Mees külmus surnuks LK 2 • Suurürituste korraldajad on ettevaatlikult optimistlikud LK 3 “Mina pole Saaremaal ust lukku pannud, kui poodi lähen.” RIIGIKOHTU ESIMEES VILLU KÕVE INTERVJUU LK 6

Teisipäev, 9. veebruar 2021 • Nr 26 (5280) • Hind 1,20 € Saarlased kala poest ostma ei kipu, küll aga maiustusi Statistikaameti andmeil kulub Saare maakonna elanikul kala- toodete ostmiseks tunduvalt vähem raha kui keskmisel eestlasel, lihakraamile ja magu- sale aga kõvasti rohkem.

Monika Metsmaa [email protected]

Statistikaameti andmeil näitab leib- konna eelarve uuring, et rohkem kui veerandi ehk 28% oma kulutustest te- gid Saare maakonna elanikud 2019. aastal toidu ja alkoholita jookide ost- miseks. Kulutused toidule ja joogile kasva- sid möödunud kümnendil märgata- valt: keskmine Eesti elanik maksis sel- le eest 2011. aastal 904 eurot ja tuna- mullu 1242 eurot. Keskmise saarlase jaoks aga kasvasid söögile-joogile teh- tud kulutused 1006 eurolt 1436 euro- ni. Jõempa külas elava Ingrid Leeme- ti sõnul tema neljalapselisel perel väga suuri püsikulusid ei ole. “Suuremad kulutused on autokütusele ja ehitus- materjalidele, kallimad ostud mõtle- me enne läbi,” ütles Leemet. Toidura- haks planeerib pereema iga kuu kind- la summa. “Teeme ise väga palju kodus süüa ning suure osa meie menüüst moodus- tavad ka aia- ja metsasaadused,” rää- kis Ingrid Leemet.

Kala saab tuttavalt kalurilt

Kui tunamulluseid andmeid vaadates kulutab keskmine Eesti elanik aastas kalatoodetele 60 eurot, siis Saare maa- konna elanik mõnevõrra vähem – 58 eurot. Uuringust selgub, et tunamul- NASVA POE PÜSIKLIENT: Airika Käsper ostab kauplusest vaid sellist lu kulutasid kalatoodetele kõige roh- kala, mida kohalikes vetes pole. oma pere toidukraamist osta Nasva kem raha Hiiumaa elanikud – kogu- MAANUS MASING kauplusest – et kohalikku poodi toe- ni 98 eurot leibkonna liikme kohta. kõike. “Seda, mida ei osteta, me ei tel- tada. Naise hinnangul on kohalikus Keskmine Läänemaa elanik ostis ka- poest naljalt ei osta. “Meil on ju meri inimesed eelistavad siitsamast Nasva ligi,” lausus ta. “Klientide seas on väga poes piisavalt suur kaubavalik. latooteid 77 euro eest, Valgamaa ela- lähedal ja ma ise kalamees,” põhjen- jõest või merest püütud kala, mida ka- hinnas Saaremaa oma toodang, näi- “Kala ostame kohalike kalurite nik aga kõigest 45 euro eest. das ta. “Kui üldse poest kala ostan, siis lamehed müüvad,” ütles Lilleoja. teks lihatooted ja või – järelikult hin- käest siitsamast Nasva sadamast,” lau- Lihatoodetele kulus nn keskmisel heeringat või skumbriat.” “Kauplusest ostetakse juba valmis too- davad inimesed kohaliku toidu kva- sus Käsper. Kauplusest soetab ta vaid Eesti elanikul mullu 220 eurot, saar- Saaremaa tarbijate ühistu Nasva teid või sellist kala, mida meie meres liteeti.” sellist kala, mida kohalikes vetes pole. lasel 267 eurot ja Ida-Virumaa inime- kaupluse juhataja Külli Lilleoja sõnul ja jões ei uju, näiteks heeringat.” Kuigi Nasva kauplus ei asu Kures- sel 195 eurot. söövad kohalikud küll palju kala, ent Lilleoja sõnul on kohalike elanike saarest just väga kaugel, eelistab Nas- Loe edasi lk 4. Nasva elanik Erik Lausmaa kala kauplusest ostavad seda vähe. “Meie ostukorv rikkalik – ostetakse palju ja va elanik Airika Käsper suure osa Aivar Sõrme arvamuslugu lk 5. 2 UUDIS Teisipäev, 9. veebruar 2021

GOSPA sai peo eest hoiatuse Pärast tõenditega tutvumist on tulemuslikum tegeleda otsustas terviseamet teha ennetusega, mitte trahvimi- Saaremaa Georg Ots Spa Ho- sega. Ennetusmeetmed ja tellile novembri lõpul toimu- üleriigilised piirangud on nud rahvarohke sünnipäeva- seatud selleks, et piirata vii- peo eest hoiatuse. ruse levikut. Hoiatuse ees- Terviseamet ütles möödu- märk on sellele tähelepanu nud aasta lõpus, et see, kas ja pöörata,” ütles Kirsi Pruudel missugused sanktsioonid või- terviseameti kommunikat- vad menetluse lõpul spaaho- siooniüksusest. Terviseamet telli jaoks järgneda, oleneb alustas Saaremaa Georg Ots suuresti tõenditest ning kui Spa Hotelli suhtes menetlust terviseamet peaks tuvastama möödunud aasta lõpus – põh- eksimusi, võib järgneda hoia- juseks novembri lõpul toimu- tus või ettekirjutus. Välista- nud Nordecon Betooni juh- tud ei olnud ka trahv. tivtöötaja rohkete külalistega “Praeguses olukorras, kus peetud juubelipidu. meil on epideemiline levik, Kristina Õun

VÕIT: Risto Lillemetsa jaoks oli 6000 punkti ületamine olu- NOORED MOELOOJAD: Genert Allikmaa koos kursa- ja tiimikaasla- line verstapost. MARKO MUMM /EKJL se Jessy Pelzeriga.

