DOCSLIB.ORG

TOP 100 Mullu Eesti Edukaim? Estonia’S Leading Enterprises Рейтинг ТОП 100 Эстонских Предпиятий 6, 12 | November 2010 |

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
TOP 100 Mullu Eesti Edukaim? Estonia’S Leading Enterprises Рейтинг ТОП 100 Эстонских Предпиятий 6, 12 | November 2010 | Milline ettevõte oli TOP 100 mullu Eesti edukaim? Estonia’s Leading Enterprises Рейтинг ТОП 100 эстонских предпиятий 6, 12 | november 2010 | 500 suurima käibega Valdkondade 14–22 firmat 2009. aastal 40–62 edukaimad firmad SISUKORD JA METOODIKA TOP 100 Toimetaja: Rivo Sarapik, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli kommentaar 4 tel 667 0181, 2009. aasta TOP 100 edetabel 6 e-post: TOP 100 esikoht 12 [email protected] 2009. aasta käibe TOP 500 14 TOPi andmebaaside koostajad: 2009. aasta käibe kasvu TOP 180 24 Õilme Muru, Jane Suu 2009. aasta kasumi TOP 200 28 tel 667 0381, e-post: [email protected] 2009. aasta kasumi kasvu TOP 180 32 Reklaami projektijuht: 2009. aasta rentaabluse TOP 200 34 Asso Laido, 2009. aasta varade tootlikkuse TOP 200 38 tel 667 0072, Valdkondade edukamad 40 e-post: [email protected] Maakondade edukamad 64 ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl Margit Toovere Kiiresti arenevad ettevõtted 66 Kujundaja: Keeletoimetaja: Katrin Rikberg Peatoimetaja: Meelis Mandel Edetabelite koostamise metoodika Väljaandja: AS Äripäev TOP100/valdkonna/maakonna ette- Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn TASUB TEADA võtete TOP telefon: (372) 667 0195, Edetabelisse pääsemiseks pidi ettevõt- Majandustulemused on edetabeli- (372) 667 0222, te vastava valdkonna tegevuse osakaal tes esitatud tuhandetes kroonides. faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 käibest olema vähemalt 51% või ette- Kiiresti arenev ettevõte on vald- võte pidi olema registreeritud või oma- kondade/maakondade Toimetus ma tootmist vastavas maakonnas. Sa- edetabelites märgis- e-post: [email protected] muti peab ettevõte olema tegutsenud tatud gaselli logoga. tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 kahel järjestikusel täismajandusaastal. Kui ettevõte TOP 100 kandidaatide hulka pääse- Korrespondent Tartus: puudub TOPist Väinu Rozental, miseks pidi ettevõtte 2009. aasta käi- [email protected] ve olema vähemalt 144,5 mln krooni. Ettevõttel pole olnud aktiivset ma- TOP 100 koostamiseks võttis Äripäev jandustegevust kahel täielikul majan- Reklaamiosakond justiitsministeeriumi registrikeskusest dusaastal (2008–2009). e-post: [email protected], mulluste majandustulemuste põhjal Kui ettevõtte kahe aasta keskmine tel: (372) 667 0105, käibelt 650 suurema ettevõte andmed. omakapital või 2009. aasta omakapi- faks: (372) 667 0200 Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja tal oli negatiivne, ettevõte arvutus- Seminarid ja käsiraamatud põhjal – 2009. aasta käive, käibe kasv tes ei osale. tel: (372) 667 0207, 2008. aastaga võrreldes, 2009. aas- Puudusid mõned finantsnäitajad, faks: (372) 667 0290 ta kasum majandustegevusest, kasu- sest tabelisse pääsemise eeldus on mi kasv 2008. aastaga võrreldes, ren- käibe, kasumi ja omakapitali avalda- Raamatuklubi ja infolehed taablus aastal 2009 ja varade tootlik- mine 2008. ja 2009. aasta kohta. tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 kus aastal 2009. Iga näitaja põhjal reas- Andmete kontrollimise hetkel ei ol- tati ette võtted edetabelitesse, iga koht nud ettevõtte 2009. aasta majandus- Tellimine ja levi järjestuses andis kohale vastava arvu aasta aruanne äriregistris saadaval. e-post: [email protected], punkte. Punktid liideti, võitis kõige vä- tel: (372) 667 0099, hem punkte kogunud firma. faks: (372) 667 0300 LOE VEEBIST Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine Kiiresti arenevate firmade ehk http://infopank.aripaev.ee Gaselli TOP Täielikud edetabelid Trükk AS Kroonpress Tänavuse Gaselli TOPi koostamiseks Äripäev veebis tellis Äripäev justiitsministeeriumi re- www.aripaev.ee gistrikeskusest 2008. aasta majandus- reldes 2006. aastaga vähemalt 50%; Toimetus võtab endale õiguse tulemuste põhjal järgmistele tingimus- – 2007. aasta müügitulu on suurem kui kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid tele vastavate ettevõtete andmed: 2006. aasta oma ja 2008. aasta müügi- ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev – 2006. aasta müügitulu on üle 1 miljo- tulu on suurem kui 2007. aasta oma; ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh ni krooni (k.a); – 2008. aasta kasum on suurem kui päevakajalisel, majanduslikul, – 2008. aasta müügitulu on alla 2006. aastal, samas võib 2007. aas- poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed 179,7 miljoni krooni; ta kasum olla väiksem kui 2006. aastal, ning nende reprodutseerimine, – ettevõte peab olema tegutsenud kuid ühelgi aastal ei tohi olla kahjumit. levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev vähe malt kolm järjestikust majandus- Arvutamise aluseks võtsime 2008. kirjaliku nõusolekuta keelatud. aastat (alates 2006. aastast) ja tegut- aasta müügitulu ja kasumi kasvu 2006. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse seb ka praegu; aastaga võrreldes. [email protected] või tel (372) 646 3363. – ettevõtte müügitulu ja maksueelne Kokku osales Gaselli TOPi arvutustes kasum on kasvanud 2008. aastal võr- 943 ettevõtet. Äripäeva lisa 26. november 2010 3 KOMMENTAAR Ütleme samuti kui aasta tagasi – kevad tuleb teisiti äna ilmuv TOP 100 järjestab eri- Sellest hoolimata tahaks nüüd täp- Tnevate näitajate alusel käibelt selt samamoodi öelda, just siseturu- Eesti 500 suurimat ettevõtet. Tä- le müüvaid ettevõtteid silmas pidades helepanuväärne, et iga viienda, val- (koputame igaks juhuks vastu lauda). davalt koduturule suunatud suur- ettevõtte käive, sh Äripäeva enda Lihtsalt üks aasta oleks nagu vahe- oma, kukkus mullu sedavõrd peal kaduma läinud ja kõik ootused, palju, et jättis ta 147 mln kroo- mis selleks aastaks said aasta tagasi nise lävendi taha. Protsen- tehtud, täituvad lihtsalt järgmisel aas- tuaalselt kõikus väljalangeja- tal. Hästi, mitte lihtsalt, aga täituvad. tel käibelanguse protsent 100 Isegi kui aasta algus võib tingituna ja 20 vahel. Ilmekas. Teisalt “eurošokist” veidi nukraks teha, peab teeb rõõmu, et enamik neist on käibelangus aastas tervikuna tõusuks praegu veel elus, on suutnud end pöörduma. Kaua võib! jalgadele kukutada. Äripäeva poolt aga kõigile ettevõ- tete juhtidele suur tänu vastupidami- Samas, loodus tühja kohta ei se ja leidlikkuse eest viimase 2–3 aas- salli ja nii on tervelt 100 lõppvõistlu- ta šoki üleelamisel. Seda on võimatu sele pääsenutest tänavu uued tu- üle hinnata ja ilmselt hakatakse teie lijad, valdavalt siis eksportöö- saavutust alles aja möödudes tõeliselt rid. Seegi aja märk. hindama. “On üha enam tunne, et Samas loodame, et viimaste aas- järgmise aasta kevad tuleb tate üleelamised teid ülemäära ette- teisiti. Parem.” Nii kirjutasin vaatlikuks muutnud pole ja te endas eelmises TOP 100 ajakirjas taas riskijulgust leiate, et taas inves- selle aasta kevade kohta. teerida. Oh, kui vähe ma siis toona Märgid näitavad, et järgmisel aas- teadsin. Ei lohuta ka see, tal võib arenguks ja investeerimiseks et ma ei olnud üksi. õite hea aeg kumada. Kõik ootused, mis selleks aastaks ”said aasta tagasi tehtud, täituvad lihtsalt järgmisel aastal. Meelis Mandel, Äripäeva peatoimetaja 4 TOP 100 laenud ettevõtetele Eesti ettevõtete TOP 100 aastal 2009 Tutvvu finanantsteenuste tingimumustega lhv.eeee ning konsulteeri asjatundjaga.asjatund TOP 100 Estonian Companies Рейтинг ТОР 100 эстонских предприятий koht firma nimi tegevusala tegevjuht linn/mk käive 2009 kasum 2009 koht 2008 punkte rank company area of activity CEO city/county turnover profit rank in 2008 points место наименование фирмы сфера деятельности руководитель город/уезд нетто-оборот чистая прибыль место в 2008 сумма 1. Vopak E.O.S. AS2 laadungikäitlus Arnout Dirk Lugtmeijer Tallinn 2 504 735 926 865 87. 113 2. G4S Eesti AS turvateenused Andrus Ossip Tallinn 851 734 189 503 94. 221 3. Põhja-Eesti meditsiin Tõnis Allik Tallinn 1 662 198 502 081 – 230 Regionaalhaigla SA 4. Antonio Trade OÜ2 hulgikaubandus Jevdokia Pribõltšenko Tallinn 1 249 437 149 846 – 259 5. Saint-Gobain Glass Estonia AS tootmine Andi Kasak Elva 748 983 101 138 38. 282 6. Eesti Loto AS meelelahutus Heiki Kranich Tallinn 522 416 132 200 26. 293 7. Tallinna Vesi AS kommunaal- Ian John Alexander Tallinn 772 446 401 076 17. 319 majandus Plenderleith 8. Eesti Energia AS1,2 energeetika Sandor Liive Tallinn 10 603 900 2 032 500 22. 331 9. Tallinna Sadam AS2 sadamateenused Ain Kaljurand Tallinn 1 267 024 518 597 46. 342 10. Indore Chemical OÜ hulgikaubandus Igor Goleništšev Harju mk 304 321 59 628 – 382 11. Top Connect OÜ telekom Vladislav Sobolev Tallinn 628 012 73 953 11. 399 12. If P & C Insurance AS2 kindlustus Andris Morozovs Tallinn 2 135 009 404 587 – 414 13. E.L.L. Kinnisvara AS2 kinnisvara Vahur Kaska Tallinn 670 704 210 566 – 429 14. Spacecom AS2 renditeenus Oleg Ossinovski Tallinn 420 769 233 761 82. 438 15. Seesam Rahvusvaheline kindlustus Andri Püvi Tallinn 464 584 123 723 – 447 Kindlustuse AS 16. Tallinna Küte AS2 soojuse tootmine Kristjan Rahu Tallinn 1 520 955 107 243 – 473 17. Riigimetsa Majandamise metsamajandus Aigar Kallas Tallinn 1 251 387 291 697 – 483 Keskus 18. Graanul Invest AS2 hulgikaubandus Raul Kirjanen Tallinn 891 001 63 548 – 483 19. DBT AS2 ekspedeerimine Vladimir Volohhonski Harju mk 262 064 52 906 – 487 20. Keio-E AS2 kinnisvara Elmo Ehrlich Lääne-Viru mk 486 839 30 492 – 506 21. Tallegg AS toiduainetööstus Teet Soorm Harju mk 687 741 60 091 – 509 22. Tavid AS2 finantsvahendus Kuno Rääk Tallinn 179 011 130 834 – 514 23. Intopex Trans AS renditeenus Boriss Pereskokov Tallinn 190 474 76 956 – 522 24. Vesta Terminal Tallinn OÜ laadungikäitlus Roland Vent Maardu 284 363 104 974 – 534 25. Bellus Furnitur OÜ mööblitootmine Urmas Aun Lääne-Viru mk 332 312 60 093 68. 538 26. Irest Ehitus AS2 ehitus Rein Kiudsoo Tallinn 379 546 38 321 – 562
Load more

Recommended publications
  • Estonian Ministry of Education and Research
    Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I.
    [Show full text]
  • Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • KALLAVERE FORMATION on the NORTH ESTONIAN KLINT (Part I - Paldiski-Kunda Area)
    LITHOLOGY OF THE KALLAVERE FORMATION ON THE NORTH ESTONIAN KLINT (Part I - Paldiski-Kunda area) HELJO HEINSALU AND REIN RAUDSEP Heinsalu, H. and Raudsep, R. Lithology of the Kallavere Formation on the North Estonian Klint (Part I- Paldiski-Kunda area). - Bull. of the Geological Survey of Estonia, 8/1, 20-31. In North Estonia the Kallavere Formation corresponds to the Cambrian-Ordovician boundary beds, the major part of which belongs to the lower Tremadoc. The stratigraphical range of the Kallavere Formation is variable: in the western part of the klint (North-Estonian cliff) it represents the lower half of the Pakerort Stage, in the east the whole stage. The Kallavere Formation is subdivided into five members: Maardu, Suurj5gi, Katela, Rannu and Orasoja. Three members - Maardu, Suurj5gi and Katela - occur in the western klint area, the eastern boundary of which coincides with the surroundings of Kunda. Part II of the article (eastern part of the klint) will be continued. Key words: lithology, Obolus sandstone, Kallavere Formation, Cambrian-Ordovician boundary beds, Estonia. Heljo Heinsalu: Institute of Geology, Estonia Avenue 7, 10143 Tallinn, Estonia. Rein Raudsep: Geological Survey of Estonia, Kadaka tee 80/82, 12 618 Tallinn, Estonia INTRODUCTION brachiopod material in the rock, however, is revealed by the content of Pp determined by chemical analysis. Usu­ In the western klint (local name for cliff of the bedrock) 5 ally Pp 5 makes one-third of the composition ofbrachio­ area the Kallavere Formation forms the lower part of the pod fragments (Figs. 2-5). Pakerort Stage, the Tiirisalu Formation corresponds to the In the composition of the Kallavere Formation upper part.
    [Show full text]
  • Rankings Municipality of Maardu City
    9/29/2021 Maps, analysis and statistics about the resident population Demographic balance, population and familiy trends, age classes and average age, civil status and foreigners Skip Navigation Links ESTONIA / Northern Estonia / Province of HARJU COUNTY / Maardu city Powered by Page 1 L'azienda Contatti Login Urbistat on Linkedin Adminstat logo DEMOGRAPHY ECONOMY RANKINGS SEARCH ESTONIA Municipalities Anija rural Stroll up beside >> municipality Kuusalu rural municipality Harku rural municipality Lääne-Harju rural Jõelähtme rural municipality municipality Loksa city Keila city Kiili rural Maardu city municipality Raasiku rural Kose rural municipality municipality Rae rural municipality Saku rural municipality Saue rural municipality Tallinn Viimsi rural municipality Provinces Powered by Page 2 HARJU HIIU COUNTY L'azienda Contatti Login Urbistat on Linkedin COUNTY Adminstat logo LÄÄNE-VIRU DEMOGRAPHY ECONOMY RANKINGS SEARCH ESTONIACOUNTY Regions Central Estonia Southern Estonia Northeastern Western Estonia Estonia Eastern Estonia Northern Estonia Municipality of MAARDU CITY Territorial extension of Municipality of MAARDU CITY and related population density, population per gender and number of households, average age and incidence of foreigners TERRITORY DEMOGRAPHIC DATA (YEAR 2018) Region Northern Estonia Province HARJU COUNTYInhabitants (N.) 15,332 Sign Province HARJU COUNTY Families (N.) 0 Hamlet of the 0 Males (%) 48.3 municipality Females (%) 51.7 Surface (Km2) 23.44 Foreigners (%) 34.3 Population density 654.2 Average age (Inhabitants/Kmq) 43.5 (years) Average annual variation +0.45 (2015/2018) MALES, FEMALES AND DEMOGRAPHIC BALANCE FOREIGNERS INCIDENCE (YEAR 2018) Powered by Page 3 (YEAR 2018) ^L'azienda Contatti Login Urbistat on Linkedin Adminstat logo DEMOGRAPHY ECONOMY RANKINGS SEARCH ESTONIA Balance of nature [1], Migrat.
    [Show full text]
  • EPEA Newsletter
    European Prison Education Spring Association 25 2003 EPEA Newsletter EPEA on the internet: www.epea.org Inside this issue: Chairpersons foreword The conduct of elections of EPEA officers EPEA: Association with consultative status – what does it mean? Relationship between EPEA and the Council of Europe A report from the 10th Nordic Conference on prison Education in Helsinki, Finland. EPEA Project: Strengthening the European Prison Education Association throughout the continent Report on the participation in the working visit of INGO representatives from Central and Eastern Europe, 21 – 26 September 2002 Grundtvig sponsored educational trip to Stara Zagora, Bulgaria, to promote “MABEL” project Some reflections on a new prison in Estonia – Tartu Prison Social rehabilitation programmes in Estonian prison system Two years of Anger Management in Estonian prisons Changes in Denmark Learning a language in prison Different ways of teaching in Swedish prisons – suggestions about improvement Recent development and improvement of prison education in Sweden – some comments Norwegians’ visit to La Santé Detention Center Claudia’s story EPEA Autumn 2003 Newsletter – Norway EPEA Liaison / Contact Persons Membership Information Council of Europe Recommendation No R(89)12 Education in Prison Editor of EPEA NL 25: Kristel Varm, Ministry of Justice of Estonia Foreword by Chairperson Hello again to all over the next couple of years. Tony Vella members. This is, has developed a project plan which sadly for me, the committee members will start to take last foreword I forward at the next meeting in Malta in will write as March. Another is the new EPEA Internet Chairperson of Website at www.epea.org which is now up the EPEA and the and running, and is much more professional last time in the and interactive than the previous one.
    [Show full text]
  • Estonian National Road Administration 2005
    ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION 2005 ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION ANNUAL REPORT 2005 ESTONIAN MAIN AND BASIC ROADS Main roads and road number Basic roads and road number Estonian National Road Administration Annual Report of 2005 CONTENTS FOREWORD 6 ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION 7 ROAD NETWORK 13 ROAD SURFACE CONDITION 19 ROAD MANAGEMENT FUNDS 23 ROAD MANAGEMENT WORKS 29 ROAD TRAFFIC 43 TRAFFIC SAFETY 49 Estonian National Road Administration Annual Report of 2005 FOREWORD Dear reader, The principles of statistical analysis have been applied for the compilation of the The copy of ‘Annual Report 2005’ you’re chapters dealing with the road network, holding gives you an overview of the road pavement situation, road traffic, activities of the Estonian National Road traffic safety and in part, also the road Administration in 2005. maintenance issues. The material is meant for both the ‘road Based on the report, it can be briefly said builders’ and other readers closely or that year 2005 was better than year 2004 more generally involved in national road – the amounts spent on reconstruction maintenance issues. and repair of pavements, surface dressing and the repairs of gravel roads increased The report provides an overview of the considerably. Increased construction of National Road Administration as an roads intended for light traffic serves as organisation, road network, road pavement on of the key words, characterising the situation, funds allocated for the road discussed year. maintenance – both the earmarked for road maintenance in state budget and the We can also enjoy the fact that consistent European Union assistance, utilisation of growth of traffic intensity and vehicles the resources available or the work already causing this phenomenon has not completed.
    [Show full text]
  • E20 Tallinn-Narva Road, Reconstruction Maardu-Valgejõe
    ISPA Draft PRESS RELEASE No. 2003/EE/16/P/PT/004 Measure title E20 Tallinn-Narva Road, Reconstruction Maardu-Valgejõe Date of presentation to the ISPA Management Committee End date 31.12.2006 Authority responsible for implementation Name: Ministry of Transport and Communication Address: 9 Viru Street, 15081 Tallinn, Estonia E-mail: [email protected] Description The E20 Tallinn – Narva road is running 209 km east-west from Tallinn to the Russian border at Narva representing the connecting link between the Pan-European Transport Corridor I and Corridor IX linking Helsinki to St Petersburg, Moscow, Kiev, Odessa, Bucharest and Dimitrovgrad. The section to be reconstructed under this ISPA measure is located between Maardu and Valgjõe on km 17.4 and 62.4. It is planned to rehabilitate this section as a class I road with 4 lanes à 3.75 m, paved shoulders on each side à 2.5 m and a separation strip of 1 m between the two carriageways. The measure includes sidewalks in the urban areas, road lightning at the junctions and in the proximity of urban areas. Drainage works, relocation of cables, safety equipment and mitigation measures are included in the project. Objectives: The project aims to bring this road section on the connecting link between Corridor I and IX into compliance with European road standards and norms and, more particularly, the axle load requirement of 11.5 tons. The primary purpose of this rehabilitation project is the general construction of the road pavement with ancillary measures to improve safety standards and service levels. Environmental impact analysis: The project is covered by Annex II of Directive 85/337/EEC amended by Directive 97/11/EC.
    [Show full text]
  • DHC Perspectives in Tallinn
    DHC Perspectives in Tallinn Priit Koit Utilitas, CEO April, 2015 Utilitas Leader in Estonian district heating sector • Estonian holding company investing in Estonian utilities sector • Networks in 8 cities across Estonia - Tallinn, Maardu - Keila, Haapsalu, Rapla, Valga, Jõgeva, Kärdla • 500 km of district heating networks managed • 4 400 buildings heated • 39 boilerhouses with total installed capacity of 1.1 GW • Biomass-fired CHP with 25MW electric and 67MW thermal installed capacity 1.8 TWh of heat and 170 GWh of electricity sold annually Market share in Estonia approximately 1/3 2 Largest component in national energy balance Total energy consumption in Estonia, 2013 Energy consumption in households, 2013 Other Transport 3% 20% Transport District Heat 26% heating 43% Households 34% 39% Electricity Electricity 16% Heat total 34% Wood and Gas and 58% solid fuels peat 5% 19% Heat • 38% of total energy consumption Source: Statistics Estonia • 58% of households’ energy consumption • Of which district heating above 50% in total and ca 70% in urban areas • Largest utility bill, ca 6.6% of household expenditures (electricity 3.5%) Best suited for implementing European and national policies on energy efficiency, energy independence and promoting renewable energy sources 3 District heating in Tallinn Talinna Küte supplying heat to 2/3 of Tallinn Commercial • 3640 buildings heated 18% by Tallinna Küte State and Residential • 130 thousand - 70% of municipality 71 % all Tallinn households – 11% using district heating • All sales subject to price
    [Show full text]
  • The New Territorial Pattern in Estonia
