Näpseli Maja – Kohila Rahva Ühisprojekt

Kohila valla leht Oktoober 2013. Nr. 9 (152)

Kaunis kodu Kohila vallas 2013 Mihklipäevaks saavad aiatööd enamjaolt ümber. Silma rõõ- mustavad üksikud lillepuhmad ja õuntest tulvil okstega hilise- mad õunapuusordid, aga suur osa aedadest on juba talvepuh- kusele sätitud. Kohila valla Kauni kodu konkursi komisjon on väga tänulik kõigile lahketele perenaistele-meestele, kes ava- sid meile oma õue, aia ja südame, sest pühendunud aiapidajad on südamlikud inimesed, kelle juurde tahaks uuesti ja uuesti minna. Täname teid ja soovime Kohilale palju kauneid ko- dusid! Kaunis kodu Kohila vallas – Allikjõe kinnistu, Loone küla – Olga ja Alar Kaljund. Kaunis kodu Kohila alevis – Ööbiku 1 – Luule Sulg. Parim heakorrastatud asutus – Kohila Baptistikogudus – Piia ja Viljar Liht. Parim omaalgatuslik heakorrastamine ja haljastus – Ööbi- ku 1 – Luule Sulg. Silmapaistvalt eeskujulik tarbeaed – Varve kinnistu, Angerja küla – Valentina Kullerkupp ja Viktor Hramtsov. Parim renoveerimine – Tõnnu kinnistu – Ave ja Vaido Kala. Rahvakultuuri Keskuse eripreemia parimale vaimse kultuuri- pärandi hoidjale – Allikjõe kinnistu – Olga ja Alar Kaljund. Loodusega kooskõlas kujundatud õue eest – Kõrgenõmme kinnistu, Loone küla – Malle Heinsalu. Komisjoni liikmete nimel Eeva Kumberg (Vt. lk 5...) Konkursi võitja Allikjõe kinnistu. Foto Kristi Kullerkupp Näpseli maja – Kohila rahva ühisprojekt

Jaanus Kõrv tama oma ruumidest. Hage- hoonet seestpoolt, tehti etteval- ja nagu Esne mitmendat kor- omaosalusega 1392 eurot. Esne Järgmine unistus - arvuti ri rahvamaja juhataja Maria mistused remondiks. Maja sai da kordab, mängivad juhused hindab programmi väga kõr- Uued sihid on juba ka sea- „Tihtipeale me ei julge unis- Saarna andis seltsile kasutada väljaspoolt ka uue pilkupüüd- tihti suurt rolli, kui sihid on õi- gelt, sest kui rahastust poleks tud, vaja on soetada arvuti, mil- tada, laidame selle maha, et pool tuba – 6 m2. Kohe alusta- vama punase kuue „Nüüd, hil- gesti seatud. Siht oli ruumil, kus saadud, jäänuks ahi tegema- lega tikkimismustreid kujun- niikunii midagi välja ei tule. ri ka projekti kirjutamist, et os- jem tehtule mõeldes olid tööd Laur Laanmets arvutiasalongi ta. Vald aitas tualeti korda teha, dada. Tikkimismasinaga saab Kuid juhustel on oluline roll ta töövahendid: tikkimismasin, selles majas justkui harjutus pidas ja loodeti, et ehk ta kolib ostis elektrikaablid. Vanast Ko- õmmelda meenekotte, kingi- meie elus. Mõtet, juhtunistust, kudumismasin, overlok ja kat- millegiks suuremaks, „sõnas mujale. Päris küsima minna ei hila jaamahoonest saadud pal- tusi, logosid. Siiani on seda teh- mille poole sihtida, tuleb kuklas temasin. Need mahutati kit- Esne. „Kudumise juures tehak- juletud, kuid kui arvutisalong gid kasutati seinte ja mööbli te- tud tasuta, st õmblejad pole pidevalt ärkvel hoida, siis hak- sukesele pinnale ja rahvamaja se ju ka enne proovilapp...“ ettevõtlust laiendas ja Konsumi gemiseks eesmärgiga hoida kil- oma töö eest sentigi palka saa- kavad asjad nagu iseenesest so- sai mõneks ajaks näpselite pe- Kuid leping vallavalitsuse- ruumidesse kolis, oldi hakka- luke ajalugu vanast ja armsast nud, kogu teenistus on läinud bivas suunas minema. Sa hak- mas ja käesoleva aasta jaanua- jaamahoonest alles. Kogu töö seltsi ja maja hüvanguks. „Te- kad tahes tahtmata tegema õi- ris sai valda taotlus kirjutatud, aga tehti tasuta – vabatahtliku gelikult on Näpseli maja Ko- geid valikuid sellel teel, et unis- et ruumid Kovanäpseli kasu- töö tunde kogunes umbes 860. hila rahva ühisprojekt, sest kui tus sul täide läheks,“ räägib tusse antaks. Veel pakuti valla- „Väga hea meel on, et pered ai- kirbukal inimesed ostsid MTÜ MTÜ Kovanäpsel juhatuse lii- le välja mõte nagu ka Vabadu- tasid palju kaasa,“ tunnustab Kovanäpseli välja pakutud asju, ge Esne Ernits. se 14b puhul, et kui niikuinii Esne ja nimetab need, kes lisaks siis see tulu läks kõik maja kor- majas tegutsetakse, siis, miks ei seltsi oma liikmetele veel kõige rastuseks,“ võtab Esne kokku. Arvuti soetamisega täituks Käsitöömeistrid ehk – võiks külalistele valla tegemiste, rohkem abis olid: Rein Kuutok, veel üks unistus - koguda kok- näpselid - nagu nad iseennast vaatamisväärsuste ja muu val- Toivo Ernits, Herbert ja Al- kutsuvad, alustasid oma unis- ku kõik Hageri kihelkonna va- la eluoluga seonduva kohta in- bert Kuutok, Esper Ernits, Kal- nad mustrid, need digitalisee- tustega aprilli lõpus 2010. Kui fot jagada. ju Unger. Maja remontimisel ja Konsumi ruumides tegutsenud rida ja ka internetis kättesaa- sisutamisel toetasid lisaks Ko- davaks teha. Samuti võimal- käsitööpood tegevuse lõpetas, Oma pesa hila Vallavalitsusele ja KOP-ile said Esne Ernitsa ja Piret Kuu- Esne Ernits räägib Näpseli maja avamisel, kuidas unistused daks arvuti kasutamise võima- täide lähevad. Foto Jaanus Kõrv Vallavalitsusele selline suh- veel Vesiroos OÜ, Ivo ja Kersti lus jagada soovijaile Kohila val- toki unistuse täitumine hoo- tumine sobis ja 1. märtsist alus- Kuus, Prillimäe lasteaed, Män- gu juurde - vaja teha käsitöö- la kohta teavet. saks. Koos käidi iga kuu viima- ga oli sõlmitud ainult aastaks tati tööd uue „pesa“ loomisel. ni lasteaed, Kohila Noortekes- Näpseli maja kohe kutsub lä- ühing ja leida oma „pesa“, kus sel esmaspäeval, tavaliselt 10-15 ja kindlustunnet sellesse maj- „Teadsime, et see jääb meie ko- kus, Kohila Turvakeskus, Urve bi astuma. Seal on mõnus bussi oleks nii meistrituba kui tegut- naist. Praegu on seltsil 23 liiget. ja jäämiseks polnud. Oma ra- duks pikemaks ajaks. Seepärast Jaanimägi. Abiks oli ka Norra oodates juttu puhuda ja kel hu- seks ka pood. Kohe aga ilmnes ka takistus ha alla panna ei riskitud, pro- tegime tööruumi enda jaoks käsitööselts Sirdal Husﬂidslag, vi, ka käsitööraamatuid sirvida. Sama aasta sügisel otsustasid – Kohila kandi rahva jaoks, kes jekte kirjutada ammugi mitte. selliseks, kus on hea olla. Eri- kes kinkis kahed kangasteljed On ju käsitööraamatukogu na- ettevõtlikud naised asja - loodi jala käivad, jäi koht kaugeks. Samal aastal lammutati Kohilas ti oluline on, et miljöö ja aura ja raha maja ehituseks. Kauni gu ideepank, mida käsitööalas- MTÜ Kovanäpsel. „Lapse sün- Idee hakkas hoogsamalt raudteejaama hoone. „Torma- oleks hea, siis tulevad ka head vöömustri joonistas maja otsa- te ajakirjade ja materjalidega nidaatum on väga oluline 26. edasi arenema 2012. aasta ke- sime kohe kohale, et äkki saa- mõtted,“ põhjendab Esne. seinale Meelis Vainoja. pidevalt täiendatakse. Kui ko- oktoober 2010, kell 15.46. Sün- vadel, kui Vabaduse 14b majas me mingit ehitusmaterjali, mi- Ja juhusel oli taas põhjust „Mulle teeb väga head meelt dus sellist kirjandust enam ei nihetkel kaalu ja pikkust ei ﬁk- saadi enda käsutusse endise pe- da Vabaduse 14b juures ära ka- sekkuda. koostöö vallavalitsusega, sest vajata, siis võib Näpseli majja seeritud, aga ilmselt oli lapsuke suköögi ruumid „Maja oli väga sutada. Vedasime kaks koor- Parasjagu avanes uus omaal- kui jutt algas meil vihmavett lä- ära anda – seal võetakse see hea tugev, sest on seni päris jõudsalt õnnetus olukorras, aga olime mat vanu palke hoiule,“ kirjel- gatuse programm, mis nägi ette bilaskva katuse lappimisega, siis meelega vastu. kasvanud,“ meenutab Esne. hästi õnnelikud – sellest saab dab Esne. meetmed just majaremondiks lõppes see sellega, et maja sai Kuigi maja pidulik avamine meie maja!“ ei varja Esne veel Selguski, et majal prespektiivi ja ahju sisse ehitamiseks. Kir- päris uue katuse ja seinad on toimus 13. septembril, avatakse Rahvamajast pesumajja nüüdki rõõmu. pole: kehvas seisus, ilma vee ja jutati taotlus ja rahastus saadi- ka ilusad – majal on teine ilme igapäevaselt uksed oktoobris. Seejärel hakati kohe unis- Korraldati talgud, puhastati elektrita. Näpselid jäid ootele gi. Taotluse maht oli koos 10% ja haarab pilku,“ kiidab Esne. 2 VALLAVALITSUSES Oktoober 2013

