Veerand Eestit Allkirjastas Tartu 2024 Koostöölepingu Covid-19 Võru Vallas

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Veerand Eestit Allkirjastas Tartu 2024 Koostöölepingu Covid-19 Võru Vallas VSEPTEMBER 2018ÕRU VVÕRU VALLAA TEATAJA LLA 1 Nr 2 (164) Veebruar 2021 Teataja Veerand Eestit allkirjastas Tartu 2024 koostöölepingu esimees Urmas Klaas. Ta lisas: edasi läheks,” sõnas Urmas Klaas “Koostööleping annab meile tugeva koostöölepingu allkirjastamisel aluse, et korraldada ühiselt Eesti Vastseliina piiskopilinnuses. 2024. aasta tippsündmus, mille edukast ja silmapaistvast teos- 2021. aasta suurim eesmärk tumisest võidab nii meie regioon on ette valmistada 2022. aasta kui terve riik.” alul toimuv regionaalne projek- titaotlusvoor kultuuripealinna “Vastseliina linnus on valla jaoks programmi väärt sündmuste väga oluline maamärk. Ma usun, et leidmiseks – selleks toimuvad sel see, mida me täna siin allkirjastame, aastal omavalitsustes infopäevad annab palju võimalusi näidata maa- ja koolitused. Samuti mestivad ilmas, et ka Võru vallas on objekte, omavalitsused juba kultuuripea- mida peaks nägema. See elavdaks linna programmi arendusprotsessi meie turismi. Kindlasti on meie kuuluvate projektidega, et leida ja jaoks oluline koostöö, mida me kokku leppida ka nende raames tegema hakkame. Ma usun, et see ühiseid tegevusi. Jätkub kultuuri- kannab vilja ja kõik läheb hästi,” ütles korraldajate võimestusprogramm Võru vallavanem Kalmer Puusepp Kultuurikompass, mis võimaldab koostöölepingu allkirjastamise eel. kohalikel kultuurikorraldajatel end kultuuripealinna aastaks Tartu 2024 koostöölepingu allkirjastamine Vastseliina piiskopilinnuses. Foto: Rain Traagel “On väga tore, et me Võru valla ja olulistel teemadel ette valmis- Tartu 2024 lepingu kirjutame alla tada ja täiendada. Sihtasutuse Lõuna-Eesti omavalitsust toetab koostööleping pikaajaliste Euroopa kultuuripealinna tiitlile siin Vastseliina piiskopilinnuse Tartu 2024 töö kultuuripealinna 19allkirjastasid jaanuarikuu positiivsete mõjude saavutamist ja võitsid tiitli ka Lõuna-Eesti jalamil selles ajaloolises kõrtsi- ametliku programmi, turunduse viimasel nädalal koostöölepingu Lõuna-Eesti kultuuris ja majan- omavalitsused, sest niiviisi loob hoones, mis on olnud erinevate jm elluviimiseks lähtub Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna ette- duselus. meeldejääva Euroopa kultuuri- maailmade kokku puutumiste koht, kandidatuuriraamatust ja loovkont- valmistamiseks ja elluviimiseks. pealinna programmi üheskoos mis on olnud Euroopa tugipunkt septsioonist Ellujäämise Kunstid. 28. jaanuaril allkirjastas Võru Tartu 2024 regionaalne koor- lausa veerand Eestit,” rõhutas selle Euroopa kultuuri veere pääl. valla vallavanem Kalmer Puusepp dinaator ja ringreisi korraldaja regionaalset koostööd sihtasutuse See on meile väga tähtis päev. Me Võru valla vallavanem Kalmer Puu- Vastseliina piiskopilinnuses selle Annela Laaneots toonitas: “Meie Tartu 2024 juht Priit Mikk. Ta lisab: soovime tänada Võru valda ja kogu sepp tänab Tartu 2024 meeskonda koostöölepingu koos Tartu 2024 omavalitsuste suur teotahe või- “Tunnustan iga koostööpartnerit teie rahvast selle eest, et te olete kaasamise ja hea koostöö eest juhi Priit Miku ning sihtasutuse maldab luua silmapaistvat Euroopa eraldi ja kõiki ühiselt koos, kes usaldanud meid seda koostööd eest ning Võru vallavolikogu, et nad on Tartu 2024 nõukogu esimehe ja kultuuripealinna, mis tõstab on panustanud koostöölepingu vedama ja me oleme seda koostööd mõistnud selle lepingu ja sündmuse Tartu linnapea Urmas Klaasiga. aukohale Lõuna-Eesti eripära. ettevalmistamisse.” väga hästi teinud. Võru vallal on vajadust ja andnud nõusoleku See tähendab programmi, mis oma väga suur roll selles täita, ma koostöölepingu allkirjastamiseks. Koostöölepingu alusel valmista- on atraktiivne publikule, kannab “Euroopa kultuuripealinn on Tartu usun, et me teeme jätkuvalt väga takse ette ja viiakse ellu Euroopa meie väärtusi ja mida luues teeme ja Lõuna-Eesti suurim valdkonda- head koostööd ja need mõjud, Annela Laaneots suursündmus – leping sõnastab kogu regiooniga kultuurist kantud deülene koostöö. Olen uhke, et mida kultuuripealinnaks olemine Tartu 2024 regionaalne kultuuripealinna regionaalse prog- võimsa edusammu.” oleme kokku leppinud tees, mis meile võimaldab, et me neid kasu- koordinaator rammi loomise, turundamise ja meid rahvusvahelise suursünd- tame ja tõesti kõiki elu valdkondi rahastamise põhimõtted. Lisaks “Meie jaoks on väga oluline, et museni viib,” kommenteeris Tartu arendame, anname hoogu juurde Birgit Pettai suursündmuse õnnestumisele Tartu linnaga koos kandideerisid linnapea ja SA Tartu 2024 nõukogu selleks, et siin elu ikka võimsalt avalike suhete spetsialist Covid-19 Võru vallas ead vallakodanikud! Peagi positiivse testitulemuse ning kui kolleegideni ning kuulen vahetult Htäitub aasta, mil Eesti koda- palju inimesi meie seast lahkunud. tekkinud tagajärgi, siis teeb see nikud alustasid võitlust maailma Need ei ole pelgalt numbrid, vaid mind murelikuks meie kogukonna laastava haiguse Covid-19ga. need on meie inimesed. Paljuski tervise pärast. Seega tahan on meie endi teha nii, et me ise veelkord juhtida teie tähelepanu Nii on see võitlus puudutanud ka ja riskirühma kuuluvad inimesed – palun pidage kinni kehtivatest Võru valda, suvel raugedes ning sh vanaemad ja vanaisad oleksid piirangutest, kandke maski, peske sügisel taas kogunud hoogu. kaitstud. On tõsiasi, et haiguse hoolikalt käsi, hoidke piisavat Vabariigi valitsus on seadnud levik tekitab piiranguid ja lisab distantsi, vältige pikaajalisi vii- mitmeid erinevaid piiranguid, täiendavaid ülesandeid meie bimisi kinnises ruumis. Austame mistõttu on meie elukorraldus nii elukorraldusse. Samas peab meie teineteist, hoiame oma kõige mitmeski valdkonnas muutunud elu edasi minema, võetud kohus- kallimat vara – meie inimesi. Igaüks ja sundinud igapäeva toimetamisi tused vajavad täitmist ning pered meist saab midagi ära teha selleks, ümberkorraldama. toitmist. Seega tuleb leida tasakaal et meie lähedased ja kolleegid meie tavapärase igapäevaelu ja püsiksid terved ning abivajajad Vaatamata mitmetele piirangutele, Covid-19 vahel, leida uusi lahendusi saaks abi. inimeste teadlikule käitumisele ja nii, et kohustused saaks täidetud isikukaitsevahenditele on haigus ja nakatumine välistatud. Püsige terved! jõudnud meie inimestele aina lähedamale. Igapäevaselt saame Head Võru valla inimesed, kuna Kalmer Puusepp statistikat mitu inimest on saanud Covid-19 on jõudnud ka minu vallavanem Võru valla vallavanem Kalmer Puusepp. Foto: Birgit Pettai 2 VALLAVALITSUSE JA VOLIKOGU INFO VEEBRUAR 2021 Võru vallavalitsuse jaanuarikuu Detailplaneeringud Aktsiaseltsi Barrus maaüksuste objektidele. Tarvitusele võetud istungitelt detailplaneeringu kehtesta- abimeetmete tõttu ei kahjustata õru vallavalitsusel toimus Pangi-Tähe katastriüksus. • Anti kasutusload Navi külas Hoobi mine oluliselt ümbruskonna loodus- Vjaanuarikuus kaks istungit. • Anti isikule nõusolek Vastse- kinnistule püstitatud päikeseelekt- keskkonda. liina alevikus Võidu tn 68 asuva rijaamale ning Rannala kinnistule Võru