Nr 10 (19) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2019

Janek Õiglane on kümnevõistluses Põhja-Pärnumaa parim maailma kuues ettevõte 2019 – LSAB Vändra AS 3. oktoobril tunnustas Pärnumaa Arenduskes- endise mototsehhi, enampakkumisel Vändra kus Strand SPA ja Konverentsihotellis 2019. a Vallavalitsuselt. 2001. a hankisime esimese lin- Pärnumaa parimaid ettevõtteid ja ettevõtjaid. dimasina ja nii see läks, juba kolme aasta pärast Põhja-Pärnumaa valla aasta parimaks ettevõt- oli suur ruumipuudus. Kontor oli viimane, mille teks valiti LSAB Vändra AS. Vallavanem Jane korda tegime,“ meenutab Kalle Tammai. 2011. a Mets ja vallavolikogu esimees Ülle Vapper and- müüdi kogu grupp Rootsi börsiettevõtte Invest- sid kohapeal üle tunnustust tõendava karika ja ment AB Latour gruppi kuuluvale ettevõttele. valla tänukirja. Uueks nimeks sai LSAB Vändra AS. 19 aastat LSAB Vändral on ligi pool tuhat klienti, Vändra Saeteritust juhtinud Kalle Tammai lah- kellest enamuse moodustavad saeveskid, aga kus ettevõttest 2012. a. detsembris ja ettepanek ka mööbli, uste-akende või muude sisustustoo- juhi kohale asuda tehti samas ettevõttes 9 aastat dete valmistamisega tegelevad puidutööstused, finantsjuhina töötanud Juta Tammaile. Tänaseks toodetakse lintsaelinte ja saekettaid nii puidu on Juta Tammai LSAB Vändra peamiselt mees- kui metallitöö tööstusele ning osutatakse teri- test koosnevat töökollektiivi ja tootmist juhtinud tus- ja remonditeenust. Müüakse ja teritatakse ligi seitse aastat. 2016. a laiendati tootmispida ka hakkurite terasid ja freese. Oma tootegru- 360 ruutmeetri võrra, ehitati-korrastati ettevõtte Katari pealinnas Dohas 27. septemb- pis ollakse Baltimaade suurim. LSAB Vändra ümbrus. rist kuni 6. oktoobrini peetud kerge- kahes tootmishoones, peale laienemist 2016. a, Oktoobrikuu viimasest nädalast alates töö- jõustiku maailmameistrivõistlustel on kokku 2500 ruutmeetrit tootmispinda. Ette- tab Kalle Tammai Rootsis LSAB Group AB ida- tegi võimsa etteaste Eesti koondi- võte töötab osaliselt kolmes vahetuses ja annab piirkonna ettevõtete asepresidendina puidu alal. sesse kuulunud üheksa sportlase tööd 36 inimesele. ,,See on alles väga värske uudis. Kalle tutvustas hulgas Vändra noormees 25-aastane 1993. a asutasid vändralased Kalle Tammai, Kalle Tammai, Juta Tammai, Jane Mets ja juunis Vändras külas käinud LSAB Group-i juh- Janek Õiglane. Ülo Põder ja Rootsi firma Långshyttan Slipser- Ülle Vapper auhinnagalal. tidele meie tootmist ja ettevõtte arengut. Oma Õiglane kogus 8297 punkti, kuigi vice AB ettevõtte, mis kandis nimetust Vändra lahkus omanikeringist 1996. a. ,,Koos rootslase tulevikuvisioonide ja senise tegevusega pälvis ta oli vahepeal ka 8400 punkti graafi- Saeteritus AS. Eelnevalt oli Kalle Tammai koos Runar Arnessoniga tegime esimesi plaane, kui- kogu grupi juhtide tähelepanu nii, et neil tekkis kus. Paraku kulges tema võistlus abikaasa Jutaga elanud poolteist aastat Root- das tegutseda. Päris algus oli AS Kermi hoovi kohe soov teda emaettevõttesse Rootsi tööle pal- vaheldumisi õnnestumiste ja eba- sis ja kohalikus keelekeskkonnas töötades ning peal renditud kahes garaažiboksis koos kahe gata. Nii ka läks, alates 21. oktoobrist on Kalle õnnestumisetega. „See oli võistlus, kursustel õppides omandanud mõlemad hea töötajaga. Kui minu käest küsiti, millega ma Tammai uuel vastutusrikkal ametipostil,“ tunneb kus alad ei jooksnud kokku. Kümne- rootsi keele oskuse. Juta Tammai meenutab, et tegelen ja vastasin, et saeteritusega, oli vastuseks Juta Tammai rõõmu abikaasa igati väljateenitud võistluses juhtub seda vahel. Vorm Rootsist naastes oli paljudel küsimuseks: ,,Kui ,,ahah, hea, et mingigi töö on, aga mis sa veel ja esmapilgul uskumatuna tunduvast hüppelisest oli tegelikult parem kui kaks aastat palju te siis ka teenisite? Mõlema vastus oli üks- teed...?“ Keegi ei uskunud, et sellisel alal võib ka tõusust karjääriredelil. tagasi Londonis," kommenteeris meelne: ,,Hea rootsi keele oskuse.“ Ülo Põder leiba teenida. 1997. a ostsime praeguse hoone, Õie Kuusk meediale toona 4. koha saanud Õig- lane. „Kurb, et nii palju jäi sisse. Aga ma pingutasin lõpuni ja olen enda üle uhke, et suutsin halvast seisust välja tulla. See näitab ka midagi." Õiglane püstitas isikliku rekordi 100 meetri jooksus, 400 meetri jook- sus ja odaviskes. Tulemused: 100 m jooks 10,94; kaugushüpe 7.32; kuulitõuge 15.20; kõrgushüpe 1.96; 400 m jooks 49,14; 110 m tõkkejooks 15,13; kettaheide 43.37; teivashüpe 5.00; odavise 72.46; 1500 m jooks 4.36,24. Lõpptulemusena saavuta- tud 6. koht tagas Õiglasele kaheks aastaks B-taseme toetused. Kõige suuremaks moraalseks toeks on Janekile olnud igal võistlu- sel oma pere – ema Terje, isa Jaan ja vend Jan elasid Janekile kaasa ka Kataris. ,,Muljed on väga kuumad. Hääl hakkab juba tasapisi taastuma sealsest ekstreemsest temperatuu- ride mängust: väljas 45 kraadi, sise- ruumides 25. Sportlastel oli mõnus olemine, stabiilne 25 kraadi. Kümne- Kangakudujate infopäev Vändras võistlus on karm ala ja see oli suur asi, mis ta korda saatis,“ räägib Terje Õiglane. ,,Üsna äge on jälgida maa- Korraldaja Eva-Liisa Kriis tänab abi eest päeva korraldamisel Vändra kangakudujaid: ilma tippe võistlemas ja mis seal (fotol vasakult) Tiiu Kont, Sirje Paberits, Ly Kitsing, Rita Pärgma, Ita Mangusson, Leili Soosaar, Lehta Rell. salata, uhke tunne on ka. Tribüüni- del elati kõikidele võimsalt kaasa. Üleriigiline XVII kangakudujate plaanidest. Kõige parema ülevaate Käsitöökooli lugu ja Vändra Kiri- mantli. Näitusele toodud kangad ja Meedias levinud jutt tühjadest iste- infopäev toimus tänavu 5. oktoob- kohalike käsitöömeistrite näpuosa- kumõisa kujundamist Eestimaa mantlid olid eksponeeritud kultuu- kohtadest pole õige, õhtuti oli alati ril Iida Käsitöökooli ja Kangakudu- vusest andis külalistele kultuuri- ainulaadseks, ühe rahvakultuuri rimaja laval. Esitatud omakootud täismaja. Nüüdseks on Janekil kaks mise Muuseumi majas ning Vändra maja lavale ja saali üles sätitud pärandi valdkonna säilitamise kangast õmmeldud mantli eest nädalat puhkust läbi ja algas valmis- Kultuurimajas. kena näitus valminud kudumitest. muuseumiks. pälvis tiitli ,,Kangasulane 2019“ tumine olümpiahooajaks. Detsembri Kogunemispaigaks oli Vändra Vändralaste ülesandeks oli ka pak- Igal aastal toimub infopäeval Kaja Jürissaar. alguses sõidab ta kaheks kuuks Lõu- Kultuurimaja, kus kohalikud kan- kuda külalistele lõunasööki. ka soasulase näitus. Tänavuse Infopäevast võttis osa 118 käsi- na-Aafrikasse treeninglaagrisse.“ gakudujad tutvustasid oma töötoa Külastati Iida Käsitöökooli ja näituse teema oli ,,Minu unis- tööhuvilist. Õie Kuusk kangastelgedel pooleli olevaid Kangakudumise Muuseumi, kus tuste mantlikangas“. Kaasa võis Õie Kuusk töid, rääkisid ringi tegemistest ja Eva-Liisa Kriis rääkis oma loodud võtta kanga (1x1,4 m) või valmis 2 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht OKTOOBER 2019