Valimispäeval hääletamine Kohila vald Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. VALIMISRINGKOND NR 1 Valimispäeval saate Te hääletada üksnes selles valimisjaos- KANDIDAATIDE KOONDNIMEKIRI konnas, mille valijate nimekirja Te olete kantud. Oma eluko- Eesti Reformierakond nr 130 ILMAR ROOST nr 164 JOEL HIRS nr 198 TOOM RAUDSEP hajärgse valimisjaoskonna asukoha kohta saate Te teavet valija- nr 101 VIRKO LÕHMUS nr 131 SIRJE MÄESALU nr 165 MALLE JAAKSON nr 199 HELLE MÄNNISALU kaardilt või Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehelt. nr 102 JANNO TOBI nr 132 EIMAR SIKMANN nr 166 HARDO HANSAR nr 200 MARINA KUMMER Valimispäeval saab hääletada ainult valimisjaoskonnas asu- nr 133 MART HEIN nr 167 MARIKA KESA nr 201 MARGIT ARU Eesti Keskerakond nr 134 MEELIS VAINOJA nr 168 VIKTOR HRAMTSOV nr 202 MARET MURUMAA vas hääletamisruumis või taotleda hääletamist kodus. nr 103 VIRVE ÕUNAPUU nr 135 MART KUURA nr 169 LEA KÕIV nr 203 MILVI NÄKK nr 104 ANŽELIKA nr 136 MERLY KADU nr 170 PRIIT JÜRILOO nr 204 HETTI KASK ANUFRIEVA nr 137 TIINA HAVAKATS nr 171 VIIVI LOKK nr 205 ANTS KUMMER nr 105 AARNE ANTON nr 138 SIGNE KÜNNAPUU nr 172 LAUR LAANMETS nr 206 ARLIN VOOREMÄE nr 106 HELENA nr 139 FRED LINNUKÜTT nr 173 ŽANNA RANDMAA nr 207 MILVI VANEM Kodus hääletamine BLIZUTŠENKOVA nr 140 ARVO JAKOBSON nr 174 KAIDO MÄGI nr 208 REELIKA ÕIGEMEEL Kui valija oma terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõt- nr 107 MARTIN BRECHER nr 141 MARILIIS KARRO nr 175 REET RUNGE nr 209 AVE KALA tu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hää- nr 108 ERNA BUSCHMANN nr 142 ADOLF KERNO nr 176 JÜRI PRITŠIN nr 210 REIN KONTSON nr 109 MARIKA ILMSOO nr 143 URMAS RAUD nr 177 RITA TORGO nr 211 MILVI KANGUR letamist. nr 110 NIKOLAI ILMSOO nr 144 MARE SUURMÄE nr 178 TÕNU PÄRTMA nr 212 VERONIKA Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriu- nr 111 EEVI KASK nr 145 ALARI SILLASTE nr 179 JANA TRAKMANN PALETZKY mil asuvas valija eluruumis. Kodus hääletamisega samal viisil kor- nr 112 EEVI KATKO nr 146 EUGEN VEGES nr 180 ALLAN RINGO nr 213 EEVA KUMBERG raldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekir- nr 113 ALVER LIIRA nr 147 SIGNE BALASJAN nr 181 SVEN ROSENŠTOK nr 214 PETER PÕDER ja kantud valijatele, kes viibivad selle valimisjaoskonna piirides asu- nr 114 ANDRIS LOKNA nr 182 RISTO RUMM nr 215 KAIDI MÄEKIVI vas haiglas või hooldekodus. nr 115 ANTS MARKNA Erakond Isamaa ja nr 183 AHTI SEIER nr 216 KRISTI MERILOO Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus. nr 116 SERGEI NESTEROV Res Publica Liit nr 184 TAUNO SILLASTE nr 217 ULVI MÄGI nr 117 VALVE ONIŠTŠENKO nr 148 HEIKI HEPNER nr 185 MARTIN-ERICH nr 218 GERT KÜLING Näiteks: nr 118 JURI PAHOMENKOV nr 149 KRISTINA MÄGI TORJUS nr 219 PAUL PIIRMETS • terviseseisund nr 119 MARILEN PUUSEP nr 150 ANDRUS SAARE nr 220 KÄTLIN ROOSIPUU • kõrge iga nr 120 RAUNO RAUDSOO nr 151 EDITH MAASIK Valimisliit Minu Kohila nr 221 UNO SÖÖT • rasked teeolud nr 121 LIINA SUNTSOVA nr 152 RIHO PIHLAPUU nr 186 ANNELIIS KÕIV nr 222 KAIRI KONTSON • transpordivõimaluste puudumine nr 122 JELENA TAUKUL nr 153 KIRSTI SOLVAK nr 187 KALLE TALVISTE nr 223 RUTH RAUDSEP Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija kuni valimis- nr 123 KAI TREIAL nr 154 HILLAR KALMET nr 188 MARGUS MILLER nr 224 IRENE VOLK päeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse (Vabaduse 1, 79801 Kohila nr 124 ANNIKA TREIBERK nr 155 TIINA VALK nr 189 TIIT PAANANEN nr 225 KURMO ROOSIPUU nr 125 EDVIG UDAM nr 156 JÜRI VALLSALU nr 190 EHA SEPPING nr 226 FREDY TALTS alev, Kohila vald, Raplamaa). nr 126 RUVE VAHESALU nr 157 LII HAABMA nr 191 KATRI PAJUMETS nr 227 INGRID HERRMANN Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: nr 127 MIROSLAVA VALDEK nr 158 ALAR HAABMA nr 192 PRIIDU RÕÕMUS nr 228 TAILI VAHESAAR 1) valija nime; nr 159 OLGA ANDREJEVA nr 193 INGRID KANGUR nr 229 JANE PREGEL 2) valija isikukoodi; Sotsiaaldemokraatlik nr 160 ALLAR HALJASORG nr 194 JURI FJODOROV nr 230 ANNA-MARIA LAAK 3) valija aadressi; Erakond nr 161 REET ARO nr 195 VAIDO KALA 4) valija sidevahendi numbrit; nr 128 ESNE ERNITS nr 162 RAIVO HEINARU nr 196 RANDO LAI 5) kodus hääletamise põhjust. nr 129 PIRET KUUTOK nr 163 RAILI BACHMANN nr 197 MARIA SAARNA Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. KOHILA VALLAVALITSUS Kohila alevi, Aandu, Kadaka, Lohu, Loone, Masti, Mälivere, Pukamäe, Rootsi ja Vilivere küla valijad: tel. 56606911. MÄÄRUS Kohila 19. august 2013 nr 213 Hageri aleviku, Aespa aleviku, Vana-Aespa, Adila, Hageri, Lümandu, Pihali, Põikma, Rabivere ja Sutlema küla valijad: tel. Valimisjaoskondade moodustamine 51908308. Lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus § 10 lõikest 1 ja 2, Prillimäe aleviku, Angerja, Pahkla, Salutaguse ja Urge küla va- KOHILA VALLAVALITSUS 1.3. Valimisjaoskond nr 3 lijad: tel. 58046334. MÄÄRAB: Valimisjaoskonda kuuluvad: Prillimäe alevik, Angerja, Pahkla, Sa- Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, tea- lutaguse ja Urge külad. vitab ta Teid taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest. 1. Moodustada Euroopa Parlamendi, Riigikogu, kohaliku omava- Jaoskonnakomisjon ja hääletusruum asuvad eelhääletusel ja vali- Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnako- litsuse volikogu valimiste ja rahvahääletuste läbiviimiseks Kohila miste päeval Prillimäe Lasteaias Põnnipere, Lasteaia tn 7, Prillimäe misjoni liiget, kes saabuvad Teie asukohta. valla haldusterritooriumil 3 valimisjaoskonda alljärgnevalt: alevik, Kohila vald, Raplamaa. Te annate hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääle- 1.1. Valimisjaoskond nr 1 2. Määrata valimisjaoskonnaks, kus valijad saavad hääletada väl- tavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. Valimisjaoskonda kuuluvad: Kohila alev, Aandu, Kadaka, Lohu, jaspool oma elukohajärgset jaoskonda, valimisjaoskond nr 1. Pärast hääletamissedeli täitmist murrate Te sedeli kokku ning Loone, Masti, Mälivere, Pukamäe, Rootsi ja Vilivere külad. 3. Määrata valimisjaoskonnaks, kus saavad hääletada valijad, kelle lasete selle hääletamiskasti. Jaoskonnakomisjon ja hääletamisruum asuvad eelhääletusel Kohi- elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Kohila valla täp- Kui Te olete taotlenud kodus hääletamist, kuid lähete ise hääle- la Vallavalitsuses, Vabaduse tn 1, Kohila alev, Kohila vald, Rapla- susega, valimisjaoskond nr 1. tamisruumi hääletama ajal kui jaoskonnakomisjoni liikmed läksid maa ja valimiste päeval Kohila Gümnaasiumis, Kooli tn 1, Kohila 4. Määrata Kohila valla valimiskomisjoni asukohaks Vabaduse tn alev, Kohila vald, Raplamaa. 1, Kohila alev, Kohila vald, Raplamaa korraldama kodus hääletamist, ei lubata Teil hääletada enne jaos- 1.2. Valimisjaoskond nr 2 5. Tunnistada kehtetuks Kohila Vallavalitsuse 27.04.2009 määruse konnakomisjoni liikmete tagasitulekut. Valimisjaoskonda kuuluvad: Hageri alevik, Aespa alevik, Va- nr 12 “Valimisjaoskondade moodustamine” punkt 1. na-Aespa, Adila, Hageri, Lümandu, Pihali, Põikma, Rabivere ja 6. Määrus avalikustada Kohila valla kantseleis ja Kohila valla ko- Sutlema külad. duleheküljel Jaoskonnakomisjon ja hääletusruum asuvad eelhääletusel ja vali- 7. Määrus jõustub 30. augustil 2013.a. Hääletamissedeli kehtivus miste päeval Hageri Rahvamajas, Kohila tee 18,Hageri alevik, Ko- hila vald, Raplamaa. Heiki Hepner Anu Suviste Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe te- Vallavanem Jurist vallasekretäri ülesannetes ma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija ei ole füüsilise puude Eelhääletamine elukohajärgses valimisjaoskonnas tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel Kõik valimisjaoskonnad on eel- • pensionitunnistus on kandidaatide nimekiri. Se- Kui Te hääletamissedeli riku- ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse vali- hääletamiseks avatud kuuen- Iga valija hääletab ise ja keda- delile kirjutate ühe kandidaa- te, on Teil õigus saada jaoskon- misringkonna kandidaat. dast päevast enne valimispäeva gi teist selleks volitada ei saa. di registreerimisnumbri, kelle nakomisjonilt uus sedel. Riku- Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defekti- kuni kolmanda päevani enne Elukohajärgse valimisjaos- poolt Te hääletate. Rahvahääle- tud sedel tuleb tagastada jaos- ga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. valimispäeva, s.o esmaspäevast konna asukoha saate Te teada tusel on hääletamissedelile kan- konnakomisjonile. Kui Te ole- Valija peab rikutud, defektiga või kasutamata hääletamissede- kuni kolmapäevani valimis- valijakaardilt, mida jaoskon- tud hääletamisele pandud küsi- te hääletamissedelile juba mär- li tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissede- päeva eelsel nädalal. Hääleta- da hääletamiseks kaasa võtta ei mus või seaduseelnõu nimi ja kinud oma otsustuse, tuleb see lile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne da saab alates kella 12.00 päeval ole vaja. lahtrid jah ning ei, millest Teie enne jaoskonnakomisjonile ta- sedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole kuni kella 20.00-ni. Elukohajärgsel eelhääletami- poolt eelistatu tuleb märgistada gastamist läbi kriipsutada nii, et loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse va- Valimisjaoskonda minnes sel on kõik hääletamistoimin- ristiga või mõne muu arusaada- otsustus ei ole loetav. lija juuresolekul märge “tagastatud” ja sedelit hääletamistulemuste võtke kindlasti kaasa isikut gud sarnased valimispäeval va märkega. Hääletamissedelit ei tohi hää- kindlakstegemisel ei arvestata. tõendav dokument. Isikut tõen- hääletamisega. Komisjoni liik- Pärast hääletamissedeli täit- letamisruumist välja viia. Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. davad dokumendid on näiteks: mele tuleb esitada isikut tõen- mist tuleb see kokku murda e-hääletamise juhend: Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: • isikutunnistus (ID-kaart) dav dokument. Valija annab ja esitada jaoskonnakomisjoni http://www.vvk.ee/valijale/ 1. millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit; • Eesti kodaniku pass valijate nimekirja hääletamisse- liikmele, kes paneb sedeli välis- e-haaletamine/ 2. millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimis- • diplomaatiline pass deli saamise kohta allkirja. küljele pitsati jäljendi. numbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; • meremehe teenistusraamat Hääletamissedel tuleb täita Seejärel lasete sedeli ise hää- 3. millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on pa- • juhiluba hääletamiskabiinis, mille seinal letamiskasti. randatud või; 4. millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole Eelhääletamisele saad tulla ka koolibussiga. Jälgi sõidugraafikut! loetav. Oktoober 2013 VALLAELU 3 Siin on mul hea elada! Kuldne sügis ning

