Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine

Aruanne

Tellija : OÜ Erksaar

Töö koostaja : OÜ Alkranel

Juhtekspert : Elar Põldvere (KMH0118)

2012 - 2014 2 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 4 1. ÜLDOSA ...... 5 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus ...... 5 1.2 Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus ...... 5 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA KIRJELDUS ...... 7 2.1 Paikkonna üldparameetrid ja -kirjeldus...... 7 2.2 Varasem kaevandamine Rummu karjääris ...... 10 2.2.1. Kaevandamine Rummu karjääris (enne luba nr HARM-035) ...... 10 2.2.2. Kaevandamine (loa nr HARM-035 alusel) Rummu karjääris ...... 11 3. KAVANDATAV TEGEVUS JA ALTERNATIIVID ...... 14 3.1 Alternatiivide valikute põhimõtted ...... 14 3.2 Alternatiiv I (seisuga 02.09.2013) ...... 14 3.3 Null-alternatiiv (seisuga 02.09.2013) ...... 18 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS . 20 4.1 Pinna- ja põhjavesi (sh veerežiimi ja –kvaliteedi muutus, heljumi levik jms) ning veekeskkonnaga seotud elustik ja ökosüsteemid ...... 20 4.2 Maismaa elustik ja ökosüsteemid ...... 23 4.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond (sh inimeste heaolu ja tervis, maavara kasutus, maakasutus (mh kaevandatud ala korrastamine), maastikuilme ja kultuuriväärtused, jäätmed, liikluskorraldus)...... 24 4.3.1. Vibratsioon, müra ja üldine välisõhu kvaliteet ...... 24 4.3.2. Maavaravarukasutus ...... 29 4.3.3. Maakasutus ning maastikuilme (sh kultuuriväärtused, jäätmeteke ja korrastamine) ...... 31 4.3.4. Liikluskorraldus ...... 34 5. KAVANDATAVA JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS NING PAREMUSJÄRJESTUS ...... 36 6. SEIREMEETMED KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMISEKS ...... 40 7. AVALIKKUSE KAASAMISE JA ARUANDE KOOSTAMISEL ESINENUD RASKUSTE ÜLEVAADE ...... 43 8. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ...... 45 8.1. Käsitletava keskkonna koondülevaade...... 45 8.2. Alternatiivide ja hindamistulemuste kokkuvõte ...... 47 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 52

Lisad: Lisa 1. KMH programm ja selle heakskiitmisotsus. Lisa 2. Rummu III karjääri juurdevoolu hindamine. Lisa 3. Rummu karjääri lõhkamistööde mõju Rummu järve elustikule. Lisa 4. KMH aruande eelnõu avalikustamise dokumentatsioon. Lisa 5. Jõevähk - analüüs.

3 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) objektiks on Harju maakonnas, Vasalemma vallas, Lemmaru külas olev kohaliku tähtsusega Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldise maavara kaevandamisloa taotlus. Kaevandamisloa taotluse (koostanud OÜ Inseneribüroo (IB) Steiger, 2011) on Keskkonnameti Harju-Järva-Rapla regioonile esitanud OÜ Erksaar (arendaja).

Taotletava loa alusel planeeritakse kaevandada tehnoloogilist lubjakivi ja ehituslubjakivi, millest esimest kasutatakse tehnoloogilise toormena ning teist killustikuna (sh teed) ja ehituskivina (sh viimistlus).

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon oma 03.01.2012. a kirjaga nr 10-5/11/15332-10 OÜ Erksaar kaevandamise loa taotluse KMH. Vastav kiri ehk algatusotsus sisaldas ka KMH eelhinnangut, mille kokkuvõttest nähtub, et teadmata on (lühendatult):
Peentolmu mõju (sh leevendus- ja seiremeetmed) Rummu karjäärijärvele (sh organismid) ning veekoguri sette tulevane (võimalik) koostis.
Teadmata on maapinna võngete (nt lõhkamisest) mõju (sh leevendus- ja seiremeetmed) piirkonna elustikule ning põhjaveele.
Teadmata on loa taotluses kirjeldatud kaevetehnoloogia rakendatavuse kõik aspektid (sh veetaseme alandamiseks säilitatavate lubjakivitervikute lõplik staatus).

Käesoleva KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaetud alad ning ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KMH läbiviimine on vastavuses KeHJS ja heaks kiidetud (Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 14.11.2012. a kiri nr HJR 6-7/12/21977-8) KMH programmiga (lisa 1).

KMH-d viib läbi järgnev ekspertrühm:
Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH0118), KMH juhtekspert;
Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH0098);
Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist.

KMH programm (lisa 1) sisaldab mh erinevate osapoolte kontaktandmeid. Lisaks kaasati KMH protsessi nt Riin Kruusimägi (vt lisa 1), Ivo Väinsaar, OÜ IB Steiger, OÜ Eesti Geoloogiakeskus (EGK) ja FIE Arvo Tuvikene (st loetelu lühendatud) ning tutvuti Maa- ameti ja Põllumajandusameti arhiividega.

KMH aruande eelnõu avalik arutelu toimus 28.10.2013. a Vasalemma Vallavalitsuse saalis. KMH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu ajal saabunud ettepanekud ja seisukohad ning vastused neile on toodud lisas 4.

4 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. 1. ÜLDOSA

1.1 Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus

Rummu III mäeeraldis (loa taotluse alusel mäeeraldise pindala 9,12 ha, teenindusmaa 17,07 ha; joonis 1.1) paikneb Rummu karjääri kinnistul (86801:001:0752, 17,08 ha; varasemalt 32,64 ha, kuid 2012. a toimus jagamine ka Metsakalda maaüksuseks), mille sihtotstarbeks on Maa-ameti andmetel (2013) määratud 100% mäetööstusmaa. Tegemist on ühtlasi alaga, kus OÜ Erksaar tegutses maavara kaevandamise loa nr HARM-035 alusel kuni 26.01.2010. a (mäeeraldise pindala 19,90 ha, teenindusmaa pindala 32,60 ha).

Taotletav mäeeraldis hõlmab endas Rummu lubjakivimaardla plokke 1-2 (osaliselt). Maardlate registrikaardi nr 55 (Maa-amet, 2013) alusel on Rummus aktiivse tarbevaruna registreeritud 1. plokis 391 800 m3 ehituslubjakivi ning 2. plokis 752 700 m3 tehnoloogilist lubjakivi.

Rummu III mäeeraldisest põhja suunda jääb reformimata riigimaa. Idas asub Tõnismäe kinnistu (86801:001:0075, 100% maatulundusmaa) ja reformimata riigimaa. Lõuna suunas paikneb Metsakalda maaüksus (86801:001:0753, 60% maatulundusmaa ja 40% veekogud) ning reformimata riigimaa. Läände jääb Rummu karjäärijärv (VEE2005520, 88,2 ha, keskmine veetase 21,5 m (abs), puudub avalik kasutus) ja jällegi reformimata riigimaa. Lähim majapidamine asub ca 200 m kaugusel mäeeraldisest, põhja suunas ja teisel pool Keila - Haapsalu tugimaanteed (nr 17). Rummu alevik jääb ca 1 km kaugusele loodesse.

Joonis 1.1 . Kavandatava karjääri (Rummu III) asukoha üldvaade (vasakul, punane ring) ja detailvaade (paremal, punane mäeeraldis ja kollane mäeeraldise teenindusmaa). Alus: OÜ IB Steiger, 2011 ja Maa-ameti kaardirakendus, 2013.

Taotletava loaga planeeritakse kaevandada tehnoloogilist lubjakivi ja ehituslubjakivi, millest esimest kasutatakse tehnoloogilise toormena ning teist killustikuna (sh teed) ja ehituskivina (sh viimistlus). Vajadus tuleneb vastava materjali nõudlusest ja mh maapõueseaduse § 62.

1.2 Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus

KMH lähteandmeteks olid mh järgnevad tööd ja dokumendid:
Rummu ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvestus mäeeraldise piires. Kruus V., 1996.
Rummu karjääri veetaseme seire. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2005.

5 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014.
Rummu järve veepinna alandamise eelprojekt. AS Projekteerimisbüroo (PB) Maa ja Vesi, 2006.
Rummu järve veepinna alandamise eelprojekt, IV variant. AS PB Maa ja Vesi, 2007.
Ekspertarvamus Rummu karjääri veetaseme mõjust ümbruskonna veerežiimile. OÜ EGK, 2008.
Rummu lubjakivikarjääri ja karjäärijärve ümbruse liigniiskuse tõttu (Veskiküla külas) tekkinud metsa kahjustuste ning Rummu aleviku Aia tänava majade keldrite liigniiskuse põhjuste väljaselgitamine. OÜ IB Steiger, 2008b.
Rummu lubjakivikarjääri enamohtlike mäetööde projekt. OÜ IB Steiger, 2009.
Rummu lubjakivikarjääri korrastamise projekt. OÜ IB Steiger, 2010a.
Rummu III mäeeraldisel maavara kaevandamisloa taotlus. OÜ IB Steiger, 2011.
Rummu III karjääri juurdevoolu hindamine. OÜ EGK, 2013 (KMH lisa 2).
Rummu karjääri lõhkamistööde mõju Rummu järve elustikule. FIE Arvo Tuvikene, 2013 (KMH lisa 3).
Müra võimalik mõju jõevähile. FIE Arvo Tuvikene, 2014 (KMH lisa 5).

KMH-s kasutatud teiste lähteandmete ja –allikate loetelu on toodud aruande kasutatud kirjanduse peatükis. Kavandatava tegevusega hõlmatava ala ning seda ümbritsevate alade visuaalsed vaatlused viidi läbi korduvalt nii 2012 kui ka 2013. a. Lisaks kaasati KMH protsessi nt kohalik elanik Ivo Väinsaar. KMH-d läbi viiv ekspertrühm leiab, et olemasoleva teabe maht ja kvaliteet on piisav, et tagada KeHJS nõuetele ja heakskiidetud KMH programmile (lisa 1) vastava KMH aruande valmimine.

6 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA KIRJELDUS

Tulenevalt KMH programmist (lisa 1) võib kavandatav tegevus või selle reaalsed alternatiivid omada võimalikku negatiivset mõju peamiselt tegevuse maa-alal ja selle lähipiirkonnas (kuni 0,5 km raadiuses) olevatele keskkonnaelementidele (sh sotsiaal- majanduslikud aspektid), va nt maantee. Vajadusel, üldise ja parema ülevaate pakkumiseks, kirjeldatakse allpool ka kaugemaid objekte.

2.1 Paikkonna üldparameetrid ja -kirjeldus

Rummu III mäeeraldis paikneb Rummu karjääri kinnistul (86801:001:0752, 17,08 ha), mille sihtotstarbeks on Maa-ameti andmetel (2013) määratud 100% mäetööstusmaa. Vastavalt Vasalemma üldplaneeringule (kehtestatud 2011) jääb mäeeraldis ja selle teenindusmaa olemasolevale ning perspektiivsele mäetööstuse alale.

Rummu lubjakivimaardla, kus paikneb ka Rummu III mäeeraldis, asub Balti kristalse kilbi lõunatiival. Kristalsel aluskorral lasub settekivimeist koosnev aluspõhi, mis on kaetud suhteliselt õhukeste kvaternaarsete setetega. OÜ IB Steiger (2011) andmetel on piirkonna geoloogiline ehitus järgmine:
0,4 m kasvukiht, ülejäänud liivsavi ja saviliiv ehk katend (0,4 - 7,5 m, keskmine 4,0 m);
Vasalemma lademe kristalsed, merglilised ja afaniitsed lubjakivid ehk kasulik kiht (tüsedus kuni 14,3 m, keskmiselt 9,4 m);
Keila lademe muguljas lubjakivi paksusega ~ 8 m;
Keila lademe mergeljas lubjakivi paksusega ~ 10 m.

Kvaternaarsetest setetest on esindatud liustikulised, liustikujõelised ja jääjärvelised. Valdavalt on tegemist kollakas- või hallikaspruuni liivsavi ja savikas-karbonaatse moreeniga, harvem tardkivimite, veeriste ja munakatega. Põhjavee tasapind maardlas ulatub kattekihi ülemisse horisonti, olles enim mõjutatud sademetest. Põhjaveekihi, tüsedus keskmiselt 18 m, nö kandjaks on Keila ja Oandu lademe lubjakivi (OÜ IB Steiger, 2011).

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (nüüdne Keskkonnaagentuur)), 02.09.2013. a andmetele tuginedes ei ole Rummu III mäeeraldisel, selle teenindusmaal ega ümbruses (ca 0,5 km) registreeritud kaitsealuseid liike ja nt kivistisi. Samuti ei jää kavandatava tegevusega hõlmatav ala ühegi kaitseala ega Natura 2000 võrgustiku ala territooriumile ja lähedusse. Lähim kaitseala – Vasalemma mõisa park (KLO1200465) asub ca 785 m kaugusel ida suunas (joonis 2.1). Lisaks ei paikne alal ega selle läheduses rohevõrgustiku elemente . Tuginedes Vasalemma üldplaneeringule (2011) paikneb lähim rohevõrgustiku element – tuumala - kavandatava tegevuse teenindusmaa piirist 825 m kaugusel Rummu karjäärijärvest lõuna suunas.

Lähim maaparandussüsteem (nr 4109920010190, ehitatud 1984. a) asub mäeeraldisest loodes (ca 86 m kaugusel; joonis 2.1) ja põllumassiiv (51356621003) põhjas ( ca 130 m kaugusel). Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 (OÜ EGK, 2001) alusel jääb mäeeraldis nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Mäeeraldise lähistel on järgnevad puurkaevud: • loodesuunas ( ca 320 m) nr PRK0015940; o Sügavus 25 m. o Männituka kinnistu (86801:001:0079, 100% maatulundusmaa). • põhjasuunas ( ca 200 m) nr PRK0001344; 7 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. o Sügavus 100 m. o Toomi maja kinnistu (86801:001:0267, 100% maatulundusmaa), ühtlasi lähima elamu asupaik. • kirdesuunas ( ca 320 m) nr PRK0001342; o Sügavus 100 m. o Kruusiaugu kinnistu (86801:001:0078, 100% maatulundusmaa). • kagusuunas ( ca 150 m) nr PRK0001343. o Sügavus 100 m. o Kaeravälja kinnistu (86801:001:0351, 100% maatulundusmaa).

Joonis 2.1. Kavandatava tegevuse lähialale jäävad olulisemad objektid. Alus: Maa-ameti kaardirakendus, 2013 ja EELIS, 02.09.2013. a.

Lähimad elamud kajastuvad põhimõtteliselt ka joonisel 2.1, kuid anname siinkohal täiendava info lähimate elamute (põhihoonestuse) osas (mäeeraldisest (kaeveloa taotluse alusel) – vt ka joonis 2.1.1; kuni 0,6 km kaugusel, tulenevalt mh Keskkonnaameti 07.11.2013. a kirjast nr HJR 6-7/12/21977-15): • loodesuunalt; o Männituka (86801:001:0079), ca 280 m. o Pärniti (86801:001:0461), ca 500 m. o Saare (86801:001:0068), ca 510 m. o Väljaotsa (86801:001:0250), ca 540 m. o Sihi (86801:001:0260), ca 540 m. • põhjasuunalt; o Toomi maja (86801:001:0267), ca 200 m. • kirdesuunalt; o Kruusiaugu (86801:001:0078), ca 260 m. o Kalda (86801:001:0201), ca 565 m. • kirde-idasuunalt; o Tammiku (86801:001:0470), ca 560 m. 8 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. • idasuunalt; o Lepiku (86801:001:0023), ca 270 m. • ida-kagusuunalt; o Loigu (86801:001:0710), ca 570 m. • lääne-loodesuunalt; o Riigi reservmaa piiriettepanek (AT1209200006), ca 480 m. o Haapsalu mnt 1 (86801:001:0067), ca 510 m. o Haapsalu mnt 3 (86801:001:0127), ca 580 m.

Legend: 6. Toomi maja 11. Loigu (86801:001:0710). 1. Männituka (86801:001:0267). 12. Riigi reservmaa (86801:001:0079). 7. Kruusiaugu piiriettepanek 2. Pärniti (86801:001:0461). (86801:001:0078). (AT1209200006). 3. Saare (86801:001:0068). 8. Kalda (86801:001:0201). 13. Haapsalu mnt 1 4. Väljaotsa (86801:001:0250) 9. Tammiku (86801:001:0470). (86801:001:0067). 5. Sihi (86801:001:0260). 10. Lepiku (86801:001:0023). 14. Haapsalu mnt 3 (86801:001:0127). Joonis 2.1.1. Lähimate elamute (põhihoonestus) paiknemine (mäeeraldisest (punane joon - kaeveloa taotluse alusel); kuni 0,6 km kaugusel, tulenevalt mh Keskkonnaameti 07.11.2013. a kirjast nr HJR 6- 7/12/21977-15). Alus: Maa-amet, 2014.

Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on kavandatava karjääri teenindusmaa minimaalses ulatuses ( ca 685 m 2) hõlmatud Keila-Haapsalu tugimaantee teekaitsevööndiga (50 m). Tuginedes Maa-ameti kaardirakendusele oli tugimaantee (hinnatava ala juures rekonstrueeritud 2013. a) 2012. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud lõigus 1 889 sõidukit, sh raskeveokite osakaal 5%.

Tugimaantee ja perspektiivse teenindusmaa vahele jääb pärandkultuuriobjekt „Vasalemma- Rummu raudtee“ (joonis 2.1), mis rajati 1936. a ja likvideeriti 1990-te alguses. Vasalemma valla üldplaneeringu (2011) alusel võidakse vähemalt osa endisest ühendusest (mäeeraldise teenindusmaast kirdes) ka tulevikus kasutusele võtta raudteena Ämari lennuvälja teenindamiseks.

Mäeeraldise kontuuri jääb osa kohalikust Paemurru teest, mis viib Vana raudteeäärsele teele. Riisipere-Vasalemma kõrvalmaanteelt (nr 11380) lähtub avaliku kasutusega Järve (era)tee (nr 9 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. 8684049; joonis 2.1), mille üks haru läbib mäeeraldise lõunanurka, võimaldades liikuda nt Paemurru maaüksusele (86801:001:0527, 100% maatulundusmaa, planeeritud puhkepiirkond) ja põhimõtteliselt ka ümber Rummu karjäärijärve. Järve tee kattub mh osaliselt pärandkultuuriobjektiga „Raudteeharu Vasalemma-Rummu raudteel“.

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele (2013) ei paikne mäeeraldisel, teenindusmaal ja selle lähiümbruses muinsuskaitsealuseid objekte. Lähimad muinsuskaitseobjektid asuvad Vasalemma mõisakompleksis, mille piiranguvöönd jääb mäeeraldisest minimaalselt 640 m kaugusele ida suunda.

Mäeeraldisest läände jääb Rummu karjäärijärv (VEE2005520, 88,2 ha ning keskmine veetase 21,5 m (abs), varasemad nimed ka Rummu Läänekarjäär ja Idakarjäär). Kaevandamise tulemusena (enne ptk 2.2.2 toodut) tekkinud tehisveekogu ei ole määratud avalikuks veekoguks. 2009. a teostati riikliku keskkonnaseire programmi raames töid ka Rummu karjäärijärves (Ott, 2010). Seire kohaselt on karjäärijärv sügav, segunenud, heleda, keskmiselt kareda veega (III tüüp - keskkonnaministri 28.07.2009. a määrus nr 44 Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord ). Vee pH (8,29) järgi kuulus järv heasse, Nüld (0,3 mg/l), P üld (0,01 mg/l) ja läbipaistvuse (3,1 m) põhjal väga heasse ökoloogilisse klassi.

Fütoplanktoni keskmistatud näitajate osas oli järve seisund 2009. a järgmine: klorofüll (Chla), koondindeks (FKI) ja kooslus (FPK) – väga hea ning ühetaolisuse indeks (J) - hea. Zooplanktoni liikide ja koosluste olukord oli kesine, domineerisid keriloomad ja esines ka monodomineeriv liik. Koorikloomade liigiline koosseis oli suhteliselt mitmekesine, liigid olid laia ökovalentsiga ehk tolerantsiga. Kui tegu oleks loodusliku veekoguga, siis suurselgrootute baasil tuleks seisundit lugeda väga halvaks. Samas kunstliku veekoguna on järv liiga noor selleks, et korralik elustik oleks jõudnud täiel määral välja kujuneda.

Karjäärijärve ökoloogilise seisundi koondhinnanguks oli 2009. a, arvestades mh ülaltoodut, „hea“. Otsest kalastiku seiret teadaolevalt teostatud ei ole. Harrastuskalastajate foorumis (www.kalale.ee , 2013) on viiteid järvest püütud haugide, ahvenate, linaskite ja särgede kohta (vt ka KMH lisa 3). KMH aruande eelnõule laekunud kirjalike seisukohtade seas juhtis Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon (07.11.2013. a kiri nr HJR 6-7/12/21977-15) tähelepanu jõevähi ( Astacus astacus ) esinemisele Rummu karjäärijärves. Keskkonnaameti poolne teave edastati FIE Arvo Tuvikesele, kes vaagis mõjutegureid ning koostas olulisima kohta asjakohase lisa (KMH lisa 5).

