Aakre Kool Pidas Sünnipäeva Minister Mailis Reps Tunnustas Aasta Õpetajaid Aakre Kool Tähistas Oma Berkoolide Direktorid Velvo Mõttus 275

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Aakre Kool Pidas Sünnipäeva Minister Mailis Reps Tunnustas Aasta Õpetajaid Aakre Kool Tähistas Oma Berkoolide Direktorid Velvo Mõttus 275 ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud P A L U P E R A 1932 vald PUKA vald O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja SANGASTE Neljapäev, 12. oktoober 2006 Nr 15 (219) vald Aakre kool pidas sünnipäeva Minister Mailis Reps tunnustas Aasta Õpetajaid Aakre kool tähistas oma berkoolide direktorid Velvo Mõttus 275. aastapäeva 7. oktoob- Pukast, Raivo Ruukel Rõngust ja Maire Lemberg Paluperast. Laupäeval oli Tallinnas haridus- ja tea- ril. Pidu oli kui tükike Oskar Oma meenutusi jagasid kuulajaile ka dusminister Mailis Repsi ja Eesti Haridus- Lutsu „Kevadest“, kus osa- endised õpetajad ja kooli vilistlased. töötajate Liidu esimehe Sven Rondiku lesid Toots ja Kiir, õpilased Seejärel said sünnipäevalised tantsu vastuvõtt Aasta Õpetaja 2006. Sinna oli lüüa, koolimaja seintelt näitusi vaada- kutsutud 30 pedagoogi üle Eesti. ja õpetajad. Valgamaalt käis tänavu ministri vastu- ta ja muidugi meenutada-meenutada. Peolised – õpilased, õpe- võtul Aakre Lasteaed-Algkooli klassi- Oli ju nii mõnelgi möödunud pool tajad, vilistlased, endised õpetaja Anneli Sarnit. sajandit kooliajast Aakres. Aasta Õpetaja nime- töötajad ja külalised – ei Pidu lõppes ilutulestikuga, mille tusega tunnustatakse tahtnud aktuse ajal kooli sarnast polnud Aakres varem nähtud. haridustöötajaid, kelle võimlasse äragi mahtuda. Järgmine taoline pidi tulema alles viie töö ja isiklik eeskuju aasta pärast, Aakre kooli 280. sünni- on oluliselt kaasa aida- päeval. nud noorte kujunemi- sele mitmekülgselt ARVO SAAL arenenud isiksusteks, Fakte Aakre kooli lähemast ajaloost positiivselt mõjutanud haridusasutuse, Kui Aakre kooli õpilased olid oma et- 1923. aastal kandis kool Aakre 6-kl. piirkonna ja Eesti elu. tekanded lõpetanud, alustas peokõnet Algkooli nime. 1934. aastal ehitati här- OT koolijuhataja Ilme Hõbemägi. ”Teie kõi- rastemaja ümber kooliks. 1944. aastast gi lood annavad kokku meie loo, Aakre sai Aakre 6-kl. algkoolist mittetäielik kooli kuulsusrikka ajaloo,” ütles ta. keskkool. 1962/63 õppeaasta oli ai- Pimedal ajal kandke Just samal päeval oli Hõbemägi nuke, mil Aakres oli 8. klass ja kooli saanud kätte hulgaliselt kooli ajaloolisi suurim õpilaste arv – 220. Edaspidi kindlasti helkurit dokumente. Omal ajal Aakre kooli lik- hakati klasside arvu vähendama. videerimisel Kuigatsisse viidud arhiivi 1964. aastal oli juba 4 klassi ja kool Suvi on otsakorral ning järjest lühenevad tõi talle pidupäeva hommikul seda aas- nimetati Aakre algkooliks. 1968. aastal päevad annavad märku saabunud sügi- taid säilitanud Õnne Paimre. oli viimast korda võimalus lõpetada 4 SAAL 2 x ARVO sest. Sajud ja pimedad õhtud toovad Koolijuhi rõõm oli suur, sest nüüd klassi, edaspidi jäi kool 3klassiliseks ja endaga aga kaasa aja, mil liiklusolud on olemas rohkem kui 70 aasta tagused 1973. aastal likvideeriti seegi. muutuvad raskemaks ja ohtlikumaks. lõputunnistuste ärakirjad, õpilasraa- Aakre Lasteaed-Algkool avas lastele On aeg endale helkur soetada ja selle kandmist harjutada. Hämaras aitab see matud, hoolekogu protokollid, kassa- oma uksed 1. septembril 1988. aastal. odavaim elukindlustus end paremini raamat ja palju muid dokumente. Kuueklassiliseks saadi 1993. a. sügisel. nähtavaks muuta. Külalised lähemalt ja kaugemalt Praegu õpib koolis 33 last. Jalakäija või jalgrattur näeb tuledega tõid koolile kingitusi ja häid soove. Allikas: Aakre kooli kodulehekülg www.hot. sõitvat autot juba kaugelt, ent autojuht Vallavanem Heikki Kadaja ja volikogu ee/aakre märkab valgustamata kaasliiklejat alles esimees Heldur Vaht kinkisid pilli, et umbes 30 meetri kauguselt. Kui auto- kool saaks selle järgi tantsida. juhti osaliselt pimestavad vastassuunast Maavalitsust esindanud haridus- Aakre Lasteaed-Algkooli juhata- läheneva sõiduki tuled või kui on sajune ja Ilme Hõbemägi hoidis peokõ- ilm, võib valgustamata liikleja märkamise ja kultuuriosakonna kooliinspektor net pidades käes samal päeval Aime Olvet kiitis aktuse mitmekesist vahemaa veel tunduvalt väheneda. saadud hinnalisi ajaloolisi doku- Helkuriga varustatud jalakäija või jalg- kava. Õnnitlusi tõid juubilarile naa- mente. rattur on lähitulede valgusel nähtav juba 130-150 meetri kauguselt. Selline vahe- maa jätab autojuhile aega reageerida, võimaldab sõitu õigel ajal aeglustada ning kaasliiklejast ohutult mööduda. Helkur on kohustuslik pimedal ajal ja halva nähtavuse korral nii valgustamata maanteel kui ka asulates, kus puudub Puka vald sai tagasi kõnnitee. Helkur tuleks kinnitada riietele mõistagi nii, et see oleks nähtav võima- likult mitmest suunast; turvalisem on tükikese ajaloost kanda koguni kaht helkurit – mõlemal küljel kinnitatuna põlve kõrgusele. Võimalusel soovitame kasutada helkur- paelu, mida saab ülerõivastele õmmelda. Puka rahvamajale ja kogu Puka valla rahvale oli 4. ja plaanidest ning Andres pani selle kiiresti paberile. Seda eriti laste puhul, kuna nad kipuvad oktoober 2006 ajalooline päev, sest siis saime taga- Leidsime mõlemad, et selline ajaloolisele tornile sar- rippuvaid helkureid kaotama. si tükikese Puka valla ajaloost. Puka valla rahvas nane ehitis muudaks rahvamaja palju ilmekamaks. Liikluseeskirja järgi peab jalakäija hal- teab meie rahvamaja ühiskondlikus korras loomise Mõtte realiseerimiseni jõudsime aga alles 2006. va nähtavuse korral või pimedal ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes lugu hästi. Mitmed inimesed, kes olid rahvamaja aastal. Võimalused selleks andis 2005. aasta sügisel kandma helkurit või süüdatud laternat. ehitamise juures 1927. aastal, võivad sellest nüüdki Puka naisseltsi ja rahvamaja juhatajaga koostöös Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus rääkida. tehtud projekt, mille kaudu saime rahvamaja akende puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma Rahvamaja eluloos on olnud erinevaid aegu, on vahetamiseks ja kellatorni ehitamiseks pool vajami- ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase teada seegi, et hoone on pärast algset ehitamist kor- nevast, teise poole katsime valla eelarvest. puudumise või käimiseks sobimatuse duvalt ümber tehtud, mis on maja väljanägemist Ehitustöö tegi konkursi võitnud OÜ Valrek. Tore korral aga sõiduteel selle vasaku ääre muutnud. Alguses oli rahvamajal kellatorn, seda on see, et alltöövõtjana asus torni ehitama Andres lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures on muudetud. Nõukogude ajal puudus tornil üldse Lehtsaar. Torn ehitati valmis maas ning 4. oktoobril halva nähtavuse korral või pimedal ajal ülemine osa. paigaldati see kraanaga oma kohale. Seda sündmust valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda Kellatorni taastamise mõte tuli päevakorda 2002. oli vaatama tulnud päris palju inimesi. Vaatepilt oli ainult ühes reas. Helkur on odavaim elukindlustus. Selle aastal pärast rahvamaja katuse remontimist. Sel tõesti vaatamist väärt! soetamisel ei saa küsimus olla rahas ega korral saime Hasartmängumaksu Nõukogult raha Tänan OÜ Valrek juhatajat Ott Kindi ja tema töö- moekuses. Politsei eesmärk pole jalakäi- katusekatte vahetamiseks, kuid raha ei jätkunud mehi ning Andres Lehtsaart, K&M OÜ Projektbüroo jaid ning jalgrattureid kimbutada, vaid kellatornile. projekteerijat Ain Vagulat ning Puka naisseltsi ja rah- tagada nende turvalisus. Kui hoone oli saanud uue katuse, torkas puuduv vamaja juhatajat Helgi Punga toreda elamuse eest Otepää konstaablijaoskonna juhtiv- kellatorn eriti silma. Ühel töövestlusel rääkisin meie konstaabel JAANUS KOKKONEN Puka vallavanem HEIKKI KADAJA valla ehitusmehe Andres Lehtsaarega oma mõtetest HEIKKI KADAJA 2 12. oktoober 2006 pea 50%. Kui näiteks möödunud aastal mak- sis kahetoaline heas korras keskküttega korter T E I S E D M E I S T Otepää kinnisvaraturg umbes 350 000- 400 000 krooni, siis hetkel maksab sama korter umbes 550 000 krooni. Ka on läbinud mõõduka vanemate majade puhul on märgata hinnatõu- Otepää ettevõtja kavandab Viljan- su. Möödunud aastal 600 000-700 000 krooni maksnud maja eest küsitakse tänavu, olenevalt disse lumeparki hinnatõusu asukohast, 800 000-1 200 000 krooni. Lumepargi mõtte pakkus välja Otepää ettevõtja Mart Kaas, Kuna maad on Otepää linnas vähe, võib kes on ühtlasi lumepargi rajamiseks moodustatud mitte- klientidele soovitada osta vanem maja ja see tulundusühingu Viljandi Snowtubing-Park juhatuse liige. kinnistutele kõrge, samas vastav pakkumine lammutada, et asemele rajada uus elamu. Lumepark on kavas rajada Huntaugumäele. aga suhteliselt kasin. Sellest johtuvalt peavad Uute majade hinnatase ulatub juba selgelt Viljandi volikogu andis 29. septembril linnavalitsusele voli- paljud endale meelepärase elamis- või suvita- üle 2 miljoni krooni, küündides isegi kuni tuse sõlmida MTÜ-ga lumepargi rajamise leping. Ühing saab miskoha leidma Otepää lähiümbrusest. 3 miljoni kroonini. Seetõttu on ka huvi uue- loa Huntaugu piirkonda tasuta kasutada 15 aastat. Janek Moros Otepää kandis väga nõutud kinnistud on mate eramute vastu pisut leigem, väljastpoolt Lumepargi peamiseks atraktsiooniks on lumerõngasõit ehk kummirõngastega renni mööda alla laskmine. Samuti Sinu maakler Otepääl suurusega umbes 1500-3000 m². Liialt suur Otepääd tulnule tunduvad sellised hinnad tehakse slaalomi-, kelgu- ja suusarajad. Lumepargi rajami- Tel: 5294 294 krunt nõuab korrashoiuks palju aega ning vae- põhjendamatult kõrged. Arvestades piiratud sega Mart Kaasi plaanid ei piirdu: ta soovib kõnealusest [email protected] va. Rahvas tuleb Otepää kanti aga puhkust maaressursiga Otepääl, kõiguvad maatükkide kohast teha aasta ringi töötava loodusliku vaba aja veetmise www.arcovara.ee/otepaa nautima, mitte tööd tegema, seetõttu eelista- ruutmeetri hinnad vahemikus 350-400 krooni. keskuse. takse väiksemaid krunte. Teisalt on jätkuvalt Selline hinnaklass
Recommended publications
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kätlin
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja Kätlin Meema KOOLINOORTE RAHULOLU JA TEADLIKKUS NOORSOOTÖÖ VÕIMALUSTEST ÜHE VALLA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Piret Eit, noorsootöö metoodika lektor, MA Kaitsmisele lubatud .................................... (juhendaja allkiri) Viljandi 2015 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 4 1. NOORSOOTÖÖ OLUKORD EESTIS JA UURITAVAS VALLAS ...................... 6 1.1 Noorsootöö võimalused ja kvaliteet ......................................................................... 6 1.1.1 Mõisted noorsootöös ............................................................................................ 8 1.1.2 Uuringud noorte osalemisest ja motivatsioonist noorsootöös ............................ 11 1.1.3 Kvaliteetsest noorsootööst .................................................................................. 15 1.2 Noorsootöö võimalused uuritavas vallas ............................................................... 17 1.2.1 Noorsootöö võimalusi pakkuvad asutused ja organisatsioonid .......................... 17 1.2.1.1. Noorte huvihariduse ja huvitegevuse võimalused: .................................... 18 1.2.1.2. Teised noorsootöö võimalused ................................................................... 21 1.2.2 Ülevaade
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2014
    Valgamaa aastaraamat 2014 Valga 2015 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2015 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 160 lk Esikaane foto autor Elmo Saul, Nõuni Purjeklubi. Tagakaas: Valgamaa aasta tegu 2014 – Võidupüha paraad Valgas (Foto: Arvo Meeks) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Tõrva kinomaja taasavamine ja esimene Tõrva Dokfest (Foto: Andra Sööt) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Eesti lipu juubeli üle-eestiline tähistamine Otepääl (Fotod: Monika Otrokova) Raamatu väljaandmist rahastati siseministeeriumi vahenditest. VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 3 Sisukord 1. Eessõna . 6 2. Elu Valgamaal 1914. aastal . 8 3. Valik 2014. aasta tähtsamatest sündmustest . 10 4. Juhtimine ja regionaalhaldus . 16 Valga maakond. Asend ja haldusjaotus. 16 Maakonna kujunemine. 17 Lipp ja vapp . 18 4.1. Haldusjaotus ja rahvastik . 19 4.2 Riiklikud institutsioonid. 22 Valga maavalitsus . 22 Kaitseliidu Valgamaa malev . 29 Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond. 30 Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond . 32 Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid . 36 Tartu maakohtu Valga kohtumaja . 36 Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus . 36 Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus . 37 Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond. 37 Riigiarhiivi Valga osakond . 38 Tarbijakaitseamet . 39 Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus . 39 Valgamaa nõustamiskomisjon . 40 4.3 Kohalikud omavalitsused. 41 Kohalike omavalitsuste eelarve. 41 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit . 45 Olulisemad kohtumised, üritused ja sündmused . 47 Korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised. 48 Peamised koostööpartnerid, lõpule viidud ja käsilolevad projektid ning uued algatused .
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2016
    Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valga 2017 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2017 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 170 lk Kaanefotodel on ajaloo- ja kultuurimarsruudi „Elu kahe maailma piiril“ Valgamaal asuvad National Geographicu kollased aknad: Sangaste loss (foto: Chaty Uibopuu, SA Valgamaa Arenguagentuur), Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes (foto: Kristi Palm), vaated läbi Valgas ja Lüllemäel asuvate akende (fotod: Marika Muru, Valga maavalitsus) ning vaade Otepää kirikule (foto: M Studio Grupp OÜ). VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 3 Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja! Valga maavalitsusel on koostöös heade partneritega juba 23. korda võimalik anda ülevaade maakonnas toimunust ja nii ongi valminud „Valgamaa aastaraamat 2016“ trükisõnas. Paneme raamatut kokku aastal 2017, teades, et alates 2018. aastast ootavad Valgamaad ees suured muutused ja sealhulgas toimub ka maakonna pindala vähenemine. Loodan, et sellest kõigest saab lugeda järgmises aastaraamatus. Nii jääbki aasta 2016 meelde eelkõige kui ajaloolisi muutusi ettevalmistav ja seetõttu suuri emotsioone pakkunud aasta. Oli sündmuseid ja otsuseid, mida väga oodati. Samas puutusime kokku muutustega, mida kardeti ja mille vastu võideldi ning millega lõpuks lepiti. Emotsionaalsed kõrghetked saab sel aastal siduda uute võitude ja ehitustega. Aasta alguses sai valmis Kaitseliidu Valgamaa maleva Metsniku lasketiir. Ehitus, mille valmimist oodati aastaid ja mille panus kaitseliitlaste ning teiste koostööpartnerite julgeolekualase ettevalmistuse tõhustamisel on hindamatu. Valgamaa hariduspotentsiaali tõstab kindlasti renoveeritud Valga gümnaasium.
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2010 Valgamaa Aastaraamat 2010
    Valgamaa aastaraamat 2010 aastaraamat Valgamaa Valgamaa aastaraamat 2010 Valgamaa aastaraamat 2010 Valga 2011 Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Telefon 766 6111, faks 766 6157 e-post [email protected] www.valgamv.ee Koostanud Valga Maavalitsus Kui ei ole tegemist Valga Maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Valga Maavalitsus 2011 Keeleline korrektuur Avatar Tõlkebüroo Kujundus ja trükk Ecoprint AS 300 eksemplari, 160 lk Käesolevas väljaandes toodud andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. Kaanekujunduses on kasutatud Jurijs Simonovsi fotot „Sangaste loss“, mis pärineb Valgamaa fotopangast. Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja, Sinu käes on raamat, milles kirjasõnasse pandud faktid annavad ülevaate Valgamaa tegemistest aastal 2010. Tegemist on juba seitsmeteistkümnendat korda väljaantava raamatuga. 2010 oli Valgamaa juubeliaasta. Septembris tähistas Valgamaa oma moodustamise 90. aastapäeva, juubeliüritused toimusid aastaringselt erinevates Valgamaa paikades. Turismipiirkonnana tuntud maakonnale suurepärast aasta- ringset ilma pakkunud aasta soojendas üles ka vahepeal tugevasti jahtunud majanduse. Paljud märgid majandu- ses viitavad sellele, et olukord hakkab vaikselt paremaks muutuma. Ettevõtted, kes viimasel paaril aastal muretse- sid oma toodangu või teenuse vähese müügi pärast, tunnevad juba vajadust uute töökäte järele. Omavalitsuste tulubaas, mis on otseselt seotud inimeste sissetulekutega, on 2010. aasta teisel poolel näidanud tõusutrendi. Kahtlemata pole positiivsed noodid jõudnud veel
    [Show full text]
  • Ehitustegevuse Surve Väärtuslikele Maastikele Otepää Looduspargi Ja Otepää Valla Näitel Building Activity Pressure On
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maria Tsyrulnikova EHITUSTEGEVUSE SURVE VÄÄRTUSLIKELE MAASTIKELE OTEPÄÄ LOODUSPARGI JA OTEPÄÄ VALLA NÄITEL BUILDING ACTIVITY PRESSURE ON VALUABLE LANDSCAPES IN OTEPÄÄ NATURE PARK AND OTEPÄÄ PARISH Magistritöö Loodusturismi õppekava Juhendajad: lektor Lea Sudakova, MSc kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Evestus Tartu 2017 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Magistritöö lühikokkuvõte Autor: Maria Tsyrulnikova Õppekava: Loodusturism Pealkiri eesti keeles: Ehitustegevuse surve väärtuslikele maastikele Otepää looduspargi ja Otepää valla näitel Lehekülgi: 66 Jooniseid: 18 Tabeleid: 3 Lisasid: 5 Osakond: Botaanika Uurimisvaldkond: S230 Sotsiaalne geograafia Juhendaja(d): Msc Lea Sudakova, kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Evestus Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2017 Töö eesmärgiks on hinnata Otepää vallas ja põhiliselt Otepää looduspargis ehitustegevuse survet väärtuslikele maastikele, selgitada asjaolud ja aspektid, mis on määranud inimeste kodukohavaliku motiivid Otepää vallas ja Otepää looduspargis ning kui suur roll on selles kaitsealal. Selleks koostas autor andmebaasi ehituslubade, detailplaneeringute ja muude taotluste kooskõlastamisest Keskkonnaametiga Otepää looduspargis ning Otepää Vallavalitsusega väljaspool loodusparki Otepää vallas, kasutades andmeid aastate 2002 – 2015 kohta, kaardistas inimeste poolt nendel aastatel esitatud taotlused ning viis läbi küsitlust, et selgitada inimeste kodukohavaliku motiive Otepää vallas ja Otepää looduspargis ning nende suhtumist keskkonnakaitsesse
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2013 Valgamaa Aasta Teo 2013 Nominent – Valgamaa I Talveöölaulupidu Otepääl
    Valgamaa aastaraamat 201 Valgamaa aastaraamat 201 1. septembri aktus Valga põhikooli rekonstrueeritud Kungla tn koolimajas Foto: Valga põhikool 3 3 Valgamaa aastaraamat 2013 Valgamaa aasta teo 2013 nominent – Tõrva Loits. Foto: Andres Putting Valgamaa aasta teo 2013 nominent – Valgamaa I talveöölaulupidu Otepääl. Foto: Valju Aloel Valgamaa aastaraamat 2013 Valga 2014 Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2014 Keeleline korrektuur Merike Kask Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 156 lk Esikaane foto: Valgamaa aasta tegu 2013 – taasavatud Valga Vabadussammas. Foto autor: Meelis Kivi, SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Raamatu väljaandmist rahastati siseministeeriumi vahenditest. Hea lugeja! Käesolevasse aastaraamatusse on koondatud olulisim teave 2013. aastal Valgamaal toimunu kohta. Raamatut on välja antud 1995. aastast alates ja selle traditsiooni vajaduse üle oleme mitmed korrad arutlenud. Elu liigub üha rohkem digitaalmaailma ja statistika on internetis lihtsamalt leitav ning töödeldav. Aastaraamat annab võrdleva ülevaate maakonna tegemistest läbi aegade ning see on oluline Valgamaa sisemiseks kasvuks ja arenguks tulevikus. Pakume peale kuivade faktide ka kirjasõnas asjaomaste ülevaateid tehtust – raamatus võtavad omavalitsusjuhid kokku oma valla ja linna aasta tegevused. Usun, et lugejad nii täna kui ka kauges tulevikus tunnevad rõõmu teatmiku sirvimisest. Otsime pidevalt edasiminekuks uusi võimalusi ja pingutame, et rahulolu Valgamaaga oleks maksimaalne. 2013. aastal jätkasime maakonna mainetegevustega. Koostöös turundusmaailma partneritega sai välja mõeldud ja algatatud kampaania „Valgamaa – veekogude maakond!“ Samuti tutvustasime maakonna võimalusi erinevatel messidel. Korraldasime ettevõtetele suunatud innovatsiooniüritusi INTERREG IVC programmist toetust saanud projekti „TRES” abil.
    [Show full text]
  • *A=?D 2=HJO Edasine Toimumine on Kaheldav
    Otepää,19. juuni 2003 Asutatud 19321 Palupera, ja Puka Ilmub iga kuu valla ajaleht neljandal Neljapäev, 19. juuni 2003 Nr 6 (174) neljapäeval Beach Party edasine Heisakem riigilipud! Viimasel ajal on märgata riigilipu kasutamise korra rikkumisi, mille eest on ette nähtud rahatrahv kuni toimumine on kaheldav kümne päevapalga ulatuses. Riigilipu heiskamise päevad Halva ilma ja lahkhelide tõttu jäi rannapeo korraldaja tänavu kahjumisse (lipupäevad) on: 1. jaanuar – uusaasta; 2. veebruar – Tartu rahu- Vaatamata korraldajate riumi omanikuks on riik, halda- pidanuks nõudma täiendavate võib öelda, et nõlvad suudeti lepingu aastapäev; 16. veebruar – lubadustele täiendatud jaks Aakre metskond. Kogu par- tualettide paigaldamist ja hoida praktiliselt puutumatu- Leedu iseseisvuspäev; 14. märts – nõuetest kinni pidada ei gi hooldusteenuse ja rannavalve prügikoristuse organiseerimist na. Positiivne on ka see, et ko- emakeelepäev; 1. mai – kevadpüha; tellib ja finantseerib aga mõlema kaupluse juures. ristamine on olnud kiire ja efek- maikuu teine pühapäev – andnud Otepää Loodus- emadepäev; 14. juuni – leinapäev park kooskõlastust Otepää vald. Paar pargis asuvat Vaatamata heale turvakor- tiivne. objekti (laululava, rannahoone) raldusele üritusel olid endiselt Olukorda parklate asukohas (lipud heisatakse leinalipuna); 23. Beach Party estivali juuni – võidupüha; 24. juuni – jaa- korraldamiseks. kuuluvad vallale ning neile on probleemiks külastajad, kes võib igaüks ise näha. Muidugi, määratud teenindusmaa. festivalile ja ametlikesse telk- pikapeale kõik paraneb. Kui nipäev; 20. august – taasiseseisvu- Üritus aga toimus sellest Põhimõtteliselt rendib vald üri- laagritesse mineku asemel palju on aga mõjutanud mispäev; novembrikuu teine hoolimata. Tänases lehes aval- tuse korraldajaile laululava, ümbruskonnas purjutades rin- aastatepikkune parkimine ühe pühapäev – isadepäev; 16. november davad oma seisukohti erinevad territoorium on kehtestatud gi jaurasid. niidu taimekooslust, mis – taassünnipäev; 18.
    [Show full text]
  • Valgamaa Väärtuslikud Maastikud
    Valgamaa väärtuslikud maastikud Valga Maavalitsus 2002 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. VALGAMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMISE PROTSESS................. 5 2.1 Metoodiline ülesehitus................................................................................................ 5 2.2 Kirjanduse analüüs...................................................................................................... 6 2.3 Kaardianalüüs ............................................................................................................. 6 2.4 Välitööd ...................................................................................................................... 6 2.5 Ankeetküsitlus ............................................................................................................ 7 2.6 Intervjuud.................................................................................................................... 7 2.7 Tulemused................................................................................................................... 7 2.7.1 Kirjanduse põhjal leitud väärtuslike objektide nimistu.................................. 7 2.7.2 Kaardianalüüsi, kontsentratsioonialade leidmise ja algse välitöö tulemus .. 11 2.7.3 Ankeetküsitluse tulemused........................................................................... 14 2.7.4 Intervjuude tulemused .................................................................................
    [Show full text]
  • Tõutsi, Kaurutootsi, Kassiratta Ja Ilmjärve Külade Ühine Arengukava Aastateks 2009 – 2014 Sisukord
    TÕUTSI, KAURUTOOTSI, KASSIRATTA JA ILMJÄRVE KÜLADE ÜHINE ARENGUKAVA AASTATEKS 2009 – 2014 SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 3 2. KÜLAD ÜLEEILE 3 2.1KOOL 4 2.2.Ilmjärve kirik. 5 2.3. Ilmjärve mõis 5 2.4 Küladega seotud legendid 6 3. Külad täna 7 3.1. Asukoht 7 3.2. Elanikkond 8 3.3.Looduslikud olud 8 3.4.Majandustegevus külas 9 3.5. Infrastruktuur. 9 3.6. Muud huvitavat 10 4. HINNANG KÜLA OLUKORRALE 10 4.1 SWOT-ANALÜÜS 10 4.2. Piirkonna arengu strateegia ja tegevuskava 12 4.2.1. Arengu eesmärgid 12 4.2.2. Eelisarendatavad valdkonnad 13 4.2.3. Eelisarendavate valdkondade arendamisel saavutatavad tulemused. 13 4.2.4.Tegevuskava, arengut võimaldava või tagava tegevuse elluviimiseks arengukava kehtimise ajal 14 1. SISSEJUHATUS Külaelu edendamiseks on vaja läbimõeldud, vajadustest lähtuvat ja samas pikemas perspektiivis tegevusplaani. Aprillis 2008 toimunud MTÜ KAPPERMÄE SELTS loomise avakoosolekul panime paika külaarengu põhisuunad. Järgmisel koosolekul arutasime inimeste vajadusi ja koostasime oma tegevuse lähituleviku plaani. Kolmandal koosolekul jaotasime ülesanded arengukava koostamisel vajaliku lähtematerjali kogumiseks. Neljandal kokkusaamisel tegime vaheülevaate ja täiendasime üksteise kogutud materjale. Viies ja kuues koosolek olid arengukava erinevate etappide läbivaatamine.Eesmärgiks on külaelu väärtustamine ,arendada Tõutsi, Ilmjärve, Kassiratta ja Kaurutootsi külade ühistegevust ja kultuurielu, väärtustada ja säilitada rikast ajaloopärandit, loodusväärtusi ja elu põhiväärtusi Arengukava eesmärgiks on määrata Lõunakülade peamised arengusuunad ja prioriteedid aastani 2014. Arendamisel tuleb eelkõige arvestada elanike vajadusi. Lõunakülade arengkava lähtub Eesti Vabariigi seadustest, Valga maakonna planeeringust ja Otepää valla arengukavast. 2. KÜLAD ÜLEEILE Need neli küla on ajalooliselt kuulunud varem ühisena Ilmjärve kroonumõisa alla, mis koosnes tol ajal ainult ühest külast, Ilmjärve külast.
