DOCSLIB.ORG

Maakondlikud Edetabelid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Maakondlikud Edetabelid november 2004 Maakondlikud edetabelid Harjumaa TOP.................................. lk 2 Hiiumaa TOP .................................... lk 4 Ida-Virumaa TOP .............................. lk 6 Jõgevamaa TOP .............................. lk 8 Järvamaa TOP................................ lk 10 Läänemaa TOP .............................. lk 12 Lääne-Virumaa TOP ....................... lk 14 Pärnumaa TOP ............................... lk 16 Põlvamaa TOP ............................... lk 18 Raplamaa TOP ............................... lk 20 Saaremaa TOP ............................... lk 22 Tartumaa TOP ................................ lk 24 Valgamaa TOP ............................... lk 26 Viljandimaa TOP ............................ lk 28 Võrumaa TOP ................................. lk 30 Maakonna TOPide võitjate TOP .... lk 32 Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Harjumaa TOP Firms in Harju County / koht firma nimi, asukoht tegevusala rank company, area of activity 1. Harju Elekter AS (Keila) ........................ elektriseadmete valmistamine ja müük Tallinn on Eesti 2. Levadia OÜ (Maardu) ......................................................... kaubandus, transport ettevõtlusmaas- 3. ENSTO Ensek AS (Keila) ........................................................................ tootmine tiku kindel lipulaev. ”Kuid ka Harju maa- 4. Glaskek AS (Tallinn) ................................................... ehitusmaterjalide tootmine 5. Mistra-Autex AS (Raasiku) ........................................................... tekstiilitootmine piirkonna ettevõtlus 6. NEFAB Eesti AS (Rae vald, Lagedi) transpordipakendi tootmine ja turustamine on tugev, elujõuline 7. Harju KEK AS (Keila) .............................. ehitus, kaubandus, tootmine, transport ja tõusuteel. 8. Muuga CT AS (Muuga) ..............................................................sadamateenused Aadu Luukas, 9. Lindström OÜ (Loo alevik) ...................................................................... teenused Pakterminal ASi 10. Kesko Food AS (Rae vald, Pildiküla) .................................................. kaubandus nõukogu esimees Käibe TOP 5 Kiiresti muutuv Eesti majandusvedur TOP 5 by Sales nud Tallinna tööle tulema da ülejäänud Eestist eraldi. tuhandetes kroonides th EEK / Tea Varrak nooremapoolseid ja hakka- Tallinn on keskus kogu Ees- Ettevõtluse jamaid inimesi tervest Ees- tile. Pöördumatute protses- 670 Arendamise tist. See omakorda on toit- side tagajärjel on osa ette- Sihtasutuse 288 nud kinnisvaraturu kasvu: võtteid sunnitud leidma toot- 3 juhatuse esimees käima on läinud Eesti ajaloo mise jätkamiseks tööjõudu 514 allinn koos lähivaldade- kolmas suur ehitusperiood. mujalt. Küsimus on selles, 304 240 604 612 T ga on majanduslikult kõi- Tallinn ei ole tõesti veel val- kas nad viivad tööjõumahu- 574 535 ge kiiremini kasvanud ja oma mis. kama tootmise Eestist üldse 495 osakaalu kasvatanud Eesti Veelgi enam! Ülemiste jär- välja või paigutavad selle 10 piirkond. Tallinnas-Harjus ve ja lahtede vahele surutud 15 aastaks teistesse Eesti re- paiknevad sadamad ja len- Tallinn on nii oma ettevõte- gioonidesse, kus tööjõudu nujaam, valitsus- ja finants- tele kui ka elanikele kitsaks veel saadaval ja kus kinnis- asutused. Kohaliku turu suu- jäänud. Probleemid lähtuvad vara ja tööjõu hinnad moo- rus ja turismieeldused (tee- paljuski kiirest majanduskas- dustavad vaid osa Tallinna nuste hinnavahe Läänega) vust endast. Esiteks on kin- tasemest. Sel moel looks pea- AS AS AS AS OÜ on taganud parimad tingi- nisvarahindade kasv löönud linnaregiooni majanduskasv ood aberi F selluloosi allegg ridens P T mused ettevõtluse kasvuks ja lukku tööstustööjõu siirde võimalusi ka teistes maakon- T T Levadia ja esko otseste välisinvesteeringute mujalt Eestist keskmise pal- dades ja tasakaalustaks Eesti K sissevooluks. Tallinn koos Horizon gaga enam linnas korterit seni väga Tallinna-keskset Harjumaaga on haaranud lõ- ei soeta. Laieneda soovivad arengut. Kasumi TOP 5 viosa ehk 88% Eestisse teh- tööstusettevõtted peavad Täna juba kolib töötlev TOP 5 by Profit tud otsestest välisinvesteerin- uusi töötajaid mujalt Eestist tööstus Tallinna linna piiri tuhandetes kroonides gutest. Tallinn on ühtlasi leidma või hoopis välismaale taha ja eriti tööjõumahukas th EEK / edukalt konkureerinud poo- kolima. Teiseks on nii tõus- tootmine kolib väljapoole le suurema Riiaga. Seda tänu vad kinnisvarahinnad kui ka Harjumaad. Selle mündi tei- 461 nii asendile Helsingi-Stock- liikluskoormuse kasv, mille- sel küljel on edasine teenin- 175 holmi suhtes kui ka ettevõt- ga omakorda kaasnevad um- dusmajanduse, eriti äritee- luse kasvu soosivale majan- mikud, tõrjumas tootmist lin- nuste ja kultuuri-puhkema- duspoliitikale. na piiri taha lahedamatesse janduse kasv. 520 Raha hulga kasv regioo- 285 tingimustesse. 431 96 77 73 nis, konkurents ettevõtete 770 Kolmandaks, jõukamad 54 vahel ja kõrge kvalifikatsioo- valgekraed soovivad elada niga tööjõu nappus on kas- nagu läänes kenas eramus vatanud finantsvahenduse ja metsa või mere ääres, mis- Samal teemal: äriteenuste palgad oluliselt tõttu kolivad maksumaksjad Harjumaa ettevõtete AS AS AS AS OÜ kõrgemaks Eesti keskmisest. koos oma maksurahaga lähi- TOP 2002 KEK aberi selluloosi P Üha kõrgemale küündivate valdade uusasumistesse, jät- 2. oktoober 2003 T Elekter Levadia ja Harju ärihoonete tuled (ja neis Harjumaa ettevõtete Õlletehase tes Tallinnale üha kasvavad Harju paiknevad kõrgesti tasusta- liiklusprobleemid. TOP 2003 Horizon Saku Allikas: Äripäev tud töökohad) on ahvatle- Harjumaad ei saa käsitle- 30. september 2004 2 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Harjumaa Kasum tegi kiire hüppe Koondkasum tuli mullu majandustulemused järsust langusest välja mln kr (kümne käibe- ja kasumiliidri käive koondandmete võrdlus) 342 mln kr koondkäive kasum mln kr 175 mln kr 2001 ... 5 805 2002 ... 6 706 .. +13,4% 271 2003 ... 7 502 .. +10,6% koondkasum 206 195 mln kr 2001 ... 1357 2002 ..... 541 ... 150,8% 53 2003 ..... 629 ... +13,3% 29 21 Harju maakond arvudes 0 Harju maakond asub Põhja- 2000 2001 2002 2003 Eestis, hõlmates Soome lahe rannikuala Keibu lahest Eru Allikas: Äripäev laheni ning ulatudes merest kuni 56 km kaugusele. Harju Elekter Rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon Harju Elektri töömees monteerib elektrisedmeid. Just asukoht: Keila, Harjumaa 165 km. Harju maakonna maismaaosa piirneb Lääne-, elektriseadmete tootmise on ettevõte oma lähiaastate asutamisaeg: 1991 Rapla-, Järva- ja Lääne- prioriteediks valinud. Foto: Julia-Maria Linna tegevusala: Virumaaga. Harjumaal on 97 siseveekogu ja 74 saart. elektrotehniliste ning tele- elanikud: elanike arvu poolest kommunikatsiooni sead- on Harju kõige suurem maakond Eestis. Harju Harju Elekter hõivas juba mete projekteerimine, val- maakonnas elas seisuga mistamine ja müük 01.01.1999.a 535 131 inimest, sh Tallinnas 411 594 inimest. teist aastat järjest esikoha juhatuse esimees: Andres pindala: 4333 km², suuruselt Allikmäe teine maakond Eestis. linnad: 6 linna: Tallinn, Maardu, AS Harju Elekter võitis toodangu müügi selle ja järg- tütarfirmad: Eltek AS, Keila, Saue, Paldiski ja Loksa. mise aasta jooksul. PKC Ees- Satmatic OY, UAB Rifas Maakonnas on 1 vallasisene juba teist aastat jär- linn Kehra. tile ehitati uus tootmishoo- omanikud: väikeaktsionä- alevid ja külad: 1 alev jest Äripäeva Harju- ne. Harju Elekter on PKC rid 39,6%, Harju KEK AS Aegviidu, 28 alevikku ning 395 küla. maa ettevõtete Eesti Soome ema- 31,1%, Nordea Bank Fin haridus: Harjumaal on 62 edetabelis esi- firma PKC Group PLC klientide kontod päevast üldhariduskooli (sh 19 Harjumaa 11,8%, Lembit Kirsme keskkooli või gümnaasiumi), 2 mese koha. OY suurim aktsio- õhtukeskkooli, TOPi när, omades üle 6,7%, Danske Capital 1 kutseõppeasutus ja 1 Ahto Vahter 10% ettevõttest. Li- Finland OY Clients 5%, eraõiguslik kõrgem õppeasutus. 1. koht [email protected] saks viidi Harju Allikas: www.harju.ee, Äripäev Endel Palla 5,8% Elektri aktsia üle töötajate arv: 2002 351, Ettevõtte juhatuse esi- Tallinna börsi põhinimekir- 2003 302 mees Andres Allikmäe peab ja. kohad varasemates edeta- üheks edu põhjuseks kont- Me ise teame küll, et ole- belites: sentreerumist põhitegevuse- me tublid, aga tore on, et ka - Eesti Edukamate Ettevõte- le elektriseadmete tootmi- teised märkavad, muheleb te TOP 100 1999 sele , mis võimaldas saavu- Allikmäe. Eelmise aasta kok- 38. koht tada 26% käibe ja 28,1% kuvõtteks võib öelda, et Har- - Eesti Edukamate Ettevõte- ärikasumi kasvu. ju Elektri kontserni ettevõt- te TOP 100 2000 Eelmise aasta kordamine- ted kindlustasid positsioone kutest võib välja tuua näi- nii sise- kui ka lähiturgudel. 44. koht - Eesti Edukamate Ettevõte- Eelmise aasta teks kontserni turuosa kasvu Selle aasta võtmesõnaks Soomes tänu 2002. aastal on Harju Elektrile veelgi tõ- te TOP 2001 kokkuvõtteks soetatud tütarfirma Satmatic husama koostöö arendami- 261. koht võib öelda, et Harju ja Harju Elektri tõhusale ne tütar- ja sidusettevõtete - Eesti Edukamate Ettevõte- ”Elektri kontserni te TOP 100 2002 koostööle. Leedus osteti eel- vahel. Tootmistegevuses on ettevõtted kindlusta- mise aasta oktoobris 51% fir- lähemate aastate peamiseks 16. koht sid oma positsioone ma UAB Rifas aktsiatest. Mul- eesmärgiks tootmisvõimsuse - Maakonna TOPide edeta- nii sise- kui ka lu juunis käivitati ka ASi Kei- suurendamine nii Keila elekt- bel 2002 6. koht lähiturgudel. la Kaabel (Harju Elektri osa- riseadmete tehases kui ka - Harjumaa ettevõtete TOP Andres Allikmäe, lus firmas 34%) tehase laien- Leedu tütarfirmas. Tähelepa- 2001
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Uhtna Põhikooli Arengukava
    KINNITATUD Sõmeru Vallavolikogu 25.01.2017 määrusega nr 62 UHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2017 – 2021 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 I ÜLDOSA ...................................................................................................................................... 4 1. KOOLI ASEND JA ISELOOMUSTUS ................................................................................. 4 1.1. Kooli asend .......................................................................................................................... 4 1.2. Kooli ajalugu ........................................................................................................................ 4 1.3. Kooli moto, missioon, visioon ja põhiväärtused ning sümboolika ...................................... 5 1.4. Õpilased ............................................................................................................................... 6 1.5. Õppeedukus.......................................................................................................................... 9 1.6. Õpetajad ja muu personal................................................................................................... 12 1.7. Kooli juhtimine .................................................................................................................. 13 II KOOLIARENDUSE VALDKONNAD ...................................................................................
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Võistluskeskuse Lisainfo Eng
    ADDITIONAL INFORMATION OF KOPRAKARIKAS 12-14.08.11 COMPETITION CENTRE The competition centre of Koprakarikas will be in the same place in Kanepi parish near Kooraste village for all three competition days. There is ridge that consists of 10 lakes and the centre will be by the biggest lake of the ridge – lake Kooraste Suurjärv. Some more lakes you will see at the competition terrain. Couple days ago Kooraste village celebrated it’s 500th anniversary and celebrations took place in the same place as our competition centre. Facts about lake Kooraste Suurjärv: area 39,4 ha, deepest point 21,4 m small island is Hirvesaar (0,2 ha) In the competition centre will be very good conditions for camping by the lake. Catering will be organised, there is place for campfire and sauna by the lake. NB! Swimming is strictly recommended in places that are for swimming, because the lake is deep and shores are steep. ARRIVING From the North-Estonia or Tartu side the best way to arrive is through Otepää. From Otepää you should turn to Kanepi and from Kaagvere turn right to Kooraste. Bus will be organised from Põlva and Võru, information will be on http://kobras.polvamaa.ee/ ENTERTAINMENT PROGRAMME AFTER COMPETITION August 11.-14, in Põlva the Festival of New Age. Info and timeschedule http://uueajastufestival.ee/ August 13, concert of Bonzo in Mooste manor at 20.00 http://www.moostemois.ee/ August 13, Day of Kõlleste Parish with Barbecue Chamionship of Põlva County. Begins at 12.00 and lasts 7 hours, Krootuse http://www.kolleste.ee/index.php?id=17 August 13, the Market Saturday in the Road Museum.
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • Veriora Vald Asub Kagu-Eestis Põlva Maakonnas – Maakonnakeskusest Põlvast 25 Km Kaugusel Ja Pealinnast 255 Km Kaugusel
    VERIORA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015 - 2020 VERIORA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED………………………………………………………………………...4 VALLA RAHVASTIK………………………………………………………………...4 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED………………………….9 MAJANDUS……………………………………………………………………….…10 TOIMETULEK………………………………………………………………….……14 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE……………………………...……20 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG…………………22 HARIDUS……………………………………………………………………….……22 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS………………………………………….……25 LASTEAED…………………………………………………………………..………26 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND…………………………….………28 5. TERVISLIK ELUVIIS……………………………………………………….………30 6. TERVISETEENUSED……………………………………………………….………30 7. KOKKUVÕTE……………………………………………………………….………32 TERVISEPROFIILI TEGEVUSKAVA 2015 – 2020…………………………….….33 2 SISSEJUHATUS Igal omavalitsusel on tema halduspiirkonnas elavate inimeste tervise hoidmisel ja parandamisel oluline roll. Seda põhjusel, et kohalikul tasandil kavandatakse ja viiakse ellu just selle keskkonna prioriteetseid suundi. Samas on terve elanikkond omavalitsuse üheks suuremaks rikkuseks. Teades oma paikkonna olulisemaid terviseriske ja muid tervisega seonduvaid näitajaid, saab pöörata tähelepanu nendele teguritele, mis vajavad parandamist. Probleemide lahendamine saab alguse sellest kui teatakse rohkem probleemi olemasolust, seda nii inimese kui kohaliku omavalitsuse tasemel. Käesolev dokument on esimene Veriora valla terviseprofiil. Terviseprofiilis esitatakse ülevaade olulisematest inimeste tervist nii otseselt kui kaudselt mõjutavatest