2.2 Varasem kaevandamine Rummu karjääris

Kaevandamistegevus Rummu maardlas on olnud pikaajaline. Siinkohal toome välja kaks ajatsüklit ehk enne ja pärast luba nr HARM-035, vastavalt ptk-d 2.2.1 ja 2.2.2.

2.2.1. Kaevandamine Rummu karjääris (enne luba nr HARM-035)

Rummu karjääris alustati lubjakivi kaevandamisega ca 50 a tagasi. 1959. a teostatud geoloogiliste detailuuringute ajal oli pinnaseveetase maapinnast 1 m sügavusel (Kruus, 1996). Piirkonna peeneteralised liivad ning liivsavi- ja saviliivmoreen on madala filtratsioonivõimega, mis soodustab liigniiskust (OÜ EGK, 2008), vt ka joonis 2.2. 10 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014.

Kaevandamise käigus toimus vee pumpamine kuni 1993. aastani, tekitades karjääri ja selle ümbrusesse ulatusliku alanduslehtri. Nüüdseks on saavutatud kaevandamiseelne tase, vt ka ptk 2.1. Sama ja põhimõttelise suunise annab ka Keskkonnaameti Harju – Järva – Rapla regioon oma selgituskirjas (20.11.2012. a, nr HJR 7-2/12/26773-2) Keskkonnaministeeriumile.

Valdav osa piirkonna maaparandussüsteeme rajati (sh nüüd taotletavast mäeeraldisest (joonis 2.2) loode suunal paiknevad kraavid, osaliselt rekonstrueeritud) ajavahemikul 1972-1984 (Maa-amet, 2013) ehk vee väljapumpamise ajal. Maaparandussüsteemid projekteeriti arvestades sel ajahetkel esinenud niiskusrežiimi. Seega võib eeldada, et tänaseks ka osaliselt amortiseerunud maaparandussüsteemid ei suuda tagada soovitud niiskusrežiimi. Lisaks, üheks probleemteguriks on ka see, et antud perioodil ehitatud hoonete ja rajatiste projekteerimisel ei arvestatud vee väljapumpamise lõpetamisega.

Joonis 2.2. Väljavõtted ajaloolistest kaartidest Rummu piirkonnas (Rummu III mäeeraldise ligikaudne asukoht - punane täpp): vasakul (1935), paremal (1939). Alus: Maa-amet, 2013.

Üheks võimalikuks suunaks, olukorra parendamiseks, on piirkondliku maaparandusühistu loomine, kuhu lisaks maaomanikele võib ja saab kuuluda ka riiklik esindaja. Seejuures on ühistu kaudu võimalik taotleda toetusi maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks jms (nt http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=355&sub2=409 (2013) või tulevased sarnased meetmed), toetudes ka maapõueseadusele . Siinkohal toome välja, et hetkel on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus andnud rahastus-otsuse projektile Hüdrogeoloogiline rakendusuuring Rummu karjäärijärve ümbruse liigniiskuse ja üleujutuste põhjuste väljaselgitamiseks ning probleemi lahendamiseks ehitusprojekti koostamine (kestvus ca 2 a, uuringutega alustati 2014. a veebruaris).

2.2.2. Kaevandamine (loa nr HARM-035 alusel) Rummu karjääris

Rummu lubjakivi maardla idaosas paiknenud Rummu lubjakivi mäeeraldisel kaevandati kuni 2009. a, loa nr HARM-035 omanik oli OÜ Erksaar. Perioodi 2000 – 2009 kaevandamise mahud on toodud tabelis 2.1 (alus: Maa-amet, 2013). Vaadeldaval perioodil toimus valdavalt veepealse varu ammutamine (sh eelnev kasvukihi koorimine ja ladustamine), veeärastust teostati vaid hilisemas (alates 2007. a) kaevandamise faasis ning sedagi lühiajaliselt, lõhketööde ettevalmistusetappide ajal. Tollane kaevandamine toimus mh välisõhu saasteloa

11 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. (nr L.ÕV/300146; http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=898428 , 2013) alusel ning teostati müra- ja vibratsioonitasemete mõõtmised (OÜ IB Steiger, 2008a). Koondvaates turustati ehk kasutati kogu, sh puurlõhketöödele eelnenud perioodil, kaevandatud varu (kobestatud materjalist purustatult ca ½) eesmärgipäraselt.

Tabel 2.1. Rummu lubjakivikarjääri kaevandamise (luba nr HARM-035) aastased mahud, perioodil 2000 – 2009 (alus: OÜ Eesti Geoloogiakeskus ja Maa-amet, 2013). Maavara/aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Kokku Tehnoloogiline lubjakivi (tuh m 3) 0 0 0,4 0,6 0,9 0,2 0,4 30,9 49,8 36,6 119,8

Müratasemete mõõtmine (mõõtemääramatus ± 2 dB) toimus 14.10.2008. a katendi puistangute ja karjäärist kirde-ida suunda jäävate elamute vahelisel lagedal maastikul (joonis 2.3) ning põhitähelepanu all olid lõhketööd. Mõõdetud ekvivalentne müratase jäi sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid sätestatud III kategooria, olemasoleval alal, kehtestatud päevasest piirtasemest madalamaks (tabel 2.2) ning ka taotlustaseme nõuded olid tagatud.

Joonis 2.3. Mürataseme (lõhkamisest) mõõtmise asukoht (väljavõte; OÜ IB Steiger 2008a).

Tabel 2.2 . Mürataseme (lõhkamisest) mõõtmise tulemused (väljavõte; OÜ IB Steiger 2008a). (1) Parameeter Mõõdetud müratase, dB Piirtase , LpA,eq,T dB(A) Ekvivalentne 48 65 Maksimaalne 85 - Minimaalne 35 - (1) - sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ... .

Lõhkamisest (laengud 3 - 20 kg, 1,5 – 4,5 m sügavustes aukudes) tuleneva vibratsioonitaseme mõõtmine viidi läbi 04.09.2008. a, kahes kohas (joonis 2.4): lõhkamispaigast 210 m kaugusel (Tõnismäe kinnistu, 86801:001:0074) ja 400 m kaugusel (Kruusiaugu kinnistu, 86801:001:0078) puitkonstruktsiooniga elamu paekivist vundamendil.

Lubatavad maksimaalsed võnkekiirused ehitistele arvutatakse vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a määrusele nr 64 Lõhketöö projektile esitatavad

12 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. nõuded. Mõõtetulemuste põhjal (tabel 2.3) ei olnud maksimaalsed ning lubatud võnkekiirused 210 m ja 400 m kaugusel ületatud, vastavalt 10,8 mm/s ja 9,6 mm/s (OÜ IB Steiger, 2008a).

Joonis 2.4. Vibratsioonitaseme (lõhkamisest) mõõtmiste asukohad (väljavõte; OÜ IB Steiger 2008a).

Tabel 2.3 . Vibratsioonitaseme (lõhkamisest) mõõtmiste tulemused (väljavõte; OÜ IB Steiger 2008a). Punkt, Kaugus, Lõhkeainet, Võnke- Võnkekiirus, mm/s nr m kg sagedus, Risti- Vertikaal- Piki- Maks. (vektor- Hz suund suund suund summa) 1 400 20 - - - - 3,3 2 210 20 19-30 3,2 1,4 3,2 3,8

Rummu lubjakivikarjääri lõunaosa (joonis 2.1, ptk 2.1), kus toimus kaevandamine loa nr HARM-035 alusel, tunnistati Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt 2012. a korrastatuks. Käesoleval juhul taotletava mäeeraldise ala (vt ptk 1.1) ei ole korrastatuks tunnistatud. Osalt alalt on kasvupinnas juba, varasema kaevandamistegevuse raames, kooritud ja ladestatud endisaegse ning taotletava teenindusmaa ida- ja põhjanõlvale . Ülevaadet veetasemetest, Rummu III taotletava mäeeraldise juures (eri aegadel), pakub joonis 2.5 (lähtudes ka AS PB Maa ja Vesi 2006. a tööst ja seal esitatust „... veetaseme kõikumine väikestes piirides sõltub hetke sademete hulgast.“).

Joonis 2.5. Vaated alale: vasakul - 2012 (sademeterohkem), paremal – 2013 (sademetevaesem). Fotod: OÜ Alkranel.

13 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. 3. KAVANDATAV TEGEVUS JA ALTERNATIIVID

Alljärgnevalt esitatakse ülevaade kavandatavast tegevusest ja selle alternatiividest. Tagamaks ühesugust arusaama, siis loodi ptk 3.1, mis tutvustab valikute põhimõtteid. Ptk-d 3.2 ja 3.3 annavad aga reaalseteks osutunud lahendite kirjeldused.

3.1 Alternatiivide valikute põhimõtted

KMH programmis (lisa 1) tuvastati kaks peamist ja reaalset alternatiivi (alternatiiv I ja null- alternatiiv). Tulenevalt mäeeraldise asupaigast toimusid peale KMH programmi heakskiitmist (14.11.2012. a, lisa 1) veel mitmed täpsustavad arutelud erinevate osapoolte vahel, sh OÜ Balrock (lõhkamistööde teostaja lubjakivikarjäärides), OÜ IB Steiger (loa taotluse koostaja), FIE Arvo Tuvikene (vee-elustiku ekspert), Ain Anepaio (Tallinna Tehnikaülikool) jt, eesmärgiga määratleda optimaalseimad tegutsemisviisid.

Arutelude ja lisa 3 tulemusena jõuti seisukohale, et erinevaid aspekte arvestades on optimaalseim viis mäeeraldise põhimahtu väljata nii, et varu lõhatakse kuni 14 m (abs; ühes astmes väljamine) ning kaevandatava ala ja Rummu karjäärijärve vahele jäetakse tervik. Terviku kasutamine loob eeldused kaevandamiseks erinevate veetasemete korral ning vähendab vee-elustiku mõjutamise võimalikkust (vt ka lisa 3 ja ptk 4.1) ehk terviku taha jääv ala toimib mh nö suure veekogurina (enne vee jõudmist järve, detaile vt nt ptk 3.2).

Peale põhimahu väljamist ei eemaldata tervikut täismahuliselt (vt ptk 3.2), kuna see omab olulist negatiivset mõju elustikule (eelkõige müra, kuid ka heljum, täpsemalt lisa 3) ning tööd sõltuvad järve veetasemetest, mis omakorda on seotud sademetega. Viimatinimetatu võib põhjustada olukorra, kus loa kehtivuse perioodil ei ole võimalik töid (terviku täielik eemaldamine) lõpetada või isegi alustada. St tegemist ei ole reaalse lahendiga, lähtudes ka eelduslikest kalastiku kahjudest ja selle kompenseerimisvajalikkusest (st ebaefektiivne).

Eelnevalt kirjeldatu kvalifitseerub siis alternatiiviks I (vt ptk 3.2), hüdrovasara kasutamine on välistatud (KMH lisa 3). Null-alternatiivi tekkis samuti muutusi, kuna läbi viidi täiendavad analüüsid. Sisuliselt kujunes null-alternatiivile kaks tegevusvarianti, vt täpsemalt ptk 3.3.

3.2 Alternatiiv I (seisuga 02.09.2013)

OÜ Erksaar kavatseb 10 a jooksul kaevandada (keskmiselt 75 000 m 3 aastas) Rummu III mäeeraldisest (tabel 3.1) tehnoloogilist lubjakivi ja ehituslubjakivi, millest esimest kasutatakse tehnoloogilise toormena ning teist killustikuna (sh teed) ja ehituskivina (sh viimistlus).

Tabel 3.1. Rummu III mäeeraldis (alus: OÜ Erksaar ja OÜ IB Steiger, 2011 ning OÜ Alkranel, 2013). Näitaja Väärtus Mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 17,07 Mäeeraldise pindala (ha) < 9,12 (1) Algse ehk taotletud mäeeraldise maapinna absoluutkõrgus (m, keskmine) 22,60 Rummu maardla (plokid) 1-2(2) (1) – vt tabel 3.2; (2) – hõlmatakse osaliselt, jaotus: plokk 1 – ehituslubjakivi, plokk 2 - tehnoloogiline lubjakivi.

14 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Kaevandamisprotsess toimuks Rummu karjääri kinnistul (17,08 ha; vt ka ptk 1.1) paikneval mäeeraldisel (mäeeraldise teenindusmaal) karjääri arengukava alusel ja koosneb üldjoontes kaeveala ettevalmistamisest, maavara kaevandamisest ja töötlemisest, materjali väljaveost ning ala korrastamisest (tabel 3.2).

Elektrivarustuse tagamiseks paikneb alal vähemalt üks vedelkütuse generaator. Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni ja müra piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Karjääri teenindavad masinad on läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et mh vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui ikkagi esineb naftaproduktide lekkeid masinatest (toimumise tõenäosus minimaalne), likvideerib kaevandaja reostuse viivitamatult vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik (mahud määratud vastavalt kasutatavale tehnikale). Seadmete hooldustööd (sh avariiremondid) teostatakse selleks ettenähtud alal (väljaspool mäeeraldist ehk selle teenindusmaal). Masinate suuremahulisi remonditöid karjäärialal ei tehta.

Tehnikaga töötatakse enamjaolt karjääri süvendis, vallide vahel. Põua perioodidel rakendatakse Vana raudteeäärse tee ning karjäärisiseste teede ja töödeldava materjali niisutamist, kus see on vajalik, kuna nt kaevise transporditeed kuni mobiilse purustus- ja sorteerimissõlmeni võib vähemalt osaliselt hoida tolmamast ka koorem (kui laaditakse otse veest). Samuti on piiratud liiklemiskiirust 30 km/h.

Tabel 3.2. Üldised tegevused ja üldkirjeldused Rummu III mäeeraldisel (põhialus: OÜ Erksaar ja OÜ IB Steiger, 2011 ning OÜ Alkranel, 2013) – alternatiiv I. Toiming Üldselgitus (sh -illustratsioon) 1. Kaeveala 1.1. Arvestades loa HARM-035 ajal tehtut, siis 2,10 ha-lt eemaldatakse muld (6 240 ette- m3; Kog, Ko(g) ja Kr), mis on üldjoontes looduslikult niiske. Paigutatakse eraldi, valmista- kuni 3 m vallidesse (mäeeraldise teenindusmaa piires) nii, et see oleks hiljem mine kasutatav nt ala korrastamisel. 1.2. Eemaldatakse moreen (kuni ca 33 200 m 3) ja sellest sõelutakse (teenindusmaal) välja kruus ning veerised (purustatakse). 1.2.1. Väljasõelutud kruusa ja veeriste kogus võib ulatuda 30% moreeni üldmahust ehk kuni ca 10 000 m 3. Saadud sõelutud ja purustatud materjali kasutatakse mh mäeeraldisel ja selle teenindusmaal teede hooldamisel ja uute rajamisel ning hilisemal ala korrastamisel (kaevandamise perioodil vallitatud teenindusmaal). 1.2.2. Ca 44,5% moreenist (va välja sõelutud osa) läheb veetõkkevalli A teostamiseks mäeeraldise ja Rummu karjäärijärve vahele (skitseering „A“, pruun ala ja joon (loode nurgas), võimalusel alles jäetav katend). Ülejäänud vallitatakse (keskmine kõrgus ca 4-5 m) teenindusmaa (tõenäoliselt enamjaolt põhjaosasse, kuid osaliselt ka idaosasse, arvestades juba ptk 2.2.2 kirjeldatud olusid „Osalt alalt on kasvupinnas juba, varasema kaevandamistegevuse raames, kooritud ja ladestatud endisaegse ning taotletava teenindusmaa ida- ja põhjanõlvale“) piiridele. Moreeni saab kasutada hiljem ala korrastamisel. Kui veetase

15 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Toiming Üldselgitus (sh -illustratsioon) on mäeeraldise ja järve vahelise valli teostamisel üle 21,5 m abs, siis rajatakse valli tõenäoliselt ühelt kuni kolmelt suunalt. 1.3. Mäeeraldisele paigutatakse ca 1 kuni 3 nt kaev-ülevoolu (vuugid ja põhi heljumit mitte läbilaskvad) ja pumpa. Ülevooludele, mille paigutusel arvestatakse juba olemasolevat situatsiooni (nt ühe asupaik juba alal asuv süvik – algne OÜ IB Steiger kava oleks olnud selle settetiigiks muutmine, mis oleks andnud vähemalt 3x mahu vajaminevast, et tagada piisav vee kvaliteet), eelnevad ka ujuvpoomid ehk –tõkked. Lahendus on analoogne töös Rummu lubjakivikarjääri enamohtlike mäetööde projekt (OÜ IB Steiger, 2009) esitatule, kuid rakenduks suuremas mastaabis.

Kui järve veetase on üle 21,5 m abs, siis mäeeraldise alalt ( ca 8 ha) toimub veeärastus (pumpamise teel), Rummu karjäärijärve, minimaalselt tasemeni 21,5 m või 21,4 m abs. Tabeli rea 1.2.2 skitseering „A“ taha tekib nö suur veekogur, mis pidevalt eelkõige sügavuse osas suureneb (va roheline ala, tabeli rida 2.1, skitseering „B“), vastavalt lõhke ja väljamistöödele, vt tabeli read 2.2 – 2.4 (täiendavalt tekib ka veemahu puhver kaevandatud ala näol). Nö suur veekogur koos ülepumamise lahenditega tagab suublasse juhitava vee vastavuse nõuetele (vt ka ptk 4.1). 2. Varu 2.1. Järve äärde jäetakse esmalt põhimahus minimaalselt 30 m tervik (skitseering B väljamine „B“, roheline ala), millel asub ka (va järve veetõkkevall (tabeli punkt 1.2.2). äärne tervik) Veetase mäeeraldisel hoitakse minimaalselt tasemel 21,5 m või 21,4 m abs. Nt talvisel ajal või muul perioodil, kui töid pikaaegselt ei toimu, võib pumpamise peatada. Tehnika jms viiakse teenindusmaale. 2.2 . Lõhkamisalad ehk -plokid ja nende ettevalmistamine. Üks lõhkamisplokk on ca 500 m 2 (42 x 12 m), kokku ca 124 plokki. Kui tavapärane tööperiood on 9 kuud aastas, siis toimub 2 - 3 lõhkamist kuus (vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt, nõuetekohase projekti alusel).

Enne lõhkamist tehakse puurtööd ja paigutatakse lõhkeaine (üks auk maksimaalselt kuni 32 kg). Lõhatakse ühes astmes, maksimaalselt kuni abs kõrguseni 14,0 m. Puurtööde ja lõhkeainete paigutamisel peab tööala maapind olema kuiv (tagamaks paremat nähtavust). Vajadusel kasutatakse ala täiendavaks piiramiseks, enne puurimist, kummist veetõkketamme ehk kummipaise (nt http://www.hydroseal.ee/ alam.php?cat=lmenu&page=23&parent=21&pn=Veet%F5kketamm&lang=1, 2013), mis on täidetavad veega (mh eemaldamist vajavaga). 2.3. Lõhkamine - üks plokk korraga, mille järel toimub varu väljamine (vt tabeli punkt 2.4). Lõhkamisel arvestatakse alles jäetavate astmetega, mis kujuneksid järgnevalt: • Kaks astet mäeeraldise ida- ja edelakülge (alles jäetava terviku kirdeküljele). Astme kõrgus 1,5 m ja laius vähemalt 2,5 m. • Kaks astet mäeeraldise põhjakülge. Astme kõrgus 1,5 m ja laius 4 m. Ca 170 m lõigule jäetakse ka kolmas ehk viimane aste, kõrgusega 1,5 m ja laiusega vähemalt 2,5 m. Viimane aste avardaks, hilisemat, ala kasutuspotentsiaali (vt ka tabeli punkt 5.2). 2.4. Veepealne ja –alune varu eemaldatakse kaevealalt ekskavaatoriga. Kasutatakse lahendit, mis võimaldab materjali vee alt välja tõsta ning seda kuni 7,5 m sügavuselt 16 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Toiming Üldselgitus (sh -illustratsioon) (veetaseme abs 21,4 või 21,5 m). Esimesest geoloogilisest plokist võimalik väljata kuni 46 700 m 3 ja teisest kuni 367 660 m 3. 3. Varu 3.1. Lubjakivi koormaga kallur töötlemine transpordib varu, mida on vaja C ja äravedu töödelda, mobiilsesse purustus- ja sorteerimissõlme (vähemalt > 65 m järvest; „C“ – näide Marinova dolokivi karjäär (AS Põlva Teed), foto OÜ Alkranel, 2011).

