november 2004

Maakondlikud edetabelid

Harjumaa TOP...... lk 2 Hiiumaa TOP ...... lk 4 Ida-Virumaa TOP ...... lk 6 Jõgevamaa TOP ...... lk 8 Järvamaa TOP...... lk 10 Läänemaa TOP ...... lk 12 Lääne-Virumaa TOP ...... lk 14 Pärnumaa TOP ...... lk 16 Põlvamaa TOP ...... lk 18 Raplamaa TOP ...... lk 20 Saaremaa TOP ...... lk 22 Tartumaa TOP ...... lk 24 Valgamaa TOP ...... lk 26 Viljandimaa TOP ...... lk 28 Võrumaa TOP ...... lk 30 Maakonna TOPide võitjate TOP .... lk 32

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Harjumaa TOP Firms in Harju County / koht firma nimi, asukoht tegevusala rank company, area of activity

1. Harju Elekter AS (Keila) ...... elektriseadmete valmistamine ja müük Tallinn on Eesti 2. Levadia OÜ (Maardu) ...... kaubandus, transport ettevõtlusmaas- 3. ENSTO Ensek AS (Keila) ...... tootmine tiku kindel lipulaev. ”Kuid ka Harju maa- 4. Glaskek AS (Tallinn) ...... ehitusmaterjalide tootmine 5. Mistra-Autex AS (Raasiku) ...... tekstiilitootmine piirkonna ettevõtlus 6. NEFAB Eesti AS (Rae vald, Lagedi) transpordipakendi tootmine ja turustamine on tugev, elujõuline 7. Harju KEK AS (Keila) ...... ehitus, kaubandus, tootmine, transport ja tõusuteel. 8. Muuga CT AS (Muuga) ...... sadamateenused Aadu Luukas, 9. Lindström OÜ (Loo alevik) ...... teenused Pakterminal ASi 10. Kesko Food AS (Rae vald, Pildiküla) ...... kaubandus nõukogu esimees

Käibe TOP 5 Kiiresti muutuv Eesti majandusvedur TOP 5 by Sales nud Tallinna tööle tulema da ülejäänud Eestist eraldi. tuhandetes kroonides th EEK / Tea Varrak nooremapoolseid ja hakka- Tallinn on keskus kogu Ees- Ettevõtluse jamaid inimesi tervest Ees- tile. Pöördumatute protses-

670 Arendamise tist. See omakorda on toit- side tagajärjel on osa ette- Sihtasutuse

288 nud kinnisvaraturu kasvu: võtteid sunnitud leidma toot- 3 juhatuse esimees käima on läinud Eesti ajaloo mise jätkamiseks tööjõudu

514 allinn koos lähivaldade- kolmas suur ehitusperiood. mujalt. Küsimus on selles, 304 240 604 612 T ga on majanduslikult kõi- Tallinn ei ole tõesti veel val- kas nad viivad tööjõumahu- 574 535 ge kiiremini kasvanud ja oma mis. kama tootmise Eestist üldse 495 osakaalu kasvatanud Eesti Veelgi enam! Ülemiste jär- välja või paigutavad selle 10– piirkond. Tallinnas-Harjus ve ja lahtede vahele surutud 15 aastaks teistesse Eesti re- paiknevad sadamad ja len- Tallinn on nii oma ettevõte- gioonidesse, kus tööjõudu nujaam, valitsus- ja finants- tele kui ka elanikele kitsaks veel saadaval ja kus kinnis- asutused. Kohaliku turu suu- jäänud. Probleemid lähtuvad vara ja tööjõu hinnad moo- rus ja turismieeldused (tee- paljuski kiirest majanduskas- dustavad vaid osa Tallinna nuste hinnavahe Läänega) vust endast. Esiteks on kin- tasemest. Sel moel looks pea- AS AS AS AS OÜ on taganud parimad tingi- nisvarahindade kasv löönud linnaregiooni majanduskasv ood aberi F selluloosi allegg ridens P

T mused ettevõtluse kasvuks ja lukku tööstustööjõu siirde võimalusi ka teistes maakon- T T Levadia ja

esko otseste välisinvesteeringute mujalt Eestist – keskmise pal- dades ja tasakaalustaks Eesti K sissevooluks. Tallinn koos

Horizon gaga enam “linnas” korterit seni väga Tallinna-keskset Harjumaaga on haaranud lõ- ei soeta. Laieneda soovivad arengut. Kasumi TOP 5 viosa ehk 88% Eestisse teh- tööstusettevõtted peavad Täna juba kolib töötlev TOP 5 by Profit tud otsestest välisinvesteerin- uusi töötajaid mujalt Eestist tööstus Tallinna linna piiri tuhandetes kroonides gutest. Tallinn on ühtlasi leidma või hoopis välismaale taha ja eriti tööjõumahukas th EEK / edukalt konkureerinud poo- kolima. Teiseks on nii tõus- tootmine kolib väljapoole le suurema Riiaga. Seda tänu vad kinnisvarahinnad kui ka Harjumaad. Selle mündi tei-

461 nii asendile Helsingi-Stock- liikluskoormuse kasv, mille- sel küljel on edasine teenin-

175 holmi suhtes kui ka ettevõt- ga omakorda kaasnevad um- dusmajanduse, eriti äritee- luse kasvu soosivale majan- mikud, tõrjumas tootmist lin- nuste ja kultuuri-puhkema- duspoliitikale. na piiri taha lahedamatesse janduse kasv. 520 Raha hulga kasv regioo-

285 tingimustesse. 431 96 77

73 nis, konkurents ettevõtete

770 Kolmandaks, jõukamad

54 vahel ja kõrge kvalifikatsioo- valgekraed soovivad elada niga tööjõu nappus on kas- nagu läänes – kenas eramus vatanud finantsvahenduse ja metsa või mere ääres, mis- Samal teemal: äriteenuste palgad oluliselt tõttu kolivad maksumaksjad Harjumaa ettevõtete AS AS AS AS OÜ kõrgemaks Eesti keskmisest. koos oma maksurahaga lähi- TOP 2002 KEK aberi selluloosi

P Üha kõrgemale küündivate valdade uusasumistesse, jät- 2. oktoober 2003 T Elekter Levadia ja

Harju ärihoonete tuled (ja neis Harjumaa ettevõtete

Õlletehase tes Tallinnale üha kasvavad

Harju paiknevad kõrgesti tasusta- liiklusprobleemid. TOP 2003 Horizon Saku Allikas: Äripäev tud töökohad) on ahvatle- Harjumaad ei saa käsitle- 30. september 2004

2 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Harjumaa Kasum tegi kiire hüppe Koondkasum tuli mullu majandustulemused järsust langusest välja mln kr

(kümne käibe- ja kasumiliidri käive koondandmete võrdlus) 342 mln kr koondkäive kasum mln kr 175 mln kr 2001 ... 5 805 2002 ... 6 706 .. +13,4% 271 2003 ... 7 502 .. +10,6% koondkasum 206 195 mln kr 2001 ... 1357 2002 ..... 541 ... –150,8% 53 2003 ..... 629 ... +13,3% 29 21 Harju maakond arvudes 0 • Harju maakond asub Põhja- 2000 2001 2002 2003 Eestis, hõlmates Soome lahe rannikuala Keibu lahest Eru Allikas: Äripäev laheni ning ulatudes merest kuni 56 km kaugusele. Harju Elekter Rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon Harju Elektri töömees monteerib elektrisedmeid. Just • asukoht: Keila, Harjumaa 165 km. Harju maakonna maismaaosa piirneb Lääne-, elektriseadmete tootmise on ettevõte oma lähiaastate • asutamisaeg: 1991 Rapla-, Järva- ja Lääne- prioriteediks valinud. Foto: Julia-Maria Linna • tegevusala: Virumaaga. Harjumaal on 97 siseveekogu ja 74 saart. elektrotehniliste ning tele- • elanikud: elanike arvu poolest kommunikatsiooni sead- on Harju kõige suurem maakond Eestis. Harju Harju Elekter hõivas juba mete projekteerimine, val- maakonnas elas seisuga mistamine ja müük 01.01.1999.a 535 131 inimest, sh Tallinnas 411 594 inimest. teist aastat järjest esikoha • juhatuse esimees: Andres • pindala: 4333 km², suuruselt Allikmäe teine maakond Eestis. • linnad: 6 linna: Tallinn, Maardu, AS Harju Elekter võitis toodangu müügi selle ja järg- • tütarfirmad: Eltek AS, Keila, Saue, Paldiski ja Loksa. mise aasta jooksul. PKC Ees- Satmatic OY, UAB Rifas Maakonnas on 1 vallasisene juba teist aastat jär- linn – Kehra. tile ehitati uus tootmishoo- • omanikud: väikeaktsionä- • alevid ja külad: 1 alev – jest Äripäeva Harju- ne. Harju Elekter on PKC rid 39,6%, Harju KEK AS Aegviidu, 28 alevikku ning 395 küla. maa ettevõtete Eesti Soome ema- 31,1%, Nordea Bank Fin • haridus: Harjumaal on 62 edetabelis esi- firma PKC Group PLC klientide kontod päevast üldhariduskooli (sh 19 Harjumaa 11,8%, Lembit Kirsme keskkooli või gümnaasiumi), 2 mese koha. OY suurim aktsio- õhtukeskkooli, TOPi när, omades üle 6,7%, Danske Capital 1 kutseõppeasutus ja 1 Ahto Vahter 10% ettevõttest. Li- Finland OY Clients 5%, eraõiguslik kõrgem õppeasutus. 1. koht [email protected] saks viidi Harju Allikas: www.harju.ee, Äripäev Endel Palla 5,8% Elektri aktsia üle • töötajate arv: 2002 – 351, Ettevõtte juhatuse esi- Tallinna börsi põhinimekir- 2003 – 302 mees Andres Allikmäe peab ja. • kohad varasemates edeta- üheks edu põhjuseks kont- “Me ise teame küll, et ole- belites: sentreerumist põhitegevuse- me tublid, aga tore on, et ka - Eesti Edukamate Ettevõte- le – elektriseadmete tootmi- teised märkavad,” muheleb te TOP 100 1999 – sele –, mis võimaldas saavu- Allikmäe. “Eelmise aasta kok- 38. koht tada 26% käibe ja 28,1% kuvõtteks võib öelda, et Har- - Eesti Edukamate Ettevõte- ärikasumi kasvu. ju Elektri kontserni ettevõt- te TOP 100 2000 – Eelmise aasta kordamine- ted kindlustasid positsioone kutest võib välja tuua näi- nii sise- kui ka lähiturgudel.” 44. koht - Eesti Edukamate Ettevõte- Eelmise aasta teks kontserni turuosa kasvu Selle aasta võtmesõnaks Soomes tänu 2002. aastal on Harju Elektrile veelgi tõ- te TOP 2001 – kokkuvõtteks soetatud tütarfirma Satmatic husama koostöö arendami- 261. koht võib öelda, et Harju ja Harju Elektri tõhusale ne tütar- ja sidusettevõtete - Eesti Edukamate Ettevõte- ”Elektri kontserni te TOP 100 2002 – koostööle. Leedus osteti eel- vahel. Tootmistegevuses on ettevõtted kindlusta- mise aasta oktoobris 51% fir- lähemate aastate peamiseks 16. koht sid oma positsioone ma UAB Rifas aktsiatest. Mul- eesmärgiks tootmisvõimsuse - Maakonna TOPide edeta- nii sise- kui ka lu juunis käivitati ka ASi Kei- suurendamine nii Keila elekt- bel 2002 – 6. koht lähiturgudel. la Kaabel (Harju Elektri osa- riseadmete tehases kui ka - Harjumaa ettevõtete TOP Andres Allikmäe, lus firmas 34%) tehase laien- Leedu tütarfirmas. Tähelepa- 2001 – 45. koht ASi Harju Elekter dusprojekt, mis äriplaani ko- nu pööratakse ka arenduste- - Harjumaa ettevõtete TOP juhatuse esimees haselt kahekordistab tehase gevusele. 2002 – 1. koht

3

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Pidevalt tuleb mõelda selle Hiiumaa TOP peale, kuidas edasi ”minna, sest paigal- Firms in Hiiu County / seismise kohta koht firma nimi, asukoht tegevusala öeldakse ju, et see rank company, area of activity on tagasiminek. Enno Harjak, 1. Liisbet Tukat OÜ (Emmaste vald, Nurste küla) ...... elektrivalgustite tootmine ASi EstPak Plastik juht ja 2. EstPak Plastik OÜ (Kärdla) ...... plastpakendite tootmine omanik 3. M ja P Nurst AS (Kärdla) ...... elektrimontaaþitööd 4. B-Plast AS (Käina) ...... plastitööstus 5. Klemet AS (Kärdla) ...... transport 6. HM Puidukaubandus OÜ (Kärdla) ...... kaubandus 7. Rammar AS (Kärdla) ...... üld- ja tsiviilehitustööd 8. Metsaster Haldus AS (Kärdla) ...... kinnisvara 9. Berku Eritööd OÜ (Kärdla) ...... ehitustööd 10. Hiiu Autotrans OÜ (Kärdla) ...... transport

Käibe TOP 5 Hiiumaa potentsiaal peitub TOP 5 by Sales › tuhandetes kroonides nisitoodete arenduses th EEK / Hiiumaal puuduvad vastavad Lõviosa ekspordist traditsioonid, teeninduskul- 452 Karin Juurikas moodustavad 91 Tallinna tuur pole välja arenenud. Ka Tehnikaülikooli toidukaubad ja kala konverentsiturismile võiks assistent protsentides mõelda. Turismi osakaal siis-

067 muud tooted kala ki kasvab, seda näitas ka 681

50 plastid ja 229 iiumaa on atraktiivne möödunud aasta 17% käibe plastitooted 41 254 39 Hpaik oma identiteediga, kasv sektoris. 31 mis meelitab sinna uusi ini- Hiiumaa majandusarengu puit ja 9 26 mesi, ka kohalikku päritolu puidu- tingimustes saab lähemal ajal tooted noored ei katkesta sidemeid 15 järjest olulisemaks oskus kodukohaga. müüa: oskus leida uusi tu- 26 AS AS OÜ OÜ Otstarbekas on ette võtta 16 rustamisvõimalusi, partne-

Ühistu niinimetatud niðitooteid, mis reid, sihtgruppe ja teha rek- Nurst Kaup Klemet P

Ari põhinevad kohalikul toor- laami. a j masinad ja arbijate T M ainel: vill, keraamiline savi, seadmed toidukaubad Hiiumaa areng on hiidlas-

uidukaubandus puit, puhas (kohati mineraa- te kätes, võimalusi-valikuid, P Allikas: statistikaamet

Hiiumaa liderohke) põhjavesi. Turus- kuhu edasi minna, mitu: HM tuskanalite olemasolul tasub 1) jätkatakse Põhjamaade Kasumi TOP 5 siin toota mõnda spetsiifili- ideaalne. Spetsialiseeritud ja “tagatoana”, jäädes sõltuma TOP 5 by Profit semat laadi piima-, liha- või kallis töö meelitaks noori va- ema- või partnerfirma käe- tuhandetes kroonides kalatoodet. Muidugi võib lei- jalikku haridust omandama käigust th EEK / da veel võimalusi mõne Põh- ja pärast Hiiumaale tagasi 2) tehakse rohkem koostööd jamaa puidu-, plasti- või pöörduma. (ka saarlastega), arendatak- elektroonikaettevõtte “taga- Kasulik on koopereeruda se oma tooteid 4331 toana”. Hiiumaa potentsiaal saarlastega, eriti Saaremaa 3) suurendatakse turismi

3391 on tõusta elektroonika vms püsiühenduse ja süvasada- osakaalu – Hiiumaa muutub klastri hierarhias senisest ma ehitamise tingimustes. huvitavaks mitte ainult loo- 2766 2943 kõrgemale positsioonile. Paljuräägitud turism ei dussõpradele, vaid ka kon- Oluline on kohapealse mängi Hiiumaa majandus- verentsituristidele 1998 tootearenduse tekitamine, elus tegelikult mingit rolli. näiteks tootedisaini osas. Sesoonsus lubab suuremat Suuremate teaduslike ja in- külastajate voogu vaid ka- Samal teemal: AS AS AS OÜ OÜ sener-tehniliste nüansside heks kuuks. Hiidlased ei ole Hiiumaa ettevõtete ukat Nurst T

Plastik väljatöötamisüksuste rajami- ka ise huvitatud turismitee-

Klemet TOP 2002 P a ak j ne oleks saarele koormav, nindusest, kuigi see niðð pole 9. oktoober 2003 M Liisbet EstP kuid disainilahenduste loo- täidetud. SPA-laadse puhke- Hiiumaa ettevõtete uidukaubandus P mine toodetele koostöös di- keskuse rajamine oleks TOP 2003

HM sainerite ja kunstnikega mõistlik ettevõtmine, kuid Allikas: Äripäev 20. mai 2004

4 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Hiiumaa

Koondkäive kahanes kolmandiku võrra

(kümne käibe- ja kasumiliidri koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2002 ... 523 2003 ... 336 ...... –35,8% koondkasum mln kr 2002 ... 22,15 2003 ... 22,16 .....+0,5% Hiiu maakond arvudes · pindala: 1019 km² · elanike arv: 11 355 · rahvastiku tihedus: 11,1 el/ km² · loomulik iive: -46 · keskus: Kärdla · haldusjaotus: 5 omavalitsust – 1 linn, 2 alevikku, 182 küla · kaugus Tallinnast 139 km · kaugus mandrist 22 km Hannele ja Olev Tukk hakkasid ettevõtlusega tegelema, et peret toita, ent äri hakkas · kaugus Saaremaast 6 km lumepallina veerema ning praegu toodab firma juba oma 7000 lampi päevas. · haritav maa: 116 km2 (11%) · metsamaa: 673 km2 (66%) Foto: Julia-Maria Linna · soo: 30 km2 (3%) · rannajoone kogupikkus: ~326 km Edukuse luku avab hea meeskond · kõrgeim punkt: Tornimägi (68 m üm) keerime kauba ära, transpor- · pikim jõgi: Luguse jõgi (21 km) Elektrivalgustite toot- Käive ja kasum · suurim järv: Tihu Suurjärv (~85 misega tegelev Liisbet di ja müügiga tegeleb aga ha) OÜ Lival ise. Nemad saada- stabiilses tõusujoones · tähtsamad maavarad: liiv, Tukat OÜ võlgneb edu kruus, turvas, ravimuda, vad meile ka tooraine. Meie majandustulemused mln kr mineraalvesi eest tänu osavatele valmistatud lampe saadetak- · keskmine temperatuur: se Hispaaniasse, Prantsus- käive veebruaris -4,5 °C meistritele ja usaldust kasum 13 mln kr · keskmine temperatuur: juulis väärivatele partne- maale, USAsse ja teistesse prognoos 16,0 °C riikidesse.” 152 mln kr · keskmine sademete hulk: 634 ritele. prognoos mm Tegemist on Allikas: Hiiu maavalitsus, Äripäev Hiiumaa TOPi perefirmaga – et- Ketlin Priilinn 1. koht tevõtte teiseks te- [email protected] gevjuhiks on Olev 8,4 Tuki abikaasa, Hiiumaa TOPi võitja OÜ kaasatud on ka lapsed. Ette- 1,9 Liisbet Tukat tegutseb Kärd- võtte nimigi on tuletatud 4,1 last 45 km kaugusel Emmas- pere noorima tütre Liisbeti 2,3 te vallas asuvas Nurstes. Et- järgi. 0,2 0,8 tevõte loodi 1993. aastal Olev Tuki arvates on ette- 0 ning selle omanikuks on Soo- võte edu saavutanud eelkõi- 2001 2002 2003 2004

me päritolu OÜ Lival. Too- ge tänu hoolsatele töötajate- Allikas: Äripäev detakse lae-, seina- ja laua- le, uutele toodetele ning valgusteid, mida müüakse seadmetele. “Meil on fantas- üle maailma. tilised meistrid, oma küla Liisbet Tukat OÜ Liisbet Tukat OÜ tegevju- poisid,” räägib tegevjuht • asukoht: Nurste, Hiiumaa hi Olev Tuki sõnul alustasid Hannele Tukk. “Nad teevad • asutamisaeg: 1993 nad abikaasaga ettevõtlust oma tööd kiiresti ja korrali- • põhitegevusala: elektri- üle kümne aasta tagasi väi- kult ning on vajadusel val- valgustite tootmine Tänase inimese kese külakaupluse avamise- mis ka ületunde tegema, kui • töötajaid: 120 soovi suhelda ga. “Siinsetel inimestel pol- midagi on tarvis kiirelt val- • omanik: OÜ Lival maailmaga kammit- nud aga tööpuuduse tõttu mis teha.” • tegevjuhid: Olev Tukk, ”seb Hiiumaal meri – piisavalt raha,” räägib Tukk. Praegu töötab ettevõttes Hannele Tukk veetõkke ületamine “Vajati uusi töökohti ning 120 töötajat, kes on pärit • kohad edetabelites: Hiiu- on saare arengu meie otsustasime neile seda kõikjalt üle Hiiumaa. “Seda maa TOP 2002 – 4. koht võtmeküsimus. võimaldada.” probleemi meil pole, et töö- Olev Tuki väitel tegeleb jõudu napiks,” ütleb Olev Hannes Maasel, ettevõte ainult tootmisega. Tukk. Tulevikku on Tukkide Hiiu maavanem “Meie pakendame ja mar- sõnul raske prognoosida.

5

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Ida-Virumaa TOP Firms in Ida-Viru County / koht firma nimi, asukoht tegevusala rank company, area of activity

1. Nitrofert AS (Kohtla-Järve) ...... keemiatööstus, tootmine Pole saladus, et 2. Silbet AS (Kohtla-Järve) ...... ehitusmaterjalide valmistamine ja müük ida-läänesuuna- 3. Eesti ESM AS (Narva) ...... ehitus lise transiidi doonor- ”riik on Venemaa, 4. Silmet Grupp AS (Sillamäe) ...... keemiatööstus 5. Energoremont AS (Narva) ...... teenused, tootmine selle esindajate 6. Velsicol Eesti AS (Kohtla-Järve) ...... keemiatööstus kuulumine sadama 7. Falck Ida-Eesti AS (Jõhvi) ...... turva aktsionäride hulka on 8. Ferdmaster OÜ (Jõhvi)...... ehitus, teenused tervitatav. 9. Polven OÜ (Kohtla-Järve) ...... tootmine Tiit Vähi, 10. Toila Sanatoorium AS (Toila) ...... majutus, toitlustus Silmet Grupi suuromanik EPL Online 23.04.2004

Käibe TOP 5 TOP 5 by Sales Ida-Virumaa võlu ja ilu

tuhandetes kroonides Liidu ja põhjatu turuga Ve- th EEK / Ago Silde Ida-Viru majutusasutused nemaa piiril, rajatavad sada- Ida-Viru maavanem võidavad tunnustust mad Sillamäele ja Aserisse, 221 000 majutusasutuste arv, tohutud energiaressursid, 515 820 seisuga 17.08.2004 arenevad ettevõtluskeskkon- 3 1 nad, nagu Sillamäe vabama- 332 tunnustatud 41 da-Virumaa on Eesti üks jandustsoon ja Narva töös- 591 36

259 I huvitavamaid, võimaluste- tuspark Nakro. Siinne kin- 919 rohkemaid ja kiiremini are- 29 nisvara on odavam kui pal- 404

355 nevaid maakondi. judes teistes Eesti piirkonda- Enamik Eesti tööstus- ja des, mis on oluline eelis nei- energeetikavõimsusest paik- le, kes lähiajal siin ettevõt- 11 neb Ida-Virumaal, siin too- 99teid rajavad. Ka kulutused detakse odavat elektrit, mis tööjõule on regioonis ette- AS AS AS AS AS tugevdab kogu riigi konku- võtjale soodsad. rentsivõimet ning maakonna 200420032002 Ida-Virumaal on kõike: Grupp Grupp abrikud Põlevkivi V välismajandusbilanss on vas- tunnustamata maailma suurimad kaevan- eemia Silmet

Elektrijaamad tupidiselt riigile plussis. datavad põlevkivivarud, Eesti Eesti K Repo Kuid seejuures on Ida-Vi- Allikas: Ida-Viru Turismiinfo kõrgeimad korstnad ja tehis- Viru Narva rumaa kõige madalama ette- mäed, aga ka suurim Kurtna Kasumi TOP 5 võtlikkusega maakond – vaid järvestik, veerohkeim jõgi – TOP 5 by Profit 9,5 ettevõtet 1000 elaniku 10–29aastaste Narva jõgi –, kõrgeim juga – tuhandetes kroonides kohta, mis on Eesti keskmi- noorte osakaal Valaste – ja Ontika pankran- th EEK / sest rohkem kui poole vä- elanikkonnas on Ida- nik, suurim liivane supelrand hem. Seda võib seletada Virumaal üks Eesti Peipsi põhjakaldal, vanim te- 228 ” suurtööstuse suure mõjuga. suuremaid. Selles gutsev nunnaklooster Kure- 372 Sarnaselt teiste Euroopa kae- peituvad nii võimalu- mäel. vandus-tööstuspiirkondade- sed kui ka ohud. Ida-Virumaa on ja jääb ga on ka Ida-Virumaa töös- loodusrikkaks, majandusli- 040 tuses töökohtade arv kiiresti Ago Silde, kult mitmekülgselt arenenud 182 vähenenud. Siit sünnivad aga Ida-Viru maavanem ja puhta elukeskkonnaga at- 160

477 uued võimalused väikeette- raktiivseks regiooniks. 813 81

57 võtluse arenguks. 42 10–29aastaste noorte osa- kohti juurde ei teki, noored Samal teemal: kaal elanikkonnas on Ida- lahkuvad. Ida-Virumaa ettevõtete AS AS AS AS AS Virumaal üks Eesti suure- Põhjusi, miks tasub Ida- TOP 2002 Grupp Grupp maid. Ühest küljest tähen- Virumaal ettevõtlusega tege- 18. september 2003 Nitrofert Põlevkivi dab see suurenevat tööealis- leda ja siia investeerida, on Ida-Virumaa ettevõtete eemia Silmet Elektrijaamad Eesti K te elanike arvu, teisalt aga enam kui küll: äritegevuseks TOP 2003

Viru seda, et kui kohapeal töö- paljulubav asend Euroopa 9. september 2004 Narva Allikas: Äripäev

6 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Ida-Virumaa

Umbes 90% Liidrite koondkäive Nitroferdis stabiilsel tõusuteel toodetud karbamiidist (kümne käibe- ja kasumiliidri läheb müügiks koondandmete võrdlus) koondkäive välismaale, toodetud mln kr ammoniaak 2001 ... 6 459 veetakse 2002 ... 7 225.. +10,6% peaaegu kõik 2003 ... 7 879.... +8,3% piiri taha. koondkasum Foto: Sven Arbet mln kr 2001 ... 362 2002 ... 990,4.. +63,5% 2003 ... 813,5 .. –21,75% Ida-Viru maakond arvudes · elanikke: 177 000 (seisuga 01.01.2002) · rahvastiku tihedus: 52,8 inimest/km² · rahvastiku vanuseline koosseis: 30,3% elanikkonnast on pensionärid · pindala: 3364 km² · keskmine brutopalk: 4791 kr 2002. aasta  kuus Nitrofert saavutas edu · linnad: Jõhvi, Kiviõli, Kohtla- madalseis on ajalugu Järve koos Ahtme linnaosaga, Narva, Narva-Jõesuu, Püssi, suurte investeeringute toel majandustulemused Sillamäe mln kr · vallad: Alajõe, Aseri, Avinurme, käive Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Tänu investoritele ving. Mitmed seadmed jäid 378,6 500 mln kr Kohtla-Nõmme, Lohusuu, vee alla ja muutusid kasu- prognoos Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, suutis AS Nitrofert väl- tuskõlbmatuks.” Sonda, Toila, Tudulinna, Vaivara ja rabelda pikka aega 285,4 · Ida-Virumaal asuvad Eesti: Firma elas ka selle katsu- 42,8 – kõrgeimad korstnad, kaks 250 m kõrgust Eesti kestnud madalseisust muse üle ja käivitas peatselt Elektrijaama korstnat ning tõusta regiooni tehase uuesti. Selles mõttes 161,4 – sügavaim allmaakaevandus – ettevõttel vedas, et nõudlus kuni 70 m sügav Estonia edukaimaks põlevkivikaevandus oli turul vahepeal ettevõtteks. 3,1 Allikas: Ida-Viru maavalitsus Ida-Virumaa suurenenud ja TOPi toodangut saadi 2001 2002 2003 2004 Alar Pardla kallimalt müüa. [email protected] 1. koht “Eesotsas pea- kasum direktor Aleksei 10 mln kr prognoos 2003. aasta algul olid hin- Nikolajeviga on tehas edu- nad väga madalad ning kaup kalt taaskäivitatud. Konku- -41,5 Allikas: Äripäev ei liikunud. Aasta teises kvar- reerimine idanaabritega, kel- talis leiti inimesed, kes suut- le tehastes kasutatav toor- AS Nitrofert sid Nitroferdi rahaliselt välja aine ja energia on odava- aidata madalseisust, mis al- mad, on tõsine väljakutse, • asutatud: 1993 gas juba 1998. aastal. millele Nitrofert on väärikalt • asukoht: Ida-Viru maa- Meiesugusest 2001. aastal oli firmal ko- vastanud,” kommenteeris fir- kond, Kohtla-Järve tehasest võib hustusi kokku üle 100 miljo- ma edu Viru Keemia Grupi • omanik: Oriental iga riik unistada – me ni krooni. Enamik firma va- juhatuse esimees Janek Chemtrade Ltd – 97,89% ”tarbime toormaterja- radest oli panditud. Raha Parkman. • tegevjuht: Aleksei Nikola- le, mis riigis muidu pangakontodel ei olnud. Aastas toodab Nitrofert jev, peadirektor jääksid ära kasuta- “2003. aasta aprillis alus- umbes 200 000 tonni vede- • tegevusalad: keemiatöös- mata. tasime firmas suuremaid re- lat ammoniaaki ja 210 000 tus Aleksei Nikolajev, monditöid ja juulis taaskäi- tonni karbamiidi. • töötajate arv: 2002 – 467, ASi Nitrofert tegevjuht vitasime tootmise. Kahjuks “Meiesugusest tehasest 2003 – 464 saime normaalselt töötada võib iga riik unistada – me • kohad edetabelites: Firmajuht Aleksei Nikolajev on vaid augusti alguseni, mil tarbime toormaterjale, mis Kohtla-Järvel elanud 1969. - Eesti edukamate ettevõte- aastast. Ta alustas tavalise siin oli suur üleujutus. Pea- riigis muidu jääksid kasuta- te TOP aastal 2001 – 322. töölisena, on töötanud aegu kogu tehase territoo- mata,” on Nikolajev oma et- koht erinevates tehastes. Seejärel rium oli sõna otseses mõttes tevõtte üle uhke. “Samas ole- edutati ta tsehhijuhatajaks. - Eesti edukamate ettevõte- Nitroferdis töötab ta alates vee all,” meenutab Nitroferdi me väga stabiilne ettevõte, te TOP aastal 2000 – 226. 1993. aastast, selle tegevjuhina tegevjuht Aleksei Nikolajev. töötame ööpäev läbi, puhke- alates 2001. aasta aprillist. “Meie jaoks oli see suur hä- päevadeta.” koht

7

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Jõgevamaa TOP Firms in Jõgeva County / koht firma nimi, asukoht tegevusala rank company, area of activity

1. Eesti Metall OÜ (Jõgeva linn) ...... jäätmekäitlus Riigiasutuste 2. Talumaa Kinnisvara Haldus OÜ väljaviimine (Põltsamaa vald, Kuningamäe) ...... kinnisvara, metsatööstus Jõgevamaalt ja 3. TK-Team Eesti AS (Põltsamaa vald, Pauastvere) ...... tootmine ”Jõgeva maakonna 4. A. Tammel AS (Jõgeva linn) ...... kaubandus võimalik kadumine 5. Same OÜ (Tabivere vald, Tabivere) ...... masinatööstus mõjutab ettevõtte 6. Kaltsiit AS (Pajusi vald, Pisisaare) ...... ehitusmaterjalide tootmine arengut igal juhul 7. Põltsamaa Felix AS (Põltsamaa) ...... toiduainetööstus negatiivselt. 8. Kitzinger-Progress AS (Põltsamaa) ...... masina- ja metallitööstus 9. Memphis AS (Jõgeva linn) ...... metsatööstus Arvi Tammel, 10. Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit TÜH (Jõgeva linn)...... põllumajandus ASi A. Tammel nõukogu esimees

Käibe TOP 5 TOP 5 by Sales Jõgevamaa vajab ambitsioone

tuhandetes kroonides linna–Tartu maantee (Piibe th EEK / Lõviosa Jõgevamaa Rünno Lumiste maantee) ning raudtee lõid Tallinna ekspordist moodustab Jõgeva, kuid raudtee nõrkus 181 Tehnikaülikooli teadur põllumajajandustoodang võib põhjustada ka linna kär- 127 551 255 Jõgevamaa eksport bumise. Maanteeliikluse kii- kaubagruppide lõikes, % 105

104 rema arengu tõttu ongi vii-

933 õgeva maakonna, nagu masel kümnendil kiiremini muud 80 puidutooted J ka teiste Eestimaa maa- metall arenenud mitte maakonna- 962 kondade majandusarengut keskus Jõgeva, vaid hoopis 52 tuleb käsitleda lähtudes tekstiil Põltsamaa. arengut mõjutavatest teguri- 5 33 Lähemal ajal võib oodata, test. 11 et kindlasti peaks arengulai- Jõgeva maakonda mõju- ne ja ressursid jõudma ka 13 tavad kõige rohkem põllu- 25 Jõgevani. Piirkonna problee- AS AS TÜ TÜH

Põllu- majandustootmise areng Ees- miks jääb aga siiski väike elix Liit F

ammel tis tervikuna, suuremate kes- aktiivsus ja inimeste lahku- T

. loomasööt

A kuste areng ning Läänemere toiduõli mine. Tänapäeva põlluma- Majandusühistu

Jõgevamaa regiooni tulevik tervikuna. jandustehnoloogiad vajavad Põltsamaa Majandusühistu Nagu teistelgi pärast vii- Allikas: TTÜ, Rünno Lumiste järjest vähem inimesi ja põl- Jõgeva

majandustootjate mast suurt sõda loodud maa- lumajandustootmises toimub

Kasumi TOP 5 Põltsamaa kondadel, on ka Jõgevamaa kindlasti ka täiendav kont- TOP 5 by Profit omapäraks asjaolu, et maa- Noortele inimes- sentreerumine. Noortele ini- konna ettevõtted ja inime- tele on aga mestele on aga Jõgeva maa- tuhandetes kroonides sed ei ole sageli seotud maa- konna väikeettevõtetes töö th EEK / Jõgeva maakonna konnakeskusega ja niinime- ”väikeettevõtete töö leidmise asemel lihtsam ja tatud maakonnaidentiteet ki- kasulikum liikuda suurtesse 333 321 leidmise asemel 6 6 pub olema nõrk. lihtsam ja kasulikum keskustesse. Jõgeva maakonna omapä- Piirkonna tugevam iden-

669 liikuda suurtesse 4 raks naabermaakondadega keskustesse. titeet aitaks kaasa elukesk- 006 võrreldes on olnud orientee- 3 konna parandamisele ja ini-

795 ritus Tartule ja majandusli- Rünno Lumiste, meste eelistustele Jõgevamaa 2 kult ka Ida-Virumaale. Ida- TTÜ teadur suhtes. Virumaal tarbiti suur hulk Jõgeval toodetud põlluma- ne 1990. aastate lõpus kergi- AS AS AS AS Samal teemal: OÜ jandustoodetest ja Tartust tas tunduvalt maakonna ma-

elix Jõgevamaa ettevõtete

F juhiti mitmeid Jõgeval paik- jandusnäitajaid. Kaltsiit ammel Kinnisvara

Haldus TOP 2002 T nevaid haruettevõtteid. Mõningaseks probleemiks . Memphis A Suureks arenguimpulsiks Jõgevale kui maakonnakes- 8. mai 2003 alumaa Põltsamaa T Jõgeva maakonnale oli Werol kusele ja Peipsi-äärsele re- Jõgevamaa ettevõtete Tehaste õlitootmise käivita- gioonile võib kujuneda inf- TOP 2003 Allikas: Äripäev mine. Tehase töölehakkami- rastruktuur. Omaaegne Tal- 6. mai 2004

8 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Jõgevamaa

Koondkäive alustas mullu langemist

(kümne käibe- ja kasumiliidri koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2001 ... 725 2002 ... 823,2.. +11,9% 2003 ... 635,5 .... –22,8% koondkasum mln kr 2001 ... 29,4 2002 ... 27,8 ...... –5,8% 2003 ... 33,5 .... +20,5% Jõgeva maakond arvudes · 3% Eesti rahvastikust – 38 608 elanikku · 2% Eesti ettevõtjatest – 2020 ettevõtjat · 52,3 ettevõtjat 1000 elaniku kohta · ettevõtjatest 60% FIEd ja 40% äriühingud Koristustööde hooajad kasvatavad tavapäraselt ka järjekordi OÜ Eesti Metall · ettevõtjaid kõige rohkem vastuvõtupunkti väravate juures. Foto: Julia-Maria Linna põllumajanduses · äriühingutest tegutseb 55% teeninduses, 24% tööstuses ja 21% põllumajanduses Edu aitas tuua üldine kokkuostuhinna tõus · tegutsevatest äriühingutest 70% mikroettevõtted, 21% väikeettevõtted, 4% keskmised OÜ Eesti Metall käibe Eesti Metalli juhataja Vei- Käive on paari aastaga ettevõtted ja 5% määratlemata ko Allingu ei eita, et vana- · 0,8% Eesti 2003. a. ekspordi rohkem kui kahekord- kahekordistunud mahust ehk 494,5 mln krooni metalli kokkuostuhinna pea (Eestis kokku 62 531,4 mln ne kasv 2003. aastal kahekordne tõus möödunud majandustulemused krooni) oli tingitud peamiselt aastal ning kokkuostetava mln kr · keskmine netokuupalk 2002. käive aastal 3383 krooni (Eesti metalli koguse 50%-line kasv vanametalli hinna tõu- 14,2 mln kr keskmine 4769 krooni) ongi ettevõtte käibe kahe- 15kasum · töötuse tase (ametlikult sust maailma- 2,1 mln kr registreeritud) 4,3% turul. kordistumise pea- Allikas: Jõgeva maavalitsus Jõgevamaa miseks põhjuseks. TOPi Kokkuostuhinda- Aare Kirna de tõusu taga on [email protected] 1. koht aga maailmaturu 6,7 hind, mis kasvava 5,7 OÜ Eesti Metall asutati nõudluse toel samuti üles- 2000. aastal ning tegeleb Jõ- mäge liikus. Kui 2001. aastal 0,8 geval peamiselt vanametalli maksis musta metalli kilo- 0,5 1,1 kokkuostu ja sorteerimisega. gramm ligikaudu 50 senti, 0 Firmale kuulub hoonekomp- siis praegu juba 90. “Sellise 2000 2001 2002 2003 leks linna servas, Avaksi la- hinnataseme juures jääb me- -0,6 Kui oled kliendi- dude kõrval, ning raudtee- tallimüüjal juba transpordi- Allikas: Äripäev sõbralik, siis on haru, mida mööda läheb kuludest piisavalt raha üle,” ka Jõgeva maakon- EMEXisse iga kuu keskmiselt leiab Veiko Allingu. Eesti Metall OÜ ”nas võimalik edukat 1000 tonni metalli. “Ei saa nuriseda, selle fir- äri ajada. Kohapeal tegeldakse me- maga on meil usaldusväär- • asukoht: Jõgeva linn talli- ja muude jäätmete es- sed suhted juba pikka aega. • asutamisaeg: 2000 Veiko Allingu, mase sorteerimisega, olemas Kliendi jaoks on mugav, kui • põhitegevusala: jäätme- OÜ Eesti Metall juhataja on ka metallipurustaja. Fir- saab oma jäätmetest ilma li- käitlus ma ise kuulub Jõgevalt pärit satülita lahti ja peale selle • töötajaid: 6 Jõgevamaa eraisikutele. veel maksimaalse võimaliku • omanikud: Eva Pedjak – vaatab tulevikus Kui varem viisid Jõgeva hinna,” leiab Eesti Metalli 60%, Mati Laine – 40% mitte ainult Tartu, maakonna eraisikud ja ette- pikaajaline lepingupartner • tegevjuht: Veiko Allingu, ”vaid ka Virumaa võtted oma vanametalli pea- Mati Kuus, Viljandis elektri- juhataja poole. miselt Tartusse, siis uus kok- mootoreid tootva ASi Kol- kuostupunkt ja soodsad hin- meks juhataja. Metallijäät- • kohad edetabelites: Erik Terk, nad suunasid metallikoor- mete äraveo teenust on ka- - Jõgevamaa TOP 2002 – Eesti Tuleviku-uuringute mad endisesse Jõgeva EPT sutanud ka Eesti Metalli naa- 15. koht Instituudi direktor väetiselattu. ber OÜ Avaks.

9

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Aeg–ajalt on kuulda, et Järvamaa TOP tollipunkt tahetakse ”Mäost viia kas Firms in Järva County / Viljandisse või koht firma nimi, asukoht tegevusala Põltsamaale. Siis ei rank company, area of activity mõtle küll keegi ettevõtjale, see on pigem jala taha 1. Arctic Finland House OÜ (Järva-Jaani) ...... aiamajade tootmine panek. 2. Taure AS (Türi) ...... kaubandus 3. Migareli Group OÜ (Türi) ...... kinnisvara Enno Rõõs, 4. Viking Window AS (Paide vald, Mäo) ...... ehitusmaterjali tootmine ASi Comfort AE juhataja 5. Kesk-Eesti Arenduskeskus AS (Paide) ...... koolitus 6. Mäo Klaas AS (Paide vald, Mäo) ...... ehitusmaterjali tootmine 7. Pogi OÜ (Paide) ...... soojatootmine 8. Järva Tarim AS (Türi vald, Särevere) ...... ehitusmaterjali tootmine 9. E-Piim TÜ (Järva-Jaani) ...... toiduainetööstus 10. Väätsa Prügila AS (Väätsa vald, Roovere) ...... jäätmekäitlus

Käibe TOP 5 Järvamaa tulevik sõltub eksporditurust TOP 5 by Sales ja tööjõu hinna kiire kasvu tuhandetes kroonides Järvamaa ekspordib th EEK / Kaarel Kilvits tõttu Tallinnas võib osa in- Tallinna peamiselt puitu vestoreid hakata Tallinna 707 Tehnikaülikooli 2003. aasta põhieksport, % asemel eelistama selle hästi majanduspoliitika 925 kättesaadavat naabrust – Jär- professor puit ja puidutooted vamaad. t Eesti integreerub üha muud Järvamaa majandusliku 761 E enam rahvusvahelisse mööbel arengu aluseks on olnud ja 164 522 605 majandusse, sõltub Järvamaa 4 jääb ka lähitulevikus: 432

377 käekäik oluliselt sellest, kui- - hea asukoht Eesti keskel 467 das maakond selle integrat- ja loodetavasti peagi ehitata- 218 siooni suhtes positsioneerub 13 52 va Tallinna–Tartu kiirtee ehk kuidas Järvamaa osaleb ääres. Järvamaa kuulub nn eksporttootmises, suudab ligi 21 Tallinna Suurde Ringi. Sel- AS TÜ AS AS TÜ meelitada välisinvesteerin- lest tuleneb nn Talsingi tu- ood Eesti -Piim guid jne. gev mõju. Järvamaa suur W E Ühistu masinad ja Saeveski Seega oleneb Järvamaa seadmed piimatooted eelis ongi asumine suurte ransit T areng suuresti asendist tel- teede kohtumispunktis; arbijate T SP

NOR-EST Allikas: TTÜ

Imavere gedel Tallinn-Helsingi-Stock- - Eestimaa parimad mul-

Järva holm-Riia-Peterburi-Novgo- lad ja arenev põllumajandus rod-Pihkva. Piirkonna majan- - Järvamaa põllumajandus Kasumi TOP 5 dusliku arengu aluseks on On selge, et on Eestis kõige kontsentree- TOP 5 by Profit ka hea asukoht Eesti keskel maakonna ritum ja kasutab võrdlemisi tuhandetes kroonides Tallinna–Tartu maantee areng sõltub kõige edukalt ära põllumajandus- th EEK / ääres, suurte teede kohtu- ”rohkem investeerin- liku suurtoomise eeliseid mispunktis, sest teed tähen- gutest. Seejuures väiketalunduse ees; 938 davad kaubavedu ja raha- mitte ainult nende - hea demograafiline olu- 86 vooge. suurusest, vaid ka kord, mis on majanduse On selge, et maakonna õigsusest. arenguks üldiselt soodne, areng sõltub kõige rohkem rahvastik ja tööturg on vii- Kaarel Kilvits, TTÜ investeeringutest. Seejuures mastel aastatel olnud võrd- majanduspoliitika mitte ainult nende suurusest, lemisi stabiilsed. 673 537 050 vaid ka õigsusest. Vale inves- professor 14 11 10 7366 teering oleks ju väga pika perioodi jooksul ristiks kae- senisest enam eksporttoo- Samal teemal: AS TÜ AS AS OÜ las nii omanikul, palgatööta- dangule. Luuakse juurde uusi Järvamaa ettevõtete ood -Piim W indow jatel kui ka vallal-maakon- tootmisüksusi, põhiliselt vä- TOP 2002 E House W Saeveski nal-riigil. liskapitalile kuuluvate Tallin- 11. oktoober 2002 Tööstus säilitab üldjoon- na ettevõtete filiaale. Järvamaa ettevõtete Viking Finland NOR-EST

Imavere tes praeguse struktuuri, aga Transpordi ja side para- TOP 2003

Allikas: Äripäev Arctic mitmekesistub ja orienteerub nemise ning maa, kinnisvara 22. aprill 2004

10 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Järvamaa Arctic Finland Kasumiliidrite areng jäi House OÜ mullu minimaalseks • tegevusala: aiamajade (kümne käibe- ja kasumiliidri tootmine koondandmete võrdlus) koondkäive • tegevjuht: Jaan Põldsepp mln kr • asukoht: Järva-Jaani 2001 ... 2 200 • omanikud: Harri Anttila 2002 ... 2 627.. +19,4% 80%, Jaan Põldsepp 10%, 2003 ... 2 849.... +8,5% Kari Ropponen 10% koondkasum • töötajaid: 26 • tooted: grillkojad, aia- mln kr majad, paviljonid, saunad, 2001 ...... 114 laste mängumajad, kae- 2002 ...... 153 .. +34,2% vud 2003 ...... 154 .....+0,7% • ekspordimaad: Põhja- Järvamaa arvudes maad, Saksamaa, Prant- · keskus: Paide susmaa, Inglismaa, Iiri- · elanikke: 39 557 (1. jaanuari maa, Belgia, Holland, 2004 rahvastikuregistri andmed) · põhitööstusharud: metsa- Ðveits puidutööstus, põllumajandus, Allikas: Arctic Finland House OÜ põllumajandusliku tooraine töötlemine (domineerib piimatööstus), masinate ja Konkurentidega võrreldes seadmete ning tekstiili luksuslikumaid ja tootmine. kallimaid ajamajakesi · 2001. aastal andis Järvamaa 2,7% Eesti tööstustoodangust tootev Arctic Finland · 20 või enama tööga hõivatuga House OÜ leidis tänavu ettevõtteid oli Järvamaal 85 · Järvamaa hõivatutest töötas oma toodangule turu ka erasektoris 76,7% ja avalikus Türgis. Foto: Julia-Maria Linna sektoris 23,3% Allikas: statistikaamet Järva-Jaanis valmivad aiamajade Lexused

Aiamajade tootja val- mu. Mullu valmistas firma Aiamajad kindlustavad mistab Järvamaa kes- kokku 1150 väikest majakest, tänavu on plaan jõuda stabiilse tõusu kusest eemal Järva- 1300ni. majandustulemused mln kr Jaanis aiamaju, mida Järva-Jaanis valmistab käive tootja peab omas Arctic Finland House puidust 51 mln kr kasum majakeste komponendid, mis prognoos klassis kvaliteedilt 8,1 mln kr Lexusteks. kliendile lähetatakse. Igas rii- prognoos gis, kus asub fir- 44,1 Meie meeskond ma esindaja, asub on parim. Rivo Sarapik Järvamaa TOPi ka koostemees- [email protected] 1. koht kond, kes maja 25,4 ”Jaan Põldsepp, püsti panevad. 7,4 Arctic Finland House OÜ Järva-Jaanis, Järvamaa Firma meeskonna moo- tegevjuht keskusest eemal, tegutseb dustavad nii Järva-Jaani ela- aiamajade tootja Arctic Fin- nikud kui ka Koerust pärit land House OÜ. Firma juha- töötajad. “Suviti, tipphooajal, 2,6 0 tuse liige Jaan Põldsepp sel- palkame lisatööjõudu. Küm- 2001 2002 2003 gitab, et toodavad maju, mis nest inimesest kaks leiame

oma kvaliteedilt kvalifitsee- meile sobivat ja nemad jää- Allikas: Arctic Finland House OÜ, Äripäev ruvad aiamajakeste Lexus- vad siis pikemaks,” selgitab teks. “Seetõttu on meie too- Põldsepp. Arctic Finland dangu hind ka konkurenti- House’i tegijamad töölised dest kõrgem,” selgitab Põld- saavad hooajal Põldsepa kin- või korralikult teha võtab ju Eduks on vaja sepp. nitusel kuni 14 000 krooni tegelikult sama palju aega,” töötada 24 Konkurendid asuvad piiri kuus. “Meie meeskond on selgitab Põldsepp. “Iga liigu- tundi, 12 neist taga, sest pea kogu Järva- parim,” ütleb ta. tus peab kvaliteetne olema.” ”füüsiliselt töö juures, Jaanis tehtud toodang jõuab Töötajate pühendumus Selle aasta plaanides on kohalike edasimüüjate kau- paistab välja ka toodetes. firmal lisaks mõningasele teine 12 mõtetes. du peamiselt Põhjamaade ja Näiteks majade komponen- laienemisele ka kanna tuge- Ilmar Poll, Euroopa majaomanikeni. did on puhtalt saetud, “kar- vam kinnitamine Prantsus- ASi Euroleib juhataja Eestis aktiivset müüki ei toi- vaste” servadeta. “Käkki teha maal ja turu avamine Türgis.

11

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Meil on täna edukad ravitu- Läänemaa TOP rismiettevõtted, kuid ”see teenus on täna Firms in Lääne County / suurelt jaolt suuna- koht firma nimi, asukoht tegevusala tud ühele suhteliselt rank company, area of activity väikesele turule ja selle areng sõltub sellest, kuidas 1. Tene Kaubandus OÜ (Haapsalu) ...... aiamajade tootmine suudetakse haarata 2. EST-Trans Kaubaveod AS (Haapsalu) ...... transport uusi turge. 3. Örnplast Eesti AS (Taebla) ...... plastmasstoodete valmistamine 4. Narma LV AS (Lihula) ...... tekstiilitootmine Jaanus Sahk, 5. Oru Äri AS (Uuemõisa, Ridala vald) ...... rehvide müük endine Lääne maavanem 6. Enniste OÜ (Piirsalu, Risti vald) .. metsamaterjali ost-müük, metsaveoteenused 7. Eesti Lindsaw AS (Haapsalu) ...... ketassaeveskite tootmine 8. Haapsalu Tarbijate Ühistu (Haapsalu) ...... jaekaubandus 9. Eesti Tehojakelo AS (Haapsalu) ...... transport 10. Pulss OÜ (Vedra, Oru vald) ...... kinnisvara

Käibe TOP 5 Läänemaa asukoht sunnib TOP 5 by Sales

tuhandetes kroonides th EEK / elanikke pingutama me panna tegutsema ainut 395 Tööealiste osakaal siis, kui kokku hoiame: nii

144 Neeme Suur Läänemaa Läänemaal Eesti era-, avalik kui ka kolmas 583 Arenduskeskuse keskmisest väiksem sektor. Läänemaa tuleviku

104 direktor 220 vanuserühm, % perspektiivsust tõotavad aga 885

83 seisuga 1. jaanuar 2004 mitmed protsessid, mis hil- 78

112 äänlased võtsid omale ris- juti toimunud. Erinevate sek- 85 ja vanemad 50 L ti kanda juba sellest het- torite vahel on tekkinud 20–59 kest, kui äsja merest kerki- 60–84 1 konstruktiivne koostöö ja see nud, väheviljakale maale ela- sisendab lootust. Koostöö ma asusid. Merest kerkiv 21 vormiks on Arenduskoda, maa ei soodustanud ka sood- AS AS AS Arenduskoja teemakojad ja AS 51

Ühistu sate sadamakohtade teket, Arenduskeskus. Kogutakse

Elekter maastik on tihedalt läbi põi- 27 ideed, ideedest luukase pro- Uksetehas arbijate Kaubaveod Lihatööstus munud soode ja rabadega, jektid. Vajadusel sünnivad T ortum

F metsad on madalad, põllud projektidest sihtasutused ja rans Filee T - kivised või savised. Lääne- 0–19 siis juba sihtasutused teosta- Haapsalu EST Haapsalu maa ei asu isegi teiste suurte vad muudatusi. Esimesed vil- Kasumi TOP 5 keskuste teeristil ehk tal pole Allikas: statistikaamet jad on näha – koos luuakse TOP 5 by Profit sisuliselt ühtegi eelist. Ses- tasemel kutseõpet maakon- tap on Läänemaa rahvaarv sündida rikkad lapsed. See nas, arendamisel on uued tuhandetes kroonides th EEK / Eestis tagantpoolt teisel ko- on meie põlvkonna missioon tööstusalad, propageerimisel hal, vähem on üksnes hiidla- siin Läänemaal. alternatiiv-maamajandus,

755 si. 2002. aastal oli Lääne- 12 omavalitsust, nendest käsil kohaliku tööjõu aren-

10 maa keskmine brutopalk Ees- seitsme elanikkond ca 1000 damine ja kohaliku toidu ti väikseim, miinimumpalk inimest, nendest 200 lapsed, propageerimine. Edendami-

389 on sagedaseim makstav palk. 400 vanurid ja 400 tööeali- sel on maaturism, noorsoo- 6 457 5 681 654 Sotsiaalministeeriumi uuring sed, kellest 350 käib igapäe- töö ja palju muud. Märksõ- 4 4 paigutas Läänemaa vaesuse vasel palgatööl ja maksab nadeks on võrgustamine ja edetabelis tagant teiseks. makse. See on umbkaudu koostöö. Vaesest perest sünnivad Läänemaa keskmine kogu- vaesed lapsed. Nii ütleb va- kond. Arvan, et Läänemaa Samal teemal: AS AS AS OÜ narahva tarkus. Keegi sugu- kriitiline mass tekib alles Läänemaa ettevõtete Ühistu Eesti võsast (loe inimpõlvedest) maakonna tasandil – 28 000 TOP 2002 Elekter peab aga selle nõiaringi inimest, ca 2000 ettevõtjat,

arbijate 12. juuni 2003 Kaubaveod Kaubandus T ortum

Örnplast murdma, leidma Läänemaa see on ehk minimaalne mass, F Läänemaa etttevõtete ene rans T T - eelised, neid kasutama ja loo- et midagi püsivat sünniks. TOP 2003 EST Haapsalu ma rikkuse, millest saavad Oma kriitilise massi saa- 3. juuni 2004 Allikas: Äripäev

12 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Läänemaa

Eelmine aasta kiskus koondkäibe langusesse

(kümne käibe- ja kasumiliidri koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2001 ... 742 2002 ... 914 ..... +18,8% 2003 ... 650 ...... –40,6% koondkasum mln kr 2001 ... 45,6 2002 ... 42,1 ...... –8,3% 2003 ... 45,8 ...... +8,1% Läänemaaa internetis · http://portaal.laanemaa.ee/

Läänemaa internetiportaal Puidutöötlemisega tegelev Tene Kaubandus on üks neid väheseid maakondade kannab endas eelkõige edukamaid firmasid, kes välismaise kosilaseta on suutnud edu saavutada. operatiivse info edastamise ülesannet. Kajastamist leiavad Foto: Julia-Maria Linna uudised, esindatud on info Läänemaa omavalitsuste, haridusasutuste, vaba aja veetmise võimaluste ning tulekul REVi panktorivarast tõusis edukaim firma olevate ürituste kohta. Portaali omapära seisneb selles, et Kui Riho Reesar ja nud firma prognoosib täna- Majandusnäitajad registreeritud kasutajad saavad vuseks aastaks juba viie mil- ka ise uudiseid saata. Turist Heino Kirs 1997. aas- kasvavad iga aastaga leiab veebiküljelt üles info joni krooni suurust puhastu- vaatamisväärsuste, tal Haapsalu REVi pui- lu. Tulu, mis siiani on kõik majandustulemused söögikohtade ja majutuse kohta. dutöökoja pankrotiva- investeeritut tagasi tootmise mln kr Läänemaa portaal on ainult käive eestikeelne. rana ära ostsid, pol- arendamisse. kasum 45 mln kr nud seal tootmise käi- Tene toodetud aiamajake- prognoos sed on Lääne-Euroopas se- 5 mln kr prognoos vitamine kerge üles- davõrd populaar- anne. Visadus sed, et mehed ei 37 viis aga sihile. Läänemaa pea nende müügiks TOPi istuma välismessi- 4,7 Tõnu Tramm 1. koht del ega saatma too- 22 [email protected] tekatalooge erine- 16,7 vatesse riikidesse. 2 “Kui neli aastat tagasi “Meid otsitakse ise üles. Ole- 1,03 Meid otsitakse oleks mõni välisinvestor meie me nähtavasti suutnud oma- ise üles. Oleme ettevõtte vastu hakanud huvi le nime teha hea hinna ja 0 nähtavasti suutnud tundma, oleksime nad suuri- kvaliteedi suhtega,” lausub 2001 2002 2003 2004 ”omale nime teha hea ma rõõmuga vastu võtnud,” ettevõtte teine osanik, Heino Allikas: OÜ Tene Kaubandus hinna ja kvaliteedi tunnistab 2003. aasta ma- Kirs, kelle sõnul on neil koos- suhtega. jandustulemuste põhjal Lää- tööpartnereid Saksamaal, OÜ Tene Kaubandus Heino Kirs, nemaa edukaimaks ettevõt- Prantsusmaal, Hispaanias jm. OÜ Tene Kaubandus üks teks osutunud OÜ Tene Kau- Lõviosa toodangust läheb • asukoht: Haapsalu linn omanikest bandus tegevjuht Riho Ree- siiski Saksamaale, kus asub • asutamisaeg: 1999 sar, meenutades ettevõtte al- nende esimene ja peamine • põhitegevusala: aiamaja- gusaastaid. Ettevõtte, mis äripartner. Läänemaa de tootmine täna saadab kuus Lääne- Tene Kaubanduse aiama- • töötajaid: 49 areng sõltub Euroopa poole teele küm- jade hinnad kõiguvad sõltu- • omanikud: Heino Kirs suuresti oskusest mekond autokoormat, igas valt mudelist 7000 ja 30 000 50%, Riho Reesar 50% ”reklaamida ja müüa koormas kuni poolsada aia- krooni vahel. “Nii mõnedki • tegevjuht: Riho Reesar oma piirkonna majakest. on solvunud, kui me ei tee eeliseid nii võimalike Meeste õnneks ei taiba- neile sellist maja, nagu ne- • kohad edetabelites: investoritele-ettevõt- nud välisinvestorid nähtavas- mad tahavad,” lausub Reesar. - Läänemaa ettevõtete TOP jatele kui ka asjaliku- ti veel neli aastat tagasi aia- “Kuid see lihtsalt ei tasu mei- 2002 – 17. koht le tööjõule. majade äri perspektiivikust le ära. Meil on kindlad ette- • www.tenekaubandus.ee ning läbi raskuste suudeti antud mudelid, mida me eks- Are Veski, tootmine omal jõul käima pordiks toodame ja me ei ole Fortum Elekter ASi panna. Esimesel aastal 74 spetsialiseerunud tellimus- juhataja 000 krooni kasumit teeni- töödele.”

13

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Kui tahame edukalt tegelda Lääne-Virumaa TOP tootmisega, siis ei ”saa me loota ainult Firms in Lääne-Viru County / kutsekoolide ja koht firma nimi, asukoht tegevusala kõrgkoolide peale, rank company, area of activity vaid peame ise maast madalast inimesi koolitama. 1. West-Wood Eesti AS (Rakvere) ...... puidu töötlemine, tootmine 2. Aru Grupp AS (Rakvere) ...... ehitusmaterjalide tootmine Juhan Viise, 3. Kunda Nordic Tsement AS (Kunda) ...... ehitusmaterjalide tootmine Aru Grupp ASi juhatuse 4. Flexa Eesti AS (Kadrina) ...... mööblitootmine esimees 5. Viru Elektrikaubandus AS (Vinni vald, Piira) ...... hulgikaubandus 6. Kunda Trans AS (Kunda) ...... transport 7. Plokk AS (Väike-Maarja) ...... puit, transport 8. Lindal Private Shipping OÜ (Rakvere) ...... eritööd 9. Uhtna Talutehnika AS (Rakvere) ...... hulgikaubandus 10. HAT-Auto AS (Rakvere) ...... autod, kaubandus

Käibe TOP 5 Lääne-Virumaa tööstust TOP 5 by Sales tuhandetes kroonides th EEK / ootab ees kiire kasv võib lähiajal Tallinnast ja lä- Lähiajal võib 344 Urmas Tamm hivälismaalt lisanduda töös- lisanduda tööstu- 166

1 Lääne-Viru tusi, mis leiaksid endale koha si, mis leiaksid koha maavanem Lääne-Viru linnades rajatud ”Lääne-Virusse rajatud tööstusaladel. Oskustööjõu tööstusaladel.

560 puudusel liiguvad need töö- 514 ääne-Virumaa on tuntud kohad aga Ida-Virumaale. Urmas Tamm, 724 482 453 300 L kui hea geograafilise asu- Suurima tööhõive tagavad Lääne-Viru maavanem 314

247 kohaga ja arenenud infra- maakonnas toiduaine- ning struktuuriga piirkond, kus ehitusmaterjalitööstus, kelle rakendada ja sellest tulenev turud idas, läänes ja üle mere tarvis kohalikud kutseõppe- kõrgtehnoloogiaettevõtete AS AS AS AS AS käepärast võtta. Ega muidu asutused vajalikke spetsialis- puudumine. poleks just Rakverre rajatud te ei koolita. Väga oluline on Eesti Eesti Nii maakonna kui ka oma- Elektra sement

T Eesti suurimat lihakombinaa- kõrgharidusega inimeste osa- valitsuse tasandil peab ole- ood Flexa OG W - ti, Kundasse tsemenditehast kaalu suurendamine tööjõus. ma tahet ja võimekust vaja- est Lihakombinaat Nordic V ja sadamat, Tapale sõjaväe- Kõrgepalgaliste töökohtade likke muutusi läbi viia. Pare- ja raudteelinna, maakonna olemasolust sõltub mistahes unda ma elukeskkonna ja ettevõt- K Rakvere potentsiaal ligi meelitanud regiooni inimkapital ja ka luspiirkondade eestvedaja on Kasumi TOP 5 arvukalt välisinvestoreid. tootlikkus. eelkõige avalik sektor, samu- TOP 5 by Profit Tänu nende eelduste oskus- Lääne-Virumaa palgatase ti mõjutab ta elanike valmis- tuhandetes kroonides likule kasutamisele oleme jääb alla Tallinnale ja Harju- olekut muudatusi ellu viia. th EEK / püsinud stabiilselt maakon- maale, aga ka Järva ja Rapla Riigiameti ja omavalitsuse dade esiotsas. maakonnale. Pikemas pers- klient ei ole vaid sotsiaaltoe- 571 Kuid pelgalt asukoht, res- pektiivis pärsib madal palga- tuse saaja. 83 sursid ja välisinvesteeringud tase piirkonna edasist aren- Lääne-Virumaad ootab ei pruugi iseenesest tulevi- gut ajude äravoolu ja sise- tööstuse kasv mõlema sekto-

835 kus veel imet teha ega taga- nõudluse madala tasemega. ri oskuslikul ja targal tegut- 066 39 da pikemaajalist majandus- Mõnevõrra murelikuks semisel. 32 892 810 kasvu. teeb tööstussektori küllaltki 17 14 On ülim aeg seada esi- vähene uuendamisvalmidus Samal teemal: plaanile läänevirulane, kes ja teenindussektori nõrkus. Lääne-Virumaa TOP 2000 AS AS AS AS siin elab, töötab, õpib, ja see, AS Meil on küllalt palju ettevõt- 3. oktoober 2001 mida temal püsimiseks vaja teid, kelle tegevus toodangu Eesti Eesti Lääne-Virumaa TOP 2001 Ehitus

sement on. ja tegevusprotsessi uuenda- T

ood 18. september 2002 Flexa

W Investeeringute rohkus tä- misel on passiivne. - Lääne-Virumaa TOP 2002 Lihakombinaat est

Nordic hendab madalat tööpuudust. Maakonna ettevõtluse W 24. september 2003 Aga ka seda, et Lääne-Viru- oluline arengutakistus on Rööbasteede

unda Lääne-Virumaa TOP 2003 K Rakvere maal on edasise arengu ta- innovaatiliste ideede puudu- 16. september 2004 Allikas: Äripäev kistuseks tööjõupuudus. Nii mine või suutmatus neid ellu 14 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Lääne-Virumaa

Vest-Wood peab oma Esikümne firmade üheks konkurentsieeli- koondnäitajad langevad seks head töökorraldust ning häid töötingimusi. (kümne käibe- ja kasumiliidri Foto: Raivo Tiikmaa koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2001 ... 3 069 2002 ... 3 549.. +13,5% 2003 ... 3 546 .... –0,09% koondkasum mln kr 2001 ... 184,3 2002 ... 255,0 .. +27,7% 2003 ... 222,1 .. –14,81% Stabiilne kasv Lääne-Virumaa arvudes viis liidriks • Rahvastik (01.01.2004): maakonnas kokku 63 312 majandustulemused elanikku, linnades elab 45% mln kr elanikkonnast. Rakvere 17 600, Tapa 7000, Kunda 4000, käive Tamsalu 2800. Valdadest 335 mln kr suurimas – Vinni vallas – elab kasum prognoos üle 5800, väiksemates Rägavere 26 mln kr ja Avanduse vallas üle 1000 prognoos inimese. Laste osa rahvastikus on suhteliselt kõrge. 247 • Tööhõive määr kõrge, tööpuudus 6,4% Tööjõud 29 400, hõivatud 27 600. 176 Kõrgharidusega inimeste 157 osakaal tööjõus väike. Madal Vest-Wood pürgib jõuliselt haridustase tähendab ka madalat palka. Baltimaade puitusteturule 15 Allikas: Äripäev 13 Euroopa ühe suurema sest nad ei pea tooteid väga 10 uksetootja Eesti teha- pikka aega ladustama,” sel- 2001 2002 2003 2004 gitab taanlasest tegevdirek- se tegevdirektor tor. Allikas: Äripäev Torben Porsholdt Vest-Wood on võtnud suu- peab ettevõtte konku- na müüa edasimüüjate ja Vest-Wood AS rentsieelisteks head ehitusmaterjalipoodide kau- du, selle poolest eristutakse • Vest-Wood Eesti AS on töökorraldust, lühikesi ka oma konkurentidest. Vest-Woodi grupile kuuluv tarneaegasid ning Eelmise aasta- firma, mis on Euroopa Sel aastal on suurepära- ga võrreldes on suuremaid uksetootjaid meil kolm Lääne-Virumaa tehasesse juurde peakontoriga Taanis. suuremat saavutust: seid väljapa- TOPi tulnud rohkem • Vest-Wood on Põhjamaa- ”esiteks oluliselt on nekuid. 1. koht kui 200 uut tööta- de turuliider siseuste toot- suurenenud ukselen- jat. Järjest suure- mises ja üks põhilisi välis- gide tootmine, Marika Tomberg ma hulga inimeste töölevõt- uste tootjaid. teiseks, aasta algul [email protected] mine läheb aga raskeks, tõ- • Vest-Wood on noteeritud 2 toimus 7000 m deb Porsholdt. börsiettevõte Taanis alates tootmispinnaga uue Kontsernis toodetavaid “Inimesed tulevad iga 1993. aastast. uksevabriku käivita- uksi hakati sel aastal ka Balyi päev tööle päris kaugelt. Too- • Peamiselt tegeldakse too- turul müüma. Varem tegeles me töötajaid bussidega ko- mine, kus me tooda- dangu ekspordiga Vest- selle müügipoolega Soome hale nii Tapalt, Tamsalust, me uut tüüpi uksi, ja Woodi grupile Taani, Root- kolmandaks kahtle- terminal. Torben Porsholdt Kundast kui ka Aserist.” ütleb, et firma eesmärgiks Firmajuht toob ühe prob- si ja Soome. mata Balti terminali • Vest-Woodi kontsernil on käivitamine. See on on saavutada Balti turul liid- leemina esile veel materjali ripositsioon. hankimise suve- ja sügispe- kokku kaksteist tehast, kõige põnevam ja neist neli Taanis, kaks selle tegevusega “Meie tarneajad on mõ- rioodil. “Nüüd tundub, et nest päevast kuni nädalani Eestis on elu praeguseks Rootsis, viis Soomes ja oleme just äsja üks Eestis Rakveres. alustanud. ning need on väga lühikesed enam-vähem stabiliseeru- võrreldes tavaliselt pakutava nud. Saeveskid toodavad • Vest-Woodi Rakvere teha- Torben Porsholdt, kahekuulise perioodiga. Lü- aastaringselt ja ühe vabriku ses töötab tänase seisuga Vest-Wood ASi Eesti hikesed tarneajad on edasi- jaoks on see tõepoolest olu- kokku 653 inimest. tehase tegevdirektor müüjatele ka väga soodsad, line,” räägib ta.

15

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Pärnumaa TOP Firms in Pärnu County / koht firma nimi, asukoht tegevusala rank company, area of activity

1. Eston Ehitus AS (Pärnu) ...... ehitus Mammona 2. Wendre AS (Vändra) ...... tekstiilitootmine korjamine pole 3. ASB Greenworld Eesti OÜ (Sauga vald, Nurme) ...... tootmine minu eesmärk olnud. 4. MS Balti Trafo OÜ (Vändra) ...... tootmine ”Tähtis on endast 5. Sanatoorium Tervis AS (Pärnu) ...... taastusravi mingi jälg jätta. 6. Vilojett AS (Pärnu) ...... autod, kaubandus Vello Muliin, 7. Veikand AS (Pärnu) ...... kaubandus sanatooriumi Tervis 8. Taastusravikeskus Estonia AS (Pärnu) ...... taastusravi juhataja 9. Pärnu Soojus AS (Pärnu) ...... energeetika 10. Rapala Eesti AS (Pärnu) ...... kalastustarvete tootmine

Käibe TOP 5 TOP 5 by Sales Pärnumaa majandus on mitmekesine levikku vaadata optimistli- tuhandetes kroonides Väliskaubandus sammub th EEK / Rünno Lumiste kult. Tõuseb Via Baltica täht- Tallinna tõusvas joones sus ja ka sadama osatähtsus 720 Tehnikaülikooli tuhandetes kroonides Lõuna-Eesti toorme välja- teadur 672 põhieksport veol. Ka investeerimiskavad põhiimport 122 kokku kokku näevad Tallinna–Ikla ja Ki-

517 ärnumaal on viimasel 4 158 lingi-Nõmme–Valga maan- 331 4 059 000 P kümnendil läinud suhte- teede kiiret väljaarendamist. 392 382 liselt hästi võrreldes teiste Kui materiaalse poole 410 3 049 lõunapoolsete maakondade- 2 706 pealt saab Pärnu tulevikku 246 ga. pidada positiivseks, siis suu- Pärnu majandus on kül- remad ohud peituvad nn laltki mitmekesine. Kõrvuti pehmes pooles. Probleemiks eksisteerivad maakonnas võib kujuneda majandus- AS AS AS AS OÜ põllmajandus ja metsandus struktuuri ja ka sotsiaalse elu ning linnades tööstus ja tee- väike võime genereerida Profiil endre Vilojett W Viisnurk nindus. Enamikul majandus- 20032002 uuendusi. Linavabrik sektoritel läks möödunud Allikas: Pärnumaa infoportaal, Mõnevõrra võiks ka öel- Rannila statistikaamet

Pärnu aastatel ilusti. da, et puuduvad väga tuge- Välisinvesteeringud män- va Läänemere-äärse turupo- Kasumi TOP 5 givad märkimisväärset rolli sitsiooniga ettevõtted. Tuge- TOP 5 by Profit Pärnu maakonna ettevõtmis- hakombinaat, piimakombi- vate uute firmade puudumi- tuhandetes kroonides tes. Äripäeva Pärnumaa Käi- naat ja kalamajand. Vaada- ne vähendab atraktiivsust th EEK / be TOPis on esikümnes pool- tes teiste riikide kogemusi kõrgepalgalise tööjõu osas ja tel ettevõtetel oluline välis- peab siiski ütlema, et kuu- võib põhjustada ka noorte 835 maine osalus. rordimajanduse üheks osaks lahkumise.

136 Pärnumaa põllumajandu- on toitlustamine ja väga sa- ses võib samuti märgata po- geli müüakse turismikeskus- sitiivseid märke. Are ümbru- tes ka kohapealseid brändi- 000

64 ses on juba mõned aastad toiduaineid.

160 kasutusel kurkide ja tomati- Majanduse ja eriti ekspor- 032 699 31 te kasvuhooned, mis vahe- di struktuur on Pärnumaal Samal teemal: 13 13 pealsel ajal ei töötanud. Sa- viimase kümnendiga uuene- Pärnumaa ettevõtete muti on päris ilusti üles hari- nud keskmiselt. Majandus ei TOP 200 AS AS AS OÜ OÜ tud põllud Pärnu–Paide salli enamasti tühja kohta ja 4. oktoober 2002 ervis Eesti Profiil T endre maantee kõrval Sindi, Tori ja nii on kahanevate tööstus- Pärnumaa ettevõtete W Vändra ümbruses. sektorite asemele tekkimas TOP 2002 Linavabrik

Rannila Kahju on mõnevõrra toi- elektroonika ja elektrotehni- 22. mai 2003 Pärnu Greenworld duainetööstusest. Majandus- kaalane tootmine. Pärnumaa ettevõtete Sanatoorium TOP 2003 ASB muudatuste käigus lõpetasid Transiidi ja transpordi Allikas: Äripäev 90ndatel oma eksistentsi li- arengu seisukohalt saab tu- 13. mai 2004

16 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Pärnumaa

Pärnu ehitusfirma Liidrid elavad üle Eston Ehitus on languse aega kohapealsete klientide seas (kümne käibe- ja kasumiliidri kõrgelt hinnatud, koondandmete võrdlus) koondkäive sest peamiselt küll betoonitöö- mln kr dele spetsialisee- 2001 ... 2 606 runud ettevõte on 2002 ... 3 208.. +18,8% paindlik ja valmis 2003 ... 2 949 ...... –8,1% tegema ka teist koondkasum laadi ehitus- ja mln kr remonditöid. 2001 ... 263 Foto: Julia-Maria Linna 2002 ... 427 ..... +38,4% 2003 ... 386 ...... –10,6% Pärnumaa arvudes • keskus: Pärnu linn • elanikke: 91 627 • pindala: 4807 km² • põhilised ettevõtlusharud: Hüpliku kasumi taime- ja loomakasvatus, Eston Ehituse edu võti on kaubandus, teenindus, tingisid investeeringud transport, kalapüük, metsamajandus, kinnisvaraäri püsiv ja kindel töötajaskond majandustulemused mln kr ning ehitus- ja remonditööde käive teostamine “Meie edu vundamendiks Pikka aega Pärnumaa 120 mln kr • ettevõtted: maakonnas ligi 5000 on stabiilne ja pikka aega äriregistris registreeritud ettevõtete TOPi etteot- kasum prognoos ettevõtja koos püsinud töötajaskond,” 5 mln kr 119,3 • teedevõrk: Pärnumaal on sa kuulunud Eston ütleb Ivo Aulik. Teiseks ni- prognoos ühtekokku 4822 km teid, sh 1424 km riigimaanteid Ehitus tõusis läinud metab juhataja usaldusväär- • umbes 8% maakonna pindalast aastal maakonna pari- sust nii firma sees kui ka on kantud loodushoiu- või klientide hulgas. “Oleme 75,4 kaitsealade nimekirja mate firmade 70,1 • haldusjaotus: Pärnumaal on 23 püüdnud tellijate omavalitsust – kolm linna, üks esikümnes seas oma mainet alev ja 19 valda Pärnumaa 8,6 • Pärnu linn: kõrgeimale ko- hoida. Tunnustuse - Pärnu linnas moodustavad kuni hale. TOPi 1. koht oleme võitnud oma 3,6 10 töötajaga ettevõtted kuni 1,7 87% ettevõtete koguarvust kogemuse, usal- - keskmine brutopalk oli 2001. Christel Karits dusväärsuse ja paindliku te- aastal 4840 krooni [email protected] gevusega,” loetleb ta. 0 - 2000. aastal laekus Pärnu linna 2001 2002 2003 2004 eelarvesse ühe elaniku kohta Lääne-Eesti üht suuremat 2074 krooni üksikisiku Juhtkonna hinnangul ta- ehitusfirmat, Eston Ehitust, Allikas: Äripäev tulumaksu - Pärnu linna ettevõtete suuremad gasid edu stabiilne töötajas- tuntakse eelkõige kui keeru- Eston Ehitus AS ekspordipartnerid on kond ja usaldusväärsus. liste betoonitööde tegijat. Suurbritannia, Soome ja “Kui 2002. aasta oli Eston Firmal on kogemused töös- • asutatud: 1991 Ukraina. Ehitusele stabiilselt hea aas- tus- ja ühiskondlike hoonete Allikas: Pärnumaa infoportaal, • tegevusala: ehitus, kinnis- ta, siis aasta 2003 oli rekor- ehitamisel ning olemas on statistikaamet varaarendus diline,” ütleb Eston Ehituse ka restaureerimistööde lit- • tütarettevõtted: OÜ juhataja Ivo Aulik. 2003. aas- sents. Tööd leiab Eston Ehi- Crislivinca tal teenis Eston Ehitus äritu- tuses ligi sada inimest. • põhiomanik: ASi Eston lu üle 118 miljoni krooni ja Eston Ehituse seniseks ti- Ehitus töötajad 82% puhaskasumit 8,64 miljonit puks peab Ivo Aulik 1998. • tegevjuht: Ivo Aulik krooni. aastat, kui toimus harukord- • töötajaid: 68 Läinud aasta kõige suure- selt suur käibe kasv. Selle • kohad edetabelites: maks ja keerulisemaks tööks põhjuseks oli Paikuse sae- - Ehitusfirmade TOP 1999 – nimetab Aulik osalemist ASi veski suuremahuline ehitus- Sanatoorium Tervis SPA-ho- töö maksumusega 60 miljo- 21. telli ja veekeskuse Tervise Pa- nit krooni. Suuremate telli- - Ehitusfirmade TOP 2000 – radiis ehitamisel. Suurenes muste hulgas on veel Tartu 10. - Pärnumaa TOP 2001 – 32. Meie edu ka kinnisvara arenduse osa- Ülikooli Pärnu kolledþi õp- - Ehitusfirmade TOP 2001 – vundamendiks tähtsus. Pärnus ehitati val- pehoone ja raamatukogu, 45. on stabiilne ja pikka mis Veetorni tänava 24 kor- Pärnu linavabriku tootmis- - Pärnumaa ettevõtete TOP ”aega koos püsinud teriga elamu ning osteti kin- hoonete ehitus ning sana- 2002 – 52. töötajaskond. nistu Side tänaval. Tallinnas tooriumi Tervis rekonstruee- algas Jakobsoni tänava ela- rimine. Viimaseid objekte on - Ehitusfirmade TOP 2002 – Ivo Aulik, mu detailplaneering ja pro- Pärnus asuv Paitec Elektroo- 82. Eston Ehituse juhataja jekteerimine. nikatööstus. Allikas: Äripäev

17

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Selle aasta Põlvamaa teises pooles TOP toome juurde ka ”lehise puiduliigi, Firms in Põlva County / millest hakkame koht firma nimi, asukoht tegevusala tootma konstrukt- rank company, area of activity sioonpuitu ja liimpui- tu saksa ja rootsi klientidele. 1. Peetri Puit OÜ (Põlva vald, Soesaare) ...... ehitusmaterjali tootmine 2. AAV Teenused OÜ (Kõlleste vald, Piigaste) ...... kaeve- ja mullatööd Peeter Peedomaa, 3. Värska Sanatoorium AS (Värska) ...... taastusravi OÜ Peetri Puit juhataja 4. Avraal AS (Põlva) ...... ehitusmaterjali tootmine, energeetika. 5. Aureelia Grupp OÜ (Põlva vald, Meemaste) ...... saematerjali tootmine ja müük 6. Põlva Peekon OÜ (Põlva) ...... loomakasvatus 7. Paloma Papp AS (Kõlleste vald, Ihamaru) ...... lainepapi tootmine 8. ADDINOL Mineralöl Marketing OÜ (Põlva, Mammaste) ...... hulgikaubandus 9. LKW Rotare AS (Kõlleste vald, Krootuse) ...... ekspedeerimine, transport 10. CISTA AS (Kõlleste vald, Krootuse) ...... kartongpakendi tootmine

Käibe TOP 5 TOP 5 by Sales tuhandetes kroonides Turism on arengus oluline sõna th EEK / metsa- ja puidutöötlemise, Üks võtmesõ- 133 turismi, trükitööstuse, tee- Diana Plakso nu Põlvamaa

552 SA Põlvamaa ninduse, ehituse, kaubandu- Arenduskeskus se ning toiduainetööstuse majanduses on ettevõtluskonsultant ”vaieldamatult alal. Toiduainetööstuses te- gutseb Põlvamaal mitu liha- turism, mis kasvab õlva maakond ei kuulu töötlusettevõtet, nagu AS aasta-aastalt, sest P Eestis kaugeltki suurema- Wõro Kommerts, AS Vastse- Põlvamaa loodust 973 te hulka ning see annab too- Kuuste Lihatööstus ning AS tullakse nautima nii 164 215 ni ka siinses ettevõtluses. Todas. Sealjuures on AS lähedalt kui kaugelt. 070 679 101

77 Suurtööstused võib meie Wõro Kommerts üks Eesti 72 Diana Plakso, maakonnas üles lugeda vaid suurimaid lihatööstusi ning SA Põlvamaa Arendus- kahe käe sõrmedel. Nii an- AS Vastse-Kuuste Lihatöös- AS AS AS keskus ettevõtluskon- OÜ nab AS Põlva Piim tööd enam tus kuulub tootmismahult Ühistu

eed sultant Piim T Pimix Mineralöl kui paarisajale inimesele Eesti lihatööstuste esiküm- ning Räpinas puitmaju toot- nesse. Marketing Põlva arbijate Põlva T vas ASis Astel töötab pool- Üks võtmesõnu Põlvamaa da 73 protsenti tuleks kind-

ADDINOL lasti ka Põlvamaale. Põlva teistsada inimest. Kuid selli- majanduses on vaieldamatult Kasumi TOP 5 sed, isegi Eesti mastaapides turism, mis kasvab aasta-aas- Tõsi küll, samas on kesk- suured ettevõtted moodus- talt, sest Põlvamaa loodust mine palk maakonnas jätku- TOP 5 by Profit tavad siinsel ärimaastikul tullakse nautima nii lähedalt valt üks Eestimaa väikse- tuhandetes kroonides kindla vähemuse. kui kaugelt. Põlva maakond maid, kuid lootust annab as- th EEK / Võib väita, et kuni möö- pole ju suur, kõigest 2164 jaolu, et juulis oli maakon- dunud kümnendi alguseni oli km², kuid vaheldusrikas nii nas registreeritud töötus 4,6 Põlvamaa peaasjalikult põl- maastiku kui ka kultuuri poo- protsenti, mis on sama suur lumajanduspiirkond. Viljakad lest. kui vastav Eesti keskmine

075 mullad panid siin aluse jõu- Siin on nii maaliline maas- näitaja. 5 katele taludele ning ka nõu- tik, kaunid jõed ja järved kui 321

920 kogude ajal kuulusid mitmed ka heatasemelised hotellid ja 3 645 697 2 2 2 Põlvamaa ühismajandid va- turismitalud, mille arv küü- bariigi tippu. nib poolesajani. Kuid turgu Kuigi ka praegu on maa- oleks siin veel rohkematele konnas mitmeid väga tuge- turismiettevõtjatele, sest AS AS OÜ OÜ

AS2 vaid talusid ja põllumajan- möödunud aastal Põlva maa- Põlvamaa ettevõtete eed

T dusettevõtteid, ei saa Põlva- valitsuse tellitud uuringu ko- TOP 2002 Mineralöl vraal A

eenused maad kuidagi põllumajan- haselt oleks 18–49aastastest 28. august 2003 T Marketing Põlva V

Sanatoorium duspiirkonnaks nimetada. Eesti elanikest 45 protsenti Põlvamaa ettevõtete AA ADDINOL Siinsed ettevõtjad tegut- valmis oma puhkuse veetma TOP 2003

Värska sevad nii põllumajanduse, Lõuna-Eestis. Neist omakor- 19. august 2004 Allikas: Äripäev

18 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Põlvamaa

Koondkasum tegi mullu läb tohutu kukkumise

(kümne käibe- ja kasumiliidri koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2002 ... 1 160 2003 ... 1 220.... +4,9% koondkasum mln kr 2002 ... 60,1 2003 ... 26,8 .... –124,3% Põlvamaa arvudes Põlva maakond asub Kagu Eestis, hõlmates varasema Võrumaa põhjaosa, Tartumaa kaguserva ja Petserimaa Saatse ja Värska ümbruse. Asendist tulenevalt Põlva maakond külgneb põhjast ja loodest Tartumaaga, kirdest Lämmi- ja Pihkva järvega, idast ja kagust Omanimelist puidufirmat juhtiv Peeter Peedomaa peab oma ettevõtte alustalaks Vene Föderatsiooni Pihkva valdkonna head tundmist ja aastate jooksul kogunenud sidemeid. Foto: Indrek Susi oblastiga, lõunast ja edelast Võrumaaga, läänest Valgamaaga. • elanikke: 33 454 (seisuga 01.09.2003) Võiduks piisas paarist tegevusaastast • pindala: 2164 km2 • keskmine asustustihedus: 15,46 Põlvamaa ettevõtete pordimaad on Saksamaa, inimest/km2 Peetri Puit lepib • linnad: 1 - Põlva linn TOPi esikoha võitis Rootsi ja USA. Põhiliselt on • vallad: 13 - Ahja, Kanepi, meie toormepool üles ehita- tagasihoidliku kasumiga Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, seekord vaid paar tud kuusepuidule. Välja ar- Mooste, Orava, Põlva, Räpina, majandustulemused Valgjärve, Vastse-Kuuste, aastat tagasi tegevust vatud ameeriklased, kelle mln kr Veriora, Värska alustanud osaühing jaoks kasutame ka männi- käive • külad: 232 34 mln kr • keskus: Põlva linn Peetri Puit. puitu.” prognoos Allikas: www.polvamaa.ee Põlvamaa Peedomaa ar- Ahto Vahter vates tagasid eel- [email protected] TOPi 1. koht mise aasta edu 28,6 tootmispinna suu- Tegu pole siiski päris ko- renemine ja nomenklatuuri genematu tulijaga, sest fir- laienemine, mille tõttu kas- ma juhataja Peeter Peedomaa vasid ka käive ja tootmisma- kasum on kakskümmend aastat alal hud. 1,5 mln kr töötanud. “Kui me 2002. aastal alus- 7,7 prognoos Alustas ta Põlva Liimpui- tasime, siis oli meie käive dus 1984. aastal lihttöölise- 7,5 miljonit. 2003 suutsime 0 na. 1986. aastal sai ta meist- käibeks saada 28 miljonit. 2002 2003 2004 riks ja 1988. aastast töötas Sel aastal on plaanitud käi- Allikas: Äripäev tolleaegse Põlva KEKi tseh- bemahtu veelgi kasvatada ja hijuhatajana. 1992. aastal toodangumahtu suurendada OÜ Peetri Puit asutas ta ASi Liimpuit ja sel- umbes nii 35 protsenti,” rää- Maakonna lega tegeles Peedomaa kuni gib ta. • valdkond: ehitusmaterjali- tugevamate aastani 2002. Oma ettevõtte alustala- de tootmine külgede hulka tuleb Ettevõtte tegevusvaldkon- deks peab juhataja ala ja turu • asutamisaasta: 2000 ”arvata Põlvamaa naks on ehitusmaterjalide põhjalikku tundmist, samuti • asukoht: Põlva maakond, loodus ja omanäoline tootmine, põhitegevuseks isiklikke kontakte ja side- Soesaare kultuurikeskkond. konstruktsioonpuidu valmis- meid. • omanikud: Peeter Kui see mõistlikult tamine, liimpuitkonstrukt- “Asjaga on ikkagi tegele- Peedomaa 65%, STR ühendada teeninduse sioonid, majaprofiilid jne. tud pea kakskümmend aas- Invest OÜ 35 % Pea poole toormest hangib tat ja selle ajaga on suhteid ja meditsiiniga, saab • töötajate arv: 27 Peetri Puit juhataja sõnul üksjagu tekkinud,” räägib ta. kohalik rahvas tööd, • tegevjuht: Peeter Eestist. Suur osa tuleb ka “Oma plussiks juhatajana külalised aga parema Peedomaa tervise ning rahulolu. Venemaalt ja Valgevenest. pean veel ka tootmisprotses- “95% kogu toodangust lä- si põhjalikku tundmist, see • kohad varasemates edeta- Urmas Klaas, heb ekspordiks,” seletab aitab kaasa tootmise efek- belites: - Ehitusmaterjalitootjate TOP 2003 - Põlva maavanem Peedo¬maa. “Peamised eks- tiivsusele.” 28. koht

19

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Märjamaa Raplamaa sidemed maava- TOP litsusega on viimas- ”tel aastatel nõrgene- Firms in Rapla County / nud, sest paljud koht firma nimi, asukoht tegevusala riigiasutused on rank company, area of activity Raplast minema viidud. 1. Van & Mar OÜ (Märjamaa vald) ...... ehitus, renditeenus, teenused, transport Margus Jehe, 2. ERA Valduse AS (Märjamaa) ...... kaubandus, tootmine ASi Comser juhataja 3. Järvakandi Klaas AS (Järvakandi) ...... teenused, tootmine 4. Ingle AS (Kehtna vald, Ingliste) ...... keemiatööstus 5. Projekt E AS (Rapla linn) ...... ehitus, ehitusmaterjalitootmine 6. Amparis OÜ (Rapla linn) ...... ehitus 7. Orgita Põld OÜ (Märjamaa vald, Kasti) ...... põllumajandus 8. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (Kehtna vald, Keava)...... põllumajandus 9. Erek OÜ (Rapla linn) ...... ehitus 10. Hepa OÜ (Rapla linn) ...... kaubandus, kütus

Käibe TOP 5 Raplamaa peibutab investorit Tallinna TOP 5 by Sales tuhandetes kroonides läheduse ning mitmekesise ärieluga th EEK / Rapla maakonna mitmekesisust. Ei olda kes- 488 159 Rünno Lumiste ekspordistruktuur on kendunud ühele kindlale

329 Tallinna majandussektorile ega mõ- 314 mitmekesine Tehnikaülikooli teadur nele suurele ettevõttele. Sa- 2003. a põhieksport, % geli on majanduse üks põhi- klaastooted küsimusi, kui palju ja millis- 301 apla maakonna võiks te tegevustega tegeleda ja 402 145 845 Rtinglikult jagada kaheks. elus- kui sügavuti. loomad 111 Esiteks vallad, mis paikne- Meie majanduse lähiaja- 101 vad suurte maanteede (Tal- teised 19 lugu näitas, et segastel aega- linn–Pärnu, Tallinn–Viljandi) 3 del ja muudatuste ajal on ääres ja on suhteliselt lähe- mööbel 9 17 olulisem olla vastuvõtlik 9 AS AS AS dal Tallinnale. Majanduse 12 uutele ideedele ja ettevõtlik- AS 11 (end

Ühistu seisukohalt on eelistatumas puit kus on olulisem kui varase- Ingle Klaas Eesti)

Eesti olukorras Rapla, Kohila ja mad suured investeeringud õmblustooted arbijate Production

T Märjamaa. ja filigraansed oskused. pabertooted Smead

Link Mõnevõrra kaugemaks jää- Raplamaa majandusstruk- Järvakandi plasttooted Lindegaard Rapla Art vad Kehtna, Järvakandi ja tuuri ja Raplamaa TOPi kuu- Kasumi TOP 5 Vigala, kuid neid läbivad suu- Allikad: statistikaamet, TTÜ luvad ettevõtted võib jagada TOP 5 by Profit red teed. Kaugemale trans- üldjoontes kolmeks: pordisõlmedest jäävad Käru, areng) ning Raplamaa ma- - esiteks suured ja suure- tuhandetes kroonides Kaiu, Raiküla ja Juuru. janduselu kiirema arengu mapoolsed eksporditootmi- th EEK / Rapla maakonnal on kind- korral oleks Raplamaale uusi sega seotud ettevõtted

027 lasti palju tugevaid külgi. Esi- tulijaid, kuid kindlasti oleks - teiseks üle Eesti tegutse-

40 teks asend ja inimesed. Suur vähem lahkujaid ja nii mõni- vad hulgimüügi, transpordi osa Raplamaast paikneb Tal- gi Raplamaalt haridust otsi- ja ehituse allhanget tegevad linnale lähemal kui Harju- ma läinud noor leiaks tagasi- ettevõtted maa kaugemad vallad. tee. - kolmandaks kohapeal te- Rapla maakonna asendi- Rapla majandusstruktuur gutsevad kaubandus- ja tee-

299 on muutunud üsna sarnaselt 678 eelist on ära kasutanud ka nindusettevõtted. 13

11 mitmed Äripäeva Raplamaa muu Eestiga. Kasvanud on 078 781

6 TOPi esiossa kuuluvad ette- teenindus ja kaubandus. Kui 4 võtted. Teise eelisena tuleb välja jätta Tallinn, on majan- märkida suhteliselt soodsat dusstruktuur suhteliselt sar- Raplamaa ettevõtete AS AS AS AS OÜ (end demograafilist olukorda võr- nane teiste Harjumaaga külg- TOP 2002 Mar Ingle Eesti) Klaas reldes kaugemale jäävate nevate maakondadega. Eesti & 30. aprill 2003 n

a maakondadega. Raske on Suurima tugevusena Rap- Kinnisvara

V Raplamaa ettevõtete

Smead öelda, kas mugavama trans- lamaa majandusstruktuuri TOP 2003 Rest Järvakandi Lindegaard pordi (linnalähirongide korral tulekski mainida selle Allikas: Äripäev No 29. aprill 2004

20 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Raplamaa

Koondkäivet tabas mullu väike langus

(kümne käibe- ja kasumiliidri koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2001 ... 1191 2002 ... 1324 ...... +10% 2003 ... 1320 ...... –0,3% koondkasum mln kr 2001 ... 96,9 2002 ... 89,8 ...... –7,9% 2003 ... 90,4 ...... +0,7% Rapla maakond arvudes • pindala: 2980 km2 • elanike arv: 37 270, sh Rapla linnas 5720 • keskus: Rapla, suuremad tootmisüksused asuvad veel Van & Mar OÜ üks omanikest Tamur Vanker märgib, et kuigi ettevõte on registreeri- Märjamaal, Järvakandis ja tud Raplamaal, tehakse lõviosa töödest hoopis Tallinnas. Foto: Julia-Maria Linna Kohilas • töötuse määr: 5%, Eesti maakondade seas väikseim näitaja • tööhõive: 15 500 tööga hõivatud inimest. 15– Teedeehituse kõrgaeg aitas tippu ronida 74aastaste tööjõus osalemise määra poolest on Raplamaa Kuigi Van & Mar oli kuid täpsemalt ei tea. “Tege- Van & Mar OÜ käive ja Eesti maakondade seas 9. levad nad alltöövõtu korras kohal eelmise aasta Rapla- kasum stabiilsel tõusul • keskmine palk: keskmine mullatöödega, Pärnu maan- brutopalk kuus oli 2003. aasta maa TOPis kolmandal teel oli neid alltöövõtjatena majandustulemused lõpus 5636 krooni, leibkonna kohal, teatakse temast kasutatud,” räägib Einama. mln kr sissetulek pereliikme kohta käive 2455 krooni. maakonnas Rapla Teede Raplamaa juhatuse esimees 17,8 mln kr Allikas: Rapla maavalitsus, Äripäev vähe. TOPi 1. koht Elmo Rohelsaar ei Kaido Einama tea ettevõttest sa- [email protected] muti väga palju rääkida, kuid 13,8 ei nimeta Van & Mari oma Firma juhid Tamur Van- konkurendiks: “Oleme neilt ker ja Ruttar Marrandi liigu- autovedude teenust kasuta- vad rohkem ringi Tallinnas, nud juba paar aastat ja ole- 6,99 kasum 6,1 mln kr kus tehakse ka oma suure- me rahule jäänud.” 4,06 mad projektid. Raplamaa Arendus- ja Et- 2,76 Põhiline tegevusala Van & tevõtluskeskuse juhataja Ja- 0,49 0,65 0 Mar OÜ-l on trasside paigal- nek Kadarik nimetab teist Laias laastus 2000 2001 2002 2003 2004 dus, teedeehitus ja transpor- aastat esikolmikusse tulnud Allikas: Äripäev võttes ei tohiks diteenus. “Enda kodukoht on ja 2003. aasta TOPi võitnud Raplamaa tulevik Märjamaa kandis ja töölised firmat suhteliselt tundma- Van & Mar OÜ ”järgneval kümnel kah sealtkandist pärit,” sel- tuks, kuid kiiresti arenevaks aastal kindlasti tume gitab ettevõtte üks kahest väikefirmaks. • asukoht ja asutamisaeg: olla. omanikust Tamur Vanker Van & Mari teine omanik Märjamaa vald, Moka; 1998 • põhitegevusala: teede ja Erik Terk, tühjal parkimisplatsil Tallin- Ruttar Marrandi peab 2003. na äärelinnas firma kontori aasta edukateks projektideks platside ehitus, vee- ja ka- Eesti Tuleviku-uuringute juures. Masinad on objekti- ISPA projekti, milles nad osa- nalisatsioonitööd Instituudi direktor del, sest teedeehitushooaeg lesid Tallinna–Pärnu maan- • töötajaid: 2000 – 9, 2001 – on alanud. tee Varbola lõigus mullatöid 13, 2002 – 19, 2003 – 26 Enda kodukoht Firma Tallinnas asuva tehes. Samuti tõi kasumit ja • omanikud: Tamur Vanker – on Märjamaa kontori ja pealinnas tehtava- käivet ühe Tallinna uusela- 50%, Ruttar Marrandi – 50% kandis ja töölised te suurte projektide tõttu murajooni kommunikatsioo- • tegevjuht: Tamur Vanker ”kah sealtkandist pole Raplamaal ettevõttest nide ja teede rajamine. • kohad edetabelites: pärit. palju kuuldud. Rapla valla- Oma konkurentideks ni- - Raplamaa ettevõtete TOP 2001 volikogu liige ja teedeehitu- metab Marrandi Tallinna tee- – 23. koht - Raplamaa ettevõtete TOP 2002 Tamur Vanker, se alal Raplas töötanud Enno deehitusfirmasid, sest Rap- – 3. koht OÜ Van & Mar üks Einama arvab, et ju nad Mär- lamaal tegutseb Van & Mar - Gaselli TOP 2000–2002 – 93. omanikest jamaal midagi teinud on, vähem. koht

21

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Saaremaa TOP Firms in Saare County / koht firma nimi, asukoht tegevusala rank company, area of activity

1. Saarte Investeering OÜ (Kuressaare) ...... investeeringud, kinnisvara Miks on Muhus 2. Enerpoint Saare OÜ (Kuressaare) ...... elektroonika, elektrotehnika maa palju kallim 3. Duschy AS (Kuressaare) ...... sanitaartehnika tootmine ja turustamine kui Virtsus? Kas selle 4. Saarek AS (Kudjape, Kaarma vald) ...... metsamarjade töötlemine ”pärast, et tuleb paha 5. Merinvest OÜ (Kuressaare) ...... kummidetailide tootmine praamiga sõita, 6. Reta Puit OÜ (Laheküla, Kaarma vald) ...... metsaraie- ja metsakasvatustööd järjekorras seista ja 7. Kuressaare Sanatoorium AS (Kuressaare) ...... majutus, meditsiin palju maksta? 8. Robinet OÜ (Kuressaare) ...... ehitus- ja lammutusseadmete rent Vjatðeslav Leedo, 9. Kuressaare Ehitus AS (Kuressaare) ...... ehitus Saaremaa Laevakompa- 10. ML Autoservice OÜ (Mullutu, Kaarma vald) ...... autod, teenused nii omanik

Käibe TOP 5 Süvasadam seob TOP 5 by Sales tuhandetes kroonides Saaremaa Euroopa südamega th EEK /

024 Karin Juurikas Saaremaa neli arengustsenaariumi 125 Tallinna 364

335 Tehnikaülikooli teadur • Saaremaa jätkab praegust arengutrendi. Viie aasta pärast konku- reerib ta toodangu ja teenustega Baltimaade ja Põhjala turgudel. 10–15 aasta pärast on Euroopas ja ka mujal kanda kinnitanud mitmed Saaremaa kaubamärgid, mida hinnatakse kvaliteedi ja üvasadam, mille tingi- usaldusväärsuse tõttu. Euroopa pealinnadesse on rajatud 160 S mustes me juba täna Saa- Saaremaa toodete/teenuste esindused. 188 • Saaremaa eripära müüb, kuid edasisi võimalikke arenguid ei 840 107

89 remaa arengut vaatama pea- suudeta realiseerida. 77 me, loob ühenduse Stock- • Toodangut müüakse ainult vahendajate ja võõraste kaubamärkide abil või n-ö riputakse liialt partnerfirma küljes. Stabiilne seis, ei holmi, Kopenhaageni ja Sak- olulist arengut ega tagasiminekut majanduses.

ja • Negatiivne trend ehk allakäik, kuid vaevalt see saarlastega juhtub. AS AS AS sa sadamalinnadega Euroo- AS Allikas: Karin Juurikas Ühistu pa südame vahetus lähedu- Liha- Ehitus

Makros ses. Saaremaal tuleb oma eri- arbijate

T pära, asend, avatus külalis- suur osa teenindusest suu- de silmis eelisolukorra. Eri- Sanatoorium Piimatööstus

Saaremaa tele ja ekspordivõimalused natud välisklientidele (ma- nevalt Hiiumaast on turismi- uressaare K ära kasutada. Sadama ehitus jutus, taastusravi). Suuri- majandus Saaremaal heal Saaremaa uressaare peaks parandama ka nigela- maks eksportijaks on kasva- järjel. Koos hiidlastega võiks K Kasumi TOP 5 võitu teedevõrku, mis elav- nud elektroonikatööstus, moodustada tugeva saarte daks Lääne-, Loode- ja Põh- järgneb paadi- ja laevatöös- regiooni. Mõistlik on teha TOP 5 by Profit ja-Saaremaa elutegevust. tus. rohkem ühiseid turismipa- tuhandetes kroonides Sarnaselt Hiiumaaga on Majandusarengu indeksi – kette, kõne alla võiks tulla th EEK / ka Saaremaa saanud hakka- selle arvutamisel võetakse tootmis- ja turustamistege-

500 ma suurte välisinvesteerin- arvesse ka sotsiaalseid para- vuse ühendamine. Sesoon-

10 guteta. Süvasadama ja selle- meetreid – põhjal on Saare sus lubab Saare- ja Hiiumaa- 805

8 ga seonduvate infrastruktuu- maakond edukamaid Eestis. le arvestatavalt suurt külas- ride ehitus peaks saarele Saaremaa 6,5%-line töötuse tajate voogu hiliskevadest sü- meelitama rohkem kapitali. määr on Eestis madalamaid. giseni. 012 570 480 5 4 4 Valdav osa saare ettevõtteid Töötajate palgad on maakon- kuulub kohalikele, nagu ena- dade arvestuses kuuendal ko- mik kapitalimahutusigi. Maa- hal. Saaremaa isoleeritus nii Saaremaa ettevõtete kondade majandusarengu geograafiliselt kui ka ajali- TOP 2001 AS AS AS AS OÜ indeksis viiendal kohal olev selt kauguselt on väike ja 8. november 2002 Saaremaa ei võistle mahtu- pole oluliselt mõjutanud seal- Saaremaa ettevõtete Liinid Saarek Duschy delt suuremate mandril paik- set majandustegevust ega TOP 2002 nevate maakondadega, kuid Saarte sotsiaalset elu. Mandril asub

Investeering 5. juuni 2003 Sanatoorium eksporttoodangu kirev nimis- hulk madalamal arengutase- Saaremaa ettevõtete

Saarte tu annab tunnistust positiiv- mel maakondi. Pigem on saa- TOP 2003 uressaare

K sest arengutrendist. Lisaks on reline asend andnud turisti- Allikas: Äripäev 27. mai 2004

22 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Saaremaa

Liidrid hoiavad stabiilset koondkasumit

(kümne käibe- ja kasumiliidri koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2002 ... 523 2003 ... 336 ...... –35,8% koondkasum mln kr 2002 ... 22,15 2003 ... 22,16.... +0,5% Saare maakond arvudes · pindala: 2922 km² – 6,5% Eesti pindalast * eraomandis maa: 35 300 ha – 12% maakonna maafondist * elanikke: 38 208 (01.06.2002) – 2,6% Eesti rahvaarvust * rahvastiku tihedus: 13,1 inimest/ km² Saarte Investeering OÜ omanik Tullio Liblik nendib, et Kuressaares on kinnis- * haldusjaotus: 1 linn, 15 valda * keskus: Kuressaare linn, 16 122 varaarendusega tegelemine osutunud tulusaks ettevõtmiseks. Foto: Julia-Maria Linna elanikku * Saare maakonna suuremad saared: – Saaremaa, 2673 km² – Muhu, 201 km² Edule pani aluse Ösel Foodsi aktsiate müük – Ruhnu, 11,4 km² – Abruka, 8,8 km² Saarte Investeeringule “Saarte Investeering loo- – Vilsandi, 8,8 km² Mullu toimus tõi esikoha firma oma- di holding-firmana aktsia- portfelli haldamiseks. Pärast hüppeline kasv Allikad: Hiiu maavalitsus, Saare niku Tullio Libliku maavalitsus, Äripäev Öseli aktsiate realiseerimist majandustulemused poolt Ösel Foodsi akt- keskendus ettevõte konsul- mln kr käive siate müügist saadud tatsiooniteenuste osutamise- 35 mln kr raha paigutamine kin- le ja kinnisvaraarendusele,” prognoos meenutab Liblik. Suurema 33,5 nisvaraarendusse. osa käibest an- nab kinnisvara- Indrek Kald Saaremaa arendus. kasum [email protected] TOPi 1. koht Esmalt rajati 2 mln kr Kuressaare pea- prognoos Libliku jõukusele pani alu- tänava äärde kolmekorruse- se 1993. aastal loodud Ösel line korterelamu. Tallinnas 10,9 Suvitaja tuleb Foods. Kuressaares mahla- hakati eelmisel aastal Herne siia oma Tallin- kontsentraadi tegemist alus- tänavale püstitama 30 korte- 5 na Selverist ostetud tanud firma tootis 90ndate riga elamut. Arendustegevus 0,6 0 ”toidupakiga, sest keskel juba ka limonaadi, jätkus kahel Tallinna kesk- 2002 2003 2004 siin maksab kõik dþinni toonikuga, ketðupit, linna kinnistul kortermajade Allikas: Saarte Investeering OÜ rohkem. villis toiduõli ja kasvatas rajamiseks. ðampinjone. 1999 lisandus “Kinnisvaraarendusega te- Prits Liblik, Paljassaare kalatööstus, mis gelemine Kuressaares on osu- Saarte Investeering OÜ Kuressaare Sanatooriumi müüdi leedulastele. Linnuse tunud tasuvaks,” kinnitab omanik kalja ostis ära Coca-Cola. Tullio Liblik. • asukoht: Kuressaare linn 2001. aastal müüs Tullio Sügisel 2002 avati Virtsus • omanik: Tullio Liblik Turismi elavne- Liblik talle kuulunud veeran- Eesti esimene tuulepark, kaks • asutamise aeg: 2001. aas- mine seob di Ösel Foodsi aktsiatest. kolmest sealsest tuuleveskist ta tööjõudu ja konku- Müügisummat pole teada, kuulub Liblikule ja tema äri- • tegevjuht: Tullio Liblik, ju- ”rents kohusetundliku kuid Äripäev paigutas 2003. partnerile Ants Inkile. Lisaks hataja tööinimese palkami- aasta jaanuaris ilmunud saja juhib Liblik Kuressaare voli- • omanik: Tullio Liblik – sel läheb tiheda- Eesti jõukama ettevõtja ede- kogu revisjonikomisjoni ja 100% maks. Tõenäoliselt tabelis Libliku 103 miljoni peab kaubandus-tööstuskoja • tegevusvaldkonnad: in- tõuseb veidi ka krooniga 57. kohale. Saaremaa esinduse juhi ame- vesteeringud, kinnisvara, Saaremaa keskmine Toiduärist lahkunud Liblik tit. Tema isale Pritsule kuu- konsultatsioonid palgatase. lõi Saarte Investeering OÜ ja lub Kuressaares mitut taas- • töötajaid: 3 Erik Keerberg, asus raha kinnisvarasse in- tusravikeskust omav Kures- •www.saarteinvesteering.ee vesteerima. saare Sanatoorium. Enerpoint Saare juhataja 23

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Samuti on ka Tartumaa mujal maailmas TOP püütud teadlasest ”edukat ärimeest teha, Firms in Tartu County / kuid see pole kusagil koht firma nimi, asukoht tegevusala õnnestunud, ei ole rank company, area of activity olemas tippteadlast ja head ettevõtjat ühes isikus. 1. Kodumajatehase AS (Tartu) ...... ehitus 2. Saint-Gobain Sekurit Eesti AS (Elva) ...... tootmine Jane Saatre, 3. Linnaehitus AS (Tartu) ...... ehitus Tartu Ülikooli tehnoloo- 4. Baltiklaas AS (Tartu) ...... ehitusmaterjalid giainstituudi litsentseeri- 5. Tartu Õlletehas AS (Tartu) ...... toiduainetööstus mise osakonna juhataja 6. Tartu Maja Betoontooted AS (Tartu) ...... ehitus 7. Rait AS (Tartu maakond) ...... puit 8. Balti Investeeringute Grupp AS (Tartu) ...... finantsvahendus 9. Savekate OÜ (Tartu) ...... ehitus 10. Tarmetec OÜ (Tartu) ...... tootmine

Käibe TOP 5 TOP 5 by Sales Tartumaa uinuva kaunitari ärkamine tuhandetes kroonides th EEK / tarbekalt rakendada. Haridus asend, halb juurdepääs ja

960 ja koolitus ongi Tartumaa 595 Eha Pärn vähene rahvusvaheline tun-

742 Tartu maavanema kt arengu võti. tus. 720 Nii kohalikud kui ka vä- Tartumaa arengu motoks

476 lismaised ettevõtjad on rõ- võiks olla “hea elu haritud

972 hutanud maakonna ja linna maal”. See tähendab, et aren- 485 535

416 artu regiooni tippjuhid on äri- ja elukeskkonna väär- gueesmärgina on esimesel

366 T üheskoos leidnud, et Tar- tust siin tegutsemiseks ja siia kohal tartumaalane ise, üks- tumaa idee ja roll Eestis on investeerimiseks. Ideaalis on kõik kus ta ka maakonnas ei olla õppimise maa, kust tule- Tartu regioon teadmistema- elaks – tema tervis, ameti- vad head mõtted, nutikad huka ja uuendusliku ettevõt- alane kompetentsus, töökus lahendused ja läbimõeldud luse piirkond, kus on head ja töövõimalused. Meile on teod. kommunikatsioonivõimalu- tähtis piirkondlik tasakaal – AS AS AS OÜ OÜ

MT Just siin peab kasvama sed ja infrastruktuur, kasuta-

Oil igal kandil ja elanikul on inimkapital nii maakonnale takse tõhusalt kohalikku po- oma väärtused, mis tuleb ära uulberg Mark T Reval-Oil Õlletehas

ja endale, Lõuna-Eestile, Eesti- tentsiaali ja toodetakse tuge- tunda ja ära kasutada. Lemeks artu

T le kui ka kaugemalegi. Hea vat lisaväärtust. Maakonna arendamine Rand õppimiskoha maine vajab Praegu jääb meil veel siis- ongi paljus tasakaalu otsimi- Kasumi TOP 5 aga jätkuvat parandamist üli- ki puudu uuenduslikest ja ne Tartu kui maakonna moo- koolihariduse kvaliteedi tõst- läbilöögivõimelistest toode- tori tugevdamise ning maa-

TOP 5 by Profit Ehitusfirma mise ja rahvusvahelisuse suu- test ja teenustest. Aktiivsem ja äärepiirkondade järeleaita- tuhandetes kroonides rendamise abil. Selleks on võiks olla suundumine välis- mise vahel. Mõlemad on üht- th EEK / vaja panustada Tartumaal turgudele, arenguruumi on moodi tähtsad; maakonnal

063 kogu haridussektorisse – ala- tootlikkuses, tööalases meis- läheb hästi siis, kui ta elab,

73 tes alus- ja huviharidusest terlikkuses ja ettevõtlikkuses. hingab ja töötab ühtse orga-

431 ning lõpetades kraadi- ja Hea meel on siiski tõdeda, et nismina. 000 57 664 täiendõppega. ettevõtete arv maakonnas on 52 49 Väga vajalik on kutseõp- viimasel ajal hakanud kiire-

671 pe ja üldhariduse parem mini kasvama, seda ka väl- 31 lõimimine, kutsekoolide õpi- jaspool Tartu linna. keskkonna arendamine ja ra- Mõistagi esineb Tartumaal Tartumaa ettevõtete kendusliku tehnoloogiahari- kogu Eesti majandusele tüü- TOP 2001 duse edendamine. pilisi hädasid – traditsiooni- 5. november 2002 Tartumaa soov olla Eesti- liste majandusharude madal Tartumaa ettevõtete AS AS AS AS AS maa teadmistepõhise ühis- tootlikkus (eriti kodumaise TOP 2002 Sekurit Eesti TREF Grupp konna vedur, õpetav ja õppiv kapitaliga ettevõtete puhul), 14. august 2003

Õlletehas regioon tähendab vajadust tööjõupuudus teatud aladel, Tartumaa ettevõtete M.S.I. -Gobain artu

T TOP 2003 odumajatehase ka enda teadmisi ja oskusi noortele ei leidu rakendust. K Saint aktiivselt täiendada ja ots- Lisaks teeb muret perifeerne 10. juuni 2004 Allikas: Äripäev

24 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Tartumaa

Tartumaa ettevõtlus kulgeb tõusvas joones

(kümne käibe- ja kasumiliidri koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2002 ... 3 083 2003 ... 4 308.. +28,4% koondkasum mln kr 2002 ... 227,5 2003 ... 374,2...... +40% Tartumaa arvudes Tartumaa sümbol on Emajõgi •Maakonna pindala on 2993 km². •Tartumaa asub kahe suure veekogu – Peipsi ja Võrtsjärve – vahel. Järvi ühendav Suur- Emajõgi on ajalooliselt olnud tähtis veetee ja tal on eeldusi Kodumajatehase juht Lembit Lump peab eduka ettevõtluse alustalaks lubaduste muutuda atraktiivseks täitmist nii klientide kui ka koostööpartnerite ees. Foto: Julia-Maria Linna turismiobjektiks. •Tartumaal on 22 omavalitsusüksust, neist kolm linna ja 19 valda. Ühe Kodumajatehas tõusis Tartu edukaimaks omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja ettevõtteks kolmandat aastat järjest tuhande inimeseni Tartu linnas. •Tartu linn on maakonna Tartus ruumelement- “Kõige olulisem on, et administratiivne keskus, kus Jõuline tõus ja kasv elab peaaegu 68% maakonna majade tootmisega te- klient jääks rahule. Selleks rahvastikust. Tõmbekeskuseks tuleb täita lubadusi kvalitee- majandustulemused on Tartu linn kogu Lõuna-Eestile. gelev Kodumajatehas di osas ning kinni pidada mln kr •Maakonnas on ka kaks väiksemat linna (Elva ja saavutas kolmandat tähtaegadest,” ütleb Kodu- käive Kallaste), 22 alevikku ja 304 aastat järjest Äripäeva majatehase juhatuse esimees. 351 mln kr küla. Tema sõnul on ehitus suhte- prognoos Allikas: Tartu maavalitsus Tartumaa ettevõtete kasum liselt ränk valdkond. Üks krii- TOPis esikoha. 40 mln kr tilisemaid tegu- prognoos 292 reid on just hin- Enn Tosso Tartumaa naläbirääkimi- [email protected] TOPi 1. koht sed. 219,2 Lumbi sõnul Püsiva edu põhjuseks tuleb olla hoolikas ehitus- 138,6 peab ettevõtte juht Lembit normidest ja -standarditest 49,7 Lump eelkõige mõne aasta kinnipidamisel, sest need on 37,4 tagust otsust keskenduda keerukad ja neis on hulgali- 21,1 Norra turule. Tema sõnul oli selt erisusi nii riikide vahel 0 tähtis just see, kuidas ennast kui ka riikide sees. 2001 2002 2003 2004 Ametkondlikke norrakatele tõestada. Kodu- Eksimusi võib tulla ka Allikas: Äripäev barjääre Euroo- majatehas on võtnud endale teadmatusest. Lump toob strateegia, et iga ehitatud näitena märjad ruumid, s.o AS Kodumajatehas pa Liidu turule maja tooks endaga kaasa vannitoad. “Norras ja Soo- ”jõudmisel aitab • asukoht: Tartu linn kaks uut tellimust. Lumbi sõ- mes on normid põrandakal- • asutamise aeg: 1994 murda akrediteeri- nul on see eesmärk, mida lete osas erinevad. Soojus- • tegevjuht: Lembit Lump, mistunnistus, mis küll alati ei saavutata, kuid isolatsioonide osas on aga juhatuse esimees tõendab meie laboris mis on Kodumajatehasele erisusi isegi Norras eri piir- • omanikud: Andrus Leppik kasutatavate meeto- seni edu toonud. kondade vahel. Samuti eri- dite vastavust Suur osa kliente on Kodu- nevad nõuded piirkonniti 0,57%, Bonaares OÜ rahvusvahelistele majatehasel kohalikud kin- ehitise koormustaluvusele ja 39,67%, Finelist OÜ standarditele. nisvaraarendajad ja ehitus- ilmastikukindlusele,” räägib 29,88%, Heldur Meerits ettevõtjad, kes on püsiklien- ta. 9,96%, Rain Lõhmus Erki Mölder, 9,96%, Tõnis Sildmäe Quattromedi tegevdirek- did. Kodumajatehas on suut- Keeruline valdkond on nud püsiklientidele oma too- elamute heliisolatsioon ja tu- 9,96%. tor, iseloomustades dete kõrget kvaliteeti tõesta- leohutus. Kodumajatehas • tegevusala: projekteerimi- spinn-off-firmade da, mistõttu ongi nad Norra on teinud suuri kulutusi kat- ne, puitkarkasselamute võidukäiku Tartumaaal. turul edukad. Suur osa maju setamisel ja õigete lahendus- tootmine, ehitamine Äripäeva Tartumaa TOP 10.06.2004 turustataksegi just Norras. te otsimisel. • töötajate arv: 2003 – 213.

25

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Põllumajandus- Valgamaa se investeerimi- TOP ne tundub äärmiselt ”mittepragmaatilise Firms in Valga County / tegevusena ja Äripäe- koht firma nimi, asukoht tegevusala vale sobivat piisavalt rank company, area of activity pragmaatilist põhjust ma välja mõelda ei oskagi. 1. Hansa Graanul AS (Helme vald, Patküla) ...... tootmine 2. UPM-Kymmene Otepää AS (Otepää) ...... tootmine Mati Polli, 3. Tõrva Elekter AS (Tõrva) ...... ehitus endine Sylvesteri 4. Dirolex OÜ (Tõrva) ...... mööbli tootmine suuromanik, Valgamaa 5. Valga Haigla AS (Valga) ...... meditsiin Vastusena Äripäeva 6. Liinihoolduse Eesti OÜ (Valga) ...... teenused küsimusele, miks ta 7. Estreftransservice AS (Valga) ...... ekspedeerimine otsustas põllumajandus- 8. Pühajärve Puhkekodu AS (Otepää vald, Pühajärve) ...... majutus, taastusravi se raha paigutada. 9. ERTS Valga Vaba Terminaal AS (Valga) ...... tolliteenused Äripäev 19.07.2004 10. Brick AS (Tõrva) ...... ehitus

Käibe TOP 5 TOP 5 by Sales Valgamaa vajab ettevõtlikke inimesi tuhandetes kroonides rühma. Peamisteks töövormi- Maavalitsuse th EEK / Georg deks olid teemarühmade töö- lähtekoht on, et 029 Traðanov koosolekud ja iseseisev töö, valgamaalane elab

314 Valga maavanema kt avalikud seminarid ja aju- ”igal pool Valgamaal. rünnakud. Toimus kuus ava- Haldussuutlikkus on likku seminari. Lisaks toimu- kõigi tasandite algamaa profiil on uue- sid veel piirkondlikud semi- 330 tegevuskriteerium. V nenud Euroopas muutu- narid Tõrvas ja Otepääl. 100 319 159

051 mas. Täna näeme soodsa Arengustrateegia koostamise Georg Traðanov, 124 123 Valga maavanema kt 105 geopoliitilise asukohaga ja protsessi nõustas konsultat- tugeva arengupotentsiaaliga siooni- ja koolituskeskus maakonda Eesti-Läti piiril. Geomedia. 13 omavalitsusüksust, kolm Arengustrateegia mudelis neerimist nii maakonda tut- Ü AS AS AS AS

O linna. Elanike arv üle 35 000. kirjeldame kolme piirkonna- vustavatel materjalidel, in- . Era- ja avaliku sektori ma- ga Valgamaad – tõmbekes- ternetis kui ka ühtse viida- M.A Otepää Mööbel eil Graanul jandusruumi suurus ligi on kustega Valgas, Otepääl ja süsteemi näol. Väga oluline K

Lihatööstus 2,5 miljardit krooni ja see Tõrvas-Helmes. Kõigil on roll on tasemel, tänapäevase ja Hansa GOMAB alga kliendisõbraliku teenindus-

ymmene kasvab. Kultuuriline mitme- omavalitsuse keskusena, V kesisus. Rahvusvaheline lo- ümbritsevatele valdadele sektori olemasolu, mis suu- alga V UPM-K gistiline sõlmkoht Eesti sise- lähtuvad mitmed elukondli- daks pakkuda tugiteenust Kasumi TOP 5 maal. Sisuline partnerlus kud teenused just nendest Valga maakonna külalistele. TOP 5 by Profit laienenud Euroopa Liidus – linnalistest majandusruumi- Haridusasutuste ülesan- tuhandetes kroonides toimiv euroregioon Pskov- dest. Maavalitsuse lähteko- deks on pakkuda oma õppi- th EEK / Livoonia. haks on, et valgamaalane jatele mitmekesist ja konku- Näeme ka arengu kitsas- elab igal pool Valgamaal. Hal- rentsivõimelist alg-, põhi- ja 818 kohtasid: mittepiisavad inf- dussuutlikkus on kõigi ta- gümnaasiumiharidust, seista 26 rastruktuurid majanduse- ja sandite tegevuskriteerium. hea õppijate kvalifikatsioo-

700 elanikkonna teenindamiseks; Valgamaa arengut silmas nivõimaluste ja korralike õp- 027

16 omavalitsuste nõrk tulubaas, pidades on oluline, et Valga- pimistingimuste eest. 15

174 madal elatustase; haridus- maad külastav inimene leiaks 239 9

8 süsteemi reformi keerukus, endale kogu Valgamaa huvi- kutsehariduse jätkusuutlik ja vaatamisväärsuste seast lahendamine. midagi ainulaadset ning vee- Ü AS AS AS AS

O Algatasime 2003. aastal daks siin meeldejääva puh- . Valgamaa Arengustrateegia kuse. See eeldab Valgamaal Valgamaa ettevõtete M.A Otepää Mööbel

eil TOP 2002 Graanul 2010 uuendamise protsessi. tervikliku turismitoote välja- K

Lihatööstus Kogu tegevust koordineeris töötamist, puhke- ja sporti- 4. september 2003

Hansa Valgamaa ettevõtete GOMAB alga

ymmene Valgamaa Arengunõukogu, misvõimaluste mitmekesista- V mille juurde moodustati ka- mist ning Valgamaa vaata- TOP 2003 alga V UPM-K heksa valdkondlikku teema- misväärsuste paremat ekspo- 26. august 2004 Allikas: Äripäev

26 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Valgamaa

Valgamaa liidrid käivad tõusvas joones

(kümne käibe- ja kasumiliidri koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2002 ... 1 091 2003 ... 1 144.... +4,6% koondkasum mln kr 2002 ... 74,9 2003 ... 95,1 .. +21,24% Valgamaa arvudes • Pindala 2046,49 km². Ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 km. Piirneb lõunas ja edelas Läti Vabariigiga (104 km), idas Võru, põhja- kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga. • Maakonna keskus on Valga linn. • Viimastel aastatel on Hansa Graanuli juhataja Arno Anier on tänulik investorile Taanist, kes nelja aasta tegutsevate ettevõtjate arv olnud eest ettevõtte ära ostis ja sel moel pankrotti vältida aitas. Foto: Indrek Susi enam-vähem stabiilne, ühed lõpetavad ning teised alustavad. Äriühingutest asutatakse põhiliselt osaühinguid ning üha rohkem füüsilisest isikust Hansa Graanul tõusis tippu pankroti lävelt ettevõtjaid kustutavad end äriregistrist ja asutavad asemele Anieri sõnul osteti järgne- osaühingu. Valgamaa edukaim fir- Kindel areng läbi • Ettevõtluse tugistruktuuridest ma – looduslikult pu- vatel aastatel uusi spetsiaal- aastate töötab Valgas Sihtasutus seadmeid ning omandati ko- Valgamaa Äriinfokeskus ja hast küttematerjali gemusi töö käigus, sest õppi- majandustulemused ettevõtluse ühendusena tootev Hansa Graanul mln kr tegutseb Valgamaa Äriklubi. da polnud kelleltki. “Tookord käive • Majanduselus on olulisel kohal – oli nelja aasta eest oli puidugraanuli tarbimine tööstus, kus on hõivatud 110 mln kr märkimisväärne osa Valga pankroti lävel, kuid Eestis nullilähedane ja kogu prognoos elanikest. toodang tuli eksportida.” toodab nüüdseks aas- 105 Allikas: www.valgamaa.ee, Äripäev Aastal 1998 eksportis tas 100 000 tonni küt- Hansa Graanul 24 000 tonni kasum 10 mln kr teainet. ja teenis 1,6 mil- prognoos Valgamaa jonit krooni kasu- Ketlin Priilinn TOPi 1. koht mit. [email protected] Järgneval aas- 47 tal tekkisid tõrked Hansa Graanul asub Lõu- müügi osas ja aastal 2000 15 na-Eestis, Patkülas, kus toot- ähvardas ettevõtet pankrot 15 0,1 0,1 miskompleksist kahe kilo- ning likvideerimine. 0 2001 2002 2003 2004 Eestis peaks meetri kaugusele jääb väike Pankrotist päästis Taani olema maagaas aedlinn Tõrva. Tänavu tähis- firma VE Gruppen, kes 2000. Allikas: Äripäev tas ettevõte oma kümnendat aasta detsembris Hansa nagu härjale punase sünnipäeva. Graanuli ära ostis ja 2001. ”lipu lehvitamine, Hansa Graanul AS “Hansa Graanuli asuta- aasta jaanuaris tootmise taas maagaas ei loo misleping sõlmiti 4. mail käima lükkas. • asukoht: Helme vald, ühtegi uut töökohta 1994 aastal ja asutajateks “Ju nad nägid meis siis Patküla vaid vähendab olid kaks Eesti eraisikut, üks potentsiaalset tuluallikat,” • asutamise aeg: 1994 kordades ja see ei Rootsi eraisik ning üks Root- hindab Anier investori otsust. • omanik: VE Gruppen saa olla ühe maakon- si energeetikaettevõte,” rää- “Uued omanikud otsusta- 100% na arengustrateegias gib ettevõtte juhataja Arno sid suurendada tootmisvõim- • juhataja: Arno Anier kirjas. Anier. sust ja 2002. aastal rekonst- • tegevusala: saepurugraa- Ando Jukk, “Sama aasta sügisel hak- rueerisime tootmisliini – si- nulite tootmine kütteks kasime tootma saepurugraa- suliselt ehitasime täiesti uue UPM-Kymmene Otepää • töötajate arv: nuleid Vene päritolu rohuja- tehase. 2003. aasta oli uue- ASi juht 2003 – 29 hu valmistamise seadmete- nenud ettevõtte esimene täis- Valgamaa uuest arengu- ga. Aasta jooksul suutsime võimsusel töötamise aasta.” 2002 – 24 strateegiast rääkkides. teha 900 tonni, mis on täna- Tänaseks on tootmisvõim- 2001 – 17 Äripäeva Valgamaa TOP 2000 – 16 26.08.2004 se tehase vähem kui kolme sus 300 tonni päevas ja 100 päeva töö.” 000 tonni aastas. •www.hansagraanul.ee

27

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Meie inimeste Viljandimaa tööoskus ja TOP -kultuur on päris hea ”ning mis seal salata, Firms in Viljandi County / ega Euroopa põhirah- koht firma nimi, asukoht tegevusala vad enam füüsilist rank company, area of activity tööd teha ei taha. Jaak Sulg, 1. Toom Tekstiil AS (Viljandi linn) ...... tekstiilitootmine ASi Viljandi Metall 2. Viljandi Metall AS2 (Viljandi linn) ...... ehitus, ehitusmaterjalitootmine juhatuse esimees 3. Domotex OÜ (Viljandi linn) ...... kaubandus, tekstiilitootmine 4. Rael AS (Viljandi linn) ...... autod, kaubandus 5. Textuur AS (Karksi-Nuia) ...... tootmine 6. Roger Puit AS (Viljandi linn) ...... metsatööstus 7. Viljandi Aken ja Uks AS (Viljandi linn) ...... ehitusmaterjalitootmine (95%) 8. Hansa Candle AS (Viljandi linn) ...... tootmine 9. Simatron Hooldus OÜ (Karksi vald, Karksi) ...... teenused 10. Nuia PMT AS (Karksi-Nuia) ...... masina- ja metallitööstus

Käibe TOP 5 Mulgimaa põllumajanduses TOP 5 by Sales tuhandetes kroonides on tunda uut hingamist th EEK / väikeste kaubakogustega Kõige rohkem ekspordib Kalle Küttis lihtsalt jutule võtta. Tootjate 401 Viljandimaa puitu 000 Viljandi maavanem omavaheline koopereerumi-

317 2003. aasta põhieksport 308 tooteliikide kaupa, % ne on üsna nõrk, kuid ilm-

312 selt pole see ainult Viljandi- 659 170 229 puit ja puittooted maa probleem.

203 iljandimaal võib viimase Viljandimaal on ühine piir

189 muud V aja näidete varal tähel- Läti Vabariigiga. Nii Põhja- dada ühte positiivset ja konk- Läti kui ka Lõuna-Eesti jää- reetset trendi. Ilmselt torkab 30 vad oma riigi keskustest kül- see silma ka juhuslikule läbi- laltki kaugele. Päevaselge on sõitjale, et maakonnas on keemia- see, et siin peaksime tegema tooted 14

S uue hooga maad harima ha- 3 senisest märgatavalt suure- A AS AS AS metalli- 5

AS2 10

O katud. tooted mat koostööd. Uks Eesti ekstiil

ja Laussöötis põldusid enam tekstiil ja Me loodame palju Green T Metall

EKSEK tekstiilitooted peaaegu ei kohtagi. Viljandi- masinad ja Plant Way nimeliselt turismiprojek- oom Aken T maal on muidugi põlluma- mehaanilised seadmed tilt, mis peaks looma oma- Viljandi arm F janduslikku pinda palju ning Allikas: statistikaamet laadse alternatiivi Via Balti- Viljandi Kasumi TOP 5 mullastik on siin samuti vil- cale. Kui Via Baltica on mõel- jakas. Ilmselt on põllumajan- metsaga tegelemine endiselt dud transiitliikluseks, siis TOP 5 by Profit duse aktiviseerumine seotud üsna olulise osa sissetuleku- Green Wayd mööda hakkak- tuhandetes kroonides mitmesuguste toetustega test. sid liikuma inimesed, kes ei th EEK / ning ka sellega, et põllumees- Tõsi, metsa eest saab raha kiirusta ühest punktist teise, tel tärkasid seoses Euroopa ainult siis, kui ta maha võ- vaid soovivad nautida ka

000 Liiduga uued ootused ja loo- tad. Pahatihti ei mõelda aga trassi äärde jäävaid turismi- 31 608 tused. homsele päevale. Statistili- objekte ja kohalikku ainu-

26 Metsanduses seevastu on sed näitajad annavad tunnis- laadset kultuuri. 817

693 uued eurotuuled paljudel tust sellest, et metsa juurde- 20

17 puidufirmadel nii sise- kui kasv on murettekitavalt vä-

583 ka välismaal jalad alt ära henenud. Siiski leiab talusid,

10 puhunud. Samas on tugevad kus mõeldakse ka tulevikule Viljandimaa ettevõtete tegijad saanud veelgi tuge- ning pannakse mulda uusi TOP 2001 vamaks. Väikestel puidufir- istikuid. 15. november 2002 madel pole kerge kusagil. Si- Üks tõsiseid komistuskoh- Viljandimaa ettevõtete S A AS AS AS AS2

O suliselt on neil kaks võima- ti on õigete turgude leidmi- TOP 2002 uit P

ekstiil lust – kas minna niðitoodan- ne. Samas on Euroopa Liidus 22. august 2003 T Candle Metall

EKSEK gule üle või siis ühineda. avanemas ehk tõepoolest Viljandimaa ettevõtete Roger oom T

Hansa Mets aga toidab jätkuvalt. õige turg, kuid sellele sise- TOP 2003 Viljandi Eriti maapiirkondades annab nemiseks ei pruugita tootjat Allikas: Äripäev 17. juuni 2004

