DOCSLIB.ORG

(09.05.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste Ja Konsultatsioonide Algatamistest Ja Keeldumistest, Mille Osas on Tehtud Volikogu Otsused Ning Teavitatud Ministeeriumi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
(09.05.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste Ja Konsultatsioonide Algatamistest Ja Keeldumistest, Mille Osas on Tehtud Volikogu Otsused Ning Teavitatud Ministeeriumi Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused (09.05.2016) Ülevaade ühinemismenetluste ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 74 Üle 11 000 elaniku: 29 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud/ettepaneku teinud/saanud omavalitsuste arv: 183 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.01.2016 Harjumaa Saue vald 10 451, Saue vald 4 km2, Saue linn 5867, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2040, Kernu 175 km2, Ühinemistaotlus on esitatud Kernu vald, Nissi • Nissi 2884 Nissi 265 km2 Rahandusministeeriumile. vald Kokku 21 242 Kokku 639 km2 • Padise vald peab läbirääkimisi Vasalemma ja Nõva vallaga. Paldiski 3886, Paldiski 60 km2, • Paldiski linn tegi ettepaneku jaan 2016. 2 Padise vald tõi nõustumisotsuses välja 2. Paldiski linn, Padise Padise 1733 Padise 367 km Padise vald nõustus. • • vajaduse tegeleda ühise piiri otsimise vald 2 võimalustega. Kokku 5619 Kokku 427 km • NB! puudub ühine piir. • Keila vald tegi mõlemale ettepaneku, pole veel vastanud. Aegviidu 718, Aegviidu 12 km2, 3. Aegviidu vald, Anija Anija 5618 Anija 521 km2 • Aegviidu vald tegi ettepaneku jaan 2016. vald • Anija vald nõustus. Kokku 6336 Kokku 533 km2 Harjumaa ja Läänemaa Padise 1733, Padise 367 km2, 2 • Padise vald tegi sept 2015 ettepaneku. • Padise on nõustunud Paldiski linna 4. Padise vald, Nõva Nõva 371, Nõva 130 km , 2 Vasalemma ja Nõva nõustusid. ettepanekuga. vald, Vasalemma Vasalemma 2539 Vasalemma 39 km • Nõva on nõustunud Lääne-Nigula vald • 2 ettepanekuga. Kokku 4643 Kokku 535 km • NB! Jääb alla seatava elanike arvu kriteeriumi • Keila vald tegi kõigile ettepaneku. Vasalemma nõustus, teised pole veel vastanud. Keila vald 4778, Keila vald 179 km2, Keila linn 9764, Keila linn 11 km2, • Paldiski ja Padise on nõustunud 5. Keila vald, Keila Paldiski 3886, Paldiski 60 km2, • Keila vald tegi ettepaneku märts 2016. omavaheliste läbirääkimistega. linn, Paldiski linn, Vasalemma 2539, Vasalemma 39 km2, Vasalemma nõustus. Vasalemma ja Nõva on nõustunud Padise Vasalemma vald, • • Padise 1733, Padise 367 km2, ettepanekuga. Padise vald, Nõva • Keila linn, Paldiski, Padise, Nõva pole veel Nõva 371 Nõva 130 km2 vald vastanud (ettepanek esitati 31.03.2016). • Nõva on nõustunud Lääne-Nigula ettepanekuga. Kokku 23 071 Kokku 785 km2 Hiiumaa Hiiu 4648, Hiiu 384 km2, • Hiiu vald tegi ettepaneku konsultatsioonide Käina 2116, Käina 186 km2, alustamiseks veebr 2016. 6. Hiiu vald, Käina Pühalepa 1567 Pühalepa 255 km2 Emmaste keeldus. vald, Pühalepa vald • • Käina ja Pühalepa pole veel vastanud 2 Kokku 8331 Kokku 826 km (ettepanek esitati 18.02.2016) Ida-Virumaa • Aseri on nõustunud Kunda linna Kiviõli 5542, Kiviõli 12 km2, ettepanekuga 2015, veebr 2016 uuele Lüganuse 3014, Lüganuse 439 km2, Kunda linna ettepanekule pole veel 7. Kiviõli linn, Sonda 866, Sonda 148 km2, vastanud. Lüganuse vald, Aseri 1644 Aseri 67 km2 • Kiviõli linn tegi dets 2015 ettepaneku --- Sonda vald, Aseri • Sonda, Aseri ja Lüganuse vallad nõustusid. • Tudulinna on nõustunud Avinurme vald Kokku 11 066 Kokku 666 km2 --- ettepanekuga. --- --- --- • Lüganuse tegi ettepaneku läbirääkimiste • Kohtla-Nõmme ja Mäetaguse nõustusid Mäetaguse vald, Mäetaguse 1760, Mäetaguse 285 km2, ringi laiendamiseks 23.03.2016. Kohtla ettepanekuga. 