Täiendavalt võidakse kasutada ka kopplaadurit. 3.2. Töötlemiseks kasutatakse mobiilset purustus- ja sorteerimissõlme, mis paikneb mäeeraldisel ja teenindusmaal. Töö peamiselt suvel. Ühe lõhkamisega kobestatud lubjakivi purustamiseks kuluks 8-tunnise tööpäeva korral ca 9 päeva ja 11-tunnise tööpäeva puhul ca 6 päeva. Mh tuleb varasema järgi (vt ptk 2.2.2) välja tuua, et ei pruugita purustada kõike. Töödeldud produkt jaotatakse fraktsioonidesse (puistangud), vajadusel tekitatakse nö laod ehk nt kopplaaduriga veetakse mitu puistangut (ühesuguse fraktsiooniga) ühte kohta kokku. 3.3. Veokitele laadimine (sh puistangutest) toimub kopplaaduriga. Äravedu - mäeeraldise teenindusmaa põhja-loode osas olevalt kohalikult Vana raudteeäärselt teelt (nr 8684048), mis viib Keila-Haapsalu mustkattega tugimaanteele (nr 17). Vajadusel korrastatakse ehk rekonstrueeritakse maa-alale sisse- ja väljapääs (võib endas hõlmata ka nö rataste puhastusosa). Kaevandatava materjali aastase keskmise koguse (75 000 m 3 ehk ca 195 000 t) väljavedamiseks (koorma 20 t keskmise kaalu juures) tehakse ca 9 750 nn reisi, mis 9 töökuu korral (va talvekuud) annab tööpäevadel (keskmiselt tööpäevasid ühes kuus 21,3) teostatavate reiside arvuks ca 51. Kui tööpäev kestab 8 tundi, siis tehakse keskmiselt 7 reisi tunnis. 4. Varu 4.1. Kui väljatud on lubjakivi, mida on kirjeldatud tabeli punktis 2, siis saab osaliselt osaline väljata ka esmalt alles jäetud terviku. Osa, mis eemaldatakse (vt skitseeringut „D“), väljamine asetus võib olla ka enam loode suunaline. Kuna tervikust varu osaline väljamine on järve teostatav 1-3 lõhkealaga (sõltuvalt projektist) ja lõhkealade juurdepääsuks on äärsest võimalik kasutada terviku loodenurga maapinna kõrgemat ala, saab väljamist läbi viia tervikust ka olukorras kui Rummu järve veetase on > 21,5 m abs. Seejuures sõltuvalt veetasemest tuleb lõhkealade ettevalmistamisel veeärastuse võimaldamiseks vajadusel kasutada nt kummipaise. Lõhkealalt tuleb eemaldada ka vastav veetõkkevall (eelnevalt ja vajadusel veetasemed ühtlustatud). 4.2. Varu eemaldatakse, peale lõhkamist, kaevealalt ekskavaatoriga (veest). Kasutatakse sama lahendit nagu käesoleva tabeli punktis 2.4 kirjeldatud. Teisest geoloogilisest plokist võimalik väljata veel kuni 11 300 m 3. 4.3. Järgneb äravedu ja vajadusel sarnane tegevus (teenindusalal) nagu on kirjeldatud tabeli punktis 3. 5. Ala 5.1. Toimuks kehtiva regulatsiooni alusel ja peab olema lõpule viidud enne võimaliku korrasta- maavara kaevandamisloa lõpptärminit. Korrastatakse vastava projekti alusel ja mine töödega alustatakse esimesel võimalusel, arvestades mh ka karjääri arengukava. Lõplikud korrastamistingimused (sh naabervarudega arvestamine) väljastab Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, kaaludes KMH vajalikkust (KeHJS) ja võttes aluseks ka kohaliku olukorra (keskkonnaministri 06.05.05. a määruse nr 43 Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord § 7 lg 3), vastaval ajahetkel ning perspektiivis.

Korrastamissuundadest – korrastamissuundade määratlemisel ehk prognoosimisel on mõistlik vaadelda nt ajaloolisi aspekte ning ka tänapäeval teadaolevat. Ajaloolised 17 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Toiming Üldselgitus (sh -illustratsioon) andmed näitavad (nt joonis 2.2, ptk 2.2.1), et konkreetne asupaik, mis alles jääks ei olnud metsaga kaetud. Seega pigem saaks reaalseks pidada enamjaolt madalhaljastusega ala (teenindusmaa osas). Juba praegu kasutatakse Rummu karjäärijärve aktiivselt rekreatiivseteks tegevusteks – nö spontaanselt on järve vastu aktiivset huvi välja näidanud nii kalastajad, sukeldujad kui ka lihstalt suplejad. Mistõttu võib lisnduva veekogu osas samuti vastavate huvigruppide initsatiivi oodata, pealegi on ka järve kogu kaldaosa jalutajad, jooksjad jt järjest rohkem avastanud, mis loob väga erinevaid võimalusi kohalikule omavalitsusele tulevikus rekreatiivsete tegevuste pakkumiseks. Olemas on ka piisav ligipääs jms vastava potensiaali järk- järguliseks kasutamiseks.

Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et korrastatava ala korral ei saa rakendada nö ebareaalseid lahendusi, mis näiteks ei arvesta ajaloolise ja olemasoleva potensiaaliga, muutes ala pigem jäätmaaks, siis võib leiada, et korrastussuunaks sobib: • madalhaljastusega ala (teenindusmaa osas), tehakse ka vert planeerimine. • veekogu, koos suplusala võimaldava osaga. 5.2. Tekib tehisveekogu (skitseering „D“), mis muutuks sisuliselt Rummu D järve osaks. Muul alal toimub tõenäoliselt vertikaalplaneerimine ja ka bioloogiline korrastamine (sh nõlvad).

Tervikule saab nt laiali planeerida valli (skitseering „D“, pruunikas- rohekas) ja endise järve suunas paigutada tõkke (osaliselt). Ilmselt saaks kasutada ka supluskohana (kui nii tulevikus peaks otsustatama (skitseering „D“, roheline joon)). 5.3. Korrastamise kohustuse tunnistab täidetuks kaevandamisloa andja. Peale maa-ala korrastamist vastutab võimalike ja varasema tegevusega seonduvate probleemide lahendamise eest arendaja (kaevandamisloa omanik), kümne aasta jooksul, alates loa kehtivuse lõppemisest. Arendaja (juriidilise isiku) likvideerumisel või peale 10 a perioodi võtab vastava kohustuse üle riik, teostades kahjude hüvitamist maavaravaru kaevandamisõiguse tasust ( Maapõueseadus § 56).

3.3 Null-alternatiiv (seisuga 02.09.2013)

Taotletava mäeeraldise kaevandamiseks luba ei väljastata, mistõttu võib reaalseks osutuda (Maapõueseadus § 49) ka varasema loa HARM-035 alusel kaevandatud ja 2012. a korrastamata jäetud karjääriala korrastamine (null-alternatiiv kõik variandid – kirjeldatud allpool). Enne seda kehtib Looduskaitseseaduse erisus: • § 37 lg 3 p 5 - Kalda piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine. • § 37 lg 4 - Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt maapõueseaduse §-des 48 ja 50 sätestatud korras.

18 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Korrastamissuundadest täpsemalt (null-alternatiiv, variandid I ja II – kirjeldatud allpool) – korrastamissuundade määratlemisel ehk prognoosimisel on mõistlik vaadelda nt ajaloolisi aspekte ning ka tänapäeval teadaolevat. Ajaloolised andmed näitavad (nt joonis 2.2, ptk 2.2.1), et konkreetne asupaik, mis alles jääks ehk ei kujuneks veekoguks - ei olnud metsaga kaetud. Seega pigem saaks reaalseks pidada enamjaolt madalhaljastusega ala. Juba praegu kasutatakse Rummu karjäärijärve aktiivselt rekreatiivseteks tegevusteks – nö spontaanselt on järve vastu aktiivset huvi välja näidanud nii kalastajad, sukeldujad kui ka lihstalt suplejad. Pealegi on ka järve kogu kaldaosa jalutajad, jooksjad jt järjest rohkem avastanud, mis loob väga erinevaid võimalusi kohalikule omavalitsusele tulevikus rekreatiivsete tegevuste pakkumiseks. Olemas on ka piisav ligipääs jms vastava potensiaali järk-järguliseks kasutamiseks.

Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et korrastatava ala korral ei saa rakendada nö ebareaalseid lahendusi, mis näiteks ei arvesta ajaloolise ja olemasoleva potensiaaliga, muutes ala pigem jäätmaaks, siis võib leiada, et korrastussuunaks sobib: • Null-alternatiiv (enne variant II võimalikku rakendumist – tulevikus); o madalhaljastusega ala (osa, mis ei jääks veekoguks), tehakse ka vert planeerimine (sõltuvalt ka null-alternatiiv variant II rakendumispotensiaalist). o veekogu, koos madalamate veesoppidega (sõltuvuses ka aastaaegadest jms parameetritest) nö platoo osas. Suplemine peamiselt ala lähipaikkondades juba selleks välja kujunenud osades.

Kuigi KMH programmis (lisa 1) toodud null-alternatiivi kirjelduses oli märgitud ka korrastamise järgselt kaevandamise võimalikkus mäeeraldisel, siis arvestades olemasoleva Rummu karjäärijärve keskmist veetaset (21,5 m abs), järvega ühenduses olevat veesilma (loodeosas), juba kaevandatud ja nö platoo abs kõrgusi ning 10.03.2008. a (kiri nr 30-9- 1/11924-3) Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni (tollane Harjumaa Keskkonnateenistus) korrastustingimusi (korrastada veekoguks, sh keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 43 Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord ), siis jääks tulevasest järve kalda piiranguvööndi (100 m) tsoonist välja vaid ca 0,1 ha ala. Seega võimaliku ala suurust arvestades kaevandamist ei toimu – tegemist null-alternatiivi variant I-ga .

Juhtumil, kui toimub muudatusi – nt senise järve veetasemega või muude eelnevalt kirjeldatud põhimõtete osas, siis on kaevandamine võimalik maksimaalselt 3,58 ha (keskmine aastamäär 75 000 m 3, kuni 10 a jooksul) - toodud pindala lähtub varasematest projektdokumentidest, mis arvestasid kalda piiranguvööndiks 100 m. Põhimõtteliselt oleks kaevandamine kui selline (va erinevad mahud jms) sarnane alternatiiv I-ga (nt valli (mäeeraldise piiril) ja vee pumpamise vajadus sõltub eelkõige veetasemest), vt tabel 3.2 (ei rakendu tabeli osa 4). Esimest geoloogilisest plokist võimalik väljata (abs 14,0 m) kuni 46 700 m 3 ja teisest kuni 167 640 m 3. Sõltuvalt järve veetasemest võib minimaalses mahus väljatava varu kogus suureneda. Eelkõige veetasemest sõltub ka see, kas hilisemal veekogul on teatav ühendus Rummu karjäärijärvega või mitte (sh järve osaks lugemise temaatika), tõenäoliselt võib olla võimalik ka suplusalana kasutus. Siinkohal on toodut loetud null- alternatiivi variandiks II . Korrastamine (peale täiendavat kaevandamist, vastava loa ajal) - teenindusmaa – taastatakse madalhaljastusega osa (vajadusel vert planeerimine) ning täiendav veekogu, koos madalamate veesoppidega (sõltuvuses ka aastaaegadest jms parameetritest) nö platoo osas, mida ei kaevandatud, kuid kasutati. Tõenäoline on ka eraldi suplusala, kuid selle kasutuspotensiaal väiksem kui alternatiiv I-l, tulenevalt ala suurusest ja senise järvega ühendamise võimalustest. 19 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS

KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega (ptk 3) kaetud ala ning ka ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, kestvust, olulisust (KMH programmis toodud intervallskaala alusel, vt lisa 1), kumuleeruvust (sh vastastikud seosed ja kaudsed aspektid) ning mõjude leevendusvõimalusi ja -vajalikkust.

KMH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Seejuures on lühiajaline võimalik mõju seotud eelkõige lõhkamistöödega. Pikaajalise võimaliku mõju puhul lähtutakse ka aspektist, et kavandatav jaotuks ca 10 a peale ning sisaldaks endas pidevalt korduvaid tegevusi (nt maavara töötlemine ja materjali väljavedu) või edasist maakasutust määravat tegurit (ala korrastamine).

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning eespool kirjeldatust, käsitletakse allpool järgmisi valdkondi (sh arvestades ka KMH programmi): • Pinna- ja põhjavesi (sh veerežiimi ja –kvaliteedi muutus, heljumi levik jms) ning veekeskkonnaga seotud elustik ja ökosüsteemid; • Maismaa elustik ja ökosüsteemid; • Sotsiaal-majanduslik keskkond (sh inimeste heaolu ja tervis, maavara kasutus, maakasutus (mh kaevandatud ala korrastamine), maastikuilme ja kultuuriväärtused, jäätmed, liikluskorraldus).

4.1 Pinna- ja põhjavesi (sh veerežiimi ja –kvaliteedi muutus, heljumi levik jms) ning veekeskkonnaga seotud elustik ja ökosüsteemid

Ptk esitatav tugineb mh kolmel eksperthinnangul, mille on koostanud OÜ EGK ja FIE Arvo Tuvikene, vt KMH lisad 2 ning 3 ja 5.

Rummu karjäärjärve ja kaevala vahele jääb tervik, millel asuks ka veetõkkevall (alternatiiv I ja null-alternatiiv, variant II – vastavalt ptk-d 3.2 ja 3.3), vähemalt alternatiiv I lõppfaasis avataks tervik osaliselt (tuginedes ka KMH lisale 3). Tulenevalt mäeeraldise maapinna abs kõrgustest tuleb alternatiiv I rakendumisel (ptk 3.2) teostada veeärastust kaevealal vaid juhul kui Rummu karjäärijärve veetase on üle abs 21,4 - 21,5 m (maksimaalne tase 21,9 m abs). Sama loogika rakendub põhimõtteliselt ka null-alternatiivi variant II korral (vt ptk 3.3).

Muuhulgas KMH lisast 2 nähtub, et kaevandataks ühe astanguna kuni abs kõrguseni 14 m. Lubjakivivaru kaevandatakse põhimõtteliselt ehk valdavas enamuses vee alt. Ammendumist plaanitakse 10 aastaga, talveperioodil (dets-veebruar) tööd ei tehta. Karjäärivee juurdevool moodustub sademetest ning põhja- ja järvevee sissevoolust.

Mäeeraldiselt pumbataks (ptk 3.2, tabel 3.2, rida 1.3) vesi üle tõkkevalli Rummu karjäärijärve (pindala 88,2 ha ehk 882 000 m 2), hoides kaevealal veetaset minimaalselt 21,4 m abs (maksimaalne põhjaveetaseme alanemine 0,5 m). Siinkohal esitatakse alternatiiv I veeärastuse mahud, kuna need on suuremad. OÜ EGK hinnangul on keskmiselt, tavapärase töökorralduse korral, vaja välja pumbata ööpäevas 222 – 981 m 3 vett (KMH lisa 2, tabel 3 ja joonis 2), vastavalt karjääri tööaastale. Karjäärijärve veemaht on hinnanguliselt 9 613 800 m 3. Esitatud ja väljapumpamise mahud ei põhjusta kumulatiivset veetaseme tõusu järves ega selle kalda-aladel. Siinkohal on arvestatud mh järve veetaseme suhestumisega 20 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. ümbruskonnaga ehk toimub nö vee roteerumine (täiendavalt tekib ka veemahu puhver kaevandatud ala näol). Lisame, et OÜ EGK ei tuvastanud ka eeldatavat olulist mõju naabruskonna kaevudele, lähtudes KMH lisas 2 kirjeldatud põhimõtetest - „Kui Rummu III veetaset hoitakse absoluutkõrgusel 21,4 m abs, siis järve veetaseme muutuste tingimustest lähtudes (maks 21,9 m, keskmine 21,5 m abs) hakkab veetaseme alanemine toimuma vahemikus (0,1-0,5 m). Nimetatud arvutuslik veetaseme alanemine ei ole võrreldav varasema kaevandustegevusega ning kui arvestada ka looduslikku veetaseme amplituudi, siis ei põhjustata veevähenemist ümbruskonna kaevudes.“.

Ptk 3.2 (alternatiiv I) ja 3.3 (null-alternatiiv, variant II) kirjeldatud tehnoloogilised lahendused tagavad väljapumbatava vee kvaliteeditingimused, mis ei põhjusta olulisi negatiivseid muutusi järvele, sh elustikule (KMH lisa 3 ja 5).

Rummu karjäärijärve vahele jäetav tervik loob eeldused kaevandamiseks erinevate veetasemete korral ning vähendab vee-elustiku mõjutamise võimalikkust (vt ka lisa 3) ehk terviku taha jääv ala toimib mh nö suure veekogurina (enne vee jõudmist järve). Vastava veekoguri põhja koondub mineraalne lubimuda. Kuna kaevandatakse vee alt ja eraldi veekogurit ei rajata, siis puudub vajadus ehk põhjus selle tööaegseks (juba tekkiva mahu tõttu) või hilisemaks väljamiseks. Viimast, kuna veekvaliteedi analüüsitulemused (analoogsed alad), FIE Arvo Tuvikene töö (KMH lisa 3) ning töö Kunda maardlas Toolse- Lääne lubjakivikarjääris ja Aru-Lõuna lubjakivikarjääri laiendusel kaevandamise KMH (OÜ EGK, 2014) näitavad materjali ohutust. Ohu olemasolul ei oleks mh FIE Arvo Tuvikene soovitanud viimast otsest kaevefaasi ehk kahe veekogu osalist ühendamist (tehakse kuni kolm lõhkamist, luuakse ühendus (ca 30 m laiune) kahe veekogu vahel). Samuti ei oleks OÜ EGK 2014. a töös saadud anda seisukohta vastava materjali ala korrastamisel kasutamise osas (tulenevalt ka settetiikide parameetritest ning muust asjakohasest) - Toolse-Lääne lubjakivikarjääris ja Aru-Lõuna lubjakivikarjääri laienduse KMH puhul.

FIE Arvo Tuvikene – „Heljumit ei juhita järve üle 15 mg/l. Juba kaevandatud kivi purustustööde puhul on tagatud piisav kaugus, seega ka peentolmust olulist mõju ei nähtu. Arvestades järve suurust, siis on mõju maksimaalselt -1. Täiendavaid leevendusmeetmeid ei ole vaja seada“ (teave KMH lisast 3). Arvesse on võetud muuhulgas ärajuhitava vee mahte, võrreldes järve enda veemahuga ning olukorraga. Siinkohal lisatakse analoogsete objektide näited (sh veealuse lõhkamise ja kaevandamise osas) - Marinova karjääris tehtud pidevseire veeanalüüsid ja Väo karjäärist välja pumbatava vee analüüsid (lähteandmed: OÜ EGK, 2012 - 2013) ei ole andnud indikatsioone saasteainete normide ületamise, sh nt lämmastik, osas. Pigem jäävad enamike ja olulisemate saasteainete kontsentratsioonid kordades madalamateks veekvaliteeti reguleerivates aktides toodud piirväärtustest. Väo karjääri puhul oli näiteks lämmastiku- ja süsinikühendite (seotud lõhkeainetega) sisaldus väljapumbatavas vees vastavalt madalam kui 20 µg/l ja 8 µg/l (allikas: Piknurme dolokivimaardlas Piknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne (OÜ EGK, 2012)). Marinova karjäärist (karjääri sisene veekogu, kust kaevandatakse) saadud andmed (keskmised) andsid järgnevad tulemid (alus: OÜ EGK poolt läbiviidud seire): pH (7,8), heljum (5,1 mg/l), naftaproduktid (0,1 mg/l), NO 3 (5,7 mg/l), NO 2 (0,05 mg/l) ja NH 4 (0,1 mg/l).

Lisame, et OÜ EGK ei tuvastanud ka eeldatavat olulist mõju naabruskonna joogiveekaevude veekvaliteedile, lähtudes mh KMH lisas 2 kirjeldatud põhimõtetest. Vastava eelduse kontrollimiseks on esitatud ka seiremeetmed nii KMH lisas 2 kui ptk 6 (välistamaks hilisemaid ja võimalikke väärtõlgendusi). Nimetatud seiremeetmed võimaldavad mh 21 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. katkestada lõhketööd (joogiveekvaliteedi normidest kõrvalekallete korral) ja rakendada meetmeid joogivee kvaliteedi tagamiseks, sh Veeseaduse § 39 1.