Kokkuvõte oktoobrikuu vallavolikogu istungist Vallavalitsus ootab Valla uhkuse

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu oktoobrikuu istung toimus 16. oktoobril 2019.a Kergu Koolis. Kooli direktor Imbi Uulimaa aunimetuse kandidaate tutvustas hoones tegutsevaid asutusi ja rääkis kohalike tege- Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.09.2018 määrusega nr 37 Valla Uhkuse aunimetuse kandidaate võivad esitada kõik mistest. Koos sõime maitsvat koolilõunat. „Põhja-Pärnumaa valla tunnustamise kord" sätestati Põhja-Pär- füüsilised ja juriidilised isikud. Vallavalitsus ootab ettepanekuid • Muudeti Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.11.2018 mää- numaa valla tunnustamise põhimõtted, tunnustusavalduste Valla Uhkuse aunimetuse määramiseks 15. detsembrini 2019. rust nr 54 „Põhja-Pärnumaa valla kaasava eelarve menet- liigid ja kirjeldused. Üheks tunnustusavalduse liigiks on Valla Ettepaneku võib saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadres- lemise kord". Muudatuse kohaselt anti võimalus rajada Uhkuse aunimetuse määramine. Valla Uhkuse aunimetus sile [email protected] või postiga aadressile Põhja-Pärnumaa objekt ka eramaale juhul, kui omanik nõustub andma maa avalikku kasutusse kümneks aastaks. Muudeti ka hääletuse määratakse tunnustusena inimestele, kes on olnud elupäästjad, Vallavalitsus, Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev 87701. korda nii, et edaspidi saab hääletada ainult ühe ettepaneku puuetega inimeste abistajad, loomakaitsjad, maaelu edendajad, Valla Uhkuse nimi kantakse valla auraamatusse, Valla poolt varasema kolme asemel. lihtsalt kuldsüdamed, elu- ja külasädemed või kes on ootama- Uhkusele antakse valla teenetemärk, tänukiri ja meene. • Tunnistati kehtetuks Vändra Alevivolikogu 14.04.2016 tutel eluhetkedel käitunud kangelaslikult. Vallavalitsus otsus nr 11. Otsuse kohaselt nähti ette Vändra Muusikakooli praeguse hoone (Vändras Vana tn 61) rekonstrueerimine. Volikogu poolt 18.09.2019 vastuvõetud valla arengukava kohaselt renoveeritakse Vändra Muusikakooli jaoks ruumid 2021. aastal Vändra Gümnaasiumi hoones. • Otsustati tasuta võõrandada seniste kasutajate omandisse Muudatused abivahendite määruses garaažid Pärnu-Jaagupi alevis Tiigi 4/1 ja 4/2. Alates 1. oktoobrist 2019 jõustub abivahendite määruse muu- Vanaduspensioniealistel inimestel tehakse täiendav muu- • Kuulati informatsiooni Pärnu Ühistranspordikeskuse tege- datus, milles on tehtud erinevaid täiendusi. Järgnevalt on välja datus, millega kaotatakse uriinipidamatuse abivahendite mistest. toodud mõned olulisemad määruse täiendused. tõendi vajadus. See tähendab, et vanaduspensioniealine ini- Ülle Vapper Volikogu esimees Ühe suure muudatusena täiendati oluliselt nende abiva- mene ei pea uriinipidamatuse kompenseerimiseks mõeldud e-mail: [email protected] hendite loetelu, kus puudub korduva tõendi vajadus. Korduva toodete (nt mähkmete, sidemete) vajaduse tekkimisel esitama tõendi kaotamine tähendab seda, et kui inimene on eelnevalt esmast tõendit. Vajalik on vaid abivahendikaardi olemasolu, tõendi alusel abivahendeid soetanud ja selle kohta on tema mida saab taotleda Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest Videosalvestusi istungitest on võimalik vaadata valla kodulehelt aadressil: www.pparnumaa.ee isikliku abivahendi kaardil kanne olemas, ei pea ta uut arsti- kohapealt (Lai 14, Pärnu linn) või Sotsiaalkindlustusameti tõendit esitama. kodulehelt koju tellida. Abivahendikaardi taotlemiseks saab Täiendavalt kaotatakse sihtrühmi läbivalt kordustõendi abi paluda ka enda piirkonna sotsiaaltöötajatelt. vajadus veel mitmetel abivahenditel, nt tualetitoolid, poti- Lisainfo abivahendite osas saab küsida: kõrgendused, vanni- ja dušitoolid, käimisabivahendid (tugi- Merlin Veinberg, Õhksoojuspumba mürale kepp, rulaator), kateetrid jne. Ennem abivahendi soetamist on sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik mõistlik arutada ja küsida tõendi vajaduse kohta abivahendi [email protected], 4350594 tuleb mõelda enne selle ettevõttelt infot. paigaldamist PÄRNUS TEGUTSEVAD ABIVAHENDITE ETTEVÕTTED ON ENDISELT: Terviseameti statistika näitab, et õhksoojuspumpadega seondu- Invaru OÜ Tervise Abi OÜ vate kaebuste arv on püsivalt kõrge – 2019 aastal on Tervisea- Inkotuba Hommiku tn 1, Pärnu Riia mnt 131, 80042 Pärnu (Maxima) metile esitatud 9 kuu jooksul 111 kaebust välisõhus leviva müra Rüütli 47 (hoovis) kohta, nendest 26 kaebust tehnoseadmete peale. Tel 4471022 Tel +372 6837 800, mob +372 56 261 152 Tel 4430 230 Õhksoojuspumpade ja küttekehade poolt põhjustatud E-post [email protected] [email protected], www.terviseabi.ee E-post [email protected] müra saab vähendada juba projekteerimise ja paigaldamise käi- Avatud: E 9.00–18.00; E-R 09.00-17.00 E, T, K 9-17 N 9-18 R 9-15 gus. Pumba paigaldamine peab olema kooskõlastatud kohaliku T-R 9.00 - 17.00 Iga kuu esimesel ja teisel laupäeval 10.00-15.00 Lõuna 13.00-13.30 omavalitsusega, kortermaja seinale paigaldamisel on aga lisaks omavalitsuse loale vaja ka kõigi korteriomanike nõusolekut. Õhksoojuspumba paigaldamisel on oluline põhjalikult ana- lüüsida nii agregaadi asukohta kui rakendada teisi müra leeven- davaid meetmeid. Kuna soojuspumpade ümberpaigaldamine ja häälestamine nõuab täiendavat ressurssi ning keset kütteperioodi ei ole küttesüsteemi ümberehitamine alati võimalik, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata agregaadi õigele asukohale ja adekvaatsele Telia kiire koduinternet ja TV-teenus jõuavad mürasummutusele. Terviseameti soovituste kohaselt peaks õhksoojuspump jääma naabermajadest võimalikult kaugele, hea tulemuse võib anda Vändra alevi elanikeni ka pumba paigutamine müra takistavate hooneosade varju. Kui Juba järgmise aasta alguses saavad paljud Vändra alevi ja TV-lahendust, saavad liituda Telia 1 pakkumisega, mis hoonestus rahuldavat lahendust ei paku, tuleb vaagida helilaineid kodud kasutama hakata Telia kiiret koduinternetti ja mood- võimaldab kasutusele võtta kaks korda kiirema koduin- neelavate müratõkete rajamist. Paigaldamisel tuleb arvestada, et sat TV-teenust. Telia teenused jõuavad kohalike elanikeni terneti ning valida Telia TV videolaenutusest endale igas tehnoseadme ekvivalentse helirõhutaseme ehk müra piirväärtus Elektrilevi poolt rajatava internetivõrgu toel. kuus kaks tasuta filmi. haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamute läheduses ei tohi päeval ületada 50 ja öösel 40 detsibelli Elektrilevi alustas sel kevadel erinevates Eesti piirkondades Kõige täpsema info selle kohta, millal ja millistele aadres- (müranorme sätestab Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr interneti püsivõrgu ehitusega ning see võimaldab kõigil sidele Elektrilevi poolt ehitatav internetivõrk jõuab, leiab 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“). nendel kodudel, kuhu Elektrilevi kaabel edaspidi ulatub, veebilehelt: www.telia.ee/kiire-internet Õhksoojuspumba müraga seoses saab terviseamet alustada kasutama hakata Telia koduinternetti ja TV-teenust. järelevalve menetlust, kui kohalik omavalitsus on kontrollinud Peale Elektrilevi internetivõrguga liitumist saavad kõik soojuspumba vastavust ehitusnormidele. Seega soovitame oma Vändra alevis jõuavad Telia teenused ligi 800 aadressini. soovijad endale tellida ka Telia teenuseid, millega saab murega kõigepealt kohaliku omavalitsuse poole pöörduda. tutvust teha ettevõtte kodulehel www.telia.ee asuvate Natalja Šubina, Telia Eesti erakliendiüksuse juhi Holger Haljandi kinnitusel alajaotuste TV ja Internet vahendusel. terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik võimaldab Elektrilevi poolt rajatav internetivõrk kasutada Telia koduinterneti pakette, mille maksimumkiirused ula- Telia interneti püsiühendust kasutab täna enam kui tuvad 1 gigabitini sekundis. See rahuldab ka kõige nõud- 242 000 kodu, ettevõtte teleteenus jõuab aga enam kui PÄÄSTEAMET likuma tarbija vajadused. 211 000 majapidamiseni. Raigo Neudorf • 3. oktoobril kell 12.09 käisid päästjad eemaldamas teele kukku- Lisaks kiirele ja tänapäevasele koduinternetile saavad meediasuhete juht/media relations manager nud puud Põhja-Pärnumaa vallas Võidula külas. inimesed kasutama hakata ka moodsat Telia TV teenus. Telia Eesti AS mob: +372 51 69 747 18. oktoobril kell 14.10 said päästjad väljakutse Põhja-Pärnumaa Telia teleteenus areneb pidevalt, et pakkuda klientidele • [email protected] valda Tootsi alevikku Kooli tänavale. Naabrite sõnul tuli korterist uut, põnevat ning konkurentidest eristuvat meelelahu- suitsu ning kedagi kodus polnud. Päästjad tuvastasid toidukõrbe- tust. Kui 2018. aastal oli üheks märgilisemaks sündmuseks mise ning likvideerisid selle. maailmakuulsa HBO sarjade keskkonna jõudmine Telia TV • 22. oktoobril kell 20.23 teatati häirekeskusele tulekahjust Põh- klientideni, siis 2019. aasta alguses hakkas Telia edastama ja-Pärnumaa vallas Libatse külas. Eluhoonega kokku ehitatud otsepilti naiste profitennise turniiridelt. Järgmise aasta 9 x 12 m suuruses garaažis oli puhkenud tulekahju. Eluruumid olid eraldatud tulekindla vaheseinaga ning seetõttu tuli edasi ei alguses tuleb Telia aga välja päris oma telekanaliga. Kõik levinud. Suitsusukelduslüli sisenes põlevasse hoonesse ning kus- need Telia kliendid, kes kasutavad korraga ettevõtte kolme tutas tulekahju kell 21.22. Tuli kahjustas garaažis asunud seadmeid põhiteenust ehk mobiilset andmesidet, koduinternetti ning seinakonstruktsioone. Värvikahjustusi sai ka hoones asunud sõiduauto. Tulekahjust suudeti päästa eluhoone ja kodukass. OKTOOBER 2019 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 3 Põhja-Pärnumaa vald tähistas 2. sünnipäeva

Tarvi Tasane küpsetas laval leiba ja jagas selle korvidesse. Põhja-Pärnumaa vallavolikogu esimees Ülle Vapper ja vallavanem Jane Mets koos külalistega sõprusvaldadest: Gintaras Šurna – Pakrujois (Leedu), Tatsiana Shcheberaka – Smorgon (Valgevene), Rita Lambrughi Uggiate Trevano (Itaalia), Aivars Okmanis – Rundale (Läti), Waldemar Brzostek Ostrow Maziowecka (Poola). Lauluviisi ,,Oma laulu ei leia ma üles“ saatel tõstis Tarvi Tasane ja Anne Tammai Suuretamme talu, Säästla küla; 3. koht Anu laval sümboolselt ahjust küpsed leivad korvidesse ja jagas sti- Raisma, Kärneri talu, Kõnnu küla. Kortermajade kategoorias liseeritud rahvariietes murueide tütardele, kes kostitasid uud- pälvis tunnustuse korteriühistu Libatse 9. Sotsiaal-, äri- ja toot- seleivaga kõiki saalisolijaid. misobjektidest tunnustati Aksel Puusti Väljaotsa talu Kiriku- Vallavanem Jane Mets ja vallavolikogu esimees Ülle Vapper mõisa külas. pidasid sünnipäevakõne – mõtteteri elust, olemisest, tööst, aja Konkursil ,,Kaunis kodu“ osalejatest pälvisid tänukirja kulgemisest. Seejärel kutsusid lavale sõprusvaldade esindajad Marika Kivilo, Silvi ja Rein Aas, korteriühistu Soo tn 10, OÜ Itaaliast, Valgevenest, Lätist, Leedust ja Poolast. Külalised and- Hellar ja Pojad. sid kuulajatele aimu, kuidas kõlab nende emakeel ja ütlesid Üllatustunnustuseks oli tiitel ,,Aasta laste ja perede hea- selles oma sünnipäevatervitused. oluedendaja 2019“, mis anti üle Maarjakase lapsehoiu asutajale Vändra ja Pärnu-Jaagupi muusikakooli õpilased esinesid ja pidajale Maarja Sepale. laulude ja pillilugudega. Muusikakoolide ühiskontserdi lõpetasid tugeva aplausi Jane Mets ja Ülle Vapper tunnustasid meenete ja tänukirjaga saatel viiuli- ja rivitrummiansambel ning Theodor Veitmaa valla heakorrakonkursi ,,Kaunis kodu“ võitjaid. Võistluskategoo- valgusemängus trummidel esitatud lugu ,,King nothing“. Tänu rias elamud tiheasustuses 1. koht Siret Uuspõld ja Alar Sillandi ja tunnustust väärivad õhtut juhtinud Vändra Gümnaasiumi Vihtra külast; 2. koht Mari ja Avo Schultz Vändra alevist; 3. koht õpilased Mirjam Matkur ja Marlon Kivisild ning kõik kontserdil Margit Perner ja Kaido Kivistik Vändra alevist; Terje Miido ja esinenud noored lauljad, muusikud ja nende õpetajad. Ahto Tomson Pärnu-Jaagupi alevist. Väikese saalis ootas kõiki sünnipäevalisi kohv ja suur mait- Võistluskategoorias maakodu omanik 1. koht Taimi Mark- sev sünnipäevatort. Aasta laste ja perede heaoluedendaja 2019 – son ja Sergei Kallo Annuse talu, Pitsalu küla; 2. koht Reivo Õie Kuusk Maarjakase lapsehoid ja Maarja Sepp

1. koht Siret Uuspõld ja Alar Sillandi 2. koht Mari ja Avo Schultz Silvi ja Rein Aas Diana ja Alayn Mägi (OÜ Hellar ja Pojad).

1. koht Taimi Markson 2. koht Reivo ja Anne Tammai 3. koht Anu Raisma Korteriühistu Libatse 9 - auhinda vastu võtmas. Helve Huberg ja Lea Ruus. 4 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht OKTOOBER 2019

Tallinna Teaduspark Tehnopol viis Vändra Gümnaasiumis läbi minihäkatoni

Vändra Gümnaasiumi ettevõtlusnädala lõpupäeval esine- nud Tallinna Teaduspark Tehnopol viis läbi minihäkatoni gümnasistidele ning rohemajandustunnid seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilastele. Sügis Kergu koolis Tundides uuriti, mis on rohetehnoloogia, kuidas mõõta Meie koolipere alustas õppeaastat jõulu- kord õpilaste ja mudilaste käes. Järgnes koolides, olid ka meie vanimatest õpilas- inimtegevuse mõju keskkonnale ja kutsuda ellu muudatusi teemaliselt. Nimelt sattusid meie aktu- sõnadeta alias sügise teemadel. Ka siin test üleöö pedagoogid saanud. Endised tervise, ennetuse ja sotsiaalhoolekande vallas. sele Päka kooli krapsakad päkapikud jäi seis viiki ning võitjaks kuulutasime õpsid suunati sujuvalt õppeklassi ja uued Gümnasistidele suunatud idufirma rajamise kiirkursuse Aadam ja Anna. Kuna nende koolis sai mängulusti. pedagoogid seadsid end sisse õpetajate viisid läbi Kadri Tammai, Brait Pilvik ja Martin Goroško. õppida ainult 5 aastat, aga päkapikkudel Et sügise võlusid ikka täiel rinnal tuppa. Kogu värskel töökollektiivil olid Minihäkatoni teemaks oli meie gümnasistide äriideede oli hiigelsuur õpihimu, otsustasid nad nautida, asusime mõne päeva pärast vahetundides kohvitassid auramas ja lahendamine uute tehnoloogiate abil. Kiirkursus lõppes oma haridusteed jätkata meie väikeses ja seiklema Lääne-Virumaal asuvas puhta arutati pedagoogilistel teemadel. Suuri- oma meeskonna idee esitlusega 120 sekundi formaadis. hubases Kergu koolis. Suure lobisemise vee teemapargis. Osalesime KIKi projekti maks probleemiks tunnistati sel päeval Parimatena said Tehnopoli teadus- ja kommunikat- käigus juhtus selline lugu, et unustati raames programmis „Hakkamasaaja loo- endiste õpside, värskete õpilastega, hak- sioonijuhilt Kadri Tammailt auhinnad lehmakarja juhtiva saali tuua 1. klass. Õpetaja alustas mui- duses“. 1.-3. klass seiklesid väga hõredas kama saamine. Need ei teadnud midagi kiibi ja metsa eksinud seenelisi aitava võtmehoidja loojad. nasjutu vestmisega, märkamata, et õpilasi metsas, mille kohta meie ütleme siiski klassireeglitest, koolireeglitest ega üld- Auhinnatud ideedel on Martin Goroško hinnangul reaal- polegi kohal. Õnneks juhtisid Aadam ja park. Koolilapsed said oma teadmistega tunnustatud viisakusreeglitest. Õnneks seks tooteks kasvamise potentsiaali. 7.-11. oktoobrini toimunud Vändra Gümnaasiumi ette- Anna hajameelse õpetaja tähelepanu tüh- hiilata ning giid oli sunnitud tõdema, et said noored pedagoogid marakrattide võtlusnädala läbivaks teemaks oli roheline eluviis. Tallinna jadele toolidele ning ära unustatud koo- tal polegi meile eriti uut ja huvitavat paja- ohjamisega edukalt hakkama. Õpitu- Teaduspark Tehnopol oli ettevõtlusnädala peaesineja. liuusikud said lõpuks saali kutsutud. Üle- tada. Tore oli näha, et meie lapsed käi- lemused ei olnud just kõige paremad, Silja Enok jäänud aktus sujus päkapikkude valvsa vad ikka metsas ning saavadki looduses aga mõnikord on osavõtt tulemusest Vändra Gümnaasiumi õpetaja pilgu all ladusalt. Kõik 9 esindikku said edukalt hakkama. 4.-6. klass suundusid tähtsam. Eriti karmid reeglid valitsesid aabitsad kätte ning kooliaasta sai lõbusalt peale kompassiga ilmakaarte tuvasta- Beriti kehalise kasvatuse tunnis. Võim- ja jõulumeeleolus alustatud. mist giidiga päris metsa ja loomulikult lemisest ei päästnud dr Google tõend Kui olime mõned nädalad kooliellu „eksisid täitsa ära“. Eksinutele jagati häid ega äsjamurtud jalaluu. Ka karkudega sisse elanud, saabus sügise sünnipäev soovitusi, kuidas hakkama saada. Paanika tuli kõik harjutused kaasa teha. Õnneks Vändra Gümnaasiumis ning oli aeg pidutsema hakata. Sünni- vältimiseks võiks näiteks jope tagurpidi paranesid tunni lõpuks kõik vigastused päevalapsele kõlasid lasteaia mudilaste selga panna ja siis uuesti õigetpidi tagasi võluväel ning noor direktor jagas ohtralt esines õpilastele firma ja koolijütside tervituslaulud ning meel- pöörata. Selle tegevuse ajal on hea mõt- kiidusõnu ja kommi. Õpetajate päev lõp- disid tantsud. Et sügis meid ikka hästi teid koondada ja pisut rahuneda. Edasi pes noorte ja vähem noorte pedagoogide Moomoo looja Allan Oras kuuleks, lõime aknad valla ning kingi- asuti metsas leiduvatest materjalidest ümarlauaga, kus Beriti ema küpsetatud tuseks langes meile saalis ka mõni kirju varjualust ehitama ning tulepulgaga ülimaitsva kräsupea nosimise käigus Moomoo on rattariiete bränd, mille tunnustatud jalgrattur sügisleht. Vastupidiselt tavapärasele lõket süütama. Ulualusega saadi edukalt vahetati haridusalaseid kogemusi ja Allan Oras rajas 2013. aastal. Moomoo on riietanud meie kontrollisime seekord hoopis õpetajate hakkama, aga tulepulgast sädeme välja näpunäiteid. kodupaiga rattasangareid Tanel Kangertit ja Rein Taara- teadmisi ja väitlusoskust. Õp Maret ja võlumine osutus parajaks pähkliks. Tule- Lisaks oleme me jõudnud kohtuda mäed. Baltikumi suurimaks rattariiete brändiks tõusnud õp Mariann püüdsid üksteist veenda, kui jumala tiitli sai omale õp Maret. Peale politseionuga, raamatukogutädiga, külas- ettevõtte talvetoodangust läheb üle poole Norra turule. hea ja tore või siis väljakannatamatult pikka seiklemist metsas ja pargis, hakkas tada paari teatrit ning pidada maha mitu Moomoo on fraas viit võõrkeelt valdava ettevõtja ja tema vastik on sügis. Tasavägine väitlus oleks nälg näpistama ning suundusime tagasi klassiõhtut. Ja kaugel need jõuludki enam abikaasa kunagisest lemmiklaulust. ilmselt kestnud jõuludeni või järgmise matka alguspunkti ja asusime kokkama. on. Õpilastele rääkis Allan Oras oma enam kui 30 aastat sügiseni. Aga kuna sünnipäeval peab See supp, mille me metsas kokku keet- Kaunist sügise jätku kõigile Kergu kestnud sporditeest ja selle kaudu ettevõtjaks saamisest. ikka mängida ja lõbutseda ka saama, sime, maitses ülihea. Aitäh, kokatädi Iivi! koolipere poolt! Sportlase, spordiettevõtmiste korraldaja ja harrastajana oli olime sunnitud väitlejad katkestama Järgmistel päevadel tegelesime õppe- Tiina Lelov Allan märganud vajadust kvaliteetsete spordiriiete järele. ning oma programmiga edasi minema. tööga ja juba oligi kätte jõudnud oktoo- Kergu kooli õpetaja Tärkas idee ise rattariideid tootma hakata. Turgu uurides Kui õpetajad olid proovile pandud, oli ber ning õpetajate päev. Nagu enamus selgus, et Eestis oli juba toimetamas teisi sarnase ärii- deega tootjaid, aga nende kaup liikus eelkõige välisturule. Tartu Ärinõuandla abistas ettevõtte äriplaani koostamisel. Laenuläbirääkimised pangas olid julgustavad ja perekond väga toetav, sest esmalt tuli võtta risk ja kodumaja laenu tagatisena panti panna. 2013. aasta lõpul saigi loodud Moomoo. Tootmist alustati allhankijatega. 2015 võeti tööle esi- mene oma õmbleja ja osteti õmblusmasin. Nii saadi „tuul purjedesse“ ja aasta lõpuks kolmekordistati käivet. 2017. aastaks oli tootevalikus juba 60 toodet ja soetatud sai juurdelõikusrobot. Äri laiendamine käib endiselt koostöös pangaga. Firma on aus maksumaksja ja hea partner pan- gale. Valmis toodangut saab osta e-poest. Edasimüüjate kasutamist ei peeta praegu vajalikuks. Ettevõtja unistus on saada omal alal parimaks Euroopas ja maailmas. Sammhaaval liigutakse firmaga selle unistuse poole. 2018. aastal jõudsid Moomoo riided suusatamise MK-le. Järgmisel hooajal riietatakse Eesti laskesuusatamise meeskonda. Rohedisaini viljeleva ettevõttena hakati 2019. aastal rattariiete valmistamiseks kasutama taaskasutatud plastikust valmistatud kangast. Eesmärgiks on saada kõige keskkonnasõbralikumaks rattariidebrändiks maailmas. Auditooriumis tekitas elevust fakt, et 2016. aasta Rio olümpial sõitsid Tanel Kangert ja Rein Taaramäe Moomoo Kas pillid naeravad?! rattariietega. Veel kuulub selle firma riiete tellijate hulka Pesamuna lasteaias toimus 16. oktoobril vahva kontsert-etendus “Muusika teeb president Kersti Kaljulaid. hingele pai”. Meid külastasid muusikud, kes on kuulsad mitte ainult meil, vaid Kuulajate seas oli tänaseid jalgrattaklubi Viko spordi- ka üle Eesti. Priit Aimla, Jaan Kirs ja Ado Kirsi olid kehastunud võluriks, karuks noori. Neile ja teistele kuulajatele rõhutas ettevõtja Allan ja „kontrakassiks“. Ulakas võlur võlus meile uskumatuid pille, milleks olid kel- Oras eesmärkide püstitamise ja unistuste poole püüdle- lud, lihvklotsid, aiavoolik, koogivorm, kõikide asjade nimesid isegi ei teadnud. mise olulisust. Väga tähtis on austus ja usaldus, see on Orkestris mängisid võlur karu, „kontrakass“, lapsed, lapsevanemad ja õpetajad. oluline nii peres kui äripartnerluses. Kosmosetükk oli orkestri tegemise üks võtmetegijaid. Mänguliselt said selgeks Vändra Gümnaasium ja ettevõtja Allan Oras osalesid trompet, akordion, trummid, kontrabass ja samuti meie head vanad lastelaulud. algatuses Minu Lugu ja panustasid juubeliaastal suurejoo- Terve saal laulis nagu üks mees kaasa. Sai naerda, pilli mängida, tantsida ja plak- nelise rekordi sooritamisse: 181 ettevõtjat ja juhti jagavad sutada nii, et käed tulitasid veel õhtulgi. Nii hea huumori, muusika ja tralliga oma lugu 208 korral 157 Eestimaa koolis. kasteti meid kõiki üle kui kõige kallimaid taimi. Usun, et see muusikapisik nakatas Silja Enok meie lapsi ja igaüks leiab edaspidi oma tee muusika juurde. Vändra Gümnaasiumi õpetaja Sügav kummardus Teile väikeste ja suurte pesamuna laste poolt. Õpetaja Liina FOTO: Daniel Tedre ja Toomas Kõuts koos õpetaja Maris Roostiga FOTO: (pildid)

OKTOOBER 2019 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 5 Õpetajate päeval tunnustati valla haridustöötajaid

Aasta kooliõpetaja nominendid: Helbe Tamm, Ave Naano, Ene Kitsnik, Ave Naano, Mari-Liis Jaanson ja Silja Enok. Silja Enok, Ene Kitsnik, Katrin Juro ja Hille Uustamm

Aasta klassijuhataja nominendid: Aasta noorõpetaja nominent Mariann Pärnoja Aasta lasteaiaõpetaja nominendid: Terje Suurvärav, Helen Ilves, Ester Esula, Tiina Lelov. ja aasta noorõpetaja Mari-Liis Jaanson. Anne Ojala, Tiiu Loidap, Liivi Vähesoo. 4. oktoobril kutsus vallavalitsus Õpilastele on jagatud ka ettevõtjaks Gümnaasiumis klassiõpetajate aine- teda ja lapsevanemad peavad temast kohe õpilaste südamed. Ta oli nende Vändra Kultuurimajja tänuüritusele saamise ja olemise tarkust. Diana ja rühma tööd, on Vändra Gümnaa- väga lugu,“ seisab kolleegi koostatud jaoks sõber, suunaja, inimene, kes kõik valla haridustöötajad – õpetajad Alayn on aidanud kooli nii nõu kui siumi hoolekogu ja Põhja-Pärnumaa iseloomustuses. nendest hoolis, aitas ja ära kuulas. koolidest, lasteaedadest, huvikooli- jõuga. Alati ollakse abiks ürituste valla haridus- ja noorsookomisjoni Aasta lasteaiaõpetaja nominen- Klassiga koos võeti ette toredaid dest, koolijuhid ja ametnikud. Päe- korraldamisel. Diana on olnud liige, veel naisrahvatantsurühma did: Terje Suurvärav, Marje Pajula, reise Brüsselisse, Stockholmi, käidi vakohaselt pidulikuks kujundatud kooli hoolekogu esimees juba mit- Vändrikud tantsija ja Vändra JK Anne Ojala, Tiiu Loidap ja Liivi Pärnu linna kalmistutel, põgene- laval andsid vallavanem Jane Mets meid aastaid,“ tutvustas tiitli saajaid Vapruse vabatahtlik ning õpetajate Vähesoo. Saalis olevate kolleegide mistubades, korraldati klassiõhtuid ja abivallavanem Tarvi Tasane pari- Tarvi Tasane. korv- ja võrkpallivõistkonna liige,“ tugeva aplausi saatel kuulutati tiit- ja piknikke. Lastevanematega oli tal matest parimatele üle karika, lilleõie Aasta huvihariduse õpetaja tiitlit iseloomustasid oma õpetajat tema likandjaks Vändra Lasteaia liikumi- hea kontakt ja vanemad teadsid alati ja tänukirja ning laususid tänusõnu. kinnitava klaasist meene võttis vastu õpilased. sõpetaja Anne Ojala. koolis toimuvast. Tänaseks päevaks Kunstilist külakosti pakkus instru- Vändra Gümnaasiumi klassiõpetaja Aasta kooliõpetaja nominenti- ,,Anne Ojala on olemuselt sport- on Helenil juba uus klass juhtida. mentaalansambel La Phoeix. Ave Naano. dena kutsuti lavale Helbe Tamm, lik ja tegus inimene. Anne on ideede Seekord 4. klass.“ Jane Mets tõi näiteks rea 1848. a ,,Ave on jäänud truuks oma Ave Naano, Ene Kitsnik, Silja Enok, generaator. Tema korraldusel toimu- Tänukirja ja lillekimbu võttis val- nõudeid õpetajale, kus kõige tähtsam koolile, lõpetanud siin keskkooli ja Katrin Juro, Elle Redlich, Hille vad igal õppeaastal spordinädalad lajuhtidelt vastu Vändra Gümnaa- oli igast raamatust selge arusaami- tulnud nüüdsesse gümnaasiumisse Uustamm, Urve Hillep. Tiitli päl- sügisel, kevadel ja talvel. Lisaks viib siumi direktor Marget Privits. sega ja komistamata lugeda, kirju- tagasi kogukonna lapsi õpetama. Ta vis Vändra Gümnaasiumi klassi- ja ta läbi temaatilisi liikumisüritusi, ,,Ta on töötanud 30 aastat Vändra tada ja rehkendada. ,,Kui palju oskusi on pidevalt end täiendanud ja oman- majandusõpetaja Ene Kitsnik. näiteks „Südamenädal,” „Metsloo- piirkonna haridusvaldkonnas ja peab tänapäeva õpetajal olema? Seda danud uusi teadmisi. Tema õpilased „Tema koolitöö õpetajaametis mad sügisel,” fotojaht Vändra alevis, -asutustes. Marget on empaatiline ei suuda ilmselt keegi täpselt öelda. on saanud olümpiaadidel auhinna- algas Vändra Gümnaasiumis 1991. a. pimedas orienteerumine jne. Anne ja tolerantne juht, kelle poole võib Minu arvates on kõige suurem oskus lisi kohti. Ave jääb alati kindlaks Ta on naeratav ja positiivse loomuga osaleb lastega Pärnumaa võimle- iga koolipere liige oma idee, mõtte see, kui õpetaja suudab oma õpilas- oma tõekspidamistele. Selle aasta õpetaja, kes on loodud lapsi õpetama mispidudel, et pakkuda lastele esi- või projektiga pöörduda, saades sealt tes huvi äratada vajalikke tarkusi tantsupeole pääses neli tema käe Tema tunnid on huvitavad ja väga nemiskogemust. Eelmisel õppeaastal indu ja tuge nende elluviimiseks. Ta koguma. See eeldab eelkõige loovust all harjutanud rühma - 1 rahvatant- hästi ettevalmistatud, täis energiat, toimus Vändra Lasteaia liikumispidu on uuendusmeelne, kannab soovi ja professionaalset kompetentsust. surühm ja 3 võimlemisrühma. Ave loovust, mõtlemist, mängu, rüh- „Mängulust“, kus võis näha lapsi koolielu muuta, on leidnud võima- Ja õpetajakutse on seotud eetika ja kannab endas Eesti väärtusi, näidates matöid, projektiõpet, õuesõpet. Ta esinemas tema loodud ja õpetatud lusi töö- ja koolikeskkonna paran- empaatiavõimega, rohkem kui ükski seda oma tundides ja kolleegidega leiab aega õpilastega Vändrast välja kavade järgi. Igal õppeaastal võtab damiseks. teine kaasaegne elukutse. Tänased suheldes. Tema ideedest sündinud minna, et avardada nende silmaringi ta koolieelikutega osa lasteaedade Raskeid probleeme lahendades lapsed, aga ka lapsevanemad, ei ole spordipäevad on lustlikud, vahvad – muuseumidesse, teatrisse, kinno, piirkondlikust spordipäevast „Sini- jääb ta rahulikuks ning jätab mulje, et enam samad, kes sajand tagasi.” ja ebatraditsioonilised ning paku- õppekäikudele mööda Eestimaad lillemängud”. Kevadeti viib läbi pere­ midagi hullu pole juhtunud. Margetil Esmalt kutsuti lavale Pärnumaa vad lastele mitmesuguseid loovaid ning ekskursioonidele paljudesse spordipäevi alevi staadionil. Õpetaja täitus sel sügisel viis aastat kooliju- Omavalitsuste Liidu hariduskomis- tegevusi,“ on lühikokkuvõte kooli ettevõtetesse. Ta on ette valmistanud Anne energia ja eestvedamine moti- hina,“ seisab tunnustusele esitatud joni üleriigilisele tunnustusüritusele tantsurühma tantsija koostatud koolisiseseid olümpiaade ja neid läbi veerib nii lapsi kui kolleege tema ees- esildises. „Eestimaa õpib ja tänab“ esitatud poeetilisest iseloomustusest. viinud. Tema juhendamisel on õpi- kuju järgima“. ,,Tänan teid kõiki, armsad õpe- kandidaadid, Pärnumaa parimad Aasta noorõpetaja nominen- lased koolis ette kandnud mitmeid Aasta klassijuhataja nominendid: tajad, tehtu eest ja soovin jätkuvat haridustöötajad – aasta klassiõpetaja tideks kuulutati Mariann Pärnoja loov- ja uurimustöid ning tema Helen Ilves, Ester Esula, Tiina Lelov jõudu ning kannatlikkust uute sir- Silja Enok Vändra Gümnaasiumist ja Mari-Liis Jaanson. Tiitli pälvis ainealaselt tublimad õpilased on käi- ja Riina Kirkmann. Aasta klassi­ gete ja sügavate vagude kündmiseks ja aasta lasteaiaõpetaja Sirje Raaga Vändra Gümnaasiumi õpetaja Mari- nud kooli esindamas maakondlikel juhatajaks kuulutati Pärnu-Jaagupi koduvalla hariduspõllul, tarmukust Vändra Lasteaiast. Liis Jaanson. olümpiaadidel, kus mitmed on jõud- Põhikooli 9. klassi klassijuhataja ja otsivat vaimu uuenduste tegemi- Tiitli ,,Aasta hariduse sõber“ ,,Heatahtlik ja rõõmsameelne nud esimese kolme hulka. Majandus­ (2018/19. õppeaastal) Helen Ilves. seks ning alati lahket meelt ja süda- pälvisid Diana ja Alayn Mägi – OÜ kolleeg, kes vajadusel on eestve- õpetajana kuulub ta meeskonda, kes ,,Õpetaja Helen tuli Pärnu-Jaa- meheadust kõiges ja kõikjal,” lõpetas Hellar ja Pojad. daja ja algataja. Igapäevase kooli- korraldab ülekoolilisi ettevõtlusnä- gupi Põhikooli tööle Noored Kooli teatrisaalis piduliku tunnustusürituse ,,Magus Kõrsik on olnud kooli töö muudavad huvitavaks põnevad dala üritusi. Õpetaja Ene Kitsnik on programmi raames. Eelnevalt õpeta- vallavanem Jane Mets. Kultuurimaja koostööpartneriks juba aastaid. Meie õppekäigud ja rahvusvahelisest õpe- empaatiline õpetaja, kes hoolib iga- jana töötanud ei olnud. Ta oli nõus väikeses saalis ootasid kõiki tänu- õpilased on alati oodatud ringkäi- tajate koostööprojektist Teaching for ühest. Ta on sõbralik, toetav, innus- hakkama klassijuhatajaks 8. klassile, päevalisi kaetud suupistelauad ja kudele vabrikusse ja mitte kunagi Tomorrow saadud uudsed metoodi- tav ja hea teo eest hea sõnaga meeles kellega oli koos kaks imelist aastat. peotort. ei tulda sealt tagasi tühjade kätega. lised võtted. Mari-Liis juhib Vändra pidav õpetaja. Õpilased armastavad Oma sära ja särtsakusega võitis ta Õie Kuusk 6 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht OKTOOBER 2019

Meie valla koolide õpetajad on ühendanud jõud laste digipädevuste arendamiseks ehk Code Week 2019 Iga aasta oktoobrikuus toimub üleeuroopaline Vahenurme Lasteaed-Algkoolis õppisid las- Vändra lasteaedade lapsed külastasid Vändra programmeerimisnädal Code Week. Pärnu linna teaialapsed ehitama ja progema, kasutades Lego Gümnaasiumi ning tutvusid töötoas põranda- ja mõned maakonna koolid panid pead kokku WeDo 2.0 komplekte. Neid juhendasid tublid robotiga Bee-Bot. Mängutoas õpiti Bee-Bot ja otsustasid korraldada ühise ürituse nimega 3.-4. klassi õpilased. Kahe masina kokku panemi- mesilasele käsklusi jagama, elati kaasa mesimum- „Mängutuba“. Meie valla koolidest osales selles sel juhendasid suuremad aktiivselt väiksemaid. mude võidujooksule ning lõpetuseks mängiti projektis viis kooli. Õpiürituse käigus korraldas Kolmanda masina juures said lasteaialapsed juba koos haridusrobotiga isetehtud lauamängu. iga osalev kool vastuvõtmise piirkonna lasteaia iseseisvalt hakkama. Nii õpetajate kui õppijate Mängutoas olid lasteaialastele abiks õpilased vanemale rühmale. Pakuti ühe tunni jooksul jaoks oli äge kogemus. 6. klassist, kes aitasid mängumatte valmistada õppetegevust, kasutades haridusroboteid või Kergu Lasteaed-Algkoolis õpetasid 4. ja 5. ning õpiüritust läbi viia. arvutiprogramme. Üritus oli eriline seepärast, et klassi õpilased eelkooliealistele programmee- Mängutubade korraldamise eesmärk oli töötubasid viisid läbi õpilased, mitte õpetajad. rimise esimesi samme veebipõhistes keskkon- suurendada erinevate õppeasutuste vahelist Õpilasi juhendasid Käde Reinthal Tootsi Laste- dades. koostööd, arendada õpetajate ja õpilaste digi- aed-Põhikoolis, Madis Kivi Kergu Lasteaed-Alg- Pärnu-Jaagupi Põhikoolis käisid külas Pär- pädevusi ning luua eeldused kaasaegse hariduse koolis, Aile Jaansalu Pärnu-Jaagupi Põhikoolis nu-Jaagupi Lasteaia Pesamuna vanema rühma võimaluste paremaks kasutamiseks igapäevases ja Vahenurme Lasteaed-Algkoolis ning Raili õpilased. Õpilasi juhendasid 5. klassi poisid. õppeprotsessis. Kokku võttis õpiüritusest osa Pärnoja Vändra Gümnaasiumis. Koos ehitati Lego WeDo 1.0 ja 2.0 komplekti- 116 inimest erinevatest valla koolidest. Tootsi Lasteaed-Põhikooli viisid üritust läbi dega erinevaid masinaid ja programmeeriti need Aile Jaansalu 2.-3.klassi õpilased, kes õpetasid lasteaialastele liikuma. Oli põnev ja kasulik üritus – kes sai uut andma käsklusi Bee-Bot põrandarobotitele. õppida ja kes õpetamise kogemuse.

