DOCSLIB.ORG

Saarlased Kala Poest Ostma Ei Kipu, Küll Aga Maiustusi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Saarlased Kala Poest Ostma Ei Kipu, Küll Aga Maiustusi Mees külmus surnuks LK 2 • Suurürituste korraldajad on ettevaatlikult optimistlikud LK 3 “Mina pole Saaremaal ust lukku pannud, kui poodi lähen.” RIIGIKOHTU ESIMEES VILLU KÕVE INTERVJUU LK 6 Teisipäev, 9. veebruar 2021 • Nr 26 (5280) • Hind 1,20 € Saarlased kala poest ostma ei kipu, küll aga maiustusi Statistikaameti andmeil kulub Saare maakonna elanikul kala- toodete ostmiseks tunduvalt vähem raha kui keskmisel eestlasel, lihakraamile ja magu- sale aga kõvasti rohkem. Monika Metsmaa [email protected] Statistikaameti andmeil näitab leib- konna eelarve uuring, et rohkem kui veerandi ehk 28% oma kulutustest te- gid Saare maakonna elanikud 2019. aastal toidu ja alkoholita jookide ost- miseks. Kulutused toidule ja joogile kasva- sid möödunud kümnendil märgata- valt: keskmine Eesti elanik maksis sel- le eest 2011. aastal 904 eurot ja tuna- mullu 1242 eurot. Keskmise saarlase jaoks aga kasvasid söögile-joogile teh- tud kulutused 1006 eurolt 1436 euro- ni. Jõempa külas elava Ingrid Leeme- ti sõnul tema neljalapselisel perel väga suuri püsikulusid ei ole. “Suuremad kulutused on autokütusele ja ehitus- materjalidele, kallimad ostud mõtle- me enne läbi,” ütles Leemet. Toidura- haks planeerib pereema iga kuu kind- la summa. “Teeme ise väga palju kodus süüa ning suure osa meie menüüst moodus- tavad ka aia- ja metsasaadused,” rää- kis Ingrid Leemet. Kala saab tuttavalt kalurilt Kui tunamulluseid andmeid vaadates kulutab keskmine Eesti elanik aastas kalatoodetele 60 eurot, siis Saare maa- konna elanik mõnevõrra vähem – 58 eurot. Uuringust selgub, et tunamul- NASVA POE PÜSIKLIENT: Airika Käsper ostab kauplusest vaid sellist lu kulutasid kalatoodetele kõige roh- kala, mida kohalikes vetes pole. oma pere toidukraamist osta Nasva kem raha Hiiumaa elanikud – kogu- MAANUS MASING kauplusest – et kohalikku poodi toe- ni 98 eurot leibkonna liikme kohta. kõike. “Seda, mida ei osteta, me ei tel- tada. Naise hinnangul on kohalikus Keskmine Läänemaa elanik ostis ka- poest naljalt ei osta. “Meil on ju meri inimesed eelistavad siitsamast Nasva ligi,” lausus ta. “Klientide seas on väga poes piisavalt suur kaubavalik. latooteid 77 euro eest, Valgamaa ela- lähedal ja ma ise kalamees,” põhjen- jõest või merest püütud kala, mida ka- hinnas Saaremaa oma toodang, näi- “Kala ostame kohalike kalurite nik aga kõigest 45 euro eest. das ta. “Kui üldse poest kala ostan, siis lamehed müüvad,” ütles Lilleoja. teks lihatooted ja või – järelikult hin- käest siitsamast Nasva sadamast,” lau- Lihatoodetele kulus nn keskmisel heeringat või skumbriat.” “Kauplusest ostetakse juba valmis too- davad inimesed kohaliku toidu kva- sus Käsper. Kauplusest soetab ta vaid Eesti elanikul mullu 220 eurot, saar- Saaremaa tarbijate ühistu Nasva teid või sellist kala, mida meie meres liteeti.” sellist kala, mida kohalikes vetes pole. lasel 267 eurot ja Ida-Virumaa inime- kaupluse juhataja Külli Lilleoja sõnul ja jões ei uju, näiteks heeringat.” Kuigi Nasva kauplus ei asu Kures- sel 195 eurot. söövad kohalikud küll palju kala, ent Lilleoja sõnul on kohalike elanike saarest just väga kaugel, eelistab Nas- Loe edasi lk 4. Nasva elanik Erik Lausmaa kala kauplusest ostavad seda vähe. “Meie ostukorv rikkalik – ostetakse palju ja va elanik Airika Käsper suure osa Aivar Sõrme arvamuslugu lk 5. 2 UUDIS Teisipäev, 9. veebruar 2021 GOSPA sai peo eest hoiatuse Pärast tõenditega tutvumist on tulemuslikum tegeleda otsustas terviseamet teha ennetusega, mitte trahvimi- Saaremaa Georg Ots Spa Ho- sega. Ennetusmeetmed ja tellile novembri lõpul toimu- üleriigilised piirangud on nud rahvarohke sünnipäeva- seatud selleks, et piirata vii- peo eest hoiatuse. ruse levikut. Hoiatuse ees- Terviseamet ütles möödu- märk on sellele tähelepanu nud aasta lõpus, et see, kas ja pöörata,” ütles Kirsi Pruudel missugused sanktsioonid või- terviseameti kommunikat- vad menetluse lõpul spaaho- siooniüksusest. Terviseamet telli jaoks järgneda, oleneb alustas Saaremaa Georg Ots suuresti tõenditest ning kui Spa Hotelli suhtes menetlust terviseamet peaks tuvastama möödunud aasta lõpus – põh- eksimusi, võib järgneda hoia- juseks novembri lõpul toimu- tus või ettekirjutus. Välista- nud Nordecon Betooni juh- tud ei olnud ka trahv. tivtöötaja rohkete külalistega “Praeguses olukorras, kus peetud juubelipidu. meil on epideemiline levik, Kristina Õun VÕIT: Risto Lillemetsa jaoks oli 6000 punkti ületamine olu- NOORED MOELOOJAD: Genert Allikmaa koos kursa- ja tiimikaasla- line verstapost. MARKO MUMM /EKJL se Jessy Pelzeriga. Risto Lillemets tõusis GENERT JA JESSY lõid omanäolise kollektsiooni rõivabrändi Revolu- tion müügist väljaläinud jakkidest ja pluusidest. 