2 Kohtla-Nõmme vald, Kohtla-Nõmme 1011, Kohtla-Nõmme 5 km , • Sonda keeldus. • Kohtla, Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme 2 Kohtla vald, Kohtla 1581, Kohtla 102 km , • Aseri, Kiviõli, Mäetaguse, Kohtla-Nõmme, nõustusid Toila ettepanekuga. 2 Tudulinna vald Tudulinna 437 Tudulinna 269 km Kohtla ja Tudulinna pole veel vastanud. • Mäetaguse on saanud ettepaneku Kohtla- Nõmmelt, saatis vastuseks nõustumised 2 Kokku 15 855 Kokku 1327 km sarnases ringis Toila ja Kohtlaga. • Kohtla-Nõmme ja Kohtla nõustusid Jõhvi ettepanekuga. • Mäetaguse ja Tudulinna on nõustunud Iisaku ettepanekuga. • Avinurme on nõustunud Torma ettepanekuga. Iisaku 1227, Iisaku 258 km2, • Avinurme tegi ise ettepaneku. Lohusuu, Alajõe 613, Alajõe 110 km2, Tudulinna ja Kaspää nõustusid. 8. Iisaku vald, Alajõe 2 • Iisaku vald tegi okt 2015 ettepaneku Avinurme 1293, Avinurme 194 km , • Avinurme on saanud ettepaneku Mustvee vald, Avinurme vald, 2 Alajõe, Mäetaguse, Tudulinna ja Avinurme Mäetaguse 1760, Mäetaguse 285 km , • linnalt, pole veel vastanud. Mäetaguse vald, 2 vallad nõustusid Tudulinna 437 Tudulinna 269 km Mäetaguse on nõustunud Toila ja Kohtla Tudulinna vald Illuka ja Lohusuu vald keeldusid • • ettepanekutega. 2 Kokku 5 330 Kokku 1116 km • Mäetaguse on saanud ettepaneku Kohtla- Nõmmelt, saatis vastuseks nõustumised sarnases ringis Toila ja Kohtlaga. • Kohtla ja Kohtla-Nõmme nõustusid Toila Jõhvi 11 999, Jõhvi 124 km2, ettepanekuga. Toila 2308, Toila 160 km2, Kohtla-Nõmme nõustus Kohtla 9. Jõhvi vald, Toila • Kohtla 1581, Kohtla 102 km2, Jõhvi tegi ettepaneku jaan 2016. ettepanekuga. vald, Kohtla vald, • Kohtla-Nõmme 1011 Kohtla-Nõmme 5 km2 Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila nõustusid. Kohtla-Nõmme vald • • Kohtla-Nõmme tegi ise ettepaneku Mäetaguse ja Iisaku vallale. Mäetaguse 2 Kokku 16 899 Kokku 390 km informeeris senistest nõustumistest, Iisaku pole veel vastatud. • Toila, Kohtla-Nõmme ja Kohtla nõustusid Jõhvi ettepanekuga. Toila 2308, Toila 160 km2, • Kohtla-Nõmme ja Mäetaguse nõustusid 10. Toila vald, Kohtla Kohtla 1581, Kohtla 102 km2, • Toila vald tegi ettepaneku jaan 2016. Kohtla ettepanekuga. 2 vald, Kohtla- Kohtla-Nõmme 1011, Kohtla-Nõmme 5 km , • Kohtla, Mäetaguse, Kohtla-Nõmme • Kohtla-Nõmme tegi ise ettepaneku Nõmme vald, Mäetaguse 1760 Mäetaguse 285 km2 nõustusid. Mäetaguse ja Iisaku vallale. Mäetaguse Mäetaguse vald • Illuka keeldus. informeeris senistest nõustumistest, Iisaku Kokku 6660 Kokku 551 km2 pole veel vastatud. • Mäetaguse on nõustunud Iisaku ettepanekuga. • Kohtla ja Kohtla-Nõmme on nõustunud • Kohtla vald tegi ettepaneku veebr 2016. Jõhvi ja Toila ettepanekutega. Kohtla 1581, Kohtla 102 km2, 2 Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme nõustusid. Mäetaguse on nõustunud Toila ja Iisaku 11. Kohtla vald, Kohtla- Kohtla-Nõmme 1011, Kohtla-Nõmme 5 km , • • 2 Illuka keeldus. ettepanekutega. Nõmme vald, Mäetaguse 1760 Mäetaguse 285 km • Mäetaguse vald • Kohtla-Nõmme tegi ise ettepaneku Kokku 4352 Kokku 391 km2 • NB! Jääb alla seatava elanike arvu Mäetaguse ja Iisaku vallale. Mäetaguse kriteeriumi informeeris senistest nõustumistest, Iisaku pole veel vastatud. 2 • Kohtla-Nõmnme vald tegi ettepaneku 25.02. • Kohtla-Nõmme on nõustunud Jõhvi Kohtla-Nõmme 1011, Kohtla-Nõmme 5 km , 2016. ettepanekuga. 