Inna Laanmets postikate asumi kogukonnaüri- Tallinna maja, Kohila mõis kõr- inimeste ükskõiksus Tööstuse ja Posti tänava elanik tuste jaoks. Plaanisime seda esi- valhoonetega, vana tallikas uju- algselt just oma asumit tutvus- miskohaks ning säilinud vana Aivar Vaas Miljöö on toorlaen prantsuse vest ja see keskkond ongi see, tavate materjalide koostami- postimaja. Uuritud on ka vab- komissar keelest. Sõnale lien „koht” on li- mis meid mõjutab ülejäänud seks. Siis aga selgus, et 20. sa- riku puutöökoja, mõisa vinkel- Kohila piirkonnavanem satud mi „keskel”. Algselt ladina eluks. jandi väärtuslikku arhitektuu- aida, tall-tõllakuuri lugu ja kõi- keelest locus ja medius. Kokku 2007. aastast tegeldakse ri planeeritakse detailsemalt ke seda püüame tutvustada ka tuse tänaval. Et laps ei peaks saame seega „keset kohta”, ees- Muinsuskaitseameti eestvõttel kaardistada ning et see praegu järgnevatel POSTFESTIdel, kui teed ületama, saab auto peata- tipärasemalt „keskkond”. 20. sajandi (1870 – 1991) arhi- ebaõiglaselt Plätsburgiks hüü- jõudu ja huvilisi jätkub. da ka vajalikul teepoolel, ise hil- Miljööväärtus, see on inime- tektuuri inventariseerimisega. tud paberivabriku tööliselamu- Kavandamisel on juba ka jem auto ringi keerates kasvõi sed ja inimsuhted. Miljööväär- Meie vallast on äramärkimist te asula seal täpsemat uurimist kevadine üritus KomPOST. keskväljakul asuval ringliiklu- tuslik ala võib seega olla tervik- leidnud Kohila raudteeasula, ja kaardistamist leiab. Oleme saanud kokkuleppe val- sega ristmikul. lik piirkond (asum), mille pu- raudteejaam (mida meil enam Nüüd on meil olemas Kohi- lavalitsusega, et kevadel aru- Meeldiv on vaadata koo- hul võib defineerida teatud hul- ei ole), vabriku tööliselamud ja la paberivabriku tööliselamute tame koos, kuidas jätkata ga- limaja juures olevat jalgratta- ga omadusi. Ja neid püüan siin- elamu Tööstuse 29, gümnaa- kaardistus ja ka autori soov, et raažide ja kuuride kasutamist Uskumatult kena suvi on saa- hoidjat – jalgrattad kenasti lu- ja ala heakorrastamist Posti nud läbi ning kätte on jõudnud kustatud. Vaid mõni üksik on tn. elamute ning jõe vahelisel värviderohke sügis. Alanud on ilma lukuta. Vastupidine pilt alal. Plaanime õppepäevi puu- uus kooliaasta. Tänan kõiki liik- aga avaneb hilisõhtul, öösel rin- de lõikamise, jäätmete sortee- lejaid mõistva suhtumise eest! gi liikudes. Enamuse korterma- rimise ja kompostimise alal. Ka Minul on lapsi autoga koo- jade juures sõna otsese mõttes premakultuur aiapidamises on li toovatele lapsevanematele et- vedeleb erinevaid lukustama- huvitav teema ja … tepanek – palun algatage kam- ta jalgrattaid. Mõni seina najal, Nii saamegi koos mõeldes ja paania allkirjade kogumiseks mõni lihtsalt külili – vali ainult tegutsedes säilitada mitte ainult koolimaja ümberehitamiseks. mudel ja värvus ning vii mine- arhitektuurilist osa, vaid veel Ümberehituse tulemusel peaks ma. Ma olen muidugi tänulik, suurem väärtus on siin elavate- saama sõidutada ringteed pi- et hoolitsetakse selle eest, et pole inimestele ajalooline, emot- di lapse kohe klassi ukse juur- litseil ikka tööd oleks, kuid kut- sionaalne ja elukeskkondlik as- de nagu kiirsöögikohas. Siis ei sun siiski inimesi oma vara suh- pekt. tohiks jalgsi kooli tulijatel ning tes hoolsamad olema. Pole palju paiku, kus keegi autodel olla koolimaja ees hom- Kuna kätte on jõudnud pime naabritest saadab sind hommi- mikuti enam tohutut sibamist aeg, siis - hankige endale helku- kul hea sõna kaasa hüüdes tööle ega sagimist. rid. Kehtiva Liiklusseaduse koja õhtul kohtad teist, kellelt esi- Kuniks seda ümberehitust ei haselt peab ka asulas jalakäijal mesed uudised päeva jooksul ole tehtud, siis soovitan kasuta- olema helkur. Helkur on Teie toimunust kuuled. Saad laenata da varianti lasta laps autost välja kõige odavam elukindlustus. soola või muna, kui pannkoogi bussijaama juures oleva jalakäi- Kuna puudelt langevad le- küpsetamine pooleli, kütad ah- jate silla juures, Kooli tänava al- hed ning sõidutee on tihti märg, Foto paberivabriku korstna otsast, aastatest 1966-1969. Posti 4 (pildil) ehitati 1966, järg- ju ja pliiti oma ning ilma soovi guses Vabaduse tänaval (endi- siis tuletan liiklejatele meelde, et mine maja oli Posti 6 (pole pildil) 1969. järgi, aiamaa annab oma toma- Foto erakogu. se vallavalitsuse hoone juures) mootorsõidukite pidurdustee- ti, kurgi ja muu, pööningul kui- või Kapamänniku ääres Töös- konnad pikenevad. kohal avada oma asumi – Töös- siumihoone, pastoraat, mõned sellest võimalikult palju teataks. vatad pesu ja moosid-seened tuse ja Posti tänava kohta. tüüpelamud Salutagusel ja Pril- Pole ju mõtet teha uuringut säilivad keldris. Sel suvel tuli lõplikult selgus, limäel (selliseid on ka Kohilas), lihtsalt lauasahtlisse või riiuli- Vaata ring oma asumis ja Taas on võimalus taotleda et keskkond, milles elanud olen Lohu jaama juures olev elamu le. Nii ongi mõte tutvustada ok- kindlasti on Sulgi oma asumist ja täna elan, on niivõrd väärtus- ning Pahkla koolimaja. toobrikuus toimuval üritusel huvitavat teistele rääkida. Nagu ID-kaarti oma kodukohas! lik, et sellest tuleb rääkida. Rää- 2011. aastal võtsime hulga POSTFEST meie asumi ajalu- igal külal on oma lugu, nii on ka Lääne Prefektuur pakub kõigile, kel ID-kaarti pole või see hak- kida sellest, mida teame ja uuri- Posti tänava vabatahtlikega et- gu ja ka uusi planeeringuid, mis Kohilas alevis omanäolisi asu- kab aeguma, võimalust taotleda isikutunnistust mugavalt oma da ning talletada, mida veel ei te jõeääre puhastamise ja sa- seda asumit puudutavad. meid, mille tutvustamine teiste- kodukohas. ID-kaardi taotlust saab esitada 25. oktoobril 2013 tea. Kõik me tuleme lapsepõl- mal aastal saime 64 eurot vallalt Lisaks on meie asumis ka le kindlasti huvi pakub. kell 10–12 Kohila vallamajas (Vabaduse 1). Sel päeval saab fotosid teha ja vastavat ankeeti täita kohapeal. Võtke kindlasti kaasa kehtiv isikut tõendav dokument! Rail Baltic maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja • Taotlemiseks vajalikud dokumendid: keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik • taotlusankeet • isikut tõendav dokument; väljapanek ja muutunud avalike arutelude toimumisajad ja -kohad. • üks värvifoto mõõtmetega 40x50 mm; Rapla Maavalitsus annab teada, et muutunud on mitmed Rail Baltic maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonna- • riigilõivu (24,28 €, alla 15- aastased isikud, puudega isi- mõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalike arutelude toimumisajad ja -kohad. kud ja üldtingimustel vanaduspensioni ikka jõudnud isikud 6,39 €) tasumist tõendav dokument 2.-30. septembrini 2013 toimub maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade, keskkonnamõju strateegilise hindamise prog- NB! Riigilõivu palume tasuda eelnevalt internetipangas või rammi ning võrreldavate trassialternatiivide avalik väljapanek. Materjalid on digitaalselt kättesaadavad aadressil www. postipangas. railbaltic.info ning paberversiooniga on võimalik tutvuda tööajal maavalitsuses ja trassialternatiivide asukohtadesse jääva- tes kohalikes omavalitsustes. Tasumine pangaülekandega Saaja nimi: Rahandusministeerium; Planeeringu lähteseisukohad kirjeldavad kavandatava raudtee iseloomu, annavad ülevaate, mida kujutab endast planeeritav Saaja konto: 221023778606 (Swedbank) või trassikoridor ja kirjeldavad planeeringu ajakava ning planeeringuprotsessis osalemise võimalusi. Sarnaselt on KSH prog- 10220034796011 (SEB) ramm alusdokumendiks KSH edasisel läbiviimisel, kirjeldades mõjuvaldkondi, mida on vajalik analüüsida. Dokumentidele Viitenumber: 2900081994 on lisatud tugiplaan trassikoridori variantidega, mille analüüs ja võrdlemine algab oktoobris. Selgitusse märkige isiku nimi ja toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasuti. Ettepanekuid lähteseisukohtade ja KSH programmi täiendamiseks saab esitada Rapla Maavalitsuse postiaadressil (Tallinna mnt 14, 79513 Rapla) ning e-posti aadressidel [email protected] või [email protected]. Palume kindlasti eelnevalt (kuni 18. oktoobrini) registree- rida vallavalitsuse telefonil 4894760 või [email protected] Lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikud arutelud toimuvad: Järgnevatel aastatel lõppeb korraga ligi poole miljoni passi ja ID-kaardi kehtivusaeg, mille tõttu pikenevad nii teenindustes 1. Rapla valla ja maakonna ühine avalik arutelu toimub 07.10.2013 kell 18.00 (asukoht Rapla Maavalitsus - Tallinna mnt 14, ootejärjekorrad kui ka dokumendi kättesaamise aeg. Kontrol- Rapla) lige aegsasti oma dokumentide kehtivusaega ning taotlege uus soovitavalt 6 kuud enne kehtivusaja lõppu. 2. Kehtna ja Järvakandi valdade ühine avalik arutelu toimub 08.10.2013 kell 18.00 (asukoht Kehtna Põhikooli II korruse Isikutunnistus ehk ID-kaart on Eesti kodaniku ja Eestis pü- saal - Staadioni 16, Kehtna) sivalt elava Euroopa Liidu kodaniku kohustuslik isikut tõendav 3. Raikküla valla avalik arutelu toimub 09.10.2013 kell 18.00 (asukoht Raikküla Valla Vabaajakeskus (Lipa kool) - Lipa dokument. Euroopa Liidu piires saavad Eesti ja Euroopa Liidu küla) kodanikud ID-kaarti kasutada ka reisidokumendina. Täpsemat infot kõikide dokumentide taotlemise (sh taotle- 4. Märjamaa valla avalik arutelu toimub 10.10.2013 kell 18.00 (asukoht Valgu Põhikool - Valgu küla) mise võimaluste ja taotluse esitamise) kohta on võimalik saada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee rubriigist 5. Kohila ja Juuru valdade ühine avalik arutelu toimub 11.10.2013 kell 18.00 (asukoht Kohila Gümnaasium – Kooli 1, Ko- teenused, e-posti aadressil [email protected] või in- hila) fotelefonil 612 3000. 4 HUVIHARIDUS Oktoober 2013 Kohila Keskkonnahariduse Turvaline ja hea enesetunne sportimisest Keskuse suvistest tegevustest Aage Õunap Eesti Lasterikaste Perede Looduses koos targaks – nii lased osalesid juuli alguses Ko- tatakse ehitus- ja viimistlus- kui jõuga laagri organiseerimi- Liidu president kõlab Kohila Keskkonnahari- hila Vineeri haridussõbrali- materjalide tootmisel, mööb- sele kaasa. duse Keskuse moto. Seda jär- ku emafima Latvijas Finierise li valmistamisel, aga seda sisal- Valminud on Rabivere ra- Suur osa Euroopast, seal- gides on 2013. aasta suvel toi- poolt igal aastal Baltimaade põ- dub väga palju ka juuksehool- ba tutvustav virtuaalõppe- hulgas ka Eesti, seisab sil- munud mitmeid looduses õp- hikooli õpilastele korraldataval dusvahendites. keskkond mitsi väljakutsega – kuidas pimise üritusi, mida kõiki fi- võistlusel Green Class (Zalā Tulevikus võivad autode Kohila Keskkonnahariduse tulla toime järjest vanane- nantseeris Keskkonnainves- Klase). Võistlus algas tegelikult põhjad olla toodetud kasevi- Keskusel on valminud koos- va rahvastikuga? Tööeali- teeringute Keskus. juba veebruarikuus, kui kahek- neerist. töös Naturewalk OÜga Eesti Kohila Gümnaasiumi loo- sandate klasside õpilased alus- Kokkuvõttes esimese kol- soid ja Rabivere raba tutvustav se elanikkonna hulk kaha- dussuuna looduslaager tasid uurimuse „Kask ja selle- me hulka me ei jõudnud, aga virtuaalõppekeskkond, kus an- neb ja lapsi sünnib järjest Kohila Gümnaasiumi õpi- ga koos elavad liigid ning nen- projektis osalemine andis hul- takse ülevaade soo arengufaa- vähem. Seda olulisem on laste tarkusekogumine algas de kohastumus aastaaegade- galiselt keskkonnaalaseid tead- sidest, tutvustatakse rabas kas- hinnata peresid, kus kas- juba augustis, kui 28 loodus- ga“ läbiviimist Edith Maasiku, misi, häid emotsioone ning vavaid taimi ja seal elavaid loo- vab neli, viis või enam last. suuna õpilast uuris Hiiumaal Kadi Adleri ja Margit Pikk’i ju- koostöökogemusi. Jääme oota- mi. Õppekeskkonna peaees- Neid ühiskonnas esile tõstes, eeskujuks seades ning nen- loodust. hendamisel. ma juba järgmise võistluse põ- märgiks on toetada põhikooli Karin Poola juhendamisel Kohila Vineeri korralda- nevat teemat. riikliku õppekavas teema „soo de heaolu pärast muret tundes on võimalik demograafili- läbiti Suuremõisa pargi õppe- tud metsaistutuspäeval mai- 5.-7. juunil toimus Rapla elukeskkonnana“ õpet, aga sa- ne talv üle elada. rada, kus kasvavad vanad ja kuus saime teada, et võistlusest maakonna keskkonnaalane mas presenteerida meie piir- Eesti Lasterikaste Perede Liidu liikmesorganisatsiooni- väga huvitavad puud: jaapani võttis osa pea kolmkümmend seminar-laager õpetajatele ja konna väga kaunist ja avasta- desse kuulub üle 1200 nelja või enama lapsega pere. Suur ja euroopa lehis ning 1,5 meet- kooli ning meie võstlustöö õpilastele misväärt loodust. Õppekesk- osa neist tuleb oma igapäevaeluga ilusti toime. Samas lei- rise läbimõõduga valgenulg. oli eelkonkursil saavutanud Koostöös Rapla maakon- kond sisaldab palju atraktiiv- dub ka neid, kelle jaoks on kõrvaline toetus suureks abiks. Palade Looduskoolis läbiti õp- peprogramm „Hiiumaa maas- Kusjuures rahaline abi ei ole siinjuures kaugeltki primaar- tikud“. Laagri jooksul tutvu- ne. ti kivimajas erinevate kivimi- Näiteks sügisel tuleb lisaks lasteaiale või koolile mõel- tega ja kivide kasutusvõima- da ka sellele, mis trennis või huviringis laps käia saaks. lustega. Otsiti kirjelduste järgi Trennitasudele lisanduvad ka väljaminekud spordiriiete- kivistisi ja joonistati neid, kü- le ja jalatsitele. Ühel hetkel, kui laps on saavutanud teatud lastati Tahkuna piirkonda, kus on suurim jugapuude kasvu- taseme, tuleb arvestada ka võistlustel käimisega. ala Eestis ja kus leidub õhuke- Selge on see, et kehaline aktiivsus on positiivselt seotud seks lihvitud liivakive. Esime- vaimse sooritusvõimega. Kasvueas lapsele peaks sporti- sel ööl Kalana puhkekülas pa- mine olema lausa igapäevaseks lahutamatuks osaks, mil- nime üles teleskoobi ja vaatasi- le pealt kokku hoida ei tasu. Ilma asjata ei öelda, et terves me Kuud. Mobiili äpi abil leid- kehas püsib terve vaim. sime ka Saturni ja Neptuuni. Interaktiivsed vahendeid ka- Õnneks võib trenne, kus lasterikaste perede võsukesed sutades on põnev õppida. saavad osaleda kuutasuta, täna üle Eesti juba arvukalt lei- Külastasime Ristna Loo- da. Märksa keerulisem on seis varustusega, mis kipub sa- duskeskuse näitust „Mere kau- geli kuluma ja purunema ning millest kiiresti välja kasva- bamaja“, kus eksponeeritak- takse. Nii vutiplatsile kui ka aeroobikatundi on hädapära- se merest korjatud prügi ja är- sena vaja sobivaid jalanõusid, pikka ja lühikest dressi ning gitatakse sellega inimesi oma tarbimis- ja käitumisharju- seda tihti iga-aastaselt. muste üle mõtlema. Käisime Green Classi võistkond. Foto erakogu. Suurperedes on üheks võtmesõnaks jagamisoskus – Urve Merendi juhendamisel omavahel jagatakse ruumi, aega, rõõme ja muresid, vas- Kõpu väikesoodes. Retkel nä- 11. koha. Sellega pääsesime na bioloogia-geograafia aine- seid fotosid Rabivere ja Kõn- tutust ja ka kohustusi. Ka sporditarbed ja –riided liigu- gime nelja lõopistrikku, mis lõppvõistlusele, mis toimus sektsiooniga korraldas Kohi- nu rabast, seal leidub ka meie vad tihti pere vanemalt lapselt nooremale. Kõige tähtsam on isegi kogenud loodusefa- Abragciemsis Lätimaal. Lõpp- la Keskkonnahariduse Keskus valla loodusfotograafide Arvi ei ole poest leitava bränditoote viimane mood vaid soov naatiku jaoks haruldus. võistlusele oli kohale tulnud 5.-7. juunil keskkonnaalase se- Andersoni, Marchello Mitti ja joosta kõrvuti eakaaslastega ning tunda rõõmu sportlikest Õppeprogrammi „Metsad 15 eelvoorust edasi jõudnud minar-laagri õpetajatele ja õpi- Anett Haljasorg’i töid. mere meeltevallas“ metsaret- kooli, kokku 150 õpilast ja 30 lastele. Seminar-laager toimus Õppekeskkonda illustree- tulemustest. Et see pere eelarvele väiksemat mõju aval- ke juhendas Liis Soonik. Imet- õpetajat. Kohila Gümnaasiu- Toosikannu Puhkekeskuses. rivad tekstid on lugenud linti daks, on abi oodatud. lesime Ristna looduskeskuse mit esindasid Kristel Heinleht, Laagris matkati, tehti looduses Rain Simmul. Valmimisele on Eelnevat silmas pidades on Itella SmartPOST koostöös lähiümbruse põlismetsa ko- Kelly Õuemets, Romet Lu- leitud taimedest süüa ja juua, aidanud kaasa Kohila valla val- Uuskasutuskeskuse, Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti Lasteri- gu tema väärikuses ning jõud- kas, Egon Müüripeal, Liisbeth uuriti puid. Õpetajad õppisid lavanem Heiki Hepner, õpeta- kaste Perede Liiduga algatanud Ida-Virumaa ning Põlva- sime läbi erinevate metsatüü- Kuutok, Silver Kukkur, Max Vernier laboriseadmete kasu- jad Edith Maasik, Kadi Adler maa nelja või enama lapsega perede toetuseks kampaania pide välja randa, kus õppisi- Andreas Kosenkranius, Kevin tamist uurimusliku õppe kon- ja Ingrid Oksaar. Kohila Kesk- me ära tundma merihumurit, Kalaus ja Esper Ernits. tekstis ja diskuteerisid loov- konnahariduse Keskus pakub „Uuele ringile!“. Kampaania käigus kogutakse kasutatud, liiv-merisinepit, looduskaitse- Lõppvõistlus oli kahevoo- tööde tegemise teemadel. Kü- alates oktoobrist võimalust kuid heas korras sporditarbeid ja –riideid just lasterikas- aluste liikide III kategooria tai- ruline. Esimene voor nõudis las käis Keskkonnabuss. Reet tutvuda Rabivere rabaga vir- tele peredele. me rand-seahernest ja kurdle- teadmisi kasest ja kasega koos Kristian, Piret Eensoo ja Im- tuaalselt ja seejärel kohe ret- Algatuse eesmärgiks on panna inimesed enda ümber hist kibuvitsa, mis on meie ala- elavatest liikidest ning kase- bi Kõiv juhendasid Toosikan- kejuhi toel ka reaalselt. Täpse- ringi vaatama ning märkama sporditarbeid, millest oma del tulnukas. Pärast õhtusööki puu kasutamisest, meeskonna- nu järvevee vee-elustiku tundma info leiab kodulehelt www. pere lapsed on välja kasvanud ning mis seisavad kasutuse- külastasime Rebastemäe õppe- töö oskusi ja füüsilist vastupi- maõppimist, õpiti koljude ja kohila.edu.ee/khk rada, Kõpu tuletorni, määrasi- davust. Tuli kihutada vineerist nahkade järgi määrama loo- Õppekeskkonnaga saab ta, kuid millest teised lapsed võiksid suurt rõõmu tunda. me Edith Maasiku juhendami- valmistatud eripärastel tõuke- mi ning tehti lähemat tutvust tutvuda aadressil www.rabive- Seekordne kampaania kestab 14. oktoobrini. sel taimi ja nautisime Ristnas ratastel, hoida aja peale kase- ilmavaatlusega. Uudo Timmi re.kohila.edu.ee Kampaania käigus saab kõik sporditarbed, mis mahu- aukudega kive korjates päike- puu asendit, tegeleda fotosün- juhendamisel püüti eluspüü- Projekte juhtis Kirsti vad SmartPOSTi pakiautomaatidesse, just sel moel Uus- seloojangut. Kindlasti oli buss teesi simuleerimisega. gilõksudega väikenärilisi. Toi- Solvak kasutuskeskustesse läkitatud. Sealt edasi jõuavad need ju- tagasi mandrile sõites hulga Võistluse käigus saadi ka mis kalade õpituba, kus sai ka- Kohila Gümnaasiumi ba läbi Eesti Lasterikaste Perede Liidu peredeni, kes hea- raskem kui enne, sest korja- uusi teadmisi. Näiteks oli kogu la püüda, puhastada ja saadud arendusjuht tud kivikuhjad oli vaja ju ko- võistkonna, sealhulgas ka õpe- saagist toitu valmistada. Män- teost rõõmu oskavad tunda. Ühe paki saatmine maksab ju tuua. Rohkem emotsioone tajatele, üllatuseks, et kasepuust giti GPSidega keskkonnamän- ühe euro – summa, mille eest kampaania lõppedes oste- ja pilte selle looduslaagri koh- tehtud vineeri kasutatakse naf- gu, tehti loodusteatrit, õpiti takse väikestele vutifännidele jalgpalle. ta leiab aadressil http://www. tatankerites laeva nö sisemise keskkonnatantsu ja peeti tead- Automaatidesse mitte mahtuvad suusad, jalgrattad ja kohila.edu.ee/khk/index.php/ poole katmiseks ning et kase- mistealast lahingut. Kasutan teised suuremad spordivahendid võib võimalusel ise Uus- portfolio/ vineer sisaldab oluliselt vähem siinkohal võimalust ja tänan kasutuskeskusesse või siis otse meile tuua. 9. juulil osalesime rah- formaldehüüdi kui suitsukala. õpetajaid Annika Saaret, Anu vusvahelisel võistlusel Green Olgu selguse mõttes öeldud, et Roosilda, Kadi Adlerit, Edith Iga heategu jõuab kord ringiga tagasi! Class formaldehüüd on tugeva lõh- Maasikut, Riina Annilot, Kris- Kohila Gümnaasiumi õpi- naga värvitu gaas, mida kasu- tel Vald’i, kes aitasid nii nõu Oktoober 2013 KESKKOND 5 Kaunis kodu Kohila vallas 2013

