Wild Flowers of Estonia
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Report on Coronavirus Pandemic
Coronavirus pandemic in the EU – Fundamental Rights Implications Country: Estonia Contractor’s name: Estonian Human Rights Centre Date: 4 May 2020 DISCLAIMER: This document was commissioned under contract as background material for a comparative report being prepared by the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) for the project “Coronavirus COVID-19 outbreak in the EU – fundamental rights implications”. The information and views contained in the document do not necessarily reflect the views or the official position of the FRA. The document is made available for transparency and information purposes only and does not constitute legal advice or legal opinion. 1 Measures taken by government/public authorities 1.1 Emergency laws/states of emergency, including enforcement actions In Estonia, the Government of the Republic declared an emergency situation on 12 March 2020 due to the pandemic spread of the COVID-19.1 The emergency situation was initially to last until 1 May 2020, but was later extended until 17 May 2020.2 The declaration, resolution and termination of an emergency situation is regulated by the Emergency Act (Hädaolukorra seadus).3 The Emergency Act gives the person in charge of the emergency situation (the Prime Minister) the right to issue orders applying various measures. The orders include a reference that the failure to comply with the measures of the emergency situation prompt the application of the administrative coercive measures set out in the Law Enforcement Act4, and that the penalty payment is € 2000 pursuant to the Emergency Act.5 1.2 Measures affecting the general population 1.2.1 Social distancing In Estonia, after the declaration of the emergency situation, stay at home orders were imposed on people who arrived in Estonia from abroad. -
Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse -
The Numbers of Waterfowl in Estonia
selection of the site would only seem to be Sletbakk for their practical help in the in terms of the final few inches. crossing of Bellsund. M.A.O. is indebted to the Wildfowl Trust for the opportunity Acknowledgements for, and financing of, his part in the work. We are grateful to the Norsk Polarinstitutt M.N. would like to express his thanks to for their help and advice, especially in the L. Lj0terud and B. Mathiasson for their shape of their expedition ship M/V never-failing interest and skill during the ‘Signalhorn’ and its captain and crew. field work; to N. Gullestad for help during M.A.O. and R.J.F.T. would like to express his stay in Hornsund ; and to the Nor their thanks to the head and staff of the wegian Game Research Institute for special Isfjord Radio Station, Kapp Linné for financial support of the goose studies. their assistance, and to A. Paulsen and E. References At k i n s o n -W i l l e s , G. L . (Ed.). 1963. Wildfowl in Great Britain. 368 pp. Nature Conservancy Monograph No. 3. H.M.S.O., London. b o y d , H . 1961. The number o f Barnacle Geese in Europe in 1959-60. Wildfowl Trust 12th Ann. Report: 116-124. b o y d , H . 1964. Barnacle Geese caught in Dumfriesshire in February, 1963. Wildfowl Trust 15th Ann. Report : 75-76 g o o d h a r t , J., R. WEBBE and T . w r i g h t . -
Väikesaarte Rõõmud Ja Mured 2019
Väikesaarte rõõmud ja mured Maa-ameti andmetel on Eestis üle 2000 saare. Enamik saartest on pindalalt aga niivõrd väikesed, et elatakse vaid üksikutel. Püsielanikega asustatud saared jagunevad kuue maakonna vahel. Meie riik eristab saartega suhtlemisel suursaari ja püsiasustusega väikesaari, kellele on kehtestatud teatud erisusi. Tänane ettekanne on koostatud just nende poolt kirja- pandu alusel. Koostas Linda Tikk [email protected] Abruka Saaremaa vald, Saaremaa Suurus: 8,8 km2 Rõõmud Soovid ja vajadused • SAAREVAHT olemas • Keskkonnakaitselisi probleeme pole eriti olnud,nüüd ILVES • Elekter - merekaabel Saaremaaga, • taastuvenergia - vaja päikesepaneelid • Püsiühendus Abruka-Roomassaare toimib, kuid talvise liikluskorralduse jaoks oleks vaja • Sadam kaasaegne • puudub seade kauba laadimiseks • . • • vaja kaatrile radar, öövaatlusseadmed Päästeteeistus toimib, kaater, 12 jne vabatahtlikku päästjat • Külateed tolmuvabaks • Teehooldus korras, • Internet kohe valmib • Haridus- kool ,lasteaed puudub • Pood puudub • • Kaladus 1 kutseline kalur, igas talus Perspektiivi oleks kutselistele kaluritele hobikalurid • Turismiga tegeleb 2 talu • Põllumajandus 250 veist pluss 100 Sisuliselt puudub veiste äraveo võimalus, lammast, 375 ha maad, PLK müük raskendatud hooldus • Toitlustus ja ehitus Aegna Tallinna kesklinna linnaosa, Harjumaa Suurus: 3,01 km2 Rõõmud Soovid ja vajadused Põhiline eluks vajalik saarel olemas Pääste puudulik, vajalik aastaringne päästevõimekus Heinlaid Hiiumaa vald, Hiiumaa Suurus: 1,62 km2 Soovid ja vajadused Vaja kommunikatsioone, -
Hiiumaa 1 : 100
H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3 -
EGS Aastaraamat 2016.Cdr
E E EESTI GEOGRAAFIA SELTSI S EESTI GEOGRAAFIA SELTSI T I G E O G R A A F I A S E L T S I A A KÖIDE S KÖIDE 41. T 41. A R A A M A T 4 1 . k ö i d e ISSN 0202 - 1811 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 41 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2016 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2016 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 41 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 41. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Tartu Ülikooli geograafia osakond Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2016 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eelmisel aastal jõudis Eesti Geograafia Selts 60. juubelini, mida me hilissügisel ka väärikalt tähistasime. EGSi aastaraamatu viljapõllult on võetud 40 lõikust ja käesoleva väljaandega algab viies kümnend. Geo- graafide aastaraamat on meie rahvuslik kultuuripärand, looming ja endale kindla koha leidnud väljaanne. Esimese EGSi aastaraamatu ”Saateks” lõpetab lause: ”Eesti Geograafia Selts loodab, et tema aastaraamat, mille eesmärgiks on kaasa aidata geograafilise uurimistöö ja kodu-uurimise arengule, koondab enda ümber arvuka kaastööliste-geograafide pere.” Paljuski tänu EGSi aastaraamatule on kestnud eesti ja Eestiga seotud geograafilise uurimistöö talletamine omakeelses kirjasõnas tänapäevani. Aastaraamatute mahust on suurema osa hõlmanud uurimused Eesti geo- graafia alalt, mis on ka loomulik, sest rahvuslik väljaanne peabki esmalt avaldama kodumaaga seotud uurimistulemusi. Esimene EGSi aastaraamat ilmus trükist kaks aastat pärast seltsi asutamist ja sisaldas ülevaateartikleid loodus-, majandus- ja kooligeograafia olukor- rast ning edasiarendamise perspektiividest Eestis. -
Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26 -
Permanently Inhabited Small Islands Act
Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island. -
MERELINE SAAREMAA Saaremaa
MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks. -
Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R
Text below is updated version of the chapter in book: Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R. (2013). The Baltic States - Estonia, Latvia and Lithuania. Panzini, E. and Williams, A. (Toim.). Coastal erosion and protection in Europe (47 - 80). UK, US and Canada: Routledge. More can be found: Kont, A.; Endjärv, E.; Jaagus, J.; Lode, E.; Orviku, K.; Ratas, U.; Rivis, R.; Suursaar, Ü.; Tõnisson, H. (2007). Impact of climate change on Estonian coastal and inland wetlands — a summary with new results. Boreal Environment Research, 12, 653 - 671. It is also available online: http://www.borenv.net/BER/pdfs/ber12/ber12-653.pdf Introduction Estonia is located in a transition zone between regions having a maritime climate in the west and continental climate in the east and is a relatively small country (45,227 km2), but its geographical location between the Fenno-scandian Shield and East European Platform and comparatively long coastline (over 4000 km) due to numerous peninsulas, bays and islands (>1,500 island), results in a variety of shore types and ecosystems. The western coast is exposed to waves generated by prevailing westerly winds, with NW waves dominant along the north-facing segment beside the Gulf of Finland, contrasting with southern relatively sheltered sectors located on the inner coasts of islands and along the Gulf of Livonia (Riga). The coastline classification is based on the concept of wave processes straightening initial irregular outlines via erosion of Capes/bay deposition, or a combination (Orviku, 1974, Orviku and Granö, 1992, Gudelis, 1967). Much coast (77%) is irregular with the geological composition of Capes and bays being either hard bedrock or unconsolidated Quaternary deposits, notably glacial drift. -
Facts and Figures Territory Religion Historical
TERRITORY HISTORICAL OVERVIEW INDEPENDENCE Estonia is the smallest of the three Baltic states Estonians have lived in Under Russian rule, a cultural Russification was located on the southern shore of the Baltic Sea what is today’s Estonian imposed upon Estonians until 24 February 1918 only about 50 miles across Helsinki, Finland. Its lands for 11,000 years. when Estonia proclaimed independence. This flat landscape is The common belief is they FINLAND lasted until 21 July 1940 when the Soviet Union shaped by the migrated westward from illegally incorporated Estonia into the Union of glaciers of the Gulf of Finland the Volga region near the Soviet Republics through the infamous Molotov- Baltic Continental Sea Narva Ural Mountains. Unlike Ribbentrop Pact of 1939. Russification and Ice Belt and Tallinn Tapa other branches of Finno- Old Town, Tallinn Sovietization of cultural, economic, and political life the Baltic Sea. Ugric people who migrated south to what today consisted of forced collectivization, expropriation of Historically, is Hungary, the ancestors of Estonians settled in private property, and central planning accompanied the Baltic Sea Tartu RUSSIA the northern part of Europe in today’s Estonia and by mass deportations to Siberia, mass executions, has served as a Finland. Squeezed between the Slavic nations in Gulf out-migration and low-birth rates. The outcome was trade route and a of the east and Germanic ones in the south and west, a change in demographics among ethnic Estonians, source of wealth Riga LATVIA Estonia has been invaded, Russians and Russian-speaking people. Estonia for the coastal occupied and ruled for 700 reclaimed independence on 20 August 1991. -
Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne,