Temphilo • Tekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni • Temisebenti • Tekuphepha Netekuvikeleka • Temfundvo

Vuk’uzenzeleUyetfulelwa Tekuchumana Tahulumende Nekuniketa Lwati (GCIS) Siswati/English Ingongoni 2015/Bhimbidvwane 2016

I-KZN Bafundzi • INETIKHA- ifaka sandla batfola ekwelekeleleni emakhono NGISO balimi ekugucula TEMISEBENTI imphilo Likhasi 4 Likhasi 14 Sebentisa emanti ngendlela leyongako

NguPriscilla Khumalo na-Ongezwa Manyathi kutemnotfo. I-IMC iphindze yamemetela tinhlelo tekubu- antfu baseNingizimu Afrika baya- kana nalesimo lesibukene naso letitakwentiwa celwa futsi kutsi basebentise emanti ngematiko lafanele. ngendlela leyongako. Litiko Letemanti Nekuhanjiswa Kwe- B Lolubito lwentiwe likomidi letindvu- mangcoliso litibophelele ekukhipheni imali na tahulumende (i-IMC) lebeliholwa yiNdvuna letigidzi leti-R352.6 letawusetjentiselwa ti- Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko nhlelo tekucala tekungenelela kulesimo. Nge- (i-Cogta), ngenhloso yekutsi tulu kwaloko, ngetulu nje kwemali letigidzi kubukanwe nekuswelakala kwemanti kanye leti-R96 ikhishelwe kutfunyelwa kwemanti nesomiso lesikhungetse lelive. ngemathangi kanye nalokunye kungenelela Lelikomidi lelakhiwe Litiko Letemanti Neku- KwaZulu-Natal. hanjiswa Kwemangcoliso; Litiko Letekulima, Kusadzingeka lenye imali ekumenyetelweni Temahlatsi Netinhlanti; Litiko Lekutfutfukiswa kwesibili kwesomiso, lokuholwa Luphiko Lo- Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko lubukene Netinhlekelele Lwelitiko Letekubusa Kutemhlaba; kanye ne-Cogta, lecwayise nge- Ngekubambisana Netendzabuko Letifundza. kutsi iNingizimu Afrika ilive leleswele emanti. Hulumende ucela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise emanti ngendlela Litiko Lekutfutfukiswa Kwetindzawo Tase- Ngekusho kweNdvuna Gordhan, i-Cogta lefanele. maphandleni Netingucuko Kutemhlaba seyibhalele bonkhe bosodolobha kutsi batsatse limemetele kutsi imfuyo yasetigodzini tinyatselo leticinile kute basabele kulesimo kugcogca emanti emvula kanye nekunisela lokusimo selitulu emhlabeni wonkhe lesenta letitsintseke kakhulu etifundzeni letisihlanu lekubukenwe naso. ngemanti lasasebentile. kungabi nemswakamo esifundzeni lesise- itawutfutfwa iyiswe “emhlabeni wahulu- Kusabela kulesimo lekubukenwe naso kufaka “Hulumende ukhatsatekile ngemtselela ningizimu ne-Sahara. mende”, lapho kusenemadlelo lasancono ekhatsi kulandzela teluleko Telitiko Letemanti wekuswelakala kwemanti kanye nesomiso Ngekusho Kwelihhovisi Lesimo Selitulu kwanyalo. Hulumende unikela ngemali lecishe Nekuhanjiswa Kwemangcoliso letimayelana lesihlasele imimango yakitsi, ikakhulukati eNingizimu Afrika, lesimo selitulu lesomile ibe tigidzi leti-R187 njengendlela yekungene- nekwetfulwa kwemikhawulo yekusetje- emakhaya, etibhedlela kanye nesetikolweni. kungenteka sichubeke kudzimate kuphele lela kulesimo sesomiso. ntiswa kwemanti kanye naletinye tindlela Kungumsebenti wetfu sonkhe kulelive kutsi lomnyaka kuyewufika ngeNdlovulenkhulu “Kamuva nje eNyakatfo Nshonalanga sini- tekulawula lesimo; kulandzelela kuhlonishwa sisinake kakhulu lesimo lesibukene naso,” nga-2016, lokusikhatsi lelive lakitsi lelivame ketele ngemhlaba longemahektha la-200 000. kwemikhawulo yemanti kanye nekwetfulwa kushito iNdvuna Gordhan. kutfola ngaso imvula. Ngilindzele kutsi hulumende wesifundza ahlu- kwetinhlawulo lapho kudzingeke khona; Kuswelakala kwemanti kubangwa nguloku- “Silive lema-30 lelomile emhlabeni wonkhe. kanise lomhlaba ngendlela lefanako naleyo kubeka embili kulungiswa kwetindzawo leti- ngatfolakali kwemvula ngalokwetayelekile, Kungabi khona kwemanti ludzaba lolubalulekile leyentiwe KwaZulu-Natal,” kushito iNdvu- vuta emanti, kanye nekukhutsatwa kwethekhi- lokucale ekucaleni kwa-2015 nalosekubange eNingizimu Afrika,” kushito iNdvuna Gordhan, na yeLitiko Lekutfutfukiswa Kwetindzawo noloji lesebentisa emanti ngendlela leyongako somiso kulo lonkhe lelive. Lokungabi khona lowengete ngekutsi lokwandza kwalesomiso lenjengemithoyi lecitsa emanti lamancane, kwemvula leyenele kubangwa yi-El Niño, kunemtselela lomubi kulelive kutenhlalo na- > Iyachubeka elikhasini le-2

Caphelani kakhulu ngetikhatsi tema- nekutsi bashayeli kumele bagucule indlela yabo ndzaweni labathantaza kuto. yekushayela. “Asitjele bantfu kutsi uma singagijime “Ngitsandza kucela kutsi sigucule indlela ngelitubane, uma singashayeli ngekunganaki holide aKhisimusi lesitiphatsa ngayo kanye nendlela lesibuka nasingahloniphi imitsetfo yemgwaco, uma si- Ngu-Amukelani Chauke Lusuku Lwenkhumbulo Emhlabeni wonkhe ngayo tintfo sikwente kube ncono nasisebe- ngakhulumi kubomakhalekhikhini nasishayela, lobewubanjwe kamuva nje. ntisa imigwaco, kakhulukati njengobe sibange [singakhona kunciphisa tingoti emigwacweni jengobe lelive litilungiselela kujabulela “Ingoti yenteka nangabe akekho lowente kumaholide aKhisimusi. Bopha libhande! Unga- yetfu].” emaholide aKhisimusi, iNdvuna Yete- liphutsa. Nakubukwa tibalobalo, sitfole kutsi shayeli unatse tjwala nome udziniwe, unga- > Iyachubeka elikhasini le-2 kutfsutsa icela bashayeli emaphesenti la-95 etingoti tenteka ngenca sebentisi makhalekhikhini wa- Nbetimoto kanye nalabahamba ngeti- yekushayela ngekunganaki kanye nekutsi kho nawushayela, nciphisa litu- nyawo kutsi bacaphele kakhulu nekutsi bagu- bantfu bangahloniphi imitsetfo yemgwaco. bane, cinisekisa kulungela kwe- cule kutiphatsa kwabo emigwacweni yalelive “Bantfu labashona emigwacweni yakitsi ba- moto yakho kuba semgwacweni ngalesikhatsi. ntfu lesibatiko … bantfu bashona ngemabhasi, uhloniphe nemitsetfo yemgwaco Sikhatsi semaholide aKhisimusi sisikhatsi labanye etitimeleni, kantsi labanye bashona ngaso sonkhe sikhatsi. Ku- lapho lelive lilahlekelwa khona tinkhulungwa- bahamba ngetinyawo emgwacweni. Labantfu lahlekelwa timphilo tebantfu ne tebantfu ngenca yetingoti temgwaco. bangemalunga emndeni. Sikhuluma ngebondli kanye netindleko kutemnotfo “Lobuhlungu bekutsi tingoti temgwaco bemakhaya. Sikhuluma ngebaholi bemasontfo. kusetulu kakhulu kutsi singa- tibita lelive imali lengetulu kwetigidzigidzi Sikhuluma ngebanaketfu, bodzadzewetfu, hlala singacabangi ngalenye leti-R300 buphambana nembononchanti wetfu bangani, balingani emsebentini kanye ne- indlela ngendlela lesibuka ngayo wekucedza letinysayeya letintsatfu lokubu- bantfu lababaluleke kakhulu etimphilweni tawo kuphepha emgwacweni njenge- phuya, kungalingani kanye nekungasebenti. wonkhe umuntfu,” ishito njalo iNdvuna. bantfu ngamunye.” Kusemahlombe etfu kutsi sibuyisele emuva INingizimu Afrika ilahlekelwa ngebantfu leba- INdvuna Peters icele baholi lomonakalo lodalwa tingoti temgwaco ngekutsi 14 000 njalo ngemnyaka etingotini temgwaco. bemasontfo labahlukene kutsi, sibeke embili kuphepha emgwacweni,” kushito Kuletibalo, emaphesenti la-80 bekubantfu bangathandazeli kuphepha kwe- Indvuna Yetekutsutsa Dipuo Peters icela bashayeli iNdvuna Peters. labasebasha labaneminyaka yebudzala lese- bashayeli emigwacweni kuphela, betimoto kanye nalabahamba ngetinyawo kutsi bacaphele INdvuna beyikhuluma nebahlali baseKhayeli- mkhatsini kwe-19 ne-34. kepha baphindze bashumayele kakhulu nekutsi bagucule kutiphatsa kwabo emigwacweni. tsha emcimbini wemmango wekugubha INdvuna itsite lesimo kumele sentiwe ncono kuphepha emigwacweni eti- IVuk’uzenzeleVuk’uzenzele iMAHHALA is FREE ... kepha . . . but yendlulisele please pass kulomunye it on when nasewucedzile you are kuyifundza done 2 Ingongoni 2015 / Bhimbidvwane 2016 Vuk’uzenzele GENERAL

[ Caphelani kakhulu ngetikhatsi tema- holide aKhisimusi ] Working on Fire programme > Kuyachubeka kusuka ekhasini le-1 INdvuna iphindze yacela kutsi baholi bema- sontfo bagcugcutele bantfu kutsi bahambe supports farmers, creates jobs ngetimoto letikulungele kuba semgwacweni. Ipheleketelwa Lisekelandvuna Sindisiwe he Department of Environmental Chikunga, Baphatsiswatiko kanye Netikhulu Affairs’ Working on Fire (WoF) Lesisetulu (ema-CEO) tetinkhampani teku- programme has plans in place to tsutsa kanye nalabanye labatsintsekako kute- T support farmers who are affected by PIC TO BE REPLACED kutfutsa, iNdvuna ibeke timbale kukhumbula climate change. lapho labashonele emigwacweni. “During El Nino farmers continuously Iphawule ngekutsi linyenti lebantfu laba- experience veld fires on an ongoing basis. Just dvumile baseNingizimu Afrika lelishone ka- this year for instance, we anticipate that we muva nje etingotini temgwaco, lifaka ekhatsi will have to fight fires that are close to 3 000,” lobekadlala emuva ecenjini i-Ajax Cape Town said Environmental Affairs Minister Ednah Cecil Sonwabile Lolo, loshone engotini Molewa. yekushayisana kwetimoto mhlaka 25 Imphala Minister Molewa indicated that there is e-Spine Road eKhayelitsha kanye nemculi Lebo a budget allocated to support small and Mathosa, lowashona nga-2006 engotini yemoto commercial farmers. dvutane naseGermiston, emphumalanga ne- “We’ve allocated R528 million just in this Jozi. financial year alone. Working on Fire has got INingizimu Afrika yaphindze yalahlekelwa almost R1,3 billion allocated to assist farmers,” nguloyo bekayiNdvuna Yemisebenti Yahulu- said Minister Molewa. mende Nekuphatsa Collins Chabane, lowasho- The Working on Fire programme has also na nabonogadza bakhe lababili ngesikhatsi created a total of 13 660 jobs in the past three imoto yabo ishayisana neloli ngaphandle kwase- years. Polokwane ngeNdlovulenkhulu kulomnya- The programme was launched in 2003 as ka losetulu. part of government’s drive to create jobs and INdvuna Peters itsite, ngenhlahla lembi, alleviate poverty. iNdvuna Chabane, ngesikhatsi ishona, iba- “This programme has the capacity to provide mbele iNdvuna Yetekutfutsa kantsi beyisandza many more jobs, necessitating the need for a The Working on Fire programme has not only created jobs but it also offers relief kukhuluma ngekuphepha emgwacweni higher budget,” said Environmental Affairs to farmers. emngcwabeni lebeyiwuhambele. Minister . The total expenditure for the Working on Fire The programme is one of several fire awareness and education, prevention LIHHOVISI LELISHA LELINGUMAHAMBAN- programme for the 2012/13 financial year was departmental programmes under and fire suppression skills,” said the GENDLWANA LEKUCUBUNGULA TICELO R404 205 524, in the 2013/14 financial year it was implementation through government’s department said. TETINGOTI TEMGWACO R405 540 125 and in the 2014/15 financial year it Expanded Public