DOCSLIB.ORG

Hüdrogeoloogiline Rakendusuuring Rummu Karjäärijärve Ümbruse Liigniiskuse Ja Rummu Aleviku Aia Tänava Majade Keldrite Üleujutuste Põhjuste Väljaselgitamiseks

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Hüdrogeoloogiline Rakendusuuring Rummu Karjäärijärve Ümbruse Liigniiskuse Ja Rummu Aleviku Aia Tänava Majade Keldrite Üleujutuste Põhjuste Väljaselgitamiseks Tartu Ülikool Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geoloogia Osakond Hüdrogeoloogiline rakendusuuring Rummu karjäärijärve ümbruse liigniiskuse ja Rummu aleviku Aia tänava majade keldrite üleujutuste põhjuste väljaselgitamiseks Aruanne Argo Jõeleht, Maile Polikarpus, Andres Marandi, Marko Kohv, Enn Karro Tartu 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2. Rummu karjäärijärve teke ja täitumise kulg .................................................................................... 4 3. Vaatlused ......................................................................................................................................... 6 3.1. Põhjavee ja Rummu järve veetasemete seire ......................................................................... 6 3.2. Rummu aleviku puurkaevud ja põhjavee tarbimine ............................................................. 10 3.3. Kuivendussüsteemid Rummu asula piirkonnas ..................................................................... 12 4. Hüdrogeoloogiline mudel .............................................................................................................. 16 4.1. Mudeli kirjeldus ..................................................................................................................... 16 4.2. Mudeli kalibreerimine ja verifitseerimine ............................................................................. 19 4.3. Modelleerimise tulemused ................................................................................................... 22 5. Liigvee probleemide lahendusvariandid ....................................................................................... 28 6. Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 29 Tänusõnad ............................................................................................................................................. 30 2 1. Sissejuhatus Rummu karjääris alustati kaevandamist 1938. aastal, kui alustas tööd Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas asukohaga Rummus. Karjäär töötas aktiivselt üle 50 aasta ning vee väljapumpamine toimus umbes 40 aastat. Aastatel 1958–1960, kui karjääri pindala oli alles 16 ha, pumbati vett karjäärist keskmiselt 460 m3/h (Hein jt., 1962)1. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on aastatel 1983–1993 oluliselt suuremast karjäärist vett välja pumbatud keskmiselt 1400 m3/ööpäevas, kuid see maht võib olla käesoleva töö mudelite alusel alahinnatud. Karjäärist lõpetati kaevandaja poolt pumpamine 1993 või 1994, mille järel jätkas pumpamist Murru vangla kuni 2000 lõpuni. Hetkel on veetase saavutanud juba oma loodusliku seisundi. Pidevad üleujutused ja liigniiskus Rummu karjäärijärve ümbruses ja Rummu aleviku Aia tänava piirkonnas algasid alates 2003–2004. Viimase 20 aasta jooksul on Rummu alevikus toimunud mitmesuguseid muutusi. Rahvaarv alevikus on hinnanguliselt vähenenud 1990ndate keskpaiga 3500 elanikult 1000 elanikuni seoses vanglate sulgemise ja demograafiliste muutustega. Veetarbimises on muutused olnud veelgi ulatuslikumad (veevõtt Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) veekihist 650–950 m3/d kuni 2002. aastani2, 100 m3/d aastal 2013). Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, mis põhjustab Rummu karjäärijärve ümbruse liigniiskust ja Rummu aleviku Aia tänava majade keldrite üleujutamist ning anda eelinformatsioon liigniiskusega seotud probleemide likvideerimise projektile. Eesmärgi saavutamiseks tuleb eelnevalt aru saada, kas Rummu karjäärijärve veetaseme, selle ümbruse ja Aia tänava piirkonna liigniiskuse vahel on põhjuslik seos või on liigniiskus põhjustatud Rummu alevikust põhja pool asuvast soostunud alast. Samuti tuleb töös anda hinnang AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi 2007. aastal koostatud projektile „Rummu järve veepinna alandamise eelprojekt IV variant“. Vastavalt Tartu Ülikooli ning Vasalemma Vallavalitsuse lepingule kaardistati olemasolevad, varem toiminud kuivendus- ja niisutussüsteemid, valiti Vasalemma valla Ordoviitsiumi (O) põhjaveekihti avavatest kaevudest viis seirepunkti, et need kirjeldaks Aia tänava piirkonna ja Rummu järve dünaamilist seotust või Aia tänava ja sellest põhja pool asuva soostunud ala omavahelist seotust. Üks vaatluspunkt pandi karjäärijärve ning veetasemete seiret teostati 15 kuu jooksul. Ala kohta koostati hüdrogeoloogiline mudel ja vaatlusandmeid kasutati mudeli verifitseerimiseks. Välitööde käigus tutvuti Metsapere (Metsapea) peakraavi seisundiga Haapsalu maantee ja Ämari tee vahelisel lõigul, kus teostati ka kraavide põhja kõrguse mõõdistamist erinevate kraavituste ühinemiskohtades ja pisteliselt vahepealsetes lõikudes. Tutvuti ka Aia 9 elamu keldri seisundiga, kus 9. mail 2014 oli põrandal 10-20 cm vett ja selged veekahjustused seintel kuni 50 cm kõrgemal. Pinnakatte tüübi ja paksuse ning karstivormide esinemise hindamiseks tehti georadariga enam kui 5 km profiile Rummu alevikus ja selle ümbruses. 1 Hein, H., Barankin, V., Barankina, I., Smagin, K., 1962. Aruanne Vasalemma lubjakivide detailsete geoloogiliste uuringutööde tulemustest Rummu maardlas Eesti NSV-s 1958.-1959.a. EGF 1829. 2 Suuroja, K., Ploom, K., Kaljuläte, K., Mardim, T., Morgen, E., Shtokalenko, M., Vahtra, T., 2014. Eesti geoloogilise baaskaardi Keila (6331) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. 3 2. Rummu karjäärijärve teke ja täitumise kulg Rummu karjääris alustati kaevandamist 1938. aastal, kui alustas tööd Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas asukohaga Rummus. Kaevandamine sai alguse karjääri lääneosast ning laienes ida suunas. Karjääri läänepoolseim osa täideti peenikeste sõelmetega ning moodustunud mägi ilmestab tänaseni maastiku. Lääne–ida suunas välja venitatud kujuga Läänekarjääris toimus kaevandamine kuni 1960ndateni, ümara kujuga Idakarjääris kaevandati 1970-90ndatel. Kaevandati Vasalemma kihistu rifilubjakivi, mis leidis rakendust põhiliselt ehituskillustiku ja –kivina. Nõukogude ajal toimus tegelik kaevandamine Idakarjääris kuni rifilubjakivide lamamini (10,5–11,5 m ümp), kuigi väidetavalt oli mäeeraldis tasemeni 13 m ümp. Lõhkamiseks läbiti puuraukudega ka kuni paari meetri ulatuses rifilubjakivi lamamit moodustavatesse Kahula II alamkihistu savikatesse lubjakividesse, mis moodustavad kohaliku veepideme. Karjääri kunagise mäetöödejuhi Vello Kruusi sõnul juhtus aeg-ajalt, et lõhkamise tulemusena lõhestati veepidet ja karjääri põhjast hakkas põhjavesi sisse voolama. Sellistel puhkudel üritati puurauk täita, kuhjati buldooseriga sissevoolu kohale savikamat materjali ja tihendati materjali kuni põhjavee vool tavaliselt vähenes oluliselt. Aasta 1993 sügisel või 1994 alguses toimunud lõhketöödel ei õnnestunud põhjavee sissevoolu peatada buldooseri ja puuraugu täitmise abil. Idakarjääri lõunaosas asunud pumpla uppus, kuna pumbad ei suutnud piisavalt vett välja pumbata (pumpade võimsus V. Kruusi mälestusel 600 m3/h). Hangitud uued pumbad (800 m3/h) paigutati uppuva pumpla katusele, kuid neid ei saanud kohe tööle rakendada, sest toitekaabli vanglat läbiv osa oli vahepeal varastatud. Viivitustele kulunud kahe-kolme nädala jooksul kerkis veetase nii palju, et karjääris olnud tehnika jäi vee alla. Kuna ka uued pumbad ei suutnud karjääri