UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN INTERVJUU Kaubamaja võib kaevata Red Hot Chili Tallinna kohtusse Peppers rokib Taskila: liine Kaubamaja pole rahul Tallinna liikluskorralduse muu- Tallinnas datusega, mis piirab ligipääsu Torupilli Selverile. X3 Ansambel toob esmaspäeval Tal- ei suleta linna Lauluväljakule publiku kõi- Moody’s: Eesti kõrge reiting gist Balti riikidest, lisaks on laval “Mul on julgust öelda, et liine ei kaks soojendusbändi X3 suleta,” märkis Estonian Airi juht toetub korras rahandusele Toetused oleks küll Tero Taskila, lisades, et tuleval tal- Reitinguagentuur Moody’s põhjendas Eestile kõrge kalaks nendele, kes vel on võrreldes eelmisega 75 reitingu kinnitamist meie korras rahandusega. X8 protsenti rohkem lende. X8–9 seda otseselt saavad, Äripäev ilmub suvel kolm aga õngeks neile, kes korda nädalas kaupu toodavad. 27. juunist kuni 10. augustini ilmub Äripäev TÜ teadur Margus Eimre küsib oma arvamusar- ESMASPÄEVAL, KOLMAPÄEVAL JA REEDEL. tiklis, kas laenamisele on alternatiive.X14

Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????%

Reede, 27. juuli 2012 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 136 (4558) 2,24 eurot 1,2260 0,8157 8,4505 39,13 0,708%

LUUBI ALL Raha diktaadi all Täna algavad olümpiamängud on samavõrra sportlaste kui ka ROKi 11 suursponsori pidu – kuuks ajaks saavad nad eksklusiivse õiguse end sangarite abil

reklaamida X2, 4–7

KIHLVEOKONTORID hindavad Eesti tugevaimaks medalikandidaadiks epee- vehklajat Nikolai Novosjolovit. FOTO: AFP PHOTO/SCANPIX TEGIJA 2 TOIMETUS Jacques Rogge avab Londoni kolmanda olümpia 11 aastat ROKi juhtinud Belgia kirurg ja en- valmimisel polnud suuri viivitusi. Eelmiste suve- dine olümpiapurjetaja Jacques Rogge võib mängude avamist Pekingis augustis 2008 varju- end tänaõhtusel Londoni OMi avamisel tasid nii rahutused Tiibetis kui ka Vene vägede sis- hästi tunda. Võrreldes näiteks kaheksa aasta ta- setung Gruusiasse, seekord midagi poliitilist õhus ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 guste suvemängudega Ateenas sujusid inglas- pole. Peagi viimast ametiaastat alustav Rogge on toimetaja Harry Tuul, tel 667 0182, e-post [email protected] tel ettevalmistused paremini – olümpiaobjektide ka jõudsalt laiendanud osavõtvate maade ringi.

RÕÕMUSTAB

Arco Vara alustas säästukuuriga. Mullu sügavamas- se kahjumisse vajunud Arco Vara nõukogu otsustas kulusid kokku tõmmata, näidates eeskuju ametiautost loobumisega. Jätame tööle spetsialistid, kes ise turult raha ettevõttesse toovad, selgitas nõukogu esimees ning suuromanik Richard Tomingas ja lisas, et eesmärk on muuta peakontori kulud minimaalseks. Nagu kommenteeris juunis Arco Vara suuromanikelt hulga aktsiaid ostnud LHV pensionifondide juht Andres Viisemann, oleks hea, kui kulude kokkuhoid ei kujuneks ühekordseks aktsiooniks, vaid muutuks osaks ettevõtte kultuurist.

Välisinvestor näeb meis potentsiaali. Nädala eest Muu- gal Eesti suurima logistikakeskuse ehitust alustanud Belgia logistikakontsern Katoen Natie eelistas meid Soomele, sest näeb Eestis tõusupotentsiaali. 40 miljonit eurot investeeriva- le ettevõttele saab Eestist värav Venemaa turule, kirjutasime seejärel juhtkirjas. Äsjane Venemaa liitumine WTOga annab kindlasti sellisele transiidile hoogu.

Eesti Moody’se jaoks Soomega ühes paadis. Reitinguagen- tuur Moody’s kinnitas kolmapäeval Eesti riigireitingu tase- mel A1 stabiilse väljavaatega, põhjendades otsust eelkõige riigi heas seisus rahanduse ning valitsuse konservatiivse eel- arvepoliitikaga. Nädala alguses teatas agentuur, et muudab tipptasemel reitinguga Saksamaa, Hollandi ja Luksembur- gi väljavaate negatiivseks, kinnitades samas Soome tipptase- mel reitingu stabiilse väljavaatega. Stabiilsus on meile parim ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA tunnustus, märkis rahandusminister Jürgen Ligi.

KURVASTAB JUHTKIRI

Muutused Tallinna liikluskorralduses. Suvel, mil inimeste tähelepanu on rohkem ilmal, hakkas Tallinna linnavalitsus tänavaid ümber joonima, tekitades Ootame olümpiakullast hulga segadust. Ühistranspordi kasutajad küll võidavad, sh ka taksodega sõitjad. Samas peab kliendi juurde sõitev takso istuma ummikus ega tohi uut ühistranspordirada kasutada. Tagatipuks ähvardab linna Kaubamaja kohtuhagi, kuna Torupilli Selverisse autoga tulijate ligipääsu on piiratud. paremat uudist Kasvav Apple tõi pettumuse. Kultusfirma Apple’i tulemus jäi analüütikute arvates nadiks, ehkki kasvas, mistõttu akt- udis, et majandusminister teeringuteks hädavajalikku raha. Näiteks Eesti sia kukkus järelkauplemisel. iPhone’i müük vähenes, ku- Juhan Parts ja rahandusmi- Energial seisavad lähiaastatel eest suured, ise- na fännid jäid ootama uue mudeli tulekut. Sellega valmistas nister Jürgen Ligi jõudsid gi sadadesse miljonitesse eurodesse küündivad Apple teist korda pettumuse analüütikutele alates 2003. aas- kokkuleppele riigiettevõte- Riigiette- investeeringud, samas riigi võimekus praegus- tast. Oma vitsad said kätte ka Apple’ile vidinate tarnijad ja te börsile viimises, oleks se- tes majandusoludes sellist rahavajadust rahul- Udavõrd rõõmustav, et kaaluks üles ka Eesti võtete bör- toodete kokkupanijad, kelle aktsiad samuti kukkusid. dada on väike. Börsifirma reeglid ja nõudmised võimalikud olümpiamedalid. Isegi kuldsed. sile viimi- aga suurendaks ettevõtete läbipaistvust ja ava- Savisaarel rahapesu vari. Põhja ringkonnaprokuratuur Kahjuks ei ole see endiselt sugugi kindel. Eil- tust ning vähendaks poliitilist mõjutatust, mis alustas Keskerakonna esimehest Tallinna linnapea Edgar Sa- ne Eesti Päevaleht küll kirjutas, et pärast järele- ne oleks omakorda muudaks nad efektiivsemaks. Üht- visaarega seotud kriminaalmenetlust rahapesu käsitleva pa- mõtlemist andis rahandusminister Jürgen Li- lasi parandaks riigifirmade börsile tulek nen- ragrahvi alusel. Savisaare sõnul on opositsioonipoliitikuks gi majandusminister Juhan Partsile ametlikus sedavõrd de mainet, sest muudaks riigifirmad inimeste- olemine Eestis ohtlik ettevõtmine. “Pead arvestama isikuva- kirjas teada, et temal ei ole vastuväiteid riigi- le märksa lähedasemaks. baduste rikkumisega ja sellega, et kodu ja eraelu ei ole enam ettevõtete osaluse võimalikule börsil noteeri- rõõmus- puutumatud. Pead arvestama, et sind jälitatakse ja kuulatak- misele, kui see toimub põhjendatult. Kuid eil- Võitjaks on Eesti börs ja investeerimiskliima. se pealt,” väitis ta intervjuus parteilehele. sel valitsuse pressikonverentsil täiendas rahan- tav, et kaa- Riigiettevõtted börsil, eriti suured ja kasumli- dusminister, et riigiettevõtete börsile viimise kud, nagu Eesti Energia, Elering, Tallinna Sa- kava ei ole, ning nimetas teemat hästi tundli- luks üles dam ja Eesti Loto, mõjuks veduritena. Nad elav- HOMME kuks poliitiliseks otsuseks. daks börsi. Nii avaneks ka Eesti väikeinvestori- Kuidas müüa hoonet, millel puudub kasu- ka Eesti tel soodsamad võimalused kohalikele ettevõte- Otsust on vaja. Aga poliitika ongi otsustamise tele kas raha laenates (võlakirjad) või sinna in- tusluba? kunst ning nii Parts kui ka Ligi on selles kaht- võimali- vesteerides (aktsiad) tulu teenida. LOE ÄRIPÄEVAST lemata meistrid. Seepärast Äripäev loodab, et Kuid see meelitaks Tallinna börsile ka vä- Reformierakonna ja IRLi koalitsioonilepin- kud olüm- lismaalt uusi investoreid ning annaks eeskuju gu punkti – analüüsida riigiettevõtete osaluse teistele Eesti ettevõtetele. Siinne kapitaliturg börsile viimise põhjendatus – ei täideta ai nult piameda- muutuks huvitavaks ka eestlaste enda pensio- formaalselt. nifondidele. Teisisõnu mõjuks riigiettevõte- Ning sellele tuginedes utsitame Juhan Part- lid. te lisandumine börsile Eesti majandusele või- Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute si ja Jürgen Ligi otsustama lähtuvalt sellest, mis mendajana. asutamine on kasulik nii kitsalt konkreetsetele riigiettevõ- Börsile viimine ei tähenda tingimata stratee- Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik tetele kui ka laiemalt Eesti majandusele, mitte giliste ettevõtete enamusosaluse müümist. Pii- Osakoormate vedu www.wasp.ee arvestama nende esindatud parteide taga seis- sab vähemusosalusest, näiteks 20%. Või algatu- [email protected] vate huvigruppide soovidega. seks kas või võlakirjade noteerimisest Tallinnas. tagaluukautodega Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 wasp project Mob. 51 12 061 Enamik riigifirmade juhte peab ideed heaks. Reformierakonna ja IRLi valitsus on luba- TALLINN– “Olen selle koha pealt alati positiivne olnud,” nud, et kõik head asjad juhtuvad 2013. aastal. HELSINKI–TALLINN vastas viimati jaanuaris Eesti Energia juhatu- Just siis peaks alanema töötuskindlustusmak- se esimees Sandor Liive küsimusele, kuidas ta se praeguselt 4,2%-lt kolmele protsendile. Sa- Enne kl 12 tellitud veos järgmisel tööpäeval sihtkohas! suhtub Äripäeva ettepanekusse tema juhitav muti peaks tõusma õpetajate palgad. Äripäev PUHKAUHKA ettevõte börsile viia. Poolehoidu on avaldanud loodab, et hea aasta krooniks viib valitsus ka tel: +372 505 5074 P L ka teiste riigifirmade juhid. mõne riigiettevõtte börsile. [email protected] IMAA Sarnaselt Eesti olümpiasangaritega pane- EEESTIMAALEST .ee .maaturism Riigiettevõtete viimine börsile on kasulik me ka Juhan Partsile ja Jürgen Ligile kõrged www.mltransport.ee wwww.maaturism.eeww kõigile. Ettevõtted saavad kaasata nii inves- ootused. ÜTLES Jürgen Ligi: Kindluse LÜHIDALT 3 mõttes kindlustame üle.

Rahandusminister Jürgen Ligi peab eile riigikokku saadetud 27. juuli 2012 ÄRIPÄEV ESMi eelnõu väga põhjalikuks. LOE LÄHEMALT LK 9 toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post [email protected]

TEHNOKONTROLL LHV tahab Rolleritele kohustuslik tehnoülevaatus Euroopa Liidu järjekordse sammuna ähvardab kohustuslik tehno- ülevaatus ka mopeede ja rollereid. 7 Lõhmust Korralisele ülevaatusele saadetakse plaanide kohaselt need kahe- MLN eurot rattalised, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 kilomeetrit tun- on Tallinna nis, vahendas auto24.ee Saksa autoklubi ADAC infot. Kaubamaja ja Nõgest ELis liikuva dokumendi järgi peaksid mopeedid ja rollerid esimest kontsern ASi Arco Vara aktsionär AS korda ülevaatusele minema nelja aasta vanustena, seejärel iga investeerinud LHV Varahaldus tegi ettepane- kahe aasta tagant ja lõpuks igal aastal. Praegu rolleritel ja mopee- Torupilli Sel- ku valida kinnisvarafirma nõu- didel kohustuslik tehnoülevaatus puudub. verisse. FOTO: kogu täiendavateks liikmeteks ERIK PROZES Rain Lõhmus ja Arvo Nõges. TOITLUSTUS “Võiks öelda niimoodi, et võib-olla pole ebaloomulik olla Kontroll tõi riigikassasse veel 40 000 eurot sellise ettevõtte nõukogus, kus Toitlustusettevõtetes tehtud kontrolli tulemusel laekus mais eel- sul on kümneprotsendiline osa- mise aasta sama ajaga võrreldes riigieelarvesse 42 473 eurot roh- lus. Ma arvan, et see on loomu- kem makse. lik,” kommenteeris Nõges napilt. 85 kontrollitud ettevõtet tasus aprillis ja mais riigieelarvesse 71 Küsimusele, kuivõrd rahul on 971 eurot rohkem makse kui aasta varem samal ajal, teatas mak- Nõges praeguse Arco Vara juhti- suamet. Kaubamaja otsib linnaga misstiiliga, Nõges vastata ei taht- Mai näitajate põhjal on 10 maksumaksjat saavutanud maksu- ja nud. “Ma jätaksin selle praegu tolliameti oodatud taseme nii käibemaksu kui ka töötasumaksete kommenteerimata,” ütles ta. tasumisel. 49 maksumaksjat on käibemaksu ja 19 töötasumaksete Kidakeelseks jäi ta ka tulevi- vallas saavutanud oodatud taseme. kompromissi. Ettevõtjad kuplaanidest rääkides: “Eks see näha ole, kui see otsus toetuse REITING leiab. Ei ole mõtet enne kaaguta- linna plaani peale pahased da, kui muna munetud on.” Fitch tõstis Swedbanki reitingut Mõlemad kandidaadid on Reitinguagentuur Fitch tõstis Swedbanki reitingu tasemelt A ta- andnud kirjaliku nõusoleku, semele A+ stabiilse väljavaatega, tunnustades, et pank on vähen- KADRI PÕLENDIK peaksime Selveriga midagi aru- selle puhastusteenuse boksi seal teatas Arco Vara börsile. danud halbade laenude osakaalu ning tugevdanud oma kapitali- [email protected] tama? Kas siis tõesti eraettevõt- kinni ja kaks-kolm inimest jää- LHV pensionifondide vara puhvreid. AS Tallinna Kaubamaja Kin- te ärihuvid kaaluvad üles linna vad töötuks,” ütles Pogosjan. Ta hulka kuulub 5,7 protsenti Arco “Stabiilne väljavaade tähendab seda, et Fitchi ootuste järgi püsib nisvara pole rahul liikluskor- arengu võimalused,” imestas ta. ei usu, et Selver alandaks muu- Vara aktsiatest. Swedbanki fookus kapitali tugevusel ja likviidsusel, samas kui äri- ralduse muudatusega pealin- Harjo lisas, et loomulikult ei saa datuste mõjul rendihindu, nii- ARIPAEV.EE riske ei suurendata,” teatas Fitch kolmapäeval. na ühe tuiksoone, Gonsiori tä- kellelegi nii-öelda puuri ümber siis on ettevõtjal kaks võimalust: nava äärde jääva Torupilli Sel- panna ning Selveriga ei ole ka kas olukorraga leppida või tege- veri juures ning saatis linnava- seda tehtud. Transpordiameti vus lõpetada. litsusele ettepaneku teha piir- juhataja sõnul pole kaubandus- Küti sõnul on plaanitava- konnas uus planeering. keskuselt ligipääsu ära võetud, te muudatuste tegemine vastu- Seoses linnavalitsuse otsu- sest Lasnamäelt tulijad pääsevad olus õigusaktidega. Kuigi Kau- sega sulgeda Gonsiori tänaval poe juurde samamoodi nagu va- bamaja eesmärk on teha linna- üks sõidusuund tavaliiklejatele rem ja need, kes linnast välja lä- ga koostööd, ei ole välistatud, et avaldas Selveri kinnistut omav hevad, hakkavad sõitma möö- ees võib seista kohtutee. Edukas Tallinna Kaubamaja Kinnisvara da Kunderi tänavat ning pääse- muret, et selline muudatus pii- vad Selverini Laulupeo või Vilm- Ees võib seista kohtutee. Ad- rab klientide ligipääsu kauban- si tänava kaudu. “Eeldan, et tule- vokaadibüroo Sorainen vande- Eesti duskeskusele. Tallinna Kauba- vikus hakkavad inimesed roh- advokaadi Urmas Volensi hin- maja Kinnisvara juhataja Peeter kem ühistransporti kasutama nangul on võimalik selline vaid- Kütt ütles, et Kaubamaja on in- ja ühistranspordiga on Selveri lus kohtus tõstatada. Ta sõnas, et vesteerinud kõnealusesse kau- juurde suhteliselt hea ligipääs,” linn peaks sellist muudatust te- banduskeskusesse 7,1 miljonit märkis Harjo. hes arvestama ettevõtjate õigus- eurot, mistõttu on tema sõnut- tega. “Linnal on õigus, et ei saa si õiguspärane oodata, et klien- Äri häiritud. Torupilli Selveri nõuda, et tegevus oleks suuna- tidel oleks Selveri külastamine ühe rentniku, OÜ Puhastus Kes- tud ainult ettevõtjatele. Teistpi- Kuidas saavutada Eesti jätkuv edu? mugav ja lihtne. kus omanik Beniamin Pogosjan di ei ole linnal õigus, et ettevõt- Kütt leidis, et linn oleks või- tõdes, et Gonsiori tänava muut- jate huvid peaks olema kõige vii- Otsime vastuseid, sest tõelised edusammud nud enne otsuse tegemist ette- mine ühesuunaliseks mõjutab mased. Tuleb leida mõistlik kesk- algavad alati headest mõtetest. võtjatega arutada, mitte teha tema äritegevust igal juhul. “Kui tee avalike ja erahuvide vahel,” otsuseid kellegagi läbi rääkima- Gonsiori tänav on remondis, rääkis ta. ta. “Tegu on meie jaoks ootama- peavad meie autod muutma oma Volens lisas, et selliste muu- tu kavaga,” rääkis ta. Kaubama- teekonda kauba peale- või ma- datuste tegemiseks peaks olema Arvamuskonkurss ja ettepanek on selles piirkonnas halaadimiseks. Seega selle mõ- läbi viidud planeeringu muuda- algatada uus planeering, mis ar- jud on juba praegu tunda,” rää- tus, kuivõrd see sisuliselt muu- vestaks nii kohalike elanike, lin- kis ta. Rahalise poole pealt ei ole dab ettevõtete majandustegevu- na kui ka ettevõtja huve. muutust märgata, sest asutuse se võimalusi ning on võrreldav “Edukas Eesti” Tallinna transpordiameti ju- töö on hooajaline, lisas Pogos- omandi kitsendamisega olukor- hataja Andres Harjo Kaubama- jan. “Pikemas perspektiivis võib ras, kus kellegi kinnistust viiak- ja kaebust ei mõista. “Miks me asi lõppeda sellega, et paneme se üle kõrgepingeliin. Konkursil osalemiseks tuleb saata arvamusartikkel (kuni 5000 tähemärki) teemal „Edukas Eesti“ koos oma fotoga aadressil [email protected]