vallavolikogu 13.01.2021 12. jaanuaril toimunud Võru valla- katastriüksuse ostueesõigusega püstitatud elamule. otsusega nr 244 kehtestati Detailplaneeringu materjalid valitsuse istungil erastamiseks. • Otsustati jagada Nõnova külas aktsiaseltsi Barrus maaükstuste on kättesaadavad Võru valla • Kinnitati MTÜ Kagu Ühistrans- asuv Mädasoo katastriüksus. detailplaneering. Detailplanee- veebilehel https://voruvald. • Algatati riigihanked „Võru valla pordikeskus poolt esitatud 2021. • Võeti vastu korraldus Võru vallas ringu ala asub Verijärve külas kovtp.ee/detailplaneeringud. kruusateede pindamine koos aasta tegevuskava. moodustatud 29 katastriüksusele Veskisalu, Väike-Veskisalu, ettevalmistustöödega 2021“, „Võru • Otsustati osaleda MTÜ Postitee lähiaadressi ja maa sihtotstarbe Üla-Veskisalu, Liisu, Tiigikalda, Luka katastriüksuse ja selle valla kruusateede ehitus 2021“ ja projektis „Postitee koostöövõrgus- määramiseks ning nõustuti nende Aiva, Kraavi ja Veskioru katast- lähiala detailplaneeringu „Orava-Kahkva piirkonna lume- tiku sise- ja väliskommunikatsiooni katastriüksuste riigi omandisse riüksustel ligikaudu 24 hektari algatamine tõrjetööde teostamine“, määrati kontseptsiooni väljatöötamine ja jätmisega. suurusel maa-alal. hankemenetlusviis, vastutav isik rakendamine“ ning tagada projekti • Otsustati lõpetada Vana-Vast- Võru vallavalitsus algatas ning kinnitati hankedokumendid kaasfinantseering summas 329,20 seliina külas asuva Tammesalu-7 Detailplaneeringu koosta- 29.12.2020 korraldusega ja -komisjonid. eurot. korteri üürileping. mise eesmärgiks on krundi nr 948 Puusepa külas Luka • Kinnitati lihtsustatud korras • Võeti vastu korraldused sot- • Kinnitati hajaasustuse programmi piiride muutmine, tootmisala katastriüksuse ja selle lähiala hanke „Sõmerpalu alevikus siaaltoetuste määramiseks ja 2020. aasta toetuse kasutamise ja ehitusõiguse, tehnovõrkude detailplaneeringu. Detailpla- Pargi tn 8 geodeetilise alusplaani sotsiaalteenuste osutamiseks. elamu rekonstrueerimise toetuse ja -rajatiste ning liikluskorral- neeringu ala asub Puusepa koostamine“ parimaks pakkujaks • Otsustati suurendada Vastseliina kasutamise aruanded. duse põhimõtete määramine. külas Luka katastriüksusel Geomel OÜ. gümnaasiumi 2. klassi õpilaste • Võeti vastu korraldused sot- Detailplaneeringuga tehakse (tunnus 38901:002:0157), • Anti projekteerimistingimused arvu kuni 25 õpilaseni. siaaltoetuste määramiseks ja ettepanek muuta kehtivat osaliselt 65 Võru-Räpina Võrumõisa külas Kaku tee 2 katast- • Kinnitati Võru valla 2021. aasta sotsiaalteenuste osutamiseks. Võru valla üldplaneeringu tee (tunnus 38901:002:1140), riüksusele elamu püstitamiseks, huvitegevuse ja -hariduse kava. • Arutati erandkorra
Recommended publications
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • 114 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    114 buss sõiduplaan & liini kaart 114 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 114 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 14:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 114 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 114 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 114 buss sõiduplaan 97 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:50 teisipäev 14:50 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 14:50 Turu neljapäev 14:50 Jüri, Võru reede 14:50 Soo laupäev Ei sõida 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 14:50 Kose Kose tee, Võru Valgjärve 2 Pappjärve Tänav, Võru 114 buss info Suund: Võru Bussijaam Aiandi Peatust: 97 1 Ööbiku Tänav, Võru Reisi kestus: 220 min Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kose, Veskisalu Valgjärve, Aiandi, Veskisalu, Lohu, Räpo, Tootsi, Holsta, Kopra, Voki, Halla, Vana-Saaluse, Rauba, Lohu Vastseliina, Metsatuka, Juulamäe, Vana-Vastseliina, Tallinn — Tartu — Võru — Luhamaa, Estonia Plessi, Kalatsova, Meremäe, Serga Teerist, Kitse, Uusvada, Tobrova, Kasakova, Rokina, Obinitsa, Räpo Karamsina, Korski, Polovina, Veski, Võmmorski, Kolodavitsa, Koidula Jaam, Koidula, Matsuri, Pilleri, Tootsi Kesk-Nedsaja, Nedsaja, Soe, Treski, Reha, Lobotka, Värska, Väike-Rõsna, Värska Veekeskus, Värska Holsta Sanatoorium, Väike-Rõsna, Värska, Lobotka, Reha, Treski, Soe, Nedsaja, Kesk-Nedsaja, Pilleri, Matsuri, Kopra Koidula, Koidula Piiripunkt, Koidula Jaam, Kolodavitsa, Võmmorski, Veski, Veretino, Küllätüvä, Voki Uusvada, Kitse, Serga
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Vastseliina Valla Arengukava Kinnitamine Aastateks 2004-2012
    Väljaandja: Vastseliina Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 65, 564 Vastseliina valla arengukava kinnitamine aastateks 2004-2012 Vastu võetud 30.01.2004 nr 1 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 7 ja Vastseliina valla põhimääruse (KO 2002, 86, 2226) punkti 22.1.7 alusel. 1.Kinnitada Vastseliina valla arengukava aastateks 2004–2012 vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2.Käesoleva määruse peale võib esitada Vastseliina Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. 3.Määrus jõustub 10. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL Vastseliina Vallavolikogu 31. jaanuari 2004. a määruse nr 1 lisa 1 VASTSELIINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2012 Põhimõisted ja kasutatud lühendid Alamvesikond (vesikond) Kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed koos lisajõgede ning järvedega saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudme merre. Alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgi maakondade ning valdade administratiivseid piire Arengukava Arengustrateegiast
    [Show full text]
  • Eesti Joed.Indd
    SISUKORD SISSEJUHATUS 11 Mis on jõgi? 14 Jõgede nimedest 17 Vanad jõenimed 19 Eesti asupaik ja looduslikud tingimused 21 Jõgede tekkimine Eesti alal 21 Jõgede suurusest 26 Muid olulisi jõgede omadusi 33 Jõe-elustik 45 Jõed ja inimesed 54 JÕGEDE KIRJELDUSED 77 1. Narva jõgi − Velikaja jõgi (Нарова − Великая) 80 2. Piusa (Пимжа) jõgi 86 3. Võhandu jõgi 90 4. Emajõgi − Väike Emajõgi 95 5. Õhne (Omulupe) jõgi 102 6. Tänassilma jõgi – Ärmä jõgi 106 7. Põltsamaa jõgi 110 8. Pedja jõgi 115 9. Elva jõgi 119 10. Laeva jõgi 122 11. Amme jõgi 125 12. Ahja jõgi 128 Eesti jõed | 7 13. Kullavere jõgi 132 14. Kääpa jõgi 135 15. Avijõgi 138 16. Rannapungerja jõgi 141 17. Mustajõgi − Raudi kanal 145 18. Pühajõgi 148 19. Purtse jõgi 152 20. Kunda jõgi 156 21. Selja jõgi 159 22. Mustoja 163 23. Loobu jõgi 166 24. Valgejõgi 169 25. Pudisoo jõgi 173 26. Jägala jõgi 176 27. Soodla jõgi 182 28. Jõelähtme jõgi 185 29. Pirita jõgi 188 30. Vääna jõgi 192 31. Keila jõgi 196 32. Vasalemma jõgi 199 33. Vihterpalu jõgi 202 34. Kasari jõgi 205 35. Vigala jõgi 209 36. Velise jõgi 212 37. Liivi jõgi 215 38. Paadrema jõgi 218 39. Pärnu jõgi 221 40. Esna jõgi 226 41. Prandi jõgi 229 42. Lintsi jõgi 232 8 | Eesti jõed 43. Käru jõgi 234 44. Vändra jõgi 237 45. Navesti jõgi 240 46. Saarjõgi 244 47. Halliste jõgi 247 48. Raudna jõgi − Uueveski oja 250 49. Kõpu jõgi 253 50. Lemmjõgi 256 51. Reiu jõgi 258 52. Sauga jõgi 261 53.
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Maastikuline Tsoneering
    Artes Terrae OÜ Akadeemia tn 4, Tartu tel 07 420 218 http://www.artes.ee HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE TSONEERING Maastikuarhitekt: AGE MERILA MAARIA SEMM Nõustaja: maastikuarhitekt NELE NUTT TARTU 2007 SISUKORD Haanja looduspargi maastikuline iseloomustus _____________________________ 1 Sisukord ____________________________________________________________ 2 Metoodika ___________________________________________________________ 4 Kirjanduse analüüs _________________________________________________ 4 Kaardianalüüs _____________________________________________________ 4 Välitööd __________________________________________________________ 4 Maastikuruumide piiritlemine ________________________________________ 4 Piirangute ja soovituste väljatöötamine ________________________________ 5 Koosolek ja arutelu _________________________________________________ 5 Täiendava töö vajalikkus ____________________________________________ 6 Kirjanduse analüüs ___________________________________________________ 7 Maastiku omapära _________________________________________________ 7 Vaated ___________________________________________________________ 7 Maastikumuster ___________________________________________________ 8 Maakasutus _______________________________________________________ 8 Maareformid _____________________________________________________ 9 Maakasutuse muutused ____________________________________________ 10 Ajalooline asustus _________________________________________________ 11 Hoonestus ________________________________________________________
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • 188 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    188 buss sõiduplaan & liini kaart 188 Võru - Vastseliina - Obinitsa - Koidula - Võru Vaata Veebilehe Režiimis 188 buss liinil (Võru - Vastseliina - Obinitsa - Koidula - Võru) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 14:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 188 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 188 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 188 buss sõiduplaan 54 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:15 teisipäev 14:15 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 14:15 Turu neljapäev 14:15 Jüri, Võru reede 14:15 Soo laupäev Ei sõida 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev Ei sõida Vastseliina 2 Võru Tänav, Estonia Metsatuka Petseri, Estonia 188 buss info Suund: Võru Bussijaam Illi Põik Peatust: 54 Reisi kestus: 145 min Asunduse Kauplus Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Vastseliina, Metsatuka, Illi Põik, Asunduse Kauplus, Vana-Vastseliina Vana-Vastseliina, Plessi, Kalatsova, Meremäe, Serga Teerist, Kitse, Uusvada, Tobrova, Kasakova, Rokina, Plessi Obinitsa, Karamsina, Korski, Polovina, Veski, Võmmorski, Kolodavitsa, Koidula Jaam, Koidula, Kalatsova Koidula Jaam, Kolodavitsa, Võmmorski, Veski, Veretino, Küllätüvä, Tobrova, Lepä, Viro, Meremäe, Meremäe Kalatsova, Kuksina, Miikse, Roosiku Tee, Asunduse Kauplus, Illi Põik, Vastseliina, Metsatuka, Teemeistri, Serga Teerist Juraski, Hinsa, Holsta, Soo, Market, Turu, Paju, Kesklinn, Võru Bussijaam Kitse Uusvada Tobrova Kasakova Rokina Obinitsa Karamsina Korski Polovina Veski Võmmorski Kolodavitsa
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitse-Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1995, 72, 1218 Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 28.08.1995 nr 300 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1.Kinnitada: 1) Haanja looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2.Kehtestada, et Haanja looduspargi valitsejaks on Haanja Looduspargi direktor. 3.Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekudmaamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1. Siseminister peaministri ülesannetes Edgar SAVISAAR Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1995. a. määrusega nr. 300 Haanja looduspargi kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Haanja looduspark (edaspidi looduspark) moodustati keskkonnaministri 19.aprilli 1991. a. määrusega nr. 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri1979. a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanjamaastikukaitseala baasil. 2. Looduspargi kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, VabariigiValitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele. 3. Looduspargi kaitse-eeskiri näeb ette Eesti kõrgeimal kuhjeliselsaarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtustekaitse, puhkusevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ningloodusvarade säästlik
    [Show full text]
  • Mariasmirnova BA2008
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja Arheoloogia Instituut Maria Smirnova KAGU-EESTI I AASTATUHANDE TEISE POOLE KÄÄBASKALMISTUTE PAIKNEMINE RUUMIS: SEOSED MAASTIKU JA TEISTE MUISTISTEGA Bakalaureusetöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... - 3 - 1. Kääbaskalmistute seos maastikuga....................................................................... - 9 - 1.1. Kääbaskalmistute seos veekogudega ............................................................. - 9 - 1.1.2 Vooluveed.............................................................................................. - 12 - 1.1.3. Järved .................................................................................................... - 15 - 1.2. Kääbaskalmistute seos pinnavormidega ...................................................... - 17 - 2. Kääbaskalmete seos teiste muististega................................................................ - 19 - 2.1. Kääbaskalmistute seosed asulakohtadega.................................................... - 19 - 2.2 Kääbaskalmete seos teiste matmispaikadega................................................ - 22 - 2.2.1 Kääbaskalmistute seos kivikalmetega.................................................... - 22 - 2.2.2 Kääbaskalmete seos maa-aluste põletusmatustega ................................ - 24 - 2.2.3. Kääbaskalmete seos žalnikute ja noorema rauaaja kääbastega............. - 25 - 2.2.4 Kääbaskalmete
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VÕ-18 Vastseliina, JAH1000213 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Võrumaa Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80062021 1.3. Aadress Pikk tn 17b, 65604 Võru 1.4. Esindaja nimi Mati Kivistik 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7821929 Faksi number 7821929 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Mati Kivistik Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti nimetus/ Haanja looduspark / jahiulukite lisasöötmine on kaitsealal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti nimetus/ Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala / sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine liivakivipaljanditel. piirangu kirjeldus 4.3. Objekti nimetus/ Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti piirangu valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist).
    [Show full text]