Rummu karjääris elavatel kaladel on kõigil ujupõied, mis teeb nad müra ja rõhumuutuste suhtes tundlikeks. Lisaks jääkatte all mõjub sama tugev müra palju kahjulikumalt, võrreldes jäävaba ajaga. Kirjanduse andmetel, kui järve jõudev kestev (mitmeid sekundeid vältav) müra jääb vees mõõdetuna alla 150 dB, siis negatiivne mõju on vähene (-1), kui 150 – 183 dB, siis negatiivne mõju on nõrk kuni mõõdukas (-2 (kuni 166,5 dB) kuni -3 (kuni 183 dB)) ja kui üle 183 dB, siis on negatiivne mõju oluline (-4) – mõjude numeratsioon kohandatud käesoleva tööga. Lisa 3 koostajale koostajale esitatud andmete kohaselt jõuaks veekeskkonda lõhkamisest müra vahemikus 140 kuni 161 dB. Kuigi lõhkamine vältab suhteliselt lühikest aega, siis siiski tuleb mõju hinnata väheselt kuni nõrgalt negatiivseks (sedastas FIE Arvo Tuvikene lisas 3). Parema veevahetuse tagamiseks kaevandamise lõppfaasis ühendada veekogud, valides selleks viisi - teha kuni kolm lõhkamist, luues ühenduse (ca 30 m laiune). Alternatiiv I puhul, lähtudes elustikust on FIE Arvo Tuvikene (KMH lisa 3) sätestanud järgnevat: • Lõhkamistöid ei tohi teha järvele lähemal kui 100 m, siis kui kalad koevad ja vastsed kooruvad (1. aprillist kuni 15. juunini). • Faasi „Varu osaline väljamine järve äärsest tervikust“ (st veekogude ühendamine, ptk 3.2, tabel 3.2, jaotis nr 4) puhul mitte lõhata ka kalade kude ja vastsete koorumise ajal ning talvel, jääkatte olemasolu perioodil. Kasutada „õhkkardinat“ ja peale lõhkamist teostada seire (vaadelda kalade väliseid ja sisemisi kahjustusi), täpsemalt KMH lisa 3.

KMH aruande eelnõule laekunud kirjalike seisukohtade seas juhtis Keskkonnaameti Harju- Järva-Rapla regioon (07.11.2013. a kiri nr HJR 6-7/12/21977-15) tähelepanu jõevähi (Astacus astacus ) esinemisele Rummu karjäärijärves. Keskkonnaameti poolne teave edastati FIE Arvo Tuvikesele, kes vaagis mõjutegureid ning koostas olulisima kohta asjakohase lisa (KMH lisa 5). Lühidalt oli selgrootute temaatikat kajastatud ka KMH lisas 3 „Selgrootud on müra suhtes kaladest vähemtundlikumad (Lewis, 1996)“. KMH lisas 5 kinnitab FIE Arvo Tuvikene, et nii müra kui vibratsioon ei ole probleemiks „Peamiselt tuleneb see sellest, et selgrootutel puuduvad õhku sisaldavad põied, mis on müra suhtes kõige tundlikumad (Hawkins and Popper, 2012). Ainult juhul, kui selgrootud, s.h. jõevähid, asuvad müraallikale väga lähedal (mõni meeter), siis šokilaine võib mõjuda negatiivselt selgrootute ellujäämusele.“ ning „Toetudes kirjanduse andmetele saab kokkuvõtteks väita, et Rummu karjääris elav jõevähk on tugeva müra suhtes palju vähem ohustatud, kui seal elavad kalad ja kahepaiksed. Kuna järve juhitav vesi ei sisalda üle 15 mg/l heljumit, siis see jõevähile olulist kahjulikku mõju ei avalda“ ja „Juba kaevandatud kivi purustustööde puhul samuti olulist mõju jõevähile ei nähtu“.

Koondkokkuvõte (ptk 4.1 - Pinna- ja põhjavesi (sh veerežiimi ja –kvaliteedi muutus, heljumi levik jms) ning veekeskkonnaga seotud elustik ja ökosüsteemid): olulisi negatiivseid mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud (hindepallid on toodud ka ptk 5) ning tegevust (alt I ja null-alt, variant II) reguleeriks tulevikus tõenäoliselt (mh Keskkonnaameti otsustada, vastavalt sh kaeveloa regulatsioonile jm asjakohasele) ka vee erikasutusluba (kui veetasemed tööperioodide vahel ühtlustuvad, siis OÜ EGK päeva keskmisele arvestada varu kuni 90 m3, sõltuvalt ka veehulgast, vastaval ajamomendil – katab ka lumesulamise maksimaalseid võimalikke veehulkasid).

Lühiajalised mõjud on negatiivseimad ehk „-3, mõõdukas negatiive“ alternatiiv I puhul, tulenevalt eelkõige lõhkamisest, samas lisandub ka üldine veekvaliteedi tegur, mis võib mõju 22 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. avaldada ka lühiajalises skaalas. Lõhkamise mõjusid saab leevendada, mis toob koosmõjude hinde kuni „(-1), vähene negatiivne“. Null-alt, variant II korral on kaugus järvest selline, et lõhkamist leevendama ei pea, kuid üldine foon ja veekvaliteedi osa andsid tulemuseks „-1, vähene negatiivne“. Null-alt variant I puhul otsesed mõjud puuduvad „0“. Pikaajalises skaalas on arvesse võetud muuhulgas lühiajalisi tegureid, mis pidevalt korduvad ning võimalikke avalduvaid riske (ka korrastusajal ja järgselt). Seega on mõjud alternatiiv I „-3, mõõdukalt negatiivne“ („(-1), vähene negatiivne“), null-alt, variant II „-2, nõrk negatiivne“ („(-1), vähene negatiivne“) ning null-alt, variant I „-1, vähene negatiivne“ („(0), mõju puudub“ – nt ei ole tõenäoline suplusala loomine).

Negatiivseid mõjusid minimeerivad järgnevad tingimused ja leevendavad meetmed: • Ajakohastada kaeveloa taotlust, tuginedes nii ptk-le 3, 4.1 kui ka 6. • Kaaluda, kaevetööde projektis, kraave (teenindusmaa piirile) ning veetaseme reguleerimiseks veel lüüsi (alt I ja null-alt, variant II; veetaseme täpsemaks ühtlustamiseks nt talvisel perioodil), täpsemalt KMH lisa 2. Null-alt, variant II puhul kaaluda ka ühenduskanalit (-truupi) korrastusfaasis (parandamaks veevahetust). • Lõhkamistöid (alternatiiv I) ei tohi teha järvele lähemal kui 100 m, siis kui kalad koevad ja vastsed kooruvad (1. aprillist kuni 15. juunini), täpsemalt KMH lisa 3. • Faasi „Varu osaline väljamine järve äärsest tervikust“ (st veekogude ühendamine, ptk 3.2, tabel 3.2, jaotis nr 4) puhul mitte lõhata ka kalade kude ja vastsete koorumise ajal ning talvel, jääkatte olemasolu perioodil. Kasutada „õhkkardinat“ ja peale lõhkamist teostada seire (vaadelda kalade väliseid ja sisemisi kahjustusi), täpsemalt KMH lisa 3. • Peale alade korrastamist, kaaluda veekogu avalikku kasutamist (sh kallasrada) ning tagada heakord. Suplusala puhul arvestada Terviseameti juhendeid (vt. http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/nouded-suplusveele-ja- supluskohtadele.html , 2013).

4.2 Maismaa elustik ja ökosüsteemid

KMH koostaja edastas KMH järelvalvajale e-kirjaga teabe (11.11.2012. a), et kui on paigas kaevemeetodid, siis selguvad ka võimalikud mõjuallikad (sh olemus) ning ka võimalikud mõjutatavad (nt liigid, kooslused vms).

EELIS, 02.09.2013. a andmetele tuginedes ei ole Rummu III mäeeraldisel, selle teenindusmaal ega ümbruses (ca 0,5 km) registreeritud kaitsealuseid liike ja nt kivistisi. Samuti ei jää kavandatava tegevusega hõlmatav ala ühegi kaitseala ega Natura 2000 võrgustiku ala territooriumile ja lähedusse. Lähim kaitseala – Vasalemma mõisa park (KLO1200465) asub ca 785 m kaugusel ida suunas. Lisaks ei paikne alal ega selle läheduses rohevõrgustiku elemente . Tuginedes Vasalemma üldplaneeringule (2011) paikneb lähim rohevõrgustiku element – tuumala - kavandatava tegevuse teenindusmaa piirist 825 m kaugusel Rummu karjäärijärvest lõuna suunas.

Käesoleval juhul taotletava mäeeraldise ala (vt ptk 1.1) ei ole korrastatuks tunnistatud. Osalt alalt on kasvupinnas juba, varasema kaevandamistegevuse raames, kooritud ja ladestatud endisaegse ning taotletava teenindusmaa ida- ja põhjanõlvale, vt ka ptk 2.2.2 . Tulenevalt esitatust ning kaevetehnoloogiatest (mh mõjuallikatena käsitletav lõhkamine), mida on kirjeldatud ptk 3, siis ei ole paikkonnas olulisi mõjutatavaid liike, kooslusi vms. Lähtudes kaugusest ja kavandatava tegevuse mõjualast (arvestades mh veerežiime (ptk 4.1), õhusaastest ja vibratsiooni (ptk 4.3.1) ning liikluskorraldust (4.3.4)), siis ei ole ka rohevõrgustikule ette näha olulise mõju ilmnemist. 23 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014.

Tulenevalt ptk 2 ja 3 toodud andmetest saab KMH koostaja sedastada, et ei ole ette näha negatiivsete mõjude ilmnemist maismaa elustikule ja ökosüsteemidele (sh Natura 2000 aladele) ning seetõttu vastavat teemavaldkonda täiendavalt ja detailsemalt ei käsitleta.

Koondkokkuvõte (ptk 4.2 – Maismaa elustik ja ökosüsteemid): olulisi mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud. Nii lühiajalist mõju kui ka pikaajaline perspektiiv on kõikide alternatiivide puhul iseloomustatav hindega „0, mõju puudub“ (hindepallid on toodud ka ptk 5). Otseseid tingimusi ja leevendusmeetmeid seega ka ei määratleta.

4.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond (sh inimeste heaolu ja tervis, maavara kasutus, maakasutus (mh kaevandatud ala korrastamine), maastikuilme ja kultuuriväärtused, jäätmed, liikluskorraldus).

Teemavaldkond „inimeste heaolu ja tervis“ sisaldab endas sisuliselt kõiki teisi teemavaldkondi, mida on kirjeldatud ptk 4.3 nimetuses ning veekvaliteediga seonduvat on juba kajastatud ptk 4.1. Seega eraldiseisvat ja vastavasisulist ptk alljärgnevalt ei koostatud.

4.3.1. Vibratsioon, müra ja üldine välisõhu kvaliteet

Lubjakivi lõhkamisega kaasnevad maavõnked ehk vibratsioon . Ülenormatiivne vibratsioon võib põhjustada ehitiste jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Inimestel mõjutatakse peamiselt närvisüsteemi ja veresoonkonda, toime sõltub vibratsiooni tugevusest. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis ehitisi kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutavad. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000).

Lõhketööd karjääris toimuvad vastava projekti alusel, mis on kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a määrusega nr 64 Lõhketöö projektile esitatavad nõuded . Varasemaid mõõtmisi on kirjeldatud ptk 2.2.2. ja kasutatav lõhkelaeng on kuni 32 kg (ptk 3). Vastavad määratlused jäävad kordades väiksemaks tabelis 4.1 toodust. Ka veealuse kaevandamisega Marinova lubjakivikarjääris ja selle lähialal tehtud vibratsioonitasemete mõõtmised ei näidanud lubatud tasemete ületamisi (Valgma ja Vesiloo, 2010).

Tabel 4.1. Maksimaalsed ohutu laengu suurused sõltuvalt tundliku objekti kaugusest (väljavõte, OÜ IB Steiger, 2009).

Lisaks, vibratsiooni mõju inimeste tervisele hinnatakse lähtuvalt sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusest nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid . Määruse kohaselt on elu- ja magamistubades päevasel 24 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. (07:00–23:00) ja öisel (23:00–07:00) ajal lubatud järgmised piirväärtused: päeval 1,26×10 –2 ehk 0,0126 m/s 2 ja öösel 8,83×10 –3 ehk 0,0088 m/s 2. Kuna lõhkamine toimub vaid päevasel ajal, siis antakse hinnang lähtudes päevasest piirväärtusest. Ptk 2.2.2 alusel mõõdeti lähima elamu juures maksimaalseks võnkekiiruseks 10,8 mm/s (30 Hz juures). Tuginedes vibratsiooni kalkulaatorile ( http://www.mobiusinstitute.com/Calculator.aspx?id=2509 , 2013) tekitas eelmainitud võnkekiirus vibratsiooni (kiirenduse) 2,035 mm/s 2 ehk 0,002035 m/s 2. Antud väärtus jääb oluliselt (6,3 korda) väiksemaks lubatud päevasest piirväärtusest . Kaugemal asuvate eluhoonete juures on tulenevalt võngete sumbumisest vibratsioon veelgi väiksem. Samuti, arvestades ptk 2.2.2 kirjeldatud lõhkamisparameetreid ning kasutusele võetavaid lahendeid (laengud kuni 32 kg), siis on tagatud piisav ohutus kõigi elu- ja magamistubade mõistes ehk mh ei ületata päevaseid (lõhkamiste aeg) piirväärtuseid.

Rummu karjäärijärv on juba praegu oluline harrastussukeldujate ja ujujate seisukohast. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a määruse nr 64 Lõhketöö projektile esitatavad nõuded baasil on ohutsooniks 150 m, mis ei puuduta kõiki võimalikke lõhkamisi (kogu tööperioodi vältel). Vastava tööperioodi ajal, arvestades ka lõhkealasid, märgistada ujuvpoomidega ohutsoon vees (alternatiiv I ja null-alternatiivi variant II). Ohuteated paigaldada, vähemalt lõhkamise päeva hommikul (8:00), ka paikkonna ehk järveni viivate sissesõiduteedele ning paarile ujuvpoomile (veest välja ulatuvatele). Arvestades mh järve suurust, siis pole tegemist ainsa veekasutuspiirkonnaga ja koondmõju ei ole seega eeldatavalt oluline. Vahetult enne lõhkamist jälgida veekogus tähistatud tsooni ehk selle mittekasutamist.

Kaevandamisega (toimub päevasel ajal, orienteeruv 8:00 - 17:00, vajadusel kuni kell 20:00) seotud müra võib jagada kaheks: punktmüraallikad (nt ekskavaator, purustus- sorteerimissõlm) ja joonallikad (karjääritransport). Lisaks on oluline ajaline faktor, nt puur- lõhketöödega kaasnev müra on hetkeline ehk lühiajaline, samas kaevandamismasinate tegevusega kaasnev müra on pidev ehk pikaajaline. Esimest on mõõdetud ka varem, vt ptk 2.2.2.

Piirkonna müraolukorra (vt ka tabel 4.2) peamiseks mõjutajaks on Keila – Haapsalu maantee (mäeeraldise piirist ca 120 m kaugusel), mille osas, teadaolevalt ja antud lõigus, müratasemeid varem hinnatud ei ole. Küll aga võib tuua siinkohal analoogiaks Jõhvi – Tartu – Valga maantee lõigul (2 251 sõidukit ööpäevas, sh raskeliikluse osakaal 9%, asfaltbetoonkate, kiirusepiirang 90 km/h) teostatud mürataseme modelleerimise. Modelleerimised (OÜ Alkranel, 2012a) näitasid, et päevane piirtase (60 dB - seal II kategooria olemasolev ala) saavutati maanteest ca 25 m kaugusel . Seejuures maantee ääres oli müratase üle 70 dB. Kui piirtase oleks olnud ületatud, siis oleks tulnud rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Vastava näite toomisel on mh arvestatud juba ka Rummu III materjali võimaliku väljaveoga (8-tunnise tööpäeva korral kuni 112 karjääriveokit, vt ka ptk 4.3.4).

Tabel 4.2. Müra taotlus-, piir- ja kriitilise tasemete arvsuurused olemasolevatel aladel (alus: sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ). Parameeter / Taotlustase (dB) – head Piirtase (dB) – ületamisel Kriitiline tase (dB) – II kategooria, tingimused (olemasolev) rakendada meetmeid tugev häirivus päeval (1) Norm Erisus Norm Erisus Norm Erisus Liiklusmüra 60 -(2) 60 65 (3) 70 -(2) Tööstusmüra 55 -(2) 60 -(2) 65 -(2) (1) - päev (7:00 - 23:00); (2) – määramata; (3) – lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel. 25 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014.

Käesoleval juhul paikneb lähim, müra suhtes tundlik objekt – majapidamine, ca 200 m kaugusel mäeeraldisest ja teisel pool Keila – Haapsalu maanteed. Mäeeraldisega samal pool maanteed olev lähim majapidamine jääb ca 270 m kaugusele idasse. Lõhkamistega seonduv müra on lühiajaline ja harva esinev (toimub 2 - 3 lõhkamist kuus). Siinkohal võib lisada, et isegi olulist häirimist ei saa olla, arvestades mh katendivallide olemasolu (ptk 2.2.2 „Osalt alalt on kasvupinnas juba, varasema kaevandamistegevuse raames, kooritud ja ladestatud endisaegse ning taotletava teenindusmaa ida- ja põhjanõlvale“) või rajamist.

Karjääris võivad korraga töötada ekskavaator või kopplaadur, purustus-sorteerimissõlm ja kallurid. Nt Sopimetsa lubjakivikarjääris mõõdeti olukorras, kus töötas kogu karjääritehnika (sh purustus-sõelumissõlm) müratasemeks 200 m kaugusel kuni 60 dB (seejuures asub karjäär lagedal alal; OÜ EGK, 2012). Nimetatud tehnikast on müratase kõige suurem purustus-sorteerimissõlmel, mille helivõimsustase (Lw A) on kuni 118 dB (OÜ Hendrikson & Ko, 2010; OÜ IB Steiger, 2010b), samas kaasaegsemate purustus-sorteerimissõlmede helivõimsustase jääb tootjate andmetel vahemikku 90 dB (OÜ EGK, 2011) kuni 104,8 dB (OÜ Alkranel, 2012b). Kopplaadurite (108 dB), ekskavaatorite (103 dB) ja kallurite (91 dB) helivõimsustasemed on vanemate purustus-sorteerimissõlmega võrreldes väiksemad (OÜ Alkranel, 2012a ja 2012b). Lisaks on oluline, et kui korraga lähestikku töötavate seadmete müratasemete erinevus on üle 10 dB, siis on seadmete müratasemete kumuleerumine minimaalne ja vaiksema seadme müra võib seejuures jätta arvestamata (http://www.nonoise.org/library/envnoise/#types, 2013). Isegi kui 10 dB erinevust arvesse võtta, siis lisanduks 118 dB-le 0,45 dB-d (joonis 4.1 põhjal), mis ei muuda allpool esitatud arvutuskäiku. Takistuseta ehk tasase ala korral on mürataseme suurust müraallikast kaugenedes võimalik leida kasutades alltoodud valemit: Lp = L w – 20 x logL – 8 dB; kus L p - helirõhutase vaadeldavas punktis (dB), L w - müraallika helivõimsustase (dB) ja L - vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus, m.

Eelnevale tuginedes võib Rummu karjääris kaevandamistehnikaga seotud müra levikul arvestada vaid purustus-sorteerimissõlmega. Võttes purustus-sorteerimissõlme helivõimsustasemeks 118 dB saame arvutuslikult 200 m kaugusel müratasemeks ca 64 dB. Samas on siinjuures oluline, et lähima majapidamise ja karjääri vahele jääb Keila – Haapsalu maantee, mille ääres on liiklusest tingitud müratase hinnanguliselt üle 70 dB. Teoreetiliselt jõuab karjäärist maanteeni müratase 68 dB. Kasutades joonisel 4.1 toodud skaalat ja võttes maantee äärseks müratasemeks 70 dB (> 70 dB korral tuleks parandustegur väiksem) saame müratasemete kumuleerumise parandusteguriks (70 - 68 = 2 (horisontaalteljelt)) 2 dB ehk maanteelt lähtuvaks müraks 72 dB. Lahti (2008) alusel väheneb maanteelt (joonallikas) tulenev müratase kauguse kahekordistumisel 3 dB.

Seega hinnanguliselt jääb karjäärist ja maanteelt tulenev kumuleeruv müratase lähima majapidamise (karjäärist põhjasuunal) juures ca 57 dB juurde. Samas kehtib eelnev avatud maastiku kohta. Reaalselt paiknevad karjääri ja maantee vahel kuni 5 m kõrgused katendivallid (müra summutavad vallid), mis aitavad karjäärist lähtuvat mürataset veelgi vähendada. Lahti (2008) alusel jääb müravalli müra tõkestav efekt keskmiselt 10 dB juurde. Eelnevat arvestades ei ole ette näha karjäärist tuleneva müra olulist kumuleerumist maanteemüraga ning lähim elamu (põhjasuunal) on sisuliselt ikkagi mõjutatud vaid olemasolevalt maanteelt lähtuvast mürast. Arvestades kaugust, mnt asetust ja müralevi eripärasid (ei teki eelnevaga sarnast ja teatavat kumuleerumist), katendivallide (sh osaliselt eksisteerivad ja maapinna erisusi vt ptk 2.2.2 ning rajatavad vt ptk 3.2, tabel 3.2, rida 1.2.2) ja ümbritsevast maapinnast 26 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. kõrgemal asuva endise raudteetammi paiknemist ei ole olulisi negatiivseid mõjusid ette näha ka mäeeraldisega samal pool maanteed oleva lähima ( ca 270 m) majapidamise juures (avatud maastiku korral müra tase 61-62 dB, vallide tõkestav efekt keskmiselt 10 dB). Kuivõrd katend tuleb niikuinii vallitada ja seda tehakse (juba ligipääsu jms korraldamiseks muul teenindusalal) ning seda on piisavalt, siis ei lisata KMH käigus eraldi ja täiendavat meedet vallide teostamise kohta. Samuti on nii igati tagatud piirtasemest ja ka taotlustasemest (tabel 4.2) kinni pidamine (olulisim piirtase ehk 60 dB), mistõttu ei seata ka lisa seiremeetmeid (kehtib nii alternatiiv I kui ka null- alternatiiv variant II korral, tulenevalt eelnevast).