Risto Lillemets tõusis GENERT JA JESSY lõid omanäolise kollektsiooni rõivabrändi Revolu- tion müügist väljaläinud jakkidest ja pluusidest. 2X ERAKOGU maailma edetabeli liidriks Nädalavahetusel Tallinnas peetud rahvusvahelise kerge- Risto Lillemetsa jõustiku mitmevõistluse võit- tulemused nud Risto Lillemetsast sai või- Noor moelooja saavutas dutulemusega 6089 punkti 60 m jooks – 6,97 12. mees Eestis, kes on 6000 Kaugushüpe – 7.28 punkti piiri ületanud. Eesti Kuulitõuge – 14.14 kõigi aegade edetabelis tõu- Kõrgushüpe – 2.07 Taani moevõistlusel esikoha sis Lillemets seitsmendale ko- 60 m tõkkejooks – 8,14 hale. Võistluse võiduga kuu- Teivashüpe – 5.01 Taanis moedisaini õppiv moenädala raames toimunud “Meie jaoks rid Andersen. Genert Allikmaa lub Lillemetsale ka Eesti 1000 m jooks – 2.42,15 saarlane Genert Allikmaa konkursil esikoht noppida. ja Jessy Pelzeri võidutöö kuju- meistri tiitel. saavutas koos oma “Taani suuremad koolid pa- on põhiline, et tas endast kuuest vanast jakist “Ma olen sõnatu. Suutsin titanud sportlane tõusis ka hollandlannast kursuse- nid välja oma tiimid ja me üritame kasutada õmmeldud uut ja mitmekülg- võistluse ilusti kokku panna maailma edetabeli liidriks kaaslase Jessy Pelzeriga võistlesime kokku kaheksa set jakki, mis sobib kandmiseks – tõesti super. Ma olen nii õn- ning läheb lootusrikkalt vas- esikoha Kopenhaageni meeskonnaga, kellest igaüks juba eksisteeri- aasta läbi. nelik, ei oska seda tunnet kir- tu märtsi alguses Poolas Toru- moenädala raames toimu- töötas omakorda mõne Taani vaid materjale Jakki saab kanda mitmel eri- jeldadagi,” tõdes Lillemets in- nis toimuvatele Euroopa sise- nud võistlusel. moebrändiga. Meie ülesandeks neval moel, see on igapidi üm- tervjuus ERR-ile kohe pärast meistrivõistlustele. Lillemet- oli luua kollektsioon nende ning anda neile berkeeratav ja kantav isegi kahe võistluse lõppu. sa enda sõnul tuleb veel üht- müügist järelejäänud riietest, eraldi jakina, kuna vooder käib 60 m tõkkejooksus, kau- teist kõpitseda, puhata ning Kristina Õun pidades seejuures silmas märk- uue elu ja jaki sisse lukkudega. gushüppes ja 1000 meetri seejärel on ta stardivalmis. [email protected] sõnu: jätkusuutlikkus, taaska- eesmärgi.” Samuti on sel olemas eemal- jooksus isikliku rekordi püs- Raul Vinni sutus ja ümbertöötlemine,” datav kapuuts, mis on samuti Genert Allikmaa õpib kolman- rääkis Genert. me saime ka peaauhinna 15 mitmeti kantav. Lisaks on juu- dat ja ühtlasi viimast aastat “Meie jaoks on põhiline, et 000 Taani krooni (pisut üle res kott koos rahakotiga ja mõ- Saarlastelt 7,5 milj pakendit Taanis Via University College’is üritame kasutada juba eksis- 2000 euro) innovaatilisuse ja lematpidi kantav müts. moedisaini ja turundust. teerivaid materjale ning anda töö professionaalse dokumen- “Meie jaoks oli oluline ka Eesti Pandipakend kogus eel- Eestit külastas palju vähem Genert ja tema Hollandist neile uue elu ja eesmärgi.” teerimise eest,” rääkis Genert. sellega kaasaskäiv lugu, mistõt- misel aastal Saare maakon- turiste ja mõned toitlustus- pärit kursusekaaslane Jessy Projekti raames pidid Ge- Žüriisse kuulusid tema sõnul tu tegime väljaspool kantava nas kokku ja suunas taaska- asutused olid sunnitud oma Pelzer osutusid kooli poolt va- nert ja Jessy looma omanäoli- kõigi nende brändide esinda- sildi, mis on varustatud sutusse 7,5 miljonit pakendit. uksed lausa kinni panema, lituks oma õppeasutust esinda- se kollektsiooni rõivabrändi jad, kes tudengitele võistluseks QR-koodiga ning mille saab sis- Võrreldes aasta varasema suurenes taaskasutusse suu- ma ning see valik õigustas en- Revolution müügist väljaläinud oma ülejäänud riidekraami ka- se skannida ja vaadata videot perioodiga koguti mullu pa- natud pakendite hulk 16 mil- nast täielikult – Genertil ja Jes- jakkidest ja pluusidest. sutada andsid, lisaks üle maa- sellest, kuidas jakk on loodud,” kendeid 700 000 ehk kümnen- joni võrra 250 miljonilt 266,6 syl õnnestus Kopenhaageni “Meie töö valiti võitjaks ja ilma tuntud moedisainer Ast- selgitas Genert Allikmaa. diku jagu rohkem. Maakon- miljonile ehk 6,3%. na ühe elaniku kohta tagas- “Väikse, kuid olulise panu- tati keskmiselt 227 pakendit. se andsid koolilapsed, kes ko- Kõige aktiivsemalt tagastasid gusid keskkonnakampaania pandimärgiga pakendeid #ärarääma raames kokku 31 Saaremaal põlesid saun ja sõiduauto Hiiumaa ja Lääne-Virumaa 000 pakendit, mis muidu elanikud – vastavalt 240 ja oleksid oma elukaare lõpeta- Reedel kell 17.03 said päästjad te saabudes lausleekides. Auto- 239 pakendit maakonna ela- nud prügikastis,” ütles Eesti väljakutse Suure-Rootsi külla, juhi arvates sai tulekahju algu- niku kohta. Pandipakendi juht Kaupo kus oli süttinud saun. Kui se elektrilühisest, juht ise kan- Kuigi eelmisel aastal jäid Karba. päästjad kohale jõudsid, põles natada ei saanud. ära mitmed suurüritused, Mehis Tulk kahekorruseline saunahoone Reedel kell 13.25 teatati häi- lausleegiga. rekeskusele, et külas Tulekahju sai kustutatud on kraavi sõitnud liinibuss. Lõmala mees külmus surnuks kell 19.46-ks, ent hoone üks ot- Buss oli teelt välja lumme sõit- sasein hävines täielikult ning nud ning lumi oli blokeerinud Salme kandi Lõmala külast öösel sõprade juurest koju teise otsaseina võtsid päästjad uksed ja inimesed ei pääsenud leiti pühapäeva pärastlõunal minema, ent koju ta paraku tulekollete otsimiseks lahti. välja. Päästjad tõmbasid bussi õuest surnuna 46-aastane ei jõudnud. Hoone sisemus sai tugevaid tagasi teele. Buss kahjustada ei mees. “Sel aastal on erakordselt tule- ja veekahjustusi. Tulekah- saanud ning kõik reisijad jäid Politsei piirkonnavane- ilus, aga ka väga külm talv ju tekkepõhjus hetkel teada ei terveks. ma Meelis Juhandi sõnul ning seetõttu panen kõigile ole. Uudistetoimetus surnukehal väliseid vägival- südamele, et alkohol ja külm Pühapäeval püüdis inimes- la tundemärke ei tuvastatud ilm ei käi kokku. Kui märka- te pilku Lahekülast tõusev suit- SAUNA ÜKS OTSASEIN ja esialgsetel andmetel võis te võimalikku abivajavat ini- susammas, mille allikaks oli hävines täielikult ning surma põhjustada alajahtu- mest, andke sellest teada 112, põlev sõiduauto. Kell 10.52 said teise otsaseina võtsid mine. see võib päästa kellegi elu,” päästjad väljakutse Lahekülla, päästjad tulekollete otsi- Täpse surmapõhjuse sel- ütles Juhandi. kus maanteel oli põlema sütti- miseks lahti. gitab lahang. Mees hakkas Uudistetoimetus nud sõiduauto, mis oli päästja- MAANUS MASING Teisipäev, 9. veebruar 2021 UUDIS 3

Suurürituste korraldajad on Maakondlik etlemiskonkurss ettevaatlikult optimistlikud Saaremaa suurürituste korral- ooperipäevad toimuvad 20.–25. dajad teevad suveks plaanipä- juulil ja just nii, nagu oli algselt peeti tänavu veebis raseid ettevalmistusi, kuid on eelmiseks aastaks kavandatud. jätkuva pandeemia tõttu val- Nii peaesineja, Horvaatia mis ka ootamatusteks. Rahvusteatri Zagrebis etendu- Läinud nädalal selgitati Festivali I Land Sound tu- sed kui ka muu programm on kolmes vanuseastmes rundus- ja kommunikatsiooni- paigas. Kõik eelmiseks aastaks välja Saare maakonna juht Regina Rähn ütles, et et- soetatud piletid kehtivad sel tänavused parimad tevalmistused suveks käivad, aastal ning uutele huvilistele kuid neid tehes jäädakse siiski on rõõmustav uudis see, et pi- etlejad. GERT LUTTER ettevaatlikuks. letid on juba müügil. “Plaanis on tagada valmis- “Muidugi annavad lähikuud Mehis Tulk olek korraldada nii täiemahu- arutust, kuidas pikale veninud [email protected] list kui ka vähendatud festiva- võitlus üleilmse pandeemiaga li, täpselt nagu eelmisel aastal,” kulgeb, aga täna saame küll Nooremas vanuseastmes päl- lausus ta. öelda, et armsad ooperipäeva- vis grand prix´ Epp Kristel Rähni kinnitusel on korral- de sõbrad ja fännid – hakkame Tuisk (Kaali kool, juhendaja dajate jaoks oluline ja ka või- sättima,” teatas Maimets. Eve Tuisk). Laureaadiks nime- malik pakkuda kvaliteetset ela- kammermuusi- tati Anna Hamburg (KG, juh must, järgides kõiki ohutus- ka päevade korraldaja Andres Katrin Liiv), Ramon Mägi (KG, nõudeid. Paas on aga teada andnud, et juh Katrin Liiv) ja Hanna Gre- “Jälgime tõsiselt riiklikult koroonaepideemia tõttu maa- te Usin (Kuressaare Vanalin- kehtestatud piiranguid ning ilmas jätkuvalt valitseva eba- na kool, juh Eldin Lember). oleme jooksvalt kontaktis ko- kindluse pärast on mõistlik ka Videoid hindas žürii koos- haliku omavalitsusega,” mär- tänavu suvel festivali mitte kor- seisus Brigite Hollo, Cathrin kis ta. raldada. Benita Poopuu (SÜGi õpila- Festivali programmi plaani- Saaremaa vallavalitsuse sed), Tõnis Grepp, Sandra takse Rähni sõnul võimalusel kultuuri- ja spordiosakonna Kuusk (KG abituriendid) ja sisse tuua rahvusvahelisi esi- juhataja Aarne Põlluäär tõ- Inga Teär. nejaid ning korraldusliku poo- des, et sellises keerulises olu- Keskmises vanuseastmes le pealt on plaanis astuda veel korras oleks rahvusvahelise võitis grand prix´ Henry Mänd mitmeid samme jätkusuutliku- festivali korraldamine liiga (KG, juh Jaana Puksa). Lau- ma festivali suunas. Täpsema suure riskiga. reaadiks said Lele Marleen programmi osas tehakse otsu- Ta lisas, et vald on kaalunud Suurhans (Kuressaare Vana- sed lähikuudel. erinevaid stsenaariume, et see linna kool, juh Erina Küüra) ja Eesti Kontserdi kommuni- žanr ei jääks varjusurma, kuid Kennet Puiestee (SÜG, juh Rita katsioonijuht Andri Maimets hetkel konkreetset plaani ei Ilves), eripreemiaga tunnusta- kinnitas, et asutus tegutseb ole. ti Anette Kuuske (KG, juh Jaa- täna teadmises, et Saaremaa Mehis Tulk na Puksa). Videoid hindas žürii koos- Rita Ilves) ja Triinu Räim li Kaesvelt, Eve Tuisk, Triino AUHINNATUD: seisus Mihkel Vendel, Kaie (SÜG, juh Rita Ilves) ning Lest ja Piret Rauk. Keskmise vanuse- Politsei noppis nädalaga Rõõm-Laanet ja Aarne Mägi. eripreemia said Luise Alle Selleaastane vabariiklik et- rühma suure au- Vanema astme grand prix´ (KG, juh Jaana Puksa) ja Voo- lejate konkurss toimub samu- hinna võitja Hen- liiklusest neli vindist juhti võitis Kirke Medri (SÜG, juh tele Mets (SÜG, juh Merle ti videokonkursina ja seal osa- ry Mänd ja tema ju- Rita Ilves). Laureaadiks nime- Prii). levad iga vanuseastme grand hendaja Jaana Liiklusest kõrvaldati eelmisel Pühapäeval kell 11.45 jäi sõi- tati Martin Vesberg (SÜG, juh Videoid hindasid Reeli-Al- prix´ võitjad. Puksa. nädalal neli sõidukijuhti, kes duauto juhtimisel napsusena olid roolis napsusena. vahele 42-aastane naine Vana- Esimene roolijoodik tabati mõisa külas. Temal oli see es- laupäeva hommikul Kuressaa- makordne liiklusrikkumine. Emakeeleolümpiaadil võidutsesid KG ja SÜG-i õpilased re linnas. 65-aastast meest on Kõigi rikkumiste puhul ka varem sama rikkumise eest alustas politsei väärteomenet- Olümpiaadist võttis osa 129 Meri ( Kool, õp Inna Puksa); 1.–3. Merit Matt (SÜG, (SÜG, õp Sirje Kreisman); 2. Ja- korduvalt karistatud. lust. õpilast üheksast maakonna Krotman); 2. Ingrit Kull (Lei- õp Reeli-Alli Kaesvelt); 1.–3. nari Mõlder (KG, õp Merle Re- Sama päeva lõuna paiku Teatati kolmest liiklusõnne- koolist. Avaldame esikolmi- si Kool, õp Inna Krotman); 3. Marie Eike Rebane (SÜG, õp kaya); 3. Torm Vatsfeld (SÜG, kõrvaldati alevikus tusest, mis kõik olid õnneks kud klasside lõikes. Laura Korb ( PK, õp Reeli-Alli Kaesvelt). õp Sirje Kreisman). sõiduauto juhtimiselt 47-aasta- kergemat sorti ja kannatada 7. klass: 1. Liisa Sall (Kures- Tiina Kuusk). 11. klass: 1. Annabel Reba- Olümpiaadil osalesid ne naine, keda on varem kahel said vaid masinad. saare Gümnaasium, õp Marit 9. klass: 1. Kirke Viik (SÜG, ne (SÜG, õp Merle Prii); 2. SÜG-i, KG, Güm- korral karistatud kiiruse ületa- Nädala jooksul tegeles polit- Tarkin); 2. Illimar Kirss (Saa- õp Merle Prii); 2. Senta Kopli- Voldemar Kirss (SÜG, õp Rita naasiumi, Leisi Kooli, Lüman- mise eest. sei 36 juhtumiga. Politseimaj- remaa Ühisgümnaasium, õp mäe (KG, õp Malle Tustit); 3. Ilves); 3.–4. Helerin Krull (KG, da PK, Valjala PK, Salme PK, Lahekülas võeti roolist ja toodi üheksa inimest, kellest Reeli-Alli Kaesvelt); 3. Helen Teele Tarvis (Muhu PK, õp Ülle õp Merle Rekaya); 3.–4. Ats Muhu PK ja Tornimäe PK õpi- maha 31-aastane mees, keda on kolm paigutati kainenema. Al- Jõeväli (Muhu PK, õp Ülle Kuusk). Rosenfeld (SÜG, õp Rita Il- lased. samuti varem kahel korral gatati neli kriminaalmenetlust Kuusk). 10. klass: 1.–3.  omas ves). Meelis Kaubi, sama rikkumise eest vastutu- ja toime pandi 18 väärtegu. 8. klass: 1. Emma Erin Hendrik Liiv (KG, õp Jaana 12. klass: 1. Kadri-Liis Kolk haridusnõunik sele võetud. Uudistetoimetus

Metsakinnistute ja raieõiguste ost Paberipuu, palgi ost SÕBRAD ON

• Raietööd Roomassaare ja HINNAS. ALATI! terminalid, tel 45 33 974, • Raieõiguse ja metsamaa ost mob 53 411 444 • Palgi, paberipuidu ja küttepuidu ost Metsaalane nõustamine, mob 51 72 300 Kogu kaup* • Võsalõikus võsagiljotiiniga Saarte Metsamajanduse OÜ, Ringtee 14, Kuressaare, • Puiduhakke, võsa ja raiejäätmete ost [email protected] www.metsamajandus.ee -30% 8.-14. veebruar Info: 503 9321; [email protected] 517 2758; [email protected] www.retapuit.ee

Parimad VOLDITAVAD KLAASUKSED hinnad leiad 8.–12. veebruar kõik punased tooted -10% VANNITOA- EXPERDIST!

*v.a kontaktläätsed Avatud E-R 10-18 Kohtu 1, Kuressaare. E-R 10-18, L 10-15, P suletud. Tallinna 65 DUŠIPANEELIGA Tel 45 33 150 Kuressaare DUŠINURK 85x85x200 normanoptika.ee 4 UUDIS Teisipäev, 9. veebruar 2021

Vallavaranõunikuks valiti Raivo Kahm Saaremaa vallavalitsuse ma- jandus- ja haldusosakonna vallavaranõunikuks valiti kahe kandidaadi seast seni- ne sama osakonna teespet- sialist Raivo Kahm. Tallinna tehnikaülikooli ehitusinseneri eriala magist- rikraadiga lõpetanud Raivo Kahm on töötanud vallava- litsuses teespetsialistina 10. augustist 2020. “Vallavara- nõunikuna saan oma vara- semaid kogemusi, oskusi ja himõtted ning kujundada val- õpitud eriala paremini raken- la kui teadliku kinnisvara ma- dada,” põhjendas ta soovi jandaja mainet. ametit vahetada. Seoses sadamate ja väike- Enne vallavalitsusse töö- saarte spetsialisti töökoha le asumist töötas Raivo koondamisega liiguvad valla- Kahm pikalt – 2004. aastast varanõunikule ka mitmed sel- kuni 2020. aasta juunikuu- le spetsialisti ülesanded. “Sa- ni – osaühingus Kuressaare damad ja lautrid on samuti LUMEVAESEL TALVEL tuleks sahale tehtud investeeringud ise kinni maksta. Ehitus ehituse projektijuhi- vallavara ning seetõttu saab MAANUS MASING na. Enne seda oli ta kümme valla hallatavate sadamate ja aastat ehitusinsener Saare- lautrite korrashoid ning hal- maa liha- ja piimatootmis- damine olema samuti vallava- koondises. ranõuniku ülesanne,” ütles Majandus- ja haldusosa- abivallavanem Jüri Linde. konda moodustati vallavara- Raivo Kahm asub vallava- Vald pakub saha- nõuniku ametikoht, et tööta- ranõuniku ametisse 15. veeb- da välja vallale kuuluva kin- ruaril. nisvara ühtsed haldamise põ- Uudistetoimetus

Vald soovib katkestada meestele ootetasu lepingu Rootsi lennufi rmaga Ootetasu võimaluse Pakkumine tehti 29 Saare- kis Lulla, kes ise lund ei lükka saamiseks tuleb lumelük- maa piirkonnale, kellel hetkel just sel põhjusel, et lumevae- Saaremaa vallavalitsus soo- edasi, lisaks algatas raskus- kajal kehtiv leping üles veel vanade tingimustega le- sel talvel tuleks sahale tehtud vib katkestada koostöölepin- tesse sattunud lennu rma öelda ja uuel hankel ping. Lumelükkajaid on nendes investeeringud ise kinni gu Rootsi lennu rmaga saneerimise. Läinud nädalal osaleda. piirkondades 20. Kokku on val- maksta. Braathens Regional Airlines, teatas vallavalitsus lennu r- lal 63 lepingupartnerit. Täht- Lulla sõnul ei usu ta, et see kes pidanuks alustama len- male, et soovib koostöölepin- ajaga lõpevad sel aastal lepin- ootetasu piirkondades saha- nureise Kuressaare ja Brom- gu osapoolte kokkuleppel lõ- Raul Vinni gud 21 piirkonnas, ootetasude- meeste konkurentsi tekitab ja ma lennuvälja vahel. petada. [email protected] ga lepinguid on täna seega vaid et lepingu lõpetavad mehed Aasta tagasi sõlmitud le- “Kuna olukord lennundu- kolmteist. uuest lepingust ilma jääksid. pingu järgi pidid lennud toi- ses on nii kardinaalselt muu- 2020. aastal lumelükkamiseks Tiitsoni selgitusel kogutakse Priit Lulla pakkus mõtteai- muma kolmel hooajal 15. tunud ja meie teada ei pruu- lepingu sõlminud ettevõtjatel praegu andmeid ning aprillis neks, et vallal oleks mõistlik maist 18. septembrini. 72-ko- gi ka antud ettevõte enam eri- on õigus saada kolmel kuul 500 peaks olema selge, kes loobub le- sõlmida hoopis hooajalepin- halise ATR 72-600 lennud ti elujõuline olla, siis oleks õi- eurot ootetasu kuu kohta juhul, pingust ja kes mitte. Seejärel kor- “Vähemalt gud, mille järgi sahamees vaa- olid kavandatud esmaspäe- gem see leping ära lõpetada. kui lund ei ole. Varem lepingu raldatakse nendes piirkondades midagigi.” tab teatud lepingusumma eest vale ja reedele, hooaja vältel Ühtegi lendu toimunud ei ole sõlminutel sellist sätet hankes uus hange, mida sama lumelük- ise, kuidas ta lume lükatud kokku 36 edasi-tagasireisi. ja kahjuks me ei näe, et seda sees ei olnud ja see tekitas Saa- kaja enam võita ei pruugi. PRIIT LULLA saab. Ettevõtjal oleks siis riskid Arvestades, et lennuliini käi- võiks nende poolt ka lähitu- remaa erinevates piirkondades Aasta tagasi kirjutas Saarte maandatud ja vallal poleks roh- vitamisega kaasnevad raha- levikus juhtuda,” kommen- paksu verd. Hääl, kuidas läbikukkunud Toona lehes olukorra suhtes ke lume korral lisakulusid. lised kohustused, andis Saa- teeris Saaremaa vallavanem Nüüd pakutakse Saaremaa hankega Lümanda piirkonna kriitiliselt väljendunud Pöide Ainer Tiitsoni sõnul kogu- remaa vallavolikogu 2019. Mikk Tuisk. Ta lisas, et mõ- Halduse juhi Ainer Tiitsoni sõ- lumelükkajad kauplesid enda- piirkonna ettevõtja Priit Lulla takse infot lepingu lõpetamise aasta detsembris nõusoleku tet välisriigiga lennuühendu- nul võimalust lumelükkamis- le välja ootetasu. Ida-Saare- ütles nüüdse pakkumise koh- soovide kohta aprillikuuni ja eraldada selleks vallaeelar- sest ei ole kindlasti prügikas- leping ennetähtaegselt lõpeta- maal pole sellist võimalust aga ta, et see on mõistlik. loodetavasti mais saab vajadu- vest kolme aasta jooksul kok- ti heidetud, kuid praeguse le- da ja uuesti hankele tulla. kunagi pakutud. “Vähemalt midagigi,” mär- sel korraldada uued hanked. ku kuni 180 000 eurot. pingu kontekstis sellega eda- Mullu kevadel vallandu- si liikuda ei tundu samuti nud koroonapandeemia tõt- perspektiivikas. tu lükkus liini käivitamine Mehis Tulk

