Kehtna Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2012-2024

KEHTNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2012-2024

TELLIJA: AS MATSALU VEEVÄRK TÄITJA: OÜ ALKRANEL

JUHATAJA: ALAR NOORVEE

Kinnitatud Kehtna VV 24.04.2012 määrusega nr 52 Tartu 2012 SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...... 6 1.1 ÜLDANDMED ...... 6 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ...... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive ...... 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ...... 9 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 10 1.3.2 Veeandvus ...... 11 1.3.3 Põhjavee kaitstus ...... 11 1.3.4 Põhjavee varud ...... 11 1.3.5 Ehitusgeoloogia ...... 11 1.3.6 Pinnavesi ...... 13 1.4 VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... 13 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ...... 15 2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ...... 16 2.1 KEHTNA ALEVIK ...... 16 2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 16 2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 20 2.1.3 Joogivee kvaliteet...... 22 2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 24 2.1.5 Kehtna alevik reovee reostuskoormus ...... 26 2.1.6 Kehtna alevik reoveepumplad...... 26 2.1.7 Kehtna alevik reoveepuhasti ...... 27 2.2 KAEREPERE ALEVIK ...... 30 2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 30 2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 34 2.2.3 Joogivee kvaliteet...... 34 2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 36 2.2.5 Kaerepere aleviku reovee reostuskoormus ...... 37 2.2.6 Kaerepere aleviku reoveepumplad ...... 38 2.2.7 Kaerepere aleviku reoveepuhasti ...... 39 2.3 KEAVA ALEVIK ...... 41 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 41 2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 43 2.3.3 Joogivee kvaliteet...... 43 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 45 2.3.5 Keava aleviku reovee reostuskoormus ...... 46 2.3.6 Keava aleviku reoveepumplad ...... 47 2.3.7 Keava aleviku reoveepuhasti ...... 47 2.4 LELLE ALEVIK...... 50 2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 51 2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 53 2.4.3 Joogivee kvaliteet...... 53 2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 55 2.4.5 Lelle aleviku reovee reostuskoormus ...... 56 2.4.6 Lelle aleviku reoveepumplad ...... 57 1

2.4.7 Lelle aleviku reoveepuhasti ...... 57 2.5 EIDAPERE ALEVIK ...... 59 2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 60 2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 63 2.5.3 Joogivee kvaliteet...... 63 2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 66 2.5.5 Eidapere aleviku reovee reostuskoormus ...... 67 2.5.6 Eidapere aleviku reoveepumplad ...... 68 2.5.7 Eidapere aleviku reoveepuhastid ...... 68 2.6 LOKUTA KÜLA ...... 71 2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 72 2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 74 2.6.3 Joogivee kvaliteet...... 74 2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 76 2.6.5 Lokuta küla reovee reostuskoormus ...... 77 2.6.6 Lokuta küla reoveepumplad...... 78 2.6.7 Lokuta küla reoveepuhasti ...... 78 2.7 INGLISTE KÜLA ...... 80 2.7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 80 2.7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 82 2.7.3 Joogivee kvaliteet...... 82 2.7.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 84 2.7.5 Ingliste küla reovee reostuskoormus ...... 85 2.7.6 Ingliste küla reoveepumplad ...... 86 2.7.7 Ingliste küla reoveepuhasti ...... 86 2.8 HERTU KÜLA ...... 86 2.8.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 87 2.8.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 88 2.8.3 Joogivee kvaliteet...... 89 2.8.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 90 2.8.5 Hertu küla reovee reostuskoormus ...... 91 2.8.6 Hertu küla reoveepumplad ...... 92 2.8.7 Hertu küla reoveepuhasti ...... 92 3. SEADUSANDLIK TAUST...... 94 4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ...... 96 4.1 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 98 4.2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID ...... 98 5. VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG ...... 100 6. KEHTNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ...... 101 6.1 ÜLEVAADE MÖÖDUNUD PERIOODIL VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST ...... 102 6.2 KEHTNA ALEVIK ...... 102 6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 102 6.2.2 Perspektiivne veetarve Kehtna alevikus ...... 102 6.2.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 103 6.2.4 Veevarustuse edasine areng ...... 103 6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 105 6.2.6 Kehtna aleviku perspektiivne reostuskoormus...... 106 6.2.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 106

6.2.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 107 6.2.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 109 6.3 KAEREPERE ALEVIK ...... 111 6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 111 6.3.2 Perspektiivne veetarve Kaerepere alevikus ...... 111 6.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 112 6.3.4 Veevarustuse edasine areng ...... 114 6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 116 6.3.6 Kaerepere aleviku perspektiivne reostuskoormus...... 117 6.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 117 6.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 119 6.3.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 121 6.4 KEAVA ALEVIK ...... 122 6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 122 6.4.2 Perspektiivne veetarve Keava alevikus ...... 122 6.4.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 123 6.4.4 Veevarustuse edasine areng ...... 123 6.4.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 124 6.4.6 Keava aleviku perspektiivne reostuskoormus ...... 124 6.4.7 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 125 6.4.8 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 125 6.5 LELLE ALEVIK...... 126 6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 126 6.5.2 Perspektiivne veetarve Lelle alevikus ...... 126 6.5.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 127 6.5.4 Veevarustuse edasine areng ...... 127 6.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 130 6.5.6 Lelle aleviku perspektiivne reostuskoormus ...... 130 6.5.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 131 6.5.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 132 6.5.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 134 6.6 EIDAPERE ALEVIK ...... 135 6.6.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 135 6.6.2 Perspektiivne veetarve Eidapere alevikus ...... 135 6.6.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 136 6.6.4 Veevarustuse edasine areng ...... 138 6.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 140 6.6.6 Eidapere aleviku perspektiivne reostuskoormus ...... 141 6.6.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 141 6.6.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 143 6.6.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 145 6.7 LOKUTA KÜLA ...... 146 6.7.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 146 6.7.2 Perspektiivne veetarve Lokuta külas ...... 146 6.7.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 147 6.7.4 Veevarustuse edasine areng ...... 147 6.7.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 149 6.7.6 Lokuta küla perspektiivne reostuskoormus ...... 150 6.7.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 150 6.7.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 152 6.7.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 153 3

6.8 INGLISTE KÜLA ...... 154 6.8.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 154 6.8.2 Perspektiivne veetarve Ingliste külas ...... 154 6.8.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 155 6.8.4 Veevarustuse edasine areng ...... 155 6.8.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 157 6.8.6 Ingliste küla perspektiivne reostuskoormus ...... 158 6.8.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 158 6.8.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 160 6.8.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 161 6.9 HERTU KÜLA ...... 162 6.9.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 162 6.9.2 Perspektiivne veetarve Hertu külas ...... 162 6.9.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 163 6.9.4 Veevarustuse edasine areng ...... 163 6.9.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 165 6.9.6 Hertu küla perspektiivne reostuskoormus ...... 166 6.9.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 166 6.9.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 167 6.9.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 169 7. FINANTSANALÜÜS ...... 170 7.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED, PRIORITEEDID NING VÕIMALUSED ...... 170 7.2 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIF...... 175 7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted...... 175 7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu ...... 180 7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus...... 180 KOKKUVÕTE ...... 181 LISA 1. SEADUSANDLIK TAUST ...... 182

JOONISED: Joonis 1 Kehtna aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 2 Kaerepere aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 3 Keava aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 4 Lelle aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 5 Eidapere aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 6 Lokuta küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 7 Ingliste küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 8 Hertu küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud AS Matsalu Veevärk ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud teenuslepingu nr. 03-10-11-ÜVK/1 alusel. Töö eesmärk on koostada Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2024, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga piiritletud aladel. Varasem ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud AS Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt 2003. aastal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadusele tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Kehtna valla territooriumil. Arendamise kava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arendamise kava elluviimise järgset vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks. Arendamise kava koostamisel osalesid OÜ Alkranel konsultandid (Meelis Mark, Kristjan Karabelnik ja Alar Noorvee).

1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed Kehtna vald asub Kesk-Eestis Rapla maakonnas. Vald piirneb Juuru, Rapla, Käru, Kaiu, Märjamaa, Raikküla, Vändra valdade ning valla sees asub Järvakandi alevik – iseseisev vald. Valla keskus - Kehtna alevik - asub Tallinnast 58, Türist 39, Pärnust 96, Haapsalust 101, Tartust 152 km kaugusel. Kehtna valla pindala on 507,3 km2 (8% maakonna pindalast). Valda läbivad Tallinn-Rapla-Türi maantee ning Tallinn–Viljandi ja Tallinn-Pärnu raudteed. Valla pindala on 50 700 ha, sellest haritavat maad 24%, metsa 49%, ülejäänud osas valdavalt sood ja rabad. Territoorium on suur ja põhja-lõuna suunas “välja venitatud”. Paluküla Hiiemägi (106 m) on Loode-Eesti kõrgeim tipp. Vallas on 5 alevikku ja 43 küla. Valla halduskeskus asub Kehtna alevikus.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus Kehtna Vallavalitsuse andmetel elas 2011. aasta 1. jaanuari seisuga Kehtna vallas 4731 elanikku (vt tabel 1). Tabel 1. Kehtna valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2011

Pindala (km2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km2) 507,3 4731 9,33 Andmed: Kehtna Vallavalitsus Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Keskmiselt on rahvaarvu vähenemine olnud ligikaudu 1,5 % aastas. Alates 2006. aastast on valla elanikkond negatiivse loomuliku iibe ja mehhaanilise rände tõttu vähenenud 382 inimese võrra (tabel 2). Tabel 2. Kehtna valla rahvastiku dünaamika aastatel 2006-2011 Näitaja 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Elanike arv 5113 5003 4944 4898 4835 4731 Muutus eelmise perioodiga (%) - -2,20 -1,19 -0,94 -1,30 -2,20 Sündis 46 51 60 48 49 32 Suri 48 65 49 71 56 42 Saabus 166 165 175 133 138 131 Lahkus 274 210 232 173 235 146 Andmed: Kehtna Vallavalitsus Kehtna valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Kehtna vallas ületavad aastate lõikes surmad elussündide arvu.

Kehtna valda saabujaid on olnud viimastel aastatel vähem kui vallast lahkujaid, mistõttu on valla rändesaldo olnud negatiivne. Rändesaldo suurus on aastati küllaltki kõikuv. Joonis 1 kirjeldab Kehtna valla rahvastiku dünaamikat aastatel 2006-2011.

Joonis 1. Rahvastiku dünaamika Kehtna vallas aastatel 2006-2011, Kehtna Vallavalitsus. Jooniselt 1 on näha, et aastatel 2006-2011 on toimunud Kehtna vallas pidev rahvastiku vähenemine. Kehtna vallas elas 01.01.2011. a seisuga elas 4731 inimest. Võrreldes aastaga 2010 on Kehtna valla elanike arv kahanenud 104 inimese võrra. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised 70,66 %, tööeast nooremad 14,0 % ja pensioniealised 15,33 %. Arendamise kava koostajad prognoosivad Kehtna valla elanike arvu vähenemist aastani 2015 keskmiselt 0,5% aastas ning aastatel 2016-2024 rahvastiku arvu stabiliseerumist. Seega aastaks 2024 on Kehtna valla elanike arv ligikaudu 4637 inimest. Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on oluline prognoosida uute vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on tegelik kohapealne olemasolev olukord. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on veel oluline analüüsida Kehtna valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatel piirkonna elanike maksevõime prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on oluline arendamise kava finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Kehtna valla ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniga varustatud piirkondades vee- ja kanalisatsioonitariifi kujunemisel. Kuna

Kehtna Vallavalitsusel puudusid täpsed andmed valla elanike leibkonnaliikme netosissetuleku kohta, siis kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid, kus on analüüsitud ainult kogu Rapla maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekuid. Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Rapla maakonnas 2007. aastal ligikaudu 316,82 eurot (vt tabel 3). 2007. aasta näitaja on ligi 6,2 % võrra väiksem Eesti keskmisest (337,82 eurot). 2002-2007. aasta keskmine sissetuleku kasv on olnud aastas ligikaudu 12,6 %. Tabel 3. Leibkonnaliikme sissetulek Rapla maakonnas aastatel 2002-2007. Netosissetulek kuus Aasta Muutus, % (eur) 2002 150,35 7,43% 2003 156,87 4,16% 2004 179,80 12,75% 2005 213,90 15,94% 2006 246,22 13,13% 2007 316,82 22,28% Keskmine - +12,62 Andmed: Eesti Statistikaamet

1.2.2 Majandus ja tööhõive Kehtna vallas oli 2010.a. jaanuari seisuga registreeritud 210 osaühingut, 5 aktsiaseltsi, 2 ühistut, 186 füüsilisest isikust ettevõtjat. Ettevõtted tegutsevad ligi kolmekümnel tegevusalal, levinuim on põllumajanduse valdkond. Ettevõtluse arengut soodustavad viljakas põllumaa, mets, hea logistiline asukoht, arenenud tehniline infrastruktuur (teedevõrk, elekter, veevärk ja kanalisatsioon) ja sotsiaalne infrastruktuur (koolid, lasteaiad, kultuuriasutused, kauplused jt). Kehtna Vallavalitsuse andmetel moodustavad 2011. aasta oktoobri kuu seisuga töötud 4,65 % kogu valla elanikkonnast, seega on registreeritud töötuid 219. Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa suurus eelarvest. Toetussummad on aastate lõikes olnud erinevad, kuid viimastel aastatel on mõnevõrra suurenenud. Sellest võib järeldada, et elanike sotsiaalne olukord ajavahemikus 2009-2010 on mõnevõrra halvenenud. Alljärgnevalt on toodud tabelis 4 ülevaade aastatel 2007-2010 sotsiaaltoetusteks makstavatest summadest. Tabel 4. Kehtna vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2007-2010.

Aasta 2007 2008 2009 2010 Toimetulekuks makstav summa valla 88 817,1 72 564,6 141 076,8 193 624,3 eelarvest (eurot) Andmed: Statistikaamet Kehtivaid vee erikasutuslubasid, mis sätestavad veevõtu või heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise, on Kehtna vallas 27.01.2012 seisuga üheksa (Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed):

- OÜ Kehtna Elamu – Elanikkonna varustamine joogiveega ja heitvee ärajuhtimine. Vee-erikasutusluba nr L.VV/321036; - Valtu Spordimaja – Kunstlume tootmine. Vee-erikasutusluba nr L.VV/319869; - OÜ TechnoSol - Ingliste sauna, spordisaali ja mõisa veevarustus. Vee-erikasutusluba nr L.VV/318546; - OÜ Lelle Põllumajanduse - Vee võtmine puurkaevust loomakasvatuse tarbeks. Vee- erikasutusluba nr L.VV/318104; - OÜ Tavex - Vee võtmine puurkaevust loomakasvatuse tarbeks. Vee-erikasutusluba nr L.VV/317870; - MTÜ Elupuu - Hooldekodu varustamine joogiveega ja reovee puhastamine. Vee- erikasutusluba nr L.VV.RA-184998; - OÜ TARMO & EBBE - Elanikkonna varustamine joogiveega, reovee puhastamine ja heitvee ärajuhtimine. Vee-erikasutusluba nr L.VV.RA-165231; - AS Ingle - Vee võtmine puurkaevust, heitvee üleandmine edasiseks käitlemiseks Rapla Vesi AS-ile. Vee-erikasutusluba nr L.VV.RA-183318; - Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu - Vee võtmine loomakasvatuse ja olme tarbeks. Vee-erikasutusluba nr L.VV/317427; Lisaks käsitlevad põhjaveevõttu ning heitvee suublasse juhtimist ka järgnevad keskkonnakompleksload: - OÜ Tavex – Veise ja piimakarja kasvatus. Vee võtmine Pruki farmi puurkaevust. Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.RA-164674; - OÜ Pae Farmer – Piimakarjakasvatus. Vee võtmine Kalda lüpsilauda ja pullifarmi puurkaevudest. Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.RA-164670; - AS Rey – Seakasvatus, liha töötlemine ja säilitamine. Vee võtmine Köögimäe ja Kumma sigala puurkaevudest. Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.RA-164416; - Kehtna Mõisa OÜ – Veiste intensiivkasvatus, munakanakasvatus, lihatööstus. Vee võtmine Kehtna tootmistsooni puurkaevust. Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.RA- 165045.

1.3 Keskkonnaülevaade Kehtna vallas asub mitmeid kaitsealasid ning looduskaitselisi objekte. Olulisemad nendest on näiteks Taarikõnnu ja Tillniidu looduskaitsealad ning Pae, Kõnnumaa ja Mukri maastikukaitsealad. Lisaks on kaitse all ka Ingliste, Kehtna, Lelle ning Eidapere asulates olevad pargid. Samuti on kaitstavad mitmed põlispuud. Valla territooriumile jääb kokku üksteist Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnuala: Pae, Raikküla-Paka, Kõnnumaa, Kastna-Rapla, Tillniidu, Mukri, Taarikõnnu, Nõlvasoo, Salavalge-Tõrasoo, Taarikõnnu-Kaisma ja Kõnnumaa-Väätsa (Kehtna valla üldplaneering, 2009).

Maavaradest leidub Kehtna valla territooriumil peamiselt kruusa, liiva, lubjakivi, savi ja turvast, kuid paljud neist asuvad looduskaitsealadel. Kasutusele on võimalik võtta Keava killustiku ja ehitusdetailide valmistamiseks sobivat lubjakivi ning Kehtna ja Eidapere savivarusid. Kruusakarjäärid on eravalduses või kuuluvad looduskaitsealadele. Nõlvasoo turbavaru on sobiv väetiseks ja alusturbaks, teised turbavarud on looduskaitsealadel.

1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Kehtna valla nagu kogu Rapla maakonna aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel. Nimetatud settekivimite all on moonde- ja tardkivimid; graniidid, gneisid ja kildad. Settekivimikihid on väikese kaldega lõunasse (umbes 1 m kilomeetri kohta). Vald paikneb Raikküla lademe avamusalal. Tänase pinnamoe kujunemisel on olnud suure tähtsusega viimane jääaeg. Liustiku taandumisel Pandivere ja Paluvere staadiumis (11-12 tuhat aastat tagasi) vormusid praegused pinnavormid. Kui liustikukeel taandus suhteliselt kiiresti ja ühtlaselt, jäi maha õhuke, enamasti 2-4 m paksune moreenikiht, kus aga liustiku taganemine takerdus moodustusid omapärased moreensed servakuhjatised (Keava-Lelle piirkond). Selles kandis on moreenkate paksem (kuni 20 m) ja reljeef rahutu, moodustades valla looduskauneimaid maastikke. Siia jääb valla ja ka Rapla maakonna kõrgeim koht Paluküla Hiiemägi - 106 m, mis on ühtlasi kogu Lääne-Eesti kõrgeim punkt. Suurem osa vallast paikneb Põhja-Eesti lavamaal puutudes kokku nii Lääne-Eesti madalikuga (Kasari ja Keila jõgikondade alad valla loodeosas) ja kaguosa ulatub Pärnu madaliku servaaladele. Inglistest läänepoole jääv Pae küla on tuntud Pae karstiala tõttu, mis on omapäraste koobaste ja suurte karride esinemise tõttu võetud riikliku kaitse alla. Väheldasel, umbes 2 ha suurusel karstialal on rohkesti mitmesuguseid karstivorme: karstilehtreid ja -lohke, avalõhesid, kaevusarnaseid auke, karre. Viimased on paasaluspõhja pinnale vee toimel tekkinud korrapäratu kujuga vaokesed, uurded ja nendevahelised kühmukesed. Põhja-Eesti lavamaa mullad on suhteliselt viljakad ja soodsa veerežiimiga, mistõttu enamik maast on igiammusest aegadest põllustatud. Valla lõunaosa paikneb osaliselt Kõnnumaal, milleks nimetatakse Vahe-Eesti keskosa, mida iseloomustavad laialdased metsad ja sood ning hõre, hajali asustus ümbrusest veidi kõrgemale ulatuvatel lamedatel seljandikel. Kõnnumaal on harimiseks kõlblikke alasid tunduvalt vähem (95% maadest on liigniisked) ja need paiknevad hajusalt. Mullakiht on valdavalt kuni 0,5 m paksune. Mullakihile järgneb enamasti lubjakivirähk saviliiva vahetäitega. Kihi paksus 1,0-4,5 m. Kohati võib esineda plastse konsistentsiga savi vahekiht. 1,0 kuni 5 m sügavusel maapinnast lamab alam-siluri raikküla lademe lõheline lubjakivi. Muldade lähtekivimiks on pinnakatte pealmine osa (õhukese pinnakatte korral koos pealiskorra ülemise kihiga (moreen pael). Pinnakatte puudumisel on mulla lähtekivimiks pealiskorra pealmine murenenud kiht (paepealsed). Mullatüüpidest esinevad põhilised järgmised tüübid: soostunud kamarmullad, soomullad, paepealsed ja rähksed mullad, leostunud ja leetjad mullad, väikese levialaga on leede-, leetunud ja soostunud leetunud mullad.

Aluspõhja pealmise kihi moodustavad vallas alam-siluri raikküla lõhestunud lubjakivid, mis on küllaltki veerikkad. Põhjavee üldine liikumise suund on põhjast lõunasse, Lellest ida pool loodest kagusse. Vald paikneb Raikküla lademe avamusalal, pinnakate on õhuke, seetõttu tuleb põhjavee kaitstuse seisukohalt valla maid aladel, kus puuduvad moreenmoodustised, lugeda kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks. Enamus valla ühisveevärgi puurkaeve toitub alam- siluri veehorisondist, seetõttu on oluline puurkaevudel nõuetekohase (üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu) sanitaarkaitsetsooni olemasolu.

1.3.2 Veeandvus Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile (1:400000, EGK 1998) jääb Kehtna vald peamiselt siluri-ordoviitsiumi lubjakivi, dolomiidi ja mergli kivimitekihtide piirkonda. Lõhelistes ja karstunud kivimites asuvates veekihtides on puurkaevude erideebitid on enamasti vahemikus 2,0-5,0 l/s*m. Valla põhjaosas on puurkaevude erideebitid enamasti 0,1- 0,5 l/s*m ning osades piirkondades ka 0,5-2,0 l/s*m. Kehtna valla asulate veevarustuses kasutatavad puurkaevud saavad vee peamiselt siluri, ordoviitsiumi ning siluri-ordoviitsiumi veekompleksi veekihtidest. Siluri puurkaevude (Lelle, Lokuta, Eidapere külad ning Keava ja Kehtna alevikud) deebitid on valdavalt 3-7 liitrit sekundis. Ordoviitsiumi puurkaevu (Hertu külas) deebit on 3,33 liitrit sekundis ning erideebit 0,11 l/s*m. Siluri-ordoviitsiumi puurkaevu (Ingliste külas) deebit on 8,6-10,7 liitrit sekundis. Lisaks on Kaerepere asulas ühisveevarustuses kasutatav ka üks ordoviitsiumi-kambriumi puurkaev, mille deebit on 5,22 l/s ning erideebit 0,27 l/s*m.

1.3.3 Põhjavee kaitstus Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Kehtna vald peamiselt valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud.

1.3.4 Põhjavee varud Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele on 24. aprillil 2006 jõustuvate keskkonnaministri käskkirjadega kinnitatud põhjaveevarud maakondade kaupa. Kuna veevõtt jääb Kehtna vallas alla 500 m3/d, siis kinnitatud veevarusid Kehtna vallas ei ole.

1.3.5 Ehitusgeoloogia Kuna ehitusgeoloogilised tingimused on vallas erinevad, siis tuleb territoorium rajoneerida. Ehitusgeoloogiliselt jääb Kehtna vald peamiselt (eelkõige valla kesk- ja lõunaosa) tugevasti soostunud akumulatsioonitasandike aladele. Aluspõhi koosneb ordoviitsiumi-siluri lubjakividest. Pinnakatte paksus on väike (keskmiselt 3...4 meetrit). Pinnakate algab 1...2 meetri paksuse moreenkihiga. Moreen on kaetud

11 jääjärveliste liivade, liivsavide ja saviliivadega, enamasti samuti vaid 1...2 meetri paksuselt. Sageli esinevad väiksemad sood 1...3 meetrilise turbakihiga. Pinnavesi on kõikjal maapinna vahetus läheduses, mistõttu piirkond on ehituseks vähesobiv. Tasase reljeefi ja jõeorgude vähese sisselõike tõttu on kunstlik drenaaž raske ja sageli väheefektiivne. Soostumise tõttu on ka teedeehitus raske. Et vältida külmakerkeid tuleb ehitada kõrged teetammid. Osaliselt jääb valla põhjaosa ordoviitsiumi-siluri platoo abrasioonitasandiku piirkonda. Reljeef on piirkonnas tasane, enamasti nõrgalt lainjas. Kohati esinevad 10...20 meetri kõrgused kitsad eesseljandikud. Aluspõhi koosneb ordoviitsiumi-siluri kividest, milles esineb karstiprotsesse. Pinnakate on üldiselt õhuke ning mitmel pool esineb alvareid – pinnakatteta alasid, kus lubjakividel esineb vaid õhuke mullakiht. Põhiliseks pinnakatte tüübiks on põhimoreen, mille paksus ulatub harva üle 2...3 meetri. Samuti on laialt levinud pinnasetüübiks fluvioglatsiaalsed liivad ja kruusad, mis esinevad kas tasandikel moreeni all või selle peal, või moodustavad eesseljandikke. Paljudes aluspõhja või moreenikatte nõgudes esineb viirsavisid, enamasti voolavaid, 1...2 m paksuses ja turbalasundeid umbes samasuguses paksuses. Pinnaveed lasuvad üldiselt maapinna lähedal, mistõttu madalamad kohad on tihtipeale soostunud. Piirkonda iseloomustavad üldiselt suure kandevõimega pinnased. Erandiks on ainult üksikud soised madalamad kohad voolavate viirsavide või turbaga. Ehitussüvendid ja tranšeed tuleb sageli rajada lubjakivisse, mis teeb nende rajamise kulukaks. (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965). Kehtna valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Kehtna valla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad. Valla erinevates piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Kehtna valla geoloogia iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud: Lelle küla puurkaev (puurkaevu katastri nr 9442) . 0-7,0 m – liiv kruusa vahekihtidega; . 7,0-10,0 m – kruus; . 10,0-40,0 m – lõheline lubjakivi; . 40,0-45,0 m – lõheline lubjakivi; Eidapere küla puurkaev (puurkaevu katastri nr 12313) . 0-8,8 m – liivsavi kruusa ja veerisega; . 8,8-18,5 m – savikas kruus rähaga; . 18,5-35,0 m – savikas lubjakivi metabentoniidi vahekihtidega; . 35,0-80,0 m – lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega. Hertu küla puurkaev (puurkaevu katastri nr 9616) . 0-4,2 m – saviliiv kruusaga; . 4,2-26,0 m – dolomiidi ja lubjakivi vaheldumine;

. 26,0-40,4 m – savikas lubjakivi . 40,4-70,0 m – lubjakivi ja savikas lubjakivi.

1.3.6 Pinnavesi Kehtna vald asub pinnavete veelahkmel. Valla Paluküla piirkonnas kohtuvad Keila, Kasari ja Pärnu jõgikonna piirid, seega on valla maa-alal Soome lahe (Harju), Väinamere (Matsalu) ja Riia lahe (Pärnu) alamvesikondade veelahe. Valla kirdeosa kuulub Keila jõgikonda (Keila jõgi), põhja- ja lääneosa – Kasari jõgikonda (Kuusiku jõgi ja Vigala jõgi ning Keava peakraav); lõuna- ja kaguosa – Pärnu jõgikonda (Vändra jõgi, Imsi oja, Kastna peakraav; Vastja oja; Massu jõgi; Sauga jõgi, Eidapere peakraav; Nurtu jõgi). Enamik jõgedest ei voola looduslikes sängides, vaid maaparandustööde käigus kaevatud kanalites, kuhu suubub hulgaliselt maaparandussüsteemide kraave. Järvedest tuleb nimetada Imsi rabajärve (3,7 ha), Palasi järved (Suurlaugas ning Vanamatsi laugas) ja Eidapere e Mukri laugasjärve (2,2 ha) ning supluskohtadena kasutatavaid tehisjärvi: Kehtna lähistel Räägu paisjärv, Kaerepere lähistel Estonia paisjärv, Aleti tuletõrje veehoidla Eidapere lähistel.

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus Kehtna vallas tegelevad vee-ettevõtlusega Kehtna Elamu OÜ ning OÜ Tarmo & Ebbe. OÜ Kehtna Elamu tegeleb ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse osutamisega Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevikus ning Lokuta, Hertu ja Ingliste külades. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad kuuluvad Kehtna Vallavalitsusele ja Kehtna Varahaldusele (Kehtna alevikus). OÜ-le Kehtna Elamu kuuluvad Lelle alevikus olevad ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni süsteemid. Keava aleviku ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniga seotud varad kuuluvad AS-ile Matsalu Veevärk. Kaerepere alevikus kuuluvad ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud varad OÜ-le Tarmo & Ebbe, kes tegeleb ka ühisveeveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse osutamisega. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad OÜ Kehtna Elamu teeninduspiirkonnas on reguleeritud Kehtna Vallavalitsuse 22. juuni 2010. a. määrusega nr 5 “ Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hinna kehtestamine veeettevõtja OÜ Kehtna Elamu teeninduspiirkonnas”. Määrusega kehtestatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinnad Kehtna, Lelle ja Eidapere aleviku ning Lokuta, Hertu ja Ingliste külades. Tabel 5 kirjeldab Kehtna Vallavolikogu poolt kehtestatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda.

Tabel 5. Kehtna Vallavalitsuse 22. juuni 2010. a. määrusega nr. 5 kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad Kehtna vallas Kehtna, Lelle ja Eidapere aleviku ning Lokuta, Hertu ja Ingliste külades (koos käibemaksuga) Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse 1 m3 maksumus 1 m3 maksumus tarbija (eurot) (krooni) OÜ Kehtna Elamu tegevuspiirkond Veevarustus Lelle alevik 1,11 17,30 Kehtna alevik 1,33 20,80 Eidapere alevik 1,66 25,90 Lokuta küla 1,59 24,80 Ingliste küla 2,01 31,40 Hertu küla 1,73 27,00 Keava alevik 0,83 12,60 Heitvee ärajuhtimine Lelle alevik 1,74 27,20 Kehtna alevik 1,57 24,50 Eidapere alevik 0,73 11,40 Lokuta küla 0,37 5,80 Ingliste küla 0,45 7,00 Hertu küla 0,93 14,50 Keava alevik 1,11 17,40 Andmed: Kehtna Vallavalitsus Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad OÜ Tarmo & Ebbe teeninduspiirkonnas on reguleeritud Kehtna Vallavalitsuse 12. oktoobri 2010. a. määrusega nr 9 “ Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hinna kehtestamine veeettevõtja OÜ Tarmo & Ebbe teeninduspiirkonnas”. Määrusega kehtestatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinnad Kaerepere alevikus. Tabel 6 kirjeldab Kehtna Vallavalitsuse poolt kehtestatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda.

Tabel 6. Kehtna Vallavalitsuse 12. oktoobri 2010. a. määrusega nr. 9 kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad Kaerepere alevikus (koos käibemaksuga) Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse 1 m3 maksumus 1 m3 maksumus tarbija (eurot) (krooni) OÜ Tarmo & Ebbe tegevuspiirkond Veevarustus Elanikud 0,86 13,50 Tööstustarbijad 1,04 16,20 Heitvee ärajuhtimine Elanikud 1,66 26,00 Tööstustarbijad 2,07 32,40 Hinnad kuus tasumisel elaniku kohta erandkorras (mõõdiku puudumisel) Elanike veevarustus 3,91 61,20 Elanike kanalisatsioon 7,59 118,80 Andmed: Kehtna Vallavalitsus

1.5 Kohalik omavalitsus Kehtna valla eelarve maht oli 2011. aastal ligikaudu 3,68 miljonit eurot (57,6 miljonit krooni). 2010. aasta eelarve maht oli ligikaudu 4,04 miljonit eurot (63,2 miljonit krooni). Võrreldes 2010. aasta eelarvega on vähenemine ligikaudu 10%. Erinevus on peamiselt tingitud peamiselt väiksemast toetuste summast. Kehtna valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 7. Tabel 7. Kehtna valla eelarve tulud aastatel 2007-2011 (eurot). Võlakohustused Puhastatud eelarve Võlakoormus Laenureserv Aasta kokku (eurot) (eurot) (%) (eurot) (aasta lõpul) 2007 3 987 597 463 665 11,62 - 2008 4 420 259 879 997 19,91 - 2009 3 784 227 979 384 23,24 - 2010 3 632 661 727 087 20,02 - 2011 3 530 115 1 086 095 30,77 - Andmed: Kehtna Vallavalitsus 2010. aastal on üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta võrreldes 2009. aastal laekunud tulumaksuga mõnevõrra vähenenud (vt tabel 8), mis näitab elanike sissetulekute mõningast vähenemist ning elanike sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemist. 2011. aasta eelarves on planeeritud üksikisiku tulumaksu laekumise paranemist. Tabel 8. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (eurodes). Aasta 2009 2010 2011 Elanike arv 4898 4835 4731 Laekunud tulumaks (eurot/in) 423,3 396,0 405,0 Andmed: Kehtna valla eelarved

2. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Kehtna alevik Kehtna alevik elab 01.01.2011. aasta seisuga 1237 elanikku. Kehtna alevik on ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 100% elanikest. Kehtna vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud. Kehtna aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku reostuskoormus 1581 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 24 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Kehtna alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad Kehtna Varahaldusele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega tegeleb OÜ Kehtna Elamu.

2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Kehtna alevikus on üks veevõrk, mis baseerub kahel puurkaevul: Kehtna aleviku keskuse puurkaevul (katastri nr. 9210) ning Kehtna katlamaja puurkaevul (katastri nr. 9226). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 1237 Kehtna aleviku elanikku. Kehtna aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 11387 meetrit, millest ligikaudu pool on rekonstrueeritud. Enamik torustikust on plasttorustikud De50...110 mm. Kehtna aleviku veevõrk on suures osas rekonstrueeritud ning lekked ja veekaod on võrdlemisi väikesed. Käesoleval ajal tarbitakse Kehtna alevikus kahe puurkaevu vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusjaam asub Kehtna katlamaja puurkaev-pumpla juures ning seal puhastatakse kogu aleviku joogivesi. Veetöötlusseadmena on kasutusel aeraator-degasaator ning rauaeraldusfiltrid. Kehtna aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 1 (Kehtna aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Kehtna alevikus käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 100% elanikest ehk ligikaudu 1237 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Kehtna aleviku asutusi ja ettevõtteid. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Kehtna Põhikool ja lasteaed, Vallavalitsus, raamatukogu, ja rahvamaja. Kokku on ühisveevarustusega ühendatud asutuste ja ettevõtete veetarve 6821 m3/a ehk ligikaudu 18,7 m3/d.

Kehtna aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: Kehtna aleviku katlamaja puurkaev (katastri nr. 9226); Kehtna aleviku katlamaja puurkaev asub aleviku idaosas ning see on rajatud 1980. aastal (joonis 2). Puurkaevu sügavus on 45 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaev asub pumplahoones koos veetöötlusseadmete, veemahutite ning II astme pumplaga. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon ning ala on piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on rekonstrueeritud 2007. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, puurkaevu päis, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati pumplasse II astme pumbasüsteem, veemahuti (282 m3) ning veetöötlusseadmed. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult heas seisukorras. Veetöötlusseadmetena on puurkaev-pumplas kasutusel aeratsiooniseadmed (aeraator-degasaator), rauaeraldusfiltrid BR 1200-VA ning desinfektsiooniseadmed.

Joonis 2. Kehtna aleviku puurkaev-pumpla (katastri number 9226). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Kehtna aleviku keskasula puurkaev (katastri nr. 9210); Kehtna aleviku keskasula puurkaev asub aleviku keskosas Kooli tänava piirkonnas ning see on rajatud 1970. aastal (joonis 3). Puurkaevu sügavus on 45 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaev asub pumplahoones ning selle abil pumbatakse toorvesi katlamaja juures olevasse veetöötlusjaama. Puurkaev-pumplal on 17

tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on rekonstrueeritud 2007. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, puurkaevu päis, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult heas seisukorras.

Joonis 3. Kehtna aleviku keskasula puurkaev-pumpla (katastri number 9210). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabelis 9 on toodud OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321036) lubatud puurkaevude veevõtud Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade ühisveevarustuse puurkaevudest. Tabel 9. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Kehtna valla ühisveevarustuse puurkaevudest. Lubatud Kehtna Kehtna Keava Lelle Eidapere Eidapere Lokuta Ingliste Hertu veevõtt aleviku aleviku aleviku aleviku aleviku pk aleviku pk küla küla küla katlamaja keskasula pk pk (Kooli tn) (Tuule tn) pk pk pk pk pk Katastri nr. 9226 9210 23253 9442 9052 12313 9084 8213 9616 m3/a 64400 5772 7660 2600 2100 5480 2400 1820 m3/kv 16100 1443 1915 650 525 1370 600 455 m3/d 176,4 15,8 21 7,1 5,8 15 6,6 5 Andmed: OÜ Kehtna Elamu vee erikasutusluba (nr L.VV/321036). Kehtna valla ühisveevarustus-süsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 10.

Tabel 10. Kehtna valla OÜ Kehtna Elamu poolt hallatavas ühisveevarustussüsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed. Puurkaevu Kehtna Kehtna Keava Eidapere Eidapere Lokuta küla Ingliste küla Hertu küla Lelle alevik nimetus/asukoht katlamaja alevi alevik Tallinna mnt Tuule tn Katastri nr. 9226 9210 23253 9442 9052 12313 9084 8213 9616 Passi nr. 4825 2765 6971 2377 3519 6089 5222 1673 9424 Kasutatav põhjavee kiht S S S S S S S S-O S Puurimise aasta 1980 1970 2007 1968 1973 1989 1982 1966 1991 Pumba tootlikkus, m3/h 22 22 6 5 5 5 5 4 4 Puurkaevu tootlikkus, 22,4 18 25 50 6 5,8 16,7 31 12 m3/h Lubatud veevõtt, m3/d 86 88 15,81 20,99 7,12 5,75 15,01 4,38 6,9 Tegelik toodetud vee 62 62 8,85 9,13 5,68 1,42 11,8 4,11 2,2 kogus, m3/d Tarbitud vee kogus m3/d 62 62 8,85 9,13 5,68 1,42 11,8 4,11 2,2 II astme pumpla ja Hüdrofoor Hüdrofoor Hüdrofoor 3 Hüdrofoor Hüdrofoor 3 Hüdrofoor Hüdrofoor Reguleerimisseade veemahuti 282 m3 0,3 m3 3 m3 m3 10 m3 m3 0,2 m3 0,3 m3 Puurkaevu sügavus, m 45 45 27,5 45 60 80 45 60 70 Staatiline veetase, m 3,5 3 8 2,5 4 6 8,4 2,3 4,8 Deebit (l/s) 6,22 5 6,94 12,75 1,6 1,62 4,65 8,6 3,33 Veemõõtja olemasolu Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Puurkaevu hoone Uus hoone Uus hoone Uus hoone Rahuldav Rahuldav Rahuldav Rahuldav Rahuldav Halb seisukord Kehtna Kehtna AS Matsalu OÜ Kehtna Kehtna Kehtna Kehtna Kehtna Kehtna Omanik Varahaldus Varahaldus Veevärk Elamu Vallavalitsus Vallavalitsus Vallavalitsus Vallavalitsus Vallavalitsus OÜ Kehtna OÜ Kehtna OÜ Kehtna OÜ Kehtna OÜ Kehtna OÜ Kehtna OÜ Kehtna OÜ Kehtna OÜ Kehtna Haldaja Elamu Elamu Elamu Elamu Elamu Elamu Elamu Elamu Elamu Andmed: OÜ Kehtna Elamu;

Alljärgnevalt on tabelis 11 toodud Kehtna aleviku elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevudest pumbatud vee kogused 2010. aastal. Tabel 11. Kehtna aleviku puurkaevudest väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a 46 118 2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 45 318 3 sh. elanike veetarve m /a 38 497 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 6 821 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 124,2

Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Veekaod Kehtna alevikus on 2010. aastal olnud võrdlemisi väiksed. Kehtna aleviku puurkaevudest väljapumbatud vee koguse ning tarbijateni jõudva vee koguse põhjal on veekadu ligikaudu 1,7 % ehk ca 2,2 m3/d. Tabeli 11 andmetes on näha, et Kehtna aleviku ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 124,2 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 1260 (2010. a.), on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 84 liitrit ööpäevas.

2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kehtna alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel peamiselt hüdrandid. Kokku on ühisveevarustus süsteemi ühendatud 13 hüdranti. Lisaks on vajadusel võimalik vett võtta Põhikooli juures olevast tuletõrje veemahutist ning ka näiteks Kehtna alevikus asuvast tiigist. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad. Kehtna valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

Tabel 12. Kehtna valla olemasolevad tuletõrjevee veevõtukohad.

Maht Asula Asukoht X Y Viit Vvk nimetus m3 Täituvus

Kehtna alevik Põhikooli veehoidla 6532511 550111 - Veevõtumahuti - - Kehtna alevik Staadioni tn 14b juures 6532417 550099 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna alevik Staadioni tn 8 juures 6532395 550276 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna alevik Staadioni tn 13a juures 6532341 550233 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna alevik Staadioni tn 13b juures 6532305 550203 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna alevik Aiandi tänaval 6532556 550387 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna alevik Lasteaia tn 5 juures 6532187 550236 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna MTK (Kooli tn 1) esise Kehtna alevik väljaku ääres 6532089 550072 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna alevik Viljandi mnt 1 juures 6532011 550453 - Tuletõrjehüdrant - - Viljandi mnt ja Tiigi tn Kehtna alevik ristmiku juures 6531634 550468 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna alevik Tiigi tn 10 juures 6531713 550189 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna alevik Tiigi tn 4 juures 6531845 550152 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna alevik Pargi tn 8 juures 6531436 550346 - Tuletõrjehüdrant - - Kehtna alevik Oja tn 2 juures 6531229 550328 - Tuletõrjehüdrant - - Looduslik Kehtna alevik Kehtna tiik (pargis) 6531719 550231 - veevõtukoht - - Looduslik Kehtna alevik Kuusiku jõel kuivati juures 6531451 549850 - veevõtukoht - - Kaerepere alevik Välja tn, Katlamaja pk juures 6535904 548106 - Veevõtumahuti - - Kaerepere alevik Katlamaja juures 6536000 548274 - Veevõtumahuti - - Looduslik Kaerepere alevik Tiik Valtu-Kumma tee ääres 6535969 548435 - veevõtukoht - - Keava alevik Köögimäe tee 7 territooriumil 6533703 551725 - Veevõtumahuti - - Keava alevik Köögimäe tee 7 territooriumil 6533795 551724 - Tuletõrjehüdrant - - Keava alevik Köögimäe tee 7 territooriumil 6533806 551849 - Tuletõrjehüdrant - - Looduslik Keava alevik Keava mõisa tiik 6534718 553384 - veevõtukoht - - Lelle alevik Tööstuse tn 6525500 558328 - Veevõtumahuti - - Looduslik Lelle alevik Tuletõrje tiik raudtee ääres 6525600 558382 - veevõtukoht - - Tiik Viljandi mnt ja Rohu tn Looduslik Lelle alevik ristis 6525150 558000 - veevõtukoht - - Tallinna mnt korruselamute Eidapere alevik juures 6513633 554698 - veevõtumahuti - - Eidapere alevik Kultuurikeskuse juures 6512965 554406 - veevõtumahutid - - Eidapere alevik Suurfarmi territooriumil 6514150 554984 - veevõtumahuti - - Lokuta küla Töökoja juures 6517933 553208 - veevõtumahuti - - Lokuta küla Korruselamute juures 6517873 553730 - veevõtumahuti - - Looduslik Ingliste küla Keila jõgi 6542350 554122 - veevõtukoht - - Looduslik Ingliste küla Keila jõgi 6542433 554335 - veevõtukoht - -

2.1.3 Joogivee kvaliteet Kehtna aleviku veevarustuseks kasutatakse kahe puurkaevu põhjavett (katastri nr-id 9226 ja 9210). Ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 13. Tabelis 13 on näha, et Kehtna aleviku ühisveevarustuses kasutatavates puurkaevudes on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üksnes üldraua sisaldus.

Tabel 13. Kehtna aleviku puurkaevudest võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Kehtna alevi Kehtna alevi Kehtna Kehtna Lubatud puurkaev puurkaev lasteaed Siller lasteaed Siller piirnorm (Kooli) (katlamaja) veevärgivesi veevärgivesi * Ühik 09.12.09 09.12.09 28.05.10 08.04.11 Puurkaevu katastri nr 9210 9226 - - Värvus mg/l Pt 15 25 - 10 Lõhn palli 2 2 1 1 Maitse - palli 2 - - - Hägusus NHÜ 2 8,8 1,3 1,2 pH 6,5-9,5 7,2 8,06 6,8 7,4 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 626 625 - 614 Ammooniumioon

NH4-N 0,5 mg/l 0,45 0,24 0,21 0,13 Nitritioon

NO2-N 0,5 mg/l <0,003 <0,003 - - Nitraatioon

NO3-N 50 mg/l <0,45 <0,45 - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 2,4 1,9 - 2,2 Üldraud 200 µg/l 195 630 64 80 Mangaan 50 µg/l 19 16 57 17 Kloriidid 250 mg/l 3,8 3,8 - 11 Fluoriidid 1,5 mg/l 0,35 0,25 - - Boor 1 mg/l - - - - Sulfaadid 250 mg/l <3 36 - 28 Naatrium 200 mg/l 6,4 5,6 - 5,6 Üldkaredus mg-ekv/l - - - - Coli-laadsed PMÜ/100 bakterid 0 ml 0 0 0 0 PMÜ/100 Escherichia coli 0 ml 0 0 0 0 PMÜ/100 Enterokokid 0 ml 0 0 - 0 Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 0 - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Tabelis 13 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Kehtna aleviku veevõrgust. Viimaste joogivee analüüsitulemuste põhjal on Kehtna aleviku joogivesi üldjuhul vastanud joogivesi keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate ning indikaatornäitajate osas kehtestatud normidele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Ühel juhul on vähesel määral üle piirnormi olnud joogivees mangaani sisaldus.

Amortiseerunud kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Kehtna alevik veevarustussüsteemide seisukord: Kehtna aleviku ühisveevarustuse süsteemidega on ühendatud kokku ligikaudu 1237 inimest ehk 100% aleviku elanikest; Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal kahest Kehtna aleviku puurkaevust: Kehtna aleviku keskuse puurkaevust (katastri nr. 9210) ning Kehtna katlamaja puurkaevust (katastri nr. 9226); Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 11387 meetrit. Ligikaudu pooled ühisveevarustuse torustikest on rekonstrueeritud ning heas seisukorras; Kehtna aleviku ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam on rekonstrueeritud 2007. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev- pumplate hooned, puurkaevu päised, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed. Katlamaja puurkaevu juures asuvasse veetöötlusjaama rajati II astme pumplasüsteem, veemahuti (282 m3) ning paigaldati veetöötlusseadmed. Veetöötlusseadmetena on kasutusel aeratsiooniseadmed, rauaeraldusfiltrid ning desinfektsiooniseadmed; Kehtna aleviku puurkaevude (katastri nr.-id 9226 ja 9210) abil tarbitakse siluri põhjaveekihi põhjavett. Katlamaja puurkaevu põhjavees on üle lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus. Ühisveevõrgust võetav joogivesi vastab viimaste analüüsitulemuste põhjal joogiveele kehtestatud kvaliteedinõuetele; Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike vanusest esineb aeg-ajalt ka lekkeid. Hinnanguliselt moodustavad veekaod ligikaudu 1,7 % väljapumbatud vee kogusest; Kehtna alevikus on tuletõrje veevõtuks võimalik kasutada hüdrante (13 tk). Lisaks on vajadusel võimalik vett võtta Põhikooli juures olevast tuletõrje veemahutist ning ka näiteks Kehtna alevikus asuvast tiigist. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad.

2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Kehtna alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 100% aleviku elanikest ehk ca 1237 inimest. Kehtna alevikus on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Kehtna aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid reovesi suunatakse aleviku kaguosas olevasse reoveepuhastisse enamasti surveliselt. Kehtna alevikus on kokku ca 10869 m isevoolseid ning ca 1262 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Uuemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160...De250 mm. Uuemad survetorustikud on rajatud PE torudest läbimõõduga De110 mm. Olemasolevate vanemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt malm- ja asbotorusid läbimõõduga DN 150...250 mm. Osaliselt on kanalisatsioonitorustik Kehtna

alevikus 2006-2007. aastatel rekonstrueeritud, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt rahuldav. Tulenevalt vanemate ühiskanalisatsiooni (ning kinnistusiseste) torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon on Kehtna alevikus rajatud üksnes üksikutes kohtades Lasteaia tänava piirkonnas kortermajade ning lasteaia juures. Samuti on mitmel pool korrusmajade juurde rajatud drenaažisüsteemid. Mitmel pool on sademevete ärajuhtimiseks kasutusel ka kraavid. Sademevee- ja drenaažitorustike kaudu juhitakse liigvesi kraavidesse ning nende kaudu aleviku lääneosas olevasse Kuusiku jõkke. Kehtna aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 1 (Kehtna alevik ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kehtna alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Kokku oli Kehtna alevikus ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud asutuste ja ettevõtete reoveeteke 2010. aastal ligikaudu 7433 m3. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Kehtna aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Kehtna alevikus ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 14 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010. Tabel 14. Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 44 394 ettevõtted ja asutused) sh. elanike veetarve m3/a 36 961 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 7 433 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 121,6 Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Kehtna alevikus reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal hinnanguliselt ligikaudu 150% reoveepuhastile suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Samuti on mõningates kohtades juhitud ühiskanalisatsiooni katuse- ja drenaaživeed.

2.1.5 Kehtna alevik reovee reostuskoormus Kehtna alevikus juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike ja asutuste ning ettevõtete olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 1237 elanikku. Kuna alevikus pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 15). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 80,4 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 14). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Kehtna aleviku elanike poolt ja asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 122,6 m3 (vt tabel 15). Elanike poolt ning asutustes tekib arvutuslikult ööpäevas ca 117,1 m3 reovett, mis on ligikaudu 96% kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Reovett purgitakse Kehtna aleviku reoveepuhastil ligikaudu 30 m3 kuus. Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 92,8 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Tabel 15. Kehtna aleviku reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Kehtna alevikus 1260 1 80,4 1260 101,3 75,6 Kehtna valla asutused - 0,3 30,0 158,4 15,8 9,5 Kehtna aleviku ettevõtted - 0,3 30,0 45,2 4,5 2,7 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - - - 203,6 20,4 12,2 Kehtna reovesi kokku 1260 - - 1463,6 121,6 87,8 Purgitav reovesi 1 8,2 1,0 4,9 Kanalisatsioon kokku 1472 122,6 92,8 Infiltratsioon - - 185% - 226,8 - REOVESI KOKKU 1472 349,4 92,8

2.1.6 Kehtna alevik reoveepumplad Suurem enamus Kehtna aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks reoveepuhastisse ning puhastusprotsessi on kasutusel varasemalt rajatud reoveepumpla. Kehtna alevikus kasutatava reoveepumplate andmed on toodud tabelis 16.

Tabel 16. Kehtna alevik reoveepumplate ülevaade. Objekti Kasutatava Tootlikkus Rajamise Objekti tähis Üldhinnang nimi pumba mark m3/h aasta Kehtna aleviku - 2xFlygt 40 2003 Korras ülepumpla Tootmistsooni - 1xGrundfos 20 2009 Korras ülepumpla Aiandi tänava KSPS-1 2xGrundfos 20 2007 Korras ülepumpla Oja tänava KSPS-2 2xGrundfos 20 2007 Korras ülepumpla Andmed: OÜ Kehtna Elamu.

2.1.7 Kehtna alevik reoveepuhasti Kehtna aleviku reovee puhastamine toimub alevik lääneosas asuvas reoveepuhastis. Kehtna aleviku puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev aktiivmudapuhasti, mis on rajatud 2008. aastal. Olemasolev varasem OXYD-180 tüüpi aktiivmudapuhasti likvideeriti. Rekonstrueeritud reoveepuhasti on kestusõhutusega aktiivmudapuhasti, mille projekteeritud jõudlus reostuskoormuse järgi on 147 kgBHT7/d (kuni 2000 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 440 m3/d (joonis 4). Reovesi suunatakse puhasti territooriumil olevasse reoveepumplasse nii isevoolselt kui ka surveliselt Kehtna aleviku reoveepumplatest. Reoveepumpla survetorustik suubub tehnohoones asuvale võreseadmele. Reoveepuhastus protsess koosneb reovee mehaanilisest eelpuhastusest keemilise fosfori ärastamisega, biopuhastusest aerotankis, järelsetitamisest ja settetahendusest – sealhulgas: 1. Mehaaniline eelpuhastus – Kompaktne seade, millesse on sisse ehitatud võre koos pressiga ja liivapüüdur – Möödavool, kui seade on ummistunud 2. Keemiline fosforiärastus 3. Biopuhastus aerotankis 4. Radiaalne järelsetiti 5. Settetahendussõlm – Eeltihendajaga lintfilterpress, koos polümeerisõlmega 6. Purgimissõlm Mehaaniliseks eelpuhastuseks on kasutusel kompaktseade ConPact 20 A (tootlikkusega Q=20 l/s), mis koosneb trummelsõelast ja pressist koos liivaeraldajaga. Mehaanilise võre ummistumise korral suunatakse reovesi avarii möödavoolukanalisse. Mehaanilise eelpuhastuse läbinud reovesi suunatakse biopuhastisse, mis kujutab endast kontsentriliselt ümber järelsetiti asuvat reservuaari (mahuga 485 m3), kus vesi on ringvoolamises. Õhku puhastusprotsessi antakse kahe puhuri abil ning sisestatakse vette läbi aeratsioonikambrite põhjas olevate peenmull õhudifuusorite. Aktiivmuda eraldamise käideldud reoveest toimub aerotanki keskel asuvas radiaalses järelsetitis. Setiti on varustatud ka põhjakraabiga ning muda tagastamine protsessi toimub õhktõstukite abil.

Keemiliseks fosforiärastuseks antakse reovette vees lahustuvaid metallisoolasid, mis reageerides annavad fosforiga mittelahustuva ühendi. Sade eemaldatakse mudasüsteemiga. Reagenti (PIX) hoitakse tehnohoones asuvas konteineris (0,8 m3) ning doseeritakse dosaatorpumba abil. Liigmuda käitlemine toimub tehnohoones. Liigmuda, mis võetakse vahetult aerotankist suunatakse pressiga integreeritud mudatihendajasse. Muda tihendamiseks on kasutusel lintfilterpress jõudlusega 6 m3/h (30 kg tahendatud muda tunnis). Lintfilterpressi koosseisu kuulub ka polümeerilahuse ettevalmistus- ning doseerimissõlm. Tahendatud muda kogutakse tehnohoones paiknevasse 15 m3 suurusesse konteinerisse ning transporditakse edasiseks käitlemiseks komposteerimisväljakule. Reovee kogumiskaevude sisu vastuvõtmiseks on reoveepuhasti territooriumile rajatud ka käsivõrega (võre pilu 10 mm) varustatud purgimiskaev. Järelpuhastusena on kasutusel kaks biotiiki, kogupindalaga ca 6640 m2, mis on viimati puhastatud 1990. aastate alguses. Heitvesi juhitakse Kuusiku jõkke (suubla kood 111060). Reoveepuhastit ja biotiike ümbritseb piirdeaed koos lukustatavate väravatega (jalg- ja sõiduvärav). Kehtna alevik reoveepuhastina kasutatav reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Kehtna puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/321036) on Kuusiku jõgi (suubla kood 111060). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Kuusiku jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/321036) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Kehtna alevik reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2010. ja 2011. aastal on toodud tabelis 17. Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 4. Kehtna aleviku reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabel 17. Kehtna aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Väljuv Kuupäev Vee- 22.03.2010 25.06.2010 21.09.2010 13.12.2010 13.06.2011 erikasutusloaga konts. konts. konts. konts. konts. lubatud suurim Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 15 5,5 11 4 3 10 KHT 125 170 40 140 40 50 Heljum 25 7 12 6 5 7 Üldlämmastik - 14,4 <3,1 9,6 <3,1 3,2 Üldfosfor 1,5 1,3 2,4 2,2 1,6 2,4 pH - 7,38 7,03 7,15 7,13 7,4 Andmed: OÜ Kehtna Elamu Tabeli 17 andmetest selgub, et 2010. ja 2011. aastal võetud heitvee proovid vastavad üldjuhul vee erikasutusloa nõuetele. Mõningal määral on üle lubatud piirsisalduse olnud üldfosfori sisaldus. Samuti on aeg-ajalt üle vee erikasutusloaga kehtestatud piirnormi olnud ka KHT väärtus. Kuna biotiike pole ligikaudu 20 aastat puhastatud on need käesolevaks ajaks setet täis settinud ning võivad põhjustada sekundaarset reostust.

Kehtna aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Kehtna alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 1237 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem enamus Kehtna aleviku korrusmajade ja eramajade elanikest ning asutustest, samuti osa ettevõtetest; . Kehtna alevikus on kokku ca 10869 m isevoolseid ja ca 1262 meetrit survelisi kanalisatsioonitorustikke. Rekonstrueeritud uuemad isevoolsed torustike on uued plasttorud (PVC) läbimõõduga De160...De250 mm. Survetorustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõduga De110 mm. Vanemate ühiskanalisatsiooni (samuti kinnistusiseste) torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; . Kehtna aleviku reoveepuhastina on kasutusel mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev aktiivmudapuhasti, mis on rajatud 2008. aastal. Järelpuhastuseks on kasutusel kaks biotiiki kogupindalaga ca 6640 m2. Puhasti tagab üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse.

2.2 Kaerepere alevik Kaerepere alevikus elab 01.01.2011. aasta seisuga 473 elanikku. Kaerepere alevikus on ühisveevärgi liitunud ligikaudu 96% aleviku elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 92% aleviku elanikest. Kehtna vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud. Kaerepere aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku keskuse reostuskoormus 862 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 72 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Kaerepere alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad OÜ-le Tarmo & Ebbe, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Kaerepere alevikus.

2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Kaerepere aleviku keskuses on kaks eraldi veevõrku. Asula edelaosas paiknevate asutuste ja ettevõtete veevarustuseks kasutatakse kahte puurkaev-pumplat (katastri nr-id 9232 ja 9879). Ülejäänud asula veevarustus baseerub Keskasula puurkaevul (katastri nr. 9224), mis varustab veega suuremat enamust asula elanikest. Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 456 Kaerepere aleviku elanikku.

Kaerepere aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 4711 meetrit, sellest ligikaudu pool on rekonstrueeritud plasttorustiku sissetõmbamise teel. Rekonstrueerimata torustikud on peamiselt malm- ja terastorud. Rekonstrueerimisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De20...90 mm. Kaerepere aleviku veevõrk on suures osas rekonstrueeritud ning lekked ja veekaod on võrdlemisi väikesed. Kaerepere alevikus ühisveevõrgus tarbitakse kolme puurkaevu vett, mis suunatakse otse veevõrku. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplates puuduvad. Kaerepere aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 2 (Kaerepere aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Kaerepere alevikus käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 96% elanikest ehk ligikaudu 456 elanikku. Kaerepere aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: Katlamaja puurkaev (katastri nr. 9879); Kaerepere aleviku Katlamaja puurkaev asub aleviku edelaosas ning see on rajatud 1978. aastal (joonis 5). Puurkaevu sügavus on 41 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaev-pumpla asub hoones koos veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks kasutatavate hüdrofooridega. Pumpla kaudu suunatakse veevõrku ka Saunaküla puurkaevust pumbatav joogivesi. Joogivett ühisveevarustuse tarbeks võetakse puurkaevust ligikaudu 43 m3/d. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed pumplas puuduvad.

Joonis 5. Kaerepere aleviku Katlamaja puurkaev-pumpla (katastri number 9879). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Saunaküla puurkaev (katastri nr. 9232); Kaerepere aleviku Saunaküla puurkaev asub aleviku edelaosas Katlamaja puurkaev-pumplast ligikaudu 120 meetri kaugusel loodesuunas ning see on rajatud 1987. aastal. Puurkaevu sügavus on 250 meetrit ning selle abil ammutatakse vett ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist. Puurkaev-pumpla asub muldes. Ühisveevarustuseks võetav vesi pumbatakse

Katlamaja puurkaev-pumplasse, kus asuvad veevõrgus rõhu tagamiseks kasutatavad hüdrofoorid. Joogivett ühisveevarustuse tarbeks võetakse puurkaevust üksnes aeg-ajalt. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla šaht on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed pumplas puuduvad. Keskasula puurkaev (katastri nr. 9224); Kaerepere aleviku Keskasula puurkaev asub aleviku keskuses korrusmajade läheduses ning see on rajatud 1978. aastal (joonis 6). Puurkaevu sügavus on 41 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaev-pumpla asub hoones koos veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks kasutatava hüdrofooriga. Joogivett ühisveevarustuse tarbeks võetakse puurkaevust ligikaudu 34 m3/d. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon ning ala on piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed pumplas puuduvad.

Joonis 6. Kaerepere aleviku keskasula puurkaev-pumpla (katastri number 9224). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabelis 18 on toodud OÜ-le Tarmo & Ebbe väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV.RA- 165231) lubatud veevõtt Kaerepere aleviku puurkaevudest. Tabel 18. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Kaerepere aleviku ühisveevarustuse puurkaevudest. Lubatud veevõtt Katlamaja pk Saunaküla pk Keskasula pk Katastri nr. 9879 9232 9224 m3/a 12800 12500 20300 m3/kv 3200 3125 5075 m3/d 35,07 34,25 55,62 Andmed: OÜ Tarmo & Ebbe vee erikasutusluba (nr L.VV.RA-165231). Kaerepere aleviku ühisveevarustus-süsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 19. 32

Tabel 19. Kaerepere asulas OÜ Tarmo & Ebbe poolt hallatavas ühisveevarustussüsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed. Puurkaevu Kaerepere Kaerepere Kaerepere nimetus/asukoht Katlamaja pk Saunaküla pk Keskasula pk Katastri nr. 9879 9232 9224 Passi nr. 4636 5772 4639 Kasutatav põhjavee kiht S O-C S Puurimise aasta 1978 1987 1978 Pumba tootlikkus, m3/h - - - Puurkaevu tootlikkus, 28,8 18,8 28,8 m3/h Lubatud veevõtt, m3/d 35,07 34,25 55,62 Tegelik toodetud vee 43,1 - 34,0 kogus, m3/d Tarbitud vee kogus m3/d 43,1 - 29,5 Hüdrofoor 5 Reguleerimisseade Hüdrofoorid 2x5 m3 m3 Puurkaevu sügavus, m 41 250 41 Staatiline veetase, m 7,4 35,50 7,4 Deebit (l/s) 8,0 5,22 8,0 Veemõõtja olemasolu Olemas Olemas Olemas Puurkaevu hoone Rahuldav Puudub Rahuldav seisukord OÜ Tarmo & OÜ Tarmo & OÜ Tarmo & Omanik Ebbe Ebbe Ebbe OÜ Tarmo & OÜ Tarmo & OÜ Tarmo & Haldaja Ebbe Ebbe Ebbe Andmed: OÜ Tarmo & Ebbe; Alljärgnevalt on tabelis 20 toodud Kaerepere aleviku elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevudest pumbatud vee kogused 2010. aastal. Tabel 20. Kaerepere aleviku puurkaevudest väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a 28 157 sh. Katlamaja puurkaev m3/a 15 743 sh. Saunaküla puurkaev m3/a - sh. Keskasula puurkaev m3/a 12 414 2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 26 508 sh. elanike veetarve m3/a 10 765 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 15 743 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 72,6 Andmed: OÜ Tarmo & Ebbe. 33

Veekaod Kaerepere alevikus on 2010. aastal olnud võrdlemisi väiksed. Tuvastatavat veekadu Katlamaja puurkaevul põhinevas veevarustussüsteemis pole esinenud. Kaerepere aleviku Keskasula puurkaevust väljapumbatud vee koguse ning tarbijateni jõudva vee koguse põhjal on veekadu ligikaudu 13 % ehk ca 4,5 m3/d. Tabeli 20 andmetes on näha, et Kaerepere aleviku ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 72,6 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 456, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 65 liitrit ööpäevas.

2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kaerepere alevikus on tuletõrje vett võimalik võtta Katlamaja puurkaevu juures ning katlamaja territooriumil olevatest veemahutitest ning Valtu-Kumma tee ääres olevast tiigist. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad. Kehtna valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.2.3 Joogivee kvaliteet Kaerepere aleviku veevarustuseks kasutatakse kolme puurkaevu põhjavett (katastri nr 9879, 9232, 9224). Ühisveevarustuses kasutatava Kaerepere aleviku puurkaevude põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 21. Tabelis 21 on näha, et Kaerepere aleviku ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavesi vastab mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate osas joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Üle piirnormi on kahe puurkaevu vees olnud üldraua sisaldused.

Tabel 21. Kaerepere aleviku puurkaevust võetava põhjavee ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Kaerepere Kaerepere Kaerepere Kaerepere aleviku (saunaküla) katlamaja keskasula veevärgivesi (Valtu Lubatud puurkaev puurkaev puurkaev Põhikooli söökla), piirnorm* Ühik 15.12.08 27.12.10 15.10.10 12.10.11 Puurkaevu katastri nr 9232 9879 9224 - Värvus mg/l Pt 0-5 0-5 <2 5 Lõhn palli 0 0 1 1 Maitse - palli - - 1 1 Hägusus NHÜ 2,6 1,4 <1,0 <1,0 pH 6,5-9,5 7,28 7,22 7,2 7,2 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 634 718 646 691 Ammooniumioon

NH4-N 0,5 mg/l 0,19 0,13 0,05 0,02

Nitritioon NO2- N 0,5 mg/l <0,002 <0,002 - -

Nitraatioon NO3- N 50 mg/l 0,26 <0,02 - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l <1 1,5 1,2 - Üldraud 200 µg/l 850 850 10 - Mangaan 50 µg/l - - 5 - Kloriidid 250 mg/l 68,1 17,7 24 - Fluoriidid 1,5 mg/l - - - - Boor 1 mg/l - - - - Sulfaadid 250 mg/l <10 43 44 - Naatrium 200 mg/l - - 13,6 - Üldkaredus mg-ekv/l 4,6 7,8 - PMÜ/100 Coli-laadsed bakterid 0 ml - - - 0 PMÜ/100 Escherichia coli 0 ml - - - 0 PMÜ/100 Enterokokid 0 ml - - - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml - - - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Tarmo & Ebbe. Tabelis 21 on toodud ka viimane joogivee kontrolli analüüsi tulemus, mis on võetud Kaerepere aleviku veevõrgust. Viimase joogivee analüüsitulemuse põhjal vastab Kaerepere aleviku ühisveevõrgust (Valtu Põhikooli sööklast) võetud joogivesi mikrobioloogiliste, keemiliste kvaliteedinäitajate ning indikaatornäitajate osas kehtestatud normidele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

Kaerepere aleviku veevarustussüsteemide seisukord: Kaerepere aleviku ühisveevarustuse süsteemidega kaudu on veega varustatud kokku ligikaudu 456 inimest ehk 96% aleviku elanikest; Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal kolmest puurkaevust (katastri nr-id 9879, 9232, 9224); Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 4711 meetrit, millest ligikaudu pool on rekonstrueeritud uue plasttorustiku sissetõmbamise meetodil. Vanemad malm- ja terastorustikud on rajatud 30 ja enam aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud; Puurkaev-pumplate seadmestik ning automaatika on käesolevaks ajaks vananenud. Pumplate siseseid torustike ning armatuuri on jõudu mööda rekonstrueeritud. Hoonete seisukord on rahuldav. Joogiveetöötlus seadmed puurkaev-pumplates puuduvad; Kaerepere aleviku puurkaevude abil tarbitakse peamiselt siluri veekompleksi põhjavett. Saunaküla puurkaevust on ühisveevarustuse tarbeks võimalik vett võtta ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist, kuid käesoleval ajal puurkaevu vett ei tarbita. Katlamaja puurkaevu põhjavesi ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määruse nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üle kehtestatud piirnormi oleva üldraua sisalduse tõttu. Veevõrgust võetud joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal vastab joogivesi kehtestatud kvaliteedinormidele; 2010. aastal oli keskmine ööpäevane Katlamaja puurkaevust võetav vee kogus olnud ligikaudu 43 m3/d ning Keskasula puurkaevust 34 m3/d. Veekadude osakaal on minimaalne ning tuvastatavat veekadu ei esine; Kaerepere aleviku keskuses on tuletõrje vett võimalik võtta Katlamaja puurkaevu juures ning katlamaja territooriumil olevatest veemahutitest ning Valtu-Kumma tee ääres olevast tiigist. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad.

2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Kaerepere alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 92% aleviku elanikest ehk ca 434 inimest. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud eelkõige aleviku keskasula piirkonna korrusmajade ning eramajade elanikud ning asutused ja ettevõtted. Mujal on reovee kogumiseks ja käitlemiseks kasutusel kogumismahutid ning imbsüsteemid. Kaerepere aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse aleviku lääneosas olevasse reovee peapumplasse isevoolselt. Pumpla abil suunatakse enamus alevikus tekkivast reoveest ca 120 meetrit eemal paiknevasse reoveepuhastisse. Kaerepere alevikus on kokku ca 5851 m isevoolseid ning ca 151 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Olemasolevate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt malm- ja asbotorusid läbimõõduga DN 150...DN 300 mm.

Survekanalisatsiooni torustiku rajamisel on kasutatud torusid DN 100 ja DN 200 mm. Torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Tulenevalt vanemate torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Kaerepere alevikus puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusele eelkõige kraavid. Kaerepere aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 2 (Kaerepere aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kaerepere aleviku keskasulas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Kokku oli Kaerepere alevikus ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud asutuste ja ettevõtete reoveeteke 2010. aastal ligikaudu 10767 m3. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Kaerepere aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Kaerepere alevikus ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 22 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010. Tabel 22. Kaerepere aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee arvestuslikud kogused.

Näitaja Ühik Veekogused Tarbitud veekogused (elanikkond, ettevõtted ja m3/a 20 827 asutused) sh. eramajade ja korrusmajade elanikud m3/a 10 060 sh. asutused, ettevõtted m3/a 10 767 3 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m /d 57,1 Andmed: OÜ Tarmo & Ebbe. Kaerepere alevikus reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil puudub reovee vooluhulga mõõtja, mistõttu andmed infiltratsiooni ja sademevee osakaalu kohta puuduvad. Hinnanguliselt võib infiltratsiooni ja sademetevee osakaal moodustada ligikaudu 100% reoveepuhastile suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.2.5 Kaerepere aleviku reovee reostuskoormus Kaerepere alevikus juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike, asutuste ja ettevõtete olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 434 elanikku. Kuna alevikus pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 23). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja

koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt hinnangulisele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud ligikaudu 63,5 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 22). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Kaerepere aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Kaerepere aleviku elanike poolt tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 27,6 m3 (vt tabel 23). Kaerepere aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike, asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 43,7 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Tabel 23. Kaerepere aleviku reoveekogused ja reostuskoormus. Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu

töötajad koormus eritarve koormus -hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Kaerepere alevikus 434 1 63,5 434 27,6 26,0 Elukondlik kokku 434 27,6 26,0 Valtu Spordimaja 0,4 40 78,4 19,61 11,8 Valtu Vein AS 0,4 40 39,6 9,89 5,9 Kaerepere aleviku asutused/ettevõtted kokku - - - 118,0 29,5 17,7 Kaerepere reovesi kokku 434 - - 552 57,1 43,7 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 552 57,1 43,7 Infiltratsioon - - 100% - 57,1 - REOVESI KOKKU 552 114,1 43,7

2.2.6 Kaerepere aleviku reoveepumplad Suurem enamus Kaerepere aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Kaerepere alevikus on kaks reovee ülepumplat. Reoveepumpla nr 1 asub vahetult enne puhastit Saare tn 8 maaüksusel (katastri nr 29201:001:0024). Pumpla on rajatud 1980. aastal. Kogumisreservuaari maht 24 m3. Pumplasse on paigaldatud kaks sukelpumpa K-81 ja K-84. K-84 on Vortex töörattaga pump, tööparameetritega Q=10-15 l/s, tõstekõrgus 9-10 m vs, elektriline võimsus 3,5 kW ja K-81 vastavalt Q=8-10 l/s, tõstekõrgus 9-10 m vs, elektriline võimsus 2 kW. Pumplal puudub võreseade, seetõttu kalts, kile risustavad puhastusseadet. Reoveepumpla nr 2 on puhasti läbinud heitvee ärapumpamiseks kuivenduskraavi, mille kaudu heitvesi juhitakse suublasse - Sõeru soo. Pumpla kogumisreservuaari maht on 5 m3. Pumplasse on paigaldatud 2 sukelpumpa MF-665, tööparameetritega: Q=31 m3/h (8,6 l/s), tõstekõrgus 6 m vs, elektriline võimsus 1,3 kW. Mõlemas pumplas on kasutatud pumpade märgpaigaldust.

Lisaks on Spordihoone juures reovee suunamiseks rajatud eraldi reoveepumpla, mille abil juhitakse reovesi otse reoveepuhastile. Täpsemad andmed pumplates kasutatavate pumpade ning nende tootlikkuste kohta puuduvad.

2.2.7 Kaerepere aleviku reoveepuhasti Kaerepere aleviku reovee puhastamine toimub aleviku lääneosas asuvas reoveepuhastis. Kaerepere aleviku reoveepuhastiks on kaks bioloogilist puhastusseadet BIO-100, üks neist on rajatud 1975. aastal ja teine 1981. aastal. Üks BIO-100 on rekonstrueeritud (2001. a), kuid peale rekonstrueerimist ei hakanud normaalselt tööle ja käesoleval ajal seisab. Selle põhjuseks on ilmselt asjaolu, et rekonstrueeritud puhasti aeratsioonisüsteem ei kindlusta õhustusbasseinis küllaldast vee ringliikumise kiirust, mis tagaks muda tsirkulatsiooni setiti ja aerotanki vahel. Kasutuses on üks rekonstrueerimata puhasti. BIO-100 tüüpi reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reostuskoormuse järgi on 3 15,2...33,9 kgBHT7/d (225...565 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 80-150 m /d (joonis 7). Heitvesi juhitakse järelsetitist suublaks olevasse Sõeru soosse (väljalaskme kood RA018). Liigmuda äravedu toimub perioodiliselt paakautoga ja muda veetakse lõppkäitluseks vastavat tehnoloogiat omavale puhastile (Rapla linn). Kaerepere aleviku reoveepuhasti on kaesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Kaerepere puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Sageli esineb rikkeid aeratsioonisüsteemis. Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Tarmo & Ebbe väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV.RA-165231) on Sõeru soo (väljalaske kood RA018). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Sõeru soo) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV.RA-165231) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Kaerepere aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2011. aastal on toodud tabelis 24. Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 7. Kaerepere aleviku reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabel 24. Kaerepere aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Väljuv Kuupäev 10.02.2011 23.05.2011 14.07.2011 27.10.2011 Vee-erikasutusloaga lubatud suurim konts. konts. konts. konts. Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 15 13 11,5 15 7,3 KHT 125 90 100 40 <30 Heljum 25 12 15 18 10 Üldlämmastik - 51,8 29,8 20,8 7,7 Üldfosfor 2 4,4 3 0,65 1,9 pH - - - - Andmed: OÜ Tarmo & Ebbe. Tabeli 24 andmetest selgub, et 2011. aastal võetud heitvee proovi põhjal vastavad saasteainete sisaldused reoveepuhasti väljavoolus üldjuhul vee erikasutusloa nõuetele. Mõningal määral on esimesel poolaastal üle piirnormi olnud üldfosfori sisaldus.

Kaerepere aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Kaerepere alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 434 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem enamus Kaerepere aleviku keskuse korrusmajade elanikest ning asutustest, samuti osa ettevõtetest; . Kaerepere alevikus on kokku ca 5851 m isevoolseid ning ca 151 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Olemasolevate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt malm- ja asbotorusid läbimõõduga DN 150...DN 300 mm. Olemasoleva ühiskanalisatsiooni torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Ühiskanalisatsiooni torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon; . Kaerepere aleviku reoveepuhastina on kasutusel 2xBIO-100 tüüpi biopuhasti, mis on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Kasutuses on üks rekonstrueerimata puhasti. Reoveepuhasti on kaesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda aeg-ajalt tagada reovee nõuetekohast puhastust.

2.3 Keava alevik Keava alevikus elab 01.01.2011. aasta seisuga 286 elanikku. Keava alevikus on ühisveevärgiga ja –kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 50% elanikest. Kehtna vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud. Keava alevikus reoveekogumisala pole moodustatud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Keava alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Matsalu Veevärk. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse osutamisega Keava alevikus tegeleb OÜ Kehtna elamu.

2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Keava alevikus on üks veevõrk, mis baseerub aleviku keskuses Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee läheduses asuval Keava puurkaevul (katastri nr. 23253). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 142 Keava aleviku elanikku. Keava aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 6111 meetrit, millest suurem enamus on rekonstrueeritud. Rekonstrueerimata torustikud on peamiselt malm- ja terastorud läbimõõduga DN50. Enamik torustikust on plasttorustikud De40...110 mm. Keava aleviku veevõrk on suures osas rekonstrueeritud ning lekked ja veekaod on võrdlemisi väikesed. Käesoleval ajal tarbitakse Keava alevikus ühe puurkaevu vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmena on kasutusel rauaeraldusfiltrid.

Keava aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 3 (Keava aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Keava alevikus käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 50% elanikest ehk ligikaudu 142 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka Keava alevikus olevad ettevõtted. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 4160 m3/a ehk ligikaudu 11,4 m3/d. Keava aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: Keava aleviku puurkaev (katastri nr. 23253); Keava aleviku puurkaev asub aleviku keskuses Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee läheduses ning see on rajatud 2007. aastal (joonis 8). Puurkaevu sügavus on 27,5 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaevu päis asub pumplahoones. 2010. aastal võeti puurkaevust vett ühisveevarustuse tarbeks 4160 m3. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon ning ala on piiratud aia ja lukustatava väravaga. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on rajatud 2008-2009. aastal. Tööde käigus rajati puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati pumplasse veevõrgus rõhu tagamiseks kasutatav 0,3 m3 mahuga hüdrofoor ning veetöötlusseadmed. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult heas seisukorras. Veetöötlusseadmetena on puurkaev-pumplas kasutusel rauaeraldusfiltrid Eura S65 Duplex, mis koosneb reaktsioonipaagist, kahest filterpaagist, kompressorist ja kahest filtrisüsteemi kontrollerist.

Joonis 8. Keava aleviku puurkaev-pumpla (katastri number 23253). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabelis 9 on toodud OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321036) lubatud puurkaevude veevõtud Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade ühisveevarustuse puurkaevudest.

Kehtna valla OÜ Kehtna Elamu poolt hallatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Alljärgnevalt on tabelis 25 toodud Keava aleviku elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevudest pumbatud vee kogused 2010. aastal. Tabel 25. Keava aleviku puurkaevust väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a 4 160 2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 4 160 3 sh. elanike veetarve m /a 4 013 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 147 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 11,4

Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Veekaod Keava alevikus on 2010. aastal olnud võrdlemisi väiksed. Täpsed andmed puurkaevust väljapumbatud vee koguste kohta puuduvad, kuna puurkaev-pumplas olev veearvesti oli rikkis. Tabeli 25 andmetes on näha, et Keava aleviku ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 11,4 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 142, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 77 liitrit ööpäevas.

2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Keava alevikus on tuletõrje vett võimalik võtta Köögimäe 7 territooriumil olevatest hüdrantidest (2 tk) ning veevõtumahutist. Lisaks on tuletõrjevett võimalik võtta ka Keava mõisa tiigist. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad. Tuletõrje veevõtu võimalus on rajatud ka Keava aleviku puurkaevu juurde, kus veetorustiku väljaviik on toodud puurkaev-pumpla hoone välisseinale. Puurkaev pole aga sobilik tuletõrje veevõtuks, kuna puurkaevu pumba tootlikkus on liiga väike. Kehtna valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.3.3 Joogivee kvaliteet Keava aleviku veevarustuseks kasutatakse ühe puurkaevu põhjavett (katastri nr 23253). Ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 26. Tabelis 26 on näha, et Keava aleviku ühisveevarustuses kasutatavas puurkaevus vastab põhjavesi joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

Tabel 26. Keava aleviku puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Lubatud Keava aleviku Keava veevärgivesi, piirnorm* Ühik puurkaev 09.12.09 kauplus 26.05.10 Puurkaevu katastri nr 23253 - Värvus mg/l Pt 9 6 Lõhn palli 1 1 Maitse - palli 1 - Hägusus NHÜ <1,0 <1,0 pH 6,5-9,5 7,2 7,1 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 700 -

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,06 0,02

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,003 -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l 5 -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1,8 - Üldraud 200 µg/l 48 37 Mangaan 50 µg/l 6 - Kloriidid 250 mg/l 9,5 - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,06 - Boor 1 mg/l - - Sulfaadid 250 mg/l 50 - Naatrium 200 mg/l 4,7 - Üldkaredus mg-ekv/l - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Tabelis 26 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Keava aleviku veevõrgust. Viimase joogivee analüüsitulemuse põhjal vastab Keava aleviku joogivesi samuti keemiliste, mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate ning indikaatornäitajate osas kehtestatud normidele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Amortiseerunud kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Keava aleviku veevarustussüsteemide seisukord: Keava aleviku ühisveevarustuse süsteemidega on ühendatud kokku ligikaudu 142 inimest ehk 50% aleviku elanikest; Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Keava aleviku keskuses asuvast puurkaevust (katastri nr 23253);

Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 6111 meetrit. Enamik torustikust on rekonstrueeritud ning heas seisukorras; Keava aleviku ühisveevarustuse puurkaev-pumpla on rajatud 2008-2009. aastal. Tööde käigus rajati uus puurkaev, puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning paigaldati pumplasse 0,3 m3 mahuga hüdrofoor ja veetöötlusseadmed. Veetöötlusseadmetena on puurkaev- pumplas kasutusel rauaeraldusfiltrid; Keava aleviku puurkaevu (katastri nr 23253) abil tarbitakse siluri põhjaveekihi põhjavett. Põhjavesi vastab joogivee kvaliteedi normidele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Ühisveevõrgust võetav joogivesi vastab samuti viimaste proovide põhjal joogiveele kehtestatud kvaliteedinõuetele; Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike vanusest esineb aeg-ajalt ka lekkeid. Veekadude osakaal on siiski võrdlemisi väike; Keava alevikus on tuletõrjevett võimalik võtta Köögimäe 7 territooriumil olevatest hüdrantidest (2 tk) ning veevõtumahutist. Lisaks on tuletõrjevett võimalik võtta ka Keava mõisa tiigist. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad.

2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Keava alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 50% aleviku elanikest ehk ca 142 inimest. Keava alevikus pole reoveekogumisala moodustatud. Keava aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse alevikust edelasuunas olevasse reoveepuhastisse surveliselt. Keava alevikus on kokku ca 4815 m isevoolseid ning ca 2039 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160 mm. Survetorustikud on rajatud PE torudest läbimõõduga De110 mm. Ühiskanalisatsiooni torustik on rajatud 2008-2009. aastatel, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Tulenevalt vanemate eelkõige kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Keava alevikus puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Keava aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 3 (Keava aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Keava aleviku keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning ettevõtetest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Keava

aleviku elanike ning ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Keava alevikus ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 27 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010. Tabel 27. Keava aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 4 436 ettevõtted ja asutused) sh. elanike veetarve m3/a 1 708 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 2 728 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 12,2 Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Keava alevikus reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal hinnanguliselt ligikaudu 20% reoveepuhastile suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.3.5 Keava aleviku reovee reostuskoormus Keava alevikus juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike ja ettevõtete olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 142 elanikku. Kuna alevikus pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 28). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 83 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 27). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Keava aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Keava aleviku elanike poolt ja asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 19,3 m3 (vt tabel 28). Reovee purgimist Keava aleviku reoveepuhastile ei toimu. Keava aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 13,0 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

Tabel 28. Keava aleviku reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Keava alevikus 142 1 83,06 142 11,8 8,5 Rapla TÜ kauplus 0,3 30,0 0,7 0,1 0,04 Raudsiku pood 0,3 30,0 0,0 0,0 0,00 Eesti Tõuloomakasvatuse OÜ - 0,3 30,0 74,1 7,4 4,44 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - 0,3 30,0 74,7 7,5 4,5 Keava reovesi kokku 142 - - 216,7 19,3 13,0 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 216,7 19,3 13,0 Infiltratsioon - - 20% - 3,9 - REOVESI KOKKU 217 23,1 13,0

2.3.6 Keava aleviku reoveepumplad Suurem enamus Keava aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Kokku on alevikus kasutusel 6 reoveepumplat. Reoveepumplad on rajatud 2008. aastal ning on heas seisukorras. Keava alevikus kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 29. Tabel 29. Keava aleviku reoveepumplate ülevaade. Objekti Kasutatava Tootlikkus Rajamise Objekti tähis Üldhinnang nimi pumba mark m3/h aasta Põrsaku tee ÜP RVP-1 2xABS 18,4 2008 Korras Põllu tn ÜP RVP-2 2xABS 18,4 2008 Korras Roheline tn ÜP RVP-3 2xABS 18,9 2008 Korras Kivitee ÜP RVP-4 2xABS 19,6 2008 Korras Koogimäe tn ÜP RVP-5 2xABS 43,2 2008 Korras Pullijaama ÜP RVP-6 2xABS 10,6 2008 Korras Andmed: OÜ Kehtna Elamu.

2.3.7 Keava aleviku reoveepuhasti Keava aleviku reovee puhastamine toimub alevikust edelasuunas asuvas reoveepuhastis. Keava aleviku puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis- keemilisest puhastusprotsessist koosnev ANACOMB 500 tüüpi kompaktpuhasti, mis on rajatud 2008. aastal. Olemasolev varasem BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhasti likvideeriti. Rekonstrueeritud reoveepuhasti on kestusõhutusega kompaktpuhasti, mille projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal on 25,6 kg BHT7/d (426 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 68 m3/d (joonis 9).

Reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. Eelkäitlus – Vooluhulga mõõtmine – Võre – Eelsetiti-ühtlusti 2. Bioloogiline puhastus – Bioprotsess – Setete kogumine mudatihendajasse 3. Järelpuhastus ja ühtlustamine – Biotiigid (2 tk järjestikku) 4. Mudakäitlus – Tihendatud jääkmuda vedamine töötlemiseks Rapla reoveepuhastisse. Reovesi suunatakse surveliselt asulas oleva peapumpla abil reoveepuhastisse surveliselt. Reoveepumpla survetorustik suubub tehnohoones asuvale käsivõrele, mille võrepilud on 5 mm. Võreseade on varustatud ka ülevooluga, mille kaudu juhitakse reovesi otse bioreaktorisse. Võreseadmest voolab reovesi edasi isevoolselt eelsetitisse (ühtlustusmahutisse). Seejärel voolab mehaaniliselt eeltöödeldud reovesi isevoolselt RVP bioloogilise töötlemise ossa, mis on jagatud anaeroobseks ja aeroobseks osaks ning järelsetiti osaks. Bioreaktoris rakendatakse klassikalist aktiivmudamenetlust. Aktiivmuda õhustamine toimub pneumaatilise õhustussüsteemi baasil ja reaktori põhja paigaldatud peenmullõhustite abil. Kompressorid on paigaldatud tehnohoonesse. Õhustuskambri läbinud vesi juhitakse vertikaalsesse järelsetitisse, kus eraldatakse puhastatud vesi aktiivmudast. Heitvesi juhitakse ülevoolutorustiku kaudu kontrollkaevu ja sealt biotiikidesse. Järelsetitis settiv aktiivmuda pumbatakse bioprotsessi algusesse õhktõstuki abil pidevrežiimis. Protsessis tekkiv liigmuda eemaldatakse järelsetitist teise õhktõstuki abil, mis rakendub tööle ettemääratud intervallide järel. Liigmuda pumbatakse puhasti komplektis olevasse mudatihendajasse. Mudatihendajas tihendatakse muda loomulikul gravitatiivsel meetodil tiheduseni 3-4 g KA/l. Tihenenud ning osaliselt stabiliseerunud muda viiakse edasiseks käitlemiseks Rapla reoveepuhasti mudakäitlussõlme. Puhastusprotsessi doseeritakse ka fosforiärastuseks koagulanti, mille tulemusel fosforiühendid sadestuvad mudasse ning eemaldatakse protsessist koos liigmudaga. Koagulanti doseeritakse otse õhustuskambrisse ning koagulandi valmistamise ja doseerimise seadmestik asub tehnohoones. Heitvee järelpuhastuseks on kasutusel kaks biotiiki kogupindalaga 1000 m2, mis on puhasti rekonstrueerimise käigus puhastatud. Heitvesi juhitakse Kuusiku jõkke (suubla kood 111060). Reoveepuhastit ja biotiike ümbritseb piirdeaed koos lukustatavate väravatega (jalg- ja sõiduvärav).

Keava aleviku reoveepuhastina on heas seisukorras ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Keava puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/321036) on Kuusiku jõgi (suubla kood 111060). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Kuusiku jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/321036) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Keava aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2010. ja 2011. aastal on toodud tabelis 30. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja - fosfori kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 9. Keava aleviku reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011.

Tabel 30. Keava aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Väljuv Kuupäev Vee- 22.03.2010 25.06.2010 21.09.2010 13.12.2010 13.06.2011 erikasutusloaga konts. konts. konts. konts. konts. lubatud suurim Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 25 25 9 4,4 3 27,5 KHT 125 220 50 260 50 140 Heljum 35 8 10 8 5 13 Üldlämmastik - 32,7 10,2 14,7 5,9 14,4 Üldfosfor - 2 2,3 3,5 2 5,4 pH 7,26 7,18 7,11 7,19 7,4 Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Tabeli 30 andmetest selgub, et 2010. ja 2011. aastal võetud heitvee proovid vastavad üldjuhul vee erikasutusloa nõuetele. Mõningal määral on üle lubatud piirsisalduse olnud KHT näitajad. Samuti on aeg-ajalt üle vee erikasutusloaga kehtestatud piirnormi vähesel määral olnud ka BHT7 väärtus. Keava aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Keava alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 142 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem enamus Keava aleviku keskuse elanikest ning asutustest ja ettevõtetest; . Keava alevikus on kokku ca 4815 m isevoolseid ja ca 2039 meetrit survelisi kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on uued plasttorud (PVC) läbimõõduga De160 mm. Survetorustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõduga De110 mm. Ühiskanalisatsiooni torustikud on rekonstrueeritud mõned aastad tagasi ning on heas seisukorras. Vanemate eelkõige kinnistusiseste ühiskanalisatsiooni torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon; . Keava aleviku reoveepuhastina on kasutusel ANACOMB 500 tüüpi kompaktpuhasti, mis on rajatud 2008. aastal. Järelpuhastuseks on kasutusel rekonstrueeritud biotiigid (2 tk) kogupindalaga 1000 m2. Puhasti tagab üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse. Aeg-ajalt on olnud probleeme KHT piirnormi täitmisega.

2.4 Lelle alevik Lelle alevikus elab 01.01.2011. aasta seisuga 379 elanikku. Lelle alevikus on ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 25% elanikest. Kehtna vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud.

Lelle aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku keskuse reostuskoormus 439 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 10 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Lelle alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad Kehtna Vallavalitsusele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Lelle alevikus tegeleb OÜ Kehtna Elamu.

2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Lelle alevikus on üks veevõrk, mis baseerub aleviku keskuses korrusmajade läheduses asuval Lelle puurkaevul (katastri nr. 9442). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 93 Lelle aleviku elanikku. Ühisveevärgi vett tarbivad üksnes kortermajade elanikud ning Lelle Põllumajandusühistu. Lelles alevikus on kokku ca 700 m veevarustustorustikku, millest 200 m on 100 mm läbimõõduga malmtorustik ja ca 500 m on 32 mm läbimõõduga raudtorustik. Käesoleval ajal tarbitakse Lelle alevikus ühe puurkaevu vett, mis suunatakse otse veevõrku. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Lelle aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 4 (Lelle aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Lelle alevikus käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 25% elanikest ehk ligikaudu 93 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka Lelle alevikus asuv Lelle Põllumajandusühistu töökoda. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 3331 m3/a ehk ligikaudu 9,1 m3/d. Lelle aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: Lelle aleviku puurkaev (katastri nr. 9442); Lelle aleviku puurkaev asub aleviku keskuses korrusmajade läheduses ning see on rajatud 1968. aastal (joonis 10). Puurkaevu sügavus on 45 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaevu päis asub pumplahoones. 2010. aastal võeti puurkaevust vett ühisveevarustuse tarbeks 3331 m3. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on amortiseerunud. Veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks on pumplas kasutusel 3 m3 suurune hüdrofoor. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad.

Joonis 10. Lelle aleviku puurkaev-pumpla (katastri number 9442). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabelis 9 on toodud OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321036) lubatud puurkaevude veevõtud Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade ühisveevarustuse puurkaevudest. Kehtna valla OÜ Kehtna Elamu poolt hallatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Alljärgnevalt on tabelis 31 toodud Lelle aleviku elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevust pumbatud vee kogused 2010. aastal. Tabel 31. Lelle aleviku puurkaevust väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a 3 331 2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 3 331 3 sh. elanike veetarve m /a 2 636 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 695 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 9,1

Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Veekadude kohta andmed puuduvad, kuna kõigil tarbijatel pole veemõõtjaid. Torustike vanust arvestades on veekadu tõenäoliselt siiski olemas. Tabeli 31 andmetes on näha, et Lelle aleviku ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 9,1 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 93, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 78 liitrit ööpäevas.

2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Lelle alevikus on tuletõrjevett võimalik võtta Tööstuse tänaval asuvast veevõtumahutist ning Viljandi mnt ja Rohu tänava ristmiku läheduses ja raudtee ääres olevatest tiikidest. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad. Kehtna valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.4.3 Joogivee kvaliteet Lelle aleviku veevarustuseks kasutatakse ühe puurkaevu põhjavett (katastri nr 9442). Ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 32. Tabelis 32 on näha, et Lelle aleviku ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu vees on üle joogiveele kehtestatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus.

Tabel 32. Lelle aleviku puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Lelle alevi Lelle aleviku Lelle aleviku Lubatud puurkaev veevärgivesi, veevärgivesi, piirnorm* Ühik 16.12.09 apteek 26.05.10 apteek 25.05.11 Puurkaevu katastri nr 9442 - - Värvus mg/l Pt 34 40 54 Lõhn palli 2 2 4 Maitse - palli - - - Hägusus NHÜ 2,4 3,5 64 pH 6,5-9,5 7,2 7,3 7,3 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 609 - 604

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,25 0,22 0,19

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,003 - -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <0,45 - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 4,4 - - Üldraud 200 µg/l 915 865 7200 Mangaan 50 µg/l 28 - - Kloriidid 250 mg/l 14 - - Fluoriidid 1,5 mg/l - - - Boor 1 mg/l - - - Sulfaadid 250 mg/l 19 - - Naatrium 200 mg/l 8,1 - - Üldkaredus mg-ekv/l - - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Tabelis 32 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Lelle aleviku veevõrgust. Viimaste joogivee analüüsitulemuste põhjal on ühisveevõrgust võetavas joogivees samuti üle piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldused. Seega toimub amortiseerunud veetorustike tõttu joogivee kvaliteedi halvenemine tarbijate juures. Lelle aleviku veevarustussüsteemide seisukord: Lelle aleviku ühisveevarustuse süsteemidega on ühendatud kokku ligikaudu 93 inimest ehk 25% aleviku elanikest; Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Lelle aleviku keskuses asuvast puurkaevust (katastri nr 9442);

Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 700 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga DN100 ja DN32; Lelle aleviku ühisveevarustuse puurkaev-pumpla on rajatud 1968. aastal. Käesolevaks ajaks on puurkaev-pumpla seadmed ning armatuur amortiseerunud. Vajaliku rõhu tagamiseks veevõrgus on pumplas kasutusel 3 m3 suurune hüdrofoor. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad; Lelle aleviku puurkaevu (katastri nr 9442) abil tarbitakse siluri põhjaveekihi põhjavett. Põhjavesi ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määruse nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üle kehtestatud piirnormi oleva üldraua sisalduse tõttu. Veevõrgust võetud joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal on üle piirnormi samuti üldraua sisaldus; Kuna Lelle aleviku ühisveevõrk on rajatud enam kui 30 aastat tagasi on see käesolevaks ajaks amortiseerunud. Sellest tulenevalt esineb ka veekadusid, kuid täpsemad andmed veekadude kohta puuduvad kuna tarbijatel puuduvad veemõõtjad; Lelle alevikus on tuletõrjevett võimalik võtta Tööstuse tänaval asuvast veevõtumahutist ning Viljandi mnt ja Rohu tänava ristmiku läheduses ja raudtee ääres olevatest tiikidest. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad.

2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Lelle alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 25% aleviku elanikest ehk ca 93 inimest. Lelle alevikus on moodustatud ka reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud üksnes kortermajade elanikud. Lelle aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid reovesi suunamiseks aleviku edelaosas olevasse reoveepuhastisse on korrusmajade ning reoveepuhasti juurde rajatud reovee ülepumplad. Lelle alevikus on kokku ca 900 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Torustikud on rajatud asbotsemendist ning on läbimõõduga DN200 mm. Ühiskanalisatsiooni torustikud ja kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Lelle alevikus puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Lelle aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 4 (Lelle aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem).

Lelle aleviku keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Lelle aleviku elanike ning asutuste olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Lelle alevikus ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 33 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt ning asutustes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010. Tabel 33. Lelle aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 3 281 ettevõtted ja asutused) sh. elanike veetarve m3/a 3 281 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 9,0 Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Lelle alevikus reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil reovee vooluhulka ei mõõdeta, mistõttu pole teada ka infiltratsiooni ja sademetevee osakaal puhastile suunatavas reovees. Hinnanguliselt moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 100% reoveepuhastile suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.4.5 Lelle aleviku reovee reostuskoormus Lelle alevikus juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike ja asutuste olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 93 elanikku. Kuna alevikus pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 34). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15- 40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 97 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 33). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Lelle aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Lelle aleviku elanike poolt ja asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 9,0 m3 (vt tabel 34). Reovee purgimist Lelle aleviku reoveepuhastile ei toimu. Lelle aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 5,6 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

Tabel 34. Lelle aleviku reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Lelle alevikus 93 1 96,66 93 9,0 5,6 Lelle asutused ja ettevõtted - 0,3 30,0 0,0 0,0 0,0 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - 0,3 30,0 0 0 0 Lelle reovesi kokku 93 - - 93 9,0 5,6 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 93 9,0 5,6 Infiltratsioon - - 100% - 9,0 - REOVESI KOKKU 93 18,0 5,6

2.4.6 Lelle aleviku reoveepumplad Suurem enamus Lelle aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Lelle aleviku korrusmajade juures on reovee suunamiseks reoveepuhastile rajatud reovee ülepumpla ning samuti on ülepumpla rajatud reoveepuhasti territooriumile. Lelle alevikus kasutatava reoveepumplate andmed on toodud tabelis 35. Tabel 35. Lelle aleviku reoveepumplate ülevaade. Objekti Kasutatava Tootlikkus Rajamise Objekti tähis Üldhinnang nimi pumba mark m3/h aasta Lelle asula RPJ RPJ-1 - - - Amortiseerunud Reoveepuhasti RPJ-2 - - - Amortiseerunud RPJ Andmed: OÜ Kehtna Elamu.

2.4.7 Lelle aleviku reoveepuhasti Lelle aleviku reovee puhastamine toimub aleviku edelaosas asuvas reoveepuhastis. Lelle aleviku puhastusseadmeks on reoveepumplast ja BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhastist koosnev puhastussüsteem, mis on rajatud 1988. aastal (joonis 11). Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus hüdraulilise koormuse põhjal on ca 40-75 m3/d ning reostuskoormuse põhjal 8,7-19,1 (145-320 ie). Reovesi suunatakse puhastisse isevoolselt ning pumbatakse puhastusprotsessi reoveepumpla abil. Reoveepuhasti juurde on rajatud ka tehnohoone, kus asuvad aeratsiooniks vajalikud puhurid. Lelle aleviku reoveepuhastina kasutatav BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Lelle puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad.

Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/321036) on Imsi oja (suubla kood 113090). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Imsi oja) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/321036) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Lelle aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2010. ja 2011. aastal on toodud tabelis 36. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja -fosfori kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 11. Lelle aleviku reoveepumpla ja -puhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011.

Tabel 36. Lelle aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Väljuv Kuupäev Vee- 22.03.2010 25.06.2010 21.09.2010 13.12.2010 13.06.2011 erikasutusloaga konts. konts. konts. konts. konts. lubatud suurim Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 25 8,5 11,5 17 12 7,5 KHT 125 60 30 130 80 100 Heljum 35 8 13 14 14 7 Üldlämmastik - 27 <3,1 16,2 11,8 <3,1 Üldfosfor - 1,8 5,8 4,3 2,3 5,9 pH 7,36 7,32 6,87 6,99 7,3 Andmed: OÜ Kehtna Elamu Tabeli 36 andmetest selgub, et 2010. ja 2011. aastal võetud heitvee proovid vastavad üldjuhul vee erikasutusloa nõuetele. Ühes proovis on üle lubatud piirsisalduse olnud KHT väärtus. Lelle aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Lelle alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 93 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud üksnes Lelle aleviku keskuse korrusmajade elanikud ning asutused; . Lelle alevikus on kokku ca 900 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN200 mm. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; . Lelle aleviku reoveepuhastina on kasutusel reoveepumplast ning BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhastist koosnev reoveepuhasti, mis on rajatud 1988. aastal. Puhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust.

2.5 Eidapere alevik Eidapere alevikus elab 01.01.2011. aasta seisuga 291 elanikku. Eidapere alevikus on ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 26% elanikest. Kehtna vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud. Eidapere aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku keskuse reostuskoormus 421 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 13 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud

reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Eidapere alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad Kehtna Vallavalitsusele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Eidapere alevikus tegeleb OÜ Kehtna Elamu.

2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Eidapere alevikus on kaks eraldiseisvat veevõrku, mis on eraldatud Tallinn-Lelle- Pärnu raudteega. Raudteest lõunapool kasutatakse ühisveevarustuse tarbeks Tuule tn puurkaevu vett (katastri nr 12313). Raudteest põhjapool on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel Tallinna mnt puurkaev (katastri nr 9052). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 76 Eidapere aleviku elanikku. Ühisveevärgi vett tarbivad elanikud ning asutused (kool, lasteaed, kultuurikeskus) ja ettevõtted. Eidapere alevikus on kokku ca 1600 meetrit veevarustustorustikku, millest 900 meetrit on 100 mm läbimõõduga malmtorustik ja ca 700 meetrit on 50 mm läbimõõduga raudtorustik. Käesoleval ajal tarbitakse Eidapere alevikus kahe puurkaevu vett, mis suunatakse kummalgi juhul otse veevõrku. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplates puuduvad. Eidapere aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 5 (Eidapere aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Eidapere alevikus käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 26% elanikest ehk ligikaudu 76 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutavad ka Eidapere alevikus asuvad Eidapere Põhikool, Eidapere Kultuurikeskus, MTÜ Elupuu Lasteaed ja Õpilaskodu ning OÜ Trakmets. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 1497 m3/a ehk ligikaudu 4,1 m3/d. Eidapere aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: Eidapere Tuule tn puurkaev (katastri nr. 12313); Eidapere aleviku Tuule tänava puurkaev asub aleviku lõunapoolses osas eramajade piirkonnas ning see on rajatud 1989. aastal (joonis 12). Puurkaevu sügavus on 80 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaevu päis asub pumplahoones. 2010. aastal võeti puurkaevust vett ühisveevarustuse tarbeks 518 m3. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla toruarmatuur ning seadmestik on amortiseerunud. Veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks on pumplas kasutusel 10 m3 suurune hüdrofoor. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad.

Joonis 12. Eidapere aleviku Tuule tn puurkaev-pumpla (katastri number 12313). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Eidapere Tallinna mnt puurkaev (katastri nr. 9052); Eidapere aleviku Tallinna mnt puurkaev asub alevikus raudteest põhjapool Tallinna mnt läheduses ning see on rajatud 1973. aastal (joonis 13). Puurkaevu sügavus on 60 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaevu päis asub pumplahoones. 2010. aastal võeti puurkaevust vett ühisveevarustuse tarbeks 195 m3. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla toruarmatuur ning seadmestik on amortiseerunud. Veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks on pumplas kasutusel 3 m3 suurune hüdrofoor. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad.

Joonis 13. Eidapere aleviku Tallinna mnt puurkaev-pumpla (katastri number 9052). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabelis 9 on toodud OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321036) lubatud puurkaevude veevõtud Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade ühisveevarustuse puurkaevudest. Kehtna vallas OÜ Kehtna Elamu poolt hallatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Alljärgnevalt on tabelis 37 toodud Eidapere aleviku elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevudest pumbatud vee kogused 2010. aastal. Tabel 37. Eidapere aleviku puurkaevudest väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a - sh. Tuule tn puurkaevust m3/a 518 sh. Tallinna mnt puurkaevust m3/a 195* 2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 1 479 sh. elanike veetarve m3/a 713 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 766 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 4,1

Andmed: OÜ Kehtna Elamu. * Puurkaev-pumplas oleva veearvesti rikke tõttu puuduvad täpsed andmed pumbatud vee koguste kohta. Veekadude kohta andmed puuduvad, kuna kõigil tarbijatel pole veemõõtjaid. Torustike vanust arvestades on veekadu tõenäoliselt siiski olemas. Tabeli 37 andmetes on näha, et Eidapere aleviku ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 4,1 m3.

Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 76, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 26 liitrit ööpäevas.

2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Eidapere alevikus on tuletõrjevett võimalik võtta Tallinna mnt korruselamute ning kultuurikeskuse juures olevatest veevõtumahutitest. Lisaks on tuletõrje veevõtumahuti olemas ka suurfarmi territooriumil. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad. Kehtna valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.5.3 Joogivee kvaliteet Eidapere alevikus on kaks eraldiseisvat veevõrku ning veevarustuses kasutatakse kahe puurkaevu põhjavett (katastri nr-id 12313 ja 9052). Ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 38. Tabelis 38 on näha, et Eidapere aleviku lõunaosas on ühisveevarustuses kasutatava Tuule tn puurkaevu vees üle joogiveele kehtestatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud kloriidide sisaldus. Aleviku põhjaosas on ühisveevarustuses kasutatava Tallinna mnt puurkaevu vees üle joogiveele kehtestatud piirnormi olnud üldraua sisaldus.

Tabel 38. Eidapere aleviku puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet. Eidapere Eidapere (Tuule (Tallinna mnt) Lubatud tn) puurkaev puurkaev piirnorm* Ühik 24.08.89 31.01.73 Puurkaevu katastri nr 12313 9052 Värvus mg/l Pt 0 5 Lõhn palli - - Maitse - palli - - Hägusus NHÜ 2,1 - pH 6,5-9,5 - - Elektrijuhtivus 2500 μS/cm - -

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,35 -

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l 0,02 -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l - - Üldraud 200 µg/l 130 300 Mangaan 50 µg/l - - Kloriidid 250 mg/l 324 8 Fluoriidid 1,5 mg/l - - Boor 1 mg/l - - Sulfaadid 250 mg/l 10 5 Naatrium 200 mg/l - - Üldkaredus mg-ekv/l 5,5 6,99 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml - - Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml - - Enterokokid 0 PMÜ/100 ml - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Tabelis 39 on toodud viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Eidapere aleviku lõuna- ja põhjaosa veevõrgust. Viimaste joogivee analüüsitulemuste põhjal on Tuule tn puurkaevul baseeruvast ühisveevõrgust võetavas joogivees samuti üle piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldused. Tallinna mnt puurkaevul põhinevast veevõrgust võetav joogivesi vastab viimaste analüüsitulemuste põhjal joogivee kvaliteedi nõuetele. Seega toimub amortiseerunud veetorustike tõttu joogivee kvaliteedi halvenemine tarbijate juures.

Tabel 39. Eidapere aleviku ühisveevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Eidapere Eidapere Eidapere Eidapere veevärgivesi, veevärgivesi, veevärgivesi, veevärgivesi, Kool-Kodu Põhikool MTÜ Elupuu Põhikool (Tallinna mnt (Tuule tn Õpilaskodu (Tuule tn veevärk) veevärk) (Tallinna mnt veevärk) Lubatud 26.05.10 26.05.10 veevärk) 25.05.11 25.05.11 piirnorm* Ühik Puurkaevu katastri nr - - - - Värvus mg/l Pt 4 25 5 7 Lõhn palli 1 2 1 2 Maitse - palli - - - - Hägusus NHÜ 1,7 12 3,8 8 pH 6,5-9,5 7,2 7,3 7,3 7,4 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm - - 670 602

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,31 0,29 0,27 0,32

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l - - - -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l - - - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1,9 - - - Üldraud 200 µg/l 130 1270 175 1000 Mangaan 50 µg/l - - - - Kloriidid 250 mg/l - - - - Fluoriidid 1,5 mg/l - - - - Boor 1 mg/l - - - - Sulfaadid 250 mg/l - - - - Naatrium 200 mg/l - - - - Üldkaredus mg-ekv/l - - - - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml - - - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml - - - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Eidapere aleviku veevarustussüsteemide seisukord: Eidapere aleviku ühisveevarustuse süsteemidega on ühendatud kokku ligikaudu 76 inimest ehk 26% aleviku elanikest; Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Eidapere alevikus kahest puurkaevust (katastri nr-id 12313 ja 9052). Alevikus on rajatud kaks eraldiseisvad veevõrku, mida eraldab Tallinna-Lelle-Pärnu raudtee; Eidapere alevikus on kokku ca 1600 meetrit veevarustustorustikku, millest 900 meetrit on 100 mm läbimõõduga malmtorustik ja ca 700 meetrit on 50 mm läbimõõduga raudtorustik;

Eidapere aleviku Tuule tn ja Tallinna mnt ühisveevarustuse puurkaev-pumplad on rajatud vastavalt 1989. ja 1973. aastal. Käesolevaks ajaks on puurkaev- pumplate seadmed ning armatuur amortiseerunud. Vajaliku rõhu tagamiseks veevõrgus on pumplates kasutusel hüdrofoorid. Veetöötlusseadmed puurkaev- pumplates puuduvad; Eidapere aleviku puurkaevude (katastri nr-id 12313 ja 9052) abil tarbitakse siluri põhjaveekihi põhjavett. Põhjavesi ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määruse nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üle kehtestatud piirnormi oleva kloriidi (Tuule tn puurkaev) ja üldraua (Tallinna mnt puurkaev) sisalduse tõttu. Veevõrgust võetud joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal on Tuule tn puurkaevul baseeruvas veevõrgus üle piirnormi üldraua sisaldus; Kuna Eidapere aleviku ühisveevõrk on rajatud enam kui 30 aastat tagasi on see käesolevaks ajaks amortiseerunud. Sellest tulenevalt esineb ka veekadusid, kuid täpsemad andmed veekadude kohta puuduvad kuna tarbijatel puuduvad veemõõtjad; Eidapere alevikus on tuletõrjevett võimalik võtta Tallinna mnt korruselamute ning kultuurikeskuse juures olevatest veevõtumahutitest. Lisaks on tuletõrje veevõtumahuti olemas ka suurfarmi territooriumil. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad.

2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Eidapere alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 26% aleviku elanikest ehk ca 76 inimest. Eidapere alevikus on moodustatud ka reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud väike osa aleviku elanikest ning asutused ja üks ettevõte. Sarnaselt veevõrguga on Eidapere alevikus ka kaks eraldiseisvat kanalisatsioonisüsteemi (sh kaks reoveepuhastit). Aleviku kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse reoveepuhastitesse samuti isevoolselt. Eidapere aleviku lõunaosas on isevoolsete ühiskanalisatsiooni torustike kogupikkus ca 972 m. Torustikud on rajatud asbotsemendist ning on läbimõõduga DN200 mm. Aleviku põhjaosas on isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatud samuti asbotsemendist torusid läbimõõduga DN200 mm. Täpsemad andmed kanalisatsioonitorustiku paiknemise ning pikkuse kohta puuduvad. Ühiskanalisatsiooni torustikud ja kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Eidapere alevikus puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid.

Eidapere aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 5 (Eidapere aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Eidapere alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud eramajade elanikud ning asutused ja üks ettevõte. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Eidapere aleviku elanike, asutuste ja ettevõte olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Eidapere alevikus ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 40 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010. Tabel 40. Eidapere aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 1 374 ettevõtted ja asutused) sh. elanike veetarve m3/a 623 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 751 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 3,8 Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Eidapere alevikus reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastitel reovee vooluhulka samuti ei mõõdeta, mistõttu pole teada ka infiltratsiooni ja sademetevee osakaal puhastile suunatavas reovees. Hinnanguliselt moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 100% reoveepuhastile suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.5.5 Eidapere aleviku reovee reostuskoormus Eidapere alevikus juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 76 elanikku. Kuna alevikus pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 41). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 22 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 40). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Eidapere aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Eidapere aleviku elanike poolt ja asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 3,8 m3 (vt tabel 41). Reovee purgimist Eidapere aleviku reoveepuhastitele ei toimu. Eidapere aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud

elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 5,8 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Tabel 41. Eidapere aleviku reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Eidapere alevikus 76 1 22,46 76 1,7 4,6 Eidapere Põhikool 0,3 30,0 6,8 0,7 0,4 Eidapere Kultuurikeskus 0,3 30,0 3,8 0,4 0,2 Trakmets OÜ 0,3 30,0 2,2 0,2 0,1 MTÜ Elupuu Õpilaskodu - 0,3 30,0 7,8 0,8 0,5 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - - - 20,6 2,1 1,2 Eidapere reovesi kokku 76 - - 97 3,8 5,8 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 97 3,8 5,8 Infiltratsioon - - 100% - 3,8 - REOVESI KOKKU 97 7,5 5,8

2.5.6 Eidapere aleviku reoveepumplad Eidapere aleviku ühiskanalisatsioon on isevoolne ning reoveepumplad puuduvad.

2.5.7 Eidapere aleviku reoveepuhastid Eidapere alevikus on kaks eraldiasuvat puhastit: nn asula puhastiks on bioloogiline puhastusseade BIO-50 ja nn põhikooli puhastiks kaks biotiiki üldpinnaga 2 400 m2. Eidapere aleviku põhjapoolses osas reovee puhastamiseks kasutatav BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhasti (joonis 14) projekteeritud jõudlus hüdraulilise koormuse põhjal on ca 40-75 m3/d ning reostuskoormuse põhjal 8,7-19,1 (145-320 ie). Reoveepuhasti juurde on rajatud ka tehnohoone, kus asuvad aeratsiooniks vajalikud puhurid. Eidapere asula reoveepuhastina kasutatav BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda aeg-ajalt tagada reovee nõuetekohast puhastust. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Eidapere puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/321036) on Massu jõgi (suubla kood 113140). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Massu jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/321036) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Eidapere aleviku põhjaosas oleva BIO-50 tüüpi reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2010. ja 2011. aastal on toodud tabelis 42. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja -fosfori kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 14. Eidapere aleviku põhjaosa reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabel 42. Eidapere aleviku põhjaosa reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Väljuv Kuupäev Vee- 22.03.2010 25.06.2010 21.09.2010 13.12.2010 13.06.2011 erikasutusloaga konts. konts. konts. konts. konts. lubatud suurim Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 25 11 14 6 19,5 37,5 KHT 125 70 50 40 90 250 Heljum 35 12 15 5 16 24 Üldlämmastik - 7,2 10,5 3,6 10,5 15,7 Üldfosfor - 0,72 1,1 0,48 2,8 5,6 pH 7,36 6,8 7,11 7,04 7,4 Andmed: OÜ Kehtna Elamu

Tabeli 42 andmetest selgub, et 2010. ja 2011. aastal võetud heitvee proovid vastavad üldjuhul vee erikasutusloa nõuetele. Ühes proovis on üle lubatud piirsisalduse olnud BHT7 ja KHT väärtused. Eidapere aleviku lõunaosas toimub reovee puhastamine kahes biotiigis kogupindalaga 2400 m2 (joonis 15). Biotiikide juures asuvad ka kasutusest väljas ning mittetöötavad kaevpuhastid (2 tk). Eidapere asula lõunasoas reovee puhastamiseks kasutatavad biotiigid on käesolevaks ajaks mudastunud ning kinni kasvanud. Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/321036) on Massu jõgi (suubla kood 113140). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Massu jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/321036) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Eidapere aleviku lõunaosas olevate biotiikide väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2010. ja 2011. aastal on toodud tabelis 43. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja -fosfori kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 15. Eidapere aleviku lõunaosa (põhikooli) reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011.

Tabel 43. Eidapere aleviku lõunaosa reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Väljuv Kuupäev Vee- 22.03.2010 25.06.2010 21.09.2010 13.12.2010 13.06.2011 erikasutusloaga konts. konts. konts. konts. konts. lubatud suurim Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 25 11,5 28 4,4 6 10 KHT 140 130 60 50 60 50 Heljum 35 16 13 6 9 6 Üldlämmastik - 38,4 15,9 4,2 <3,1 5,4 Üldfosfor - 3 6,5 0,73 3,1 0,73 pH 7,57 6,81 7,09 6,89 7,4 Andmed: OÜ Kehtna Elamu Tabeli 43 andmetest selgub, et 2010. ja 2011. aastal võetud heitvee proovid vastavad üldjuhul vee erikasutusloa nõuetele. Ühes proovis on üle lubatud piirsisalduse olnud BHT7 sisaldus. Eidapere aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Eidapere alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 76 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud lisaks keskasula elanikele ka asutused ning üks ettevõte; . Eidapere alevikus on kaks eraldiasetsevat kanalisatsioonisüsteemi, mida eraldab Tallinna-Lelle-Pärnu raudtee. . Eidapere aleviku lõunaosas on isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus ca 972 m. Aleviku põhjaosas olevate kanalisatsioonitorustike paiknemise kohta andmed puuduvad. Enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN200 mm. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; . Eidapere alevikus on kaks eraldiasuvat puhastit: nn asula puhastiks on bioloogiline puhastusseade BIO-50 ja nn põhikooli puhastiks kaks biotiiki üldpinnaga 2 400 m2. Puhastid on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust.

2.6 Lokuta küla Lokuta külas elab 01.01.2011. aasta seisuga 161 elanikku. Lokuta külas on ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 56% elanikest. Kehtna vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud.

Lokuta küla reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on küla keskuse reostuskoormus 118 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 24 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Lokuta külas kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad Kehtna Vallavalitsusele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Lokuta külas tegeleb OÜ Kehtna Elamu.

2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Lokuta külas on üks veevõrk, mis baseerub küla keskusest läänesuunas asuval Lokuta puurkaevul (katastri nr. 9084). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 90 Lokuta küla elanikku. Ühisveevärgi vett tarbivad üksnes küla keskuse elanikud ning ettevõtted. Lokuta külas on kokku ca 1700 m veevarustustorustikku, millest 1100 meetrit on 1975. aastal rajatud 65 mm läbimõõduga malmtorustik ja ca 600 meetrit on 50 mm läbimõõduga raudtorustik. Käesoleval ajal tarbitakse Lokuta külas ühe puurkaevu vett, mis suunatakse otse veevõrku. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Lokuta küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 6 (Lokuta küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Lokuta külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 56% elanikest ehk ligikaudu 90 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutavad ka Lokuta külas asuvad ettevõtted. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 4310 m3/a ehk ligikaudu 11,8 m3/d. Lokuta küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: Lokuta küla puurkaev (katastri nr. 9084); Lokuta küla puurkaev asub küla keskusest ning Vändra-Lokuta-Lelle maanteest läänesuunas ning see on rajatud 1982. aastal (joonis 16). Puurkaevu sügavus on 45 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaevu päis asub pumplahoones. 2010. aastal võeti puurkaevust vett ühisveevarustuse tarbeks 4310 m3. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on amortiseerunud. Veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks on pumplas kasutusel 3 m3 suurune hüdrofoor. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad.

Joonis 16. Lokuta küla puurkaev-pumpla (katastri number 9084). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabelis 9 on toodud OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321036) lubatud puurkaevude veevõtud Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade ühisveevarustuse puurkaevudest. Kehtna vallas OÜ Kehtna Elamu poolt hallatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Alljärgnevalt on tabelis 44 toodud Lokuta küla elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevust pumbatud vee kogused 2010. aastal. Tabel 44. Lokuta küla puurkaevust väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a 4 310 2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 4 310 3 sh. elanike veetarve m /a 4 125 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 185 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 11,8

Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Veekadude kohta andmed puuduvad, kuna kõigil tarbijatel pole veemõõtjaid. Torustike vanust arvestades on veekadu tõenäoliselt siiski olemas. Tabeli 44 andmetes on näha, et Lokuta küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 11,8 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 90, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 126 liitrit ööpäevas.

2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Lokuta külas on tuletõrjevett võimalik võtta korruselamute juures olevast veevõtumahutist. Lisaks on tuletõrje veevõtumahuti olemas ka küla keskusest mõnevõrra eemal asuva töökoja juures. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad. Kehtna valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.6.3 Joogivee kvaliteet Lokuta küla veevarustuseks kasutatakse ühe puurkaevu põhjavett (katastri nr 9084). Ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 45. Tabelis 45 on näha, et Lokuta küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

Tabel 45. Lokuta küla puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Lokuta Lokuta küla Lokuta küla küla veevärgivesi veevärgivesi Lubatud puurkaev (MTÜ Elupuu), (MTÜ Elupuu), piirnorm* Ühik 11.11.82 26.05.10 25.05.11 Puurkaevu katastri nr 9084 - - Värvus mg/l Pt 6 28 16 Lõhn palli - 2 2 Maitse - palli - - - Hägusus NHÜ 0,9 21 21 pH 6,5-9,5 7,7 7,3 7,5 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm - - 676

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,22 0,39 0,24

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l 0 - -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l 1,11 - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l - - - Üldraud 200 µg/l 30 2045 2440 Mangaan 50 µg/l - - - Kloriidid 250 mg/l 10,2 - - Fluoriidid 1,5 mg/l - - - Boor 1 mg/l - - - Sulfaadid 250 mg/l 17 - - Naatrium 200 mg/l - - - Üldkaredus mg-ekv/l 5,64 - - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml - 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml - 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml - - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml - - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Tabelis 45 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Lokuta küla veevõrgust. Viimaste joogivee analüüsitulemuste põhjal on ühisveevõrgust võetavas joogivees üle piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldused. Seega toimub amortiseerunud torustike tõttu joogivee kvaliteedi halvenemine tarbijate juures. Lokuta küla veevarustussüsteemide seisukord: Lokuta küla ühisveevarustuse süsteemidega on ühendatud kokku ligikaudu 90 inimest ehk 56% küla elanikest; Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Lokuta küla keskusest läänesuunas asuvast puurkaevust (katastri nr 9084); 75

Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1700 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga DN65 ja DN50; Lokuta küla ühisveevarustuse puurkaev-pumpla on rajatud 1982. aastal. Käesolevaks ajaks on puurkaevpumpla seadmed ning armatuur amortiseerunud. Vajaliku rõhu tagamiseks veevõrgus on pumplas kasutusel 3 m3 suurune hüdrofoor. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad; Lokuta küla puurkaevu (katastri nr 9084) abil tarbitakse siluri põhjaveekihi põhjavett. Põhjavesi vastab joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määruse nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Veevõrgust võetud joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal on üle piirnormi olnud üldraua sisaldus; Kuna Lokuta küla ühisveevõrk on rajatud enam kui 30 aastat tagasi on see käesolevaks ajaks amortiseerunud. Sellest tulenevalt esineb ka veekadusid, kuid täpsemad andmed veekadude kohta puuduvad kuna tarbijatel puuduvad veemõõtjad; Lokuta külas on tuletõrjevett võimalik võtta korruselamute juures olevast veevõtumahutist. Lisaks on tuletõrje veevõtumahuti olemas ka küla keskusest mõnevõrra eemal asuva töökoja juures. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad.

2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Lokuta külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 56% küla elanikest ehk ca 90 inimest. Lokuta külas on moodustatud ka reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud eelkõige kortermajade elanikud. Lokuta küla kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunamiseks küla keskusest kagusuunas asuvasse reoveepuhastisse. Lokuta külas on kokku ca 1100 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Torustikud on rajatud asbotsemendist ning on läbimõõduga DN200 mm. Ühiskanalisatsiooni torustikud ja kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Lokuta külas puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Lokuta küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 6 (Lokuta küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Lokuta küla keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade elanikest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Lokuta küla elanike olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. 76

Reovee koguseid Lokuta külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 46 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010. Tabel 46. Lokuta küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 4 310 ettevõtted ja asutused) sh. elanike veetarve m3/a 4 310 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 11,8 Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Lokuta külas reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil reovee vooluhulka ei mõõdeta, mistõttu pole teada ka infiltratsiooni ja sademetevee osakaal puhastile suunatavas reovees. Hinnanguliselt moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 100% reoveepuhastile suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.6.5 Lokuta küla reovee reostuskoormus Lokuta külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 90 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 47). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15- 40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 131 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 46). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Lokuta küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Lokuta küla elanike poolt tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 11,8 m3 (vt tabel 47). Reovee purgimist Lokuta küla reoveepuhastile ei toimu. Lokuta küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 5,4 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

Tabel 47. Lokuta küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Lokuta külas 90 1 131,20 90 11,8 5,4 Lokuta asutused ja ettevõtted - 0,3 30,0 0,0 0,0 0,0 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - - - 0 0 0 Lokuta reovesi kokku 90 - - 90 11,8 5,4 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 90 11,8 5,4 Infiltratsioon - - 100% - 11,8 - REOVESI KOKKU 90 23,6 5,4

2.6.6 Lokuta küla reoveepumplad Lokuta küla ühiskanalisatsioon on isevoolne ning reoveepumplad puuduvad.

2.6.7 Lokuta küla reoveepuhasti Lokuta küla reovee puhastamine toimub küla keskusest kagusuunas olevas reoveepuhastis. Lokuta küla puhastusseadmeks on BIO-25 tüüpi aktiivmudapuhasti (joonis 17). Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus hüdraulilise koormuse põhjal on ca 3 15-35 m /d ning reostuskoormuse põhjal 5-11 kg BHT7/d (100-200 ie). Reovesi suunatakse puhastisse isevoolselt. Reoveepuhasti tehnohoone, kus asuvad puhurid, on rajatud ca paarisaja meetri kaugusele puhastist. Järelpuhastuseks kasutatavate biotiikide (2 tk) kogupindala on ligikaudu 1500 m2. Käesoleval ajal reoveepuhasti ei tööta ning põhipuhastina toimivad hoopis biotiigid. Lokuta küla reoveepuhastina kasutatav BIO-25 tüüpi aktiivmudapuhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ja ei tööta. Reovee puhastuseks kasutatavad biotiigid on mudastunud ning kinni kasvanud. Sellest tulenevalt ei suuda reoveepuhasti tagada reovee nõuetekohast puhastust. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Lokuta puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/321036) on Massu jõgi (suubla kood 113140). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Massu jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/321036) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Lokuta küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2010. ja 2011. aastal on toodud tabelis 48. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja -fosfori kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 17. Lokuta küla reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabel 48. Lokuta küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Väljuv Kuupäev Vee- 22.03.2010 25.06.2010 21.09.2010 13.12.2010 13.06.2011 erikasutusloaga konts. konts. konts. konts. konts. lubatud suurim Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 25 10 23,5 4,6 8 7,5 KHT 125 330 50 80 50 50 Heljum 35 11 15 7 9 5 Üldlämmastik - 35,4 11,1 6,9 <3,1 <3,1 Üldfosfor - 3,2 2,4 1 2,1 0,5 pH 7,45 6,69 7,11 6,97 7,6 Andmed: OÜ Kehtna Elamu Tabeli 48 andmetest selgub, et 2010. ja 2011. aastal võetud heitvee proovid vastavad üldjuhul vee erikasutusloa nõuetele. Ühes proovis on üle lubatud piirsisalduse olnud KHT väärtus. Lokuta küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Lokuta külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 90 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud üksnes Lokuta küla keskuse korrusmajade elanikud; . Lokuta külas on kokku ca 1700 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN200 mm. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; . Lokuta küla reoveepuhastina on kasutusel BIO-25 tüüpi aktiivmudapuhasti, mis pole juba aastaid töötanud. Järelpuhastuseks on rajatud kaks biotiiki kogupindalaga 1500 m2. Biotiigid toimivad käesoleval ajal põhipuhastina.

Puhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust.

2.7 Ingliste küla Ingliste külas elab 01.01.2011. aasta seisuga 230 elanikku. Ingliste külas on ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 23% elanikest. Kehtna vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud. Ingliste külas reoveekogumisala pole moodustatud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Ingliste külas kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad Kehtna Vallavalitsusele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Ingliste külas tegeleb OÜ Kehtna Elamu.

2.7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Ingliste külas on üks veevõrk, mis baseerub küla keskuses asuval Ingliste puurkaevul (katastri nr. 8213). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 52 Ingliste küla elanikku. Ühisveevärgi vett tarbivad üksnes küla keskuse elanikud, asutused ning ettevõtted. Ingliste külas on kokku ca 1000 meetrit veevarustustorustikku, millest 600 meetrit on 1972. aastal rajatud 100 mm läbimõõduga malmtorustik ja ca 400 meetrit on 50 mm läbimõõduga raudtorustik. Käesoleval ajal tarbitakse Ingliste külas ühe puurkaevu vett, mis suunatakse otse veevõrku. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Ingliste küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 7 (Ingliste küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Ingliste külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 23% elanikest ehk ligikaudu 52 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutavad ka Ingliste külas asuvad asutused ja ettevõtted. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 1500 m3/a ehk ligikaudu 4,1 m3/d. Ingliste küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: Ingliste küla puurkaev (katastri nr. 8213); Ingliste küla puurkaev asub küla keskuses Ingliste Algkooli läheduses ning see on rajatud 1966. aastal (joonis 18). Puurkaevu sügavus on 60 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri-ordoviitsiumi veekompleksist. Puurkaevu päis asub pumplahoones. 2010. aastal võeti puurkaevust vett ühisveevarustuse tarbeks 1500 m3. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on

amortiseerunud. Veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks on pumplas kasutusel ca 0,2 m3 suurune hüdrofoor. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad.

Joonis 18. Ingliste küla puurkaev-pumpla (katastri number 8213). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabelis 9 on toodud OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321036) lubatud puurkaevude veevõtud Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade ühisveevarustuse puurkaevudest. Kehtna vallas OÜ Kehtna Elamu poolt hallatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Alljärgnevalt on tabelis 49 toodud Ingliste küla elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevust pumbatud vee kogused 2010. aastal. Tabel 49. Ingliste küla puurkaevust väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a 1 500 2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 1 500 3 sh. elanike veetarve m /a 1 295 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 205 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 4,1

Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Veekadude kohta andmed puuduvad, kuna kõigil tarbijatel pole veemõõtjaid. Torustike vanust arvestades on veekadu tõenäoliselt siiski olemas. Tabeli 49 andmetes on näha, et Ingliste küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 4,1 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 52, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 68 liitrit ööpäevas.

2.7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Lokuta külas on tuletõrjevett võimalik võtta Keila jõest. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad. Kehtna valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.7.3 Joogivee kvaliteet Ingliste küla veevarustuseks kasutatakse ühe puurkaevu põhjavett (katastri nr 8213). Ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu põhjavee kvaliteedi kohta andmed puuduvad. Tabelis 50 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Ingliste küla veevõrgust. Viimaste joogivee analüüsitulemuste põhjal on ühisveevõrgust võetavas joogivees üle piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldused. Viimase joogiveeproovi analüüsitulemuste põhjal on piirsisaldusega võrdne ka fluoriidi sisaldus.

Tabel 50. Ingliste küla puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Ingliste küla Ingliste küla veevärgivesi veevärgivesi Lubatud (laste-päevakodu), (lasteaed), piirnorm* Ühik 28.05.10 11.03.11 Puurkaevu katastri nr - - Värvus mg/l Pt 15 8 Lõhn palli 2 2 Maitse - palli - - Hägusus NHÜ 7,9 14 pH 6,5-9,5 7,1 7,6 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm - 566

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,28 0,2

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l - -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l - 1,6 Üldraud 200 µg/l 1025 1550 Mangaan 50 µg/l - 14 Kloriidid 250 mg/l - 9 Fluoriidid 1,5 mg/l - 1,5 Boor 1 mg/l - - Sulfaadid 250 mg/l - 41 Naatrium 200 mg/l - 9,9 Üldkaredus mg-ekv/l - - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml - 0 Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Amortiseerunud torustike tõttu toimub joogivee kvaliteedi halvenemine tarbijate juures. Ingliste küla veevarustussüsteemide seisukord: Ingliste küla ühisveevarustuse süsteemidega on ühendatud kokku ligikaudu 52 inimest ehk 23% küla elanikest; Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Ingliste küla keskuses asuvast puurkaevust (katastri nr 8213); Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1000 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga vastavalt DN100 ja DN50;

Ingliste küla ühisveevarustuse puurkaev-pumpla on rajatud 1966. aastal. Käesolevaks ajaks on puurkaevpumpla seadmed ning armatuur amortiseerunud. Vajaliku rõhu tagamiseks veevõrgus on pumplas kasutusel ca 0,2 m3 suurune hüdrofoor. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad; Ingliste küla puurkaevu (katastri nr 8213) abil tarbitakse siluri põhjaveekihi põhjavett. Põhjavee kvaliteedi kohta andmed puuduvad. Veevõrgust võetud joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal on üle piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määruse nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldus; Kuna Ingliste küla ühisveevõrk on rajatud enam kui 30 aastat tagasi on see käesolevaks ajaks amortiseerunud. Sellest tulenevalt esineb ka veekadusid, kuid täpsemad andmed veekadude kohta puuduvad kuna tarbijatel puuduvad veemõõtjad; Ingliste külas on tuletõrjevett võimalik võtta Keila jõest. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad.

2.7.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Ingliste külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 23% küla elanikest ehk ca 52 inimest. Ingliste külas pole reoveekogumisala moodustatud. Ingliste küla kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi kogutakse kogumiskaevudesse. Ingliste külas on kokku ca 200 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Torustikud on rajatud asbotsemendist ning on läbimõõduga DN150 mm. Ühiskanalisatsiooni torustikud ja kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Ingliste külas puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Ingliste küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 7 (Ingliste küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Ingliste küla keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade elanikest ning algkool. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Ingliste küla elanike, ja asutuste olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Ingliste külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 51 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt ning asutustes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010.

Tabel 51. Ingliste küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt ja asutustes tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 1 500 ettevõtted ja asutused) sh. elanike veetarve m3/a 1 333 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 167 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 4,1 Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Ingliste külas reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Seetõttu pole teada ka infiltratsiooni ja sademetevee osakaal kogumiskaevu suunatavas reovees. Hinnanguliselt moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 100% reovee kogusest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.7.5 Ingliste küla reovee reostuskoormus Ingliste külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike ja asutuste olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 52 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 52). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15- 40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 70 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 51). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Ingliste küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Ingliste küla elanike poolt ja asutustes tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 4,1 m3 (vt tabel 52). Ingliste küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 3,4 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

Tabel 52. Ingliste küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Ingliste külas 52 1 70,23 52 3,7 3,1 Ingliste Algkool - 0,3 30,0 4,6 0,5 0,3 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - - - 4,6 0,5 0,3 Ingliste reovesi kokku 52 - - 57 4,1 3,4 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 57 4,1 3,4 Infiltratsioon - - 100% - 4,1 - REOVESI KOKKU 57 8,2 3,4

2.7.6 Ingliste küla reoveepumplad Ingliste küla ühiskanalisatsioon on isevoolne ning reoveepumplad puuduvad.

2.7.7 Ingliste küla reoveepuhasti Ingliste külas reovee puhastamist ei toimu. Reovesi kogutakse 10,8 m3 mahuga kogumiskaevu, mida tühjendatakse üks kord nädalas. Väljaveoga tegeleb OÜ Kehtna Elamu. Ingliste küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Ingliste külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 52 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud üksnes Ingliste küla keskuse korrusmajade elanikud ning algkool; . Ingliste külas on kokku ca 200 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN150 mm. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; . Ingliste külas reoveepuhasti puudub. Reovesi kogutakse kogumiskaevu mahuga ca 10,8 m3 ning viiakse edasiseks käitlemiseks suurema puhasti juurde (Rapla).

2.8 Hertu küla Hertu külas elab 01.01.2011. aasta seisuga 81 elanikku. Hertu külas on ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 49% elanikest. Kehtna vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud.

Hertu külas reoveekogumisala pole moodustatud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Hertu külas kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad Kehtna Vallavalitsusele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Hertu külas tegeleb OÜ Kehtna Elamu.

2.8.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Hertu külas on üks veevõrk, mis baseerub küla keskusest lõunasuunas asuval Hertu puurkaevul (katastri nr. 9616). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 40 Hertu küla elanikku. Ühisveevärgi vett tarbivad üksnes küla keskuse elanikud ning mõisamaja. Hertu külas on kokku ca 313 m veevarustustorustikku, mille rajamisel on kasutatud valdavalt 50 mm läbimõõduga raudtorustikku. Täpsemad andmed torustiku vanuse ja materjali kohta puuduvad. Käesoleval ajal tarbitakse Hertu külas ühe puurkaevu vett, mis suunatakse otse veevõrku. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Hertu küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 8 (Hertu küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Hertu külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 49% elanikest ehk ligikaudu 40 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka Hertu külas asuv mõisamaja. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 803 m3/a ehk ligikaudu 2,2 m3/d. Hertu küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: Hertu küla puurkaev (katastri nr. 9616); Hertu küla puurkaev asub küla keskuses ning see on rajatud 1991. aastal (joonis 19). Puurkaevu sügavus on 70 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaevu päis asub pumplahoones. 2010. aastal võeti puurkaevust vett ühisveevarustuse tarbeks 803 m3. Puurkaev-pumplal on tagatud 10 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev- pumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on amortiseerunud. Veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks on pumplas kasutusel 0,3 m3 suurune hüdrofoor. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad.

Joonis 19. Hertu küla puurkaev-pumpla (katastri number 9616). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabelis 9 on toodud OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321036) lubatud puurkaevude veevõtud Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade ühisveevarustuse puurkaevudest. Kehtna vallas OÜ Kehtna Elamu poolt hallatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Alljärgnevalt on tabelis 53 toodud Hertu küla elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tarbitud veekogused ning puurkaevust pumbatud vee kogused 2010. aastal. Tabel 53. Hertu küla puurkaevust väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a 803 2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 803 3 sh. elanike veetarve m /a 772 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 31 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 2,2

Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Veekadude kohta andmed puuduvad, kuna kõigil tarbijatel pole veemõõtjaid. Torustike vanust arvestades on veekadu tõenäoliselt siiski olemas. Tabeli 53 andmetes on näha, et Hertu küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 2,2 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 40, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 53 liitrit ööpäevas.

2.8.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Hertu küla on tuletõrjevee saamise võimaluste kohta andmed puuduvad. Vett oleks tõenäoliselt võimalik vajadusel võtta lähedalasuvast Vigala jõest. Kehtna valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.8.3 Joogivee kvaliteet Hertu küla veevarustuseks kasutatakse ühe puurkaevu põhjavett (katastri nr 9616). Ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 54. Tabelis 54 on näha, et Hertu küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu vees üle joogiveele kehtestatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldus. Tabel 54. Hertu küla puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Hertu küla Hertu küla Hertu küla veevärgivesi veevärgivesi Lubatud puurkaev (Hertu 2), (Hertu 2), piirnorm* Ühik 20.06.91 28.05.10 04.05.11 Puurkaevu katastri nr 9616 - - Värvus mg/l Pt 6 100 105 Lõhn palli - 2 4 Maitse - palli - - - Hägusus NHÜ 1,6 17 13 pH 6,5-9,5 - 7 7,2 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm - 665 652

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,43 0,38 0,38

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l 0,007 - -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l 0,45 - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 2,4 - - Üldraud 200 µg/l 380 3175 5090 Mangaan 50 µg/l - 19 22 Kloriidid 250 mg/l 7 - - Fluoriidid 1,5 mg/l - - - Boor 1 mg/l - - - Sulfaadid 250 mg/l 2 - - Naatrium 200 mg/l - - - Üldkaredus mg-ekv/l 6,6 - - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml - 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml - 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml - - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml - - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Tabelis 54 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Hertu küla veevõrgust. Viimaste joogivee analüüsitulemuste põhjal on ühisveevõrgust võetavas joogivees üle piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid")

olnud üldraua sisaldused. Seega toimub amortiseerunud torustike tõttu joogivee kvaliteedi halvenemine tarbijate juures. Hertu küla veevarustussüsteemide seisukord: Hertu küla ühisveevarustuse süsteemidega on ühendatud kokku ligikaudu 40 inimest ehk 49% küla elanikest; Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Hertu küla keskusest lõunasuunas asuvast puurkaevust (katastri nr 9616); Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 313 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga DN50; Hertu küla ühisveevarustuse puurkaev-pumpla on rajatud 1991. aastal. Käesolevaks ajaks on puurkaevpumpla seadmed ning armatuur amortiseerunud. Vajaliku rõhu tagamiseks veevõrgus on pumplas kasutusel 0,3 m3 suurune hüdrofoor. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad; Hertu küla puurkaevu (katastri nr 9616) abil tarbitakse siluri põhjaveekihi põhjavett. Põhjavees on üle joogiveele kehtestatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määruse nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldus. Veevõrgust võetud joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal on üle piirnormi olnud samuti üldraua sisaldus; Kuna Hertu küla ühisveevõrk on rajatud enam kui 30 aastat tagasi on see käesolevaks ajaks amortiseerunud. Sellest tulenevalt esineb ka veekadusid, kuid täpsemad andmed veekadude kohta puuduvad kuna tarbijatel puuduvad veemõõtjad; Hertu küla on tuletõrjevee saamise võimaluste kohta andmed puuduvad. Vett oleks tõenäoliselt võimalik vajadusel võtta lähedalasuvast Vigala jõest.

2.8.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Hertu külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 49% küla elanikest ehk ca 40 inimest. Hertu külas reoveekogumisala moodustatud pole. Hertu küla kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse küla keskusest põhjasuunas asuvasse reoveepuhastisse. Hertu külas on kokku ca 630 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Torustikud on rajatud asbotsemendist ning on läbimõõduga DN200 mm. Ühiskanalisatsiooni torustikud ja kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust.

Sademeveekanalisatsioon Hertu külas puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Hertu küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 8 (Hertu küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Hertu küla keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade elanikest ning mõisamaja ja suurfarm. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Hertu küla elanike, asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Reovee koguseid Hertu külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. Tabelis 55 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010. Tabel 55. Hertu küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee kogused 2010. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2010. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 803 ettevõtted ja asutused) sh. elanike veetarve m3/a 772 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 31 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 2,2 Andmed: OÜ Kehtna Elamu. Hertu külas reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil reovee vooluhulka ei mõõdeta, mistõttu pole teada ka infiltratsiooni ja sademetevee osakaal puhastile suunatavas reovees. Hinnanguliselt moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 100% reoveepuhastile suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.8.5 Hertu küla reovee reostuskoormus Hertu külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 40 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 56). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15- 40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 53 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 55). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Hertu küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas.

Hertu küla elanike poolt, astutustes ning ettevõtetes tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 2,2 m3 (vt tabel 56). Reovee purgimist Hertu küla reoveepuhastile ei toimu. Hertu küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 2,5 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Tabel 56. Hertu küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu-

töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Hertu külas 40 1 52,88 40 2,1 2,4 Mõisamaja - 0,3 30,0 0,8 0,1 0,1 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - - - 1 0,1 0,1 Hertu reovesi kokku 40 - - 41 2,2 2,5 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 41 2,2 2,5 Infiltratsioon - - 100% - 2,2 - REOVESI KOKKU 41 4,4 2,5

2.8.6 Hertu küla reoveepumplad Hertu küla ühiskanalisatsioon on isevoolne ning reoveepumplad puuduvad.

2.8.7 Hertu küla reoveepuhasti Hertu küla reovee puhastamine toimub küla keskusest põhjasuunas olevas reoveepuhastis. Hertu küla reovee puhastamiseks on rajatud kaevpuhastitest ning biotiikidest (2 tk) koosnev puhastussüsteem (joonis 20). Reovesi suunatakse puhastisse isevoolselt. Olemasolevad kaevpuhastid on täielikult amortiseerunud ning pole aastaid töötanud. Seetõttu toimub käesoleval ajal reoveepuhastus eelkõige kahes biotiigis kogupindalaga ca 1050 m2. Reovee puhastuseks kasutatavad biotiigid on mudastunud ning kinni kasvanud. Sellest tulenevalt ei suuda reoveepuhasti tagada reovee nõuetekohast puhastust. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Hertu puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/321036) on Vigala jõgi (suubla kood 111040). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Vigala jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/321036) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Hertu küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2010. ja 2011. aastal on toodud tabelis 57. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja -fosfori kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 20. Hertu küla reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011. Tabel 57. Hertu küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Väljuv Kuupäev Vee- 22.03.2010 25.06.2010 21.09.2010 13.12.2010 13.06.2011 erikasutusloaga konts. konts. konts. konts. konts. lubatud suurim Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 25 10 21 17 4,6 20 KHT 140 50 50 150 50 140 Heljum 35 12 11 13 5 11 Üldlämmastik - 35,1 4,2 20 <3,1 5,4 Üldfosfor - 2,1 3 5,1 2,9 0,98 pH 7,33 6,98 7,02 7,15 7,4 Andmed: OÜ Kehtna Elamu Tabeli 57 andmetest selgub, et 2010. ja 2011. aastal võetud heitvee proovid vastavad üldjuhul vee erikasutusloa nõuetele. Ühes proovis on üle lubatud piirsisalduse olnud KHT väärtus. Hertu küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Hertu külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 40 elanikku. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud üksnes Hertu küla keskuse korrusmajade elanikud ning mõisamaja ja suurfarm; . Hertu külas on kokku ca 630 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN200 mm. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; . Hertu küla reoveepuhastina on kasutusel mittetöötavatest ja amortiseerunud kaevpuhastitest ning biotiikidest (2 tk) koosnev puhastussüsteem. Biotiigid kogupindalaga ca 1050 m2 toimivad käesoleval ajal põhipuhastina. Puhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust. 93

3. Seadusandlik taust Kehtna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest ja normatiividest ning Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Olulisemad nendest on: Kehtna valla arengukava aastateks 2007-2015 (vastu võetud Kehtna Vallavolikogu määrusega nr. 24, 15.03.2011); Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonna veemajanduskava (kinnitatud keskkonnaministri 28. mai 2008. a. käskkirjaga nr. 633); Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid (EL-i veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ, joogiveedirektiivi 98/83/EÜ ning asulareovee direktiivi 91/271/EMÜ nõuetest tuleneva vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks); Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus (muudetud ja täiendatud 03.08.2010. a. seadusega, RT I 2010, 56, 363); Veeseadus (muudetud ja täiendatud 22.02.2011. a. seadusega, RT I 10.03.2011, 2); Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (muudetud ja täiendatud 16.12.2010. a. seadusega, RT I 05.01.2011, 10); Asjaõigusseadus (muudetud ja täiendatud 23.02.2011. a. seadusega, RT I 21.03.2011, 4); Planeerimisseadus (muudetud ja täiendatud 23.02.2011. a. seadusega, RT I 21.03.2011, 4); Ehitusseadus (muudetud ja täiendatud 22.02.2011. a. seadusega, RT I 10.03.2011, 2); Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (vastu võetud sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr. 82, muudetud 14.12.2009. a. määrusega nr. 97, RTL 2009, 99, 1482); Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (vastu võetud sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 1, RTL 2003, 9, 100); Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a. määrusega nr. 76, RTL 2005, 123, 1949); Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171, muudetud 15.04.2010 a. määrusega nr. 51, RT I 2010, 16, 88); Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrusega nr. 61, muudetud 06.04.2011. a. määrusega nr. 23, RT I 12.04.2011, 6);

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr. 269, muudetud 19.03.2010 a. määrusega nr. 37, RT I 2010, 13, 70). Ülevaade olulisematest seadusandlikest nõuetest on toodud Lisas 1.

4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise lähtealused Käesolev arendamise kava on valminud Kehtna Vallavalitsuse, OÜ Kehtna Elamu, AS-i Matsalu Veevärk, OÜ Tarmo & Ebbe ning töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksseks arendamiseks Kehtna vallas; Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla ja vee-ettevõtete majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja vee-ettevõtete laenukoormust ning aitab ära hoida ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud jooniseid 1-8). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Kehtna Vallavalitsus või Vallavalitsuse poolt kinnitatud vee-ettevõte; Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Kehtna Vallavalitsuse poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste määramisel arvestatakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide arendamise kavas esitatud perspektiivskeeme; Kehtna valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega; Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;

Vastavalt Veeseaduse § 241 lõige 6 järgi ei ole reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett; Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Vastavalt 2003. aasta Euroopa Liiduga ühinemise lepingu lisa VI artiklile 9C ei kohaldata Eestis värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. Vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusele nr 82. „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ on kuni 01. jaanuarini 2013 on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest; Vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001. aasta määruse nr 82 § 9 lõige 1 järgi peab joogivee käitleja koostama ja käitlemise asukohajärgse terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks. SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul arvestatakse, et (KOV) omafinantseering moodustab 15%. Investeeringute elluviimine eeldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna järk-järgulist tõstmist 2...3%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitorustikega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud; SA-st KIK saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Kehtna vallas Kehtna, Kaerepere, Keava, Eidapere ja Lelle alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade torustikud ja rajatised aastatel 2012-2024, mille tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane reoveepuhastus enamusele asulate elanikele (sh kõigile reoveekogumisala elanikele); Vastavalt ÜVK seadusele tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga.

4.1 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud tabelis 58 esitatud hindadest. Tabel 58. Vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud torustike hinnad Maksumus VEEVARUSTUS Ühik Läbimõõt (eur) Veevõrgu rajamine/rekonstrueerimine veetorustiku rajamine m De32-De110 115 majaühendus tk 767 KANALISATSIOON Kanalisatsioonivõrgu rajamine/rekonstrueerimine isevoolne kanalisatsioonitoru rajamine m De160-De315 134 survekanalisatsioonitoru rajamine m De90-110 102 majaühendus tk 767 vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine ühises kaevikus m 185

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatariifide kujundamisel on arvestatud järgmisi aspekte: 1. vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tehtud investeeringud; 2. igaaastaseid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimise kulutusi; 3. vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid; 4. leibkonna maksevõimet. Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Kehtna vallas; kaasa aidata Kehtna valla vee-ettevõtluse jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; perspektiivse veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni üldskeemide koostamine; veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.2 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid Eesti Põhikaart M 1:20 000; Kehtna valla arengukava 2007-2015. Kehtna Vallavalitsus, 2011;

Kehtna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon, 2003; Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonna veemajanduskava. Kinnitatud keskkonnaministri 28. mai 2008. a. käskkirjaga nr. 633; Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965; Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400000, EKG 1998; Keava uue puurkaevu PK-1 puurkaev-pumpla projekt, OÜ BalRock, 2007; Keava asula reoveepuhasti rekonstrueerimise tööprojekt, Biotek Projekt OÜ, 2007; Kehtna alevi veetöötlusjaama ja puurkaev-pumplate ehitusprojekt, AS Sweco Eesti, 2008; Kehtna alevi reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitusprojekt, AS Sweco Eesti, 2008; Eesti veeõiguse jt. õigusakte.

5. Vee-ettevõtluse areng Kehtna vallas haldab peamisi ühisveevarustus ja -kanalisatsioonisüsteeme OÜ Kehtna Elamu. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad kuuluvad peamiselt Kehtna Vallavalitsusele või Vallavalitsuse poolt hallatavale ettevõttele Kehtna Varahaldus. Keava alevikus kuuluvad ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Matsalu Veevärk, kuid ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse osutamisega tegeleb OÜ Kehtna Elamu. Kaerepere alevikus kuuluvad ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad OÜ-le Tarmo & Ebbe, kes tegeleb ka nende haldamisega. 2012. aasta lõpuks on planeeritud seni Kehtna Varahaldusele kuuluvate ÜVK torustike ja rajatiste üle andmine OÜ´le Kehtna Elamu. Samuti on pikemas perspektiivis otstarbekas ka Kaerepere alevikus OÜ´le Tarmo&Ebbe ning Keava alevikus AS´ile Matsalu Veevärk kuuluvate ÜVK torustike ja rajatiste üle andmine OÜ´le Kehtna Elamu. Sellisel juhul kujuneks olukord, kus kogu Kehtna vallas tegeleks ÜVK süsteemide haldamisega üks vee-ettevõte, mis muudaks veeteenuse osutamise lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning aitaks optimeerida opereerimiskulusid. Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Kehtna Vallavolikogu poolt raamdokumendiks ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab tunduvalt avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks. Vee-ettevõtluse arendamisel (tugevdamisel) on soovitav kaaluda alljärgnevate põhimõtete järgimist: vee-ettevõtte põhitegevuseks peaks olema veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamine; kohalik vee-ettevõte töötab iseseisava äriettevõttena, kelle üle teostab järelevalvet Kehtna Vallavalitsus; Kehtna Vallavolikogu kehtestab (vastavalt Kehtna valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korrale) valla haldusterritooriumil ühtse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude-tulude põhise hinna, mida üldjuhul valla eelarvest ei doteerita. Kulude-tulude põhiline hind peab muuhulgas sisaldama uute rajatavate ja rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide amortisatsioonikulu, mis loob eelduse jätkusuutlikuks vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks Kehtna vallas.

100

6. Kehtna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Kehtna vallas on tarbijad ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga varustatud kaheksas asumis: Kehtna, Kaerepere, Keava, Lelle ja Eidapere alevikus ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külades. Reoveekogumisalad on moodustatud Kehtna, Kaerepere, Lelle, Eidapere alevikes ning Lokuta külas. Arendamise kava koostajate, OÜ Kehtna Elamu, AS-i Matsalu Veevärk, OÜ Tarmo & Ebbe ning Kehtna Vallavalitsuse esindajate ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. See tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla ja vee-ettevõtte majanduslike võimalustega. Alljärgnevalt on lähtuvalt ptk 4 esitatud põhimõtetest üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Kehtna valla ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniga varustatud asulates aastatel 2012-2024: o 2012-2015 (I etapp) – Kaerepere, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade ühisveevarustuse puurkaev-pumplate ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Kehtna aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine. Kaerepere, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja arendamine. o 2016-2024 (II etapp) – Kehtna, Kaerepere, Keava, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külade tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja rekonstrueerimine. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni laiendamine ja osaline rekonstrueerimine Kehtna, Kaerepere, Lelle ja Eidapere alevikes ning Lokuta külas. Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.); keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest; majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kogu valla territooriumil; sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.

101

6.1 Ülevaade möödunud perioodil valminud arendusprojektidest Möödunud perioodil (2003-2011) on Kehtna vallas tehtud ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks järgnevad tööd: Torustike rajamine Kehtna alevikus, sh: - Veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine – 5723 m - Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine – 3298 m - Survekanalisatsiooni torustike rajamine ja rekonstrueerimine – 352 m Veetöötlusjaama rajamine Kehtna alevikus 3 reoveepumpla rajamine Kehtna alevikus Kehtna aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine Keava alevikus torustike rajamine, sh: - Veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine – 5070 m - Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine – 4815 m - Survekanalisatsiooni torustike rajamine ja rekonstrueerimine – 2039 m Keava aleviku puurkaev-pumpla rajamine Keava alevikus 6 reoveepumpla rajamine Keava aleviku reoveepuhasti rajamine Kaerepere aleviku veetorustike rekonstrueerimine – 2389 m.

6.2 Kehtna alevik

6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kehtna aleviku ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Tulenevalt vanemate ühisveevarustuse torustike vanusest esineb aeg-ajalt ka lekkeid. Hinnanguliselt moodustavad veekaod ligikaudu 1,9 % väljapumbatud vee kogusest. Lisaks võib amortiseerunud torustikest tingituna halveneda joogivee kvaliteet tarbijate juures;

6.2.2 Perspektiivne veetarve Kehtna alevikus Kehtna aleviku ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud 1237 elanikku. Ühisveevarustuse tarbeks on kasutusel kaks puurkaevu (katastri nr-id 9226 ja 9210). Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Kehtna aleviku ettevõtteid ja asutusi. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Kehtna Lasteaed ja Põhikool ning Vallavalitus. 2010. aastal tarbiti Kehtna aleviku ühisveevarustuse puurkaevudest ligikaudu 45318 m3 vett, ehk ligikaudu 124,2 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 59 on toodud Kehtna aleviku perspektiivne veetarve. 102

Tabel 59. Kehtna aleviku perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 1 231 1 219 1 213 1 213 1 213 1 213 1 213 ÜV-ga ühendatud elanike arv 1 254 1 242 1 236 1 236 1 236 1 236 1 236 Liitunute osakaal % 102 102 102 102 102 102 102 Ühiktarbimine l/d*in 80 82 84 86 88 90 90 Elanike veetarve m3/d 100,3 101,8 103,8 106,3 108,8 111,2 111,2 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 18,7 18,7 18,7 18,7 18,7 18,7 18,7 Veetarve kokku m3/d 119,0 120,5 122,5 125,0 127,5 129,9 129,9 Veekaod m3/d 23,8 24,1 24,5 18,7 19,1 13,0 13,0 Veetootmine kokku m3/d 142,8 144,6 147,0 143,7 146,6 142,9 142,9 Elanike veetarve m3/a 36 617 37 173 37 896 38 798 39 700 40 603 40 603 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 6 821 6 821 6 821 6 821 6 821 6 821 6 821 Veetarve kokku m3/a 43 438 43 994 44 717 45 619 46 521 47 424 47 424 Veekaod m3/a 8 688 8 799 8 943 6 843 6 978 4 742 4 742 Veetootmine kokku m3/a 52 125 52 793 53 660 52 462 53 500 52 166 52 166

Perspektiivne veetarve Kehtna alevikus on aastal 2024 ligikaudu 130 m3 ööpäevas (tabel 59). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 90 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Kehtna aleviku elanikest on liitunud ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2010. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse.

6.2.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Kehtna alevikus on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel kaks puurkaevu. Veevõrku suunatav vesi vastab käesoleval ajal joogivee kvaliteedi nõuetele. Ühisveevarustuse torustikud on osaliselt rekonstrueeritud ning heas seisukorras. Kehtna alevikus on planeeritavaks tegevuseks vanemate amortiseerunud ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine. Lisaks rajatakse Kooli tänava korrusmajade juurde täiendavalt üks tuletõrjehüdrant.

6.2.4 Veevarustuse edasine areng Kuna Kehtna alevikus on ühisveevarustusega liitunud või liitumise võimalus tagatud kõigile aleviku tarbijatele, siis on ühisveevarustuse arendamise kava koostamisel arvestatud, et täiendavaid liitujaid ühisveevarustusega ei lisandu. Perspektiivis (aastal 2024) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik Kehtna reoveekogumisalal elavad elanikud. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete ja asutuste veetarbega. Arendamise kava esimeses etapis (2012-2015) on ette nähtud olemasolevate amortiseerunud ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine peamiselt Kooli, Staadioni ning Lasteaia tänava piirkonnas. Lisaks on käesolevas

103

arendamise kavas pikemas perspektiivis (2016-2024) ette nähtud olemasolevate veetorustike rekonstrueerimine ka Nooruse tänava piirkonnas. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Kehtna alevikus. Kehtna aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 1. Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2012-2015 Kuna olemasolevad ühisveevarustuse torustikud on alevikus osaliselt amortiseerunud ning aeg-ajalt esineb ka lekkeid, siis on vajalik need rekonstrueerida. Arendamise kava esimese etappi käigus on planeeritud rekonstrueerida kokku ligikaudu 2169 meetrit ühisveevarustuse torustikke. Rekonstrueerimist vajavad veetorustikud jäävad peamiselt Kooli, Staadioni ning Lasteaia tänava piirkonda. Lisaks on vajalik piisava tulekustutusvee tagamiseks rajada täiendav tuletõrjehüdrant Kooli tänava korruselamute lähedusse. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine Kehtna alevikus Kooli, Staadioni ning Lasteaia tänava piirkonnas kogupikkusega ca 2169 m. Tuletõrjehüdrandi rajamine Kooli tn korruselamute juurde. Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2016-2024 Rekonstrueerimist vajavad ka vanemad ühisveevarustuse torustikud aleviku idaosas Nooruse tänava piirkonnas. Arendamise kava teises etapis on planeeritud rekonstrueerida kokku ligikaudu 429 meetrit ühisveevarustuse torustikke. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine Kehtna alevikus Nooruse tänava piirkonnas kogupikkusega ca 429 m; Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kehtna alevikus on toodud tabelis 60.

104

Tabel 60. Kehtna aleviku ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Kehtna aleviku Kehtna aleviku veetorustike ühisveevärgi rekonstrueerimine m 2169 239 560 rekonstrueerimine sh veetorustike rekonstrueerimine eraldi 2012-2015 kaevikus m 695 79 955 sh veetorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 1474 136 600 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 30 23 010 Tuletõrjehüdrandi rajamine tk 1 1 600 Uuringud, projekteerimine 10% 24 117 Ettenägematud kulud 10% 24 117 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 12 058 KOKKU: 301 456 Kehtna aleviku Kehtna alevikus Nooruse tn piirkonnas ühisveevärgi veetorustike rekonstrueerimine m 429 53 790 rekonstrueerimine sh veetorustike rekonstrueerimine eraldi 2016-2024 kaevikus m 113 13 000 sh veetorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 316 29 285 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 15 11 505 Uuringud, projekteerimine 10% 5 379 Ettenägematud kulud 10% 5 379 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 2 690 KOKKU: 67 238 Kehtna aleviku ühisveevärgi rekonstrueerimine KOKKU: 368 694

6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Ühiskanalisatsiooni toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Olemasolev Kehtna aleviku reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2008. aastal ning on heas seisukorras. Reoveepuhasti tagab üldjuhul ka reovee nõuetekohase puhastuse. Mõningal määral on olnud üle piirnormi heitvee üldfosfori sisaldus, mis võib osaliselt olla tingitud mittetoimivatest biotiikidest. Kuna biotiike puhastati viimati ligikaudu 20 aastat tagasi, siis on need käesolevaks ajaks mudastunud ning võivad põhjustada omakorda sekundaarset reostust. Sellest lähtuvalt on vajalik järelpuhastuseks kasutatavad biotiigid settest puhastada. Vajadusel tuleb korrigeerida ka keemiliseks fosforiärastuseks kasutatava kemikaali (PIX) doseeritavat kogust, tagamaks heitvee vastavus vee-erikasutusloa nõuetele. Vanemate kanalisatsioonitorustike ja –kaevude amortisatsioonist tulenevalt toimub kanalisatsioonisüsteemi sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon. Samuti on ühiskanalisatsiooni juhitud osaliselt sademeveed. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.

105

Arendamise kavas on planeeritud tegevuseks olemasolevate amortiseerunud kanalisatsioonitorustike ja kaevude rekonstrueerimine.

6.2.6 Kehtna aleviku perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Kehtna aleviku reostuskoormus on ligikaudu 1448 ie. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud suurem enamus aleviku elanikest ehk ligikaudu 100 protsenti aleviku elanikest. Kehtna aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 61). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 61. Kehtna aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 1 254 1 242 1 236 1 236 1 236 1 236 1 236 Liitunute osakaal % 102 102 102 102 102 102 102 Ühiktarbimine l/d*in 80 82 84 86 88 90 90 Elanike kanalisatsioon m3/d 100,3 101,8 103,8 106,3 108,8 111,2 111,2 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 20,4 20,4 20,4 20,4 20,4 20,4 20,4 Kanalisatsioon kokku m3/d 120,7 122,2 124,2 126,7 129,1 131,6 131,6 Infiltratsioon m3/d 120,7 73,3 49,7 38,0 38,7 39,5 39,5 Reovesi kokku m3/d 241,4 195,5 173,9 164,7 167,9 171,1 171,1 Elanike kanalisatsioon m3/a 36 617 37 173 37 896 38 798 39 700 40 603 40 603 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 7 433 7 433 7 433 7 433 7 433 7 433 7 433 Kanalisatsioon kokku m3/a 44 050 44 606 45 329 46 231 47 133 48 036 48 036 Infiltratsioon m3/a 44 050 26 764 18 132 13 869 14 140 14 411 14 411 Reovesi kokku m3/a 88 100 71 370 63 460 60 100 61 273 62 446 62 446

Kehtna aleviku elanike, asutuste ning ettevõtete poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 131,6 m3 (vt tabel 61). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 111,2 m3 reovett, mis on ligikaudu 85 % kogu tekkivast vooluhulgast. Kehtna aleviku reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 91,3 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.2.7 Reovee puhastamise alternatiivid Olemasolev Kehtna aleviku reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2008. aastal. Kehtna aleviku reoveepuhastina on kasutusel kestvusõhutusega aktiivmudapuhasti. Reovee puhastamine koosneb mehaanilisest, bioloogilisest ja keemilisest protsessist. Järelpuhastusena on kasutusel kaks biotiiki, kogupindalaga ca 6640 m2, mis on varasemalt settest puhastatud. Heitvesi juhitakse Kuusiku jõkke (suubla kood 111060). Puhasti tagab üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse.

106

Sellest lähtuvalt reovee puhastamise alternatiivid Kehtna alevikus puuduvad. Vajalik on rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud ja – kaevud.

6.2.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Kehtna aleviku reoveekogumisalal elavatest elanikest ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Lisaks elanikele on arvestatud ka ettevõtete ja asutuste reoveega. Kehtna aleviku ühiskanalisatsioon on osaliselt rekonstrueeritud ning uuemad torustikud on heas seisukorras. Vanemad ühiskanalisatsiooni torustikud on aga amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Infiltratsiooni ja sademetevee osakaal hinnanguliselt ligikaudu 150% reoveepuhastile suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad ühiskanalisatsiooni ning ka kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Samuti on mõningates kohtades juhitud ühiskanalisatsiooni katuse- ja drenaaživeed. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Kehtna alevikus. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise I periood, 2012-2015. Tulenevalt vanusest on osaliselt aleviku ühiskanalisatsiooni torustikud ja –kaevud amortiseerunud. Amortiseerunud torustike ja –kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Kuna Kehtna piirkonnas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, võib amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest ning -kaevudest pinnasesse imbuv reovesi põhjustada maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist. Seega on vajalik rekonstrueerida amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud ja kaevud. Arendamise kava esimeses etapis on planeeritud rekonstrueerida Kehtna alevikus peamiselt Kooli, Staadioni ning Lasteaia tänava piirkonna ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkusega ligikaudu 1776 meetrit. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine Kooli, Staadioni ja Lasteaia tn piirkonnas kogupikkusega ca 1776 meetrit.

107

Kanalisatsioonisüsteemi arendamise II periood, 2016-2024. Arendamise kava teises etapis on planeeritud rekonstrueerida eelkõige Nooruse tänava ja Viljandi maantee ning Pargi tänava piirkonnas olevad vanemad kanalisatsioonitorustikud. Kuna paljud kanalisatsioonitorud on rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu paigaldatakse need rekonstrueerimise käigus teede ja tänavate äärde. Rekonstrueeritavate ühiskanalisatsiooni torustike kogupikkusega on ligikaudu 1010 meetrit. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine eelkõige Nooruse ja Pargi tn piirkonnas ning Viljandi mnt ääres kogupikkusega ca 1010 meetrit. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kehtna alevikus on toodud tabelis 62.

108

Tabel 62. Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooni laiendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Kehtna aleviku Olemasolevate amortiseerunud ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine rekonstrueerimine Kehtna alevikus m 1776 199 270 2012-2015 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine eraldi kaevikus m 318 42 680 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 1458 135 115 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 28 21 475 Uuringud, projekteerimine 10% 19 927 Ettenägematud kulud 10% 19 927 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 9 964 KOKKU: 249 088 Kehtna aleviku Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühiskanalisatsiooni eelkõige Nooruse ja Pargi tn piirkonnas ning rekonstrueerimine Viljandi mnt ääres m 917 122 590 2016-2024 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikus m 573 76 905 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 344 31 880 sh majaühenduste rajamine tk 18 13 805 Pargi tn piirkonda survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 93 9 510 Uuringud, projekteerimine 10% 13 210 Ettenägematud kulud 10% 13 210 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 6 605 KOKKU: 165 125 Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 414 213

6.2.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon on Kehtna alevikus rajatud üksnes üksikutes kohtades Lasteaia tänava piirkonnas kortermajade ning lasteaia juures. Samuti on mitmel pool korrusmajade juurde rajatud drenaažisüsteemid. Mitmel pool on sademevete ärajuhtimiseks kasutusel ka kraavid. Sademevee- ja drenaažitorustike kaudu juhitakse liigvesi kraavidesse ning nende kaudu aleviku lääneosas olevasse Kuusiku jõkke. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademevee kanalisatsioonisüsteeme ning kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse

109

piirkondadesse. Praegusel ajal ühiskanalisatsiooni juhitavad drenaaži- ja katuseveed tuleb edaspidi nõuetekohaselt pinnasesse immutada või juhtida kraavidesse.

110

6.3 Kaerepere alevik

6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kaerepere aleviku ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Puurkaev-pumpla hooned ning pumpla sisustus on amortiseerunud. Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal peamiselt kahest puurkaevust: Katlamaja (katastri nr 9879) ja Keskasula (katastri nr 9224); Katlamaja ja Saunaküla (katastri nr 9232) puurkaevude vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisaldus tõttu. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplates puuduvad. Amortiseerunud veetorustikest tulenevalt halveneb joogivee kvaliteet tarbijate juures. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 4711 meetrit, millest ligikaudu pool on rekonstrueeritud uue plasttorustiku sissetõmbamise meetodil. Vanemad malm- ja terastorustikud on rajatud 30 ja enam aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tuletõrjevee tarbeks rajatud veemahutid ja veevõtukohad ei taga kogu piirkonna vajalikku tuletõrjevee kogust. Kaerepere alevikus on käeoleval ajal tuletõrjevett võimalik võtta Katlamaja puurkaevu ning katlamaja juures paiknevatest veevõtumahutitest ning Valtu-Kumma tee ääres asuvast tiigist. Andmed tuletõrje veevõtukohtade seisukorra ning vee kättesaadavuse kohta puuduvad.

6.3.2 Perspektiivne veetarve Kaerepere alevikus Kaerepere aleviku ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 456 elanikku. Kaerepere alevikus toimub tarbijate veega varustamine kolme puurkaevu (katastri nr-id 9879, 9224 ja 9232) abil. 2010. aastal võeti puurkaevudest vett ühisveevarustuse tarbeks ca 26508 m3, mis teeb keskmiseks ööpäevaseks veetarbeks ligikaudu 72,6 m3/d. Ühisveevarustuse vett kasutavad eelkõige elanikud ning Valtu Spordimaja, Valtu Vein AS ja Haideaed OÜ. Alljärgnevas tabelis 63 on toodud Kaerepere aleviku perspektiivne veetarve.

111

Tabel 63. Kaerepere aleviku perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 471 467 465 465 465 465 465 ÜV-ga ühendatud elanike arv 454 457 457 462 464 464 464 Liitunute osakaal % 96 98 98 99 100 100 100 Ühiktarbimine l/d*in 62 66 70 74 78 80 80 Elanike veetarve m3/d 28,1 30,2 32,0 34,2 36,2 37,1 37,1 Asutuste ja Ettevõtete veetarve m3/d 43,1 43,1 43,1 43,1 43,1 43,1 43,1 Veetarve kokku m3/d 71,3 73,3 75,1 77,3 79,3 80,3 80,3 Veekaod m3/d 14,3 11,0 7,5 7,7 7,9 8,0 8,0 Veetootmine kokku m3/d 85,5 84,3 82,6 85,1 87,3 88,3 88,3 Elanike veetarve m3/a 10 274 11 009 11 676 12 479 13 210 13 549 13 549 Asutuste ja Ettevõtete veetarve m3/a 15 743 15 743 15 743 15 743 15 743 15 743 15 743 Veetarve kokku m3/a 26 017 26 752 27 419 28 222 28 953 29 292 29 292 Veekaod m3/a 5 203 4 013 2 742 2 822 2 895 2 929 2 929 Veetootmine kokku m3/a 31 220 30 765 30 161 31 044 31 848 32 221 32 221

Perspektiivne veetarve Kaerepere alevikus on aastal 2024 ligikaudu 80,3 m3 ööpäevas (tabel 63). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et lisaks olemasolevatele veeteenuse tarbijatele, lisanduvad ühisveevarustuse laiendamise tulemusel täiendavad ühisveevarustusega liitujad. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2010. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Ühisveevärgi torustike rekonstrueerimise tulemusel on eeldatud, et veekadude osakaal väheneb 10 %-ni tarbitud vee kogusest.

6.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Arendamise kava perioodi jooksul tuleb tagada nõuetele vastav joogivesi kõigile Kaerepere aleviku tarbijatele. Töö koostajad kaalusid erinevaid alternatiive, leidmaks antud oludesse tehniliselt kõige paremat ja majanduslikult otstarbekamat lahendust. Kaerepere alevikus on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel peamiselt kaks puurkaevu (katastri nr-id 9224 ja 9879). Keskasula puurkaevust veevõrku suunatav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele, kuid Katlamaja puurkaev-pumplast veevõrku suunatavas joogivees on üle piirnormi üldraua sisaldus. Puurkaev-pumplate seadmestik ning automaatika on käesolevaks ajaks vananenud. Pumplate siseseid torustike ning armatuuri on jõudu mööda rekonstrueeritud. Hoonete seisukord on rahuldav. Joogiveetöötlus seadmed puurkaev-pumplates puuduvad. Perspektiivse veevarustuse tagamiseks on kaalutud järgnevaid alternatiive: Alternatiiv A – Keskasula puurkaev-pumpla rekonstrueerimine II astme pumplana kogu aleviku ühisveevarustuse tarbeks;

112

Alternatiiv B – Kaerepere aleviku ühisveevarustuse tarbeks ühendustorustiku rajamine Rapla linna ühisveevõrguga.

6.3.3.1 Alternatiiv A – Keskasula puurkaev-pumpla rekonstrueerimine II astme pumplana kogu aleviku ühisveevarustuse tarbeks Kuna Kaerepere Keskasula puurkaevu (katastri nr. 9224) vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele on vajalik rekonstrueerida hoone ning pumpla armatuur. Samuti on vajalik pumplasse paigaldada teise astme pumpla seadmed ning rajada vastavalt ligikaudu 30 m3 ja 160 m3 suurused veemahutid piisava joogivee varu ning lisaks tulekustutusvee varu tagamiseks. Uuendada tuleb ka pumplas kasutatavad elektri- ja automaatikaseadmed. Kuigi Keskasula puurkaevu vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele, tuleks veevarustuse kindluse tagamiseks jätta kasutusele (reservi) ka Katlamaja puurkaev (katastri nr 9879). Alternatiiv A hinnanguline maksumus on 131300 eurot.

6.3.3.2 Alternatiiv B – Kaerepere aleviku ühisveevarustuse tarbeks ühendustorustiku rajamine Rapla linna ühisveevõrguga Alternatiiv B korral rajatakse Kaerepere aleviku veevarustuse tarbeks ühendustorustik Rapla linna veevõrguga. Rajatava ühendustorustiku hinnanguline pikkus oleks 4170 m. Ühendustorustiku rajamisel on arvestatud, et see kulgeb Tallinn-Rapla-Türi maantee ääres (tee nr 15). Alternatiiv B hinnanguline maksumus on 346500 eurot, võttes arvesse, et veetorustik rajatakse ühises kaevikus kanalisatsiooni survetorustikuga.

6.3.3.3 Alternatiivide võrdlemine ning sobivaima alternatiivi valik Iga alternatiivi puhul hinnatakse nende eeliseid ja puudusi tehnilisest ja majanduslikust aspektist lähtuvalt. Tehnilisest aspektist lähtudes on parimaks lahenduseks Kaerepere aleviku ühisveevarustuse korral alternatiiv A, kuna olemasolev veevarustussüsteem on rekonstrueeritud antud lahendust silmas pidades. Lisaks võib veetarbe ebaühtlusest tingitud toimuda alternatiiv B korral veekvaliteedi halvenemine torustikes, kuna vesi jääb torustikes seisma. Samuti pole alternatiiv korral B korral Rapla linna ühisveevõrgu arendamisel ning planeerimisel arvestatud Kaerepere aleviku liitumise võimalustega ning sellest tulenevalt võib Alternatiiv B korral kaasneda täiendavad kulutused (lisaks ühendustorustike rajamisele). Vaatamata sellele, et alternatiivi A rajamise maksumusele lisanduvad ka opereerimise kulud, on olemasolevate ühisveevarustuse puurkaev-pumplate rekonstrueerimise lahendus siiski odavam kui ühendustorustike rajamine (alternatiiv B). Seetõttu on nii majanduslikust aspektist kui ka tehnilisest lahendusest lähtuvalt parimaks alternatiiviks Kaerepere aleviku ühisveevarustuse tarbeks olemasoleva Keskasula

113

puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ja II astme pumpla seadmete paigaldamine ning veereservuaaride rajamine (alternatiiv A).

6.3.4 Veevarustuse edasine areng Kaerepere alevikus on ühisveevarustusega liitunud või liitumise võimalus tagatud suuremale osale aleviku keskasula tarbijatele. Ühisveevarustuse arendamise ja rekonstrueerimise tulemusena luuakse täiendavalt veevõrguga liitumise võimalus osadele reoveekogumisalal asuvatele tarbijatele. Perspektiivis (aastal 2024) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud suurem enamus Kaerepere reoveekogumisalal elavatest elanikest. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete ja asutuste veetarbega. Kaerepere aleviku Keskasula puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi aastateks 2012-2013. Aleviku ühisveevarustuse torustikest on ligikaudu pool rekonstrueeritud. Vanemad ühisveevarustuseks kasutatavad malm- ja terastorustikud on rajatud 30 ja enam aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Seega on Kaerepere alevikus vajalik rekonstrueerida ka olemasolevad amortiseerunud veetorustikud. Torustike rekonstrueerimine on planeeritud samuti arendamise kava esimesse etappi (2012- 2015). Arendamise kava teises etapis (2016-2024) on planeeritud ühisveevarustuse torustike rajamine ning rekonstrueerimine koos ühiskanalisatsiooni laiendamisega reoveekogumisalal. Lisaks pole olemasolevad tuletõrje veevõtukohad kasutuskõlblikud ning ei taga kogu piirkonna vajalikku tuletõrjevee kogust. Seetõttu on vajalik rekonstrueerida olemasolev Katlamaja puurkaevu juures asuv tuletõrje veevõtumahuti. Tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine on planeeritud aastatel 2016-2024. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Kaerepere alevikus. Kaerepere aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 2.

114

Ühisveevärgi rekonstrueerimise I etapp, 2012-2015 Kaerepere aleviku puurkaev-pumplad on käesolevaks ajaks amortiseerunud, mistõttu on vajalik nende rekonstrueerimine. Alternatiivide analüüsist lähtuvalt on sobivaimaks lahenduseks Kaerepere aleviku ühisveevarustuse tagamiseks Keskasula puurkaev-pumpla rekonstrueerimine II astme pumplana. Keskasula puurkaev- pumplasse paigaldatakse teise astme pumpla seadmed ning rajatakse ka vastavalt ligikaudu 30 ning 160 m3 suurused veemahutid piisava veevaru ning tulekustutusvee tagamiseks. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2013: Kaerepere aleviku Keskasula puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ning II astme pumpla seadmete paigaldamine ning veereservuaaride rajamine. Kaerepere aleviku ühisveevarustuse torustikest on ligikaudu pool rekonstrueeritud. Vanemad ühisveevarustuseks kasutatavad malm- ja terastorustikud on rajatud 30 ja enam aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Seega on Kaerepere alevikus vajalik rekonstrueerida ka olemasolevad amortiseerunud veetorustikud. Ühisveevärgi arendamise esimeses etapis rekonstrueeritakse olemasolevad amortiseerunud veetorustikud. Kuna paljud veetorud on rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu paigaldatakse need rekonstrueerimise käigus teede ja tänavate äärde. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Olemasoleva ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 2303 meetrit; Ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine II etapp, 2016-2024 Arendamise kava teises etapis on planeeritud reoveekogumisala piires ühisveevarustuse laiendamine. Samuti on planeeritud veetorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus koos ühiskanalisatsiooni torustike rajamisega. Lahendamist vajab ka aleviku tuletõrje veevarustus, kuna olemasolevad tuletõrje veevõtukohad ei taga kogu aleviku piisavat tuletõrjevee varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812-6:2005). Kaerepere alevikus olevate tuletõrje veevõtukohtade seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta andmed puuduvad. Arendamise kavas on planeeritud rekonstrueerida olemasolev Katlamaja puurkaevu juures paiknev veevõtumahuti. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine ja rajamine Kaerepere alevikus kogupikkusega ca 915 m; Olemasoleva Katlamaja puurkaevu juures paikneva tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kaerepere alevikus on toodud tabelis 64.

115

Tabel 64. Kaerepere aleviku ühisveevarustuse arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Kaerepere aleviku Kaerepere Keskasula puurkaev-pumpla ühisveevärgi rekonstrueerimine (sh. II astme pumpla rekonstrueerimine seadmete paigaldamine ja veemahutite 2012-2015 rajamine) kmpl 1 131 300 Olemasolevate amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine Kaerepere alevikus m 2303 242 320 sh veetorustike rekonstrueerimine eraldi kaevikus m 364 41 875 sh veetorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 1939 178 970 sh majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 28 21 475 Uuringud, projekteerimine 10% 37 362 Ettenägematud kulud 10% 37 362 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 18 681 KOKKU: 467 025 Kaerepere aleviku Kaerepere alevikus veetorustike rajamine ja ühisveevärgi rekonstrueerimine m 915 96 300 arendamine ja sh veetorustike rekonstrueerimine eraldi rekonstrueerimine kaevikus m 0 0 2016-2024 sh veetorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 915 84 795 sh majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 15 11 505 Tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine tk 1 10 000 Uuringud, projekteerimine 10% 10 630 Ettenägematud kulud 10% 10 630 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 5 315 KOKKU: 132 875 Kaerepere aleviku ühisveevärgi rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 599 900

6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kaerepere aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Vanemad kanalisatsioonitorustik ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Olemasolevad ühiskanalisatsiooni torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Ühiskanalisatsiooni torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon. Kaerepere aleviku reoveepuhasti on kaesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda aeg-ajalt tagada reovee nõuetekohast puhastust. Kaerepere

116

aleviku reoveepuhastina on kasutusel 2xBIO-100 tüüpi biopuhasti, mis on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Kasutuses on üks rekonstrueerimata puhasti.

6.3.6 Kaerepere aleviku perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Kaerepere aleviku reostuskoormus on ligikaudu 582 ie. Ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on ligikaudu 100 protsenti aleviku elanikest. Kaerepere aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 65). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 65. Kaerepere aleviku perspektiivne reovee vooluhulk. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 432 431 435 449 462 464 464 Liitunute osakaal % 92 92 94 97 99 100 100 Ühiktarbimine l/d*in 62 66 70 74 78 80 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 26,8 28,4 30,5 33,2 36,0 37,1 37,1 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 29,5 29,5 29,5 29,5 29,5 29,5 29,5 Kanalisatsioon kokku m3/d 56,3 57,9 59,9 62,7 65,5 66,6 66,6 Infiltratsioon m3/d 39,4 23,2 18,0 18,8 19,7 20,0 20,0 Reovesi kokku m3/d 95,7 81,1 77,9 81,5 85,2 86,6 86,6 Elanike kanalisatsioon m3/a 9 776 10 383 11 114 12 127 13 153 13 549 13 549 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 10 767 10 767 10 767 10 767 10 767 10 767 10 767 Kanalisatsioon kokku m3/a 20 543 21 150 21 881 22 894 23 920 24 316 24 316 Infiltratsioon m3/a 14 380 8 460 6 564 6 868 7 176 7 295 7 295 Reovesi kokku m3/a 34 923 29 610 28 446 29 763 31 096 31 611 31 611 Kaerepere aleviku elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 66,6 m3 (vt tabel 65). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 37,1 m3 reovett, mis on ligikaudu 56 % kogu tekkivast vooluhulgast. Kaerepere aleviku reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 45,5 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava esimesel etapil tuleb rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Kaerepere aleviku reovee puhastamiseks. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumissüsteemide rajamine, kuna suures osas on alevikus olemas ühiskanalisatsioon ning kogumiskaevude rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks.

117

Seega on Kaerepere alevikus tekkiva reovee puhastamiseks kaalutud järgnevaid alternatiive: Alternatiiv A – Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial põhinevaks reoveepuhastiks; Alternatiiv B – Kaerepere alevikus tekkiva reovee pumpamine Rapla linna ühiskanalisatsiooni ning puhastamine Rapla reoveepuhastis.

6.3.7.1 Alternatiiv A – Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial põhinevaks reoveepuhastiks Olemasoleva reoveepuhasti asemele rajatakse uus aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial põhinev reoveepuhasti. Rekonstrueeritakse ka reoveepuhasti tehnohoone, millesse paigaldatakse madalsurve kompressorid (2 tk), võreseade ja seadmed fosfori keemiliseks sadestamiseks vajaliku kemikaali hoidmiseks ja doseerimiseks. Aeratsioonisüsteemis kasutatakse õhu viimiseks reovette EPDM peenmulldifuusoreid. Reoveepuhasti koosseisu kuulub lisaks veel mõnevõrra eemal paiknev reoveepumpla. Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse uus piirdeaed. Alternatiiv A hinnanguline maksumus on 185850 eurot.

6.3.7.2 Alternatiiv B - Kaerepere alevikus tekkiva reovee pumpamine Rapla linna ühiskanalisatsiooni ning puhastamine Rapla reoveepuhastis Olemasoleva reoveepuhasti tehnohoone lammutatakse ning BIO-100 tüüpi reoveepuhasti mahutid likvideeritakse. Reovee pumpamiseks Rapla linna ühiskanalisatsiooni on vajalik rekonstrueerida olemasolev reovee peapumpla ning rajada ligikaudu 4600 meetri pikkune survekanalisatsiooni torustik. Survekanalisatsiooni torustiku rajamisel on arvestatud, et see kulgeb Tallinn-Rapla- Türi maantee ääres (tee nr 15). Alternatiiv B hinnanguline maksumus on 410950 eurot, võttes arvesse, et kanalisatsiooni survetorustik rajatakse ühises kaevikus veetorustikuga.

6.3.7.3 Sobivaima alternatiivi valik ja põhjendamine Vaatamata sellele, et olemasoleva Kaerepere aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine on ca 225100 eurot odavam kui reovee survetorustiku ning reoveepumplate rajamine (alternatiiv B), on puhasti opereerimise kulud mõnevõrra suuremad. Sellele vaatamata on pikemat perspektiivi (30 a) silmas pidades Alternatiiv A siiski majanduslikult odavam lahendus kui Alternatiiv B. Keskkonnamõjude seisukohalt on reovee puhastamine suurema reoveepuhasti juures parem lahendus, kuna heitveele esitatavad karmimad nõuded ning reoveepuhasti suurem stabiilsus võimaldavad reovee paremat puhastust. Samas pole Rapla reoveepuhasti ja ka ühiskanalisatsiooni dimensioneerimisel ning rajamisel arvestatud Kaerepere aleviku reoveega, mistõttu ei pruugi olemasolev ühiskanalisatsioon ning reoveepuhasti suuta vastu võtta Kaerepere alevikust pumbatavat reovett. Seega võib

118

Alternatiiv B korral kaasneda vajadus Rapla reoveepuhasti laiendamiseks ning ühiskanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks. Antud juhul pole täiendava investeeringu vajadust võimalik hinnata. Lisaks puuduvad ka siduvad kokkulepped Kaerepere alevikus tekkiva reovee perspektiivseks suunamiseks Rapla linna. Seetõttu on parimaks variandiks Kaerepere alevikus tekkiva reovee puhastamiseks tehnilisest aspektist ja majanduslikust seisukohast lähtuvalt kaasaegse aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhineva reoveepuhasti rajamine.

6.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Kaerepere aleviku reoveekogumisalal elavatest elanikest. Lisaks elanikele on arvestatud ka ettevõtete ja asutuste reoveega. Kuna olemasolev Kaerepere aleviku reoveepuhasti on amortiseerunud ning ei suuda taga nõuetele vastavat reoveepuhastust, siis on vajalik reoveepuhasti arendamise kava esimeses etapis (2012-2015) rekonstrueerida. Kaerepere aleviku ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Kaerepere aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2012-2015). Ühiskanalisatsiooni laiendamine reoveekogumisalal on planeeritud arendamise kava teise etappi (2016-2024). Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Kaerepere alevikus. Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise I periood, 2012-2015. Kaerepere aleviku reoveepuhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning tuleb rekonstrueerida. Vastavalt alternatiivide analüüsile on tehnilisest aspektist ning majanduslikult parim lahendus olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhineva reoveepuhastina. Kaerepere aleviku ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt vanusest on olemasolevad ühiskanalisatsiooni ning kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud amortiseerunud. Amortiseerunud torustike ja – kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Kuna Kaerepere piirkonnas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, võib amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest ning -kaevudest pinnasesse imbuv reovesi

119

põhjustada maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist. Seega on vajalik olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud ning kaevud rekonstrueerida. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Kaerepere aleviku reoveepuhasti (sh reovee peapumpla) rekonstrueerimine; Kaerepere aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine kogupikkusega ca 2061 meetrit; Reoveepumpla rajamine Staadioni tn korrusmajade piirkonda. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise II periood, 2016-2024. Arendamise kava teises etapis on planeeritud ühiskanalisatsiooni laiendamine Kaerepere aleviku reoveekogumisala piires. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Kaerepere aleviku ühiskanalisatsiooni laiendamine reoveekogumisala piires kogupikkusega ca 901 meetrit. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kaerepere alevikus on toodud tabelis 66.

120

Tabel 66. Kaerepere aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Kaerepere aleviku Olemasolevate amortiseerunud ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine rekonstrueerimine Kaerepere alevikus m 2061 221 065 2012-2015 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine eraldi kaevikus m 170 22 815 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 1891 175 245 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 30 23 010 Kaerepere aleviku survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 203 19 340 Kaerepere aleviku reoveepumpla rekonstrueerimine/rajamine kmpl 2 57 520 Kaerepere aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 185 850 Uuringud, projekteerimine 10% 48 378 Ettenägematud kulud 10% 48 378 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 24 189 KOKKU: 604 725 Kaerepere aleviku Uute kanalisatsioonitorustike rajamine ühiskanalisatsiooni Kaerepere aleviku põhjaosas m 901 95 000 arendamine 2016- sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine 2024 eraldi kaevikus m 0 0 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 901 83 495 sh majaühenduste rajamine tk 15 11 505 Uuringud, projekteerimine 10% 9 500 Ettenägematud kulud 10% 9 500 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 4 750 KOKKU: 118 750 Kaerepere aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 723 475

6.3.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Kaerepere alevikus puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusele eelkõige kraavid. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada

121

ning vajadusel rekonstrueerida vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.4 Keava alevik

6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid Ühisveevarustuse toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Keava alevikus on üks veevõrk, mis on rekonstrueeritud 2008. aastal. Käesoleval ajal tarbitakse alevikus Keava puurkaevu (katastri nr. 23253) vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmetena on kasutusel rauaeraldusfiltrid. Veevõrgust võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

6.4.2 Perspektiivne veetarve Keava alevikus Keava aleviku ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud 142 elanikku. Ühisveevarustuse tarbeks on kasutusel üks puurkaev (katastri nr 23253). Ühisveevärgi vett kasutavad ka asutused ja ettevõtted. 2010. aastal tarbiti Keava aleviku ühisveevarustuse puurkaevust ligikaudu 4 160 m3 vett, ehk ligikaudu 11,4 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 67 on toodud Keava aleviku perspektiivne veetarve. Tabel 67. Keava aleviku perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 285 283 282 282 282 282 282 ÜV-ga ühendatud elanike arv 151 170 192 216 240 262 282 Liitunute osakaal % 53 60 68 77 85 93 100 Ühiktarbimine l/d*in 80 82 84 86 88 90 90 Elanike veetarve m3/d 12,1 13,9 16,1 18,6 21,1 23,6 25,4 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 Veetarve kokku m3/d 12,5 14,3 16,5 19,0 21,5 24,0 25,8 Veekaod m3/d 1,9 2,2 2,5 2,8 3,2 3,6 3,9 Veetootmine kokku m3/d 14,4 16,5 19,0 21,8 24,8 27,6 29,7 Elanike veetarve m3/a 4 409 5 088 5 887 6 780 7 709 8 607 9 264 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 147 147 147 147 147 147 147 Veetarve kokku m3/a 4 556 5 235 6 034 6 927 7 856 8 754 9 411 Veekaod m3/a 683 785 905 1 039 1 178 1 313 1 412 Veetootmine kokku m3/a 5 240 6 020 6 939 7 966 9 034 10 067 10 822

Perspektiivne veetarve Keava alevikus on aastal 2024 ligikaudu 25,8 m3 ööpäevas (tabel 67). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 90 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et perspektiivis liitub ühisveevärgiga suurem enamus Keava aleviku elanikest. Ettevõtete veetarve on

122

võetud 2010. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse.

6.4.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Ühisveevärk on rekonstrueeritud aastatel 2010-2011 ning on heas seisukorras, mistõttu täiendavaid investeeringuid ühisveevärgi arendamiseks ning rekonstrueerimiseks pole arendamise kava 5-10 aastase perioodi jooksul ette näha. Olemasolevad tuletõrje veevõtukohad ei taga kogu piirkonna vajalikku tuletõrjevee kogust. Seetõttu on vajalik täiendavate tuletõrje veevõtukohtade/-mahutite rajamine Keava alevikku.

6.4.4 Veevarustuse edasine areng Kuna Keava alevikus on ühisveevarustusega liitunud või liitumise võimalus tagatud suuremale osale aleviku tarbijatele, siis pole ühisveevarustuse arendamise kava koostamisel arvestatud ühisveevärgi laiendamise vajadusega. Perspektiivis (aastal 2024) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik Keava alevikus elavad elanikud. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete ja asutuste veetarbega. Käesolevas arendamise kavas on pikemas perspektiivis (2016-2024) ette nähtud täiendava tuletõrje veevõtumahuti rajamine Keava aleviku keskossa. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Keava alevikus. Keava aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 3. Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2016-2024 Kuna olemasolev tuletõrje veevõtumahuti ja veevõtukohad ei taga piirkonnas piisavat tuletõrjevee varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812-6:2005), tuleb rajada täiendavalt Keava aleviku keskossa üks uus veevõtumahuti või -tiik mahuga ca 100 m3. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Keava aleviku keskossa eramute piirkonda. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Keava alevikus on toodud tabelis 68.

123

Tabel 68. Keava aleviku ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Keava aleviku Tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine tk 1 28 760 ühisveevärgi Uuringud, projekteerimine 10% 2 876 arendamine 2016- Ettenägematud kulud 10% 2 876 2024 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 1 438 KOKKU: 35 950 Keava aleviku ühisveevärgi arendamine KOKKU: 35 950

6.4.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Ühiskanalisatsiooni toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Vanemate eelkõige kinnistusiseste kanalisatsioonitorustike ja –kaevude amortisatsioonist tulenevalt toimub kanalisatsioonisüsteemi sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.

6.4.6 Keava aleviku perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Keava aleviku reostuskoormus on ligikaudu 357 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga liituvad suurem enamus aleviku elanikest, mistõttu suureneb liitunute osakaal ligikaudu 100 protsendini aleviku elanikest. Keava aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 69). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 20 % tarbijatele pumbatud vee kogusest.

124

Tabel 69. Keava aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 151 170 192 216 240 262 282 Liitunute osakaal % 53 60 68 77 85 93 100 Ühiktarbimine l/d*in 80 82 84 86 88 90 90 Elanike kanalisatsioon m3/d 12,1 13,9 16,1 18,6 21,1 23,6 25,4 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 Kanalisatsioon kokku m3/d 19,6 21,4 23,6 26,0 28,6 31,1 32,9 Infiltratsioon m3/d 3,9 4,3 4,7 5,2 5,7 6,2 6,6 Reovesi kokku m3/d 23,5 25,7 28,3 31,3 34,3 37,3 39,4 Elanike kanalisatsioon m3/a 4 409 5 088 5 887 6 780 7 709 8 607 9 264 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 2 728 2 728 2 728 2 728 2 728 2 728 2 728 Kanalisatsioon kokku m3/a 7 137 7 816 8 615 9 508 10 437 11 335 11 992 Infiltratsioon m3/a 1 427 1 563 1 723 1 902 2 087 2 267 2 398 Reovesi kokku m3/a 8 565 9 379 10 338 11 410 12 524 13 602 14 390

Keava aleviku elanike ning ettevõtete poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 32,9 m3 (vt tabel 69). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 25,4 m3 reovett, mis moodustab ligikaudu 77 % kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Keava aleviku reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 21,4 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.4.7 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Keava alevikus tekkiv reovesi puhastatakse aleviku edelaosas asuvas rekonstrueeritud reoveepuhastis. Keava aleviku ühiskanalisatsioon on rajatud 2008. aastal ning on heas seisukorras, mistõttu täiendavaid investeeringuid ühiskanalisatsiooni arendamiseks ning rekonstrueerimiseks pole arendamise kava 5-10 aastase perioodi jooksul ette näha. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustab infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 20% reoveepuhastile suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Nõuetekohase reoveepuhastuse tagamiseks on vajalik olemasolevat Keava aleviku reoveepuhastit ning kanalisatsioonisüsteeme regulaarselt hooldada.

6.4.8 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast

125

(vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Keava alevikus puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.5 Lelle alevik

6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Lelle aleviku ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Puurkaev-pumpla hoone ning pumpla sisustus on amortiseerunud. Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Lelle aleviku keskuses asuvast puurkaevust (katastri nr 9442); Lelle aleviku puurkaevu vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisaldus tõttu. Veetöötlusseadmed puurkaev- pumplas puuduvad; Amortiseerunud veetorustikest tulenevalt halveneb joogivee kvaliteet tarbijate juures. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 700 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga DN100 ja DN32; Tuletõrjevee tarbeks rajatud veemahutid ja veevõtukohad ei taga kogu piirkonna vajalikku tuletõrjevee kogust. Lelle alevikus on käeoleval hetkel üks tuletõrje veevõtumahuti ning kaks looduslikku tuletõrje veevõtukohta. Andmed tuletõrje veevõtukohtade seisukorra ning vee kättesaadavuse osas puuduvad.

6.5.2 Perspektiivne veetarve Lelle alevikus Lelle aleviku ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 93 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka Lelle alevikus asuv Lelle Põllumajandusühistu töökoda. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 3331 m3/a ehk ligikaudu 9,1 m3/d. Alljärgnevas tabelis 70 on toodud Lelle aleviku perspektiivne veetarve.

126

Tabel 70. Lelle aleviku perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 377 373 371 371 371 371 371 ÜV-ga ühendatud elanike arv 93 93 123 257 365 365 365 Liitunute osakaal % 25 25 33 69 98 98 98 Ühiktarbimine l/d*in 80 82 84 86 88 90 90 Elanike veetarve m3/d 7,4 7,6 10,3 22,1 32,1 32,9 32,9 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 Veetarve kokku m3/d 9,3 9,5 12,2 24,0 34,0 34,8 34,8 Veekaod m3/d 0,9 1,0 1,2 2,4 3,4 3,5 3,5 Veetootmine kokku m3/d 10,3 10,5 13,5 26,4 37,4 38,2 38,2 Elanike veetarve m3/a 2 716 2 783 3 771 8 067 11 724 11 990 11 990 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 695 695 695 695 695 695 695 Veetarve kokku m3/a 3 411 3 478 4 466 8 762 12 419 12 685 12 685 Veekaod m3/a 341 348 447 876 1 242 1 269 1 269 Veetootmine kokku m3/a 3 752 3 826 4 913 9 638 13 661 13 954 13 954

Perspektiivne veetarve Lelle alevikus on aastal 2024 ligikaudu 34,8 m3 ööpäevas (tabel 70). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 90 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et lisaks olemasolevatele tarbijatele liitub perspektiivis ühisveevarustusega suurem enamus Lelle aleviku elanikest. Ettevõtete veetarve on võetud 2010. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude osakaalu pole võimalik hinnata, kuna tarbijateni jõudva vee koguse kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. Ühisveevärgi torustike rekonstrueerimise tulemusel on eeldatud, et veekadude osakaal väheneb 10 %-ni tarbitud vee kogusest.

6.5.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Lelle alevikus on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks puurkaev (katastri nr 9442). Veevõrku suunatav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Seetõttu on vajalik puurkaev-pumplasse paigaldada joogiveetöötlusseadmed. Samuti vajavad rekonstrueerimist puurkaev-pumpla hoone, armatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Kuna olemasolevad ühisveevarustuse torustikud on amortiseerunud on vajalik need samuti rekonstrueerida. Lahendamist vajab ka aleviku tuletõrje veevarustus, kuna tuletõrje veevõtukohad ei taga piisavat tuletõrjevee varu aleviku korruselamute piirkonnas.

6.5.4 Veevarustuse edasine areng Lelle alevikus on ühisveevarustusega liitunud peamiselt korrusmajade elanikud. Perspektiivis (aastaks 2024) on arvestatud, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud või liitumise võimalus on tagatud suuremale enamusele Lelle aleviku elanikele. Selleks rajatakse ühisveevarustuse liitumise võimalus ka suurema enamuse

127

asula tarbijate jaoks. Lelle aleviku puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi aastatel 2012-2013. Veevarustuse torustike rekonstrueerimine on planeeritud samuti arendamise kava esimesse etappi (2012- 2015). Arendamise kava teises etapis (2016-2024) on planeeritud ühisveevarustuse laiendamine Lelle alevikus. Kuna olemasolevate tuletõrje veevõtukohtade seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta täpsemad andmed puuduvad on vajalik eelnevalt täpsustada olemasolev olukord. Sellest lähtuvalt võib osutuda vajalikuks olemasolevate veevõtukohtade rekonstrueerimine. Käesolevas arendamise kavas on pikemas perspektiivis (2016-2024) ette nähtud lisaks olemasoleva tuletõrje veevõtumahuti ning tiigi rekonstrueerimisele ka ühe täiendava tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Lelle aleviku keskusesse korrusmajade piirkonda. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud tegevused Lelle alevikus. Lelle aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 4. Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2012-2015 Olemasolev ühisveevarustuses kasutatav Lelle aleviku puurkaev-pumpla (katastri nr 9442) seadmestik ning armatuur on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Puurkaev- pumpla hoone on rahuldavas seisukorras. Lelle puurkaev-pumplast veevõrku antav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Seega on vajalik paigaldada puurkaev-pumpla rekonstrueerimist käigus paigaldada pumplahoonesse ka veetöötlusseadmed. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2013: Lelle aleviku puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ning joogiveetöötlus seadmete paigaldamine; Lelle aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 700 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga DN100 ja DN32. Ühisveevarustuse torustikud on enam kui 30 aastat vanad ning seetõttu osaliselt amortiseerunud. Ühisveevärgi arendamise esimeses etapis rekonstrueeritakse olemasolevad amortiseerunud veetorustikud. Kuna paljud veetorud on rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu paigaldatakse need rekonstrueerimise käigus teede ja tänavate äärde. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Olemasoleva ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 303 meetrit;

128

Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2016-2024 Arendamise kava teises etapis on planeeritud reoveekogumisala piires ühisveevarustuse laiendamine. Lahendamist vajab ka aleviku tuletõrje veevarustus, kuna olemasolevad tuletõrje veevõtukohad ei taga kogu aleviku piisavat tuletõrjevee varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812-6:2005). Lelle alevikus olevate tuletõrje veevõtukohtade seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta andmed puuduvad. Arendamise kavas on planeeritud olemasoleva veevõtumahuti ning Viljandi mnt piirkonnas oleva tiigi nõuetekohane rekonstrueerimine ning ühe täiendava tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Lelle aleviku korrusmajade lähedusse. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Uute ühisveevarustuse torustike rajamine aleviku reoveekogumisala piires kogupikkusega hinnanguliselt 4192 meetrit. Olemasoleva tuletõrje veevõtumahuti ning Viljandi mnt ääres oleva tiigi rekonstrueerimine ning täiendava veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Lelle aleviku korrusmajade juurde. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Lelle alevikus on toodud tabelis 71.

129

Tabel 71. Lelle aleviku ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Lelle aleviku Olemasolevate amortiseerunud veetorustike ühisveevärgi rekonstrueerimine Lelle alevikus m 303 34 880 rekonstrueerimine sh veetorustike rekonstrueerimine eraldi kaevikus m 64 7 365 2012-2015 sh veetorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 239 22 150 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 7 5 370 Lelle aleviku puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 48 890 Uuringud, projekteerimine 10% 8 378 Ettenägematud kulud 10% 8 378 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 4 189 KOKKU: 104 719 Lelle aleviku Ühisveevarustuse torustike rajamine Lelle alevikus 4192 495 255 ühisveevärgi sh veetorustike rajamine eraldi kaevikus m 221 25 425 arendamine 2016- sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 3971 366 295 2024 sh majaühenduste rajamine tk 135 103 535 Tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine ja olemasolevate veevõtukohtade rekonstrueerimine tk 3 48 760 Uuringud, projekteerimine 10% 54 402 Ettenägematud kulud 10% 54 402 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 27 201 KOKKU: 680 019 Lelle aleviku ühisveevärgi rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 784 738

6.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Lelle aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Vanemad kanalisatsioonitorustikud ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Lelle alevikus on kokku ca 900 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN200 mm. Lelle aleviku reoveepuhasti on kaesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda aeg-ajalt tagada reovee nõuetekohast puhastust. Lelle aleviku reoveepuhastina on kasutusel reoveepumplast ning BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhastist koosnev reoveepuhasti, mis on rajatud 1988. aastal.

6.5.6 Lelle aleviku perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Lelle aleviku reostuskoormus on ligikaudu 356 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga liituvad suurem enamus aleviku elanikest, mistõttu suureneb liitunute osakaal ligikaudu 98 protsendini aleviku elanikest. Lelle aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas

130

tabelis (tabel 72). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 72. Lelle aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 93 93 123 257 365 365 365 Liitunute osakaal % 25 25 33 69 98 98 98 Ühiktarbimine l/d*in 80 82 84 86 88 90 90 Elanike kanalisatsioon m3/d 7,4 7,6 10,3 22,1 32,1 32,9 32,9 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 7,4 7,6 10,3 22,1 32,1 32,9 32,9 Infiltratsioon m3/d 7,4 7,6 6,2 8,8 9,6 9,9 9,9 Reovesi kokku m3/d 14,9 15,3 16,5 30,9 41,8 42,7 42,7 Elanike kanalisatsioon m3/a 2 716 2 783 3 771 8 067 11 724 11 990 11 990 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsioon kokku m3/a 2 716 2 783 3 771 8 067 11 724 11 990 11 990 Infiltratsioon m3/a 2 716 2 783 2 263 3 227 3 517 3 597 3 597 Reovesi kokku m3/a 5 431 5 567 6 034 11 294 15 241 15 587 15 587

Lelle aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 32,9 m3 (vt tabel 72), millest suurem enamus moodustav elanike olmereovesi. Lelle aleviku reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 21,9 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.5.7 Reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava esimesel etapil tuleb rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Lelle aleviku reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt reoveepuhastile suunatava olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumissüsteemide rajamine, kuna osaliselt on alevikus ühiskanalisatsioon olemas ning kogumiskaevude rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks. Samuti ei kaaluta pikemalt reovee survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile, kuna selle maksumus ületaks mitmekordselt kohapealse reoveepuhasti rekonstrueerimise maksumuse. Seega on otstarbekas olemasolev Lelle aleviku reoveepuhasti rekonstrueerida. Rajatav reoveepuhasti on aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhinev kompaktpuhasti. Olemasoleva reoveepuhasti mahutid ja tehnohoone lammutatakse. Puhasti rekonstrueerimise käigus rajatakse uus tehnohoone, millesse paigaldatakse

131

madalsurve kompressorid (2 tk), võreseade ja seadmed fosfori keemiliseks sadestamiseks vajaliku kemikaali hoidmiseks ja doseerimiseks. Aeratsioonisüsteemis kasutatakse õhu viimiseks reovette EPDM peenmulldifuusoreid. Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse uus piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee. Alljärgnevas tabelis on toodud reoveepuhasti rekonstrueerimise peamised tegevused ja komponendid ning hinnangulised maksumused. Tabel 73. Lelle reoveepuhasti peamised komponendid ja maksumus Ühik Kogus Hinnanguline Seade/ehitustöö maksumus (EUR)1 Ehitustööd kompl 1 138 780 Elektri-ja automaatikatööd kompl 1 16 055 Torutööd m 50 6 390 Heakord, teed, platsid, aed - 1 7 955 Piirdeaed m 120 4 600 Platsitööd m2 500 1 915 Juurdepääsutee m 30 1 440 Uuringud, projekteerimine (10%) 16918 Ettenägematud kulud (10%) 16918 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve (5%) 8459 KOKKU 211 475 Märkus: 1. Hind ei sisalda käibemaksu (20%). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on Lelle aleviku reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud aktiivmuda tehnoloogial põhineva puhasti rajamise maksumusega, kuid lõplik reoveepuhasti lahenduse valik tehakse hilisema projekteerimise käigus. Kuna turul pakutavaid kompaktpuhastite erinevaid lahendusi on mitmeid, tehakse lõplik reoveepuhasti tehnoloogilise lahenduse valik hankedokumentide põhjal esitatud pakkumiste alusel.

6.5.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Lelle aleviku reoveekogumisalal elavatest elanikest. Lisaks elanikele on arvestatud ka ettevõtete ja asutuste reoveega. Kuna olemasolev Lelle aleviku reoveepuhasti on amortiseerunud ning ei suuda taga nõuetele vastavat reoveepuhastust, siis on vajalik reoveepuhasti arendamise kava esimeses etapis (2012-2015) rekonstrueerida. Lelle aleviku ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2012-2015). Ühiskanalisatsiooniga on liitunud üksnes aleviku keskuse korrusmajade elanikud, kokku ligikaudu 93 inimest, ehk ca 25 % aleviku elanikest. Seetõttu on planeeritud ühiskanalisatsiooni laiendamine, tagamaks ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus kõigile Lelle aleviku reoveekogumisala elanikele. Lelle aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine on planeeritud arendamise kava teise etappi (2016-2024). Ühiskanalisatsiooni

132

rekonstrueerimine ja arendamine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Lelle alevikus. Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise I periood, 2012-2015. Lelle aleviku reoveepuhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning tuleb rekonstrueerida. Vastavalt alternatiivide analüüsile on tehnilisest aspektist ning majanduslikult parim lahendus olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhineva reoveepuhastina. Lelle aleviku ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt vanusest on olemasolevad ühiskanalisatsiooni ning kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud amortiseerunud. Amortiseerunud torustike ja –kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Kuna Lelle piirkonnas on põhjavesi valdavalt nõrgalt ja keskmiselt kaitstud, võib amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest ning -kaevudest pinnasesse imbuv reovesi põhjustada maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist. Seega on vajalik olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud ning kaevud rekonstrueerida. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Lelle aleviku reoveepuhasti (sh reovee peapumpla) rekonstrueerimine; Lelle aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine kogupikkusega ca 544 meetrit. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise II periood, 2016-2024. Arendamise kava teises etapis on planeeritud ühiskanalisatsiooni laiendamine Lelle aleviku reoveekogumisala piires. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Ühiskanalisatsiooni laiendamine Lelle aleviku reoveekogumisala piires kogupikkusega ca 4014 meetrit; Reoveepumplate rajamine (3 tk). Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Lelle alevikus on toodud tabelis 74.

133

Tabel 74. Lelle aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Lelle aleviku Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Lelle rekonstrueerimine alevikus m 260 30 085 2012-2015 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine eraldi kaevikus m 15 2 015 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 245 22 705 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 7 5 370 Survekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine m 284 29 040 Lelle aleviku reovee peapumpla rekonstrueerimine kmpl 1 28 760 Lelle aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 169 185 Uuringud, projekteerimine 10% 25 708 Ettenägematud kulud 10% 25 708 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 12 854 KOKKU: 321 344 Lelle aleviku Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ühiskanalisatsiooni Lelle alevikus m 3805 458 855 arendamine 2016- sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine 2024 eraldi kaevikus m 65 8 725 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 3740 346 595 sh majaühenduste rajamine tk 135 103 535 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 209 17 365 Lelle alevikku reoveepumplate rajamine kmpl 3 76 695 Uuringud, projekteerimine 10% 55 292 Ettenägematud kulud 10% 55 292 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 27 646 KOKKU: 691 144 Lelle aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 1 012 488

6.5.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Lelle alevikus puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

134

6.6 Eidapere alevik

6.6.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Eidapere aleviku ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Puurkaev-pumplate armatuur ning seadmed on amortiseerunud. Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Eidapere alevikus kahest puurkaevust (katastri nr-id 12313 ja 9052). Alevikus on rajatud kaks eraldiseisvad veevõrku, mida eraldab Tallinna-Lelle-Pärnu raudtee; Eidapere aleviku puurkaevude vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele eelkõige ülenormatiivse üldraua sisaldus tõttu. Veevõrgust võetud joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal on Tuule tn puurkaevul baseeruvas veevõrgus üle piirnormi olnud üldraua sisaldus. Veetöötlusseadmed puurkaev- pumplates puuduvad; Amortiseerunud veetorustikest tulenevalt halveneb joogivee kvaliteet tarbijate juures. Eidapere alevikus on kokku ca 1600 meetrit veevarustustorustikku, millest 900 meetrit on 100 mm läbimõõduga malmtorustik ja ca 700 meetrit on 50 mm läbimõõduga raudtorustik; Tuletõrjevee tarbeks rajatud veemahutid ei taga kogu piirkonna vajalikku tuletõrjevee kogust. Eidapere alevikus on käeoleval hetkel kaks tuletõrje veevõtukohta. Üks veevõtumahuti asub aleviku lõunaosas kultuurimaja läheduses ning teine paikneb aleviku põhjaosas korrusmajade läheduses. Andmed veevõtumahutite seisukorra kohta puuduvad.

6.6.2 Perspektiivne veetarve Eidapere alevikus Eidapere alevikus on ühisveevärgiga käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 76 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutavad ka Eidapere alevikus asuvad asutused ning ettevõtted. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 1479 m3/a ehk ligikaudu 4,1 m3/d. Alljärgnevas tabelis 75 on toodud Eidapere aleviku perspektiivne veetarve.

135

Tabel 75. Eidapere aleviku perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 290 288 287 287 287 287 287 ÜV-ga ühendatud elanike arv 76 87 122 180 238 238 238 Liitunute osakaal % 26 30 43 63 83 83 83 Ühiktarbimine l/d*in 30 35 40 45 50 55 60 Elanike veetarve m3/d 2,3 3,0 4,9 8,1 11,9 13,1 14,3 Hooldekodu veetarve m3/d 0,0 2,4 9,6 14,4 14,4 14,4 14,4 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 Veetarve kokku m3/d 4,4 7,5 16,6 24,6 28,4 29,6 30,8 Veekaod m3/d 1,3 1,5 3,3 3,7 2,8 3,0 3,1 Veetootmine kokku m3/d 5,7 9,1 19,9 28,3 31,2 32,5 33,9 Elanike veetarve m3/a 832 1 111 1 781 2 957 4 344 4 778 5 212 Hooldekodu veetarve m3/a 0 876 3 504 5 256 5 256 5 256 5 256 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 766 766 766 766 766 766 766 Veetarve kokku m3/a 1 598 2 753 6 051 8 979 10 366 10 800 11 234 Veekaod m3/a 479 551 1 210 1 347 1 037 1 080 1 123 Veetootmine kokku m3/a 2 078 3 304 7 261 10 325 11 402 11 880 12 358

Perspektiivne veetarve Eidapere alevikus on aastal 2024 ligikaudu 30,8 m3 ööpäevas (tabel 75). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 60 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ühisveevarustuse arendamise ja rekonstrueerimise käigus tagatakse ühisveevarustuse liitumise võimalus suuremale enamusele Eidapere aleviku elanikele. Lisaks arvestatakse perspektiivis rajatava Hooldekodu veetarbega. Ettevõtete veetarve on võetud 2010. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude osakaalu pole võimalik hinnata, kuna tarbijateni jõudva vee koguse kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. Ühisveevärgi torustike rekonstrueerimise tulemusel on eeldatud, et veekadude osakaal väheneb 10 %-ni tarbitud vee kogusest.

6.6.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Arendamise kava perioodi jooksul tuleb tagada nõuetele vastav joogivesi kõigile Eidapere aleviku tarbijatele. Töö koostajad kaalusid erinevaid alternatiive, leidmaks antud oludesse tehniliselt kõige paremat ja majanduslikult otstarbekamat lahendust. Eidapere alevikus on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel kaks puurkaevu (katastri nr- id 12315 ja 9052), mis varustavad joogiveega kahte eraldiseisvat veevõrku. Ühisveevarustuse kaudu tarbitav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Seetõttu oleks vajalik puurkaev-pumplatesse paigaldada ka joogiveetöötlusseadmed. Samuti vajavad rekonstrueerimist puurkaev- pumplate hooned, armatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Perspektiivse veevarustuse tagamiseks on kaalutud järgnevaid alternatiive:

136

Alternatiiv A – Tuule tänava ja Tallinna maantee puurkaev-pumplate rekonstrueerimine ning veetöötlusseadmete paigaldamine puurkaev-pumplatesse; Alternatiiv B – Tallinna maantee puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kahe astmelise pumplana ning ühendustorustiku rajamine aleviku põhja- ja lõunaosa veevõrgu vahele.

6.6.3.1 Alternatiiv A – Tuule tänava ja Tallinna maantee puurkaev-pumplate rekonstrueerimine ning veetöötlusseadmete paigaldamine puurkaev- pumplatesse Kuna Eidapere aleviku Tuule tn puurkaevu (katastri nr. 12315) vees on mõningal määral üle piirnormi olnud ka üldraua sisaldus, siis tuleb lisaks pumpla hoone ja armatuuri rekonstrueerimisele paigaldada pumplasse ka veetöötlusseadmed. Samuti on vajalik uuendada veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks kasutatavad seadmed ning elektri- ja automaatikaseadmed. Kuigi Tallinna maantee puurkaevust (katastri nr 9052) veevõrku antav vesi on viimaste proovide põhjal vastanud joogivee kvaliteedi nõuetele, on eeldatud, et perspektiivis võib veetarbimise suurenemisel muutuda ka puurkaevust võetavast vees sisalduv üldraua sisaldus. Seetõttu on arvestatud, et lisaks pumpla hoone ja armatuuri rekonstrueerimisele tuleb paigaldada pumplasse ka veetöötlusseadmed. Tööde käigus on vajalik rekonstrueerida puurkaev-pumpla hoone, paigaldada uued pumbad, siibrid, veemõõtjad, torustikud, hüdrofoor ning elektri ja automaatikaseadmed. Lisaks tuleb kvaliteetse joogivee tagamiseks paigaldada ka joogiveetöötlusseadmed. Alternatiiv A hinnanguline maksumus on 91400 eurot.

6.6.3.2 Alternatiiv B – Tallinna maantee puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kahe astmelise pumplana ning ühendustorustiku rajamine aleviku põhja- ja lõunaosa veevõrgu vahele Alternatiiv B korral rajatakse Eidapere aleviku veevarustuse tarbeks ühendustorustik aleviku põhja- ja lõunaosa veevõrkude vahele. Rajatava ühendustorustiku hinnanguline pikkus oleks 182 m. Ühendustorustiku rajamisel on arvestatud, et see kulgeb Vändra-Lokuta-Lelle maantee ääres (tee nr 19246). Alternatiiv B korral võetakse ühisveevarustuseks vajalik vesi kas Tallinna maantee puurkaevust. Kuna puurkaevu tootlikkus on ca 1,6 l/s, on arendamise kavas perspektiivset veetarvet silmas pidades arvestatud rekonstrueeritava puurkaev-pumpla juurde puhtavee mahuti ning II astme pumpla rajamise vajadusega. Tööde käigus on vajalik rekonstrueerida puurkaev-pumpla hoone, paigaldada uued pumbad, siibrid, veemõõtjad, torustikud ning elektri ja automaatikaseadmed. Lisaks tuleb kvaliteetse joogivee tagamiseks paigaldada ka joogiveetöötlusseadmed. Alternatiiv B hinnanguline maksumus on 94900 eurot, võttes arvesse, et veetorustik rajatakse ühises kaevikus ühiskanalisatsiooni torustikuga.

137

6.6.3.3 Alternatiivide võrdlemine ning sobivaima alternatiivi valik Iga alternatiivi puhul hinnatakse nende eeliseid ja puudusi tehnilisest ja majanduslikust aspektist lähtuvalt. Tehnilisest aspektist lähtudes on parimaks lahenduseks Eidapere aleviku ühisveevarustuse korral alternatiiv B, kuna veemahuti ning II astme pumpade kasutamine tagab alevikus parema veega varustatuse ning ühtlasema rõhu. Samuti on alternatiiv B korral mõnevõrra väiksemad opereerimiskulud. Kuigi Alternatiiv B korral on rajamismaksumus mõnevõrra suuremad (ca 3500 eurot) kui alternatiivi A puhul on perspektiivset ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamist silmas pidades Eidapere alevikus otstarbekas rekonstrueerida olemasolev Tallinna maantee puurkaev-pumpla kahe astmelise pumplana kogu aleviku veevarustuse tarbeks.

6.6.4 Veevarustuse edasine areng Eidapere alevikus on ühisveevarustusega liitunud peamiselt korrusmajade elanikud. Perspektiivis (aastaks 2024) on arvestatud, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud või liitumise võimalus on tagatud suuremale enamusele Eidapere aleviku elanikele. Selleks rajatakse ühisveevarustuse liitumise võimalus ka teiste asula tarbijate jaoks. Eidapere aleviku Tallinna mnt puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi aastateks 2012-2013. Ühendustorustike rajamine aleviku põhja- ja lõunaosa veevõrkude liitmiseks on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2012-2015). Ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine ja laiendamine on planeeritud arendamise kava teise etappi (2016-2024). Kuna olemasoleva tuletõrje veevõtukohtade seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta täpsemad andmed puuduvad on vajalik eelnevalt täpsustada olemasolev olukord. Sellest lähtuvalt võib osutuda vajalikuks olemasolevate veevõtukohtade rekonstrueerimine. Käesolevas arendamise kavas on pikemas perspektiivis (2016- 2024) lisaks ette nähtud ühe täiendava tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Eidapere aleviku lõunaossa. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud tegevused Eidapere alevikus. Eidapere aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 5. Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2012-2015 Olemasolevate ühisveevarustuses kasutatavate Eidapere aleviku puurkaev-pumplate (katastri nr-id 12315 ja 9052) seadmestik ning armatuur on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Puurkaev-pumpla hooned on rahuldavas seisukorras. Eidapere puurkaev-pumplatest veevõrku antav vesi ei vasta aeg-ajalt joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu.

138

Seega on vajalik paigaldada Tallinna mnt puurkaev-pumpla rekonstrueerimise käigus pumplahoonesse ka veetöötlusseadmed. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2013: Eidapere aleviku Tallinna mnt puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ning II astme pumpla seadmete, puhtavee mahuti ning joogiveetöötlus seadmete paigaldamine; Ühisveevärgi arendamise esimeses etapis rajatakse ühendustorustik aleviku põhja- ja lõunaosa veevõrkude liitmiseks. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Ühendustorustiku rajamine aleviku põhja- ja lõunaosa veevõrkude vahele kogupikkusega hinnanguliselt 929 meetrit; Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2016-2024 Eidapere alevikus on kokku ca 1600 meetrit veevarustustorustikku, millest 900 meetrit on 100 mm läbimõõduga malmtorustik ja ca 700 meetrit on 50 mm läbimõõduga raudtorustik. Ühisveevarustuse torustikud on enam kui 30 aastat vanad ning seetõttu osaliselt amortiseerunud. Ühisveevärgi arendamise teises etapis rekonstrueeritakse olemasolevad amortiseerunud ühisveevarustuse torustikud nii aleviku põhja- kui ka lõunaosa. Kuna paljud veetorud on rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu paigaldatakse need rekonstrueerimise käigus teede äärde. Arendamise kava teises etapis on planeeritud reoveekogumisala piires ka ühisveevarustuse laiendamine. Lahendamist vajab ka aleviku tuletõrje veevarustus, kuna Eidapere alevikus olevate tuletõrje veevõtumahutite seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta andmed puuduvad. Samuti ei taga olemasolevad tuletõrje veevõtukohad kogu aleviku piisavat tuletõrjevee varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812-6:2005). Seega on arendamise kavas planeeritud olemasolevate veevõtumahutite rekonstrueerimine ning ühe täiendava tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Eidapere aleviku lõunaossa. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Olemasolevate ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 846 meetrit Uute ühisveevarustuse torustike rajamine aleviku reoveekogumisala piires kogupikkusega hinnanguliselt 1423 meetrit. Olemasolevate tuletõrje veevõtumahutite (2 tk) rekonstrueerimine ning täiendava veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Eidapere aleviku lõunaossa. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Eidapere alevikus on toodud tabelis 76.

139

Tabel 76. Eidapere aleviku ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Eidapere aleviku Ühendustorustiku rajamine aleviku põhja- ja ühisveevärgi lõunaosa veevõrkude vahele m 929 91 650 rekonstrueerimine sh veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 eraldi kaevikus m 126 14 495 sh veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine ühises kaevikus m 803 71 790 sh majaühenduste rajamine/rekonstrueerimine tk 7 5 370 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 79 700 Uuringud, projekteerimine 10% 17 136 Ettenägematud kulud 10% 17 136 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 8 568 KOKKU: 214 194 Eidapere aleviku Ühisveevarustuse torustike rajamine ja ühisveevärgi rekonstrueerimine Eidapere alevikus m 2269 260 020 arendamine 2016- sh veetorustike rajamine ja rek eraldi kaevikus m 114 13 115 2024 sh veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine ühises kaevikus m 2155 199 355 sh majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 62 47 550 Tuletõrje veevõtumahutite rekonstrueerimine ja rajamine tk 3 48 760 Uuringud, projekteerimine 10% 30 878 Ettenägematud kulud 10% 30 878 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 15 439 KOKKU: 385 975 Eidapere aleviku ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 600 169

6.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Eidapere aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Vanemad kanalisatsioonitorustikud ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Eidapere aleviku lõunaosas on isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus ca 972 m. Aleviku põhjaosas olevate kanalisatsioonitorustike paiknemise kohta andmed puuduvad. Enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN200 mm. Eidapere aleviku reoveepuhastid on kaesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust. Eidapere alevikus on

140

kaks eraldiasuvat puhastit: nn asula puhastiks on bioloogiline puhastusseade BIO-50 ja nn põhikooli puhastiks kaks biotiiki üldpinnaga 2 400 m2.

6.6.6 Eidapere aleviku perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Eidapere aleviku reostuskoormus on ligikaudu 403 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja arendamise tulemusena suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on ligikaudu 83 protsendini aleviku elanikest. Eidapere aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 77). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et olemasolevate asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Lisaks on arvestatud planeeritava Hooldekodu reovee vooluhulga ja reostuskoormusega. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 77. Eidapere aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 76 87 122 180 238 238 238 Liitunute osakaal % 26 30 43 63 83 83 83 Ühiktarbimine l/d*in 30 35 40 45 50 55 60 Elanike kanalisatsioon m3/d 2,3 3,0 4,9 8,1 11,9 13,1 14,3 Hooldekodu kanalisatsioon m3/d 0,0 2,4 9,6 14,4 14,4 14,4 14,4 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 Kanalisatsioon kokku m3/d 4,4 7,5 16,6 24,6 28,4 29,6 30,8 Infiltratsioon m3/d 4,4 7,5 6,6 7,4 8,5 8,9 9,2 Reovesi kokku m3/d 8,8 15,1 23,2 32,0 36,9 38,5 40,0 Elanike kanalisatsioon m3/a 832 1 111 1 781 2 957 4 344 4 778 5 212 Hooldekodu kanalisatsioon m3/a 0 876 3 504 5 256 5 256 5 256 5 256 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 766 766 766 766 766 766 766 Kanalisatsioon kokku m3/a 1 598 2 753 6 051 8 979 10 366 10 800 11 234 Infiltratsioon m3/a 1 598 2 753 2 420 2 694 3 110 3 240 3 370 Reovesi kokku m3/a 3 196 5 507 8 472 11 672 13 475 14 040 14 604

Eidapere aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 30,8 m3 (vt tabel 77), millest ligikaudu pool moodustab elanike olmereovesi. Eidapere aleviku reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 24,2 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.6.7 Reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava esimesel etapil tuleb leida lahendus Eidapere alevikus tekkiva reovee puhastamiseks. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Eidapere aleviku reovee puhastamiseks.

141

Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt, asutustest ning ettevõtetest reoveepuhastile suunatava olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumissüsteemide rajamine, kuna osaliselt on alevikus ühiskanalisatsioon olemas ning kogumiskaevude rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks. Samuti ei kaaluta pikemalt reovee survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile, kuna selle maksumus ületaks mitmekordselt kohapealse reoveepuhasti rekonstrueerimise maksumuse. Seega on otstarbekas Eidapere alevikus tekkiv reovesi puhastada kohapeal. Alevikus on käesoleval ajal kaks eraldiseisvat kanalisatsioonisüsteemi ning reovee puhastamine toimub kahes reoveepuhastis. Seega on perspektiivse reoveepuhastuse korral kaks alternatiivi: alevikus tekkiva reovee puhastamine kahes eraldiseisvas reoveepuhastis või ühe suurema reoveepuhasti rajamine kogu aleviku reovee puhastuse tarbeks. Tehnilisest aspektist ning keskkonnamõjude seisukohalt on reovee puhastamine ühe suurema reoveepuhasti juures eelistatud alternatiiv, kuna selline lahendus võimaldab tagada paremat ning stabiilsemat puhastusefektiivsust. Samuti on suurem puhasti koormuse kõikumise suhtes vähemtundlik kui väiksemad puhastid. Lisaks on ühe suurema puhasti rajamine ning opereerimine odavam võrreldes kahe väiksema puhasti lahenduse maksumustega. Kuna perspektiivis on planeeritud ühiskanalisatsiooni (ka ühisveevarustuse) laiendamine kogu aleviku reoveekogumisala ulatuses, siis täiendav investeering ühendustorustiku ning reoveepumplate rajamiseks on minimaalne (hinnanguliselt 44000 eurot). Seega on nii tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult otstarbekas ühe suurema reoveepuhasti rajamine Eidapere alevikku. Otstarbekas on uus Eidapere aleviku reoveepuhasti rajada aleviku lõunaossa olemasolevate biotiikide juurde. Rajatav reoveepuhasti on aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhinev kompaktpuhasti. Olemasolevate reoveepuhastite mahutid ja tehnohoone lammutatakse. Puhasti rekonstrueerimise käigus rajatakse uus tehnohoone, millesse paigaldatakse madalsurve kompressorid (2 tk), võreseade ja seadmed fosfori keemiliseks sadestamiseks vajaliku kemikaali hoidmiseks ja doseerimiseks. Aeratsioonisüsteemis kasutatakse õhu viimiseks reovette EPDM peenmulldifuusoreid. Reoveepuhasti koosseisu kuulub ka reoveepumpla. Lisaks puhastatakse ka olemasolevad järelpuhastuseks kasutatavad biotiigid. Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee. Alljärgnevas tabelis on toodud reoveepuhasti rekonstrueerimise peamised tegevused ja komponendid ning hinnangulised maksumused.

142

Tabel 78. Eidapere reoveepuhasti peamised komponendid ja maksumus Ühik Kogus Hinnanguline Seade/ehitustöö maksumus (EUR)1 Ehitustööd kompl 1 141 370 Elektri-ja automaatikatööd kompl 1 15 950 Torutööd m 100 12 780 Heakord, teed, platsid, aed - 1 19 980 Piirdeaed m 315 5 695 Platsitööd m2 600 2 300 Juurdepääsutee m 250 11 985 Biotiigid m2 2 400 15 340 Reoveepumpla kompl 1 30 550 Elektriliitumine kompl 1 2 235 Uuringud, projekteerimine (10%) 23 821 Ettenägematud kulud (10%) 23 821 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve (5%) 11 910 KOKKU 297 756 Märkus: 1. Hind ei sisalda käibemaksu (20%). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on Eidapere aleviku reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud aktiivmuda tehnoloogial põhineva puhasti rajamise maksumusega, kuid lõplik reoveepuhasti valik tehakse hilisema projekteerimise käigus. Kuna turul pakutavaid kompaktpuhastite erinevaid lahendusi on mitmeid, tehakse lõplik reoveepuhasti tehnoloogilise lahenduse valik hankedokumentide põhjal esitatud pakkumiste alusel.

6.6.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Eidapere aleviku reoveekogumisalal elavatest elanikest. Lisaks elanikele on arvestatud ka ettevõtete ja asutuste reoveega. Kuna olemasolevad Eidapere aleviku reoveepuhastid on amortiseerunud ning ei suuda taga nõuetele vastavat reoveepuhastust, siis on vajalik arendamise kava esimeses etapis (2012-2015) rajada alevikus tekkiva reovee puhastamiseks uus reoveepuhasti. Eidapere aleviku ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud üksnes aleviku keskuse korrusmajade elanikud, kokku ligikaudu 76 inimest, ehk ca 26 % aleviku elanikest. Seetõttu on planeeritud ühiskanalisatsiooni laiendamine, tagamaks ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus kõigile Eidapere aleviku reoveekogumisala elanikele. Eidapere aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ning reoveepuhasti osaline rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2012- 2015). Arendamise kava teises etapis (2016-2024) on planeeritud ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine reoveekogumisala piires. Lisaks on reovee koormuse suurenemisel vajalik laiendada Eidapere aleviku reoveepuhastit. Ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil.

143

Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Eidapere alevikus. Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise I periood, 2012-2015. Eidapere aleviku reoveepuhastid on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning seetõttu vajab aleviku reoveepuhastus lahendamist. Vastavalt alternatiivide analüüsile on tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult parim lahendus ühe uue aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhineva reoveepuhasti rajamine kogu aleviku reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti on planeeritud rajada aleviku lõunaossa olemasolevate biotiikide juurde. Reoveepuhasti on planeeritud rekonstrueerida kahes osas. Kuna kogu aleviku ühiskanalisatsiooni väljaarendamine esimeses etapis pole käesoleval ajal reaalne, siis toimub reoveepuhasti (mahutite) laiendamine arendamise kava teises etapis ühiskanalisatsiooni laiendamise korral. Lisaks rajatakse ühises kaevikus koos ühisveevarustuse ühendustorustiku rajamisega aleviku põhja- ja lõunaosa vahele ka ühiskanalisatsiooni torustik. Reovee suunamiseks aleviku lõunaosa puhastile on tarvis lisaks 2 reoveepumpla rajamine. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Eidapere aleviku reovee puhastamiseks uue reoveepuhasti rajamine aleviku lõunaossa; Eidapere aleviku põhja- ja lõunaosa ühendava ühiskanalisatsiooni torustiku rajamine kogupikkusega ca 840 meetrit; Reoveepumplate rajamine Eidapere alevikku (2 tk). Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise II periood, 2016-2024. Eidapere aleviku ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt vanusest on olemasolevad ühiskanalisatsiooni ning kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud amortiseerunud. Amortiseerunud torustike ja –kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Kuna Eidapere piirkonnas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, võib amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest ning -kaevudest pinnasesse imbuv reovesi põhjustada maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist. Seega on vajalik olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud ning kaevud rekonstrueerida. Lisaks on arendamise kava teises etapis planeeritud ühiskanalisatsiooni laiendamine Eidapere aleviku reoveekogumisala piires ning seoses sellega ka reoveepuhasti laiendamine. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024:

144

Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine Eidapere aleviku reoveekogumisala piires kogupikkusega ca 2500 meetrit; Eidapere aleviku reoveepuhasti laiendamine; Reoveepumplate rajamine Eidapere alevikku (2 tk). Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Eidapere alevikus on toodud tabelis 79. Tabel 79. Eidapere aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Eidapere aleviku Isevoolsete ühiskanalisatsiooni torustike ühiskanalisatsiooni rajamine Eidapere aleviku põhja- ja lõunaosa arendamine ja vahele m 571 59 075 rekonstrueerimine sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine 2012-2015 eraldi kaevikus m 19 2 550 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 552 51 155 sh majaühenduste rajamine tk 7 5 370 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 269 22 350 Eidapere alevikku reoveepumplate rajamine kmpl 2 57 520 Eidapere aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 183 530 Uuringud, projekteerimine 10% 32 248 Ettenägematud kulud 10% 32 248 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 16 124 KOKKU: 403 094 Eidapere aleviku Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ja ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine Eidapere alevikus m 2450 288 885 arendamine ja sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine rekonstrueerimine eraldi kaevikus m 344 46 170 2016-2024 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine ühises kaevikus m 2106 195 165 sh majaühenduste rajamine tk 62 47 550 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 50 4 150 Eidapere alevikku reoveepumplate rajamine kmpl 2 57 520 Eidapere aleviku reoveepuhasti laiendamine kmpl 1 54 675 Uuringud, projekteerimine 10% 40 523 Ettenägematud kulud 10% 40 523 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 20 262 KOKKU: 506 538 Eidapere aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 909 631

6.6.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika 145

strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Eidapere alevikus puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.7 Lokuta küla

6.7.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Lokuta küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Puurkaev-pumpla hoone ning pumpla sisustus on amortiseerunud. Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal Lokuta küla keskusest läänesuunas asuvast puurkaevust (katastri nr 9084); Lokuta küla ühisveevõrgust võetav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Kuna Lokuta küla puurkaevust võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele, siis on ülenormatiivne üldraua sisaldus joogivees põhjustatud amortiseerunud veetorustikest; Amortiseerunud veetorustikest tulenevalt halveneb joogivee kvaliteet tarbijate juures. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1700 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga DN65 ja DN50; Tuletõrjevee tarbeks rajatud veemahuti seisukorra ning vee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad. Lokuta külas on käeoleval hetkel üks korrusmajade juures paiknev tuletõrje veevõtumahuti.

6.7.2 Perspektiivne veetarve Lokuta külas Lokuta küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 90 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutavad ka Lokuta küla keskuses asuvad ettevõtted. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 4310 m3/a ehk ligikaudu 11,8 m3/d. Alljärgnevas tabelis 80 on toodud Lokuta küla perspektiivne veetarve.

146

Tabel 80. Lokuta küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 160 158 157 157 157 157 157 ÜV-ga ühendatud elanike arv 90 90 97 104 104 104 104 Liitunute osakaal % 56 57 62 66 66 66 66 Ühiktarbimine l/d*in 120 120 120 120 120 120 120 Elanike veetarve m3/d 10,8 10,8 11,6 12,5 12,5 12,5 12,5 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 Veetarve kokku m3/d 11,3 11,3 12,1 13,0 13,0 13,0 13,0 Veekaod m3/d 5,7 3,4 1,2 1,3 1,3 1,3 1,3 Veetootmine kokku m3/d 17,0 14,7 13,4 14,3 14,3 14,3 14,3 Elanike veetarve m3/a 3 942 3 942 4 249 4 555 4 555 4 555 4 555 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 185 185 185 185 185 185 185 Veetarve kokku m3/a 4 127 4 127 4 434 4 740 4 740 4 740 4 740 Veekaod m3/a 2 064 1 238 443 474 474 474 474 Veetootmine kokku m3/a 6 191 5 365 4 877 5 214 5 214 5 214 5 214

Perspektiivne veetarve Lokuta külas on aastal 2024 ligikaudu 13 m3 ööpäevas (tabel 80). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 120 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Lokuta küla keskuse elanikest on liitunud ühisveevarustusega. Ettevõtete veetarve on võetud 2010. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude osakaalu pole võimalik hinnata, kuna tarbijateni jõudva vee koguse kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. Ühisveevärgi torustike rekonstrueerimise tulemusel on eeldatud, et veekadude osakaal väheneb 10 %-ni tarbitud vee kogusest.

6.7.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Lokuta külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks puurkaev (katastri nr 9084). Ühisveevõrgu kaudu tarbitav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Kuna joogivee kvaliteedi halvenemine on põhjustatud eelkõige vanadest ning amortiseerunud torustikest tulenevalt on vajalik torustikud rekonstrueerida. Lisaks võib olla vajalik paigaldada puurkaev-pumplasse ka joogiveetöötlusseadmed. Samuti vajab rekonstrueerimist puurkaev-pumpla hoone, armatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed.

6.7.4 Veevarustuse edasine areng Lokuta külas on ühisveevarustusega liitunud peamiselt korrusmajade elanikud. Perspektiivis (aastaks 2024) on arvestatud, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud või liitumise võimalus on tagatud suuremale enamusele Lokuta küla keskasula elanikele. Pikemas perspektiivis (2016-2024) toimub Lokuta küla põhjaosas reoveekogumisala piires ühisveevarustuse laiendamine, mille tulemusel lisanduvad

147

täiendavad liitujad ühisveevarustusega. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete veetarbega. Lokuta küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi aastateks 2012-2013. Veevarustuse torustike rekonstrueerimine on planeeritud samuti arendamise kava esimesse etappi (2012-2015). Kuna olemasoleva tuletõrje veevõtumahuti seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta täpsemad andmed puuduvad on vajalik eelnevalt täpsustada olemasolev olukord. Sellest lähtuvalt võib osutuda vajalikuks olemasoleva veevõtukoha (-mahuti) rekonstrueerimine. Käesolevas arendamise kavas on pikemas perspektiivis (2016- 2024) ette nähtud siiski olemasoleva tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud tegevused Lokuta külas. Lokuta küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 6. Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2012-2015 Olemasolev ühisveevarustuses kasutatav Lokuta küla puurkaev-pumpla (katastri nr 9084) seadmestik ning armatuur on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Puurkaev- pumpla hoone on rahuldavas seisukorras. Lokuta küla ühisveevõrgust võetav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Seega on tõenäoliselt vajalik paigaldada puurkaev-pumpla rekonstrueerimise käigus pumplahoonesse ka veetöötlusseadmed. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2013: Lokuta küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ning joogiveetöötlus seadmete paigaldamine; Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1700 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga DN65 ja DN50. Ühisveevarustuse torustikud on enam kui 30 aastat vanad ning seetõttu amortiseerunud. Ühisveevärgi arendamise esimeses etapis rekonstrueeritakse olemasolevad amortiseerunud veetorustikud. Kuna paljud veetorud on rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu paigaldatakse need rekonstrueerimise käigus teede äärde. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Olemasoleva ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 717 meetrit; Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2016-2024 Arendamise kava teises etapis on planeeritud reoveekogumisala piires ühisveevarustuse laiendamine. Selleks rajatakse ühisveevarustuse torustikud ka küla keskusest põhjasuunas olevate elanike tarbeks.

148

Kuna olemasolevate tuletõrje veevõtumahuti seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta täpsemad andmed puuduvad on vajalik eelnevalt täpsustada olemasolev olukord. Vajaliku tulekustutusvee saamiseks on arendamise kavas siiski nähtud ette olemasoleva korrusmajade juures paikneva tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Uute ühisveevarustuse torustike rajamine küla keskuse korrusmajadest põhjasuunas kogupikkusega ca 256 meetrit. Tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine Lokuta küla keskuses korrusmajade läheduses. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Lokuta külas on toodud tabelis 81. Tabel 81. Lokuta küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Lokuta küla Olemasolevate amortiseerunud veetorustike ühisveevärgi rekonstrueerimine Lokuta külas m 717 79 700 rekonstrueerimine sh veetorustike rekonstrueerimine eraldi 2012-2015 kaevikus m 387 44 520 sh veetorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 330 30 580 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 6 4 600 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 50 250 Uuringud, projekteerimine 10% 12 995 Ettenägematud kulud 10% 12 995 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 6 498 KOKKU: 162 438 Lokuta küla Ühisveevarustuse torustike rajamine Lokuta ühisveevärgi külas m 256 28 325 arendamine 2016- sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 256 23 725 2024 sh majaühenduste rajamine tk 6 4 600 Tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine tk 1 10 000 Uuringud, projekteerimine 10% 3 833 Ettenägematud kulud 10% 3 833 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 1 916 KOKKU: 47 906 Lokuta küla ühisveevärgi rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 210 344

6.7.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Lokuta küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Vanemad kanalisatsioonitorustikud ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon

149

kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Lokuta külas on kokku ca 1700 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN200 mm. Lokuta küla reoveepuhasti on kaesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda aeg-ajalt tagada reovee nõuetekohast puhastust. Lokuta küla reoveepuhastina on kasutusel BIO-25 tüüpi aktiivmudapuhasti, mis pole juba aastaid töötanud. Järelpuhastuseks on rajatud kaks biotiiki kogupindalaga 1500 m2. Biotiigid toimivad käesoleval ajal põhipuhastina.

6.7.6 Lokuta küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Lokuta küla reostuskoormus on ligikaudu 104 ie. Perspektiivne ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on ligikaudu 66 protsenti küla elanikest. Lokuta küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 82). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 82. Lokuta küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 90 90 97 104 104 104 104 Liitunute osakaal % 56 57 62 66 66 66 66 Ühiktarbimine l/d*in 120 120 120 120 120 120 120 Elanike kanalisatsioon m3/d 10,8 10,8 11,6 12,5 12,5 12,5 12,5 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 10,8 10,8 11,6 12,5 12,5 12,5 12,5 Infiltratsioon m3/d 10,8 4,3 3,5 3,7 3,7 3,7 3,7 Reovesi kokku m3/d 21,6 15,1 15,1 16,2 16,2 16,2 16,2 Elanike kanalisatsioon m3/a 3 942 3 942 4 249 4 555 4 555 4 555 4 555 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsioon kokku m3/a 3 942 3 942 4 249 4 555 4 555 4 555 4 555 Infiltratsioon m3/a 3 942 1 577 1 275 1 367 1 367 1 367 1 367 Reovesi kokku m3/a 7 884 5 519 5 523 5 922 5 922 5 922 5 922

Lokuta küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 12,5 m3 (vt tabel 82). Ühiskanalisatsiooniga varustatud asutused ja ettevõtted Lokuta külas puuduvad. Lokuta küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 6,2 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.7.7 Reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava esimesel etapil tuleb rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja

150

tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Lokuta küla reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt reoveepuhastile suunatava olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumissüsteemide rajamine, kuna osaliselt on külas ühiskanalisatsioon olemas ning kogumiskaevude rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks. Samuti ei kaaluta pikemalt reovee survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile, kuna selle maksumus ületaks mitmekordselt kohapealse reoveepuhasti rekonstrueerimise maksumuse. Seega on otstarbekas olemasolev Lokuta küla reoveepuhasti rekonstrueerida. Reovesi suunatakse puhastile küla keskusesse rajatava reoveepumpla abil. Rajatav reoveepuhasti on aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhinev kompaktpuhasti. Olemasoleva reoveepuhasti mahutid ja tehnohoone lammutatakse. Puhasti rekonstrueerimise käigus rajatakse uus tehnohoone, millesse paigaldatakse madalsurve kompressorid (2 tk), võreseade ja seadmed fosfori keemiliseks sadestamiseks vajaliku kemikaali hoidmiseks ja doseerimiseks. Aeratsioonisüsteemis kasutatakse õhu viimiseks reovette EPDM peenmulldifuusoreid. Lisaks puhastatakse ka olemasolevad järelpuhastuseks kasutatavad biotiigid. Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse uus piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee. Alljärgnevas tabelis on toodud reoveepuhasti rekonstrueerimise peamised tegevused ja komponendid ning hinnangulised maksumused. Tabel 83. Lokuta reoveepuhasti peamised komponendid ja maksumus Ühik Kogus Hinnanguline Seade/ehitustöö maksumus (EUR)1 Ehitustööd kompl 1 74 630 Elektri-ja automaatikatööd kompl 1 8 975 Torutööd m 60 7 670 Heakord, teed, platsid, aed - 1 12 370 Piirdeaed m 230 6 135 Platsitööd m2 500 1 920 Juurdepääsutee m 90 4 315 Biotiigid m2 1 500 9 585 Elektriliitumine kompl 1 1 790 KOKKU 115 020 Märkus: 1. Hind ei sisalda käibemaksu (20%). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on Lokuta küla reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud aktiivmuda tehnoloogial põhineva puhasti rajamise maksumusega, kuid lõplik reoveepuhasti valik tehakse hilisema projekteerimise käigus. Kuna turul pakutavaid kompaktpuhastite erinevaid lahendusi on mitmeid, tehakse lõplik reoveepuhasti tehnoloogilise lahenduse valik hankedokumentide põhjal esitatud pakkumiste alusel.

151

6.7.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Lokuta küla reoveekogumisalal elavatest elanikest. Kuna olemasolev Lokuta küla reoveepuhasti on amortiseerunud ning ei suuda taga nõuetele vastavat reoveepuhastust, siis on vajalik reoveepuhasti arendamise kava esimeses etapis (2012-2015) rekonstrueerida. Lokuta küla ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud üksnes küla keskuse korrusmajade elanikud, kokku ligikaudu 90 inimest, ehk ca 57 % küla elanikest. Lokuta küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine on planeeritud samuti arendamise kava esimesse etappi (2012-2015). Ühiskanalisatsiooni arendamine Lokuta küla reoveekogumisala põhjaosas asuvate elanike tarbeks on planeeritud arendamise kava teise etappi (2016-2024). Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Lokuta külas. Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise I periood, 2012-2015. Lokuta küla reoveepuhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning tuleb rekonstrueerida. Vastavalt alternatiivide analüüsile rekonstrueeritakse olemasolev Lokuta küla reoveepuhasti aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhineva reoveepuhastina. Lokuta küla ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt vanusest on olemasolevad ühiskanalisatsiooni ning kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud amortiseerunud. Amortiseerunud torustike ja –kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Kuna Lokuta piirkonnas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, võib amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest ning -kaevudest pinnasesse imbuv reovesi põhjustada maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist. Seega on vajalik olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud ning kaevud rekonstrueerida. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Lokuta küla reoveepuhasti (sh biotiikide) rekonstrueerimine; Lokuta küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine kogupikkusega ca 700 meetrit;

152

Reoveepumpla rajamine reovee suunamiseks reoveepuhastile. Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise II periood, 2016-2024. Arendamise kava teises etapis on planeeritud ühiskanalisatsiooni laiendamine Lokuta küla keskuses reoveekogumisala põhjaosas olevate elanike tarbeks. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Uute kanalisatsioonitorustike rajamine Lokuta küla reoveekogumisala põhjaosas kogupikkusega ca 258 meetrit. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Lokuta külas on toodud tabelis 84. Tabel 84. Lokuta küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Lokuta küla Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine rekonstrueerimine Lokuta külas m 299 32 310 2012-2015 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 299 27 710 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 6 4 600 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 400 40 330 Lokuta külla reoveepumpla rajamine kmpl 1 28 760 Lokuta küla reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 115 020 Uuringud, projekteerimine 10% 21 642 Ettenägematud kulud 10% 21 642 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 10 821 KOKKU: 270 525 Lokuta küla Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ühiskanalisatsiooni Lokuta külas m 258 28 510 arendamine 2016- sh isevoolse kanalisatsioonitorustike 2024 rekonstrueerimine ühises kaevikus m 258 23 910 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 6 4 600 Uuringud, projekteerimine 10% 2 851 Ettenägematud kulud 10% 2 851 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 1 426 KOKKU: 35 638 Lokuta küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 306 163

6.7.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise

153

printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Lokuta külas puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.8 Ingliste küla

6.8.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Ingliste küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Puurkaev-pumpla sisustus ja armatuur on amortiseerunud. Ingliste küla ühisveevarustuse puurkaev-pumpla (katastri nr 8213) on rajatud 1966. aastal. Vajaliku rõhu tagamiseks veevõrgus on pumplas kasutusel ca 0,2 m3 suurune hüdrofoor. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad; Ingliste küla ühisveevõrgust võetav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisaldus tõttu. Puurkaevust võetava põhjavee kvaliteedi kohta andmed puuduvad; Amortiseerunud veetorustikest tulenevalt halveneb joogivee kvaliteet tarbijate juures. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1000 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga vastavalt DN100 ja DN50; Tuletõrjeks on vett võimalik võtta kahest veevõtukohast, mis asuvad Keila jõe ääres. Andmed vee kättesaadavuse kohta puuduvad.

6.8.2 Perspektiivne veetarve Ingliste külas Ingliste küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 52 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutavad ka Ingliste küla keskuses asuvad asutused (algkool) ja ettevõtted. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 1500 m3/a ehk ligikaudu 4,1 m3/d. Alljärgnevas tabelis 85 on toodud Ingliste küla perspektiivne veetarve.

154

Tabel 85. Ingliste küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 229 227 226 226 226 226 226 ÜV-ga ühendatud elanike arv 52 52 52 52 52 52 52 Liitunute osakaal % 23 23 23 23 23 23 23 Ühiktarbimine l/d*in 71 73 75 77 79 80 80 Elanike veetarve m3/d 3,7 3,8 3,9 4,0 4,1 4,2 4,2 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 Veetarve kokku m3/d 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,7 4,7 Veekaod m3/d 2,1 2,2 1,3 0,5 0,5 0,5 0,5 Veetootmine kokku m3/d 6,4 6,5 5,8 5,0 5,1 5,2 5,2 Elanike veetarve m3/a 1 348 1 386 1 424 1 461 1 499 1 518 1 518 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 205 205 205 205 205 205 205 Veetarve kokku m3/a 1 553 1 591 1 629 1 666 1 704 1 723 1 723 Veekaod m3/a 776 795 489 167 170 172 172 Veetootmine kokku m3/a 2 329 2 386 2 117 1 833 1 875 1 896 1 896

Perspektiivne veetarve Ingliste külas on aastal 2024 ligikaudu 4,7 m3 ööpäevas (tabel 85). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Ingliste küla keskuse elanikest on liitunud ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2010. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude osakaalu pole võimalik hinnata, kuna tarbijateni jõudva vee koguse kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. Ühisveevärgi torustike rekonstrueerimise tulemusel on eeldatud, et veekadude osakaal väheneb 10 %-ni tarbitud vee kogusest.

6.8.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Ingliste külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks puurkaev (katastri nr 8213). Ühisveevõrgu kaudu tarbitav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Joogivee kvaliteedi halvenemine võib olla põhjustatud ka vanadest ning amortiseerunud torustikest, seega on vajalik olemasolevad amortiseerunud torustikud rekonstrueerida. Lisaks võib olla vajalik paigaldada puurkaev-pumplasse ka joogiveetöötlusseadmed. Samuti vajavad rekonstrueerimist puurkaev-pumpla hoone, armatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed.

6.8.4 Veevarustuse edasine areng Ingliste külas on ühisveevarustusega liitunud peamiselt korrusmajade elanikud. Perspektiivis (aastaks 2024) on arvestatud, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud või liitumise võimalus on tagatud suuremale enamusele Ingliste küla

155

keskasula elanikele ning täiendavaid liitujaid ühisveevarustusega ei lisandu. Lisaks elanikele tuleb arvestada ka asutuste ja ettevõtete veetarbega. Ingliste küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi aastateks 2012-2013. Veevarustuse torustike rekonstrueerimine on planeeritud samuti arendamise kava esimesse etappi (2012-2015). Kuna olemasolevate tuletõrje veevõtukohtade seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta täpsemad andmed puuduvad on vajalik eelnevalt täpsustada olemasolev olukord. Sellest lähtuvalt võib osutuda vajalikuks olemasolevate veevõtukohtade rekonstrueerimine. Käesolevas arendamise kavas on pikemas perspektiivis (2016- 2024) ette nähtud siiski ühe tuletõrje veevõtukoha nõuetekohane rekonstrueerimine. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud tegevused Ingliste külas. Ingliste küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 7. Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2012-2015 Olemasolev ühisveevarustuses kasutatav Ingliste küla puurkaev-pumpla (katastri nr 8213) seadmestik ning armatuur on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Puurkaev- pumpla hoone on rahuldavas seisukorras. Ingliste küla ühisveevõrgust võetav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Seega on tõenäoliselt vajalik paigaldada puurkaev-pumpla rekonstrueerimise käigus pumplahoonesse ka veetöötlusseadmed. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2013: Ingliste küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ning joogiveetöötlus seadmete paigaldamine; Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1000 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga vastavalt DN100 ja DN50. Ühisveevarustuse torustikud on enam kui 30 aastat vanad ning seetõttu amortiseerunud. Ühisveevärgi arendamise esimeses etapis rekonstrueeritakse samuti olemasolevad amortiseerunud veetorustikud. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Olemasoleva ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 251 meetrit; Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2016-2024 Kuna olemasolevate tuletõrje veevõtukohtade seisukorra ning kasutamise võimaluste kohta täpsemad andmed puuduvad on vajalik eelnevalt täpsustada olemasolev olukord. Vajaliku tulekustutusvee saamiseks rekonstrueeritakse üks Ingliste küla keskuses olev tuletõrje veevõtukoht.

156

Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024: Tuletõrje veevõtukoha rekonstrueerimine Ingliste küla keskuses. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Ingliste külas on toodud tabelis 86. Tabel 86. Ingliste küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Ingliste küla Olemasolevate amortiseerunud veetorustike ühisveevärgi rekonstrueerimine Ingliste külas m 279 29 100 rekonstrueerimine sh veetorustike rekonstrueerimine eraldi 2012-2015 kaevikus m 123 14 270 sh veetorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 156 11 770 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 4 3 070 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 22 690 Uuringud, projekteerimine 10% 5 180 Ettenägematud kulud 10% 5 180 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 2 590 KOKKU: 64 750 Ingliste küla Tuletõrje veevõtukoha rekonstrueerimine tk 1 10 000 ühisveevärgi Uuringud, projekteerimine 10% 1 000 arendamine 2016- Ettenägematud kulud 10% 1 000 2024 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 500 KOKKU: 12 500 Ingliste küla ühisveevärgi rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 77 250

6.8.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Ingliste küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Vanemad kanalisatsioonitorustikud ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Ingliste külas on kokku ca 200 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN150 mm. Reoveepuhasti Ingliste külas puudub. Reovesi kogutakse kogumiskaevu mahuga ca 10,8 m3 ning viiakse edasiseks käitlemiseks suurema puhasti juurde (Rapla). Kogumiskaevu seisukorra kohta andmed puuduva, kuid lekkiv mahuti võib põhjustada maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist.

157

6.8.6 Ingliste küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Ingliste küla reostuskoormus on ligikaudu 57 ie. Ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on ligikaudu 23 protsenti küla elanikest. Ingliste küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 87). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 87. Ingliste küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 52 52 52 52 52 52 52 Liitunute osakaal % 23 23 23 23 23 23 23 Ühiktarbimine l/d*in 71 73 75 77 79 80 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 3,7 3,8 3,9 4,0 4,1 4,2 4,2 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 Kanalisatsioon kokku m3/d 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,7 4,7 Infiltratsioon m3/d 4,3 4,4 1,8 1,4 1,4 1,4 1,4 Reovesi kokku m3/d 8,5 8,7 6,2 5,9 6,1 6,1 6,1 Elanike kanalisatsioon m3/a 1 348 1 386 1 424 1 461 1 499 1 518 1 518 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 205 205 205 205 205 205 205 Kanalisatsioon kokku m3/a 1 553 1 591 1 629 1 666 1 704 1 723 1 723 Infiltratsioon m3/a 1 553 1 591 651 500 511 517 517 Reovesi kokku m3/a 3 105 3 181 2 280 2 166 2 216 2 240 2 240

Ingliste küla elanike ja asutuste (algkool) poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 4,7 m3 (vt tabel 87). Ühiskanalisatsiooniga varustatud ettevõtted Ingliste külas puuduvad. Ingliste külas tekkiva reovee ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 3,4 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.8.7 Reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava esimesel etapil tuleb rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Ingliste küla reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt, asutustest ning ettevõtetest reoveepuhastile suunatava olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu reovee survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile, kuna selle maksumus ületaks mitmekordselt kohapealse reoveepuhasti rekonstrueerimise maksumuse.

158

Seega on alternatiivideks olemasolevate individuaalsete reovee kogumissüsteemide (septikute) rekonstrueerimine või uue kompaktreoveepuhasti rajamine. Olemasolevate reovee kogumissüsteemide rekonstrueerimise käigus rajatakse uued reovee kogumismahutid küla keskuses olevate korrusmajade juurde. Ingliste külas tekkiva reovee kogumiseks tuleb rajada kaks kogumismahutit a` 30 m3. Reovee äravedu toimub Rapla reoveepuhasti juurde, mis asub ca 12 km kaugusel. Antud lahenduse hinnanguline ehitusmaksumus on 19900 eurot. Rajatav kompaktreoveepuhasti koosneb järgnevatest sõlmedest: käsivõrega varustatud võrekaev, septik (15 m3), aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhinev kompaktpuhasti. Lisaks on vajalik rekonstrueerida antud lahenduse korral ka ligikaudu 150 meetri pikkune isevoolne kanalisatsioonitorustik, mis kulgeb korrusmajade juurest rajatava reoveepuhastini. Planeeritav reoveepuhasti hakkab paiknema Ingliste kaupluse läheduses. Samuti tuleb rajada kanalisatsioonitorustik heitvee juhtimiseks suublasse (Keila jõgi). Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee. Alljärgnevas tabelis on toodud kompaktreoveepuhasti rajamise peamised tegevused ja komponendid ning hinnangulised maksumused. Tabel 88. Ingliste reoveepuhasti peamised komponendid ja maksumus Ühik Kogus Hinnanguline Seade/ehitustöö maksumus (EUR)1 Ehitustööd kompl 1 26 120 Elektri-ja automaatikatööd kompl 1 2 560 Torutööd m 50 6 390 Heakord, teed, platsid, aed - 1 6 570 Kanalisatsioonitorustik reoveepuhastini m 150 20 130 Elektriliitumine kompl 1 1 790 Uuringud, projekteerimine (10%) 6 356 Ettenägematud kulud (10%) 6 356 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve (5%) 3 178 KOKKU 79 450 Märkus: 1. Hind ei sisalda käibemaksu (20%). Lisaks ehitusmaksumusele tuleb arvestada kummagi alternatiivi korral ka opereerimise kuludega. Vaatamata sellele, et olemasolevate Ingliste küla reovee kogumismahutite rekonstrueerimine on ca 59550 eurot odavam kui küla keskuses tekkiva reovee puhastamiseks kompaktpuhasti rajamine, on kogumismahutite tühjendamisega kaasnevad opereerimise kulud oluliselt suuremad. Arvutuslikult on kompaktpuhasti opereerimise aastane kulu ligikaudu 2100 eurot ning kogumismahutite tühjendamisega kaasnev kulu 17100 eurot. Seega on pikemat perspektiivi (30 a) silmas pidades kompaktpuhasti alternatiiv siiski majanduslikult odavam lahendus kui kogumismahutite lahendus. Keskkonnamõjude seisukohalt ning tehnilisest aspektist lähtuvalt on reovee kogumine ning puhastamine suurema reoveepuhasti juures parem lahendus, kuna heitveele

159

esitatavad karmimad nõuded ning reoveepuhasti suurem stabiilsus võimaldavad reovee paremat puhastust. Seega on parimaks variandiks Ingliste külas tekkiva reovee puhastamiseks tehnilisest aspektist ning majanduslikust seisukohast lähtuvalt kaasaegse aktiivmuda ja/või biokiletehnoloogial põhineva kompaktreoveepuhasti rajamine. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on Ingliste küla reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud aktiivmuda tehnoloogial põhineva kompaktpuhasti rajamise maksumusega, kuid lõplik reoveepuhasti valik tehakse hilisema projekteerimise käigus. Kuna turul pakutavaid kompaktpuhastite erinevaid lahendusi on mitmeid, tehakse lõplik reoveepuhasti tehnoloogilise lahenduse valik hankedokumentide põhjal esitatud pakkumiste alusel.

6.8.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Ingliste küla keskuses elavatest elanikest ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Ingliste külas tekkiv reovesi kogutakse käesoleval ajal kogumiskaevudesse (- mahutitesse) ning viiakse edasiseks käitlemiseks lähipiirkonnas asuva suurema puhasti juurde (Rapla). Vastavalt alternatiivide analüüsile on perspektiivis otstarbekas Ingliste külas tekkiva reovee puhastamiseks rajada käsivõrest, septikust ning kompaktreoveepuhastist koosnev puhastussüsteem. Ingliste külas on kokku ca 200 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Kuna enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN150 mm, on need käesolevaks ajaks amortiseerunud. Ingliste küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2012-2015). Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Ingliste külas. Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise I periood, 2012-2015. Ingliste küla reovee kogumiseks kasutatavad kogumiskaevud on käesolevaks ajaks tõenäoliselt amortiseerunud. Vastavalt alternatiivide analüüsile rajatakse Ingliste külas tekkiva reovee puhastamiseks kompaktreoveepuhasti. Ingliste küla ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Kuna Ingliste piirkonnas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, võib amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest ning -kaevudest pinnasesse imbuv reovesi põhjustada

160

maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist. Seega on vajalik olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud ning kaevud rekonstrueerida. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Ingliste külas tekkiva reovee puhastamiseks kompaktreoveepuhasti rajamine; Ingliste küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine kogupikkusega ca 359 meetrit. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Ingliste külas on toodud tabelis 89. Tabel 89. Ingliste küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Ingliste küla Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine arendamine ja Ingliste külas m 359 44 770 rekonstrueerimine sh isevoolse kanalisatsioonitorustike 2012-2015 rekonstrueerimine eraldi kaevikus m 203 27 245 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 156 14 455 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 4 3 070 Ingliste küla keskusesse reoveepuhasti rajamine kmpl 1 43 430 Uuringud, projekteerimine 10% 8 820 Ettenägematud kulud 10% 8 820 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 4 410 KOKKU: 110 250 Ingliste küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 110 250

6.8.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Ingliste külas puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

161

6.9 Hertu küla

6.9.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Hertu küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Puurkaev-pumpla sisustus ja armatuur on amortiseerunud. Hertu küla ühisveevarustuse puurkaev-pumpla on rajatud 1991. aastal. Käesolevaks ajaks on puurkaevpumpla seadmed ning armatuur amortiseerunud. Vajaliku rõhu tagamiseks veevõrgus on pumplas kasutusel 0,3 m3 suurune hüdrofoor; Hertu küla puurkaevust võetav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisaldus tõttu. Veetöötlusseadmed puurkaev- pumplas puuduvad. Kuna veetorustik on suures osas amortiseerunud toimub joogivee kvaliteedi halvenemine tarbijate juures; Amortiseerunud veetorustikest tulenevalt halveneb joogivee kvaliteet tarbijate juures. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 313 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga DN50; Tuletõrje veevõtukohad Hertu küla keskasula piirkonnas puuduvad.

6.9.2 Perspektiivne veetarve Hertu külas Hertu küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 40 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka külas asuv mõisamaja. Kokku on ühisveevarustusega varustatud tarbijate veetarve 803 m3/a ehk ligikaudu 2,2 m3/d. Alljärgnevas tabelis 90 on toodud Hertu küla perspektiivne veetarve.

162

Tabel 90. Hertu küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 81 81 81 81 81 81 81 ÜV-ga ühendatud elanike arv 40 40 40 40 40 40 40 Liitunute osakaal % 49 49 49 49 49 49 49 Ühiktarbimine l/d*in 56 60 64 68 72 76 80 Elanike veetarve m3/d 2,2 2,4 2,6 2,7 2,9 3,0 3,2 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Veetarve kokku m3/d 2,3 2,5 2,6 2,8 3,0 3,1 3,3 Veekaod m3/d 1,2 1,2 0,8 0,3 0,3 0,3 0,3 Veetootmine kokku m3/d 3,5 3,7 3,4 3,1 3,3 3,4 3,6 Elanike veetarve m3/a 818 876 934 993 1 051 1 110 1 168 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 31 31 31 31 31 31 31 Veetarve kokku m3/a 849 907 965 1 024 1 082 1 141 1 199 Veekaod m3/a 424 454 290 102 108 114 120 Veetootmine kokku m3/a 1 273 1 361 1 255 1 126 1 190 1 255 1 319

Perspektiivne veetarve Hertu külas on aastal 2024 ligikaudu 3,3 m3 ööpäevas (tabel 90). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Hertu küla keskuse elanikest on liitunud ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Veekadude osakaalu pole võimalik hinnata, kuna tarbijateni jõudva vee koguse kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. Ühisveevärgi torustike rekonstrueerimise tulemusel on eeldatud, et veekadude osakaal väheneb 10 %-ni tarbitud vee kogusest.

6.9.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Hertu külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks puurkaev (katastri nr 9616). Ühisveevõrgu kaudu tarbitav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Joogivee kvaliteedi halvenemine võib olla põhjustatud ka vanadest ning amortiseerunud torustikest, seega on vajalik olemasolevad amortiseerunud torustikud rekonstrueerida. Rekonstrueerimist vajab ka puurkaev- pumpla hoone, armatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Lisaks on vajalik paigaldada puurkaev-pumplasse joogiveetöötlusseadmed. Lahendamist vajab ka küla tuletõrje veevarustus, kuna teadaolevad tuletõrje veevõtukohad küla korruselamute piirkonnas puuduvad.

