Väljaandja: Vastseliina Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 65, 564 Vastseliina valla arengukava kinnitamine aastateks 2004-2012 Vastu võetud 30.01.2004 nr 1 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 7 ja Vastseliina valla põhimääruse (KO 2002, 86, 2226) punkti 22.1.7 alusel. 1.Kinnitada Vastseliina valla arengukava aastateks 2004–2012 vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2.Käesoleva määruse peale võib esitada Vastseliina Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. 3.Määrus jõustub 10. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL Vastseliina Vallavolikogu 31. jaanuari 2004. a määruse nr 1 lisa 1 VASTSELIINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2012 Põhimõisted ja kasutatud lühendid Alamvesikond (vesikond) Kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed koos lisajõgede ning järvedega saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudme merre. Alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgi maakondade ning valdade administratiivseid piire Arengukava Arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument Arengustrateegia Kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks määratud teostustee, mis arvestab tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte Eesti riiklik arengukava (RAK) Programmdokument, mille alusel rahastatakse ajaperioodil 2004–2006 EL struktuurfondidest kaasfinantseeritavaid projekte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Eesti riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suurimaid institutsioon,e pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust Jäätmekäitlus Hõlmab jäätmete kogumist, vedu, tasakaalustamist ja kõrvaldamist Kaitseala Inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt majandatav ala Keskkonnakaitse Tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Kodanikuühendused Mitmesugustesse ühendustesse koondunud ühiskonna (kolmas sektor) huvigrupid Kohalik omavalitsus Omavalitsusüksuse esinduskogu, mis on valitud (KOV) võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks Vastseliina valla arengukava kinnitamine aastateks 2004-2012 Leht 1 / 27 Kultuurmaastik Teatud kohas elavate kultuurilisi eelistusi ja võimalusi omavate inimeste (kogukonna) ja selle koha looduslike tingimuste paljutahuliste vastastikuste mõjutuste selgepiiriline ja iseloomulik tulem Meede RAK-is nimetatud prioriteedi eesmärkide saavutamise abinõu Miljööväärtusega hoonestusala Ajalooliselt või kultuuriliselt välja kujunenud haljastuse ning hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku Mittetulundusühing Vabatahtlikkuse alusel ühinenud juriidiliste isikute (MTÜ) iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon Prioriteet Arengueelistus ehk toetusvaldkond, millega on seotud kindlaksmääratud eesmärgid ja rahalised vahendid Riigieelarve (RE) Plaan, mille alusel valitsus kasutab ja suunab riigi raha Ruumiline planeerimine Demokraatlik, eri elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumisi ja vajadusi SA Keskkonna- investeeringute Keskus (KIK) Sihtasutus, mis tegeleb keskkonnaasutustest laekuva raha suunamisega keskkonnaprojektide arendamiseks ning on Euroopa Liidu eelstruktuurfondi ISPA keskkonnaprojektide rakendusagentuuriks Eestis SF Struktuurfondid SWOT-analüüs Meetod olukorra vms eri külgede analüüsiks Säästev areng Areng, mis tagab nii praeguse kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda kahjustamata ja looduslikku mitmekesisust säilitades Tegevuskava Loend konkreetsetest ülesannetest, mida on vaja täita eesmärkide saavutamiseks Tuumala (tugiala) Piirkond, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub Vallavalitsus (VV) Omavalitsuse täidesaatev organ Visioon Soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada Ökosüsteem Isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast aine- ja energiaringest Üldeesmärk Visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse seatud ajaks jõuda ning mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav Sissejuhatus Käesolev dokument on kokkuleppeline tegevuste ja ressursside kogum regionaalse arengu saavutamiseks Vastseliina vallas. Arengukava põhieesmärk on Vastseliina valla kui jätkusuutliku regiooni kavandamine, saavutamaks võimalikult head tulemust kogukonna KÕIKIDELE liikmetele. VASTSELIINA 2012 ○ Vastseliina on eelistatud, hea mainega elu-, puhke- ja töökoht ○ Vastseliina on avatud uutele inimestele, ideedele ja investeeringutele ○ Vastseliina looduslik mitmekesisus ning omalaadne kultuur on eelduseks MEIE kogukonna väärtushinnangute säilimiseks ○ Vastseliina kohaturundustooted ning ettevõtlus on konkurentsivõimelised Arengukava on valminud Vastseliina Vallavalitsuse ja Vastseliina Vallavolikogu koostööna ning on planeeringute lähtedokument ja aluseks valla eelarve koostamisel. Tervikliku elukeskkonna tagamiseks on Leht 2 / 27 Vastseliina valla arengukava kinnitamine aastateks 2004-2012 lähiaastatel tegevuskavas pööratud suurt tähelepanu ruumilisele planeerimisele ja investeeringute teostamiseks vajalike lähtedokumentide koostamisele. Täiendamaks arengukava on koostamisel eraldi lisadena valla veemajanduskava, soojamajanduskava ning jäätmekava. 1. Arengueeldused ja probleemid 1.1 Geograafiline asend, haldusjaotus Asukoht: Võru maakonna kaguosa, Piusa ülemjooksu suures käärus, Venemaa ja Läti piiri lähedal. Territoorium: 22 277,8 ha Elanikke: 2255 (seisuga 01.01.2004), keskuses Vastseliina alevikus 750 Kaugus keskustest: 285 km Tallinnast, 24 km Võrust, 75 km Pihkvast, 250 km Riiast Vastseliina valla külad ja alalised elanikud seisuga 01.01.2004 (kokku 2255 elanikku) 1. Haava 12 2. Halla 14 3. Heinasoo 38 4. Hinniala 10 5. Hinsa 44 6. Holsta 32 Vastseliina valla arengukava kinnitamine aastateks 2004-2012 Leht 3 / 27 7. Illi 53 8. Indra 16 9. Jeedasküla 69 10. Juraski 49 11. Kaagu 25 12. Kapera 46 13. Kerepäälse 21 14. Kirikumäe 9 15. Kornitsa 3 16. Kõo 18 17. Kõrve 20 18. Käpa 1 19. Külaoru 94 20. Kündja 43 21. Lindora 13 22. Loosi 77 23. Luhte 11 24. Mutsu 8 25. Mäe-Kõoküla 13 26. Möldri 46 27. Ortuma 40 28. Paloveere 35 29. Pari 8 30. Perametsa 25 31. Plessi 16 32. Puutli 18 33. Raadi 3 34. Saarde 24 35. Savioja 7 36. Sutte 30 37. Tabina 34 38. Tallikeste 21 39. Tellaste 3 40. Tsolli 31 41. Vaarkali 7 42. Vana-Saaluse 36 43. Vana-Vastseliina 161 44. Vastseliina alevik 750 45. Vatsa 24 46. Viitka 136 47. Voki 61 1.2. Ajaloolis-kultuuriline taust Kihelkond oli eestlaste halduslik-territoriaalne üksus 19. sajandini, algselt ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit. Kirikukihelkond oli maakoguduse piirkond ja ühtlasi kohalik omavalitsusüksus. 1925. aastal kihelkonnad kaotati ning luteri usu maakogudused muudeti territooriumiga seostamatuiks usuühinguiks. Tänu ainelise ja vaimse kultuuri iseärasustele – oma rahvarõivad, keelemurrak, eripärane rahvaluule jms – on kihelkond peamine eesti keele, rahvaluule ja etnograafia uurimisel aluseks olev territoriaalne üksus. Vastseliina kihelkond (saksa keelesNeuhausen) asus Võrumaa kaguserval, ulatudes kitsa lookleva ribana piki Setumaa piiri Räpina kihelkonna lõunarajalt Lätimaani. Vastseliina kirikukihelkonna moodustumine algas 1626. aastal. Kihelkonnas paiknes 8 mõisat, neist 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 6 karjamõisat: – Lasva(Eichhof) rüütlimõis; – Loosi(Lobenstein) rüütlimõis; – Misso(Illingen) rüütlimõis; – Orava(Waldeck) rüütlimõis; – Praakmanni(Brakmannshof) Loosi kõrvalmõis; – Põhue Tsorona (Braunsberg) rüütlimõis; – Vastseliina(Schloß Neuhausen) rüütlimõis. Ajaloolisel Võrumaal (Kreis Werro) asuva Vastseliina kihelkonna enamik alasid jääb kaasaegsele Võrumaale. Ainult kihelkonna põhjaosa kuulub Põlvamaa koosseisu, moodustades Orava valla. Leht 4 / 27 Vastseliina valla arengukava kinnitamine aastateks 2004-2012 Kihelkonna keskosa koos kirikuga kattub suurelt osalt Vastseliina vallaga, kuigi valla ja kihelkonna piirid ei ühti – valda kuulub ta lääneosas ka osa Rõuge kihelkonna alasid Vana-Saaluse mõisa ümbruses. Kihelkonna lõunapoolsed alad moodustavad Misso valla tuumiku. Viimase alla kuulub ka Luhamaa ja Kriiva ümbrus, mis on ajalooliselt olnud osa Pihkva vürstiriigist/kubermangust. Kihelkonna loodenurk Lasva mõisa ümbruses moodustab Lasva valla lõunaosa. Vastseliina ajaloos on olnud kaks samanimelist asulat. 1342. aastal ehitatud muinaskeskus piiskopilinnus kohas, kus Meeksi oja suubub Piusasse. 14.–18. sajandini on Vastseliina piirialana olnud sõdade tallermaa ja vaheldumisi venelaste, rootslaste ja poolakate hallata. 18. sajandil linnuse hävitamise järel on rajatud praegune vallakeskus. Muinaskeskus kannab praegu Vana- Vastseliina