Kehtna Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2012-2024

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kehtna Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2012-2024 KEHTNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2012-2024 TELLIJA: AS MATSALU VEEVÄRK TÄITJA: OÜ ALKRANEL JUHATAJA: ALAR NOORVEE Kinnitatud Kehtna VV 24.04.2012 määrusega nr 52 Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................................... 6 1.1 ÜLDANDMED ................................................................................................................................................ 6 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE .................................................................................................................. 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ............................................................................................................... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive ..................................................................................................................... 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ................................................................................................................................... 9 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ......................................................................................... 10 1.3.2 Veeandvus ..................................................................................................................................... 11 1.3.3 Põhjavee kaitstus .......................................................................................................................... 11 1.3.4 Põhjavee varud ............................................................................................................................. 11 1.3.5 Ehitusgeoloogia ............................................................................................................................ 11 1.3.6 Pinnavesi ....................................................................................................................................... 13 1.4 VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................... 13 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ................................................................................................................................ 15 2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ....................................... 16 2.1 KEHTNA ALEVIK ........................................................................................................................................... 16 2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 16 2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 20 2.1.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 22 2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 24 2.1.5 Kehtna alevik reovee reostuskoormus .......................................................................................... 26 2.1.6 Kehtna alevik reoveepumplad....................................................................................................... 26 2.1.7 Kehtna alevik reoveepuhasti ......................................................................................................... 27 2.2 KAEREPERE ALEVIK ....................................................................................................................................... 30 2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 30 2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 34 2.2.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 34 2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 36 2.2.5 Kaerepere aleviku reovee reostuskoormus ................................................................................... 37 2.2.6 Kaerepere aleviku reoveepumplad ............................................................................................... 38 2.2.7 Kaerepere aleviku reoveepuhasti .................................................................................................. 39 2.3 KEAVA ALEVIK ............................................................................................................................................. 41 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 41 2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 43 2.3.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 43 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 45 2.3.5 Keava aleviku reovee reostuskoormus .......................................................................................... 46 2.3.6 Keava aleviku reoveepumplad ...................................................................................................... 47 2.3.7 Keava aleviku reoveepuhasti ........................................................................................................ 47 2.4 LELLE ALEVIK............................................................................................................................................... 50 2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 51 2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 53 2.4.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 53 2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 55 2.4.5 Lelle aleviku reovee reostuskoormus ............................................................................................ 56 2.4.6 Lelle aleviku reoveepumplad ......................................................................................................... 57 1 2.4.7 Lelle aleviku reoveepuhasti ........................................................................................................... 57 2.5 EIDAPERE ALEVIK ......................................................................................................................................... 59 2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 60 2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 63 2.5.