SECRET EUROPEAN VILLAGES: UNDISCOVERED GEMS Terschelling, the Netherlands Slavonice, Czech Republic Getaria, Spain Aberdour, Scotland

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

SECRET EUROPEAN VILLAGES: UNDISCOVERED GEMS Terschelling, the Netherlands Slavonice, Czech Republic Getaria, Spain Aberdour, Scotland Norcia, Italy Kardamili, Greece Arild, Sweden Koguva, Estonia 12 SECRET EUROPEAN VILLAGES: UNDISCOVERED GEMS Terschelling, The Netherlands Slavonice, Czech Republic Getaria, Spain Aberdour, Scotland Click on each image to go to that page. Lavenham, England Viscri, Romania Giornico, Switzerland Montenegro: Kotor } Norcia, Italy In this eastern Umbrian citadel, artisanal culinary traditions endure. Pecorino cheese is aged for two years, trained dogs sniff out black truffles in the woodlands, and honey is sourced from the red wildflowers that bloom in the plains. But it’s thecinghiale that takes pride of place. Throughout the centro storico, the scent of spiced wild-boar salumi carries from the norcineria (delis) into the traffic-free roads. Step past the prosciutti hanging in storefronts to find shopkeepers curing cuts of the pork with methods perfected over the past 800 years. Ask them to slice up fresh ciauscoli, and bring it to the Piazza San Benedetto, where villagers celebrate the Festival of Saint Benedict in the spring. How to Get There: Norcia is 69 miles northeast of Rome. Where to Stay: The 24-room Palazzo Seneca, set in a 16th-century palace. Where to Eat: Il Granaro del Monte, for plates of black-truffle strangozzi pasta. SECRET EUROPEAN VILLAGES: 12 UNDISCOVERED GEMS Kardamili, Greece If you’ve heard murmurs that the jagged mountains and white-sand beaches of the Mani region are worth the trip from Athens, you’re not alone. Insiders head there for a traditional experience: authentic Greek salads and moussaka at Lela’s Taverna before spending the evening at the Elies Hotel’s outdoor patio, which overlooks the Gulf of Messenia. About three hours away on the Ionian Sea is the 765-room Costa Navarino resort with an observatory and tourism office dedicated to sustaining the village’s community and seafront. How to Get There: Fly to Athens, then drive three hours south through the Peloponnese to the Mani. Where to Stay: Elies Hotel has 10 rooms and maisonettes set within olive groves. On the hillside, Notos Hotel has 14 simple apartments with views of Ritsa Beach. Where to Eat: Lela’s Taverna for Greek home-cooking. SECRET EUROPEAN VILLAGES: 12 UNDISCOVERED GEMS Arild, Sweden Though there’s plenty of natural beauty in Arild, a fishing village on a peninsula in southwest Sweden, the town’s most notable site is actually man-made. In 1980 the artist Lars Vilks began nailing together driftwood and lumber in a cove at the bottom of a hillside; he even declared the place an independent country called Ladonia. After police tried to dismantle the work, artists Christo and Joseph Beuys stepped in to protect the installation. Today the public art exhibit, officially christened Nimis, is the Scandinavian version of Los Angeles’s Watts Towers. The maze of 300-foot aboveground tunnels and 45-foot-high climbing towers feels like an alternate — albeit somewhat unsturdy — universe for intrepid explorers. How to Get There: The trip is a two-hour drive plus a ferry ride from Copenhagen. Where to Stay and Eat: The 17th-century Hotel Rusthållargården has a restaurant that serves egg cake with lingonberries. SECRET EUROPEAN VILLAGES: 12 UNDISCOVERED GEMS Koguva, Estonia In this Estonian island hamlet — once a Swedish feudal territory — the local trades of fishing and shepherding have left the surrounding wilds untouched by large-scale agricultural development. Visitors can still catch glimpses of wild goats, fox, deer, moose, and — in spring — migrating swans; or head to the 60-foot Üügu Cliff to ogle over 20 species of