Kaunis kodu Kohila vallas – Allikjõe kinnistu, Loo- ne küla – Olga ja Alar Kaljund. Kaunis kodu Kohila alevis – Ööbiku 1 – Luule Sulg. Parim heakorrastatud asutus – Kohila Baptistikogudus – Piia ja Viljar Liht. Parim omaalgatuslik heakorrastamine ja haljastus – Ööbiku 1 – Luule Sulg. Silmapaistvalt eeskujulik tarbeaed – Varve kinnistu, An- gerja küla – Valentina Kullerkupp ja Viktor Hramtsov. Parim renoveerimine – Tõnnu kinnistu – Ave ja Vaido Kala. Rahvakultuuri Keskuse eripreemia parimale vaimse kul- tuuripärandi hoidjale – Allikjõe kinnistu – Olga ja Alar Kaljund. Loodusega kooskõlas kujundatud õue eest – Kõrgenõmme Vabaduse 32, Kohila Bapistikogudus Tõnnu kinnistu Pihali külas Suure värava tagant avaneb vana (talu on ehitatud 1906-1909) talu- kinnistu, Loone küla – Malle Heinsalu. Koguduse mitte väga suurele krundile on liikmed eesotsas pastor Viljar Lihtiga lihtsa katusealuse ja turvalise lõkkeplatsi näol loonud hoov koos mitme väärtusliku ja hästisäilinud kõrvalhoonega. Pea- omamoodi oaasi. Hoovi ääristavad lilleklumbid, jaapani aia ele- hoone on renoveeritud, pidades silmas kunagise talu algupärast vä- mentidega kiviktaimlad ning lihtsate lillepeenardega kujundatud limust (taastatud laastukatus, laudis jne). Laste jaoks hoovil on loo- aiasopid. Ühes sellises sopis juhtis metsamehest vallavanem Hei- duslikud mänguplatsid ja puidust atraktsioonid. Alles on hoitud ki Hepner komisjoni tähelepanu suurele pöögile, mis on koguduse kõik, mis siit vanast tervemana säilinud. Nutikast uuskasutusest aias meie kliimas kiiduväärse lopsakuseni jõudnud. Koguduse hea- räägib vana reheahi, mille ümber endisesse rehetuppa on ehitatud korrastatud hoov ühes kirkavärviliste lillepeenardega on eeskujuks köök, reheahju peal aga avatud spetsiaalne lugemis-lesola. Ehtne ja kõigile teistele valla asutustele ja ettevõtetele . kaunis eesti talu.

Allikjõe kinnistu Loone külas Märkimisväärse pindalaga hoovialale sisenedes jääb kohe silma elumaja esisel asuv indiapärane puhketerrass, mis eksootilisele väl- janägemisele vaatamata sobib ideaalselt oma kohale. Kogu elumaja ja kõrvalhoonete ümbrus on kenasti planeeritud ja pidevas aren- gus. Hoonete vahele on kujundatud kiiduväärse kvaliteediga kivi- parkett kattega tee. Muhedana mõjub päikesevari-katusealune, kus puhkekiige kohal rippusid sel päeval kalakuivatusnöörid ühes tuules veiklevate sär- gedega. Kõrvalhoone ja sauna taga asuvat õueala ümbritseb hoo- litsetud maastik, mida ääristavad hästi hoitud iidsed tammed. Tii- gi ääres kasvab maitsekalt valitud ilutaimestik. Hoovi kaunistavad „ajalooga“ taimed, mis toodud vanaema aiast Türilt ning mille säi- limise eest hoolitsetakse. Eripreemia tõi perenaisele pegooniataim kui perereliikvia, mis pärandatud ämmalt miniale ja mille kasva- mise ning kasvatamise lugu kantakse edasi põlvest põlve.

Kivimäe kinnistu Salutaguse külas Välja 26 Kohila alevis Vana talukoha aed on mitmekesine ja suur, lilleklumbid-peenrad Seda kaunist aeda iseloomustab liigirikkus ja läbimõeldud kujun- ääristatud paekividega. Pilku püüab omaalgatuslik haljastus taga- dus. Kohe hakkab silma võimas ronihortenisia, mis paistab kenas- aias, kus lõkke- ja mänguplats hõbekuuskedega ääristatud. Maja ti ära ka tänaval möödujatele. Aias jalutades saab nautida rahulik- ees on uhke elupuude rivi, mis näitab, et eelmise peremehe käte- ku, aastatega väljakujunenud, omanäolist ning jätkuvalt meeleolu- tööd austatakse ning säilitatakse. kat jaapani stiilis aeda, mida kaunistavad huvitavad okaspuuvor- Perenaine märkab vanu asju, neid on kõikjal. On haruldasi esemeid mid (nt kollane korea nulg). Traditsioonilisse aiataimestikku on ja detaile ning vähem ajaloolisi, kuid samas meeleolukaid esemeid. peidetud palju põnevaid taimesorte, mis reedavad perenaise kirg- Eelmisest peremehest jäänud kuurialune on improviseeritud väli- likku botaanikahuvi. köögiks korda tehtud. Ideid taaskasutuseks annab vana uks, millest nüüd on saanud laud. Eraldi kiidusõnu pälvib vankrirataste ja puu- riida abil kujundatud piire. Kõrgenõmme kinnistu Loone külas Vana talukoha uued ehitised on minimalistlikud, sobivad loodus- keskkonda, mida kujundab männimets ja äärmiselt kaunis jõekäär. Korrektne liialdusteta elumaja, terrass, lähedal väike kastidesse pai- gutatud tarbeaed. Kõrvalhoone juures meeldejääv paeaääris ja kenasti kujundatud paeparkett. On näha, et pererahvas eelistab mitte sekkuda looduse loomulikku olemisse ega muuda ümbritsevat maastikku ülemäära tehislikuks.

Varve kinnistu Angerja külas Maja on tänase peremehe lapsepõlvekodu. Aias hakkas perenai- Ööbiku tn 1 Kohila alevis ne nokitsema aga hoopis poja innustusel. Aida seinal on ekspo- Esiletõstmist ja eraldi tunnustust vajab perenaise omaalgatus- neeritud nii vanu kui ka uusi tööristu, et säilitada ka tulevastele lik heakorrastamine ning haljastus majaesisel. Külluslikku ae- põlvkondadele mälestusi möödanikust. Poja lapsepõlve unistu- da, mis mahutatud väikesele tiheasustusala krundile, kaunistab se järgi oma lapsele ehitatud laste mänguväljak paistab kauge- armas tiigisilm koos lopsakate pargiroosidega. Turbaaia osas le ära. Perenaise uhkus on köögivilja aed, mis väärib eraldi esi- paistavad silma uhked rododendronid. Varjulised õunapuude letõstmist, sest nii hoolikalt planeeritud ja korrashoitud köögi- Välja 42 Kohila alevis alused on kujundatud kui erineva taimestikuga omanäolised vilja aeda kohtab harva. Maja taga avaneb kaunis ja avar vaade jõele. Aiakujundusest on nä- saared. Aed „keeb lopsakusest“ ning taimekooslusi on perenai- ha, et perenaise lemmikud on roosid, mille vahelt viib tee jõe äär- ne rikastanud oma vanaemalt saadud talulilledega. de. Jõeääre on pererahvas samuti kenasti heakorrastanud ja avanud Pereneaise sütitav energia annab elujõu põnevatele ilutaimede- vaated vastaskaldale. Vana kasvuhoone vundamendile on kujune- le ning võimsatele roniroosidele, mis aeda astudes kohe pilku Hindamiskomisjoni tähelepanekud vahendas mas iluaed, kus peaosa täidavad loomulikult roosid. püüavad. Eeva Kumberg 6 SELTSIELU Oktoober 2013 Tagasi vaadates Rabivere Külade Külapäevale Kristi Meriloo Alunurm mesiniku tarvikuid, peale naela löömine, vankrirat- Mare Tiitsoo fotod Margit Veskimäe tutvustas rata hoidmine ja palju muud, mil- vimtaimi ja nendest tehtavaid le eestvedajaks oli suurepära- Toredale külapäevade tradit- ürditeesid ning jagati infot ko- ne ja särasilmne päevajuht Pil- sioonile pandi alus veerandsa- duse leiva küpsetamisest. Soo- le Amur. da aastat tagasi, aastal 1988, kui vijad said töötoast ka juuretist, Samuti sai end proovile pan- toimus esimene suurem kokku- et edaspidi ise kodus leiba küp- na kiikingus, millel hoidis silma saamine. setada. Silvi Enden näitas, kui- peal Alvar Meriloo. 25 aasta jooksul on maan- das kodus kohupiima ja juus- Pisemate meelt lahutas ba- tee saanud siledamaks, kää- tu valmistada, Enely Kontson tuut Kaelkirjak ja ratsutada sai nak võib-olla laugemaks, mets- punus soovijatele kauneid pat- poniga. Õhtul toimus oksjon, ki osaliselt maha võetud, ini- se, pärgi ja südameidki juustes- kus külainimesed ja külalised mesi on läinud ja tulnud, hoo- se. Oli avatud ka masaažinurk, said müüa oma käsitööd või va- neid lagunenud ja üleski ehita- kus sai lõõgastuda Ahto Sagori nakraami. tud, kuid meie oma küla – Ra- käte all. Jalga keerutati öötundide- bivere, oli, on ja jääb. Samal ajal oli võimalik Kõrt- ni Rein Kontsoni pilli ja laulu 27. oktoobril 2012 loodi Ra- si-aidas vaadata videoﬁlme eel- saatel. Üllatuseks oli meie kü- bivere külaseltsing, mille liik- mistest külapäevadest ja digi- lapäevale tulnud Annely Ott, med hakkasid üheskoos 17. au- taalset fotonäitust möödunud rohkem tuntud võib-olla Pä- Rabivere algkooli vilistlased (vaasakult): Heino Kalmet, Riho Pungas, Priidik Saare, Avo gustil toimunud Rabivere küla- aegadest. ris Annina, kes astus ka lavale Rammus, Maie Tšelištševa (Tuttenpal), Otto Tuttenpal, Leo Lindve, Kalle Talviste, Ants Tuttenpal, Saima Meresmaa (neiup. nimi), Ene Erberg, Eha Sokk, Jüri Pungas. de külapäeva korraldama. 15.30 koguneti ühiseks ning tegi koos Reinuga mõned Projekti Leader programmi- rongkäiguks Ööbiku taluko- le kirjutas Kirsti Solvak koos- hale, millest saab loodetavasti töös Peep ja Rita Torgo, Kristi küla oma külaplats. Sealt liigu- Meriloo ja Ulvi Pähklemäega, ti rõõmsal sammul, hobuvankri mis meie suureks rõõmuks ka ja puhkpilli saatel, mõisaparki, toetust leidis. kus tervituskõnesid pidasid val- Külapäev algas traditsioo- lavanem Heiki Hepner, endi- niliselt võrkpalliga, kuhu üh- ne Rabivere poiss Kalle Talviste tekokku registreeris neli võist- ja korraldaja Rita Torgo. Kristi konda, mis koosnesid suuresti Meriloo esitas luuletuse kodust. oma küla endistest ja praegus- Esinesid Hageri kooli rahva- test elanikest. tantsijad Riina Annilo juhen- Koguneti meenutushetke- damisel, Maarja Sert ja Tiina teks Rabivere vana külakooli Adamson, Kohila segarahva- lood kaasa. Hommikutundide- Kohila Vallavalitsus, Raplamaa mälestuskivi juures, kus endi- tantsurühm, tantsurühm „Ilus ni keerutas Kõrtsi-aidas plaate Tarbijate ühistu, Saku Õllete- sed Rabivere külakooli õpilased rüht“ ja kantritantsijad Kohi- Ardo Raadik, kes oli kohale tul- has AS, Nerilon, AS Swedbank, Kalle Talviste, Priidik Saare ja last. Line tantsu said soovijad nud suisa Norrast. Valtu Rehvikeskus, Tiia Saart Avo Rammus meenutasid koo- ka kaasa teha. Siinkohal sooviks tänada Photography, Jaani Talu Liha- liaega. Mälestuskivi juures sai Külavanem Allan Ringo kõiki, kes andsid oma panuse tooted, logo autor ja tänukir- pildile 13 endist õpilast. heiskas lipu Maarja Serdi esita- külapäeva toimumisele kaasa jade kujundaja Käthlin Koo- Olid avatud erinevad töö- tud hümni saatel. aitamisel ja kõiki neid inimesi vits, Top Candy, Dunker, Ees- toad. Toimusid erinevad selts- lähemalt ja kaugemalt, kes said ti Pagar, Valge Roos, Saare Tex, Käsitöö töötoas sai Liina kondlikud ja võistkondlikud tulla ning sellest päevast vahva Kersti ja Heli salong, Säästur1, Meresmaa juhtimisel õppida mängud: sangpommi heitmi- ja meeleoluka külapäeva tegid. TradeHouse, Einu Mik, Leo heegeldama ﬁleepitsi, mesin- ne, “kõõrdsilmsete“ jalgpall, Täname: Raplamaa partner- Kalmet ja Sirje Meriloo. duse teabetoas tutvustas Mait võistkondlik suusatamine, aja luskogu läbi Leader programmi,

Aespa külapäevade kokkuvõte MTÜ Aespa Kodu tä- nab kõiki, kes aitasid kaasa meeleoluka suve- lõpupeo korraldamisel Kapa stuudium kutsub 21. septembril Aespa perepargis. 13. oktoober 2013 Südamega olid asja kell 15.00 Tohisoo mõisa. juures Hillar Põld, Lau- Esineb alternatiivsete liikumiste aktivist ri Alviste, Kai Sartakov, Kairi Kontson, Valeri Matvejev, Janne Jürgens, Peeter Liiv Alina Rump, Gunnar loenguga Viita. Tänud ka muu- sikutele bändist „Val- Tervise viis tasandit ged silmad mustale loo- male“ ja hõbehäälsele Loeng on avatud kõigile huvilistele ja on tasuta. Stuudiumi korraldajad on

Evelynile. Kohila Koolituskeskus ja Kohila Vallavalitsus Toimusid erinevad võistlused lastele ja suurtele, vaadata sai va- nade jalgrataste väljapa- nekut ja vikerkaart. Oktoober 2013 REPORTAAŽ 7 Rekkaga Euroopas ehk reportaaž ratastel Milvi Näkk Kaheteistkümnes päev loodust nautida. Asustus pais- asjade käiku mõne minuti võr- Tööd ei ole, ilm pilves, aga tab kiirtee ääres hõre üsna ole- ra. Mõnikord juhtub just vastu- Kaheksas päev ei saja. Lõunaks pääsevad tae- vat. pidi ja kõrvalrada saab varem Õnnitlused vennatütar Trii- valuugid valla ja jääbki sadama. Seekord on tõeliselt kiire liikuma. nule! Väga igav päev, välja ei saa ja nii mahalaadimine - kohale ja ko- No nii! Travemündes haa- Ilm on pilves, 15 kraadi, õn- tuleb leida „tubast” tegevust. he maha. Lõunaks on maasi- gised vahetatud ja Serks peab neks ei saja. Terve pikk päev au- Ristsõnad said ka otsa. kad, vaarikad, jäätis ja kohv. minema Itaaliasse, kuhu mi- tos filme vaadates ja näputööd Lõunaks tuleb sõnum, et Ega sellise kuumaga muud ta- na enam minna ei saa, sest pü- tehes. Kui kauemaks lähen, on õhtuse laevaga saabub haagis, hagi. hapäeval algab kojusõit. Pean mul alati mingi tööriist kaasas, järelikult ootab ees öötöö. Sõidame edasi järgmisse laa- leidma Lübekis endale üheks sedakorda heegelnõel. Koha- Tegime süüa ja Serx läks dimiskohta, kuhu on umbes 60 ööks peavarju. Ööseks jääme likust poest sain lõnga ja teen magama. Üritasin samuti silma km ja jääme ööbima. Õhtul kell Seelandkaile. susse, mis meie perele väga häs- kinni saada, aga kuidas saabki 8 ikka veel 36 kraadi ja tuuleõh- Läbisõit 595 km. ti peale lähevad. Nädal aega ju- õhtul kell 6 uni tulla, kui päeval kugi ei ole... Kahekümne esimene päev ba näpud sügelesid, nüüd on sai lõunauinak tehtud! Jalutasin Läksime natuke jaluta- Hommikul viib Serks mind korras. Ja nii see päev õhtusse siis linna peal ja mängisin arvu- ma linnakese peale, mille nimi Üle Alpide. Foto: Milvi Näkk. Lübeckisse, kus umbes 300 veerebki... timänge. Haiger - ilus saksapärane väike- meetri kauguselt meie auto- Läbisõit 0 km. Õhtul kell 11 stardime di, tagasi tulles tegime “kodus” panin isegi silmad kinni, hirm linn, kus elab väga palju türkla- de vahetuskoha läheduses leia- Üheksas päev Skandinavienkaile haagise jä- suurpuhastuse, seejärel veel ki- hakkas, et ei mahu läbi. Aga si. Linn on ilus oma purskkae- me neljatärnihotelli, mis on ju- Õnnitlused Anneliisile! rele, hommikuks peab jõudma no ja magama! mul on ju superautojuht, läheb vude, pargikeste ja muidugi tä- be kallis, aga tänavale ei saa ju Uus haagis sadamast taha Luxembourgi. Seekord on teine Läbisõit 0 km. igast kohast läbi! navakohvikutega. Suures poes jääda, pollar korjab kohe üles. ja sõit läheb jälle Lõuna-Saksa- auto ka samal marsruudil. Nii Viieteistkümnes päev Jälle laadimine, mis võtab oli mõnus, parajalt jahe, rahvast Meie buss tuleb alles homme. maale Kasseli poole, kus mäed me siis sõidame kahe autoga. Õnnitlused ämmale! üle kahe tunni ning 10,5 ton- õhtuse aja kohta küllaltki palju. Minu tuba asub kuuendal ja orud kaunist vaatepilti paku- Mina muidugi vahelduva Jälle tuleb terve päev koha- ni sügavkülmutatud juurviljaga Läbisõit 593 km. korrusel, padja peal on isegi pa- vad. Koormaks 13,8 tonni sega- eduga magan ja olen üleval, aga peal olla. Täna linna ka ei saa, umbes 20 km edasi, et haagisele Üheksateistkümnes päev kike unelammaste komme. Rõ- kaupa. kui valgeks läks, siis nautisin sest pühapäeval puhkavad ise- täislast peale saada. Arvame, et Õnnitlused tütar Margitile! dult on kolme kanti Lübecki Vesi hakkab põldudel natu- loodust. Vahepeal sõitsime isegi bussijuhid ja transport ei lii- seal on tööpäev juba läbi... Ja nii Täna hakkame laadima linnale väga ilus vaade. Kõik on ke järele andma, nii palju upu- gi läbi pilvede. Nii kõrgelt läheb gu. Poed on samuti suletud, fir- ongi - laadimine homme hom- hommikul kell 6 ja sooja juba valge. Hommikupoole käisin tusi enam pole. Ilm on imelik - tee ja kohati on seda tunda ka mad ei tööta, ainult toitlustus- mikul kell 8. Neli autot juba 25 kraadi. Öösel oli küll sant natuke „jalutamas“ - ristmikult kord pilvi, kord päikest, sekka kõrvades - lähevad lukku. kohad on inimesi täis. Üritan homset ees ootamas. Õnneks magamine, jube palav, kuigi ak- igasse suunda, kuni õige tee ka mõned vihmapiisad. Läbisõit peaaegu 0 km. küll auto kõrval murul päevi- on tiheda heki taga mõnus põl- nad ja katuseluuk olid lahti. Aga üles leian. Seejärel kerge lõu- Sihtkohta jõuame ettenäh- Kolmeteistkümnes päev tada, aga lihtsalt pikali olemine lumaa, tuleb seal „ära käia“, sest mul on hea mees, lubas minul nauinak, duši alla ja jälle jaluta- tust neli tundi varem ja peame Hommikuks jõudsimegi pole mulle kunagi istunud. See- öösel on kontor kinni ja mujale all koikul magada, sest seal on ma. McDonaldsis tegin lõuna- ootama. Koorem, mis tavaliselt kohale ja jääme mahalaadimi- ga läksin jalutama ja ümbrust minna pole... Aastatega on iga- natuke jahedam kui üleval. söögi (minu lemmik - roheline poole tunniga maha võetakse, se ootele... ja ootame 7(!) tundi. uudistama. sugused olukorrad õpetanud Koormaks saime 7,9 ton- salat kastmega) ja õhtuks kut- laaditi autolt maha tervelt kaks Läheme kohalikku tööliste res- Leidsin väga ilusa korrali- ettenägelik olema... ni elektrilisi vidinaid. Täna on suti Serksi töökaaslaste juurde tundi (!) - neil ju aega küll. toranis, sõime praekala juurvil- kult hooldatud metsaraja koos Läbisõit 357 km. meil „reisusihiks Rotterdam“. parklasse grillima - on ju jaa- Uut koormat pole, tööaeg jade ja riisiga. Maitselt oli hea, puhkekohtade ja pinkidega. Seitsmeteistkümnes päev Eile õnnestus ühest väike- nilaupäev. Kolm meest olid ju- on läbi ja nii me õhtule jääme. kala natuke kuiv, aga suhteli- See rada on ilmselt viimase sõ- Ilm ilus, kohe hommikul sest poest saada lõnga ja nüüd ba parklas, aga grillist ei tulnud Läbisõit 481 km. selt kallis - kaks portsu maksis ja ajal tähtis olnud, kuna sildid saame kauba ja tagasi Trave- on mul pikal sõidul vähemalt midagi välja, mehed olid ju- Kümnes päev 16.77. ja mälestuskivi nimedega vii- mündesse. mingi tegevus. ba vindised ja ma läksin hoo- Magatud küll, aeg oleks töö- Jälle on tööaeg lõhki. Kui va- tab aastatele 1940 - 1945. Ühel Tuleb pikk päev täis „pu- Mitu tundi juba sõidame pis poodi. Võtsin 0,1-se brän- le hakata, aga koormat ei ole. hele jääme, on trahv üpris soo- pool rada laius arvatavasti ku- hast“, veidi üle üle 700 km pik- subtroopilises kliimas. Sooja di, McDonaldsist suure kohvi Ootame veel mitu tundi enne lane, aga meie õnneks pole veel nagi mets, mis nüüdseks fir- kust sõitu 16, 4 tonni külmuta- 24, päikest pole, udune, niiske. ja läksin tuppa teleka ette jaani- kui saame marsruudi - Fulda kinni peetud ega kontrollitud. masid täis ehitatud. Teisel pool tud juurviljaga. Lõunaks olemegi Rotterdamis. laupäeva pidama. Päris mõnus ja Milupa piimatööstus. Poo- Koos laadimisega 9 tundi paiknevad viljapõllud. Jalg on juba parem, natuke Hollandis meeldib mulle kõi- oli lebotada... le tunniga saab kauba peale ja kohustuslikku pausi tehtud lä- Lõunal teeme süüa, seejärel võib isegi peale toetada. Sooja ge rohkem, sest siin on jalgrat- Kahekümne teine päev edasi hoopis Hollandisse. heme otsima peatuskohta, sest lõunauinak ja filmide vaatami- 28 kraadi. tasõit au sees. Hakkab sadama Eile jalutades leidsin mõnu- Tee kulgeb jälle üles-alla ja nüüd on nädala töötunnid täis ne ning kuidagi veeretame ka Hollandis piirnevad kõik peenikest vihma, aga vähemalt sa koduaia kohviku, mis on ju- remondi tõttu vasakule-pare- ja see nõuab 45 tunnist puh- selle päeva õhtusse. karjamaad kanalitega, nii et loo- soe on. Varsti jääb vihm järe- ba kella 6-st avatud. Nii ma siis male. Kahju, et raps juba õit- kust. Läbisõit 0 km. made jaoks karjused ja traatae- le ja läheme äärelinna jaluta- senud - need suured põllud on läksingi sinna kohvitama. Ho- Metsloomad on siin vä- Kuueteistkümnes päev du püstitada pole vaja. Teed on ma. Ka siin on väga palju türk- tellis oleks pidanud toitlusta- õitsemise ajal väga ilusad. Nüüd ga hästi „kasvatatud“ - neile siin väga head. Autojuhid ütle- lasi ja mustanahalisi. Leidsime paraku kõik ühtlane roheline. Õnnitlused tädipoeg Reinu- mise eest veel eraldi maksma ja on tehtud üle kiirtee põõsaste- le! vad - Euroopa parimad. mitmesaja meetri pikkuse ma- see oli ikka väga kallis. Pererah- Esimene niide on samuti teh- ga kaetud eraldi sillad. Kas nad Sõit koos kohustuslike pea- ja, mis poode täis pikitud. Rah- tud, kenad heinapallid põldude Kaks päeva juba seistud, aeg vas oli väga lahke, kohvi kõrva- neid ka kasutavad, ei tea. tustega sujub hästi ja nagu ik- vas on lahke, alati juhatatakse peal järgmist korda ootamas... tööle hakata, aga üle tee laa- le ka soojad saiakesed. Peatume Kuehne Nageli ka umbes 60 km enne Lübeckit kui midagi vaja üles leida. Öömajale jääme peaaegu dimiskohas öeldakse, et meie Kohvi joodud, läksin park- platsil. See firma on Soomes hakkab peale - teede ja silda- Jäime ööbima. mahalaadimiskoha väravasse, koormat ei saa - tulge kahe tun- lasse. Kuna bussi ei olnud, ja- peamine tööandja ja neil on de remondid, „staud“ jne. Uh, Läbisõit 397 km. sest koorma saab maha alles ni pärast. lutasin veel natuke. Lõuna pai- Euroopas mitmeid kontoreid. jõudsime siiski õigeks ajaks sa- homme hommikul kell 6. Igavesti suur laadimisplats Kahekümnes päev ku saabus buss, vahetusautoju- Läbisõit 752 km. Läbisõit 465 km. (umbes meie Kohila staadioni damasse! Õnnitlused Luulele! hid pakkisid oma träni kokku Neljateistkümnes päev Nüüd peale pikka tööpäeva Tänane hommik algab vä- ja algas umbes 22 tunnine sõit Üheteistkümnes päev suurune), aga minu vasak jalg Tuleb pikk päev kohapeal. sööma ja magama. ga vihmaselt. Otsime laadimis- tagasi koju. Kaup varakult maas, sõida- leidis ainukese augu ning olin- Parklas on ruumi palju, aga õn- Läbisõit 754 km. kohta. Siin Rotterdami sadama- Et oli oli jaanipäev, nägime me 9 km kaugusel asuva pea- gi pikali nagu kirjamark. Olin neks on ka põõsaid ja natuke rajoonis on neid ju sadu ja ena- õhtul Poolas väga palju lõk- lelaadimiskoha poole. Seal 22,3 nii õnnetult astunud, et jalg va- Kaheksateistkümnes päev tonni sügavkülmutatud mahla- metsakest selle ääres. Hommi- lutab terve päeva. Jälgin, et var- Ja jälle uus tööpäev. Sada- mus lausa mere kaldal. ketulesid. Ma ei teadnudki, et sid autole ja tagasi Travemün- kul sõime kõhu täis ja läksime bad ikka liiguksid. Määrisin ja- mast haagis taha ja läheme- Saame jälle sügavkülmuta- poolakatel ka see komme on. desse, sadamasse. jalutama. Leidsime bussipeatu- la Diclaciga kokku, aga sidet ei gi - seekord Lõuna-Saksa- tud mahlasid, seekord suurtes Õhtusöögi paigaks on auto- Ilm on imelik - pilves ja ei ole se ja veerand tunni ning kahe olnud. Serku andis ühe T-sär- maale. Koormaks 19,9 tonni 200-liitristes tünnides, mis tu- juhtidel Poolas kindel koht, kus ka, sooja 20 kraadi. Minu jaoks euro eest olime Luxembourgi gi, millest sain korraliku side- pergamentpaberit Soomest. leb laadida erineva tempera- nad alati käivad ja kus neil oma algab jälle igav tee, mis mööda kesklinnas. Linn, kus ma enne me lõigata. Jalale toetuda igata- Alguses taas teede remon- tuuriga +4 kraadi ja -16 kraa- lemmiktoidudki välja kujune- lauskmaad kulgeb ja mis palju- käinud polnud, on puhas, ilus hes ei saanud, tuleb anda rahu did, sildade ehitused, „staud“... di. Sel puhul pannakse haagi- nud. Minul on selleks guljaš. kordsete sõitude tõttu üsna tut- ja suur - üks pood teise otsa, - ehk paari päevaga saab korda. Jalg on mul juba päris kobe, ses vahesein vahele ja külmik Vastu hommikut Leedus ja tav tundub. kõige rohkem on aga vabaõhu- Seniks saab mu liikumist lon- liigese kohalt veel valus, aga pi- töötab kahel erineval tempera- Lätis oli teede ääres näha ka eil- Põhja-Saksamaal on kiirtee kohvikuid ja -restorane. Kõik- kamiseks nimetada, kuid kus dev määrimine ja kinni sidumi- tuuril. Tünnid on väga erineva- seid poolpiduseid inimesi. äärne üldiselt lage, ainult põl- jal uudistavad turistid. Parke on parata - kuninglikus asutuses ne on hästi mõjunud. Kuigi üle- tes toonides, ilmselt iga mah- Kuna mõlemad autojuhid lud ja sekka natuke metsa. Hal- vähe näha. Kel tahtmine min- tuleb ju ikka käia... eile oli ehmatus suur, kui astu- la jaoks oma värv. Meie „mar- olid Haapsalust, siis tegin ma lid hobused, kollased lehmad, na vanalinna, mis 1994. aastast Kui oleme juba neli tunda ei saanud. Kiirabi siiski kut- giks“ said rohelised. Väikesed vahepeatuse klassiõe juures. lambad...Saime ka „lumesadu“, kuulub UNESCO maailmapä- di