Works Programme They are trained as veld and forest fire INdvuna Peters iphindze yavula lihhovisi amounted to R508 222 000. (EPWP). fighters and are stationed in more than leSikhwama Setingoti Temgwaco (i-RAF) le- “There is a major need for fire management The EPWP has been the primary 200 teams throughout . lingumahambangendlwana, lelitakuba capacity from WoF for both using fire for vehicle through which the Department of “Furthermore a total of 592 Black seKhayelitsha, lelitakwenyusa kufinyeleleka ecosystem management and combatting wild Environmental Affairs has delivered on its Economic Empowerment compliant kwebafakiticelo basetindzaweni letikhashane fires,” Minister Molewa said. job creation mandate. suppliers have benefited from the kakhulu. The programme ensures that South Africa’s “Today more than 5 000 young men programme between 2013 and 2015, to “[Lelihhovisi] lilekucala lweluhlobo lolu- Biodiversity and Ecosystems are protected and and women are employed through the the value of R395 144 169.00,” said the njena. Lena yindlela yekufinyelela, kakhulukati, contribute to socio-economic growth as well programme. They are recruited from department. kulabo bantfu lesikhatsatekile ngabo. Bantfu job creation. marginalised communities and trained in labasemapulasini, emadolobheni lamancane, etindzaweni tasemakhaya labebangakwati kutfola tinsita, lelihhovisi litawufika kubo,” [ Sebentisa emanti ngendlela leyongako ] > Kuyachubeka kusuka ekhasini le-1 ishito njalo. UMTSELELA Kwetfulwa ‘Kwelihhovisi le-RAF Lelinguma- Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba, KUBALIMI hambangendlwana’ kulandzela emphumele- . Indvuna yeLitiko lweni ye-RAF yekuncoba umklomelo eluhle- Lesomiso kwanyalo sitsikameta tinhlelo Letekulima, Tema- lweni lwekutitsengisa kwayo lolubitwa ‘RAF on tekutfumela emanti leti-173 kuleto leti-1 hlatsi Netinhlanti, the Road’, lokungumkhankhaso wekufinyelela 628 kuvelonkhe, letiphakela cishe emakhaya Senzeni Zokwana, emmangweni lowacala ngeNdlovulenkhulu latigidzi leti-2.7 nome emaphesenti la-18 abo itsite lelive linema- nga-2012. bonkhe bahlali balelive. zinga lehlako kepha Phumelela Dhlomo, sikhulu lesisetulu se- Tifundza letine – iKwaZulu-Natal, lanele emmbila lo- tentsengiso ka-RAF, utsite lelihhovisi lelingu- iFreystata, iNyakatfo Nshonalanga kanye mhlophe kudzimate mahambangendlwana lwetfulwe ngesikhatsi neLimpopo timemetele lesomiso njenge- kube sekupheleni semaholide aKhisimusi ngesikhatsi bantfu nhlekelele – kulandzele iMpumalanga nayo kwaMabasa 2016, bavame khona kubandzakanyeka etingotini lesedvutane nemalungiselelo ekumemetela kantsi ummbila temgwaco. lesomiso njengenhlekelele, lokungemalungi- lomtfubi utawutfo- INdvuna itsite lelihhovisi lelingumahamba- selelo latawuphotfulwa madvute nje. lakala kamatima. ngendlwana litakuba selulo semkhankhaso lo- “Somiso san- chubekako kungunyalo we-RAF wekufinyelela SIMO SELITULU, I-EL NIÑO ga-2014/2015 sibe emmangweni, i-‘RAF on the Road’. INdvuna Yetemvelo naleyiphindze ibe nemtselela ekubeni ‘I-RAF on the Road’ iluhlelo lolwenta kube lilunga le-IMC, Edna Molewa, itsite hu- khona kwemmbila khona lihhovisi lesikhashana lelibekwa lumende bekasolomane enta umsebenti lomhlophe, lokuku- emma-ngweni ngenhloso yekutsi liniketele wekucinisekisa kutsi lelive likwati kuhlelela dla lokubalulekile ngetinsita letiphelele kumalunga emmango timo letinjena. kwebantfu kanye nakufakwa ticelo tekukhokhelwa ngenca INdvuna itsite tibiketelo tesimo