veetaset hoida ja pumbad uppusid, siis lõppes karjääri põhipumplas pumpamine täielikult. Hinnanguliselt kerkis veetase nädalate-kuude jooksul karjääri põhja tasemest (~11 m ümp) vähemalt 3–4 meetri võrra kõrgemale. Järgneva perioodi karjääri veetaseme ja veega täitumise kiiruse kohta on mitmesugust otsest ja kaudset, kohati vastuolulist informatsiooni. Karjääri peapumpla uppumise järel hakkas vett pumpama Murru vangla (on võimalik, et vangla pumpas ka karjääri töötamise ajal). Ametlikuma versiooni järgi võeti karjäärist tehnoloogilist vett, aga sisuline eesmärk oli vältida Läänekarjääris asuvate vangla hoonete uppumist. Murru vangla pumpla mehaanikuna töötanud V. Raube mäletamist mööda olid pumbad oluliselt väiksema võimsusega kui karjääri peapumpla pumbad. Pumbatud vesi voolas väidetavalt aleviku kanalisatsiooni. Vangla pumpla eesmärk oli hoida veetaset madalamal kui 15 m ümp. Selle veetaseme juures oli vee all suurem osa Idakarjäärist ning Läänekarjääri lõunaserv, kuid kuivana püsis Läänekarjääri põhja- ja lääneosa (vaata näiteks Maa-ameti 1998. aasta ortofotot3). Madalama resolutsiooniga Landsati satelliidifotodelt (Joonis 1) on näha, et veetase karjääris püsis ligikaudu samal tasemel kuni 2000. aasta lõpuni ja veetasemes oli vaid sesoonseid kõikumisi. Kuni 1990ndate alguseni karjääri markšeiderina töötanud V. Raube omab karjääri kõrgusmõõdistuste materjale, millelt lähtub, et karjäärijärve kaldajoon kulges kõrgusel 14,5–15 m ümp. 3 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU41&bbox=510000,6564200,514000,6566600&setlegend=UU41_ topo=0,UU41_orto=1,UU41_orto2=0,UU41_orto3=1&LANG=1 4 A 15.05.1994 B 09.07.1994 C 22.10.1994 D 24.04.1998 F 31.07.1999 E 08.10.1998 G 19.09.2000 H 04.07.2001 I 20.05.2002 J 21.04.2003 K 17.05.2004 L 14.06.2005 Joonis 1. Rummu karjäärijärv Landsati satelliidifotodel. Järve kuju sügavamas ja järskude nõlvadega Idakarjääris on püsinud suuresti samasugune karjääri uppumisest alates. Laugema reljeefiga Läänekarjääris on kuni 2000 aastani näha, et vangla territoorium püsis kuiv, aga pärast seda tõusis vesi paari aastaga praeguse tasemeni. Murru vangla katkestas vee pumpamise 2000 a lõpus ning seejärel hakkas järve veetase kerkima. Maa-ameti 2005. aasta ortofotol4 on ujutatud ala ulatus sisuliselt identne
Load more

Recommended publications
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • ABP Loetelu 27.07.2021
    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Haridus-, Kultuuri- Ja Noorsootöö Valdkonna Arengukava Täitmise Raport 2018–2020 1. Alus-, Üld- Ja
    Lääne-Harju valla haridus-, kultuuri- ja noorsootöö valdkonna arengukava täitmise raport 2018–2020 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide tööd ning noorsootööd. Selle osaks on hariduse kättesaadavus ning võimalused kvaliteetse alus-, üld- ja huvihariduse omandamiseks koduvallas. Haridusvaldkonna prioriteetsust kohaliku elu korraldamisel rõhutab asjaolu, et hariduskulud moodustavad üle 60% omavalitsuse eelarvest. 2018. a suveks koondas Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia andmete analüüsi ning haridusvaldkonna juhtide ja ametnikega kohtumiste kokkuvõtted tervikdokumendiks, Lääne- Harju valla haridusvaldkonna arengukavaks 2018–2023. 2019. a kevadel toimusid valla arengukava 2019−2030 koostamise raames arutelud koolivõrgu ning õpikeskkonna üle ja valdkonna üldeesmärgid on sõnastatud Lääne-Harju valla arengukavas. Käesolev raport annab ülevaate valdkonna arengutest kolme aasta vältel, olulisematest tegevustest ja investeeringutest ning asutuste võrgu muutustest. Raportil on 8 alateemat: alus-, üld- ja huviharidus ning huvitegevus, olulisemate valdkonna protsesside juhtimine, kaasava hariduse rakendamine haridusasutustes, IT teenuste ja süsteemide ümberkorraldamine ja arendamine, keelekümbluse ja teiste lõimumisega seotud meetmete rakendamine, teadus- ja tõenduspõhiste programmide rakendamine, huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste parendamine, kultuuri-, noorsoo- ja sporditöö, tervisedendus ning kaasamine.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste Ja Kunstide Valdkond Ajaloo Ja Arheoloogia Instituut Eesti Ajaloo Osakond
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond Marie Kõiver RANNIKUKALANDUS EESTIS 1918–1940 Magistritöö Juhendaja: Ago Pajur TARTU 2018 Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Seadusandlus ja administratsioon ............................................................................................ 8 1.1. Toitlusministeerium ......................................................................................................... 9 1.2. Põllutööministeerium ..................................................................................................... 14 1.3. Kalanduskoda ................................................................................................................. 19 2. Kalurite arv ja organiseerumine ............................................................................................ 23 2.1. Kalurite seltside katuseorganisatsioonid ja nende häälekandjad.................................... 27 3. Rannikukalanduses esinenud põhiprobleeme ........................................................................ 39 3.1. Sõjast tulenenud probleemid kalanduses........................................................................ 39 3.2. Mererent ........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • VASALEMMAVASALEMMAVASALEMMA ! KPJ-Vangla Cccccc L Cccccc E N N U Tk Tk RVP-Rummu Tk VALLAVALLAVALLA Cccccc Tk Ämari-19 (3820) 2 Ämari-12 (3819) ÄMARI Cccccc Lcccccc
    ÄMARIÄMARIÄMARI MMM 1:51:51:5 000000000 RUMMURUMMURUMMU MMM 1:51:51:5 000000000 VASALEMMAVASALEMMAVASALEMMA ! KPJ-vangla cccccc L cccccc e n n u tk tk RVP-Rummu tk VALLAVALLAVALLA cccccc tk Ämari-19 (3820) 2 Ämari-12 (3819) ÄMARI cccccc Lcccccc e II astme (( pumpla (( tk .. n cccccc n RUMMU ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING u ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING 2 KPJ-1 PK-6 Aia tn (( Metsapere (4734) 2 cccccc PK-8 1 S Taaniku (3667) cccS ccc (( 1 p p K o 1 tk o r r o 7 d PK-3 (reserv) cc d cccccc o i 8 i (( l t cc t cccccc i RUMMU 110/35/10 n n cccccct KPJ-2 cccccc n tk 2 Vasuri (4514) Rummu 2 cccccc VPJ 2 PK-5 Tita (5578) Solo (4732) 2 2 PK-2 (suletud) TehnovõrgudTehnovõrgudTehnovõrgud (( TehnovõrgudTehnovõrgudTehnovõrgud (( TehnovõrgudTehnovõrgudTehnovõrgud (( TehnovõrgudTehnovõrgudTehnovõrgud .. 2 cccccc Rummu vangla (5577) 2 Pihla (4416) PK-4 cccccc cccccc 2 cccccc PK-7 (reserv) (( Besti JA (5790) 2 (( 2 Rummu JA (5817) Pärniti (4658) Bestnet 17 tk PK tk ..PK 2 .. AJ1 2 2 AJ2 MMM 1:101:101:10 000000000 2 Nelly (4733) AJ3 2 Ämari-2 (3821) 2 Ämari-8 (3827) 2 Ämari-6 (3825) 2 Ämari-12 (2488) 2 V tk a Ämari-7 (3826) s 2 a le Ämari-11 (2473) m 1 m 1 a 1 j tk 7 2 8 Ämari-5 (3824) 2 2 tk Ämari-4 (3823) Apmanni (3969) a l i e htu K O 1 17 L 1 cccccc e 1 n n u cccccc Ämari-192 (3820) Keila ÄMARI Ämari-12 (3819) ccccccL e ((.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Turismiobjektide Ja -Marsruutide Väljaarendamise Kava