Joonis 4.1. Müratasemete kumuleerumine (http://www.nonoise.org/library/envnoise/#types, 2013).

Üldist välisõhu kvaliteeti võib läbi tolmutekke (sh peenosakesed) mõjutada nii puur- lõhkamistööd, purustus-sorteerimine ning transport. Teadaolevalt tegevus loastatakse, sarnaselt varasemale, vt ptk 2.2.2. Lõhketööde (muu tegevus peatatud) käigus eralduva tolmu kogus sõltub mh klimaatilistest ja (hüdro)geoloogilistest tingimustest. Rummu karjääris kavandatakse valdavas mahus kaevandada vee alt. Lubjakivi kaevandamine Marinova karjääris on näidanud, et veealuse kaevandamise korral on tolmu teke praktiliselt olematu (Vesiloo, 2008; joonis 4.2). Seega ei ole eelduslikult ka Rummu karjääris veealuse lõhkamise korral olulist tolmusaastet ette näha.

Mõõtmised Harku karjääris (OÜ EGK, 2012) on näidanud, et kuiva kivimi lõhkamisel ja tuulise ilmaga (4–6 m/s) võib tolm kanduda kuni 600 m kaugusele. Samas tuulevaikse ilmaga lõhates on hõlmatud vaid ca 100 m raadiune ala. Seejuures piiravad Rummu karjääris tolmulevikut põhja- ja idaosas olevad katendivallid. Vältides tuulise ilmaga (lõuna-, edela- ja läänetuulte korral) kuiva varu (ülevalpool 22,0 m abs) lõhkamist, siis ei ole ette näha olulist mõju (sh vastavat varu on minimaalselt).

27 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014.

Joonis 4.2 . Näiteid lubjakivikarjäärides teostatud lõhkamistest, sh tolmu hulga osas: vasakul ja keskel - veealuse varu lõhkamine Marinova karjääris (fotod: Ots A, 2010 ning Vesiloo P ja Anepaio A, 2011), paremal - veepealse varu lõhkamine Sopimetsa karjääris (OÜ EGK, 2012).

Lubjakivikarjääris kaevandamisseadmetest (purustamine ja laadimine) tulenevat õhusaastet on nt modelleeritud ja hinnatud Harjumaal Ruu lubjakivikarjääris (OÜ Hendrikson & Ko, 2006). Seejuures oli Ruu karjääris aastane toodangumaht 250 000 m3, millest 85% moodustas killustik. Arvutuste alusel moodustavad peenosakesed ca 98% kogu hetkelisest tunnikeskmisest heitkogusest, seejuures valdav osa (ca 96%) tolmust pärines purustus- sorteerimissõlmest. Tolmu kontsentratsioon oli väga kõrge töötsoonis, samas juba 140 m kaugusel oli ühe tunni keskmine < 500 µg/m 3 (seejuures vertikaalse karjääriserva mõju hajuvusele oli väike ). Aasta keskmised kontsentratsioonid jäid väljaspool töötsooni oluliselt allapoole piirväärtustest. Arvestades Rummu karjääri tingimusi, siis ka halvimate ilmastikuolude korral on hinnanguliselt ca 100 m kaugusel (töötsoonist) olukord välisõhu osas vastavuses normidega. Täiendavalt, mõjuraadiuse sisuliselt täielikuks minimeerimiseks ning Välisõhu kaitse seaduse § 43 lg 1 täitmise kindlaks tagamiseks , rakendada veepihustitega (sh kaetud sõeladega) varustatud purustus-sorteerimissõlme. Väljaveo puhul on juba arvestatud siseteede niisutamisega (kuivadel perioodidel).

Veepihustite kasutamise efektiivsusele viitab ka EPA ( United States Environmental Protection Agency ) dokument - http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf , 2014 (viimast ka PM 2,5 puhul). Peenosakesed (PM 2,5 ), väiksemad kui 2,5 µm, pärinevad eelkõige põlemisprotsessidest (sh transpordi heitgaas, katlamajad) ning atmosfääris toimunud keemilistest reaktsioonidest (Orru, 2007). Lisaks võib seejuures näitena tuua Tallinnas asuva ja tiheda liiklusega Tehnika tänava, kus transpordist tuleneva PM 2,5 modelleeritud maksimaalsed kontsentratsioonid jäid oluliselt allapoole piirväärtust (määra), OÜ Alkranel (2011 … n). Allika ( http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf , 2014) baasil moodustab mäetööstuse puhul PM 2,5 osakaal peenosakeste hulgast ca 10,4% ning arvestades keskkonnaministri 08.07.2011. a määruses nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad 1 toodud piirmäärade suhet, siis on juba kindlalt tagatud tootmisterritooriumi piiri juures ka PM 2,5 piirväärtustest (määrast) väiksemad kontsentratsioonid (st seega ka juba kaugemale jäävate elamute välisterritooriumitel).

Eeldatava korrastamise suuna baasil ja paikkonna kasutuse (sh ptk 2.1) põhjal pole ka tulevikus eeldada vibratsiooni, müra ja üldise välisõhu kvaliteedi osas olulisi negatiivseid mõjusid.

Koondkokkuvõte (ptk 4.3.1 - Vibratsioon, müra ja üldine välisõhu kvaliteet): olulisi negatiivseid mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud (hindepallid on 28 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. toodud ka ptk 5) ning tegevust (alt I ja null-alt, variant II) reguleeriks tulevikus ka välisõhu saasteluba. Lisame, et mh pole ette näha (sh olulist) valgus- ja soojusreostust ning kiirguse ja lõhna levikut. Müra - kuivõrd katend tuleb niikuinii vallitada ja seda tehakse (juba ligipääsu jms korraldamiseks muul teenindusalal) ning seda on piisavalt (nii põhja kui idasuunda arvestades, vt ka ptk 3.2, tabel 3.2, rida 1.2.2), siis ei lisata KMH käigus eraldi ja täiendavat meedet vallide teostamise kohta. Samuti on nii igati tagatud piirtasemest ja ka taotlustasemest (tabel 4.2) kinni pidamine (olulisim piirtase ehk 60 dB), mistõttu ei seata ka lisa seiremeetmeid (kehtib nii alternatiiv I kui ka null-alternatiiv variant II korral, tulenevalt eelnevast).

Lühiajalised mõjud on negatiivsed („-2, nõrk“) nii alternatiiv I kui ka null-alt, variant II puhul, mõjutajaks eelkõige võimalik tolmu temaatika (sõltuvalt nt purusti asupaigast) ja võnked veekeskkonnas (sõltuvalt nt lõhkekohast). Mõjud on leevendatavad, kuid minimaalseid ja väga lühiajalisi häiringuid (inimese tajulävi nt madalam kui piirnormid) ei saa täielikult välistada, seega hinnang „(-1), vähene negatiivne“. Null-alt variant I puhul otsesed mõjud puuduvad „0“. Pikaajalises skaalas on arvesse võetud muuhulgas lühiajalisi tegureid, mis pidevalt korduvad (kaevandamise ajal) ning leevendusmeetmete tõhusust (kaevandamise ajal), sh riskide tekke osas ja peale korrastamist toimuvat. Alternatiivide hinnete diferentseerimine (ilma leevendusteta) tuleneb eelkõige kaevamahtudest. Seega on mõjud alternatiiv I „-2, nõrk negatiivne“ („(0), mõju puudub“), null-alt, variant II „-1, vähene negatiivne“ („(0), mõju puudub“) ning null-alt, variant I „0, mõju puudub“ („(0), mõju puudub“).

Võimalikke negatiivseid mõjusid minimeerivad järgnevad tingimused ja leevendavad meetmed: • Ajakohastada kaeveloa taotlust, tuginedes nii ptk-le 3, 4.3.1 kui ka 6. • Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a määruse nr 64 Lõhketöö projektile esitatavad nõuded baasil on harrastussukeldujate ja ujujate seisukohast ohutsooniks 150 m, mis ei puuduta kõiki võimalikke lõhkamisi (kogu tööperioodi vältel). Vastava tööperioodi ajal, arvestades ka lõhkealasid, märgistada ujuvpoomidega ohutsoon vees (alternatiiv I ja null-alternatiivi variant II). Ohuteated paigaldada, vähemalt lõhkamise päeva hommikul (8:00), ka paikkonna ehk järveni viivate sissesõiduteedele ning paarile ujuvpoomile (veest välja ulatuvatele). Vahetult enne lõhkamist jälgida veekogus tähistatud tsooni ehk selle mittekasutamist. • Soovitav on vältida töötamist puhkepäevadel (alternatiiv I ja null-alternatiivi variant 2). • Soovitav on vältida veepealse varu (ülevalpool 22,0 m abs) lõhkamistöid üle 4 m/s lõuna-, edela- ja läänetuulte korral, kui ei rakendata niisutust (alternatiiv I ja null- alternatiivi variant II) vms ja eesmärgipärast lahendit. • Veepihustitega (sh kaetud sõeladega) varustatud purustus-sorteerimissõlme kasutuselevõtt (alternatiiv I ja null-alternatiivi variant II), Välisõhu kaitse seaduse § 43 lg 1 täitmise kindlaks tagamiseks . • Peale alade korrastamist tagada heakord.

4.3.2. Maavaravarukasutus

1963. a Rummu maardlas kinnitatud varudest (13 067 600 m3; Kruus, 1996) on tänaseks kaevandatud ca 61%. Loogiliselt oleks maavaravaru kasutus kõige efektiivsem Rummu III puhul kogu aktiivse varu väljamisel. Ptk 3 põhjal ei ole see aga võimalik, arvestades muu keskkonnaga. Seega reastub maavaravaru kasutamine efektiivsuse ja säästva majanduse 29 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. põhimõtete järgi järgnevalt: alternatiiv I (ptk 3.2), null-alternatiivi variant II ja variant I (ptk 3.3).

Plaanitavast kaevandustegevusest moodustab enamuse tehnoloogilise lubjakivi ammutamine. Tehnoloogilise lubjakivi kasutusfäär on lai – nt tsemendi-, paberi- ja metallitööstus, põllumajandus (söödad, maaparandus), veetöötlus. Keemiatööstus kasutab lubjakivil põhinevaid materjale näiteks plastide, värvide ja liimide tootmisel (Mäendusõpik (mi.ttu.ee/opik), 2012). Ehituslubjakivi (siinkohal tegu nö kõrgemargilisega) kasutatakse peamiselt killustikuna aga ka betoonisegudes, müürikividena, kõnniteeplaatidena jms otstarbel.

Kõikide reaalsete alternatiivide rakendumisel tuleb osa varudest määratleda passiivsena, vähemalt seniks kuni kehtib hetkel teadaolev regulatsioon. Vastav temaatika kehtib põhimõtteliselt ka nt Rummu III mäeeraldisest idasse ja lõunasse (joonis 4.3) jääva varu osas, eriti kui käesoleval hetkel käsitletav ala loetakse korrastatuks. Üldise, vähemalt riigimaa osas, soovitusena saab anda – kui Rummu III võetakse kasutusse, siis peaks nt riik ja kohalik omavalitsus otsima võimalusi (enampakkumise vms moel) varu väljamiseks ka ida- ja lõunasuunalt. Arvestades siinkohal, väljatava varu mahu määramisel, pärandkultuuriobjekte, teid, asustust jm asjakohast.

Joonis 4.3 . Rummu III mäeeraldise (ümbritsetud punase joonega) paiknemine Rummu maardlas (alus: Maa-amet, 2012), kus nt 3. ja 4. plokk (vastavalt ehituslubjakivi ja tehnoloogiline lubjakivi) määratletud ka olemasoleva ja perspektiivse mäetööstusalana (Vasalemma üldplaneering, 2011).

Koondkokkuvõte (ptk 4.3.2 - Maavaravarukasutus): olulisi negatiivseid mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud (hindepallid on toodud ka ptk 5). Lühiajalised mõjud on kõigi käsitletud alternatiivide korral „0, mõju puudub“. Pikaajalises skaalas - lähtuvalt temaatikast on tingimuseks - ajakohastada kaeveloa taotlust, tuginedes nii ptk-le 3 kui ka 4.3.2 (edasise protsessi jätkumisel) ning varude ümbermääratlemine (kõik lahendid). Alternatiivide hinnete diferentseerimine tuleneb eelkõige kaevamahtudest ja varu lõppväärtusest, võrreldes muude kaasnevate parameetritega (ei võimalda ei maksimaalseid negatiivseid ega ka positiivseid hindeid). Seega on mõjud alternatiiv I „+2, nõrk positiivne“, null-alt, variant II „-1, vähene negatiivne“ ning null-alt, variant I „-3, mõõdukas negatiivne“. 30 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Täiendavaid leevendusmeetmeid ei ole võimalik kohaldada. Arvestada (naaberalade puhul ja strateegiliste otsuste tegemisel) esitatud üldise soovitusega lähikonna aktiivsete varude kasutuselevõtu teemal (täpsemalt ptk 4.3.2).

4.3.3. Maakasutus ning maastikuilme (sh kultuuriväärtused, jäätmeteke ja korrastamine)

Lühiajaliselt (osaliselt ka pika-ajaline mõju, kuna nö korduvad tegevused) võib enim häiringuid tekitada alternatiiv I, samas naaberalade mõjutamist minimeerib juba nt ptk 4.3.1 esitatu (kaudselt ka ptk 4.3.2) ning ka järve suuruse tõttu pole tegemist ainsa veekasutuspiirkonnaga ehk koondmõju ei ole seega eeldatavalt oluline. Kultuuriväärtustele otsene mõju puudub. Täiendavalt toome välja: • Ala teenindamisel (eelkõige alt I ja null-alt, variant II) tekkivad jäätmed (peamiselt olme) tuleb koguda ja äravedu korraldada kehtivate normide kohaselt. • Mäeeraldise teenindusala (alt I ja null-alt, variant II) märgistada igalt küljelt ja nähtavalt teavitussiltidega (eesti-, vene ja inglise keeles), tagamaks mh kõrvaliste inimeste ohutuse (sh möödapääs). Soovitav on siltidel kajastada ka lähimate veekasutuskohtade infot. • Mäeeraldise teenindusmaa (alt I ja null-alt, variant II) loode-läänenurka luua täiendav ligipääs (ühendus) järve äärde (senisele ja nö läbilõigatavale (teenindusmaa) teele) olemasoleva mahapöörde juurest. Kaaluda võib ka ühenduse (põhimõtteliselt tee olemas), mis algab riigi reservmaa piiriettepaneku ala (nr AT1209200006) loode- läänenurgast (joonis 4.4, alumine pilt), seisundi parendamist (aktiivsema kasutuse tarbeks). Viimasel juhul anda vastav teave ka teavitustahvlitel (vähemalt senise sissesõidu juures). • Kui lõhkamisel (alt I ja null-alt, variant II) esineb kildude lendumise oht (200 m tsoonis, eelkõige teed ja veekeskkond), siis kasutusele võtta asjakohased matid (nt http://www.dynamat.qc.ca/blasting-mat-691-construction.php , 2013), mis mh minimeerivad ka tolmu levikut.

Pikaajaline maa kasutuse efektiivsus ja maastikuilme (vt ka joonis 4.4) on sisuliselt võrdsustatav ptk 4.3.2. antud hinnangutega (mh kultuuriväärtustele otsene mõju puudub ning järve põhja jäävad setted ei ole ohtlikud, arvestades ka ptk 4.1). Erinevus tuleneb siinkohal hilisemast ala korrastamisest, kus null-alternatiiv variant II nö poolik kaevelahendus asetseb pingerea lõpus. Korrastamissuundade võimalustest (kirjeldatud ptk 3.2 ja 3.3) on ühisnimetajaks kõigi alternatiivide korral madalhaljastatud osa (vert plan teostatud), kus ei ole vett ning eraldi veealad. Alternatiiv I ja null-alternatiiv 2 (peale eelmise loa järgse korrastamiskohustuse täitmist) võivad anda võimaluse ka suplemispaikade tarbeks, kuid sisuline sellise maakasutuse rakendumise võimalikkus on pigem siiski alternatiiv I (ka funktsionaalsus oleks suurem). Null-alternatiiv variant II nö poolik kaevelahendus asetsebki seega pingerea lõppu – tekitab enim killustatust ehk ebaühtlus maakasutuse võimaluste ja potentsiaali (arvestades maa-alade pot pindalasid) ning korralduse (ka korrashoid ning korrastuse etapilisus, arvestades mh Maapõueseadus § 49) osas. Lisaks on siinkohal lähtutud eeldusest, et naabervarude võimalikul ja tulevasel väljamisel (ptk 4.3.2 antud üldine soovitus) rakendatakse lähenemist, kus arvestatakse kogu paikkonna terviklikku funktsioneerimist. Viimast, kuna korrastamistingimused väljastab Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, kes mh peab kaaluma ka KMH vajalikkust (KeHJS alusel) ja võtma aluseks kohalikku situatsiooni, vastaval ajahetkel ning perspektiivis. Täiendavalt toome välja: • Korrastamisel – tagada kaevandamisjäätmekava järgimine, varude ja materjali realiseerimine (ptk 2.2.2 järgi reaalne), vertikaalplaneerimisel arvestada kasutatava 31 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. pinnase looduslikku varisemisnurka (mh veekogu olemasolu, sh püsivuse osas) ja vähemalt osaliselt avada vaade põhjasuunda ning juba loa HARM-035 alusel kaevandatud alale tekitatud süviku kaldanõlvadele paigaldada piire (mh võib kaaluda ka pinnasvalli ja tähiseid). • Peale alade korrastamist, kaaluda veekogu avalikku kasutamist (sh kallasrada) ning tagada heakord. Suplusala puhul arvestada Terviseameti juhendeid (vt. http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/nouded-suplusveele-ja- supluskohtadele.html , 2013).

1

2 3

Joonis 4.4 . Vaated (4 tk) Keila – Haapsalu maanteelt mäeeraldise suunal (alus: maps.google.com; Maa-amet, 2012 jt) ning võimalik täiendav ligipääs (punane joon - algab riigi reservmaa piiriettepaneku ala (nr AT1209200006) loode-läänenurgast) avalikkusele - järvele (alumine pilt; Maa- amet, 2014).

Koondkokkuvõte (ptk 4.3.3 - Maakasutus ning maastikuilme (sh kultuuriväärtused, jäätmeteke ja korrastamine)): olulisi negatiivseid mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud (hindepallid on toodud ka ptk 5). 32 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014.

Lühiajalised mõjud on negatiivseimad („-2, nõrk“) alternatiiv I korral, tulenevalt peamiselt hõlmatava ala pindalast ning seostest teiste teemavaldkondadega, mis omab seoseid üldise maakasutuse ja maastikuilmega. Naaberalade mõjutamist minimeerib juba nt ptk 4.3.1 esitatu (kaudselt ka ptk 4.3.2) ning seega on leevendusmeetmete rakendamisel mõju „(0), mõju puudub“. Null-alt, variant II puhul on leevendatud mõju sama, leevendamata mõju „-1, nõrk negatiivne“. Null-alt variant I osas saab sedastada mõjude puudumist ehk „0, mõju puudub“. Pikaajalises skaalas on hindamisel arvesse võetud nii pidevalt korduvaid tegevusi kui ka lõplikku korrastamist, kus alternatiiv I näeb KMH koostaja suurimat potentsiaali ning vähimat lahendil null-alt, variant II (tekitab enim killustatust ehk ebaühtlus maakasutuse võimaluste ning korralduse (ka korrashoid ning korrastuse etapilisus, arvestades mh Maapõueseadus § 49) osas). Maakasutuse ja maastikuilme osapool mängib ka olulist rolli koos leevendusmeetmetega hinnete kujunemisel – vastavalt alternatiiv I „-2, nõrk negatiivne“ („(+2), nõrk positiivne“), null-alt, variant II „-2, nõrk negatiivne“ („(-1), vähene negatiivne“) ning null-alt, variant I „-1, vähene negatiivne“ („(+1), vähene positiivne“).