12. Kohtla-Nõmme Mäetaguse 1760, Mäetaguse 285 km2, 2 Mäetaguse ja Illuka pole veel vastanud. Kohtla-Nõmme ja Mäetaguse on nõustunud vald, Mäetaguse Illuka 1056 Illuka 544 km • • Kohtla ja Toila ettepanekutega. vald, Illuka vald Kokku 3827 Kokku 833 km2 • NB! Jääb alla seatava elanike arvu • Mäetaguse on nõustunud Iisaku kriteeriumi ettepanekutega. Narva 60 383, Narva 85 km2, 13. Narva linn, Narva- Narva-Jõesuu 2829, Narva-Jõesuu 11 km2, Narva linn tegi ettepaneku 21.04.2016. Jõesuu linn, Vaivara Vaivara 1752 Vaivara 398 km2 • Narva-Jõesuu ja Vaivara pole veel vastanud. vald • Kokku 64 964 Kokku 494 km2 Jõgevamaa ja Ida-Virumaa • Avinurme tegi ettepaneku jaan 2016. • Kasepää, Lohusuu ja Avinurme nõustusid 2 • Lohusuu, Tudulinna ja Kasepää nõustusid. Torma ettepanekuga. Avinurme 1293, Avinurme 194 km , 2 Laekvere keeldus. Mustvee linn tegi ise ettepaneku Avinurme, 14. Avinurme vald, Lohusuu 722, Lohusuu 103 km , • • Kasepää, Lohusuu, Saare ja Torma vallale. Lohusuu vald, Tudulinna 437, Tudulinna 269 km2, • Saare (soovis pikendust vastamiseks, kuid Lohusuu ja Kasepää nõustusid, teised pole Tudulinna vald, Kasepää 1216 Kasepää 41 km2 seaduse kohaselt ei ole võimalik), Mustvee veel vastanud. Kasepää vald ja Torma ei vastanud tähtaegselt. 2 Avinurme ja Tudulinna on nõustunud Iisaku Kokku 3668 Kokku 608 km • • NB! Jääb alla seatava elanike arvu ettepanekuga. kriteeriumi • Saare on nõustunud Palamuse ettepanekuga. • Kasepää ja Lohusuu nõustusid Avinurme ja Torma 1991, Torma 349 km2, Torma vald tegi jaan 2016 ettepaneku. • Mustvee ettepanekutega. 15. Torma vald, Palamuse 2177, Palamuse 216 km2, • Kasepää, Jõgeva, Palamuse, Lohusuu, 2 • Avinurme vald on nõustunud Iisaku valla Palamuse vald, Kasepää 1216, Kasepää 41 km , Avinurme nõustusid. 2 ettepanekuga. Kasepää vald, Lohusuu 722, Lohusuu 103 km , • Laekvere, Rakke ja Väike-Maarja vallad 2 Palamuse tegi ise ettepaneku Tartu, Lohusuu vald, Avinurme 1293, Avinurme 194 km , keeldusid. • 2 Tabivere, Vara ja Saare vallale. Tabivere ja Avinurme vald, Jõgeva 4424 Jõgeva 459 km Saare (soovis pikendust vastamiseks, kuid • Saare nõustusid, teised pole veel vastatud. Jõgeva vald seaduse kohaselt ei ole võimalik) ja 2 Jõgeva linn ja Palamuse nõustusid Jõgeva Kokku 11 823 Kokku 1363 km Mustvee ei vastanud tähtaegselt. • valla ettepanekuga. Mustvee 1348, Mustvee 5 km2, 2 • Mustvee linn tegi ettepaneku jaan 2016. 16. Mustvee linn, Kasepää 1216, Kasepää 41 km , 2 • Lohusuu, Kasepää nõustusid. Kasepää vald, Lohusuu 722, Lohusuu 103 km , • Kasepää ja Lohusuu nõustusid Torma ja 2 Saare (soovis pikendust vastamiseks, kuid Lohusuu vald, Torma 1991 Torma 349 km • Avinurme ettepanekutega. Torma vald seaduse kohaselt ei ole võimalik) ja Kokku 5277 Kokku 499 km2 Avinurme ei vastanud tähtaegselt. Jõgevamaa Jõgeva vald 4424, Jõgeva vald 459 km2, • Jõgeva vald ja Palamuse on nõustunud Jõgeva linn 5418, Jõgeva linn 4 km2, Torma ettepanekuga. 17. Jõgeva vald, Jõgeva 2 • Jõgeva vald tegi ettepaneku märts 2016. Palamuse 2177 Palamuse 216 km • Palamuse tegi ise ettepaneku Tartu vallale,
Load more

Recommended publications
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
    Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 100. Aastapäeva Vastuvõtt Toimus Aseri Rahvamajas 24
    Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtt toimus Aseri Rahvamajas 24. veebruaril toimus Viru-Nigula valla volikogu esi- mehe Riho Kutsari ja vallavanem Einar Vallbaumi vastuvõtt Aseri Rahvamajas. Vastuvõtjad tänavad kõi- ki külalisi, kes kutse vastu võtsid ja oma osalemisega suurepärase peomeeleolu tekitasid ning peo korralda- misega seotud inimesi hästi organiseeritud sündmuse eest. Ilusat ja tegusat Eesti täht- sa juubeliaasta jätku! FOTOD: MEELIS MEILBAUM Kunda lasteaed Kelluke korraldas aastapäevaparaadi 22. veebruaril kell 11 toimus esmakordselt Kunda lasteaia Kellu- ke ajaloos Eesti Vaba- riigi 100. aastapäevale pühendatud paraad. Lapsed rivistusid rühmade kaupa ja igal rühmal oli kaasas oma lipp. Paraadi aitasid korraldada Kaitseliidu Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskonna liik- med, kes selgitasid lastele eelnevalt, kuidas paraadi korraldada ning rääkisid oma tegevusest. Paraadi oli tervitamas Viru-Nigula val- lavolikogu esimees Riho Kutsar. FOTO: MEELI EELMAA 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Jaanuar 2018 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Jaanuar 2018 22 VIRU-NIGULAVIRU-NIGULAPERSOONILUGU VALLA VALLA TEATAJA TEATAJA JaanuarMärts 20182018 PERSOONILUGU Aseri KooliPERSOONILUGU Maksumuudatused aastal 2018 uhkusAseri Kooli on ajalootubaTASUB TEADA MaksumuudatusedTulumaksuvaba miini- guga sarnase maksuõigus- vabalt hüvitada aastal kulutused deklaratsioon. 2018 Samas tekib Aseri Kooli MaksumuudatusedmumViru-NigulaTulumaksuvaba tõuseb 500 euronimiini- gugaliku sarnasekeskkonna. valla maksuõigus- Näiteks vabalttöötaja hüvitadatervise aastal kulutusededenda-
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • PRO AKIS ESTONIA.Docx
    AKIS and advisory services in Estonia Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project Viola Korpa &Talis Tisenkopfs Baltic Studies Centre, Riga June, 2014 This project has received funding from the European Union’s Seventh Framework Programme for research, technological development and demonstration under grant agreement no 311994 1 Please reference this report as follows: Korpa V., Tisenkopfs T. (2014): AKIS and advisory services in Estonia. Report for the AKIS inventory (WP3) of the PRO AKIS project. Online resource: www.proakis.eu/publicationsandevents/pubs 2 Executive summary The aim of the report is to provide a description of the Agricultural Knowledge and Information System (AKIS) in Estonia, with a particular focus on agricultural advisory services. The description includes the main structural characteristics of agricultural sector, characteristics of AKIS, an overview of the history, policy and funding of AKIS, and an outline of Farm Advisory System. This report represents an output of the PRO AKIS project (Prospects for Farmers’ Support: Advisory Services in the European Agricultural Knowledge and Information Systems’. It is one of 27 country reports compiling an inventory of AKIS. AKIS describe the exchange of knowledge and supporting services between many diverse actors from the first, second or third sector. AKIS provide farmers with relevant knowledge and networks around innovations in agriculture. Findings from this country report were presented at thee regional workshop in February 2014, discussed with stakeholders and experts, and feedback integrated in the report. Estonian agriculture is characterised by high degree of concentration of production in relatively small number of commercial farms. There were 19 613 agricultural holdings in Estonia in 2010 and 5% of these holdings accounted for three quarters of the agricultural output.
    [Show full text]