    Lääne-Harju turismiobjektide ja -marsruutide väljaarendamise kava Keila 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................. 3 2. Metoodika ja projekti käik........................................................... 4 3. Piirkonna ülevaade....................................................................... 6 3.1. Loodus............................................................................................... 6 3.2. Kultuurilugu ...................................................................................... 7 3.3. Militaarne minevik ........................................................................... 7 4. Teemamarsruudid ........................................................................ 9 4.1. Üldmarsruut....................................................................................... 9 4.2. Militaarmarsruut.............................................................................. 12 4.3. Rannikumarsruudid ......................................................................... 14 4.3.1. Rannikumarsruut I .......................................................................................... 14 4.3.2. Rannikumarsruut II ......................................................................................... 15 4.4. Rannarootsi marsruut....................................................................... 17 4.5. Loodusmarsruut............................................................................... 19 4.6. Kultuurimarsruudid – mõisad
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]
  • Useful Information for Living in Tallinn/Estonia
    1 1 USEFUL INFORMATION FOR LIVING IN TALLINN /ESTONIA 2 3 GENERAL INFORMATION .........................................................4 ✘ CLIMATE ...................................................................................................................... 5 ✘ HOLIDAYS AND CUSTOMS ................................................................................................. 5 ✘ ARRIVING & SETTLING IN .................................................................................................. 6 ✘ EMERGENCY SERVICES ..................................................................................................... 7 ✘ USEFUL INFORMATION SITES, NUMBERS & NEWSPAPERS .......................................................... 8 MEDICAL SERVICES & E MERGENCIES ........................................ 11 TRANSPORT & COMMUNI CATIONS .......................................... 16 ESTONIA WITH CHILDRE N ...................................................... 22 ✘SCHOOLS & PRE-SCHOOLS .............................................................................................. 22 ✘ WHERE TO GO WITH KIDS ............................................................................................... 23 TOURIST INFORMATION ........................................................ 27 C U L T U R E & ENTERTAINMENT .................................................. 30 ✘ EVENT & PLACE INFORMATION ....................................................................................... 30 ✘ CULTURAL EVENTS MONTHLY ........................................................................................
    [Show full text]
  • Harju Maakonna Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava
    HARJU MAAKONNA PIIRKONNA KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMISE TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE PRIORITEETSUS Harjumaa piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava koostamise ja PKT meetme valdkondlike TULENEVALT MAAKONNA prioriteetide määratlemise aluseks on olnud Siseministeeriumi poolt väljatöötatud juhendmaterjal ning ARENGUKAVAST „Harju maakonna arengustrateegiast 2025“ (koos lisadega) ja piirkonna kohalike omavalitsuste arengukavadest tulenevad majanduse, tööhõive ja töökohtade lisandväärtuse kasvu ning liikuvuse ja (põhjendada, miks on maakonna ühistranspordi kitsaskohad maakonnas. Harju maakonna arengustrateegia uuendamise aluseks olevatele jaoks üks tegevus prioriteetsem analüüsidele tuginedes saab järeldada, et prioriteediks maakonnas ei ole niivõrd uute töökohtade loomine, vaid olemasolevate töökohtade säilitamine, teenuste ja töökohtadele juurdepääsu parandamine ning töö- ja kui teine) pereelu parem ühildamine. Kohalike omavalitsuste panus