    The New Territorial Pattern in Estonia VEIKO SEPP Factors that affected the new administrative-territorial organisation of municipalities The new map of Estonian municipalities emerged from the cumu- lative effect of various factors. At the most general level, these can be grouped into national and local factors. As far the national factors are concerned, the Administrative Reform Act and the criteria for the minimum and recommended popula- tion size of a municipality stipulated in the Act definitely stand out as the most important, as these and the geographical distribution of the popu- lation shaped the general territorial layout of the new municipalities. 599 With some new municipalities, the decisive factor may also have been their compatibility with the exemption conditions stipulated by law. To begin with, the Act allowed for creating a municipality with a popu- lation size falling below the minimum criterion in sparsely populated regions with a total area of at least 900 square kilometres, provided that it had at least 3,500 residents (Article 9(3)1)). This exemption was used very little during the voluntary merger stage – only the merger of Alutaguse and Saarde rural municipalities during the voluntary stage corresponds to this exemption, although the government later initiated merger proceedings also for these rural municipalities. The effect of the so-called Setomaa exemption (Article 9(3)2) of the Administrative Reform Act) on the new administrative division is more complex, as the rural municipalities concerned did not use the option described in the Act to form the Setomaa rural municipality during the voluntary merger stage.
    [Show full text]
  • Kehra Kool 1918-1945 30
    Kehra kool 1918-1945 30. nov. 1918 teatas Eesti Ajutine Valitsus oma deklaratsioonis haridusala korraldamise kohta, et rahvahariduses tuleb kõigepealt lõpetada venestamise ja saksastamise katsed. 1 29. nov. 1918. aasta tunniplaanis on veel saksa keel, aga samas on ka koolijuhataja A. Liigmanni märkus, et saksa keele asemele on võetud eesti keel. Küsimusele, missugused suured puudused on koolimajal, vastas koolijuhataja A. Liigmann: "Kitsas, pime, umbne, külm, niiske." 1878. aastal ehitatud koolimaja ei olnud enam sobiv õppetööks. Kehra 4-klassiline algkool asus alates 1. novembrist 1919. aastal Kehra raudteejaama lähedale, põhja poole raudteed, majja, mis oli ehitatud 1914. aastal. Maja hävis II maailmasõja ajal. Praegu, aastal 2000, asub sellel kohal Tallinn - Kehra autobussi lõpp-peatus. Kooli tüüp oli avalik algkool, õppekeel oli eesti keel. Koolis oli 4 põhiklassi. I ja II, III ja IV klassid olid ühendatud ühte klassikomplekti. Kooli ülalpidaja oli Anija vallavalitsus. 4. novembril 1919. aastal sai Kehra 4-klassiline algkool ka teise õpetaja Alma Mutli, kes õpetas eesti keelt, vene keelt, maateadust, geomeetriat, käsitööd ja joonistamist.7 Õpetaja Alma Mutli lahkus töölt 1920. aasta augustis. 27. septembrist 1920 kuni 1. augustini 1921 töötas koolis teise õpetajana Adele Kirikmann. Viimane Kehra vallakooli õpetaja ja esimene Kehra 4-klassilise algkooli juhataja Alfred Liigmann siirdus 1921. aastal septembris tööle Rakverre. 1921. a. kandideeris Kehra 4-klassilise algkooli juhataja kohale 26-aastane Maria Männikus (hiljem Ehrenbusch) (s.1895). Ta kirjutas oma avalduses vallavalitsusele, et ta on töötanud Viru maakonnas Vaivara kõrgemas algkoolis 4 aastat, kus ta on õpetanud vene, saksa, prantsuse ja ka eesti keelt, peale selle võib ta inglise keelt õpetada algkooli õppekava piirides.
    [Show full text]