, kui neist ei kirjutata. pagulasajakirjanduses juttu.8 ) Ta kuulus ka A. Rei moodustatud eksiilvalitsusse haridus- ministrina (Rei polevat kuulunud eelmainitud 4 Salme Kangro-Kongo. ühingusse). Tolle koondise suurusest ja tege- 5 Gustav Suitsu surma järel ilmuvad ajakirjas Side vusest ei tea ma Stokholmist eemalolijana kirjutised Raimond Kolgalt (Gustav Suits surnud. palju midagi. Rahvusnõukogusse, mis koosta- Side, 1956, nr 6, lk 12) ja Johannes Mihkelsonilt tud parteilisel alusel, ta muidugi kuulus. Liik- (Sa sütitasid elutule: [Järelhüüd G. Suitsule]. Side, mete arvult suur ta ei võinud olla. Andmeid 1956, nr 6, lk 3), kes mõlemad räägivad sel teemal. 9 Nii ütleb J. Mihkelson: Meie nooremad oleme võiks saada Johannes Mihkelsonilt , kes seal Sulle eriti tänulikud, et Sa ikka leidsid aega tulla algusest peale on juhtkonna hulka kuulunud. meie juurde, vaatamata oma suurele töökoormu- sele ja ligi üheteistkümne aasta jooksul Eesti Sot- 8 Olemasolevate allikate põhjal pole selgunud, kus sialistliku Partei välismaa koondise abiesimehena ja millal sel teemal kirjutati. oma nõelterava mõistusega napisõnalises vormis 9 N. Andreseni materjalide seas pole märki kirja- analüüsisid tabavalt vastavaid olukordi realiteedi kontaktist J. Mihkelsoniga. Küll aga oli neil kok- pinnal ja aitasid meil seisukohti leida. 1945. a sü- kupuutumisi Eestis seoses tegutsemisega Eesti gisel Capri kohvikusse tulles partei välismaa Sotsialistlikus Tööliste Parteis, kuigi J. Mihkelsoni koondise asutamisele näitasid, et Su vana sirgjoo- osavõtt puhtparteilisest tööst oli ametiühingulise neline võitleja vaim on endiselt värske. tegevuse tõttu tagasihoidlik. ESTP VIII kongressil 6 Kust pärineb? 3. ja 4. veebruaril 1934, kus toimus partei lõhene- 7 Eesti