DOCSLIB.ORG

Raplamaa Jahimeeste Kokkutulek 2010

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Raplamaa Jahimeeste Kokkutulek 2010 Raplamaa Jahimeeste Kokkutulek 12. juunil 2010 Põhiklass Nimi Eesnimi Klubi Klass CSP FINAAL KOKKU ül I Ringe Jüri Eidapere JS M 24 22 46 8 II Reinaas Villem Juuru JS M 22 24 46 5 III Villemson Hendrik Vigala JS M 24 20 44 4 Tombak Henry Rapla - Kuusiku M 21 17 38 5 Viisut Ville Valgu JS M 21 16 37 6 Rannamäe Janek Rapla - Alu M 22 14 36 7-11 Luks Martin Hubertuse JS M 20 20 7-11 Tuisk Arne Eidapere JS M 20 20 7-11 Holm Kristo Raikküla JS M 20 20 7-11 Reile Peeter Kehtna JK M 20 20 7-11 Voolaid Tanel Haimre JS M 20 20 12-15 Erm Tajo Vardi JS M 19 19 12-15 Ütt Koit Valgu JS M 19 19 12-15 Mägi Mait Kehtna JK M 19 19 12-15 Kiiver Madis Kehtna JK M 19 19 16-17 Aviste Aimar Vardi JS M 18 18 16-17 Tombak Margus Rapla - Kuusiku M 18 18 18-25 Bachmann Priit Valtu JS M 17 17 18-25 Kass Leo Käru JK M 17 17 18-25 Luks Jaan Hubertuse JS M 17 17 18-25 Pullerits Roland Haimre JS M 17 17 18-25 Rannamäe Janno Rapla - Kuusiku M 17 17 18-25 Riis Rasmus Juuru JS M 17 17 18-25 Suurmäe Madis Kohila JS M 17 17 18-25 Kuuben Vahur Haimre JS M 17 17 26-30 Suurmäe Meelis Kohila JS M 16 16 26-30 Piirmets Ago Kohila JS M 16 16 26-30 Riis Raivo Juuru JS M 16 16 26-30 Metsaäär Martin Laane JS M 16 16 26-30 Olesk Andres Laane JS M 16 16 31-33 Juurak Tarmo Eidapere JS M 15 15 31-33 Sõõrumaa Enn Rapla - Alu M 15 15 31-33 Ööpik Meelis Kohila JS M 15 15 34-38 Laagus Anti Raikküla JS M 14 14 34-38 Altmets Taavi Raikküla JS M 14 14 34-38 Pikknurm Roland Kohila JS M 14 14 34-38 Aviste Tõnu Vardi JS M 14 14 34-38 Tõnson Erik Valtu JS M 14 14 39-42 Kask Peeter Vahastu JS M 13 13 39-42 Viikmaa Aivo Juuru JS M 13 13 39-42 Hirs Hindrek Käru JK M 13 13 39-42 Gridjuzko Vladimir Käru JK M 13 13 43-44 Seiman Kristjan Laane JS M 12 12 43-44 Virvelaid Valdo Käru JK M 12 12 45 Kudu Priit Kehtna JK M 10 10 46 Lees Kalle Raikküla JS M 6 6 47 Siadnev Deniss Vahastu JS M 3 3 Juuniorid Nimi Eesnimi Klubi Klass CSP FINAAL KOKKU ül I Ütt Sander Valgu JS J 21 21 42 8 II Velleste Reino Kehtna JK J 21 21 42 7 III Nõlvak Ats Valgu JS J 21 16 37 4-5 Roosimägi Robert Juuru JS J 16 16 4-5 Kask Tõnis Vahastu JS J 16 16 6 Klaus Sander Haimre JS J 15 15 7 Bortnik Peeter Valtu JS J 14 14 8-10 Kimmel Risto Rapla - Alu J 12 12 8-10 Laagus Aksel Raikküla JS J 12 12 8-10 Jõeveer Jaanus Eidapere JS J 12 12 11-12 Lõkov Janno Laane JS J 11 11 11-12 Reinaas Oliver Juuru JS J 11 11 13 Reinaas Silver Juuru JS J 5 5 Naised I Reinaas Jane Juuru JS N 20 20 II Rätsep Jaanika Hubertuse JS N 9 9 III Pikknurm Anneli Kohila JS N 8 8 Veteranid I Reinaas Valdu Kohila JS V55 15 20 35 II Murel Jüri Valtu JS V55 17 16 33 III Leppik Kalev Kehtna JK V55 16 16 32 4 Laasma Ants Rapla - Kuusiku V55 15 15 30 5-6 Kazantsev Vladimir Vahastu JS V55 14 14 5-6 Treial Ülo Valtu JS V55 14 14 7-8 Karu Arvi Käru JK V55 13 13 7-8 Vilipus Rein Käru JK V55 13 13 9-10 Talinurm Enn Valgu JS V55 12 12 9-10 Raissar Mart Vardi JS V55 12 12 11 