2X ERAKOGU maailma edetabeli liidriks Nädalavahetusel Tallinnas peetud rahvusvahelise kerge- Risto Lillemetsa jõustiku mitmevõistluse võit- tulemused nud Risto Lillemetsast sai või- Noor moelooja saavutas dutulemusega 6089 punkti 60 m jooks – 6,97 12. mees Eestis, kes on 6000 Kaugushüpe – 7.28 punkti piiri ületanud. Eesti Kuulitõuge – 14.14 kõigi aegade edetabelis tõu- Kõrgushüpe – 2.07 Taani moevõistlusel esikoha sis Lillemets seitsmendale ko- 60 m tõkkejooks – 8,14 hale. Võistluse võiduga kuu- Teivashüpe – 5.01 Taanis moedisaini õppiv moenädala raames toimunud “Meie jaoks rid Andersen. Genert Allikmaa lub Lillemetsale ka Eesti 1000 m jooks – 2.42,15 saarlane Genert Allikmaa konkursil esikoht noppida. ja Jessy Pelzeri võidutöö kuju- meistri tiitel. saavutas koos oma “Taani suuremad koolid pa- on põhiline, et tas endast kuuest vanast jakist “Ma olen sõnatu. Suutsin titanud sportlane tõusis ka hollandlannast kursuse- nid välja oma tiimid ja me üritame kasutada õmmeldud uut ja mitmekülg- võistluse ilusti kokku panna maailma edetabeli liidriks kaaslase Jessy Pelzeriga võistlesime kokku kaheksa set jakki, mis sobib kandmiseks – tõesti super. Ma olen nii õn- ning läheb lootusrikkalt vas- esikoha Kopenhaageni meeskonnaga, kellest igaüks juba eksisteeri- aasta läbi. nelik, ei oska seda tunnet kir- tu märtsi alguses Poolas Toru- moenädala raames toimu- töötas omakorda mõne Taani vaid materjale Jakki saab kanda mitmel eri- jeldadagi,” tõdes Lillemets in- nis toimuvatele Euroopa sise- nud võistlusel. moebrändiga. Meie ülesandeks neval moel, see on igapidi üm- tervjuus ERR-ile kohe pärast meistrivõistlustele. Lillemet- oli luua kollektsioon nende ning anda neile berkeeratav ja kantav isegi kahe võistluse lõppu. sa enda sõnul tuleb veel üht- müügist järelejäänud riietest, eraldi jakina, kuna vooder käib 60 m tõkkejooksus, kau- teist kõpitseda, puhata ning Kristina Õun pidades seejuures silmas märk- uue elu ja jaki sisse lukkudega. gushüppes ja 1000 meetri seejärel on ta stardivalmis. [email protected] sõnu: jätkusuutlikkus, taaska- eesmärgi.” Samuti on sel olemas eemal- jooksus isikliku rekordi püs- Raul Vinni sutus ja ümbertöötlemine,” datav kapuuts, mis on samuti Genert Allikmaa õpib kolman- rääkis Genert. me saime ka peaauhinna 15 mitmeti kantav. Lisaks on juu- dat ja ühtlasi viimast aastat “Meie jaoks on põhiline, et 000 Taani krooni (pisut üle res kott koos rahakotiga ja mõ- Saarlastelt 7,5 milj pakendit Taanis Via University College’is üritame kasutada juba eksis- 2000 euro) innovaatilisuse ja lematpidi kantav müts. moedisaini ja turundust. teerivaid materjale ning anda töö professionaalse dokumen- “Meie jaoks oli oluline ka Eesti Pandipakend kogus eel- Eestit külastas palju vähem Genert ja tema Hollandist neile uue elu ja eesmärgi.” teerimise eest,” rääkis Genert. sellega kaasaskäiv lugu, mistõt- misel aastal Saare maakon- turiste ja mõned toitlustus- pärit kursusekaaslane Jessy Projekti raames pidid Ge- Žüriisse kuulusid tema sõnul tu tegime väljaspool kantava nas kokku ja suunas taaska- asutused olid sunnitud oma Pelzer osutusid kooli poolt va- nert ja Jessy looma omanäoli- kõigi nende brändide esinda- sildi, mis on varustatud sutusse 7,5 miljonit pakendit. uksed lausa kinni panema, lituks oma õppeasutust esinda- se kollektsiooni rõivabrändi jad, kes tudengitele võistluseks QR-koodiga ning mille saab sis- Võrreldes aasta varasema suurenes taaskasutusse suu- ma ning see valik õigustas en- Revolution müügist väljaläinud oma ülejäänud riidekraami ka- se skannida ja vaadata videot perioodiga koguti mullu pa- natud pakendite hulk 16 mil- nast täielikult – Genertil ja Jes- jakkidest ja pluusidest. sutada