DOCSLIB.ORG

“Valgus Rõugesse” Valla Foorum Lumetõrjetööde Teostajad Talveperioodil 2009/2010 08. Detsember 2009

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
“Valgus Rõugesse” Valla Foorum Lumetõrjetööde Teostajad Talveperioodil 2009/2010 08. Detsember 2009 08. detsember 2009 – nr 25 (212 ) Nursi külas valmis uus bussiootepaviljon Konkurss “Valgus Rõugesse” Kuulutame välja konkursi “Valgus Rõugesse”, mille eesmärgiks on komisjoni silm üle valla ei ulatu. Külavanemate kogu otsusega jõuluajal täiendava valguse toomine Rõuge valla kodudesse. peavad kõik külavanemad esitama vähemalt ühe kandidaadi. Konkursi raames on võimalik esitada kandidaate 3 rühmas: Kandidaate saate esitada helistades vallamajja tel 785 9312 või e- 1. Pereelamud; 2. Korterelamud; 3. Valla allasutused ning äri- ja posti teel [email protected] kuni 22. detsembrini k.a. tootmishooned. Komisjon käib kaunistusi vaatamas jõulude ja uue aasta vahel. Ole hea ja teata oma naabri või iseenda ilusast kodust, kuna Parimaid premeeritakse! Valla foorum Selleks, et muuta valla juhtimine avatumaks ja luua vallaelanikele teenust ning saada infot teiste poolt pakutavate teenuste kohta või võimalus valla elule sõna sekka öelda, on Rõuge Vallavalitsus näiteks soovid osta, müüa, vahetada - seda kõike saab teha läbi käivitanud Rõuge valla interneti kodulehel foorumi. foorumi. Foorumis saab sõna sekka öelda erinevate teemade kohta. Lisaks Foorumile saab otse valla kodulehelt või lingilt vallavalitsuse tegemistele saab foorumis püstitada ise teemasid. www.rauge.ee/foorum . Näiteks saavad valla kodanikud reklaamida enda poolt osutatavat Tule ütle sõna sekka!!! Lumetõrjetööde teostajad talveperioodil 2009/2010 Valla territoorium on jagatud 7 piirkonnaks: 5. Saarlasõ,Tüütsi, Heibri, Märdi, Viitina, Soemõisa, Kavõldi, 1. Tindi, Augli, Paaburissa, Sika, Rebäse, Kokemäe, Hallimäe, Karba – lumetõrjetööde teostaja (Ratsar OÜ) Toivo Grossmann Kurgjärve, Lutika, Toodsi, Kokõ, Nogu, Muna, Kuuda, Püssa, tel. 5664 7158 Rasva, Tallima, Liivakupalu – lumetõrjetööde teostaja ( Alertis OÜ ) 6. Soomõoru, Viitina, Mõõlu, Muduri, Järvekülä, Ortumäe, Haki, Urmo Viiberg tel. 5193 7470 Savioru, Pulli – lumetõrjetööde teostaja (Ratsar OÜ) tel. 509 4222 2. Taudsa, Sandisuu, Kiidi, Soekõrdsi, Tilgu, Mustahamba, Nursi, 7. Rõuge alevik, Suurõ-Ruuga, Väiku-Ruuga, Möldri, Hurda Hansi, Kaku, Pugõstu - lumetõrjetööde teostaja (FIE Tarvi Tuusis) Handimiku, Hinu, Matsi, Ruuksu - lumetõrjetööde teostaja (Rõuge Jüri Pruus tel.5330 0155 VV) Uno Orgla tel. 5190 5877 3. Tsirgupalu, Lükkä, Nilbõ, Lauri, Ahitsa, Järvepalu, Sikalaanõ, Tuletame veelkord meelde, et vallapoolse lumetõrjeteenuse Sänna, Kurvitsa, Paeboja, Haabsilla, Kaugu, Viliksaarõ – tellimiseks erateel ja kohalikult teelt taluni-eramuni tuleb tasuda lumetõrjetööde teostaja (FIE Tarvi Tuusis) Tarvi Tuusis tel. 5625 200 kr Rõuge Vallavalitsuse arveldusarvele (10402006965009, 4769 SEB pank). Tasuda saab kohapeal vallamajas, valla 4. Sadramõtsa, Saki, Kuklasõ, Ristemäe, Roobi, Listaku, raamatukogudes