  • Environmental Conditions of Shelly Phosphorite Accumulation in the Rakvere Phosphorite Region, Northern Estonia
    Proc. Estonian Acacl. Sci. Geol., 1994, 43, 3, 109-121 ENVIRONMENTAL CONDITIONS OF SHELLY PHOSPHORITE ACCUMULATION IN THE RAKVERE PHOSPHORITE REGION, NORTHERN ESTONIA Heljo HEINSALUa, Viive VIIRAa, and Rein RAUDSEPb a Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut (Institute of Geology, Estonian Academy of Sciences), Estonia pst. 7, EE-0100 Tallinn, Eesti (Estonia) . b Eesti Geoloogiakeskus (Geological Survey of Estonia), Pikk 67, EE-0001 Tallinn, Eesti (Estonia) Presented by V. Puura Received January 21, 1994; accepted March 25, 1994 Abstract. The established conodont zones in the Cambrian-Ordovician boundary beds in northern Estonia serve as a basis for the interpretation of the succession of changes in the facies cohditions of sedimentation. The facies maps compiled by time interval!? correspond to the Westergaardodina, Cordylodus andresi, C. proavus, C. lindstromi, and C. rotundatus-C. angulatus conodont zones. Phosphorite accumulation was the most intensive during the C. proavus time. The rugged topography of the underlying Lower Cambrian Tiskre and Vaki formations on the territory of the Rakvere phosphorite region was of great significance in the phosphorite accumulation. At the initial stages of phosphorite accumulation three bottom swells (islands) existed there. The most intensive piling up of phosphorite was related to these swells. They coincide in direction with the present Aseri and Ahtme disturbance zones. · l(ey words: Cambrian-Ordovician boundary beds, shelly phosphorite, Estonia. The Rakvere phosphorite region (RPR) is situated in northeastern Estonia; it comprises the Toolse and Aseri deposits in its northern part · and the Rakvere deposit in its southern part. The latter is subdivided into large areas, the most important among them being the Assamalla, Raga­ vere, and Kabala areas (Fig.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021
    Sangaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Elanikkond ......................................................................................................... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid ........................................................................... 7 2.2.1 Keeni asula investeeringud ............................................................................... 7 2.2.2 Lossiküla investeeringud ................................................................................... 8 2.2.3 Sangaste aleviku investeeringud ........................................................................ 8 2.2.4 Sangaste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................. 8 2.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ................................................. 9 2.3.1 Maksumuse arvutamise alused .......................................................................... 9 2.3.2 Projektide maksumus ......................................................................................... 9 3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 10 3.2 Valga maakonna planeering ............................................................................ 11 3.3 Sangaste valla üldplaneering ........................................................................... 12 3.4 Reovee ärajuhtimise suublad ..........................................................................