andsid, lisaks üle maa- sellest, kuidas jakk on loodud,” kendeid 700 000 ehk kümnen- joni võrra 250 miljonilt 266,6 syl õnnestus Kopenhaageni “Meie töö valiti võitjaks ja ilma tuntud moedisainer Ast- selgitas Genert Allikmaa. diku jagu rohkem. Maakon- miljonile ehk 6,3%. na ühe elaniku kohta tagas- “Väikse, kuid olulise panu- tati keskmiselt 227 pakendit. se andsid koolilapsed, kes ko- Kõige aktiivsemalt tagastasid gusid keskkonnakampaania pandimärgiga pakendeid #ärarääma raames kokku 31 Saaremaal põlesid saun ja sõiduauto Hiiumaa ja Lääne-Virumaa 000 pakendit, mis muidu elanikud – vastavalt 240 ja oleksid oma elukaare lõpeta- Reedel kell 17.03 said päästjad te saabudes lausleekides. Auto- 239 pakendit maakonna ela- nud prügikastis,” ütles Eesti väljakutse Suure-Rootsi külla, juhi arvates sai tulekahju algu- niku kohta. Pandipakendi juht Kaupo kus oli süttinud saun. Kui se elektrilühisest, juht ise kan- Kuigi eelmisel aastal jäid Karba. päästjad kohale jõudsid, põles natada ei saanud. ära mitmed suurüritused, Mehis Tulk kahekorruseline saunahoone Reedel kell 13.25 teatati häi- lausleegiga. rekeskusele, et Hirmuste külas Tulekahju sai kustutatud on kraavi sõitnud liinibuss. Lõmala mees külmus surnuks kell 19.46-ks, ent hoone üks ot- Buss oli teelt välja lumme sõit-
Load more

Recommended publications
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)
    Lisa 1 Lääne-Saare vallavolikogu 21.08.2017 määruse nr 10 juurde LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ......................... 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • ÜP Rohevõrgustiku Uuring
    Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Projektijuht: Kristo Kiiker Consultare OÜ Pikk tn 30 93819 Kuressaare Tel: 4524995 e-post: [email protected] www.consultare.ee Töö nr: 01/10 Kuressaare 2010 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. 2 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................4 1. Ülevaade uuringualast ............................................................................................................7 1.1. Üldiseloomustus .............................................................................................................7 1.2. Maakasutus ja asustus..........................................................................................................8 1.3. Geomorfoloogia ja mullastik.............................................................................................10 1.4. Maastik ja taimestik...........................................................................................................15 1.5. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................19 1.6. Loomastik ja loomade liikumisteed...................................................................................26
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • RMK Saaremaa Ja Hiiumaa Külastusalad
    RMK Saaremaa ja Hiiumaa külastusalad Külastuskorralduskava 2020-2029 2020. aasta täitmise aruanne Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sissejuhatus RMK külastusalade jaoks oli 2020. aasta tavapäratu. Seoses koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra kehtestamisega 12.03. - 17.05.2020 algas külastusperiood tavapärasest ca 2 kuud varem. Inimestele soovitati eriolukorra ajal linnadest väljas loodusradadel liikumist ja vabas õhus olekut. RMK hallatavate külastusobjektide külastuskordade arv üle Eesti tõusis võrreldes 2019. aastaga 300 000 võrra, ulatudes 2,9 miljoni külastuskorrani. Pakutavate võimaluste vajalikkust näitab Turu-uuringute AS-i 2020. aasta oktoobris ja novembris toimunud Eesti elanikkonna looduses liikumise uuring, mille käigus selgus, et kui 2012. aastal pidas RMK loodud puhkamise ja liikumise võimalusi vajalikuks 85%, siis 2020. aastal 97% vastanutest. Teabe jagamise ja loodusteadlikkuse edendamise osas oli 2020. aasta väljakutseid pakkuv aasta. Eriolukorra tõttu olid külastuskeskused 16. märtsist kuni 15. maini suletud. Loodusõppeprogrammide tegemine kevadperioodil oli täielikult peatatud, osa programme lükkus edasi sügisesse või jäi üldse ära. Külastuskeskuste avamise järel jäid kehtima erinevad piirangud külastajate ja töötajate ohutuse tagamiseks ja viiruse leviku tõkestamiseks. Erinevatest piirangutest tulenevalt vähenes külastuskeskuste külastatavus ja intensiivistus www.loodusegakoos.ee veebilehe külastatavus ja RMK Loodusega koos mobiilirakenduse kasutus. Sellest tulenevalt pandi teavitustöös suur