    [Show full text]
  • Puhkaeestis.Ee Andmebaasis Tüüp Objekti Aadress Koduleht Telefon Mobiiltelefon E-Post Hostel Allik Hostel Pärna Tänav 4
    Puhkaeestis.ee andmebaasis Tüüp Objekti aadress Koduleht Telefon Mobiiltelefon E-post Hostel Allik Hostel Pärna tänav 4, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond 67404 (+372) 56650641 [email protected] Kääriku Spordikeskuse hostel Hostel LÄÄNE, Kääriku küla, Otepää vald, Valga maakond 67309 https://www.kaariku.ee/majutus/hostel (+372) 7665600 [email protected] Pühajärve Spa & Puhkekeskuse hotell Hotell Pühajärve küla, Otepää vald, Valga maakond 67414 http://www.pyhajarve.com (+372) 7665500 (+372) 5044238 [email protected] Sangaste lossi hotell Hotell Lossiküla, Otepää vald, Valga maakond 67005 http://www.sangasteloss.com (+372) 58162151 (+372) 5295911 [email protected] GMP Clubhotel Hotell Tennisevälja tänav-1, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond 67405 http://www.clubhotel.ee (+372) 5010504 [email protected] Lille hotell Hotell Lille tänav 6b, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond 67404 http://www.lillehotel.ee (+372) 5118170 [email protected] Hotell Karupesa Hotell Tehvandi tänav 1A, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond 67405 http://www.karupesa.ee (+372) 7661500 (+372) 5064528 [email protected] Hotell Murakas Hotell Valga maantee 23a, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond 67403 http://www.murakas.ee (+372) 7311410 [email protected] Tehvandi hotell Hotell Nüpli küla, Otepää vald, Valga maakond 67408 http://www.tehvandi.ee (+372) 7669500 (+372) 5180778 [email protected] Kääriku Spordikeskuse hotell Hotell Kääriku küla, Otepää vald, Valga maakond 67309 http://www.kaariku.ee (+372) 7665600 [email protected] Rebasevälja
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Küla Nimi Esitaja Kirjeldus Küla Kohta 1 Arula Arula Küla Iseloomustab Järjepidevus
    Küla nimi Esitaja kirjeldus küla kohta 1 Arula Arula küla iseloomustab järjepidevus. Igal aastal on neil toimunud rahvarohke külapäev. Neil on vinge koduleht-blogi, kus on tänu kadunud Piret Barkalale suur hulk küla ajalugu talletatud. Pireti mälestuseks on külarahvas koostöös ETV ja Vahur Kersnaga paigaldanud pingi. Arula külavanem Volli on aktiivne nii oma külas kui ka kogu valla külavanemate tegudele utsitamisel. 2 Lüllemäe Lüllemäe küla on silma paistnud aastaid järjepidevusega kuid läinud aastat võib pidada eriliseks mitme sündmuse poolest: Toimus kümnes Lüllemäe Külapäev. Ellu on viidud mitmeid huvitavaid projekte Karula Kultuuriseltsi, Lüllemäe Rahvaõpistu, Karula Naisseltsi, Spordiklubi Karula ja orienteerumisklubi Juku- Peedu poolt. Muusika Maale programmi raames toimuvad kogu aasta vältel erinevad kontserdid Karula kirikus. Toimib aktiivne ühistegevus. Valmis filmiklipp, mis tutvustab piirkonda ja on heaks suunajaks siiakanti sattunuile Avati kaugtöökeskus, mis võimaldab paljudel täita oma tööülesandeid ilma, et peaks sõitma Tartusse või Tallinnasse. 5 MTÜ Jeti Küla MTÜ Jeti Küla on aktiivselt edendanud Jeti külaelu erinevaid projekte läbi viies, mis on oluliselt aidanud kaasa nii kogukonna ühtekuuluvustunde kui ka piirkonna maine tõusule. Igal aastal korraldab MTÜ Jeti Küla külapäeva. Käesoleval aastal viidi külapäev läbi Jeti küla ajaloo- ja pärandipäevana „Külal on lugu“, mille keskseks sündmuseks oli endise Koorküla kooli asukohale mälestuskivi paigaldamine. Külapäeva läbiviimist rahastati Kohaliku Omaalgatuse Programmist ning sama projekti raames valmis ka külakaart. Selleks pildistati juuli kuu jooksul Jeti küla elumaju/talusid, vaatamisväärsusi, pandi kirja iga majapidamise lühilugu ning kujundati Jeti küla kaart, millelt on näha Jeti küla teede võrgustik ning fotod majadest ja vaatamisväärsustest. Ühingu eestvedamisel alustas 2009. aastal tegevust segarahvatantsurühm "Pastlapoolikud". Tantsurühm on tuntust kogunud juba ka väljaspool maakonda ning võttis osa sel suvel toimunud Soome-Eesti III ühistantsupeost Tamperes.
    [Show full text]