oodanud, antakse korraldus suma ei hakanud, sest varbad tõstukid siblivad nagu sipelgad Varsti tuli Gertu mulle järele ja mis kohati üsna tihe - paplite randi nimistusse, siis kirikute sõita Belgiasse. Vot nii! Pool ju liikusid ja longates sain edasi ringi, aga kohvipaus on püha. sain lõunaks koju. Ole kus ta- alleed langetasid oma õisi. Täna järgi leiab selle alati üles. Tun- tööpäeva jälle raisus. Kuid ega ka. Tuleb lihtsalt talle rahu anda Kui kell kukub, jääb laadimine had, aga kodus on ikkagi kõi- oli jälle hea päev, pesime auto dub, et vanalinnad on Euroo- ise ju valida saa, tuleb teha, mis nagu ütles Karlsson. pooleli ja autojuht ootama. ge parem... ära ja saime ka ise duši all käia. pas kõik üpris sarnased. öeldakse. Teist päeva on juba 30-32 Paberite kordaajamisele ja Kokkuvõtteks oli minu puh- Igas peatuskohas sellist võima- Sattusime meie mõistes täi- Belgias on väga palju kuus- kraadi, kohati isegi 36. laadimisele kulus kokku kolm kus ilus ja huvitav. Ja järjekord- lust ju pole ja nii tuleb ära ka- kale, kus müüdi isegi Ees- ki ja tundub et neid on ka palju Siin Kasseli kandis on teed tundi. Pealelõunal tuleb lõpuks selt ma veendusin, et see töö ei sutada kohad, kus end värsken- ti kroonisente. Kahjuks ei kü- erinevaid sorte, mis justkui sa- tõesti väga suurte tõusude ja ka päike välja. ole kerge - rekkameestel on kas da saab. sinud, palju maksavad. Ena- ludena erinevatel aegadel spet- langustega, erinevalt Tirolist, Need „staud“ pakuvad ise- raudsed närvid või pole neid Ööseks läksime jäl- mus kaupa on majapidamisest siaalselt istutatud. Avarii tõt- kus liiklemine sildade ja tunne- enesest väga huvitavat vaatepil- üldse. Ootamine, liiklus, teed, le Küknitzisse, oma väiksesse – metallist, klaasist, kristallist. tu saadekase meid läbi Brüsse- litega sujuvaks muudetud. Aga ti. Mõni autojuht on kohe väga manööverdused! bensukasse. Palju on ka ehteid. Jalutasime li äärelinna. No on see ikka sõit, mäed on tõeliselt ilusad, po- närviline ja sõelub pidevalt ra- Kokku sõitsin kodust kodu- Läbisõit 538 km. sel viluvõitu päeval mitu tun- tänavad on nii kitsad, et kohati le aegagi muud teha, kui ainult dade vahel nagu kiirendaks see ni umbes 12000 km. 8 HEAKORD Oktoober 2013 Liitumisest Kohila Teede hooldus 2013/2014. a talihooajal Argo Luik Riigiteede talihoolde teosta- ühisveevärgi ja abivallavanem mise eest vastutab Rapla maa- konnas Leonhard Weiss Viater Kohila vallas teeb talihoolde Ehitus AS, kelle poole saavad -kanalisatsiooniga töid 2015. aasta kevadeni keh- elanikud pöörduda ööpäeva- tiva lepingu alusel TÜ Šeiker. Madis Maddison selt telefoni teel 5149231või e- projekti juht Lepingu kohaselt tehakse lu- posti kaudu [email protected] või metõrjet vallale kuuluvatel tee- Maanteeinfo telefoni 1510 kau- Kohilas on 2012 aasta sügisest Kohila reo- del, lepingu alusel avalikuks ka- veekogumisala veemajandusprojekti tulemu- du. Metsateid hooldab vasta- sutamiseks määratud erateedel valt vajadusele Riigimetsa Ma- sena loodud igale elamukinnistule võimalus ja nendel erateedel, mille hool- liituda ühisveevärgi (333 uut liitunud leib- jandamise Keskus (RMK), kuid damiseks on vallavalitsuse kor- neil ei ole kohustust teedel tali- konda) ja/või –kanalisatsiooniga (548 uut lii- raldus. tunud leibkonda). Projekti planeerimisel teh- hoolet teha. Lumetõrjet teostatakse Ko- Kui soovite lumetõrjet teha tud prognoosi kohaselt peaks Kohilas 2013 hila alevis alates 5 cm ja ülejää- aasta lõpuks olema ühisveevärgiga liitunud 200 uut leibkonda ja erateedel või platsidel, mida vald nud vallas alates 8 cm paksuse kanalisatsiooniga liitunud 402 uut leibkonda. Seisuga 25.09.2013 ei hoolda, siis leiate vallavalitsu- Foto: Argo Luik oli selle kahe aasta jooksul ühiskanalisatsiooniga liitunud 295 uut lumekihi tekkimisest hiljemalt sele antud kontaktidest järgmi- leibkonda. 24 tunni jooksul peale lumesa- sed teenuseosutajad: Tasuta teehoolduse saavad sel vallapoolset talihooldust, ei ju lõppemist. • Kohila alev – Grafo OÜ, Gri- vaid valla elanikud pea esitama uut avaldust, kuid Kohila alevi kõnniteedel, Kohila Vallavalitsus sõlmib peavad tagama avalduse ra- gori Dementjev, tel 5340 7471, kergliiklusteedel ja parklates jätkuvalt eratee omanikega tee huldamise eelduseks oleva- teostatakse lumetõrjet alates 5 [email protected]; avaliku kasutamise lepinguid te tingimuste täitmise (vt ülal- cm paksuse lumekihi tekkimi- • Kohila alev ja vald – Bestkop ja ootab omanike avaldusi era- pool). Vastasel juhul on vallal sest 12 tunni jooksul reeglina OÜ, Aivo Ladoga, tel 5378 teedel tasuta lumetõrje tegemi- õigus talihoolde tegemine pea- ajavahemikul kell 22:00-08:00. 5222, [email protected]; seks. Avaldus rahuldatakse, kui tada kuni tingimuste täitmi- Juhul, kui Teil on lumetõrje • Kohila vald – Priit Randpõld, kinnistul elab rahvastikuregist- seni. Eratee avaliku kasutami- osas pretensioone, võtke vas- tel 5662 8182; ri andmete kohaselt Kohila val- se tüüpleping ja avalduse vorm tava ettevõttega ühendust pä- • Vilivere küla, Kohila vald – la elanikke ja maa omanik lik- ning talihoolde kaardid on kät- rast seda, kui lumesajust on Karulaane PK OÜ, Heinrich videerib teemaalt kivid, võsa ja tesaadavad http://kohila.kovtp. möödas 24 tundi. Pent, tel 509 6431; muud segavad objektid 2m ula- ee/et/teed-ja-tanavad. Lepin- Töövõtja kohustub tagama, et Joonis 1: Kohilas ühiskanalisatsiooniga uute liitunud leibkon- • Rabivere, Adila, Pihali küla tuses tee servast, eemaldab ok- gute ettevalmistamisega tege- dade arv kodanikel oleks lepingu kehti- sad 4m kõrguselt ning tähistab leb ja avaldusi võtab vastu val- vuse perioodil tööpäevadel kell – Ervin Arnik, tel 5621 2244, Nagu jooniselt näha on 2013 aastal kanalisatsiooniga liitujaid vajadusel tee asukoha. Samu- lavalitsuse jurist Anu Suviste, e- 08:00-20:00 võimalik pöörduda [email protected]; ti peab tee olema korras, st tee post: [email protected], tel olnud vaid 43% planeeritust. Võimatu on teada sellise madala liitu- • Rabivere küla, Kohila vald misaktiivsuse kõiki põhjuseid. Üheks neist on kindlasti liitumista- lepingu täitmisega seonduvates peab olema läbitav ja ilma au- 489 4766. su tasumise kohustus ning kinnistukanalisatsiooni väljaehitamise küsimustes otse Töövõtja poo- - Landhe Trade OÜ, Al- kudeta. NB! Avalduse esitamise vii- maksumus. Kohila reoveekogumisala veemajandusprojektiga raja- le tel 5400 5452 või e-posti teel lan Ringo, tel 516 3374, Isikud, kelle teel tehti vara- mane tähtaeg on 31. oktoober tud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks on täna järgmi- [email protected]. [email protected]. sematel aastatel avalduse alu- 2013. a. sed liitumistasud (koos käibemaksuga): • Ühisveevärgiga 525.6 € ja • Ühiskanalisatsiooniga 330 €. Lihtsa arvutuse kohaselt tasub kanalisatsiooniga liitumine ennast ära 5 aasta jooksul. ühiskanalisatsiooni reovee ühik Teeme talveks teeääred korda! teenus väljavedu 3 Argo Luik ku tee hooldamist. Teehooldust ma takistustest vaba (sh nt heki • ladustada materjale, mis või- tariif 1.97 4.79 €/m abivallavanem keskmine leibkonna 3 3 inimest takistavad objektid (sh oksad, või puu oksad) tee ja kraavi va- vad kahjustada teed või kesk- suurus hekk) tuleb kõrvaldada teekatte heline ala, sh kuivenduskraavi konda (muld, väetised, sõn- inimese keskmine 60 60 liitrit päevas Kohila Vallavalitsus tuletab äärest vähemalt 2 m laiuselt ja nõlvad. Tee, teemaa ja tee kait- nik jms); tarbimine meelde, et tee või tänava ja Teie 4 m kõrguselt või kuni kinnis- sevööndi kohta on sätestatud • piirata teel nähtavust või 3 leibkonna tarbimine 5 5 m /kuus kinnistu piiri vahelisel alal ei to- tu piirini kui vahemaa on väik- nõuded ja kohustused järgmis- ohustada muul viisil liiklust; kuus hi olla puid, põõsaid, kive, ra- kuuarve 9.85 23.95 €/kuus sem. Kui kinnistu ja tee vahel on tes õigusaktides: Teeseadus (RT • maha võtta, ümber tõsta vahe 14.1 €/kuus jatisi jms, mis takistavad avali- kuivenduskraav, siis peab ole- I 1999,26,377), “Tee ja tee kait- juurde panna või kinni kat- sevööndi kasutamise ja kaits- ta liiklusmärke ja muid liik- Kui arvestada liitumiseks tehtava investeeringu suuruseks 800 eurot (s.h. liitumistasu 330 eurot ja kinnistukanalisatsiooni rajami- mise nõuded” (MKM määrus luskorraldusvahendeid või seks 470 eurot), siis on tasuvusajaks 57 kuud ehk 4.7 aastat. nr 59 (RTL 1999, 155, 2173)), eemaldada nendelt katteid. Kohila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeski- “Kohila valla heakorraeeskiri” Palume kõigil kinnistuoma- ri sätestab soodustingimustel liitumise, mil liituja maksab liitumis- (Kohila vallavolikogu 24. sep- nikel eemaldada takistused (ki- tasu alljärgnevalt: tember 2013 määrus nr 9) Tee- vid, põõsad, puud, oksad jms) 1) 25% liitumistasust 14 kalendripäeva jooksul liitumislepingu sõl- maal on keelatud ilma vallava- teemaalt hiljemalt 15. oktoob- mimisest; litsusega kooskõlastamata: riks 2013. Kui seda ei ole teh- 2) 25% liitumistasust 14 kalendripäeva jooksul liitumispunkti ehi- tustööde lõpetamisest; • ehitada nähtavust piiravaid tud, siis korraldab teemaal asu- 3) 50% liitumistasust maksegraafiku alusel kuue kuu jooksul liitu- hooneid või rajatisi (aedasid) vate takistuste likvideerimise mispunkti ehitustööde lõpetamisest. ning rajada istandikku; Kohila Vallavalitsus. Soodustingimustel liitumise õigus on juhul, kui: Foto: Argo Luik 1) liidetava kinnistu sihtotstarve on elamumaa; 2) liituja on liitumise hetkel ja sellest arvates katkematult ühe aasta jooksul olnud Rahvastikuregistri andmetel Kohila valla elanik; Lugeja küsib, jurist vastab 3) liitumine toimub peatorustikule kasutusloa väljastamisest ühe Teadaanne! aasta jooksul. Tiheasustusalal on lubatud lahtises tules ehk lõkkes Seega on Ülejõe piirkonna elanikel aega soodustingimustel liitumiseks kuni 17.02.2014 ja ülejäänud Kohila reoveekogumisala ela- tuulevaikse ilmaga põletada lehti ja eelnevalt kokku- nikel kuni 16.12.2013. Kiirustage! TLS § 68 lõike 2 kohaselt Liituja toimetulekuraskuste korral võib vee-ettevõtja vallavalit- riisutud kulu vaid 39. nädalal, s.o 23. -29. septembri- läheb põhipuhkuse andmise suse nõusolekul liitumistasu maksetähtaega pikendada. õiguse aluseks oleva aja hul- Teiseks ühiskanalisatsiooni teenuse kasutamise plusspooleks on ni. Seoses tänavuse sooja sügisega, määratakse lisaks Kas rasedus- ja sünnitus- ka ajutise töövõimetuse aeg ja tarbija teadmine, et tema poolt tekitatud reovesi puhastatakse alevi puhkusel olles teenib tööta- 39. nädalale veel teinegi aeg, s.o 42 nädal 14. -20. ok- puhkuse aeg. Lapsehooldus- reoveepuhastil ning see ei reosta keskkonda. Puhastamata reovee ja puhkusepäevi või mitte ja puhkuse aeg ja poolte kok- juhtimine otse loodusesse reostab keskkonda: Keila jõe vee ning kas lapsehoolduspuhkusel naabrite kaevuvee kvaliteeti. toobril. Olenevalt ilmastikust võib muutuda tule te- kuleppel antud tasustama- olles teenitakse puhkusepäe- Ühisveevärgiga liitunuile tagab Kohila Maja järgmise kvaliteet- gemise nädal muutuda - vastav info Kohila valla vee- ta puhkuse aeg põhipuhkuse se teenuse: vi või mitte? andmise õiguse aluseks ole- • normidele vastav joogivee kvaliteet: kaasaegne tehnoloogia Le- bilehel www.kohila.ee. paluku Veepuhastusjaamas, Liis Valdmets, tööinspek- va aja hulka ei lähe, st nimeta- • normatiivne ja pidev veesurve: uus II-astme pumpla tagab piisa- tor-jurist: tud aja eest töötaja põhipuh- va surve ka tulekahju ajal, Töölepingu seaduse (edaspi- kust ei saa. • parem varustuskindlus: laiem ja ringistatud veevõrk tagab vee- Taotlusi Kohila valla 2014. aasta eelarvesse saab esitada Seega rasedus- ja sünnitus- ga varustamise ka üksikute avariiliste torulõikude sulgemise kor- di TLS) § 59 lg 1 sätestab, et nai- ral. 15. oktoobrini vallavalitsusse, sel on õigus saada rasedus- ja puhkuse (140 kp töövõime- Täpsemalt on kõik liitumistega seotud lahti kirjutatud Kohila e-posti aadress [email protected] sünnituspuhkust 140 kalendri- tuslehte) aeg läheb aja hulka, valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas. Taotluste blanketid saadaval interneti koduleheküljel päeva. TLS § 62 lg 1 alusel on mille eest on õigus puhkust Kokkuvõtteks: Kohila Maja kutsub üles kõiki Kohila elanik- emal või isal õigus saada lapse- saada, kuid lapsehoolduspuh- ke liituma ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Hoiame loodust! aadressil www.kohila.ee hoolduspuhkust kuni lapse kol- kuse aeg ei lähe. Teenus on kvaliteetne ja taskukohane! menüüs Taotluste vormid/Eelarve Teenus on kvaliteetne ja taskukohane! meaastaseks saamiseni. Oktoober 2013 KULTUURIPÄ�ND 9

