DOCSLIB.ORG

MEISTRIVÕISTLUSED 2020 Registreerunud Koolid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
MEISTRIVÕISTLUSED 2020 Registreerunud Koolid MEISTRIVÕISTLUSED 2020 Registreerunud koolid Saalihoki MALE- võistlust ei toimu Finaal 27 veebruar (Mustvee spordihoone) 1. Tallinna Ehituskool 1. Tartu Kutsehariduskeskus 2. Tallinna Ehituskool 3. Viljandi Kutseõppekeskus 4. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Sulgpall (noormehed ÜM) Sulgpall (neiud ÜM) Finaal 26 veebruar (Paikuse spordihoone) Finaal 26 veebruar (Paikuse spordihoone) 1. Haapsalu Kutsehariduskeskus 1. Tartu Kutsehariduskeskus 2. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 2. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 5. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 6. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 7. Tartu Kutsehariduskeskus Sulgpall (naistöötajad ÜM) 8. Tartu Kutsehariduskeskus Finaal 26 veebruar (Paikuse spordihoone) Sulgpall (meestöötajad ÜM) 1. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Finaal 26 veebruar (Paikuse spordihoone) 2. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3. Rakvere Ametikool 1. Haapsalu Kutsehariduskeskus 2. Tartu Kutsehariduskeskus 9. Rakvere Ametikool 1 Sulgpall (meestöötajad PM) Finaal 26 veebruar (Paikuse spordihoone) 1. Haapsalu Kutsehariduskeskus 2. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3. Rakvere Ametikool Sulgpall (töötajad SPM) Finaal 26 veebruar (Paikuse spordihoone) 1. Tartu Kutsehariduskeskus 2. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4. Rakvere Ametikool Lauatennis (noormehed ÜM) Lauatennis (neiud ÜM) Finaal 05 veebruar (Tallinna Ehituskool) Finaal 05 veebruar (Tallinna Ehituskool) 1. Tallinna Teeninduskool 1. Tartu Kutsehariduskeskus 2. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2. Tartu Kutsehariduskeskus 3. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 3. Tartu Kutsehariduskeskus 4. Tartu Kutsehariduskeskus 4. Tallinna Ehituskool 5. Tartu Kutsehariduskeskus 5. Tallinna Ehituskool 6. Tartu Kutsehariduskeskus 6. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 7. Kehtna Kutsehariduskeskus 8. Kehtna Kutsehariduskeskus 9. Kehtna Kutsehariduskeskus Lauatennis (meestöötajad ÜM) 10. Tallinna Ehituskool 11. Tallinna Ehituskool Finaal 05 veebruar (Tallinna Ehituskool) 12. Tallinna Ehituskool 13. Tallinna Ehituskool 1. Olustvere Teenindus – ja Maamajanduskool 14. Tallinna Ehituskool 2. Tartu Kutsehariduskeskus 15. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 3. Kehtna Kutsehariduskeskus 2 Lauatennis (naistöötajad ÜM) Turniiri ei toimu! Finaal 05 veebruar (Tallinna Ehituskool) 1. Kehtna Kutsehariduskeskus 2. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Jalgpall noormehed II liiga 1. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 1) Pärnumaa KHK 1) Haapsalu KHK 2. Eesti Merekool 2) Luua MK 2) Järvamaa KHK 3. Järvamaa Kutsehariduskeskus 3) Tallinna LMK 3) Eesti Merekool 4. Haapsalu Kutsehariduskeskus 4) Olustvere TMK 4) Rakvere AK II 5. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 6. Luua Metsanduskool 7. Rakvere Ametikool II 8. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Jalgpall noormehed I liiga - FINAAL 1. Tartu Kutsehariduskeskus 2. Tallinna Ehituskool 3. Rakvere Ametikool I 4. Tallinna Tööstushariduskeskus 3 Võrkpall noormehed 1. Tartu Kutsehariduskeskus 1)Tartu KHK 1) Pärnumaa KHK 2. Tallinna Ehituskool 3. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2) Tallinn EK 2) Tallinna LMK 4. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 3) Viljandi KÕK 3) Kehtna KHK 5. Kehtna Kutsehariduskeskus 6. Haapsalu Kutsehariduskeskus 4) Olustvere TMK 4) Haapsalu KHK 7. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 8. Viljandi Kutseõppekeskus Rannavõrkpall neiud 1. Tartu Kutsehariduskeskus Võrkpall neiud - FINAAL 2. Tallinna Ehituskool 3. Haapsalu Kutsehariduskeskus 1. Tartu Kutsehariduskeskus 4. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2. Tallinna Ehituskool 5. Viljandi Kutseõppekeskus 3. Järvamaa Kutsehariduskeskus 4. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 5. Viljandi Kutseõppekeskus Rannavõrkpall naistöötajad – turniiri ei toimu! Rannavõrkpall õpilased segavõistk – turniiri 1. Haapsalu Kutsehariduskeskus ei toimu! 1. Tartu Kutsehariduskeskus Rannavõrkpall meestöötajad 2. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 1. Tallinna Ehituskool 2. Viljandi Kutseõppekeskus Rannavõrkpall noormehed 3. Haapsalu Kutsehariduskeskus 1. Tartu Kutsehariduskeskus 2. Tallinna Ehituskool 3. Viljandi Kutseõppekeskus 4. Haapsalu Kutsehariduskeskus 5. Pärnumaa Kutsehariduskeskus I 6. Pärnumaa Kutsehariduskeskus II 7. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 8. Luua Metsanduskool 4 Korvpall noormehed I liiga - FINAAL Korvpall neiud - FINAAL 1. Tartu Kutsehariduskeskus 1. Tartu Kutsehariduskeskus 2. Tallinna Ehituskool 2. Tallinna Ehituskool 3. Rakvere Ametikool 3. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Korvpall noormehed II liiga 1. Kehtna Kutsehariduskeskus 1) Pärnumaa KHK 1) Eesti Merekool 2. Eesti Merekool 2) Haapsalu KHK 2) Tallinna LMK 3. Haapsalu Kutsehariduskeskus 3) Luua MK 3) Kehtna KHK 4. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 5. Luua Metsanduskool 6. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3x3 Korvpall neiud – turniiri ei toimu! 1. Tartu Kutsehariduskeskus 3x3 Korvpall noormehed 2. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 1. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2. Tartu Kutsehariduskeskus 3x3 Korvpall meestöötajad – turniiri ei 3. Tallinna Ehituskool 4. Järvamaa Kutsehariduskeskus toimu! 5. Luua Metsanduskool 1. Tartu Kutsehariduskeskus 6. Rakvere Ametikool 7. Eesti Merekool 5 Rammunaise võistlus (Neiud) Rammumehe võistlus (NM 90+ kg) 1. Tallinna Ehituskool 1. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2. Tallinna Ehituskool 2. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 3. Tartu Kutsehariduskeskus 3. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4. Rakvere Ametikool 4. Tartu Kutsehariduskeskus 5. Rakvere Ametikool Rammumehe võistlus (NM -90 kg) Rammunaise võistlus (meestöötajad) - 1. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool võistlust ei toimu! 2. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 3. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 1. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 4. Tallinna Ehituskool 5. Tallinna Ehituskool 6. Tallinna Ehituskool 7. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 8. Tartu Kutsehariduskeskus 9. Rakvere Ametikool 10. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 6 .
Load more

Recommended publications
  • Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
    Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • PRO AKIS ESTONIA.Docx
    AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output.
    [Show full text]
  • Avalik Elektrooniline Enampakkumine
    Avalik elektrooniline enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul elektroonilisel enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord) ning lähtudes keskkonnaministri 15.04.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/171 antud volitustest. Tulenevalt keskkonnaministri 28.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/169, 23.07.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/519, 01.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/598, 18.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/616, 23.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/675, 30.04.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/211 ning 28.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/356 langetatud riigivara müügi otsustest müüakse alljärgnevas loetelus märgitud riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad. Pakkumisi saab elektrooniliselt esitada riigimaa oksjonikeskkonnas aadressil riigimaaoksjon.ee alates teate avaldamisest kuni 23.09.2020 kella 10:00-ni: Jrk Tagatis- Maakond Omavalitsus Asustusüksus Aadress Katastritunnus Pindala SO* Alghind nr raha Harju Lasnamäe 1 Tallinn Gaasi tn 2a 78403:314:0030 7007 m² T100% 420 420.- 42 040.- maakond linnaosa Harju Nõmme 2 Tallinn Truubi tn 2 78401:101:3187 1373 m² E100% 201 830.- 20 180.- maakond linnaosa Harju Nõmme 3 Tallinn Truubi tn 4 78401:101:3188 1828 m² E100% 268 720.- 26 870.- maakond linnaosa Järva 4 Järva vald Peetri alevik Kesktee 13 25501:001:0283 79700 m² M100% 26 300.- 2630.- maakond Järva 5 Türi vald Kahala küla
    [Show full text]
  • KÄSKKIRI Maakonnaplaneeringu 2030+ Kehtestamine Rapla
    KÄSKKIRI 13.04.2018 nr 1.1-4/80 Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Rapla maakonnas Rapla vallas, Kehtna vallas, Kohila vallas, Märjamaa vallas ja Järva maakonnas Käru vallas I ASJAOLUD Esimene Rapla maakonnaplaneering kehtestati 1999. aastal, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Sotsiaalne infrastruktuur“, „Raplamaa kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid", „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" ja „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Raplamaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Rapla maakonnaplaneeringu lähteseisukohad on kujundatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisas antud juhiste alusel. Uute algatatud maakonnaplaneeringute eesmärgiks sai eelkõige maakondade ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Sealjuures ruumilise arengu kujundamine pidi vastama üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Maakonnaplaneering hõlmab tervet Rapla maakonna territooriumi ning see on koostatud ajaperioodiks 2030+. Planeeringu