Kolmele paremale arvamusartiklile on Äripäev koostöös EMT, SEB alustas tööandja Tallinna Kaubamaja ja Sampo Pangaga välja pannud väärika auhinna. Võitja saab 10 000, teise koha omanik 3 000 ja kolmas 2 000 eurot. pensioni maksmist

HELERY LIIVIK mine toimib põhimõttel, et ette- töötajale alles ka pärast tööle- [email protected] võte maksab kaks protsenti töö- pingu lõppemist. Juulis alustas SEB esimese taja brutotasust tema III samba “SEB eesmärk on tulevikus Konkurss kestab ja artikleid avaldatakse Äripäevas Eesti suurettevõttena tööand- pensionivarasse, kui töötaja ise oma tööandja pensioni prog- 1. juunist 2012 kuni 1. märtsini 2013. ja pensioni maksmist töötaja- panustab samuti oma palgast rammi täiendada ja edasi aren- tele. Liitunud on juba ligi 400 kaks protsenti. See tähendab, et dada,” ütles SEB personali ja koo- SEB töötajat. süsteemiga liitumine on vaba- lituse divisjoni asedirektor May- SEB tööandja pensioni maks- tahtlik ja kogunenud vara jääb Liis Veinjärv. ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 4 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

KEN ROHELAAN OLÜMPIAMÄNGUD [email protected]

Kui London esitas 2005. aastal kandidatuuri su- veolümpia korraldamiseks, hinnati esialgseks kogukuluks 2,37 miljardit naela ehk veidi üle kolme miljardi euro. The Guardiani ja Sky Newsi andmetel võib praeguse seisuga kulude kogumak- Raha sumus küündida 11–12 miljardi naelani ehk ligi- kaudu 14–15 miljardi euroni. Võrdlusena võib tuua näiteks Eesti 2012. aasta riigieelarve, kus prognoo- situd kulud ulatuvad veidi üle 6,5 miljardi euro. Kuid Eesti riigieelarve ja Londoni olümpiamän- gude eelarve aluseks on oluliselt erinevad sissetu- lekuallikad. Eesti sissetulek koosneb suures osas maksulisest tulust, olümpiale elu sisse puhumi- kontrollib seks läheb vaja suurettevõtete heldet sponsorlust ja teleülekannetest saadud raha. Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) presi- dent Jacques Rogge ütles 2008. aasta Pekingi män- gude finantseerimise kohta, et ilma ärikogukon- na toetuseta, ilma selle tehnoloogia, asjatundlik- kuse, inimeste, teenuste, toodete, telekommuni- katsiooni ja rahastamiseta ei saaks olümpiamän- sportlasi gud toimuda. Teleülekannete tulu üha kasvab. ROKi rahasta- mine toimub tsüklite kaupa, kus iga perioodi sisse Maailma suurimaks spordisündmuseks mahuvad ühed tali- ja suveolümpiamängud. Üle- kandeõiguste müügist saadi Vancouveri ja Londoni võib pidada suviseid olümpiamänge, mängude kajastamisega üle 3,9 miljardi USA dol- lari ehk ligi 3,2 miljardit eurot, millest rohkem kui pool tuli Põhja-Ameerika piirkonnast. Kui võrrelda mis lisaks kehakultuurile kätkevad viimaseid olümpiaid, siis mängude ajal ülekanne- tega teenitud tulu on jätkanud pidevat kasvutren- endas meeletul hulgal raha. di. Planeedi 220 riiki jõudev telepilt tootis 2008.

Ajakava Londoni olümpial osalevad Eesti sportlased aeg, millal alustavad võistlemist, spordiala ja kihlveokontorite võidukoefitsient

DenissD Karpak PURJETAMINE,PU FINNFIN KLASS Unibet:Un 25.00 Tõnu Endrekson, Triin Aljand WilliamW Hill: 13.00 Andrei Jämsa, 100M LIBLIKUJUMINE PaddyPa Power: 13.00 Allar Raja, Paddy Power: 151.00 Kaspar Taimsoo GreteGr Treier SÕUDMINE, PAARIS- JALGRATTAJA MAANTESÕIT, AERULINE NELJAPAAT ÜHISSTARTÜH Triobet: 18.00 PaddyPa Power: 101.00 Unibet: 20.00 William Hill: 21.00 Rene Mandri Paddy Power: 26.00 JALGRATTA MAANTESÕIT, ÜHISSTART Paddy Power: 301.00 Jüri-Mikk Udam, Geir Suursild SÕUDMINE, PAARIS- Raul Must AERULINE KAHEPAAT SULGPALL Tonybet : 9.00 Triobet: 15.00 Martin Anžela Reena Pärnat Unibet: 15.00 Liivamägiägi Voronova VIBULASKMINE William Hill: 15.00 100M RINNULI-ULI- LASKMINE, ÕHU- Paddy Power: 101.00 Paddy Power: 23.00 UJUMINE PÜSS 10M

R 27. juuli L 28. juuli P 29. juuli ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 5

aasta suvemängudega üle 1,4 miljardi ja 2010. aas- lel perioodil mingis reklaamis mingi kauba müü- Suur osa EOK sponsoritest peab olümpiat auväär- ta taliolümpiaga ligi üks miljard eurot. miseks. Siin on erandite tegemise õigus rahvus- seks ettevõtmiseks, kus peamiselt tahetakse kaasa Pekingis sai suureks tuluallikaks olümpiamän- Sellel perioodil on likul olümpiakomiteel,” ütles Tõnise. Tema sõnul elada Eesti sportlaste edukale esinemisele ning ül- gude kohalike partnerite toetus, mis 2008. aastal kõik olümpiamän- on nii varem tehtud Kristina Šmigun-Vähi puhul diselt soovitakse propageerida spordi edendamist. küündis miljardi euroni ehk umbes sama palju kui gudele akrediteeri- seoses Statoiliga, kes tahtis olümpiamängude ajal Kümnest EOK sponsorist kolm ei korralda Ateenas, Sydneys ja Atlantas kokku. Kuna selle aas- reklaami kahekordse olümpiavõitja näoga. Siis an- olümpiamängudega seoses eraldi reklaamikam- ta spordi suursündmus toimub maailma üheks fi- tud sportlased ROKi ti kütusefirmale nõusolek, kuna tegemist oli suu- paaniaid. Nike tooteid müüv Jalajälg reklaamib nantskeskuseks peetavas Londonis, siis võib täna- omand. re sportlasega, mõjuva lepinguga ja sellest oli ka- olümpiakollektsiooni kauplustes ja meedias, Mon- vune kohalike toetajate rahaline süst samuti ula-la Eesti Olümpiakomitee peasekpeasek- su spordile tervikuna. ton turundab olümpiatooteid oma kaupluste ja ee- tuda märkimisväärse summani. retärretär Toomas TõnTõniseise Eesti KergejõustiKergejõustikuliidukuliidu presipresidentdent EricErichh Teiga- poe vavahendusel.hendusel. mämägigi ütles, et varem on olümolümpialpial esinenud kaks EMT näitab sõudjatesõudjate neljapaatineljapaati 4G mobiilse in-in- 10 000 sportlast kuuks ajaks sponsoritele. Eestisti intsiintsidenti,denti, kuskus on arutatudarutatud Eesti sportlasesportlase võistlus-võistlus- terneti reklaamisreklaamis ja vehklejatvehklejat NikolaiNikolai NovosjolovitNovosjolovit Olümpiakomitee (EOK) peasekretäri Toomas TTõ-õ- telt kõrvaldamist. KuigiKuigi arutlusele võeti olümpialtolümpialt pperepaketierepaketi reklaamis. OlOlympicympic Casino ei pplaanilaani üh- nise sõnul kirjutavad kõik Londonisse minevadad eemaeemaldamine,ldamine, karistustkaristust ei rakendatud.rakendatud. Seetõttu tetegigi ppersoonikesksetersoonikeskset kamkampaaniatpaaniat sel korral teha, sportlased ja akrediteeritud isikud alla eligibilityity ppeavadeavad kõik Londonis osalevate sportlastesportlaste toeta- kuid olümolümpiagapiaga seotud ssponsorklippiponsorklippi üritatakse (lubatavus – toim) koodeksile, mille kohaselt saa-aa- jjad,ad, kes ei kattu ROKi või EOK ppartneritega,artneritega, kuuks meisterdada televisiooni tarbeks. JCDecauxJCDecaux pais-pais- vad eelpool nimetatud sponsorid reklaamides ka-ka- ajajaksaks loobuma ssponseeritavaponseeritava reklaamimisest, sest kas linnalinnapiltipilti erinevate sportlastegasportlastega reklaampla-reklaampla- sutada kõiki olümpial osalevaid maailma tipptegi-gi- vastasel juhuljuhul tehakse karuteene justjust võistlejale.võistlejale. katid, Tallinna Sadam jaja Paf GruppGrupp peaksidpeaksid olüm-olüm- jaid perioodil kümme päeva enne mängude ava-va- ppiatiat samuti reklaami vahendusel ära kasutama, mist kuni kolm päeva pärast OMi lõppu. Kõik toetajadtoetajad reklaamivõimalust ei kasukasu-- kuid tätäpsemaltpsemalt ei soovitud seda selgitada.selgitada. “Sellel perioodil on kõik olümpiamängudeleele ta.ta. EOK sponsoritesponsorite hulka kuuluvad Elion, EMT, akrediteeritud sportlased ROKi omand. Nad kuu-uu- ERGO, JJalajälg,alajälg, JCDecaux,JCDecaux, Monton, OlympicOlympic Ca- MedalMedal toob parema müügi. MarketingiMarketingi Instituu- luvad Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt re-re- sino,sino, Paf GruGrupp,pp, Silberauto jjaa Tallinna Sadam. Li- di jjuhiuhi Anu-Mall Naaritsa hinnanhinnangulgul on reklaa- guleeritavasse inimeste kategooriasse sellel pe-pe- sakssaks ROKi TOP-sponsoriteleTOP-sponsoritele omavad need kümme mimise tavad, mahud ninningg konkurents erineva- rioodil. Selleks, et saada toetust TOPi (The Olym-m- ettevõtet eriõigusteriõigust ssportlasteportlaste reklaamis kasutami- tes valdkondades jjaa riikides erinev ningning seegaseega või-või- pic Program ehk olümpiaprogramm) sponsoriteite seks,seks, kuid antud võimalust ei kasuta kõik toetatoetajad.jad. davad sellest piirangustpiirangust tõenäoliselt enim suurte käest, peab Rahvusvaheline Olümpiakomitee mi-mi- riikide olümpialiikumiseolümpialiikumise toetatoetajadjad ninningg väiksemaväiksema-- dagi vastu andma. Rõngad, imidž ja kõik muu, agaga tes ei ole mõmõjuju nii suur. lisaks sellele annab ta need 10 500 sportlast kuuksuks “Oluline“Oluline on ka mõista, et olümolümpialiikumisepialiikumise toe-toe- ajaks nende käsutusse. Kui näiteks McDonald’s ttu-u- tamise positiivnepositiivne mõjumõju jaja selle seos toetava ettevõt-ettevõt- leb meie juurde ja ütleb, et tahab teha Gerd Kanteri-ri- tegatega saab tekkida ikka vaid pikaajalisepikaajalise jaja stratee-stratee- ga reklaami, siis me lööme kulpi ja ütleme “nõus”,”s”,” gilisegilise turunduskoostöö raames, mitte aagaga ppelgaltelgalt selgitas Tõnise. üheühe intensiivse kamkampaaniapaania käigus.käigus. Loomulikult Peasekretäri sõnul kuuluvad Eesti sportlaseded võidavad olümolümpiamängudepiamängude aajaljal intensiivsest tu- lisaks ROKile ka siinse olümpiakomitee sponsori-ri- rundamisest eelkõigeeelkõige need toetajad,toetajad, kelle toode või te omandusse. “See on nende õigus, mida nad onon teenus on seotud olümpiaolümpia või spordiga,”spordiga,” ütles ta. ostnud välja nelja-aastase toetuslepinguga. Üks-ks- Naaritsa sõnul võidavad EOK ppartneritestartneritest ki teine firma väljaspool ROKi TOP-sponsorite jjaa enim Monton jaja Jalajälg.Jalajälg. Kui Eesti ssportlaneportlane ppeakseaks EOK sponsorite ringi ei tohi kasutada Eesti sport-rt- Londonis tulema medalile,medalile, hindab Naarits kahele lasi, kes on olümpiamängudele akrediteeritud sel-el- brändilebrändile veelveelgigi suuremat müüki. 780 miljonit eurot ligikaudu maksavadad olümpial pildile pääsemiseks kokku ROKi 11 ülemaailmsetmaailmset sponsorit – Coca-Cola, Acer, Atos, Dow, Generalal ElectricElectric,, McDonald’sMcDonald’s,, Omega, Panasonic, Procter & Gamble,mble, SamsunSamsungg ja Visa. Suurfirmad saavad eksklusiivseltt endale endale 31 31 päevaks päevaks üle üle 10 000 sportlase reklaamiõiguse..

Anna Pohlakhlak Ingrid Puusta Nikolai Novosjolov PURJETAMINE,E, LASER PURJETAMINE, VEHKLEMINE, RADIAL KLASSSS RS:X KLASS EPEE INDIVIDUAALVÕISTLUS William Hill: 126.00 Tonybet: 3.80 Karl-Martinrtin Paddy Power: 151.00 Triobet: 3.50 Rammo Unibet: 3.50 PURJETAMINE,E, William Hill: 4.00 LASER KLASSS Johannes Paddy Power: 5.00 Ahun PURJETAMINE, Martin Liivamägi RS:X KLASS 200M KOMPLEKSUJUMINE

E 30. juuli T 31. juuli K 1. august FOTOD: EPL/DELFI, SCANPIX ÄRIPÄEV 227.7. jjuuliuuli 20201212 6 LUUBI ALL toimetaja AAivarivar Hundimägi,Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]@aripaev.ee

KEN ROHELAAN OLÜMPIAMÄNGUD [email protected]

Londonis toimuvatele XXX suveolümpiamän- gudele läheb 32 Eesti sportlast, kelle hulgast võiks koondise liidriks pidada tiitlit kaitsvat Kes on Gerd Kanterit. Pekingi olümpial kettaheites kulla võitnud Kan- ter näitas head sportlikku vormi hiljuti Helsingis lõppenud kergejõustiku Euroopa meistrivõistlus- tel, kus mitmete maailma tippudega võisteldes tu- li Eesti esinumber teiseks. See jäi eestlastele Soo- mest ka ainsaks medaliks. Kuid olümpia kõrval jäävad paljude ülejäänud tiitlivõistluste tulemu- Eesti sed teisejärguliseks, mistõttu tuleb alati olla val- mis meeldivateks üllatusteks ning kurvastavateks pettumusteks. Lisaks Kanterile osalevad Londoni olümpial mitmed teistel aladel praegu või varem maailma tippudega võrreldavad atleedid. Endiste maailma- meistritena lähevad Suurbritanniasse võistlema maadleja Heiki Nabi ja epeevehkleja Nikolai No- suurim vosjolov. Samuti tuleks silma peal hoida paarisae- rulise neljapaadi sõudjatel, kellest kolm võitis 2006. aastal samas paadiklassis MM-pronksi. Li- saks tuli nende hulka kuuluv Tõnu Endrekson ne- li aastat tagasi koos legendaarse Jüri Jaansoniga nis Finn-klassis hea vormi korral samuti medali- paarisaerulisel kahepaadil Hiinas hõbedale. Just tele heidelda. Jaanson näitas, et tippsõudmises ei pruugi vanus Kindlasti tuleb paljudele üllatusena maadleja olla veel mingi näitaja. Ardo Arusaare madal koefitsient, mis on Unibe- favoriit? til paremuselt 9.–11. ja William Hillil 7.–10. teiste Muu maailm ootab enim Eesti vehklejalt. Rah- 96kg klassi vastastega võrreldes. 24aastase valit- vusvaheliste kihlveokontorite koefitsientidele pil- seva Eesti meistri seniseks parimaks saavutuseks ku heites saame teada, et Eesti sportlastest pee- võiks lugeda juunioride klassis võidetud pronks- takse suurimaks kullapretendendiks epeevehkle- medalit 2008. aastal, kuid maailma tasemel võist- jat Nikolai Novosjolovit. Kui vaadata Eesti tänavu- lemises on tegemist küllaltki tundmatu mehega. Grit Šadeiko se parima vehkleja ja parima kettaheitja tulemu- Sõudjaid vaadates peaks neljane paatkond ka- SEITSMEVÕISTLUS si, võiks Novosjolovit pidada Kanterist isegi natu- hesest selgelt edukamalt olema esile tõstetud, sest ke paremaks. Mõlemad teenisid EMilt küll hõbe- vaatamata Jüri-Mikk Udami ja Geir Suursilla sü- da, kuid Novosjolov suutis tõusta maailmakarika dile võidule Pärnu jõel sõidetud katsevõistlusel ei liidriks, mistõttu just rahvusvahelisel areenil pee- tohiks valitsevad Euroopa noortemeistrid olüm- takse olümpiat silmas pidades vehkleja aktsiaid pial veel suurte tegudeni jõuda. Siin panid kihl- väärtuslikumaks. veokontorid tõenäoliselt mööda ainult varasema- Kihlveokontorite William Hill ja Paddy Power te paatkonna tulemuste arvestamisega, kus unus- reitingute järgi võiks Kanteriga võrdseks kullap- tati kontrollida koosseisu muutumist. retendendiks pidada Finn-klassi purjetajat Deniss William Hilli kihlveokontori andmetes esineb Karpakit. Kuigi tal suuri võite pole, on mees tiitli- üks kindel viga: meeste maanteeratta grupisõidus võistlustel näidanud erinevates purjeklassides sta- on antud võidukoefitsient 67,00 (paremuselt 19.– biilselt esikümnekohti. 2007. aastal tuli Karpak 21.) Rein Taaramäele. Kuna sellel alal esindab Ees- Laser-klassis MM-pronksile, seega võib ta Londo- tit Rene Mandri, tasuks ehk antud võistlusel Wil-