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • 14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Arengukava 2021-2030 Eelnõu Heaks Kiitmine Ja Avalikule Väljapanekule Suunamine“ Juurde
    Lisa Alutaguse Vallavalitsuse 20.05.2021. a korralduse 251 „Alutaguse valla arengukava 2021-2030 eelnõu heaks kiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine“ juurde Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (eelnõu) 2021 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1. ALUTAGUSE VALLA ARENGUEELDUSED................................................................................................... 4 1.1. ASEND JA RUUMILINE MUSTER..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK .............................................................................................................................................. 6 1.3. ARENGU VÕTMETEGURID ........................................................................................................................... 8 2. TOIMEKESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................................................................. 12 2.1. ELUKESKKOND........................................................................................................................................ 12 2.1.1. Looduskeskkond ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kanepi Teataja Mai.Cdr
    MAI 2011 • Nr 3 (70) • Hind 0.13 € Vallavanema veerg Hea vallarahvas! Kevadtööde hooaeg on käes. Koristustalgud kodudes käi- mas ja tore, et palju inimesi on Teeme ära talgulistega ühinemas. Kõige rohkem kevadet on kindlasti Kanepi Aiandis, kelle lilleilu jätkub lisaks Kanepile ka mujale Eestimaale. Ringi sõites on näha, et meie valla põllu- meestel on suures osas maad haritud ja vili külvatud. Gümnaasiumilõpetajatel on eksamite aeg käes, ka teis- tel õpilastel tuleb pingutada heade tulemuste nimel. Meie lasteaedades ja kodudes on praegu Kanepi gümnaasiumi püsimajäämiseks järeltuli- jad kasvamas. Sügisel avame Põlgastes uue lastehoiu rüh- Gümnaasiumiõpilased eksamil ma. Kanepi vald teeb jät- kuvalt kõik, et lastel ja noor- tel oleksid võimalused kasva- miseks, arenemiseks ja õppi- miseks oma koduvallas. Kanepi Gümnaasiumi püsimajäämisest Suveplaanide tegemiseks on õige aeg, ka vallas toimu- vatest ettevõtmistest soovitan Maakonnas on viimastel pi kool tuleb säilitada güm- õpilastel peab olema või- tab, kes Kanepi gümnaa- dust andvatesse ülikooli- osa võtta. Meie valla elanikke aastatel õpilaste arv kõikides naasiumina. Sündide arv malus omandada kesk- siumi on lõpetanud, saavad desse 80 protsenti lõpe- puudutab otseselt kaks näda- koolides vähenenud. Uue, vallas näitab stabiilsust, see- haridus Kanepis. Muidugi ei ka siit konkurentsivõimelise tanutest, haridusteed jätkasid lat kestev sõjaline õppus äsjavalminud maakonna ga ka õpilaste arv jääb sta- suuda me riigieksamite hariduse. Järgmise astme ka ülejäänud . Kevadtorm 2011. Emade- arengukava järgi säilib tule- biilseks. Õppebaasi ja õppe- tulemuste poolest võistelda koolidesse saadakse sisse Soovitan julgelt õpingute päeval, 8. mail kell 12 tulge vikus kaks gümnaasiumi: tingimuste loomiseks oleme Tartu mainekate gümnaa- sama edukalt või isegi jätkamist Kanepi gümnaa- kuulama Kaitseväe puhk- Põlvas ja Räpinas.
    [Show full text]
  • ÜP Lähteseisukohad Ja KSH
    Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................
    [Show full text]