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 63 2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 66 2.5.5 Eidapere aleviku reovee reostuskoormus ..................................................................................... 67 2.5.6 Eidapere aleviku reoveepumplad .................................................................................................. 68 2.5.7 Eidapere aleviku reoveepuhastid .................................................................................................. 68 2.6 LOKUTA KÜLA ............................................................................................................................................. 71 2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 72 2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 74 2.6.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 74 2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 76 2.6.5 Lokuta küla reovee reostuskoormus ............................................................................................. 77 2.6.6 Lokuta küla reoveepumplad.......................................................................................................... 78 2.6.7 Lokuta küla reoveepuhasti ............................................................................................................ 78 2.7 INGLISTE KÜLA ............................................................................................................................................ 80 2.7.1 Veevarustussüsteemide
Recommended publications
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Kkaubamärgileht
    ISSN2228-3587 EESTIVABARIIK EESTI KKAUBAMÄRGILEHT PPAA 9 E E T S E TI M PATENDIA 2018 PATENDIAMETIAMETLIKVÄLJAANNE TALLINN ISSN2228-3587 EESTI VABARIIK EESTI KKAUBAMÄRGILEHT PATENDIAMETI AMETLIKVÄLJAANNE XXVIaastakäik Käesolevasnumbris esitatudandmed 9 loetakseavaldatuks 2018 3.septembril2018.a. SEPTEMBER TALLINN Eesti Kaubamärgilehte antakse välja kaubamärgiseaduse paragrahvi 40 ja geograafilise tähise kaitse seaduse paragrahv 22 lõike 3 alusel. The Estonian Trade Mark Gazette is the official publication of the Estonian Patent Office published under § 40 of the Trade Marks Act and under § 22(3) of the Geographical Indications Protection Act of the Republic of Estonia. The data presented in this issue is deemed to be published on 3 September 2018. Patendiameti The Registry Department registriosakond of the Estonian Patent Office Toompuiestee 7 Toompuiestee 7 15041 Tallinn 15041 Tallinn, ESTONIA Tel 627 7908 Phone +372 627 7908 E-post [email protected] E-mail [email protected] © Patendiamet, 2018 EESTI KAUBAMÄRGILEHT 9/2018 3 SISUKORD CONTENTS Andmete identifitseerimise rahvusvahelised numberkoodid (INID-koodid)...............................................................5 Internationally Agreed Numbers for the Identification of Data (INID Codes) Riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste organisatsioonide koodid...................................................................6 List of Codes of States, Other Entities and Intergovernmental Organizations I. KAUBAMÄRGI REGISTREERIMISE OTSUSE TEATED......................................................................................7
    [Show full text]
  • Kehtna Vallavalitsus
    Kehtna Vallavalitsus KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee Kehtna 2007-2009 KEHTNA VALLA ÜLDPLANEERING – SELETUSKIRI Sisukord 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... - 4 - 2. ÜLDPLANEERING ...................................................................................................................................... - 6 - 2.1. KEHTNA VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED .................................................................................. - 6 - 2.1.1. Üldplaneeringu kasutamine ............................................................................................................. - 6 - 2.1.2. Üldplaneeringu koostamise eesmärgid ............................................................................................ - 6 - 2.1.3. Kehtna valla väärtused .................................................................................................................... - 7 - 2.1.4. Kantide (alevike ja külade) väärtused ............................................................................................. - 7 - 2.1.4.1. Kehtna-Keava kant .................................................................................................................................... - 8 - 2.1.4.2. Kaerepere kant ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Jrk Nimi Elukoht S a Stardi Nr I Etapp Varbola II Etapp Järvakandi III Etapp
    KoMo jalgrattasari 2010 kokkuvõte, arvesse läheb 6 parema etapi tulemus 8-st N10 (2000. a. sündinud ja nooremad) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Tamm Katarina Rapla 2000 14 46 50 50 50 196 2 Nipernadi Kristel Rapla 2000 9 50 43 43 136 3 Kutser Indra Kärdla 2001 20 43 41 46 130 4 Nipernado Rebeka Rapla 2000 10 46 40 41 127 5 Rahuoja Ragne Rapla 2003 21 41 43 40 124 6 Illipe Sigrid Valtu 2000 31 46 46 7 Orupõld Reesi Eidapere 2003 42 0 0 N12 (1998 - 1999 sündinud) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Tamm Laura Rapla 1999 15 50 46 46 46 188 2 Täpsi Lisandra Rapla 1998 36 50 50 100 3 Lutšihhin Mari Järvakandi 1998 76 50 50 4 Tarlap Lisete Kanama 1999 5 46 46 N16 (1994 - 1995 sündinud) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Kuslap Epp Paluküla 73 50 50 2 Valdas Liisa Järvakandi 1995 97 50 50 N (1976 - 1991) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Jõgi Janne Tallinn 1981 28 46 46 46 41 179 2 Pajur Ly Kiili 1978 25 50 50 50 150 3 Esnar Mari Märjamaa 1983 22 50 50 4 Erm Tuuli Tallinn 1982 85 46 46 5 Tilk Maarit Märjamaa 1991 91 43 43 6 Timošova Diana Rapla 1981 45 0 0 NV (1975 ja varem sündinud) I etapp II etapp III etapp IV etapp V etapp VI etapp VII etapp VIII etapp Kokku jrk Nimi Elukoht s a stardi nr Koht Varbola Järvakandi Paluküla Järta Juuru Teenuse Keava Rapla punkte 1 Tarvis Aivi Rapla 1959 50 50 50 100 M10 (2000.