ettevõtluskeskkonna parandamisse saab toimuda läbi planeerimistegevuse ning avalike teenuste ja avaliku kasutusega infrastruktuuri arendamise. Tulenevalt Harju maakonna arengustrateegia lisast 3 „Harjumaa konkurentsivõime tugevdamise kava prioritiseerimise alused 2014 – 2020“, on meetme sihtala kohalike omavalitsuste vahel kokku lepitud järgnevas: 1. Seada esimeseks prioriteediks meetme alafookus keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ja kergliiklusteed) arendamine. See valik on tehtud kaalutledes Tallinna kui maakonna ja riigitasandi keskuse mõju Harjumaa tööhõivele. Tallinna kui peamise
    [Show full text]
  • Rummu Lubjakivimaardla Rummu III Mäeeraldisel Kaevandamisega Kaasneva Keskkonnamõju Hindamine
    Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Aruanne Tellija : OÜ Erksaar Töö koostaja : OÜ Alkranel Juhtekspert : Elar Põldvere (KMH0118) 2012 - 2014 2 Rummu lubjakivimaardla Rummu III mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva KMH. Aruanne. OÜ Alkranel, 2012 – 2014. Sisukord SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................ 5 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus ................................................... 5 1.2 Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus ...................................... 5 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA KIRJELDUS .................................... 7 2.1 Paikkonna üldparameetrid ja -kirjeldus....................................................................... 7 2.2 Varasem kaevandamine Rummu karjääris ................................................................ 10 2.2.1. Kaevandamine Rummu karjääris (enne luba nr HARM-035) ........................... 10 2.2.2. Kaevandamine (loa nr HARM-035 alusel) Rummu karjääris ........................... 11 3. KAVANDATAV TEGEVUS JA ALTERNATIIVID ..................................................... 14 3.1 Alternatiivide valikute põhimõtted ........................................................................... 14 3.2 Alternatiiv I (seisuga 02.09.2013) ............................................................................
    [Show full text]
  • 300-999 Elanikuga Asustusüksused1, 01.01.2016 Seisuga Maakond
    300-999 elanikuga asustusüksused1, 01.01.2016 seisuga Maakond/omavalitsus Asula Harju maakond Aegviidu vald Aegviidu alev Anija vald Alavere küla Anija vald Lehtmetsa küla Harku vald Harku alevik Harku vald Harkujärve küla Harku vald Ilmandu küla Harku vald Liikva küla Harku vald Rannamõisa küla Harku vald Suurupi küla Harku vald Tiskre küla Harku vald Türisalu küla Harku vald Viti küla Harku vald Vääna-Jõesuu küla Jõelähtme vald Iru küla Jõelähtme vald Kostivere alevik Jõelähtme vald Uusküla Keila vald Keila-Joa alevik Keila vald Klooga alevik Keila vald Laulasmaa küla Keila vald Lehola küla Keila vald Tuulna küla Kernu vald Haiba küla Kernu vald Kaasiku küla Kernu vald Laitse küla Kiili vald Kangru alevik Kiili vald Lähtse küla Kiili vald Vaela küla Kose vald Ardu alevik Kose vald Habaja alevik Kose vald Kose-Uuemõisa alevik Kose vald Oru küla Kuusalu vald Kiiu alevik Kuusalu vald Kolga alevik Kuusalu vald Valkla küla Nissi vald Riisipere alevik Nissi vald Turba alevik 1 Rahvastikuregistri andmed, 2016. Padise vald Harju-Risti küla Padise vald Padise küla Rae vald Assaku alevik Rae vald Karla küla Rae vald Kopli küla Rae vald Lagedi alevik Rae vald Patika küla Rae vald Rae küla Rae vald Vaida alevik Rae vald Vaskjala küla Saku vald Juuliku küla Saku vald Kiisa alevik Saku vald Metsanurme küla Saku vald Roobuka küla Saku vald Üksnurme küla Saue vald Hüüru küla Saue vald Koidu küla Saue vald Vanamõisa küla Saue vald Ääsmäe küla Vasalemma vald Rummu alevik Vasalemma vald Vasalemma alevik Vasalemma vald Ämari alevik Viimsi vald Kelvingi
    [Show full text]