orchids. How to Get There: Ferries depart on the hour from Virtsu for Kuivastu, on Muhu Island. Where to Stay and Eat: The 24-room Pädaste Manor has the island’s finest Nordic restaurant. Local Take: In July, nearby Nautse village hosts a jazz festival. SECRET EUROPEAN VILLAGES: 12 UNDISCOVERED GEMS Getaria, Spain Were it not for San Sebastián, just 15 miles away, this Basque harborside village might have become Spain’s Next Great Getaway. Instead, the port is known solely for its seafood — baby squid and turbot pulled from the Bay of Biscay and then grilled a la plancha. Prime dining is Saturday and Sunday lunch, when locals fillasadores dressed in creamy summer-weight cashmere (those in white-soled shoes arrived by boat) for that distinctly Spanish indulgence: a leisurely multicourse meal paired with bottles of white Rioja. How to Get There: Getaria is 15 miles west from San Sebastián. Where to Stay: Saiaz Getaria with four-poster beds and views of Gaztetape Beach. Where to Eat: Reserve a table at Restaurante Elkano, one of the most celebrated asadores in Spain. SECRET EUROPEAN VILLAGES: 12 UNDISCOVERED GEMS Terschelling, The Netherlands Though just 85-odd miles from Amsterdam and northeast of Vlieland (nicknamed “Vli-biza” by Amsterdammers), the 18-mile- long island Terschelling remains a haven for travelers craving tranquil stretches of sand in lieu of the thumping beach clubs on the mainland. Here, gabled 19th-century villas and clapboard houses are illuminated by the Brandaris lighthouse — the oldest surviving lighthouse in the Netherlands (built in 1594). When dusk falls, around midnight during the summer months, locals sit up late at bistros along the harbor drinking Jupiler beer and toasting their exceptionally good fortune. How to Get There: Ferries depart daily March through November from Harlingen and Vlieland. Where to Stay: The three-room Wellness Hotel Caracol, with slick interiors and Hästens beds, is just a block away from the harbor. SECRET EUROPEAN VILLAGES: 12 UNDISCOVERED GEMS Aberdour, Scotland The train from Edinburgh stops at a Victorian station next to a riot of neatly planted flowers in a hidden glen in the shadow of a medieval castle. Aberdour is not car-friendly, but why should it be when anything you would want to see is in town and connected by well-kept walkways? In August, this hamlet serves as a tranquil base for visiting the Edinburgh International Festival, but for the rest of the year, it is a working village with a general store, four cozy pubs, and even a shop dedicated to Wiccan supplies, situated provocatively equidistant from the Churches of Scotland and the Scottish Episcopal Church. How to Get There: Aberdour is 30 minutes by train from Edinburgh. Where to Stay and Eat: The Woodside Hotel offers rooms decorated in individual tartans. The bar, whose paneling came from a 19th-century passenger ship, serves local Highland beef. SECRET EUROPEAN VILLAGES: 12 UNDISCOVERED GEMS Slavonice, Czech Republic During 41 years of Communist rule, Slavonice, halfway between Prague and Vienna, was too close to the Iron Curtain for the government’s comfort. But since the Velvet Revolution in 1989, this off-the-radar hamlet — composed of two town squares and burgher houses painted with Renaissance-era graffiti of biblical scenes — has attracted painters and potters from Prague looking for refuge. We’re not betting that this village will become a mini Berlin, but British-born architect John Lifton’s Slavonice Institute, a center for art and progressive thought, may put the village on the art world map yet. How to Get There: Slavonice is a two-hour drive south of Prague. Where to Stay: Spare interiors were designed by artists at Besídka. Where to Eat: Alfa serves goulash and dumplings in a late-Gothic building. Local Take: Jan Bohac, owner of Besídka, recommends visiting the village’s 12th-century tunnels. SECRET EUROPEAN VILLAGES: 12 UNDISCOVERED GEMS Giornico, Switzerland The charm of Ticino, the Italian-speaking canton of southern Switzerland, is the not-quite-here, not-quite-there, lost-in-time feel of the place. To fully appreciate it, drive north 35 miles from the popular lake resort towns of Ascona and Locarno and find the turnoff for Giornico, a stone relic of 14th-century Europe hiding off the main road. Descend into the valley and arrive at a trickling little river crossed by two arching stone bridges. How to Get There: From the lake resorts, drive north 50 minutes on the A13 and N2. Where to Stay: There are no hotels in Giornico, so stay in nearby Ascona at the pink Hotel Giardino. Where to Eat: The family-run restaurants of the region are called grotte. The best, Grotto dei due Ponti, has a shaded terrace that overlooks the river and serves dishes like spezzatino (meat ragoût) with polenta and tart local Merlot. SECRET EUROPEAN VILLAGES: 12 UNDISCOVERED GEMS Lavenham, England Lavenham, in Suffolk, may just be the prettiest town in England. It boasts more than 350 heritage houses, and its high street is lined with the kind of bric-a-brac shops and teahouses (serving scones and clotted cream) that are on the endangered list throughout rural England — and all but extinct in glossier reaches, such as the Cotswolds and West Dorset. Sarah Townsend, former owner of the superchic Palazzo Terranova, in Umbria, was so charmed by the region that she just opened a small inn in nearby Buxhall. How to Get There: Trains depart London’s Liverpool Street Station several times daily for Stowmarket, 14 miles away. Or, get off at Colchester and take the Chambers 753 bus line into town. Where to Stay and Eat: The contemporary Great House Hotel is in Lavenham’s town center. The Great House Restaurant, with its gastropub take on English fare, is one of Suffolk’s finest. SECRET EUROPEAN VILLAGES: 12 UNDISCOVERED GEMS Montenegro: Kotor In the fall, a mist settles into the hills surrounding the bay of Kotor, so thick you can hardly see the blood-orange trees in front of you. That hasn’t stopped the tide of wealthy Europeans: British expats are selling real estate, Russians are buying farmhouses in the hills, and the dark-haired, green-eyed people of the black mountains (how Montenegro gets its name) have opened restaurants to introduce visitors to the tastes of Montenegrin stewed meat.
Recommended publications
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • 18. Muhu Jooks Liiva 14.08.2021
    18. Muhu Jooks Liiva 14.08.2021 Korraldaja: Muhu Vallavalitsus ja Spordiklubiga MUHU Paremusjärjestus Võitja keskmine kiirus 15,010 km/h Rahvajooks 6,3 km Võitja aeg 25'11'' Koht Vkl N Nr UCI kood Nimi Vkl Tiim Aeg 1 1 149 2007 Gross, Siim Noormees 25'11'' 2 2 167 2005 Raagul, Mihkel Noormees 25'52'' 3 1 1 113 2004 Alt, Lisett Neiu SJK AameraaS 26'45'' 4 1 2 124 1983 Pärn, Helina NS SJK AAMERAAS 27'16'' 5 2 3 143 2005 Oll, Kaisa-Maria Neiu 27'38'' 6 1 135 1986 Maripuu, Märt M Põitse 28'15'' 7 2 4 137 1972 Kangur, Taimi NS Leisi Kool 28'21'' 8 2 145 1989 Kaasik, Alvar M Kantsi 30'14'' 9 1 5 122 2009 Gabral, Frida T Nautse 31'02'' 10 3 129 2006 Arula, Kristofer Johannes Noormees Vanalinna kool 31'44'' 11 4 166 2005 Käen, Kristofer Noormees 31'48'' 12 3 172 1990 Kärner, Markus M 31'53'' 13 3 6 115 1972 Tänav, Katrin NS JK Sarma 32'00'' 14 1 110 2010 Eichhorn, Robert P Sportivamente 32'31'' 15 4 7 136 1981 Lepik, Liina Maria NS Nautse 32'50'' 16 1 119 1965 Arnus, Rain MS Sigma Polymer Group 32'52'' 17 2 114 2011 Grünthal, Jonas P Viira 33'04'' 18 2 133 1969 Koplimäe, Ain MS AKOPI OÜ 33'25'' 19 3 121 1948 Nõmm, Arnold MS SJK Sarma ,, 20 5 112 2008 Saksakulm, Käsper Noormees Ridasi 34'28'' 21 3 8 151 2008 Lepp, Gertrud Neiu 34'46'' 22 4 9 171 2006 Kuum, Helen Neiu 34'56'' 23 1 10 173 1989 Kärner, Sandra N 36'05'' 24 3 130 2009 Lepp, Reio Markkus P Saaremaa Ühisgümnaasium 36'30'' 25 4 144 1974 Ovar, Martin MS Kallaste 36'40'' 26 4 176 1987 Mätlik, Aigar M 36'58'' 27 5 11 200 2006 Põldmaa, Rebecca Neiu Simiste 37'13'' 28 6 160 2004 Vink, Johann
