Lisa 2 Määruse „Põhja-Pärnumaa Valla 2020

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lisa 2 Määruse „Põhja-Pärnumaa Valla 2020 Lisa 2 Määruse „Põhja-Pärnumaa valla 2020. aasta eelarve“ juurde Põhja-Pärnumaa valla 2020. aasta eelarve seletuskiri Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 1 Põhitegevuse tulud .................................................................................................................................... 2 Põhitegevuse kulud ................................................................................................................................... 5 Investeerimistegevus ............................................................................................................................... 20 Finantseerimistegevus ............................................................................................................................. 22 Likviidsete varade muutus ...................................................................................................................... 24 Kokkuvõte ............................................................................................................................................... 24 Sissejuhatus Põhja-Pärnumaa vald moodustus Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla ühinemisel 21. oktoobril 2017 ning Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus alustas tööd 01.01.2018. aastal. Vallas on 86 küla ja kolm alevit. Vallas on kolm halduskeskust, mis asuvad Vändras, Pärnu-Jaagupis ja Tootsis. Haldusterritooriumi suurus on 1010,1 km2. Rahva arv 2019. aasta alguses oli 8381, 2020. aasta alguses 8230. Vähenemise üks põhjusi on rahvastikuregistri seaduse muudatus, mille alusel inimesed, kellel puudub täpne elukoha aadress, on valla elanike nimekirjast välja arvatud. Omavalitsuse ülesanne on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui neid ülesandeid ei ole antud seadusega kellegi teise täita. 2020. aasta eelarve kajastab valla 28 hallatava asutuse ülalpidamise kulusid ning vallavalitsuse kui ametiasutuse ja vallavolikogu kulusid. Haridusasutusi on vallas 13, neist üks gümnaasium, kaks põhikooli, kaks põhikool-lasteaeda, kolm lasteaed-algkooli, kolm lasteaeda ja kaks muusikakooli. Kultuuri, noorsootöö ja spordiasutusi on 11: seitse rahva- või kultuurimaja, kaks spordikeskust, raamatukogu ja noorsootöökeskus. Sotsiaalhoolekandeasutusi on vallas neli. Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldab 100% valla omanduses olev AS Mako. Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava eelarvestrateegia aastatel 2020-2023, kus on planeeritud järgmiste aastate strateegilised eesmärgid: - elukeskkonna säilitamine ja parendamine; - kvaliteetne, kaasaegne ja optimeeritud haridus- ja kultuuriasutuste võrgustik; - kvaliteetne ja optimeeritud heaolu- ja sotsiaalteenuste võrgustik. 1 Põhitegevuse tulud Kohaliku omavalitsuste (KOV) sissetulekud koosnevad maksudest, toetustest, teenuste müügist ja muudest tuludest. Riigieelarvest eraldatud riiklike maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada KOV-ile piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades katta kooliõpetajate (väikses osas ka lasteaiaõpetajate) tööjõukulusid, tagada koolilõunat, õppevahendite soetamist, õpetajate koolituskulusid, tagada noortele huvihariduse kättesaadavus hõreasustusega piirkondades, maksta toimetuleku- ja muid peretoetusi ning hooldada kohalikke teid. Tabelis 1 on toodud Põhja-Pärnumaa valla põhitegevuse tulud 2018-2020. aastal. Tabel 1. Põhitegevuse tulud 2020.a 2020 võrdlus eelarve 2019.a 2018 2019 2019 osakaal eelarvega Nimetus täitmine* eelarve täitmine 2020 eelarve % (v5-v3) 1 2 3 4 5 6 7 PÕHITEGEVUSE TULUD 12 508 153 13 091 145 13 190 391 13 462 524 371 379 Maksutulud 6 129 650 6 478 600 6 639 842 6 891 475 51,2 412 875 Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 595 324 1 736 698 1 761 952 1 814 559 13,5 77 861 Saadavad toetused tegevuskuludeks 4 530 631 4 658 847 4 562 344 4 539 490 33,7 -119 357 Muud tegevustulud 252 548 217 000 226 253 217 000 1,6 0 *2018. aasta eelarve oli kassapõhine Maksutulude koosseisus on üksikisiku tulumaks, maamaks ja reklaamimaks. KOV-i tulubaasi oluline osa on üksikisiku tulumaks, mille laekumine sõltub maksumaksjate arvust ja töötajate tuludest. 2019. aasta eelarves moodustas üksikisiku tulumaks põhitegevuse tuludest 48%, 2020. aasta eelarves 49%. Vaatamata elanike arvu vähenemisele on võrreldes 2018. aasta keskmise arvuga 2019. aasta kümne kuu andmetel maksumaksjate arv Põhja-Pärnumaa vallas veidi suurenenud. Järgmisel aastal on arvestatud samade andmetega. 