ja ka Pärlijõe kaupluses. Kellämäe, Mikita, Pärlijõe,Vanamõisa – lumetõrjetööde teostaja Lumetõrjetöid koordineerib Olev Mõttus tel. 505 3143, 7859 322 (FIE Andres Soots) Andres Soots tel. 5647 2706 Tunnustus Rõuge noortele OÜ Rõuge Kommunaalteenus teade Eesti Noorsootöö Keskusel on hea meel teatada, et sellel aastal Seoses Rõuge lasteaia remondiga on meie soojuse tootmine ja tunnustatakse MTÜ Noorsooühing Rõuge Noorteklubi – noorte müük vähenenud 110 Mwh, mille tõttu taotlesime uue soojusenergia tööpuuduse leevendamisele suunatud tegevuse ja noortele info kinnitamist. Uueks hinnaks kujunes 867.- kr/MWh, mis hakkab vahendamise, sh Rõuge Noorte Tööbörsi lehekülje loomise eest! kehtima 01.01.2010. Uus hind kehtib kuni Rõuge lasteaed soojust Noorteklubi esindajad on kutsutud 10. detsembril Tallinnas Kadrioru tarbima hakkab. lossis toimuvale tunnustusüritusele. Tunnuskirja lähevad vastu võtma idee el luviimisega enim seotud olnud noorteklubi liikmed Aasta ettevõtja/ettevõte 2009 Karel Saarna ja Martin Mark. Rõuge Vallavalitsus ootab ettepanekuid A asta ettevõtja väljaselgitamiseks. Ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 7. Rõugõ Uma märgutus detsembriks 2009. a aadressil Ööbikuoru 1 Rõuge alevik 66201 Täämbädse kipõ elu man um siski inämb ja inämb inemiisi, kinkal Rõuge vald või meili teel [email protected] . Täpsem info Aasta om huvvi ja tahtmist minnä ummi juuri manu: uuritas uma kodutarõ ettevõtja kriteeriumite kohta ilmus eelmises infolehes. aoluku, pandas sugupuu paprõ pääle... Teadmiseks kõigile! Mi kõigi rõugõlaisi kultuuri hoitjas om aga suur ja võim sa kand, miä om uma juurõ ajanu 800 ruutkilomeetri pääle lakja – tuu um Rõugõ Rõuge valla eelarvest piirkonna kultuuriliseks tegevuseks rahaliste kihlkund. vahendite taotluste esitamise tähtaeg on 15. jaan. 2010a. Taotlused A ku pall'u mi Rõugõ lähkümbäst aoluust tiiä mi ja ku pall'u mi tuust võib esitada elektrooniliselt aadressil [email protected] või tuua piämi? Tuust ja viil mitmõst tõsõst as'ast oodami teid üten märkmä vallamajja. Taotlemise kord ja blan ketid on saadaval Rõuge valla 10. joulukuu pääväl kell 12-16 R õugõ koolimaja tõsõ kõrra saali koduleheküljel http://www.rauge.ee/?id=kultuurtoetus konvõrentsile «Rõugõ Uma märgutus». NB! Isikutel ja organisatsioonidel, kes said toetust 2009.a ürituste Mi ette astva tiidjä nii siist ku säält: läbiviimiseks ja pole veel aruannet esitanud, pal un aruanded tuua Saarniidü Hardi – Rõugõ kihlkund sõnan ja pildin vallamajja hiljemalt 15. detsembriks 2009. a. Vodi Alvar – Kogokundõ ütenhaardminõ Kama Kaido – Uma Võromaa TEADE! Avo Eiseni eestvedamisel on algatatud Haanja Peetsalu Erkki – Juuril om väke Looduspargi moodustamise otstarbekuse ja vajalikkuse Laande Alli – Mulke tegemiisi selgitamiseks vastava teemaplaneeringu koostamine. Allkirja Uman keelen astva püüne pääle mi uma Rõugõ kooli latsõ. teemaplaneeringu koostamiseks on võimalik anda Pere poes j a Konvõrentsi vidä mi uma miis Kõva Kalvi. Haanja mnt 2 kella 8-12-ni. Info tel 5564 5866 Tulõ kaema-kullõma! REGISTREERI END RÕUGE VALLA ELANIKUKS! Jõuluaegne üleskutse kõigile, kes on valinud oma elukohaks ja olukorda ja aitab tagada kohustuste täitmist (kool, lasteaed, koduks kas korteri, eramaja, suvemaja Rõuge vallas ja kõik teised, sotsiaaltöö jne). 1. jaanuari elanike arvu seisu alusel jagab riik kes hoolivad meie vallast ja ei ole tänaseks päevaks veel Rõuge omavalitsustele toetust tasandusfondist. Kahjuks on viimaste valda oma elukohaks vormistanud. Tee seda ja toeta sellega aastate lõikes elanike arv vähenenud keskmiselt 10 elaniku võrra Rõuge valla elu! Jõuluaeg on ilus aeg kõige uuega alustamiseks. aastas. Täpne ettekujutus valla elanikkonna arvust muudab efektiivsemaks Väljakirjutust endisest elukohast ei ole vaja teha. Vajalik on täita valla elu planeerimise, annab võimaluse jälgida toimetulekutoetust elukohateate vorm, mis on kättesaadaval Rõuge valla kodulehel vajavate inimeste, pensionäride, noorte perede jne probleeme. (www.rauge.ee > Vallavalitsus > Blanketid > Elukohateade) ning Samuti kergendab vähemalt stabiilne (!) elanike arv valla eelarve tuua see valla kantseleisse. Küsi lisa vallamajast tel 78 59 312. Teadaanne lasteaiast! Jõuluaeg on kiire tulema! Ettevalmistused, askeldused ja üllatused infot saab nüüd ka internetist meie uuelt kodulehekülje aadressilt ootavad ees. Selleks, et oma toimetusi varakult ette planeerida, www.rougelasteaed.edicypages.com . Leheküljele saab siseneda ka anname aegsasti teada lasteaia lahtiolekuaegadest detsembrikuus: Rõuge valla koduleheküljelt www.rauge.ee . 23. detsembril on lasteaed avatud kella 16.00-ni. Lasteaed on Ilusaid hetki ja tunnetusi koos oma lähedastega peatselt saabuval suletud 24. - 31. dets 2009. a. ja 01. – 04. jan 2010. a. Uuel aastal jõuluajal! Soovib Rõuge lasteaiapere ootame lapsi lasteaeda alates 05. jaanuarist. Lasteaiateemalist Tule ja hakka e-riigi kodanikuks! Rõuge Põhikooli arvutiklassis algavad “Ole Kaasas!” Ole Kaasas! koolitusel osalenud saavad osta arvuti ning liituda arvutikasutamise koolitused. Laupäeviti kell 10.00-14.00. Vajadusel internetiühendusega soodushindadega, koolitusel digitaalallkirja võimalik kokku leppida ka teine aeg. Koolitus on kõigile tasuta! andnud osalevad jaanuari alguses toimuval Samsungi sülearvuti Koolituse teemad: interneti kasutamise ABC, ID kaart, Mobiil ID ja loosimisel. nende kasutamise võimalused; arvuti turvalisus, millised riskid ja Eelnevat registreeruda - Karin Siig, tel: 53487110, [email protected] , ohud kaasnevad Internetis; digitaalallkiri; avalikud ja ettevõtete e- või siis Elioni numbril: 6 180 180. Registreerumisel on vaja öelda ka teenused (e-PRIA, internetipangad, erinevad avalikud teenused). oma isikukood ning e-maili aadress. Kohtumiseni! Karin “Evita” Lisaks lilledel e – Breemen, Brügge ja Brüssel Broneeritud on pääsmed “Vanemuises” etenduvale ülimenukale 20. – 28. aprill 2010 A.L.Webberi muusikalile “Evita”. Muusikali s isuks on Argentiina Kutsume teid järjekordsele reisile marsruudil Taani, Saksamaa, presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni elu, jutustatuna teise Holland, Belgia eesmärgiga külastada kuulsat Keukenhofi lilleaeda moodsa ikooni, Ché Guevara, poolt. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, ja v aadata Hollandi igakevadist uhkust – lilleparaadi, mis on Marko Matvere, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jpt. Kaastegev teatri ainulaadne oma kompositsioonide suuruse poolest. Lisaks sellele ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. Pääsmed käime Lübeckis, külastame Volendami, Zaanse Schansi-Hollandi 295/236.-JÕULU ja 250/200.- ja VANAAASTA Kuigi broneering ÜRITUSEDon alles 12. maiks, tuleb vabaõhumuuseu mi külamajade ja tuulikutega, jalutame piletid siiski kuu aja jooksul välja osta. Registreeri tel 5061267 Amsterdamis, kus vaatame kuningapaleed, raekoda jne. Tutvume Breemeni, Brügge ja Brüsseliga, kus toimuvad ekskursioonid. TEADE! Rõuge
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Arvoannõ 2019
    Võru Instituudi 2019. aasta tegevusaruanne Kinnitatud 31.03.2020 teadusnõukogule koosolekul Võru Instituudi 2019. aasta TEGEVUSARUANNE Instituudi struktuur 2019. aastal Võru Instituudi struktuuris on administratsioon ning kaks osakonda: • teadus- ja arendusosakond asukohaga Võrus Tartu tn 48 ning • muuseumiosakond, mis tegutseb neljas paigas: Karilatsi Vabaõhumuuseum (kuni 1.07.2019 nimega Põlva Talurahvamuuseum, muutus jõustus direktori käskkirjaga nr 12) Karilatsi küla Põlva kihelkonnas, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võru linnas Kreutzwaldi 31, Mõniste Talurahvamuuseum Kuutsi külas ja Vana-Võromaa Kultuurikoda Võru linnas Katariina allee 11. Eelarve Võru Instituudi riigieelarveline finantseerimine 2019. aastal oli kokku 1 062 229 eurot, mille hulgas olid: • personalikulud 635 093 eurot + 3863 eurot 2018.a jääki; • majandamiskulud (sh museaalide soetuseks ja hoolduseks) 95 960 eurot + 357 eurot 2018.a jääki; • remondifondi toetus muuseumide remonttöödeks 12 455 eurot; • sihtotstarbeline eraldus üürimakseteks RKAS-le (Tartu 48, Katariina 11) 136 042 eurot ; • investeeringud Kreutzwaldi muuseumi kahe hoone ja Mõniste muuseumi ühe hoone renoveerimiseks 168 000 eurot; • põhivara amortisatsioon 10 459 eurot. Omatulu nii teadus- ja arendusosakonna kui muuseumiosakonna peale kokku oli 2019. aastaks kavandatud teenida 50 000 eurot, kuid teeniti 63 674 eurot. 2018. a omatulude jäägina kanti 2019. a eelarvesse üle 17 655 eurot. Erinevate sihtotstarbeliste toetustena oli kavandatud 75 000 eurot, kuid vastavalt taotlustele eraldati kokku 90 284 eurot. Eelmise aasta toetuste jääk 2019.a tegevusteks oli 11 060 eurot. Võru Instituudi 2019.a kogueelarve koos riigieelarvelise finantseerimise, eelmisest aastast ülekantud jääkidega, kavandatavate omatulude ja sihtotstarbeliste toetustega ning põhivara amortisatsiooniga oli kavandatud kokku 1 215 944 eurot, kuid tegelikkuses kujunes mõnevõrra suuremaks 1 244 901 eurot. (LISA 1. VI 2019.a eelarve täitmine).