Orissaare õpilased hakkavad Saarlased kala poest ostma lustima siseterviserajal Poolesaja kooli ja lasteaia või läbi terve maja. Siserada- ei kipu, küll aga maiustusi hulgas, kes said kingituseks de ülesanne koolides ja las- siseterviseraja, on ka Orissaa- teaedades on innustada lap- Algus lk 1 tas sellele kraamile 189 eurot ja vamaa elanikud 101% rohkem. re gümnaasium. si, noori ja õpetajaid rohkem Võrumaa inimene vaid 155. Kõige väiksem oli kulutuste Eelmisel nädalal jõudsid liikuma. Suhkru ja maiustuste ostmi- Õlidele ja rasvadele kulutas kasv Jõgevamaal – 39%. Eesti Terviseradade korralda- SA Eesti Terviserajad juha- seks kergendab nn keskmine keskmine eestlane tunamullu Saare maakonna perede ku- tud loovtööde konkursi “Hak- taja Alo Lõokese sõnul algab Eesti elanik rahakotti 99 euro 30,2 eurot, saarlane 45,7 eurot ja lutused kerkisid koguni poole kame liikuma” võitnud koo- laste regulaarne liikumishar- võrra aastas, Saare maakonna hiidlane koguni 46,6 eurot. Puu- võrra ehk 54%. Kui 2011. aastal lidesse ja lasteaedadesse sise- jumus kodust ja lasteaiast ning elanikul kulub aga lausa 110 viljad läksid keskmisele eestla- olid need ühe leibkonnaliikme terviseradade komplektid. kujuneb edasi koolikeskkon- eurot. Kõige vähem ostab sele maksma 125 eurot. Saarla- kohta kokku keskmiselt 3241 Rada koosneb mängulis- nas. “Lapsed ja noored peak- maiustusi Jõgevamaa elanik – sele 130 eurot, hiidlasele 159 eu- eurot aastas ehk pisut üle 270 test elementidest, mida saab sid iga päev liikuma vähemalt vaid 81 euro eest aastas. rot. Samas kulutas Ida-Virumaa euro kuus, siis 2019. aastal 4980 kasutada sõltuvalt hoone tund aega,” ütles Lõoke. “Meie pere väga suured inimene vaid 92 eurot. Aedvilju eurot aastas ehk 415 eurot kuus. suurusest mõnes koridoris Uudistetoimetus maiasmokad ei ole,” ütles Nas- söödi kogu Eestis ühe leibkon- Eesti keskmise elaniku kulu- val elav Airika Käsper. “Magu- naliikme kohta 120 euro eest, tused olid statistikaameti and- sat vahel ikka ostame, aga ee- Saare maakonnas 127 ja Hiiu- “Mina ei osta meil 2011. aastal 3265 eurot (272 Saaremaa VK võitis listame pigem tervislikumaid maal 172 euro eest. magusat üldse.” eurot kuus) ja tunamullu 5862 ampse, näiteks pähkleid.” Kartulite ostuks kulus kesk- eurot (488 eurot kuus). Kõige vä- liiga põhiturniiri “Mina ei osta magusat üldse misel eestlasel 18 eurot, saar- ERIK LAUSMAA hem kulutas tunamullu Võru- – mul on veresuhkur kõrge,” lasel 21 eurot. Kõige rohkem maa elanik: 3903 eurot aastas Pühapäeval Riia tehnikaüli- ti kaalukauss 35 : 33 võiduga märkis Nasva mees Erik Laus- kulutasid kartulite ostuks Võ- tused (122%): pereliikme koh- ehk 325 eurot kuus. 2011. aastal kooli vastu Credit24 võrkpal- enda kasuks. Viimane geim maa. rumaa elanikud – 33 eurot pe- ta 3238 eurolt 7172 euroni aas- oli see summa 2450 eurot aastas. liliigas 3 : 1 võidu saanud Saa- kuulus taas saarlastele. Teraviljasaadustele kulutas reliikme kohta – ja kõige vähem tas ehk 270-lt 598 eurole kuus. Muidugi kasvas möödunud remaa Võrkpalliklubi kind- Üleplatsimees oli veel nä- keskmine Eesti elanik tunamul- Tartumaa inimesed, 15 eurot. Statistikaamet selgitab nii kümnendil ka keskmine palk: lustas endale liigavõidu ja - dalapäevad tagasi peaaegu lu 169 eurot, saarlane 221 eurot, Kas just euro käibeletulek suurt tõusu asjaoluga, et Hiiu- 2011. aastal oli Eesti keskmine naalturniiriks koduväljaku. Pärnu klubisse minemas ol- hiidlane aga lausa 242 eurot. Pii- 2011. aastal hindu kergitas, ent maal sattusid 2019. aastal leib- brutokuupalk 839 eurot, tuna- Mäng algas saarlaste jaoks nud Hindrek Pulk. ma, juustu ja munade eest mak- statistikaameti andmeil suurene- konna eelarve uuringu valimis- mullu aga 1407 eurot ehk ligi ehmatusega, kui avageim Võiduga kasvas saarlaste sis Saare maakonnas elav inime- sid leibkondade kulutused möö- se suuri ühekordseid kulutusi 68% suurem. Paraku kasvasid kaotati 16 : 25. Seejärel mäng edu Tartu Bigbanki ees kuue- ne tunamullu 227 eurot – roh- dunud kümnendil märgatavalt. teinud pered. Viljandi maakon- leibkonnaliikme kulutused viigistati ning kolmanda gei- le punktile. kem kui teiste maakondade ela- Kõige rohkem kerkisid 2019. na elanikud kulutasid 2011. 79,6% võrra. mi tasavägises lõpus kalluta- Raul Vinni nikud. Keskmine eestlane kulu- aastaks Hiiumaa perede kulu- aastaga võrreldes 110% ja Põl- Monika Metsmaa Teisipäev, 9. veebruar 2021 ARVAMUS 5