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Table S1. African Swine Fever Virus Genotype II Isolates from Estonia Selected to Study Central Variable Region (CVR) Genetic Variation
    Table S1. African swine fever virus genotype II isolates from Estonia selected to study central variable region (CVR) genetic variation. **DP, domestic pig; EWB, European wild boar; *NRL, National Reference Laboratory Isolate NRL* Host Date Municipality County CVR variant GenBank registration Species** outbreak Accession number number Est14/WB-Valga-1 TA1411593 EWB 02/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-1 TA1411917 EWB 09/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-Valga-2 TA1412184 EWB 10/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-2 TA1412212 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-3 TA1412213 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-4 TA1412214 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-IDA-1 TA1412317 EWB 14/09/2014 Lüganuse IDA-VIRU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-1 TA1415193_1 EWB 26/10/2014 Võrumaa VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-2 TA1415193_2 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-3 TA1415193_3 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-4 TA1415194 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est15/WB-Valga-3 TA1500043 EWB 05/01/2015 Helme VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Valga-4 TA1500136 EWB 06/01/2015 Podrala VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Vil-5 TA1500130 EWB 06/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-6 TA1500891 EWB 15/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-7 TA1501143 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-8 TA1501144 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-9 TA1501120-1 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-VORU-8 TA1504950-2 EWB 26/01/2015
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • Rapla Maakond Inventariseerimine
    Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • Kehtna Kool 170
    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Mai 2013 Nr 5 (178) Kehtna kool 170 30. aprillist 4. maini tähistas Kehtna kool oma 170. aastapäe- va. Erinevaid tähtpäevaüritusi jätkus sel ajal peaaegu igasse päeva. 29. aprillil peeti aastapäevajooks, kus distantsi pikkuseks oli 2013 m. 30. aprillil, kooli sünnipäeval, tegutsesid 1.-4. klassi õpilased töötubades ja 5.-9. klassidele kor- raldati mäng „Minu klassijuhataja suudab“. Hiljem jätkus koolipäev algklassidel aastapäeva-jooksuga ning teistel teadmistejooksuga, mil- les osales ka õpetajate võistkond. Sel korral kontrollisid teadmisi 7. klassi õpilased. Kell 12 oli saalis pidulik sünnipäevaaktus: meile esi- nesid õpilased ning pidasid kõnesid külalised. Tänukirjaga peeti meeles 63 õpilast, kes on edukalt esindanud kooli maakonnas ja riigis. Kehtna põhikool aastal 2013. Fotod: erakogu Samal õhtul toimus direktsiooni vastuvõtt, kuhu oli kutsutud 43 väga klassijuhatajale kooli sünnipäevapeo hästi või hästi õppivat õpilast koos organiseerimise eest. Vilistlaste kok- vanematega ning klassijuhatajad. kutuleku korraldasid Anabell Kinkar, Direktsiooni vastuvõtul esinesid Siret Luugima ja Karl Kaljumäe, meie vilistlane Regina Schults ja palju tänu neile selle eest. Marikas Tantsu & Moekool. Pidu oli meeleolukas ja loodeta- Reedel, 3. mail andsid tunde vasti meeldis kõigile. Ootame teid, vilistlased. Õpetajad olid tol päeval vilistlased, ikka ja jälle oma kooli Kersti Mäevälja, Marika Kutser, külla! Kohtumiseni! Kaimo Kure, Laura Klemmer, Artur Piret Kallaste, Rassmann, Helena Katkosilt, Siret Kehtna põhikooli direktor Luugima, Rainer Peters, kes jagasid meie õpilastele teadmisi mitmelt elualalt. 4. mail oli vilistlaste kokkutulek. Kalbu koolimaja. Kokkutulekupäev algas korvpalli- matšiga. Mängisid kaks vilistlaste võistkonda ja praegused õpilased. Võitsid vilistlased. Hiljem oli või- Vilistlasena Kehtna põhikoolist malus külastada vana koolimaja ning vaadata erinevaid näitusi. Mina lõpetasin Kehtna põhikooli andma.
    [Show full text]