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia
    KEHTNA VALLAVOLIKOGU Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019- 2023 Kehtna 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1.KEHTNA VALLA LÜHIÜLEVADE 4 1.1.Ajalooline lühiülevaade ja statistika 4 1.2. Rahvastik ja selle areng 6 1.3. Ettevõtlus ja tööhõive, elanike sissetulekud, töötus 11 1.4. Looduslikud tingimused 13 1.5. Keskkonnakaitse 14 1.6. Külastusväärtuslikud paikkonnad 15 2.KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE 17 2.1 Kohalik omavalitsus 17 2.2. Valla eelarve 17 2.3. Arengu kavandamine 19 2.4. Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele 19 3. PAIKKONDLIK JAOTUS 20 4. MAJANDUS JA TEHNILINE TARISTU 23 4.1. Elamu- ja energiamajandus 23 4.2. Teed, liikluskorraldus ja ühistransport 24 4.3. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 25 4.4. Jäätmemajandus 25 4.5. Keskkond ja haljastus 26 4.6. Puhkemajandus ja turism 26 5. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 28 5.1. Haridus 28 5.2. Noorsootöö 30 6. KULTUUR JA SPORT 31 6.1. Kultuur 31 6.2. Sport ja tervisedendus 32 7. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 34 8. AVALIK KORD JA TURVALISUS 35 9. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNAD 36 9.1. SWOT analüüs ja prioriteetsed strateegilised tegevussuunad 36 9.2. Ülevallalised arendused ja tegevusprogrammid 37 10. KEHTNA VALLA VISIOON 2030 41 11. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS 42 KOKKUVÕTE 43 2 SISSEJUHATUS Kehtna valla arengukava on omavalitsuse dokument, mille alusel planeeritakse, juhitakse ja rahastatakse valla arengut vallavolikogus kokkulepitud suundades. Arengukavas määratletakse üldisemad ja kaugemad eesmärgid ja sihid ning nendest tulenevad tegevused lähiaastateks. Tegelikult on Kehtna vallas ellu viimist vajavaid tegevusi palju rohkem, kui on selleks lähiaastatel reaalseid võimalusi. Seetõttu lepitakse kokku prioriteedid, millele valla piiratud ressursside juures eeskätt keskenduda.
    [Show full text]
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
    [Show full text]
  • Railway Network Statement 09.12.18-07.12.19
    Edelaraudtee Infrastruktuuri AS railway network statement from 9 December 2018 to 7 December 2019 Approved by Edelaraudtee Infrastruktuuri AS director directive no. EDI-2017-KK-95 of 27 November 2017 EDELARAUDTEE INFRASTRUKTUURI AS RAILWAY NETWORK STATEMENT FOR THE TIMETABLING PERIOD from 9 December 2018 to 7 December 2019 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kaare 25 72213 Türi telephone +372 38 48 301 email [email protected] Page 1 / 24 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS railway network statement from 9 December 2018 to 7 December 2019 CONTENTS General information 1. Technical indicators and conditions for accessing railway infrastructure. 1.1. Volume of capacity to be distributed 1.2. General description of capacity to be allocated to distribution 1.3. Technical description of railway network 1.4. Connection to railway infrastructure owned by third parties 1.5. Technological restrictions preventing use of capacity 1.6. Requirements for railway vehicles 2. Principles for determining railway infrastructure user fees 2.1. Calculation of railway infrastructure costs 2.2. Principles for calculating user fee for primary railway infrastructure services 2.3. User fees for supplementary and auxiliary railway infrastructure services 2.4. Principles for calculating overhead expenses 2.5. Calculation of non-current assets and capital expenditure on supplementary and auxiliary railway infrastructure services 2.6. Calculation of reasonable operating profit from supplementary and auxiliary railway infrastructure services 2.7. Grounds for finding the unit cost for railway infrastructure user fee 2.8. Principles for determining supplementary fees 2.9. Reduction of user fee 2.10. Establishment of user fee 3. Principles and criteria for distributing capacity 3.1.
    [Show full text]
  • Olemasoleva Raudtee Koridori Kasutamise Võimalikkus Rail Balticu Raudtee Trassi Asukohana
    Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkus Rail Balticu raudtee trassi asukohana 23. september 2013 Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine OLEMASOLEVA RAUDTEE KORIDORI KASUTAMISE VÕIMALIKKUS RAIL BALTICU RAUDTEE TRASSI KORIDORI ASUKOHANA 23. September 2013 Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkuse analüüs 3 SISUKORD 1. Sissejuhatus 4 2. Olemasoleva raudteekoridori ühilduvus kavandatava Rail Balticu raudtee trassi koridoriga 5 3. Olemasoleva raudteekoridori õgvendamise vajadusega kaasnev mõju 6 Hoonete lammutusvajadus 6 Sildade/viaduktide rajamise vajadus 11 Kasutusvõimalusteta maa tekkimine 11 3.4Loodusväärtuste hävitamine 12 4. Olemasolevat raudteed maksimaalselt järgiva trassikoridori pikkus ja maksumus võrreldes teiste alternatiivsete koridoridega 17 5. Kokkuvõte olemasoleva raudtee kasutamise võimalustest lõigul Röa-Pärnu linn 18 6. Üldhinnang olemasoleva raudtee kasutamise võimalikkusele 19 23.09.2013 Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkuse analüüs 4 1. SISSEJUHATUS Alljärgnev analüüs annab ülevaate olemasoleva raudtee koridori lõigu Röa küla – Pärnu linn kasutamise võimalikkusest Rail Balticu raudtee trassi koridori