Kuidas lapsevanem kodus saab oma last aidata nii, et tal oleks hea õppida Pärnu -Jaagupi Põhikoolis toimus 24. sep- (Kati ja Mati said kahed, mul läks isegi • Hajutatult harjutamine, st pausidega, tehes tembril lastevanematele Kriste Talvingu loeng hästi, et 3 sain). vahepeal midagi muud. lapse toetamisest kodus. Lühidalt soovin • Valib õpistrateegiad, mis tagavad kiire kõikidega jagada loengust kuuldud uuemaid tulemuse, aitavad kaasa hetkesooritusele, Mingi teema pikka aega järjest õppimine teadusuuringutel põhinevaid õpistrateegiaid. mitte pikaajaliste mälusisude tekkimisele. ehk massõppimine toob enamasti lühiajalist Artikli kirjutamisel on kasutatud Kriste poolt • Temast ei saa ennastjuhtivat õppijat. kasu. Pikaajalist meeldejätmist soodustab koostatud materjale. • Kuid tegelikult õppimis- ja harjutamisperioodi eraldamine, Kui vaadata, kuidas väga paljud inime- • Võimekus ei ole kaasasündinud, vaid iga näiteks puhkepaus ja õues koeraga jalutamine, sed õpivad või õpetavad, jääb mulje, nagu inimese puhul ALATI arendatav. perega õhtusöögi söömine või teise õppeaine arvataks, et õppija on nagu makk või kaa- • Ei ole olemas matemaatikainimesi ja mit- õppimine. Aju saab aru, et tulen tagasi (ja mera, mis salvestab nähtut-kuuldut. (Bjork, tematemaatikainimesi. jätan nad vahepeal rahule?) – ahaa, mind on R. A., Dunlosky, J., & Kornell, N. (2013). • Vead on loomulik osa õppimisest ja aren- siiski vaja… Self-regulated learning: Beliefs, techniques, gust, soodustavad sügavat õppimist. • Üks viis õpitu kordamiseks on luua õpitu and illusions. Annual review of psychology, 64, • Kõigi meie ajud on neuroplastilised, st aju vahel uusi seoseid ning nende erinevate 417-444.) on arendatav, kui luua selleks tingimused. seoste tekitamisega püüda õpilaste mälu- Aga kas see ka nii on? sisusid tugevamaks muuta. Kõike seda teades, kuidas lapsevanem kodus • Materjali oma sõnadega ümberütlemine. Meil kõigil on omad uskumused õppimise saab oma last aidata nii, et temast kujuneks Selline taas- või uuestiõppimine tõhustab suhtes, kuid tegelikkuses ei ole see nii. ennastjuhtiv õppija? pikaajalist meeldejätmist ja loob seega Suur osa vanematest väärtustab enim just Alustuseks: paremad eelteadmised uute teadmiste KAS OLED HÄDAS OMA TEISMELISEGA, KES häid hindeid. „Ära mõtle sellele, kuidas teisi inimesi moti- vastuvõtmiseks. Kui sageli aga lapsed seda DISTSIPLIINILE EI ALLU? • Tajub enam koduste koolitöödega seotud veerida. Mõtle parem, kuidas luua tingimused teevad? Üldjuhul lõpetatakse õppimine sel OLED VASTUTAV OMA LAPSE EEST, KES stressi ja kannab seda edasi ka lapsele. selleks, et inimesed ennast ise motiveeriksid.“ hetkel, kui sooritus on esimest korda väga REEGLITEST KINNI EI PEA? • Ei hinda õppimisel tehtavaid vigu ja eksi- hästi välja tulnud, ning arvatakse, et nüüd SUL ON KODUS NOOR, KELLEGA ON PIDEVALT musi, kuna need on märk kehvast võime- Millised on tänapäeva teadusuuringutel ongi lugu selge. PROBLEMID? kusest. põhinevad efektiivsed õpistrateegiad? • Eri kontekstides sama asja õppimine • On pigem kontrolliv ja ärev (tajub, et õppi- Õppimise käigus, lühiajalise mälusisu • Probleemi lahendamise üritamine/katse- KUI JAH, SIIS SAAME SIND AIDATA misvõime on kaasasündinud ja nüüd ei salvestamise ning kohese soorituse juures, tamine enne lahenduskäigu teadasaamist. olegi midagi enam teha – appi). annavad paremaid tulemusi meetodid, mis SUVEL 2020 KORRALDAME KOKKU 3 PIKAAJALIST • Annab lapsele kritiseerivat ja hinnangulist, tegelikult õpitu pikaajalist meeldejätmist aga Õpi väärtustama vigu, sest vigadest õpitakse LAAGRIT TEISMELISTELE: mitte toetavat ja julgustavat tagasisidet. ei soodusta. Lastele ja ka lapsevanematele tun- kõige rohkem. LUGUPIDAMISE, EMPAATIAVÕIME, HÜGIEENI, • Ei pööra tähelepanu õigetele õpistrateegia- dub, et kui kasutatud õpistrateegia aitab meid Tingimused, kus õppimisel tehakse kõige KÄITUMISOSKUSTE NING VASTUTUSTUNDE, tele, oluline on lõpptulemus, hinne, mitte praegu, siis järelikult aitab see meid ka hiljem. rohkem vigu, on sageli need, mis viivad kõige SUHTLEMISOSKUSTE ARENDAMISE EESMÄRGIL. pikaajaline teadmine. Näiteks: tuupisin pähe ja koheselt see sisukama ja edukama õppimiseni. Õpikesk- SEAME ENDALE EEMÄRGIKS OTSIDA ÜLES • On kindel, et olemas on nt matemaati- aitas ju… aga kas see info sealt nt nädala kond peaks õpilasi julgustama vigu tegema NOORUKI SEEST TALLE HUVIPAKKUVA, ET kainimesed ja keeleinimesed. (Ega see pärast ka kättesaadav on, kui seda mõnes ja neist õppima. ISESEISVALT EDASIMINEK OLEKS VÕIMALIK. matemaatika ongi meile ülejõukäiv, no isa ülesande lahenduses vaja läheb? Arvan, et Kui laps on eksinud, ole positiivne ja jul- maadles ka sellega koolis ja et ta napilt 3 pigem mitte. Või: lugesin ju korduvalt läbi ja gustav. “Jess, nüüd on sul võimalus midagi Eelregistreerimine on alanud, sai – ega siis lapsel ka pole väga põhjust tundus, et kõik info on ju tuttav, aga kui peab õppida!” “Nii põnev, uurime koos, kus see kohtade arv on piiratud: pingutada). seda siis ilma abimaterjalideta esitama, ei olegi vingerpuss sisse tuli.” Julgusta nt lahendus- [email protected] • Ka teatud lohutamine sisendab jäävusus- see nii kerge. käiku üle käima ja sealt viga üles leidma. kumusi! Pole hullu, sa andsid endast Tõhusad õpistrateegiad nõuavad pingu- (Soderstrom, N. C., & Bjork, R. A. (2015). parima! Ehk teisisõnu - sa ei olegi rohke- tust, panevad õppimise ajal eksima ja vigu Learning versus performance: An integrative maks võimeline. tegema, neid analüüsima ja nii kurb, kui see review. Perspectives on Psychological Science, Henn Lahesaare mõtiskleb ka pole, ei kindlusta enamasti kiireid tulemusi. 10(2), 176-199.) Sellise vanema laps Siinkohal ära aja last õppimise juures stressi, Lõpetuseks tahaksin öelda, et ole õpe- Elame juba mõnda aega vabas ja demokraatlikus riigis. • Hakkab vältima raskusi ja pingutust nõud- ärevusse ja paanikasse. Ära kunagi võrdle teda tamisel järjepidev, too näiteid igapäevaelust, Järjelikult peaksid meil kehtima ka vastavad seadused ja vaid ülesandeid ning valib edaspidi vaid teise lapsega. See tekitab ainult pahameelt ja märka ja tunnusta last, ole mõistev ja ära valitsema sobilikud maailmavaated. Kahjuks peab aga nentima, et paljuski on meil ka palju teha. Toon vaid ühe kergemad ülesanded, mis ei seaks kahtluse enesehinnangu langust. ärritu. Kiida pisikeste edusammude eest, kuid näite. Sobilike elamispindade leidmise vajadus valitseb alla tema võimekust – sest, kui ta eksib, Tõhusad õpistrateegiad on tähistage ka ebaedu kui õppimisvõimalust. meil juba pikemat aega. Vastav elukoht ning töö leidmine näib ta ju rumal. • Materjali oma mälust ammutamine, nt Uuri igal päeval, mida uut laps koolist teada on sageli väga tihedalt omavahel seotud. Selle leidmine • Tunneb õppimise juures suuremat ärevust mälu järgi üleskirjutamine (ja alles siis vaa- sai. Tunnusta lapse saavutusi, mitte hindeid. pole aga teps mitte kerge. Samas aga võib näha, kuidas (ja ärevus ei soodusta õppimist). tad materjale!) Testimine ongi õppimine Kiida lapse pingutusi. Te ei pea ise olema nii maal kui linnas lastakse raisku minna maha jäetud, aga • Õpib vaid hinde, tasu või karistuse välti- ja üks tõhusamaid õpistrateegiaid. Toeta targad ega õpetajad, aga teil on suurepärane igati veel taastatavaid küllaltki korralikke elumaju. Sellele mise pärast ja vajadusel spikerdab, tuubib lapse enesetestimist, paku testimiseks oma võimalus suunata oma lapse harjumusi ja on osutanud tähelepanu isegi külalised väljaspoolt. Nii, et seosetult õpitava pähe. abi, küsides küsimusi, kuulates, kuidas laps mõtteviisi. tuleks ikka enne taastada võimalikult palju ja lasta raisku • Kehva soorituse, hinde korral süüdistab räägib sulle õpitu oma sõnadega ümber, Meeli Tasane võimakult vähe elamuid. See oleks mõistlik ja omane are- õpetajat (õpetaja tegi liiga raske töö) ning või julgusta last ennast ise testima, kõva Pärnu-Jaagupi Põhikooli õppealajuhataja nenud riigile. võrdleb tulemust klassikaaslaste omaga häälega õpitut ümber jutustama jne. OKTOOBER 2019 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 7 Maal elamise päev Pärnu-Jaagupis 28. septembril korraldasid 36 valda üle esmavajalikku – jalanõusid, sukki-sokke, riigi Eesti Külaliikumise Kodukant algatu- tekke-patju jne. Ei ole sugugi nii, et maal sel maal elamise päeva, mille eesmärgiks midagi pole,“ jutustab Marje ja näitab oli kutsuda maapiirkonnas omale töö- ja põnevamat poekaupa. elupaika valima uusi tegusaid inimesi ja Kui alevit vähem tundval külalisel on näidata huvilistele, millised võlud ja valud keeruline pelgalt aadresside järgi kõiki kaasnevad maal elamisega. toredaid kohvikuid üles leida, siis enne Kuna ettevõtmine on plaanis ka järg- Uduveret tabab vahva üllatus – tee ääres misel aastal, otsustati Põhja-Pärnumaal on õhupallidega viit ,,Kohvik“ ja väike alustada Pärnu-Jaagupi piirkonna tutvus- naeratav tüdruk nagu liiklusreguleerija tamisega. Huvilistele avasid uksed kõik suunab möödasõitja õigesse suunda – valla allasutused, korraldati töötubasid, Rohekünka kohvikusse. Talu perenaine võis tutvuda kirikuga, muuseumide ja Kati Kuldmaa naerab, et ,,sisseviskajad“ koolidega, vabatahtlike päästjate tege- tegutsevad nii aktiivselt, et ahi uute piru- vustega, Lepiku-Mardi talu kollektsioon­ kate-saiade küpsetamiseks peab kogu aiaga, ronida kellatorni, vaadata maailma aeg kuum olema. Privaatset kohta õue parimate kõrsikute valmimist ja neid ka sätitud laudade ääres on juba keeruline Triin Karotam, Tiiu Karotam, Anne Marie Tasane ja Clivia kohvik: Kaja Allik, Triin Uffert, Marje ahjusoojalt maitsta, jalutada alevis ning leida ja järjepanu lisandub uusi uudis- Mia-Marii Künnapas pakkusid head-paremat rahva- Kritt ja väikesed abilised Mirtel ja Eliisa Aas. kultuuri- ja spordipargis, osta kohalike tajaid. Lisaks pererahvale on menüüsse maja kohvikus. ettevõtjate toodangut, külastada ühe- andnud oma tubli panuse kokk-kondii- päevakohvikuid jne. Huvilistel Vändra ter Kaire Kartau. Eriti vaimustunud oma ja Tootsi piirkonnast oli võimalus sõita õuel asuvast kohvikust ja külalistest on kohale tasuta bussiga. Külastajaid oli pere noorimad, kes püüavad igal sammul kohalike korraldajate sõnul umbes 600 ja abiks olla. külastajamängust võttis osa 100 inimest. Palju külastajaid meelitab kohale alevi Kõige vilkam tegevus käis alevi pea- piirimail asuv kollastes värvides kõrsiku- tänava ääres asuvas rahvamajas ja selle vabrik. OÜ Hellar ja Pojad on spetsiaal- ette püstitatud kohvikutelgis. Rahvamaja selt päeva tarbeks käivitanud tootmisliini, juhataja Gerda Mölder vuristas pärast et huvilistele näidata, kuidas valmib Eestis lasteetenduse lõppemist tolmuimejaga ainulaadne toode – nostalgiahõnguline suurt saali puhtaks, et mõne tunni pärast magus kõrsik. Pereettevõtte üks oma- algaval pidulikul kultuurikolde 85. sünni- nikest Diana Mägi räägib külastajatele päeval ja Heidi Tamme kontserdil oleks vabriku 26 aasta pikkusest arenguloost Rahvamaja juhataja Gerda Rohekünka kohvik (Valistre tee 7): Kati Kuldmaa ja Kairi Kartau koos taas kõik värske ja puhas. Ootevalmis oli ja tutvustab tootmist. ,,Päevas valmistame Mölder annab banketilauale oma väsimatute abiliste Marta, Kristiini, Katriini ja Hannaga. uhke sünnipäevatort. keskmiselt 2700 pakki, suvel aga kuni 35 viimast lihvi. Samas üle tee asuvas valmisriideid 000 pakki kõrsikuid. Puhta käsitööna tootva firma Clivia kaupluses oli maja valmivaid šokolaadiglasuuriga kõrsikuid ette ja eesruumi sätitud kohvituba. jõuame teha kuni 700 pakki.“ 25 meetri Müüja Marje Kritt selgitas, et hoone ja pikkusel liinil levitavad magusat lõhna ettevõtte omanik Tiia Uffert küpsetab otse ahjust tulevad 20 meetri pikkused parajasti teisel korrusel õuna- ja pann- kõrsikud, mis lõpus tükeldatakse 18 cm kooke lisaks, sest kohvikukülastajaid on pikkusteks ja pakendatakse kõigile tun- olnud üllatavalt palju. ,,Meie majas on tud lõbusa jänku pildiga helekollastesse rendipinnad veel juuksurile, kosmeeti- karpidesse. Võimalust pakki ahjusoojade kule ja massöörile. Kõik vajalikud tee- kõrsikutega kaasa osta ei jäta vist kasuta- nused käe-jala juures. Poest saab osta mata ükski külastaja. lisaks meie oma vabriku toodetele palju Õie Kuusk Diana Mägi tutvustas kogu päeva külalistele Lii Nurmik, Kätlin Kuik ja Marianne Kuik pakivad kõrsikute valmistamist. küpsetusliinilt saabuva toodangu karpidesse.

Pärnu-Jaagupi Põhikooli lapsed olid õppepäeval Silmal KIK-i projekti “Silma õppekeskus Matsalu looduskaitse alal” raames Pärnu-Jaagupi õpilased käisid õppe- Selleks püüti veeselgrootud suurde Programmi teises pooles tutvu- linnuvaatlustornist linde vaatlemas, veega seotud keskkondades: ranni- käikudel Silma õppekeskuses. Õpi- vanni, kuhu sattus koos mudaga ka sid nooremad õpilased Läänemere räägiti, kuidas mõjuvad lindudele kuvees, rannaniidul ja sellest natuke lastele tutvustati Läänemere elus- muid lisandeid. Seejärel tuli nad lindude ning imetajatega. Vaadati tuulegeneraatorid ja elektriliinid. kaugemal. tikku: taimi, vetikaid, putukaid ning panna puhtasse vette väiksemasse õpetlikku filmi, millest saadi teada, Vanemate klasside õpilased tut- Õppepäevad olid huvitavad ja teisi selgrootuid, linde ja imetajaid. vanni, kust omakorda ükshaaval lusi- et Läänemeri on suhteliselt mage vusid teises osas rannaniiduga ja said harivad. Õppepäevade läbiviimist 1.-3. klassi õpilased läbisid kaga petritassile. Lapsed said hiljem ning et siin elavad hall- ja viiger- teada, millist rolli mängivad veised toetas Keskkonnainvesteeringute õppeprogrammi “Kalamaimud ja leitud loomi mikroskoobi all uurida hüljes ning pringel. Veel õpiti mär- rannaniidu hooldamisel. Siin koguti Keskus. puruvanad”, 4.-6. klass “Selgrootud ja välimäärajaid kasutades isendeid kama lindude iseloomulikke tunnu- putukaid nii mätta pealt kui mätta Hele Nööri Läänemeres” ja 7.-9. klass “Selgroo- tuvastada. Õpilased tutvusid kiili- ja seid ning digitaalseid välimäärajaid alt. Saadi teada, et rannaniidul on (loodusainete õpetaja) tute kohastumused”. Õpilastel oli sääsevastsete, ujurite, kaanide, selg- kasutades määrati neid rühmatööna. hoopis teised organismid kui vees. võimalus ranna ääres ise kahvaga sõudurite ja teiste selgrootutega, kes Tutvuti ning õpiti eristama hall- 7.-9. klassi õpilased tuvastasid ka vees elutsevaid selgrootuid püüda. elutsevad rannaäärses vees. ja viigerhüljest. Käidi binokliga selgrootute kohastumusi erinevates 8 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht OKTOOBER 2019

