DOCSLIB.ORG

Käsitöökeskus Ajaveski Hoiab Elus Kultuuripärandit

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Käsitöökeskus Ajaveski Hoiab Elus Kultuuripärandit VALLALEHT • NR 264 • JUUNI 2019 Loo kool saab oodatud Käsitöökeskus Ajaveski hoiab laienduse elus kultuuripärandit Kostivere Maikuus tähistas Loo kultuurimõisa külas asuv Ajaveski Jõelähtme vallaleht kirjutas mais 2014 seitse hooaega viiendat sünnipäeva. Jõelähtme valla Loo küla algupärases Põhja-Eesti külamiljöös avati 21. Ainulaadse arhitek- mail pidulikult restaureeritud tuuleveski ehk kunsti- ja käsitöökeskus tuurilise lahendusega Ajaveski. Kunagisest Kostivere mõisa tuuleveskist on saanud kohalik vana tuuleveski koon- kultuurikatel, mis pakub külalistele emotsiooni mitmel erineval moel. dab oma müüride va- Lagunenud tuuleveski kehandist on unikaalse restaureerimislahenduse tu- lemusena saanud ainulaadse välimusega vaatamisväärsus ja tegevuspaik, hele loomingulist te- kus mitmel korrusel toimuvad erinevad töötoad, näitused, avatud on gevust ja on endiselt käsitöö- ja kohvi pood ning panoraamvaatega platvorm maastiku- ja linnu avatud kõikidele huvi- vaatluseks. Tuuleveski projekti eestvedaja on MTÜ Ajaveski, arhitektuurne listele. lahendus telliti arhitektuuribüroolt Eek&Mutso, tööd teostas OÜ Tonerek ja toetust saadi Leader programmist. Projekti kogu maksumus seniste töödeni on 164 000 eurot. SIGNE VALDMANN javeski looja Margit Pärtel räägib, et ves- Eesti Traat avas A kit soetades oli tal plaan rajada sinna kodu. Arhi- Lool uue hoone tekt, kellega ta aga veski vare- meid vaatamas käis ja oma vi- suurejoonelise sioonist rääkis, ütles pikemalt peoga keerutamata: „Kui tahad 365 päeva aastas muret elamise soojustamise, kütmise ja niis- kuse pärast ja sul on vaba mil- Neeme jon krooni, siis võid alustada.” Mudila pälvis Üleliigset miljonit Margitil pol- nud, seega küpses uus plaan ülemaailmselt luua veskist suveköök. Lavassaare Trio Ajaveski viiendal sünnipäevapeol esitamas lugu Margit Suvisel perioodil on 2. ja 3. korrusel avatud kunstinäitused, hetkel on tunnustatud Veski varemete taha ehitas Pärtelile (esiplaanil). Foto erakogu väljas noorkunstnik Liisa Kruusmägi maalinäitus. Foto Margit Pärtel naine maja ning alustas ühes ökomärgise toas keraamikaringiga. Aeg tõi mesed veskini jõudnud on ja se- küsitakse soovitusi, mida veel gib Margit Pärtel, miks tuli ühel Ajaveskis oma loomingulise arutust ka veski tuleviku osas – da vaatamisväärsusena ka teis- võiks uudistama minna,” ütleb hetkel Ajaveskile uus nišš leida. tööga. Asja iva on üksteisele ka- sellest võiks saada hoopis koht tele soovitanud on. „Eestimaal naine. Läbi kohtumiste huvitavate sulikus koostöös, raha seal va- kooskäimiseks ja käsitöötuba- on katkisi ja tühje veskeid sadu. Ajaveskist möödub ka pal- inimestega ongi veski tänaseks hel ei liigu. Inimene hoiab kaks deks. Ambitsioonikale plaanile Inimesed jõuavad Ajaveskisse verännutee, mis saab alguse Pi- jõudnud selleni, et nende juu- nädalat Ajaveskit avatuna, suht- saadi rahalist tuge Leader prog- ikka sellepärast, et omapärane rita kloostrist. Et Ajaveski on res saab pidada töötubadega se- leb külastajatega ja tegeleb en- rammist, kuhu Margit Pärtel välimus kutsub avastama ja uu- palverännutee kaardil märgitud minare ja koolitusi väiksemale da loominguga, Ajaveski pakub projekti esitas ja kust ka hiljem distama, kuidas see lahendatud ka kui üks vaatamisväärsusi sel- seltskonnale (10–20 inimest), vastutasuks aga ideaalset loo- mitmest projektivoorust edu- on ja alles seejärel näevad nad, lel rajal, siis kokkuleppel võivad pidada töötubadega sünnipäe- mingulist keskkonda. kalt raha taotletud. „Ilma Le- milliseid tegevusi veski veel li- palverändurid ka Ajaveskis või vasid ja koosviibimisi ning käia Ajaveski tunneb puudust ader programmi toetuseta po- saks pakub,” arutleb Margit Pä- selle kõrval aiamajakeses pea- regulaarselt hobikeraamika rin- toitlustuspartnerist koduvallas, leks seda veskit olnud võimalik rtel selle üle, kuidas inimesed tuda. gis. Kusjuures varustuse tase on kellega koostöös võiks Ajaveski üles ehitada,” on Margit Pärtel nendeni on jõudnud. Veski uk- hobikeraamika klassi kohta vä- üritustel toitlustust pakkuda. Muudatused kindel. sed on alati avatud olnud ka Saviringi või seminarile ga hea, näiteks on muuhulgas „Ajaveski on avatud igasuguste- sotsiaal- Kui esialgu plaanis Margit, Avatud talude päeval ning ka 2011. aastal mõlgutati koos olemas nii tõmbekapp, savirull le põnevatele ideedele. Hea et veski on avatud vaid suve- see on palju huvilisi juurde too- Rootsi-Kallavere külamuuseu- kui ka potikeder. Margit on lõp- meelega tahaks teha rohkem valdkonnas kuudel, siis aeg näitas üsna kii- nud. miga mõtteid, et ettevõtmiste matult tänulik saviringi naiste- koostööd koduvalla tegijatega,” relt, et inimesed vajavad just Margiti sõnul on veski ava- suund võiks olla kultuuriasutus, le, kes on teda inspireerinud nii et perenaine Margit julgus- talvekuudel kohta, kuhu kokku tud siis, kui ta kodus on. „Ini- mis mitmekesistaks valla kul- veskit renoveerima ja kogu aeg tab tegusaid inimesi temaga jul- tulla ja sellest ajast peale pole ta mesed satuvad siia tihti üsna ju- tuuripilti ja toimetaks koostööd edasi arendama. „Nad on mul- gelt ühendust võtma. Jõelähtme maja ühtegi kuud kinni hoid- huslikult ja nad on alati vaimus- vallaga. Üks mõte oli tuua kont- le väga suureks abiks,” kiidab Koostööga seoses on Mar- valla koolide nud. tuses ja väga tänulikud selle serdid ning üritused vallakes- Margit, tunnistades, et veski pi- gitil juba pikka aega kuklas Talvekuudel on kasutusel eest, kui veskisse sisse pääse- kustest küladesse, inimestele lä- damine on siiski hobikorras küpsenud ka plaan korraldada lõpetajad 2019 vaid 1. korrus, mida köetakse vad. Need on alati nii sümpaat- hemale, intiimsemasse õhkkon- igapäevatöö kõrvalt. koduvalla kultuuri ja spordiga õhksoojuspumba ja väikese ka- sed kohtumised. Ajaveski on da ning pakkuda esinemisvõi- Põhikohaga töötab naine tegelevate MTÜ-de ning mui- minaga. Lagi on soojustatud nagu väike infopunkt, sest ikka malust neile, kes ei too küll suu- Põhja-Harju Koostöökogu te- du tegusate inimeste kokkusaa- ning trepiauk kinni pandud. ri saale kohale, kuid teevad sa- gevjuhina. mine, kus vahetada kogemusi ja Ühe värskeima projekti abil Ajaveski muti väga head muusikat ja ai- tulevikumõtteid ning arutada soetati ka soojuskiirgurid. data neil kuulajaskonda kasva- Ajaveski pakub koostöö- ka koostöövõimalusi. Seega Viiendal sünnipäevapeol on avatud tada. Selliseid jazz-kontserte sai võimalusi kutsub Margit kõiki eelpool tunnistas perenaine, et reno- igasu- algusaastatel Ajaveskis ka kor- Suvisel perioodil on 2. ja 3. mainituid 22. augustil kell 18.00 veerimine on jätkuv protsess. gustele raldatud, nüüdseks on see korrusel avatud aga kunstinäi- Ajaveskisse, eelregistreerimine Näiteks sai vahepeal veski uues- suund aga soiku jäänud. „Põhi- tused, hetkel on väljas noor- on avatud FB-s ürituse „Jõeläht- ti üle vuugitud ning enne sün- põnevatele töökoha ja saviringi juhendami- kunstnik Liisa Kruusmägi maa- me valla MTÜ-de ja tegusate nipäevapidu sai lõpuks ka 2., 3. ideedele. se kõrvalt on kontserdikorral- linäitus. Ühtlasi kuulutab Mar- inimeste kohtumine Ajaveskis” ja 4. korruse lakke lambid pan- damiseks raske aega leida, li- git välja Ajaveski suveresiden- all või kirjutades e-mailile: mar- Esietendus dud. saks rahaline pool. Kultuuriline tuuri, mis seisneb selles, et üks [email protected] või signe. Jõelähtme Veski eripärasel välisilmel tegevus ei ole äriline tegevus, loominguline inimene saab või- [email protected]. Täp- on suur roll selles, kuidas ini- vähemalt sellises mahus,” rää- maluse kaks nädalat tegeleda sem info jooksvalt! • rahvamajas 2 UUDISED NR 264 • JUUNI • 2019 Muudatused sotsiaalvaldkonnas KRISTIINA VÄLBA abistaja teenus, varjupaigatee- sotsiaalnõunik nus, turvakoduteenus, sot- siaaltransporditeenus, eluruu- aikuu volikogus mi tagamise teenus, võlanõus- võeti muuhulgas tamisteenus, raske ja sügava M vastu ka kaks sot- puudega lapse lapsehoiuteenus, siaalvaldkonna eelnõud – keh- asendushooldusteenus ning jä- testati sotsiaalhoolekandelise relhooldusteenus. Suurimaks abi kord ning toimetulekutoe- muudatuseks võib pidada seda, tuse määramiseks vajalikud elu- et kui varasemalt oli iga teenu- ruumide piirmäärad. se jaoks oma kord ning taotle- mise avaldus, siis nüüd regulee- Sotsiaalhoolekandelise abi rib üks kord kõiki teenuseid ehk andmise kord teenust vajav inimene ei pea ot- Sotsiaalhoolekandelise abi sima õiget korda ning taotlu- kord koondab endasse kõik sot- sevormi, vaid saab kogu vajami- siaalteenused, mida omavalit- neva info kätte ühest kohast sus oma elanikele on kohusta- ning ka taotlusevorm on üks. tud korraldama – koduteenus, Sotsiaalhoolekandelise abi väljaspool kodu osutatav üld- korra alusel kehtestas vallava- hooldusteenus, tugiisikuteenus, litsus ka sotsiaalteenuste hinda- täisealise isiku hooldus, isikliku de piirmäärad: Teenuse liik Sotsiaalteenuste piirmäärad Sotsiaaltransporditeenus vallasiseselt tasuta Loo kooli majandusjuhataja Väino Haab (vasakul) Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, Eviko Inseneribüroo OÜ juhatuse liige Peeter Soojärv ja kooli ühe sõidukilomeetri hind väljaspool valda 0,2 eurot / km direktor Ants Rebane allkirjastamisel. Foto Signe Valdmann ootetunni hind 3 eurot / h Koduteenus 4 eurot / h Isikliku abistaja teenus 0,5 eurot / h Eluruumi kulude piirmää- makstud elatis, jooksval kuul Loo kool saab laienduse rad toimetulekutoetuse tasumisele kuuluvad eluaseme- määramiseks kulud ning kehtestatud toime- Jõelähtme valla ainsa mi, kolm kabinetti, tualetid jagamise protsessi koos ehitaja- Aastal 2007 projekteeritud Toimetulekutoetus on riigi tulekupiir. Eluruumide piir- keskkooli hoonele ra- ning söökla laiendus. Lisaks
Load more

Recommended publications
  • J16R Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    J16R buss sõiduplaan & liini kaart J16R Loo Vaata Veebilehe Režiimis J16R buss liinil (Loo) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Loo: 14:59 - 16:00 (2) Männisalu: 17:31 (3) Neeme: 16:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim J16R buss peatus ning et saada teada, millal järgmine J16R buss saabub. Suund: Loo J16R buss sõiduplaan 24 peatust Loo marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Kostivere Kool 5a Aruküla Tee, Estonia kolmapäev Ei sõida Urke neljapäev Ei sõida Jõelähtme reede 14:59 - 16:00 laupäev Ei sõida Jõelähtme pühapäev Ei sõida Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia J16R buss info Uus-Rebala Suund: Loo 2 Männi Tänav, Estonia Peatust: 24 Reisi kestus: 50 min Männisalu Liini kokkuvõte: Kostivere Kool, Urke, Jõelähtme, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Uus-Rebala, Männisalu Männisalu, Männisalu, Urke, Kostivere Kool, Urke, Jõelähtme, Jõelähtme, Manniva, Mäealuse Tee, Urke Rohkvahe, Hõbemäe, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Loo Tee, Loo Kostivere Kool 5a Aruküla Tee, Estonia Urke Jõelähtme Jõelähtme Manniva Mäealuse Tee Rohkvahe Hõbemäe Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Loo Tee Loo tee, Tallinn Loo Suund: Männisalu J16R buss sõiduplaan 25 peatust Männisalu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Neeme 1a Pärituule Tee, Estonia kolmapäev Ei sõida Okka neljapäev Ei sõida Kadastiku reede 17:31 1 Kadastiku Tee, Estonia laupäev Ei sõida Ihasalu pühapäev Ei sõida Ihasalu tee, Estonia Rootsikari 14
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Läänemere Kristlikud Paganad
    KÄSITLUSED Läänemere kristlikud paganad Ivar Leimus esti rahvuslikus ajalookirjutuses on kin- seks pakuvad meile eelkõige hauapanused Enistunud kuvand meie esivanematest ja peitleiud umbes aastaist 1000–1250, s. t. kui paadunud paganatest, kes, Taara nimi Eesti asukate esimestest kokkupuudetest huulil, lõid ristirüütlitega vahvasti lahinguid. kristlusega kuni siinse kirikustruktuuri välja- See kujutluspilt ei erine karvavõrdki balti- kujunemiseni. saksa muidu hoopis teistsuguse suunitlusega Mis puutub muistsetest matustest välja käsitlusest ja põhineb peaasjalikult Henriku kaevatud esemetesse, siis nende ajalist kuulu- kroonikal ning teistel läänekiriku vallutust vust täpsemalt kui sajandiga määrata on reeg- põlistavatel allikatel. lina üpris keerukas. Seetõttu jätavad arheo- Ons selles põhjust kahelda? Tõepoolest, loogilised leiud meid kitsama ajapiiranguga piiskopkondade võrk ei kujunenud Liivi- ja küsimustele vastamisel mõnikord kõikuvale Eestimaal enne 13. sajandi vallutust, koos pinnale. Seevastu sisaldavad aarded esemete sellega kerkisid kivikirikud ja levisid kristli- kõrval sageli ka münte, mis dateerivad peit- kud kombed. Kuid mõelgem ka sellele, et 13. leiu küllaltki täpselt. See kehtib eriti 11.–12. sajandi alguseks, kui ristiusu valgus hakkas sajandi alguspoole rahapadade kohta. Hili- Läänemere paganate sagris pealage paitama, semad aarded koosnevad paraku enamasti oli see juba paar sajandit olnud valitsev reli- ehteasjadest. Münte esineb neis harva, kuid gioon nii Lääne-, Ida-, Põhja- kui ka Lõuna- needki vähesed on ajaloolasele