Raamatukogupäevade Mälestusi Urgelt üritused Kohila Sirje Maarpuu raamatukogus:

Vanaisa esikus asuvast nõu- si ja jätnud pooleli 1918. aasta, se probleeme. Asusid nad äia- poeg suri aastasena. Koju oli 16. oktoobril kell 17.30 RAHATARKUS dekapist meenuvad veel kaks mil maja valmis sai ja need mä- papa maa peal, kellele selle eest jäänud ainult kooliõpetaja ha- Eesti Pangaliidu, Finantsinspektsiooni ning Eesti huvitavat asja: karikas, millel lestused, mida olen kirjeldanud pidi tasuma lõputu tööga. Va- ridusega tütar Erna, kelle terve Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS oli tsaar Peeter I, seest kuldse ema kogutud mälestuste kau- naisa ostis lähedusse küll kaks elu oli üks suur traagika. Pide- eestvedamisel on kokku pandud programm, mis aitab teil läikega,vist Peterburist toodud. du, mida ema oma vanematelt hektarit metsa ja kolm hekta- valt kandideeris ta õpetajakoh- oma eelarvet planeerida, teha mõistlikke valikuid raha kasutamisel ja paremini mõista arvukaid finantsteenuseid. Ja õllekann, millel oli kasepaku kuulnud. Pean neid aga paral- rit põllumaad juurde, aga üle- tadele, aga tööd leidis vist paa- kuju, kus rähn peal. Imeilusad leelselt tegema, sest tagasi vaa- jäänud oli rendimaa ja raha tuli ril korral. Tervisega oli ta lap- Koolitused on osalejatele tasuta. ja praegugi meil Kohilas alles. dates tundub nüüd, et vanaisa tallu kasinalt. sest peale kimpus. Palju raha 21. oktoobril kell 10.30 Raamatu sisse minek Suures toas olid seinal hii- majas oli aeg nagu seisma jää- Äiapapa ei arvestanud, et kulus Erna ravile, aga tulutult, Näitleja Tiina Tõnis ja Margit kutsuvad väikelapsi, et gelsuured piisonisarved ja nen- nud. Ajalugu muutus, inimesed kõrvalmajasse sai ka tema tüt- tervis ikka halvenes. Kuigi Erna teha koos seiklus raamatusse „Jussikese seitse sõpra” (eelregistreerimine) de all väike ümmargune ma- oli tolle aja kohta haritud naine, lelaua ruudustikuga laud. Sel- ei olnud tal ka elukaaslase leid- 22. oktoobril kell 17.00 Kohtumine kirjanik Avo lel sai ka kabet mängida, mõ- misel õnne. Ajaloosündmusi Kulliga lema mängu nupud olid majas aitab taastada Erna päevik, kus Kutsume kõiki Avo Kulli austajaid kohtumisõhtule, kirjanik jagab lahkesti ka autogramme. olemas. Ema rääkis mulle alles lakoonilised read tema ja naab- hiljuti, et laua oli vanaisa ise tei- rite elust. 24. oktoobril kell 13.00 – 14.00 meisterdame Kratti nud. Laua kõrval punasest sa- Nii sai väimeespoeg Johan- Merle ja Õie loevad ja meisterdavad koos lastega. metist katteriidega ja tuttide- nesest ehk minu vanaisast oma 25. oktoobril raamatukogu suletud, koristuspäev! ga kiiktool, praegugi meil alles äiapapa põhiline töötegija. Ai- ja terve, kus mitme põlvkon- nult hooajatöödel käisid juhu- Näitused Kohila raamatukogus: na ja suvitajate lapsed mõnule- töölised abiks. Eks tütred ka vei- da said. di aitasid, aga Roosil oli lapsest Lastetoas – Kohila gümnaasiumi 3. a klassi joonistused Põnev koht oli ka veranda, saati käsi haige. Lapsena lükkas Vitriinides – „Käsi kirjutab” (autogrammidega mille nurgas seisis suur mee- õde ta kangaspuudelt mürami- raamatud) vurr. Õrna meelõhna oli ter- sehoos alla, vanemad ei hooli- Näitustesaalis – M. Iknojani fotonäitus „Kaunis ve veranda täis. Verandalt nägi nud lapse ravimisest ning Roo- sügismaastik Tallinna Botaanikaaias” ümbruskonda kolmest küljest, si käsi jäi eluajaks vigaseks. Kui aga seinal oli maalitud piltvaip, Johannes alles seal majas küla- kus uhked luiged järvel ujumas. line oli, soovitas ta küll Roosi Alates septembrist raamatukogu avatud: Sealt sain ka vanema lapsena vanematel tüdruk arsti juurde T, R 9.00 – 16.00 pööningule ronida, kus võisin viia, aga mitu aastat oli mööda E,K,N 12.00 – 19.00 lõpmatuseni ema vanu kooli- läinud ning oli juba hilja. Ter- L 10.00 – 13.00 raamatuid ja vihikuid vaadata ve elu pidi Roosi vigase käega ning väga vanu ajalehti uudis- Siin näeme Roosit-Johannest istumas oma keldri ees. Minu talutöid tegema, aga sai kõige- ema Hilda on umbes kolmeaastane, vend Oskar kuuene, tada. ga hakkama. Need kangaspuud Ehalill Halliste, (02.10.1948), teks- Kööki tõi vanaisa vee nagu Johannes 43 ja Roosi 33. Usun, et pildistajaks oli Kangru olid süüdlasteks Mühlbergide Johannes, vanaema poolvend, kes tegeles ka fotograafia- tiilikunstnik. Sündinud ja elab Ko- oma äia-ämma majja. Nurgas ga. kahe lapse saatuses, sest ka tü- hilas, kus 1998 asutas Ehalill Halliste pump, kust käsitsi sai vee kae- tar Adele kukkus lapsena sama- stuudio-galerii, ateljees püsinäitus. vust majja pumbata. Isegi mina tulid ja läksid, kadusid, aga as- re Rosalie kodu, aga selle eest delt kangaspuudelt, jäi küüru Lõpetas 1967 Kohila KKi ja 1976 Ees- sain seitsmeaastase lapsena vee jad jäid.Tookord ei visatud mi- pidi Johannes olema sulane ning suri noorena. ti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiili- kätte - ikka jõnkadi, jõnkadi - ja dagi ära. Kuna inimesed olid nii äiapapale kui endale. Loo- 1921. aastal tormisel no- kunsti erialal. Eesti Kunstnike Liidu varsti vulises vesi kohinal paa- vaesed, siis ostetud asjad säili- tus oli poeg Oskaril. Johannes vembriööl sündis Johannese- ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu lii- ki, mida pliidialused torud soo- sid terve elu. Kapis olid vanaisa Mühlberg lootis oma tütrepo- le-Roosile tütreke, kellele pan- ge. Olnud “ARS”-i kunstnik, Kohila jendasid ning nii soe vesi kraa- kaabud ja kasukad ja jopid, mi- jast talu pärija kasvatada. Sel- di nimeks Hilda, tänu kellele Gümnaasiumi kunstiõpetaja, 1994. nist tuligi. Ka kohalik kanalisat- da ta kandis terve elu. Mööb- legipoolest ähvardas ta majan- minagi siin ilmas olemas olen, aastast vabakutseline. Loonud põimevaipu ja žakaarkangaid. sioon oli olemas. Vahetevahel litükid seisid nii nagu vanaisa duskriisi ajal, kui raha kippus st minu ema. Huvitav mõtelda, Palju näitusi ja isiknäitusi, palju tellimustöid, millest suur hulk käis vanaisa seda köögi akna all need muretsenud oli, neid hoiti nappima, Johannese maja ma- aga kui poleks Roosit-Johan- läinud mitmele poole maailma. Saanud mitmeid preemiaid ja olevast peidetud ja kaetud au- hästi. Iluasju oli ainult mõned. ha müüa, käskides tal uue kodu nest, nende vanemaid ja mui- stipendiume. (EKABL 96) gust puhastamas. Suundume nüüd ajas tagasi, muretseda. dugi ka isapoolset suguvõsa, Nüüd olen tükk aega jutus- uuesti ettepoole. Pärijaga oli tõesti mure, sest poleks ka mind. Mait Agu, (01.10.1951 Tallinn- tanud oma otseseid mälestu- Selle maja ehitusega oli üld- Johannes Mühlbergi ainuke (Järgneb) 01.09.1998 Tallinn), koreograaf ja tantsupedagoog. Elanud Sutlemas, õppis Hageri koolis. Õppinud mitmes kõrgkoolis, lõpetas 1976 Leningradi Riikliku Kultuuriins- Hageri kiriku oreli uus elu tituudi koreograafia erialal. Tant- supedagoog (alates 1992 Tallinna Mai Mänd tundus algul üsna ülejõu käiva 2011. aasta jõulude ajal oli Gustav-Leo Kivirand. Kristel Pedagoogikaülikooli koreograafia Hageri kiriku organist ettevõtmisena, kuid tänu helde- juba esimene orelikontsert, kus Aer on oreliõpetaja, kes on and- õppetooli juhataja, 1994. a-st professor), tantsija, lavastaja, tele annetajatele, kümnele hea- mängisid kolm Kohila ja Hage- nud kontserte Lätis, Põhjamaa- tantsude seadja, üldtantsupidude üldjuht, ESTO-92 lavastaja. tegevuskontserdile ja mitmetele riga seotud naisorganisti (Elke des, Saksamaal, Hollandis, Ve- Esimene Ullo Toomi tantsupreemia saaja (antakse välja alates heategevusmüükidele õnnestus Unt, Kersti Petermann ja Mai nemaal. Gustav-Leo Kivirand 1995. aastast). Oli tantsurahva talismani - tantsuema Anna see teoks teha. Oreli algvarian- Mänd). 2012. aastal oli kiri- hakkas soolokontserte andma Raudkatsi sõrmuse teine kandja (K.Toropi järel). Alates 1999. di ehitas 1851. aastal Eesti oreli- kus neli täispikka orelikont- juba 16-aastasena, on samu- aastast antakse välja Mait Agu nimelist tantsustipendiumi, meister Carl Tanton, 20. sajan- serti (Toomas Trass ja Ulla ti palju esinenud Euroopas ja mis kuulutatakse välja tema sünnipäeval 1. oktoobril. Poeg di algul laiendas ja modernisee- Krigul Eestist, Janis Pelše Lätist, on praegu vabakutseline muu- Märt Agu käib isa jälgedes. ris pilli Gustav Terkmann; ro- Gedymin Grubba Poolast) ja sik. Et professionaalsed muu- mantilise kõlavärviga orelil on mitmel korral mängis orel koos sikud mitte ainult Eestist, vaid Gustav Adolf Hippius, (12.03.1792 2 manuaali ja 21 registrit. Nüüd muude instrumentide või laul- ka maailmanimega organistid Nissi - 6.10.1856 Tallinn), maali- ei ehitatud seda muinsuskait- jatega. Loomulikult kuuleme Euroopast on huvitatud Hage- kunstnik ja graafik. Nissi pastori seliselt väga väärtuslikku pil- orelit igal pühapäeval, ristimis- ri orelil mängimisest, teeb au poeg. C.S.Waltheri õpilane koos li mitte ümber, vaid püüti taas- tel, laulatustel, matustel… meie vanale pillile. Organistid O.F.Ignatiusega. Baltisaksa viljakas tada tema algupärast seisukor- Tänavu suvelgi oli kirikus on pilliga rahule jäänud ja pole portretist, maalikunstnik ja lito- da. Tänu Olev Kentsi Orelitöö- kolm kontserti Hageri oreli- kahtlustki, et Hageri orelisuved graaf. Aastast 1820 ligi 30 aastat Hageri orel 2011. Foto erakogu. koja tublidele meestele on Ees- suve nime all. Šveitsi organisti ja muud kontserdid jätkuvad ka Peterburi keisrikoja maalikunstnik, ti ja Euroopa kultuuripäran- Olivier Eisenmanni kontserdil edaspidi. Seega on meile kõigile 1849.aastast Tallinnas. Abiellus Ha- Tänavu septembris sai kaks dis säilinud üks ilus algupärane 20. juulil võisime kuulda kau- antud hea võimalus astuda mõ- geri praost Ignatiuse tütrega. Tuntud aastat sellest, kui Hageri kirikus orel. Tänu ümbruskonna ini- nilt kõlavat koosmängu flöödi- neks hetkeks maha igapäevaas- tööd: A.Puškini portree jt Vene tun- taaspühitseti kiriku 160-aasta- meste aktiivsele kaasalöömisele ga (Verena Steffen). 9. augustil kelduste oravarattalt ja kaugele tud isikute portreed, Eesti noorik ja Eesti pruut (1852). Maetud ne orel, mille restaureerimiseks oleme tulevaste põlvede jaoks mängis eesti noorema põlve or- sõitmata saada siinsamas kodu- Hageri kalmistule. Tema poeg Otto Pius, baltisaksa arhitekt, kulus kolm aastat. 2008. aastal talletanud olulise peatüki eesti ganist Kristel Aer ja taasiseseis- kirikus osa kaunist muusikast. on projekteerinud Tallinna Kaarli (kaasautoriga) ning Narva alustatud restaureerimisprojekt oreliloost. vumispäeva, 20. augusti õhtul Rõõmsat kuulamist! Aleksandri kiriku ja Sangaste lossi.(EKABL 110) 10 MEELELAHUTUS Oktoober 2013