6.9.4 Veevarustuse edasine areng Hertu külas on ühisveevarustusega liitunud peamiselt keskasula korrusmajade elanikud. Perspektiivis (aastaks 2024) on arvestatud, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud või liitumise võimalus on tagatud suuremale enamusele Hertu küla

163

keskasula elanikele ning täiendavaid liitujaid ühisveevarustusega ei lisandu. Lisaks elanikele tuleb arvestada ka asutuste ja ettevõtete veetarbega. Hertu küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi aastateks 2012-2013. Veevarustuse torustike rekonstrueerimine on planeeritud samuti arendamise kava esimesse etappi (2012-2015). Kuna olemasolevate tuletõrje veevõtukohtade osas täpsemad andmed puuduvad on vajalik eelnevalt täpsustada olemasolev olukord. Käesolevas arendamise kavas on pikemas perspektiivis (2016-2024) ette nähtud siiski ühe tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Hertu küla keskusesse korrusmajade piirkonda. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud tegevused Hertu külas. Hertu küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 8. Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2012-2015 Olemasolev ühisveevarustuses kasutatav Hertu küla puurkaev-pumpla (katastri nr 9616) seadmestik ning armatuur on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Puurkaev- pumpla hoone on rahuldavas seisukorras. Hertu küla puurkaevust ning ühisveevõrgust võetav vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") ülenormatiivse üldraua sisalduse tõttu. Seega on vajalik paigaldada puurkaev-pumpla rekonstrueerimise käigus pumplahoonesse ka veetöötlusseadmed. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2013: Hertu küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ning joogiveetöötlus seadmete paigaldamine; Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 313 meetrit. Enamik torustikust on vanad malm- ja terastorud läbimõõduga DN50. Ühisveevarustuse torustikud on enam kui 30 aastat vanad ning seetõttu amortiseerunud. Ühisveevärgi arendamise esimeses etapis rekonstrueeritakse seega ka olemasolevad amortiseerunud veetorustikud. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Olemasoleva ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 198 meetrit; Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2016-2024 Lahendamist vajab ka küla tuletõrje veevarustus, kuna Hertu külas olevate tuletõrje veevõtukohtade osas täpsemad andmed puuduvad, siis on tuletõrjevee saamiseks arendamise kavas planeeritud Hertu küla keskusesse korrusmajade piirkonda rajada ca 100 m3 suurune tuletõrje veevõtumahuti (-tiik). Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2024:

164

Tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine Hertu küla keskusesse korrusmajade lähedusse. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Hertu külas on toodud tabelis 91. Tabel 91. Hertu küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Hertu küla Olemasolevate amortiseerunud veetorustike ühisveevärgi rekonstrueerimine Hertu külas m 198 24 630 rekonstrueerimine sh veetorustike rekonstrueerimine eraldi 2012-2015 kaevikus m 178 20 475 sh veetorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 20 1 855 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 3 2 300 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 18 855 Uuringud, projekteerimine 10% 4 349 Ettenägematud kulud 10% 4 349 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 2 174 KOKKU: 54 356 Hertu küla Tuletõrje veevõtumahuti (-tiigi) rajamine tk 1 28 760 ühisveevärgi Uuringud, projekteerimine 10% 2 876 arendamine 2016- Ettenägematud kulud 10% 2 876 2024 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 1 438 KOKKU: 35 950 Hertu küla ühisveevärgi rekonstrueerimine KOKKU: 90 307

6.9.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Hertu küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal. Vanemad kanalisatsioonitorustikud ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Hertu külas on kokku ca 630 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Enamus isevoolseid torustike on rajatud enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid läbimõõduga DN200 mm. Hertu küla reoveepuhasti on kaesolevaks ajaks amortiseerunud ning ei suuda aeg-ajalt tagada reovee nõuetekohast puhastust. Hertu küla reoveepuhastina on kasutusel mittetöötavatest ja amortiseerunud kaevpuhastitest ning biotiikidest (2 tk) koosnev puhastussüsteem. Biotiigid kogupindalaga ca 1050 m2 toimivad käesoleval ajal põhipuhastina.

165

6.9.6 Hertu küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Hertu küla reostuskoormus on ligikaudu 41 ie. Ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal on ligikaudu 47 protsenti küla elanikest. Hertu küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 92). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 92. Hertu küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 ÜK-ga ühendatud elanike arv 40 40 40 40 40 40 40 Liitunute osakaal % 49 49 49 49 49 49 49 Ühiktarbimine l/d*in 56 60 64 68 72 76 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 2,2 2,4 2,6 2,7 2,9 3,0 3,2 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Kanalisatsioon kokku m3/d 2,3 2,5 2,6 2,8 3,0 3,1 3,3 Infiltratsioon m3/d 2,3 2,5 1,1 0,8 0,9 0,9 1,0 Reovesi kokku m3/d 4,6 5,0 3,7 3,6 3,9 4,1 4,3 Elanike kanalisatsioon m3/a 818 876 934 993 1 051 1 110 1 168 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 31 31 31 31 31 31 31 Kanalisatsioon kokku m3/a 849 907 965 1 024 1 082 1 141 1 199 Infiltratsioon m3/a 849 907 386 307 325 342 360 Reovesi kokku m3/a 1 697 1 814 1 352 1 331 1 407 1 483 1 559

Hertu küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 3,2 m3 (vt tabel 92), mis moodustab suurema enamuse tekkivast reovee kogusest. Hertu küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 2,5 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.9.7 Reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava esimesel etapil tuleb rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Hertu küla reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt ning asutustest reoveepuhastile suunatava olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumissüsteemide rajamine, kuna osaliselt on külas ühiskanalisatsioon olemas ning kogumiskaevude rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks. Samuti ei kaaluta pikemalt reovee survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile, kuna selle maksumus ületaks mitmekordselt kohapealse reoveepuhasti rekonstrueerimise maksumuse.

166

Seega on otstarbekas olemasolev Hertu küla reoveepuhasti rekonstrueerida. Otstarbekas on rajada vertikaalse läbivooluga pinnasfiltersüsteemil põhinev reoveepuhasti. Pinnasfiltersüsteemina rajatav reoveepuhasti koosneb järgmistest sõlmedest: võrekaev, kolmekambriline septik, jaotus-pumbakaev ning kaks paralleelset vertikaalvoolulist pinnasfiltrit (filtermaterjal paekivikillustik). Lisaks puhastatakse settest ning korrastatakse ka olemasolevad järelpuhastuseks kasutatavad biotiigid. Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee. Alljärgnevas tabelis on toodud reoveepuhasti rekonstrueerimise peamised tegevused ja komponendid ning hinnangulised maksumused. Tabel 93. Hertu reoveepuhasti peamised komponendid ja maksumus Ühik Kogus Hinnanguline Seade/ehitustöö maksumus (EUR)1 Lammutustööd kompl 1 4 475 Reoveepuhasti seadmed kompl 1 7 350 Vertikaalse vooluga pinnasfilter kompl 1 12 295 Heakord, teed, platsid, aed - 1 9 395 Biotiikide puhastamine m2 1050 6 710 Elektriliitumine kompl 1 1 790 Uuringud, projekteerimine (10%) 4 202 Ettenägematud kulud (10%) 4 202 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve (5%) 2 101 KOKKU 52 519 Märkus: 1. Hind ei sisalda käibemaksu (20%). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on Hertu küla reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud pinnasfiltersüsteemil põhineva reoveepuhasti rajamise maksumusega, kuid lõplik reoveepuhasti valik tehakse hilisema projekteerimise käigus.

6.9.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2024) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud üksnes Hertu küla keskasula korrusmajade elanikud. Kuna olemasolev Hertu küla reoveepuhasti on amortiseerunud ning ei suuda taga nõuetele vastavat reoveepuhastust, siis on vajalik reoveepuhasti arendamise kava esimeses etapis (2012-2015) rekonstrueerida. Hertu küla ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud üksnes küla keskuse korrusmajade elanikud, kokku ligikaudu 40 inimest, ehk ca 49 % küla elanikest. Hertu küla ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine on planeeritud samuti arendamise kava esimesse etappi (2012-2015). Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Hertu külas. 167

Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise I periood, 2012-2015. Hertu küla reoveepuhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning tuleb rekonstrueerida. Vastavalt alternatiivide analüüsile rekonstrueeritakse olemasolev Hertu küla reoveepuhasti vertikaalse läbivooluga pinnasfiltersüsteemil põhineva reoveepuhastina. Hertu küla ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt vanusest on olemasolevad ühiskanalisatsiooni ning kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud amortiseerunud. Amortiseerunud torustike ja –kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Kuna Hertu piirkonnas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, võib amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest ning -kaevudest pinnasesse imbuv reovesi põhjustada maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist. Seega on vajalik olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud ning kaevud rekonstrueerida. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2012-2015: Hertu küla reoveepuhasti (sh biotiikide) rekonstrueerimine vertikaalse läbivooluga pinnasfiltersüsteemil põhineva reoveepuhastina; Hertu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine kogupikkusega ca 395 meetrit. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Hertu külas on toodud tabelis 94.

168

Tabel 94. Hertu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Hertu küla Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Hertu rekonstrueerimine külas m 404 42 445 2012-2015 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine eraldi kaevikus m 378 37 735 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 26 2 410 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 3 2 300 Hertu küla reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 42 020 Uuringud, projekteerimine 10% 8 447 Ettenägematud kulud 10% 8 447 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 4 223 KOKKU: 105 581 Hertu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine KOKKU: 105 581

6.9.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2012-2024. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Hertu külas puudub. Sademevete ärajuhtimiseks on kasutusel eelkõige kraavid. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

169

7. Finantsanalüüs

7.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused, prioriteedid ning võimalused Tabelis 95 on kokkuvõtlikult välja toodud investeeringute maht, mis on vajalik Kehtna valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning rajamiseks arendamise kava perioodi jooksul. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks on suurusjärgus 6,35 miljonit eurot (investeering ei sisalda käibemaksu). Tuleb arvestada, et investeeringu suurus on välja arvutatud vastavalt tabelis 58 toodud hindadele, mis võivad käesoleval ajal kuni 20% vahemikus erineda reaalsetest ehitushindadest. Investeeringute tegemisel tuleb arvestada ka rahaliste finantseerimisvõimalustega ning Euroopa Liidu poolt kehtestatud direktiividega, millele peavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid vastama, et vähendada elanikkonna terviseriske ning keskkonna reostumist. Tabelis on jaotatud investeeringud eelkõige EL direktiividest tulenevate kohustuste tähtaegasid ja elanikkonna maksevõimet arvestades. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Töös on arvestatud, et finantsabi taotletakse planeeritavate tegevuste tarbeks siseriiklikest allikatest (KIK). Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 85% projekti maksumusest. SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV ja vee-ettevõtte omafinantseering on 15 %. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Tabelis 95 on välja toodud ka Kehtna vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad ning eeldatav valla ja vee-ettevõtte omafinantseeringu suurus.

170

Tabel 95. Kehtna valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud. Kogumaksumus*, Omaosalus**, Projekti nimetus Periood Ühik Kokku eur eur Rahastajad Kehtna aleviku ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 301 456 45 218 OV, vee-ettevõte, KIK Kehtna aleviku veetorustike rekonstrueerimine m 2169 299 456 44 918 Tuletõrjehüdrandi rajamine tk 1 2 000 300 Kehtna aleviku ühisveevärgi arendamine 2016-2024 67 238 10 086 OV, vee-ettevõte, KIK Kehtna alevikus Nooruse tn piirkonnas veetorustike rekonstrueerimine m 429 67 238 10 086 Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 249 088 37 363 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 1776 249 088 37 363 Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine 2016-2024 165 125 24 769 OV, vee-ettevõte, KIK Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine eelkõige Nooruse ja Pargi tn piirkonnas ning Viljandi mnt ääres m 917 153 237 22 986 Pargi tn piirkonda survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 93 11 888 1 783 Kaerepere aleviku ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 467 025 70 054 OV, vee-ettevõte, KIK Kaerepere aleviku Keskasula puurkaev-pumpla rekonstrueerimine (sh II astme pumpla seadmete paigaldamine ja veemahutite rajamine) kmpl 1 164 125 24 619 Olemasolevate amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine m 2303 302 900 45 435 Kaerepere aleviku ühisveevõrgu arendamine 2016-2024 132 875 19 931 OV, vee-ettevõte, KIK Kaerepere alevikus veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine m 915 120 375 18 056 Tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine tk 1 12 500 1 875 Kaerepere aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 604 725 90 709 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 2061 276 338 41 451 Kaerepere aleviku survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 203 24 175 3 626 Kaerepere aleviku reoveepumpla rekonstrueerimine/rajamine kmpl 2 71 900 10 785 Kaerepere aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 232 313 34 847 Kaerepere aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine 2016-2024 118 750 17 813 OV, vee-ettevõte, KIK

171

Kogumaksumus*, Omaosalus**, Projekti nimetus Periood Ühik Kokku eur eur Rahastajad Uute kanalisatsioonitorustike rajamine Kaerepere aleviku põhjaosas m 901 118 750 17 813 Keava aleviku ühisveevõrgu arendamine 2016-2024 35 950 5 393 OV, KIK Tuletõrje veevõtumahutite rajamine tk 1 35 950 5 393 Lelle aleviku ühisveevõrgu arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 104 719 15 708 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine m 303 43 606 6 541 Lelle aleviku puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 61 113 9 167 Lelle aleviku ühisveevõrgu arendamine 2016-2024 680 019 102 003 OV, vee-ettevõte, KIK Ühisveevarustuse torustike rajamine Lelle alevikus m 4192 619 069 92 860 Tuletõrje veevõtumahutite rajamine ja rekonstrueerimine tk 3 60 950 9 143 Lelle aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 321 344 48 202 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Lelle alevikus m 260 37 613 5 642 Survekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine m 284 36 300 5 445 Lelle alevikku reoveepumpla rajamine kmpl 1 35 950 5 393 Lelle aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 211 481 31 722 Lelle aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine 2016-2024 691 144 103 672 OV, vee-ettevõte, KIK Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Lelle alevikus m 3805 573 569 86 035 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 209 21 706 3 256 Lelle alevikku reoveepumplate rajamine kmpl 3 95 869 14 380 Eidapere aleviku ühisveevõrgu arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 214 194 32 129 OV, vee-ettevõte, KIK Ühendustorustiku rajamine aleviku põhja- ja lõunaosa veevõrkude vahele m 929 114 563 17 184 Tallinna mnt puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 99 625 14 944 Eidapere aleviku ühisveevõrgu arendamine 2016-2024 385 975 57 896 OV, vee-ettevõte, KIK Ühisveevarustuse torustike rajamine ja rekonstrueerimine Eidapere alevikus m 2269 325 025 48 754

172

Kogumaksumus*, Omaosalus**, Projekti nimetus Periood Ühik Kokku eur eur Rahastajad Tuletõrje veevõtumahutite rekonstrueerimine ja rajamine tk 3 60 950 9 143 Eidapere aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 403 094 60 464 OV, vee-ettevõte, KIK Isevoolsete ühiskanalisatsiooni torustike rajamine aleviku põhja- ja lõunaosa vahele m 571 73 844 11 077 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 269 27 938 4 191 Eidapere alevikku reoveepumplate rajamine kmpl 2 71 900 10 785 Eidapere aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 229 413 34 412 Eidapere aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2016-2024 506 538 75 981 OV, vee-ettevõte, KIK Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine m 2450 361 106 54 166 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine tk 50 5 188 778 Eidapere alevikku reoveepumplate rajamine tk 2 71 900 10 785 Eidapere aleviku reoveepuhasti laiendamine tk 1 68 344 10 252 Lokuta küla ühisveevõrgu arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 162 438 24 366 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine Lokuta külas m 717 99 625 14 944 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 62 813 9 422 Lokuta küla ühisveevõrgu arendamine 2016-2024 47 906 7 186 OV, vee-ettevõte, KIK Ühisveevarustuse torustike rajamine Lokuta külas m 256 35 406 5 311 Tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine tk 1 12 500 1 875 Lokuta küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 270 525 40 579 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Lokuta külas m 299 40 388 6 058 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine m 400 50 413 7 562 Lokuta külla reoveepumpla rajamine kmpl 1 35 950 5 393 Lokuta küla reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 143 775 21 566

173

Kogumaksumus*, Omaosalus**, Projekti nimetus Periood Ühik Kokku eur eur Rahastajad Lokuta küla ühiskanalisatsiooni arendamine 2016-2024 35 638 5 346 OV, vee-ettevõte, KIK Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Lokuta külas m 258 35 638 5 346 Ingliste küla ühisveevõrgu arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 64 750 9 713 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine Ingliste külas m 251 36 388 5 458 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 28 363 4 254 Ingliste küla ühisveevõrgu arendamine 2016-2024 12 500 1 875 OV, KIK Tuletõrje veevõtukoha rekonstrueerimine tk 1 12 500 1 875 Ingliste küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 110 250 16 538 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Ingliste külas m 359 55 963 8 394 Ingliste küla keskusesse reoveepuhasti rajamine kmpl 1 54 288 8 143 Hertu küla ühisveevõrgu arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 54 356 8 153 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine Hertu külas m 198 30 788 4 618 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 23 569 3 535 Hertu küla ühisveevõrgu arendamine 2016-2024 35 950 5 393 OV, KIK Tuletõrje veevõtumahuti rajamine tk 1 35 950 5 393 Hertu küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2012-2015 105 581 15 837 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Hertu külas m 395 53 056 7 958 Hertu küla reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 52 525 7 879 Investeeringud kokku 2012-2015 3 433 544 515 032 Investeeringud kokku 2016-2024 2 915 607 437 341 Kõik kokku 6 349 151 952 373 * Hinnad sisaldavad projekteerimise, projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad koos ettenägematute kuludega projekti maksumusest kuni 25% ** Arvestatud, et süsteemide väljaarendamiseks taotletakse raha KIK-ist. Omaosaluseks KIK-ist taotlemisel 15%

174

Tabelis 95 toodud projektide maksumustes ei ole kajastatud käibemaksu ning maksumused on arvestatud praegustes hindades. Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arendamise kava raames ei teostata. Töö järgmises peatükis (vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid) on vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusu. Keskmiselt on prognoositud ehitushinna tõusuks aastatel 2012- 2024 ligikaudu 2,5-4,8 % aastas. Samas täpne projekti maksumus määratakse konkreetsete ehitajate poolsete hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal.

7.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Käesoleva arendamise kava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arendamise kava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötavad välja OÜ Kehtna Elamu ning OÜ Tarmo & Ebbe ja kinnitab Kehtna Vallavolikogu.

7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi. Väga oluline vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel on arvestada elanike maksevõimega. Tariifid peaksid jääma vahemikku 2-3% leibkonna netosissetulekutest. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud ca 316,82 eurot (2007. aasta Statistikaameti andmed Raplamaa kohta). Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel lähtutakse teostatavate investeeringute omaosalusest (15%) ja ekspluatatsioonikuludest, mis on arvutatud praegustes hindades. Lisaks tuleb arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusuga arendamise kava perioodi vältel. Töö tabelis 96 on välja toodud koondtabel vee- ja kanalisatsioonitariifide kujunemisest. Tabelis toodud vee- ja kanalisatsioonitariifide korral on arvestatud olemasolevate ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni objektide amortisatsioonikulusid üksnes omafinantseeringu osas, mis Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise Ühtekuuluvusfondi projekti korral (Keava alevikus) oli ligikaudu 7,14 % projekti abikõlbulikest kuludest. Kehtna alevikus teostatud veemajandusprojekti korral on tariifis sisalduva (kapitali)kuluna arvestatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni objektide opereerimise eest OÜ Kehtna Elamu poolt ettevõttele Kehtna Varahaldus makstavat iga-aastast rendimakset 15 977.91€. Arvestades palgatõusuks KIK-i ametlikud prognoosandmed (http://www.struktuurifondid.ee/file.php?10144401), võiks 2024. aastal Raplamaa

175

leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 685,3 eurot. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 2-3 % netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 13,7- 20,6 eurot inimese kohta kuus. Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 80 l inimese kohta ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,4 m3 vett inimese kohta kuus. Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m3 tarbitava vee optimaalseks maksumuseks aastaks 2024 ilma käibemaksuta 5,7-8,6 eurot. Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsioon skeem on esitatud järgnevalt. Tariifide määramise eesmärgid: – tootmiskulude katmine; – investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; – kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; – keskkonnakaitse tingimuste täitmine; – põhjendatud tulukus; – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise tabelis on arvestatud KIK-i kaudu rahastatavate projektide amortisatsioonikulusid tehtavatelt investeeringutelt 15%- liselt. I Veetootmise omahind : 1. elektrienergia maksumus. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. puurkaevpumplate, torustike ja mahutite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. ressursimaks, mis devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi veele on 2012. aastast 7,32 senti/m3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel. 4. töötasud inimestele, kes haldavad veevarustussüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 3,4-6,0%); 5. remondikuludena on arvestatud 5% eelnevate kuluartiklite kogusummast. II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Kehtna, Kaerepere, Keava ja Lelle aleviku reovee puhastamise ja pumpamise elektrikulud.

176

2. amortisatsioonikulud 2,5% a. reoveepumplate, torustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. töötasud inimestele, kes haldavad kanalisatsioonisüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 3,4-6,0%); 4. Saastetasud on arvestatud reovee puhastamise omahinna sisse, tingimusel, et vett puhastatakse vastavalt vee-erikasutusloas väljastatud tingimustele. 5. remondikuludena on arvestatud 5% eelnevate kuluartiklite kogusummast. Seega võiks Kehtna vallas arenguperioodi jooksul kujuneda vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks kokku ligikaudu 3,69 eur/m3. Välja kujunenud hind on praegusest hinnast küll kõrgem, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiski suhteliselt madal (kuni 1,7% leibkonnaliikme kuu sissetulekust). ÜVK kasutamise hinda on võimalik minimeerida vastavalt vee- ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK väljaehitamisulatuse optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kujunev hind on näidatud tabelis 96, kus on muuhulgas arvestatud elanikkonna prognoositava palgatõusuga. Oluline on arvesse võtta, et allpool toodud tabelit ei saa ega tohi kasutada vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Kehtna vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud põhimõtteid, mille alusel kujuneb veetootmise ja reovee puhastamise omahind. Perspektiivis tuleb kõikidel Kehtna valla ÜVK süsteemide aladel kujundada ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind. Ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peaks olema nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Erinev reoveeteenuse hind juriidilistel isikutel on põhjendatud ainult siis, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib reovett, mille reoainete sisaldus on kõrgem olmereovee parameetritest. Tulevikus tuleb vajadusel kasutada oma haldusterritooriumil juriidilistele isikute poolt tekitatud reovee tariifi kujundamisel põhimõtet, et reoveeteenuse hind kujundatakse vastavalt reostuskoormusele. Käesolevas arendamise kavas toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositavad tariifid (tabel 96) iseloomustavad üksnes Kehtna valla veetootmise ja reovee puhastamise omahinda ning sellele lisanduvat plaanilist kasumit. Perspektiivne vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Kehtna vallas Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste ja Hertu külas kehtestatakse vee-ettevõtte (OÜ Kehtna Elamu) tegevuspiirkonna põhiselt ning selle kooskõlastab Kehtna Vallavalitsus. Kaerepere aleviku vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif moodustub OÜ Tarmo & Ebbe tegevuskulude põhjal ning selle kooskõlastab samuti Kehtna Vallavalitsus. Alljärgnevas tabelis kajastatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste hind sisaldab käibemaksu. Tabelist on näha, et vee- ja kanalisatsioonihindu tuleb tõsta küllaltki märgatavalt ning järsult, kuna vee ja reovee hind peab sisaldama nii ekspluatatsioonikulusid kui ka teostatud investeeringute amortisatsioonikulusid.

177

Suurem hinnatõus on tulemas aastatel 2013-2015, mis on tingitud KIK-i kaudu rahastatava veemajandusprojekti raames tehtavatest suurtest lühiajalistest investeeringutest. Kuigi perspektiivse ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni tariifi prognoosimisel on arvestatud amortisatsioonikulusid üksnes teostatavate investeeringute omaosaluse põhjal, on vee-ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks Kehtna vallas vajalik pikemas perspektiivis jõuda etalontariifiga tähistatud vee- ja kanalisatsioonitariifini, mis arvestab teostatavate investeeringute amortisatsioonikulu 100 %-lisena (vt. tabelis 96 esitatud etalontariif). Arendamise kava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arendamise kavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida palkade tõusu ja inflatsiooninäitajate muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arendamise kava ülevaatus. Arendamise kava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna prognoosi.

178

Tabel 96. Kehtna valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind (käibemaksuga) Aasta Ühik 2011* 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Ühisveevärgiga liitunute arv - 2 209 2 210 2 220 2 231 2 239 2 315 2 423 2 544 2 644 2 739 2 750 2 761 2 771 2 781 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv - 2 187 2 188 2 194 2 205 2 213 2 293 2 405 2 531 2 636 2 737 2 750 2 761 2 771 2 781 Veeteenuse maht m3/a 86 603 85 548 86 724 88 838 91 771 95 540 100 385 105 808 109 805 113 641 115 231 116 558 117 177 117 708 Kanalisatsiooniteenuse maht m3/a 83 458 82 387 83 453 85 548 88 463 92 314 97 249 102 794 106 920 110 921 112 568 113 895 114 514 115 045 Veeteenuse hind eur/m3 1,26 1,23 1,21 1,27 1,33 1,37 1,38 1,40 1,44 1,47 1,53 1,57 1,64 1,70 Kanalisatsiooniteenuse hind eur/m3 1,43 1,49 1,40 1,47 1,56 1,58 1,59 1,62 1,65 1,70 1,77 1,83 1,91 1,99 Komplekshind** eur/m3 2,69 2,72 2,61 2,74 2,89 2,94 2,97 3,02 3,09 3,17 3,30 3,41 3,55 3,69 Hinnatõus % 0,0 1,2 -4,0 4,8 5,5 1,8 1,1 1,6 2,3 2,5 4,0 3,4 4,1 4,0 Etalontariif (kogukulu, kasum, KM) eur/m3 4,18 4,25 4,04 4,61 5,23 5,40 5,53 5,65 5,67 5,79 6,02 6,16 6,36 6,56 Leibkonnaliikme netosissetulek eur/kuu 345,7 357,5 372,5 388,1 412,4 437,0 462,8 490,5 520,0 551,0 583,4 616,1 650,4 685 Leibkonnaliikme kulutus VK teenusele eur/kuu 6,21 6,17 6,01 6,40 6,85 7,04 7,20 7,41 7,68 7,97 8,41 8,80 9,19 9,58 VK teenuse kulu osakaal sissetulekust % 1,8 1,7 1,6 1,6 1,7 1,6 1,6 1,5 1,5 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 *Käesoleval ajal Kehtna vallas kehtiv kaalutud keskmine vee- ja kanalisatsioonitariif. **Komplekshinna prognoosimisel on võttes arvesse vee-ettevõtluse kulusid 2010. aastal ning olemasolevate varade ning planeeritavate investeeringute amortisatsioonikulusid üksnes omaosaluse põhjal.

179

7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Järgnevalt on näitena esitatud üks võimalik metoodika liitumistasu arvutamiseks:

M = K/G kus M on liitumistasu, G on uutele elamualadele asuvate elanike arv ja K on liitumisteks tehtavate investeeringute suurus. Investeeringute suurus kujuneb reaalselt ÜVK süsteemiga ühendamiseks tehtud kulutustest.

7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus Piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad kogumisakaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest on lubatud pinnasesse immutada kuni 5 m3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett ööpäevas ning 5-50 m3 bioloogiliselt puhastatud heitvett. Kuna Kehtna vald asub peamiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse juhtimisel on oluline silmas pidada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Nõuetekohane reovee purgmissõlm on olemas Kehtna vallas olemas üksnes Kehtna aleviku reoveepuhasti juures. Kogumiskaevude ja –mahutite tühjendamise ning samuti septiku sette ja kuivkäimlate sisu purgimise võimalus on lisaks olemas ka lähedalasuva Rapla linna reoveepuhasti juures.

180

Kokkuvõte Käesoleva töö tulemusena valmis Kehtna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mis määratleb valla veemajanduse arengusuunad aastani 2024. Töö esimene peatükk annab ülevaate Kehtna valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast, vee-ettevõtlusest ning valla majanduslikust olukorrast, samuti kirjeldab loodus- ja keskkonnatingimusi. Teine osa käsitleb Kehtna valla olemasolevate ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Kolmas peatükk käsitleb ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamisega seotud seadusandlikke aspekte. Töö neljas osa kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise aluseid ja võimalusi vallas ning määratleb arendamise kavaga piiritletava territooriumi. Viiendas peatükis tuuakse võimalused vee-ettevõtluse arendamiseks ning vee- ettevõtte organisatsiooni tugevdamiseks vajalikud tegevused. Kuuendas peatükis on toodud valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud tegevused ning hinnatud nende elluviimiseks vajalikke investeeringute mahtusid. Töö viimases, seitsmendas peatükis analüüsitakse lähtuvalt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arenguks vajalike investeeringute mahtudest teenuste tariifipoliitikat ning kirjeldatakse arendamise kavas etappide elluviimiseks vajalikke finantseerimisvõimalusi. Arendamise kava ellurakendamise järgselt paraneb valla elanike elukvaliteet, väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimused piirkonna edasiseks igakülgseks arenguks.

181

Lisa 1. Seadusandlik taust

Kehtna valla arengukava aastateks 2007-2015 Kehtna valla arengukava toob välja, et ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise I järk Kehtna ja Keava alevikus on lõpetatud ning et selleks on kasutatud edukalt EL fondide raha. Arengukavas on eesmärkidena välja toodud ka vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise jätkamine vastavalt valla ÜVK arengukavale.

Veemajandusprojektid Järgnevalt on välja toodud vee- ja kanalisatsiooniprojektide üldised eesmärgid joogivee ja kanalisatsiooni valdkonnas. EL Veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ) on sätestatud põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiviga kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mille elluviimiseks näeb direktiiv ette valgalapõhise veemajanduse korraldamise. Direktiivi alusel kehtestatavate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatakse igale vesikonnale meetmete programm, mille rakendamist alustatakse 2009. aastal iga vesikonna veemajanduskava raames. Direktiivi alusel kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise esimene tähtaeg on 2015. Aastaks 2010 peavad liikmesriigid tagama, et veehinna kujundamise poliitika innustab küllaldaselt veekasutajaid kasutama veeressursse tõhusalt, aidates seeläbi kaasa käesoleva direktiivi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Joogivee direktiivi (98/83/EÜ) eesmärgiks on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Eesti ühinemislepingus Euroopa Liiduga (lisa VI artikkel 9C) anti Eestile direktiivi rakendamiseks järgmised üleminekuajad: o Eestis ei kohaldata värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: . Kuni 31. detsembrini 2007 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega rohkem kui 2000 inimest; . Kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. o Eestis ei kohaldata kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: . Kuni 31. detsembrini 2008 rohkem kui 2000 elanikuga asulates; . Kuni 31. detsembrini 2013 kuni 2000 elanikuga asula suhtes. Asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula- ja tööstusreovee kahjuliku mõju eest, kehtestades nõuded asulareovee ja

182

tööstusreovee kogumisele, puhastamisele ja suublasse juhtimisele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning puhastada. Vastavalt EL Ühinemiselepingule anti Eestile asulareovee puhastamise direktiivi rakendamiseks pikemad tähtajad, kui on sätestatud direktiivis. Eesti üleminekuaegadeks on :

o Üle 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2009; o 2000 – 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2010. Direktiivist lähtuvalt tuleb reovesi koguda läbi ühiskanalisatsiooni, äärmuslikel juhtudel, näiteks kui reovee kokkukogumine läbi ühiskanalisatsiooni on majanduslikult põhjendamata, võib kogumist korraldada ka muul viisil, nt individuaalsete kogumissüsteemide kaudu. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete rakendamiseks alla 2000 elanikuga asulates (50-2000 elanikku) on vaja teha investeeringuid kanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks.

Matsalu alamvesikonna veemajanduskava Matsalu alamvesikonna veemajanduskava eesmärgiks on kogu elanikkonna varustamine tervisele ohutu joogiveega, kusjuures kõigi näitajate osas hea joogiveega varustamine toimub kooskõlas piirkonna majanduslike võimalustega. Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi aineid (vastab SoM 31.07.2001 määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded“ toodud kvaliteedinõuetele mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate osas). Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama ühisveevärgi vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Eesmärgiks on ka põhjavee hea seisundi tagamine. Eelkõige tuleb kaitsta maapinnalähedast veekihti ning selle kaitsmata põhjaveega piirkondi. Üksikobjektidena kaitse alla võetud allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena. Vanad ja kasutusest väljas olevad puurkaevud tuleb nõuetekohaselt likvideerida. Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, keskkonnaohtlikud objektid tuleb viia vastavusse keskkonnanõuetega või likvideerida. Kaitsmata põhjaveega aladel on väga oluline, et tiheasustusalas oleks välja ehitatud vettpidav ühiskanalisatsioon. Heitvee juhtimisel pinnasesse ei tohi kahjustada põhjavee kvaliteeti. Pinnaveekogude puhul on eesmärgiks saavutada aastaks 2015 kõigi looduslike pinnaveekogude hea seisund ning tehislike ja oluliselt muudetud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal. Pinnaveekogude hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitveega veekogudesse juhitavate toitainete kogust. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele.

183

Vee-elustiku kaitseks tuleb tagada võimalused mitmekülgse ja liigirikka vee-elustiku arenguks. Vee-elustiku säilitamiseks luua veekogudes võimalikult looduslähedased tingimused. Kraavitatud jõelõigud viia võimalikult looduslähedasse olukorda – suurendada vooluveekogu looklevust, luua kiiremaid ja kärestikulisi jõelõike, tagada juurdepääs lisajõgedele ja vanajõgedele ning kaotada olulised rändetõkked. Alamvesikonna veemajanduskava oluliseks eesmärgiks on ka rannikuvee hea seisundi tagamine. Selleks tuleb veemajanduskava raames: tagada valmisolek õlireostustõrjeks rannikul; õnnetuste ja merereostuse ennetamine sadamates; korra tagamine supelrandades ja supluskohtades.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT 1999, 25, 363), viimane uuendus, RT I 2010, 56, 363. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. § 2 lõige 1: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee- ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. § 3 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. § 31 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks.

§ 6 lõige 1: Kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. § 6 lõige 2: Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. § 6 lõige 6: Liitumistasuga tagatakse: 1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõike 2 punktis 6 nimetatud piirkonna arendamine; 2. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga. § 14 lõige 2 punkt 6: Teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -

184

kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministri määrusega (nr. 75, 16.10.2003. a.) kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid ja väärtused, et rakendada põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal.

Veeseadus Linnade ja asulate reovee puhastamise aluseks on Eestis Veeseadus. Veeseadus võeti vastu 11.05.1994. a. (RT I 1994, 40, 655), viimati muudetud RT I 10.03.2011, 2. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. § 8 lõige 1: Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maa kasutamiseks, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all või mis loetakse riigi omandis olevaks vastavalt maareformi seaduse § 31 lõikele 2. § 132 lõige 1: Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijale või teisele ettevõtjale, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Joogivee käitlejaks ei loeta individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, kes võtab vett keskmiselt vähem kui 10 m3 ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest.

§ 23 lõige 1: Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee- elustiku kahjustamist. § 241 lõige 4: Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. § 241 lõige 5: Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. § 241 lõige 7: Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. § 241 lõige 8: Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. § 241 lõige 9: Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud.

185

§ 28 lõige 2: Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–51 sätestatud juhud, on: 1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; 2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga; § 28 lõige 3: Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Seadus võeti vastu 02.06.1993. a. (viimati muudetud RT I 05.01.2011, 10). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. § 6 lõige 1: Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 35 lõige 1: Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. § 37 lõige 3: Valla ja linna arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.

Asjaõigusseadus Seadus võeti vastu 09.06.1993. a. (viimati muudetud RT I 21.03.2011, 4). Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. § 158 lõige 1: Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. § 158 lõige 2: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.

186

Planeerimisseadus Seadus võeti vastu 13.11.2002. a. (viimati muudetud RT I 21.03.2011, 4). § 1 Lõige 1. Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. § 1 Lõige 2. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. § 2. Planeering § 2 lõige 1. Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. § 2 lõige 2. Planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused.

Ehitusseadus Seadus võeti vastu 15.05.2002. a. (viimati muudetud RT I 10.03.2011, 2). §1 lõige 1. Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja - toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. §13. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Vastavalt määrusele peab ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagama joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivesi loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa määruses esitatud piirsisaldusi. Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületa

187

määruses esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvis 3 lõikes 4 esitatud tingimustel. § 3 lõige 4 järgi joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.

Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord Sotsiaalministri 21.12.2001.a. määrusega nr 152 „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord” § 1 lõige 3 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogiveena käsitletakse joogivett, mis ületab sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» §-s 6 toodud indikaatornäitajate piirväärtusi, välja arvatud järgmiste näitajate osas: jääkkloor, jääkosoon, oksüdeeritavus, orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Clostridium perfringens (koos eostega), kolooniate arv 22 ºC juures, coli-laadsed bakterid. § 1 lõige 4 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks peab vee erikasutajal olema luba (edaspidi müümisluba). Müümisloa väljastamise õigus on vee erikasutaja Terviseameti piirkondlikul talitusel.

Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. Vastavalt määrusele klassifitseeritakse joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav pinna- ja põhjavesi määruse lisades toodud keemiliste, mikrobioloogiliste ja radioloogiliste näitajate piirväärtuste järgi. Pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks. Kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib lõikes 3 nimetatud pinna- või põhjavett Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Keskkonnaministri 16.12.2005. a määruse nr 76 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus", ülesandeks on kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

188

ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust.

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusega nr 171 (RT I 2001, 47, 261) kehtestatakse veekaitsenõuded reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustikule, reoveepuhastile, pumplale või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoonele või rajatisele. Määrusega ei kehtestata nõudeid sademevee kanalisatsiooniehitistele ega ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlme puhastile. § 31 lõige 1. Kanalisatsiooniehitisest lähtuva reostuse mõju, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist või keskkonda, sh põhjustades kahju varale või raskendades või takistades keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul õiguspärasel viisil, ei tohi ulatuda kujast kaugemale. § 15. Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et väikepuhastil oleks toimimisaeg vähemalt 30 aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning pinnaspuhastil, tehismärgalal, taimestikpuhastil või biotiigil vähemalt 15 aastat. § 17 lõige 2. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam. § 17 lõige 3. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täita täiendava reovee purgimise tulemusel lõikes 5 sätestatut või purgimissõlme rajamise kohustus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Purgimissõlme täpne asukoht määratakse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavaga, arvestades käesolevas määruses sätestatut. § 17 lõige 5. Purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enam kui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest.

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks Keskkonnaministri 16.12.1996. a määruse nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks" (viimati muudetud RT I 12.04.2011, 6), ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Juhul, kui ühisveevärgi põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 500 m3 ööpäevas, määratakse sanitaarkaitseala piirid vastavalt «Veeseaduse» §-le 28 ja sanitaarkaitsealal kehtivaid «Veeseadusest» või «Looduskaitseseadusest» tulenevaid majandustegevuse kitsendusi kirjeldatakse ühisveevärgi põhjaveehaarde projektis.

189

Juhul, kui ühisveevärgi põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on suurem kui 500 m3 ööpäevas, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringu aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a. määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (viimati muudetud RT I 2010, 13, 70) kehtestab nõuded reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimisele ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. I Üldsätted. § 3 lõige 1: Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). § 3 lõige 2: Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

§ 3 lõige 3: Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. § 3 lõige 4: Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. II Heitvee veekogusse juhtimise nõuded. § 6 Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded: § 6 lõige 1: Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: 1) see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad tabelis 7 nõutud näitajatest; 2) oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. § 6 lõige 2: Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid.

190

Tabel 1. Veekogusse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded asulatele reostuskoormusega kuni 2000 ie. Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75 Heljum1 25 ≥80 Üldlämmastik Määrus ei reguleeri - Üldfosfor2 1,5 ≥80 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste. Veekogusse suunatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reostusnäitaja piirväärtuse all mõistetakse määruses sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks. Reovee puhastusaste - reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määr, mida väljendatakse protsentides.

III Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded.

§10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded:

§10 lõige 1: Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine.

§10 lõige 2: Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes: 5–50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; kuni 5 m3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist.

§10 lõige 6: Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

§10 lõige 7: Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem peab võimaldama võtta vee erikasutusloas kehtestatud nõuete kontrolliks heitvee kontrollproovi, v.a alla 5 m3 ööpäevas heitvee immutamisel.

§10 lõige 13: Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset.

191