JUHTKIRI Saarlased kalast ei hooli? Mis saarlane see on, kes kala ei söö? Niisu- Unistus olla õpetaja gune küsimus võib mõttesse kerkida küll, “Õpetaja on elukutse, amet õppides kogevad nad seda pea kui vaadata statistikaameti avaldatud and- ja töö. Eelkõige aga on see iga päev. Vead käivad õppimis- UNISTUS OLLA meid leibkonna eelarve uuringu tulemuste kutsumus, sest õpetaja roll protsessi juurde, on lausa oo- EBATRADITSIOONILINE kohta. Nimelt näitas uuring, et Saare maa- on eriline ja tähendab datud. Eksimine on õppimise- ÕPETAJA pühendumist õpilastele ja le kasulik, see toob endaga konna elanikel kulub kalatoodete ostmiseks kaasa vigade analüüsi ja pa- Kui õpetaja korraldab vahel vähem raha kui keskmisel eestlasel. iseendale,” kirjutab Saare- maa ühisgümnaasiumi randamise. Tulemus võib teki- ebaharilikke tunde, annab see klassiõpetaja Katrin Usin. tada olukorra, kus õpilased õpilastele motivatsiooni õppi- Statistika järgi on merega ümbritsetud Hiiu- mõistavad, et õpetaja on ini- miseks või inspiratsiooni iga- maa ja merega ääristatud Läänemaa elani- Õpetajaametisse kandideerides mene nagu nemadki – eksimi- päevaelus. Õpetada saab ka on vaja endale meelde tuleta- ne on inimlik ja õigete otsuste mängu ja huvitava tegevuse kud palju kõvemad kalasööjad kui Saare- da, et see tähendab igapäevast, tegemiseks vajatakse aega. kaudu, näiteks vahetab õpeta- maa ja Muhu elanikud. See-eest aga kulu- lausa ööpäevaringset tööd. See ja õpilastega kohad. Õpetaja on tavat viimased lihakraamile ja maiustuste- ei tähenda, et õpetajal ei oleks UNISTUS OLLA õpilastele alati toeks, kuid pea- nädalavahetusi või puhkust, HEA MEESKONNATÖÖS mine roll õpiprotsessis on täi- le tunduvalt rohkem raha kui keskmised vaid seda, et käituda tuleb nii, ta õpilastel endil. Õpilased eestlased. et oled eeskujuks nooremale Koolielus on oluline arvesta- saavad teistsuguse kogemuse, generatsioonile. Kogu aeg. Olen “Õpilased õpetavad ka da eri osapooltega: juhtkond, harjutavad iseseisvaks tööks, Paraku ei pruugi uuringutulemused ja sta- õpetajaks tahtnud saada juba õpetajat, iga päev. kolleegid, õpilased, lapsevane- tekib parem ülevaade oma tu- tistika peegeldada tegelikku olukorda. Pal- pisikesest peale. Aastate jook- mad. Eesmärk on kõigil üks: gevustest ja suurem usk iseen- sul on mul tekkinud ootused ja Seega on õpilaste ja õpilaste toetamine. Tunnusta- dasse. Samuti vähendab see ju oleneb ju sellest, millised inimesed vali- unistused. vad sõnad, tunni planeerimi- tavalist koolirutiini ja teeb iga- misse satuvad. Ja küllap pole põhjus, miks õpetaja vaheline seks ideede jagamine, üldine päevaelu põnevamaks. saarlased poes kalatooteid ostukorvi pane- UNISTUS INSPIREERIDA usaldus, avatus, füüsiline ja vaimne toetus – ma ei kipu, mitte ükskõiksus või vastumeel- kõik see teeb igaühe natuke UNISTUS OLLA Õpetaja on eeskuju, motiveeri- austus ja koostöö rõõmsamaks ja viib eesmärgi- Õ P E T A J A sus kala söömise vastu. Pigem hoopis tõik, ja, inspireerija. Õpetaja on õpi- väga olulised.” le lähemale. et saarte elanikud eelistavad kala püüda ise lastele ema/isa, sõber, tugiisik Hea õpetaja on minu jaoks või osta seda tuttava kalamehe käest. Kaup- või kõik eelnev korraga. Selle- UNISTUS OLLA keegi, kes õpib pidevalt ääre- ga annab õpetaja tõuke õpila- saaksid õppida nii, nagu on ÕNNELIK ÕPETAJA tult põnevas maailmas, kus iga lusest tasub osta ikka seda kala, mida kodu se mina, väärtuste ja moraali neile kõige lihtsam, mugavam päev on järgmisest erinev. lähedalt püüda ei saa. arenemisele. Oluline on, et õpi- ja loogilisem. Nüüdisaegne õp- Uudiste kajastused, õpetajate Arenguvõimeline õpetaja mit- lastes kujuneks välja kindel mi- pemetoodika väärtustab ter- toa jutt, üldine arusaam – õpe- te ainult ei edasta ainealast in- napilt, arusaamine maailmast, viklikku õpikeskkonda, kus ar- taja töö olevat raske, palk väi- fot, vaid õpetab ka kõike muud, Saarlased, näidake usk teistesse ja iseendasse, os- vestatakse iga õpilase isiksuse ke ja ületunde palju. Aga mis mis on eluks vajalik. Õpetaja kustesse. Õpetaja muudab ja ja vajadustega. Tulevane Ees- saaks siis, kui otsime hoopis ei õpeta ainet, vaid toetab õpi- oma andeid! ÜLESKUTSE kujundab elusid. Klassis peab ti kujuneb noortega iga päev üles selle, mis on positiivne ja lasi sobilike õpioskuste aren- olema õpetaja, kelle poole saab tööd tehes ja neid nii vaimselt teeb õpetaja õnnelikuks? Õpe- damisel. Õpilased õpetavad ka Eesti Kultuuri Koda ja konkurss-festivali Anne- alati pöörduda, nii rõõmu kui kui ka emotsionaalselt suuna- taja, kes on elurõõmus, väldib õpetajat, iga päev. Seega on tekoda 2021 patroon Uku Suviste kutsuvad kõiki ka murega. tes. läbipõlemist ja naudib oma õpilaste ja õpetaja vaheline inimesi üles oma annet esitlema. igapäevast tööd raskustest usaldus, avatus, austus ja Ootame kõiki Eestimaa elanikke ja eestlasi üle UNISTUS OLLA UNISTUS SUUTA OLLA hoolimata, on lähemal oma koostöö väga olulised. Kui maailma sõltumata vanusest või rahvusest esi- KAASAEGNE ÕPETAJA ENESEKRIITILINE eesmärkidele ja unistustele minu käest küsitakse, kes ma tama oma loomingut ükskõik millisel alal. Eel- kui negatiivselt häälestatud olen, soovin uhkusega öelda: voorudesse pääsemiseks palume saata 17. veeb- Noored muutuvad, seega ooda- Kiiresti arenevas ühiskonnas õpetaja. Hea emotsioon tekib “Ma olen õpetaja.” ruariks aadressile [email protected] takse tänapäeva õpetajalt, et ta soovitakse muuta õppimise ja eesmärgi nimel ühiselt pingu- 2–3-minutiline video oma ande esitlusega. oleks avatud ja paindlik, läheks õpetamise stiili. Muutusi ei tu- tades. Ilmunud Õpetajate Lehes. Eelvoor Saare- ja Hiiumaa elanikele toimub kaasa nii noorte mõttelaadi kui leks oodata teistelt, vaid alus- 27. märtsil kell 16 Kuressaare kultuurikeskuses. ka uuendustega. Pedagoogid tama peab iseendast. Vaid en- Konkurss-festivali Annetekoda 2021  naal leiab peaksid püüdma tekitada nii nast analüüsides saab teha õi- aset 25. aprillil Alexela kontserdimajas Tallinnas. klassis kui ka väljaspool seda geid järeldusi, kuidas veelgi Esimesed kolm žürii väljavalitud andekat saavad õpilastele vastuvõetavat ja õp- paremini õpetada. Õpetajana rahalise auhinna: I koht 1500 eurot, II koht 1000 pimist soodustavat keskkonda. on oluline kõikvõimalikele si- eurot, III koht 500 eurot. Välja on pandud mit- Kui traditsiooniliselt on õpeta- tuatsioonidele tunnis kiirelt meid eripreemiaid. Lisainfot saab aadressilt kul- ja peamiseks ülesandeks pee- reageerida. Kõik ei lähe alati tuurikoda.eu/annetekoda-2021. tud klassi ees seismist ja aine- nii, nagu planeeritud. Pärast Eesti Kultuuri Koda alase info automaatset edasta- valede otsuste vastuvõtmist FREEPIK.COM mist, siis tänapäeval peetakse tuleb õpilastele oma eksimusi õpetaja peamiseks ülesandeks ka tunnistada. Õpilased mõis- “Jätke Salme vallamaja õpioskuste õpetamist, et lapsed tavad tekkinud olukorda, kuna kogukonnale” VASTUKAJA Saarte Hääl, 5. veebruar Salme osavallakogu esimehe Andrus Rauna ar- vamuslugu sisaldab faktivigu. Jääb arusaama- Euro kui hinnatõusu pärm? tuks, miks on kirjutatud kogukonna huvide ni- mel fakte moonutades? Kirjatükis väljendatakse “Linnalegend eurost kui rioodi hinnatõus oli kahek- Ehk siis saab selles pildis dud Eesti kohta kokku. Võrrel- muret Salme turismiinfopunkti saatuse pärast, tohutust hinnatõusu sakordne, ometi ei tul- väita, et euro kaasa toodud da erinevaid maakondi oma- mis vanas vallamajas tegutseb, ja teadmatust, et mootorist elab häirima- nud kellelegi pähe hinnatõus – põhiosas ülespoo- vahel ja kõrvutada andmeid kuhu see peaks kolima, kui maja müüki läheb. tult oma elu kui süüdistada krooni le ümardamised – oli siiski mingi keskmisega eriti teha ei Väidetakse ka, et suvel jäi infopunkti tegevus ko- tulnukas teisest ennast hinnatõusu- vaid suurusjärgus 2% ühel aas- kannata. roona tõttu pausile. galaktikast,” kirjutab des. tal. Edasine in atsiooni langus Kui üldse võrrelda, siis lä- Tegelikult kolis turismiinfopunkt ära juba 2,5 majandushuviline Rahvusliku va- on juba pigem euro teene hinaabrite hiidlaste ja läänlas- aastat tagasi avalikus kasutuses olevasse Sõrve saarlane Aivar Sõrm. luuta viimane küm- Suures plaanis on viimase tega – tegelikult on see pilt oo- Värava Majja Salme aleviku keskpunktis, kus neaastak 2001–2010 kahekümne aasta kallinemis- tuspäraselt üsna sarnane. Mõ- 2019. a tegutses edukalt valla rahastuse kaasabil Paraku ei sõltu in atsioon kulges väikeste kõi- te vedurid olnud kulutused ned silma hakanud hälbed vii- ja 2020 suveperioodil vabatahtlikkuse alusel õhi- parajasti kasutatava raha- kumistega rahulikus, eluasemele, alkoholile ja ter- tavad mitte niivõrd naabrite napõhiselt. Just see asukoht tundus olevat parim ühiku nimest, vaid kasutava 4-protsendilises in at- vishoiule. Toidukaubad on kal- erinevatele söögiharjumuste- – infopunkti külastuste arv mitmekordistus. Meie riigi majanduslikust seisust, sioonitempos, perioodi hin- linenud samas tempos in at- le või hinnatasemele, vaid tõe- majja leidsid vaevata tee nii läbisõitjad kui ka pü- käekäigust ja arengutest. Võrd- natõus oli 50%. Üleminekul siooniga ja tarbimise struktuur näoliselt pigem väikesele kü- sielanikud, lisaks infole on meilt võimalus koh- luseks – rubla lõpuaastad paist- eurole tõusis in atsiooni- oluliselt muutunud ei ole. Va- sitlusvalimile. vijooke ja koduseid küpsetisi ning kohalikku kä- sid silma mitmesaja-protsen- määr aastaks 2% võrra ja tal- rasemast rohkem ei sööda, ent Saarlased söövad samapal- sitöökaupa soetada. diliste hinnakallinemistega. tus viimase kümnendi üld- kes jaksab kulutada paremale ju kui muu Eestimaa ja toidu- Oleme ka edaspidi valmis pakkuma peavarju Krooni kasutuselevõtuga 1992. plaanis ligi 2% tasandile. ninaesisele, seda ka teeb. kaupade hinnatase tundub turismiinfopunktile, et rändajatele edastada tea- aasta jaanipäeval hinnaralli Kümnendi hinnatõus oli Mis puudutab statistika- olevat veidi kõrgem kui vet Sõrve kandi ja kogu Saaremaa kohta. taltus, paar esimest aastat oli 22% ehk 2,5 korda madalam ameti leibkondade tarbimi- mandril, samas usaldusväär- MTÜ Sõrve Värav see pea 100% – kuni jõudis 4 kui eelnenud kroonikümnen- suuringut, siis usaldada võiks ne statistika võrdleva hinna- protsendini aastaks 2000. Pe- dil. ehk koondnumbrit, mis saa- taseme osas puudub.