selitulu nemmbila lomtfu-bi, lobalulekile njengekudla netecwayiso sesimo selitulu ngenhloso yetingoti temgwaco. tentiwa njalo. Tentiwa ngekucala esikha- kwetilwane. Ngekuya kweLikomidi Lelenta yekweluleka ngelikusasa lekuhlanyelwa Dhlomo utsite ngemkhankhaso wakamuva tsini lesifishane bese kulandzela tibike- Tilinganiso Tetitjalo, umkhicito wemmbila kwetitjalo kanye nekuncishiswa kwe- nje wekufinyelela ebantfwini eKhayelitsha, telo tesikhatsi lesidze sesikhatsi lesitinyanga kucatjangwa kutsi wehle ngemathani la- mphahla. kufinyelelwe kubantfu laba-1 600. letisitfupha. Lesimo selitulu kungenteka si- tigidzi leti-14.2 nga-2013 kuya kumathani INdvuna Gordhan ibite bonkhe bantfu Ngemuva kwaseKhayelitsha, kwafinyelelwa chubeke kudzimate kube sikhatsi sasehlobo, latigidzi leti-9.8 nga-2014, lokungephasi baseNingizimu Afrika kutsi basebente kubantfu laba-900 eKokstad. lokungulomnyaka lotako. ngemaphesenti la-13.” ngekubambisana kute kongiwe emanti. “Kulomnyaka wodvwana, sifinyelele kuba- Indvuna imemetele kutsi Lihhovisi Lesimo INdvuna itsite litiko libekele imali letigidzi “Ngaloko sibita kutsi kube khona ku- ntfu labangaba nge-30 000 ngaloluhlelo.” Selitulu eNingizimu Afrika lihlala licaphe leti-R66 kule kwetfulwe luhlelo lweku- bambisana kute kugcinwe kuphindze Kwentiwa imitamo lehlukahlukene ema- njalo simo selituluo i-El Niño, kantsi lilindze- nakekela umhlaba ngenhloso yekunciphisa kube nekongiwa kwemanti nyalo eliveni sontfweni, etindzaweni letinetitolo letinyenti, le kutsi lesimo sidzambe ngesikhatsi sase- kushabalala kwemadlelo nemhlabatsi kanye lakitsi kwentiwe futsi neluhlelo lekusebe- emarenkini ematekisi, emagalaji aphethiloli, busika nga-2016. nekuphela kwemanti kuphindze kukhu- ntisa emanti laswelakalako ngebuhlakani kutivimbamgwaco letentiwa ngekubambisana INdvuna Molewa yatiswe kutsi hulu- tsatwe tinchubo tetekulima. esikhatsini lesisemkhatsini lesitako nje- nematiko emaphoyisa emgwaco ngenhloso mende uyevisisa kutsi lesimo selitulu Litiko liphindze lasebentisa imali letigidzi ngoba sitetayeta umtselela wekugucugu- yekwatisa ngalesikhwama. senteka ngemuva kweminyaka lemitsatfu leti-R9 ekugubheni emabhoholi ekutfola cuka kwesimo selitulu,” kushito iNdvuna kuya kulesihlanu nekutsi singumtselela emanti emfuyo, kusabalalisa lwati lolusecwa- Gordhan. wekugucugucuka kwesimo selitulu. yiso kanye nekuniketela ngeteluleki letifanele Kute utfole lolunye lwati nge-RAF shayela INdvuna iphindze yatsi iNingizimu Afrika, kubalimi. *Kute utfole umbiko kabanti yani Sikhungo Setincingo ku: 0860 23 556 23. njengawo onkhe emave kumele itetayete INdvuna yengete ngekutsi litiko litawu- ekhasini 8 na 9. Nawufuna kubika ngenkhohlakalo shayela kulesimo selitulu lesigucugucukako. chubeka nekuniketa balimi teluleko kanye ku: 0800 00 5919 Vuk’uzenzele Ingongoni 2015 / Bhimbidvwane 2016 9 General Government one step ahead in drought relief

Noluthando Mkhize ing the procurement of 45, 18 000 litre water interventions. tankers. She added that there overnment is working hard to en- A total of 682 water tanks with stands will are transfers of schemes sure that South Africans continue be distributed to municipalities in KwaZulu- from the Lesotho High- to have access to water even during Natal such as the Ugu District Municipality lands Water Project Gthe current drought that the coun- (DM), Umkhanyakude (DM), Illembe DM Phase 2, emergency try is facing. and Harry Gwala DM. transfer Tugela to Goede- The Department of Water and