Tartu Kel võim sel õigus Muusikakooli temaatika teeb jätkuvalt mureli- pöördumisele valitsusele ja volikogule on alla gümnaasiumile, et erinevate projektide jaoks rahulepingule kuks ja samas on juba naljakas ka. kirjutanud 10 õpetajat ja sama palju tungla oleks lastenumber suurem, või valitsusele, et Kui kõigest mõned aastad tagasi tundus ei omanike, siis sellest marsitakse lihtsalt üle näidata, kuidas meil koolireformi juba tehakse, mõeldes tea mitmendat korda, et äkki nüüd pöörduvad kui ei millestki. Mainin lihtsalt et 10 võib olla aga muusikakool ei võida sellest vangerdusest asjad soovitud suunas ja eelmine volikogu võttis väike arv, aga selle numbri taga on absoluutselt midagi. Lisaks kõigele on ühiselamuks ehita- Järgmisel küünlapäeval on Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäev. Seda juubelit silmas vastu otsuse, et tehakse praegune muusikakooli KÕIK muusikakooli õpetajad. Ei ole mõned. tud maja kiretu ja ei inspireeri kuidagi kaunist pidades korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts hoone korda ning sai see otsus ja maja ka val- Äkki siis on ikka mingi mure meie hingel? Aga kunsti tegema. On ju põnev kaasaegne koo- koostöös Eesti Rahvaülikooli ja maakondlike dade ühinemisel prioriteetide hulka ja puha.... see ei ole otsustajatele argument. lihoone, kui keskel on pikk kitsas akendeta keskraamatukogudega eelmise aasta lõpul No justkui tundus, et ongi ehk hästi. Aina sagedamini kostub valitsejailt ähvarda- koridor ja kahele poole avanevad täpselt ühe ja selle algul ettekandeturnee Eesti kuues Aga miski siin pole kindel enne, kui pole vaid lauseid, et vot kui nüüd tuleb mingi tund- lauaga löödud kabinetid. Hoonesse on juba maakonnas, sh Pärnus. Eesmärk oli tutvus- kindel. Kõik need tookordsed otsused on siis matu ametkond ja paneb selle praeguse maja sisse kodeeritud arhitektuurist tulenevalt hulk tada seda lausa maailma ajaloo seisukohalt nüüdseks tühistatud ja kõik aastatetagused hoopis kinni või et valitsus paneb ise kinni, siis ebamugavusi. Tore perspektiiv järgmiseks viie- ülitähtsat dokumenti. Ühe taolise ürituse vaidlemised ja koosolekud ja sõnelused olid teate: see jutt ei aita meil paremini töötada. See kümneks aastaks. Mina ei oska näha atraktiiv- vähendatud variant toimus 3. oktoobril Pär- asjata. Taas on päevakorrale kerkinud muusi- ei tekita erilist turvatunnet. Ongi teie otsustada sust sellel tulevasel M. Lüdigi nim. kolmekord- nu-Jaagupi raamatukogus. Seal tuleb juba kakooli „ainuõige” asukohana gümnaasiumi ja otsustage siis ära, aga ärge tühja lausuge neid sel paneelmajal. Omavalitsus ju ometigi soovib aastaid vankumatu järjekindlusega iga kuu esi- õpilaskodu ja ometi oli see hoone ainuke, mille sõnu. Kui Vändra saab ilma muusikakoolita teie atraktiivne olla. See maja sobiks vallavalitsuse mesel neljapäeval Ester Kerge eestvedamisel meie, kes me muusikakoolis töötame, välista- arust parem paik, siis otsused ongi teie kätes. hooneks kordi paremini. kokku kohalike kodu-uurijate ja raamatusõp- sime. See teeb kohutavalt kurvaks. Mind solvab, kui valitsuse liikmed rää- Üks noor edukas juht kirjutas eelmisel rade seltskond. Nii ka seekord ja lektoriks olin Meile üritatakse rääkida suuremat sorti kok- givad, et sellistes tingimustes, nagu lapsed nädalal, et ülemustel oleks aeg-ajalt tark küsida, mina ja Jaan Poska dokumentaalfilmi näitas kuhoiu juttu ja et Vana tänava hoone taastamine praegu on, külm ja ohtlik ja mis kõik veel, et kas alluvad on õnnelikud töö juures? Ja et tei- Andrus Peetson. on tohutult kallim kui kõik teised asukohad jne. lastest selles majas ei hoolita. Kõiges võite nekord on üldise heaolu nimel tark miljööväär- Üks minu ajalooprofessoreist ütles, kui lähete ettekannet pidama, ärge unustage Kas keegigi ütleks numbriliselt, milline kok- meid süüdistada, aga lastest mittehoolimise tuslikke hooneid säilitada ja nendesse äkki pisut näitlikke õppevahendeid. Nii ka seekord. kuhoid saabub, kui muusikakool asuks õpilas- kohta sooviksin konkreetseid näiteid. Tuletan rohkem investeerida, kui et iga hinna eest „head Juba Jaagupi Vabadussamba taasavamise 30. kodus? Kellel on ettekujutust, milline saaks meelde, et hoone kuulub omavalitsusele. Jah, uut” pakkuda. Olen nõus selle mõttega. Kui aastapäevaürituselt tuttavad Petserimaa ja muusikakool olema õpilaskodus? Missugune olen teadlik, et sellisesse olukorda ei sattunud vaadata, kuidas praegu ei arvestata absoluut- Eesti Ingerimaa kaardid olid laotatud lauale seest, missugune väljast? Keegi pole öelnud, maja eile ja eelmised valitsused ja volikogud selt meie arvamusega, kes me veel töötame ja täies mõõdus nende alade lippe asendasid kui palju ollakse suutelised ja nõus investeerima võiksid endasse vaadata, aga keegi ju ei vas- muusikakoolis, siis mis paneb meid uskuma, väikesed laualipud, millest Petseri maakonna muusikakooli hoonesse. On ainult oletused ja tuta. Ei vastutata eilsete otsuste eest ega ka et ükskõik mis hoone sobitamisel meilt keegi oma anti ürituse lõpul kingitusena Jaagupi et raha ei ole ja ei tule ja kokkuhoid peab olema tänaste eest. Varsti on jälle uued valimised ja midagi küsima tuleb? See on nii hea, kui on raamatukogule. ja tulema. Ja volikogu hääletabki. Sooviks väga sellega seoses lõpeb ka vastutus. Võimalik, et olemas inimesed, kes teavad täpselt, mis meile Miks me ei väsi rääkimast Tartu rahulepin- küsida igalt volikogu liikmelt eraldi ja jõudu- tulevad jälle uued inimesed ja hakkab jälle see tegelikult hea. gust kui meie riigi sünnitunnistusest ja miks ei mööda teengi seda, mille poolt või vastu te triangel otsast pihta. Aga täna teha toore jõuga Üks lootusekiir on ka. Raha ei ole mitte julge seda suhu võtta need, kelle südametun- hääletasite? vale otsus ja seda veel toorema jõuga ja suurte ühegi variandi tegemiseks ja sellega seoses nistus pole puhas ja kelle kohta on kohaldatav Mina olen selle supi sees olnud aastaid, aga laenudega vägisi ellu viia ei oleks samuti mõist- loodan, et ehk ei lähe ka seekord see väga vale Karistusseadustiku riigireetmist sätestav karm mina küll pole aru saanud, mida meile ürita- lik. Veel on öeldud et koolis peab olema lapsel otsus täide. paragrahv 232? takse lahkelt pakkuda? Võib-olla liigub valitsuse hea ja mida õpetajad arvavad, see pole oluline. Lõpetuseks vallavanema tsitaat ühest vara- Teema polnud jaaguplastele võõras. Umbes sama rääkisime samas paigas 2017. ja volikogu liikmete vahel arvutusi ja analüüse Näidake seda kooli, kus lapsed on õnnelikud ja semast lehest. „Milliseks kujuneb valla edasine aasta hingedepäeval ja siis oli meie külaliseks sisaldav dokument, seda ma ei tea, aga põnev õpetajad mitte ning kus tulemus kokku on hea! areng, sõltub eelkõige teist, head vallaelanikud, Petserimaa kirjanik, luuletaja ja tõlkija Ilmar oleks seda näha. Ühe noore kujunemisel on õpetajal ikka väga ja teist, volikogu, kes peab otsustama, kas Vananurm. Just teda ja tuhandeid Petserimaa Kuigi vallavanem oma ajaleheartiklis rää- suur roll, eriti olukorras, kus ollakse aastaid üks seista paigal või minna julgelt edasi, ka siis, kui eestlasi ehk setosid puudutab see teema valu- gib, et valla piirkondade areng sõltub piirkonna ühele tundides õppimas. mõnele inimesele miski ei meeldi.” salt, sest neilt tahetakse meie riigi heakskiidul enda inimeste aktiivsusest ja nende ettepane- Kui mõni punkt pannakse kord arenguka- Just sellest lausest püüan ka mina juhin- nende maakond ära kinkida. kutest ja aktiivsusest, siis arengukavasse tehtud vasse, siis võiks arvata, et pandi mingil põhjusel. duda. Kui ma ei avaldaks oma arvamust, siis Teema haarab kaht küsimust ja nimelt ettepanekuid isegi ei arutata või tehakse seda Kuidas saab olla siis, et ilma erilise põhjendu- ma oleksin endaga tülis, kui avaldan, siis olen Tartu rahulepingut ja nn uut piirilepingut. valikuliselt. Kõikeselgitav vastus ettepane- seta seda muudetakse ja lükatakse-tõmmatakse teistele paha. Polegi head lahendust. Millegipärast on suur hulk Eesti poliitikuid kutele „Ei arvesta” on arusaamatu ja solvav. või üldse ei arvestata? Kalev Saar koondunud EV idapiiri küsimuses mitte Tartu Kõik ei olnud nii halvad ettepanekud, et üldse Miks meile ei meeldi see õpilaskodu Vändra muusikakooli rahulepingus ja meie põhiseaduse sätesta- ei oleks võinud kaaluda. Kui muusikakooli variant siis? Ma ei tea, kas see oleks kasulik vilistlane ja õpetaja tud piiri, vaid hoopis 1944. aasta 23. augus- til ebaseaduslikult vormistatud nn stalinliku piirijoone taha. Nende kahe piiri erinevus on see, et Eesti Vabariigilt on ära võetud kaks kolmandikku Petseri maakonnast ja kolm Nar- va-tagust valda Eesti Ingerimaalt. See maa-ala on üsna suur, olles võrdne Saaremaa ja lausa Muusikakool vajab tänapäevast ja turvalist õppekeskkonda Euroopa Liidu ühe liikme, Luksenburgi Suur- Vastuseks Kalev Saare kriitikale piirdekonstruktsioonide mädanikekahjus- omanike ja muusikakooli direktori pöördumise hertsogiriigi omaga. Vändra Muusikakooli arengukavas on välja tusi. Kindlasti ei ole olukord vahepealse 15 võttis kooli direktor valeandmete tõttu tagasi ise Et asjast paremini aru saada, joonistame toodud, et kool asub renoveerimist vajavas aasta jooksul paranenud. ja selles ei saa kuidagi süüdistada vallavalitsust Põhja-Pärnumaa valla kaardile Pärnu-Jaagupi majas ning ruumipuuduse ning ruumide Mis puudutab muusikakooli kolimist ülemarssimises. Ka ei ole me kedagi ähvarda- kihelkonna piires umbes sellise kontroll­ mittevastavuse tõttu kasutatakse trummi-, Vändra Gümnaasiumi õpilaskodusse, siis sel- nud ametkondadega, vaid oleme tõsiselt mures joone, mis saab alguse Kõnnust, läheb Kergu trompeti- ja metsasarveõppeks ühte ruumi leks on koostatud 2019. a eskiisprojekt, mille muusikakooli praeguse olukorra pärast, pidades surnuaedade põhjamüürist otse Pööravere, Vändra Noortekeskuses ja kahte ruumi aluseks on Kalev Saare poolt novembris 2018 silmas maja küttekollete, elektrisüsteemide ja Kaelase, Langerma, Vahenurme ja Virussare Vändra Gümnaasiumi tööõpetuse majas saadetud ruumiprogramm. seinte ning akende amortisatsiooni. Turva- kaudu Lavassaare järve. Kõik, mis on sellest põhjapool, on Eesti oma, mis aga lõunas, on kunstieriala tarbeks. Murekohana on välja Vallavalitsuse ja volikogu liikmed on kahe tunnet õpilastele ja personalile on praegustes koos Pärnu-Jaagupi aleviga Venemaa annek- toodud kooli killustatus ning ruumide ühine aasta jooksul korduvalt arutanud Vändra Muu- oludes väga raske tagada ja seetõttu otsimegi teeritud ala. Paneme homme lõunapool ristkasutamine teiste asutustega. Maja vajab sikakooliga seonduvaid probleeme. Arutelud pikaleveninud teemale mõistlikku lahendust. kontrolljoont kehtima venekeelse koolihari- täielikku kapitaalremonti ja vastavusse vii- on toimunud valla arengukava koostamise käi- Kindel on see, et uue maja ehituseks vallal duse, jumalateenistused ja asjaajamise ning mist tänapäevaste õppekeskkonna- ning gus, samuti kooli lastevanemate koosolekutel võimekus puudub, väheneva õpilaste arvuga haudade külastamiseks peavad eestlased Tal- muusikaõppeks vajalike tingimustega, klassi- ja hoolekogus. Aastaid tagasi tehtud otsuseid gümnaasiumis maja ümberehitustööd on vallale linnas Pikal tänaval järjekorras seisma ja vii- ruumid vajavad heliisolatsiooni, kuna õppe- ja arutelusid ei saa me tänasel päeval arvestada, jõukohasemad ja lahendaks muusikakooli aren- sasid nõutama. Kui aga teile see kontrolljoon töö normaalset kulgu segab kõrvalruumidest kuna muusikakooli maja on võrreldes aastate gukavas väljatoodud kitsaskohad. Me ei nõustu ei meeldi ja te olete poe taga või bussijaamas läbikostuv müra, talveperioodil on paljud eest tehtud otsustega oluliselt halvemas sei- väitega, et muusikakool selle vangerduse tõttu sel teemal omavahel juttu ajanud, siis suur- klassiruumid väga külmad, mis omakorda sus ja renoveerimise asemel tuleks vana maja midagi ei võida, vastupidi, muusikakool saab saadikuonu teile viisat üldse ei anna. Vaat just põhjustab muuhulgas instrumentide hää- lammutada ja ehitada uus. Valla eelarvestratee- endale tänapäevase ja turvalise õppekeskkonna niisugune on lugu Petserimaal, kust oli pärit lestuse mittepüsimist. Ruumipuudusel on gias on suurem osa investeeringutest aastatel (sh helikindlad ja soojad klassiruumid). Kas see Jaagupi ja Kergu apteeker Rudolf Ferdinand endine Mihkel Lüdigi memoriaaltuba kasu- 2020-2023 planeeritud haridusasutuste kor- on siis tõesti väga vale otsus, et soovime oma Näks, Uduvere Bezanitski preestrisuguvõsa ja tusel klassiruumina. M. Lüdigi mööbel ning rastamiseks. Suuremaks objektiks 2020. aas- lastele luua paremad õpitingimused? Lüdigi meie kihelkonnas võidelnud metsavend Viktor muud isiklikud asjad on laiali kooli erineva- tal on Vändra Lasteaia Rukkilille maja hoone maja või keskuse loomise mõte on ilus unistus Rumjantsev. Kuidas meile see kõik meeldiks? tes ruumides, mistõttu ei saa tagada nende CO2 meetme energia-säästuprojekt. Eeldatav ja kindlasti edasi mõtlemist väärt, kuid praegu- Õnneks on meil võimul rahvuslik koalit- sioon, kes seda riigireetmist läbi ei lase. Selle kaitset/säilimist. Muusikakoolil puudub maksumus on 900 000 eurot, sellest toetus sed tingimused ei rahulda täna muusikakoolis eest pälvib tänusõnu meie poolt valitud Riigi- ühtne, õppetööks vajalik kaasaegne möö- 208 772 eurot. Omaosalus tagatakse laenuga. õppivaid lapsi, lapsevanemaid ja arvatavasti ka kogu liige Andres Metsoja. bel, paljud vajalikud töö- ja õppevahendid Plaanis on renoveerida Vändra Gümnaasiumi personali ning keskuse loomine sellises olu- Kõik huvilised on oodatud järgmise aasta on õpetajate-töötajate isiklikud. kompleks selliselt, et sinna mahuks eraldi tiiba korras olevasse hoonesse on ebamõistlik. Neid jaanuaris Tallinnas toimuvale Tartu rahule- Vana tn 61 hoone tehnilise seisukorra ka muusikakool. Nendeks tegevusteks on valla asjaolusid silmas pidades otsustaski volikogu pingu sajandale aastapäevale pühendatud kohta on juba 2004. aastal tellitud eks- eelarvestrateegias 2021. aastaks planeeritud ja vallavalitsus minna edasi arengukava tege- konverentsile, mille puhul ilmub teemakohane perthinnang, kus on hinnatud hoone üks miljon eurot ja selle tarvis võetakse laenu. vuskavas kinnitatuga, lootes asjassepuutuvate trükis. Selle saavad Tartu Rahu Põlistamise konstruktsioone ja tehnilist olukorda. Sel- Projekteerimiskulud on 2019. aasta eelarves. inimeste edasisele heale koostööle, et saada Seltsi ja Petserimaa Suveülikooli kingitusena les aruandes on mainitud hoone kande- Arengukavasse tehtud ettepanekuid arutati asutusele just sellised tingimused, nagu muu- kõik Põhja-Pärnumaa valla raamatukogud. konstruktsioonide halba olukorda ja üle- kolmel avalikul koosolekul, samuti olid ettepa- sikakoolile vaja oleks. Aldo Kals koormatust, vundamendi lagunemist ning nekud avaldatud valla kodulehel. Vändra Tungla Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus OKTOOBER 2019 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 9 Vändra Gümnaasiumi projektinädal Taanis