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/25 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 10 1.1 ALA ISELOOMUSTUS......................................................................................................................................... 10 1.1.1 HAANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ...................................................................................... 10 1.1.2 HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................................................. 11 1.1.3 HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................. 12 1.1.4 HAANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 15 1.1.5 HAANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS ....................................................................................................... 21 1.2 MAAKASUTUS .................................................................................................................................................. 22 1.3 HUVIGRUPID ...................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Die Häufigsten Namenelemente Der Toponymie Von Võrumaa Im Südestnischen Sprachgebiet
    SUSA/JSFOu 92, 2009 Evar SAAR (Võru) Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet 1. Einleitung Das historische Võrumaa (deutsch Werroland1) oder der Altkreis Võru (hier so benannt zur Unterscheidung von dem heutigen Kreis Võru, estnisch Võrumaa oder Võru maakond) ist das Kerngebiet des Südestnischen. Seit Ferdinand Johann Wiedemann diese ostseefinnische Varietät im Jahre 1863 mit seinem „Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt“ (Wiedemann 2002) als Werroestnisch bestimmte, hat das ländliche Gebrauchsareal des Südestnischen sich wesentlich verkleinert und reicht heute nur archipelartig über die Nordwestgrenze des Werrolandes, des histori- schen (1783–1920) Kreises Võru (deutsch Werro)2, hinaus. Die Ortsnamen des sich östlich anschließenden südestnischen Gebiets Setomaa müssen wegen des mächtigen russischen Superstrats, das dort seinen Niederschlag gefunden hat, getrennt behan- delt werden. Die von Wiedemann als „werroehstnischer Dialekt“ beschriebene süd- estnische Varietät, für die sich noch kein moderner deutscher Terminus eingebür- gert hat, wird im Folgenden Võruisch genannt. Võruisch, Setoisch, das in Tartumaa gesprochene Tartuisch (deutsch früher auch Dörptsch oder Dörptsch-Estnisch) sowie die im südlichen Viljandimaa gesprochene Mulgi-Sprache konstituieren gemeinsam das Südestnische. (Vgl. auch Pajusalu 1996: 1–4.) Es soll nachstehend eine synchron orientierte Übersicht über die gebräuchlich- sten Elemente der võruischen Toponymie dargeboten werden. Das will heißen, dass die häufigsten
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Maastikuline Tsoneering
    Artes Terrae OÜ Akadeemia tn 4, Tartu tel 07 420 218 http://www.artes.ee HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE TSONEERING Maastikuarhitekt: AGE MERILA MAARIA SEMM Nõustaja: maastikuarhitekt NELE NUTT TARTU 2007 SISUKORD Haanja looduspargi maastikuline iseloomustus _____________________________ 1 Sisukord ____________________________________________________________ 2 Metoodika ___________________________________________________________ 4 Kirjanduse analüüs _________________________________________________ 4 Kaardianalüüs _____________________________________________________ 4 Välitööd __________________________________________________________ 4 Maastikuruumide piiritlemine ________________________________________ 4 Piirangute ja soovituste väljatöötamine ________________________________ 5 Koosolek ja arutelu _________________________________________________ 5 Täiendava töö vajalikkus ____________________________________________ 6 Kirjanduse analüüs ___________________________________________________ 7 Maastiku omapära _________________________________________________ 7 Vaated ___________________________________________________________ 7 Maastikumuster ___________________________________________________ 8 Maakasutus _______________________________________________________ 8 Maareformid _____________________________________________________ 9 Maakasutuse muutused ____________________________________________ 10 Ajalooline asustus _________________________________________________ 11 Hoonestus ________________________________________________________