    [Show full text]
  • Maantee Nr 1 Tallinn – Narva Km 16,0 Kuni 26,0 Liiklusohutuse Analüüs Ja
    TEEDEINSTITUUT Maantee nr 1 Tallinn – Narva km 16,0 kuni 26,0 liiklusohutuse analüüs ja eskiislahenduse kavandamine Highway nr 1 Tallinn-Narva km 16,0-26,0 traffic safety analysis and sketch design ETT 60 LT Üliõpilane: Jaak Viitmann Juhendaja: Tiit Metsvahi Tallinn, 2016 Kokkuvõte Töö käigus teostati Tallinn-Narva mnt lõigule kilomeetritel 16,0-26 ,0 tee ohutuse kontroll, mille käigus fikseeriti ohutust mõjutvad tegurid ning kaardistati liiklusohtlikud kohad. Kontrollitava teelõigu üheks suurimaks puuduseks võib lugeda tagasipöördekohti, kus, või mille mõjualas, on toimunud suur osa kogu lõigul toimunud liiklusõnnetustest. Eriti halvad on lahendused, kus tagasipöördekoht jääb ristmiku vahetusse lähedusse, moodustades laialivalgunud ristmikul vasakpöörde. Esimese klassi maanteel tuleks ristumisi peateega lubada vaid äärmise vajaduse korral. Tagasipööredekoht pikal lõigul, kus puuduvad tagasipöördeks muud võimalused. Kindlasti ei tohiks aga tagasipööre olla ristmiku osa. Vaadeldaval lõigul on kokku 4 tagasipöördekohta, milledest kaks: km 19 asuv TP 3710 ja km 23,6 asuv TP 3713 on eriti ohtlikud kuna moodustavad koos Tallinn-Narva maanteega ristuvate teedega eelpool mainitud laialivalguva ristmiku vasakpöörde. Põimumisalad tagasipöörete eel on liialt lühikesed. Suure liiklussageduse tõttu, eriti tipptundidel, on juba täna tagasipöörete ja ristumiste sooritamine äärmiselt ohtlik. Tulevikus, liikluse kasvades, muutub olukord veelgi hullemaks. Teine suurem murekoht on seotud kergliiklejate võimalustega. Olulisemateks ning paraku ka tüüpsemateks probleemideks on eelkõige jalakäijate turvaliselt sõidutee ületamise võimaluste puudumine- teeületuskohad on korrektselt markeerimata, laialivalguvad ning valgustamata. 1. klassi maanteel ei tohikski jalakäijad sõiduteed samas tasandis ületada ning tuleks leida lahendus, et neil selleks ka vajadus puuduks. Kuna antud juhul teeületuse vajadus tulenb bussipeatuste asukohast, tuleks peatused üle viia madalama klassi teedele või rampidele. Bussipeatuste ja nendevahelise ala lahendused ei ole ohutud.
    [Show full text]
  • Kostivere Neiu Mõtisklused Said Kaante Vahele
    VALLALEHT • NR 273 • MÄRTS 2020 Visioonipäev Kostivere neiu mõtisklused Neeme koolis Glamuurne said kaante vahele õpilasball Loo Veebruari alguses nä- Teine kogus sai tellitud raama- gisest Vanalinna Hariduskollee- koolis gi ilmavalgust Karolin tuesitluse jaoks, sest märtsi- giumis inglise keele õpetajana, Kääriku (21) esimene kuus, mil tähistatakse ka riiklik- lisaks annan liikumisõpetuse raamat. Raamat, mis ku emakeelepäeva, plaanis Ka- tunde. Kui mu armsad õpilased kannab pealkirja rolin teha raamatuesitluse. Rii- kuulsid, et mul ilmus raamat, Parimad ba- „Eluhellus”, kasvas gis valitseva eriolukorra tõttu tahtsid nad seda kohe lugeda. tuudihüppajad välja südame ja loodu- lükkus see nüüd küll mõneks Järgmisel päeval tormasid suu- se helidest, inspiree- ajaks edasi, kuid omale õigel re jooksuga klassi ja ütlesid, et