Kohtu 1, 93819 Vastutav väljaandja / peatoimetaja Reklaam Marite Vaga 45 24 447 Fotograaf Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Kaastöid ei Saarte Hääl ilmub aastast 1940 ja on Eesti Ajalehtede Liidu Kuressaare Gunnar Siiner 45 24 440 Maanus Masing 53 403 175 Toimetajad liige. Saarte Hääl ilmub viis korda nädalas. Trükiarv: 4700. tagastata ega retsenseerita. Välisautorite honorarid kantakse üle Tel 45 30 200 Kertu Kalmus 45 30 212 Kuju ndaja pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 15. kuupäeval. Kõik Tegevtoimetaja Väljaandja: Raadio Kadi OÜ. Trükkija: Printall AS. [email protected] Ain Lember 45 30 211 Liina Õun 45 30 203 ajalehes Saarte Hääl ja selle lisades avaldatud artiklid on Andres Sepp 45 30 202 Saarte Hääle toimetus on avatud E-R kell 9-17. www.saartehaal.ee Monika Metsmaa 45 30 216 Küljendaja-kujundaja autoriõigusega kaitstud teosed. Nende reprodutseerimine, Tellimuste vormistamine: www.post.ee, tellimine@saarte- K uulutused ja tellimused Anette Sannik 45 30 203 levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Raadio Kadi OÜ Mehis Tulk 45 30 214 haal.ee, tel 45 30 200. Kuulutuste vastuvõtmine: telefonil Rihti Rask 45 30 200 45 30 200, [email protected] või SH toimetuses. kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta Raul Vinni 45 30 215 Keeletoimetaja Levijuht Kerli Rüütel 45 24 443 Reporter Kristina Õun 45 30 200 Ragna Malm 45 30 202 Kojukanne maakonnas tel 66 43 948. võite pöörduda Pressinõukogusse tel 64 63 363 või [email protected] 6 ULGUSAARLANE Teisipäev, 9. veebruar 2021 Riigikohtu esimees Villu Kõve: mina pole Saaremaal ust lukku pannud Saaremaalt Pöide kandist pärit ja Orissaares koolis käinud ulgusaarlane Villu Kõve on aastaid töötanud riigikohtus kohtunikuna ning viimased kaks aastat olnud riigikohtu esimees.

Erki Berends

▶ Kärneri küla, kust pärit oled, on Tornimäe kõrval? Ta on jah selline kadunud küla, praegu nagu Tornimäe osaks saanud. Laialipaisatud väikesed asunikukohad, mis mõned alles jäänud, on sisuli- selt Tornimäe.

▶ Kas sa ise tunned end saar- lasena? Seda kindlasti. Ma olen ikka põline saarlane, nii ema kui isa poolt. Lähen sinna aina tagasi ja mu juured, mängumaad ja kõik mu lähedased on seal. Sõbrad, kellega koos kasvanud olen, lasteaed ja kool. Tegeli- kult, mida vanemaks saad, seda enam tunned seost koduga. Mingi periood uitad ringi maa- ilmas rohkem ja satud koju har- vem, aga kui vanemaks saad, hakkad rohkem käima.

▶ Räägi oma tööst, mis su iga- päevane töö Tartus Toome- mäel on? Tegelikult minu elamine, SAMA MUSTER: Villu Kõve sõnul tegelevad kohtumajad üle Eesti enam-vähem samasuguste teemadega. KRISTJAN TEEDEMA lapsed ja kodu on juba 20 aas- tat Tallinnas. Mu elamise tsük- da, et kõik lepiks, aga asi on vä- nen ise, et tahan kalale minna. Ei olnud. Ma ei ole pikalt öelda, siis usun küll. Mind tegi kel on lihtsalt nii, et esmaspäe- hemalt lahendatud. Ma kala pole suurt saanud, aga ette valmistanud oma karjää- ▶ Kust sa infot Saaremaa natuke murelikuks see valda- vast kolmapäevani olen Tartus ütlen ikka, et lähen merele. ri. Minu tuleviku määras väga kohta saad? de liitmine. Võimu koondumi- ning neljapäeval ja reedel teen ▶ Kui palju saarlased sulle Tähtis ongi, et saan merel olla palju see, et ülikooli keskel Olen ennast häälestanud, et ne Kuressaarde, et palju see jä- kaugtööd. Koroonaajal praegu tööd annavad? ja hinge tõmmata. sain kokku inimestega, kes te- igal hommikul vaatan üle aja- tab raha ja elu väiksematesse on kaugtöö ja samas rütmis. Ei oska öelda. Ei ole statis- gelesid seadusloome ja riigi lehed, seadused, mis tulevad, kohtadesse. Varem olid ju val- Igasugused nõupidamised ja tikat pidanud. Midagi eripärast ▶ Orissaare keskkoolis hak- loomisega. ning igal hommikul vaatan üle lavalitsused inimeste juures. kohtuasjad. Riigikohtu esi- ei ole Saaremaaga seoses meel- kasid mõtlema, mis elust eda- Puutusin kokku riigimeh- ka Saarte Hääle ja Meie Maa. Seda ei oskagi praegu veel hin- mees on vähestes kohtuasja- de jäänud. Aga võin öelda, et si saab. Kas kaalumist oli pal- hanismiga, see hakkas mulle See on minu oluline infokanal. nata. See võtab aega, mõist- des, vaid tähtsamatel ja suure- kui ma 2019. aastal sõitsin ju – ajaloo ja juura vahel? meeldima ning viis mind ka Muidugi see info ka, mis ema maks, kuidas suured vallad ik- matel. Kolmapäeviti õpetan ka mööda Eesti kohtumaju ringi, Tol ajal oli infoväli praegu- edasi õppima Saksamaale. Kui kaudu vahetult tuleb. Maailm kagi reaalselt toimivad. Seda, ülikoolis. Koroonaajal on koh- et tutvuda, mis toimub, ja uu- sega võrreldes ikka midagi justiitsministeeriumisse töö- on ju väike ja info liigub kiires- et inimestel poleks head tahet, tumisi vähem. risin, et mis pooleli on ja mille muud. Need võimalused ja le sain, siis see oli huvitav ja ti, kui midagi olulist on. ma kindlasti ei usu. Samuti üle vaieldakse, siis üle Eesti oli teadmine, mida teha ja kuhu suur väljakutse. seda mitte, et keegi oleks halb ▶ Oled 17 aastat töötanud rii- muster põhimõtteliselt sama. minna, olid piiratud. Sellist in- ▶ Kas silla ehitamine mand- juht. Seega vahest asi toimib ja gikohtus ja varsti saab kaks Perekonnavaidlused, koduvä- fot, nagu praegu käes, toona ▶ Sa ei ole kahelnud? ri ja Saaremaa vahele on üks tehakse otsuseid, mis vaja. aastat täis riigikohtu esimehe givald ja joobes juhtimine – polnud. Ei ole kahelnud ega kahet- mõistlik asi? ametis. Kas võid öelda, et rii- need on need, millega inime- senud. Ei olegi mõtet kahetse- Ma ei tea. Mis mind selle sil- ▶ Kui sa oma lähedastele või gikohtu esimehe amet on sed üle Eesti silma paistavad. “Perekonna- da asju, mida muuta ei saa. Õn- la juures kõige rohkem häirib, tuttavatele saad anda kolm nüüd selge? Saaremaal oli sel ajal kolm neks on Saaremaal piisavalt tei- on see lõpmata arutamine – mi- nõuannet, kuhu nad peaksid Kui amet on selge, siis tuleks tapmisjuhtumi lahendamist vaidlused, si, kes veavad kõike seda, mis tukümmend aastat –, kas me minema, et Saaremaast aimu öelda, et on viimane aeg lah- pooleli. Muidugi see oli lihtsalt koduvägivald ja seal on. seda teeme, ja siis raha kuluta- saada, siis mis kohad need kuda, siis ei olegi teha midagi selline aeg ja juhus, aga tol het- mine selle peale. Kellelgi nagu oleksid? rohkem. Tahaks ikka veel õp- kel olid kõige hullemad kuri- joobes juhtimine ▶ Kui tihti sa saarlastega koh- õiget soovi seda teha pole, sa- Minu jaoks on kõige ilusam pida kõvasti ja midagi ära teha, teod püsti Saaremaal, mis oli tud? mas päris seda välja ei öelda ka koht Kiipsaare viltune majakas. et kui siit kunagi lahkun, siis natuke ootamatu. Üldiselt ei – need on need, Ma kohtun siin tööl kahe ning kogu aeg raiskame, uuri- Seal tasuks ära käia, kui kord julgen öelda, et amet selge. paista Saaremaa kuidagi silma millega inimesed saarlasega, kaaskohtunikuga, me ja räägime. Keegi midagi ei satud. Kaali ja Panga leitakse Asutuse juhtimine ja inimeste- ja olukord on turvaline. Mina ja tööl olles näen neid iga päev. tee. Mingil perioodil olin suur nagunii üles. Mina soovitaks ga töötamine vajab pisut õppi- pole Saaremaal ust lukku pan- üle Eesti silma Muidu siis, kui käin kodus ja sillafänn ja mõtlesin, et oleks veel Pöide kirikut ja Koigi mat- mist. nud, kui poodi lähen. paistavad.” aeg-ajalt saan kokku vanade väga tore, kui see tuleks. Täna karada. Ongi kolm täis, aga te- klassivendadega, kes on ka tunnen, et see ei ole enam minu gelikult on kohti veel ja avasta- ▶ Riigikohus on olnud viima- ▶ Mida sa lapsepõlvest mäle- saarlased. Ma sidet ikka tajun jaoks määrav. Praamiliiklus on da palju. Kunagi võtsin sihiks, sel ajal meediapildis tõsiselt tad? Lapsena mul polnud kind- küll. nii sujuv ja positiivne, et sild et sõidan suvega mööda mere- esil kuni selleni välja, et ka Lapsepõlves kulges minu elu lalt mingit unistust juristiks Kui võrdlen neid, kes tulevad pole sugugi asi, milleta me ela- äärt Saaremaale ringi peale, presidendi poolt saadetud pa- Tornimäel ja Orissaares. Vana- saada. Ma nägin ennast pigem ülikooli õppima eliitkoolist või da ei saa. Loomulikult oleks aga ma ei jõudnud sellega lõ- berid põrgatati tagasi ja palu- ema juures oli Tornimäel maja isa jälgedes, et sõidan traktori väiksemast kohast, siis pärast mugav käia, aga hetkel pole puni. Mul on veel avastada. ti üle vaadata. Kohtuvõim toi- ja Orissaares elasime korteris. ja autoga. Mõte edasi õppima on edasiminemisel suur vahe. seda tunnet, et peaksime selle mib? Mina olin enamasti isaga kaa- minna tuli keskkoolis, et vaa- Eliitkooli konkurentsieelis on silla, nui neljaks, saama. Pigem ▶ Oled sa mõelnud Saare- Kohtuvõim toimib! Nii ta sas. Ema oli öösiti kondiitris tan, mis võimalused on. Juura kuhugi sissesaamisel, ent eda- mõtlen, mis see meile kõigile maale tagasipöördumise pea- peabki olema, et kui riigis tekib tööl. Ma reaalselt kasvasin üles tundus huvitav, aga ega ma sel- si liikumiseks on väiksematest maksma läheb, nii keskkonna- le? mingi vaidlus millegi üle, siis Pöide sovhoosi traktoristide ja lest suurt midagi teadnud. Pi- kohtadest pärit õpilastel sitkust le kui ka elukvaliteedile. Aga Kui pensionil, miks mitte. keegi peab selle lõpuks ju la- kombainerite vahel. Sõitsin isa- gem läksin proovima ja vaata- rohkem. seda ei saagi minusugune öel- Olen täitsa mõelnud selle pea- hendama! Selleks kohus ongi. ga kaasa päevade kaupa ja ku- ma. Mingit kindlat karjääriehi- da, kes ei käi tihti, vaid ikka le. Ka mu klassivennad on va- Tavaliselt see lahendus ei meel- nagi igav ei hakanud. tusplaani mul polnud. Aeg oli ▶ Kas saarlased on teisest need, kes iga päev peavad sõit- nemas eas soetanud suvemaju di kõigile ja ei saagi loomulikult Mul lasti isegi kombainiga huvitav, 1989. aasta, kõik muu- materjalist tehtud? Mingid ma. ja mõelnud ennast üha rohkem meeldida. Aga lahendus peab sõita. Oskaksin vist ka praegu tus kogu aeg. Ülikooli läksin teatud jooned on omased? sinna. Ma seon oma juuri ikka leitud olema, sest kui saabub la- veneaegse kombainiga sõita, vene ajal, välja tulin 1994 ikka Sitkus, jonn, loll kangus on ▶ Kuidas sulle tundub, kas Saaremaaga ja pean seda väga hendus, siis saabub ka mingi tänapäevase elektroonilise ma- puhtalt Eesti ajal. saarlastes ikka sees. Alla ei anta Saare- ja Muhumaal on elu tõenäoliseks. rahu sel teemal. sinaga ilmselt mitte. Nii ma ja püütakse edasi oma asjaga hästi korraldatud? See ongi kohtu ülesanne – lõ- kasvasin. Isa vedas mind ka ka- ▶ Kui sa ülikooli lõpetasid, ei minna. Selline põhimõttekind- Nii palju kui mina, kõrvalt- Intervjuu kõlas petada vaidlus ükskord ära. Et lale nii, et jõudsin tüdida. läinud sa saarele tagasi. Oli lus ja mitte allaandmine iseloo- vaataja, kes pole detailideni 23. jaanuaril Kadi oleks asi selge. Otsus ei tähen- Nüüd, kus isa enam ei ole, tun- see teadlik otsus? mustabki saarlasi. kursis nende tegevustega, võin raadio saates “Ulgusaarlased” Teisipäev, 9. veebruar 2021 KUULUTUSED / REKLAAM 7

Hind 200 € (hind pole kivist). Tel 5199 8267. MobiFIX Kuressaare Õhksoojuspumbad soodushinda- dega! Daikin, Mitsubishi, Fujitsu. Ei tea, mis on Küsi pakkumist tel 5388 4884. Lugupeetud ehitaja! Metsa ja telefonil viga? www.ohksoojus.eu. Müüa suur nurgadiivan. Istumis- METSAMAA OST, põllumaa ost. 0RELî[DLWDE alus ja padjad kangaga. Padjakat- Saare Ehituspuit PÕLLUMAA OST, Raietööd ja >> kiirremont Müüa soodsa hinnaga sealiha. Va- ted pestavad. Seljatugi ja käetoed müüb: metsa >> telefoniakud jadusel tükeldamine. Info tel 5196 nahaga kaetud. Puitkarkassil, RAIETÖÖD JA 2628 või 5354 3002. istumise all poroloon ja vedrud. . Sise- ja välisvoodrilaudu uuendamine. >> kaitseklaasid TRANSPORT. >> kindlustusjuhtumid Käib kaheks jupiks. Ühel käetoel . Põrandalaudu Tel 5090 260, 5045 404 Müüa ruloonsilo. Info tel 5307 väiksed kraapsud. Heaperemehe- . Vineere ja puitplaate [email protected] [email protected] Saaremaa Kaubamaja 7769. likult hoitud, eelmise aasta keskel Raekoja 1, tel 5352 6660 süvapuhastus tehtud. Mõõdud . Liimipuitkilpe Tel 50 700 45 Kuressaare, Lossi 3 0RELî[#PRELî[HH Müüa sauna- ja suitsuahi. Tel 505 295*217* sügavus 104, istumis . Ehituslikku saematerjali 4355. sügavus ca 55 cm. Saan aidata transpordiga. Hind 150 €.Info tel Asume aadressil: TEENUSED KINNISVARA Saare- ja Muhumaal kaeve- ja teel 5351 7667. Ringtee 12, Kuressaare Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. pinnasetöid kopp-laaduriga JCB Meite Saar OÜ. Ostame metsa- Avatud: 24/7. www.ennustus.ee. 4cx. Lisaks pakume freesasfaldi ja maad ja kasvavat metsa. Tel 505 Müüa uus ratastool. Hind 200 €. E-R 8-17; L 10-14 täitematerjalide müüki ning trans- 8260, [email protected]. Tel 508 3920. Metsade hindamine ja metsakorral- porti. Info ja tellimine 5650 6282. Tel 453 8709; mob 5340 0245 www.ehituspuit.ee duskavade koostamine. Marko Tiik, Vaata lisaks kaprametall.ee. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja OST tel 509 4407, www.taksaator.ee. põllumaad. Tel 504 5215, 514 Teostame lumetõrjet katustelt. Info 5215, [email protected]. Ostan heas korras kasutatud haa- Ohtlike puude eemaldamine, võsa- telefonil 5638 8994. gise. Kasti mõõt peab olema vähe- LOOMAD lõikus. Töötame 7 päeva nädalas. Müüa möbleeritud 3-toaline malt 3 m x 1,5 m. Tel 515 3676. Ostan lüpsikitse. Tel 5663 9045. Pikaaegne kogemus alal Austraa- Biopuhastite, septikute, reo- rõduga korter Vallimaa tänaval 3. lias ja Inglismaal. Tel 5623 0373, veemahutite, kaevupumpade korrusel. Hind 70 000 €. Tel 513 SÕIDUKID SOOVIN ÜÜRIDA Randy. Helista julgelt ja leiame paigaldustööd koos projektidega. 6089. Müüa töökorras nõudepesumasin. lahenduse. Töid teostame ka hajaasustus- Integreeritav tööpinna alla. Või- automüük.ee Soovin üürida (hiljemalt aprilli programmiga. www.reovesi.ee, Ostan ühetoalise korteri Ida-Nii- malik kasutada ka eraldiseisvana. lõpuks) Kuressaares 1-2toalise OÜ Kapra Vanametall võtab vastu tel 5306 5322. dus. Helistada õhtuti peale kella Nõudepesumasinal on sisevalgus- ahjuküttega korteri. Soovitavalt ehitus- ja lammutusjäätmeid. Mul- 18. Tel 5900 8739 või saada e-mail tus. Toodud Soomest. Vahetatud eramajas, kus ka õues istumise tilift konteinerite rent ja transport. Raamatupidamise programm [email protected]. ülemine tiivik. Hind 50 €. Tel 5624 võimalus oleks. Ei pelga näppe Teostame hoonete lammutustöid ja yhekatuseall.ee korteriühistule, 2032. mulda pista ja muidu hoovi korras- utiliseerimist. Rohkem infot hind 0.10€/korter/kuu. Tel 5376 MÜÜK hoiul abiks olla vabal ajal. Korter www.kaprametall.ee või telefonil 7888. Müüa 2-kohaline naturaalnahast võib olla lihtne. Omal olemas veidi 5650 6282. 130 € kandiline kase- ja 135 diivan. Hind 65 €. Tel 508 3920. Müüa tervise tõttu vähe sõitnud mööblit, pesumasin, potid-pannid. RP SANTEH teostab erinevaid € kase brikett otse tootjalt, turba- Opel Combi. Auto on hästi hoitud! Korter võiks ideaalis jääda kesklin- Õhksoojuspumpade hooldus, santehnilisi töid: vesi, kanal., küt- brikett 130 €, preemium pellet 6 ja Müün 2 paari uusi sidemeteta Tel 5349 5950, 5919 3006. na ja Maxima vahelisse piirkonda. paigaldus ja müük. Hooldatud tesüsteemid. Tel 5349 6111, 505 8 mm 190 €, pakitud kivisüsi 240 €, Soomes valmistatud suuski. Tel 5877 4942. seade hoiab toad soojana, arved 7111, www.rpsanteh.ee. kase kaminapuu 30 cm 2,7 €, küt- Pikkus 190 cm. Hind 50 €/paar. Tel Müüa Volkswagen Golf 1.9TDI, 77 väiksena ja on tervisele parem. teklotsid 2 €. Vedu. Tel 506 8501. 516 2092. kW, 2005 a, diisel, automaat, ls: ÄRA ANDA Gemelo OÜ, info.gemelo@gmail. Santehnilised tööd: torumees, vesi, 370000, hooldatud, veokonks. All com, tel 5810 4807. küte, kanalisatsioon. Sanseadme- Müüa heas korras peegelkaamera Müüa kasutatud metalluks, lengi- korralikud naastrehvid. Keskmine Ära anda dušinurk, 900 x 900 mm, te paigaldus ja remont. Tel 5650 Canon EOS DS126071. Kaasa mõõt 115 x 210 cm. Hind 120 €. kütusekulu 5,5 l. Hind 2000 €. Tel kasutatud, komplektne (alus, uk- Kapra Vanametall OÜ pakub 2338, Peeter Kukrus FIE. kaks objektiivi 18-55 ja 55-200. Tel 5669 2034. 5814 9928. sed, seinad, raam). Tel 5648 7326.