Vändra Gümnaasiumi kaheaastase Erasmus+ projekti 17 Global Goals from Schools`Perspective raames toimus seekordne Eesti, Rumeenia, Hispaania ja Taani õpilaste ühine projektinädal 6.-11. oktoobrini 2019 Taanis kaunis ja hubases Odense linnas. Meie koolist osales 8 õpilast 9.-11. klassini. Projekti koordinaatorile Irina Lõõbasele oli abiks õpetaja Ülle Ütt. Hunderupskoleniga on see meile juba kolmas rahvusvaheline projekt. Palusin ka seekord õpilastel jagada oma muljeid toredast ja töökast nädalast, kus lisaks aktiivsele tegelemisele globaalsete eesmärki- dega said nad võimaluse avastada Taani kuningriiki, taaskohtuda teiste maade eakaaslastega ja praktiseerida inglise keelt.

Cätlyn Laas, 10. klass: Meie seekordne reis algas pühapäeval, 6.oktoob- ril hommikul kell 7.30. Lennuk läks 11.30 ja umbes kahe tunni pärast olime jõudnud Kopenhaagenisse. Mugavas rongis jagasime vagunit projektikaaslastega Hispaaniast, kes mängisid kaarte ja tundusid väga Eestlased ja hispaanlased kohtumas elevil uute kohtumiste pärast. Odenses võtsid meid vastu Taani pered. võõrustavate peredega. Sellel õhtul puhkasime, elasime sisse ja tutvusime võõrustajatega.

Kristina Kapp ja Ketlin Riks, 11. klass: Esmaspäeval kogunesime Hunderupskole põhikooli, et veeta seal terve päev. Sellest aastast on sealsetel õpilastel kohustuslik anda ära oma telefonid, et see ei segaks õppimist. Alguses oli meil väga harjumatu olla ilma telefonita, kuid lõpuks märkasime, et üksteisega suheldes oli palju lõbusam aega veeta. Päev algas ühiste inglisekeelsete tervituslauludega, siis vaatasime üle nädala plaani. Seejärel tutvustasid õpilased meile oma kooli nii seest kui väljast. Järgnevalt õppisime toreda tantsuõpetaja juhendamisel Taani ja Rumeenia rahvatantse ning mängisime tutvumismängu. Rääkisime oma projekti sisust ehk globaalsetest eesmärkidest, lisaks sellest, kuidas on lood meie riigis ja konkreetses linnas. Peale Tantsude õppimine. probleemide teadvustamist pakkusime lahendusi ning põhjendusi. Kuulus Merineitsi kuju Kopenhaagenis. Päev lõppes erinevate tõlkeharjutusega väiksemates gruppides, kus pidime samaaegselt kasutama taani, rumeenia, hispaania ja eesti keelt.

Minni Toom, 9. klass: Teisipäev algas minul kell 8 koolis bioloogia- tunni külastusega. Huvitav oli näha, kuidas toimuvad tunnid Taanis. Õpetaja suhtles õpilastega hästi vabalt ning õpilased ise olid ka vabad. Sealt edasi läksime H.C.Anderseni muuseumisse, kus giid rääkis meile tuntud muinasjuttude autori, kes on pärit Odensest, elust ja tegemistest. Oli väga huvitav! Pärast seda läksime rühmades avastama Odense linna koos oma host’idega, kes olid meile giidideks.

Isabella Lepik, 10. klass: Kolmapäeva veetsime Kopenhaagenis. Nägime palju erinevaid ehitisi ja vaatamisväärsusi, sealhulgas näiteks Väikese Merineitsi kuju, kuningapere losse, sealsete vahtide vahetust ja palju muud. Ronisime kõrge ümmarguse torni otsa, kust avaneb imeilus vaade Kanalituur Kopenhaagenis. Tutvumismängu ajal pidime üksteist küsitlema. tervele linnale. Pärast vaba aega tegime õhtul veel põneva kanalituuri ja nägime linna vee poolt. Reis Kopenhaagenisse oli küll üsna väsitav, kuid võimalusel läheksin kindlasti tagasi.

Kärt Kõuts, 9. klass: Neljapäeval toimusid koolis erinevad arutelud ja rühmatööd eri maade õpilaste ühistes gruppides, milline 17 üle- maailmsest eesmärgist on teistest tähtsam. Hiljem võrdlesime ning põhjendasime oma arvamusi teistele rühmadele. Mängisime ka toredat suhtlusmängu, mille olid ette valmistanud meie õpilased Ketlin ja Kristina. Peale lõunat printisime ja kaunista- sime teisipäeval linnaekskursiooni ajal tehtud selfisid ja lõbusaid foto- sid. Õhtuseks lõpupeoks pidid projekti liikmed kaasa võtma oma riiki esindava toidu ja neid oli tõeliselt huvitav maitsta. Eri maade noored valisid oma soovil muusikat ja tantsiti. Päris peo lõpus anti meile kätte tunnistused, mis näitasid, et oleme osalenud projekti Taani nädalal.

Sirli Pilli ja Triinu Aru, 9. klass: Reede oli meil üsna produktiivne, olles ühtlasi projektinädala raames meie viimane päev Taanis. Sel päeval Projekti liikmed H.C Anderseni muuseumi ees. oli Taanis üleriigiline koolide spordipäev, millest saime ka meie osa 4 maa noorte arutelu globaalsetest probleemidest võtta. Sealne spordipäev meie omaga eriti sarnane ei ole. Esialgu tehti maailmas ja nende oma riikides. kooli võimlas koos soojendust, millele järgnesid erinevad sportlikud mängud õues. Pärast mänge, mille vanemad õpilased noorematele olid korralda- nud, oli lõunapaus ning seejärel toimus jooks, mis kestis tunni. Kes ei jõudnud joosta, võisid kõndida. Enne jooksu lõppu hakkasime meie rongijaama sõitma. Paari tunni pärast olime Kopenhaagenis, kus paraku selgus, et meie lend on pikalt edasi lükatud. Jõudsime siiski rõõmsalt, kuigi uniselt kell 3 öösel Vändrasse tagasi. Järgmise aasta aprilli alguses ootame partnerkoolide õpilasi ning õpetajaid viimasele kohtumisnädalale Vändras. Õpetajate jaoks järg- neb sellele veel projekti lõpparuande kirjutamine Odenses. Tänan kõiki projektis osalenuid ja loodan, et nad on tänu sellele avardanud oma maailmapilti, saanud positiivseid kogemusi ning täiustanud oma inglise keelt! Irina Lõõbas, Vändra Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Õpetajad Irina Lõõbas ja Ülle Ütt Soojendus spordisaalis. ja Erasmus+ projekti koordinaator. ning õpilased tunnistustega. 10 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht OKTOOBER 2019

Tähistasime Samliku koolimaja sünnipäeva kontsertõhtuga

Samliku uus koolimaja pühitseti 85 aastat tagasi. Korraldasime juubeliaasta puhul septembrikuu viimasel laupäeval kontsertõhtu, mille läbiviimise kulu- sid aitas osaliselt katta ka Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. Avasime uksed kaks tundi enne õhtust kontserti. Meie üllatuseks kuju- nes planeeritud sündmusest väikest viisi kooli kokkutulek – teeb rõõmu, et 1998. aastal suletud koolimaja nii paljudele inimestele hingelähedane on ja siia ikka sammud seatakse. Kohaletulnud külalised, kellest valdav osa olid vilistlased ja kunagised õpetajad, said tutvuda koolimaja ajaloo ning praeguse tegevusega. Endisaegsed klassi- ja jalutusruumid täitusid rõõmsate kohtumiste ning heatujulise jutuvadaga. Tehti ühispilte, uudistati seintele riputatud fotosid, meenutati vanu aegu, õpetajaid ja klassikaaslasi. Selleks õhtuks üles seatud kohvik kostitas kõiki soovijaid vaarikavarretee, kohvi ning mitmesuguste pirukate ja kookidega. Õhtu lõpetas sõnamängulis-muusikalise kontsertkavaga trio koosseisus: ambient-muusik Kaido Kirikmäe, kitarrist Robert Jürjendal ja kirjanik Valdur Mikita. Kontserdi vältel sai kuulaja osa Valdur Mikita osavalt seatud sõnasepitsustest, mida saatsid Robert Jürjendali ja Kaido Kirikmäe loodud improvisatsioonilised heliteosed. Positiivne tagasiside külalistelt ja esinejatelt annab jõudu ning indu seesuguseid sündmusi edaspidigi korraldada. Järgmisel aastal ootame külla üle-eestilisel avatud talude päeval ja ehk ka mõne teise ürituse raames. Kohtumiseni Samlikul! Merike ja Indrek Bachman Samliku koolimaja Jürjendal, Mikita, Kirikmäe Samlikul. Foto Tarmo Mikussaar

Klubi Suure Karu Pojad maadlustulemused

Vändra maadlusklubi võistlushooaja avas Andreas Välja 7. sep- tembril, saavutades Lätis võisteldes tugeva 2. koha. Eesti maadlejate võistlushooaeg algas Vana-Vigalas 14. sep- tembril ning tulemused on järgnevad: 2012 ja nooremad: Oskar Perner 1. koht; 2007 ja nooremad: Steven Kaplur 3. koht, Hendri Vesper 2. koht, Kened Mägisalu 5. koht, Andreas Välja 3. koht; Tüdrukud: Lisete Erik 3. koht, Janely Vutt 1. koht. 16. septembril saavutas Helary Mägisalu maailmameistrivõist- lustel 29. koha. Helary võistlushooaeg jätkub Hiinas oktoobri lõpus Kaitseväelaste MMil. 28. septembril käisime Paikusel Leo Kreinini MÄVil ning tule- mused on järgnevad: 2009 ja nooremad: Lukas Nikolajev 1. koht, Ramon Tuisk 8. koht, Mikkel Pajumäe 12. koht, Steven Kaplur 6. koht, Pert Nikolajev 5. koht. 2007 ja nooremad: Hendri Vesper 2. koht, Kened Mägisalu 5. koht, Andreas Välja 2. koht. Tüdrukud: Janely Vutt 3. koht. Oktoobri alguses käisime Lihulas Gustav Vahari memoriaalil ning kõik neli poissi tulid tagasi medalitega. 2008 ja noore- mad: Pert Nikolajev 2. koht, Hendri Vesper 2. koht. 2006 ja nooremad: Andreas Välja 3. koht. 2004 ja nooremad: Kened Mägisalu 3. koht. 12. oktoobril alustasid võistlust ka täiskasvanud, Tapa maad- luspäevalt tulid tagasi medalitega Mario Mägisalu (1. koht) ja Jürgen Silling (2. koht). 19. oktoobril käisid poisid Lätis Riia meistrivõistlustel ning osa- lesid nii vaba- kui ka kreeka-rooma maadluses. Vabamaadluses tuli Riia meistriks Andreas Välja, Kened Mägisalu saavutas 8. Riigiametnike Karikasarja võrkpalli hõbedane võistkond: koha ja Hendri Vesper 10. koha. Kreeka-rooma maadluses tuli Maarja Ainsoo, Oliver Turi, Aivar Kukk, Tom Torn, Mait Leemet. Ees Rainer Sutt, Keiu Silm ja Toomas Taul. Andreas 5. kohale, Kened 7dale ja Hendri 8. kohale. MTÜ Suure Karu Pojad Treener Mario Mägisalu Päästeamet riigiasutuste seas võrkpallis teine 5. oktoobril toimus Jüri spordihoones suurejooneline ja rohke olnud ühtegi lihtsat mängu, kõike tuli võtta jõuga ja viimaseid osavõtuga võrkpalliturniir. Selgitati Riigiametnike Karikasarja oskusi välja pannes. Teel finaali suutsime murda Politsei- ja Pii- parimaid asutusi võrkpallis. Kuna võistkondi oli tõsiselt palju, rivalveameti, Maaeluministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni, Enari Tõnströmi sporditulemused siis alustati mängudega lausa neljas alagrupis ja mitmes saalis Eesti Energia ja Kaitseväe võistkonnad. Finaal oli samuti väga korraga. Võistlusformaat nägi ette kahe naismängija pideva pinev, aga kuna olime eelnevatesse mängudesse jätnud liiga 20. septembril võitis Enari Alu suurjooksul distantsil 5.1 km 1. koha ajaga 17.04. viibimise platsil ja oli lubatud ka kahe „võõrmängija” osalemine palju jõuvarusid, siis kõige säravama tulemuse vormistamiseks võistkonnas, kes ei pidanud tingimata olema selle asutuse töö- jäi veidi särtsu puudu ja kaotuse pidime vastu võtma Vangla- 6. oktoobril toimunud Paide-Türi rahvajooksul osales ta Kir- taja. Oli näha, et seda võimalust ka paljud kasutasid ja see ker- teenistuselt. Samas jäi ilusatest mängudest hinge suur rahulolu na-Türi 6,5 km distantsil ja saavutas 3. koha ajaga 21.30 min. gitas võistkondade tasemed väga kõrgele ja samas ka ühtlaseks. ja kõrge koht valmistas siirast rõõmu! Täname korraldajaid ja 12. oktoobril toimunud Tõstamaa jooksul distantsil 7,5 km Päästeamet oli aga väljas puhtalt oma töötajatest moodustatud kohtumiseni palliplatsil! saavutas Enari 2. koha ajaga 25.48 min. satsiga ja seda suurem oli rõõm saavutustest. Alagrupist alates ei Toomas Taul OKTOOBER 2019 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 11

Häireliit MTÜ INVATRANSPORDI- JA REISIJATEVEOTEENUS

Asume Pärnu-Jaagupis ja pakume puuetega inimestele nende vajadustele kohandatud transporditeenust Eestis ja väljaspool.