    [Show full text]
  • Muhu Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    MUHU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019—2030 Muhu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019—2030 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................................. 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ........................................................................................... 6 2.1.2 Omavalitsuse arengukava................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud.................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload .......................................................................................... 9 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava .......................................... 10 2.1.6 Reovee kogumisalad ..................................................................................... 11 2.2 Keskkonna näitajad ............................................................................................... 11 2.2.1 Üldine info ...................................................................................................... 11 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ............................................. 12 2.2.3 Pinnakate ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • 5105 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    5105 buss sõiduplaan & liini kaart 5105 Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 5105 buss liinil (Kuressaare) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 13:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 5105 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 5105 buss saabub. Suund: Kuressaare 5105 buss sõiduplaan 93 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:10 teisipäev 13:10 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 13:10 Säästu neljapäev 13:10 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 13:10 Roonimäe laupäev 13:10 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Tahula I Tahula II 5105 buss info Suund: Kuressaare Kollamäe Peatust: 93 Reisi kestus: 215 min Reo Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Tahula I, Tahula II, Kollamäe, Reo, Pihtla- Pihtla-Kõnnu Kõnnu, Kaali, Kõljala, Masa, Nardlase, Kangruselja I, Kangruselja II, Sakla, Kallemäe, Tõnija, Tõnija Tee, Kaali Kõiguste, Kahtla, Asva, Laimjala, Mustla, Kuke, Audla, Saare, Koigi-Aadu, Pöide, Oti, Uuemõisa, Tornimäe, Mui, Nenu, Orissaare, Nautse, Piiri, Liiva, Kõljala Viira, Paenase, Külasema, Tamse, Mõisaküla, Nõmmküla, Kallaste I, Kallaste II, Raugi, Vahtraste, Masa Lõetsa, Pärase, Hellamaa Kool, Hellamaa I, Soonda, Liiva, Piiri, Nautse, Orissaare, Maasi, Orinõmme, Nardlase Raja-Mere, Sääre, Taaliku, Haapsu, Jaani, Rannaküla, Randküla, Kavandi, Kavandi Seltsimaja, Võhma, Kangruselja I Võhma II, Suur-Pahila, Pahila, Arju, Tagavere, Ratla, Kõnnu (Valjala), Rahu, Valjala, Võrsna, Sagariste, Kangruselja II Reeküla Tee,
    [Show full text]
  • Miljööväärtuslik Küla – Kena, Mõnus Ja Isemoodi Koht
    MUHULANE 3 Miljööväärtuslik küla – kena, mõnus ja isemoodi koht Kes nüüd vähegi on tutvunud Muhu valla üldplaneeringuga, peaks teadma peatükki “Miljööväärtus- like hoonestusalade ehitus- ja kasutustingimused“. Seal on meie endi poolt välja valitud 14 miljööväärtuslikku küla: Iga- küla, Paenase, Külasema, Lõetsa, Võiküla, Rässa, Suuremõisa, Nautse, Rootsivere, Koguva, Mõega, Soonda, Ridasi, Linnuse. Peatüki lõppu on lisatud, et Muhule iseloomuliku külamiljöö säilitamiseks rakendatakse mitmeid ehitus- ja kasutustingimusi. Kahjuks ei võimaldanud valla üldplaneeringu maht 2008. a ana- lüüsida nende 14 küla erisusi ja hetkel kehtivadki meile kõigile ühesugused ehitus- ja kasutus- Igaküla tingimused. kiviaiad. Sellepärast ongi Muhumaa Erakogu “võim ja valitsus” otsustanud nüüd meile pisut appi tulla ja algatas loovust, ilumeelt ja ühtekuuluvus- eelkõige oma esivanemate elu- mitte hinnata iga hoonet või krunti 2010. a sügisel Muhu valla miljöö- tunnet. tarkusele ja alles siis otsida ees- üksikuna, vaid kogu külapilti ter- väärtuslike külade ehk just meie kujusid väljastpoolt /Kaljo Põllu/ vikuna. oma tarbeks teemaplaneeringu. * Parimat tulemust ei saavutata 3. Valla maaosakonda oli meid Esimeses etapis osalevad Igaküla, Õigusakt ja miljöö mitte piirangute ja kitsendustega, külade kaupa kokku kutsutud 30. Paenase, Külasema, Lõetsa, * Planeerimisseaduses on vaid kogukonna kokkulepetega. On juunil ja 1. juulil, kus tutvustati Võiküla, Rässa ja Suuremõisa miljööväärtuslik hoonestusala väga tähtis, et meie kõigi teadmised teemaplaneeringu lähteseisukohti, külad. Muhu Vallavalitsus on läbi määratletud füüsilise ruumina. olnust ja võimalikest tuleviku- vaatasime tehtud fotosid ja analüü- eelneva konkursi palganud meile Seepärast ei ole miljööalade pla- variantidest oleksid põhjalikud ning sisime küsitlusankeete. planeeringu vormistamisel abilis- neeringutes üldjuhul kirjeldatud põhjendatud. Rõõm ehitamisest on 4. Küsitlusankeetidest on Pille teks konsultantfirma AS PÖYRY miljööd kui õhkkonda, mingi koha üks elu ilusamaid naudinguid.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Muhu Valla Planeerimisalaste Dokumentide Analüüs
    Lisa 5 Lisa 5 - Muhu valla planeerimisalaste dokumentide analüüs Käesolev Muhu valla planeeringuliste dokumentide analüüs on Sabina Kaukise magistritöö „Pärandihaldus kohalikul tasandil. Pärandikorraldus Muhu valla näitel ning soovitused pärandihoiu meetmete osas“ (EKA, 2020). Sisukord 1. Muhu vald ja kohalik kultuuripärand ........................................................................... 184 2. Analüüsitud materjal ....................................................................................................... 186 3. Saare maakonnaplaneering 2030+ ja kaasnevad dokumendid .................................... 187 3.1. Peamised põhimõtted ja lähtekohad maakonnaplaneeringu koostamisel ................... 187 3.2. Kultuuriväärtused maakonnaplaneeringus ................................................................. 188 3.3. Väärtuslikud maastikud .............................................................................................. 189 3.4. Kokkuvõte maakonnaplaneeringu osas ...................................................................... 191 4. Muhu valla kehtiv üldplaneering ja seonduvad dokumendid ...................................... 192 4.1. Üldised maakasutus- ja ehitustingimused ................................................................... 193 4.2. Miljööväärtuslikud hoonestusalad .............................................................................. 194 4.3. Näiteid projekteerimis- ja ehitustingimustest ............................................................. 195 4.4. Väärtuslikud
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2019-2030 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 15.08.2019
    Lisa 1. Muhu valla arengukava 2019-2030 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 15.08.2019. a määrusega nr 36 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2019-2030 2019 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 1 Tabelid .................................................................................................................................. 2 Joonised ................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ........................................................................ 5 1.1. Territoorium ja rahvastik ............................................................................................. 