Negatiivseid mõjusid minimeerivad järgnevad tingimused ja leevendavad meetmed (arvestades mh ptk 4.3.1, kaudselt ka ptk 4.3.2): • Ajakohastada kaeveloa taotlust, tuginedes nii ptk-le 3, 4.3.3 kui ka 6. • Ala teenindamisel (eelkõige alt I ja null-alt, variant II) tekkivad jäätmed (peamiselt olme) tuleb koguda ja äravedu korraldada kehtivate normide kohaselt. • Mäeeraldise teenindusala (alt I ja null-alt, variant II) märgistada igalt küljelt ja nähtavalt teavitussiltidega (eesti-, vene ja inglise keeles), tagamaks mh kõrvaliste inimeste ohutuse (sh möödapääs). Soovitav on siltidel kajastada ka lähimate veekasutuskohtade infot. • Mäeeraldise teenindusmaa (alt I ja null-alt, variant II) loode-läänenurka luua täiendav ligipääs (ühendus) järve äärde (senisele ja nö läbilõigatavale (teenindusmaa) teele) olemasoleva mahapöörde juurest. Kaaluda võib ka ühenduse (põhimõtteliselt tee olemas), mis algab riigi reservmaa piiriettepaneku ala (nr AT1209200006) loode- läänenurgast (joonis 4.4, alumine pilt), seisundi parendamist (aktiivsema kasutuse tarbeks). Viimasel juhul anda vastav teave ka teavitustahvlitel (vähemalt senise sissesõidu juures). • Kui lõhkamisel (alt I ja null-alt, variant II) esineb kildude lendumise oht (200 m tsoonis, eelkõige teed ja veekeskkond), siis kasutusele võtta asjakohased matid (nt http://www.dynamat.qc.ca/blasting-mat-691-construction.php , 2013), mis mh minimeerivad ka tolmu levikut. • Korrastamisel – tagada kaevandamisjäätmekava järgimine, varude ja materjali realiseerimine (ptk 2.2.2 järgi reaalne), vertikaalplaneerimisel arvestada kasutatava pinnase looduslikku varisemisnurka (mh veekogu olemasolu, sh püsivuse osas) ja vähemalt osaliselt avada vaade põhjasuunda ning juba loa HARM-035 alusel kaevandatud alale tekitatud süviku kaldanõlvadele paigaldada piire (mh võib kaaluda ka pinnasvalli ja tähiseid). • Peale alade korrastamist, kaaluda veekogu avalikku kasutamist (sh kallasrada) ning tagada heakord. Suplusala puhul arvestada Terviseameti juhendeid (vt. http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/nouded-suplusveele-ja- supluskohtadele.html , 2013).

33 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. 4.3.4. Liikluskorraldus

Karjääri väljaveotee on kavandatud mäeeraldise teenindusmaa põhja-loode osas olevalt kohalikult teelt (nr 8684048), mis viib Keila-Haapsalu mustkattega tugimaanteele (nr 17; IV klass). Väljaveotee on karjääri teenindamiseks, st ei kasutata karjääriga piirnevate kinnistute otseseks teenindamiseks ning oli kasutusel ka varasema kaevandamise loa (HARM-035) ajal. Väljaveotee on üldjoontes heas seisukorras (kohati vajab uut täitekruusa kihti) ning Keila- Haapsalu mnt ristumiskoht on hea nähtavusega (vähemalt 600 m ja teepinna horisontaal- kõrguste vahed minimaalsed), mis mh võimaldab turvalisi möödasõite.

Joonis 4.5. Vaated karjääri väljaveoteele (vasakul; OÜ Alkranel, 08.10.2012. a) ja Keila-Haapsalu maanteele väljaveotee ristumiskohas (keskel - Keila suunal, paremal - Haapsalu suunal; maps.google.com, 30.11.2012. a).

Vastavalt ptk 3.2-le (alternatiiv I) ja 3.3-le (null-alternatiiv, variant II) tehakse materjali välja vedamiseks keskmiselt 7 reisi ehk 14 autot tunnis. Seega lisandub 8-tunnise tööpäeva korral Keila-Haapsalu maantee ööpäeva keskmisele liiklussagedusele (2012. a 1 889 sõidukit, sh 95 raskeveokit) 112 raskeveokit. Siinkohal tuleb veel arvestada, et aktiivne väljavedu toimub vaid ca 9 kuu jooksul. Keskmine väljaveo maht, mis loomulikult sõltub ka nõudlusest, ei erine mh oluliselt varasema kaevandamise loa (HARM-035) ajal lubatust (nt 2008. a, ptk 2.2.2, tabel 2.1).

Karjääriveokite täismassiks on hinnanguliselt kuni 35 tonni (15 t auto ja 20 t koorem). Eestis on lubatud piiranguteta liigelda kuni 40 t kogumassiga sõidukitel (AS Ramboll Eesti, 2011). Vaadeldaval maanteelõigul ei ole seatud täiendavaid piiranguid sõidukite massi kohta. Vastavalt Maanteeameti (2010) poolt läbi viidud uuringule on Keila-Haapsalu mnt, nii Keila kui ka Haapsalu poole suunduvad, lõigud keskmise kuni tugeva kandevõimega.

Võib eeldada, et transport hakkab toimuma põhiliselt Keila (Tallinna) suunal. Liiklusohutuse seisukohast võib sellel suunal lugeda esimeseks nö kitsaskohaks Vasalemma silda (nr 72; Vasalemma jõe ületamiseks), mille kogulaius (8 m) on mõnevõrra väiksem kui IV klassi mnt silla vastav normatiivne laius (9 m; alus: teede- ja sideministri 28.09.1999. a määrus nr 55 Tee projekteerimise normid ). Eelnevast, silla asukohast (kurv) jms lähtuvalt on antud lõigul kehtestatud piirkiiruseks 50 km/h. Silla sõiduraja laius on 3,5 m (normatiiv 3,0 m). Karjääriveokite puhul ei ole tegemist nn laia veosega. Silla normatiivne kandevõime Teeregistri (30.11.2012. a) andmetel on 60 t ja AS Teede Tehnokeskus uuringu (2010. a) alusel oli seisundi indeks 76. Sillad indeksiga >70 ei vaja lähima 10 a jooksul kapitaalremonti.

34 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Lisaks Keila-Haapsalu mustkattega tugimaanteega seonduva analüüsimisele vaatleme ka Riisipere – Vasalemma kõrvalmaantee (nr 11380) kasutust, lähtuvalt Maanteeameti seisukohast (vt lisa 1). Tegemist on V klassi või klassita kõrvalmaanteega, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on minimaalne (2012. a andmetel vahemikus 184 – 482 sõidukit, raskeliikluse osakaal 6-10%). Maantee, millest hinnangulisel ½ on kõvakattega, läbib mh Munalaskme ja Aude külasid. Kohati on tee laiuseks ca 5 m. Tee seisundi kohta täpsemad andmed puuduvad. KMH läbiviija vaatles võimalikke sihtpunkte ning leidis, et nt Virtsu jõudmiseks ei anna vastav tee olulist eelist. St tee massilist ja pidevat kasutust ei ole seetõttu ette näha. Juhtumil, kui siiski teed pidevalt kasutama hakatakse, tuleb Maanteeametil rakendada nt massipiiranguid. Tõenäoline on, et vastavast vajadusest ehk olukorrast annab teavet vähemalt kas rutiine kontroll või siis paikkonna elanikkond. Lisame, et Keila-Haapsalu ja Riisipere – Vasalemma mnt-de ristumiskoha osas olulisi negatiivseid mõjusid ei tuvastatud (arvestades mh olemasolevat olukorda).

Koondkokkuvõte (ptk 4.3.4 - Liikluskorraldus): olulisi negatiivseid mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud (hindepallid on toodud ka ptk 5), seega hetkel teadaoleva põhjal puudub otsene suunis nt maksimaalse kaevandamismäära seadmiseks, kuid seda on võimalik teha (eeldatava loa andja poolt) juhul kui tekib vastav vajadus.

Lühiajalised mõjud on kõigi käsitletud alternatiivide korral „0, mõju puudub“. Pikaajalises skaalas – täielikult ei saa välistada ebakorrektset transpordikorraldust maanteel, seega on mõjud alternatiiv I ja null-alt, variant II „-1, vähene negatiivne“. Otseseid leevendusmeetmeid hetkel ei seata (arvestades mh ptk 4.3.3 toodut). Riisipere – Vasalemma kõrvalmaantee (nr 11380) osas - juhtumil, kui siiski teed pidevalt kasutama hakatakse (alt I ja null-alt, variant II), tuleb Maanteeametil rakendada nt massipiiranguid. Tõenäoline on, et vastavast vajadusest ehk olukorrast annab teavet vähemalt kas rutiine kontroll või siis paikkonna elanikkond. Null-alt, variant I puhul on mõju hinne „0, mõju puudub“, kuna tegevusi ei toimu.

35 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. 5. KAVANDATAVA JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS NING PAREMUSJÄRJESTUS

KMH aruande ptk 4 analüüsiti, hinnati ja kirjeldati mõjusid (KMH lisa 1 arvestades) ning pakuti välja tingimusi ja leevendavaid meetmeid ptk 3 esitletud alternatiivide ja nende tegevusvariantide osas. Tabelites 5.1 toodud hindepallid lähtuvad ptk 4-st (peale KMH aruande eelnõu avalikustamist, lisatud ka selgitused) ning väärtused jagunevad järgnevalt (vastavalt ka KMH programmile): • Põhijaotis; - + 4, oluline positiivne mõju. - + 3, mõõdukas positiivne mõju. - + 2, nõrk positiivne mõju. - + 1, vähene positiivne mõju. - 0 mõju puudub. - 1, vähene negatiivne mõju. - 2, nõrk negatiivne mõju. - 3, mõõdukas negatiivne mõju. - 4, oluline negatiivne mõju. • Tabelites 5.1 ja 5.2 ning joonisel 5.1 eraldi väljad leevendatud meetmete (vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju) osas – tähistus „()“ ja „(LA; PA) – leevendatud“) – muus osas numbriline tähendus sama põhijaotisega.

Ptk 3 osas tuleb arvestada, et alternatiividega seonduvalt toimusid peale KMH programmi heakskiitmist (14.11.2012. a, lisa 1) veel mitmed täpsustavad arutelud. Lõplikke alternatiive ja nende valikut lahkab ptk 3.1. Alternatiiv I kirjeldab ptk 3.2 (sh tabelid 3.1 ja 3.2) ning null- alternatiivi ptk 3.3. Null-alternatiivi variandid sõltuvalt vägagi paljuski tulevastest valikutest. Null-alternatiiv, variant I tähendab vaid korrastamist ning null-alternatiiv, variant II peale korrastamist maksimaalselt kuni 3,58 ha suurusel alal kaevandamist.

Tabelite 5.1 - 5.2 ning joonise 5.1 alusel on põhimõtteliselt kaalutavad (edasise tegevuse osas) nii alternatiiv I kui ka null – alternatiivi tegevusvariandid. Oluliste negatiivsete mõjude puudumisel ning pika-ajalist perspektiivi silmas pidades tuleks eelistada alternatiivi I, kuivõrd ka leevendusmeetmed on reaalsed ning teostatavad. Seiremeetmed on toodud ptk 6.

Eelnevale lõigule lisaks – KMH-s toodud leevendavad meetmed on realistlikud ning kasutatavad (kõik meetmed) ja tagavad prognoositud mõjude leevendamist (negatiivsed) ja positiivsete mõjude parema esile kerkimise võimalikkuse. Seega efektiivsed. Täiendavalt toome välja, et OÜ Erksaar oli juba enne avalikustamist tutvunud KMH aruande eelnõuga ja kinnitanud selle põhimõtete vastuvõetavust muuhulgas seatud tingimuste täitmise ja leevendusmeetmete rakendamise ning reaalsuse (täidetavus) osas. Vastav kinnitus anti ka KMH aruande eelnõu avalikul arutelu, mis muuhulgas on protokollitud. Lisaks esitab KMH aruande heakskiitmismenetlusele arendaja, kes jällegi eelnevalt tutvub aruandega, arvestades ka asjakohast teemat.

Ptk-s esitatud kaalud ilmestavad hinnatud (ptk 4) valdkondade tähtsust, konkreetses situatsioonis. Arvestades KMH algatusparameetreid, siis on ka loogiline, et ekspertgrupp on kõige suuremad (keskmised) kaalud omastanud veekeskkonna teguritele (ptk 4.1) ja maavarakasutusele (ptk 4.3.2). Toodule järgneb sotsiaal-majandusliku valdkonna alla kuuluvad teemad „Vibratsioon, müra ja üldine välisõhu kvaliteet“ (ptk 4.3.1) ning 36 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. „maakasutus, maastikuilme – kultuur, jäätmed ja korrastus“ (ptk 4.3.3). Paikkonna spetsiifilisuse ehk olustiku tõttu jäid väikseimate kaaludega teemad „Liikluskorraldus“ (ptk 4.3.4) ja „Maismaa elustik, ökosüsteemid“ (ptk 4.2). Seega, mida suurem kaal seda tähtsam on ka valdkond, käesolevas ja hinnatud kontekstis. Toodu järgib ka KMH programmis (KMH lisa 1) esitatud põhimõtteid.

37 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Tabel 5.1. Alternatiivi I ja null-alternatiivi variantide võrdlemine (alus: ptk 3 ja 4 ning KMH lisas 1 toodud metoodika; LA ja PA – lühi- ja pikaajaline mõju; (LA; PA) – leevendatud; HP – hindepall; KHP – kaalutud hindepall). Alterantiiv I (ptk 3.2) Null-alternatiiv, variant I (ptk 3.3) LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) Valdkond ja mõjutegur Kaal HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Pinna- ja põhjavesi (kvaliteet jms), elustik ja ökosüsteemid (ptk 4.1) 0,23 -3 -0,69 -1 -0,23 -3 -0,69 -1 -0,23 0 0,00 0 0,00 -1 -0,23 0 0,00 Maismaa elustik, ökosüst (ptk 4.2) 0,06 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 Sotsiaal-majanduslik keskkond - sh heaolu jms (ptk 4.3) Vibratsioon, müra ja üldine välisõhu kvaliteet (ptk 4.3.1) 0,20 -2 -0,40 -1 -0,20 -2 -0,40 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 Maavaravarukasutus (ptk 4.3.2) 0,23 0 0,00 0 0,00 2 0,46 2 0,46 0 0,00 0 0,00 -3 -0,69 -3 -0,69 Maakasutus, maastikuilme - kultuur, jäätmed ja korrastus (ptk 4.3.3) 0,17 -2 -0,34 0 0,00 -2 -0,34 2 0,34 0 0,00 0 0,00 -1 -0,17 1 0,17 Liikluskorraldus (ptk 4.3.4) 0,11 0 0,00 0 0,00 -1 -0,11 -1 -0,11 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 Kokku kaal ja KHP 1,00 -1,43 -0,43 -1,08 0,46 0,00 0,00 -1,09 -0,51 Null-alternatiiv, variant II (ptk 3.3) LA (LA) PA (PA) Valdkond ja mõjutegur Kaal HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Pinna- ja põhjavesi (kvaliteet jms), elustik ja ökosüsteemid (ptk 4.1) 0,23 -1 -0,23 -1 -0,23 -2 -0,46 -1 -0,23 Maismaa elustik, ökosüst (ptk 4.2) 0,06 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 Sotsiaal-majanduslik keskkond - sh heaolu jms (ptk 4.3) Vibratsioon, müra ja üldine välisõhu kvaliteet (ptk 4.3.1) 0,20 -2 -0,40 -1 -0,20 -1 -0,20 0 0,00 Maavaravarukasutus (ptk 4.3.2) 0,23 0 0,00 0 0,00 -1 -0,23 -1 -0,23 Maakasutus, maastikuilme - kultuur, jäätmed ja korrastus (ptk 4.3.3) 0,17 -1 -0,17 0 0,00 -2 -0,34 -1 -0,17 Liikluskorraldus (ptk 4.3.4) 0,11 0 0,00 0 0,00 -1 -0,11 -1 -0,11 Kokku kaal ja KHP 1,00 -0,80 -0,43 -1,34 -0,74

Tabel 5.2. Alternatiivide (sh variantide) võrdlemine (alus: tabel 5.1 ning KMH lisas 1 toodud metoodika; LA ja PA – lühi- ja pikaajaline mõju; (LA; PA) – leevendatud; arvväärtus - KHP – kaalutud hindepall). Muutujad LA (LA) PA (PA) Alt I (ptk 3.2) -1,43 -0,43 -1,08 0,46 Null-alt, variant I (ptk 3.3) 0,00 0,00 -1,09 -0,51 Null-alt, variant II (ptk 3.3) -0,80 -0,43 -1,34 -0,74

Joonis 5.1. Alternatiivide (sh variantide) võrdlemine (alus: tabelid 5.1 - 5.2 ning KMH lisas 1 toodud metoodika; LA ja PA – lühi- ja pikaajaline mõju; (LA; PA) – leevendatud; Y telg - KHP – kaalutud hindepall).

6. SEIREMEETMED KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMISEKS

Käesolevas ptk kirjeldatakse KMH läbiviija nägemust võimalikest seiremeetmetest. Esitatud on olulisemad ehk nö eripärasemad teemad, st nimekiri ei ole lõplik. Lisaks tuleb arvestada, et lõplikud määratlused sätestab nt tegevuslubade andmisega seotud asutus või asutused ning muude tegevustega seotud asutused. Lokaalseiret võrrelda ka riiklike seireandmetega.

Täiendavaks selgituseks - ptk koostamisel on arvestatud ka tööga Keskkonnamõju hindamise (KMH/KSH) järelhindamise süsteem (MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013- 2014). Vastava töö baasil peaks seire olema vähemalt tulevikus laiapõhisem, kui vaid näiteks veekvaliteedi andmete koondamine, kuna tagama peab ka parema tulemustest arusaadavuse, mis võimaldab muuhulgas vähendada konfliktsituatsioone erinevate huvigruppide vahel. Kuigi töö tulemid on rakendatavad täiel määral alles vastava õigusloome muutuste järel (muul juhul osaliselt ka vabatahtlikkuse alusel) on siiski ptk-s ka toodud vajalikku suunavat teavet. Vastava lähenemise puhul on arvestatud ka Keskkonnaameti esindaja Irma Pakkoneni (keskkonnakorralduse peaspetsialist) poolt esitatud infoga – võimalusel juba hakata vähemalt testima väljatöötatud järelhindamise süsteemi (sellest siis ka natukene laiem käsitlus vastavas ptk-s).

Suubla ja elustikuga seonduv (alt I ja null-alternatiiv, variant II; reguleeritud mh võimaliku vee erikasutusloaga): • Suubla. o Karjääri ja järve veetaseme minimaalselt iganädalane mõõtmine, tööperioodil. Asjakohased mõõtelatid paigaldada veetõkkevallile (järve ja mäeeraldise poole), nt vähemalt läänenurka ja mäeeraldise keskele. o Vee väljapumpamisel, karjäärist, veekoguste andmete igapäevane määratlemine, kasutades selleks nt pumba tehnilist andmestikku ja tööaja andmeid. o Veekvaliteet – enne kaevetöid, tööde ajal (kord kvartalis, kui ei ole sätestatud teisiti) ja kaevetööde lõpetamisel. Proovid võtta (kord kvartalis, kui ei ole sätestatud teisiti) kehtiva korra alusel ning karjäärist ja järvest (kui toimub pumpamine, va enne kaevetöid ja nende lõpetamisel).  Määrata vähemalt – heljum, pH, P üld , N üld ja naftaproduktid ning läbipaistvus (kohapeal). • seirepunkti asetus – pumpamiskohtade juures (nii kaevalal kui Rummu karjäärijärves), selguvad koordinaatide täpsusega KMH-le järgnevates etappides, kui kaeveloa taotlust on ajakohastatud. Kuivõrd proovivõtukoht peab olema esinduslik, siis lõpliku asupaiga (sh kaugus pumpamiskohast) määramisel lähtuda keskkonnaministri 06.05.2002. a määrusest nr 30 Proovivõtumeetodid (veeuuringut teostav isik on atesteeritud ja järgib esinduslikkuse reeglit), jäädes vastavat asukohta tööde jooksul kasutama (kuni esinduslikkus on tagatud).  Tööperioodil igapäevane visuaalne seire mõõtelattide juures koos nö andmelogiga (naftaproduktide osas) ning vähemalt iga kuu reostustõrjevahendite olemasolu kontroll ja ujuvtõkete (poomide; pumpade juures, kaevealal) ülevaatus. • Elustik (kitsamalt). o Lõhkamistööde ajastus ehk kontroll, et need ei toimuks 1. aprillist kuni 15. juunini ning jääkatte olemasolul (järvele lähemal kui 100 m). 40 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. o Üldine.  Enne kaevandamise algust teha seirepüük (kahes kohas - üks lõhkamisalale lähemal ja teine kaugemal; soovitatav aeg august - september).  Ühe aasta perioodi jooksul ja igal kuul (kui lõhatakse), ühe lõhkamise ajal korral mõõta müra vees, vahetult eraldise taga.  Peale esimesi lõhkamistöid läbi viia seirepüük, millele järgneb andmestiku analüüs (võimaldab vajadusel korrigeerida nt lõhkamise metoodikat).  Aasta möödudes, peale lõhkamistööde algust läbi viia uuesti seirepüük, millele järgneb täiendav andmestiku analüüs (võimaldab vajadusel korrigeerida nt lõhkamise metoodikat). o Faas „Varu osaline väljamine järve äärsest tervikust“ (alternatiiv I).  Enne lõhkamist „õhkkardina“ olemasolu ja toimise kontroll.  Kohe peale lõhkamistöid, eelnevalt mõõdetud müra, teostada seire – vaadelda mh kalade väliseid ja sisemisi kahjustusi.

Põhjaveega (puurkaevud naabruses (mäeeraldise keskpunktist 1 500 m, Ordoviitsiumi veekompleksi kaevud – tabel 6.1); alt I ja null-alternatiiv, variant II) seonduv: • Veeproovid ja veetasemed – määrata enne kaevandamise algust ning kord kvartalis, hiljemalt lõhkamisele järgneval päeval. Stabiilsete veekvaliteedinäitajate esinemisel 3 vaatlusaasta jooksul, piirata veeproovide võtmist ja veetasemete mõõtmist korrale aastas või kaaluda koostöös Keskkonnaameti ja Terviseametiga pidevseire jätkamise vajalikkust. Viimased proovid võtta ja veetasemed mõõta vahetult enne (soovitavalt kuni kolm kuud) kaeveloa tähtaja lõppu, millal on ka korrastamistegevus lõpetamisel. • Veeproovid võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ning esitada vähemalt Keskkonnaametile peale analüüside saabumist. Võtmine peab võimaldama analüüsida vähemalt ammooniumi, lõhna, maitset, värvust, hägusust, pH-d ja elektrijuhtivust.

Tabel 6.1. Ordoviitsiumi veekompleksi kaevud (veekvaliteedi ja -tasemete) seiramiseks (ettepanek, arvestades ka KMH lisa 2 suuniseid ning kaevude kasutuses olemist). Nr Puurkaevu Keskkonnaregistri Asupaik (kinnistu kat Asupaik kood üksus vms) (kinnistu nimi) 1 PRK0001181 Reformimata riigimaa - 2 PRK0001329 või 86801:001:0250 Väljaotsa PRK0001186 3 PRK0015940 86801:001:0079 Männituka 4 PRK0022946 86801:001:0440 Käbi 5 PRK0023390 86801:001:0288 Allika-Jõe 6 PRK0051398 86801:001:0291 Allika-Salu 7 PRK0001194 86801:001:0236 Veskipõllu 8 PRK0001432 86801:001:0750 Kalda tee 3 9 PRK0022572 86801:001:0302 Jõekääru 10 PRK0001436 86801:001:0323 Mari

Välisõhuga (alt I ja null-alternatiiv, variant II) seonduv: • Võimaliku kaevandusloa kestvuse ajal (kaetud ka õhusaasteloaga) läbi viia vähemalt kolm kaevandustegevusest tulenevat tolmu kontsentratsioonide mõõtmist. Soovitavalt tegevuse alguses, keskel ja lõpuaastal.

41 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. • Vähemalt veepealse varu (ülevalpool 22,0 m abs) lõhkamise eel määratleda tuule kiirus ja suund. • Pidada nö andmelogi niisutamise (sh teed) teemal, sidudes teabe ka temp ja sademetega (vähemalt lähima Keskkonnaagentuuri ilmajaama alusel) ning materjali omadustega.

Naaberaladega (üldine; alt I ja null-alternatiiv, variant II) seonduv: • Kontrollida kord kuus erinevate suuna- ja teavitusviitade korrasolekut. • Vähemalt 2 korda tegevuse perioodil viia läbi küsitlus paikkonda kasutavate organisatsioonide seas, kontrollimaks viidasüsteemide efektiivsust. • Lõhkamise järgselt veenduda ja dokumenteerida kildude olemasolu ja levikaugus (maismaal). • Soovitav (suunatud Maanteeametile) – vähemalt pisteliselt seirata teekasutust - Riisipere – Vasalemma mnt-l.

Korrastamise järgse ajaga (üldine) seonduv: • Soovitav 10 a. jooksul, igal aastal vähemalt üks kord fikseerida olukord alal (maa omaniku poolt). Fikseerimisele võiks kuuluda näiteks korrastatud ala nõlvuste püsivus ning rajatud haljastuse elujõulisus (eelkõige esimesel kolmel aastal). Fikseeritavad parameetrid, tagamaks võimaliku kahju (sh ettenägematute korrastamisvigadest tulenevad) korvamise õiget jaotust, selguvad maaomanikule lõplikult peale korrastustööde lõppu. • Spetsiifiline seire, vastavalt tegevustele, nt suplusala – rakendub temaatiline regulatsioon. Seondub siis eelkõige suplusala (kui rajatakse) haldajaga ning Terviseameti poolse ja selleks ajaks asjakohase regulatsiooniga (nt suplusala veekvaliteet).

42 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. 7. AVALIKKUSE KAASAMISE JA ARUANDE KOOSTAMISEL ESINENUD RASKUSTE ÜLEVAADE

Rummu III mäeeraldisel maavara kaevandamisloa taotluse KMH programmi eelnõuga seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt kehtiva KeHJS nõuetele. Vt täpsemalt lisa 1, sisaldab ka avaliku arutelu jms asjakohast teavet (mh heakskiitmise otsus).

Rummu III mäeeraldisel maavara kaevandamisloa taotluse KMH aruande eelnõuga seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt kehtiva KeHJS nõuetele. KMH aruande eelnõu avalik arutelu toimus 28.10.2013. a Vasalemma Vallavalitsuse saalis. KMH aruande avaliku väljapaneku ja arutelu ajal saabunud ettepanekud ja seisukohad ning vastused neile on toodud lisas 4.

KMH aruande eelnõu koostamise käigus lahendamata raskusi või muid probleeme, mis võiksid oluliselt mõjutada hinnanguid, KMH ekspertgrupi poolt ei tuvastatud. Töö käigus tekkinud teemad arutati läbi ja lahendati koos arendaja, koostööpartnerite või teiste asjasse puutuvate isikute või asutustega. KMH protsessi ajaline viive tulenes enamjaolt erialaspetsialistide poolsest lisatööst (nt KMH lisa 3 ja lisa 5), millede lõpetamist mõjutasid mh nende igapäevased ja tavaülesanded.

Siinkohal e käesolevas ptk toome täiendavalt välja, parema arusaadavuse tagamiseks: • KMH programmi eelnõu avalikul arutelul kommentaarina esitatud kaevesügavused olid ennatlikud, nüüdseks teadaolevad nr on esitatud ptk 3.2. Selgitused mh ptk 3.1. • Olemasoleva Rummu karjäärijärve põhjas leiduda võivate ja avatud puurkaevude kohta ei saadud ühest infot, mis kinnitaks nende olemasolu või puudumist. Samas näitas erinevate dok analüüs ja ka välisvaatlused sisulist seost ilmastikuoludega. Täpsemalt nt ptk 2.2.2. Oluline milleni töö käigus erinevate ekspertidega konsulteerides jõuti oli, et isegi kui järve põhjas paiknevad puuraugud, siis kavandatava tegevuse ellu viimist ja muid järvega seonduvaid tegevusi see ei mõjuta (vt ka ptk 4.1). • Tuleb arvestada, et alternatiividega seonduvalt toimusid peale KMH programmi heakskiitmist (14.11.2012. a, lisa 1) veel mitmed täpsustavad arutelud. Lõplikke alternatiive ja nende valikut lahkab ptk 3.1. Alternatiiv I kirjeldab ptk 3.2 ning null- alternatiivi ptk 3.3 (sh settebasseinide temaatika). • SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on andnud rahastus-otsuse projektile Hüdrogeoloogiline rakendusuuring Rummu karjäärijärve ümbruse liigniiskuse ja üleujutuste põhjuste väljaselgitamiseks ning probleemi lahendamiseks ehitusprojekti koostamine (kestvus ca 2 a, uuringutega alustati 2014. a veebruaris).

KMH aruande eelnõule laekunud kirjalike seisukohtade seas juhtis Keskkonnaameti Harju- Järva-Rapla regioon (07.11.2013. a kiri nr HJR 6-7/12/21977-15) tähelepanu asjaolule, et KMH aruandes peaks sisalduma teave ka selle kohta, milliseid keskkonnamõjusid (KeHJS § 20 lg 1 p 6) ja mis põhjusel KMH aruande raames käsitletud ei ole.

KMH läbiviija saab sedastada, eriti peale KMH aruande ptk 4.2 täiendamist lisateabe ja selgitava infoga ning kuna eelkõige nt ptk 4.3.1 ja 4.3.3 käsitlevad sisulisi seoseid ka varaga, et KeHJS § 20 lg 1 p 6 nimekirjast ei ole otsest käsitlust leidnud vaid nimetus „kliima“. Vastav teema on mh välja jäänud, tulenevalt KMH eelhinnangust, KMH programmi menetluse protsessist ja KMH aruande eelnõu koostamisel täiendavalt kogunenud teabest. St

43 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. sedastada saab, et tegevuse iseloom, ei luba eeldada oluliste mõjude avaldumist kliimale kitsas või laias kontekstis.

44 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. 8. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

KMH objektiks oli Harju maakonnas, Vasalemma vallas, Lemmaru külas olev kohaliku tähtsusega Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldise maavara kaevandamisloa taotlus. Kaevandamisloa taotluse (koostanud OÜ IB Steiger, 2011) esitas Keskkonnameti Harju-Järva-Rapla regioonile OÜ Erksaar (arendaja).

Taotletava loa alusel planeeritakse kaevandada tehnoloogilist lubjakivi ja ehituslubjakivi, millest esimest kasutatakse tehnoloogilise toormena ning teist killustikuna (sh teed) ja ehituskivina (sh viimistlus).

Lähtuvalt KeHJS algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon oma 03.01.2012. a kirjaga nr 10-5/11/15332-10 OÜ Erksaar kaevandamise loa taotluse KMH. Vastav kiri ehk algatusotsus sisaldas ka KMH eelhinnangut, mille kokkuvõttest nähtus, et teadmata oli (lühendatult):
Peentolmu mõju (sh leevendus- ja seiremeetmed) Rummu karjäärijärvele (sh organismid) ning veekoguri sette tulevane (võimalik) koostis.
Maapinna võngete (nt lõhkamisest) mõju (sh leevendus- ja seiremeetmed) piirkonna elustikule ning põhjaveele.
Loa taotluses kirjeldatud kaevetehnoloogia rakendatavuse kõik aspektid (sh veetaseme alandamiseks säilitatavate lubjakivitervikute lõplik staatus).

Käesoleva KMH-ga hõlmati kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaetud alad ning ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KMH läbiviimine on olnud vastavuses KeHJS ja heaks kiidetud (Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 14.11.2012. a kiri nr HJR 6-7/12/21977-8) KMH programmiga (lisa 1).

KMH programm (lisa 1) sisaldab mh erinevate osapoolte kontaktandmeid. Lisaks kaasati KMH protsessi nt Riin Kruusimägi (vt lisa 1), kohalik elanik Ivo Väinsaar, OÜ IB Steiger, OÜ EGK ja FIE Arvo Tuvikene (st loetelu lühendatud) ning tutvuti Maa-ameti ja Põllumajandusameti arhiividega. KMH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu ajal saabunud ettepanekud ja seisukohad ning vastused neile on toodud lisas 4.

KMH ptk 1.1 pakub üldist ülevaadet kavandatava tegevuse asukohast, eesmärgist ja vajadusest ning ptk 1.2 sisaldab infot teostatud uuringute ja olemasoleva informatsiooni piisavuse teemal – mh tuleb märkida, et koostatud ekspertarvamused on esitatud KMH lisades 2 (hüdrogeoloogia) ning 3 ja 5 (vee-elustik). Avalikkuse kaasamisest ning esinenud raskustest võib lugeda KMH ptk 7.

8.1. Käsitletava keskkonna koondülevaade

Tulenevalt KMH programmist (lisa 1) võis kavandatav tegevus või selle reaalsed alternatiivid omada võimalikku negatiivset mõju peamiselt tegevuse maa-alal ja selle lähipiirkonnas (kuni 0,5 km raadiuses) olevatele keskkonnaelementidele (sh sotsiaal-majanduslikud aspektid), va nt maantee. Vajadusel, üldise ja parema ülevaate pakkumiseks, kirjeldati ptk 2 ka kaugemaid objekte.

Rummu III mäeeraldis paikneb Rummu karjääri kinnistul (86801:001:0752, 17,08 ha), mille sihtotstarbeks on Maa-ameti andmetel (2013) määratud 100% mäetööstusmaa. Vastavalt 45 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Vasalemma üldplaneeringule (kehtestatud 2011) jääb mäeeraldis ja selle teenindusmaa olemasolevale ning perspektiivsele mäetööstuse alale. Rummu lubjakivimaardla, kus paikneb ka Rummu III mäeeraldis, asub Balti kristalse kilbi lõunatiival. Põhjavee tasapind maardlas ulatub kattekihi ülemisse horisonti, olles enim mõjutatud sademetest.

EELIS-e, 02.09.2013. a andmetele tuginedes ei ole Rummu III mäeeraldisel, selle teenindusmaal ega ümbruses (ca 0,5 km) registreeritud kaitsealuseid liike ja nt kivistisi. Samuti ei jää kavandatava tegevusega hõlmatav ala ühegi kaitseala ega Natura 2000 võrgustiku ala territooriumile ja lähedusse. Lähim kaitseala – Vasalemma mõisa park (KLO1200465) asub ca 785 m kaugusel ida suunas. Lisaks ei paikne alal ega selle läheduses rohevõrgustiku elemente. Tuginedes Vasalemma üldplaneeringule (2011) paikneb lähim rohevõrgustiku element – tuumala - kavandatava tegevuse teenindusmaa piirist 825 m kaugusel Rummu karjäärijärvest lõuna suunas.

Lähim maaparandussüsteem (nr 4109920010190, ehitatud 1984. a) asub mäeeraldisest loodes (ca 86 m kaugusel; joonis 2.1) ja põllumassiiv (51356621003) põhjas ( ca 130 m kaugusel). Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 (OÜ EGK, 2001) alusel jääb mäeeraldis nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Mäeeraldise lähistel olevad puurkaevud on reastatud ptk 2.1.

Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on kavandatava karjääri teenindusmaa minimaalses ulatuses ( ca 685 m 2) hõlmatud Keila-Haapsalu tugimaantee teekaitsevööndiga (50 m). Tuginedes Maa-ameti kaardirakendusele oli tugimaantee (hinnatava ala juures rekonstrueeritud 2013. a) 2012. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud lõigus 1 889 sõidukit, sh raskeveokite osakaal 5%. Muud teed ja ühendused toodud ptk 2.1.

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele (2013) ei paikne mäeeraldisel, teenindusmaal ja selle lähiümbruses muinsuskaitsealuseid objekte. Lähimad muinsuskaitseobjektid asuvad Vasalemma mõisakompleksis, mille piiranguvöönd jääb mäeeraldisest minimaalselt 640 m kaugusele ida suunda.

Mäeeraldisest läände jääb Rummu karjäärijärv (VEE2005520, 88,2 ha ning keskmine veetase 21,5 m (abs), varasemad nimed ka Rummu Läänekarjäär ja Idakarjäär). Kaevandamise tulemusena (enne ptk 2.2.2 toodut) tekkinud tehisveekogu ei ole määratud avalikuks veekoguks. 2009. a teostati riikliku keskkonnaseire programmi raames töid ka Rummu karjäärijärves (Ott, 2010). Seire kohaselt on karjäärijärv sügav, segunenud, heleda, keskmiselt kareda veega (III tüüp - keskkonnaministri 28.07.2009. a määrus nr 44 Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord ). Vee pH (8,29) järgi kuulus järv heasse, Nüld (0,3 mg/l), P üld (0,01 mg/l) ja läbipaistvuse (3,1 m) põhjal väga heasse ökoloogilisse klassi.

Harrastuskalastajate foorumis ( www.kalale.ee , 2013) on viiteid järvest püütud haugide, ahvenate, linaskite ja särgede kohta (vt ka KMH lisa 3). KMH aruande eelnõule laekunud kirjalike seisukohtade seas juhtis Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon (07.11.2013. a kiri nr HJR 6-7/12/21977-15) tähelepanu jõevähi ( Astacus astacus ) esinemisele Rummu karjäärijärves. Keskkonnaameti poolne teave edastati FIE Arvo Tuvikesele, kes vaagis mõjutegureid ning koostas olulisima kohta asjakohase lisa (KMH lisa 5).

46 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Kaevandamistegevus Rummu maardlas on olnud pikaajaline. KMH-s on välja toodud kaks ajatsüklit ehk enne ja pärast luba nr HARM-035, vastavalt ptk-d 2.2.1 ja 2.2.2. Ptk 2.2.1 annab mh ülevaate liigniiskuse teemadest. Ptk 2.2.2 tutvustab siis loa nr HARM-035 ajal toimunut (sh müra- ja vibratsioonimõõtmised) ning korrastatud alad ja veel korrastamist ootavad (kui kaevandamist ei jätkata) piirkonnad..

8.2. Alternatiivide ja hindamistulemuste kokkuvõte

KMH aruande ptk 4 analüüsiti, hinnati ja kirjeldati mõjusid (KMH lisa 1 arvestades) ning pakuti välja tingimusi ja leevendavaid meetmeid ptk 3 esitletud alternatiivide ja nende tegevusvariantide osas.

Ptk 3 osas tuleb arvestada, et alternatiividega seonduvalt toimusid peale KMH programmi heakskiitmist (14.11.2012. a, lisa 1) veel mitmed täpsustavad arutelud. Lõplikke alternatiive ja nende valikut lahkab ptk 3.1. Alternatiiv I kirjeldab ptk 3.2 (sh tabelid 3.1 ja 3.2) ning null-alternatiivi ptk 3.3 . Null-alternatiivi variandid I ja II sõltuvalt vägagi paljuski tulevastest valikutest. Null-alternatiiv, variant I tähendab vaid korrastamist ning null- alternatiiv, variant II peale korrastamist maksimaalselt kuni 3,58 ha suurusel alal kaevandamist.

Tabelite 5.1 - 5.2 ning joonise 5.1 alusel on põhimõtteliselt kaalutavad (edasise tegevuse osas) nii alternatiiv I kui ka null – alternatiivi tegevusvariandid. Oluliste negatiivsete mõjude puudumisel ning pika-ajalist perspektiivi silmas pidades tuleks eelistada alternatiivi I, kuivõrd ka leevendusmeetmed on reaalsed ning teostatavad. Seiremeetmed on toodud ptk 6.

Eelnevale lõigule lisaks – KMH-s toodud leevendavad meetmed on realistlikud ning kasutatavad (kõik meetmed) ja tagavad prognoositud mõjude leevendamist (negatiivsed) ja positiivsete mõjude parema esile kerkimise võimalikkuse. Seega efektiivsed. Täiendavalt toome välja, et OÜ Erksaar oli juba enne avalikustamist tutvunud KMH aruande eelnõuga ja kinnitanud selle põhimõtete vastuvõetavust muuhulgas seatud tingimuste täitmise ja leevendusmeetmete rakendamise ning reaalsuse (täidetavus) osas. Vastav kinnitus anti ka KMH aruande eelnõu avalikul arutelu, mis muuhulgas on protokollitud. Lisaks esitab KMH aruande heakskiitmismenetlusele arendaja, kes jällegi eelnevalt tutvub aruandega, arvestades ka asjakohast teemat.

KMH aruande ptk 4 analüüsiti, hinnati ja kirjeldati mõjusid (KMH lisa 1 arvestades) ning pakuti välja tingimusi ja leevendavaid meetmeid ptk 3 esitletud alternatiivide ja nende tegevusvariantide osa.

Ptk 3 osas tuleb arvestada, et alternatiividega seonduvalt toimusid peale KMH programmi heakskiitmist (14.11.2012. a, lisa 1) veel mitmed täpsustavad arutelud. Lõplikke alternatiive ja nende valikut lahkab ptk 3.1. Alternatiiv I kirjeldab ptk 3.2 (sh tabelid 3.1 ja 3.2) ning null- alternatiivi ptk 3.3. Null-alternatiivi variandid sõltuvalt vägagi paljuski tulevastest valikutest. Null-alternatiiv, variant 1 tähendab vaid korrastamist ning null-alternatiiv, variant 2 peale korrastamist maksimaalselt kuni 3,58 ha suurusel alal kaevandamist.

Alljärgnevalt on esitatud ptk 4 käsitletud teemade koondkokkuvõtted.