VOLKSWAGEN KOMBI: Teenuse hinnad: Juht + 8 istekohta Väljasõit kuni 30 km ring ja Juht + 1 ratastoolikoht + 6 istekohta alla ühe tunni kuni 44 € tund. Juht + 1 kanderaamikoht + 4 istekohta Ühe kilomeetri hind olenevalt teekonna Võimalik rentida ilma juhita. pikkusest 0,6 € - 0,9 € + ooteaeg kuni 20 € tund. Hind ja tingimused kokkuleppel. Tellimusest ette teatamine 48 tundi, erand­ juhtudel reageerime esimesel võimalusel 24/7.

Kontakt: telefon +372 5348 6203 • e-post [email protected]

4. nov Pärnu-Jaagupi Rahvamajas kell 15–16 5. nov Vändra Kultuurimajas kell 12–13 MUST MÜÜK hinnad all KUNI – 70% Novembrikuu tuunikate (25 €) ja pükste (23 €) erimudelid VAID 15 € Kultuurpärlitest, poolvääriskividest, Swarovski kividest disainehted Bambusretuusid, stretšpüksid, sukkpüksid www.ethel.ee; FB – Ethel Design

MITMESUGUST MITMESUGUST

Müüa turvas 250-liitristes kottides, hind 7 eurot. AS Tootsi Turvas pakub tööd katlamajade hooldus- Tel 567 49647 Raivo tehnikule. Võimalik väljaõpe Info tel 5145597

Koristan Teie territooriumi risustavast vanarauast. OÜ Meremõõdukeskus pakub tööd ausale ja töökale Viin ise ära. Hind kokkuleppel. Tulen kohale iga MAJAHOIDJALE 0,5 kohaga ilmaga. Tel + 372 58517174 Töökoht asub Vändras Vana tn 49 Kontakttelefon: +372 5683 6546 OÜ Adore ostab Vändras haavapakku, raieõigust ja kasvavat metsa. Info 5144185 KINNISVARA Ado Pert [email protected] Üürile anda 2-toaline korter Suurejõel. Võtan müüki kinnisvara Põhja-Pärnumaa vallas. Info tel 504 9398 Aime Sander Sõmer tel 5811 7699 [email protected] OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põllumaad Vändra vallas. [email protected] tel 56 482 492 Teostame vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoode- tega seotud töid. Vihmaveerennid toodame kohapeal Vihtra Mõis OÜ ostab ja võtab rendile põllu- ja valtsimismasinaga – puuduvad liitekohad. metsa­maad. Parimad hinnad. Küsi kindlasti pakku- Vihmaveerennid OÜ, tel 5271059, mist. Tel 5032570 e-mail [email protected]. [email protected] OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka Tel 50 45 215, 51 45 215, [email protected] vajalikke eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel 501 6689, [email protected] Vändra Õigeusu kirikus

Teostame ehitus-, viimistlus-, remondi- ja torutöid 3. novembril kell 11 (nt. vannitubade remont, plaatimine, maalritööd, HINGEDEPÄEVA JUMALATEENISTUS tapeetimine jne). Tel +372 5621 6394; +372 5617 4500 Urmas EELK Pärnu-Jakobi kogudus

• 03.11 14.00 Jumalateenistus armulauaga. EELK Vändra Martini Kirikus Hingedepäev. • 10.11 14.00 Jumalateenistus armulauaga. Jumalateenistused pühapäeviti kell 11 Isadepäev. 10. novembril kell 11 • 17.11 14.00 Jumalateenistus armulauaga KULD- JA HÕBELEERI JUMALATEENISTUS • 24.11 14.00 Jumalateenistus armulauaga kaasa teenib koguduse naiskoor. Koguduse kantselei avatud T, K, R 10–14 Hõbeleeri jumalateenistusele ootame 1994. aastal Kantselei telefon 44 64 650 leeriskäinuid. Sekretär Sigrid Reimets Oma osavõtust palume teada anda tel 518 8586, Kalmistuvaht Aira Safronov +372 53964729 [email protected] Hooldajaõpetaja Kristiina Jõgi +372 5300 7075 Talvekuul Kurgjal Õpetaja Ants Kivilo tel 5396 0574 Diakon Jane Vain +372 5451 6999 11. kuni 25. novembrini viime läbi haridusprogrammi „Mardi- ja kadripäev“. Haridusprogramm on mõeldud lasteaia ja põhikooli gruppidele ning eesmärk on tut- vustada osalejatele mardi- ja kadripäeva kombeid ja tavasid. Kuna need rahvakalendri tähtpäevad on tugevasti seotud loomadega, siis külastame kindlasti ka taluloomi. JAAN MUREL 29.01.1967-17.10.2019 Seejärel suundume rehetuppa, kus meisterdame, mängime, tantsime ja maitseme koos odrakaraskit teega. Programmi maksumus 4.00 € ja vajalik on eelregistreerimine TIINA KLAUSEN AIN KOSK VILMA SOGENBITS telefonidel 4458171 ja 58600025 ning e-posti aadressil kurgja@maaelumuuseumid.ee 16.01.1974-30.09.2019 04.07.1948-05.10.2019 25.02.1925-18.10.2019 Kohtumiseni C. R. Jakobsoni Talumuuseumis Kurgjal. LAINE LÄÄNE ALEKSANDER ANTSON ELLEN MÄNDARU peaspetsialist 16.06.1933-03.10.2019 16.03.1949 – 15.10.2019 20.04.1925-20.10.2019 Kersti Tammiksaar 12 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht OKTOOBER 2019

Armas ema HALINGA JA TOOTSI PIIRKONNA EAKATE ja vanaema AASTALÕPUPIDU Õilme! 30. NOVEMBRIL 14.00-18.00 HALINGA RESTORANIS Jäta kõik töö ja unusta rutt, olgu su sünnipäev kui muinasjutt, Kavas etteasted ja jalga saab keerutada elava tantsumuusika saatel. ehtigu eluteed lilled ja päike, just nagu siis, kui olid veel väike. Peolaua katmiseks on vajalik eelnev registreerimine hiljemalt 22. novembriks: Õnne ja tervist päevadesse soovivad Halinga piirkonnas Külli Karits tel 53284626 lapsed ja lapselapsed! Tootsi piirkonnas Krista Lindmäe tel 53761671

Peole tulekuks on korraldatud bussitransport, mille Õnne ja tervist, ajakava on peatselt leitav teadetetahvlitelt või helistades sünnipäevalapsed! vastava piirkonna sotsiaaltöötajale.

Leida Reiter 12. nov 98 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Hans Pärtel 04. nov 93 Lilli Siimula 15. nov 92 Helju Mühlberg 17. nov 92 Jekateriina Pärt 28. nov 92 Elli Pavelson 29.nov 91 Õilme Konno 05. nov 90 Pilvi Kaas 12. nov 85 Martin Joa 24. nov 85 Sinaida Alu 30. nov 85 Vilma Nööri 08. nov 80 Olev Tamm 14. nov 80 Iivi Konrad 15. nov 80 MARDI- JA KADRIPÄEV EAKATELE Eeva Kivimäe 16. nov 80 Suurejõe Rahvamajas Anne Klaas 21. nov 80 Kalju Koit 30. nov 80 pühapäeval, 17. novembril kell 13 Vello Mihkelson 03. nov 75 Maie Vaidla 11. nov 75 Päevajuht Kairi Leivo, Aime Rand 21. nov 75 parimale kostüümile auhind, Kadri Afanasjeva 24. nov 75 Soovitav osalemisest teatada 13. novembriks. Villem Jeger 26. nov 75 Maika Eier 03. nov 70 5332 3326 Olga 512 0893 Heldi Inge Kannus 04. nov 70 Siivi Mäemets 09. nov 70 pressport ku Vändra kultuurimajas Kino Tiiu Litvin 12. nov 70 m tsu Co b Tiiu Blande 17. nov 70 • 1. novembril kell 18 Halloweeni pidu. • pühapäev, 3. november Disko & õuduste tuba. Pilet 2 € kell 14.00 “Pääsuke MANOU” Valdur Jaakson 19. nov 70 • 8. novembril kell 20 Peoõhtu. Tant- (animatsioon) Elve Lumiste 20. nov 70 suks mängib Ivo Linna& Antti Kammiste. kell 17.00 “Kastist väljas” (dokumentaal)“ Toomas Tõnissaar 25. nov 70 Plaate keerutab DJ Crowey. Pilet eelmüü- gist 10 €, samal päeval 12 €. Avatud baar. kell 19.00 „Terminaator: Sünge Mati Juhkam 25. nov 70 saatus” (märul) 16.-17. MISPO TALVEMARATON • 28. novembril kell 18 Seltskonnaklubi Adu Peets 27. nov 70 • kolmapäev, 6. november 6. - 7.12.2019 a. Start Vändra staadioni kõrval. Elurõõm peoõhtu. Külla tulevad Kadrid. kell 17.00 “Kastist väljas” Tiina Lipp 28. nov 70 Tantsuks mängib Joe Lumi. Osalustasu 3 € (dokumentaal) M www.mispo.ee e • 29. novembril kell 18. Playbox. Retro. kell 19.00 “Terminaator: Sünge e l a Pilet 2 € saatus” (märul) d j a a Komöödiateatri • pühapäev, 10. november t • 30. novembril kell 17 l, etendus „Pimekohting“. Osades Marika kell 14.00 „Lammas Shaun. Film Sündis maailma väikene ime, e d p Korolev ja Hendrik Normann. Pilet 17 €, Farmigeddon ” (animatsioon) sai endale päris nime, ip õ l õpilane, tudeng, pensionär 15 € kell 17.00 “Ühemehe show” oma päikese, tähe ja tee, lo e paikse paiga kahe südame sees... m al (komöödia, draama) , g Põhja-Pärnumaa kell 19.00 “Midway lahing” sa i un arty Raamatukogus Vändras (draama, sõda, ajalooline) , afterp • kolmapäev, 13. november • on näitusesaalis üleval novembri Anne-Ly ja Hannes Tomsoni perre sündis kell 19.00 “Ühemehe show” Simo Privitsa pliiatsijoonistuste 25. septembril poeg Helari. lõpuni (komöödia, draama) näitus "Portreed". • pühapäev, 17. november Taire ja Oliver Ojala perre sündis kell 14.00 “7. pöialpoiss” 27. septembril tütar Miina. Kaisma rahvamajas (animatsioon) Karolin Vahuri ja Kaarel Mättiku kell 17.00 “Aasta täis draamat” • TANTSUÕHTU perre sündis 19. septembril poeg 15. novembril kell 20 (draama) Tantsuks mängib Uudo, lõbusad vahe- Kristofer Tristan. kell 19.00 “Charlie inglid” palad. Pilet 5 eurot Triinu ja Marko Kapluri perre sündis (komöödia, seiklus) 19. oktoobril tütar Mia Grete. • kolmapäev, 20. november Pärnu Jaagupi Rahvamajas kell 9.30 “Seitse pöialpoissi ja Kaisa Talimaa ja Andres Haava perre punased võlukingad” (animatsioon) sündis 21. oktoobril poeg Aleks. • 12. novembril kell 18 VABA LAVA TEINE HOOAEG ALUSTAB. kell 19.00 “ Aasta täis draamat” Tule kuula, laula ja tantsi kaasa! (draama) • pühapäev, 24. november • 20. novembril kell 18–20 kell 14.00 “Adamsonide suguvõsa” Võtan vastu tellimusi JUURTEGA JAAGUPIST. Sel korral on Jaan (animatsioon) pilet 5/4 Kirsi vestluspartneriteks Ingmar Näks, kell 17.00 “Marju Lepajõe. Päevade toidukartulitele. Juhan Toimet ja Ülo Kell. Olete oodatud! sõnad” (dokumentaal) pilet 5/4 Üritus on kõigile tasuta! • kolmapäev 27. november Kojuvedu. • 15. detsembril ootame kauplema Jõu- kell 19.00 “Marju Lepajõe. Päevade lulaadale Pärnu-Jaagupi. Soovist osaleda sõnad” (dokumentaal) pilet 5/4 Tel 52 05 578 Silver anna teada [email protected] või Kino piletihind: täiskasvanu 5 €; helista tel 5885 5662 Gerda õpilane, pensionär 4 €

Järgmine Valla Teataja ilmub 29. novembril. Artiklid, reklaamid, teated jne palun saata hiljemalt 15. novembriks [email protected] VALLA TEATAJA Hind 50 senti või võtta ühendust tel 55 986 950. Toimetaja Õie Kuusk, küljendus-kujundus Marek Lillemaa (Saarakiri OÜ), trükk AS Pajo.