Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030

KINNITATUD Leo Rummel Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Kutsetunnistus 111963

Kõlleste vald 31.03.2017

Energex Energy Experts OÜ Reg. kood 14060193 Tel: +372 5345 0636 E-post: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...... 6 1. ÜLDISELOOMUSTUS...... 7 1.1. Geograafiline asetus...... 7 1.2. Demograafiline olukord...... 8 1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord...... 10 1.3.1. Tööealised inimesed...... 10 1.3.2. Palgatöötajad...... 11 1.3.3. Töötus...... 11 1.4. Ettevõtluse olukord...... 12 1.5. Elamumajanduse olukord...... 12 1.6. Soojusmajanduse olukord...... 13 1.6.1. Soojuse hind...... 13 2. TARBIJAD...... 14 2.1. Kaugküttevõrgu tarbijad...... 14 2.2. Soojuse tarbimine...... 17 3. TOOTMINE...... 23 3.1. Tootmise tehniline olukord...... 23 3.2. Katlamaja kütusemajandus...... 24 3.2.1. Soojusenergia hind...... 25 3.3. Keskkonnakaitse...... 26 4. KAUGKÜTTEVÕRK...... 27 4.1. Kaugküttevõrgu tehniline seisukord...... 27 4.2. Kaugküttevõrgu analüüs...... 28 5. ANALÜÜS...... 30 5.1. Soojuse tootmishind...... 30 5.1.1. Katlamaja lahendus...... 30 5.1.2. Lokaalsed lahendused...... 31 5.2. Paralleeltarbimine...... 32 5.3. Energiasäästumeetmed...... 33 5.4. Sooja tarbevee tootmine...... 36 5.4.1. Sooja tarbevee tasuvus erinevatest allikatest...... 38 5.5. Keskkonnaaspekt soojuse tootmisel...... 39 5.6. Potentsiaalsed uued tarbijad...... 40 5.6.1. Kaugküttevõrk...... 43 5.7. Soojuse salvestamine akumulatsioonipaagiga...... 44 5.8. Soojuse tootmise jätkusuutlikkus...... 45 6. KOKKUVÕTE...... 50 6.1. Järeldused...... 50 6.2. Krootuse küla võrgupiirkond...... 50 6.3. Ettepanekud...... 51

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 2/55 6.4. Tegevuskava...... 51 LISAD...... 54 LISA 1. Küsimustik Krootuse küla soojusmajanduse arengukava koostamiseks...... 54 LISA 2. Krootuse küla kaugküttevõrgu detailne skeem...... 55

JOONISTE LOETELU Joonis 1.1.1. Kõlleste valla asukoht Põlva maakonnas...... 7 Joonis 1.1.2. Kõlleste vald...... 8 Joonis 1.2.1. Kõlleste valla rahvastikupüramiid...... 10 Joonis 2.1.1. Pargi tn 3...... 14 Joonis 2.1.2. Pargi tn 4...... 14 Joonis 2.1.3. Pargi tn 10...... 15 Joonis 2.1.4. Kooli tn 1...... 15 Joonis 2.1.5. Pärna tn 2...... 15 Joonis 2.1.6. Pärna tn 3...... 15 Joonis 2.1.7. Pärna tn 4...... 16 Joonis 2.1.8. Pärna tn 7...... 16 Joonis 2.1.9. Pärna tn 9...... 16 Joonis 2.1.10. Pärna tn 10...... 16 Joonis 2.1.11. Kõlleste tee 19...... 17 Joonis 2.1.12. Pärna tn 7 soojussõlm...... 17 Joonis 2.1.13. Pärna tn 9 soojussõlm...... 17 Joonis 2.2.1. Krootuse küla soojuste tarbimine...... 19 Joonis 2.2.2 Kõlleste valla Krootuse küla kütteperioodi soojusvõimsus...... 19 Joonis 2.2.3. Kõlleste valla Krootuse küla kaugkütte koormusgraafik (normaalaastale taandatult)...... 20 Joonis 2.2.4. Krootuse küla tarbijate energiatarbimine...... 21 Joonis 3.1.1. Krootuse katlamaja...... 23 Joonis 3.1.2. ORIONS-2HS...... 24 Joonis 3.1.3. LUK300...... 24 Joonis 3.2.1. Kütuseladu...... 24 Joonis 3.2.2. Kütuse etteanne...... 24 Joonis 4.1.1. Kõlleste valla Krootuse küla kaugküttevõrk...... 27 Joonis 5.1.1. Soojuse tootmishind uute tootmisseadmete rajamisel...... 30 Joonis 5.1.2. Soojuse tootmishind uute lokaalsete tootmisseadmete rajamisel...... 31 Joonis 5.6.1. Pargi tn 6...... 41 Joonis 5.6.2. Pargi tn 8...... 41 Joonis 5.6.3. Pärna tn 8...... 41 Joonis 5.6.4. Krootuse küla kaugküttevõrk koos potentsiaalsete tarbijatega...... 43 Joonis 5.7.1. Krootuse kaugküttevõrgu päevase tarbimise vooluhulk...... 45 Joonis 5.8.1. Krootuse küla kaugküttevõrk koos potentsiaalsete tarbijatega...... 46

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 3/55 Joonis 5.8.2. Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbimine koos potentsiaalsete tarbijate ja sooja tarbevee tootmisega...... 47 Joonis 5.8.3. Tuleviku soojuskoormus peale energiasäästumeetmeid...... 47 Joonis 5.8.4. Soojuskoormus energiasäästumeetmete ja sooja tarbeveega...... 48

TABELITE LOETELU Tabel 1.2.1. Kõlleste valla külade rahvaarv...... 8 Tabel 1.2.2. Kõlleste valla rahvastikunäitajad...... 8 Tabel 1.2.3. Kõlleste valla elanikud...... 9 Tabel 1.3.1. Kõlleste valla rahvastiku koormuskoefitsiendid (2016)...... 10 Tabel 1.3.2. Kõlleste valla demograafiline tööturusurve indeks 2016. aastal...... 11 Tabel 1.3.3. Demograafilise tööturusurve indeksi muutus (2010-2016)...... 11 Tabel 1.3.4. Kuu keskmine brutotulu (2012-2015)...... 11 Tabel 1.3.5. Kõlleste valla registreeritud töötud...... 12 Tabel 2.1.1. Soojustarbijate tehniline seisukord Krootuse külas...... 14 Tabel 2.2.1. Kõlleste valla Krootuse küla tegelik ja normaalaasta soojuse tarbimine (MWh). 18 Tabel 2.2.2. Krootuse küla energiatarve ruumide pindala kohta...... 20 Tabel 3.1.1. Kõlleste küla katlamaja andmed...... 23 Tabel 3.2.1. Krootuse katlamaja kütusemajandus...... 25 Tabel 3.2.2 Kõlleste valla Krootuse küla katlamaja kulutused...... 25 Tabel 3.3.1. Heitmelimiidid keskmise suurusega põletusjaamadele alates 20.12.2018...... 26 Tabel 4.1.1. Krootuse kaugküttevõrgu tehniline seisukord...... 28 Tabel 4.2.1. Krootuse küla kaugküttevõrgu analüüs...... 29 Tabel 4.2.2. Kaugküttevõrkude soojusläbikandetegurite võrdlus...... 29 Tabel 5.1.1. Soojuse tootmishind uute tootmisseadmete rajamisel...... 30 Tabel 5.1.2. Soojuse tootmishind uute lokaalsete tootmisseadmete rajamisel...... 31 Tabel 5.3.1. Energiatõhususarvu miinimumnõuded erinevatel hoone tüüpidele...... 33 Tabel 5.3.2. Energiasäästumeetmete kulu, et saada 40% KredEx-i toetust...... 34 Tabel 5.3.3. Energiasäästumeetmete efektiivsus...... 34 Tabel 5.3.4. Krootuse küla hoonete renoveerimise SWOT analüüs...... 35 Tabel 5.3.5. Energiasäästu potentsiaal...... 36 Tabel 5.4.1. Elektrienergia kogumaksumuse komponendid (EUR/MWh)...... 36 Tabel 5.4.2. Sooja tarbevee hinnanguline tarbimine...... 37 Tabel 5.4.3. Eeldused Pärna tn 9 sooja vee tootmise alternatiivide tasuvusarvutusele...... 38 Tabel 5.4.4. Soojuse tootmise maksumus erinevatest allikatest...... 39 Tabel 5.5.1. Krootuse küla kaugküttevõrgu kaalumistegur...... 40 Tabel 5.5.2. Primaarenergia kasutuse arvutus kaalumisteguritega...... 40 Tabel 5.6.1. Potentsiaalsete soojustarbijate tehniline seisukord Krootuse külas...... 41 Tabel 5.6.2. Potentsiaalsete tarbijate tarbimisandmed...... 41 Tabel 5.6.3. Potentsiaalsete tarbijate tarbimisandmed peale energiasäästumeetmeid...... 42 Tabel 5.6.4. Keldrimäe hoonete andmed...... 42

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 4/55 Tabel 5.6.5. Krootuse kaugküttevõrk peale energiasäästumeetmeid ja koos potentsiaalsete liitujatega...... 44 Tabel 5.8.1. Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbimise analüüsi tulemus...... 46 Tabel 5.8.2. Krootuse küla katlamaja võimsustegur...... 48 Tabel 6.1.1. Erinevate stsenaariumite mõju Krootuse küla võrgupiirkonna soojuse hinnale...50 Tabel 6.4.1. Kõlleste valla soovituslik tegevuskava...... 52

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 5/55 SISSEJUHATUS

Kõlleste valla soojusmajanduse arengukava koostamise aluseks on Energex Energy Experts OÜ ja Kõlleste Vallavalitsuse vahel 01.01.2016 sõlmitud töövõtuleping. Arengukava tehnilised nõuded on määratud Majandus- ja Taristuministri määrusega nr. 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” §10 „Nõuded soojusmajanduse arengukavale”. Arengukava koostamist toetab 90% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest.

Kõlleste valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 annab ülevaate linna kaugküttevõrgu soojuse tootmisest ja tarbimisest ning analüüsib erinevaid meetmeid ja tehnoloogiaid, et muuta soojuse tootmine ja tarbimine säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Arengukava on soovitatav iga 5 aasta tagant uuendada.

Soojusmajanduse arengukava eesmärk on koostada Krootuse küla kaugküttepiirkonna jätkusuutlik arenguvisioon soojusenergia tootmisel, tagades tarbijatele pikaajaliselt soodsa soojusenergia hinna. Projekti tulemusel valmib Kõlleste valla Krootuse küla võrgupiirkondade soojusmajanduse arengukava.

Arengukava koostasid Energex Energy Experts OÜ eksperdid Enar Kraav ja Viljar Stalkov, ning täiendas ja kinnitas volitatud soojusenergeetikainsener Leo Rummel. Arengukava koostamiseks kasutati Kõlleste Vallavalitsuse ja OÜ Anton Invest saadetud andmeid.

Energex Energy Experts tänab abi ja koostöö eest Kõlleste Vallavalitsuse arendusnõunike Ülo Plaksot ja Piret Rammulit, vallavanemat Andrus Seemet ja OÜ Anton Invest juhatajat Tiit Rammulit ja katlamaja operaatoreid.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 6/55 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Geograafiline asetus

Kõlleste vald on osa Põlva maakonnast. Põlva maakond on kujutatud Joonisel 1.1.1. Põlva maakond asub Kagu-Eestis. Põlva maakond külgneb põhjast ja loodest Tartu maakonnaga, idast ja kagust Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga, lõunast ja edelast Võru maakonnaga ning läänest Valga maakonnaga. Põlva maakonna administratiivne keskus on vallasisene linn Põlva. Lisaks on maakonnas veel üks vallasisene linn – Räpina, seitse alevikku ja 255 küla. Põlva linn asub Tallinnast 231 km ja Tartust 49 km kaugusel [1].

Nii rahvaarvult kui ka pindalalt on Põlva maakond Eestis tagantpoolt kolmas. 95% maakonna rahvastikust on eestlased [1].

Joonis 1.1.1. Kõlleste valla asukoht Põlva maakonnas

Kõlleste vald asub Põlva maakonna loodeosas. Idas piirneb territoorium Põlva vallaga, kirdes Vastse-Kuuste vallaga, lõunas Kanepi vallaga, läänes Valgjärve vallaga. Põhjas on Kõlleste vallal ühine piir Tartu maakonna Kambja vallaga. Kõlleste valla suurus on 150,1 km2. Valla halduskeskuseks on Krootuse küla, mis asub Põlva-Ihamaru-Saverna maantee ääres Põlvast 15 km kaugusel. Mööda maanteid mõõdetuna asub Krootuse Tartust 40 km, Tallinnast 227 km ja Riiast 218 km kaugusel. Joonisel 1.1.2 on kujutatud Kõlleste valla piirkonnad [2].

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 7/55 Joonis 1.1.2. Kõlleste vald

1.2. Demograafiline olukord

Kõlleste valla rahvaarv on 2016. aasta andmetel 1022 inimest [1]. Elanike asustustihedus on 6,7 in/km2. Valla territooriumil on 12 küla. Suurimad neist on Krootuse, Ihamaru ning Prangli küla [2]. Kõlleste valla külade rahvaarv on kujutatud Tabelis 1.2.1.

Tabel 1.2.1. Kõlleste valla külade rahvaarv Küla Rahvaarv Küla Rahvaarv Häätaru 23 Prangli 102 Ihamaru 154 Tuulemäe 35 Karaksi 28 Tõdu 30 Karilatsi 76 Veski 71 Krootuse 386 Voorepalu 31 Palutaja 29 Piigaste 49

Tabelis 1.2.2 on Kõlleste valla rahvastikunäitajad.

Tabel 1.2.2. Kõlleste valla rahvastikunäitajad Elanike arv % Põlva maakonnast Kõlleste vald 1022 3,62%

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 8/55 Kõlleste valla loomulik iive on negatiivne, aga mehaanilise iive on olnud alates 2012. aastast positiivne. Kõlleste valla elanike arvu ja selle muutust on kajastatud Tabelis 1.2.3 [1]. Kõlleste valla rahaarv 2016. aastal suurenes. Aga enne seda oli elanikkonna vähenemise põhjusteks madal sündivus ja väljaränne: Viimastel aastatel sündis keskmiselt 9 last aastas, surmade arv on samal ajal 11. [1].

Tabel 1.2.3. Kõlleste valla elanikud Näitaja 2012 2013 2014 2015 2016 Rahvaarv in 1022 1013 1005 1001 1022 Loomulik iive in -2 -16 -20 -2 Mehaaniline iive in 27 8 16 28 Muutus +7,58% -0,88% -0,79% -0,40% +2,10%

Joonis 1.2.1 kujutab Kõlleste valla soolist ja vanuselist arvukust graafiliselt rahvastikupüramiidina. Kõlleste valla sooline struktuur on ebaühtlane – vanemate inimeste osakaal on suurem noortest ja meeste osakaal on märgatavalt suurem naiste omast. Joonisest 1.2.1 lähtub, et vallas elab 542 meest ja 480 naist (53,0 : 47,0%). Kõlleste vallas elab üle Eesti keskmise 20-30 ja 35-79 aastaseid mehi. Naisi vanuses 30-44 on alla Eesti keskmise. Graafikust on näha, et rahvastikupüramiid on hetkel vananev (0-14-aastaste vähesus) [1]. Kokkuvõttes võib prognoosida, et Kõlleste valla elanike demograafiline olukord püsib ühtlasena kuna loomulik iive on negatiivne, aga mehaaniline iive on positiivne.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 9/55 Joonis 1.2.1. Kõlleste valla rahvastikupüramiid

1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord

1.3.1. Tööealised inimesed Tööealiste osakaal Kõlleste valla elanikkonnast on 66,14%, laste ja pensioniealiste osakaal on kokku 33,86%, vastavalt 14,29% ja 19,57%. Tabelis 1.3.1 on esitatud Kõlleste valla koormuskoefitsiendid. Kõlleste valla demograafiline tööturusurve indeks on 63% ehk iga tööturult lahkuja kohta saabub tööturule 0,62 tööealist inimest. Eelneva parameetri illustreerimiseks on Tabel 1.3.2 [1]. Vanusstruktuuri muutumist kajastav ülalpeetavate määr iseloomustab mittetööealiste elanike arvu (vanuses 0-14 ja 65+) suhet tööealiste (vanus 15- 64) arvukusse. Ülalpeetavate määr näitab, mitu mittetööealist inimest on 100 tööealise elaniku kohta - mida väiksem on see suhe, seda väiksem koormus on töötajatel. 2015. aastal on ülalpeetavate määr 51,2%, mis on tasakaalustatud näitaja [1].

Tabel 1.3.1. Kõlleste valla rahvastiku koormuskoefitsiendid (2016) Näitaja Lapsed, 0-15 a Tööealised, 16-64 a Pensioniealised, 65+ a Inimeste arv 146 676 200 Osakaal rahvastikust 14,29% 66,14% 19,57%

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 10/55 Tabel 1.3.2. Kõlleste valla demograafiline tööturusurve indeks 2016. aastal Tööturule sisenevad Tööturult lahkuvad inimesed vanuses 5-14 inimesed vanuses 55-64 Tööturusurve indeks 100 158 0,63

Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Kõlleste vallas on viimase 10 aasta jooksul olnud tööturusurve indeks alla ühe, see kõigub 0,47 ja 0,71 vahel. See tähendab, et valla elanikkond on pigem vanemapoolne ning on võimalus tööjõupuuduse tekkimiseks. Demograafilise tööturusurve indeksi muutust võrreldes varasemate aastatega on kajastatud Tabelis 1.3.2 [1].

Tabel 1.3.3. Demograafilise tööturusurve indeksi muutus (2010-2016) Demograafiline tööturusurve indeks 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Kogu Eesti 0,77 0,75 0,75 0,77 0,79 0,81 0,82 Kõlleste vald 0,60 0,47 0,65 0,62 0,62 0,71 0,63

1.3.2. Palgatöötajad Kõlleste vallas on 2016. aasta seisuga 676 tööealist inimest. Brutotulu saadakse Kõlleste vallas keskmiselt 954,03 eurot kuus. Kõlleste valla palgatöötajate kuu keskmine brutotulu on alates 2007. aastast kasvanud. Palgatöötajate kuu keskmine brutotulu aastate lõikes on esitatud järgnevas Tabelis 1.3.4 [1].

Tabel 1.3.4. Kuu keskmine brutotulu (2012-2015) Näitaja ühik 2012 2013 2014 2015 Põlva maakond EUR 721 728 785 802 Kesk-Eesti EUR 774 826 877 931 Kogu Eesti EUR 844 900 954 1013 Kõlleste vald EUR 824,48 887,93 917,16 954,03

Kõlleste valla palgatöötaja kuu keskmine brutotulu kasv on võrreldes varasemate aastatega olnud stabiilne - keskmiselt 5% aastas. Kõlleste valla inimene teenib kuus ligikaudu 18% rohkem brutotulu kui keskmine Põlva maakonna inimene. Kõlleste valla palgatöötaja brutotulu moodustub 94% kogu Eesti keskmisest brutotulust, kuid arvestades maakonna ja valla geograafilist asendit, siis Kõlleste valla inimene teenib 0,3% rohkem Lõuna-Eesti keskmisest brutotulust [1].

1.3.3. Töötus Kõlleste valda registreeritud töötute hulk 2015. aastal oli 2,8%. Järgnevas Tabelis 1.3.5 on võimalik näha Kõlleste valla registreeritud töötute vähenemist nelja aasta jooksul [1].

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 11/55 Tabel 1.3.5. Kõlleste valla registreeritud töötud Näitaja ühik 2012 2013 2014 2015 Registreeritud töötuid inim 31 27 21 28 Osakaal elanikkonnast 3,03% 2,67% 2,09% 2,80%

1.4. Ettevõtluse olukord Vallas on esindatud mitmesugused tegevusalad. Suurimad ettevõtted vallas on [2]: • AS Krootuse Agro, mille tegevusvaldkondadeks on põllumajandussaaduste tootmine ja müük ning jaekaubandus; • AS Cista, mille tegevusaladeks on lainepapist ja kartongist pakkematerjali tootmine: • AS Paloma Papp, mis tegeleb lainepapi tootmisega. Lisaks tegutsevad Kõlleste vallas: • OÜ Anton Invest – kommunaalmajandus; • OÜ Lühis – elektritööd; • OÜ AAV Teenused; • OÜ Palojärve Puukool – metsaistikute kasvatamine ja müük; • Karaski keskus - puhkemaja turismiteenused; • Käbliku turismitalu – puhkemaja turismiteenused; • Tamme talu pagaritsehh – küpsiste, saiakeste, tortide ning kringlite küpsetamine; • Intsu Talu – köögiviljade ja teiste põllukultuuride kasvatamine • Tiia Külvi Asumäe talu – metsatööd, laualõikus, saematerjali töötlemine, uste, akende ja mööbli tootmine tellimisel.

Lisaks tegutsevad vallas mitmed väikeettevõtjad. Kõlleste valla hea asukoht maanteede suhtes annab võimalusi tööstuse arendamiseks. Suur osa valla töötavast elanikkonnast töötab vallast väljaspool. Tööstusaladena perspektiivsetel aladel Krootusel ja Ihamarus ning endistel põllumajanduslikel tootmisaladel puuduvad ajakohased kommunikatsioonid. Paljud vallas asuvad endised põllumajandushooned ei ole leidnud uut kasutust. 01.01.2014 seisuga on äriregistri andmete kohaselt Kõlleste vallas registreeritud 66 osaühingut ja 4 aktsiaseltsi, füüsilisest isikust ettevõtjaid on registreeritud 52 [2].

1.5. Elamumajanduse olukord Vald soosib igati aktiivsete, haritud ja edumeelsete inimeste elama asumist valda luues võimalused oma elamispinna soetamiseks või ehitamiseks [2]. Selleks: • Välja on töötatud elamuarendamise kava, mis määratleb uuselamute piirkonnad, tihe- ja hajaasustusega piirkonnad. • Uuselamute piirkonnad on eraldatud ja varustatud vajalike infrastruktuuridega. • Renoveeritud on Pärna 3 korterelamu. • Kõik valla maad on leidnud heaperemeheliku omaniku.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 12/55 1.6. Soojusmajanduse olukord Krootuse küla võrgupiirkonnas asub Pärna tn 12 katlamaja, mille külge on ühendatud Pargi tn 3, 4 ja 10, Kooli tn 1, Pärna tn 2, 3, 4, 7, 9 ja 10 ja Krootuse tee 19. Katlamaja on rajatud 2007. aastal, uus kaugküttevõrk on rajatud 2010.-2011. aastal.

1.6.1. Soojuse hind 2016. aasta seisuga on kaugkütte soojuse hind käibemaksuta 51,32 EUR/MWh, mis on soodne võrreldes teiste Eesti kaugküttevõrkudega. Soojuse tootmise ja müümisega tegeleb Krootuse külas OÜ Anton Invest.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 13/55 2. TARBIJAD 2.1. Kaugküttevõrgu tarbijad

Kõlleste valla Krootuse küla kaugküttevõrku on ühendatud 11 hoonet. Tabelis 2.1.1 on kujutatud kaugküttevõrguga ühendatud tarbijad.

Tabel 2.1.1. Soojustarbijate tehniline seisukord Krootuse külas Hoone Ehitatud Tüüp Suletud pindala Eluruumide pindala Kubatuur Aadress a m2 m2 m3 Pargi tn 3 1968 Vallamaja 1001,1 786,0 5211 Pargi tn 4 1968 Hooldekodu 552,4 544,1 3241 Pargi tn 10 1974 KRT-16 1616,7 1028,7 6500 Kooli tn 1 1989 Põhikool 2874,0 2874 14455 Pärna tn 2 KRT-16 1609,3 954,3 5967 Pärna tn 3 1964 KRT-6 535 361,6 1469 Pärna tn 4 1980 KRT-24 2042,1 1452,2 7120 Pärna tn 7 1982 KRT-24 2394,8 1617,5 8338 Pärna tn 9 1985 KRT-24 2173,4 1567,2 8046 Pärna tn 10 1975 Tuletõrje 115,3 115,3 455 Krootuse tee 19 1976 Töökojakompleks 1413,0 1120,0 7533

Kõlleste valla Krootuse küla kaugküttesse ühendatud hoonete tehnilist seisukorda on võimalik hinnata välise vaatluse põhjal, hoonete pildid on Joonistel 2.1.1-2.1.11. Hinnangu andmiseks hoonete seisukorrale konsulteeriti soojusettevõttega OÜ Anton Invest ja Kõlleste Vallavalitsusega. Lisaks sai tehtud küsitlus Krootuse küla kaugküttevõrgus olevate hoonete valdajate hulgas, et uurida tarbijate arvamust hoonete seisukorrast ja suhtumist kaugküttesse. Küsitlusele vastas 3 hoonet.

Pargi tn 3 hoones asub vallamaja. Hoone on väliselt soojustatud. Hoonele on paigaldatud soojussõlm.

Pargi tn 4 hoones on hooldekodu, mis on väliselt soojustatud. Hoonele on lisatud soojussõlm.

Joonis 2.1.1. Pargi tn 3 Joonis 2.1.2. Pargi tn 4

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 14/55 Pargi tn 10 on 16 korteriga maja. Hoonel on soojustatud otsaseinad. Väikest kokkuhoidu on lisaks veel andnud akende vahetus.

Kooli tn 1 hoones asub Krootuse Põhikool. Kool on renoveeritud. Hoonele on paigaldatud soojussõlm.

Joonis 2.1.3. Pargi tn 10 Joonis 2.1.4. Kooli tn 1

Pärna tn 2 on 16 korteriga hoone. Hoone on väliselt soojustamata. Väikest kokkuhoidu on andnud akende ja uste vahetus. Hoonele on paigaldatud soojussõlm.

Pärna tn 3 hoonele on paigaldatud soojussõlm. Antud hoonet on soojustatud. Renoveerimise käigus on korda tehtud otsaseinad, fassaad, katus ja pööning ning põrand ja kelder. 100% akendest on vahetatud kaasaegsete plastakende vastu. Miinusena tuuakse välja see, et hoones on puudulik õhuvahetus. Elanike arvates kaugküte õigustab ennast ja on jõukohane. Hoone ei plaani taotleda toetust hoone renoveerimiseks, kuid kaalutakse soojustagastusega ventilatsiooni lisamist.

Joonis 2.1.5. Pärna tn 2 Joonis 2.1.6. Pärna tn 3

Pärna tn 4 on 24 korteriga kortermaja, mille välisfassaad on soojustamata. Hoonele on paigaldatud soojussõlm.

Pärna tn 7 hoonel on olemas soojussõlm, mis on kujutatud Joonisel 2.1.12. Antud hoonele on väljastatud 2012. aastal energiamärgis D. Küsitluse käigus vastati, et hoones on ebapiisav soojustus ja ebaühtlane temperatuur. Lisaks on hoones liialt külmad põrandad ja puhub sisse

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 15/55 külma õhku. Hoonet otsaseinu ja fassaadi ei ole soojustatud, lisaks ei ole soojustatud põrandaid ja katust. Väikest kokkuhoidu on andnud akende vahetus, mida on tehtud 50% majast. Elanike arvates kaugküte ei õigusta ennast, kuna hind on liialt kallis ja hoone on ikkagi külm. Alternatiivina on mõeldud majale enda katla panekule. Peetakse võimalikuks taotleda toetust KredEx-ist hoone renoveerimiseks. Renoveerimise käigust soovitakse korda teha otsaseinad ja fassaad.

Joonis 2.1.7. Pärna tn 4 Joonis 2.1.8. Pärna tn 7

Pärna tn 9 hoonele on paigaldatud soojussõlm, mis on kujutatud Joonisel 2.1.13. Küsimustikule vastanud inimesed leiavad, et hoonel on ebapiisav soojustus ja seepärast on tubades ebaühtlane temperatuur. Lisaks on hoones puudulik õhuvahetus ja põrandad on liialt külmad. Lisa soojusallikana kasutatakse elektripuhureid. Hoonet ei ole soojustatud, aga väikest kokkuhoidu on andnud akende vahetus. Antud hoonele on väljastatud 2012. aastal energiamärgis D. Elanikud leiavad, et kaugküte õigustab ennast ja ei plaanita sellest loobumist, aga tuuakse välja, et hind on liialt kõrge. Tegelik probleem on tõenäoliselt tasakaalustamata hoonesisene torustik, mille pärast on vee läbivool suur. Elanikud peavad tõenäoliseks taotleda toetust KredEx-ist, et renoveerida maja otsaseinad, fassaad, katus ja lisada soojustagastusega ventilatsioon.

Pärna tn 10 hoone on kohandatud vabatahtlikele tuletõrjujatele. Hoone on soojustamata.

Joonis 2.1.9. Pärna tn 9 Joonis 2.1.10. Pärna tn 10

Kõlleste tee 19 hoones asub Agro töökoda. Antud hoonele ei ole paigaldatud soojussõlme.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 16/55 Joonis 2.1.11. Kõlleste tee 19

Joonis 2.1.12. Pärna tn 7 soojussõlm Joonis 2.1.13. Pärna tn 9 soojussõlm

Kõlleste valla Krootuse küla kaugkütte tarbijate kokkuvõte: • üks kortermaja on renoveeritud; • vallale kuuluvad hooned on renoveeritud; • 82% kaugküttevõrgu hoonetel on paigaldatud soojussõlmed; • renoveerimata majadel on väikest energiasäästu andnud akende ja uste vahetused.

2.2. Soojuse tarbimine

Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbijate tegelik soojuse tarbimine on kujutatud Tabelis 2.2.1, mis on mõõdetud soojusettevõtte OÜ Anton Invest poolt. Lisaks on Tabelis 2.1.1 elimineeritud erinevate aastate välisõhu temperatuuride kõikumise mõju ja tarbimine on viidud üle võrreldavale normaalaasta tarbimisele, mis võtab arvesse erinevate perioodide pikaajalise väliskliima [3].

Kõlleste valla Krootuse küla suurimad soojustarbijad kortermajades on Pärna tn 4 ja 7. Valla asutustest kõige suurema tarbimisega on põhikool. Kortermajade soojustarbimine on vastavalt 309 MWh ja 343 MWh. Kooli soojustarbimine on 410 MWh. Soojustarbimistes on märgata väikeseid kõikumisi. Kõikumised soojuse tarbimises sõltuvad peamiselt hoonete seisukorrast ja välisõhu temperatuurist.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 17/55 Tabel 2.2.1. Kõlleste valla Krootuse küla tegelik ja normaalaasta soojuse tarbimine (MWh) Hoone Tegelik hetkeseis Normaalaasta Aadress 2013 2014 2015 Keskmine 2013 2014 2015 Keskmine Pargi tn 3 118 110 149 126 129 132 153 138 Kooli tn 1 351 371 391 371 384 443 403 410 Pargi tn 4 88 64 72 75 98 77 74 83 Pärna tn 9 260 225 270 251 286 269 278 277 Pargi tn 10 175 164 189 176 192 195 196 195 Pärna tn 7 316 275 342 311 348 328 354 343 Pärna tn 4 278 254 309 280 306 303 319 309 Pärna tn 2 211 176 204 197 233 210 210 218 Tuletõrje 23 17 15 18 25 20 16 21 Pärna tn 3 21 35 44 33 22 42 45 36 Krootuse tee 19 0 0 13 4 0 0 17 17 KOKKU 1 840 1 691 1 998 1 843 2 022 2 019 2 065 2 047

Püsivalt madal tarbimine on olnud Pärna tn 3 hoonel. Madal tarbimine on tingitud hoone heast seisukorras, mis on saavutatud renoveerimise käigus. Madal tarbimine on veel Pargi tn 4 hoonel. Tarbimised jäävad vahemikku 36-83 MWh.

Joonisel 2.2.1 on kujutatud Kõlleste valla Krootuse küla soojuse tarbimine. Joonisele on lisatud Kõlleste valla kraadpäevade telg. Tänu sellele on võimalik võrrelda lühiajalise ja pikaajalise perioodi keskmise väliskliima erinevust. Normaalaasta ja tegeliku tarbimise vahe näitab kui suur on väliskliima mõju tarbimisele. Viimase kolme aasta kliima on olnud soojem, kui pikaajalise perioodi keskmine väliskliima, seega tarbimine on vähenenud [3]. Joonisel on märgatav väike normaalaasta tarbimise kasv 2015. aastal. See tulenes sellest, et kaugküttevõrguga ühendati Krootuse tee 19 hoone.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 18/55 2 500 4 000

3 500 2 000

h 3 000 d W C M

°

, 2 500

1 500 , e d n i a

2 000 v m i e b ä r

1 000 p a t 1 500 d s a u a j r o

1 000 K o 500 S 500

0 0 2014 2015 2016 Keskmine Tegelik Normaalaasta Kraadpäevad Normaalaasta

Joonis 2.2.1. Krootuse küla soojuste tarbimine

Joonisel 2.2.3 on Krootuse küla kaugkütte normaalaasta koormusgraafik. Koormusgraafiku koostamisel on arvestatud lühiajalise -22 °C välisõhutemperatuuriga.

1 200

1 000 W k

, 800 s u m

r 600 o o k

s 400 u j o o

S 200

0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 4 6 9 0 2 5 6 8 2 4 5 0 2 3 5 7 8 3 4 7 9 0 3 6 1 2 3 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 3 Kütteperiood, öp

Küte Soojuskadu Joonis 2.2.2 Kõlleste valla Krootuse küla kütteperioodi soojusvõimsus

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 19/55 Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 arengukava soojusmajanduse küla Krootuse valla Kõlleste küla Krootuse algus. maikuu ja lõpp septembrikuu onkujutatud eluruumidekohta pindala arvestatuna eritarbimine Tabelis on külm või soe kui sellest, olenevalt erineda vältel aastate natukene võib mis maini, 20. septembrist 21. ehk päeva 242 märgitud on kütteperiood küla kW.Krootuse 1203 seega tippkoormus on kaugküttevõrguga kW.Koos 113 on kW. 1090 soojuskadu Kaugküttevõrgu välisõhutemperatuuril ekstreemum arvutuslikul Jooniselt KOKKU Krootusetee 19 Pärnatn3 Tuletõrje Pärnatn2 Pärnatn4 Pärnatn7 Pargitn10 Pärnatn9 Pargitn4 Koolitn1 Pargitn3 Aadress Hoone

Joonis Joonis Soojuskoormus, kW 1 000 1 200 2.2.3 200 400 600 800 2.2.3 0 n nh, e õlse vla Kots üa avtsi ojsõmu on soojusvõimsus arvutuslik küla Krootuse valla Kõlleste et näha, on Tabel 1 . Kõlleste valla Krootuse valla . Kõlleste (normaalaastale kaugküttekoormusgraafik küla 11 277 83 410 138 MWh Tarbimine 2 17 36 21 218 309 343 195

047 21

2.2.2 31 41

. Krootuse küla energiatarve kohta ruumidepindala 51 61 71 177 152 143 176 kWh/m Pindala energiatarve 162 15 100 178 228 213 212 189 81 91 101 2 a Küte 111 121 Kütteperiood, öp taandatult) 131 141 Soojuskadu 151 161 171 181 191 31 2 25 45 36 43 41 30 34 26 28 27 kWh/m energiatarveKubatuuri 201 211 221

3 231 a 241 251 261

2.2.2 271 281

. 291 301 311 321 899 3 17 9 96 137 152 86 123 37 180 60 kW Võimsus 331 341

20 351

/ 361 55 Krootuse küla elamute normaalaastale taandatud soojuse eritarbimine eluruumi pindala kohta jääb vahemikku 100-228 kWh/m2a. Arvutustesse ei võta Krootuse tee 19 hoonet, kuna hoone alles liius kaugküttevõrguga ja seepärast ei ole piisavalt andmeid, et teha täpseid arvutusi. Krootuse küla keskmine soojuse tarbimine on 179 kWh/m2a. Arvutuste tegemisel on arvestatud hoone eluruumide pindalaga, kui Ehitisregistris ei ole kirjas köetavat pindala. Eluruumide pindala kasutamisel saab täpsemad energiatarbe tulemused, kui suletud pindala kasutamisel.

Kõige suurem soojuse eritarbimine eluruumi pindala kohta on Pärna tn 2, 228 kWh/m2. Lisaks on kõrge soojuse eritarbimine pindala kohta Pärna tn 4 ja 7 ning Pargi tn 10. Nimetatud hoonetel on soovitatav planeerida hoone renoveerimist.

Krootuse küla elamute kubatuuriline soojuse tarbimine jääb vahemikku 25-45 kWh/m3a. Krootuse küla keskmine soojuse tarbimine on 34 kWh/m3a, mis on nõukogudeaegsetele hoonetele iseloomulik, kuid natukene kõrgem keskmisest, võrreldes Eesti suuremates kaugküttevõrkudes olevate hoonetega. Kõik hooned, mille energiatarve ületab 30 kWh/m3a, peaks kaaluma renoveerimist. Hästi soojustatud ja automaatikaga renoveeritud hoone võib saavutada energiatarbe 20 kWh/m3a.

Kõige suurem soojuse kubatuuriline tarbimine on Pargi tn 4 ja 6 ning Tuletõrjehoonel. Nimetatud hoonetel on soovitatav planeerida hoone renoveerimist.

Tabeli 2.2.2 andmed on esitatud graafiliselt Joonisel 2.2.4.

250 230 215 215 200 191 178 179 180 a

2 154

m 144 / 150 h W

k 101

, 100 e n i m i 50 b r a t i 4 r e

0 e 1 9 0 4 e 9 3 4 7 2 3 j

s r 1 1 n n n n n n n n u õ t t t t t t t t j n t e

i t i i l e o e a a a a a l g g i t o o r r n n n n n u g r r r r r o r e a a T S ä ä ä ä ä a s K P P P P P P P u P t o o r K

Soojuse eritarbimine kWh/m2a Keskmine Joonis 2.2.4. Krootuse küla tarbijate energiatarbimine

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 21/55 Keskmist palka teeniv (771,75 EUR neto) Kõlleste valla tarbija kulutab igakuiselt kuni 8% sissetulekust soojusele. Üksikule tööealisele on kümnendik palgast päris suur kulutus. Vanaduspensioni (335 EUR neto) saav pensionär kulutab igakuiselt kuni 18% pensionist soojusele. Üksikule pensionärile võib selline kulutus olla liiga suur. Suured kulutused soojusele on tingitud soojustamata hoonetest.

Kõlleste küla hoonete soojuse energiatarbe analüüs kokkuvõtvalt: • Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbijate keskmine soojuse energiatarve on 179 kWh/m2a; • Kõige paremas seisukorras Kõlleste vallas Krootuse külas on Pärna tn 3; • Pärna tn 2, 4 ja 7 on võrreldes teiste hoonetega kõige kehvemas seisukorras; • Kõik hooned, mis ületavad soojuse energiatarvet 30 kWh/m3a või/ja 150 kWh/m2a, vajaks täiendavat soojustamist või hoone täielikku renoveerimist, kuni saavutatakse soojuse energiatarve alla 120 kWh/m2a; • Madalenergia hoone põhimõtetel renoveerimisel on võimalik saavutada hoone energiatarve vähemalt 80-100 kWh/m2a.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 22/55 3. TOOTMINE 3.1. Tootmise tehniline olukord

Kõlleste valla Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbijaid varustab soojusega OÜ Anton Investile kuuluv katlamaja. Katlamaja asub Pärna tn 12 krundil. Uus katlamaja ehitati 2007. aastal. Katlamaja ehitati vanasse hoonesse. Katlamaja on kujutatud Joonisel 3.1.1. OÜ Anton Investi põhitegevusalaks on soojuse tootmine, jaotamine ja müük.

Joonis 3.1.1. Krootuse katlamaja

Katlamajas paiknevad üks hakkpuidul töötav katel ja üks halupuidul töötav katel. Põhikateldeks on hakkpuidul töötav ORIONS-2HS katel, võimsusega 1000 kW. Põhikatel on kujutatud Joonistel 3.1.2. Reservkatlaks on halupuidul töötav LUK300, võimsusega 300 kW. Reservkatel on kujutatud Joonistel 3.1.3. OÜ Anton Invest andmed on kujutatud Tabelis 3.1.1.

Tabel 3.1.1. Kõlleste küla katlamaja andmed Parameeter Katel 1 Katel 3 Prioriteet Põhikoormus Reserv Katelseade ORIONS-2HS LUK300 Katla vanus 2007 2007 Võimsus 1000 kW 300 kW Kütus Hakkpuit Halupuit

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 23/55 Joonis 3.1.2. ORIONS-2HS Joonis 3.1.3. LUK300

Krootuse katlamaja on rahuldavas töökorras. Katlamaja juures oleks vaja kivikorsten vahetada välja kaasaegse metallkorstna vastu. Hetkel korstna konstruktsioon laguneb. Põhikatlale tuleks rajada automaatne tuhaärastussüsteem. Lisada oleks soovitatav automaatika anduri paigaldus, et vältida kütuse liigset pealeandmist peale elektrikatkestust. Reservkatlale oleks soovitatav ehitada hakkpuidu põletamise eelkolle ja lisaks täisautomaatne kütuseetteanne, et kütust ei peaks käsitsi sisestama.

Katelde eluiga on pikendanud korrapärased hooldus- ja remonttööd. Hakkpuidu katelt puhastatakse ja hooldatakse iga nädal. Viimasel aastal on katla kolle näidanud väsimuse märke ja vajab lähiajal kapitaalremonti.

3.2. Katlamaja kütusemajandus

Katlamaja kütuseladu asub kõrvalruumis. Kütuseladu on kujutatud Joonisel 5.1.1. Kütuseladu ja katlamaja on ühendatud kütusekonveieriga. Hakkpuit tuuakse saeveskist. Kütuseladu mahutab umbes 100-200 m3 hakkpuitu. Hakkpuidu hind käibemaksuta on 9,31 EUR/MWh.

Joonis 3.2.1. Kütuseladu Joonis 3.2.2. Kütuse etteanne

Katlad on 10 aastat vana ja baaskoormuskatla aastane keskmine kasutegur on 81%. Konkurentsiamet peab nõuetekohaseks katla kasuteguriks katla tehnilises passis antud väärtust, mis ORIONS-2HS puhul on üle 82%. Uue katlamaja ehitamisel peab olema uutel seadmetel kasutegur üle 85% ja see tehniline nõue on määratud Konkurentsiameti poolt.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 24/55 Kokkuvõtvalt võib öelda, et Kõlleste valla Krootuse küla katlamaja ja selle katlad on töökorras.

Tabel 3.2.1. Krootuse katlamaja kütusemajandus Parameeter ühik 2 014 2 015 2 016 NA* Soojuse toodang MWh 2 102 1 935 2 353 2 368 Soojuse tarbimine MWh 1 840 1 691 1 998 2 057 Põhikatla kütusekulu m3/a 3 189 2 760 3 920 3 624 Reservkatla kütusekulu m3/a 0 0 0 0 Primaarenergia MWh 2 551 2 208 3 136 2 899 Võrgu soojuskadu MWh 262 244 355 311 Kütusekulu soojuskadudele m3/a 397 348 592 475 Soojusekadude maksumus EUR/a 0 0 665 534 Võrgu kasutegur 87,6% 87,4% 84,9% 86,9% Suhteline soojuskadu 12,4% 12,6% 15,1% 13,1% Katelde keskmine kasutegur 82,4% 87,6% 75,0% 81,7% Kaugkütte kasutegur 72,1% 76,6% 63,7% 71,0% *NA – normaalaasta

3.2.1. Soojusenergia hind 2016. aasta seisuga on kaugkütte soojuse piirhind käibemaksuta 51,32 EUR/MWh. Konkurentsiameti poolse arvutusmetoodikaga arvutatuna on Krootuse küla võrgupiirkonna soojuse hind Tabelis 5.6.1. Antud arvutus lähtub tegelikest kuludest, kuid olgu märgitud, et Konkurentsiamet piirhinna määramisel ei aktsepteeri suuri võrgukadusid ja madalat katlamaja kasutegurit, vaid võtab arvutuse aluseks enda poolt määratud miinimumväärtused.

Konkurentsiameti lubatud väärtuste järgi ei tohiks 2016/17. majandusaastal keskmiselt olla trassikadu üle 15% ning kasutegur soojuse tootmisel tahkekütusest alla 80%.

Tabel 3.2.2 Kõlleste valla Krootuse küla katlamaja kulutused Krootuse küla katlamaja kulutused, EUR/MWh Tegelik Muutuvkulud 27,3 Tegevuskulud 14,5 Kapitalikulu 3 Põhjendatud tulukus 6,5 Soojuse hind, EUR/MWh 51,3

Tabelist 3.2.1 järeldub, et püsikulu moodustab sellest 24 EUR/MWh (47%) ning muutuvkulu 27,3 EUR/MWh (53%).

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 25/55 3.3. Keskkonnakaitse

25.11.2015 vastu võetud ja alates 20.12.2018 jõustuv Euroopa Liidu keskmise suurusega põletusjaamade direktiiv 2015/2193 seab piirmäärad uute 1-50 MW sisendvõimsusega katlamajade heitmetele. Alates 2025 hakkavad samad piirmäärad kehtima 5-50 MW ja alates 2030 1-5 MW sisendvõimsusega olemasolevate põletusjaamade heitmetele. Nõuded tahke biomassi, muu tahkekütuse, vedelkütuse, vedelgaasi ja maagaasi korral on toodud Tabelis 3.3.1 [4]. Tuleb kontrollida, kas tänased katlad vastavad uutele normidele või tuleb välja vahetada või rajada kulukad puhastusseadmed aastaks 2030, mil hakkavad kehtima uued karmid heitmenormid ka olemasolevatele seadmetele 1-5 MW kütuse sisendvõimsusega katlamajades.

Tabel 3.3.1. Heitmelimiidid keskmise suurusega põletusjaamadele alates 20.12.2018 Heitmed Tahke biomass Muu tahkekütus Vedelkütus Vedelgaas Maagaas 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 mg/Nm3 MW MW MW MW MW MW MW MW MW MW

SO2 200 200 1100 400 350 350 - - - -

NOx 650 650 650 650 650 650 200 200 250 250 Tolm 50 30 50 30 50 30 - - - -

Hetkel Krootuse katlaajas olevad katlad, ORIONS-2HS nimivõimsusega 1000 kW, ja reservkatel LUK300, nimivõimsusega 300 kW, ületavad kokku 1 MW sisendvõimsuse piiri, ning sel juhul rakenduvad uued heitmenormid Krootuse katlamajale 2030 aastast.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 26/55 4. KAUGKÜTTEVÕRK 4.1. Kaugküttevõrgu tehniline seisukord

Kõlleste vallas Krootuse külas osutab kaugkütte teenust OÜ Anton Invest. Krootuse küla kaugküttepiirkonna visand on kujutatud Joonisel 4.1.1, punase joonega on kujutatud kaugküttevõrgus paiknevad torud. Lisas 2 on kujutatud kaugküttevõrk blokkdiagrammina.

Joonis 4.1.1. Kõlleste valla Krootuse küla kaugküttevõrk

Tabelis 4.1.1 on näidatud Krootuse kaugküttevõrgu tehniline seisukord.

Kaugküttevõrgu pikkus Krootuse külas on 2x1379 meetrit. Kogu kaugküttevõrk on välja vahetatud 2010.-2011. aastal. Remonttööde käigus paigaldati eelisoleeritud teras- ja plasttorud. Plasttorudega on kõik DN50 ja DN63 torulõigud.

Kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel on arvestatud soojuse tarbimise vähenemisega. Mõningate torulõikude liinitakistused on hetkel üle 100 Pa/m, kuid tegemist on lühikeste ühendustega, seega ei tekita need torulõigud väga suurt summaarset rõhukadu. Tarbijate energiasäästumeetmete rakendumisel väheneb ka liinitakistus ja elektrienergia kulu pumpamisele.

Krootuse külas 0 °C välisõhutemperatuuril oli kaugküttevõrgu temperatuurigraafik 57/47 °C. Üldjuhul on temperatuuride vahe dT=10 °C, kuid madalamatel välisõhutemperatuuridel on katlamaja ja kaugküttevõrk projekteeritud töötama ka dT=20 °C peal. Temperatuurigraafikut tõstmata muutuks soojuskandja kiirus torustikus, põhjustades suurt rõhukadu.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 27/55 Tabel 4.1.1. Krootuse kaugküttevõrgu tehniline seisukord Lõik/Hoone Materjal Läbimõõt Pikkus Võimsus Vooluhulk Kiirus Liinitakistus DN m kW m3/h m/s Pa/m 3 – Kooli tn 1 Eelisol. plast 63 135 207 9,06 0,68 67 3 – Pärna tn 9 Eelisol. plast 50 5 150 6,54 0,78 204 2 – 3 Eelisol. teras 80 36 357 15,60 0,81 70 2 – Pärna tn 7 Eelisol. plast 50 5 183 8,02 0,95 300 1 – 2 Eelisol. teras 100 40 540 23,62 0,73 53 1 – Katlamaja Eelisol. teras 150 62 1 090 47,45 0,65 26 1 – 4 Eelisol. teras 100 38 550 23,83 0,73 55 4 – 5 Eelisol. teras 80 55 315 13,78 0,72 68 5 – Pärna tn 4 Eelisol. plast 50 14 169 7,38 0,88 193 5 – Pärna tn 2 Eelisol. plast 50 10 146 6,40 0,76 150 Pärna tn 2 – Eelisol. teras 40 120 31 1,36 0,26 19 Pärna tn 3 4- 6 Eelisol. teras 100 38 235 10,05 0,31 9 6 – Vana KM Eelisol. teras 100 2,7 14 0,39 0,01 0 6 – 7 Eelisol. teras 80 108 221 9,65 0,50 29 7 – Krootuse tn Eelisol. teras 40 15 3 0,13 0,03 0 19 7 – Pargi tn 3 Eelisol. teras 80 369 218 9,52 0,49 29 Pargi tn 3 – 8 Eelisol. plast 63 28 147 6,42 0,48 34 8 – Pargi tn 4 Eelisol. plast 50 160 42 1,84 0,22 11 8 -Pargi tn 10 Eelisol. plast 50 138 105 4,58 0,55 57 KOKKU 1 379 1 090 48

4.2. Kaugküttevõrgu analüüs

Tänaseks renoveeritud kaugküttevõrgu soojuskadu on 311 MWh. Peamine soojus eraldub magistraaltorudest, mis on kõige pikemad ja läbimõõdult suurimad. Konkurentsiameti poolt määratud tehnilistest nõuetest lähtuvalt peab olema trassikadu alla 15% alates 2017. aastast ja hetkeseisuga on Krootusel see nõue täidetud. Kaugküttevõrgu aasta keskmine suhteline soojuskadu 2016. aastal oli 13,1%.

Tabelis 4.2.1 on Krootuse küla kaugküttepiirkonna analüüsi tulemused. Krootuse küla kaugküttepiirkonna tarbimiskoormus on normaalaastal 2,12 MWh/m, mis on üle jätkusuutliku soojusvõrgu miinimum tarbimiskoormuse 1 MWh/m (soojuse tarbimine kaugküttetorustiku jooksva meetri kohta).

Madalama pealevoolu temperatuuri kasutamine vähendab suhtelist soojuskadu, kuid temperatuuri vähendamine ei ole lihtne, sest see nõuab tarbija soojusvarustussüsteemide vahetust või rekonstrueerimist.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 28/55 Tabel 4.2.1. Krootuse küla kaugküttevõrgu analüüs Võrguarvutus ühik 2 014 2 015 2 016 NA* Soojuse toodang MWh 2 102 1 935 2 353 2 368 Soojuse tarbimine MWh 1 840 1 691 1 998 2 057 Soojuskadu MWh 262 244 355 311 Suhteline soojuskadu 12,4% 12,6% 15,1% 13,1% Võrgu kasutegur 87,6% 87,4% 84,9% 86,9% Torustiku kogupikkus m 2 757 2 757 2 757 2 757 Torupaaride pikkus m 1 379 1 379 1 379 1 379 Torustiku kogupindala m2 657 657 657 657 Torustiku maht m3 13,9 13,9 13,9 13,9 Torustiku keskmine diameeter m 76 76 76 76 Tarbimiskoormus MWh/m 1,33 1,23 1,45 1,49 Soojusvõrgu soojuskadu MWh/m 0,09 0,09 0,13 0,11 Mahuline soojuskadu MWh/m3 19 18 26 21 Soojusläbikandetegur W/m2K 1,23 1,15 1,68 1,35 *NA – normaalaasta

Soojusläbikandetegur iseloomustab kaugküttevõrgu ja selle soojusisolatsiooni efektiivsust. Mida väiksem on soojusläbikandetegur, seda efektiivsem on torude soojusisolatsioon.

Tabelis 4.2.2 on tüüpiliste Rootsi kaugküttevõrkude soojusläbikandetegurid, et võrrelda neid Krootuse küla kaugküttevõrgu tehnilise hetkeseisukorraga [5].

Tabel 4.2.2. Kaugküttevõrkude soojusläbikandetegurite võrdlus Kaugküttevõrk Soojusläbikandetegur, W/m2K Keskmine kaugküttevõrk 0,8–1,0 Rekonstrueeritud kaugküttevõrk 0,5–0,6 Hõreda asutusega kaugküttevõrk 1,3–2,2 Hõreda asutusega kaugküttevõrk twin torudega 0,9–1,3 Krootuse küla kaugküttevõrk (normaalaasta) 1,35

Krootuse küla kaugküttevõrgu soojusläbikandetegur on suurem Rootsi keskmisest kaugküttevõrgu näitajast ning sarnaneb kõige rohkem renoveeritud hõreda asutusega kaugküttevõrgule.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 29/55 5. ANALÜÜS 5.1. Soojuse tootmishind

5.1.1. Katlamaja lahendus Tabelis 5.1.1 ja Joonisel 5.1.1 on toodud erinevate kütustega soojuse tootmise hinnad 5000 töötunni korral, mis on optimaalne töötundide arv baaskoormuskatlale. Baaskoormuse katel peab töötama nimivõimsusel võimalikult suurel töötundide arvul, et tagada madal püsi- ja muutuvkulu. Madalamal kui 80% nimivõimsusel töötamine mõjub halvendavalt katla efektiivsusele. Seega tuleb valida katla võimsus selliselt, et katel töötaks terve kütteperioodi vältel nimivõimsusel või selle läheduses. Võrdluse mõttes on kõigi kütuste soojuse hind toodud käibemaksuta nii koos kui ilma 50% investeerimistoetuseta.

Tabel 5.1.1. Soojuse tootmishind uute tootmisseadmete rajamisel Kütus Ühik Puiduhake Puidupellet Turvas Põlevkiviõli Maagaas Kulu Toetus 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% Püsikulu EUR/MWh 11 5 4 2 11 5 2 1 2 1 Muutuvkulu EUR/MWh 21 21 45 45 21 21 56 56 59 59 KOKKU EUR/MWh 32 26 50 48 32 26 59 58 62 61

70

60

h 50 W M / 40 R U

E 30

, d

n 20 i h e

s 10 u j o

o 0

S 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust Puiduhake Puidupellet Turvas Põlevkiviõli Maagaas

Soojuse tootmisseadmed

Püsikulu Muutuvkulu Joonis 5.1.1. Soojuse tootmishind uute tootmisseadmete rajamisel

Tänapäevane soojuse tootmise süsteem koosneb tahkekütusel baaskoormuse katlast ja vedel- või gaaskütusel reserv- ja tippkoormusekatlast, et tõsta tarbijatele soojuse teenuse pakkumise varustuskindlust. Eelnevast lähtub, et baaskoormuse katmiseks on kõige mõistlikum rajada hakkpuidu katel. Hakkpuit on eelistatud maksumuse, keskkonnamõjude ja toetusevõimaluse poolest. Võrreldes halupuiduga on hakkpuiduga kütuse etteanne paremini automatiseeritav.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 30/55 Lisaks on vajalik rajada reserv- ja tippkoormuskatel, mis peaks suutma baaskoormuse katla avarii korral ka kõige külmemal päeval kogu soojuse toodangu katma. Reservkatla olemasoluga on võimalik teostada kiireid hooldus- ja avariitöid baaskoormuskatlal ilma soojusetootmist peatamata. Tippkoormusekatlas võiks kasutada kohalikku vedelkütust – põlevkiviõli või kavandada see puhtale importkütusele - LPG-le. Nii põlevkiviõli kui LPG puhul on vajalik lisaks katlale ka mahuti.

5.1.2. Lokaalsed lahendused Tabelis 5.1.2 on esitatud lokaalsete kütteallikate soojuse tootmishinna võrdlus eeldusel, et tootmisseade suudab katta ka tippkoormuse – seega seade saab 2400 töötundi aastas. Investeeringu-, hooldus- ja muutuvkulud on kogutud erinevatest avalikest allikatest. Et muuta need seadmed võrreldavaks, on halupuidukatla puhul arvestatud kütjate kuluga 30 000 EUR/a.

Soojuse tootmishinna võrdlusel peab arvestama, et üksiku tootmisseadme lahenduse korral ei saa tootmisseade koormatud 5000 tundi nimivõimsusele arvestatuna ning varustuskindlus ei ole sama kaugküttega, kus kasutatakse eraldi iseseisvaid baaskoormuse ja tippkoormuse seadmeid.

Tabel 5.1.2. Soojuse tootmishind uute lokaalsete tootmisseadmete rajamisel Kulu, EUR/MWh Halupuit Pellet Soojuspump Maasoojuspump Elektriradiaator Püsikulu 23 10 20 39 5 Muutuvkulu 31 54 57 40 104 KOKKU 54 64 77 79 109

120

h 100 W M / 80 R U E

, 60 d n i h

e 40 s u j

o 20 o S 0 Halupuit Pelletikatel Õhksoojuspump Maasoojuspump Radiaator Soojuse tootmisseade

Püsikulu Muutuvkulu Joonis 5.1.2. Soojuse tootmishind uute lokaalsete tootmisseadmete rajamisel

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 31/55 Lokaalne halupuidu katel pakub näiliselt konkurentsivõimelist hinda võrreldes tänapäevase kaugkütte hinnaga. Lokaalse halupuidu katla rajamisel on arvestatud katlakütjate kuluga, sest tegemist on mitte automatiseeritava katlaga. Lokaalkatelde lahendused ei taga kaugküttega võrreldavat mugavust. Lokaalkatlad vajavad iganädalast hooldust, et säiliks katla efektiivsus ja eluiga. Halupuidu katel vajab katlakütja kohalolekut ning hoonesisese kütuselao puudumisel peab katlakütja manuaalselt transportima kütust. Pelletikatel vajab graanulkütuse punkrit, mis peab perioodiliseks täitmiseks olema paigaldatud katlaruumi lähedusse. Lisaks on nii halupuidu kui ka pelletikatlal soovitatav rajada akumulatsioonipaak, et katel saaks madalamatel koormustel töötada tsükliliselt ja tänu sellele suurema võimsuse ja kasuteguriga. Akumulatsioonipaagi vajadus tõstab investeeringute mahtu ning vajab suuremat katlaruumi pinda.

Õhksoojuspumba kasutamine hoonetes ei taga mugavat sisekliimat kõikides korteri ruumides ning stabiilse sisetemperatuuri säilitamiseks kulutatakse rohkem elektrienergiat.

Maasoojuspumba lahendus on rahaliselt kõige kallim ning töömahukam. Maasoojuspump vajab torustiku paigaldamisel mahukat pindala, millega võivad kaasneda keskkonnakaitselised probleemid. Maasoojuspumba efektiivsus on suurim renoveeritud hoonetes, kus soojusvarustuseks kasutatakse madalatemperatuurilist põrandakütet. Madalatemperatuurilist soojuskandjat on võimalik rakendada ainult uue ehituse või täieliku renoveerimise korral. Viimase meetodi rakendamiseks on KredEx-i renoveerimistoetused.

5.2. Paralleeltarbimine

Paralleeltarbimiseks nimetatakse olukorda kaugküttevõrgus, kus tarbija tarbib soojust ka teistest lokaalsetest allikatest [6].

Kaugkütteseaduse kohaselt [7]: • Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi kui kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras; • Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele tarbida ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojust.

Kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojus, tuuleenergia ja sellest muundatud soojus, maasoojus ja sellest muundatud soojus, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojus.

Kaugkütteseaduse kohaselt saab järeldada, et soojusetootmine ja paralleeltarbimine lokaalsete kateldega ja õhksoojuspumpadega ei ole üldjuhul kaugküttepiirkonnas lubatud.

Paralleeltarbimise mõjud kaugküttepiirkonnas:

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 32/55 • Paralleeltarbimine vähendab kaugküttevõrgus müüdud soojuse mahtu ning tõstab kaugküttevõrgu tootja ja tarbija kulutusi soojusele; • Paralleeltarbimisega kasvab soojuse hind tarbijatele; • Paralleeltarbimine soojuspumpadega suurendab elektri tarbimist ja elektri tootmise ressursikulu; • Soojuse tootjal on kohustus tagada kaugküttevõrgu temperatuurigraafik ja vooluhulgad, kuid soojuse tarbimise vähenemisega suureneb kaugküttevõrgu soojuskadu; • Suurem soojuskadu põhjustab kütusekulu suurenemist ning primaarenergia raiskamist; • Lokaalkatelde paigaldamine suurendab majadevahelist õhusaastet. Kaugkütte eesmärk on vähendada õhusaastet ja hajutada heitmed suurema ala peale, et hoida saasteainete kontsentratsioon madalam. • Kaugkütte katlamaja keskkonnaheitmete nõuded on rangemad ja kontrollitud võrreldes lokaalsete kateldega.

5.3. Energiasäästumeetmed

Hoonete renoveerimisel tuleb energiatõhusus ja hea sisekliima tagada mõistlike lahenduste abil [8]. Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbijate energiasäästu potentsiaal on suur. Kui võtta hoonete eesmärgiks alandada soojuse tarbimine 120 kWh/(m2a), siis suurem energiasäästu potentsiaal on Pärna tn 7 – tarbimine väheneks 153 MWh. Kõigil hoonetel tasub mõelda energiaauditi tegemisele, et leida hoone suurimad soojuskaod ja seejärel planeerida nende eemaldamist.

Energiatõhususe miinimumnõudeid peavad järgima Tabelis 5.3.1 esitatud hooned. Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarv ei tohi hoonete puhul ületada järgmist piirväärtust. Energiatõhusus arv sisaldab kogu hoone energiakasutust – soojust ja elektrienergiat [9].

Tabel 5.3.1. Energiatõhususarvu miinimumnõuded erinevatel hoone tüüpidele Hoone Energiatõhusususarv, kWh/(m2a) väikeelamu 210 korterelamu 180 büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 210 ärihoone 270 aavalik hoone 250 kaubandushoone ja terminal 280 haridushoone 200 koolieelne lasteasutus 240 tervishoiuhoone 460

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 33/55 Keskmiselt kasutab korterelamu elektrienergiat 30 kWh/(m2a) ehk soojuse tarbimise komponent energiatõhususarvus peab jääma alla 150 kWh/(m2a), et saavutada energiatõhususe miinimumnõue [9]. Kehtivate rekonstrueerimistoetuse saamise reeglite järgi tuleb: • 40% toetuse saamiseks saavutada energiatõhususklass „C“ (energiatõhususarv ETA<150 kWh/(m2a)) ja tagada korteri kõigis ruumides mehaanilise ventilatsiooniga pidev ettenähtud õhuvahetus. • 25% toetuse saamiseks peab korterelamu saavutama energiatõhususarvu klassi „D“ (energiatõhususarv ETA<180 kWh/(m2a)). • 15% toetuse saamiseks on eeldatav energiatõhusklass „E“ (energiatõhususarv ETA<200 kWh/(m2a)). Energiatõhususarv sisaldab nii soojuse kui elektrienergia tarbimist [8].

Täies mahus renoveerimine, isegi 40% toetusega, on kulukas. Ligikaudne maksumus varasemate hoonete kogemuste põhjal on 160-250 EUR/m2, mis toetusega on 128-160 EUR/m2. Hinnad sõltuvad hoone tehnilisest seisukorrast enne renoveerimist. Tabelis 5.3.2 on renoveerimise kulutused koos toetusega [3]. Tabelis 5.3.3 on energiasäästumeetmete efektiivsus [3].

Tabel 5.3.2. Energiasäästumeetmete kulu, et saada 40% KredEx-i toetust Energiasäästumeede Ligikaudne maksumus EUR/m2 Katuse soojustamine 15 Fassaadi soojustamine 49 Rõdude renoveerimine ja klaaspiirded 18 Küttesüsteemi ja soojussõlme renoveerimine 37 Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem 37 Küttekulude jaotussüsteemi paigaldamine 4

Tabel 5.3.3. Energiasäästumeetmete efektiivsus Energiasäästumeede Soojuse sääst kWh/m2 Automatiseeritud soojussõlm 17 Püstikute reguleerimine 20 Termostaatventiilid küttekehadele 11 Vee tsirkulatsiooni korrastamine 6 Tsirkulatsioonitorude soojustamine 4 Akende tihendamine 25 Välisuste asendamine 3 Välisvuukide tihendamine 10 Välisseinte lisasoojustamine 8 Katuse soojustamine 10

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 34/55 Renoveerimise kaalumisel tuleb hinnata ka tarbijate maksevõimet. Varasemalt toetusega renoveeritud hoonete kogemusel on peale renoveerimist 10 aastat laenu tagasimakse ja remondifond kuus 0,8–1,5 EUR/m2 [9]. Seega on oluline koostada energiaaudit, et planeerida hoone renoveerimist. Üldjuhul on võimalik saavutada märkimisväärne sääst lihtsatest meetmetest nagu: • akende tihendamine ja vahetus kahe- või kolmekordse klaaspaketi vastu; • hüdrauliliselt stabiilne küttesüsteem, mis on varustatud termostaat- ja liiniseadeventiilidega; • soojussõlme automaatika seadistamine.

Hoone katuse või välisseinade soojustamisel pidada meeles, et tuleb säilitada hoone loomulik ventilatsioon või paigaldada sissepuhke- või väljatõmbeventilatsioon, et tagada ruumides piisav õhuvahetus ja õhukvaliteet [8].

Üldjoontes annab 40% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass „C” energiatõhususe nõuetele vastavaks ruumide küttenergia säästu keskmiselt 65% ja tarnitud energia (soojus + elekter) säästu keskmiselt 50% [3]. Rekonstrueerimistööde jaoks korteriühistule võetud laenu tõttu elanike kommunaalarve üldjuhul ei suurene, sest kommunaalkuludelt säästetud raha on sama suur kui igakuine laenumakse.

Tabelis 5.3.4 on esitatud SWOT analüüs hoone renoveerimisest.

Tabel 5.3.4. Krootuse küla hoonete renoveerimise SWOT analüüs Tugevused Nõrkused 1. Soojuse tarbimise alanemine; 1. Soojuse hinna tõus; 2. Hoone energiatõhususe tõus. 2. Laenukoormus; 2.1 Motivatsiooni puudus; 2.2 Korteriühistu ühismeelsuse saavutamatus. Võimalused Ohud 1. Kulutused soojusele vähenevad (tarbimine 1. Soojuse tarbimine ei vähene soovitud tasemele; alaneb rohkem kui hind tõuseb); 2. Maksejõuetus; 2. Hoone väärtus tõuseb. 2.1. Elanike arvu kahanemine ja väljaränne.

Teeme eelduse, et tarbijad planeerivad hooneid renoveerida. Tabelis 5.3.5 on eeldatud, et hoone soojuse tarbimine langeb vähemalt 120 kWh/(m2a) peale. Täielikul renoveerimisel koos soojustagastusega ventilatsiooniga väheneb soojuse tarbimine 60-80 kWh/(m2a) peale [3]. Tabelis „Energiasäästu potentsiaal” esitatud 0 MWh on hoonetel, mille soojuse tarbimine on juba madalam kui 120 kWh/(m2a).

Peale renoveerimist on võimalik saavutada Krootuse küla kaugküttevõrgus 703 MWh tarbimise vähenemine ehk soojuse tarbimine kaugküttest väheneks 1354 MWh peale (energiasäästu potentsiaal 34%). Energiasäästumeetmete rakendamisel väheneks

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 35/55 soojuskoormus 311 kW võrra. Uueks tippkoormuseks oleks 593 kW. Renoveerimisest kõige suuremat kasu saavad kortermajad on Pärna tn 2, 4 ja 7.

Tabel 5.3.5. Energiasäästu potentsiaal Tarbimine Võimsus Uus Uus Tarbimise Võimsuse Hoone praegu praegu tarbimine võimsus vähenemine vähenemine Aadress MWh kW MWh kW MWh kW Pargi tn 3 140 60 94 41 -45 -19 Kooli tn 1 415 180 345 150 -70 -31 Pargi tn 4 84 37 65 29 -18 -8 Pärna tn 9 281 123 188 82 -93 -41 Pargi tn 10 197 86 123 54 -73 -33 Pärna tn 7 347 152 194 85 -153 -68 Pärna tn 4 313 137 174 76 -139 -62 Pärna tn 2 220 96 115 50 -105 -47 Tuletõrje 21 9 14 6 -7 -3 Pärna tn 3 37 17 37 19 0 0 Krootuse tee 19 5 2 5 4 0 0 KOKKU 2 057 899 1 354 596 -703 -311

5.4. Sooja tarbevee tootmine

Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbijad ei tarbi sooja tarbevett kaugküttevõrgust, vaid kasutavad elektriboilereid. Elektrienergiaga (elektriboiler) sooja tarbevee tootmisel loetakse tootmise kasuteguriks 100%, kuigi elektriboileril on sarnaselt katlale ja kaugküttevõrgule välisjahtumine ning hooldamata elektriboileri soojusülekandetegur väheneb küttekehale tekkiva katlakiviga.

Tabelis 5.4.1 on elektrienergia teenuse kogumaksumus. Võrguteenuse puhul on arvestatud Elektrilevi põhitariifi. Elektriboileri sooja tarbevee tarbimise hind on käibemaksuta 104,33 EUR/MWh.

Tabel 5.4.1. Elektrienergia kogumaksumuse komponendid (EUR/MWh) Teenus Marginaal Elektriaktsiis Taastuvenergia Võrguteenus Elektrienergia KM-ta EUR/MWh 2,40 4,47 10,40 54,00 33,06 104,33

Sooja tarbevee hinnanguline tarbimine on arvutatud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika” abil [10]. Arvutused Krootuse küla jaoks on tehtud oletusel, et kõik hetkel soojusvõrgus olevad hooned hakkavad tarbima sooja tarbevett. Arvutused põhinevad eeldusel, et üks kortermaja inimene kasutab ööpäevas 50 liitrit vett, arv on võetud mõõduka tarbimise jaoks. Teiseks eelduseks on kütteperiood, mis on 215 päeva ja väljaspool

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 36/55 kütteperioodi on 160 päeva. Lisaks, külma vee temperatuur kütteperioodil on 5 °C ja väljaspool kütteperioodi 8 °C. Tulemused iga potentsiaalse liituja kaupa on kujutatud Tabelis 5.4.2. Tabelis esitatud aastane tarbimine sisaldab kütteperioodi tarbimist.

Tabel 5.4.2. Sooja tarbevee hinnanguline tarbimine Hoone Aastane tarbimine Keskmine võimsus Kütteperioodi tarbimine Aadress MWh/a kW MWh/a Pargi tn 3 32 4 21 Kooli tn 1 116 13 78 Pargi tn 4 22 3 15 Pärna tn 9 64 7 42 Pargi tn 10 42 5 28 Pärna tn 7 66 7 44 Pärna tn 4 59 7 39 Pärna tn 2 39 4 26 Tuletõrje 5 1 3 Pärna tn 3 15 2 10 Krootuse tee 19 45 5 30 KOKKU 503 57 336

Tabelist selgub, et sooja tarbevee aastane tarbimine oleks 503 MWh/a. 503 MWh/a tähendab, et keskmiselt üks korter tarbib kuus kuni 4 m3 sooja vett. 336 MWh/a soojust sooja veena tarbitaks kütteperioodi ajal.

Sooja tarbevee aastane keskmine võimsus on 58 kW. See tähendab, et sooja tarbevee kuluefektiivseks tootmiseks peale kütteperioodi lõppemist on vajalik katel maksimaalse võimsusega 192 kW, mida on võimalik reguleerida 30% võimsusele nimivõimsusest. Täna selline katel puudub.

Sooja tarbevee tootmist ei ole võimalik alustada enne kui tarbijad on teinud vajalikud investeeringud ja muudatused hoone soojussõlmes ja torustikus. Köetava hoone soojussõlme ja torustiku uuendamine, tasakaalustamine ja automatiseerimine tagaks: • parema hoonesisese sisekliima – väldiks ala- ja ülekütmist; • madalamad küttekulutused – energiasäästlik ja automatiseeritud soojuse väljastamine; • sooja tarbevee tootmise.

On vägagi tõenäoline, et kõik Krootuse küla tarbijad ei alusta soojussõlmede ja hoonesiseste torustike rekonstrueerimisega üheaegselt ning aastaringne sooja tarbevee tootmine sellisel juhul tähendaks suurt suhtelist soojuskadu ning kulutusi elektrienergiale. Seetõttu on kõige

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 37/55 kuluefektiivsem lahendus alustada sooja tarbevee tootmist kütteperioodi ajal. Suvisel ajal jätkavad tarbijad sooja vee tootmist elektriboileritega. Sooja tarbevee tootmine kütteperioodil: • tõstab katla soojuskoormust ja kasutegurit; • vähendab kaugküttehinda tarbimise suurenemisega; • võrreldes elektrienergiaga on võimalik säästa kuni 63 EUR/MWh ehk 3,7 EUR/m3 (kaugküttehind on poole odavam elektrienergia hinnast); • tõstab tarbijate mugavust.

5.4.1. Sooja tarbevee tasuvus erinevatest allikatest

Käesolevas peatükis võrdleme sooja tarbevee tootmise tasuvust kolmest allikast: iga korteri elektriboileriga, päikesepaneelidega ja kaugküttevõrgust ostmisel.

Päikeseenergia kasutamisel tarbevee soojendamiseks on oluline salvestamine, mis tõstab maksumust. Lihtsustatud reegel sooja tarbevee tootmiseks on [11]: • vähemalt 1 m2 suurune kollektor inimese kohta; • vähemalt 80 l salvesti inimese kohta.

Päikeseenergia kasutamisel kogu soojuse maksumuse määrab ära investeeringumaksumus ehk kogu kulu on püsikulu. Tabelis 5.4.3 on toodud eeldused sooja vee tootmise tasuvuse arvutuseks Krootuse küla Pärna tn 9 24-korterilise maja näitel.

Tabel 5.4.3. Eeldused Pärna tn 9 sooja vee tootmise alternatiivide tasuvusarvutusele Maja sooja vee torustik ja Päikesepaneelid, salvestus, STV tarve soojussõlm sõlm ja torustik aastas STV tarve suvel EUR EUR/MWh EUR EUR/MWh MWh MWh 9000 12 40000 55 64 21

Tabelis 5.4.4 on esitatud alternatiivide majanduslik võrdlus sooja vee tootmisel.

Tabelist järeldub, et tänase kaugküttehinna juures majanduslikult kõige mõistlikum on korteriühistul hakata ostma kogu soe vesi kaugküttevõrgust. 9000 EUR suurune investeering majasisese torustiku ja sooja vee soojussõlme rajamisele teenib ennast tagasi juba 3,5 aastaga.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 38/55 Tabel 5.4.4. Soojuse tootmise maksumus erinevatest allikatest Päikesepaneelid, Kogu soe Päikese-paneelid salvestus ja vesi Hetkeseis, ja salvestus kaugküte (kogu kaugküttest elektriboiler (asendatud osas) soe vesi) Olemasolev soojuse hind, EUR/MWh 104 104 51 51 Uue tootmisseadme kapitalikulu, EUR/MWh 0 55 55 0 Maja sooja vee torustik ja soojussõlm, EUR/MWh 0 0 0 12 KOKKU, EUR/MWh 104 86 89 64 Lihttasuvusaeg, a 35,2 42,3 3,5

5.5. Keskkonnaaspekt soojuse tootmisel

Lisaks hinna erinevusele on elektriboileritega sooja tarbevee tootmisel ka erinev keskkonnamõju. Tarbitud energia erineb saamisviisi järgi. Arvestades energiakandjate kaalumistegureid, saab arvutada hinnangulise tarnitud energia energiatõhususe. Kaalumisteguritega võetakse arvesse tarnitud energia muundamiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju [12]. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuetes § 9. „Energiakandjate kaalumistegurid” on kirjas [13]: 1. taastuvtoormel põhinev kütus (puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud turvas ja turbabrikett) − 0,75; 2. kaugküte − 0,9; 3. vedelkütus (kütteõli ja vedelgaas) − 1,0; 4. maagaas − 1,0; 5. tahke fossiilkütus (kivisüsi ja muu selline kütus) − 1,0; 6. turvas ja turbabrikett − 1,0; 7. elekter − 2,0.

Kaugkütte kaalumistegurite uurimustöö soovituste kohaselt on otstarbekas kaugkütte kaalumistegurit arvutada lähtudes kaugküttevõrgus soojuse tootmiseks kasutatavatest kütustest ning tehnoloogiatest. Lisaks on soovitatud taastuvkütused eristada muundatud (brikett, pellet) ning väärindamata (küttepuit, saepuru, hakkpuit) puitkütusteks. Muundatud puitkütuse kasutamisel kasutada kaalumistegurit 0,75 ning väärindamata kütusel 0,2 [12]. Krootuse küla kaugküttevõrgu kaalumistegurid ja arvutuse eeldused on toodud Tabelis 5.4.1.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 39/55 Tabel 5.5.1. Krootuse küla kaugküttevõrgu kaalumistegur Kaugkütte kaalumistegur ühik 2013 2014 2015 Hakkpuit MWh 2 551 2 208 3 136 Põlevkiviõli MWh 0 0 0 Toodetud soojus MWh 2 551 2 208 3 136 Müüdud soojus MWh 1 840 1 691 1 998 Kaalumistegur 0,28 0,26 0,31

Krootuse küla kaugküttevõrgu keskmine kaalumistegur on 0,31, mis on sarnane väärindamata kütusele. Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbijate keskmine soojuse tarbimine on 187 MWh. Tabelis 5.5.2 on esitatud keskmise soojuse tarbimise primaarenergia kasutus erinevate kütuste kasutamisel. Lisaks kaalumistegurile on oluline arvestada ka tootmise metoodikat ja selle kasutegurit.

Tabel 5.5.2. Primaarenergia kasutuse arvutus kaalumisteguritega Kütus Kaalumistegur Kasutegur Kordaja Primaarenergia - % - MWh Väärindamata puitkütus 0,2 86% 0,23 43 Väärindatud puitkütus 0,75 86% 0,87 163 Vedelkütus 1 91% 1,10 206 Maagaas 1 94% 1,06 199 Tahke fossiilkütus 1 86% 1,16 217 Turvas 1 86% 1,16 217 Soojuspump 2 200% 1,00 187 Elekter 2 100% 2,00 374 Kaugküte 0,31 71% 0,44 83

Tabelist järeldub, et kuna praeguse Krootuse küla kaugküttevõrgu tehnilise seiskorra tõttu toimub tootmine madala kasuteguriga, siis väikekateldes väärindamata (halupuit ja hakkpuit) on primaarenergia kasutuse järgi hetkel kaugküttest keskkonnasõbralikum.

Väärindamata puitkütuste kasutamine on küll kõige väiksema primaarenergia kuluga, kuid halupuidu kasutamine ei ole täielikult automatiseeritav ning mugavaim lahendus ning põhjustab rohkem lokaalseid heitmeid, kuna kaugküttekatlamajal on puhastusseadmed, mida kohalikul katlal enamasti ei ole.

5.6. Potentsiaalsed uued tarbijad

Krootuse küla uuteks potentsiaalseteks liitujateks kaugküttevõrguga võiks pidada Pargi tn 6 ja 8 ja Pärna tn 6. Joonisel 5.6.1-5.6.3 on esitatud potentsiaalsete tarbijate hooned. Tabelis 5.6.1-5.6.2 on esitatud potentsiaalsete tarbijate andmed.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 40/55 Tabel 5.6.1. Potentsiaalsete soojustarbijate tehniline seisukord Krootuse külas Hoone Ehitatud Tüüp Hoone pindala Kasutatav pindala Kubatuur Aadress a m2 m2 m3 Pargi tn 6 1965 KRT-12 846,0 511,9 2976 Pargi tn 8 1965 KRT-12 794,8 495,9 3041 Pärna tn 8 1960 KRT-4 251,5 193,8 1000

Joonis 5.6.1. Pargi tn 6 Joonis 5.6.2. Pargi tn 8

Joonis 5.6.3. Pärna tn 8

Kõikidel hoonetel on ehitisregistris märgitud kütteallikaks tahke energiaallikas – ahi, kamin või pliit. Kaugküttevõrguga liitumisel väheneks Krootuse elamurajoonide vaheline tahkete ja mittetäielikult põlenud osakeste hulk hingatavas õhus, mis on põhjustatud ebaefektiivsetest põletusseadmetest ning madalatest korstnatest.

Tabel 5.6.2. Potentsiaalsete tarbijate tarbimisandmed Hoone Tarbimine Võimsus Trassi pikkus Tarbimiskoormus Aadress MWh kW m MWh/m Pargi tn 6 92 40 27(63) 3,4 (1,46) Pargi tn 8 89 38 36 2,47 Pargi tn 6 ja 8 koos 181 78 63 2,87 Pärna tn 8 35 15 26 1,34 KOKKU 216 93 89 2,42

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 41/55 Kui kõik potentsiaalsed tarbijad lisada võrku, suureneks tarbimine ligikaudu 216 MWh võrra ja soojuskoormus kasvaks 93 kW võrra.

Tabelis 5.6.3 on esitatud samade hoonete samad näitajad, mis Tabelis 5.6.2 juhul, kui potentsiaalsed tarbijad rakendavad energiasäästumeetmeid.

Tabel 5.6.3. Potentsiaalsete tarbijate tarbimisandmed peale energiasäästumeetmeid Hoone Tarbimine Võimsus Trassi pikkus Tarbimiskoormus Aadress MWh kW m MWh/m Pargi tn 6 ja 8 121 53 63 1,92 Pärna tn 8 23 10 26 0,88 KOKKU 144 63 89 1,60

Tabelist järeldub, et Pärna tn 8 renoveerimisel langeb tarbimiskoormus alla 1 MWh/m, kuid sooja tarbevee tarbimise puhul oleks see üle 1 MWh/m ehk see hoone oleks jätkuvalt potentsiaalne uus tarbija. Kaugküttevõrguga liitmisel võib arvestada ka sotsiaalmajanduslikku aspekti, milles vallal võiks olla huvi pakkuda kõikidele Krootuse küla kaugküttevõrgu lähistel paiknevatele kortermajadele soojust.

Potentsiaalsetest tarbijatest on välja jäetud Keldrimäe 6, 8 ja 10, sest antud hooned on kaugküttevõrgust liiga kaugel ja väikse tarbimisega, et nende liitmine oleks põhjendatud. Tabelis 5.6.4 on esitatud andmed Keldrimäe hoonete kohta.

Keldrimäe hoonete liitmise teeb keerukaks olemasoleva võrgu paiknemine ning kaugus. Pärna tn 2 hoones olev DN50 toru on hetkel koos Pärna tn 3 koormatud selliselt, et täiendavate hoonete lisamine võib tippkoormuse ajal põhjustada võrgus probleeme – ebapiisav soojuse läbilaskevõime ja rõhukaod. Pärna 8 hoone juurest liitmine tähendab pikemat maad ning selline lahendus vajab kooskõlastamist kinnistu omanikega. Pärna tn 2 – Pärna tn 3 lõiku võib lisada täiendava ühenduse vaid juhul, kui mõlemad hooned rakendavad energiasäästumeetmeid.

Tabel 5.6.4. Keldrimäe hoonete andmed Hoone Kubatuur Tarbimine Võimsus Trassi pikkus Tarbimiskoorm us Aadress m3 MWh kW m MWh/m Keldrimäe 10 900 27 12 60 0,45 Keldrimäe 8 900 27 12 105 (45) Keldrimäe 6 1 136 34 15 143 (38) KOKKU 2 936 88 39 143 0,61

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 42/55 Keldrimäe hoonete liitmisel on potentsiaalne tarbimine liialt madal ehitatava kaugküttetrassi suhtes. Lisaks on probleemiks see, et kõigis Keldrimäe hoonetes ei elata kogu aeg sees. Keldrimäe 10 on hetkeseisuga täiesti tühjalt seisev hoone.

5.6.1. Kaugküttevõrk Joonisel 5.6.4 on sinise joonega kujutatud potentsiaalsete tarbijate liitmise võimalus Krootuse küla kaugküttevõrgus.

Joonis 5.6.4. Krootuse küla kaugküttevõrk koos potentsiaalsete tarbijatega

Tabelis 5.6.5 on esitatud kaugküttevõrgu parameetrid potentsiaalsete liitujatega arvestamisel ja tarbijate energiasäästumeetmete rakendumisel väheneva soojusvõimsuse mõju kaugküttevõrgule.

Tabeli 5.6.5 päises esitatud lühendid on järgmise tähendusega: D – toru läbimõõt; L – torulõigu pikkus; N – torulõigul ülekantav soojusvõimsus; Q – soojuskandja vooluhulk torulõigul; v - soojuskandja keskmine kiirus torulõigus; R – torulõigu liinitakistus ehk rõhukadu ühe meetri kohta.

Potentsiaalsete tarbijate liitmisel tarbitav soojusvõimsus on piisavalt väike, et see ei tekitaks võrgus soojuse läbilaskevõime probleeme.

Tabelist järeldub, et hetkel rekonstrueeritud kaugküttevõrgu jaoks on torude läbimõõtude valimisel arvestanud soojusvõimsuse vähenemisega ning kaugküttevõrgu liinitakistus on kõikidel lõikudel alla 80 Pa/m ning kiirused ei ületa 1 m/s.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 43/55 Tabel 5.6.5. Krootuse kaugküttevõrk peale energiasäästumeetmeid ja koos potentsiaalsete liitujatega Hoone D L N Q v R Maksumus DN m kW m3/h m/s Pa/m EUR 3 – Kooli tn 1 63 135 150 6,56 0,49 37 3 – Pärna tn 9 50 5 82 3,59 0,43 65 2 – 3 80 36 232 10,15 0,53 32 2 – Pärna tn 7 50 5 85 3,72 0,44 70 1 – 2 100 40 317 13,87 0,43 20 1 – Katlamaja 150 62 659 28,83 0,40 10 1 – 4 100 38 342 14,96 0,46 23 4 – 5 80 55 145 6,34 0,33 16 5 – Pärna tn 4 50 14 76 3,33 0,40 44 5 – Pärna tn 2 50 10 69 3,02 0,36 37 Pärna tn 2 – Pärna tn 3 40 120 19 0,83 0,16 8 4- 6 100 38 197 8,62 0,27 7 6 – Vana KM 100 3 6 0,26 0,01 0 6 – 7 80 108 191 8,36 0,43 22 7 – Pärna tn 8 25 26 10 0,44 0,19 20 3 900 7 – Krootuse tn 19 40 15 4 0,18 0,03 1 7 – Pargi tn 3 80 369 177 7,74 0,40 20 Pargi tn 3 – 8 63 28 136 5,95 0,44 30 8 – Pargi tn 4 50 160 29 1,27 0,15 6 8 – Pargi 8 50 36 53 2,32 0,28 17 7 758 8 – Pargi 6 40 27 27 1,18 0,22 15 5 400 8 -Pargi tn 10 50 138 54 2,36 0,28 17 1 468 659 28,83 0,40 17 058

Kaugküttevõrguga liitmisel on oluline, et potentsiaalsed liitujad rekonstrueeriksid enda hoonesisese küttesüsteemi ja torustiku. Kompaktsed valmis soojussõlmed maksavad olenevalt soojusvaheti suurusest 2800-3800 EUR. Koos torustikuga on sõltuvalt maja suurusest hinnanguline maksumus 8000-10 000 EUR. Hinnangulised hinnad on esitatud käibemaksuta.

Lisaks hoonesisestele maksumustele lisandub liitumise maksumus, mille eelarve koostab soojusettevõte. Kolme potentsiaalse hoone liitmise maksumus on hinnanguliselt 17 000 EUR.

Soojusettevõttel on võimalus pakkuda teatud soodustusi või toetusi kui hoone elanikud ei ole nõus ise kõiki kulutusi katma, sest lisatarbijate liitmine on tema huvides. Võimalus on toetada näiteks 50% maksumuse osas soojussõlme soetamist.

5.7. Soojuse salvestamine akumulatsioonipaagiga

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 44/55 Käesolevale arengukavale üks seatud eesmärke on analüüsida kuni 6 m3 akumulatsioonipaagi potentsiaali Krootuse küla kaugküttevõrgus. Joonisel 5.7.1 on esitatud Krootuse kaugküttevõrgu päevase tarbimise vooluhulk. Ilma tunniandmeteta on raske hinnata akumulatsioonipaagi mõttekust, kuid jooniselt on siiski näha, et päevased kogused on üle 6 m3. Hetkel on kaugkütevõrgus koos katlaga 16,9 m3 vett.

6 m3 akumulatsioonipaak salvestaks Krootuse kaugküttevõrgu parameetrite juures arvutuslikult 137 kWh ehk 494 MJ energiat. Katla koormust võimaldaks see tõsta 137 kW.

Akumulatsioonipaagi eesmärk oleks võimaldada katlal töötada perioodiliselt, sellega tõsta koos katla võimsusega kasutegurit ning võimaldada katlaoperaatoritel olemasolevat katelt hooldada. Antud eesmärgi saavutamiseks on 6 m3 vee maht liialt väikene. Pikemas perspektiivis on majanduslikult otsatarbekam soetada uus katel.

60,0

50,0

40,0 h / 3 m

,

k 30,0 l u h u l

o 20,0 o V 10,0

0,0 1 5 9 3 7 1 5 9 3 7 1 5 9 3 7 1 5 9 3 7 1 5 9 3 7 1 5 1 2 4 5 7 8 9 1 2 4 5 6 8 9 1 2 3 5 6 8 9 0 2 3 5 6 1 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 Vooluhulk Joonis 5.7.1. Krootuse kaugküttevõrgu päevase tarbimise vooluhulk

Vee faasimuutuseta salvestamisel võib arvestada järgnevaid rusikareegleid: mahuti maht võiks olla 50-70 L/kW soojusvõimsuse kohta ning paagi maksumus on kuni 900 EUR/m3.

5.8. Soojuse tootmise jätkusuutlikkus

Tabelis 5.8.1 on esitatud Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbimine täna ning tulevikus, kui tarbijad on hooneid renoveerinud ning tarbimine on vähenenud. Tabelis on lisaks potentsiaalsete tarbijate mõjule lisatud suvise sooja tarbevee tarbimise osa 336 MWh ja 58 kW ning kaugküttevõrgu soojuskadu. Tabelis näidatakse müüdud soojuse kogust.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 45/55 Tabel 5.8.1. Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbimise analüüsi tulemus Tarbijatele müüdud soojuse kogus Hetkeseis Tulevik ühik MWh kW MWh kW Hetkeseis 2 057 1 090 1354+336 759+58 Potentsiaalsete tarbijatega 2 272 1 183 1498+336 822+58

Tabelist järeldub, et potentsiaalsete tarbijate liitmisel on oluline käitada halupuidu reservkatelt (300 kW), sest baaskoormuse katla võimsus on 1000 kW, mis ei tagaks tippkoormusel vajalikku soojusvõimsust.

Joonistel 5.8.1-5.8.4 on esitatud Krootuse küla kaugküttevõrgu soojuskoormuse graafikud erinevatel juhtudel.

1 400

1 200

W 1 000 k

, s

u 800 m r o

o 600 k s u j 400 o o

S 200

0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 4 6 9 0 2 5 6 8 2 4 5 0 2 3 5 7 8 3 4 7 9 0 3 6 1 2 3 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 3 Kütteperiood, öp

Küte Soojuskadu Joonis 5.8.1. Krootuse küla kaugküttevõrk koos potentsiaalsete tarbijatega

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 46/55 Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 arengukava soojusmajanduse küla Krootuse valla Kõlleste Joonis

Soojuskoormus, kW Soojuskoormus, kW 5.8.2 1 000 1 200 1 400 1 000 1 200 1 400 200 400 600 800 200 400 600 800 0 0 . Krootuse küla kaugküttevõrgu tarbijateja sooja potentsiaalsete koos tarbimine Joonis 1 1 11 11

5.8.3 21 21 31 31 41 41 . Tuleviku energiasäästumeetmeid soojuskoormus peale 51 51 61 61 71 71 81 81 91 91 STV

101 tootmisegatarbevee 101

Küte 111 111 121 Kütteperiood, öp Kütteperiood, öp 121

131 Küte 131 141 141 Soojuskadu 151 151 161 161 171 Soojuskadu 171 181 181 191 191 201 201 211 211 221 221 231 231 241 251 261 271 281 291 301 311 321 331 341

47 351

/ 361 55 1 400

1 200

W 1 000 k

, s

u 800 m r o

o 600 k s u j 400 o o

S 200

0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 4 6 9 0 2 0 2 3 5 7 8 3 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 2 2 Kütteperiood, öp

STV Küte Soojuskadu Joonis 5.8.4. Soojuskoormus energiasäästumeetmete ja sooja tarbeveega

Arvestades eelnevaid koormusgraafikuid, on vägagi tõenäoline, et 5-10 aasta jooksul on vajalik soetada uus baaskoormuse katel, sest energiatõhususe nõuete (2020+ aasta) tõttu on tarbimine vähenenud sellisele tasemele, et praeguse juba 10 aastat vana 1000 kW võimsusega katel töötab madalatel koormustel ja kasuteguritel.

Tabelis 5.8.2 on esitatud Krootuse küla katlamaja võimsustegur erinevate stsenaariumite korral. Võimsustegur näitab protsendilist osa kütteperioodi ajast, mil katel töötab nimivõimsuse piirkonnas. Lisaks praeguse 1000 kW võimsusega katla võimsustegurile on tabelis esitatud baaskoormuse katla võimsus juhul kui võimsustegur on 1.

Tabel 5.8.2. Krootuse küla katlamaja võimsustegur Katlamaja Soojushulk Võimsustegur (CF) Baaskoormuse katla võimsus ühik MWh/a - (1000 kW) kW (CF=1) kW ( +13%) Hetkeseis 2 057 0,41 411 465 sooja tarbeveega 2057+336 0,48 479 541 potentsiaalsete tarbijatega 2 272 0,45 454 514 sooja tarbeveega 2272+336 0,52 522 589 Energiasäästumeetmed (ESM) 1 354 0,27 271 306 sooja tarbeveega 1354+336 0,34 338 382 potentsiaalsete tarbijatega 1 498 0,30 300 339 sooja tarbeveega 1498+336 0,37 367 414

Võimsusteguri optimeerimine, CF=1 5000 töötunniga, annab minimaalse katla võimsuse tagamaks kütteperioodi baaskoormuse. Katla võimsuse arvutamisel on tabelis esitatud

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 48/55 müüdavale soojushulgale lisatud Krootuse kaugküttevõrgule iseloomulik soojuskadu – 13%. Müüdava soojushulga järgi arvutamine annab tarbijatele odavaima hinna (odavam investeering), kuid baaskoormuse katel peab suutma tagada piisava soojushulga tarbijatele, ületades selleks kaugküttevõrgu soojuskaod. Vastasel juhul on vaja käitada reservkatelt tihedamini, mis toob kaasa kõrgema soojuse hinna kallima kütuse põletamise tõttu.

Arvestades eelnevat on Tabelis 5.8.2 esitatud katelde võimsust võimalik võrrelda Joonistel 5.8.1-5.8.4 esitatud soojusvõimsuse koormusgraafikutega. Baaskoormuse katla soojusvõimsuse vahemik jääb 271-589 kW vahele.

Baaskoormuse katelde valikul on soovitatav jääda tabelis esitatud võimsuste juurde – ümardatult üles lähima tüüpkatla võimsusele, kuid mitte rohkem kui 1,15 korda, sest sellisel juhul läheneb võimsusteguri 0,8 lähedale, mis toob kaasa madalama kasuteguri ning kallima soojuse hinna tarbijatele.

Tippkoormuse ja reservkatla võimsus võiks jääda 800 – 1200 kW vahele, olenevalt, millal investeering tehakse.

Näiteks investeerimine 600 kW võimsusega baaskoormuse katlasse tähendab, et tulevikus töötab katel alla 50% koormuse nimivõimsusest. Vastava investeeringu tegemiseks peab teadma potentsiaalsete tarbijate seisukohti kaugküttevõrguga liitumise osas ning sooja tarbevee võrgust tarbimiseks investeeringute tegemise osas.

Kui kaugküttevõrgu tootmises muudatusi ei tehta ning tarbijad renoveerivad hooneid, siis on odavaim lahendus investeerida 800 kW võimsusega põlevkiviõli reservkatlasse ning olemasolev 300 kW biomassi katel ümber ehitada hakkpuidule.

Olemasolev LUK300 300 kW võimsusega halupuidu katel jääb praeguste tarbimiste juures võimsuslikult väikeseks, kuid energiasäästumeetmete rakendumisel on antud katel võimalik ehitada ümber hakkpuidu katlaks hakkpuidu eelkolde, etteande ja põletiga. Ümberehitamiseks pakkumise võtmisel tuleks arvestada, et uue 300 kW katla investeering on hinnanguliselt 150 000 EUR. Juhul, kui olemasoleva katla kasutusele võtmine on odavam lahendus, on võimalik hoida kaugküttevõrgu püsikulud madalamana.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 49/55 6. KOKKUVÕTE 6.1. Järeldused Kõigi uute tootmisvõimsuste rajamisel ja olemasolevate väljavahetamisel tuleb soojusettevõtjal järgida majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust 21.06.2011 nr 47 „Soojuse ostmise konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika”.

Krootuse küla kaugküttevõrgu säilitamisel tuleb nii soojusettevõttel kui ka vallavalitsusel teha koostööd. Tabelis 6.1.1 on toodud erinevate stsenaariumite mõju Krootuse küla võrgupiirkonna soojuse hinnale.

Tabel 6.1.1. Erinevate stsenaariumite mõju Krootuse küla võrgupiirkonna soojuse hinnale Püsikulu Muutuvkulu KOKKU Toetus 0% 50% 0% 50% Hetkeseis 24 27 51 Katlamaja rekonstrueerimine 39 39 39 32 69 51 Potentsiaalsete tarbijate lisamine 23 22 28 51 50 Sooja tarbevee (STV) tootmine 21 28 49 Potentsiaalsed tarbijad ja STV 19 28 47 Energiasäästumeetmete (ESM) mõju 40 17 57 ESM ja STV 22 28 50

6.2. Krootuse küla võrgupiirkond

1. Krootuse küla võrgupiirkonda käitab OÜ Anton Invest; 2. Kaugküttevõrgu soojuse müügihind on 51,32 EUR/MWh käibemaksuta; 3. Kaugküttevõrku on ühendatud 11 tarbijat; 4. Soojuse normaalaasta tarbimine Krootuse küla kaugküttevõrgus on 2047 MWh/a; 5. Krootuse küla kaugküttevõrgus olevate hoonete keskmine eluruumide soojuse energiatarve on 162 kWh/m2a; 6. Krootuse küla katlamajas asub ORIONS-2HS hakkpuidu baaskoormuse katel, nimivõimsusega 1000 kW ning LUK-300 halupuidu reservkatel, nimivõimsusega 300 kW. Katlad on paigaldatud 2007. aastal; 7. Katlamajas töötava hakkpuidu katla keskmine kasutegur on 81,7%; 8. Krootuse küla kaugküttevõrgu suhteline soojuskadu on 13,1%. Suhteline soojuskadu suureneb tarbimise vähenemisega. Absoluutne soojuskadu on 311 MWh; 9. Kaugküttevõrgu pikkus on 2x1379 meetrit. Kaugküttevõrk koosneb 100% eelisoleeritud plast- ja terastorudest; 10. Kaugküttevõrgu normaalaasta soojusvõrgu koormus on 2,12 MWh/m, mis ületab jätkusuutliku soojusvõrgu miinimumi 1 MWh/m. 11. Potentsiaalsete tarbijate liitmiseks on vaja kaugküttevõrku suurendada 89 meetri võrra. Selle maksumuseks on hinnanguliselt 17 000 EUR.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 50/55 12. Potentsiaalsete tarbijate lisamisel on võimalik suurendada kaugküttevõrgu tippkoormust 93 kW ja tarbimist 216 MWh. 13. Sooja tarbevee tootmine muutub võimalikuks ainult juhul, kui tarbijate hooned rekonstrueeritakse võimalusega tarbida sooja tarbevett. 14. 24-korterilise maja (Pärna tn 9) näitel on majasisese sooja vee torustiku ja sooja vee sõlme rajamise lihttasuvusaeg korteriühistule 3,5 aastat võrreldes tänase lahendusega, kus kasutatakse elektriboilereid. 15. Uue baaskoormuse katla soojusvõimsus võiks hinnangulisel jääda 271-589 kW vahele.

6.3. Ettepanekud 1. Omavalitsusel jagada infot KredEx-i renoveerimistoetuse kohta kaugküttevõrgus olevatele renoveerimata hoonetele, et vähendada soojustarbimist ja inimeste rahalisi kulutusi soojusele ning võimaldada teha uued investeeringud kaugküttevõrku vastavalt juba vähenenud soojustarbimisele; 2. Soojusettevõttel ehitada kaugküttevõrk potentsiaalsete tarbijateni ja taotleda selle jaoks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 50% toetust; 3. Tarbijatel kõikides hoonetes kontrollida soojussõlme automaatikat, tasakaalustusventiilide ja termoventiilide tööd korterites. Automatiseeritud soojussõlm, korras ning tasakaalustatud majasisene torustik ja termostaatventiilide kasutus tagavad märgatavat energiasäästu tarbimises. Eelnevalt mainitud energiasäästumeetmed on kõige kuluefektiivsemad ja lühikese tasuvusajaga; 4. Tagada Krootuse küla ja OÜ Anton Invest koostöö uute tarbijate liitmisel kaugküttevõrku. 5. Uurida võimalust alustada sooja tarbevee tootmist Krootuse küla kaugküttevõrgus enne hoonete renoveerimise projekte, et leevendada soojuse tarbimise vähenemist. 6. Vältida katlamaja rekonstrueerimisel katla soojusvõimsuse üledimensioneerimist, kooskõlastades tarbijate hoonete renoveerimise plaanid sooja tootjaga. 7. Rekonstrueeritud kaugküttevõrk on kõige odavam soojuse tootmisviis. Tarbijatele tuleb selgitada paralleeltarbimise, lokaalsete seadmete (soojuspump) mõju soojuse tootmishinnale kaugküttevõrgus, et vältida paralleeltarbimise kasvu kaugküttevõrgus hoonete renoveerimisel.

6.4. Tegevuskava

Tabelis 6.4.1 on Krootuse küla kaugküttevõrgu soovituslikud tegevused.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 51/55 Tabel 6.4.1. Kõlleste valla soovituslik tegevuskava Tegevus Vastutaja Aeg Vallavalitsusel tutvustada soojusmajanduse arengukava Vallavalitsus 2017 korteriühistutele ja elanikele.

Kõlleste vallal kutsuda KredEx-i spetsialistid tutvustama Vallavalitsus 2017 korteriühistutele energiamärgiste, energiaauditite ja majade soojustamisega kaasnevat kasu ning KredEx-i poolt selleks pakutavaid toetuseid.

Tarbijatel hooneid renoveerida nii, et nad vastaksid hoonete Elanikud 2017 energiatõhususe miinimumnõuetele ja tänu sellele vähendada hoonete kulu küttele.

Energiasäästumeetmete rakendamist alustada majadele Elanikud 2017 soojussõlmede automaatika, tasakaalustus- ja termostaatventiilide kontrollimisega või nende puudumisel paigaldusega.

Pidada läbirääkimisi uute potentsiaalsete tarbijatega. OÜ Anton Invest 2017

Korraldada koosolek kaugkütte tarbijate vahel, et pidada Vallavalitsus 2017 läbirääkimisi võimaliku sooja tarbevee tootmise osas kütteperioodil.

Katlamaja katlad rekonstrueerida peatüki 5.8 analüüsi kohaselt. OÜ Anton Invest <2020 Vältida liialt suuri investeeringuid katla üledimensioneerimisega.

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 52/55 KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti Statistika, Põlva maakond, Kõlleste vald - Piirkondlik portree Eestist, 2016, http://www.stat.ee/ppe (23.01.2017) 2. Kõlleste Vallavalitsus, Kõlleste valla arengukava aastateks 2014-2018, 2014, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4071/1201/4015/MÄÄRUS-%20LISA%20Arengukava %202014%20-2018%202.pdf# (28.02.2017) 3. Sihtasutus KredEx, KredEx, 2016, http://www.kredex.ee/ (23.01.2017) 4. EUR-Lex, Directive (EU) 2015/2193 of the European Parliament and of the Council of 25 November 2015 on the limitation of emissions of certain pollutants into the air from medium combustion plants, 2016, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/? uri=CELEX%3A32015L2193 (23.01.2017) 5. Frederiksen, S. Werner, S, District Heating And Cooling, Studentlitteratur AB, 2013 6. Tallinna Tehnikaülikool, Soojuse paralleeltarbimise mõju kaugküttesüsteemile, 2016, http://epha.ee/images/docs/Osa_2._Soojuse_paralleeltarbimise_mju_kaugkttessteemile_26 _04_16.pdf (10.01.2017) 7. Riigi Teataja, Kaugkütteseadus, 2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/13349182?leiaKehtiv (10.01.2017) 8. Sihtasutus KredEx, Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused, 2015, https://www.riigiteataja.ee/akt/124032015002 (23.01.2017) 9. Riigi Teataja, Hoone energiatõhususe miinimumnõuded, 2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/105062015015 (23.01.2017) 10. Riigi Teataja, Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika, 2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/12930302 (23.01.2017) 11. Tallinna Tehnikaülikool, Kaugkütte kaalumistegurid, 2016, http://epha.ee/images/docs/Osa_1_Kaugktte_kaalumistegurid_26_04_16.pdf (10.01.2017) 12. Riigi Teataja, Hoone energiatõhususe miinimumnõuded, 2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/105062015015 (10.01.2017)

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 53/55 LISAD

LISA 1. Küsimustik Krootuse küla soojusmajanduse arengukava koostamiseks

Täname Teid, kui leiate mõned minutid, et vastata alljärgnevale küsimustikule. Küsimustiku eesmärk on uurida Krootuse küla kaugkütte tarbijate seisukorda, et saada parem ülevaade soojusmajanduse arengukava loomiseks ja aidata linnal parandada olemasolevat olukorda.

Palume vastata küsimustele ühe vastustevariandiga “Jah”, “Ei” või “Ei tea”. Küsimustikule vastamine võtab aega 5 minutit. Kontakt Vastaja nimi: Telefon: E-post: Hoone aadress: Probleemid majas Ebapiisav soojustus? Ebaühtlane temperatuur? Puudulik õhuvahetus? Pidevalt puhub sisse külma õhku? Liialt külm põrand? Liialt palav, ülekütmine? Lisa soojusallika kasutus talveperioodil? Millised? Hoone soojustus Otsaseinad soojustatud? Fassaadid soojustatud? Katus/Pööning soojustatud? Välisuksed soojustatud? Aknad ja vuugid tihendatud? Põrand/kelder soojustatud? Aknad Plastaknad Mitme kordse klaasiga? (1 / 2 / 3) Hoone vahetatud akende osakaal, % Kas majal on elektriline ventilatsioon? Soojusvarustussüsteem Soojussõlme olemasolu? Automatiseeritud reguleerimine? Ühe- või kahetoru süsteem? Püstikutel reguleerventiilid? Radiaatoritel termostaat ventiilid? Elektriboileritega sooja vee tootmine? Ühendus kaugküttevõrguga? Otse / Segamispump / Soojusvaheti Kaugküte Kas kaugküte õigustab end? Kas kaugkütte hind on jõukohane? Kas kaalute kaugküttest loobumist? Põhjendus: Alternatiiv kaugkütte asemel? Katel / Soojuspump / Ahjud KredEx Kas peate tõenäoliseks võtta KredEx toetust ( kuni 40%) elamu renoveerimiseks enne 2020? Otsaseina soojustus? Fassaadi soojustus? Katuse/pööningu soojustus? Soojustagastusega ventilatsiooniks?

Aitäh, et leidsite aega küsimustikule vastamiseks!

Kõlleste valla Krootuse küla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 54/55 LISA 2. Krootuse küla kaugküttevõrgu detailne skeem