Sanitation is “Ilembe DM in KwaZulu-Natal has com- trouw, Othongathi River rolling out comprehensive interventions to pleted their tank stand installation. Umgeni transfer to Hazelmere minimise the impact of drought. Water has completed the 30 tanks in Harry and infrastructure up- So far, the department has deployed water Gwala DM in KwaZulu-Natal, along with grade developments in tankers to provide water to areas that are 81 tanks that have been installed in Umkh- Hazelmere, Clanwilliam hardest hit by the drought. anyakude DM. The budget limitation of R2 and Tzaneen. These areas include KwaZulu-Natal, Free million allowed for 81 tanks not the 500 they Mochotlhi said was State, and Limpopo, which have been de- had requested,” said Minister Mokonyane. appealing to every in- clared disaster areas. “Additional sites are being identified in dividual to use water Water and Sanitation Minister Nomvula order to utilise the savings on the budget. sparingly and adhere to Mokonyane said her department has com- Umgeni Water has completed 20 of the 144 water restrictions as well mitted R352.6 million to the initial drought Ugu DM tanks. Uthukela DM is beginning as efficient water use intervention projects and a further R96.620 the procurement process for the installation practices including not million to the provisional tankering and ad- of their tanks.” filling swimming pools, ditional interventions. or watering their gardens She added that to address and mitigate the Borehole interventions during the day. potential impact of the drought immediate, She added that approval was granted to short, medium and long-term measures were appoint a key service provider to buy sit- Provincial dam being put in place. ing, drilling and hydrogeological services to levels Water and Sanitation Minister says the The Minister said the measures included implement borehole interventions where the Minister Mokonyane department has a number of interventions in place to minimise the impact of drought. strict implementation of drought operating DM did not already have contracts in place. said in selected drought rules at all dams, including restrictions. Work started at the Umkhanyakude and areas, such as KwaZulu “The department will implement water Ilembe DM in September 2015. Natal, the average dam storage of the large northern parts of KwaZulu-Natal, southern conservation and demand management pro- “Interim tankering and second phase schemes is 69 per cent with three of 18 parts of Mpumalanga, and selected areas in grammes which includes the War on Leaks intervention in five district municipali- schemes below 50 per cent of full supply Limpopo, North West and Northern Cape, and drop the block interventions.” ties, namely Umkhanyakude, Umzinyathi, capacity. about 50 per cent of local water storage was This also includes emergency interventions Ugu, Amajuba, and Uthungulu, have been “An estimated 6 500 stand-alone rural com- facing challenges and needed to be managed by tankering and climate research as well as approved for the total amount of R96 620 munities are currently experiencing water properly. hydrological and geo-hydrological monitor- 552.00.” shortages. These are mostly situated in The drought currently affects 173 of the 1 628 ing. The department’s Deputy Director- KwaZulu-Natal, Mpumalanga, Limpopo, water supply schemes nationally, serving General for Planning and Transformation, and North West provinces. This number approximately 