47 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Koondkokkuvõte (ptk 4.1 - Pinna- ja põhjavesi (sh veerežiimi ja –kvaliteedi muutus, heljumi levik jms) ning veekeskkonnaga seotud elustik ja ökosüsteemid): olulisi negatiivseid mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud (hindepallid on toodud ka ptk 5) ning tegevust (alt I ja null-alt, variant II) reguleeriks tulevikus tõenäoliselt (mh Keskkonnaameti otsustada, vastavalt sh kaeveloa regulatsioonile jm asjakohasele) ka vee erikasutusluba (kui veetasemed tööperioodide vahel ühtlustuvad, siis OÜ EGK päeva keskmisele arvestada varu kuni 90 m 3, sõltuvalt ka veehulgast, vastaval ajamomendil – katab ka lumesulamise maksimaalseid võimalikke veehulkasid).

Lühiajalised mõjud on negatiivseimad ehk „-3, mõõdukas negatiive“ alternatiiv I puhul, tulenevalt eelkõige lõhkamisest, samas lisandub ka üldine veekvaliteedi tegur, mis võib mõju avaldada ka lühiajalises skaalas. Lõhkamise mõjusid saab leevendada, mis toob koosmõjude hinde kuni „(-1), vähene negatiivne“. Null-alt, variant II korral on kaugus järvest selline, et lõhkamist leevendama ei pea, kuid üldine foon ja veekvaliteedi osa andsid tulemuseks „-1, vähene negatiivne“. Null-alt variant I puhul otsesed mõjud puuduvad „0“. Pikaajalises skaalas on arvesse võetud muuhulgas lühiajalisi tegureid, mis pidevalt korduvad ning võimalikke avalduvaid riske (ka korrastusajal ja järgselt). Seega on mõjud alternatiiv I „-3, mõõdukalt negatiivne“ („(-1), vähene negatiivne“), null-alt, variant II „-2, nõrk negatiivne“ („(-1), vähene negatiivne“) ning null-alt, variant I „-1, vähene negatiivne“ („(0), mõju puudub“ – nt ei ole tõenäoline suplusala loomine).

Negatiivseid mõjusid minimeerivad järgnevad tingimused ja leevendavad meetmed: • Ajakohastada kaeveloa taotlust, tuginedes nii ptk-le 3, 4.1 kui ka 6. • Kaaluda, kaevetööde projektis, kraave (teenindusmaa piirile) ning veetaseme reguleerimiseks veel lüüsi (alt I ja null-alt, variant II; veetaseme täpsemaks ühtlustamiseks nt talvisel perioodil), täpsemalt KMH lisa 2. Null-alt, variant II puhul kaaluda ka ühenduskanalit (-truupi) korrastusfaasis (parandamaks veevahetust). • Lõhkamistöid (alternatiiv I) ei tohi teha järvele lähemal kui 100 m, siis kui kalad koevad ja vastsed kooruvad (1. aprillist kuni 15. juunini), täpsemalt KMH lisa 3. • Faasi „Varu osaline väljamine järve äärsest tervikust“ (st veekogude ühendamine, ptk 3.2, tabel 3.2, jaotis nr 4) puhul mitte lõhata ka kalade kude ja vastsete koorumise ajal ning talvel, jääkatte olemasolu perioodil. Kasutada „õhkkardinat“ ja peale lõhkamist teostada seire (vaadelda kalade väliseid ja sisemisi kahjustusi), täpsemalt KMH lisa 3. • Peale alade korrastamist, kaaluda veekogu avalikku kasutamist (sh kallasrada) ning tagada heakord. Suplusala puhul arvestada Terviseameti juhendeid (vt. http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/nouded-suplusveele-ja- supluskohtadele.html , 2013).

Koondkokkuvõte (ptk 4.2 – Maismaa elustik ja ökosüsteemid): olulisi mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud. Nii lühiajalist mõju kui ka pikaajaline perspektiiv on kõikide alternatiivide puhul iseloomustatav hindega „0, mõju puudub“ (hindepallid on toodud ka ptk 5). Otseseid tingimusi ja leevendusmeetmeid seega ka ei määratleta.

Koondkokkuvõte (ptk 4.3 - Sotsiaal-majanduslik keskkond - ptk 4.3.1 - Vibratsioon, müra ja üldine välisõhu kvaliteet): olulisi negatiivseid mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud (hindepallid on toodud ka ptk 5) ning tegevust (alt I ja null-alt, variant II) reguleeriks tulevikus ka välisõhu saasteluba. Lisame, et mh pole ette näha (sh olulist) valgus- ja soojusreostust ning kiirguse ja lõhna levikut. Müra - kuivõrd katend tuleb niikuinii vallitada ja seda tehakse (juba ligipääsu jms korraldamiseks muul teenindusalal) 48 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. ning seda on piisavalt (nii põhja kui idasuunda arvestades, vt ka ptk 3.2, tabel 3.2, rida 1.2.2), siis ei lisata KMH käigus eraldi ja täiendavat meedet vallide teostamise kohta. Samuti on nii igati tagatud piirtasemest ja ka taotlustasemest (tabel 4.2) kinni pidamine (olulisim piirtase ehk 60 dB), mistõttu ei seata ka lisa seiremeetmeid (kehtib nii alternatiiv I kui ka null- alternatiiv variant II korral, tulenevalt eelnevast).

Lühiajalised mõjud on negatiivsed („-2, nõrk“) nii alternatiiv I kui ka null-alt, variant II puhul, mõjutajaks eelkõige võimalik tolmu temaatika (sõltuvalt nt purusti asupaigast) ja võnked veekeskkonnas (sõltuvalt nt lõhkekohast). Mõjud on leevendatavad, kuid minimaalseid ja väga lühiajalisi häiringuid (inimese tajulävi nt madalam kui piirnormid) ei saa täielikult välistada, seega hinnang „(-1), vähene negatiivne“. Null-alt variant I puhul otsesed mõjud puuduvad „0“. Pikaajalises skaalas on arvesse võetud muuhulgas lühiajalisi tegureid, mis pidevalt korduvad (kaevandamise ajal) ning leevendusmeetmete tõhusust (kaevandamise ajal), sh riskide tekke osas ja peale korrastamist toimuvat. Alternatiivide hinnete diferentseerimine (ilma leevendusteta) tuleneb eelkõige kaevamahtudest. Seega on mõjud alternatiiv I „-2, nõrk negatiivne“ („(0), mõju puudub“), null-alt, variant II „-1, vähene negatiivne“ („(0), mõju puudub“) ning null-alt, variant I „0, mõju puudub“ („(0), mõju puudub“).

Võimalikke negatiivseid mõjusid minimeerivad järgnevad tingimused ja leevendavad meetmed: • Ajakohastada kaeveloa taotlust, tuginedes nii ptk-le 3, 4.3.1 kui ka 6. • Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a määruse nr 64 Lõhketöö projektile esitatavad nõuded baasil on harrastussukeldujate ja ujujate seisukohast ohutsooniks 150 m, mis ei puuduta kõiki võimalikke lõhkamisi (kogu tööperioodi vältel). Vastava tööperioodi ajal, arvestades ka lõhkealasid, märgistada ujuvpoomidega ohutsoon vees (alternatiiv I ja null-alternatiivi variant II). Ohuteated paigaldada, vähemalt lõhkamise päeva hommikul (8:00), ka paikkonna ehk järveni viivate sissesõiduteedele ning paarile ujuvpoomile (veest välja ulatuvatele). Vahetult enne lõhkamist jälgida veekogus tähistatud tsooni ehk selle mittekasutamist. • Soovitav on vältida töötamist puhkepäevadel (alternatiiv I ja null-alternatiivi variant 2). • Soovitav on vältida veepealse varu (ülevalpool 22,0 m abs) lõhkamistöid üle 4 m/s lõuna-, edela- ja läänetuulte korral, kui ei rakendata niisutust (alternatiiv I ja null- alternatiivi variant II) vms ja eesmärgipärast lahendit. • Veepihustitega (sh kaetud sõeladega) varustatud purustus-sorteerimissõlme kasutuselevõtt (alternatiiv I ja null-alternatiivi variant II), Välisõhu kaitse seaduse § 43 lg 1 täitmise kindlaks tagamiseks . • Peale alade korrastamist tagada heakord.

Koondkokkuvõte (ptk 4.3 - Sotsiaal-majanduslik keskkond - ptk 4.3.2 - Maavaravarukasutus): olulisi negatiivseid mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud (hindepallid on toodud ka ptk 5). Lühiajalised mõjud on kõigi käsitletud alternatiivide korral „0, mõju puudub“. Pikaajalises skaalas - lähtuvalt temaatikast on tingimuseks - ajakohastada kaeveloa taotlust, tuginedes nii ptk-le 3 kui ka 4.3.2 (edasise protsessi jätkumisel) ning varude ümbermääratlemine (kõik lahendid). Alternatiivide hinnete diferentseerimine tuleneb eelkõige kaevamahtudest ja varu lõppväärtusest, võrreldes muude kaasnevate parameetritega (ei võimalda ei maksimaalseid negatiivseid ega ka positiivseid hindeid). Seega on mõjud alternatiiv I „+2, nõrk positiivne“, null-alt, variant II „-1, vähene negatiivne“ ning null-alt, variant I „-3, mõõdukas negatiivne“. Täiendavaid 49 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. leevendusmeetmeid ei ole võimalik kohaldada. Arvestada (naaberalade puhul ja strateegiliste otsuste tegemisel) esitatud üldise soovitusega lähikonna aktiivsete varude kasutuselevõtu teemal (täpsemalt ptk 4.3.2).

Koondkokkuvõte (ptk 4.3 - Sotsiaal-majanduslik keskkond - ptk 4.3.3 - Maakasutus ning maastikuilme (sh kultuuriväärtused, jäätmeteke ja korrastamine)): olulisi negatiivseid mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud (hindepallid on toodud ka ptk 5).

Lühiajalised mõjud on negatiivseimad („-2, nõrk“) alternatiiv I korral, tulenevalt peamiselt hõlmatava ala pindalast ning seostest teiste teemavaldkondadega, mis omab seoseid üldise maakasutuse ja maastikuilmega. Naaberalade mõjutamist minimeerib juba nt ptk 4.3.1 esitatu (kaudselt ka ptk 4.3.2) ning seega on leevendusmeetmete rakendamisel mõju „(0), mõju puudub“. Null-alt, variant II puhul on leevendatud mõju sama, leevendamata mõju „-1, nõrk negatiivne“. Null-alt variant I osas saab sedastada mõjude puudumist ehk „0, mõju puudub“. Pikaajalises skaalas on hindamisel arvesse võetud nii pidevalt korduvaid tegevusi kui ka lõplikku korrastamist, kus alternatiiv I näeb KMH koostaja suurimat potentsiaali ning vähimat lahendil null-alt, variant II (tekitab enim killustatust ehk ebaühtlus maakasutuse võimaluste ning korralduse (ka korrashoid ning korrastuse etapilisus, arvestades mh Maapõueseadus § 49) osas). Maakasutuse ja maastikuilme osapool mängib ka olulist rolli koos leevendusmeetmetega hinnete kujunemisel – vastavalt alternatiiv I „-2, nõrk negatiivne“ („(+2), nõrk positiivne“), null-alt, variant II „-2, nõrk negatiivne“ („(-1), vähene negatiivne“) ning null-alt, variant I „-1, vähene negatiivne“ („(+1), vähene positiivne“).

Negatiivseid mõjusid minimeerivad järgnevad tingimused ja leevendavad meetmed (arvestades mh ptk 4.3.1, kaudselt ka ptk 4.3.2): • Ajakohastada kaeveloa taotlust, tuginedes nii ptk-le 3, 4.3.3 kui ka 6. • Ala teenindamisel (eelkõige alt I ja null-alt, variant II) tekkivad jäätmed (peamiselt olme) tuleb koguda ja äravedu korraldada kehtivate normide kohaselt. • Mäeeraldise teenindusala (alt I ja null-alt, variant II) märgistada igalt küljelt ja nähtavalt teavitussiltidega (eesti-, vene ja inglise keeles), tagamaks mh kõrvaliste inimeste ohutuse (sh möödapääs). Soovitav on siltidel kajastada ka lähimate veekasutuskohtade infot. • Mäeeraldise teenindusmaa (alt I ja null-alt, variant II) loode-läänenurka luua täiendav ligipääs (ühendus) järve äärde (senisele ja nö läbilõigatavale (teenindusmaa) teele) olemasoleva mahapöörde juurest. Kaaluda võib ka ühenduse (põhimõtteliselt tee olemas), mis algab riigi reservmaa piiriettepaneku ala (nr AT1209200006) loode- läänenurgast (joonis 4.4, alumine pilt), seisundi parendamist (aktiivsema kasutuse tarbeks). Viimasel juhul anda vastav teave ka teavitustahvlitel (vähemalt senise sissesõidu juures). • Kui lõhkamisel (alt I ja null-alt, variant II) esineb kildude lendumise oht (200 m tsoonis, eelkõige teed ja veekeskkond), siis kasutusele võtta asjakohased matid (nt http://www.dynamat.qc.ca/blasting-mat-691-construction.php , 2013), mis mh minimeerivad ka tolmu levikut. • Korrastamisel – tagada kaevandamisjäätmekava järgimine, varude ja materjali realiseerimine (ptk 2.2.2 järgi reaalne), vertikaalplaneerimisel arvestada kasutatava pinnase looduslikku varisemisnurka (mh veekogu olemasolu, sh püsivuse osas) ja vähemalt osaliselt avada vaade põhjasuunda ning juba loa HARM-035 alusel kaevandatud alale tekitatud süviku kaldanõlvadele paigaldada piire (mh võib kaaluda ka pinnasvalli ja tähiseid). 50 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. • Peale alade korrastamist, kaaluda veekogu avalikku kasutamist (sh kallasrada) ning tagada heakord. Suplusala puhul arvestada Terviseameti juhendeid (vt. http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/nouded-suplusveele-ja- supluskohtadele.html , 2013).

Koondkokkuvõte (ptk 4.3 - Sotsiaal-majanduslik keskkond - ptk 4.3.4 - Liikluskorraldus): olulisi negatiivseid mõjusid ptk 3.2 ja 3.3 sätestatud tegevuste puhul ei ilmnenud (hindepallid on toodud ka ptk 5), seega hetkel teadaoleva põhjal puudub otsene suunis nt maksimaalse kaevandamismäära seadmiseks, kuid seda on võimalik teha (eeldatava loa andja poolt) juhul kui tekib vastav vajadus.

Lühiajalised mõjud on kõigi käsitletud alternatiivide korral „0, mõju puudub“. Pikaajalises skaalas – täielikult ei saa välistada ebakorrektset transpordikorraldust maanteel, seega on mõjud alternatiiv I ja null-alt, variant II „-1, vähene negatiivne“. Otseseid leevendusmeetmeid hetkel ei seata (arvestades mh ptk 4.3.3 toodut). Riisipere – Vasalemma kõrvalmaantee (nr 11380) osas - juhtumil, kui siiski teed pidevalt kasutama hakatakse (alt I ja null-alt, variant II), tuleb Maanteeametil rakendada nt massipiiranguid. Tõenäoline on, et vastavast vajadusest ehk olukorrast annab teavet vähemalt kas rutiine kontroll või siis paikkonna elanikkond. Null-alt, variant I puhul on mõju hinne „0, mõju puudub“, kuna tegevusi ei toimu.

51 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. KASUTATUD KIRJANDUS

Olulisim dokumentatsioon (va KMH lisades 2 ja 3 toodu):
AS PB Maa ja Vesi, 2006. Rummu järve veepinna alandamise eelprojekt .
AS PB Maa ja Vesi, 2007. Rummu järve veepinna alandamise eelprojekt, IV variant .
AS Ramboll Eesti, 2011. Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest .
AS Teede Tehnokeskus, 2010. Sildade ülevaatus väljatöötatud BMS alusel aastatel 2010-2013 .
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (nüüdne Keskkonnaagentuur)), 01.10.2012. ja 02.09.2013. a.
Google kaardid ( http://maps.google.com ), 2012 - 2013.
Hunadi, 2000. Traffic Vibrations in Buildings .
Infoportaal Kalale.ee ( http://www.kalale.ee/ ), 2012 – 2013.
Keskkonnaministeerium ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2002. Keskkonnamõju hindamine, käsiraamat .
Keskkonnaministeerium, 2010. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011 – 2020 .
Keskkonnaministri 06.05.05. a määrus nr 43 Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord .
Keskkonnaministri 28.07.2009. a määrus nr 44 Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord .
Keskkonnaministri 06.05.2002. a määrus nr 30 Proovivõtumeetodid .
Keskkonnaministri 08.07.2011. a määrus nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad 1.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus , 2013.
Keskkonnaregister ( http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main ), 2012 – 2013.
Kruus, V, 1996. Rummu ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvestus mäeeraldise piires .
Lahti, T, 2008. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine .
Looduskaitseseadus , 2013.
Lõhkemattide tootja ( http://www.dynamat.qc.ca/blasting-mat-691-construction.php ), 2013.
Maa-amet ( http://www.maaamet.ee ) ja kaardirakendus, 2012-2013.
Maanteeamet, 2010. Ülekaaluliste (52 tonni) veoste võimalike marsruutide kaardistamine riigimaanteedel .
Maapõueseadus , 2013.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a määrus nr 64 Lõhketöö projektile esitatavad nõuded .
Mäendusõpik ( http://mi.ttu.ee/opik/ ), 2012.
Müra teabeleht (http://www.nonoise.org/library/envnoise/#types), 2013.
Ott, I, 2010. Eesti väikejärvede seire 2009. a .
Orru, H., 2007. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. Peentest osakestest tuleneva mõju hindamine .
OÜ Alkranel, 2011 … n. Maardu linnas asuva Rööpa IA (44603:002:0126) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine . KSH aruande eelnõu.

52 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014.
OÜ Alkranel, 2012a. Tartumaal Tartu vallas Kobratu maardlas Kobratu IV liivakarjääris kaevandamise müralevi modelleerimine.
OÜ Alkranel, 2012b. Valgamaal asuvas Palupera maardlas Miti kruusakarjääris kaevandamise müralevi modelleerimine .
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2005. Rummu karjääri veetaseme seire .
OÜ EGK, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart (1:400 000).
OÜ EGK, 2008. Ekspertarvamus Rummu karjääri veetaseme mõjust ümbruskonna veerežiimile .
OÜ EGK, 2011. AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema dolomiidimaardla kaevandamise laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne .
OÜ EGK, 2012. Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne .
OÜ EGK, 2014. Kunda maardlas Toolse-Lääne lubjakivikarjääris ja Aru-Lõuna lubjakivikarjääri laiendusel kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne .
OÜ E-Konsult, 2010. Lubja lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruanne .
OÜ Hendrikson & Ko, 2006. Ekspertarvamus kavandatava Ruu karjääri lähiümbruse välisõhu kvaliteedi kohta .
OÜ Hendrikson & Ko, 2010. Loo II lubjakivikarjääris kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne .
OÜ Hydroseal Internetilehekülg ( http://www.hydroseal.ee/ ), 2013.
OÜ IB Steiger, 2008a. Müra mõõtmise protokoll nr 08/020 STL ja maavõngete mõõtmise akt nr 08/017 STL .
OÜ IB Steiger, 2008b. Rummu lubjakivikarjääri ja karjäärijärve ümbruse liigniiskuse tõttu (Vesiküla külas) tekkinud metsa kahjustuste ning Rummu aleviku Aia tänava majade keldrite liigniiskuse põhjuste väljaselgitamine .
OÜ IB Steiger, 2009. Rummu lubjakivikarjääri enamohtlike mäetööde projekt .
OÜ IB Steiger, 2010a. Rummu lubjakivikarjääri korrastamise projekt .
OÜ IB Steiger, 2010b. Kavandatavate Harku III, VI ja V mäeeraldiste töötamisega kaasneva müra hajuvuse modelleerimine .
OÜ IB Steiger, 2011. Rummu III mäeeraldisel maavara kaevandamisloa taotlus .
Peterson K, 2007. Keskkonnamõju hindamine, juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil .
Põllumajandusameti Internetilehekülg ( http://www.pma.agri.ee ), 2013.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Internetilehekülg ( http://www.kik.ee/et ), 2013.
Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid .
Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.
Teede- ja sideministri 28.09.1999. a määrus nr 55 Tee projekteerimise normid .
Terviseameti Internetilehekülg ( http://www.terviseamet.ee/ ), 2013.
United States Environmental Protection Agency (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf), 2014
Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määrus nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed .
Valgma, I ja Vesiloo, P, 2010. Marinova dolokivi karjääri kaevandamisloa eritingimustega ettenähtud vibratsiooni mõõtmine .
Valgma, I, 2009. Kasutatavate kaevandamistehnoloogiate kirjeldus .
Vasalemma Vallavolikogu, 2011. Vasalemma valla üldplaneering . 53 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014.
Veeseadus , 2013.
Vesiloo, P ja Anepaio, A, 2011. Uus killustiku toorme kaevandamise tehnoloogia .
Vesiloo, P, 2008. Ekspertarvamus veealuse dolokivi kaevandamise kohta Marinova maardla Pedaja karjääris .
Vibration units conversion program (http://www.mobiusinstitute.com/Calculator.aspx?id=2509), 2013.
Välisõhu kaitse seadus , 2013.

54 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014.