2003 VALISIME...

2007 VALISIME... Õnnitleme! KRIIPS VELLO AGORI VARJUNIMI SEPTEMBER LOODI

LIIDE ... Johanna Valk 96 Vladimir Kerno 83 HERMELIIN+ NJUUTON INTER- Karl Mitt 95 Vilma Säde 83 RIU... NATIONAL SAARED HEALT RE- Salme Sild 90 Salme Vesiallik 82 ... LEETE GULATIONS LIHA- LIIDE TOODE TAHMA Salme Kivi 88 Tatjana Jegorova 81 MASINGU TÄHT Voldemar Friedrich Niitsoo 88 Helmi Punder 81 1000.+ LENNUK Aliisa Mäeorg 87 Kleopatra Sumina 81 KOORI- THADDEUS JUHT+1. Linda-Miralda Kangur 87 ... MALETAJA Valter Paenurm 80 (AM. KIRJ.) STEVEN ... (AM. MUU- Jelena Krivorukova 87 Oliver Päevatalu 79 SOL SIK)  ...LOOG Asta Tiimus 86 Oskar Naris 79 NOOT  KÜLA SAA- Ivan Lukjanov 86 REMAAL+ Luule Sulg 78 OKAY! KOOL VÄLJA- Leida Selgal 86 Eevi Kareta 78 RAADIUS SURNUD LIND Salme Lindma 86 Liisa Tarasevitš 78 2002 ... MINEMA- VALIMISED I.K. Aino Sooma 86 VESINIK KIIRE Nikolay Vergasov 76 LÜH. VAN- TOIMEGA GERDUS TAIMEMÜRK Regina Piirmets 85 Helju Veemaa 76 ...LIIN HÜÜD- HÕBE 1999 (MÄÄRE) Kuno Brenner 83 Vaike Bluumer 75 SÕNA VALISIME... 2011 ERITIS BI... - KOE- VALISIME... Luule Miggur 83 Liidia Koit 75 HENRI PROOVI- URAAN 2006, 2011 MIKROS- 2009... VALISIME... MEHENIMI KOOPIA+ VALIMISED ETTEPANE- NUMBER 2004, 2009 OIMETULT, KU POOLE- VALISIME SURNULT HOIU- EURO... (KÕNEK.) Õnnitleme sünni puhul! HÜÜETEGA DOKTOR 1999... HEAKS- JANTE VALIMISED ...VAHING KIITMISI EVALD... Arten Höövel JALAK LEELO (EESAV Stella Toom TUNGAL EDVARD PUUSLIK) Andra Toombu NIKKEL ALEN... (LAULJA) Melissa-Marite Kaljas ÄRA PÕHI+ LUBA! DAIDALOSE Heleri Savi POEG EESTI ANDRUS... SAKSA K. KEEL (AJAKIRJ.) EESSÕNA VERI... (VEN- LENNU- LIITIUM+ DETTA) KOMPANII VESINIK ÄHMASEKS MONICA... LEMBIT (TENNISIST) OLL VENE Hiidlaste ütlemisi NAISEN. MENULE ...MILJONÄR URAAN SÕNNIKU- Mõisaproua vaatab uue köögitüdruku pabereid ja imestab: ÕIGUSTETA MARDIKAS ISIK TEISEND+ ”Kuus kohta ühe aasta jooksul!” RASKUS ...-KAART MÕISTAD „Na, mes teha – eade möisaprouade aeg oo läbi.“ 2013... ARUTU MEHHIKO VALIMISED TOIMINGU PANNILEIB LÕUNA INDREK * * * MAA- DIREKTOR HIRV Lahutusprotsessil küsib kohtunik hiiu naiselt: „Midagi temas KOND SEINA- HÜÜDSÕNA MAALILIIKI 2005... ikkagi oli, et te temaga abiellusite?“ VALIMISED ARVUTI- „Muidugid oli, a see oo viimse tilgani ää kuludat.“ VÄRK TEAT. ...METALL * * * PIIRKOND LOOM Hiidlasest meremees läinud Tallina restorani lõunat sööma. TEAT. USKU PUUTUVA „Kelner, tooge moole karbunaati!” VÄÄVEL 2001 EW HAPNIK „Rõõmuga, mu ärra!” VALISIME... KINDRAL- MAJOR RE „Mes röömuga – kardulite ja apukapsaga!” * * * Septembrikuu ristsõna lause oli: „Kooli läks tänavu küll üle 135 000 lapse, ei tea, kui palju neist kunagi Soome tööle läheb?“ Putkaste mõisnik oli ükskord oma karjapoisi käest küsinud: Sedakorda eksis õigete vastuste vahele ka paar ebaõiget. Ilmselt sai komistuskiviks Šmidti saared (Kara meres). „Kas sa lugesid hommikul lambad ka üle, kui karjamaale aja- Õigete vastuste saatjate vahel loosisime välja „Küla Karla värsivihud“ ja selle omanikuks saab Mai Mänd. Auhinna saab kätte sid?” vallamajast. „Jah, härra, kokku sain 24, a üks jooksis nenda kiiresti, et ma Aitäh kõikidele lahendajatele, taas ootame teie nuputamise tulemust 22. oktoobriks. pole jödnd lugeda.” Jaanus Kõrv Heli Muusikastuudiol on sünnipäev Heli Kendra stuudios põhirõhk olnud an- duga“ – Kohila Koolituskes- Heli Muusikastuudio samblimängul. Koos musitsee- kusega – on stuudiol endiselt juhataja rimine arendab sotsiaalseid os- head sidemed. Ühised ansamb- kusi – kaaslasega arvestamist, lite kontserdid on alati oodatud Muusika öeldakse olevat juma- meeskonnatööd ja sinna juurde esinemishetked (ning vanema- late kunst. Tsiteerin siinkohal kuuluvat kohusetunnet. Kuid tel õpilastel on võimalus õppi- üht oma head sõpra: „See keel, ansamblimängu kõrval jääb da koolituskeskuses õpetaja Kai mis meid ühendab, mis ei tun- igaühel aega õppida ka soolo- Ruljandi käe all muusikaajalu- ne maiseid riigipiire, erinevusi palu ning tegelda loomingu ja gu). nahavärvis, usus või jõukuses, improvisatsiooniga. Tänaseks õpib muusikastuu- on muusika.“ Stuudio õpilased on edukalt dios 31 õpilast vanuses 2-19 Heli Muusikastuudio on Ko- osa võtnud mitmetest õpilas- aastat. Plokkflöödile, viiulile, hilas lastele pilliõpet andnud konkurssidest, osalenud oma- klaverile ja kandlele on lisan- 10 aastat. loomingupäevadel ja ansambli- dunud võimalus õppida kitarri, Stuudio alustas 2003. aasta te festivalidel ning loomulikult akordioni ja tšellot. Plokkflöö- sügisel Kohila Koolituskesku- esinenud ka Kohila valla üri- diansamblist on kasvanud väl- ses nelja plokkflöödiõpilasega. tustel. ja lasteorkester. Et nii suur hulk Juba esimese õppeaasta lõpuks Mitmel suvel on ansambel õpilasi korraga stuudio proovi- oli õpilaste arv kasvanud kol- El Grillo esinenud Tartu Han- ruumi ära ei mahtunud, ulatas meteistkümnele ning pillimän- sapäevadel ning kahel viima- abikäe Kohila Mõisakool. En- Orkestriproov. Foto Ain Kendra. guhuvilisi lapsi lisandus iga aas- sel aastal käisid õpilased esine- ne suuremaid esinemisi on va- taga. Lisaks plokkflöödile tuldi mas Tallinki korraldatud jõulu- ja harjutuslaagreid ning laag- tulevad ainult koduse harjuta- väärtustavad ja toetavad laste mõisa saalis. õppima viiulit, klaverit ja kan- üritustel Stockholmi kruiisilae- riruumidega on stuudiot ala- misega. On tore tõdeda, et Ko- mitmekülgset arengut. Oodatud on kõik, kes selle nelt. 2004. aastal alustas tege- vadel. ti aidanud Hageri rahvamaja. hila vallas ja ümbruses on palju Heli Muusikastuudio tähis- kümne aasta jooksul muusika- vust stuudio õpilastest koosnev 2009. aasta sügisest tegut- Vanemate toetuseta ei ole ühe- muusikahuvilisi peresid, kes os- tab oma sünnipäeva kontser- stuudios on õppinud. plokkflöödiansambel El Grillo. seb Heli Muusikastuudio MTÜ gi lapse pilliõppel edukaid ta- kavad märgata ja suunata oma di ja väikese koosviibimise- Algusest peale on muusika- Kellerkoor all. Oma „sünniko- gajärgi, sest oskused ja vilumus laste eeldusi ja huvisid ning ga 6. novembril kl 19 Tohisoo Oktoober 2013 KUULUTUSED JA TEATED 11

Kuulutused ja teated TORUSTIKUD OÜ Teostame vee- ja kanalisatsioonitorustike sise- ja välistöid. Müüa toidukartulit. Tel 58446849 Koduleht: http://torustikud.onepagefree.com MÜÜAKSE lõhutud küttepuid, metsakuiv kuusk 35.-/rm, transpordi e-mail: [email protected] võimalus. Info 533 39 399 Tel: 58390415/ 55533948

Kohila Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku käsitööring alustab tööd 11. oktoobril kl 11. Ootame kõiki huvilisi! Loomaarst RISTO RANDE alates oktoobrist hobitoas Ambulatoorne vastuvõtt Võrokõsõ, tulemõ kokko ja teeme midagi huvitavat! Tel 55660200, Vil- Kohila Südame apteegis jandi mnt 2-7, Kohila. SOOLOLAUL Registreerimine tel: 5133804 (24 h) Üürile anda maja 2. korrus Viliveres, 2 tuba, garderoob, saun... Täpsem VAKTSINEERIMINE, RAVI, KIIBISTAMINE, info tel: 5083563 Annika ANSAMBLI LAUL KOJUKUTSED Peolaud tööle, koju ja muudele üritustele. Küsi julgelt pakkumist, koos leiame alati lahenduse. [email protected]; tel 5278187 SOOLOLAUL – alates 11 a. Õpetaja Maarja Paju Noor pere otsib maja Kohilas ja Kohila ümbruses. Kõik pakkumised ANSAMBLI LAUL - alates 11 a. Õpetaja Maarja Paju teretulnud! Tel. 56 491 051, e-post: [email protected] Ootame lapsi ka 3-10 a laste tantsugruppidesse ning laulugruppidesse. Siberi lehisest kvaliteetsed terrassi-ja voodrilauad, aialipid ja eritelli- mustööd, sh ka kuusk ja mänd. www.wellmax.ee, tel 59192469 Lisainfo kodulehel www.hobituba.ee Registreerumiseks saada meile ankeet kodulehelt Palkide saagimine ja saematerjali hööveldamine teenustööna, saema- või kirjuta [email protected] terjali müük. Tel 5058818, 56606865. Hobitoas saab pidada ka 5-12 aastaste laste sünnipäeva pidusid! Meil on suurepärane helitehnika, mikrofonid, video-projektor, TULE TRENNI! Lõikame tasuta võsa 21. oktoobrist kuni 10. novembrini 2013. Mini- DVD-mängija, CD-mängija, WII mäng. treeningud täiskasvanutele hobitoas alates oktoobrist maalne kogus 1 ha. Suuremate koguste puhul võimalik rahaline kompen- Tule tantsi diskopalli all, laula karaoket, mängi WIId või vaata multikaid suurelt ekraanilt jms. satsioon. Lisaks teostame metsa ülestöötamise teenust. Info tel 5019780 või [email protected]

Krissu Auto OÜ www.hobituba.ee BODY Keretööd, värvimine, klaasivahetus, autohooldus, esmaspäeviti ja kolmapäevati kell 19:30 Bodytrim tund algab ca 10 min soojendusega, millele järgneb 35 min lihasvastupidavusosa, kus treenitakse läbi kõik suure- kärukonksude müük ja paigaldus. mad lihasgrupid. Treeningvahenditena kasutame hantleid, matte ning võimalusel ﬁtpalle. Tund lõpeb venitusharjutustega. Sobib kõigile, ka algajatele, ülekaalulistele, seenioritele. Aespa Marja põik 5, tel 5179813.

Marko Reiljan

EELK Hageri Lambertuse koguduse teated: KERAAMIKAKURSUS Pühapäev, 6. oktoober 10.45 Piiblitund kogudusemajas SHINDO Kursus toimub oktoobris esmaspäeviti kell 18:00 12.00 Jumalateenistus, armulaud esmaspäeviti Shindo on Jaapanist pärit massaži-, venitus- ja lõõgastusharjutuste süsteem. Shindo venituste tund aitab leida keha ja meele tasakaalu. Treeningul mõjutatakse venituste ja hingamise kaudu 12 inimkeha läbivat energiameridiaani hoides need avatuna. Pühapäev, 13. oktoober, Lõikustänupüha. Pühapäevakooli algus 07.10, 14.10, 21.10, 28.10 Venitusharjutused on turvalised ja lihtsad. Shindo sobib igas vanuses ja erinevas füüsilises vormis inimestele. Venitustunnis on hea 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Mängib koguduse pasunakoor Kella 18.30-20.00. kanda mugavat ja avarat riietust. Treener Anneliis Pühapäev, 20. oktoober Kestvus kokku 8 tundi. Maksumus 40.00 € Eelregistreerimist ei ole vaja, tundidega võib liituda aastaringselt! 10.30 Kuulutusetund kirikus Hobituba asub Kohila ärikeskuse 3 korrusel 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Laulab kammerkoor Lambertus Pühapäev, 27. oktoober, Leeripüha 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Laulab koguduse segakoor www.hobituba.ee Eelteated: Pühapäev, 10. november, Isadepäev, Laste ristimispüha 12.00 Jumalateenistus, armulaud. Toome lapsed ristimisele! Laulab Teemad koguduse lastekoor Kleepimistehnikas maalitud kruusi tegemine Laupäev, 30. november. Kammerkoor Lambertus 20 Erinevates tehnikates käsitsi modelleerimine 16.00 Kammerkoori Lambertus kontsert ja uue CD esitlus Hageri Potikedral treimine kirikus Tööde viimistlemine ja glasuurimine

Grupi suurus maksimaalselt 12 inimest. Kursuse juhendaja keraamik Merike Hallik. Kohila Spordiklubi/Spordikooli kergejõustiku treeningud hooajal 2013/2014 Info ja registreerimine tel. 4833887, [email protected] 1.– 4.klass 5. – 12.klass Teisipäev 13.30 – 14.30 Esmaspäev 17.30 – 19.00 Kursuse eest tasumine eelnevalt ülekandega, Kolmapäev 15.00 – 16.00 Teisipäev 16.00 – 17.30 kaasa võtta pangaülekande koopia. Kolmapäev 17.00 – 18.30 Kohilas alustab taas tervist toetav programm, Neljapäev 17.00 – 18.30 Võimalik maksta ka esimesel koolituspäeval sularahas mis sobib sulle, kes soovid kaotada mõne kilo, Kohila Koolituskeskuse administraatorile. saada juurde energiat ja turgutada oma tervist! Treener Maarek Laanmets Mob. 52 09 498 Panga rekvisiidid: Kohila Vallavalitsus a/a SEB pangas 10802003808002, Swedpangas 1120222327. Sina saad programmis osaledes: Kohila Spordiklubi Spordikooli �� Näidismenüüd tasakaalus toitumiseks korvpallitreeningud 2013/2014 hooajal �� Põnevaid, lihtsaid ja tervislikke retsepte �� Juhendmaterjalid tervisliku elustiili ja Esmaspäev normaalkaalu saavutamiseks ja hoidmiseks 15.00 – 16.30 2. – 3.klass  �� Toetust ja praktilisi näpunäiteid 16.30 – 18.00 4. – 5.klass  18.30 – 20.00 10. – 12.klass + I liiga  toitumisnõustajalt  Teisipäev  �� Individuaalset toitumisnõustamist  14.30 – 16.00 2. – 3.klass  soodsama hinnaga (15€ tund) 17.30 – 19.00 6. – 9.klass  �� Tervisliku elustiili – õiged 19.00 – 20.30 10. – 12.klass + I liiga   toitumisharjumused – kogu eluks! Kolmapäev  14.00 – 15.00 I. klass  14.45 – 16.15 4. – 5.klass  Toitu targalt, liigu! Tule tervisegruppi!  16.30 – 18.00 6. – 9.klass  20.00 – 21.30 10. - 12.klass + I liiga    Kohilas 10. oktoobrist kuni 28. novembrini Neljapäev  neljapäeviti kell 18:00 Kohila Sipsiku Lasteaia 15.00 – 16.30 2. – 3.klass   saalis, aadressil Posti 5A 18.00 – 19.30 6. – 9.klass  19.30 – 21.00 10. – 12.klass + I liiga  Reede  Tervisegruppe juhendab toitumisnõustaja  13.30 – 14.30 I.klass      Reelika Õigemeel 14.30 – 16.00 4. – 5.klass     16.00 – 17.30 6. - 9.klass  19.15 – 20.45 10. – 12.klass + I liiga    Tervisegrupis osalemise maksumus 20.00 – 21.45 I liiga kodumäng  kokku 60€.  Laupäev  11.00 – 12.00 Mudilased    12.00 – 14.00 Üldrühm    Pühapäev   17.00 – 19.00 Jõusaal   Info treeningute kohta: tel. 52 09 633 Kaur Heinaru,   tel. 55 673 886 Jüri Pritsin  12 REKLAAM Oktoober 2013

Vanad head Kopp-laadur teenused juhid ja nüüd veel uuem * KAEVETÖÖD (vundamendid, kraavid, maaküte jne) ning parem tehnika * LAADIMISTÖÖD (muld, kruus, liiv jne) * PLANEERIMISTÖÖD * TÕSTETÖÖD (kauba maha- ja pealetõstmine - Fibo, tsement jne) * PUUDE ja PÕÕSASTE väljajuurimine * LUMEKORISTUS, lume lükkamine

Info ja tellimine tel: 5378 5222 E-mail: [email protected] www.bestkop.ee MOOTORSÕIDUKITE TEHNOÜLEVAATUS Vabaduse15 a • KOHILA AVATUD: E-R 9-18 L 9-15 P suletud Kohila Tehno OÜ • Tel: 6704018, 55507377 www.kohilatehno.ee Pensionäridele ja paljulapselistele peredele soodustus

               Mütsid, sallid, kindad, kampsunid, OÜ Tekter  Puu- ja tisleritöö  soojad retuusid ja sokid. Terasside ehitus, saunad, puidufassaadid, Saapad naistele, meestele puitkarkassid, eritellimusel mööbel  (ka suuremad suurused)jpm. www.puutöö.ee   Valik vabaaja- ja spordijalatseid  -20% kuni -50%     (07.10-14.10) 

                       korstnapühkimisteenus Pangabuss     Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!    moodulkorstnate paigaldus Pangabussi peatus:       Kohila IV kvartalis [email protected]    vana vallamaja parklas 9. ja 23. oktoobril    56 505 189 Peep Sõber   kell 15.30–18.00 13. ja 27. novembril    11. detsembril    Kiisa Haagiste Rent         24h = 10€       Tel. 56 566 006     Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tel-    lida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist   oma kontole sularaha kanda ja välja võtta,  teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja  sõlmida muid lepinguid.      Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning  finantsteenuste tingimustega aadressil  www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi   teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta  saate 24h telefonilt 6 310 310.       Järgmine leht ilmub NOVEMBRIS 2013. a.   Väljaandja: Kohila Vallavalitsus Küljendus ja trükk: Spin Press Toimetaja: Jaanus Kõrv tel 489 4797, e-post: [email protected] Tiraaž 3150