Vallsalu Kalev Hubertuse JS V55 9 9 12-13 Viil Peeter Rapla - Kuusiku V55 7 7 12-13 Anderson Andres Raikküla JS V55 7 7 14 Nilisk Olev Laane JS V55 3 3 Raplamaa Jahimeeste Kokkutulek 12. juunil 2010 VÕISTKONDLIK Nimi Eesnimi Klubi Klass CSP KOKKU Ütt Koit Valgu JS M 19 19 Viisut Ville Valgu JS M 21 21 Ütt Sander Valgu JS J 21 21 Nõlvak Ats Valgu JS J 21 21 I Valgu JS Summa 82 Mägi Mait Kehtna JK M 19 19 Kiiver Madis Kehtna JK M 19 19 Reile Peeter Kehtna JK M 20 20 Velleste Reino Kehtna JK J 21 21 II Kehtna JK Summa 79 Laasma Ants Rapla - Kuusiku V55 15 15 Tombak Margus Rapla - Kuusiku M 18 18 Tombak Henry Rapla - Kuusiku M 21 21 Rannamäe Janek Rapla - Alu M 22 22 III Rapla Summa 76 Roosimägi Robert Juuru JS J 16 16 Riis Rasmus Juuru JS M 17 17 Reinaas Jane Juuru JS N 20 20 Reinaas Villem Juuru JS M 22 22 4 Juuru JS Summa 75 Tuisk Arne Eidapere JS M 20 20 Juurak Tarmo Eidapere JS M 15 15 Jõeveer Jaanus Eidapere JS J 12 12 Ringe Jüri Eidapere JS M 24 24 5 Eidapere JS Summa 71 Kuuben Vahur Haimre JS M 17 17 Klaus Sander Haimre JS J 15 15 Voolaid Tanel Haimre JS M 20 20 Pullerits Roland Haimre JS M 17 17 6 Haimre JS Summa 69 Reinaas Valdu Kohila JS V55 15 15 Suurmäe Meelis Kohila JS M 16 16 Piirmets Ago Kohila JS M 16 16 Suurmäe Madis Kohila JS M 17 17 7 Kohila JS Summa 64 Erm Tajo Vardi JS M 19 19 Aviste Aimar Vardi JS M 18 18 Raissar Mart Vardi JS V55 12 12 Aviste Tõnu Vardi JS M 14 14 8 Vardi JS Summa 63 Tõnson Erik Valtu JS M 14 14 Bortnik Peeter Valtu JS J 14 14 Murel Jüri Valtu JS V55 17 17 Bachmann Priit Valtu JS M 17 17 9 Valtu JS Summa 62 Nimi Eesnimi Klubi Klass CSP KOKKU Laagus Aksel Raikküla JS J 12 12 Altmets Taavi Raikküla JS M 14 14 Laagus Anti Raikküla JS M 14 14 Holm Kristo Raikküla JS M 20 20 10 Raikküla JS Summa 60 Hirs Hindrek Käru JK M 13 13 Vilipus Rein Käru JK V55 13 13 Gridjuzko Vladimir Käru JK M 13 13 Kass Leo Käru JK M 17 17 11 Käru JK Summa 56 Lõkov Janno Laane JS J 11 11 Seiman Kristjan Laane JS M 12 12 Metsaäär Martin Laane JS M 16 16 Olesk Andres Laane JS M 16 16 12 Laane JS Summa 55 Luks Martin Hubertuse JS M 20 20 Vallsalu Kalev Hubertuse JS V55 9 9 Luks Jaan Hubertuse JS M 17 17 Rätsep Jaanika Hubertuse JS N 9 9 13 Hubertuse JS Summa 55 Siadnev Deniss Vahastu JS M 3 3 Kask Tõnis Vahastu JS J 16 16 Kask Peeter Vahastu JS M 13 13 Kazantsev Vladimir Vahastu JS V55 14 14 14 Vahastu JS Summa 46 Raplamaa jahimeeste kokkutulek 12.-13. juuni ÜLDARVESTUS Jahimehe Jahijuhtide Laskmine Viktoriin võistlus võistlus meeskond Punktid Koht Võistkond Tulemus Punktid Tulemus Punktid Tulemus Punktid Tulemus Punktid kokku KEHTNA 12 12 9,52 8 9 10 79 10 40 I VALGU 6 3 9,28 10 10 12 82 12 37 II KOHILA 9 8 10,23 7 8 7 64 4 26 III JUURU 8 7 13,16 0 9 8 75 7 22 4 KÄRU 4 1 9,26 12 8 7 56 0 20 5 EIDAPERE 6 3 10,26 6 5 3 71 6 18 6 VARDI 7 5 10,31 4 6 4 63 3 16 7 RAPLA VALLA js. 11,06 2 7 5 76 8 15 8 VAHASTU 10 10 11,44 1 5 3 46 0 14 9 HAIMRE 8 7 69 5 12 10 RAIKKÜLA 7 5 12,58 0 7 5 60 1 11 11 VALTU 5 2 10,28 5 62 2 9 12 LAANE 4 1 10,46 3 55 0 4 13 HUBERTUS 3 0 55 0 0 14.
Load more

Recommended publications
  • Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
    Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Noorsoopolitseinike Nimekiri Koolidega.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Alavere Põhikool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Ardu Kool Eleri Kontkar 6124658, 56660840 [email protected] Aruküla Põhikool Eleri Kontkar 6124658 ,56660840 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Eleri Kontkar 6124658; 56660840 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] Avatud kool Inna Boitsova 6124237; [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237; [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Lee‐Britt Laidna 6125430 lee‐[email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Anželika Fedoruk 6124175 [email protected] Erakool Läte Jevgenia Arm 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Marko Pilder 6125756 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Reelika Niklas 6124296 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium Marlen Miilaste marlen.miilaste@politsei,ee; 6124275 Õnne Merilo [email protected], 6125433 Haabersti Vene Gümnaasium Anastassija Eier 6125678 [email protected]
    [Show full text]
  • Mattias Reinaasile Mmilt Kolmas Koht!
    KohilaKOHILA valla ajaleht 25. oktoober 2017. Nr 15(237) Mattias Reinaasile Oktoobri- ja novembrikuu sündmused MMilt kolmas koht! 25. oktoober 19.00 Kohila valla mälumäng Hageri rahvamajas Eelmisel nädalal osalesime nel- oli meie mõistes suur ja sõidu- jandat korda Arizonases Lake Ha- tingimused meie ettevalmistust 27. oktoober vasuses toimuval võistlusel IJSBA arvestades oluliselt keerulisemad. 20.00 Eesti MV korvpallis, Saku I liiga, World Finals, mis toimus sel korral Lainetrenn, mis oli planeeritud Kohila SK/Webware – SK Torma Sport/Kuremaa SK. juba 36. korda. Mattias tegi kaasa augustiks, jäi tegemata, kuna Kohila spordikompleksis kahes kategoorias – tavapärases Ski Mattias taastus õlavigastusest. 28. oktoober Lite 10–12 Junioride klassis ning Stardi tabamised võis kõik lu- 10.00 A. Hammeri mälestusturniir males uues, Ski Lite 10–12 Junior Chal- geda õnnestunuks, sõidud ise Kohila spordihoone õppeklassis lenge’i klassis (sisaldab koondtule- olid aga rasked. Igas sõidus kao- must rajasõidust ja slaalomist). tas Mattias hetkeks juhitavuse, 4. november Nädala esimeses pooles tegime kukkus ega saanud nii kiiresti 10.00 Eesti karikavõistlused võrkpallis lühikesi treeninguid Body Beachil, masinale tagasi kui võiks. Sellega U-16 tüdrukutele, Kohila spordikompleksis kus sai paika pandud masina sea- kaotas ta mitu olulist kohta. Tei- 5. november distused, harjutatud kurve ja star- ne oluline asi, mis lõpptulemuses 10.00 Eesti karikavõistlused võrkpallis te, eelmise aasta masina kere põh- rolli mängis, oli tingitud jällegi il- U-16 tüdrukutele, Kohila spordikompleksis javigastus uuesti katki sõidetud mast – kui muidu pidi võistlussõi- ja öösel parandatud. Sel aastal oli du pikkus olema 7 ringi, siis see- 8. november mitu segadust pidevalt muutuvate kord oli kohtunike otsusel sõidu 18.30 Alfa kursus Kohila mõisakoolis ajagraafikutega, seega tuli iga hetk pikkus hoopis 4 ringi, mistõttu oli 10.
    [Show full text]
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • KOV Ühinemiste Finantsmõjude Analüüs 1996-2011
    EESTIS AASTATEL 1996-2009 ÜHINENUD KOHALIKE OMAVALITSUSTE FINANTSMÕJUDE ANALÜÜS 2012 Koostaja: Ave Viks, Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond Sissejuhatus Kohalike omavalitsuste ühinemise eesmärgiks on eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuste poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine1. Kohaliku omavalitsuse võimekuse kasv ja avalike teenuste kvaliteedi tõus on saavutatavad eelkõige suuremas omavalitsusüksuses võimaliku ametnike spetsialiseerumise ning efektiivsema töökorralduse arvelt. Lisaks territoriaalsele terviklikkusele ja avalike teenuste kvaliteedi paranemisele ei saa mööda vaadata ka ühinemise mõjust kohaliku omavalitsuse eelarvetele. Ühinemistel on hulgaliselt poliitilisi valikuid, millisele tasemele uue omavalitsuse teenuse tase seatakse ja neist sõltub ka eelarveline mõju. Samuti sõltuvad need valikud ja nende mõju ühinemise perioodist ning sellest, kas tegemist on majanduskasvu aastatega või vastupidi jpm. Ent siiski on võimalik välja tuua üldised trendid ühinenud omavalitsuste eelarvetes, mis ongi käeoleva analüüsi eesmärgiks. Ülevaade kohalike omavalitsuste ühinemistest Eestis Eestis on toimunud omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised alates 1996. aastast, mil toimus esimene vabatahtlik kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine, kui senise Halinga valla ja Pärnu- Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald. Sellele järgnesid 1998. aastal Abja-Paluoja
    [Show full text]
  • Rapla Maakond Inventariseerimine
    Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala.
    [Show full text]