2.7 million households or 18 Buying of water tankers Deborah Mochotlhi, said that the re-use and could increase to over 11 000 rural communi- per cent of the national population. Minister Mokonyane said the Department of desalination, eradication of illegal water ties as the dry period extends and local water In Gauteng the municipalities are experienc- Water and Sanitation, through its National use, drilling of boreholes in suitable areas resources get depleted.” ing strains on the supply systems due to high Water Resource Infrastructure Unit, is manag- and rainwater harvesting were short term She said in drought stricken areas such as the demand and current high temperatures.

Government provides EMASU EKONGA EMANTI Ekhaya/kubhizinisi support to farmers Vala impompi emkhatsini wekugeza buso, kuhlumba ematinyo nome kushefa. Geza entjintjawozi imizuzu lesihlanu ngelilanga, kunekutsi ugeze ebhavini, utawuse- bentisa kunye kulokutsatfu emanti lowasebentisa ebhavini, wonge emalitha lange-400 • Facilitating and supporting the revolution of emanti ngeliviki. credit facilities die to crop failure. Kugeza entjintjawozi kungasebentisa emalitha lange-20 emanti ngemzuzu. • Monitoring food prices through the Food Kugeza ebhavini kungasebentisa emanti lasemkhatsini we-80 ne-150 emalitha. Price Monitoring committee to inform ap- Sebentisa timpompi letinetinhloko tentjintjawozi letihambisa emanti kancane, emathoyilethi propriate measures are taken to ensure food lasebentisa tinkinobho letimbili tekuhambisa emanti kanye nemishini yekuwasha leyonga security. emanti. • Coordinating interdepartmental food nutri- ngo sakho. Loku kutakwehlisa futsi netindleko takho tagezi. tion security interventions to mitigate the Ungatigcwalisi ngalokwecile ticukatsi letifanana nemabhodo, ngobe loko kungabangela kutsi usebentise gezi lomnyenti kufutfumeta emanti. effects of drought on farmworkers and rural Kunciphisa umtsamo wemanti lohambisako ngawo kungcola endlini lencane kuyindlela yekonga communities. 20% yemanti. Loku ungakwenta ngekubeka libhodlela lesinatfo leliyi-2 l, leligcwaliswe ngemanti kanye nenhlabatsi lencane kute isisiteni isindze. The Department of Agriculture, Forestry and Lungisa indlu lencane levutisa emanti ngobe nakungenjalo loko kungachitsa emalitha lati-100 000 Rural Development and Land Reform Fisheries is considering reprioritising conditional temanti ngemnyaka. Minister Gugile Nkwinti. Kwema kuhambisa emanti bendlini lencane ngalokungakadzingeki. Lahla emgcomeni nemathishu kanye grants to make funds available to help farmers in nalokunye kungcola kunekutsi ukulahle ethoyilethi. Ngaso sonkhe sikhatsi nawuhambisa kungcola ngemanti get animal feed and additional water supply for ethoyilethi, emalitha la-12 emanti ayasebentiseka. Albert Pule Sebenta “emanti lamphunga” – emanti lasetjentiswe ebhavini, emishinini yekuwasha kanye nakuleminye imitfombo their animals. lephephile – kuhambisa kungcola ngemanti ethoyilethi. The Minister added that the department would overnment has allocated more than continue providing farmers with weather advisories Sebentisa libhakede kuneliphayiphi nawugeza imoto yakho. Nangabe kufanele kutsi usebentise liphayiphi, sebentisa sifafati longakhona kusivala ngesikhatsi uyifafata ngemati. Kusebentisa liphayiphi kungasebentisa emanti langemalitha R260 million to farmers across the and warnings to guide future crop plantation and lange-30 ngemzuzu. country to deal with the impact of