5 1.1.1. Asend ................................................................................................................... 5 1.1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................... 6 1.1.3. Muhu identiteet..................................................................................................... 6 1.1.4. Rahvastik .............................................................................................................. 7 1.1.5. Asustus ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Muhu Valla Üldplaneeringu Eelnõu Täiendavad Ettepanekud Inna Ligi, Jaan Tamm, Sabina Kaukis
    Muhu valla üldplaneeringu eelnõu täiendavad ettepanekud Inna Ligi, Jaan Tamm, Sabina Kaukis Järgnevad ettepanekud toetavad Muhu valla ruumilist arengut võttes senisest enam arvesse: § piirkondlikku eripära, § kultuuripärandi rolli tähtsustamisest regionaalses arengus, § ruumilise arengu tänaseid põhimõtteid (inimesekesksus, turvalisus, säästlikus) § ehituspärandi rolli Muhu valla identiteedi ja maastike kujundamisel ning § tänaseid keskkonna- ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Ehituspärandi väärtuste rõhutamine ei too kaasa erilisi piiranguid, küll aga pöörab tähelepanu selle olulisusele käesoleval hetkel ning soovi säilitada Muhule omaseid väärtusi ja eripära ka tulevastele põlvedele. Ehituspärandi tähtsustamine ei piira kaasaegsete tehnoloogiate ja materjalide kasutust, küll aga eeldab nende sobitamist väärtusliku kultuuripärandiga. Oluline on visuaalne ehk nähtav materjalikasutus (mahud, katused, fassaadid). Kultuuripärandi peatüki eesmärk on muuta käsitlus sisulisemaks ja muhu-kesksemaks, vältides registripõhiseid nimekirju ja formaalsusi. JR LK, TEEMA MUUDATUS KOMMENTAAR K 1 Lk 8 – Muhu TÄIENDUS: Täiendada kirjeldust saare 3. Asustusstruktuur ja külamiljöö. „rohkearvulised väärtused Säilinud asustusstruktuur ja taluarhitektuur. kõrvalhooned“, Miljööväärtus, mille loovad külad koos kuna Muhu majade, kiviaedade, teedega, rannaniidud ja vanemat kadakased karjamaad. Rehielamud, taluhoonestust ja rohkearvulised kõrvalhooned, majade põliskülasid rookatused, kõrged põlispuud külatee ääres. iseloomustavad just Laudvooderdus ja mustriliseks
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Suur Katel Soela Väin Väikeväin
    (P a ra s m e t s a l a h t ) Pallas- Nõmm- maa küla Mõisa- küla S o e l a v ä i n Kallaste M U H U RTaanmnas-e Saaremaa vald küla Rebaski Kaart on valmistatud MaaT-uapmee-tis. Kaardil kujutatud informat- ORISSAARE siooni eest vaPsõtuittsaeb Maan-uarmmeet. AndmReaalulikgai d: Eesti Topograa- Kõinastu filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- jooned jaK ünilmaseedm (saeisuga 01.02.2017.a) - MVaarhetgraisstteer. Lõetsa Kõinastu Kapi Pammana Lepiku Paenase U Hindu Päelda Pärase Leht- Leva- metsa p Ranna- Rinsi Lõplõepmme eri s küla Murika Soela u Paaste Jaani Igaküla Viira l Triigi Raugu Soonda a Piiri Hellamaa h Rand- Koguva L Liiva So laht Jõiste Kavandi R küla Haapsu o t a Vana- n n Taaliku Pulli d dk Nautse mõisa Kantsi a Meiuste Triigi ü Poka la Rootsi- j Mõega Metsküla j Ori- vere Leeskopa Ridasi Võhma nõmme Liiküla j Laugu Mujaste Järve- Linnuse Liiva Asuka küla Liiga- Mäla Paha- e Leisi laskma Lahe- Nurme MUHU b ORISSAARE pilli Oitme küla Suure- Oina a Orissaare Raegma L V Suur- mõisa n Ööriku Paras- Moosi Hiie- õ Pahila Maasi u metsa l Väike-Rahula L Liiva välja Roobaka u Mäeküla Panga P p Aljava Veske e Simisti Õeste Pädaste Taga- Peederga L o Põripõllu S A A R E M A A ranna e Väike-Pahila i Aru s Suur-Rahula Liiva i Aruste Tumala Võhma j Nihatu Kuninguste LEISI Nurme Viira Lahe- Ninase Kalma Saikla Ariste Reina küla Angla Tareste Mehama Pöitse Nenu V Linnaka Arju Kahutsi Sundi- äi Uudepanga Tõre metsa Metsara ke Küdema Mätja Levala Põdragu jv Kugalepa Pamma Karja Kopli Salu Mui v laht Purtsa Tagavere Kareda Iruste
    [Show full text]