elavad Kaber- ritud inimhinge mit- hetkel saame kindlasti koos raa- raamatul on nii pikk järjekord,” neemes mekülgsusest ja ümb- matu sügavustesse sukelduda. räägib Karolin naerdes. ritsevast pöörlevast Kas on peagi lootust Karo- Lisaks tööle Vanalinna Ha- maailmast. lini raamatut ka koduvalla raa- riduskolleegiumis, annab Karo- matukogudest leida? „Jaa, miks lin tantsutunde Eesti Tantsua- SIGNE VALDMANN ka mitte,” elavneb Karolin küsi- gentuuri Tantsukoolis ning viib muse peale. Tegelikult vähe- läbi liikumis- ja tantsutunde ui Karolin umbes malt ühest Eesti raamatukogust Loo ja Kostivere lastele. Ta on kolm aastat tagasi saab tema raamatut juba laenu- lõpetanud ETA Tantsukoolis K oma mõtiskluste kir- tada – nimelt Tallinna Vanalin- Tantsijakoolituse ning praegu japanemisega alustas, oli raa- na Hariduskolleegiumi raama- õpib Tallinna Ülikoolis klassi- matu välja andmine viimane tukogust, küll aga peab arvesta- õpetaja erialal. Kel tekkis raa- asi, millele ta mõtles. „Kirjuta- ma sellega, et hetkel on raama- matu vastu huvi, siis Karoliniga sin iseenda jaoks, see lihtsalt Karolin Käärik.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • J16R Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    J16R buss sõiduplaan & liini kaart J16R Männisalu Vaata Veebilehe Režiimis J16R buss liinil (Männisalu) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Männisalu: 17:31 (2) Neeme: 16:50 (3) Rohkvahe: 14:59 (4) Uus-Rebala: 16:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim J16R buss peatus ning et saada teada, millal järgmine J16R buss saabub. Suund: Männisalu J16R buss sõiduplaan 25 peatust Männisalu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Neeme 1a Pärituule Tee, Estonia kolmapäev Ei sõida Okka neljapäev Ei sõida Kadastiku reede 17:31 1 Kadastiku Tee, Estonia laupäev Ei sõida Ihasalu pühapäev Ei sõida Ihasalu tee, Estonia Rootsikari 14 Prii Tee, Estonia J16R buss info Pansionaat Suund: Männisalu 15 Ihasalu Tee, Estonia Peatust: 25 Reisi kestus: 32 min Ihasalu Tee Liini kokkuvõte: Neeme, Okka, Kadastiku, Ihasalu, Rootsikari, Pansionaat, Ihasalu Tee, Punakivi, Punakivi Metstoa, Jõesuu, Jägala-Joa, Metsaveere, Neeme Tee, Ruu, Upsi, Kääniku, Kaberla, Jõe, Kodasoo Küla, Metstoa Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu Jõesuu Jägala-Joa Metsaveere 1 Metsaveere Tee, Estonia Neeme Tee Ruu Upsi Kääniku Kaberla Jõe Kodasoo Küla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Suund: Neeme J16R buss sõiduplaan 22 peatust Neeme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Loo kolmapäev Ei sõida Vanasauna Tee neljapäev Ei sõida Saha reede 16:50 Maardu Mõis laupäev Ei sõida Pohla pühapäev Ei sõida 17 Veski tee, Estonia Veski Põik Kostivere Kool J16R
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Page 1 15.2.2021 DE Amtsblatt Der Europäischen Union L 51/1 II (Rechtsakte Ohne Gesetzescharakter) BESCHLÜSSE DURCHFÜHRUNGSBESCHLUSS (EU) 2021/158 DER
    15.2.2021 DE Amtsblatt der Europäischen Uni on L 51/1 II (Rechtsakte ohne Gesetzescharakter) BESCHLÜSSE DURCHFÜHRUNGSBESCHLUSS (EU) 2021/158 DER KOMMISSION vom 21. Januar 2021 zur Annahme einer vierzehnten aktualisierten Liste von Gebieten von gemeinschaftlicher Bedeutung in der borealen biogeografischen Region (Bekannt gegeben unter Aktenzeichen C(2021) 18) DIE EUROPÄISCHE KOMMISSION — gestützt auf den Vertrag über die Arbeitsweise der Europäischen Union, gestützt auf die Richtlinie 92/43/EWG des Rates vom 21. Mai 1992 zur Erhaltung der natürlichen Lebensräume sowie der wildlebenden Tiere und Pflanzen (1), insbesondere auf Artikel 4 Absatz 2 Unterabsatz 3, in Erwägung nachstehender Gründe: (1) Die in Artikel 1 Buchstabe c Ziffer iii der Richtlinie 92/43/EWG genannte boreale biogeografische Region umfasst gemäß der biogeografischen Karte, die der nach Artikel 20 der Richtlinie eingesetzte Ausschuss (im Folgenden „Habitatausschuss“) am 20. April 2005 gebilligt hat, Teile der Unionsgebiete Finnland und Schweden sowie die Unionsgebiete Estland, Lettland und Litauen. (2) Mit der Entscheidung 2005/101/EG der Kommission (2) wurde für die boreale biogeografische Region eine erste Liste von Gebieten von gemeinschaftlicher Bedeutung im Sinne der Richtlinie 92/43/EWG verabschiedet. Diese Liste wurde zuletzt mit dem Durchführungsbeschluss (EU) 2020/494 der Kommission (3) aktualisiert. (3) Die in der Liste von Gebieten von gemeinschaftlicher Bedeutung in der borealen biogeografischen Region aufgeführten Gebiete sind Teil des Natura-2000-Netzes, das für den Schutz der biologischen Vielfalt in der Union von wesentlicher Bedeutung ist. Damit die konkrete Errichtung des Natura-2000-Netzes weiter voranschreiten kann, werden die Listen von Gebieten von gemeinschaftlicher Bedeutung im Rahmen einer dynamischen Anpassung regelmäßig überarbeitet.
    [Show full text]
  • 300-999 Elanikuga Asustusüksused1, 01.01.2016 Seisuga Maakond
    300-999 elanikuga asustusüksused1, 01.01.2016 seisuga Maakond/omavalitsus Asula Harju maakond Aegviidu vald Aegviidu alev Anija vald Alavere küla Anija vald Lehtmetsa küla Harku vald Harku alevik Harku vald Harkujärve küla Harku vald Ilmandu küla Harku vald Liikva küla Harku vald Rannamõisa küla Harku vald Suurupi küla Harku vald Tiskre küla Harku vald Türisalu küla Harku vald Viti küla Harku vald Vääna-Jõesuu küla Jõelähtme vald Iru küla Jõelähtme vald Kostivere alevik Jõelähtme vald Uusküla Keila vald Keila-Joa alevik Keila vald Klooga alevik Keila vald Laulasmaa küla Keila vald Lehola küla Keila vald Tuulna küla Kernu vald Haiba küla Kernu vald Kaasiku küla Kernu vald Laitse küla Kiili vald Kangru alevik Kiili vald Lähtse küla Kiili vald Vaela küla Kose vald Ardu alevik Kose vald Habaja alevik Kose vald Kose-Uuemõisa alevik Kose vald Oru küla Kuusalu vald Kiiu alevik Kuusalu vald Kolga alevik Kuusalu vald Valkla küla Nissi vald Riisipere alevik Nissi vald Turba alevik 1 Rahvastikuregistri andmed, 2016. Padise vald Harju-Risti küla Padise vald Padise küla Rae vald Assaku alevik Rae vald Karla küla Rae vald Kopli küla Rae vald Lagedi alevik Rae vald Patika küla Rae vald Rae küla Rae vald Vaida alevik Rae vald Vaskjala küla Saku vald Juuliku küla Saku vald Kiisa alevik Saku vald Metsanurme küla Saku vald Roobuka küla Saku vald Üksnurme küla Saue vald Hüüru küla Saue vald Koidu küla Saue vald Vanamõisa küla Saue vald Ääsmäe küla Vasalemma vald Rummu alevik Vasalemma vald Vasalemma alevik Vasalemma vald Ämari alevik Viimsi vald Kelvingi
    [Show full text]