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava
    Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 10 1.1 A LA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................................................ 10 1.1.1 H AANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ..................................................................................... 10 1.1.2 H AANJA LOODUSPARGI KAITSE -EESMÄRGID .................................................................................................................. 11 1.1.3 H AANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................. 12 1.1.4 H AANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 15 1.1.5 H AANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS ....................................................................................................... 21 1.2 M AAKASUTUS .................................................................................................................................................. 22 1.3 H UVIGRUPID .................................................................................................................................................... 26 1.4 K AITSEKORD ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved Tehisjärved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Nursipalu Arendusprogramm
    Kinnitatud kaitseministri 18.03.2014 käskkirjaga nr 98 ARENDUSPROGRAMM NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakond Kaitseväe Logistikakeskuse haldusteenistuse harjutusalade jaoskond Tallinn 2014 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 4 MÕISTED ...................................................................................................................... 5 1 HARJUTUSVÄLJA PAIKNEMINE..................................................................... 6 2 HARJUTUSVÄLJA VÄLISPIIRI KULGEMINE JA TÄHISTAMINE .............. 6 3 HARJUTUSVÄLJA PROGNOOSITAV KASUTUSKOORMUS ....................... 8 4 VÄLJAÕPPEKS KASUTATAVAD ALAD ....................................................... 10 4.1 Ala nr 1 – kompanii laske- ja õppeväli ........................................................ 10 4.2 Ala nr 2 – Vilbusuu laske- ja õppeväli......................................................... 11 4.3 Ala nr 3 – Tsirgupalu laske- ja õppeväli ...................................................... 12 4.4 Ala nr 4 – Keretu laske- ja õppeväli ............................................................ 13 4.5 Ala nr 5 – Nursipalu laske- ja õppeväli ....................................................... 14 4.6 Ala nr 6 – tankitõrje õppeväli ...................................................................... 14 4.7 Ala nr 7 – lasketiirud...................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Eelnõu Seletuskiri
    Riigihalduse ministri määruse „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatakse kehtestada asustusüksuste nimistu ning nende lahkmejoonte määramise määrus uue terviktekstina, arvestades haldusreformi rakendamisest tulenevaid arvukaid muudatusi asustusüksuste ehk asulate osas. Määruse lisana kinnitatakse 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise järel kehtima hakkav Eesti uus asustusüksuste nimistu. Senine regionaalministri 22. detsembri 2006. a määrus nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ tunnistatakse kehtetuks. Aastatel 2016.-2017. elluviidava haldusreformi käigus muutub lisaks haldusjaotusele küllalt olulisel määral ka Eesti asustusjaotus. Haldusüksuste ehk kohaliku omavalitsuse üksuste osas tehtavad muudatused koos vastavate Vabariigi Valitsuse määrustega on juba vastu võetud1. Asustusüksuste arvamine haldusreformi käigus teise haldusüksuse koosseisu (territooriumiosade üleminekud) kinnitati riigihalduse ministri 14. septembri 2017. a määrusega nr 672. Määrusega korrastatakse nimistus mõned teise omavalitsuse koosseisu arvatud asustusüksuste nimed (moodustatava Mustvee valla Võtikvere küla) ja liigid (Narva-Jõesuu linna Viivikonna ja Sirgala küla). Kohanimeseaduse (edaspidi KNS) § 12 lõige 2 punkt 2 näeb ette, et ühes haldusüksuses ei saa olla mitut samanimelist asustusüksust. Seetõttu kehtestatakse eelnõuga määruse lisas uute nimedega asustusüksused vastavalt
    [Show full text]