    [Show full text]
  • The Early Katian (Late Ordovician) Reefs Near Saku, Northern Estonia and the Age of the Saku Member, Vasalemma Formation
    Estonian Journal of Earth Sciences, 2014, 63, 4, 271–276 doi: 10.3176/earth.2014.30 The early Katian (Late Ordovician) reefs near Saku, northern Estonia and the age of the Saku Member, Vasalemma Formation Björn Krögera, Linda Hintsb, Oliver Lehnertb–d, Peep Männikb and Michael Joachimskic a Finnish Museum of Natural History, University of Helsinki, Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsinki, Finland; [email protected] b Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia c Friedrich-Alexander Universität Erlangen-Nürnberg, Schlossgarten 5, D-91054, Erlangen, Germany d Department of Geology, Lund University, Sölvegatan 12, SE-223 62 Lund, Sweden Received 15 July 2014, accepted 13 October 2014 Abstract. Reefs developed simultaneously during the latest Sandbian/earliest Katian global Guttenberg Isotopic Carbon Excursion (GICE) in several places across Baltoscandia. Latest Sandbian/earliest Katian patch reefs are also described from the Vasalemma Formation of northern Estonia. The Saku Member of the Vasalemma Formation was previously considered as a proximal facies related to the reefs. However, the Saku Member clearly post-dates the GICE interval and ranges from the latest Keila to Rakvere in terms of regional stages. Some small reefs occur in direct proximity to the stratotype of the Saku Member. New δ13C data from the stratotype section and the adjacent reefs indicate that these reefs developed before the deposition of the Saku Member during the GICE interval. The chemostratigraphic data support the hypothesis of a short-time Baltoscandian reef growth event that terminated during the GICE interval. Key words: carbon isotopes, GICE excursion, Kope excursion, Ordovician reefs, Oandu Stage, Estonia.
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Avalik Elektrooniline Enampakkumine
    Avalik elektrooniline enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul elektroonilisel enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord) ning lähtudes keskkonnaministri 15.04.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/171 antud volitustest. Tulenevalt keskkonnaministri 28.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/169, 23.07.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/519, 01.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/598, 18.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/616, 23.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/675, 30.04.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/211 ning 28.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/356 langetatud riigivara müügi otsustest müüakse alljärgnevas loetelus märgitud riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad. Pakkumisi saab elektrooniliselt esitada riigimaa oksjonikeskkonnas aadressil riigimaaoksjon.ee alates teate avaldamisest kuni 23.09.2020 kella 10:00-ni: Jrk Tagatis- Maakond Omavalitsus Asustusüksus Aadress Katastritunnus Pindala SO* Alghind nr raha Harju Lasnamäe 1 Tallinn Gaasi tn 2a 78403:314:0030 7007 m² T100% 420 420.- 42 040.- maakond linnaosa Harju Nõmme 2 Tallinn Truubi tn 2 78401:101:3187 1373 m² E100% 201 830.- 20 180.- maakond linnaosa Harju Nõmme 3 Tallinn Truubi tn 4 78401:101:3188 1828 m² E100% 268 720.- 26 870.- maakond linnaosa Järva 4 Järva vald Peetri alevik Kesktee 13 25501:001:0283 79700 m² M100% 26 300.- 2630.- maakond Järva 5 Türi vald Kahala küla
    [Show full text]
  • Vasalemma Valla Imago Kohalike Õpilaste Hulgas Bakalaureusetöö
    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Vasalemma valla imago kohalike õpilaste hulgas Bakalaureusetöö Koostaja: Kadri Kaldur Juhendaja: Aune Past MA Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD ................................................ 5 1.1 Imago definitsioon...................................................................................................... 5 1.2 Imago kujunemine...................................................................................................... 9 1.3 Imago uuringud ........................................................................................................ 10 1.4 Asukohaturundus...................................................................................................... 11 1.5 Vasalemma valla tutvustus....................................................................................... 16 1.5.1 Valla sümboolika: ............................................................................................ 16 1.6 Valla panus noorsootöösse....................................................................................... 17 2. METOODIKA JA VALIM.............................................................................................
    [Show full text]