    [Show full text]
  • 16 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    16 buss sõiduplaan & liini kaart 16 Rapla - Kehtna - Järvakandi - Valguta Vaata Veebilehe Režiimis 16 buss liinil (Rapla - Kehtna - Järvakandi - Valguta) on 6 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Eidapere: 8:05 - 12:35 (2) Järvakandi: 10:50 - 18:45 (3) Järvakandi Gümnaasium: 7:00 (4) Koogiste: 8:05 - 12:35 (5) Rapla Bussijaam: 7:35 - 19:30 (6) Valguta: 16:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 16 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 16 buss saabub. Suund: Eidapere 16 buss sõiduplaan 24 peatust Eidapere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:05 - 12:35 teisipäev Ei sõida Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla kolmapäev 8:05 - 12:35 Kesklinna neljapäev 8:05 - 12:35 18 Tallinna mnt, Rapla reede Ei sõida Tutimäe laupäev 8:05 - 12:35 50a Tallinna Maantee, Rapla pühapäev Ei sõida Suurearu Raela II Raela 16 buss info Suund: Eidapere Pitseri Peatust: 24 Reisi kestus: 51 min Raikküla Liini kokkuvõte: Rapla Bussijaam, Kesklinna, Tutimäe, Suurearu, Raela II, Raela, Pitseri, Raikküla, Kaigepere Kaigepere, Põlma, Purku, Koikse Tee, Vahakõnnu, Lihuveski, Ahekõnnu, Isakõnnu, Järvakandi, Põlma Järvakandi Gümnaasium, Järvakandi, Nõmmiksaare, Tugeda, Lokuta, Saare, Eidapere Purku Koikse Tee Vahakõnnu Lihuveski Ahekõnnu Isakõnnu Järvakandi 3 Eidapere Tee, Järvakandi Järvakandi Gümnaasium Nõlva, Järvakandi Järvakandi 3 Eidapere Tee, Järvakandi Nõmmiksaare Tugeda Lokuta Saare Eidapere 14a Tallinna Maantee, Estonia Suund: Järvakandi 16 buss sõiduplaan 17 peatust Järvakandi marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI
    [Show full text]
  • Kehtna Valla Üldplaneeringute Ühine Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Väljatöötamise Kavatsus
    Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine Väljatöötamise kavatsus Tallinn 2020 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Nimetus: Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellijad: Rapla Vallavalitsus Reg nr 77000312 Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 17, 79511 Tel +372 489 0510 E-post [email protected] Kehtna Vallavalitsus Reg nr 77000252 Rapla maakond, Kehtna vald, Järvakandi alev, Tallinna mnt 17, 79101 Tel +372 489 8820 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 23.04.2020 2 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 5 1 Hindamisega käsitletava ala ülevaade............................................................................................. 6 1.1 Paiknemine .............................................................................................................................. 6 1.2 Looduskeskkond .....................................................................................................................
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 155 – 172 OBSERVATIONS ON THE GEOGRAPHICAL DISTRIBUTION OF TOPONYMIC ENDINGS IN ESTONIA Peeter Päll Institute of the Estonian Language Abstract. The article looks at the geographical distribution of topo- nymic endings with the aim of discovering signifi cant patterns. The corpus includes ca. 9,000 oikonyms, of which 24% are those that have the analysed endings. Endings are recognized if names have at least 3 syllables or have 2 syllables and the Q3 degree of quantity; in these cases the existence of a toponymic suffi x is most likely. In the case of endings that have multiple origins there are seemingly no specifi c dis- tribution patterns, with the exception of some borrowed endings (e.g. -na or -va). In the case of typical toponymic suffi xes -la, -ste and -vere each of these are often concentrated into certain areas based on which the whole are of Estonia might be divided into regions: -vere-region (northern Tartumaa and northern Viljandimaa), -ste-region (Võru- maa, southern Tartumaa, southern Viljandimaa and southern Pärnu- maa), -la-region (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa) and a mixed region (Läänemaa, northern Pärnumaa). The island of Saaremaa is dominated by -la-endings, Hiiumaa is either a mixed region or a -ste-region. Keywords: toponyms, toponymic suffi xes, toponymic geography, ety- mology 1. Terms and previous studies Research into the geographical distribution of onymic elements (toponymic, anthroponymic etc.) may be called areal onomastics, based on the wider discipline of areal linguistics; a near synonym would be onomastic geography (cf. linguistic geography). The products of this research are usually known as onomastic atlases (or name maps).
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]