Annual Report

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Annual Report Important events in EBITDA and dividends Main fi nancial indicators (MEUR) Electricity production and consumption in Estonia 2016 2017 2018 2019 90 Eelectricity balance, GWh Change 2019 Revenue 135.9 131.9 144.8 . 80 Electricity production in Estonia , , - Completion of the Balticconnector o shore pipeline 70 Operating expenses 98.1 98.8 113.9 . 60 Operating profi t 37.8 33.1 31.0 . Electricity supplied to the network from foreign transmission lines , , Guaranteeing EU support for the fi rst stage of 50 Financial expenses 11.4 11.0 7.3 . Total electricity supplied to the network , , - synchronisation investments 40 Corporate income tax 7.8 5.0 5.0 . 30 Electricity consumption in Estonia , , - Having been awarded with the gold label in the Net profi t 18.7 17.1 18.6 . 20 Responsible Business Index Electricity supplied from the network to foreign transmission lines , , - 10 Borrowings 367.4 362.3 353.7 . Total electricity capacity that passed through the network , , - 0 Winning the title of “ The Best Transmission Network 2016 2017 2018 2019 Owner’s Equity 349.1 346.2 384.8 . Brand” at the international CHARGE AWARDS 2019 Total Assets 903.7 909.6 948.4 ,. Balance , -, - EBITDA Dividends EBITDA 76.0 67.6 65.7 . Investments 26.7 32.2 125.0 . Dividends 31.0 . 20.0 . Gas import and consumption average age 43,9 Ratios GWh Change average length of employment ROE 5.5% 4.9% 5.1% . 13,7 Gas supplied to the transmission network internationally , , - Equity/Assets 39% 38% 41% voluntary employee turnover 4,8% Gas supplied from the transmission network for domestic consumption , , - Net loans/EBITDA 4.1 4.1 4.4 . Net profi t ROE = 246 Annual average equity people, of whom Net loans = Interest-bearing liabilities - cash and cash equivalents 28% are women EBITDA = Operating profi t + depreciation Reliability of energy networks Reliability indicators -year average Number of outages, pcs , ESTONIAN ELECTRICITY AND Energy not served, MWh , , EstLink 1 EstLink 2 Balticconnector Loksa GAS TRANSMISSION NETWORKS Võsu Kunda Viimsi Liiva Kallavere Kunda Nitrofert Sillamäe Narva Narva Pea Kolga Viitna Viru- Aseri Sillamäe Kreenholmi Ida Jägala Haljala Nigula MVTLVT Viru Aseri Oru Joala Loo Kuusalu PÕHJA Allika Narva HEJ Tabasalu Kuusalu Uhtna St. Peterburg Paldiski Raasiku - Veo Rakvere Püssi Kohtla-Järve Harku Raasiku Rakvere Kiviõli Jüri NEMK Balti Ej Paldiski Rakvere-Põhja Aidu Pargi Kehra Kadrina Sirgala Eesti EJ OT Keila Karla Kiikla Ahtme Kingissepp Raudalu Aruküla Estonia-Põhja Tapa Jaoskonna 3B Viru Kiili Illuka Rummu Saku Alutaguse Nõva Kiisa Kiisa 977 36 3 Kohila Roela Cross-border investments Kohila Aravete Väike-Maarja Väike-Maarja km of gas gas distribution gas metering Aulepa Ellamaa Alajõe pipelines stations stations Roosna-Alliku Risti Rapla Rapla Rakke MEUR Total - Investment Taebla Haapsalu Kehtna investment Kullamaa Mustvee Türi Martna Valgu Paide Koigi Kantküla Järvakandi Estonian-Latvian third electricity interconnector - Järvakandi Jõgeva Vigala Imavere Põdra Jõgeva Lihula Palamuse Saare Synchronisation , - Vändra Vändra Rõuste Põltsamaa Alatskivi Pärnu-Jaagupi Sopi Muhu Tusti Saadjärve Estonian-Finnish gas interconnector - Leisi Orissaare Virtsu Lõpe Voldi Vedu Võiküla Suure-Jaani Sindi Miina Härma Estonian-Latvian gas interconnector - Oiu Tartu Valjala Audru Sindi Tartu Emajõe Metsakombinaadi Ülejõe Puiatu Pärnu Paikuse Viljandi Anne GIPL (Gas Interconnection of Poland-Lithuania) , , Papiniidu Reinu Tööstuse Puhja Kuuste Kabli Roiu Kiini Viljandi Elva Sikassaare Total Ahja 110 kV substation Rõngu Maaritsa Abja Kilingi-Nõmme Nuia Kauksi 330 kV substation Põlva Põlva Ruusa Gas distribution station Karksi Otepää Veriora Tõrva Kanepi Gas metering station Värska Riga Gas regulation station Värska Sõmerpalu Võru Tsirguliina Compressor station Soo Pskov 5,419 150 2 139 Linda Gas transmission network Valga Rõuge km of high voltage substations converter km of EstLink Valka Third Estonian-Latvian electricity interconnection (under construction) Valmiera overhead and underground stations underground 330 kV line Ruusmäe Mõniste Misso Annual report - full version: transmission lines transmission lines 220 kV line Aluksne 110 kV line https://elering.ee/en/annual-reports 35 kV line EBITDA ja dividendid Peamised fi nantsnäitajad (MEUR) Elektri tootmine ja tarbimine Eestis 2019 2016 2017 2018 2019 olulisemad märksõnad: 90 Elektribilanss, GWh Muutus Tulud 135,9 131,9 144,8 , 80 Elektri tootmine Eestis - Balticconnectori maismaa- ja meretoru valmimine 70 Ärikulud 98,1 98,8 113,9 , 60 Ärikasum 37,8 33,1 31,0 , Välisliinidelt võrku sisenenud elektrienergia Euroopa Liidu toetuse tagamine sünkroniseerimise 50 Finantskulud 11,4 11,0 7,3 , Võrku antud elektrienergia kokku - investeeringute esimesele etapile 40 Tulumaks 7,8 5,0 5,0 , 30 Elektri tarbimine Eestis - Kuldmärgise pälvimine vastutustundliku ettevõtluse Puhaskasum 18,7 17,1 18,6 , 20 konkursil Välisliinidele võrgust väljunud elektrienergia - 10 Laenud 367,4 362,3 353,7 , Võrku läbinud elektrienergia kokku - 0 Parima ülekandevõrgu brändi tiitli saavutamine 2016 2017 2018 2019 Omakapital 349,1 346,2 384,8 , rahvusvahelisel konkursil CHARGE AWARDS 2019 Varad 903,7 909,6 948,4 , Bilanss - - EBITDA Dividendid EBITDA 76,0 67,6 65,7 , Investeeringud 26,7 32,2 125,0 , Dividendid 31,0 , 20,0 , Maagaasi import ja tarbimine keskmine vanus 43,9 Suhtarvud GWh Muutus ROE 5,5% 4,9% 5,1% , keskmine tööstaaž 13,7 Ülekandevõrku piiriüleselt sisenenud gaas - Omakapital/Varad 39% 38% 41% vabatahtlik voolavus Ülekandevõrgust sisemaiseks tarbimiseks väljunud gaas - 4,8% Neto laenud/EBITDA 4,1 4,1 4,4 , Puhaskasum ROE = 246 Aasta keskmine omakapital töötajat, kellest Neto laenud = intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendid 28% naised EBITDA = Ärikasum + kulum Energiavõrkude töökindlus Töökindlusnäitajad aasta keskmine Rikete arv elektrivõrgus, tk , Andmata energia, MWh , , EstLink 1 EstLink 2 Balticconnector Loksa Võsu Kunda Viimsi Liiva Kallavere Kunda Nitrofert Sillamäe Narva Narva Pea Kolga Viitna Viru- Aseri Sillamäe Kreenholmi Ida Jägala Haljala Nigula MVTLVT Viru Aseri Oru Joala Loo Kuusalu PÕHJA Allika Narva HEJ Tabasalu Kuusalu Uhtna St. Peterburg Paldiski Raasiku - Veo Rakvere Püssi Kohtla-Järve Harku Raasiku Rakvere Kiviõli Jüri NEMK Balti Ej Paldiski Rakvere-Põhja Aidu Pargi Kehra Kadrina Sirgala Eesti EJ OT Keila Karla Kiikla Ahtme Kingissepp Raudalu Aruküla Estonia-Põhja Tapa Jaoskonna 3B Viru Kiili Illuka Rummu Saku Alutaguse Nõva Kiisa Kiisa 977 36 3 Kohila Roela Investeeringud piiriülestesse suurprojektidesse Kohila Aravete kilomeetrit gaasijaotus- gaasimõõdu- Väike-Maarja Väike-Maarja Aulepa Ellamaa Alajõe gaasitorustikke jaama jaama Roosna-Alliku Risti Rapla Rapla Rakke Miljonit eurot Investeering kokku - Investeering Taebla Haapsalu Kehtna Kullamaa Mustvee Türi Martna Valgu Paide Koigi Kantküla Järvakandi Eesti-Läti . elektriühendus - Järvakandi Jõgeva Vigala Imavere Põdra Jõgeva Sünkroniseerimine , - Lihula Palamuse Saare Vändra Vändra Rõuste Põltsamaa Alatskivi Pärnu-Jaagupi Sopi Muhu Tusti Saadjärve Eesti-Soome gaasiühendus - Leisi Orissaare Virtsu Lõpe Voldi Vedu Võiküla Suure-Jaani Eesti-Läti gaasiühendus - Sindi Miina Härma Oiu Tartu Valjala Audru Sindi Tartu Emajõe Metsakombinaadi Ülejõe Puiatu GIPL , , Pärnu Paikuse Viljandi Anne Papiniidu Reinu Tööstuse Puhja Kuuste Kabli Roiu Kiini Viljandi Elva Kokku Sikassaare Ahja 110 kV alajaam Rõngu Maaritsa Abja Kilingi-Nõmme Nuia Kauksi 330 kV alajaam Põlva Põlva Ruusa Gaasi jaotusjaam Karksi Otepää Veriora Tõrva Kanepi Gaasi mõõtejaam Värska Riga Gaasi reguleerjaam Värska Sõmerpalu Võru Tsirguliina Kompressorjaam Soo Pskov 5419 150 2 139 Linda Gaasivõrk Valga kilomeetrit kõrgepinge alajaama konverterjaama kilomeetrit Rõuge Valka Eesti-Läti kolmas elektriühendus (ehitamisel) Valmiera õhu- ja kaabelliine EstLinkide Ruusmäe 330 kV liin Mõniste Aastaaruande täisversioon: Misso kaabelliine 220 kV liin Aluksne 110 kV liin https://elering.ee/majandusaasta-aruanded 35 kV liin.
Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • ABP Loetelu 27.07.2021
    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Haridus-, Kultuuri- Ja Noorsootöö Valdkonna Arengukava Täitmise Raport 2018–2020 1. Alus-, Üld- Ja
    Lääne-Harju valla haridus-, kultuuri- ja noorsootöö valdkonna arengukava täitmise raport 2018–2020 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide tööd ning noorsootööd. Selle osaks on hariduse kättesaadavus ning võimalused kvaliteetse alus-, üld- ja huvihariduse omandamiseks koduvallas. Haridusvaldkonna prioriteetsust kohaliku elu korraldamisel rõhutab asjaolu, et hariduskulud moodustavad üle 60% omavalitsuse eelarvest. 2018. a suveks koondas Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia andmete analüüsi ning haridusvaldkonna juhtide ja ametnikega kohtumiste kokkuvõtted tervikdokumendiks, Lääne- Harju valla haridusvaldkonna arengukavaks 2018–2023. 2019. a kevadel toimusid valla arengukava 2019−2030 koostamise raames arutelud koolivõrgu ning õpikeskkonna üle ja valdkonna üldeesmärgid on sõnastatud Lääne-Harju valla arengukavas. Käesolev raport annab ülevaate valdkonna arengutest kolme aasta vältel, olulisematest tegevustest ja investeeringutest ning asutuste võrgu muutustest. Raportil on 8 alateemat: alus-, üld- ja huviharidus ning huvitegevus, olulisemate valdkonna protsesside juhtimine, kaasava hariduse rakendamine haridusasutustes, IT teenuste ja süsteemide ümberkorraldamine ja arendamine, keelekümbluse ja teiste lõimumisega seotud meetmete rakendamine, teadus- ja tõenduspõhiste programmide rakendamine, huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste parendamine, kultuuri-, noorsoo- ja sporditöö, tervisedendus ning kaasamine.
    [Show full text]
  • 13.02.2020 Pakkumuse Kutse Kesk-Eesti
    PAKKUMUSE ESITAMISE ETTEPANEK 13. veebruar 2020 Teenuse Tellija ja pakkumuse Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), reg. kood: 80208542, küsija Mustamäe tee 24, Tallinn 10621 Kontaktisik Siret Kivilo, tel. 5108551, e-post: [email protected] Tellitav teenus Pakendijäätmete käitlemine Teenuse osutamise piirkond Kesk - Eesti (vastavalt käesoleva ettepaneku lisale 1) Teenuse osutamise periood 01.05.2020 kuni 30.04.2025 Pakkumuse esitamise tähtaeg 21.02.2020 1 Nõuded pakkujale 1.1 Pakkuja peab omama kõiki pakendijäätmete käitlemiseks vajalikke õigusi ja lube (sealhulgas, kuid mitte ainult, keskkonnaload, jäätmekäitlusload, jäätmete ekspordiks vajalikud load) ning tagama, et selliseid õigusi ja lube omavad ka tema allhankijad. 1.2 Pakkuja ning tema allhankijate oskusteave, majanduslik seisund ja tehniline varustatus peab võimaldama pakkumise objektiks olevate tööde häireteta ja nõuetekohast täitmist kooskõlas parima võimaliku tehnika nõudega. 1.3 Pakkuja või tema juhtorgani liikme kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid seoses jäätmeseaduse, pakendiseaduse või pakendiaktsiisi seaduse nõuete rikkumisest tuleneva süüteoga. 2 Teenuse kirjeldus 2.1 Tellitavaks teenuseks on pakendijäätmete käitlemine eesmärgiga saavutada nende taaskasutamine ja ringlussevõtt. Teenuse osutamise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva ettepaneku lisaks 3 olevas töövõtulepingu projektis. 2.2 Lisas 1 toodud kogumisvahenditega igakuiselt kogutavate pakendijäätmete maht on hinnanguliselt ligi 60* tonni kuus, millest sortimise teel saadav oodatav materjalide
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste Ja Kunstide Valdkond Ajaloo Ja Arheoloogia Instituut Eesti Ajaloo Osakond
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond Marie Kõiver RANNIKUKALANDUS EESTIS 1918–1940 Magistritöö Juhendaja: Ago Pajur TARTU 2018 Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Seadusandlus ja administratsioon ............................................................................................ 8 1.1. Toitlusministeerium ......................................................................................................... 9 1.2. Põllutööministeerium ..................................................................................................... 14 1.3. Kalanduskoda ................................................................................................................. 19 2. Kalurite arv ja organiseerumine ............................................................................................ 23 2.1. Kalurite seltside katuseorganisatsioonid ja nende häälekandjad.................................... 27 3. Rannikukalanduses esinenud põhiprobleeme ........................................................................ 39 3.1. Sõjast tulenenud probleemid kalanduses........................................................................ 39 3.2. Mererent ........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • VASALEMMAVASALEMMAVASALEMMA ! KPJ-Vangla Cccccc L Cccccc E N N U Tk Tk RVP-Rummu Tk VALLAVALLAVALLA Cccccc Tk Ämari-19 (3820) 2 Ämari-12 (3819) ÄMARI Cccccc Lcccccc
    ÄMARIÄMARIÄMARI MMM 1:51:51:5 000000000 RUMMURUMMURUMMU MMM 1:51:51:5 000000000 VASALEMMAVASALEMMAVASALEMMA ! KPJ-vangla cccccc L cccccc e n n u tk tk RVP-Rummu tk VALLAVALLAVALLA cccccc tk Ämari-19 (3820) 2 Ämari-12 (3819) ÄMARI cccccc Lcccccc e II astme (( pumpla (( tk .. n cccccc n RUMMU ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING u ÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERINGÜLDPLANEERING 2 KPJ-1 PK-6 Aia tn (( Metsapere (4734) 2 cccccc PK-8 1 S Taaniku (3667) cccS ccc (( 1 p p K o 1 tk o r r o 7 d PK-3 (reserv) cc d cccccc o i 8 i (( l t cc t cccccc i RUMMU 110/35/10 n n cccccct KPJ-2 cccccc n tk 2 Vasuri (4514) Rummu 2 cccccc VPJ 2 PK-5 Tita (5578) Solo (4732) 2 2 PK-2 (suletud) TehnovõrgudTehnovõrgudTehnovõrgud (( TehnovõrgudTehnovõrgudTehnovõrgud (( TehnovõrgudTehnovõrgudTehnovõrgud (( TehnovõrgudTehnovõrgudTehnovõrgud .. 2 cccccc Rummu vangla (5577) 2 Pihla (4416) PK-4 cccccc cccccc 2 cccccc PK-7 (reserv) (( Besti JA (5790) 2 (( 2 Rummu JA (5817) Pärniti (4658) Bestnet 17 tk PK tk ..PK 2 .. AJ1 2 2 AJ2 MMM 1:101:101:10 000000000 2 Nelly (4733) AJ3 2 Ämari-2 (3821) 2 Ämari-8 (3827) 2 Ämari-6 (3825) 2 Ämari-12 (2488) 2 V tk a Ämari-7 (3826) s 2 a le Ämari-11 (2473) m 1 m 1 a 1 j tk 7 2 8 Ämari-5 (3824) 2 2 tk Ämari-4 (3823) Apmanni (3969) a l i e htu K O 1 17 L 1 cccccc e 1 n n u cccccc Ämari-192 (3820) Keila ÄMARI Ämari-12 (3819) ccccccL e ((.
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Turismiobjektide Ja -Marsruutide Väljaarendamise Kava
    Lääne-Harju turismiobjektide ja -marsruutide väljaarendamise kava Keila 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................. 3 2. Metoodika ja projekti käik........................................................... 4 3. Piirkonna ülevaade....................................................................... 6 3.1. Loodus............................................................................................... 6 3.2. Kultuurilugu ...................................................................................... 7 3.3. Militaarne minevik ........................................................................... 7 4. Teemamarsruudid ........................................................................ 9 4.1. Üldmarsruut....................................................................................... 9 4.2. Militaarmarsruut.............................................................................. 12 4.3. Rannikumarsruudid ......................................................................... 14 4.3.1. Rannikumarsruut I .......................................................................................... 14 4.3.2. Rannikumarsruut II ......................................................................................... 15 4.4. Rannarootsi marsruut....................................................................... 17 4.5. Loodusmarsruut............................................................................... 19 4.6. Kultuurimarsruudid – mõisad
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]