OM mõjutab kind- lasti positiivses suu- nas Estraveli käivet. Estraveli olümpiaprojekti juht Monika Maiorov

Rasmus Mägi 400M TÕKKEJOOKS Raigo Toompuu KUULITÕUGE

Martin Padar JUDO 100+KG Triobet: 20.00 Anžela Voronova Marek Niit Unibet: 25.00 LASKMINE, VÄIKEPÜSS 50M 100M JOOKS Unibet: 30.00 TriinTri Aljand William Hill: 34.00 Evelin Talts 50M VABAUJUMINE Paddy Power: 31.00 MARATON

R 3. august L 4. august P 5. august ÄÄRIPÄEVRIPÄEV 27.27. juuli 20201212 toimetajatoitotooiimetmmeetetajaaajjjaa AiAAivarivarvvaaarr Hundimägi,HuHundndinddiimägmämääggii,, ttetlteleell 6666676770 0115,01151111515, e-poste-po-p-ppoost [email protected]@aripaev.ee LUUBI ALL 7

AVATSEREMOONIA peaproov 25. juuli hilisõhtuses Londonis. Võimast vaatemängu lubava peo piletid olid Eestis müügis kõige kallima hinnaga – 1242 eurot. FOTO: REUTERS/ SCANPIX

Eestist osteti enim pileteid kettaheite finaalile

liam Hilli kontorisse panus tegemata jätta. Rene Reisibüroo Estravel vahendab tavad eelvõistluselt läbi murda Mandri võidule ei tasuks üldse panustada, sest Ees- alates 2010. aasta Vancouve- Märt Israel ja Aleksander Tam- ti sportlastele avaldatud koefitsientidest sai tema ri talimängudest Eestis amet- mert. Lisaks selguvad samal õh- Paddy Poweris halvimana 301,00. likult olümpiapileteid. Estra- tul meeste kõrgushüppe, meeste veli olümpiaprojekti juhi Mo- 1500 meetri ja naiste 100 meetri Kümnevõistlus on suuresti ka õnnemäng. Küm- nika Maiorovi sõnul moodus- tõkkejooksu parimad. nevõistluses said kõik peale Ashton Eatoni Paddy tavad ärikliendid 2/3 kõikidest Loetud päevad enne män- Poweris sama koefitsiendi – 3,30. Sealhulgas Mikk klientidest. Kuna juulis-augustis gude ametlikku algust oli veel Pahapillil, kes eile teatas vigastuse tõttu mängu- müük väheneb, toimub Londoni müügil kaks piletit 7. augusti dest loobumisest. Kuna antud alal tulevad mängu olümpia õigel ajal. Täpset mõju õhtuks hinnaga 402 eurot tükk, keskmisest rohkem tulemust mõjutavaid määra- on Maiorovi hinnangul veel va- odavamad on juba läinud. Maio- jaid, siis ei saa kindel olla isegi ameeriklasest värs- ra prognoosida. “OM mõjutab rovi sõnul oli müügis veel neli ke maailmarekordi omaniku kullavõidus. Piisab kindlasti positiivses suunas Est- piletit meeste korvpalli pronk- ühest ebaõnnestunud alast, et lõpptulemus jääks raveli käivet,” lisas ta. sikohtumisele ning üksikud vajalikust väiksemaks. Estravel tellis kõikide alade pääsmed purjetamisele, judole Kui kellelgi peaks tekkima soov panustada Ees- peale kokku 1400 pääset, mil- ja vehklemisele. ti sportlase võidule, annaksin kolm varianti: Ni- lest kaks kolmandikku moodus- Estraveli kalleimaks piletiks kolai Novosjolov, Gerd Kanter ja meeste paarisae- tas kergejõustik. Maiorovi sõnul oli avatseremoonia, kolmetun- ruline neljapaat. Medalifavoriitideks võiks luge- osteti pea 400 piletit kettaheite nise etenduse eest tuli huvilisel da veel ka Deniss Karpaki, kes õnnestumise kor- finaalile 7. augusti õhtul. Heade maksta 1242 eurot. Odavaimat ral suudab maailma tippudega ühel pul- kvalifikatsioonitulemuste kor- tasu – 29 eurot – küsiti meeste gal püsida. Teiste Eesti sportlaste välja- ral õnnestub vaatajatel kaasa triatlonipileti eest, kuid kahjuks vaateid mina Londoni suvemängudel elada kolmele Eesti kettaheitja- pole sellel alal eestlased Londoni nii kõrgeks ei hinda. le, sest lisaks Gerd Kanterile üri- olümpial esindatud. 6 medalilootust on Eestil meie olümpia- komitee juhi Mart Siimanni sõnul. USA spordiajakiri Sport Illustrated pakub Eestile küll vaid ühte medalit – Gerd Kanterile pronksi.

Märt Israel KETTAHEIDE Risto Mätas ODAVISE Aleksander Tammert Ardo Arusaar KETTAHEIDE KREEKA-ROOMA MAADLUS 96KG Gerd Kanter Heiki Nabi Unibet: 10.00 KETTAHEIDE KREEKA-ROOMA William Hill: 11.00 Tonybet: 10.00 MAADLUS 120KG Paddy Power: 21.00 Unibet: 7.50 Unibet: 30.00 William Hill: 13.00 William Hill: 26.00 Marek Niit Anna Iljuštšenko Paddy Power: 15.00 Paddy Power: 26.00 200M JOOKS KÕRGUSHÜPE

E 6. august T 7. august K 8. august N 9. august 27. juuli 2012 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post [email protected]

LENNUNDUS Taskila: hinnang selgub järgmise aasta lõpus. Eesmärk jõuda kasumisse

LAURA MALLENE [email protected]

Estonian Air on praegu lahingus, saades lööke te arvu kohta (Päevalehe kolmapäevane artikkel sem koduturg kogu Euroopas. See tähendab, et kui mitmelt poolt ja valusalt. Eelkõige meedialt, kus sellest, et Taskila teenib teiste lennufirmade juhti- tahame omada otseliine, peame leidma nõudlust ilmuvad karikatuurid ja artiklid räägivad jonna- dest mitu korda rohkem – toim). See on ebaõigla- kuskilt mujalt. See on põhjus, miks me töötasime Kui venelased, soom- ka järjekindlusega kas a) lennufirmat juhtiva Te- ne, sest ei arvestata teiste firmade kogupaketti. Sa- välja sõlmjaama kontseptsiooni – et inimesed tu- lased, lätlased ja ro Taskila 33 000eurosest kuupalgast, mis ületab mal ajal tuuakse minu palga võrdlus reisijate ar- leksid Tallinna ja täidaksid lennud, mis on mõel- leedukad ei tuleks kuus korda presidendi oma ja mis teeb temast kõi- vuga – arvuga, mis pole tekkinud minu juhtimise dud Eestile ligipääsetavuse parandamiseks. ge priskemalt makstud riigiameti juhi; b) Estonian ajal. Ei võrreldud õunu õuntega. Samal ajal peab Kui venelased, soomlased, lätlased ja leedukad Tallinna, siis me ei Airi eelseisvatest koondamistest või c) hiigelkahju- aru saama, et lennunduses sõltub paljugi majan- ei tuleks Tallinna, siis me ei saaks nii sageli ja nii saaks nii sageli ja nii mist, mis ulatub 70 miljoni euroni. Selle aasta esi- dusest. Me oleme siin, et lennufirmat kasvatada, tihedalt lennata, nagu me praegu teeme. tihedalt lennata, nagu mese poole kahjum on pisut üle 17 miljoni euro. see ei juhtu üleöö. Teil oli vist ka küsimusi liinide sulgemise kohta? Taskilast oodati imemeest, kes tõstab Estonian Vaadata saab ka vastupidi, näiteks Lufthan- me praegu teeme. Airi hiilgusesse. Seda ei ole veel juhtunud. Selle sa tegevjuhi palga ja reisijate arvu vahet – kui nii, Jah. Mul on julgust öelda, et me ei sulge liine. Peab Tero Taskila pettumuse saab Taskila ületada vaid täites luba- siis see tähendaks, et mu kuupalk peaks olema vaatama hooaegu erinevalt. Lennunduses on kaks duse muuta Estonian Air kasumit teenivaks ette- 500 eurot. hooaega: suvi ja talv. Suvehooaeg algab aprillis ja võtteks. Selles mõttes – jah, kontekstist väljarebimine lõpeb oktoobris. Talvehooaeg algab oktoobri vii- vahel ärritab. masel nädalal ja lõpeb märtsi viimasel nädalal. Kui palju Te meediat jälgite – Estonian Airi puu- Ei saa võrrelda suve ja talve, peab võrdlema suve dutavaid artikleid? Me jälgime ettevõttena nii Kuivõrd on ennast õigustanud lennud väikes- ja suve. Kui võrrelda tulevat talve eelmisega, siis on Eesti kui ka rahvusvahelist meediat. Mind ennast tesse Põhjala linnadesse? Kui mõtlete liine Soo- meil 75 protsenti rohkem lende. See ei ole vähen- briifitakse pealkirjadest ja artiklitest. Kui mul on me, siis kõik need lennud katavad tegutsemisku- damine. See on suurendamine. aega, siis ma vaatan need läbi. Aega alati pole. lud. Kajaani on olnud finantsiliselt kõige keeruli- Ühelt poolt on hea, et käib diskussioon. See näi- sem, kuna see on väga pikk lend ja tähendab suu- Strateegia juurde tagasi tulles. Millega Te rahul tab, et inimesed hoolivad Estonian Airi arengust. remaid kulusid. olete? On see olnud edukas? Me ei saa veel öelda, Muidugi, paljud asjad on kontekstist välja võetud, on see edukas või mitte. Kui ma ütlen, et jah, see põhjendamata. Milles seisneb Estonian Airi praegune stratee- on edukas, siis tähendaks see, et strateegia raken- gia? Estonian Air peab kasvama, peame saavutama damine on lõpuni viidud. Kolm kuud ei ole piisav Näiteks? Näiteks vaatame tänast artiklit palgast mastaabiefekti, et saaksime raha teenida. Siin on aeg selle hindamiseks. Hinnangu andmiseks pea- ja sellest, kui palju teenib lennufirma juht reisija- väike elanikkond ning väike, kui mitte kõike väik- me ootama järgmise aasta lõpuni. Moody’s: korras rahandus hoiab Eesti reitingut. Euroala päästefondis osalemine kergitab võlataset

SIRJE RANK [email protected] tiivseks muutnud. “Kui Soome – riskid Eesti reitingule johtu- tinguga ja ülejäänud euroala rii- vu eelkõige euroala päästemeh- emapankade toetuse jätkumist puhul on siin otsustav pensio- vad peamiselt euroala võlakrii- kidest. 2011. aastal oli Eesti võla- hanismides osalemisest, kuid Eestis tegutsevatele tütarpan- Reitinguagentuur Moody’s kin- nivarade suur hulk, mis muu- si ägenemisest, kui see toob kaa- tase 6% SKPst, mis tänavu kerkib Eesti A1 tasemel reitingut see kadele, ning lähedus Põhjala ja nitas kolmapäeval Eesti riigi- dab koguvõlgnevuse olematuks, sa riigi võlakoorma kiire kasvu 8,8%-le eelkõige osalemise tõttu Moody’se hinnangul ei ohusta. Balti turgudele, mis on nii inves- reitingu püsimist senisel kõr- siis Eesti puhul üldine eelarve- ja euroala päästemehhanismides euroala ajutises päästemehha- teeringute kui ka majanduskas- gel tasemel A1 stabiilse väl- majanduspoliitika ja selle järje- osalemisest. nismis EFSF. Halvad üllatused Eestit põhja vu allikaks. javaatega. Rahandusminister pidevus, mis on võimaldanud Eelarve defitsiit küll kasvab Lisaks on Eestil reservid, mis ei lase. Lisaks hindas Moody’s, Riskiteguritena, mis Eesti rei- Jürgen Ligi sõnul on see hetkel reservide hoidmist ja eelarve- tänavu, kuna valitsus suurendab moodustavad ligikaudu 10% et Eesti on väliste šokkide eest tingu alla võivad tuua, nimetas parim tunnustus Eesti rahan- defitsiidi – rääkimata võlakoor- investeeringuid ja on taastanud SKPst. Tänavu vähenevad reser- suhteliselt hästi kaitstud. Agen- Moody’s euroala võlakriisi äge- dusele. mast – kontrolli all hoidmist pik- maksed teise pensionisambas- vid eelarve defitsiidi rahasta- tuur prognoosib Eestile tänavu nemist, kui sellega kaasneb Ees- “Sõna “stabiilsus” on igal ju- ka aega.” se, kuid Eesti senine eelarvepo- mise vajaduse tõttu 8%-le SKPst, küll välisnõudluse vähenemi- ti võlakoorma kiire kasv ühis- hul selles heitlikus olukorras ik- liitiline kurss veenab agentuuri, kuid ka sel tasandil tagavad need se tõttu majanduskasvu aeglus- tes päästeoperatsioonides osa- ka tugev tunnustus,” ütles Ligi Konservatiivsus saab kiita. et riik tuleb defitsiidiga toime ja veel piisava puhvri, et ootamatu- tumist 1,7%-le, kuid negatiivse lemisest. eile valitsuse pressikonverentsil, Moody’s põhjendas oma otsust jätkab reservide kogumist. te väliste šokkide mõju leevenda- kaalub üles plussis jooksevkon- Negatiivselt mõjuks ka välis- viidates, et Eesti ja Soome eran- eelkõige Eesti riigi heas seisus Moody’s tõstis esile ka Eesti da, nendib Moody’s. to, välisomanikele kuuluv suh- maiste pangaomanike võima- diga on agentuur kõigi euro ala rahanduse ning valitsuse kon- riigi väikest võlakoormat, mis Agentuur prognoosis Eesti- teliselt heas seisus pangandus- lik huvi vähenemine Eesti tu- riikide reitinguväljavaate nega- servatiivse eelarvepoliitikaga eristab Eestit teistest A-järgu rei- le lähiaastatel võlakoorma kas- süsteem, kus Moody’s eeldab ru vastu. ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post [email protected] UUDIS 9

“ME ei sulge liine,” lubab Taastuvat Estonian Airi KAUBANDUS juht Tero Eestlaste ostavad internetist järjest rohkem Taskila. “Kui energiat võrrelda Eestlased on maist saadik ostnud internetist kaupu ja teenuseid li- tulevat talve gikaudu 126 miljoni euro väärtuses. eelmisega, viiendik 94 protsenti riigisisestest internetikaubanduse maksetest tehti siis on meil otse pangakontolt. Pangakaartidega tasusid eestlased 87 protsen- 75 protsenti Taastuvatest allikatest toode- di ulatuses teistest riikidest tehtavate internetiostude eest. rohkem len- tud elekter andis teises kvar- Eurostati 2011. aasta lõpu andmetel on internetist kaupu või teenu- de.” FOTO: MEELI talis Eesti kogu elektritarbimi- seid tellinud isikute osakaal Eestis umbes kaks korda väiksem kui KÜTTIM sest 20,4%, möödunud aastal Euroopa Liidus (vastavalt 16 ja 34%). Samas on internetikaubandu- oli sama osakaal 13,6%. se kasutajate arv Eestis viimase seitsme aasta jooksul suurenenud Võrreldes mullusega toodeti keskmiselt 24% aastas (Euroopa Liidus 13%). taastuvenergiat 51% enam (403 GWh). UURIMINE Taastuvenergiast enamuse ehk 76% moodustas jäätmetest, Luubi all Savisaare seos rahapesuga biomassist ning biogaasist too- Põhja ringkonnaprokuratuur alustas Keskerakonna esimehe ja detud elekter, teatas Elering. Tallinna linnapea Edgar Savisaarega seotud kriminaalmenetlust Tuuleenergia osa oli 21% ning rahapesu käsitleva paragrahvi alusel, ent pole Postimehe teatel hüdroenergia osa 3%. Võrreldes kahtlustust või süüdistust veel esitanud. eelmise aastaga suurenes eelkõi- Savisaar ütles kolmapäeval intervjuus Keskerakonna ajalehe- ge biomassist toodetud elektri- le Kesknädal, et prokuratuur viitas õigusabitaotluses karistussea- energia kogus, seda ligi 60% võr- dustiku paragrahvile, mis käsitleb rahapesu. “Mul puudub infor- ra, tuuleenergiast toodetud ko- matsioon, et prokuratuur oleks üritanudki seda väljendit kuidagi gused on suurenenud samal ajal täpsustada või korrektseks ajada,” viitas ta saksakeelsele sõnale 35% võrra. “beschuldigten”, mis tähendab süüdistatavat. Taastuvenergia toetusi maks- Savisaar kinnitas oma partei lehele, et üldiselt võib teema rahule ti selle aasta teises kvartalis ligi jätta, kuna konto omamine ükskõik kus pole seadusega keelatud. 20 miljonit eurot, mis on prakti- liselt poole võrra enam kui 2011. PANGANDUS aasta samal perioodil, mil toe- tusteks kulus 13,3 miljonit eurot. Laenuolud Euroopas jätkuvalt kehvad Eleringi juhatuse esimehe Euroopa Keskpanga pretsedenditud likviidsuslaenud pole märki- Taavi Veskimägi sõnul pais- misväärselt majandusse jõudnud – ühelt poolt on Euroopa pan- tab esimese poolaasta andmeid gad jätkanud laenutingimuste karmistamist, teisalt pole ka võla- vaadates taastuvenergia tege- kriisist ebakindlas majanduskeskkonnas laenuraha järele nõud- lik 2012. aasta kogus ületavat lust. oluliselt tootjate enda poolt va- Eile teatas Euroopa Keskpank, et juunis vähenesid laenud maja- Me oleme seadnud endale eesmärgi: kui Estonian Airil 2011. aasta kahjum oli ligi 100 mil- rasemalt prognoositud ja taas- pidamistele ja ettevõtetele euroalal teist kuud järjest. “Suur küsi- firma on järgmise aasta lõpuks kasumlik, siis jonit eurot. 70 miljonit. (Muigab) Finnairil oli 110. tuvenergia tariifi aluseks ole- märk on, kuivõrd praegused pinged finantsturgudel muutuvad tähendab see, et strateegia töötab ja et tulevi- vat mahtu. edaspidi laenupõuaks,” kommenteeris agentuurile Bloomberg No- ku kasum katab kahjumi, mis kaasnes stra- Mis läks valesti? Ma tulen tagasi mastaabiefekti ARIPAEV.EE mura Internationali Euroopa regiooni ökonomist Jacques Cailloux. teegia rakendamisega. juurde. Väikesel firmal on väga raske olla kasum- Me oleme paremaks läinud, kuid muidu- lik. Kui sul on teatud hulk kulupõhist infrastruk- gi peame olema kuluefektiivsemad. See on tuuri, aga kui oled väike, siis on ka vähem tulu. Me koht, kus me viibime. See viib vist meid järg- teenime tulu lendamisega. Samal ajal jäävad kulud mise küsimuse juurde – ümberkorraldused samale tasemele. Piloodid saavad sama tasu, üks- 5. september Radisson Blu Hotel Olümpia seoses tööjõuga. kõik, kas nad lendavad ühe tunni või hoopis 100. toostusuudised.ee Sama asi käib ülejäänud firma kohta. SEMINAR Täpselt nii. Mõelgem loogiliselt. Viimased 20 aastat oli siin käsitsi raamatupidamine. Ja vead? Milliseid vigu olete teinud? (kulmu- Me saame arve, keegi trükib selle sisse ja me kergitus) Mina olen teinud? Või organisatsioon? Kuidas vähendada maksame arve. Talvel rakendasime automa- tiseeritud raamatupidamissüsteemi. Me ei Mõlemad. Kui vaadata tagasi, siis oleksime pi- vaja enam kolme inimest, kes trükiksid asju danud aktiivsemalt selgitama oma tegemisi väl- oluliselt ettevõtte ümber, mis omakorda tähendab efektiivsust. japoole. Miks meil on vaja olnud sellist mudelit, Sama asi kliendisuhetega. Iga kord, kui miks me nii teeme. kulu saime kliendilt kaebuse või kiituse, saadeti Me ei ole suutnud turusituatsiooniga piisavalt e-kirju kogu organisatsioonis – kes saab se- kaasa liikuda. Kui võrrelda praegust 2010. aastaga, da kontrollida, kes vastaks kliendile. Ühe kae- siis kütuse hind on tõusnud 60 protsenti. 40 prot- buse kohta tuli 20 e-kirja, inimesed kogune- senti tuleb kütusehinnast USA dollarites, 20 prot- sid koosolekutele. Nüüd on meil keskandme- senti euro kursist. Kütuse hind on alati USA dol- baas, millele on kõigil ligipääs. larites. Isegi kui hind jääb samaks – euro väärtu- se langus toob kaasa ka kütuse hinna tõusu. Kõik, Aga piloodid? Me ei ole vähendanud piloo- mis me oleme saavutanud säästmisega, võtab ära tide arvu. kütuse hinna tõus. See on väljakutse. SEMINAR, KUS RÄÄGITAKSE, KUIDAS VÄHENDADA ETTEVÕTTES JÄÄTMEKÄITLUSKULUSID 80%! Teemad: Jäätmeseaduse täitmine – praktika ja probleemkohad. Ligi: ESMi puutuv saab Advokaadibüroo Raidla Leijns & Norcus advokaat MARGUS KÕIVA Milliseid väärtusi võib sisaldada ettevõtte prügi? puust ja punaseks Ragn Sellsi pakendi-,tööstus- ja ehitusjäätmete teenusejuht KALLE GRENTS Milliseid tehnilisi lahendusi saab kasutada prügi kulu vähendamiseks? TIIT KÕIMA SIRJE RANK Ragn Sellsi kliendihaldur [email protected] ka avalikkuses on ESMi teema Eestis ületähtsustatud. Kogemus: Kuidas vähendada kulusid prügile kuni 80%? ERKO REINMANN Eile valitsuses kinnitatud ja rii- Eelolevate debattide võtme- Solaris keskuse haldusjuht gikogusse saadetud Euroopa küsimuseks saab riigikogu ja Kogemus: Kuidas kulutada tööstusettevõttes jäätmekäitlusele 20 eurot stabiilsusmehhanismi (ESM) 1,3 erialakomisjoni (antud juhul kuus? Interconnect Product Assembly AS juhatuse esinaine KOIDU KASK asutamise leppe ratifitseeri- Euroopa Liidu asjade komisjoni miljardit eurot, täpse- Kuidas korraldada efektiivselt ettevõtte jäätmekäitlust? mise eelnõu on tavatult pikk ja malt isegi 1,302 mil- ehk ELAKi) vahekord ESMi puu- muudes seadustes juba varem dutavates otsustes. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ilmunut kordav, et “puust ja pu- jardit eurot on Eesti “Püüame maksimeerida täis- Arutlusring: Mis takistab Eesti ettevõtjaid säästmast jäätmekäitluses? naselt, mustalt ja valgelt ühte kohustuste kogu- kogu rolli,” lubas minister. “Kui kohta veel kord kokku võtta”, maht. Stsenaariumi, ELAK on otsuse tegija, peab või- milline on riigikogu roll ESMi malusel olema tagatud täisko- Seminari soodushind kuni 29.08.2012 registreerudes 159 eurot (km-ga 190,80 eurot). Hiljem puudutavates otsustes, ütles kus Eesti kogu selle gu kaasamise võimalus. Mingit registreerujatele 199 eurot (km-ga 238,80 eurot). Hind sisaldab hommikukohvi ja lõunapausi. Täpsem rahandusminister Jürgen Ligi. raha kaotada riskiks, kahtlust selles, et parlament on info seminari kohta tel 667 0234, e-post [email protected], registreerimine tel 667 0099, “Kindluse mõttes kindlusta- nimetas Ligi “utoopi- kõige suurem otsustaja, pole ol- e-post [email protected] või me üle,” ütles Ligi, kes on seisu- nud, ja ei ole mina seda kahtlust www.seminar.aripaev.ee kohal, et nii kohtuvaidluses kui liseks”. väljendanud,” ütles Ligi. ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 10 TURUNDUS toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected]

Ärikliendini jõuab innovaatiliste lahendustega. Sõnumi planeerimine

KATRE PILVINSKI kaasautor Ükskõik danud, et veebikanalid on efektiivseimad,” lisas samaid kanaleid, kui rääkida eratarbijale ja suurte- kui suure ta. “Täpsemalt Facebook, Google Adwords ja on- le hulkadele suunatud turunduskommunikatsioo- line-võrgustikud, kus on võimalik oma sõnumit nist. Televisioon on väga tõhus ka nendel juhtudel, eelarvega eksponeerida vaid väga konkreetsele ja kitsale sih- kui on vaja edastada emotsiooni või suurendada või särav trühmale.” tuntust. See kanal loob kampaaniale üldmärgata- reklaam ei vuse kõige kiiremini ja kõige ulatuslikumal moel,” Tuvasta sihtrühma harjumused. Kiopi sõnul rääkis Lainas. Ülejäänud turunduskanalid kanna- Ekspertide sõnul pole olemas standardseid la- korva kehva lähtub turundussõnumite planeerimise loogika vad tema sõnul pigem täiendavat funktsiooni. Mi- hendusi erinevate sihtrühmade tähelepanu ära- müügimeest kindlasti sihtgrupist. “Selleks, et saada parim ja da keerulisemaks läheb kampaania sõnum või too- tamiseks, kuid üldjoontes on tõhusaim viis era- või tegema- efektiivseim kanalite kombinatsioon, peame läbi te-teenuse iseloom, seda tõsisemalt peab kaaluma klientide püüdmiseks telemeedia ning äriklien- mõtlema, kes on see inimene, kellele me oma tee- trükimeedia kaasamist. tide jaoks veebikanalid. ta müüki. nust või toodet kas tutvustada või müüa soovime.” “Samas küsimusele “Millised turunduskanalid “Praktika on näidanud, et ärikliendi puhul on ASi Infotark müü- Kui see on selgeks tehtud, on järgmiseks sam- on kõige tõhusamad reklaamikampaania õnnes- efektiivsem kasutada online-meedias innovaatili- gi- ja turundus- muks mõelda, missuguseid trajektoore pidi liigub tumise seisukohalt?” pole olemas universaalset ja si lahendusi. Erakliendi puhul, eeldades, et vaja on juht Kristine Ross selle inimrühma tähelepanu ehk mis on need mee- ainuõiget vastust, nii nagu pole ka olemas rohtu, haarata suurt auditooriumi, tuleb kasutada mas- diakanalid, mida ta tarbib, mis on nende kanalite mis raviks ühtemoodi ning tõhusalt korraga kõi- simeediat, sest laia sihtgrupi haaramiseks pakub tarbimise kvantiteet ja kvaliteet ning mis on selle ki haigusi. Kõik sõltub brändi positsioonist, kam- see kuluefektiivseid lahendusi,” märkis Marketin- inimrühma muud harjumused (hobid, sidustege- paania eesmärgist ja toote-teenuse iseloomust,” gi Instituudi koolitaja ning turunduskommuni- vused). Harjumuste defineerimine ja mõtestami- tõdes Lainas. katsiooniettevõtte Creatum OÜ tegevjuht ja part- ne annab väga hea pinnase erinevate BTL (below- Büroomaailma kaubamärgi all tegutseva ASi ner Moonika Kiop. “Samas ei saa ka niisugune jä- the-line ehk erilahendused – toim) kanalite struk- Infotark müügi- ja turundus juht Kristine Ross üt- reldus kindlasti olla absoluutne, sest iga turundus- tuuri loomiseks. les, et nemad eelis tavad B2B reklaamikanalitest ot- kaasus on erinev,” lisas ta. “Kui võrrelda eraklienti ja äriklienti, siis jah, on sepostitust. Büroomaailmal ilmub kaks korda aas- “Turundussõnumi planeerimine erinevatesse olemas teatud erinevused. Samas on tõsi ka see, et tas mahukas, 76-leheküljeline IT- ja bürootoodete kanalitesse sõltub sellest, kellele, mida, kuidas ja igast ärikliendist saab ju tööpäeva lõpuks erak- kataloog, lisaks sellele antakse igas kuus välja kuu- mis eesmärgiga öelda tahame,” lausus Kiop. “Näi- lient,” nentis ta. pakkumistega kliendilehte Partner. teks kui meie eesmärk on turule tuua uus lihatoo- ASi Prisma Peremarketi turundus- ja kommuni- dete bränd suhteliselt laiale sihtgrupile, siis kon- katsioonidirektor Kadri Lainas sõnas, et nad aruta- Otsepost edastab väikese raha eest palju infot. taktihinna mõistes on üks efektiivsemaid kana- vad ja jälgivad pidevalt erinevaid trende meedia- “Ühelt poolt on meil väga tootekeskne äri (ca 16 leid telemeedia.” maastikul koos oma strateegilise koostööpartne- 000 toodet) ja teiselt poolt suur püsiklientide and- “Samas, kui meie eesmärk on müüa kitsale äri- ri Mediacomiga. mebaas,” sõnas Ross. sihtgrupile uut tarkvara ja eeldame, et selle toot- Kuidas need kaks omavahel kõige efektiivse- ja kaubamärgil või siis toote enda kaubamärgil Televisioon edastab emotsiooni ja suurendab malt ühitada? “Otsepostitus võimaldab suhteli- on teatud positiivne tuntus, siis on praktika näi- tuntust. “Jätkuvalt on Televisioon üks kõige tõhu- selt vähese raha eest tutvustada põhjalikult palju- ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected] TURUNDUS 11

Uuringud Müügijuhtimise Aastakonverents 2012 tõusevad üha esilinastub Solaris kinos 13. septembril enam hinda Kuna tulemusi mõõdetakse vähemalt kord nä- dalas või sagedamini, siis praktikas muudetak- se reklaamikampaaniaid jooksvalt efektiivse- maks, märkis Marketingi Instituudi koolitaja ja Creatum OÜ tegevjuht ja partner Moonika Kiop. “Iga kampaania või muu aktsiooni puhul tu- leb läbi mõelda, mida üldse turundada tahame ja miks, kellele see toode või teenus mõeldud on, mi- da me oma tegevusega saavutada tahame, milline on eelarve ning alles siis on võimalik välja kalku- leerida efektiivseim tegevustik,” rääkis Kiop. Sel- le tõttu ei saa Kiopi sõnul rangelt eraldada, et need on nüüd erakliendi kanalid ning need teised on ärikliendi omad. “Reklaamikampaaniate planeerimisel on ole- mas teatud loogika, ent kindlasti ei toeta prakti- ka standardlahenduste kasutamist. Reklaam ja meedia arenevad, alati on võimalik tehtud case study’dest õppida ning kasutatud kanalite nime- kirja täiendada,” rääkis ta. Meeldiv on see, et üha enam väärtustatakse uurin guid, mõõdikuid ja analüüsi. Igapäevaprak- tikaks on saanud, et kampaaniate tulemusi mõõ- detakse vähemalt kord nädalas ning suuremate veebikampaaniate puhul ka kord päevas ning sõl- tuvalt tulemustest hakatakse kampaaniat opti- meerima ja efektiivistama. “Kokkuvõtteks, nii era- kui ka ärikliendi turun- duskanalite planeerimine põhineb eesmärgil. On kanaleid, mida kasutatakse sagedamini kas siis ühe või teise kategooria puhul, ent enne konkreet- se lahenduse väljapakkumist tuleb alati defineeri- da lähteülesanne ja arvestada planeeritava tegevu- se eesmärke,” lausus Kiop.

ERATARBIJA ja suurte hulkade püüdmiseks on televisioon parim reklaamikanal, arvab Prisma RAIN SAMI MARGUS KAISI ALAR JÜRI turundusdirektor Kadri Lainas. FOTO: ERIK PROZES VÄÄNA SEPPÄNEN KASTEIN KASK OJASTU PREOBRAZENSKI

Tasub teada Erakliendile suunatud sagedasemad meediakanalid 1) TELE – juhul kui eesmärk on turule tuua uus kaubamärk või repositsioneerida olemasolev. Olemasoleva kaubamärgi tuntuse suurendami- se eelduseks on see, et sihtgrupp on lai (st too- de on laiale tarbimisele suunatud). 2) OUTDOOR, PRINT – sõltub alati konkreetsest müügijuht meediamiksist. Uuringud on näidanud, et efek- tiivseim meediamiks koosneb kolmest üks- teist täiendavast kanalist. Niisiis, kui oletada, kahex tulex vahel et kampaania põhiline meediakanal on televi- sid erinevaid tooteid ning jõuda inimesteni, kes on sioon ning tegemist on kaubamärgi turule too- meie toodetest ja teenustest huvitatud. Meie klien- misega suvisel ajal, siis hea sekundaarne ka- tidele on kliendileht ja tootekataloog igapäevased nal oleks näiteks outdoor. Ent siiski, igasugune töövahendid, mis aitavad uute toodetega kursis ol- meediaplaneerimine põhineb arvutustel, sta- la ja tellimist hõlbustada,” rääkis turundusjuht. tistikal ja uuringutel. Siinkohal on välja toodud 7LSSMXKL RRWXVHG MD QÏXDQGHG PÖÖJLMXKLOH q “Usun, et äriklientide müügis on suur kaal isikli- vaid mudelnäited. Iga konkreetse kampaania kul müügil. Kuna tihti on tegemist kordusostude- plaan kalkuleeritakse vastavalt seatud eesmär- 7LSSPÖÖMDRRWXVHGMDQÏXDQGHGPÖÖJLMXKLOHq.ROP ga, siis kliendi jaoks on firma nägu eelkõige tema kide ja võimaluste järgi. dramaatilist lugu tippjuhi, müügijuhi ja müügiinimese kliendihaldur või müügikonsultant. Ükskõik kui 3) ONLINE – järjest suureneva tähtsusega kanal. suure eelarvega või särav reklaam ei korva keh- On olnud efektiivseid kampaaniaid, kus kam- VXKWHVW q .DKH WXOH YDKHO r NXLGDV WRLPH WXOOD" va müügimeest või tegemata müüki,” sõnas Ross. paania põhilised meediakanalid on olnud tele- visioon ja online. Turunduskanalite valik oluliselt laienenud. 4) BTL EHK ERILAHENDUSED – reklaamid kau- Osatäitjad: Elisa Eesti juht SAMI SEPPÄNENq6DNX¯OOHWHKDVHMXKW ”Kuigi igal pool räägitakse ja kirjutatakse sellest, banduskeskustes, ühistranspordis, avalikes et internet tungib jõuliselt inimeste meediatarbi- ruumides jne. MARGUS KASTEINq/LQGVWUÐP(HVWLMXKWRAIN VÄÄNAq(GXHODPXV misse ning eelkõige kannatab trükimeedia, ei ole 2¶WUHHQHUMDNRQVXOWDQWALAR OJASTUq5(0$;3URIHVVLRQDOVnL suurim ja tähelepanu nõudvaim muutus niivõrd Ärikliendile suunatud WLSSPDDNOHU JÜRI PREOBRAZENSKI q /+9 WLSSPÖÖMD KAISI interneti mõju nn traditsioonilise meedia tarbi- sagedasemad meediakanalid: misele, kuivõrd see, et viimaste aastate jooksul on KASKq(07SHUVRQDOLMXKWTERJE KUUSIKq0LFURVRIWnL%DOWLNXPL juurde tekkinud palju uusi kommunikatsiooni- 1) ONLINE – suure tõenäosusega sisaldab äri- personalijuht MERLE LINDMAAq*R7UDYHOLMXKWMATTI PRUUL kanaleid,” sõnas Lainas. Kas või ainult Eesti tele- kliendile suunatud meediaplaneering online- qSURIMARE PORKqWUHHQHUNRQVXOWDQWMIHKEL REINSALU maastiku kontekstis saab inimene lisaks põhika- kanaleid, kontsentreerudes online-uudistepor- nalitele valida ka nišikanalite ja online-tv vahel taalidele ja B2B võrgustikele. (näitekst TV3Play.ee). 2) PRINT – sõltub B2B infotarbimisest (äriaja- Turundusinimesele tähendab kanalite valiku lehed, äriajakirjad), samas jällegi konkreetse mitmekesistumine ühte – selleks, et hoida oma kampaaania meediaplaan sõltub seatud ees- brändi endiselt nähtaval ja kuuldaval, peab ka- märkidest, reklaamitavast tootest ja teenusest. nalite valiku küsimusele läheneda strateegiliselt 3) BTL EHK ERILAHENDUSED – seminarid, kon- Konverentsi soodushind kuni 06.09.2012 registreerudes ja läbimõeldult. “Teisisõnu tuleb enda jaoks kaar- verentsid, otseturundus, andmebaasiturun- 199 eurot (+km), hiljem registreerujatele 239 eurot (+km). distada, millised turunduskanalid on kohustus- dus jne. Kahe või enama inimese osalemisel ühest maksjaettevõttest likud brändi väärtuse kujundamise seisukohalt Best Sales ALLIKAS: MARKETINGI INSTITUUDI KOOLITAJA JA kehtib hindadele soodustus 5%. Lisainfo ja registreerimine ning millised kanalid töötavad müügitulemuste TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONIETTEVÕTTE CREATUM OÜ telefonil 667 0411 või www.seminar.aripaev.ee kättesaamiseks. Võrdselt kõikjal olek on väga kal- TEGEVJUHT JA PARTNER MOONIKA KIOP lis,” tõdes Lainas. ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 12 TÖÖSTUS toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected] Ettevõtted võtavad rohelisemat suunda. Sääst ja kulude kokkuhoid

HILLE TRESSUM kaasautor

Nutikad ettevõtted on põhitegevuse kõrvalt leidnud mooduseid, kuidas tegutseda keskkon- na- ja rahakotisõbralikumalt. Prügi sorteerimi- ne ja korduvkasutatavate nõude kasutamine on muutunud tavapäraseks. Samuti roheline mõtle- mine. Keskkonnahoid ja ressursisääst algab eelkõi- ge hoolivast mõtteviisist. Entusiastlikumad kesk- konnahoidjad rajavad aga tuulegeneraatoreid ja elektrijaamu. Ecoprint on trükikoda, kes oma tegevuses hin-

Thulema plaanib oma elektrijaama rajamist

Kitman Thulema juhi Ilo Ran- le, kus meil sisuliselt enam jäät- nu sõnul muutub ettevõte iga meid ei teki. Kõik järelejäävad päevaga ühe keskkonnasõbra- ressursid on meie jaoks sekun- likumaks ja energiasäästliku- daarne tooraine, mida saab taas- maks. Praegu hinnatakse elekt- kasutada. Kogume, sorteerime ja rijaama rajamise tarvidust. suuname taaskasutusse,” rääkis “Praegu toodame soojusener- Rannu jäätmekäitlusest. Jäätme- giat oma gaasikatlamajas. Tege- tena tekkinud metall suunatak- leme sellega, et arvestada, kui ta- se Kuusakoskisse, saepuru-, pui- suv oleks oma elektrijaama ra- du- ja puitlaastjäätmed lähevad jamine. Nii saaksime tulevikus Kundasse ning plast ja papp suu- soojuse tootmise asemel toota natakse pakendiringlusesse. enda tarbeks elektrit ja tootmi- Rannu tõdeb, et ettevõtte ro- sel eralduvat soojust kasutada helisemaks muutmine on nõud- kütmiseks,” rääkis Rannu, lisa- nud omajagu lisaressurssi. Maja, des, et parajasti on projekteeri- milles ettevõte asub, on ehitatud misjärgus süsteem, mis võimal- enam kui pool sajandit tagasi. daks mõõta energiatarbimist Energiakao minimeerimiseks erinevatel ajahetkedel. on maja renoveeritud, täiustades Süsteemi juurutamisel loo- maja soojustusest valgustiteni. detakse energiatarbimist hoi- “Viimase viie aastaga oleme da senisest madalamal tasemel, energia säästmisesse investeeri- suurendades samal ajal tootmis- nud ligikaudu 1,3 miljonit eurot. mahtu. Tänavu paigaldasime tootmis- “Muutus mõtlemises toimus ruumi lagedesse ventilaatorid, pärast seda, kui saime aru, kui mis segavad kõrgete lagede alla palju energiat ja ressursse jääb koonduva sooja õhu allpool ole- iga päev kasutamata,” sõnas va jahedama õhuga. Samuti soo- Rannu. justame katuslagesid ja vaheta- Võrreldes varasemaga on et- me välja kõik 150 katuseakent,” tevõtte üks olulisem samm suu- rääkis Rannu. re territooriumi otstarbekas ka- Eelmisel aastal vahetati välja sutamine. Varasema kaheksa eri- ka valgustus. “Kolm aastat tagasi neva hoone asemel on koondu- tehti uus tänapäevane soojusta- tud ühte majja. gastussüsteemiga ventilatsioo- “Oleme arenenud taseme- ni,” lisas Rannu.

ECOPRINT on rakendanud oma trükikojas energiaefektiivseid ja taastuvenergia toel toimivaid lahendusi. Taustal olev tünn on osa lahendusest, mis aitab trükikoja õhu niisutamiseks kasutada vihmavett. FOTO: RAUL MEE ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected] TÖÖSTUS 13

dab kõrgelt keskkonnasäästlikku tegutsemist. on tuulegeneraatorite kasutamine tugijaamade maa kui ka Ameerika äriüksustes. “Paraku on aga Ettevõtte juhi Erika Ilissoni sõnul töötatakse iga toiteks. Praegu on ettevõttel kasutusel tuulegene- Eesti ettevõtetes selline mõtlemine veel harjuma- päev selle nimel, et ökoloogilist jalajälge võimali- Paljud ko- raator, mis varustab elektriga kuut EMT tugijaama. tu. Kui me 2010. aastal energiasäästliku ehitami- kult väiksena hoida. “Prügi sorteerimisega alustati halikud Sepa sõnul sorteeritakse ettevõttes hoolikalt ka se teemalise konverentsi korraldasime, oli näha, et meie ettevõttes juba kümme aastat tagasi. Siis eral- prügi ning vahetatakse elektriseadmeid pidevalt teema hakkab populaarsust koguma. Paljud koha- 55 kliendid dasime paberijäätmed ja olmeprügi. Praegu ko- uute ja energiasäästlikumate vastu. Samuti käiak- likud kliendid peavad energiasäästu siiski kalliks, tuhat kuupmeetrit peavad gume kõik prügiliigid eraldi ning tänu sellele lä- se hoolikalt ümber vee ja elektriga. aga huvi on selgelt tõusutrendis. Praegu ehitame gaasi aastas hoiab ener- heb ligi 100% meie jäätmetest taaskasutusse. Vett Eesti Posti pressiesindaja Inge Suderi sõnul on ja arendame energiasäästlikku kortermaja Viim- EMT kokku tänu sel- ja elektrit hoiame kokku alternatiivsete lahenduste giasäästu ettevõte just viimastel aastatel pööranud suurt rõh- sis. Kõikidel objektidel üle Eesti pöörame suurt tä- abil – sadevee kasutamine niisutussüsteemis, tuu- ku sotsiaalse ja looduskeskkonna arengule. “Loo- helepanu keskkonnateemadele, sh ehitusjäätmete lele, et maja kütteks siiski legeneraatorid jne,” tõi Ilisson mõne näite. duskeskkonna väärtustamist näitab meie põhi- ärakasutamisele ja sorteerimisele,” rääkis Aavik. ja tarbevee soojenda- kalliks, Ilissoni hinnangul aitavad keskkonda säästa väärtus jätkusuutlikkus – oleme oma tegevustes Tegevjuhi hinnangul on keskkonnasõbraliku- miseks kasutatakse lihtsad asjad. “Külmkapi ust ei tohiks liiga kaua aga huvi säästlikud. Võrreldes 2010. aasta sama ajaga vähe- male õhkkonnale kaasa aidanud sellest rääkimi- lahti hoida, tuled tuleb enda järel kustutada või nes 2011. aastal elektrienergia kulutamine 10,4%, ne. “Kui näiteks kolm aastat tagasi palusime oma tehnokeskuse ser- on selgelt kasutada liikumisanduritega süttivat ja kustu- autokütuse kulutamine 11% ja paberikulu 30%. töökohal enda järel tuled kustutada, siis oli see veriruumis tekkivat tõusu- vat valgustust vähemkäidavates ruumides ning Oleme töötajate seas läbi viinud kampaaniaid mõnele arusaamatu. Nüüdseks on see saanud aga soojust. nii tootmisseadmete kui ka kodumasinate vali- trendis. energia säästmise teadlikkuse tõstmiseks nii ko- heaks tavaks. Ehk siis suuri kulutusi ei ole me tei- kul tuleb üheks prioriteetidest seada energiatõ- dus kui ka töökohal,” rääkis Suder. nud,” rääkis ta. husus,” rääkis ta. Skanska Elektritarbimises rakendatakse pidevat järele- Aaviku hinnangul algab keskkonnasõbralik Trükikojas on rakendatud energiaefektiivseid Eesti filiaali valvet. Paki- ja kirjaliini kasutatakse võimalikult käitumine väikestest asjadest: tuled kustu, kui ke- ja taastuvenergia toel toimivaid lahendusi. Tarbe- tegevjuht optimaalselt. Suurobjektide valgustust ja muid dagi ruumis ei ole, paber paberikonteinerisse, ka- vesi köetakse osaliselt soojaks gaasi asemel päike- Andres Aavik elektrisüsteeme kasutatakse täies mahus vaid tipp- hepoolne printimine, paber- ja plastiknõude ka- seenergiaga, trükikoja õhu niisutamiseks kasuta- energiasääst- koormustel. Välisvalgustuse puhul kasutatakse au- sutamise vältimine ja muu selletaoline. takse tsentraalvee asemel katuselt kogutavat vih- like majade tomaatandureid. “Kui me alustasime keskkonnateadliku tege- mavett. Samuti salvestab ventilatsioonisüsteem ehitamisest Ettevõttel on üle 400 sõiduki, millest 18 sõida- vusega Eestis, vaatasime, mida teised kontorid tootmisseadmetest vabanevat jääksoojust ja ka- vad maagaasil. Testimisjärgus on elektri- ja hüb- meie kontsernis on teinud, ning kaalusime tõsiselt sutab seda ruumide õhu kütmiseks jahedal ajal. riidautod. “Ettevõtte visioon näeb ette innovaati- ka ehituslikult oma maja energiasäästlikumaks “Investeeringud on olnud üsna mahukad, täp- lisust. Järk-järgult võtame kasutusele kõige uue- muutmist, kuid kahjuks ei olnud see tol ajal mõist- seid numbreid välja tooma ei hakkaks,” märkis ta, maid tehnoloogiaid,” märkis avalike suhete juht. lik. Kui aga tulevikus peaksime ettevõttele uut pin- lisades, et tänu nimetatud tehnoloogiatele hoitak- Leiburi juhatuse esimehe Asso Lankotsi sõnul da vaatama, oleks energiasäästlik maja meie väga se kokku pea pool kommunaalkuludest. Eriti mär- on Leiburis ja Vaasan Grupis tervikuna fookuses suureks nõudmiseks,” märkis Aavik. kimisväärne kokkuhoid tuleb seadmete jääksoo- kolm keskkonnaalast valdkonda. “Need on ener- juse ärakasutamisest. gia kokkuhoid, biojäätmete vähendamine ja heit- Veoringide optimeerimine ja keskkonnasäästli- vee kvaliteedi parandamine. Leiburis tegelemegi kud sõidukid. “Transpordifirmana on suurim mõ- EMT maja köetakse serveriruumist tekkiva soo- praegu tegevuskava koostamisega, mille elluvii- ju keskkonnale kaubaveol tekkiv süsinikdioksiid,” jusega. TeliaSonara kontserni kuuluv EMT peab misel peab eelpool mainitud valdkondades toimu- sõnas kulleri- ja pakiteenustega tegeleva DPD juht end keskkonnateadlikuks ja säästlikule ressursi- ma järgnevate aastate jooksul keskkonnasõbralik- Tarmo Tael. “Püüame seda vähendada mitme meet- kasutusele mõtlevaks ettevõtteks, kes on loodus- ke arenguid ning mis muu hulgas aitavad vähen- me kaudu: veoringide optimeerimine, optimaalse- TÖÖRIISTAPOOD säästlikke samme pidevalt süvendanud. Näiteks dada ressursikulusid,” rääkis Lankots. te veovahendite valimine, uuemad ning keskkon- kasutatakse maja kütteks ja tarbevee soojendami- nasäästlikumad veovahendid. Lisaks säästlik sõit seks tehnokeskuse serveriruumist tekkivat soojust. Skanska: rohelisus on Eestis visa juurduma. ning suurem efektiivsus laadimisel. Näiteks teles- “Sellega hoiame kokku ca 55 000 m3 gaasi aas- Suurehitaja Skanska propageerib keskkonnasõbra- koopkonveiri lahendus võimaldab lisaks kiiremale tas,” rääkis EMT avalike suhete juht Kaja Sepp, li- likku käitumist terves maailmas. Skanska Eesti te- laadimisele säästa koormakilet ja ka laadida ühe- sades, et energiasäästu tehtud investeering on gevjuhi Andres Aaviku sõnul on keskkonnasõbra- le kaubatreilerile vähemalt 6,5 cbm rohkem kau- 1691 end kahe aastaga ära tasunud. Katsetamisjärgus lik käitumine juurdunud nii Skandinaavia, Inglis- pa,” rääkis Tael. www.cedo.ee ÄRILAUSE 14 ARVAMUS Tiit Parts: Praegune sotsiaalarvestus ja -toetused on nagu kahurist varese laskmi- ne.

ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 Tarkvaratootja SAP AG Eesti esinduse juhataja tegi arvamuskonkursi Edukas Eesti raames ettepane- toimetaja Harry Tuul, tel 667 0182, e-post [email protected] ku kehtestada personaalne sotsiaalmaks, mis jätab toetuse õigele inimesele.

GALLUP KOLUMN

Täna algavad ja kestavad kuni 12. augustini su- vised olümpiamängud Londonis. Enam kui 2 nädalat toimuvad spordivõistluste ülekanded ka teleri vahendusel. Kas laenamisele võib leida Kas hakkate töö ajal telerist olümpiat vaatama? protsent vastanutest mõistlikku alternatiivi? MEIL POLE TÖÖL TELERIT Ei, 30 ei paku huvi estis on valitsuse tasemel hoidu- näoliselt ongi praeguse kriisi peamiseks põh- 43 tud raha laenamisest, mis tundub juseks. Hiina on sarnaselt Saksamaaga ekspor- olevat täiesti õige valik, sest liigne tiv riik. USA aga impordib ning samuti võeti veel laenamine oma mitmesugustes Hiinast laenu, mis siis uuesti imporditava kauba JAH vormides on olnud paljude kriisi- ostmisega riigist väljus. 27 Ede põhjuseks. Ka eelmise sajandi 30ndate aasta- Seega suurenes tugevalt laenuraha osakaal ra- te suure depressiooni põhjuseks oli liigne laena- haringluses, ühel hetkel tekkisid probleemid ja mine, mis viis olukorrani, kus ei suudetud enam laenuraha haihtus kiirelt. USAs tekkinud kriis laene tagasi maksta. Tekkis praegusega sarna- aitas tugevalt kaasa ka võlakriisi tekkimisele EI VAHUR ROOSAAR, ne olukord: ei julgetud enam järjekordseid laene Euroopas. Euroalas püüti jälle laenamise abil võ- ASi Wendre juht võtta ega ka laene anda. Tulemuseks oli raharing- lakriisist väljuda, mis polekski olnud vale, kui luse vähenemine ja majanduskriis. euroalas oleksid sarnase arengutasemega riigid. MARGUS EIMRE Tegelikult suurendas see euroalas ebavõrdsust, TÜ teadur Laenu võlud. Kõlab paradoksaalselt, aga majan- suurendades vaesemate riikide probleeme. Ei ole üldse sellise asja peale mõelnud. Liini- duse jahtumise faasis on küllaltki põhjendatud Samas nagu polekski euroalas muud võima- töölised peavad jooksvalt töötama ja neil kind- laenuvõtmise/andmise soodustamine vaatamata lust majandust stimuleerida kui keskpanga int- lasti seda lubada ei saa. Töötajatelt ei ole ka sellist sellele, et liigne laenamine on olnud kriisi esialg- ressimäära langetada, millele vastavalt peaksid küsimust või survet tulnud, et see oleks kellegi ne põhjus. Piirangutega on praeguses faasis hil- siis ka kommertspangad intressimäära lange- jaoks väga tähtis. Paljud on puhkusel ka. jaks jäädud. Analoogiliselt on tehnikas ja bioloo- Piltlikult tama ning majandusse peaks voolama suurem gias teada mitmeid tsüklilisi protsesse, kus tsük- oleks toe- hulk raha. Selline mehhanism aga ei tööta olu- li mõju vähendamiseks tuleb selle langusfaasis korras, kus on laenude tagasisaamine on ebakin- JAH võrreldes tõusufaasiga rakendada täiesti vastupi- tused küll del. SVEN PERTENS, diseid mõjutusi. Lemminkäinen Eesti juht Keskpankade tegevus peaks samuti olema kala nen- Varasemad õppetunnid. Eelmise sajandi 30nda- suunatud tsüklilisuse vähendamisele reaalma- te aastate majanduskriisi korral saavutati edu janduses. Raha laenamine on pankades toimu- dele, kes John Maynard Keynesi põhimõtetele tugine- Kõiki sündmusi me küll jälgima ei hakka. Kui, va finantsvõimenduse tõttu oluline ringluses ole- des, kes muu hulgas soovitas toetuste ja abiraha- siis ainult midagi erakordset. Kui keegi Eesti esin- va rahahulga suurendaja ja keskpank reguleerib- neid otse- de toeö tarbimist suurendada, kasutades headel dusest jõuab nii kaugele, et tekib võimalus meda- ki raharinglust peamiselt intressimäära muutes. aegadel kogutud varusid, kui neid aga pole, võib lile, siis võib-olla me teeme ka erandi. Seda langetades on võimalik ringleva raha hul- selt saa- raha lihtsalt juurde trükkida, mingil juhul ei to- ka suurendada, intressi tõstes aga saab liigset ra- hi aga tõsta makse, mis vähendaksid tarbimist. ha ringlusest eemaldada. Seetõttu on otstarbekas vad, aga Tekib küll inflatsioon, raha väärtus langeb, ent EI ja vahel lausa vältimatu võtta majanduskriisi ajal kriis leevendub ja majandus areneb edasi. Majan- INGRID PIIRSALU, õng neile, Elioni meediasuhete juht laenu, mida ongi paljude Euroopa riikide nii ava- duskriisi lõppedes raha juurdetrükk lõpetatakse. lik kui ka erasektor teinud. Kehtiv keskpanga int- Ka praeguse kriisi leevendamisel peaks nen- ressimäär paistab seda praegu soodustavat. kes kaupu dest meetmetest abi olema. Seejures oleks oluli- ne, et toetused poleks seotud laenamisega, vaid Kui keegi tahab oma lemmikul silma peal hoi- Olulised näitajad. On ka teine, keskpanga intres- toodavad. keskpank otseselt annaks raha, nõudmata seda da, siis see on võimalik ka arvutis. simäärast ja laenuraha hulga suurusest olulisem- kunagi tagasi. Piltlikult oleks toetused küll ka- gi tegur, mis määrab majanduste olukorra: see la nendele, kes neid otseselt saavad, aga õng neile, on impordi ja ekspordi vahekord. Euro alas on rii- kes kaupu toodavad. Samas poleks ka kahju, kui LUGEJA ARVAB ke, mis ekspordivad oma kaupu teistesse euroala juurdetrükitud raha kaob kauplustes importkau- riikidesse. Vaadeldes laenuvõtmist sünteesis im- pa ostes. Tekkiv inflatsioon ja raha väärtuse lan- Ilmselt päästaks kriisi see, kui pordiga, ei soodusta näiteks Kreekale antud laen gus peaks aga soodustama eksporti ja nii hak- laseksime pankadel ja nende inves- mitte kohaliku tootmise arengut, vaid suuren- kaks euroalasse sisenema ka “õiget” raha. Tõe- dab hoopis Saksamaa tööstuse kasvu ja vähen- näoliselt aga raha väärtus ei langekski, sest arves- toritel kahjud kanda ja alustaksime dab seal tööpuudust. Laen on tarvis aga tagasi tades, et majanduslangus ja tööpuudus on tek- uuesti. See, mis finantsmaailmas maksta, mis pole aga ilmselt võimalik. kinud raha vähesuse tõttu, peaks kaupu ja nen- toimub, on täielik košmaar. Praegu Euroala tuumiku ja perifeeria suhetega sarna- de tootmise potensiaali olema piisavalt, seega sed on juba pikka aega olnud ka USA ja Hiina ra- omandab juurdetrükitud raha kohe ka kauba- on lihtsalt pikendatud agooniat ja handuslikud ja majanduslikud suhted, mis tõe- katte ning ülemäärast inflatsiooni ei tekigi. mindud inflatsiooni teed

Kommentaar Heido Vitsuri arvamusloole “Võlad varjavad tegelikke probleeme”. VASTUKAJA LOE WWW.ARIPAEV.EE Riigiametnike arv väheneb

Peatoimetajai : Meelis Mandel faks: (372) 667 0290 Sotsiaalministeeriumi toime- MAILIN AASMÄE did jt. Tegelikult on Eestis prae- mutamine ja samal kujul üles- rahandusministeeriumi avalike suhete osakond Väljaandja: AS Äripäev Tellimine ja levi: tises “Töövaldkonna areng gu 27 580 riigitöötajat ja nen- ehitamine on küll plaanis, kuid Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (372) 667 0195, tel: (372) 667 0099, 2010–2011” ilmunud ja Äripäe- de arv on pidevalt vähenenud. koos laiendusega hakkab uues (372) 667 0222, faks: (372) 667 0300 vaski avaldamist leidnud väi- Näiteks võrreldes 2010. aasta- hoones ühe asemel asuma ne- faks: (372) 667 0265, Tellimine internetis: (372) 667 0165 www.aripaev.ee/tellimine de, et mullu kasvas ametnike ga on see kahanenud 3 protsen- li ministeeriumi (rahandusmi- Trükk AS Kroonpress Ainult Äripäeva paberlehe tellija arv 3,2 protsenti, 33 100 amet- ti, kriisieelse ajaga võrreldes on nisteerium, majandus- ja kom- Toimetus: saab lugeda Eesti parimat majan- e-post: [email protected] duslehe digiversiooni internetis, nikuni ehk tervelt 3200 võrra ametnike arv kahanenud 7,2 munikatsiooniministeerium, tel: (372) 667 0111, iPadis ja nutitelefonis. vajab selgitust, kuna ei vasta protsenti. sotsiaalministeerium ja sisemi- faks: (372) 667 0265 Äripäev veebis: www.aripaev.ee Korrespondent Tartus Toimetus võtab endale õiguse kirju ja tavaarusaamas tõele. Kolmapäevases Äripäevas il- nisteerium). Väinu Rozental, kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- Nimelt põhineb nimetatud munud repliigis “Kulutustelt Riigi Kinnisvara Aktsiaselt- [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- Kriisieelse ajaga Reklaamiosakond: lid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali- sotsiaalministeeriumi tööjõu- pidur maas?” avaldati ka info, si hinnangul hoitakse kümne e-post: [email protected] sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos- uuring Rahvusvahelise Töö- võrreldes on ametni- et praegune rahandusministee- aastaga kokku 15 miljonit eu- tel: (372) 667 0105, sel teemal) on autoriõigusega kaitstud faks: (372) 667 0200 teosed ning nende reprodutseerimine, le- organisatsiooni väljatöötatud riumi hoone kavatsetakse lam- rot uue hoone energia kokku- vitamine ning edastamine mis tahes kujul ke arv vähenenud 7,2 Seminarid, käsiraamatud, on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusoleku- metoodikal, kus ametnikeks on mutada ja 20–25 miljoni euro hoiu ja olemasolevate hoonete Raamatuklubi ja infolehed: ta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu protsenti. tel: (372) 667 0207, kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, lisaks riigitöötajatele loetud ka eest uus ehitada. ülalpidamiskulude ning inves- [email protected] või tel (372) 646 3363. näiteks tellerid, reisikonsultan- Täpsustuseks, et hoone lam- teeringute arvel. LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee TALLINNA KAUBAMAJA OTSIB LINNA- jooksul välja 90 protsendile, vahendab GA KOMPROMISSI. Tallinna Kaubama- Bloomberg. ARVAMUS 15 ja Kinnisvara ei ole rahul liikluskorraldu- PROKURATUUR UURIB SAVISAARE SEOST se muudatusega Torupilli Selveri juures RAHAPESUGA. Põhja ringkonnaprokura- ning saatis linnavalitsusele ettepaneku tuur alustas Keskerakonna esimehe ja teha piirkonnas uus planeering. Tallinna linnapea Edgar Savisaarega seo- CITIGROUP: KREEKA LAHKUMISE TÕE- tud kriminaalmenetlust rahapesu käsitle- NÄOSUS ON 90%. Citigroup tõstis tõenäo- va paragrahvi alusel, ent pole kahtlustust 27. juuli 2012 ÄRIPÄEV sust, et Kreeka kukub euroalalt 12–18 kuu või süüdistust veel esitanud. toimetaja Harry Tuul, tel 667 0182, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Äriteenused reklaam Euroopa Liit pöörleb TEL 667 0105, [email protected] FREOONIDFREOONID GRANIIDIST paradokside keerises TÄRINGUKIVI ÄÄREKIVI R404a,404 R134a, R134 MÜÜK JA Euroopas lõõmav kriis on ka- HARRY TUUL se kokkukootud ühised huvid arvamustoimetaja R407c, R410a, PAIGALDUS sulik. Tõsi, vaid juhul, kui suu- ikka ja jälle kärinal lahti. R22- asendusaine www.raekivitehas.ee e-mail: [email protected] tel 555 00 560 detakse sümptomite asemel ra- Mööndustega, kuid siiski il- vida haigust. Mitmest kohast mekas näide on Soome, kellest Transport üle Eesti kärisev majandus on esile too- on saamas ainuke euroala riik, PAKITUD MULTŠ nud paradoksaalseid vastuolu- mille reiting on AAA tänu selle- OÜ Blg Components sid, mis aga omakorda üllata- le, et ta nõudis Kreekalt ja His- Kadaka tee 5 Tallinn otse tootjalt Sinu õuele. valt pakuvad ka lahendusi. paanialt tagatisi. Kitsalt võt- tel +372 5092968 Külasta meie kodulehte tes ongi Soome samm ilmselt Kauba 33 Kohtla-Järve tel +372 56509977 www.mults.ee ja telli! SOODNE Näiteks tõi kriis esile paradok- mõistlik, kuid laiemalt kinnis- [email protected] si, et vananeva Euroopa suu- Kui majandused kok- tab killustatust. Kui ühisraha Autorevol OÜ • Purila küla, Rapla vald • telefon 615 0584 rim murelaps on hoopis noo- ku kukuvad, pole ei ja majandused peakski kokku red. Täpsemalt suur ja jätkuvalt reitingutest ega taga- kukkuma, pole ei reitingutest kasvav töötus noorte seas. Prob- ega tagatistest suurt abi. Samas tistest suurt abi. leemi tõsidusele viitas eelmisel just põikpäiselt erandite nõud- SUURIM TÖÖKUULUTUSTE LEHT EESTIS nädalal ka Euroopa Parlamen- mine võib kuristiku äärele viia. di president Martin Schulz, kes Vakants.ee hoiatas, et Hispaania majan- et liigume n-ö töö lõpu suunas. Lihtsustatult vajab lahendust duskriis võib vallandada kogu Nagu kirjutas kolmapäeval Äri- küsimus, kas kõik ühe või iga- Euroopas sotsiaalse plahvatuse. päevas Heido Vitsur: “Loomu- üks enda eest. Mõlemat ei saa. Hispaanias prognoositak- likult lõpeb ükskord tootmise Kahjuks ei sisenda Euroo- se töötuse taset tänavuseks aas- kolimine Aasiasse, kuid seevas- pa riikide õppimisvõime kohta Töökuulutused internetis taks ligi veerand tööealisest ela- tu automatiseerimise lõppu po- lootust tõik, et majanduse tsük- nikkonnast, sealhulgas noorte- le mõtet oodata.” Kui teiseks vii- lilisus saabub alati uudisena. le isegi kuni 50%. Kreekas, üle- tab see, et vaatamata Euroopa Kuid lahenduski võib seisne- tab tööpuudus noorte seas 40%, propageeritavatele vabadustele da jällegi paradoksis, mida ta- www.vakants.ee Itaalias ja Iirimaal on see li- on tööturud tegelikult endiselt bavalt kirjeldas Äripäevas üle- gi 30. Keskmiselt on Euroopas liiga suletud ja vähe mobiilsed. möödunud kolmapäeval SEB iga viies alla 25aastane inimene Ehk teravamgi vastuolu on privaatpanganduse strateeg töötu. Eestiski ei ole probleem Euroopa Liidu edasine lõimu- Peeter Koppel. Just eurokriis võõras ja pigem teravneb. Noor- mine versus rahvusriikide hu- võib sundida teatud riikide ko- ÄRIPÄEVA te tööpuudus küündib koguni vid. Ilmekalt peegeldub see rii- gumi tihedama poliitilise ja SEMINAR 22% ja töötukassas on arvel üle gireitingutes. Seni, kuni riiki- majandusliku liidu suunas. Vä- 5500 16–24aastase. dele on olulised eelkõige nende hemalt siis, kui sümptomid pii- Probleem on ilmselt selles, individuaalsed hinded, kistak- savalt valusaks läinud. SISEKONTRROLLLI KOMMENTAAR AASTAKONVERENTS 2012 Töövõtul eelis tööandjal Eesti majandus väliskeskkonna Kuidas kaardistada ja testida Kui tööle kandideerimine ei URMAS VOLENS, KAIA KUUSLER da õlule. Tõendite puudumisel advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja jurist riskide lainetel. Majandusana- ettevõtte toiminguriskid ja ole edukas, kandidaat on vas- on seda aga keeruline teha. Ka lüütik MARIS LAURI kontrollisüsteemid? Kaubamaja tupidiselt enda ootustele töö- tööandja keeldumine andmete kohast ilma jäänud, on ta tihti- avaldamisest ei anna alati alust Millised riskid tulenevad kon- ASi siseauditi osakonna juhataja peale veendunud, et ta õigusi diskrimineerimist tõendada – kurentsi valdkonnast? Konku- MERIKE RABI on rikutud. Teda on diskrimi- tööandja keeldumise põhjuseks neeritud ning tööle on võetud võib olla ka teiste töötajate isi- rentsiameti peadirektor Millised on riskid pilvetehno- teine kandidaat, kelle teadmi- kuandmete kaitse või soov enda MÄRT OTS loogiate ajastul? Ernst & Young sed ja oskused kuhugi ei kõlba. ärisaladust mitte avaldada. Baltic, vanem juhtivkonsultant Niisiis peaks tööandja sar- Kuidas ettevõte kriisis käitus Üks sellistest vaidlustest on Vähemalt jah/ei vastu- nases olukorras endalt küsi- ja 7 aastat hiljem maineriske SIIM ABEN hiljuti saanud lahenduse Eu- se uue töötaja tööle- ma, kas andmete salajas hoid- maandab? Copterline’i vastutav Milliseid riske kätkeb ettevõt- roopa Kohtus. Kohus leidis, et võtmise osas võiks mine on põhjendatud ning va- tööandjal ei ole kohustust tea- jalik. Kui töölesoovija tunneb, juht TÕNIS LEPP tele sotsiaalmeedia? Praktili- kandidaadile anda. vitada diskrimineerimist kaht- et tema õigusi on rikutud ning Milline on Eesti Energia riski- sed näited ja häkkimise demo. lustavat kandidaati edukaks ta tööandja käest mingit infot Clarified Security juht osutunud ning välja valitud ei saa, on tema kõige loogilise- mudel ja kogemus tururiskide töötaja teadmistest ja oskustest. võib arvestada asjaolude tõen- maks käiguks võrdse kohtle- juhtimisel? Eesti Energia fi- MEHIS HAKKAJA Tööandjale on selline lahend damisel, mille põhjal võib eel- mise voliniku või kohtu poole nantsdirektor MARGUS KAASIK suhteliselt soodne, kuna rõhu- dada, et on toimunud otsene pöördumine. tab just töötaja kohustust tõen- või kaudne diskrimineerimine. Kohtumenetlusega kaasne- Millised on sisekontrolli hüpo- dada võimalikku diskriminee- See tähendab, et vähemalt vad kulusid (nii ajalisi kui ka ra- teetilised ja tegelikud kaasu- rimist. Tööandjal on õigus en- jah/ei vastuse uue töötaja tööle- halisi) ei saa pidada põhjenda- da ettevõtet puudutavat infot võtmise osas võiks kandidaadi- tuks, kui on lihtsamaid võima- sed? Finantsanalüütik salajas hoida ning ta ei pea kan- le anda. Vastasel juhul võib ko- lusi selgituste hankimiseks. Sa- RITA ILISSON didaatidele avaldama, kes on hus eeldada, et kandidaat ongi mas võib eelnev keeldumine ol- tema teised töötajad, kus nad põhjuseta kõrvale jäetud ja dis- la kohtumenetluses tööandjat Hind kuni 03.08.2012 registreerudes 179 eurot (214.80 km-ga), 23.august koolis on käinud ning kus eel- krimineeritud. halvas valguses näitav asjaolu. tavahind 229 eurot (274.80 km-ga). Registreerides korraga ühest Sokos Hotel nevalt töötanud. See ei tähen- Seega võib enamikes olukor- maksjaettevõttest kaks või enam osalejat kehtib lisasoodustus 5%. Viru da tööandjale siiski, et ta peaks Töötajate jaoks lahendis eriti dades ikkagi pidada põhjenda- Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0411 või konverentsi- keelduma igasuguse info and- midagi positiivset ei ole. Kui- tuks, et tööandja vähemalt kan- misest ja kandidaatide suh- gi tööandja võis kandidaati dis- didaadi soovil ebaõnnestunud www.seminar.aripaev.e keskuses tes üleolevalt käituma. Ettevõt- krimineerida, jääb selle tõen- kandideerimise põhjusi lühi- ja keeldumist teabe esitamisest damine siiski kandidaadi en- dalt selgitab. TÕUSJA LANGEJA Draghi esinemine tõmbas Siemensi kehv tulemus lan- 16 maast lahti ka Itaalia pan- getas aktsia hinda. INVESTOR kade aktsiad. Intesa Sanpaolo Siemens 0,966 EUR +8,30%  66,00 EUR -1,96%
2,0 100,0

1,5 87,5

75,0

0,5 62,5

0,0 50,0 ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 09 11 01 03 05 07 09 11 01 03 05 07 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected]

TULEMUS Selver läks kahjumisse. Kaubamaja kasum vähenes

ROMET KREEK [email protected] Vahe tarkvarakahjumis. SEB Enskilda on and- Kasumi kujunemisele on selle aasta esimesel nud Tallinna kaubamaja aktsiale hoia-soovitu- poolaastal mõju avaldanud varasemast aastast Tallinna se 6,38eurose hinnasihiga. “Suurim vahe meie 40% suurem amortisatsioonikulu, mis on tingi- 0,1 3,6 miljoni euroses kvartalikasumi ootuses ja tud eelmisel aastal nelja kaupluse renoveerimi- Kauba- miljonit eurot oli Sel- 2,3 miljoni euroses tulemuses seisnes 0,9 miljoni sest, Eestis uudse SelveEkspressi ostusüsteemi maja teise verite kahjum. euroses tarkvara väärtuse mahakandmises. Koos juurutamisest kolmes kaupluses eelmisel ja sel- kvartali Läti supermarketite kestvate kahjudega tõi see lel aastal ning selle aasta esimeses kvartalis lõpu- supermarketitele kahjumi,” kirjutas Swedban- le jõudnud Selveri Pagarite kontseptsiooni loo- põhite- Et Selver uuendas tarkvara, kanti ühekordse ki Balti aktsiaanalüüsi juht Marek Randma. “Kui- misest, millega kaasnes kaupluste pagarilettide gevuse kuluna maha kasutusväärtuse kaotanud tark- gi meie ootuste ja kasumi vahe oli 1,3 miljonit ülevõtmine, teatas ettevõte. Seetõttu on 2011. ja kasum- vara 0,9 miljoni euro ulatuses. See tõi Selveri- eurot, jätame me suurema osa oma ootusi järg- 2012. aasta investeeringute maht olnud varase- test koosnevas supermarketite tulemuses kaasa nevateks aastateks muutmata, säilitades 6,70eu- matest aastatest suurem, teatas ettevõte. likkus jäi haruldase kahjumi, suurusega 0,1 miljonit eurot. rose hinnasihi ja ostusoovituse.” oodatust See vähendas ka Kaubamaja kontserni kasumit. Kontsern kasumis. Kaubamaja teise kvartali pu- mõnevõr- “Tallinna Kaubamaja intressi- ja maksueelne Uus SelveEkspress. “Kõik kuluread osutusid haskasum vähenes aastaga 34,9%. Kaubamaja kasum ning kasum aktsia kohta oleksid ka vasta- oodatust pisut suuremaks ning nende kumu- teenis 2,3 miljoni eurose puhaskasumi ja 2,486 ra nõrge- nud meie ootustele, kui ei oleks tulnud seda Sel- leerunud mõju tulemusena jäi Tallinna Kauba- miljoni eurose koondkasumi. Firma käive kasvas maks. veri 0,9 miljoni eurost ühekordset mahakand- maja teise kvartali põhitegevuse kasumlikkus kaheksa protsenti, 118,8 miljonile eurole. Teise mist,” ütles SEB Enskilda analüütik Pavel Lupan- oodatust mõnevõrra nõrgemaks ning seda ka kvartali puhaskasumit mõjutas oluliselt juunis din. “Me ei näe põhjust teise kvartali tulemuste ühekordsete kuludega korrigeerimise järel,” üt- tasutud dividendide tulumaks 3,8 miljonit eurot, valguses hinnasihti muuta, kuna aluskasum vas- les Evli analüütik Joonas Joost. “Kuludes peale maksude-eelselt oli kasum 6,1 miljonit eurot, sel- tas meie ootustele.” tarkvara väärtuse allahindlust üllatusi ei olnud.” gitas ettevõte. KUUPÄEV ELEKTER VALUUTA INTRESS Elektri hind on aktsiaturgudest Euroala kriis kogub tuure, euro Euroopa Keskpanga baasint- tunduvalt püsimatum. langeb. ressimäärade langetamine 17 surub Euribori alla.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud 39,13 +2,65%
1,2260 +1,04%
0,708% -0,004  70,0 1,80

1,425 Täna 57,5 1,35 1,350 avalikustavad oma majandustulemused Assa 45,0 0,90

1,275 Abloy, Barclays, Renault, Danone, Chervron ja 32,5 0,45 Merck. 20,0 1,200 0,00 07 09 11 01 03 05 08 10 12 02 04 06 08 10 12 02 04 06

RAHA reklaam UUENDUSLIK SelveEkspress Järve Selveris . FOTO: ERIK PROZES Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt (10) püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank**** 0,01 0,01** 0,10 0,30 0,50 0,80 0,80 0,80 Kontakteeruge pangaga 65/300(4) Swedbank*** 0,10 (7) - - - 0,41 0,71 0,91 1,16 1,21 1,21 190 SelveEkspress Swedbank 0,10 0,25 0,45 0,75 0,95 1,20 1,25 1,25 6000 Tallinna Äripank 0,05 0,45 0,55 0,75 1,10 1,40 1,75 1,80 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,05 0,65 0,75 0,95 1,35 1,70 2,00 2,10 - 200 ei pruugi igale Nordea Pank 0,10 0,15 0,30 0,45 0,75 0,90 1,05 - - 320 Citadele Pank - - 0,60 - 1,00 1,20 1,40 1,70 1,90 2,10 100 Versobank 0,05 0,10 1,40 1,65 1,85 2,15 2,40 2,70 2,90 3,00 350 DNB 0,15 (7) - 0,60 - 0,95 1,25 1,45 1,75 1,85 1,95 300 poole jõuda UniCredit Bank 0,10 (9) - 0,60 0,70 0,75 0,90 1,15 1,40 - - 300/3000 (9) SEB 0,01 0,01 0,05 0,07 0,10 0,25 0,40 0,70 0,95 1,20 100*** LHV Pank 0,20 (10) 1,30 1,50 1,70 2,00 2,20 2,30 2,30 2,30 500 Tulemuste järgne intervjuu Tallinna kaubama- Krediidipank - 0,10 0,40 0,50 0,60 0,90 1,20 1,50 1,70 1,80 100/200(4) ja kontserni juhatuse esimehe Raul Puusepaga. BIGBANK - 0,30 0,35 0,40 0,80 0,80 1,60 1,95 3,00 300-1500 BIGBANK - - - - - 0,80 0,80 1,60 1,95 3,00 1500-30 000 Kuidas jäite rahule Tallinna Kaubamaja kont- BIGBANK - - - - - 0,85 0,85 1,65 2,00 3,05 üle 30 000 serni II kvartali tulemustega? Jäime kontsernil tähtajaline hoius %, USD Pankade kontaktandmed esimese poolaasta tulemusega rahule. Tulemu- pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa sed vastasid meie eesmärkidele ja isegi veidi üle- SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 faks 737 7582, e-post: [email protected], Sampo Pank 0,20 0,30 0,45 0,70 0,85 1,00 SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn, www.bigbank.ee tasid neid. Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 tel (24h) 631 0310, e-post: [email protected] VERSOBANK EESTI Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 tel 668 8088, faks 668 8089 BANK DNB Tartu mnt 10, Tallinn, Mis võinuks minna paremini? Tervikuna jäime Tallinna Äripank 0,20 0,25 0,40 0,65 0,85 1,00 200 Citadele Pank 0,40 - 0,80 1,00 1,20 1,40 100 NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: [email protected], www.dnb.ee rahule ja raske oleks lühidalt kommenteerida, mis Versobank 0,90 1,00 1,20 1,40 1,60 1,70 500 e-post: [email protected] AS UNICREDIT BANK EESTI FILIAAL Liivalaia 13, oleks võinud paremini minna. Oli segmente, mil- DNB 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,25 300 SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn, Tallinn, tel 668 8300, www.unicreditbank.ee, le kasv oleks võinud olla veidi kiirem, ja segmen- UniCredit Bank 0,25 0,30 0,35 0,50 0,70 1,00 300/3000(9) tel (24h) 680 0800, e-post: info@sampo- e-post: [email protected] te, kus oleks võinud olla mõnevõrra parem efektiiv- SEB 0,05 0,05 0,10 0,35 0,55 0,70 200 pank.ee, LHV PANK Tartu mnt.2, LHV Pank 0,70 0,80 1,00 1,20 1,40 1,50 700 CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, tel. 680 0400, fax 680 0402, sus. Samas ongi erinevatel ettevõtetel erinev aren- Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@ e-post: [email protected], www.lhv.ee gutsükkel – mõnes tsüklis kasvatakse kiiremini ja kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse citadele.ee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, mõnes valmistutakse kasvuks ning keskendutak- internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, tel 669 0941, faks 661 6037 tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt se rohkem sisemiste ressursside paremale äraka- **** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga sutamisele. BÖRS

Kas Kaubamaja näeb ette kaubandusturu jahe- Tallinn 26.07 nemist teisel poolaastal? Kaubamaja ei ole bör- aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. siettevõttena traditsiooniliselt prognoose avalda- .DVWXUJXMlOJLG" hind, EUR eelm, % EUR tootlus nud. Võime vaid öelda, et jagame analüütikutega .DVULVNLGRQKDMXWDWXG" Arco Vara 2,300 1,77 2 487 - -13,6% 0,47 0,0% sama arvamust, mille kohaselt teisel poolaastal InvesteerimishoiusDLWDEKDMXWDGDULVNH Baltika 0,428 -0,23 428 - -51,5% 1,77 0,0% Ekspress Grupp 1,020 -2,86 116 64,4 1,2% 0,79 0,0% kasvutempo aeglustub, kuid kaubandusturu ja- 7HHQXVHSDNNXMDRQ6ZHGEDQN$6 Harju Elekter 2,300 -0,43 8 501 11,9 6,5% 0,77 3,0% T tv t ti i t v t i t f 613 1606 henemist ei prognoosita. X X HHQXVH QJ PXV HJDZZZVZHGEDQNHHMD DMDGXVHNRUUDONRQVXO HHULVSHWVLDOLVW JD HOH RQLO   Järvevana 0,450 -4,26 10 463 - -0,1% 0,54 0,0% Merko Ehitus 6,380 0,00 0 - -7,9% 1,02 #VALUE Kas Läti kahjum tuleb sealse kinnisvara amor- Nordecon 1,180 2,61 1 767 - -21,1% 1,34 0,0% tiseerimisest? Olympic EG 1,360 1,49 27 550 10,8 21,7% 2,33 7,4% Läti kahjum sisaldab lisaks amor- Premia Foods 0,725 -1,23 79 470 89,3 0,8% 0,71 15,2% tisatsioonikuludele ka finantseerimis- ning kon- VALUUTA Euroopa Keskpank Silvano FG 3,470 -1,14 81 015 6,3 36,3% 2,29 #VALUE serveerimiskulusid. Tallink Grupp 0,623 0,16 10 965 15,6 3,9% 0,61 0,0% Tln Kaubamaja 5,800 -0,34 11 221 9,5 17,4% 1,66 6,0% Millest tekib külmutatud Läti Selveri projek- EUR/SEK EUR/RUB Tallinna Vesi 7,440 -0,80 4 969 7,6 23,0% 1,75 11,3% Trigon PD 0,334 12,84 33 - -44,5% 0,38 0,0% tis müügitulu? Läti Selveri müügitulu tekib pan- Viisnurk 1,370 0,00 0 2,7 30,1% 0,82 #VALUE gautomaatide majutuseks pakutud pinna üürist. P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) 8,4505 39,6880 kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal Kas Kaubamaja kodupoed pakuksid sortimen- Vilnius 26.07 dilt ja hindadelt konkurentsi Säästumarketitele, Austraalia dollar AUD 1,1790 Rumeenia leu RON 4,6230 Bulgaaria leev BGN 1,9558 Rootsi kroon SEK 8,4505 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. väikestele Maximatele ja nn külapoodidele või Hiina jüaan CNY 7,8283 Singapuri dollar SGD 1,5336 hind, EUR eelm, % tootlus on plaanis seal kaupa müüa samade hindade- Hongkongi dollar HKD 9,5107 Suurbritannia nael GBP 0,7828 City Service 1,830 0,00 6,4 1,1 12,6 ga nagu suuremates Selverites? Kõikidesse koh- India ruupia INR 68,0740 Šveitsi frank CHF 1,2010 Grigiškes 0,570 0,00 6,5 1,2 1,0 Jaapani jeen JPY 95,7900 Taani kroon DKK 7,4384 Invalda 2,540 -1,17 - 1,1 - tadesse ei ole võimalik ja mõistlik suuri poode ra- Kanada dollar CAD 1,2356 Tai baat THB 38,7290 Linas Agro 0,554 2,78 15,5 1,2 - jada, kuid samas on inimestel soov supermarketi Korea won KRW 1404,5900 Tšehhi kroon CZK 25,5050 Snaige 0,523 0,00 - 2,0 - sortimendist väiksema valikuga, kuid tuntud kva- Leedu litt LTL 3,4528 Türgi liir TRY 2,2317 TEO LT (Telekomas) 0,674 0,90 11,6 1,9 8,6 liteedis põhisortimendi kaubavalikut saada ka Läti latt LVL 0,6963 Ungari forint HUF 284,8100 Norra kroon NOK 7,3990 USA dollar USD 1,2260 Helsingi 26.07 mugavalt kodu lähedalt ning selleks ongi mõel- Poola zlott PLN 4,1506 Venemaa rubla RUB 39,6880 dud Kodupoed. aktsia muutus P/E P/B divid. hind, EUR eelm, % tootlus Kas Selveril on kavas juurutada SelveEksp- BÖRSIKAUBAD Elisa Comm. 16,86 1,63 12,4 3,6 7,7 ress kõigis Selveri kauplustes Eestis? Liigume Finnair 1,73 -2,81 - 0,3 - Fortum 13,58 2,65 9,3 1,3 - samm-sammult ja rakendame edukaks osutunud Neste Oil 8,35 3,34 13,4 0,9 4,2 SelveEkspressi järk-järgult suurema koormusega Kütused 26.07 Värvilised metallid 25.07 Nokia 1,59 5,92 - 0,7 12,6 kauplustes, tuginedes meie analüüsidele. Eesmär- USD/t PKC Group 12,34 2,83 10,9 1,6 4,9 giks iseenesest ei ole kõiki kauplusi SelveEkspressi- Nafta IPE, bbl 105,64 Alumiinium LME 1881 Stockmann 15,00 -0,40 23,8 1,3 3,3 Nafta NYMEX, bbl 90,06 Vask LME 7441 Stora Enso 4,47 0,09 18,8 0,6 - ga katta, vaid rakendada teenust seal, kus selle jär- Mootoribensiin, t 963,00 Plii LME 1864,5 UPM Kymmene 8,59 1,36 11,1 0,6 7,0 gi on vajadus ja nõudlus. Diislikütus, t 918,75 Nikkel LME 15760 YIT 13,65 1,94 12,5 1,9 5,1 Kerge kütteõli, t 887,75 Tina LME 17770 Kirjutasite aruandes, et esimese poolaasta prio- Masuut (1% väävel), t 628,00 Tsink LME 1810 Maagaas Henry Hub, btu, USD 3,07 riteetideks on olnud segmentide kasvuvõima- luste otsimine ja sisemiste ümberkorralduste Põllumajandus 26.07 Väärismetallid 26.07 kaudu konkurentsivõime suurendamine. Mis nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g on teise poolaasta prioriteedid? Prioriteediks Kohv NYBOT, USc/nael 178,10 Kuld COMEX 1614,60 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 626,50 Plaatina NYMEX 1411,75 on jätkuv kasumlik kasv ja kontserni ettevõtete va- Kakao NYBOT, USD/t 2304,00 Pallaadium NYMEX 572,18 kaubandus.ee helise sünergia parem ärakasutamine. Üheks olu- Nisu NYSE LIFFE, USD/t 188,00 Hõbe COMEX 27,64 liseks töösuunaks on edukaks osutunud Partner- Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 495,5 kaardi programmi uuenduse jätkuv arendamine. Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga 18 INVESTOR investeerimisfondid

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks 12 901,47 +1,78%
1048,67 +1,88%
1889,24 +2,58%
146,41 -0,28%  13500 1200 2700 146

12750 1100 2450 143

12000 1000 2200 140

11250 900 1950 137

ÄRIPÄEV 27. juuli 2012 10500 800 1700 134 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 08 10 12 02 04 06 08 10 12 02 04 08 10 12 02 04 06 07 09 11 01 03 05 reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam 29. augustil Advokaadibüroos Glikman & Partnerid ÄRIPÄEVA SEMINAR Avaron Asset Management 25.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht LEON GLIKMAN aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 2,97 3,07 3,01 - 10,20 -10,45 26,37 - 21 116 139 Avaroni Privaatportfell B, EUR 12,61 12,61 12,61 - 7,11 1,18 22,56 - 4 209 953

KUIDAS Compensa Life 24.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kasvuportfell, EUR - - 1,17 - 7,10 -5,40 16,70 -1,00 4 473 463 Võlakirjaportfell, EUR - - 11,43 - 3,30 3,00 - - 415 044 AMETI- Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 30.06.2012. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 29.06.2012.

ASUTUSTEGA Danske Capital AS 25.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Sampo Pension 25, EUR 0,93 0,93 0,93 0,96 5,74 2,14 5,09 1,49 10 144 054 TULEMUSLIKULT Sampo Pension 50, EUR 1,06 1,07 1,07 1,38 5,70 1,13 5,15 0,71 134 888 183 Sampo Pension Intress, EUR 0,85 0,86 0,86 0,74 5,49 4,08 4,66 3,34 3 020 164 Vabatahtlik Pensionifond Sampo Pension 100 Pluss, EUR 1,29 1,33 1,31 7,91 6,52 -1,10 8,82 1,15 2 719 933 Vabatahtlik Pensionifond KOOSTÖÖD Sampo Pension Intress Pluss, EUR 0,74 0,76 0,75 2,96 6,23 3,30 4,12 0,00 141 927 Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

TEHA? ERGO Funds 25.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,90 0,90 0,90 0,01 3,64 4,07 4,76 4,28 7 803 454,09 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,05 1,06 1,06 1,98 5,99 -1,54 7,07 -0,37 35 869 150,98 Seminaril esinevad: ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,59 0,59 0,59 - 3,74 -7,50 - - 1 189 226,29 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,81 0,83 0,82 2,11 7,99 0,96 - - 455 551,65 Advokaadibüroo Glikman & Partnerid ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,84 0,86 0,85 2,91 8,10 -1,45 - - 492 391,75 vandeadvokaat ja partner ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,79 0,81 0,80 3,94 6,59 -7,76 - - 509 713,80 LEON GLIKMAN ning kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja konsultant JANEK MÄGGI JANEK MÄGGI LHV Varahaldus 25.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond L, EUR 1,29 1,30 1,30 2,13 8,42 -0,20 8,60 2,52 118 172 191 Seminari soodushind kuni 22.08.2012 registreerudes 159 eurot Pensionifond M, EUR 1,04 1,05 1,05 1,38 6,98 2,02 8,46 4,72 17 034 901 (+km), hiljem registreerujatele 199 eurot (+km). Kahe või enama Pensionifond S, EUR 1,13 1,14 1,14 0,84 5,34 4,17 7,83 7,03 26 524 344 inimese osalemisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele Pensionifond XL, EUR 1,09 1,10 1,10 2,32 8,77 -1,03 7,91 2,52 30 087 720 Pensionifond XS, EUR 1,04 1,05 1,05 0,77 5,24 4,26 8,10 6,63 7 062 290 soodustus 5%. Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0411 või Täiendav Pensionifond, EUR 1,20 1,22 1,21 8,12 8,89 -1,70 8,66 0,05 4 068 230 www.seminar.aripaev.ee LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 7,43 7,65 7,50 13,49 2,60 0,47 7,66 - - LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 4,75 4,89 4,79 13,56 2,60 0,45 7,65 - 3 599 662 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,57 7,73 7,65 15,19 5,35 -13,55 1,87 - - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 4,84 4,94 4,89 15,18 5,34 -13,57 1,87 - 1 223 752

Nordea Pensions Estonia 25.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht whitepaper aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordea Pensionifond A, EUR 0,88 0,89 0,89 2,19 6,92 2,36 7,37 0 38 850 166,95 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,71 0,72 0,72 2,86 7,91 1,21 0 0 4 194 589,02 Nordea Pensionifond B, EUR 0,85 0,86 0,86 1,48 6,53 3,81 6,37 0 8 796 964,15 Nordea Pensionifond C, EUR 0,80 0,81 0,81 0,83 4,94 5,18 5,2 0 1 718 105,79 Kuidas oluliselt vähendada ettevõtte Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,02 1,04 1,03 12,07 7,55 -1,02 8,78 0 2 626 244,56 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,68 0,70 0,69 0,00 5,6 0 0 0 363 807,09 IT-teenuste kulusid ja keerukust

Fondivalitsejad

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 Loe siit! 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee 4201, [email protected], www.avaron.ee AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT TRIGON FUNDS Viru väljak 2, Metro Plaza 5. DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200, tel 675 2295, faks 675 2895, tel 680 2630, faks 680 2631, faks 667 9201, [email protected], www.trn.ee [email protected], www.danskecapital.ee, [email protected] AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn www.sampopank.ee www.gildrealestate.com 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, seb.ee, www.seb.ee 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS [email protected], www.ergo.ee [email protected], www.lhv.ee Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606, AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia faks 631 1636, [email protected] www.swedbank.ee/fondid

Maaklerifirmad

http://www.aripaev.ee/mod/tagasiside/WP12_pilveraalindus/ COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK EESTI Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300, faks 610 3010 [email protected], SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn, [email protected], www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 tel 631 0310, faks 631 0410 19 Martin Winterkorn : Meie tugev posit- sioon rahvusvahelistel turgudel aitab 5000 meil vaatamata keerulisele olukorrale keskmisest paremini hakkama saada. töötajat koondab Prantsuse mobiilsidevõrku- Volkswageni juhatuse esimees kommenteeris tulevikuväljavaadet. Nii ettevõtte kasumi kui de tootja Alcatel-Lucent. ka käibe kasv olid teises kvartalis esimesest kvartalist aeglasemad.

FONDID reklaam

Mandatum Life 25.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Mandatum Life Conservative Strategy, EUR 104,02 105,06 104,02 - -1,09 -3,98 4,14 - - Mandatum Life Balanced Strategy, EUR 111,31 112,98 111,31 - -1,91 -7,65 4,84 - - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kuulutab välja Mandatum Life Aggressive Strategy, EUR 120,49 122,90 120,49 - -4,59 -12,34 5,20 - - V taotlusvooru

Mandatum Life Fixed Income, EUR 134,14 134,81 134,14 - 5,39 4,73 6,80 - - Mandatum Life Global Food, EUR 123,41 125,87 123,41 - -3,80 -8,60 7,76 - - Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR 100,60 102,61 100,60 - 3,09 -13,56 - - - JÄÄTMETE KOGUMISE, SORTIMISE JA Mandatum Life Global Equity, EUR 131,09 133,71 131,09 - 0,90 -7,55 4,87 - - Mandatum Life Europe Equity, EUR 141,23 144,05 141,23 - 4,36 -4,90 5,11 - - TAASKASUTUSE PROJEKTIDELE Ühtekuuluvusfondi toetuse andmiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 28. september 2012 kell 17.00 Swedbank Investeerimisfondid AS 25.07 Toetatavad on järgmised tegevused: ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat 1. jäätmejaamade rajamine, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 319 558 eurot Pensionifond K1, EUR 0,78 0,79 0,79 2,44 4,32 5,14 3,58 1,26 34 446 336,44 2. liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamine Pensionifond K2, EUR 0,84 0,85 0,85 3,86 5,39 3,23 4,91 -1,07 143 231 887,11 Pensionifond K3, EUR 0,96 0,97 0,97 6,73 5,92 2,20 6,57 -2,41 360 149 394,46 3. jäätmete, mille taaskasutamise osas on kehtestatud sihtarvud, ringlussevõtu arendamine Pensionifond K4, EUR 0,70 0,71 0,71 11,51 6,48 0,36 18 169 552,47 4. liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete, tekstiilijäätmete, klaasijäätmete, paberi- ja Pensionifond V1, EUR 1,11 1,13 1,12 4,30 5,68 4,10 5,34 -2,51 8 072 480,49 Pensionifond V2, EUR 0,84 0,86 0,85 8,24 5,86 1,05 6,59 -5,20 15 798 550,02 papijäätmete, metallijäätmete, plastijäätmete ja rehvijäätmete (ehk vanarehvide) ring- Pensionifond V3, EUR 0,96 0,98 0,97 13,98 6,15 -3,03 7,43 -8,92 31 220 708,86 lussevõtu arendamine, sealhulgas ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus, kui jäätmete ringlussevõtt on tagatud Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 3,83 3,93 3,87 22,70 0,27 -23,96 5,65 -19,00 5 955 640,52 Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 7,20 7,38 7,28 24,42 19,42 -12,52 6,38 -25,04 24 375 975,57 5. ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäät- Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 2,91 2,99 2,94 24,14 12,93 -15,29 -2,57 -29,99 7 255 616,56 med suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi Fondifond 100, EUR 8,90 9,12 8,99 16,85 7,50 -5,86 9,26 -8,31 59 292 581,48 Fondifond 30, EUR 10,31 10,57 10,41 5,92 5,81 2,03 5,64 -1,50 13 535 426,49 6. jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine Fondifond 60, EUR 9,72 9,96 9,82 10,38 6,71 -0,95 7,63 -4,65 49 543 366,66 7. põlevkivituha kuivalt ärastamise ja säilitamise tehnoloogia arendamine Venemaa Aktsiafond, EUR 14,33 14,69 14,47 24,81 10,76 -16,07 16,13 -11,18 49 172 309,49 8. tootja vastutusega seotud jäätmete liigiti kogumissüsteemide arendamine, mis on suuna- tud elanikkonnale paremaks jäätmete üleandmise võimaldamiseks

NB! Toetust ei anta jäätmete termilise töötlemise (põletamine, sh masspõleta- AS SEB Varahaldus 25.07 mine, pürolüüs jms) süsteemide arendamiseks ja jäätmekütuse tootmise ja seda ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ettevalmistavate tegevuste arendamiseks. aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,702 0,709 0,709 2,92 5,87 -3,09 7 051 552,50 Taotlusvooru eelarve ja taotlejad: SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,890 0,899 0,899 0,93 4,28 3,67 5,16 4,48 48 234 901,89 SEB Optimaalne Pf, EUR 0,811 0,819 0,819 1,04 3,69 2,11 5,26 10 317 212,55 • punktis 1 toodud tegevuse osaeelarve on 3 miljonit eurot, taotlejateks saavad olla koha- SEB Progressiivne Pf, EUR 0,928 0,937 0,937 1,63 5,23 -0,28 5,60 -3,15 253 853 910,40 like omavalitsuste üksuste poolt asutatud juriidilised isikud. SEB Aktiivne Pf, EUR 0,853 0,870 0,862 13,02 7,65 -4,88 8,08 -6,54 12 807 267,92 • punktis 2 kuni 8 toodud tegevuste osaeelarve on 17 miljonit eurot, taotlejateks saavad SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,114 1,136 1,125 3,57 5,08 1,91 5,51 -1,81 9 944 372,56 olla Eestis registreeritud äriühingud. SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 6,608 6,741 6,674 11,760 7,380 -2,470 9,470 -9,220 3 758 026,00 SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,057 8,220 8,139 8,310 7,420 -0,130 8,560 -6,560 5 755 814,00 Potentsiaalsetele taotlejatele toimuvad augusti lõpus, septembri alguses teabepäevad SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,258 10,465 10,361 3,930 7,570 4,060 7,330 -0,370 1 039 774,00 Tartus, Jõhvis ja Tallinnas. Täpsem info teabepäevade ja taotlemise tingimuste kohta KIKi SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,510 12,510 12,510 5,400 13,760 7,430 8,800 4,190 61 841 364,00 kodulehel www.kik.ee SEB Geneerilise Farmaatsia Fond A, EUR 8,892 9,072 8,982 13,190 6,000 -13,150 7,550 -4,430 2 444 416,00 SEB Kasvufond A, EUR 5,475 5,586 5,531 22,300 5,620 -27,420 4,920 -10,950 12 405 936,00 Vahendatavad Fondid * SEB Guarantee Fund 80, EUR 98,490 98,983 98,490 4,010 -0,940 -3,960 -1,780 - 33 623 974,39 SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,431 1,431 1,431 3,020 7,010 6,200 6,480 3,960 313 900 000,00 SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 127,745 127,745 127,745 3,110 2,980 10,010 6,230 - 88 900 000,00 SEB High Yield Fund, EUR 121,168 122,380 121,168 3,910 8,030 5,460 - - 1 720 420 000,00 SEB Short Bond Fund EUR 1,271 1,271 1,271 0,120 -0,140 0,050 0,020 - 57 630 000,00 SEB Strategy Balanced Fund 103,395 104,429 103,395 - 3,520 - - - - SEB Strategy Defensive Fund 104,402 104,402 104,402 - 2,840 - - - 120 480 000,00 SEB Strategy Growth Fund 101,559 102,575 101,559 - 1,670 - - - - SEB Strategy Opportunity Fund 101,976 102,996 101,976 - 2,160 - - - - SEB Global Chance/Risk Fund, EUR 0,742 0,756 0,749 16,270 8,300 1,350 13,550 -3,430 28 740 000,00 SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,419 2,467 2,443 20,560 8,620 -19,080 6,670 -11,090 107 540 000,00 AASTAARUANDED - SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,431 2,481 2,456 17,720 4,600 -27,570 10,200 -12,290 82 200 000,00 SEB Russia Fund, EUR 9,279 9,467 9,373 25,530 8,370 -21,390 16,130 -3,620 255 620 000,00 online infopank Agent SEB Ethical Europe Fund, EUR 2,019 2,059 2,039 18,990 8,420 -3,440 7,020 -9,510 14 380 000,00 SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR 1077,175 1098,937 1088,056 19,210 7,740 -3,330 7,600 -10,430 13 690 000,00 pakub soodsaimat võimalust SEB Europe Fund, EUR 2,986 3,046 3,016 18,810 8,990 -2,620 8,150 -8,920 124 700 000,00 ettevõtete aastaaruannete SEB Nordic Fund, EUR 6,260 6,386 6,323 23,060 12,830 -3,430 9,790 -4,970 64 200 000,00 SEB Nordic Small Cap Fund, EUR 159,362 162,582 160,972 21,890 14,270 -5,980 - - 39 880 000,00 vaatamiseks SEB North America Chance/Risk Fund, EUR 3,702 3,776 3,739 18,030 11,160 10,210 16,160 -0,110 180 560 000,00 SEB Japan Chance/Risk Fund, EUR 0,380 0,388 0,384 21,570 -0,900 -11,970 1,240 -9,630 26 680 000,00 SEB Asia ex. Japan Fund, EUR 6,488 6,620 6,554 18,800 9,660 1,400 13,390 0,250 170 510 000,00 SEB Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR 3,179 3,243 3,211 18,050 18,680 -4,960 8,170 -5,610 59 050 000,00 SEB Concept Biotechnology, EUR 45,005 45,455 45,005 20,760 24,630 35,070 - - 95 210 000,00 SEB Medical Fund, EUR 3,214 3,278 3,246 11,390 13,840 20,170 17,020 3,810 23 040 000,00 SEB Asset Selection Fund, EUR 13,665 13,941 13,803 10,030 -4,140 -1,780 0,770 - 1 309 070 000,00 Agent teab! SEB Key Select, EUR 9,585 9,730 9,682 3,040 0,570 -4,090 -2,420 - 93 300 000,00 SEB Listed Private Equity Fund, EUR 143,599 146,499 145,049 20,530 12,120 -12,110 - - 180 110 000,00 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.05.2012.

Trigon Funds 25.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest Isikliku Agendi tellimiseks võta ühendust! 12 kuud 3 aastat 5 aastat Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 88,24 90,94 90,04 27,30 -6,63 -40,28 -8,93 7 267 105 Balkani Fond, EUR 11,89 12,31 12,07 29,43 28,69 -4,55 4,55 -18,18 6 403 828 agent.aripaev.ee 667 0007 Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 150,85 155,47 153,93 22,40 9,94 -8,57 8,85 3 889 855 Äripäeva infopank Uus Euroopa Kasvufond, EUR 11,26 11,66 11,43 28,31 5,65 -25,52 -0,09 -19,59 1 707 112 Uus Euroopa Väärtusfond, EUR 17,78 18,41 18,05 18,00 9,50 -4,19 13,54 -10,79 14 550 913 Venemaa Top Picks Fond, EUR 19,04 19,72 19,33 35,49 2,27 -20,31 25,34 -5,86 9 121 915 TEGIJA TURUL OMX TALLINN Äripäev 52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi. Nr 136 (4555) 27.07.2012 Joe Hogan: Me näeme mõningast Hii- 639,70 -0,05%
na ehitusturu tugevnemist ja looda- 700 me, et see jätkub ka teisel poolaastal. 650 600

550

500 08 10 12 02 04 06 perioodi kõrgeim 692,57 perioodi madalaim 513,18 ABB juhatuse esimees vaatas optimistlikult lähitulevikku, kuigi kvartalitulemus tuli viletsam analüütikute prognoositust.

TÕUSJAD EURO LANGEJAD Draghi on valmis JPMorgan valmistub tegema kõike euro eest euro lagunemiseks JPMorgan Chase pani paika hädaplaani euro- Metso ala lagunemiseks, mille kohaselt saaks iga eu- Comptel 29,25 EUR uro hüppas, börs kargas ja Drag- ROMET KREEK rost lahkuva maa võlakirjadega kaubelda, et 0,39 EUR [email protected] hi tagus trummi – nii võiks kok- vältida klientidele tekkida võivaid probleeme, kuvõtvalt öelda eilse börsipäeva vahendas Bloomberg. +9,96% kohta. Euro tugevnes ja investorid Varade mahult USA suurim pank teatas, et -4,88% muutusid börsidel ostes suisa üle- kuigi 17-liikmelise euroala lagunemine ei ole Kesko B E meelikuks. nende keskne vaade, on selle võimalikkus pan- Volkswagen 20,23 EUR Eile õhtupoolikul liikus Euroopa kitsas akt- nud neid looma protseduurireegleid, et piirata siaindeks 3,1 protsenti plussis pärast seda, kui võimalike võlakirjakauplemise katkestusi. Int- 132,20 EUR Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi oli Londo- rade.com panuste põhjal on tõenäosus, et 2013. +9,71% nis esinenud ja rääkinud, et sedavõrd, kuivõrd Eks näis, kaua see aastal lahkub üks riik euroalalt 53 protsenti ja -4,35% riigivõlakirjade riskipreemia takistab rahapolii- tõus kestab, enne 2014. aastal 63 protsenti. El Confidencial kirjutas Banco Santander tika ülekandekanali toimimist, on see meie man- sel nädalal, et Hispaania ei ole välistanud euroa- 4,42 EUR daadiga vastavuses. kui hakatakse küsi- lalt lahkumist. Finnair “Oma mandaadi piires on Euroopa Keskpank ma – mis need meet- “Me oleme teinud veidi eriolukorraks valmis- 1,73 EUR valmis tegema kõik, et euro püsima jääks,” ütles med siis on, mida tumise tööd, et hoida süsteem töös ja suuta talu- +8,49% Draghi. “Ja uskuge mind, sellest piisab.” da šokke, kui ühel heal pühapäeva õhtul otsustab Investorid lugesid sellest välja, et keskpank on keskpank plaanib mõni valitsus euroalalt lahkuda,” ütles JPMorga- -2,81% Nokia valmis turule ühes või teises vormis sekkuma. rakendada ja mis ni Euroopa väärtpaberite juht Carl Norrey. “Tõe- 1,60 EUR Prantsusmaa aktsiaturg tõusis 3,1%, Saksamaa mahtudest me räägi- näosus, et üks riik lahkub euroalalt, ei ole enam Royal Dutch Shell A 1,9%, Hispaania 3,8%, Itaalia 4,2%, Holland 2,1%, null.” 27,24 EUR Suurbritannia 1,5%, Šveits 1,7% ja Rootsi 1,6%. me? “Kui üks riik lahkub euroalalt, siis suudame +6,05% me laiali jagada kõik väärtpaberid, viia need eri Ilmekas märk. Kuigi käimas on tulemuste aval- võlakirjaraamatutesse, ümber muuta uute rah- -2,44% damise hooaeg ning investorid võiksid reagee- vusvaheliste väärtpaberite identifitseerimis- Outokumpu rida sellele, kui hästi ettevõttel läks kvartal, kas numbrid ja olla valmis kauplema klientidega nii Rapala VMC 0,68 EUR nad ületasid ootusi või mitte ehk millised on et- lühikese ajaperioodi jooksul kui võimalik,” üt- 4,86 EUR tevõtete tulevikuootused, on mõlemas suunas les Norrey. “See on massiivne ülesanne. Te ei soo- hüsteerilisel turul vaja vaid mõne keskpanku- vi seda protsessi alustada peata olles esmaspäe- +5,68% ri või poliitiku sõnavõttu ja selle tõlgendamist, et va hommikul.” -1,82% siis karjana ühes suunas plagama panna. France Telecom Eks näis, kaua see tõus kestab, enne kui haka- Alma Media 10,75 EUR takse küsima – mis need meetmed siis on, mida KREEKA 4,74 EUR keskpank plaanib teha ja mis mahtudest me rää- gime? Ja millise ime läbi loodetakse sellele Bun- Kreeka lahkumise +4,72% desbanki heakskiitu saada? -1,04% Euroopa keskpank on pumbanud pankades- tõenäosus on 90% se triljon eurot kolmeaastast raha. Majandusse Mõnevõrra skeptili- ei ole see eriti jõudnud – pankade laenuportfel- Citigroup tõstis tõenäosust, et Kreeka kukub Banco Santanderi ka- seks teeb keskpanga lid kahanesid. Lisaks on keskpank ostnud hädiste euroalalt 12–18 kuu jooksul välja, 90 protsen- sumi järsk kukkumi- esimehe sõnavõtt, kus riikide valitsuste võlakirju. Kui neid tuleb maha dile, vahendas Bloomberg. Analüütikud tõst- ne näitab, kui keeruli- puudub detailsus meetmete kanda, siis on lugu kurb. sid prognoosis Kreeka lahkumise tõenäosust ka- ne on olukord Hispaania ma- osas ning seegi info, kas vaja- Investorite võrdse kohtlemise printsiibile süli- he-kolme kvartai jooksul 50 protsendilt 75 prot- janduses. lik toetus on keskpanga nõu- tati, kui erakapital pidi Kreeka valitsuse võlakir- sendile. Pank eeldab, et Kreeka lahkumine toi- kogus olemas. Seni aga nau- jadest kahjumi sisse võtma, keskpank aga ei pi- mub 1. jaanuaril 2013, kuid nad ei soovi ennusta- tige börsirallit. danud solidaarselt kahjumit kandma. Nüüd on da konkreetset kuupäeva. Citigroup kirjutas, et Kreeka leidnud, et ka Euroopa keskpank võiks jättes arvestamata Hispaania pankade päästmist, kergendada Kreeka koormat, kandes võlakirjade on tõenäoline, et nii Hispaania kui Itaalia vajavad väärtust maha. 2012. aasta lõpuks mingis vormis päästmist. Hea tellija! Kasutage puhkusel olles Äripäeva tasuta ümbersuunamise teenust. Saadame lehe aadressil, kus Te puhkuse ajal viibite!

Saatke palun vastav info e-postiaadressil [email protected] või helistage telefonil 667 0099. Suveperioodil (25.06-10.08) ilmub Äripäev kolm korda nädalas: esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti.