Kernu mõisa uus tegevjuht | KOOLIDE JA LASTEAEDADE TEGEMISED | Külasta Ruila poodioodi | Terasmehe jjaa Terasnaise tulemtulemused

Olge optimistlikud, ärge hoidke oma tundeid endasse. OOMAMA VALD Mõistke oma lähedas- KERNU VALLA LEHT http://kernu.kovtp.ee/p.ee/ te väärtust. | Meelis Kolk

NR 134 VEEBRUAR 2017

Üllar Suvemaa sai Kernu vald võib saada liiva- teenetemärgi ~ Harjumaa aastalõpuballil an- LaitseRallyPargi loomisse, au- ja kruusakarjääri ti taas üle tunnustused. tospordi ja liikluskoolituste toe- Harjumaa Omavalitsuste Liit tamisse ning kogukonna eden- ~ OÜ Inseneribüroo Steiger on Foto: Andres Tohver tunnustas Väike-Holmeriga Tal- damisse; esitanud taotluse liiva ja kruu- linna Botaanikaaia direktorit • Kristian Jaani tunnustus- sa geoloogiliseks uuringuks Ki- Ain Järvet ning Keila valla sot- vääriva panuse eest Harju maa- rikla külas Kernu vallas. Hin- siaalnõunikut Anneli Serti. Suu- konna turvalisuse arendamisse nanguliselt on seal maavara re Holmeri tunnustuse pälvis ning koordineerimisse; miljon kuupmeetrit. Aleksei Šatov, kellele Keila vald • Riin Kivinurm Harju maa- Eelmise aasta suvel kaalus on elutööks ning mida juhtides konna kultuurielu edendamise OÜ Inseneribüroo Steiger vii- andnud hindamatu panuse. eest; te-kuute karjääri varianti üle Harjumaa Omavalitsuste Lii- • Priit Laos panuse eest tur- Eesti. Taotlus geoloogilisteks du, Harju Maavalitsuse ning valise ja ohutu elukeskkonna uuringuteks 37 hektaril Kiriklas Eesti Kultuurikapitali poolt tun- loomisse; esitati keskkonnaametile 17. no- nustati Harjumaa Kultuuripär- • Karl Andreas Storaasli-Von- vembril 2016, kes edastas selle lina teenekat kultuuritöötajat Ramm mõisakultuuri ja kogu- omakorda tutvumiseks Kernu Ülle Rauda Kehtnast. konna arendamise eest. vallale. Lisaks jagas Harju maavanem Õnnitleme ja palju kordami- Inseneribüroo direktori Mee- välja Harjumaa teenetemärgid, nekuid alanud 2017. aastal! lis Peetrise sõnul langes valik mille pälvisid: | Janika Savi, Harjumaa Omava- Kirikla kasuks, kuna see on Tal- • Üllar Suvemaa panuse eest litsuste Liidu sekretär-asjaajaja linna-Pärnu maantee lähedal, aga samas ka eraldiseisev koht, Foto: Peeter Hütt mille juures ei ole suurt elamu- massiivi. “Lähim elumaja jääb 400 meetri kaugusele,” ütleb Peetris. Külaelanikega ettevõte veel rääkinud ei ole. “Asi on ju alles taotluse esi- tamise staadiumis. Siin pole ju veel ära otsustatud sedagi, kas siia tuleb üldse geoloogilist uu- ringut. Praegu oleme kohaliku omavalitsuse arvamuse ootel,” räägib Peetris.

Vaja valla luba Üllar Suvemaa auhinnaga. Mida geoloogiline uuring endast kujutaks? “Uuringuruumi piiri- desse rajatakse kas šurfid või Kuidas teha kodu ohutuks? puuraugud, et selgitada välja ~ Viimase paari aasta lõikes on ma minnes pole mõistlik tööle võimalik liiva-kruusa varu ula- jaanuar olnud Päästeameti jaoks jätta vooluvõrku ühendatud tus,” ütleb Peetris. Puurimine traagiline. 2015. aastal hukkus elektriseadmeid (nõudepesuma- tähendab kuni 10 meetri süga- aasta esimese kuu jooksul tules sin, pesumasin). vuste puuraukude rajamist. Šurf üheksa inimest, eelmine aasta • Puhasta kergestisüttivatest on ekskavaatori kaevatud 4–8 oli neid üksteist. Loomulikult on asjadest nii kelder kui rõdu – kui meetri sügavune auk. kurb sündmus iga tulekahjus pinnad on puhtad, pole tulekah- “Loodame keskkonnaametist hukkunu, siiski võib selle aasta ju korral millelgi süttida. saada vastuse 2017. aasta su- jaanuari tules hukkunute arvu • Kodul peab olema nähtav veks. Geoloogilise uuringu loa võtta kui väikest töövõitu – neid majanumber, see hõlbustab õn- alusel saab välitöid teha suve lõ- Meelis Peetris näitab Kiriklas käega kiviklibusele metsatukale: “Siin on kunagine pinnasevõtu koht ja hetkel oli kaks, üks Harjumaal Raasiku netuse korral operatiivpoole pus-sügisel ja kameraaltöid on meile teadmata, millal on siin kaevandatud. Arvatavasti on võetud materjali kohalikuks tarbeks, siit kau- alevikus ja teine Lõuna-Eestis. tööd. saaks teha talvisel perioodil,” gemale ei ole seda veetud.” Raske kuu on tavapäraselt ka • Helistades numbril 1524, loodab inseneribüroo juhatuse veebruar, selle päästjate jaoks on ka sellel aastal inimestel või- liige Erki Niitlaan Kernu valla- gitatakse välja Kirikla liiva ja ni kaks. Peetris näeb Kirikla lii- vandatakse Harju maakonnas,” lihtsamaks muutmine on tege- malus enda jaoks sobivaks ajaks volikogu mõistvale suhtumise- kruusa kihi paksus, selle levik ja va ja kruusa võimaliku kasutu- selgitab keskkonnaameti maa- likult jõukohane kõigile. leppida kokku päästeametniku le. kvaliteet. “Võtame materja- sena Tallinna-Pärnu maantee põuebüroo peaspetsialisti Mar- poolt kodunõustamine. Kernu abivallavanem Hannes liproovid, millele teeme labora- kolmerealiseks ehitamist. Kes tin Nurme. Päästeamet soovitab Orgse kommenteerib: “Vallava- toorsed katsetused. Mõõdame konkreetselt Kiriklas liiva ja Liiva ja kruusa kaevandami- • Töökorras ja nõuetekoha- Kernu rahvamajas infopäev litsus on uuringuloa taotlemi- põhjavee taseme kõrguse, tee- kruusa kaevandama hakkab, ei ne toimub nii peal- kui allpool selt koju paigaldatud suitsuan- Et õnnetusi ennetada, räägib sega seonduva dokumentatsioo- me topomõõdistuse jne,” täp- oska Peetris praegu veel öelda. põhjaveetaset. Peamised kae- dur on sama elementaarne kui Põhja päästekeskuse ennetaja ni avalikustanud kodulehel ning sustab Niitlaan. vandamisega kaasnevad kesk- kaine peaga rooli istumine! Galina Ozdoba Kernu rahvama- pöördunud kirjalikult uuringu- Eeldatavalt on uuritaval alal Harjumaal juba 56 luba konnahäiringud on müra ja tol- • Kui kodus kasutatakse lah- jas koduohutusest. Ohutuse tee- ala piirinaabrite ja külaseltsi liiva ja kruusa kihi paksus 2–6 Üle Eesti on väljastatud liivale mu levik. Karjäärides tuleb ka- tist tuld või gaasi, on lisaks suit- maline vestlus toimub Kernu poole arvamuse küsimiseks meetrit. ju kruusale kokku 417 maavara sutada nõuetele vastavat tehni- suandurile väga soovitav vingu- rahvamajas 14. märtsil kell keskkonnaameti eelnõule uu- “Kui arvestada, et kogu alal kaevandamise luba. Neist 56 on kat, et vältida kütuste, õlide ja anduri olemasolu. 14.00 60+ vanuses inimestele. ringuluba väljastada.” levib materjal ühtlaselt, mis on väljastatud Harjumaale. Harju- muude ainete leket vette ja pin- • Korras peab olema kodu Koduohutuse teemalisele Kirjalikku tagasisidet naab- küll vähetõenäoline, on prog- maal paiknevad suuremad kar- nasesse. elektrisüsteem, küttekehad ja vestlusele eelnevalt registreeri- ritelt saadetud teavitusele ei noosne maavara kogus miljon jäärid Tallinna-Saku, Kuusalu, “Liivakarjääride rajamisega korsten. Vajadusel küsi nõu oma ma ei pea, lihtsalt tule kohale laekunud. Vallavalitsus kujun- kuupmeetrit,” arvab Niitlaan. Huntaugu ja Kose-Risti maard- soodustatakse kõrele, kivisisa- ala asjatundjalt. ning mõtle ja räägi kaasa. dab omapoolse ettepaneku ja Geoloogilise uuringu lubava- lates. likule ja kaldapääsukesele sobi- • Ära suitseta siseruumides. Vajadusel päästekeskuse esitab selle vallavolikogu 16. te tulemuste korral esitab OÜ “Keskmine liiva ja kruusa vate elukohtade teket,” toob Lohakast suitsetamisest alguse poolt kodunõustamine ja tasu- veebruari istungile. Inseneribüroo Steiger maavara kaevandamise maht aastas on 5 Nurme välja karjääride keskkon- saanud tulekahjudes hukkub ta suitsuanduri paigaldus (re- Kui vallavolikogu nõustub kaevandamise loa taotluse, mil- miljonit kuupmeetrit, millest nasõbralikuma poole. jätkuvalt palju inimesi. gistreerimine kohapeal). geoloogiliste uuringutega, sel- le menetlemine võtab aasta ku- 1,7 miljonit kuupmeetrit kae- | Andres Tohver • Kodust lahkudes või maga- | Päästeamet Veebruar 2017 | nr 134 | OMA VALD http://kernu.kovtp.ee/ 2 | TEATED Vallavalitsuse istungitel 5. DETSEMBER 2016 te kulu arvestuslik maksumus lassi ja tualettruumi kasutuse- sega nr 403 antud ehitusluba nr mine” (Riisipere tee 21-3), sustamisele kuuluvate maatük- Otsustati maksta erakorralist ühes kuus ühe lapse kohta: levõtuks, 4323 aiamaja laiendamiseks ja • otsus “Korteriomandi müü- kide maksustamishinna aktid nr toetust kolmele taotlejale kok- • Kernu põhikool (lasteaia 3) anda ehitusluba ehitusluba nr 4320 kuur-kasvu- mine” (Sireli tee 6-8), 9649–10085. ku summas 690,00 eurot ning osa) 464,37 eurot, • abihoone laiendamiseks hoone laiendamiseks, • määrus “Kernu valla ühis- Otsustati: õpilastoetust ühele õpilasele • Ruila põhikool (lasteaia aadressil Muusika küla, Nõmm- • Telia Eesti AS-le aktiivkapi veevärgi ja -kanalisatsiooni 1) kooskõlastada puurkaevu 60,00 eurot osalemiseks rahvus- osa) 279,20 eurot. me, paigaldamiseks aadressil Laitse arendamise kava 2017–2028”. asukoht aadressil Kaasiku küla, vahelisel võistlusel. Kinnitati kommertsliinil 252 • aiamaja püstitamiseks aad- küla, Kastani tee, Jaanika AÜ 21, 23. JAANUAR 2017 Otsustati: õpilaste sõidukulude eest maks- ressil Kibuna küla, Tedre AÜ 12, • aiamaja laiendamiseks aad- 2) anda kasutusluba Ruila 1) väljastada projekteerimis- tavaks kilomeetrihinnaks 1,377 • koorejaama hoone laienda- ressil Kaasiku küla, Albatrossi Anti luba Tulekild Ilutulesti- kooli ronimiskompleksi kasuta- tingimused kuur-kasvuhoone eurot (hind sisaldab käibemak- miseks saunamajaks aadressil AÜ 1, kud OÜ-le ilutulestiku korralda- miseks Ruila külas Ruila kooli laiendamiseks aadressil Laitse su) alates 01.01.2017. Laitse küla, Sepipaja, 2) väljastada projekteerimis- miseks aadressil Laitse küla, maaüksusel, küla, Otsa, Algatati Kernu valla 2017. • aiamaja (ehitisregistri kood tingimused Lossipargi tee 8 (Laitse Graniit- 3) anda ehitusluba 2) anda ehitusluba aasta eelarve eelnõu. 120214289) lammutamiseks ja • üksikelamu projekteerimi- villa territoorium) 04.02.2017 • aiamaja laiendamiseks aad- • puurkaevu rajamiseks aad- Otsustati esitada volikogule aiamaja püstitamiseks aadres- seks aadressil Kohatu küla, Ilve- ajavahemikul kell 23.55–24.00, ressil Laitse küla, Kase AÜ 18, ressil Kaasiku küla, Panga AÜ 1, eelnõu “Kernu valla arenguka- sil Laitse küla, Püünise AÜ 22, semäe, kestusega ca 3,5 minutit. • üksikelamu püstitamiseks • üksikelamu püstitamiseks va aastateks 2014–2020 tege- • suvila püstitamiseks aad- • üksikelamu projekteerimi- Korraldati jäätmevedu. aadressil Muusika küla, Männi, aadressil Kaasiku küla, Anne AÜ vuskava täitmise kinnitamine, ressil Kibuna küla, Pääsukese seks aadressil Kohatu küla, Tä- Anti kahele lapsele lasteaia- • puurkaevu rajamiseks aad- 12, arengukava muutmise eelnõu AÜ 1, he, koht Kernu põhikooli (Riisika ressil Kaasiku küla, Vahtra AÜ 3) anda kasutusluba kinnitamine ja avalikustamise 4) kooskõlastada puurkaevu • Kohatu külas Tooma maa- lasteaed) lasteaias. 30, • üksikelamule aadressil korraldamine”. asukoht üksusele mahasõidu (eratee lii- Otsustati anda raieluba: 4) anda projekteerimistingi- Muusika küla, Väike-Suitsu, • aadressil Muusika küla, tumine valla teega) projektee- • 1 kase raiumiseks aadressil mused aiamaja laiendamispro- 19. DETSEMBER 2016 • üksikelamule aadressil Ki- Sõeru, rimiseks liitumiseks Kohatu-Kii- Kaasiku küla, Salvo AÜ 1, jekti koostamiseks aadressil buna küla, Tihase AÜ 19. Korraldati jäätmevedu. • aadressil Allika küla, Met- pa teega. • 1 kuuse ja 1 männi raiumi- Laitse küla, Sinilille AÜ 4. Katastriüksuste omanike Otsustati anda ühele lapsele savainu, Anti luba MTÜ-le Sirtsucamp seks aadressil Kaasiku küla, Ka- Otsustati maksta erakorralist avalduse alusel otsustati muu- koht Kernu põhikooli (Riisika • aadressil Kaasiku küla, projektlaagri korraldamiseks dastiku AÜ 30, toetust kahele taotlejale kokku ta Kaasiku külas asuvate katast- lasteaed) lasteaias. Vahtra AÜ 30, ajavahemikul 26.06.–02.08.2017. • 68 kuuse, 30 lepa ja 2 saare summas 354,26 eurot. riüksuste Jaanika AÜ 3 (katast- Nimetati Haiba Lastekodu 5) keelduda kasutusloa väl- Otsustati algatada volikogu raiumiseks aadressil Kabila kü- Otsustati algatada volikogu ritunnus 29703:053:0031), Jaa- Sihtasutuse nõukogu liikmeteks jastamisest elamule aadressil eelnõud: la, Mustika-Jänesekapsa. otsuse “Vee-ettevõtja määrami- nika AÜ 4 (katastritunnus Helle Söönurm, Sirje Just ja Me- Kaasiku küla, Pajutaguse AÜ • otsus “Kernu vallale kuulu- Nõustuti Kirikla külas asuva ne ja tegevuspiirkonna kehtes- 29703:053:0041) ja Jaanika AÜ rike Lepik. 25. vate kinnistute koormamine Kotka katastriüksuse (katastri- tamine” eelnõu. 5 (katastritunnus 29703:053: Otsustati maksta erakorralist Otsustati kinnitada mate- isikliku kasutusõigusega Eesti tunnus 29701:006:0941) jaga- MTÜ Aasa Elamud (registri- 0051) piire. toetust kolmele taotlejale kok- riaalse ja immateriaalse maha- Lairiba Arenduse Sihtasutuse misega kaheks katastriüksuseks: kood 80148917) on esitanud Otsustati anda võimalus Kaa- ku summas 303,00 eurot ja jät- kantava põhivara nimekiri ja kasuks”, Kotkapõllu, sihtotstarve maatu- Kernu vallavolikogule ettepane- siku külas asuva Toominga AÜ kata peatatud hooldajatoetuse kanda bilansist välja Kernu val- • otsus “Kernu vallavolikogu lundusmaa (011; M) 100%, ja ku määrata ta vee-ettevõtjaks 11 maaüksuse ostueesõigusega maksmist ühele hooldajale. lavalitsuse bilansis olev vara 19.06.2014 otsusega nr 23 alga- Kotka, sihtotstarve elamumaa ühisveevärgi ja -kanalisatsioo- erastamiseks. Keelduti ravimitoetuse maks- soetusmaksumuses 74 514,24 tatud Kernu mõisa detailplanee- (001; E) 100%. ni seaduse (ÜVVKS) tähendu- Otsustati muuta Kernu val- misest kahele taotlejale. eurot. ringule keskkonnamõju stratee- Nõustuti Kabila külas asuva ses. lavalitsuse 04.04.2016 korraldu- Jäeti rahuldamata üks taot- gilise hindamise algatamine”. Lepametsa katastriüksuse (ka- MTÜ Aasa Elamud on eraõi- 9. JAANUAR 2017 se nr 157 punkti 2.2 ja määrata lus erakorralise toetuse saami- Eelnõu otsustati saata arvamu- tastritunnus 29701:005:0155) guslik juriidiline isik, kelle Vansi külas munitsipaaloman- seks. Korraldati jäätmevedu. se andmiseks Harju maavalitsu- jagamisega kaheks katastriük- omandis on ühisveevärk Kernu disse taotletava maaüksuse Lee- Otsustati: Arvati Ruila põhikooli (Kir- sele, kaitseministeeriumile, suseks: Aasametsa, sihtotstar- valla Kabila külas endise aian- sikmäe L1 uueks pindalaks 2276 1) väljastada projekteerimis- siaia lasteaed) lasteaiast välja keskkonnaametile, lennuame- ve maatulundusmaa (011; M) duskooperatiivi Aasa ringpiiri m2. tingimused üks laps ja anti koht ühele lap- tile, maa-ametile, maanteeame- 100%, ja Lepametsa, sihtotstar- sees oleval maa-alal. Kinnitati õppekoha tegevus- • aiamaja projekteerimiseks sele. tile, muinsuskaitseametile, põl- ve maatulundusmaa (011; M) ÜVVKS § 7 lõike 21 kohaselt kulude arvestuslik maksumus aadressil Kaasiku küla, Vega AÜ Anti raieluba kolme kuuse lumajandusametile, päästeame- 100%. on MTÜ Aasa Elamud õigusta- ühes kuus ühe õpilase kohta: 4, raiumiseks Laitse külas Ulme AÜ tile, terviseametile, Kinnitati Kernu valla haldus- tud esitama ettepanekut tema • Kernu põhikool (põhikooli • üksikelamu projekteerimi- 13 maaüksusel. • otsus “Korteriomandi müü- territooriumil paiknevate mak- vee-ettevõtjaks määramiseks. osa) 197,32 eurot, seks aadressil Allika küla, Met- Otsustati: • Ruila põhikool (põhikooli savainu, 1) väljastada ehitusluba osa) 142,66 eurot, 2) anda kasutusluba • aiamaja püstitamiseks aad- Kuhu minna, mida teha Kernu vallas ja lasteasutuse majandamis- • Haiba lastekodu katlamaja ressil Kaasiku küla, Vega AÜ 4 • 11. 02 kell 10.00 Kernu Val- du venepärase erimenüüga Ker- nu mõisas naistepäeva kontsert kulude, personali töötasu ja sot- kasutamiseks, ning tunnistada kehtetuks val- la Rahvamajas lauatennise see- nu mõisakohvikus Ludvig. Las- “Õhtu Elvise lauludega”. Esineb siaalmaksu ning õppevahendi- • Ruila koolimaja keemiak- lavalitsuse 03.06.2008 korraldu- riavõistluse 3. etapp tele on avatud meistrituba, kus Anna Curly band ja Elvis. Lisain- • 16.02 kell 18.30 Kernu Val- juhendaja käe all saab valmis- formatsioon www.kernumois.ee Foto: Merle Beljäev la Rahvamajas Talimängud 2017 tada väikesi Chuchelosid (her- ja tel 504 9649 kabevõistlused. nehirmutis). Kell 16.30 suure • 11.03 kell 11.00 Kernu mõi- • 17.–19.02 sõbrapäeva näda- Chuchelo põletamine. Terve sas Naistepäeva eri “Päev iseen- lalõpp Kernu mõisakohvikus päeva jooksul loovad meeleolu dale”. Pilet 30 €, täpsem info Pi- “Ludvig” koos erimenüü ja pak- live-muusikud vene rahvalike letilevi.ee. Lisainformatsioon kumistega mõeldes spetsiaal- viiside saatel. Laudade bronee- sündmuste kohta www.kernu- selt sõpradele! Laudade bronee- rimine ja lisainfo ludvig@ker- mois.ee ja tel 504 9649 rimine ja lisainfo ludvig@ker- numois.ee ja tel 504 9649 • 12.03 kell 10.00 LaitseRal- numois.ee ja tel 504 9649 • 25.02 kell 15.00 kontsert lyParkis Talimängud 2017 võist- • 18.02 kell 10.00 Ruila Spor- Kernu mõisa ballisaalis. Esineb lused kardispordis. Lisainfor- dihoones Talimängud 2017 balalaika- ja kitarriduo “Tallin- matsioon tel 521 4206 sulgpallivõistlused ja sulgpalli na Balalaika”. Elamus garantee- • 18.03 kell 10.00 Kernu Val- karikasarja 3. etapp ritud! Kontserdi pilet 10 €. Lau- la Rahvamajas Lauatennise see- • 23.02 kell 19.00 Ruila mõi- dade broneerimine ja lisainfo riavõistluse IV etapp sas Vabariigi aastapäeva tähis- [email protected] ja tel • 19.03 kell 10.00 Ruila Spor- tamine. Esinevad Henn Põllu- 504 9649 dihoones Talimängud 2017 aas, Kernu Valla Segakoor, Ker- • 02.03 kell 18.30 Kernu Val- võrkpallivõistlused nu lauluklubi, Ruila laste rahva- la Rahvamajas Talimängud 2017 • 24.03 kell 18.30 Ruila Spor- tantsurühm ja Lõõtsanaised sõudeergomeetri võistlused dihoones sulgpalli karikasarja • 24.02 Eesti Vabariigi aasta- • 04.03 vastlapäev Kernu IV etapp päeva tähistamine Kernu mõi- mõisas! Erimenüü mõisakohvi- • 24.03 kell 19.00 Kernu Val- sas. Tugevalt eestipärane erime- kus “Ludvig” ning programm la Rahvamajas teater “Meie Nai- nüü ja võimalus jälgida presi- vastavalt ilmale. Laudade bro- sed”. Piletid 13 ja 15 € müügil dendi vastuvõttu suurelt ekraa- neerimine ja lisainfo ludvig@ rahvamajas ja Piletilevis. Lisain- nilt! Laudade broneerimine ja kernumois.ee ja tel 504 9649 formatsioon tel 5342 3483 lisainfo [email protected] • 10.03 kell 18.00 Ruila Spor- • 04.04 kell 19.00 Kernu Val- ja tel 504 9649 dihoones Talimängud 2017 ker- la Rahvamajas Talimängud 2017 • 25.02 kell 12.00–20.00 gejõustikuvõistlused mälumäng. Lisainformatsioon Vallavanem Enn Karu. maslenitsa – suur pannkoogipi- • 10.03 kell 19.00–22.00 Ker- tel 521 4206

Väljaandja Kernu vallavalitsus. Koostaja Merle Beljäev /[email protected], tel 5342 3483/. Trükiarv 1000. Leht ilmub iga paariskuu teisel neljapäeval. Materjalide saatmise lõpptähtaeg on nädal varem. http://kernu.kovtp.ee/ OMA VALD | nr 134 | Veebruar 2017 PERSOON | 3 Kernu mõisa tegevjuht Meelis Kolk: “Minu mõttepildis on siin kõik olemas” ~ Andrus Tukkeri diktofon ja Foto: Ülo Russak külastajatele pakkuda meeldi- elukeskkond. Niisiis pean rahu- sulepea on selleks korraks kin- vaid emotsioone! likku elukeskkonda väga oluli- ni püüdnud noore mehe, kes ei seks ja siin on see kõik olemas jäta ühelegi vestluspartnerile ja- Tulles tagasi maal elamise juur- ning linna sõitmiseks ei pea lä- gamata lahket naeratust ja soo- de... ma ei saa kindlasti uurima- bima ülearu kilomeetreid. je sõnu. Tema nimeks on Mee- ta jätta, et millised on Sinu pil- Negatiivsetest külgedest ei lis Kolk ning vaatamata asjaolu- gu läbi Haibas elamise positiiv- olegi väga midagi ette heita. Eks le, et ta on Haiba külas suhteli- sed ja negatiivsed küljed? muidugi oleks tore, kui siin selt värske elanik, võtab ta ko- Ma olen nii suur optimist, et oleks rohkem erinevaid võima- halikust elust aktiivselt osa. võin kõigele negatiivsele ka po- lusi ajaveetmiseks. Ära võiks sitiivse sildi külge riputada! Aga ehk ka märkida kohalike noorte Paslik olekski alustada küsimu- püüan siis olla väga ratsionaal- liigse uljuse asulateedel kihuta- sest, et millised asjaolud Sind ne ja hinnata Haibas elamise mises. Ilmselt tuleneb see sel- Haiba külasse elama tõid? plusse ja miinuseid. Alustan lest, et tõenäosust kohata polit- Sellele küsimusele vastami- plussidega, nendega on mul seipatrulli peetakse Haibas üs- ne vajab kaugemat lähenemist. lihtsam. na vähetõenäoliseks. Noored, Ma olen viimase kuue aasta Esiteks, mulle meeldib, et kes te seda loete, siis palun pan- jooksul üsna palju oma elus lii- meid ümbritseb loodus. Ma võin ge enda ja oma sõiduki võimed kunud ja alati on selleks liiku- koduuksest välja astuda, jaluta- proovile selleks ettenähtud mapanevaks jõuks olnud kas da viis minutit ja olengi juba ringradadel või tõesti väga eral- ühe armastusloo algus või lõpp. metsas. Mulle on alati loodus datud tsoonides. Te ei adu enne Haibasse jõudsin ajendatult meeldinud ja käin meeleldi ka õnnetuse juhtumist, kui oota- siis sellest viimasest. Olin oma seenel. matult ja kiirelt see kõik käia tollase suhte toimimise nimel Teiseks tundub mulle, et siin- võib ja hilisemad kahetsused ei kolinud Tallinnast 100 kilo- sed inimesed on rõõmsamad kui too Teie või kaaskannatanu va- meetrit Rakvere suunas, kuid linnas ja mulle näib, et nad os- nematele nende last tagasi või sealsest ühisest tulevikupildist kavad väärtustada elu pisiasju pane kedagi tõusma ratastoo- ei saanud asja. Nii asusingi taas ja elada rohkem hetkes. Suur list. Kihutamine, mida Haibas endale Tallinnas meeldivat ko- pluss on siin juba see, et meil on näen ja kuulen, on täiesti vas- du otsima. Üüriturg ilusatele selge ilma korral siin alati nii tutustundetu ja aktsepteerima- elamistele oli aga üsna kallis ja ilus tähistaevas. Linnas seda ei tu. ma ei raatsinud sellist raha võõ- näe! Linna kiires elutempos ki- ral pinnal elamise eest maksta. putakse seda kõike unustama. Ja lõpetuseks: mida Sa ütleksid Ühetoalisesse ei soovinud aga Meelis Kolki arvates võiks Kernu mõis saada nii matkarajad, SPA kui isegi miniloomaaia. Kolmandaks, siin ei ole tipptun- Oma Valla lugejatele? kolida. di! Siin ei olegi praktiliselt liik- Olge optimistlikud, ärge Niisiis laiendasingi oma ot- ei tundu mulle kohe kuidagi nii- jõudsin lõpuks vihjeni, et Kernu valt on üks elutee seatud! lust! Elukeskkond lastele on hoidke oma tundeid endasse. singu piire ja ühel hetkel jõud- väga eluna maal. Küll aga on tõ- mõisas on avatud mõisakohvik kindlasti põnevam ja turvalisem Mõistke oma lähedaste väärtust. sin sobivale pakkumisele Hai- si, et võrreldes linnaga on siin Ludvig ja et Googlemaps näitas Milline on Kernu mõis Sinu pil- kui linnas. Kord, kui veel linnas Helistage kellelegi, kes teil hil- bas. Ma polnud sellest kohast võimalusi märksa vähem. selle asukohta siinsamas 3–4 ki- gu läbi mõne aasta pärast? Kas elasin, istusin üks hommik Tal- juti mõtteist läbi on käinud. Me kunagi varem kuulnudki ega siin Suurt puudust tunnen korra- lomeetrit eemal, otsustasin on midagi sellist omapärast, linna tipptunnis, veeresin auto- keegi ei tea, kui palju kellelegi käinud. Mäletan, et kui siia pa- likust jõusaalist. Nende treenin- minna koogile ja kohvile. mida just Sina tahad mõisa tu- ga väga aeglaselt mööda Tehni- aega on antud. Tehke head! Ka kutavat elamist vaatama tulin, gute harrastamiseks on lähim Sel päeval oli mõisas tühjus, levikuplaanidesse lisada või ka tänavat edasi. Ilm oli sombu- sinu poolt tehtud pisike hea- siis see lagunenud kuivatihoo- koht, mille siiani leidnud olen, kaminas praksus soe tuli, tee- pakutavatesse teenustesse lisa- ne, kõik mu ümber tundus nii tahtlik žest või siiras kompli- ne Riisipere tee ääres pani mind Laagris. Alati ei jaksa seda Pär- nindaja Marielle pakkus head da? hall, autod porised, mööduvad ment võib vallandada lumepal- korra täitsa küsima, et kas tões- nu maanteed nii palju trennis- cafe lattet ja ütles mu küsimu- Ma näen Kernu mõisas väga inimesed mornid ja mõtteis. liefekti! ti, Meelis? käigu nimel väisata. Kord käisin se peale, et mis siin ümbruskon- suurt potentsiaali. Ma näen Mõtlesin sel hetkel, et see kesk- Olgem mõnusad! vahelduse mõttes ka Kohilas, nas veel teha oleks, et neil on suurt pilti. Minu mõttepildis on kond ei ole inimesele loomulik | Andrus Tukker Hetkel toimetad Sa Kernu piir- kuid sealne treeningsaal on ik- sama päeva õhtu eel kell 16.00 siin kõik olemas! Suursugune konnas väga aktiivselt. Tutvus- ka väga sümboolne. kontsert, kus mängitakse klave- mõisahoone koos meeldiva res- Foto: Liina Kolk ta mõne sõnakesega, millised Samas on siin kindlasti ka rit ja lauldakse. Jõin kohvijoogi torani ja majutusvõimalustega. asjatoimetused Sul siin parasja- omad plussid. Siin ei ole suurt lõpuni ja otsustasin õhtu eel ta- Mõisa kõrvalhoonetes hubaselt gu käsil on. midagi vabal ajal teha ja siis gasi tulla. Jõudsin varem, koha- romantilised lisamajutuskohad, Kas just väga aktiivselt, aga hakkadki uurima, et mis rahva- le saabudes oli saal täitsa tühi väiksem SPA osakond lõõgastu- ühtteist on käsil küll. Kui ma majas toimub. Mind on lisaks ja et ma ei ole keskmiselt taga- miseks, miniloomaaed, millest siia kolides käisin veel tööl Tal- näiteringile siin ka ühtteist sihoidlik Eesti mees, siis istusin lastega peredel on rõõm osa linnas, siis nüüdseks on see kõik muud köitnud kuid nende har- kohe täitsa esiritta, et kontser- saada. kardinaalselt muutunud. rastustega pole jõudnud end dist maksimum saada. Mõisa territooriumit algavad Toimetan Kernu mõisas ja veel siduda. Peale esimest poolt, kui teh- erineva pikkusega matkarajad, püüan anda endast parima, et ti veerandtunnine paus, küsisid mis kõik kulgevad ühes osas ka Kernu mõis saaks olema koht, Nii-nii. Ja töötad Kernu mõisas! naisterahvaste hääled seljata- mööda Vasalemma jõe kallast. kuhu inimestel oleks põhjust ja Ehk jutustad, kuidas Sul mõisa- gant “Ja kes sina oled?” “Ja üle- Mul on silme ees isegi pilt sel- soovi tulla. Olgu nendeks põh- ga teed ristusid? üldse, miks sa meist nii kaugel lest kõrgendatud laudteest jõe justeks siis maitsvad kohviku- See on põnev lugu. Nagu ko- istud?” “Tule räägi siin!”. Sellest kaldal, kus on näha kopratege- road, tähtsündmused, kontser- gu mu elu alates keskkooli algu- vestlusest sai minu esimene vuse värskeid jälgi, on infosildid did, teatrietendused, pulmapeod sest. Kui olin oma elu sissesead- kontakt kohalike elanikega ja ja puha. Näen paadisilda ja ren- või hoopis tööalased koolitus- misega Haibas juba niikaugele see uudishimu tundus sel het- dipaate, discgolfirada aktiivseks ja seminaripäevad. jõudnud, et sain oma uues ko- kel nii naljakas, aga soe! Siin on tegevuseks värskes õhus, kaar- Lisaks võtan osa Kernu rah- dus veeta esimese öö, siis järg- soojad ja ehtsad inimesed. jat jalgsilda Kernu paisjärvel vamaja poolt läbi viidavast näi- misel päikesepaistelisel hom- Vestlusringis juhtusin tutvu- asuvale saarele, kus asub oma- teringist. Mind on alati näite- mikul leidsin end üks hetk dii- ma ka mõisaproua Kristaga ja ette vaatamisväärsus Kotzebue kunst pisut köitnud. vanil mõtteist. “Olen 27-aasta- tollase huvijuhi Maarjaga, kes haud. ne noormees, naist ja lapsi po- saidki võtmeisikuteks minu eda- Ma näen siin palju päikest ja Kuidas Sulle tundub, kas maal le, koduaknast välja vaadates sises seotuses mõisaga. Lühidalt elu! See kõik ei ole nüüd kind- võrreldes linnaga on piisavalt laiuvad põllud, sõbrad ja sot- võiks öelda, et elu lihtsalt juh- lasti vaadatud läbi paariaastase võimalusi huvide ja hobidega siaalne elu on jäänud valdavalt tus. Üks sündmus viis teiseni ja pilgu, kuid sisimas ma tunnen, tegelemiseks või jääb võima- Tallinna, et kas nüüd nii ongi?” siin ma olen! Mind on alati köit- et kõik see saab siin üks hetk lustest vajaka? Et mul tol ajal veel kodus te- nud elu ettearvamatus. Ükskõik, olema. Küsimusele, kas on mi- See tundub mulle nii kum- leviisorit ei olnud, otsustasin kus sa ühel hetkel oma elus dagi sellist omapärast, mida just maline, kuidas inimesed räägi- mobiilset internetti kasutades oled, oled sa seal mingil kindlal mina tahan mõisa tulevikuplaa- vad Haibast või Kernust kui pisut uurimustööd teha ja vaa- põhjusel ja tõenäoliselt oskad nidesse või teenustesse lisada, maakohast. Ma olen ise juurtelt data, mida siin Kernu vallas üld- ühel hetkel kõik pusletükid kok- siis lühidalt on vastuseks – saarlane ja elu Tallinna külje all se teha on. Niimoodi otsides ku panna ja mõistad kui põne- emotsioone! Ma soovin meie Meelis koos õelapse Rubeniga. Veebruar 2017 | nr 134 | OMA VALD http://kernu.kovtp.ee/ 4 | KOOL

Kernu vallavolikogu istungitel 15. DETSEMBER 2016 nu vallavolikogu 15.12.2016 is- Kernu põhikoolis tegutseb • Kernu vallavolikogu revis- tungi protokollist nr 11. jonikomisjoni esimeheks valiti 19. JAANUAR 2017 Georg Kõresoo, aktiivne õpilasesindus • muudeti Kernu vallavoliko- • Esimesel lugemisel oli Ker- gu 20.11.2014 määruse nr 11 nu valla ühisveevärgi ja kanali- ~ Kernu põhikooli on käesole- Foto: Kati Raju “Toetuste kord” paragrahvi 6 satsiooni arendamise kava val aastal huvijuht Kati Raju käe lõige 1 punkti 2 (määrus nr 12), 2017–2028 (eelnõu nr 2), all saanud uue hoo sisse kooli • muudeti Kernu vallavoliko- • kinnitati Kernu valla aren- õpilasesindus. Kernu põhikooli gu 12.02.2009 määruse nr 2 gukava 2014–2020 (määrus nr õpilasesindus on grupp õpilasi, “Hooldajatoetuse maksmise tin- 1). kelle ülesandeks on esindada gimused ja kord” paragrahvi 4 • otsustati müüa Kernu val- juhtkonnas ja hoolekogus õpi- lõikeid 1 ja 2 (määrus nr 13), lale kuuluv Tartu maakohtu kin- laste huve ning organiseerida • kinnitati Kernu valla aren- nistusosakonna registriossa nr põhikoolis erinevaid õpilasüri- gukava aastateks 2014–2020 te- 7331602 sissekantud korterio- tusi. Kernu põhikooli õpilase- gevuskava täitmine ja arengu- mand, mille koosseisus sindusse kuulub kokku 8 õpilast. kava muutmise eelnõu ning ot- 416/5064 mõttelist osa kinnis- Veidi lähemalt, kes me oleme ja sustati avalikustada see ajava- tust (katastritunnus 29701:006: miks seda teeme. hemikul 19.12.2016–1.01.2017 0288; sihtotstarve elamumaa, vallakantseleis ja valla veebile- pindala 6494,0 m2) ja asukoha- Kätlin hel (otsus nr 61), ga Kernu vald, Haiba küla, Rii- Minu nimi on Kätlin Kuusk. • Kernu vallavolikogu alatise sipere tee 21 ning reaalosana Olen 14-aastane ja õpin Kernu hariduskomisjoni liikmeks kin- eluruum nr 3 üldpinnaga 41,6 põhikooli kaheksandas klassis. nitati Marek Männik (otsus nr m2 (edaspidi korteriomand) ot- Kuulun kooli õpilasesindusse. 62), sustuskorras hinnaga vähemalt Õpilasesindus aitab teha ühes- • arutati ühinemist riigikoh- 13 000 (kolmteist tuhat) eurot koos teiste kaasõpilastega koo- tusse pöördujatega seoses riigi- (otsus nr 1). lielu põnevamaks ja lõbusa- Kätlin, Carmen, Karina, Ingrid, Elise, Mariin, Egert ja Andre. kogu liikme staatuse seaduse ja Täpsemalt saab lugeda Ker- maks. Korraldame üritusi ja võ- kohaliku omavalitsuse korral- nu vallavolikogu 19.01.2017 is- tame kuulda ka kaasõpilaste ar- lastele vastutulelikud. Meeldib, hea meel. Õpilasesinduse pea- süvenenult igapäevase õppetöö- duse seaduse muutmise seadu- tungi protokollist nr 1. vamusi. Olen aktiivne, abival- et käime nii klassi kui ka kooli- mine ülesanne on teha koolielu ga ning käin kooli puutööringis. se § 1 ja § 2 p 3 põhiseadusevas- Volikogu protokollide, otsus- mis, viisakas, sõbralik, selts- ga erinevatel väljasõitudel ja võ- huvitavamaks ja värvikamaks Meie, Carmen ja Elise, osale- taseks tunnistamise sooviga, te ja määrustega on võimalik kondlik ja rõõmsameelne. Olen tame osa erinevatest projekti- ning ühtlasi kuulata ära õpilas- sime oktoobris Eesti Õpilasesin- • arutati Kernu mõisa detail- tutvuda Kernu valla veebilehel kodutütar ja kodutütar on oma dest. te mured ja rõõmud ning neid duste Liidu (EÕL) Harjumaa re- planeeringuga seonduvat, dokumendiregistris ja vallakant- tegevusega teistele eeskujuks Veel kuuluvad Kernu põhi- siis aidata. Kernu kool on küll gionaalsel koolitusel. Saime pal- • kuulati informatsiooni kol- seleis. Määrused jõustuvad kol- nagu ka mina. Kui väiksematel kooli õpilasesindusse 5. klassist väike ja siin ei ole ka eriti palju ju ideid ja huvitavaid mõtteid. melt parteilt vallaasutustele mandal päeval peale Riigi Tea- õpilastel või õpetajatel läheb Egert Möll ja Mariin Laigu, 6. õpilasi, aga nii tore on näha, et Meie esindus aitas korralda- saadud katuseraha kohta. tajas avaldamist, kui määruses milleski abi vaja, siis olen alati klassist Andre Rõõm ning Ing- kui me oleme korraldanud õpi- da veel kooli sünnipäeva ning Täpsemalt saab lugeda Ker- ei ole sätestatud teisiti. valmis neid aitama. Meie koolis rit Ploom ja Karina Antonis 7. lasesindusega mingi ürituse, kui mardipäeval tegime mardiloo- on palju huvitavaid huviringe, klassist. Me korraldame koolis positiivselt sellesse suhtutakse si. Rahvamajas osalesime jõu- Kernu põhikooliga liitus Helen Mägi kuid kahjuks kõikides huvirin- üritusi, et teistel oleks huvitav. ja aktiivselt osa võetakse. Mis lulaadal. Koolis toimus veel gides pole mul ajaliselt võima- saakski olla parem kui näha meie eestvedamisel värvinädal ~ Olen Kernu põhikooli 3.–4. Foto: erakogu lik käia. Aga sellegipoolest käin Carmen kaasõpilasi naeratamas, siis sa ja õnneloosid.Meile on abiks klassi juhataja Helen Mägi, õpe- näiteringis, muusikaringis, pui- Olen Carmen Riiv ja sellel õp- tead, et oled millegi toredaga kooli huvijuht. Veel on palju põ- tan eesti keelt, inimese- ja loo- dutööringis, käsitööringis, uju- peaastal ühtlasi Kernu põhikoo- hakkama saanud? nevaid mõtteid, mida tahaks dusõpetust ning juhendan pika- misringis ja showtantsus. Ker- li õpilasesinduse president. Ker- koolis teha. päevarühma. Töötan Kernu põ- nu põhikool on väike ja armas nu koolis olen ma õppinud Elise Kutsume kõiki sõbrapäeval hikoolis alates 2016. aasta no- kool. Minule meeldib Kernu põ- nüüdseks juba kaheksa aastat ja Mina olen Elise Uurimäe ja ma meie kooli. Sõbrapäeval on meie vembrist. Õpin Tallinna ülikoo- hikoolis see, et meie koolis on hetkel on käsil lõpuklass. Koo- käin Kernu põhikooli kaheksan- külalistele taas avatud kohvik ja lis pedagoogikat ning bakalau- meid vähe, aga oleme kui suur liväliselt ma väga paljude erine- das klassis. Ma olen Kernu põ- saab jälgida tunde. Kutsume reusetöös uurin õppimist liit- pere, kes hoiavad omavahel kok- vate huviringidega liitunud ei hikoolis ühes väga toredas gru- kõiki meie vanemaid ja uudis- klassis. Olen liige TLÜ üliõpilas- ku. Toidud on väga maitsvad ja ole, kuid siiski on mul võimalus pis, milleks on õpilasesindus. tajaid, kes ei ole enne Kernu konna volikogus, juhtisin kaks meeldib ka see, et mõeldakse kooli kõrvalt teha, mida hing ih- Õpilasesindus on grupp noori koolimajas käinud. aastat haridusteaduste instituu- välja uusi roogi. Õpetajad jõua- kab, ehk käia Audenteses kerge- ning meie eesmärgiks on teha Meile meeldib siin koolis ja di üliõpilasnõukogu ning olen Helen Mägi. vad individuaalselt lapsi õpeta- jõustikutrennis ja liikuda aktiiv- koolielu huvitavamaks ning kor- kutsume ka teisi Kernu kooli õp- võtnud osa mitmetest rahvus- da, mis on hea. Õpilaste ja õpe- selt. Õpilasesinduses olen ma raldada üritusi. Ma olen õpila- pima, sest siin on lahked ja to- vahelistest noorteprojektidest, miseks teeme tunnis grupitöid, tajate vahel on suhtlus ka vahe- olnud tegelikult juba mitu aas- sesinduse asepresident. Peale redad õpetajad ning lahedad teinud vabatahtlikku tööd nii vahetame koolipingid arutelu- tundide ajal. Õpetajad on õpi- tat ning selle üle mul on väga selle tegelen ma praegu väga kaasõpilased. Eestis kui võõrsil. deks mõnusate vaibakeste vas- Oma õpingutes ülikoolis kes- tu, käime arvutiklassis ning il- kendun inimeseõpetusele ning made soojenedes piilume ka Vajadusel abistab sotsiaalpedagoog Lee Rajando tervisekasvatusele, need erialad õue. Oma ainetunde proovin ~ Õppimine kui protsess ja lõ- Foto: erakogu mekond aastat juba tegelenud dada oma potentsiaali ning kas- kätkevad endas rohkelt psühho- hoida võimalikult mitmekesis- puta teekond on mind paelunud noorsootööga nii kohalikul kui vada ühiskonna liikmetena. loogiat, inimese arengut ja ter- tena, näiteks Dixit kaartidega. lapsest saati: täheldasin juba rahvusvahelisel tasandil. Aktiiv- Jaanuaris alustasin särasilm- vislikke eluviise. Arvan, et kõik Kasutame jutukuubikuid, teeme varases nooruses, et mina ja mu se noorena alguses lihtsalt en- selt oma esimest töökohta sot- see aitab minul õpetajana toe- katseid, kuulame intervjuusid ja klassikaaslased õppisime väga da lõbuks algatatud tegevustest siaalpedagoogina Kernu põhi- tada laste saamist õnnelikeks, raadiolavastusi. Uurisime Eesti erinevalt. ja rühmitustest on tänaseks väl- kool-lasteaias. Otsustasin Ker- teisi austavateks ning laia sil- logo valmimist, lõime e-raama- Olen seisukohal, et kõikide ja kasvanud mitu toimivat noor- nu tulla seetõttu, et väiksema- maringiga täiskasvanuteks. tu. inimeste individuaalseid eripä- teorganisatsiooni, rahvusvahe- te koolide eeliseks on nende ti- Pean oluliseks, et õppetundides Pean oluliseks igale lapsele rasusi ja õppevajadusi tuleb toe- liste koostööpartnerite laialda- hedam koolipere: kõik tunne- mõistaksid lapsed, miks me mi- individuaalset lähenemist ning tada ning seda eriti üldharidus- ne võrgustik ning toredalt kirju vad kõiki ja õpetajad jõuavad dagi õpime. Seega proovin luua Kernu põhikooli juures hindan koolides, kus omandatakse eluks multikultuurne sõprusringkond. rohkemate õpilasteni. võimalikult palju seoseid reaal- seda, et kool on endale loomas olulised baasteadmised mitte Kõiki minu kogemusi ühen- On hea näha, kui õpilaste se maailmaga, julgustada lapsi kaasaegset tugistruktuuri logo- ainult õppekava ainetest, vaid dab see, et õpetajana ja noorte- heaolule orienteeritud on kogu avaldama nii arvamust kui kuu- peedi ja sotsiaalpedagoogi näol. ka õppijast endast ning ühis- Lee Rajando ootab õpilasi oma ga töötamisel üldisemalt olen Kernu kooli töötajaskond! Iga lama ja austama teiste mõtteid Tänu sellele saavad lapsed va- konnas eksisteerivatest sotsiaal- avatud uksega kabinetti mure- alati püüelnud selle poole, et õpilase heaolu eest seistakse ning hoidma neid kursis päeva- jadusel kohest abi ning toetatud struktuuridest. dest ja rõõmudest rääkima. märgata oma õpilasi ning nen- ning üheskoos püütakse leida kajaliste teemadega. on nii lapsevanemad kui ka õpe- Pärinen perekonnast, kus on de vajadusi ja vastavalt sellele lahendusi. Lisaks õppimisele ja teadmis- tajad. juba kolm põlvkonda õpetajaid. ramme ja Euroopa Komisjoni leida ka sobivaim viis õppimi- Soovingi oma panuse anda tele soovin arendada laste loo- Mul on hea meel, et avanes Pole ilmselt suur üllatus, et ka koolitustel olen omandanud ka seks ja õpetamiseks. õpilaste ja kooli positiivsesse mingulisust ning kultuuritead- võimalus õpetada sellises väi- mina tundsin, et õpetajaamet põhjaliku mitteformaalse hari- Seetõttu õpingi hetkel Tal- arengusse ning ootan avatud likkust. Seepärast kasutan enda keses ning kokkuhoidvas kogu- on minu jaoks see õige. Olen duse meetodite pagasi, mida linna ülikoolis eripedagoogika uksega õpilasi oma kabinetti tundides rohkelt loovaid üles- konnakoolis nagu seda on Ker- õpetanud suurtes ja väikestes olen aastate jooksul rakenda- erialal. Eri- ja sotsiaalpedagoo- igasuguste küsimuste, murede andeid, kus õpilased saavad ise nu põhikool. Sattusin siia tänu koolides, väiksemaid ja suure- nud, mugandanud ning täien- gika on minu jaoks üks loogili- ja rõõmudega. Usun, et ka mina välja mõelda jutukesi, ülesan- toredale kursuseõele Meritile. maid õpilasi, kohustuslikke ja danud oma mitmekülgses õpe- si lahendusi pakkumaks kõiki- sobitun sujuvalt Kernu kooli deid, uurida millegi kohta ning Minu armas klass ning toetav valikaineid. tajatöös. dele inimestele ja õppijatele perre ning suudan oma nõu ja seda kõike illustreerida. Meelte, kollektiiv on mind hästi vastu Tänu võimalusele osaleda Lisaks õpetamisele ning eri- võimalused omandada täisväär- jõuga toeks olla nii õpilastele huvi ning mõtete ärksana hoid- võtnud. mitmekülgsetel Erasmus+ prog- pedagoogikale olen pea küm- tuslik ja väärikas haridus, raken- kui õpetajatele! http://kernu.kovtp.ee/ OMA VALD | nr 134 | Veebruar 2017 LASTEAED | 5 Kernu kooli Riisika lasteaia toimetused jõulukuust küünlakuuni ~ Vaatamata kehvale talvele on Fotod: Riina Lotamõis, Ruth Riiv Kui toit oli lahkesti laiali ja- kinnitas kõige suurem Päkapikk riisikapere olnud tavapäraselt gatud, siis kutsus Jänes meid (Jaana) Majahaldjale, et laste tegus. Tähtsamatest sündmus- lõkke äärde mängima. Lastele kingitustega on kõik hästi ning test allpool. meeldis väga “Indiaanlaste pei- peagi saabuski juba Jõulumees tus”, kus pidid valvsad olema nii lastele kinke jagama. Iga rühm Lea Rau: lapsed kui ka õpetajad. Pärast laulis ja luges luuletust Jõulu- 5. detsembril oli Kaseriisika rüh- mängude lõppu arvas Jänes, et vanale ning lahke taat jagas sel- mal pidulik õhtu koos lasteva- lapsed olid nii tublid ja vahvad, le eest kingitused laiali, kuigi nematega. Lasteaed on koduse et neilegi on miskit põõsa alla lapsed olid tublid juba kava esi- kasvatuse edasiarendaja ning peitu pandud – algas taas otsi- tadeski olnud. Üllatuseks olid meie töö edukus sõltub paljus- mine. Iga rühm leidis ühe suu- Jõulumehel kaasas ka kingitu- ki sellest, milline on lastevane- re koti, kus oli väike maiustus- sed personalile – ka nemad pi- mate ja õpetajate vastastikune te pakike igale rühma lapsele. did kingi lunastamiseks luule- üksteisemõistmine. Selle kotikese toetajateks on tust lugema. Kingid jagatud – Jõulukuu algusnädalal olid lahke Soome proua Sisko, kelle- saadeti Jõuluvana rõõmsasti Kaseriisika rühma vanemad oo- ga lasteaial on mitmeaastased teele teiste laste juurde. datud lasteaeda rühmaõhtule. koostöö kogemused. Kuna kell Jõulunädalal küpsetas ja kau- Alustuseks mängisime üheskoos oli kiirelt liikunud, siis tänasi- nistas iga rühm piparkooke, mi- teretamismängu, sest elatakse me lahket Jänest ning asusime da hiljem ka koos maitsti. Kuu- valla erinevates piirkondades lasteaia poole teele, kus meid seriisika rühmas olid abis tegu- ning tavapärane hommikune ootas juba soe lõunasöök. sad emmed, kes kõik piparkoo- lapse toomise ja õhtune järgitu- Riisikate jõulupidu. Õhtune “Riisikate jõulujutt” gid kenasti ära kaunistasid sel lemise aeg on tuttavaks saami- oli laulmisõpetaja Jaan Vaidla ajal kui lapsed etendust lasteaia seks liiga lühike. Edasi meister- Lapsevanemad esitasid küsimu- Meid kutsuti külla Mäeotsa tal- mida ei söödud ära pühade ajal, poolt kohandatud Riisika laste- saalis vaatasid. Männiriisika dasid vanemad koos lastega jõu- si, arvamusi ja soove rühmas lu, kus tutvustati pere tegemisi vaid viidi kevadel loomadele, et aia jaoks, kus osalesid kõik – rühm ehitas piparkoogi maja. luehteid. Voolimismassi rullimi- toimuva kohta. Õpetajatel oli Toomapäevast jõuludeni. nad terved ja tugevad oleksid. alustades lastest ning lõpetades Iga rühm tegi toredaid jõulutee- ne läbi pitskanga, vormimine ja aga hea võimalus tutvustada Külla tuli kaugete esivane- Lastele õpetati paar vanaaeg- direktoriga. Jutustus rääkis sel- malisi kunstitöid ning nendest kuivama asetamine oli hea käe- lasteaia uut infosüsteemi ELIIS, mate hing ja rääkis, kuidas te- set mänguhobuse looga alt lä- lest, et Metshaldjad (Ruth, Kei- pandi rühmadesse üles näitus. harjutus enne päris piparkoogi- jagada nõuandeid ning selgitu- ma eluajal jõule peeti. Too ikka bipugemist, nii, et keha maad ei li, Heli, Urve) olid tukkuma jää- tegu. Nii sai enne jõulunädalat si lasteaiaelu kohta. imestas kõvasti, et meil on ehi- puudutaks ja osavusmängu, kus nud ning lund sadas pidevalt Riina Lotamõis: rühma jõulukuusk ehitud ise- tud kuusk toas, päkapikud kü- lapsed istusid kaksiratsi seljad juurde, mis pani tuhmuma tae- 27. jaanuaril käis lasteaias külas tehtud jõulukaunistustega. Heli Kauler ja Urve Rõõm: lastavad lapsi ja panevad maius- vastamisi harjavarrel ja üks las- vas tähesära ja ka laste kingitus- vahva Rõõmulille lasteteater Rühmaõhtu jätkus laste ja 7. detsembril toimus vanemate tusi sussidesse. Lapsed said tea- test üritas õlest jõulusokku te saamine oli küsimärgi all. Sel- “Ühe nõidusliku looga”. vanemate koosmängudega. Lap- rühmade ühine väljasõit Harju- da, et vanasti toodi tuppa õled luuavarrega pikali lükata, teine le kõige pärast muretses Maias Paljud lapsed oli gripiga ko- sevanemad said ülevaate, milli- maa muuseumisse. Männiriisi- ja hullati seal ning lakke riputa- aga takistas. Viimane mäng te- Majahaldjas (Gerli), kes käis dus, seega kutsusime kooli noo- ne mänguline tegevus lapsele ka ja Kuuseriisika rühma lapsed ti kaunistuseks õlest jõulukroo- kitas lastes palju elevust ja ta- metsas ringi, otsis Metshaldjaid rimad õpilased teatrisse. Män- lasteaias meeldib. Lõpetuseks osalesid Keilas asuva Harjumaa nid. Perenaine näitas meile sea- heti ikka uuesti proovida. Iga ning äratas viimaks nad üles. gitav lugu oli väga hoogne ja istuti ühiselt kaetud kohvilauas. muuseumi jõuluprogrammis. kujulist leiba ehk jõuluorikat, laps sai kaunistada endale sü- Maias Majahaldjas soovis, et päevakajaline. Lõbus metsajä- damekujulise jõuluehte ning lõ- Metshaldjad aitaksid Riisika las- nes koos metsahaldjaga õpeta- petuseks pakuti kõigile saiakest teaeda tuua jõulurõõmu ja jõu- sid lapsi metsas käituma, kuhu ning teed. Lastele meeldis väl- lurahu, küünlasära ja kuuselõh- prügi panna ja mis juhtub, kui jasõit väga. na. Haldjad küll torisesid algul, metsloom sööb inimeste rämps- kuid hiljem asusid rõõmsasti toidu jääke. Metsaema andis Ruth Riiv ja Katrin Pihlakas: majahaldjat aitama. Männiriisi- nõu, millistest loodusravimitest 16. detsembril Riisika lasteaia ka lastest sirgusid kuusekesed haigele kõhule abi saab. Kooli- jõulupäev algas päkapikkude metsa alla, kuuseriisika rühma lapsed oskasid sageli head nõu metsaretkega kell 10.30. Meie lastest said lumehelbed koos anda nii jänesele kui metsaema- pere kõige väiksemad olid pi- õpetajaga (Katrin) ning kaserii- le. Etenduse lõppedes olid rahul kaks retkeks kaasa kutsunud sika rühma lapsed olid väiksed nii sõimerühma lapsed, kes ei emmed ja issid, et matk hästi tähekesed koos oma õpetajate- kartnudki metsaema, kui ka tei- sujuks. ga (Lea, Terje). Kui kuused olid se klassi lapsed. Tore, et teatri- Väiksed ja suured päkapikud sirgunud, lumi sillerdas ning tä- tükk kõnetas kõiki lapsi ja õpe- olid kaasa võtnud porgandeid, hed olid särama löönud, siis saa- tajaidki. kapsalehti, õunu ja seemneid, et tis tähevanker (Ruth, Keili, He- Kadrikohviku tuludest saime neid metsa puude alla looma- li, Urve) Maia Majahaldja päka- lasteaiale igasse rühma erine- dele ja lindudele puistata. Met- pikkude juurde, et teada saada, vad õppe-legod ja kogu laste- sas võttis meid vastu lahke Jä- kas laste kingitustega on ikka aiale Lotte loodusmängu jutup- nes pika sabaga, kes kutsus meid kõik hästi või jäävad lapsed nen- liiatsi koos teemakaartidega Jõulud metsas. lõkke äärde sooja ning juhen- dest ilma... ning vahva roboti Bee-Boti ma- das, kus suunas rühmade päka- Kuuseriisika ja männiriisika tiga. Kuidas lapsed uusi õppe- pikud peavad toitu loomadele rühma lapsed laulsid mitu tore- vahendeid kasutavad, tuleb jut- panema. dat päkapiku laulu ning viimaks tu järgmises ajalehes.

Männiriisikad Harjumaa muuseumis. Kaseriisikate rühmaõhtu. Veebruar 2017 | nr 134 | OMA VALD http://kernu.kovtp.ee/ 6 | LASTEAED

Õpetaja abi Merle juhendab kirjaharjutusi. Tark juhtimine ja koostöö tagavad tulemuse

~ Pooleteist aasta eest avatud Fotod: Tiia Rosenberg galt aega planeerides. Kirsiaia lasteaeda kavandati al- Õpetaja abi peab tundma, et gusest peale rühmades töö ühe teda hinnatakse ja usaldatakse, õpetaja ja kahe õpetaja abiga. ta on väärtuslik. Õpetaja abi ei Vallavalitsuse plaanide kohaselt ole rühmas pelgalt lapioperaa- suurendati laste arvu rühmades tor. kokku 12 lapse võrra, mis tähen- dab õpetajatele ja abidele tun- Õpetajate abid vajaksid kursusi duvalt suuremat töökoormust Õpetaja abid arvavad, et kui ning vajadust tööd täpsemalt teevad igapäevaselt oma tööd, planeerida ning igaks päevaks saavad õpetaja juhendamisel suuremamahulist ettevalmis- hakkama, kuid pingelised on tust. lahtised tunnid, kui keegi vaat- Uude süsteemi suhtuti koha- leb. Keerulisem on laste distsip- ti skeptiliselt, kuid tänaseks on lineerimine, korrale kutsumine. õpetajad ja abid kohanenud, Siinkohal proovivad vaadelda, pakkudes lastele mitmekülgset kuidas õpetaja konflikte lahen- ja ka individuaalset lähenemist. dab ja õppida. Meeleldi osaleks Targa juhtimisega õpetaja poolt koolitustel, kuid hetkel pakuta- ja hea meeskonnatöö tulemusel vad on väga kallid ja ei arvesta õpetaja abidega tagatakse kva- töölkäimisega. liteetne õpe ning sotsiaalsete Kursused õpetajate abidele oskuste omandamine. Nii õppe- aitaksid neil leida enesekind- kui vabaaja tegevused organi- lust, et kõiki rühmas võiks kut- seeritakse grupitöö vormis, kus suda õpetajateks, sest lapse kõik õpetajad ja abid tegelevad Õpetaja abi Raili maalib lastega. jaoks ei ole vahet, millist aka- lastega. deemilist kraadi temaga tegelev Õpetaja on rühmas meeskon- meeldib. inimene omab, kõik inimesed natöö juht, kes planeerib tege- Nii on rühmas õpetaja abi on olulised. vused ning juhendab õpetaja Raili väga hea käega, kes joonis- Laitsesse lasteaeda planeeri- abisid. tab ja teeb käsitööd, õpetaja des arvestati kolme rühmaga, Merle aga armastab liikuda, mis täitusid maksimaalselt, töö- Koostöös jõutakse rohkem mänge organiseerida. Õpetaja koormus 24 lapsega rühmas on Õpetaja Karin Milinevits ütleb, oskus juhina peab olema julgus- suur. Neljanda rühma juur- et koostöös jõutakse rohkem tada ja innustada oma mõtteid deehitus jäeti edaspidiseks või- õppematerjali läbi võtta. Grupi- ja ideid avaldama. Õpetaja peab maluseks paremaid aegu oota- tööd organiseeritakse jooksvalt valdama motiveerimis- ja tun- ma. Head ajad Laitse piirkonnas vastavalt vajadusele ja laste ar- nustamisoskust. Kindlasti tuleb laste arvu poolest on kätte jõud- vule rühmas. Alguses võttis ae- omavahel läbi arutada õpeta- nud, kuid Kernu valla rahakoti- ga rohkem gruppide töö organi- miskohad ja teha kokkulepped le mitte. seerimine, logistika kokkupa- reeglite osas. Ettevalmistustöid Pikemas perspektiivis oleks nek. Õpetaja selgitab eesmärke tehes jaotatakse rühma tööta- vaja ehitustöö kindlasti ette võt- ning koos abidega pakutakse jate vahel ülesanded. Lõunapau- ta, et suudaksime oma piirkon- välja tegevusi lähtudes huvidest, se ning aega, mil lapsi on rüh- na elanikke teenindada. sellest, mida kellelegi teha mas vähem, tuleb kasutada tar- Õpetaja Karini käes on jutupliiats. | Tiia Rosenberg http://kernu.kovtp.ee/ OMA VALD | nr 134 | Veebruar 2017 KOOL/POOD | 7

Kuhu edasi Ruila kooliga? Foto: Andres Tohver ~ Kernu valla viimases arengu- Foto: Toomas Kongi kavas on planeeritud Ruila koo- lis välja ehitada muusika- ja ar- vutiklass ning sellega on ilmselt Ruila mõisakompleksi hooned kooli teenistuseks viimseni väl- ja ehitatud ning üheksas klassi- komplektis ca 20 õpilast pluss kolm väikeklassi on ka õpilaste arvu poolelt viimane piir, mida kool on võimeline mahutama. Nii jääks Ruila kool 160–180 õpilasega väikekooliks, mis peaks ka praeguse rahastusmu- deli juures, kus riik eraldab ha- Direktor Tiia Rosenberg. ridustoetust õpilaste arvu järgi, kenasti toime tulema. toetaksid õppimist. Selleks Õpetamistingimuste kvali- peaks koolisüsteem üsna palju teedi arendamisel aga polegi muutuma aine- ja õpetajakesk- ilmselt lage, sest kool peab toi- sest õpilast fookusesse sead- mima pidevas arengus, kaasas vaks. Meie elu keerleb hetkel käima muudatustega ühiskon- rohkem õpitulemuste kui õpila- nas. Tänapäevane õpikäsitus se ümber. Ühe arenguvestluse eeldab, et õpetaja on juhenda- asemel aastas ja numbriliste ja, suunaja ja laps on aktiivne hinnete asemel peaks toimima tegutseja, ise teadmiste looja, järjepidev seire läbi kooliaasta, konstrueerija. Õpilane seostab kus pannakse paika kaugemad õpitut praktikaga, õpib motivee- ja lähemad sihid ning kujunda- ritult, uudishimule ja huvile takse personaalne õppeplaan, toetudes. Oluline on meeskon- mida laps täitma asub. Elvira, Laivi ja Liina leti taga. Külmlett ning riiulid on needsamad, mis poole sajandi eest, kuid arvelaua asemel seisab kassaaparaat ning kaardi- natöö, koostöö, sotsiaalsete os- Tavapäraselt ütlevad nüüd makse masin. kuste arendamine. Väikekool paljud haridusinimesed, et kool annab võimaluse individuaal- ja haridus on ning peavadki ole- seks lähenemiseks, erinevate ma ja jääma konservatiivseks õpistiilidega arvestamiseks. ning muutused ei too kindlasti Kolm kanget naist peavad Õpetaja peab valdama tunnis midagi head kaasa. Üks Soome tehnoloogiliste võimaluste ka- lektor aga viitas huvitavale sutamist. Kui õpetaja on loov ja võrdlusele, kõrvutades nelja- Ruilas külapoodi rutiinivaba, arendab see lastes kümne aasta tagust hambaars- ka loovat mõtlemist, lähenemist ti kabinetti ja tavalist klassiruu- ~ Vanaema Elvira Allikmetsa Kui siis mõni kohalik ostja tuli, ning üritasid mööda põldu mi- tavad Läti ratsutajad lehma- probleemidele. mi. Tolleaegsesse hambaarsti (76) alustatud tööd jätkavad tü- siis ta kõndis üle juhtmete ja os- nema joosta. Politsei võttis es- kommi ja Vytautase vett, vene- Kui aga puudub motivatsioon tooli me enam istuda ei tahaks, tar Laivi Ilves (53) ning lapse- tis minu käest, mis tal vaja oli. malt kinni taksojuhi, tema kau- lased väldivad Ukraina kaupa ja tahe õppida, ei saa kedagi vä- klassiruumis aga istume küll, laps Liina Raudva (28). Ehkki Vahepeal vaadati, et kas ma när- du saadi teada ülejäänud kaks. jne. gisi õpetada. Olen siiralt seda nagu poleks midagi muutunud. supermarketid hingavad kuklas- veerin ja higistan, käidi puuder- Üheksakümnendatel juhtus Kas mõne ratsasportlase tun- meelt, et kool saab õpimotivat- Tegelikult elame pidevalt se, on külapoel õnnestunud pü- damas,” meenutab Elvira, kes sai ka nii, et kohalik piirkonnapo- neb nägupidi ära? “Meie oleme siooni ja vastutustunde tekki- muutuvas maailmas, kus lisaks sima jääda. teletöö eest 14 rubla ning lisaks litseinik soovis 500 krooni ka- Rein Pilli fännid. Ta on ikka vä- mist toetada, tegeledes rohkem keskkonnale peab muutuma ka Ruila külapood sai alguse oma nime “Džuudopoiste” lõ- tuseraha, lubades vastasel kor- ga kõva tegija,” ütleb Laivi. “Mi- õppimise eesmärgistamisega, sisu ja seda nii suurtes kohtades detsembris 1966, kui Ruila sov- putiitritesse. ral poe kinni panna. “Võtsin siis na hoian kõigile pöialt,” lisab sihtide seadmise ja analüüsimi- kui ka väikestes armsates mõi- hoos remontis Keila kooperatii- Kui nüüd “Džuudopoisse” te- viiesajase, läksime Laitse met- Liina. sega. Samuti vähemalt kolman- sakoolides, nagu Ruila kool just vi müügikoha tarbeks mõisa va- leviisorist näidatakse, ütleb mõ- sa vahele ja andsin talle selle Ruila külapood on arenenud das kooliastmes suurema vali- parasjagu ongi. litsejamaja esimese korruse. ni ostjatest muigamisi: “Palun ära,” ohkab Elvira. pereärina. Laivi hakkas Elvirat kuvabaduse andmisega õpilas- | Tiia Rosenberg, Poekese pinnaks koos kõr- mulle kaks meetrit valget riiet.” Kui piirkonnapolitseinik müügitöös abistama 10-aasta- tele, et huvi ja vastutustunne Ruila kooli direktor valruumidega tuli 84 ruutmeet- 19. märtsil 1991 sai Keila uuesti katuseraha küsis, rääkis sena. 12-aastasena tegi oma esi- rit. “Põhiliselt töötasin siin mi- kooperatiivi poest erakauplus. Elvira valla juristiga. Too soovi- mesed müügid Liina. Praegu on Foto: Tiia Rosenberg na viis päeva nädalas. Lau- “Tegime siin inventuuri ja mis tas siseministeeriumisse pöör- tööjaotus säärane, et Liina päev-pühapäev olid puhkepäe- siin kaupa oli, selle maksin väl- duda. “Läksin sinna, rääkisin müüb esmaspäevast neljapäe- vad,” meenutab Elvira nõuko- ja. Jäigi nii, et hakkasin siin ise ära, et minust tahetakse lüpsi- vani, Laivi reedel, laupäeval ja gude aega. Pood oli avatud toimetama,” meenutab Elvira. lehma teha,” meenutab Elvira. pühapäeval. “Normaalne,” ar- hommikul kümnest õhtul kuue- Piirkonnapolitseinik paigutati vab Liina müügitöö kohta. ni. Ohtlikud 90ndad mujale. Katust üritasid pakku- Ruila külapoe riiulid ja külm- Päev enne Eesti krooni tulekut, da ka Keila nolgid. Elvira telefo- lett on pool sajandit vastu pida- Filmiti “Džuudopoisse” 19. juunil 1992, oli Ruila poes nikõne peale võttis politsei nad nud, ehkki külmleti mootorit on Elvira teenis poemüüjana 120 järjekord maantee peale välja. kinni. “Siin oli nii palju neid korduvalt vahetada tulnud. Küll rubla kuus. “Siis oli arvelaud ja “Õhtuks olid riiulid täiesti tüh- röövimisi, et me öösiti magasi- on käive langenud supermarke- osutkaal,” räägib ta. “Leiba too- jad, sest kõik, mida vähegi oli, me välivoodiga leti taga,” rää- tite tõttu, mis annab eriti tunda di Keilast suurtes konteinerites osteti ära. Päeva kassa oli 330 gib Laivi. jõulude ja jaanipäeva paiku. kolm korda nädalas. Inimesed 000 rubla ja see kaalus kümme “Kõik ostavad siis linnast,” oh- viisid seda kottide viisi looma- kilo,” meenutab Laivi. Supermarketite kiuste kab Laivi. Linn tähendab tema dele.” Üheksakümnendate eripära- Kui 31. detsembril 2010 saabus jaoks Keilat ja Laagrit. Viina ja õlle müügile pani na kirjutati ost vihikusse, kui Eesti krooni viimane päev, mi- Lisaks Ruila poele omab pe- põntsu Gorbatšovi kuiv seadus kohalikul kliendil raha ei olnud. dagi erilist ei juhtunud. Küll te- re Laitsemäe kauplust. Kuidas 1980ndate keskel. Siis tohtis al- Inimene tõi puuduoleva summa kitas järgnev eurode tulek ele- on väikeettevõtjana toime tul- koholi müüa alles õhtul kella palgapäeval. “Ega igaühele ei vust Ruila koolilastes. “Nad la? “Igat senti pead lugema ja neljast alates, muul ajal olid pu- saanud anda. Pidid ikka teadma, tahtsid eurode eest osta. Lapsed igat väljaminekut mõtlema,” delid riidega kaetud. Defitsiit- et ta ära maksab,” meenutab El- käisid hoolega poes, sest nii äge räägib Laivi. Mõningast leeven- Õpilased Ruila kooli tunnis. semat kaupa, nagu suitsuvors- vira. oli,” naerab Laivi. Tavapäraselt dust on pakkunud asjaolu, et ko- ti, sai vahel leti pealt, aga vahel 1996. aasta talvel röövis Rui- ostavad lapsed limonaadi, jää- halik postkontor kolis Kernu ka leti alt. la külapoodi kurikuulus Romeo tist, kartulikrõpse ja kummi- tanklast Ruila külapoe katuse 1986. aastal filmiti Ruila kü- Kalda koos abilistega. Takso oo- kommi. alla. lapoes üks telelavastuse “Džuu- tas juhiga eemal, Kalda koos Klientideks on ka ratsasport- Müüja palk kipub olema Ees- dopoisid” stseenidest. “Džuu- kambajõmmiga tungis akna lased, sest üle tee paiknevad ti vabariigi miinimumpalk. “Nii dopoisid käisid poes valget riiet kaudu sisse. “Kümme minutit Ruila tallid. Tavaliselt jääb päe- kaua, kui Ruila tall ja Ruila kool ostmas. Filmiti ära ja midagi kulus, et ära võtta aken ja trel- va kassa 200–300 euro kanti, on meil siin vastas, on ostjaid,” selle filmilindiga juhtus, nii et lid ja teha see alkoholiriiul ratsavõistluste ajal tõuseb 1300 loodab Laivi. “Ega nii väikseid nad filmisid teist korda uuesti täiesti tühjaks,” räägib Laivi. euroni. Elvira, Laivi ja Liina tea- külapoode ikka rohkem alles ei päev otsa seda osa,” naerab Lai- Elvira helistas politseisse. vad juba, mida ühe või teise rii- ole, meie ainult oleme veel.” vi. “Igale poole veeti juhtmed. Pätid jätsid kotid puuriida taha gi sportlased eelistavad. Nii os- | Andres Tohver Veebruar 2017 | nr 134 | OMA VALD http://kernu.kovtp.ee/ 8 | KOOL/SPORT Kernu kooli kroonika XV

~ Istusin ühel novembrikuu pä- des kasvab laps eeskujulikuks ja Sel õppeaastal jäi ära õpilas- 4. Pauklin, Evald Rangelt karistatav oli põhju- mus Kernu rahvamajas nääri- rastlõunal Kernu koolimajas vääriliseks ühiskonna liikmeks. tele sooja eine andmine, kuna 5. Piksarv, Meeta seta koolist puudumine ja kor- kuusk. Näärikuuse sissetulek oli oma klassiruumis. Õues hakkas Valiti kooli hoolekogu järg- ruumipuudus ja toiduainete vä- 6. Pootsaman, Ants ra rikkumine. Esimesel tõsisel 406 rubla. Sellest kasutati Pu- hämarduma, taevast langes laia mises kooseisus: R. Hunt, A. hesus seda ei võimaldanud. 7. Põldaru, Alma korrarikkumisel saadeti õpilane nase Risti ja Punase Poolkuu or- lund, kell tiksus vaikselt. Avasin Limperk ja G. Tõemets. Valiti Kool lõpetas töö maikuus. Ül- 8. Ruus, Edgar 3 nädalaks koolist ära, teisel ganisatsiooni heaks 200 rubla, Kernu kooli kroonikaraamatu ja õppenõukogu esindajad: E. Põl- diselt oli koolielu väga sünd- 9. Vask, Vaike korral 3 kuuks koolist ära, kol- ülejäänud 106 rubla läks kehve- hakkasin lugema. Kujutluses daru, A. Mikiver, J. Virma. mustevaene sel õppeaastal. Ras- 10. Vingel, Heinrich mandal korrarikkumisel saade- mate õpilaste toetamiseks ja kangastusid aastatetagune koo- Saadeti telegramm Rahvako- ke aja tõttu ei korraldatud koo- ti õpilane riigi kasvatusmajas- näärikuuse tegelikkude kulude limaja, inimesed, kellest edas- missarile, milles tänati stalinli- lipidusid ega tehtud ekskursioo- 1943/1944 se. katteks. 21. jaanuaril tähistati V. pidi juttu tuleb. Nägin rõõmu ja ku koolikorralduse rakendami- ne. Ainsaks klassiväliseks tege- Kool algas õppetööd 12. sep- Sel õppeaastal moodustati I. Lenini surmapäeva aktusega. muret, naeru ja nuttu, kostus se eest. vuseks oli õpilastel sokkide-kin- tembril. Sõjaajast tingituna ei koolis pioneeriorganisatsioon, Pärast aktust oli kino “Rahva- laste kilkeid ja koolikella heli- Uudse üritusena tähistati 22. naste kudumine võitlejatele. olnud kõik õpilased kooli ilmu- millel oli mitmesuguseid isete- vabastajad”. nat... jaanuaril V. I. Lenini ja 1905. Kuuenda klassi kursuse ja nud. Koolid lõppesid välispolii- gevusalasid, kus õpilased said Jaanuaris tuli Kernu kooli uus Kooli kroonika 1940–1950 on aasta 9. jaanuari mälestuspäe- ühes sellega algkooli lõpetas 15 tilise olukorra keeruliseks muu- ennast arendada ja ette valmis- õpetaja Maria Tilk, kes omas hi- kirja pandud tagantjärele Kernu va, 1. maid – töörahva püha. õpilast: tumise ja alaliste pommitusrün- tada tuleviku ülesannetele, et lisemas kooliajaloos väga suurt kooli kauaaegse õpealajuhataja Koolis moodustati kehakultuu- 1. Kalde, Lembit nakute tõttu märtsikuus (25. küpsemat ning väärikamat osa tähtsust. ning ajaloo ja saksa keele õpe- rikollektiiv ja “Punase Risti” sal- 2. Kaljusaar, Paula märts). etendada oma maa ja rahva tee- Lastevanemate koosolekutel taja Meida Tamsalu poolt. Aitäh gad. 3. Kolmrist, Hans Oli jälle üks väga raske aas- nistuses. räägiti muuhulgas ka õpilaste Kernu kooli endisele õpetajale 23. mail korraldati koolis lin- 4. Lehtmaa, Leonhard ta. Koolis toimus õpilastele ka- puhtusest, mis jättis palju soo- Liis Aasamale, kelle tööd Kernu nu- ja looduskaitsepäev. Kavas 5. Lehtsalu, Vilma Algooli lõpetasid: hel korral kaitsesüstimisi. vida, kuna osa õpilasi oli luba- kooli kroonika avaldajana nüüd oli tutvumine kohalike loodus- 6. Põldur, Evi 1. Jenk, Endel Suuremaks ürituseks oli Pu- matult mustad ja täitunud. Õpi- jätkan. Head lugemist! mälestusmärkidega ja õpilaste 7. Pürgal, Eduard 2. Kraas, Evi naarmee aastapäeva tähistami- lased ei osanud tervitada, juh- | Pille Piho ettekanded loodus- ja linnukait- 8. Reintam, Jakob 3. Kraas, Helgi ne 24. veebruaril. tus isegi vargusi. Rohkem rõh- sest. 9. Ristikmäe, Valdur 4. Kruus, Hans Kevade poole halvenes õpi- ku tuli panna kodusele kasvatu- 1940/1941 Kooliaasta lõpuaktus peeti 7. 10. Siim, Heino 5. Leesmaa, Aleksander laste käitumine. Nii märgiti las- sele, kus ikkagi suunatakse lap- 22. septembril 1940 toimunud juunil. Paljudel õpilastel jäid jä- 11. Soop, Vilma 6. Lehtsalu, Eduard tevanemate koosoleku protokol- si õigele teele. Terves koolis jäi lastevanemate koosolekul võt- releksamid. Üldse oli 1940/1941 12. Traublum, Elviine 7. Maltsaar, Helja lis 6, juunil, et õpilased isegi õppeaasta lõpul klassikursust tis sõna ajaleht “Kommunist” õppeaastal mitterahuldavate 13. Valdmees, Alviine 8. Naris, Evald suitsetasid ja oli esinenud alko- kordama 22 õpilast. toimetuse esindaja sm. (seltsi- õpilaste protsent kujunenud 14. Vask, Helga 9. Naris, Leo holi tarvitamise juhtumeid. 15. juunil lõpetasid 7-klassi- mees) Leiumaa, kes puudutas suureks. Põhjuseks võis pidada 15. Kannelmäe, Karl Eduard 10. Ristikmäe, Endel Kevadel abistati Haiba sov- lise kooli kursuse: lühidalt neid hüvesid, mida ole- õpilaste puudumisi koolist leet- 11. Ruus, Helga hoosi kartulipanemisel. 1. Teek, Lembit me saavutanud üle minnes uue- rihaiguse tõttu. 1942/1943 12. Samlas, Oskar Kuna järgmisel 1945/1946 2. Virma, Feliks (kiituskiri) le sotsialistlikule riigikorrale. Kiituskirjad väga hea õppee- Oli endiselt raske kooliaasta 13. Sinilaid, Ellen õppeaastal tuli üks klassikomp- 3. Mikk, Kalju Koolijuhataja sm. Talgre kõ- dukuse ja eeskujuliku käitumi- majanduslikult. Kernu Algkoo- 14. Tikenberg, Edgar lekt juurde – VII klass, siis vii- 4. Vartlaan, Helmut neles konstitutsioonist, puudu- se eest anti Evi Kraasile III kl., lile oli määratud I ja II poolaas- mase VI klassi õpilased jäid eda- 5. Kasikov, Hillar tades tähtsamaid põhiseaduse Meeta Pikasarvele IV kl. ja Hel- tal jalanõude kontingent – 14 1944/1945 si kooli. 6. Lehtsalu, Eduard (kiituski- punkte. Ka puudutas koolijuha- mut Hundile VI kl. paari kingi, 28 paari pastlaid, 10 Kool alustas tööd juba nõuko- ri) taja uut kooli korraldust ja sel- paari pooltaldu ja 3 paari kalos- gude koolina. Rasked ja suured 1945/1946 7. Jenk, Endel gitas pioneeride tegevust ja ees- 1941/1942 se. Isamaasõja lahingud olid juba Õppeaasta algas õppetööga 1. 8. Luhtaru, Feliks märke, et lapsevanemad oleksid Õppetöö algas novembrikuus. Jalanõud jagati nende õpilas- kandunud kaugemale Eesti NSV oktoobril. Kernu Mittetäielik 9. Kivisalu, Lembit tuttavad uue organisatsiooniga Õpilastel oli raskusi õpikute te vahel ära, kellel oli suurim territooriumist. Saksa okupat- Keskkool ei ole enam 6-klassili- 10. Lehtsalu, Vilme ning lubaksid oma lapsi osa võt- ja üldse õppetarvete muretse- puudus. Siinjuures arvestati siooniaeg oli lõppenud. ne, vaid 7-klassiline kool. See on 11. Hunt, Helje ta pioneeride tegevustest. misega. Keeruline oli tööõpetu- edasijõudmist koolitöös ja ül- Üldine õppeedukus koolis oli väga suure tähtsusega haridus- 12. Kraas, Helgi Õpetaja J. Kelder kõneles ko- se andmine, sest puudusid iga- dist korralikkust. Koolis õppis tõusnud võrreldes eelmiste aas- elus. Sotsialistlikus riigis on 13. Pürgal, Armilde duümbruse mõjust lapsele. Ko- sugused tööriistad. Juhataja te- sel aastal 97 õpilast. tatega. Ka korrarikkumisi ja koolide uksed avatud kõigile, 14. Kraas, Evi dus rajatakse inimese elu õnn gi ettepaneku lastevanematele, 22. detsembril korraldati väärnähteid õpilaste käitumises kes tahavad õppida. Koolitöös 15. Tõemets, Helve või õnnetus. Seepärast peavad et nad annaksid vajalikke töö- kooli jõulupuu. Jõulupuu oli kü- ei ilmnenud. Õpetajate ja õpi- tekitas raskusi ruumipuudus, 16. Reintam, Helina (kiitus- lapsevanemad eriti rõhku pane- riistu koolile kasutada. laelanikele tasuline. laste vahekord koolis kui ka väl- üks klass töötas jalutusruumis. kiri) ma kodusele kasvatusele. Õpilaste kooliskäimist takis- Kool lõpetati maikuu algul ja jaspool kooli oli olnud eeskuju- Õpetajate töö massidega 17. Reintam, Aimu (kiituski- Õpetaja H. Lääne kõneles las- tas vajaliku riietuse puudumi- koolikursuse lõpetasid: lik. elavnes. Õpetajad esinesid loen- ri) te ilutunde arenemisest. Ilu ja ne, eriti aga jalatsite puudus, 1. Kaffer, Vambola Kuna valitses õpikute puu- gutega, peamiselt NSVL ülem- 18. Ruus, Helga kunsti arenemine on seotud sest neid ei olnud kusagilt või- 2. Kannelmäe, Evald dus, siis õpiku aset täitis õpeta- nõukogu ja NSVL konstitutsioo- 19. Ruus, Edgar (kiituskiri) kasvatusega ning nende arene- malik hankida. 3. Kasesalu, Meeri ja elav sõna. ni teemadel. 29. detsembril toi- 20. Leesmaa, Aleksander

~ SPORDIUUDISED

Võrkpallurid võidulainel ja see tagas neljanda koha. Tal- Samas grupis saavutas tubli Foto: Aare Puht Meie võrkpallimeeskond linnas Audentese spordihallis 15. koha Kardo Kuusk. Tulise mängib edukalt Credit 24 Rah- toimunud võistlustel hüppas heitluse pidasid maha Andre valiiga Põhja Regioonis. Viieses 16-aastane Henri Möll kaugust Rõõm ja Ranel Laanemets, kes alagrupis tuleb mängida kõigi- 6.25 ja jooksis 60 m 7.60, mis on selgitasid 17. ja 18. koha. See- ga kaks ringi – üks kodus, teine mõlemad võistleja isiklikuks re- kord oli parem Andre. Kõige võõrsil. Mängitud on kolm koh- kordiks ja mahuvad Kernu valla nooremas vanusegrupis nätasid tumist ja kõik võidetud. Tule- edetabelitesse kümne parema võitluslikku mängu Markus ja musega 3:1 võideti Kehra VK ja hulka. Marten Sepp, kes saavutasid VK Seltskond XL ja 3:2 VK Rait Raju tõukas 5 kg kuuli vastavalt 8. ja 9. koha. Nemad Kramp Vanamehed. Suured tä- 12.96 ja saavutas A-klassis lah- mängivad ka järgmisel aastal sa- nud võrkpalli ninamehele Kul- tistel võistlustel 5. koha. Ruila mas vanusegrupis. Väga korra- dar Pajule, kes on ohtlik oma põhikooli tüdruk Kristin Kairit likud ja hoolsad harjutajad. pallingutega ja tema blokk pea- Sonn jooksis 60 m ajaga 8.67 ja Poiste (sünd. 2006–2007) tab ka kõige tugevamad rünna- see tagab Kernu valla kõigi ae- grupis võistlus ebaõnnestus. kud. gade edetabelis koha 10 parema Marten ja Mairold Virt ei pida- Soovime, et võidulainetus tu- hulgas. nud võistluspingele vastu, aga leb ka uuel aastal. Sisehooaeg alles algas ja oo- poistel on tohutu töötahe ja tame uusi saavutusi. nendelt ootan järgmisel hooajal Kergejõustikus häid tulemusi kohti kuue parema hulgas. Ker- Sisekergejõustik on hoo sis- Kernu põhikool Viljandis nu valla parema tulemuse eest se saanud ja meie valla noored Kernu põhikooli hoolsad hoolitses Kätriin Reinvald, kes on rõõmustanud toredate tule- lauatennisemängijad võistlesid kõige nooremate tütarlaste hul- mustega. rahvusvahelisel Laste GP-l Vil- gas saavutas Läti tüdruku järel Pärnus toimunud võistlustel jandis. Poiste (sünd. 2004–2005) teise koha. parandas Kibuna neiu Marilin mis on kooli tugevam vanuseg- Kokkuvõttes on aga Kätriin Mättik koguni kahel korral Ker- rupp saavutas Egert Möll 12. ko- kindel liider selles astmes, sest nu valla rekordit 60 m jooksus. ha, kaks kaotust tuli vastu võt- tal on kirjas ka kaks esikohta. Eeljooksus 8.26 ja finaalis 8.24 ta Läti noormeestelt. Kätriin õpib Audenteses. Talimängud 2017 – maleturniir. http://kernu.kovtp.ee/ OMA VALD | nr 134 | Veebruar 2017 SPORT | 9 Kernu valla talimängud 2017

09.01.2017 34.–36. Aas Andrus Mõnuste 4 p 17. Kapitonov Stepan Haiba 20 p 21. Beljäev Himre Mõnuste 16 p 13. Tombak Rain 16,5 23,5 4 p Võistkondlikud korvpallivabavisked 37. Edovald Enge Kaasiku 3 p 18. Nüüd Erik Muusika 19 p 22. Arumets Karmo Haiba 15 p 14. Vahar Raul 16,5 23,5 4 p 1. Kibuna 15+12+12=39 11,5 p 38. Reinvald Kätriin Mõnuste 2 p 19. Ehala Tõnu Laitse 18 p 23. Vaim Olev Kaasiku 14 p 15. Kaasik Lauri 16,5 21,0 4 p 2. Haiba 14+13+12=39 11,5 p 39. Lähker Karin Kaasiku 0 p 20. Kuusk Kardo Kernu 17 p 24. Nüüd Artur Muusika 13 p 16. Vaim Olev 19,5 3,5 p 3. Allika 15+14+9=38 10 p 21. Kullasepp Aarne Kibuna 16 p 25. Möll Henri Haiba 12 p 17. Soosalu Arvo 17,5 3,5 p 4. Muusika 16+11+9=36 9 p 15.01.2017 22. Lemmats Leho Kibuna 15 p 26. Fuks Kristjan Kernu 11 p 18. Liidig Gennadi 16,0 3,5 p 5. Kohatu 13+12+7=32 8 p Võistkondlik lauatennis 23. Tombak Rain Kohatu 14 p 27. Möll Egert Kernu 10 p 19. Fuks Kristjan 18,5 3 p 6. Ruila 13+10+8=31 7 p 1. Haiba 164 p 12 p 24. Aljaste Andres Ruila 13 p 20. Aas Armo 18,0 3 p 7. Laitse 15+11+4=30 6 p 2. Kaasiku 127 p 11 p 25. Virt Marten Kernu 12 p Koroona, naised 21. Tikenberg Aivar 16,0 23,0 3 p 8. Kernu 11+7+6=24 5 p 3. Kernu ja Kernu Põhikool 120 p 10 p 26. Vahar Karla Ruila 11 p 1. Lande Geity Haiba 36 p 22. Kukk Rainer 16,0 22,5 3 p 9. Mõnuste 9+9+5=23 4 p 4. Laitse 97 p 9 p 27. Vahar Raul Ruila 10 p 2. Kolk Annela Ruila 34 p 23. Tombak Marten 16,0 22,0 3 p 10. Kaasiku 6+3+0=9 3 p 5. Ruila 95 p 8 p 28. Malinovski Glen Kaasiku 9 p 3. Tombak Mirje Kohatu 32 p 24. Möll Egert 16,0 22,0 3 p 6. Muusika 92 p 7 p 29. Tults Carlos Kohatu 8 p 4. Liiv Ketlin Haiba 30 p 25. Sepp Markus 12,5 3 p Individuaalsed korvpallivabavisked 7. Mõnuste 49 p 6 p 30. Hermaste Lauri-Enrich Kernu 7 p 5. Lähker Karin Kaasiku 28 p 26. Tombak Reivo 19,0 2,5 p 1. Vinnal Margus Muusika 16 p 8. Kibuna 31 p 5 p 6. Unas Kaidi Laitse 26 p 27. Jänes Riho 16,0 2 p 2. Kukk Rainer Laitse 15 p 9. Kohatu 22 p 4 p 21.01.2017 7. Aas Anneli Mõnuste 24 p 28. Melis Ugo 15,0 2 p 3. Kuller Jaanus Kibuna 15 p 10. Allika ja Metsanurga ei osalenud Võistkondlik koroona 8. Salutee Sille Muusika 22 p 29. Pihelgas Paul 13,5 2 p 4. Schmidt Andry Allika 15 p 1. Haiba 36+36+32+31+30=165 p 12 p 9. Leiten-Kukk Ester Laitse 20 p 30. Kuusk Kardo 13,0 2 p 5.–6. Põldaru Priit Haiba 14 p Lauatennis, naised 2. Ruila 34+33+29+24+19=139 p 11 p 10. Saaring Annika Mõnuste 18 p 31. Sepp Marten 12,0 1 p 5.–6. Peterson Marek Allika 14 p 1. Lähker Karin Kaasiku 36 p 3. Laitse 28+26+26+20+16=116 p 10 p 11. Sonn Kristin Kairit Laitse 16 p 7.–9. Liidig Gennadi Haiba 13 p 2. Lande Geity Haiba 34 p 4. Mõnuste 34+24+18+16=92 p 9 p 12. Märtson Heli Laitse 14 p Male, naised 7.–9. Jersman Jan Kohatu 13 p 3. Edovald Enge Kaasiku 32 p 5. Kohatu 32+27=59 p 8 p 1. Leuska Ester 13,5 6 p 7.–9. Vahar Raul Ruila 13 p 4. Raju Kädi Kernu 30 p 6. Kaasiku 28+14=42 p 7 p 02.02.2017 2. Tombak Liisi 14,0 4,5 p 10.–13. Jersmann Arp Kohatu 12 p 5. Mägi Margit Ruila 28 p 7.–8. Muusika 22+13=35 p 5,5 p Võistkondlik male 3. Lähker Karin 14,0 4 p 10.–13. Põldaru Brain Haiba 12 p 6. Evert Reine Haiba 26 p 8.–7. Muusika 22+13=35 p 5,5 p 1. Kohatu 4. Sonn Kristin Kairit 12,5 4 p 10.–13. Allmere Aivar Kibuna 12 p 7. Reinvald Kätriin Mõnuste 24 p 9. Kibuna 23=23 p 4 p 35+34+28+24+14=135 p 12 p 5. Tombak Mirje 12,5 3,5 p 10.–13. Lemmats Leho Kibuna 12 p 8. Lähker Riina Kaasiku 22 p 10. Kernu 11+10=21 p 3 p 2. Ruila 31+27+24+23+22=127 p 11p 6. Melis Heidi 12,5 3,5 p 14.–16. Mäesepp Andres Muusika 11 p 9. Leiten-Kukk Ester Laitse 20 p 3. Haiba 28+25+22+20+19=114 p 10 p 7. Aljaste Adeele 11,5 3,5 p 14.–16. Ehala Tõnu Laitse 11 p 10. Priimägi Jaanika Kernu 18 p Koroona, mehed 4. Laitse 30+30+29+15=104 p 9 p 8. Kolk Annela 14,5 3 p 14.–16. Sõnajalg Madis Kernu 11 p 11. Kolk Annela Ruila 16 p 1. Morozov Nikolai Haiba 36 p 5. Kernu 36+18+18+16+13=101 p 8 p 9. Seppenen Impi 11,0 3 p 17. Pill Rein Ruila 10 p 12. Salutee Sille Muusika 14 p 2. Tikenberg Aivar Allika 35 p 6. Kibuna 33+26+26+9=94 p 7 p 10. Pihelgas Birgit 8,5 3 p 18.–22. Renvald Hannes Mõnuste 9 p 3. AasArmo Mõnuste 34 p 7. Mõnuste 36+20+17+8=81 p 6 p 11. Roop Mari 13,5 2 p 18.–22. Aas Armo Mõnuste 9 p Lauatennis, mehed 4. Põldver Jaanus Ruila 33 p 8. Muusika 34+10+14=58 p 5 p 12. Salutee Sille 11,5 2 p 18.–22. Vinnal Marken Muusika 9 p 1. Nüüd Väino Muusika 36 p 5. Liidig Gennadi Haiba 32 p 9. Kaasiku 32+21=58 p 5 p 13. Mägi Margit 9,5 2 p 18.–22. Schmidt Mati Allika 9 p 2. Kukk Rainer Laitse 35 p 6. Liiv Tiit Haiba 31 p 10. Allika 32+16=48 p 3 p 14. Laigu Mariin 8,0 2 p 18.–22. Kommesaar Egert Haiba 9 p 3. Kommesaar Egert Haiba 34 p 7. Laanep Taavi Haiba 30 p 15. Saaring Anette 11,0 1 p 23.–25. Aljaste Andres Ruila 8 p 4. Kaasik Lauri Haiba 33 p 8. Vahar Raul Ruila 29 p Male, mehed 16. Võsa Heleri 9,0 1 p 23.–25. Elismäe Tõnu Ruila 8 p 5. Laanemets Janar Haiba 32 p 9. Kukk Rainer Laitse 28 p 1. Tarmak Mart 23,5 7 p 23.–25. Paju Kuldar Haiba 8 p 6. Liidig Gennadi Haiba 31 p 10. Tombak Rain Kohatu 27 p 2. Õispuu Toomas 20,0 5,5 p Talimängude seis 02.02.2017 26.–28. Fuks Kristjan Kernu 7 p 7. Põldaru Priit Haiba 30 p 11. Laur Valdis Laitse 26 p 3. Kraam Riho 21,5 5 p 1. Haiba 45,5 p 26.–28. Fuks Kert Kohatu 7 p 8. Möll Egert Kernu 29 p 12. Bahovski Toomas Haiba 25 p 4. Melis Urmo 20,0 5 p 2. Ruila 37 p 26.–28. Kullasepp Aarne Kibuna 7 p 9. Pärna Andrus Kaasiku 28 p 13. Vahar Karla Ruila 24 p 5. Merigan Marcus 18,5 5 p 3. Laitse 34 p 29.–32. Möll Egert Kernu 6 p 10. Runno Virgo Ruila 27 p 14. Soosaar Agu Kibuna 23 p 6. Aljaste Andres 23,5 4,5 p 4. Kohatu 32 p 29.–32. Tombak Mirje Kohatu 6 p 11. Tõnismägi Tarmo Haiba 26 p 15. Lande Gunar Haiba 22 p 7. Laur Valdis 20,5 30,0 4,5 p 5. Kibuna 27,5 p 29.–32. Kure Kaimo Ruila 6 p 12. Reinvald Hannes Mõnuste 25 p 16. Tõnismägi Tarmo Haiba 21 p 8. Vaiknurme Einar 20,5 29,5 4,5 p 6. Muusika 26,5 p 29.–32. Vaim Olev Kaasiku 6 p 13. Kukk Christopher Laitse 24 p 17. Tammemets Mart Haiba 20 p 9. Laanep Taavi 20,0 4 p 7. Kernu 26 p 33. Bürkland Reino Mõnuste 5 p 14. Nüüd Lembit Muusika 23 p 18. Aljaste Andres Ruila 19 p 10. Põldver Jaanus 19,5 4 p 8. Kaasiku 25 p 34.–36. Schmidt Karen Allika 4 p 15. Fuks Kristjan Kernu 22 p 19. Kaasik Lauri Haiba 18 p 11. Ploompuu Tiit 18,5 4 p 9. Mõnuste 25 p 34.–36. Kukk Christopher Laitse 4 p 16. Laanemets Ranel Kernu 21 p 20. Volmer arved Ruila 17 p 12. Laanemets Janar 17,0 4 p 10. Allika 18,5 p

~ SPORDIUUDISED

Sulgpallurid alustasid 8. Janar Laanemets 13 p punktiga. Naistest võitis teist SK-i. Rait Raju oli kuulitõukes võistles U-16 aastaste grupis. Marten ja Mairold Virt, kes es- Kernu valla sulgpalliparemik 9. Raul Vahar 12 p etappi järjest Heli Siider. Finaa- 11-s keskpärase 12.55-ga. Audenteses õppiv Kernu küla makordselt murdsid end 16ne alustas neljast etapist koosne- 10. Kaimo Kure 11 p lis pidi Heli paremust tunnista- noormees Rait Raju tõukas 5 kg parema hulka. Poisid võitsid vat karikasarja. Neljal väljakul 11. Karla Vahar 10 p ma Enge Edovald. Kolmanda ko- Henri Möll hüppas kaugust kuuli 12.68 ja 7-s koht. seejuures ka Vene ja Soome toimunud võistlusel Ruila spor- 12. Rando Vahtriku 9 p ha kohtumises pidasid haarava 6.44 Loodame, et meie noored an- mängijaid. Jüris saavutas Mar- dihoones saavutas töövõidu ja 13. Egert Kommesaar 8 p võistluse maha Kaidi Unas ja Es- Meie valla noored osalesid navad endast märku ka Kernu ten 13. ja Mairold 15. koha. Pois- esikoha mitmekülgne Mõnuste Naised ter Leiten Kukk. Seekord õnnes- Eesti meistrivõistlustel kerge- valla talimängudel kergejõusti- te (sünd. 2004–2005) vanuse- küla spordimees Reino Bürk- 1. Heli Siider 21 p tus Kaidil saada revanš esime- jõustikus Lasnamäe kergejõus- kuvõistlustel Ruilas 10. märtsil klassis, kus on võistelnud 54 land. Kõige raskem kohtumine 2. Enge Edovald 19 p selt etapilt saadud kaotuse eest. tikuhallis. Suurüllatusega sai ja vabariigi valdade suvemän- mängijat hoiab meie Egert möll oli tal veerandfinaalis Glen Ma- 3. Ester Leiten-Kukk 18 p Kokkuvõttes juhtimas Heli Sii- hakkama 16-aastane Haiba gudel Vinnis 8.–9. juulil. 11. ja Kardo Kuusk 15. kohta. linovski vastu, kus ta oli otsus- 4. Kaidi Unas 17 p der maksimaalse 32 punktiga. noormees Henri Möll, kes U-18 Viimasel etapil mängisid otsus- tavas geimis veel taga 13:18. 5. Annela Kolk 16 p Teine Enge Edovald 30 punkti- vanusegrupis hüppas kaugust Laste GP lauatennises tava kohtumise omavahel ja Poolfinaalis pidi Reino pare- 6. Karin Lähker 15 p ga, kolmas-neljas Kaidi Unas ja 6.44. See tulemus tagas pronks- Meie valla lapsed osalevad seekord oli parem Eger, kes oli must tunnistama Rainer Kukk Ester Leiten-Kukk 27 punktiga. medali. Märkimisväärne oli aktiivselt vabariiklikus võistlus- 11. ja Kardo 12. Poisid (sünd. ja finaalis Mattis Alliksoo. Nais- Sulgpallis teine etapp Järgmine etapp toimub 18. Henri seeria, kus paremuselt sarjas. Arvult kuues etapp toi- 2008–2009) tegid korraliku test oli parim Haiba võistleja Sulgpalli karikasarjas toimus veebruaril algusega 10.00 Ruila järgmised hüpped olid 6.21- mus Jüris. Ees ootavad veel võistluse meie teine kaksikute Heli Siider, kes väga tasavägises Ruila spordihoones II etapp. spordihoones. 6.19-6.15. Kõigi aegade Kernu võistlused Tallinnas ja Aseris. paar Markus ja Marten Sepp. Jü- finaalis alistas 21:19, 22:20 Kaa- Meestest saavutas esikoha Rain valla edetabelis kerkis Henri sel- Kõige paremini on võistelnud ris oli Markus 7. ja Marten 9. siku küla võistleja Enge Edoval- Tombak, kes alates veerandfi- Henri Möll 7.48 lega kolmandaks. Kätriin Reinvald, kes seekord Kokkuvõttes on poisid 7. ja 8. di. Kolmanda koha kohtumises naalist alistas vastased 2:1. Fi- Lasnamäe Kergejõustikuhal- 1. Risto Kõresoo 1995 6.88 saavutas juba kolmanda etapi Poisid on töökad ja peamine olid vastamisi Laitse sulgpallu- naalis kohtusid Glen Malinovs- lis toimunud Eesti klubide kari- 2. Kristjan Krimberg 2010 6.61 võidu. Kolm paremat Jüris: puudujääk on eestkäe löögiar- rid Ester Leiten-Kukk ja Kaidi ki ja Rain Tombak. Suuremad kavõistlustel saavutas Henri 3. Henri Möll 2017 6.44 Kätriin Reinvald Kernu vald senal. On vaja ainult kannatust. Unas. Seekord oli võidukas Es- kogemused otsustasid seekord Möll poiste 60 m jooksus uue Õnnitleme noormeest meel- Julia Bragina Maardu LTK Meie minikadetid võistlesid ka ter tagajärjega 2:1. Esimese eta- Raini kasuks. Ka kolmanda ko- isikliku rekordiga 7.48 kuuenda diva üllatuse eest. Henri võist- Polina Kaširina Narva Eesti meistrivõistlustel, kus Kät- pi tulemused: ha kohtumine lõppes tagajärje- koha. See aeg tagab Kernu valla les veel 60 m jooksus kus sai 12. Ka kokkuvõttes on juhtimas riin Reinvaldil tuli võistelda ka Mehed ga 2:1, kus kohtusid esimese kõigi aegade edetabelis 4. koha. koha väga korraliku ajaga 7.54. Kätriin ja tal on suured võima- kolm aastat vanematega, kuigi 1. Reino Bürkland 21 p etapi finalistid Reino ja Mattis 1. Kristjan Krimberg 7.17 13. koht tuli noormehele veel lused võita võistlussari, mis Kätriinil tuli vastu võtta kolm 2. Mattis Alliksoo 19 p Alliksoo. Otsustavatel olukor- 2. Madis Upan 7.37 300 m jooksus 38.47. Korralikud oleks esmakordne meie noorte kaotust kuid need tulid tasavä- 3. Glen Malinovski 18 p dades oli Reino kindlam ja kol- 3. Kuldar Paju 7.45 tulemused sai kirja Ruila põhi- lauatennisistide seas. Kätriin gistes kohtumistes. Kaks kao- 4. Kuldar Paju 17 p mas koht talle. Kahe etapi kok- 4. Henri Möll 7.48 kooli neiu Kristin-Kairit Sonn võistleb kõige nooremas vanu- tust 2:3 ja üks 1:3 ja see oli vä- 5. Einari Milber 16 p kuvõttes on liider Reino 30 Väga korraliku aja jooksis kes jooksis 60 m ajaga 8.78 ja 22. serühmas (sünd. 2008 ja hiljem). ga vajalik kogemus. Poistest 6. Rainer Kukk 15 p punktiga. Järgnevad Glen Mali- Henri ka 200 meetris 23.98 ja 6. koht. 200 m jooksus korralik aeg Poiste rühmas (sünd. 2006– saavutas Kardo Kuusk kaks või- 7. Reivo Tombak 14 p novski 29 ja Mattis Alliksoo 28 koht. Henri esindas Audentese 29.49 ja 19. koht. Kristin-Kairit 2007) võistlesid tublilt kaksikud tu ja oli 16. Veebruar 2017 | nr 134 | OMA VALD http://kernu.kovtp.ee/ 10 | SPORT Kernu Terasmees ja Terasnaine 2017

08.01.2017 1. Evert Reine 159 p – 21 p Foto: Risto Kõresoo Sulgpall, mehed 2. Edovald Enge 151 p – 20 p 1. Bürkland Reino 27 p 3. Lähker Karin 146 p – 19 p 2. Tombak Rain 26 p 4. Saaring Annika 144 p – 18 p 3. Alliksoo Mattis 25 p 5. Ansen Kure Aire 142 p – 17 p 4. Kukk Rainer 24 p 6. Kolk Annela 140 p – 16 p 5. Malinovski Glen 23 p 7. Leiten-Kukk Ester 139 p (38) – 15 p 6. Laanemets Janar 22 p 8. Villo Ene 139 p (37) – 14 p 7. Tombak Reivo 21 p 9. Oks Epp 138 p – 13 p 8. Kure Kaimo 21 p 10. Abel Liivi 135 p (37) – 12 p 9. Kommessaar Egert 19 p 11. Salutee Sille 135 p (37) – 11 p 10. Liidig Gennadi 18 p 12. Aas Anneli 129 p (40) – 10 p 11. Vahar Raul 17 p 13. Sonn Kristin Kairit 129 p (40) – 9 p 12. Ehala Tõnu 16 p 14. Alliksoo Helen 127 p – 8 p 13. Tõnismägi Tarmo 15 p 15. Tombak Mirje 124 p – 7 p 14. Tikenberg Aivar 14 p 16. Unas Kaidi 117 p (34) – 6 p 15. Sagor Kalvi 13 p 17. Pihlakas Katrin 117 p (31) – 5 p 16. Kukk Christopher 12 p 18. Saaring Anete 23 p – 4 p 17. Vaikmaa Jaan 11 p 18. Aas Armo 10 p 13.01.2017 19. Kõresoo Risto 9 p Ujumine, mehed 20. Sõnajalg Madis 8 p 1. Laanemets Janar 1.17.90 – 27 p Korvpallielementide võitjad: Kristin Kairit Sonn ja Rainer Kukk 21. Fuks Kristjan 7 p 2. Alliksoo Mattis 1.36.17 – 26 p 22. Kukk Chris Robin 6 p 3. Bürkland Reino 1.40.23 – 25 p Koroona, naised 9. Alliksoo Helen 13 p 15. Aas Anneli 7 p 23. Möll Egert 5 p 4. Liidig Gennadi 1.40.42 – 24 p 1. Lähker Karin 21 p 10. Oks Epp 12 p Sander Saaring ei võistelnud 5. Saaring Sander 1.47.73 – 23 p 2. Leiten-Kukk Ester 20 p 11. Saaring Annika 10 p Kokkuvõte seisuga 07.02.2017 6. Tombak Rain 1.48.40 – 22 p 3. Alliksoo Helen 19 p 12. Sonn Kristin Kairit 9 p Mehed Sulgpall, naised 7. Tikenberg Aivar 1.50.73 – 21 p 4. Evert Reine 18 p 13. Ansen Kure Aire 8 p 1. Kukk Rainer 128 p 1. Edovald Enge 21 p 8. Sõnajalg Madis 1.52.35 – 20 p 5. Kolk Annela 17 p 14. Aas Anneli 7 p 2. Alliksoo Mattis 118 p 2. Tombak Mirje 20 p 9. Kure Kaimo 1.57.47 – 19 p 6. Salutee Sille 16 p 15. Saaring Anete 6 p 3. Laanemets Janar 117 p 3. Leiten-Kukk Ester 19 p 10. Ehala Tõnu 2.08.42 – 18 p 7. Tombak Mirje 15 p 4. Liidig Gennadi 112 p 4. Unas Kaidi 18 p 11. Fuks Kristjan 2.15.47 – 17 p 8. Saaring Annika 14 p 06.02.2017 5. Tõnismägi Tarmo 111 p 5. Ansen Kure Aire 17 p 12. Vaikma Jaan 2.15.47 – 17 p 9. Aas Anneli 13 p Korvpallielemendid, mehed 6. Bürkland Reino 109,5 p 6. Kolk Annela 16 p 13. Möll Egert 2.47.35 – 15 p 10. Edovald Enge 12 p 1. Kukk Rainer 27 p 7. Kommesaar Egert 103 p 7. Alliksoo Helen 15 p 14. Loorent Madis 3.35.54 – 14 p 11. Unas Kaidi 11 p 2. Alliksoo Mattis 26 p 8. Tombak Rain 102 p 8. Lähker Karin 14 p 15. Kukk Rainer 3.38.43 – 13 p 12. Sonn Kristin-Kairit 10 p 3.–4. Sõnajalg Madis 24,5 p 9. Ehala Tõnu 91 p 9. Oks Epp 13 p 16. Kukk Christopher katkestas 6 p 13. Abel Liivi 9 p 3.–4. Vaikma Joan 24,5 p 10. Tikenberg Aivar 85 p 10. Sonn Kristin-Kairit 12 p 5. Liidig Gennadi 23 p 10. Sagor Kalvi 85 p 11. Evert Reine 11 p Ujumine, naised 29.01.2017 6. Laanemets Janar 22 p 12. Kure Kaimo 79 p 12. Salutee Sille 10 p 1. Saaring Annika 1.23.48 – 21 p Lauatennis, mehed 7. Tõnismägi Tarmo 21 p 13. Kõresoo Risto 77 p 13. Villo Ene 9 p 2. Tombak Mirje 1.51.09 – 20 p 1. Kukk Rainer 27 p 8. Kommesaar Egert 20 p 14. Vaikma Joan 75,5 p 14. Saaring Annika 8 p 3. Unas Kaidi 1.55.57 – 19 p 2. Sagor Kalvi 26 p 9. Sagor Kalvi 19 p 15. Vahar Raul 75 p 15. Abel Liivi 7 p 4. Sonn Kristin-Kairit 2.10.19 – 18 p 3. Laanemets Janar 25 p 10. Fuks Kristjan 18 p 16. Aas Armo 70,5 p 16. Pihlakas Katrin 6 p 5. Edovald Enge 2.12.97 – 17 p 4. Tõnismägi Tarmo 24 p 11.–12. Bürkland Reino 16,5 p 17. Fuks Kristjan 68 p 6. Evert Reine 2.20.15 – 16 p 5. Kommesaar Egert 23 p 11.–12. Loorents Madis 16,5 p 18. Kukk Christopher 63 p Noolevise, mehed 7. Saaring Anete 2.33.35 – 15 p 6. Liidig Gennadi 22 p 13. Kõresoo Risto 15 p 19. Sõnajalg Madis 61,5 p 1. Kukk Rainer 181 p –27 p 8. Ansen Kure Aire 3.44.00 – 14 p 7. Tikenberg Aivar 21 p 14. Ehala Tõnu 14 p 20. Tombak Reivo 61,5 p 2. Kommesaar Egert 178 p – 26 p 8. Möll Egert 20 p 15. Vahar Raul 13 p 21. Möll Egert 20 p 3. Bürkland Reino 175 p – 25 p 22.01.2017 9. Alliksoo Mattis 19 p 16. Möll Egert 12 p 22. Loorents Madis 57,5 p 4. Tõnismägi Tarmo 172 p – 24 p Koroona, mehed 10. Fuks Kristjan 18 p 17. Kukk Chris Robin 11 p 23. Saaring Sander 42,5 p 5. Liidig Gennadi 171 p – 23 p 1. Tõnismägi Tarmo 27 p 11. Kukk Christopher 17 p 18. Kukk Chistopher 10 p 24. Kukk Chris Robin 39 p 6. Alliksoo Mattis 166 p (43) – 22 p 2. Tombak Rain 26 p 12. Bürkland Reino 15 p 19.–20. Kure Kaimo 8,5 p 25. Malinovski Glen 34 p 7. Laanemets Janar 166 p (42) – 21 p 3. Aas Armo 25 p 13. Tombak Rain 15 p 19.–20. Aas Armo 8,5 p 8. Aas Armo 165 p (41) – 20 p 4. Ehala Tõnu 24 p 14. Kõresoo Risto 14 p 21.–22. Tombak Reivo 6,5 p Naised 9. Ehala Tõnu 165 p (40) – 19 p 5. Kukk Rainer 23 p 15. Ehala Tõnu 13 p 21.–22. Saaring Sander 6,5 p 1. Edovald Enge 90 p 10. Kure Kaimo 163 p – 18 p 6. Kõresoo Risto 22 p 16. Vahar Raul 12 p 23. Tombak Rain 5 p 2. Evert Reine 90 p 11. Kõresoo Risto 162 p – 17 p 7. Tikenberg Aivar 21 p 17. Kukk Chris Robin 11 p 3. Tombak Mirje 89 p 12. Sagor Kalvi 59 p – 16 p 8. Liidig Gennadi 20 p 18. Loorents Madis 10 p Korvpallielemendid, naised 4. Lähker Karin 87 p 13. Vahar Raul 157 p – 15 p 9. Alliksoo Mattis 19 p 19. Kure Kaimo 9 p 1. Sonn Kristin-Kairit 21 p 5. Kolk Annela 83 p 14. Kukk Christopher 153 p – 14 p 10. Vahar Raul 18 p 20. Tombak Reivo 8 p 2. Abel Liivi 20 p 6. Saaring Annika 73 p 15. Tombak Rain 152 p – 13 p 11. Loorents Madis 17 p 21. Aas Armo 7 p 3. Salutee Sille 19 p 7. Alliksoo Helen 72 p 16. Vaikma Jaan 150 p – 12 p 12. Tombak Reivo 16 p 22. Vaikma Jaan 6 p 4.–6. Evert Reine 17 p 8. Sonn Kristin-Kairit 70 p 17. Malinovski Glen 146 p – 11 p 13. Kommesaar Egert 15 p 4.–6. Tombak Mirje 17 p 9. Salutee Sille 70 p 18. Tombak Reivo 141 p (35) – 10 p 14. Laanemets Janar 14 p Lauatennis, naised 4.–6. Alliksoo Helen 17 p 10. Leiten-Kukk Ester 70 p 19. Sõnajalg Madis 141 p (34) – 9 p 15. Kure Kaimo 13 p 1. Lähker Karin 21 p 7. Kolk Annela 15 p 11. Unas Kaidi 69 p 20. Tikenberg Aivar 139 p (38) – 8 p 16. Vaikmaa Jaan 12 p 2. Edovald Enge 20 p 8. Pihlakas Katrin 14 p 12. Ansen Kure Aire 68 p 21. Fuks Kristjan 137 p – 7 p 17. Sagor Kalvi 11 p 3. Kolk Annela 19 p 9.–11. Edovald Enge 12 p 13. Abel Liivi 59 p 22. Möll Egert 126 p – 6 p 18. Kukk Christopher 10 p 4. Evert Reine 18 p 9.–11. Lähker Karin 12 p 14. Oks Epp 47 p 23. Kukk Chris Robin 123 p – 5 p 19. Saaring Sander 9 p 5. Tombak Mirje 17 p 9.–11. Ansen Kure Aire 12 p 15. Aas Anneli 37 p 24. Saaring Sander 118 p – 4 p 20. Fuks Kristjan 8 p 6. Leiten-Kukk Ester 16 p 12. Saaring Annika 10 p 16. Saaring Anete 33 p 21. Möll Egert 7 p 7. Unas Kaidi 15 p 13. Oks Epp 9 p 17. Pihlakas Katrin 25 p Noolevise, naised 22. Kukk Chris Robin 6 p 8. Salutee Sille 14 p 14. Saaring Anete 8 p 18. Villo Ene 23 p Metsanurga võitis mälumängusarja I etapi ~ Kernu valla mälumängusar- olid kohati rasked, aga huvita- Esimese etapi tulemused 10. Kaasiku 34 p Teise etapi tulemused 10. Laitse 47 p jas toimus esimene etapp. Võist- vad. 1. Metsanurga 2 54 p 11.–12. Haiba 32 p 1. Metsanurga 2 59 p 11. Kibuna 45 p lust alustas 13 võistkonda ja ko- Esimeses etapis oli põhiline 2. Muusika 52 p 11.–12. Nissi 32 p 2. Kernu küla 56 p 12. Metsanurga 1 44 p hal olid kõik vanad tegijad. Uus- heitlus esikoha pärast. 3.–4. Metsanurga 1 47 p 13. Mõnuste 31 p 3. Ruila 55 p 13. Mõnuste 41 p tulnukana oli koha Nissi valla Metsanurga küla ja Muusika 3.–4. Allika 47 p Külade mälumängu teisele 4. Vallavalitsus 55 p 14. Kernu PK 37 p võistkond ja kohalikest kooli- küla vahel, enne viimast plokki 5. Ruila 45 p etapile tuli kohale 14 võistkon- 5. Haiba 55 p dest oli esindatud Kernu põhi- oli mõlemal võistkonnal 50 6. Vallavalitsus 44 p da. Teist võistlust järjest oli pa- 6. Muusika 52 p NB! kool. punkti. Lõpuponnistus oli pa- 7. Kernu küla 40 p rim Metsanurga II võistkond, 7. Kaasiku 50 p III etapp toimub Kernu Mälumängu viib läbi Karl- rem Metsanurgal ja neile etapi- 8. Kibuna 39 p kus juhtrolli mängib Tikenberg 8. Allika 50 p Valla Rahvamajas 07.03.2017 Erik Tender, kelle küsimused võit. 9. Kernu PK 36 p Aivar. 9. Nissi 50 p kell 19.00. http://kernu.kovtp.ee/ OMA VALD | nr 133 | Veebruar 2017 TEATED | 11

~ PALJU ÕNNE Sulgpallis teine etapp 96 ~ Sulgpalli karikasarjas toimus ga. SALME TÄTTE Haiba küla 11.01.1921 Ruila spordihoones II etapp. Naistest võitis teist etappi 94 Meestest saavutas esikoha Rain järjest Heli Siider. Finaalis pidi ARDA MALBERG Kirikla küla 14.03.1923 Tombak, kes alates veerandfi- Heli paremust tunnistama En- naalist alistas vastased 2:1. Fi- ge Edovald. 93 naalis kohtusid Glen Malinovs- Kolmanda koha kohtumises ENDEL ALLIKSOO Haiba küla 2.03.1924 ki ja Rain Tombak. pidasid haarava võistluse maha 92 Suuremad kogemused otsus- Kaidi Unas ja Ester. Leiten Kukk SALME VALDRE Mõnuste küla 21.02.1925 tasid seekord Raini kasuks. Ka Seekord õnnestus Kaidil saada 88 kolmanda koha kohtumine lõp- revanš esimeselt etapilt saadud pes tagajärjega 2:1, kus kohtu- kaotuse eest. Kokkuvõttes juh- VILMA SELISAAR Vansi küla 31.01.1929 sid esimese etapi finalistid Rei- timas Heli Siider maksimaalse 87 no ja Mattis Alliksoo. Otsusta- 32 punktiga. Teine Enge Edo- EDGAR TIKENBERG Kohatu küla 05.03.1930 vatel olukordades oli Reino vald 30 punkti, kolmas-neljas AINO SEINBERG Muusika küla 25.03.1930 kindlam ja kolmas koht talle. Kaidi Unas ja Ester Leiten-Kukk Kahe etapi kokkuvõttes on lii- 27 punktiga. 86 der Reino 30 punktiga. Järgmine etapp toimub 18. ENNO MÄND Laitse küla 26.02.1931 Järgnevad Glen Malinovski veebruaril algusega 10.00 Ruila 85 29 ja Mattis Alliksoo 28 punkti- Spordihoones. IMMA PAHKLA Kibuna küla 10.01.1932 HUGO KRUUS Kaasiku küla 17.01.1932 HELJU SAMLAS Kernu küla 21.01.1932 HELJE ALLIKSOO Haiba küla 05.02.1932 84 MARE VARTLAAN Haiba küla 14.03.1933 83 SELMA JOHANSON Kohatu küla 8.02.1934 VAIKE-JOHANNA VESKIMÄE Vansi küla 8.03.1934 82 Kernu Valla Rahvamajas MILVI SUVEMAA Laitse küla 02.01.1935 24.03.2017 kell 19.00 ILMAR ILUMETS Muusika küla 10.03.1935 HELJO RAAGMETS Haiba küla 26.03.1935 Piletid müügil Piletilevis ja 81 HELMI HEINMAA Vansi küla 06.01.1936 Kernu Valla Rahvamajas Pilet 13/15 eurot 14. veebruaril kutsub Kernu põhikool kõiki huvilisi 75 endale külla! Kell 8.30–11.15 toimub taaskord lahtiste ARVO VAGA Haiba küla 02.01.1942 Info [email protected], 5342 3483 uste päev. Külastajatele on avatud kohvik. MALLE KAUTS Kaasiku küla 10.01.1942 VIIVE REE Laitse küla 01.02.1942 TIIU SAUEMÄGI Laitse küla 09.03.1942 MÄRT KÖÖP Laitse küla 09.03.1942 ELLE TARVE Ruila küla 16.03.1942 70 RAIVO KÄIT Pohla küla 13.01.1947 MATI KUUSIK Mõnuste küla 17.02.1947 EVI EDOVALD Kaasiku küla 18.02.1947 ANTS SALK Kaasiku küla 26.02.1947 VILJAM VIRRO Laitse küla 27.02.1947 AITA RÜÜTEL Pohla küla 15.03.1947 “Aeg lendab, rõõmud OLGA SINKEVTŠ Kaasiku küla 19.03.1947 jäävad, olgu sul kerge minna 65 ja teispoolsuses olla.” ERNA KAULER Kohatu küla 11.01.1952 Mälestame head külanaist ja naabrit ANNE-RUTT NURMELA Kaasiku küla 20.01.1952 Härda-Milvi SERGEI ŠVETSOV Kaasiku küla 19.02.1952 Pauri. ARNE ALEMAA Kaasiku küla 14.03.1952 Hingu küla

PProgrammrogramm • YoutubeYoutube aajalugu,jalugu, YYoutuberioutuberi hhuvitavaduvitavad jjaa nnaljakadaljakad ffaktidaktid • MinuMinu lluguugu rrevolutsioonili-evolutsioonili- kkoolitusoolitus – ssee youtuberinayoutuberina VVictoriaictoria • KuidasKuidas mmaa vvideosidideosid vväljaälja mmõtlen,õtlen, ffilminilmin jjaa mmonteerinonteerin VVillingilling • MMillistillist ttehnikatehnikat jjaa ttarkvaraarkvara mmaa kasutan,kasutan, mmiksiks jjustust 222.02.20172.02.2017 kkellell nneed?eed? 115.30–17.005.30–17.00 • MinuMinu ssoovitusedoovitused aalus-lus- HHaibaaiba NNoortekeskusesoortekeskuses ttavaleavale jjuutuuberile,uutuuberile, mmilleleillele OOsalustasusalustasu 1100 eeuri.uri. ppöörataöörata ttähelepanu?ähelepanu? HHuvilisteluvilistel rregistreeridaegistreerida • InteraktiivneInteraktiivne oosasa – [email protected]@kernu.ee võivõi ffilmimeilmime kooskoos mmõneõne videovideo 55342342 33483483 vvõiõi tteemeeeme fotosidfotosid • KüsimusedKüsimused jjaa vvastused,astused, ppersonaalneersonaalne jjuhendamineuhendamine Veebruar 2017 | nr 134 | OMA VALD http://kernu.kovtp.ee/ 12 | REKLAAM

~ ERAKUULUTUSED EELK Hageri Lambertuse Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, 24 h. Vt ka ennustus.ee koguduse teated • Pühapäev, 12. veebruar Katused, fassaadid, üldehitus- ja 10.45–11.45 raamatukogu kogudusemajas viimistlustööd. Tel 5352 9416, ehitus@ 12.00–13.15 pühapäevakool kogudusemajas miltongrupp.ee 12.00 jumalateenistus, armulaud. Laulab kammerkoor Lambertus Korstnapühkija teenused ja eksperthin- nangud. OÜ Potipoiss, tel 5807 2581, • Pühapäev, 19. veebruar [email protected] 10.30 kuulutusetund kirikus 12.00 jumalateenistus, armulaud. Tromboonil Ervin Ohtlike puude aastaringne raie-, hooldus- Aigro, orelil Mai Mänd ja saetööd. Katuserennide puhastus. Tel • Reede, 24. veebruar, iseseisvuspäev 5551 2104, www.puuhooldaja.ee 12.00 iseseisvuspäeva tänujumalateenistus. Kaasa teenivad koguduse muusikakollekƟ ivid Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968, • Pühapäev, 26. veebruar 5340 2068 10.45–11.45 raamatukogu kogudusemajas 12.00–13.15 pühapäevakool kogudusemajas Ostan parima hinnaga ümmarguste või 12.00 jumalateenistus, armulaud. Orelimuusika ovaalsete kividega merevaigust kaelakee. • Pühapäev, 5. märts Aus kaup ja raha kohe kätte. Helista julgelt! 10.45 piiblitund kogudusemajas Tel 5871 0351 12.00 jumalateenistus, armulaud. Orelimuusika • Pühapäev, 12. märts Ostan seisma jäänud firma. Tel 5808 8088 10.45–11.45 raamatukogu kogudusemajas 12.00–13.15 pühapäevakool kogudusemajas Ostan suvilale maa. Tel 550 2100 12.00 jumalateenistus, armulaud. Laulab koguduse segakoor OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. • Pühapäev, 9. aprill, palmipuudepüha Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land. 12.00 jumalateenistus, armulaud. Laulab kammerkoor ee Lambertus • Neljapäev, 13. aprill, suur neljapäev Ruunawere hotell võtab alates maikuust 18.00 armulauatalitus kirikus. Orelimuusika tööle täistööajaga koka. Info tel 505 7808, • Reede, 14. aprill, suur reede Enel Mägi. [email protected] 12.00 jumalateenistus, armulaud. Laulab koguduse segakoor Soodus! Veebruaris Eesti majalipp ainult 18 • Pühapäev, 16. aprill, ülestõusmispüha €. Telli kohe e-poest www.lipuvabrik.ee! 12.00 perejumalateenistus, armulaud. Laulab koguduse lastekoor, mängib pasunakoor Sõidukite kokkuost, ostame kokku igas seisukorras sõiduautosid, busse. Saada enda Jumalateenistused Hageri kirikus igal pühapäeval kell 12.00. pakkumine www.variki.ee või telefoni teel Täpsem info koguduse kodulehel www.eelk.ee/hageri. 5559 0843

“Süstime seinad soojaks” ja tuulepidavaks EELK Nissi Maarja termovahuga. Soojuskonsultatsioon ja Thermi koguduse teated termograafia. www.therm.ee, tel 5660 6010 • 12. veebruar Tuleohutusaudit. Küttesüsteemi ekpertiis. 12.00 armulauaga jumalateenistus Kasutusload. Tulipunane OÜ, tel 620 0542, • 19. veebruar [email protected], www.tulipunane.ee 12.00 jumalateenistus 16.00 küünlakuu kontsert kogudusemajas Õigusabiteenused. Tel 5462 7148, • 26. veebruar õ[email protected] 12.00 armulauaga jumalateenistus • 1. märts 18.00 palvepäeva jumalateenistus kogudusemajas, algab paastuaeg Reklaamipinna • 5. märts broneerimine ja 12.00 jumalateenistus teadete edastamine 14.00 jumalateenistus Turba kultuurimajas [email protected] • 12. märts 12.00 armulauaga jumalateenistus tel 646 2214 • 19. märts 12.00 jumalateenistus • 26. märts 12.00 armulauaga jumalateenistus Silmade kontroll ja • 2. aprill 12.00 jumalateenistus prillide müük 14.00 jumalateenistus Turba kultuurimajas Kernu vallamajas • 9. aprill 01. märtsil kell 10.00 12.00 palmipuudepüha armulauaga jumalateenistus • 13. aprill Silmade kontroll 18.00 suure neljapäeva armulauaga jumalateenistus maksab 15 eurot, prilli- • 14. aprill tellijale 8 eurot. 12.00 suure reede armulauaga jumalateenistus kirikus • 16. aprill Lastele 10 eurot, 12.00 ülestõusmispüha armulauaga jumalateenistus prillide tellimisel kirikus 5 eurot. • 23. aprill Info ja 12.00 armulauaga jumalateenistus ette- • 30. aprill 12.00 jumalateenistus registree- rimine Igal neljapäeval kell 18.00 palvetund vennastekoguduse telefonil palvemajas 5323 2454 Igal pühapäeval kell 11.00 pühapäevakool kogudusemajas