2020. aastal suurendatakse KOV-ile ülekantava tulumaksu osa suurust 0,03 protsendipunkti, so 11,93-lt 11,96-le. 2019. aastal laekus üksikisiku tulumaksu prognoositud summast rohkem 159 709 eurot, so 2,6%. 2020. aasta eelarves on tulumaksu laekumine 2019. aasta prognoositud laekumisest 4% võrra suurem, so 6 590 000 eurot. Suurenemine on 264 166 eurot. Tulumaksu laekumine maksumaksja kohta on 1677 eurot. Tulumaksu laekumise andmed aastatel 2018-2020 on toodud tabelis 2. 2 Tabel 2. Üksikisiku tulumaksu laekumine 2019 2018 2019 eelarve täitmine 2020 eelarve Maksumaksjate keskmine arv 3 904 3 904 3 930 3 930 Maksumaksjate arvu muutus võrreldes eelmise aastaga 106 0 26 0 Üksikisiku tulumaksu laekumine 5 842 621 6 176 125 6 335 834 6 590 000 Tulumaksu kasvu prognoos võrreldes eelmise aastaga,% 9,7 5,7 2,6 4,0 Protsent KOV-le eraldatavast maksumaksjate maksustatavast tulust 11,86 11,93 11,93 11,96 Tulumaksu laekumine maksumaksja kohta 1497 1582 1612 1677 Maamaks on planeeritud 2019. aasta tasemel. Vallavolikogu poolt on kehtestatud maamaks Põhja- Pärnumaa vallas 2% maa maksustamishinnast. Reklaamimaks on planeeritud 2019. aasta laekumise andmetel. Saadavad toetused jagunevad tasandus- ja toetusfondiks ning sihtotstarbelisteks toetusteks, planeeritud summa on 4 539 490 eurot, mis moodustab 33,7% põhitegevuse tuludest. Tasandus- ja toetusfondi erinevate tululiikide laekumisest aastatel 2018-2020 annab ülevaate tabel 3. Riigieelarve 2020. aasta tasandus- ja toetusfondi vahendid on Rahandusministeeriumi andmetel seisuga 31.01.2020. Tabel 3. Tasandus- ja toetusfond 2020.a võrdlus 2019.a 2018 2019 eelarve 2020 eelarve eelarvega Tasandus- ja toetusfond kokku 3 718 999 3 959 089 4 333 194 374 105 Tasandusfond 772 848 956 222 1 221 648 265 426 Toetusfond 2 946 151 3 002 867 3 111 546 108 679 üldhariduskoolid 2 048 745 2 212 524 2 261 616 49 092 lasteaiad 137 794 146 924 144 445 -2 479 raske ja sügava puudega lastele abi osutamine 13 293 0 12 650 12 650 huviharidus ja -tegevus 186 725 177 579 188 386 10 807 toimetulekutoetus 127 539 49 676 96 134 46 458 sotsiaaltoetused ja teenused 30 887 2 946 2 911 -35 matusetoetus 28 220 28 613 31 098 2 485 asendus ja järelhooldusteenus 60 492 84 837 75 480 -9 357 rahvastikutoimingud 1 433 1 493 972 -521 jäätmehoolduse arendamine 12 537 0 0 0 kohalikud teed 298 486 298 275 297 854 -421 3 Sihtotstarbelisi toetusi on 2020. aasta eelarves planeeritud summas 208 750 eurot: - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab projekti „Kaisma koleehitiste lammutamine“ 22 490 euroga. Kogu projekti maksumus on 23 860 eurot. Projekti tulud ja kulud on tegevusala 06605-muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus eelarves; - SA Innove toetus HEV lastele suunatud projektile „Kaasajastatud kaasamine“ on 48 682 eurot; - noorte suvemaleva toetuseks on planeeritud 3000 eurot. Tegevusala 08107 02-noorsootöö; - Vändra Gümnaasiumi SA Innove poolt 100% rahastatava projekti „Loodusainete õppelabor“ toetus on 21 700 eurot. Projekti kogumaksumus on 123 661 eurot ja abikõlbulikkuse periood on 2019-2021; - jätkuprojekti „Puuetega inimeste eluruumide kohandamine“ 2020. aasta toetus on 27 072 eurot, kogu kulu planeeritud 31 849 eurot. Projekti tulud ja kulud tegevusala 10121-muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse eelarves; - Tervise Arengu Instituudi projekt noortele peredele „Imelised aastad“ on kavandatud 19 000 eurot, sellest toetus 9500 eurot. Tulud ja kulud on tegevusala 10402-perekondade sotsiaalne kaitse eelarves; - raamatukogule eraldatavate raamatute summa on planeeritud 2019. aasta tasemel, so 15 810 eurot. Tegevusala 08201 00-Põhja-Pärnumaa Raamatukogu. - Eesti Kultuurkapitali projektitoetus Põhja-Pärnumaa raamatukogule on 250 eurot; - Vändra Gümnaasiumi õpilaskodule toetus haridus- ja Teadusministeeriumist on 14 000 eurot; - Eesti Töötukassa eraldas 493 eurot palgatoetust Tootsi Lasteaed-Põhikoolile; - Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL) toetus lasteaia õpetajate koolituskuludeks on prognoositud 2019. aasta tasemel, so 1700 eurot. Tulud ja kulud on tegevusala 09609-muud hariduse abiteenused eelarves; - Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) toetab Pärnu-Jaagupi Põhikooli projekti „Sisemine tasakaal“ 1000 euroga; - 2019. aasta lõpus laekus laulu- ja tantsupeo ettevalmistamise toetused Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt kokku 3350 eurot, igale kollektiivile 335 eurot. Tulud ja kulud on lisatud hallatavate asutuste eelarvetele: Pärnu-Jaagupi Põhikool 1340, Pärnu-Jaagupi Rahvamaja 1005, Vändra Kultuurimaja 670 ja Vändra Gümnaasium 335 eurot; - Eesti Kooriühingult laekus 2680 eurot, sellest Pärnu-Jaagupi Põhikooli kooridele 1005, Tootsi