reduction of stock. Ungatseli pendi nemakhemikhali kudreyini yakho. drought. Meanwhile the Department of Rural Development Balimi kufanele kutsi bacinisekise kutsi tibulalitinambutane letinebutsi tibasekudzeni nemitfombo yemanti nome G imifudlana. The total set aside for drought relief efforts and Land Reform will relocate livestock from the Emafekthri kufanele kutsi anakekele kutsi mekyuri ayicitsa njani kanye nemanye amakhemikhali lafana nayo country-wide amounts to R524 million. worst affected regions in the five regions to state- emantini ekungcola. Bantfu labahlala etindzaweni tasemaphandleni kufanele kutsi bacaphele kutsi bangasebentisi umfula nome Minister of Agriculture, Forestry and Fisheries owned land where there is still better grazing land. lusentse lwemfula njengelithoyilethi. Senzeni Zokwana said the funds would be The department is allocating almost R187 million distributed to farmers in consultation with the for this drought relief intervention. Esivandzeni provincial departments of agriculture. These include the provision of water for Nisela titjalo takho ekuseni nome kusihlwa, ngesikhatsi emazingalichwa aphasi. Emakhatsini wensimbi ye-10:00 nensimbi The department also spent R9 million livestock in areas where boreholes can be drilled ye-15:00 ungalahlekelwa ngemanti lange-90% ngekuhwamuka. Ngaso sonkhe sikhatsi nawubilisa licandza, yonga lamanti lasapholile kute unisele ngawo titjalo tasendlini. Kukhona letitakuzuza on drilling boreholes for livestock water, and construction of water troughs through ngetondlamhlaba nome tivundzisi letiphuma elugobolondvweni lwelicandza. disseminating early warning information and RADP funding support and the Animal and Veld Gcila ekuhlanyeleni tihlahla tendzabuko naletingasito tendzabuko letingadli emanti (kodvwa hhayi titjalo letingasito tendzabuko letibulala letinye titjalo). providing appropriate advice to farmers. Management programme. Butsela ndzawo titjalo ngekwetidzingo tato temanti kanye nekutimbonya ngemacembe. “There will be a provision of R36.5 million by According Minister Gugile Nkwinti, the Unganiseli njalo tivandze takho, kepha tinisele kahle. Kusebentisa liphayiphi lasesivandzeni kungasebentisa emalitha lange-30 provincial Departments of Agriculture to relieve department has engaged some of the commodity emanti ngemzuzu. small scale and subsistence farmers in affected organisations such as the sugar industry, Grain SA Susa titjalo letingasito tendzabuko letibulala letinye endzaweni yakho. provinces,” said Minister Zokwana. who will be in partnership with the Department, Emanti latfolakala ngekuwakhongotela eluphahleni angagcinwa emathangini kute kuniselwe ngawo tivandze. Sebentisa “emanti lamphunga” – emanti lasetjentiswe emabhavini, emishini yekuwasha kanye nakuleminye imitfombo yemanti His department will also provide R226 and the provincial Departments of Agriculture to lephephile – kute unisele sivandze sakho. million to smallholder farmers to both maintain implement the identified short term, medium and production animals and “encourage the herd long term draught relief interventions. reduction through the market”. “In the North West we have recently allocated 200 000 hectares of land. I am expecting the provincial Other measures by department will include: government to disaggregate the land in the same • Drilling and equipping affected areas for way that KwaZulu-Natal did,” said Minister additional boreholes for livestock. Nkwinti.