28 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Viljandimaa

Maakonnna ettevõtluse liidrid on tõusuteel

(kümne käibe- ja kasumiliidri koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2002 ... 1 713 2003 ... 1 937 .. +11,8% koondkasum mln kr 2002 ... 133 2003 ... 146 ...... +8,9% Viljandimaa arvudes · pindala: 3422,49 km² – 7,9% Eesti pindalast · rahvastik: 57 148 elanikku, neisst 32 665 elab maal (seisuga 1.j aanuar 2003, hilisemaid andmeid pole veel avaldatud)) · rahvastiku tihedus: 16,7 inimest/ km², maarahvastik – 9,6 inimest/ Toom Tekstiili valmistoodangu laost siirduvad kangarullid peaaegu kõigisse km² Euroopa riikidesse, peagi tõenäoliselt ka Ameerikasse. Foto: Indrek Susi · keskus: Viljandi linn (20 509 elanikku) · haldusjaotus: 18 omavalitsust – neli linna, 14 valda · maakonna kogueksport 2003: Edu võti peitub tehnoloogia arenduses 1711,4 miljonit krooni (osakaal kogu Eesti ekspordist – 2,7%) 2003. aasta majandus- remat selleaastast investee- · maakonna koguimport 2003: Majandusnäitajad 1403,8 miljonit krooni (osakaal tulemuste põhjal koos- ringut on olnud ühe Saksa- kogu Eesti impordist – 1,6%) maal pankrotistunud vabri- paranevad iga aastaga · keskmine netokuupalk IV kvartal tatud edetabeli võidu ku ost aprillis ning äsja Ab- 2003: 4482 krooni (2003. aasta majandustulemused võtmeks peab Toom jas valminud tootmishoone mln kr keskmist netokuupalka pole käive veel avaldatud) Tekstiili juht Illimar juurdeehitus. · töötuse määr 2003: 9,2% 345 mln kr · ettevõtlus: äriregistrisse on Toom järjepidavaid in- Toom Tekstiili kõige suu- prognoos kantud 2775 ettevõtjat vesteeringuid tehno- rem turg on tekkide ja patja- Allikas: statistikaamet de osas Saksa- 308 loogiasse. maa ja Skandi- Viljandimaa naavia ning 262 238,9 Liina Leiten TOPi 1. koht mittekootud kasum [email protected] materjalide 33 mln kr osas Venemaa ja Poola. prognoos Ehkki 2003. aastal Toom “Turud käituvad alati ras- Tekstiilis suuri muudatusi ei kelt,” ei pea Toom Tekstiili 31 169,5 29,5 tehtud ja järske arenguhüp- müügijuht Innar Susi müü- 21,9 peid ei olnud, tagasid head gitulemusi kergelt saavuta- 10.7 0 Kui järjepidevalt majandustulemused varase- tuks. “Näeme kogu aeg vae- mate aastate investeeringud va, et leida uusi kliente ja 2000 2001 2002 2003 2004 tehnoloogiasse Allikas: Äripäev uuematesse ja parematesse vanadega suhteid hoida.” investeerida, siis tootmisliinidesse. N-ö kõr- Lisaks positsioonide tu- ”mingil hetkel hakkab gem tehnoloogia võimaldas gevdamisele Euroopa riiki- Toom Tekstiil see tulu tooma. kasvatada käivet ja saada des soovib Toom Tekstiil tur- Illimar Toom, hakkama vähema hulga ini- gu võita ka Venemaal. Prae- • toodab ja müüb magamis- ASi Toom Tekstiil juht ja mestega. gu on õhus mõte pürgida tarbeid ja mittekootud ma- suuromanik “Kui järjepidevalt tehno- Ameerikasse, kuhu plaaniti terjale loogiasse investeerida, siis minna juba paar aastat taga- • asutamisaasta: 1995 Toom Tekstiili mingil hetkel hakkab see tulu si, kuid terrorirünnakud ja • asukoht: Viljandi linn edu on suuresti tooma,” on Toom veendu- dollari kursi ebasoodsad • omanikud: Illimar Toom selles, et juht Illimar nud. 2003. aastal ulatus in- muutused on plaani seni eda- (83,3%, Innar Susi 16,7%) ”Toom oli õigel ajal vesteeringute maht üle 20 si lükanud. • töötajate arv 2003. a: 590, õiges kohas. Alustasi- miljoni krooni. Toom Tekstiil toodab pea- praegu üle 600 me koos Mivaris, nii Investeeringute aastaks miselt tekke ja patju, aga ka • ekspordi osakaal 90–95% et viimane on meie tõotab kujuneda ka tänavu- puhastusmaterjale ja näiteks • tütarettevõtted: Grand ühine taimelava. ne. Esimese viie kuuga on filtreid gaasitööstusele. Tööd Hotel Viljandi AS, ettevõttesse paigutatud üle annab ettevõte enam kui 600 Fiebertex OÜ Tiia Varjund, 30 miljoni krooni. Kaks suu- inimesele. OÜ Domotex juht 29

Äripäeva lisa 26. november 2004 2003 Ettevõtja ei saa Võrumaa kunagi jääda TOP loorberitele puhka- ”ma, kuid Maksimar- Firms in Võru County / keti tulekuga Võrru koht firma nimi, asukoht tegevusala me ekstra oma rank company, area of activity kontseptsiooni ei muuda. 1. Lapi MT AS (Võru vald, Parksepa) ...... masina- ja metallitööstus, plastitööstus Urmas Johanson, 2. Selista Ehitus OÜ (Võru linn) ...... ehitus ASi Johnny tegevjuht 3. Võru Autoaed OÜ (Võru linn) ...... kaubandus 4. Pintmann Grupp (end. Motelso) OÜ (Võru linn) ...... majutus, toitlustus 5. Rauameister AS (Võru vald, Väimela) ...... tootmine 6. Võru Seeder OÜ (Võru linn) ...... mööblitootmine 7. SKS Võru OÜ (Võru linn) ...... kaubandus 8. Wõro Kommerts AS (Võru linn) ...... toiduainetööstus 9. Toftan AS (Sõmerpalu vald, Hänike) ...... saematerjalitootmine 10. Tootmisbaas OÜ (Võru linn) ...... ehitusmaterjalitootmine

Käibe TOP 5 Võrumaa võtmeküsimus on TOP 5 by Sales väärt töötajate koolitamine tuhandetes kroonides th EEK / tamist minnakse praktikale Tööstustoodang kasvatab ja sinna ka jäädakse, sest Krista Paal käivet Võru maavanema ettevõtja “räägib ja rahas- 816 kohusetäitja Võrumaa 20 ja enama töötajaga tab” noore inimese endale 244 ettevõtete tööstustoodang tööle. 643 jooksevhindades, mln kr 297 Võrumaa ametlik töötuse 193 179 tatistikat, millist eri- või 1 325 määr on seitse protsenti töö- 964 S kutseala spetsialisti maa- jõulisest elanikkonnast, kuid 524 120 konnas kõige enam napib, 1 060 1 447 arvan, et see küünib tegeli- 97 981 tehtud pole, kuid märkida 923 kult kümne protsendini. Ena- saab, et puudus on just kesk- 782 mik töötutest elab maal, nad astmejuhtidest. Parem pole ei taha ega suuda tänapäe- olukord ka avalikus ja riikli- vastes töötingimustes töötu- AS AS AS

AS2 kus sektoris. Puudu on juris- rule asuda. Ühistu

oftan tidest, audiitoritest, õpetaja- Tihti jääb vajaka motivat- T ermo Johnny

W test ja arstidest. Võrumaa on sioonist. Pikki aastaid töötu- ommerts 1997 1998 1999 2000 2001 2002 K arbijate T Eesti ääreala ning noore ini- Allikas: statistikaamet, Äripäev na olnud inimesi peaks riik Wõro Võru mese tulek siia või tagasitu- ja kohalikud omavalitsused lek on veel probleem. rakendama heakorra- ja Kasumi TOP 5 Meie kõrgkoolid on täis rast kooli lõpetamist on koht, hooldustöödel ning siduma TOP 5 by Profit kõiki neid nimetatud eriala- kus töötada ja elada. sellega elatus- ja sotsiaalra- tuhandetes kroonides sid õppivaid noori, kuid kas Teine võimalus, et saada ha eraldamise. th EEK / nad suudavad ja tahavad õpi- kvalifitseeritud personali, Eestimaa ja sealhulgas tud erialal end ka tõestada oleks noorele spetsialistile Võru maakonna areng on ol-

165 ja rakendada? Siin võiks üks ametikorteri pakkumine. nud stabiilne ning koolita- 362 18 tee ettevõtjale kindla, kvali- Alates 2000. aastast te- tud ning haritud inimeste 16 fitseeritud personali leidmi- gutseb Võrumaa Kutsehari- abiga saaks see veel kiirema sel olla üliõpilase praktika- duskeskus, kus saab oman- tempo. Eesti mees ja naine, koha ja tulevase töökoha si- dada nii kutseharidust kui kui oled tark, oskuslik ja dumine kas õppemaksu või ka rakenduslikku kõrghari- püüdlik, siis on koduski pal- 750 951

5 õppelaenu tasumisega ette- dust. Eelkõige on kutsekõrg- ju teha ja kaugele jõuda! 384 4 4 võtte poolt. kool suunatud Võru maakon- Kehtiv võlaõigusseadus na ettevõtjate tööjõuvajadus- Samal teemal: annab selleks ka parasjagu te rahuldamisele, kuid eriti Võrumaa ettevõtete AS AS AS AS OÜ õiguskindlust ning selliste le- viimasel ajal on kool tuntust TOP 2002 NT

oftan pingute sõlmimine ei peaks ja tunnustust saavutanud üle

T 11. september 2003 Autoaed ommerts olema keerukas ega kulukas. kogu vabariigi. Kooli prakti- Võrumaa ettevõtete K Förmann Rauameister Samuti annaks see kindluse kas ei ole harvad juhud, kui Võru TOP 2003

Wõro noorele spetsialistile, et pä- pärast esimese kursuse lõpe- Allikas: Äripäev 3. september 2004

30 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003 Võrumaa

Koondkäive vähenes mullu neljandiku võrra

(kümne käibe- ja kasumiliidri koondandmete võrdlus) koondkäive mln kr 2002 ... 1363 2003 ... 1108 ... –23,01% koondkasum mln kr 2002 ... 60,93 2003 ... 65,08.. +6,38% Võru maakond arvudes • rahvaarv: 40 455, sh Võru linn 14 800 (seisuga 31.12.2003) • pindala: 2305 km², s.o 5,1% Eesti pindalast – metsamaa: 1000 km² (5,4% Eesti metsadest) – põllumajandusmaa: 400 km² (6,2% Eesti põllumaadest) Plastivalamine, millega Lapi MT tööline pildil tegeleb, tuli ettevõtte tegevusalaks – teede kogupikkus 1240 km (8,4% Eesti teede võtta toormetalli kallinemise ja sellest tuleneva metallitööde osakaalu vähenemise kogupikkusest) tõttu. Foto: Indrek Susi • haldusjaotus: 13 omavalitsust – 1 linn ja 12 valda (Antsla linn asub Antsla vallas, kuid eraldi omavalitsuse staatust ei oma) • kõige tihedama asustusega Metallifirmast sai heitlikul ajal plastivalaja asula on 760 elanikuga Parksepa alevik, kus elab 1268 inimest/km², järgneb Võru linn, Endisest Eesti Põllu- de osade tootmist. Praegu Käive kasvab 1131 in/km² majandustehnika Võru jaguneb ASi Lapi MT too- aasta-aastalt • Võru maakonnas asub Eestimaa dang enam-vähem pooleks kõrgeim mägi – Suur Munamägi allüksusest välja kas- majandustulemused (318 m üle merepinna) – ja metallitoodete ja plastmassi- mln kr sügavaim järv – Rõuge Suurjärv vanud AS Lapi MT oli valu vahel. (38 m) käive • maavaradest kasutatakse sunnitud jätma oma Plastmassitöid hakati te- 28 mln kr Võrumaal peamiselt esialgse tegevusvald- gema 1998. aastal, mil Piiri- prognoos ehituskruusa, tööstuslikku liiva, mägi ja Vare tutvusid Soo- dolomiiti ja lubjakivi ning savi 28,4 konna heitliku turu kasum 2003 Allikad: Võru maavalitsus, Äripäev mes Lahtis asuva Purvac OY tõttu kõrvale, kusjuu- juhiga. Koostöö tuli õigel 3,7 mln kr res erastamisleppes ajal, sest toormetalli kalline- mine on tellimusi omajagu 18,6 märgitut pole suude- 16,8 tud täita algusest pea- kärpinud. Lapi MT teeb nii seadmete detaile (näiteks 13,1 le. mootorsaanide Võrumaa TOPi polsterdatud ist- Ain Alvela med, reisirongide 1. koht 2,5 [email protected] vagunite istmed, 1 0,9 hokikeppide la- 2000 2001 2002 2003 2004 Jah, oli aeg, kui AS Lapi MT tegutseb Võ- bad Soome ja nn tervise- Allikas: Äripäev inimene ei rumaal Parksepa alevikus kapslid Baltecole) kui ka val- jaksanud peale alates 1992. aastast, mil ren- mistoodangut (multiliftveo- Lapi MT AS dilepingu alusel võeti ma- kikastid Soome). ”elektripirni midagi • asutatud: 1992 osta. jandada toonase Võru EPT Üsna edukas suund on • asukoht: Võru maakond, Võru Parksepa töökojad. Alguses Lapi MT tegevuses ka jae- vald, Parksepa Kalev Piirimägi, • omanikud: Kalev Piirimägi – äri ei edenenud, esimene te- kaubandus – Võrus peetakse 39%, Toivo Vare – 39% ASi Lapi MT juhataja gevusaasta lõpetati napi, elektrimaterjalide ja töökait- • tegevjuht: Kalev Piirimägi, 1,25 miljoni kroonise käibe- sevahendite kauplust. juhataja • tegevusalad: põllumajandus- ja ga. Aasta-aastalt suureneva Kindel on ka puidutöömasinate valmistamine Kui aktsiaseltsi praegused käibe põhjal võib väita, et – 40%; plastmasstoodete see, et bensiini- valmistamine – 31%; jaemüük – suuromanikud Kalev Piirimä- kohalikud elanikud on haka- turul läheb õige pea 29% gi ja Toivo Vare 1994. aasta nud üha rohkem ehitama ja • töötajate arv: 2002 – 68, 2003 – ”hinnasõjaks. 92 lõpus töökojad tervikvarana oma elusaset remontima. • tootmispind koos laopinnaga Kalmer Johanson, erastasid, sai erastamislep- “Jah, oli aeg, kui inimene ei umbes 6000 m² ASi Johnny üks omani- pesse kirjutatud, et firma jät- jaksanud peale elektripirni • kohad edetabelites: Võrumaa ettevõtete TOP 2002 – kest kab ka pärast erastamist põl- midagi osta,” nendib Piiri- 52. koht lumajandusmasinate ja nen- mägi. • www.lapimetall.ee

31 Eesti Edukamad Ettevõtted 2003

Käibe 342 348 307 745 TOP 3 293 012 tuhandetes AS

Ida-Virumaa tööstus AS kroonides ekstiil Elekter T odumajatehase oom K AS T kosus mullu jõudsalt Harju ui siiani on suured töös- ligi 5% kogu müüdavast Käibe 3,79 Selge on see, et 3,09 tusettevõtted jäänud vähegi paremale elektrienergiast. Ühest kül- kasvu 2,23 KÄripäeva maakonna- jest on loomulik, et välisoma- TOP 3 OÜ järjele jõudnud Eesti OÜ edetabelites suhteliselt nik – Suurbritannia firma kordades AS ettevõtte külje alla uit ” P tagasihoidlikele kohtadele, tekib varem või Oriental Chemtrade Ltd – il- siis tänavu tõusis nii TOP 100 mutas sellise tootmisüksuse eetri Saarte Investeering Hansa Graanul hiljem ka investeeri- P kui ka Ida-Virumaa TOPi tip- vastu huvi ja ostis ettevõtte pu komeedina keemiatööstu- da soovijaid piiri eelmise aasta teises kvartalis se ettevõte AS Nitrofert. tagant. üles. Teisalt on säärase kee- Kasumi 175 461

Nitrofert võitis Ida-Viru- rulise ettevõtte majandami- TOP 3 AS

Ain Alvela, AS tuhandetes maa TOPi mäekõrguse üle- toimetaja ne kahtlemata seotud suurte kroonides odumajatehase K AS kaaluga maakonna teiste, ise- riskidega. Aga näib, et oma- Nitrofert Elekter 49 664 42 813 enesest samuti edukate ette- nikud näevad Nitroferdi tu-

võtete ees. Tähelepanu vää- tentsiaali tõotava tegija on levikku helgetes värvides, Harju rib ka see, et eelmisel aastal üles leidnud investorid ise. sest veel 2002. aastal 41,5 puudus AS Nitrofert veel üld- Selge on see, et vähegi pare- mln krooni suuruses kahju- Kasumi 122,2 kasvu AS se Ida-Virumaa firmade tipp- male järjele jõudnud Eesti et- mis vaevelnud ettevõte saa- 84,3 AS konkurentsist. Samuti ei leid- tevõtte külje alla tekib varem vutas mullu üle 40 mln kroo- TOP 3 miljonites AS Elekter nud Nitrofert endale kohta või hiljem ka investeerida ni ulatuva kasumi. kroonides Hansa Graanul TOP 100 tabelis. soovijaid piiri tagant. Juhtub Tõsi, tänavu prognoosib 14,9 Harju Mitme maakonna liideret- aga ka nii, et rahasüst pääs- firma vaid 10 mln krooni suu- Nitrofert tevõtte juhid on toonitanud, tab firma pankrotist. Just nii rust kasumit, seda 500 mln Rentaabluse 51,2 et kõrge koht saavutati tänu läks Valgamaa tänavuse ede- krooni suuruse käibe juures. TOP 3 OÜ jõukale kosilasele. Välisinves- tabeli liidriga, ASiga Hansa Kui uurida, millest on niisu- AS 34,2 protsentides ukat Liisbet T teeringud on jõudnud ka väl- Graanul. Pankroti äärel vire- gune rentaabluse ja kasum- 23,6 Elekter japoole Tallinna ning võib leva firma ostis ära taanlaste likkuse langus tingitud, jää- Mar &

öelda, et välisfirmad on maa- kontsern VE Gruppen. vad omanikud paraku napi- n a Harju OÜ kondades edukate investee- Nitroferdi edu maakond- sõnaliseks. V ringutega ja osaluste oman- likus edetabelis on seda hin- 2003. aasta andmete põh- 259,4 Varade 239 damisega kindlalt kanda kin- natavam, et tegemist on toot- jal reastatud maakondade et- tootlikkuse Mar &

nitanud. Mõnes maakonnas mise mõttes arvatavasti Eesti tevõtete edetabelis asuvad n a

TOP 3 OÜ OÜ on rahastaja otsimisel olnud ühe keerulisema ettevõttega. maakonna-TOPide liidrid V AS

protsentides uit 105,8 aktiivsem pool kohalik ette- Nitrofert tarbib suvisel ajal pingereas vastavalt nende P võtja, mõnes maakonnas aga umbes poole kogu Eestis poolt TOPides kogutud punk- eetri Nitrofert vastupidi – eduka või siis po- müüdavast maagaasist ning tidele. Ain Alvela Allikas: Äripäev P

Maakonna-TOPide võitjate edetabel aastal 2003

koht firma nimi tegevusala maakond punktisumma koht eelm. aastal 1. Nitrofert AS ...... keemiatööstus, tootmine ...... Ida-Virumaa ...... 24 ...... – 2. Harju Elekter AS ...... elektriseadmete valmistamine ja müük ...... Harjumaa ...... 28 ...... 6. 3. Kodumajatehase AS ...... ehitus ...... Tartumaa ...... 31 ...... 3. 4. Hansa Graanul AS ...... tootmine ...... Valgamaa ...... 36 ...... – 5. Arctic Finland House OÜ ...... aiamajade tootmine ...... Järvamaa ...... 42 ...... – 6. Van & Mar OÜ ...... ehitus, renditeenus, teenused, transport ...... Raplamaa ...... 50 ...... – 7. Eston Ehitus AS ...... ehitus ...... Pärnumaa ...... 50 ...... – 8. Toom Tekstiil AS ...... tekstiilitootmine ...... Viljandimaa ...... 52 ...... – 9. Saarte Investeering OÜ ...... investeeringud, kinnisvara, konsultatsioonid ...... Saaremaa ...... 53 ...... – 10. Tene Kaubandus OÜ ...... puit, tootmine ...... Läänemaa ...... 54 ...... – 11. Peetri Puit OÜ ...... ehitusmaterjalitootmine ...... Põlvamaa ...... 56 ...... – 12. Liisbet Tukat OÜ ...... tootmine ...... Hiiumaa...... 56 ...... – 13. Eesti Metall OÜ ...... jäätmekäitlus ...... Jõgevamaa ...... 59 ...... – 14. Vest-Wood Eesti AS ...... puidu töötlemine, tootmine ...... Lääne-Virumaa ...... 62 ...... – 15. Lapi MT AS ...... masina- ja metallitööstus, plastitööstus ...... Võrumaa ...... 67 ...... –

Maakonna-TOPide võitjad on reastatud sama metoodika järgi, nagu on koostatud kõik maakonna-TOPid, valdkonna-TOPid ja Eesti Edukamate Ettevõtete TOP 100 Allikas: Äripäev