Südamlik kaastunne Jaagule ja Tiinale peredega isa Avaldame kaastunnet Südamlik kaastunne Avaldame kaastunnet Mälestame koduküla Alainile perega kalli Saimale lastega HELMUT NOODA Veikole perega Südamlik kaastunne vanimat elanikku ema ja vanaema kalli abikaasa ja isa armsa kaotuse puhul. Aivele perega MAGDA-ELFRIEDE LIIVI KUUSEORU SILVER ODERI EMA ja TIIDO VARIKU SUURNAT Urve ja Kiisa kaotuse puhul. lahkumise puhul. VANAEMA lahkumise puhul. Südamlik kaastunne pere lapsed kaotusel. lähedastele. Peeter, Neeme Mälestavad Mälestab ja Piret Laratsi pere Taavi, Oliver ja Artur Merike lastega Vete 1 KÜ Kõruse küla Reinu peredega ja Jürise pered

Elad edasi meeltes ja mõtetes, Seal, kus sulgub eluraamat, oled endiselt meie seas... algab mälestuste tee Küünal on kustunud, ööle uut päeva ei järgne Elu on tundmatu tee, ei tea kunas katkeb see... ja vaikus on raskem kui muld... Kaastunne SILVER ODER Veikole ja Viljarile Südamlik kaastunne Urvele ja Reinule peredega peredega Südamlik Meie südamlik kaastunne sulle, Tiina perega, armsa ema kaastunne lähedastele kalli isa, vanaisa ja vanavanaisa VAIKE VIILI armsa isa, abikaasa MAGDA-ELFRIEDE kaotuse puhul. ja vanaisa HELMUT NOODA kaotuse puhul. kaotuse puhul. lahkumise puhul. Perekond Tiit Suure-Tõnise lapsed Viljar ja Leie Muhu vallavolikogu, Muhu vallavalitsus

Südamlik kaastunne Reinule ja Urvele ELMIIRE VAHTER 6.02 perekondadega 1927 Kuressaare linn Südamlik kaastunne Mälestame kalli ema Üllele ja Kalmerile kalli kallist venda Avaldame kaastunnet JÜRI LABO 7.02 MAGDA-ELFRIEDE Anarile perega isa 1947 küla ANDRES VÄLJA LEMBIT KAJU SUURNA lahkumise puhul. 17. III 1931 – 4. II 2021 ILMAR RABA TIIDO VARIK 7.02 kaotuse puhul. kaotuse puhul. 1970 Lõmala küla Alla, Moris, Õed-vennad peredega JÜRI VAHT 8.02 Silvia, Tõnis, Tiiu, Helen ja Marek perega Mere 9 elanikud Maret, Anne 1950 Sõmera Hooldekodu LUUVALUPÄEV Teisipäev, 9. veebruar 2021

HOROSKOOP PÄEVAPILT

JÄÄR Kui töötad üksinda, saad korralikult süveneda ja teha ka rasket mõttetööd. Teiste-

ga koos millegi planeerimine ei taha ISSN 1736-9436 aga sujuda. ILM SÕNN Oled oma töös de- tailselt põhjalik. Täna ette- TÄNA on vähese ja va- võetavad asjatoimetused võtavad helduva pilvisusega ilm. ilmselt planeeritust rohkem aega ja Ennelõunal sajab põhja- rannikul lund. Puhub kirdetuul 2-8, vaeva. saartel 5-10, puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur -8..-14. Päi- KAKSIKUD Kipud üle ke tõuseb Kuressaares 8.16 ja loo- mõtlema, liiga palju muret- jub 17.13. sema. Võimalik on ka, et lähedased HOMME on vähese ja muretsevad sinu pärast ja hoiavad vahelduva pilvisusega sind seetõttu tagasi. sajuta ilm. Puhub ida- kaare tuul 2-7, saartel kuni 10 m/s. VÄHK Pole kuigi hea aeg Õhutemperatuur öösel -17..-22, äriliste läbirääkimiste pida- kohati -25, rannikul paiguti -9..-12, päeval -11..-16, rannikul kohati -8. miseks ja tehingute tegemiseks. Ini- Päike tõuseb Kuressaares 8.14 ja mesed on nõudlikud, kipuvad juuk- loojub 17.15. sekarva lõhki ajama. Allikas: Riigi Ilmateenistus

LÕVI Kui pead tööl koos- NIMEPÄEV olekul sõna võtma või läbi- 9. veebruar: Mehis, Mehto rääkimisi pidama, tuleb sul pinguta- da ning õhtul võid end tunda vägagi ÕNNITLEME väsinuna. 8. veebruar NEITSI Kipud olema üli- 70 Anne Talu malt nõudlik nii iseenda kui Uuemõisa küla ka teiste suhtes, kõhklema ja liigselt 70 Anatoli Volis muretsema. Usalda ennast rohkem! Kaavi küla 84 Leili Laanekivi KAALUD Lastega suhel- Tagamõisa küla NB! Ootame teie pilte koos selgitava allkirjaga des proovi mitte liiga range Rasvatihane ja tamme-kirjurähn 87 Elvine Paju aadres sil [email protected]. Kuu vaadatuim foto olla. Manitsemine ja moraalilugemi- Levala küla ne tekitab neis vaid soovi sinust ee- sõbralikult einestamas. MERIKE RISTAIN saab auhinnaks kaks Grand Rose’i spaapääset. male hoida. 93 Ilmar-Leopold Lainevool küla SKORPION Enne arvamu- 9. veebruar se avaldamist mõtle oma 70 Evi Kaasik sõnad korralikult läbi. Lihtne on krii- OSTAME JA RENDIME PÕLLUMAAD küla tilise märkusega kedagi tahtmatult 81 Enda Siinor haavata. PAKUME PARIMAT HINDA! Orissaare alevik AMBUR Pigem üksinda Compakt Kinnisvara kontor, Kuressaare Kohtu 1, tel 45 45 000 82 Laine Ajamaa nokitsemiseks sobiv päev. Oti küla Koostöö ei taha vedu võtta, inime- 89 Veera Riis sed on kuidagi tagasihoidlikud ja Saareküla kinnised. 89 Selma Väster KUHU MINNA Männiku küla KALJUKITS Võib juhtu- NÄITUS Tiiu Saani maalid. Mälestusnäitus da, et satud liiklusummi- NB! Saarte Hääl ei vastuta, kui Eesti Looduskaitse Seltsi kunstikogu Kuressaare päevakeskuses. NALJATILK kusse või võtavad töökohustused üritus jääb Covid-19 tõttu ära. Kuressaare Raegaleriis. Hea ürituse korraldaja, palun anna valiknäitus Raamatukogus. tavatult kaua aega ning kipud koh- Kolmapäev, 10. veebruar teada, kui üritus ei toimu. Avatud 13. veebruarini. “Kas te võiksite mulle tumistele hilinema. soovitada miskit lugemist?” Kai Karolini joonistuste näitus “Vali- KINO VEEVALAJA Ihkad lähe- Teisipäev, 9. veebruar tud tee” Saaremaa Kunstistuudio loo- “Maa: üks imeline päev” kl 15, “Mani- “Jah. Kas midagi kergemat või dust ja õrnust, kuid sinu ja mekeskuses. Avatud 28. veebruarini. festo” kl 15, “Teel taevasse” kl 17, “Ko- raskemat?” armastatud inimese vahel on mida- ÜRITUS letisekütt” kl 17, “Šarlatan” kl 18.45, “Pole oluline. Ma olen autoga.” gi segavat. Keeruline on ühist keelt Hoolekande juhataja Ene Vahteri “Mehed Atlandilt” – Priidu Aaviku “Saatuslik naine” kl 19, “Väikesed as- *** leida. ümarlaud kl 13 Kuressaare päevakes- joonistused ja visandid Tõnis Kippe- jad” kl 21.10, “Heades kätes” kl 21.15 Võtteplatsile tuleb näitleja ja kuses. ri erakogust Kuressaare Teatri valges ule kinos. näeb seal võõrast meest. KALAD Oma isiklike as- saalis. Avatud 28. veebruarini. jade üle otsusta ise. Täna KINO NÄITUS “Kes teie veel olete?“ pole parim päev sõpradelt nõu kü- “Maa: üks imeline päev” kl 15, “Sea “Kivine linn – Tallinn” – Tallinna-ai- Saaremaa Muuseumi näitus “Mässu “Kaskadöör. Hakkan teid simiseks, pigem võivad nad su te- aasta” kl 15, “Heades kätes” kl 16.30, nelised tööd erakogudest Ajamaja ga- kaudu vabasse riiki” Kuressaare lin- asendama eriti ohtlikes gutsemistahet kärpida. “Uju või upu” kl 17, “Superkangelaste leriis. Avatud 30. aprillini. nuse keldrikorruse näitusesaalis. Ava- olukordades". tõus” kl 18.45, “Saatuslik naine” kl tud kolmapäevast pühapäevani kl 11– “Väga hea! Minge seletage mu Koostanud Maria Angel, 19.30, “Šarlatan” kl 21.15, “Koletise- Aili Jungi kunstiringi näitus Kures- 18 kuni 1. märtsini. naisele, kus ma möödunud ööl [email protected] kütt” kl 21.30 ule kinos. saare päevakeskuses. olin.”

SAAREMAA LIHATÖÖSTUSE PIKA TÄNAVA POOD Avatud E-R 10-18 ja L 10-14 Pikk tn 81. Tel 45 24 124.

POOLSUITSU KANA PIZZAKATE GRILLVORST 450 g 370 g ÖIGE VOLKSWAGENI TEENINDUS SAAREMAAL 1.80 1.70 JUBA 14 AASTAT! €/tk €/tk Reval Auto esindused OÜ E-mail: [email protected] Aadress: Kuressaare, Tallinna 61a. Üldtelefon 45 30 100 Avatud tööpäevadel: 08.00–18.00