Recommended publications
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Halinga Vallavalitsus Halinga Valla Turismiinfopunkti
    HALINGA VALLAVALITSUS HALINGA VALLA TURISMIINFOPUNKTI LOOMISE JA VALLA TURISMIOBJEKTIDE TUTVUSTAMISE, TÄHISTAMISE NING KORRASTAMISE TEOSTATAVUS- JA TASUVUSANALÜÜS Halinga 2007 SISUKORD 1. PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS JA KOKKUVÕTE .............................................................3 2. PROJEKTI TEGEVUSMUDEL ...........................................................................................5 3. SIHTGRUPIANALÜÜS .......................................................................................................6 3.1. Eesti turismi üldolukord .....................................................................................................6 3.2. Pärnumaa turismi üldolukord .............................................................................................6 3.3. Halinga valla asukohast tulenev potentsiaal.....................................................................11 3.4. Potentsiaalsed sihtgrupid ..................................................................................................13 4. SWOT-ANALÜÜS..............................................................................................................14 5. ÕIGUSLIKUD ALUSED....................................................................................................18 5.1. Strateegilised dokumendid................................................................................................18 5.2. Projekti töökorraldus ja elluviimine .................................................................................21 5.3. Loodus-
    [Show full text]
  • Halinga Valla, Tootsi Valla, Vändra Alevi Ja Vändra Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Pärnu maakonnas, mille käigus moodustub nelja Pärnu maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Pärnu maakonda kaks linna ja 17 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 14 valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb kolme omavalitsuse võrra 210-le, kokku 180 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Halinga vald (pindala 365 km2 ja rahvaarv 2866), 2) Tootsi vald (pindala 2 km2 ja rahvaarv 807), 3) Vändra alev
    [Show full text]
  • Halinga Vald Riikliku Teeregistri Väljavõte
    HALINGA VALD RIIKLIKU TEEREGISTRI VÄLJAVÕTE seisuga 01.06.2009.a. RONECO-2009 SISUKORD TEEDE LOETELU.....................................................................................1 TEEOSADE LIIK, JAOTUS, MAAOMAND, KASUTUS.......................2 TEEKATETE ANDMED...........................................................................3 TEE MAA-ALAD......................................................................................4 TRUUBID, PARKLAD, KÕNNITEED, RAUDTEE-ÜLESÕIDUD, TÄNAVATE LIIGITUS............................................................................5 RIIGIMAANTEEDE LOETELU...............................................................6 Halinga vald RTR-väljavõte seisuga 01.06.2009 RONECO-2009 OMAVALITSUSE TERRITOORIUMIL OLEVAD TEED, TÄNAVAD JA KERGLIIKLUSTEED TEE TEE NIMI ALGUS LÕPP PIKKUS EHAK 1880001 Halinga - Künnametsa tee 0 3614 3614 1880002 Tarva - Tõrdu tee 0 2484 2484 1880003 Tarva tee 0 389 389 1880004 Loomse - Tõrdu tee 0 1041 1041 1880006 Tõrdu - Ertsma tee 0 3182 3182 1880008 Käära tee 0 1455 1455 1880009 Valistre - Mõisaküla tee 0 6551 6551 1880010 Sepaküla tee 0 430 430 1880012 Mõisaküla - Eametsa tee 0 3008 3008 1880013 Juuriksmaa tee 0 1509 1509 1880014 Lehu - Eametsa tee 0 1556 1556 1880017 Mõisaküla - Tühjasma tee 0 2526 2526 1880018 Luuri tee 0 1237 1237 1880019 Jalaka tee 0 428 428 1880020 Nurga tee 0 499 499 1880021 Kaelase koolitee 0 1349 1349 1880022 Likelepa tee 0 749 749 1880023 Reopa tee 0 1938 1938 1880024 Aasa tee 0 1380 1380 1880025 Villota tee 0 1231 1231 1880026 Libatse - Arase
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020 - 2032
    PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020 - 2032 Europolis OÜ 2019 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 8 1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................ 9 1.1 Üldandmed ................................................................................................................................. 9 1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade ................................................................................................. 10 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus .................................................................................................... 10 1.2.2 Majandus ja tööhõive ........................................................................................................... 12 1.3 Keskkonnaülevaade ..................................................................................................................... 13 1.3.1 Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia .......................................................................... 13 1.3.2 Põhjavesi ja selle kaitstus ..................................................................................................... 14 1.3.3 Pinnavesi .............................................................................................................................. 15 1.3.4 Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad
    [Show full text]
  • Halinga Vald Teedevõrgu Seisundi Analüüs
    HHAALLIINNGGAA VVAALLDD TTEEEEDDEEVVÕÕRRGGUU SSEEIISSUUNNDDII AANNAALLÜÜÜÜSS RROOTTSS 11...22... RROONNEECCOO oommaavvaallliiitttssuusstttee ttteeeeddeevvõõrrgguu sseeiiissuunnddiii aannaalllüüüüssiiissüüssttteeeemm RROONNEECCOO OOÜÜ VVEEEEBBRRUUAARR 22000088 SISUKORD SELETUSKIRI KASUTATAVAD KOODID & LÜHENDID TEEDEVÕRGU JAOTUS.........................................................................1 - LIIKLUSJAOTUSE PÕHIMÕTTED - TEEDE JAOTUS - TÄNAVATE JAOTUS TEEDEVÕRGU SEISUND.......................................................................2 - SKI KRUUSATEEDEL - SKI KATTEGA TEEDEL - LÜHILÕIKUDE SEISUKORD TEEDEVÕRGU ANALÜÜS.....................................................................3 - KRUUSATEEDE ANALÜÜS....................................................3 o TÖÖDE MÄÄRAMINE o TÖÖDE MAKSUMUSED o KERGKATETE VALIK JA MAKSUMUSED o ANALÜÜSI TULEMUSED § HOOLDETÖÖD § REMONT & ÜMBEREHITUS § KERGKATTE EHITUS § HALVAD TEELÕIGUD o KOKKUVÕTE - KATTEGA TEEDE ANALÜÜS................................................4 o TÖÖDE MÄÄRAMINE o TÖÖDE MAKSUMUSED o ANALÜÜSI TULEMUSED § HOOLDETÖÖD § PINDAMINE § A/B ÜLEKATE & ÜMBEREHITUS § HALVAD TEELÕIGUD o KOKKUVÕTE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE......................................................................5 TÖÖDE KAART........................................................................................6 SELETUSKIRI Käesoleva töö eesmärgiks on süstematiseeritud, erinevatele teede tehnilistele andmetele tugineva teedevõrgu seisundi analüüsi abil leida omavalitsuse poolt hallatavate teede suvihoolduse-,
    [Show full text]
  • ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game Populations in Estonia and Proposal for Hunting in 2016
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2016 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 4 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................11 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................15 PÕDER (ALCES ALCES) ............................................................................................................................. 15 METSSIGA (SUS SCROFA) ....................................................................................................................... 26 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) .............................................................................................................. 37 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) ..................................................................................................... 45 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 54 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 59 ILVES (LYNX LYNX) ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Haldus- Ja Asustusjaotuse Klassifikaatori (EHAK) Muudatused
    Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) muudatused 1.02.2010 muutmise alus: Regionaalministri 20.jaanuari 2010.a määrusega nr 1 (RTL, 29.01.2010, 5, 93) muudetakse alates 01.02.2010 Võru maakonnas: Varstu valla asustusüksuste hulka lisatakse uus küla Harjuküla koodiga 1772 klassifitseerimistunnustega 86 865 8. Sama valla Liguri küla saab uue koodi 4324 (vana kood 4323). Klassifitseerimistunnusteks on 86 865 8. 30.11.2009 muutmise alus: Regionaalministri 19.novembri 2009.a määrusega nr 17 (RTL, 27.11.2009, 87,1261) muudetakse alates 30.11.2009 Saare maakonnas: Kaarma valla küla Kudjape koodiga 3519 muudetakse alevikuks uue klassifitseerimistunnusega 74 270 7. 27.10.2009 muutmise alus: Vabariigi valitsuse 12.juuni 2009. a määruse nr 97 (RTI, 17.06.2009, 32, 204), Regionaalministri 15.oktoobri 2009. a määruse nr 15 (RTL, 20.10.2009, 79, 1145) alusel ja Vändra valla Valimiskomisjoni 26.oktoobri otsuse nr 6 alusel tehakse klassifikaatoris järgmised muudatused: Pärnu maakonnas : Kaisma valla ühinemisel Vändra vallaga moodustatakse kohaliku omavalitsuse üksus Vändra vald. Kustutada klassifikaatorist Kaisma vald (kood 0276). Vändra valla (vana kood 0930) uueks koodiks on 0929. Kaisma valla külad - Kaisma (kood 2545), Kergu (kood 2969), Kõnnu (kood 3771), Metsaküla ( kood 4891), Metsavere (kood 4913), Rahkama (kood 6725) ja Sohlu (kood 7661) saavad uued klssifitseerimistunnused 67 929 8. Vändra valla külade Allikõnnu (kood 1215), Aluste (kood 1237), Kanasoo (kood 2400), Kadjaste (kood 2486), Kalmaru (kood 2619), Kirikumõisa (kood
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Põhja-Pärnumaa Valla Jäätmekava 2018-2023
    Põhja-Pärnumaa Vallvolikogu määrus „Põhja-Pärnumaa valla jäätmekava aastateks 2018-2023“ Lisa PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA JÄÄTMEKAVA 2018-2023 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ..................................................... 3 2. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ............................................................. 6 2.1 Euroopa Liidu õigusaktid ................................................................................................. 6 2.2 Eesti õigusaktid ................................................................................................................ 6 2.3 Strateegilised dokumendid ............................................................................................... 7 2.4 Omavalitsuse tasand ......................................................................................................... 8 2.5 Ettevõtte tasand ................................................................................................................ 8 2.6 Kodumajapidamine .......................................................................................................... 8 3. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE ...................................................................................... 9 4. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE ................................ 10 4.1 Jäätmekäitluskohad .......................................................................................................
    [Show full text]
  • Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Kaisma, Kihlepa-Lindi
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 27.08.2010 Avaldamismärge: RTL 2009, 52, 755 Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Kaisma, Kihlepa-Lindi, Kihnu, Kilingi-Nõmme, Koonga, Kullipesa, Kurgja, Lõpe, Massiaru, Mõisaküla, Nõmme, Ora, Orajõe, Pärnjõe, Pööravere, Rahnoja, Rimmu, Sauga, Saulepi, Seliste, Suigu, Surju, Tahkuranna, Tali, Tihemetsa, Tootsi, Tori-Sindi, Tõstamaa, Vana- Varbla, Vatla ja Vändra jahipiirkonna moodustamine1 Vastu võetud 17.06.2009 nr 27 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Are jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Are jahipiirkonna pindala on 10 250 hektarit. (2) Are jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Are jahipiirkonna piir läheb Angoja sihi ja Liiva tee ristumiskohast mööda Liiva teed Tootsi–Lavassaare raudteeni, jätkudes mööda Tootsi–Lavassaare raudteed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni ning mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Kõrissoo ojani; sealt mööda Kõrissoo oja Are jõeni, jätkudes mööda Are jõge Are–Suigu maanteeni; seejärel mööda Are–Suigu maanteed Võlla teeni; teeristist mööda Võlla teed Võlla–Põllmaa põlluteeni; siis mööda Võlla–Põllmaa põlluteed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni, jätkudes mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Linnuküla kraavini ning mööda Linnuküla kraavi Kurena teeni; siitpeale mööda Kurena teed Sauga jõeni ning mööda Sauga jõge Räägu ojani; sealt mööda Räägu oja Elbu turbaraba piirini, jätkudes mõttelise
    [Show full text]