    [Show full text]
  • Kaarma Kogukonna Põhimäärus
    Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 05.06.2020, 60 Kaarma kogukonna põhimäärus Vastu võetud 28.05.2020 nr 20 Määrus kehtestatakse Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 15 „Saaremaa valla põhimäärus“ § 40 lõike 3 alusel. § 1. Kogukonna nimi ja piirid (1) Kogukonna nimi on Kaarma kogukond (edaspidi kogukond). (2) Kogukond on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (3)Kogukonna haldusterritoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla haldusterritoorium ning kogukonna piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla piir. § 2. Kogukonna sümboolika (1)Kogukonnal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Vappi on lubatud kasutada: 1) kogukonnakogu dokumentidel; 2) kogukonna autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. (3) Kogukonna lippu on lubatud kasutada: 1) piirkonna üritustel; 2) valla üritustel piirkonda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. § 3. Kogukonnakogu (1)Kogukonna elanike esinduskoguks on kogukonnakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2)Kogukonnakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 4. Kogukonnakogu moodustamine (1)Kogukonnakogul on 11 liiget. (2)Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse kogukonnakogu liige. Sellisel juhul on kogukonnakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust suurem. Isik annab kirjaliku nõusoleku osalemaks kogukonnakogu töös.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Koolide Ja Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Kinnitamine
    Väljaandja: Lääne-Saare Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.11.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.02.2016 Avaldamismärge: RT IV, 25.11.2015, 13 Lääne-Saare valla koolide ja koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna kinnitamine Vastu võetud 17.11.2015 nr 57 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 ja 3 ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 alusel. § 1. Valla põhikoolide teeninduspiirkondade kinnitamine (1) Kinnitada Aste Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. (2) Kinnitada Kärla Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anepesa, Arandi, Hirmuste, Jõempa, Kandla, Karida, Kogula, Kuuse, Kõrkküla, Käesla, Kärla-Kirikuküla, Kärla-Kulli, Mõnnuste, Mätasselja, Nõmpa, Paevere, Paiküla, Sauvere, Sõmera, Ulje, Vendise, Vennati külad ning Kärla alevik. (3) Kinnitada Lümanda Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad:
    [Show full text]
  • Saaremaa Lastega Perede Toimetulek Lümanda Ja Kärla Piirkondade Näitel
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Maret Ignatovits SAAREMAA LASTEGA PEREDE TOIMETULEK LÜMANDA JA KÄRLA PIIRKONDADE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Epp Klooster Kaasjuhendaja: Anne Rähn Pärnu 2018 Soovin suunata kaitsmisele ………………………………………….. (juhendaja allkiri) ……………………………………………. (kaasjuhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „….“ …………………. ………… a. TÜ Pärnu Kolledzi ……………………………………. osakonna juhataja ………………………………………….. (osakonna juhataja nimi ja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ………………………………………….. (töö autori allkiri) 2 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 4 1. Teoreetiline ülevaade perede toimetulekust Eestis ja mujal maailmas ......................... 8 1.1. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad tegurid .................................................... 8 1.2. Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ................................................................................ 12 1.3. Sotsiaalteenused ja toetused lastega peredele ...................................................... 15 1.4. Töö- ja pereelu ühitamine .................................................................................... 16 2. Uuring perede toimetulekut mõjutavatest teguritest
    [Show full text]