Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www. v-maarja.ee. Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi.ee Nr 5 (206) MAI 2011 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Admiral ühendab Kiltsit Peterburiga Tulekul on Väike-Maarja valla Merike Beljajev. laulu- ja tantsupidu Kaunist Peterburi linna imetle- Soovist tuua kodurahvale lähemale 1.-3. nakoor - dirigent Vallo Taar; Pandivere ti nii bussiekskursioonil kui ka juulini Tallinna lauluväljakul toimuvat Kammerkoor- dirigent Marju Metsman, õhtul laevaga mööda Neeva jõge suurpidu, kutsutsime sel aastal ellu Väi- segakoor Helin - dirigent Valve Libene, ja kanaleid sõites, Nesvki pros- ke-Maarja laulu- ja tantsupeo, kuhu on Väike-Maarja Gümnaasiumi lastekoor - di- pektil jalutades. laulma ja tantsima oodata üle 300 piduli- rigent Ly Ipsberg, Väike-Maarja Gümnaa- Paljude jaoks oli maa all kiiresti se. siumi mudilaskoor- dirigent Kaia Klaan, metroorongiga sõita esmakord- Harjutanud oleme terve hooaja, kapell Sirili - juhendaja Sirje Sõnum, Väi- ne kogemus. “Nägime erinevaid nüüd oleme valmis ennast kodus näitama. ke-Maarja laseaialapsed - juhendaja Sirje metroojaamu, millest mõned Vahvasti just Eesti lipu päeval, Sõnum; naisrühm Maarjakelluke - juhen- olid uued ja tavalised, mõned meenutades 2009. aasta 4. juunit, mil pre- daja Aino Lukman, Simuna naisrüm, Si- vanad ja väga ilusad,” rääkis sident T. H. Ilves kinkis Otepääl üldlaulu- muna eakate rühm “Tüdrukud” ja Simu- Merike Beljajev. peole pääsenud kollektiividele sinimust- na tantsurühm “Segased” - juhendaja Auli Lembit Keeruse sõnul kingiti valge. Ja ikka koos rongkäiguga, nagu suu- Kadastik, Tantsuselts Tarapita lapsed, noo- omalt poolt lahketele võõrusta- rel peol. Ja ikka laululaval, nagu suurel red ja põhirühm - juhendaja Egne Liiva- jatele admiralist 2008. aastal val- peol. Ja ikka väikesed ees ning suured jä- laid. minud dokfilm “Spe Fretus – rel - nagu suurel peol. Ja ikka Sinuga ja Täpsem peokava on avaldatud lootusele tuginedes” ja äsjailmu- Sulle, armas väikemaarjalane! sündmuste kalendris vallalehes ja valla ko- nud Kiltsi mõisa raamat. “Nad Tuttavaid ja uusi teoseid esitavad: dulehel wwww.v-maarja.ee. olid meeldivalt üllatunud, et Virumaa Tütarlastekoor- dirigent Ly Kohtumiseni valla laulu- ja tant- Eestis, nii väikeses kohas nagu Ipsberg, Koeru segakoor- dirigendid Aino supeol Ebaveres 4.juunil! seda on Kiltsi ja Väike-Maarja, Linnas ja Anu Pindre, Väike-Maarja Pasu- Egne Liivalaid pööratakse Krusensternile nii palju tähelepanu.” Lembit Kee- Koos Peterburi kooliõpilastega ajaloolisel laeval. Foto: Olga Haiba rus lisas, et ta näitas seda filmi Muuseumiööl avastati aardeid Kiltsi ja Simuna kooli kaheksa õpilast Muuseumiöö “Öös on koos õpetajatega käisid Vene Rahvuse aardeid” tõi ligi 70 kul- Kuulsuste Keskuse kutsel kolmepäeva- tuurihuvilist tutvuma sel preemiareisil Peterburis. meie valla aaretega – “Vene Rahvuse Kuulsuste Keskus kor- Pudivere, Avanduse, raldas selle sõidu Kiltsi kooli õpilastele Varangu, Kiltsi ja Vao tänutäheks selle eest, et oleme tähtsus- mõisaga. Mõisaid ja tanud kuulsa admiral Krusensterni te- nendega seonduvat tut- gevust ja edasi kandnud tema nime,” vustas bussireisil ajaloo- ütles Lembit Keerus. “Selle keskuse ees- lane Jüri Kuuskemaa. märgiks on jäädvustada Vene riigile Kuuskemaa kuulsust toonud inimesi. Nad leidsid, rääkis, et mõisnikud on et ka meie õpilased ja õpetajad võiksid andnud paljudele eesti tutvuda Peterburis kuulsa meresõitjaga kohtadele nime. Näi- seotud paikadega.“ teks on Triigi mõis Har- Admiral A.J v. Krusenestern oli jumaal kuulunud von Peterburiga seotud kogu oma teadliku Strykide aadliperekon- Jüri Kuuskemaa Kiltsi mõisa raaamtut tuvustamas. elu, eriti tihedalt aga 15 aastat, mil ta nale, kelle nimest tule- juhtis Venemaa mereväe kadetikorpust neb paikkonna eestikeelne nimi. Taagepe- Ants Hein on avaldanud raama- ning pani oma tööga aluse sisulisele ra on eestikeelne mugandus Stackelbergist, tus mõned katked Krusensterniga seotud merehariduse andmisele Venemaal. Varangu on tulnud omaniku Wrangeli, kirjavahetusest ja mälestustest. Nii oli kogu ekskursioon seotud Koos Peterburi kooliõpilastega valmistavad sõlmi õppides sõpruse köit Merike Bel- Maidla Maydelli nimest jne. “Krusenstern ei vastanud sugugi sellele et- selle kuulsa mehega: külastati erinevaid jajev ja Kaspar Kukk Simunast, Richard Lätt ja Karl Zibo Kiltsist. Foto: Olga Haiba Ta tutvustas ka mõisates elanud tekujutusele, mis meil meremeestest ikka merendusega seotud muuseume, käidi mõisnikke. Mõisaomanike sekka sattus nii kujuneb: et nad on mühkamid või midagi selletaolist. Vastupidi, tegu oli härrasme- kuulsal Auroral ja jäälõhkujal Krasin. koos mängisime ning meil oli nii tore, ka juhuslikele inimestele. Kõik nad hasartmängusõltlasi, kes mõisa peagi kaar- hega selle sõna kõige tõelisemas, paremas “Meid viidi Auroral isegi sellistesse ruu- et kuidagi ei tahtnud lahkuda sellest teadsid, kellest on jutt. Keeruse andmeil dimängus maha mängisid, neid, kes talu- mõttes, kusjuures tema väljapeetult tasa- midesse, kuhu muidu turiste ei lubata, koolist,” rääkis Merike Beljajev kuulub admiral A.J.v Kursenstern Ve- poegadesse halvakspanuga suhtusid kui ka kaalukas ja rahulik käitumisviis polnud näiteks katlaruumi. Saime teada, millis- Edasi mindi üheskoos Peterbu- nemaa 25 kõige tuntuma inimese hul- neid, kes mõisast ja sealsetest inimestest saavutatud mingi välise lihviga, vaid see tes tingimustes pidid endised mereme- ri kooli õpilastega Krusensterni ausam- ka. rohkem lugu pidasid. Oli tavaks, et koos hed tööd tegema,” jagas oma reisimul- ba juurde lilli viima. Kiltsi õpilased laul- mõisnikuga liikusid n-ö mõisa ostu-müügi lähtus tema vaimu ja meelelaadi tõelisest Reisi eesmärgiks oli piiriülese olemusest, oli osa tema sisemistest kõlbe- jeid Merike Beljajev Simuna koolist. sid ausamba juures oma kooli hümni. kultuurikoostöö edendamine ja kontak- tehingu järel kaasa ka tema talupojad. Nii võis ümbruskond inimestest tühjaks jääda. lisusest ja väärikusest.” Või siis K.E. von Meie õpilastele oli kõige meel- Hümni sisse on ka kuulus admiral pan- tide vahetamine. See see õnnestus igati. “Ega mõisakordategijad saagi olla Baeri kirjutatust: “Leida kesk meie armsat dejäävam kohtumine Peterburi 301. dud. Imetoredaid reisimuljeid ei vä- “normaalsed” inimesed, kui panevad nen- Eestimaad üks sedavõrd sügavalt teadu- gümnaasiumi õpilastega. Koolis on 1.- Kogu seda üritust jäädvustas hendanud ka reisi lõpus ees oodanud 4. klassini avatud spetsiaalne merendus- Vene televisioon ja näitas ka oma uudis- de kordategemisse meeletul hulgal raha,” sele pühendunud mees – see tundub nõn- pikk ootamine Vene-Eesti piiril. da ebahariliku ja ootamatuna, et mõjub kui alane klass. “Ma poleks uskunud, et seal tes. Huvi meie vastu oli suur, Lembit rääkis Kuuskemaa. “Kuid mis on aarded? Reisiseltskonna muljed võtab mingi romaan.” nii sõbralikud ja abivalmis õpilased on,” Keerusel tuli anda televisioonile mitu in- Need on esemed, mis on kantud vaimsest, kokku Merike Beljajev: “Minule meel- Vallavanem Indrek Kesküla tun- ütles Kaspar Kivistu Kiltsi koolist. “Nad tervjuud. esteetilisest ja ideelisest laengust. Elu on dis Peterburi väga-väga ja kogu meie nustas samuti raamatu koostajaid ja ütles, tulid meie juurde, võtsid käest kinni ja Kõige ilusamaks ja kõige enma näidanud, et iga korda tehtud mõis äratab sõit oli super. Kui saaks veelkord min- et taolise raamatu valmimine on iga valla hakkasid kohe suhtlema,” rääkis Meri- muljet avaldanud muuseumiks Peter- paiga uuele elule ja inimesed tegudele.” na, siis ma ei kõhkleks hetkegi ja olek- jaoks oluline sündmus. Äsja Peterburist ke Beljajev. Poiste arvates oli seal täiega buri ekskursioonil oli õpilaste arvates Seda juttu võisid huvilised kuulata juba sin esimene mineja. Suur aitäh Kiltsi naasnuna nägi ta, kuivõrd kuulsa mehega lahe: “Me mängisime mälumängu, vol- Ermitaaz, eriti selle kalliskivide osa- järgmisel päeval Kuku raadio “Memoria” koolile ja eriti õpetaja Lembit Keerusele on meil siin kodus Krusensterni näol tege- tisime laevu, tallusime õhupalle.” kond. “Nägime, milliseid kullast ja kal- saates, mis muuhulgas ka meie muuseu- selle imetoreda reisi eest!” mist. Pärast ettekandeid ootas õpila- liskividest ehteid kandsid kunagised miööd tutvustas. Muljete põhjal kokku pannud Raamatu kujundaja Avo si merendusalane viktoriin ja vestlus- Vene riigi valitsejad Peeter I ja Katariina Nagu ikka taolistel puhkudel, kui Hilje Pakkanen Seidebergi (VR Kirjastus) jaoks oli raama- ring. “Vene lapsed laulsid meile ja kõik II. Need olid uskumatult ilusad,” ütles esineb laialdaste teadmistega inimene, pa- kub kuulajale mõnu esineja oskus panna tu ettevalmistus pikk protsess. “Kujundus Lugupeetud raamatu kohalikke ajalootükikesi suuremasse kon- küpses mu peas enne tööleasumist kaua, teksti. Nii oli ka meie muuseumiööl. Tões- autor Ants Hein oli väga nõudlik ja mina „Kiltsi mõis“ ettetellijad! võin end pidada pigem autori mõtte vor- mine 18. juunil kell 16.00. ti, üks asi on lugeda, hoopis teine tera oma mistajaks.” Lõpuaktused Väike-Maarja Gümnaasiumi Ettetellijatel palun osta raamat silmaga kaeda ning selle kõrvale harivat Ants Hein on kirjutanud raamatu 9.klassi lõpuaktus 21. juunil kell välja ettetellimishinnaga (8 eu- juttu kuulata. Aitäh korraldajale Reeli Väike-Maarja lasteaia 6. rühma koo- Freientalile! kohta järgmist: “See on põhjalik teos ühest 14.00. rot). lisaatmispidu 27.mail kell 17.00 ja Samal õhtul Kiltsi mõisas toimu- Eesti kõige huvitavama ehituslooga mõi- Väike-Maarja Gümnaasiumi kell 18.00 Kiltsi rühma lõpupidu. Ettetellijate nimekiri ja raamat nud Ants Heina raamatu “Kiltsi mõis” esit- sast – Väike-Maarja külje alla jäävast Kilt- 12.klassi lõpuaktus 21. juunil kell SKA Päästekolledzi päästekooli lõ- kättesaadav Kiltsi koolis, Kiltsi lusel tegi Jüri Kuuskemaa kummarduse nii sist. Väikese vasallilinnusena oli see ole- puaktus 17.juunil kell 11.00 kooli 18.00. ja Vao kaupluses, Väike-Maar- Ants Heinale kui Lembit Keerusele, öeldes, mas juba 15. saj. lõpuks, ent aastail 1784– Simuna Kooli 9.klassi lõpuaktus aulas. Lõputunnistused saavad jas Leili kaupluses. et Kiltsi mõisa monograafia autor Ants Hein 1790, kui mõisahärraks oli saanud Her- 18.juunil. mann Johann von Benckendorff, ehitati päästespetsialisti, päästekorraldaja Samas on raamat müügil hinna- oleks võinud selle raamatu kirjutada laua- ja päästja eriala lõpetajad. Kiltsi Põhikooli 9.klassi lõpuaktus sahtlisse nagu noor poeet, aga Lembit Kee- ümber noobliks aadlipaleeks. Pikalt on jut- ga 15 eurot. tu ka eluolust mõisas, eriti neil aegadel, kui Väike-Maarja Õppekeskuse lõpeta- 18.juunil. rus on leidnud kivi, mille all raha peidus Lembit Keerus on. Tema sõnul on tegu raamatuga, mis ei sealseks mõisnikuks oli kuulus admiral räägi ainult hoonetest, vaid ka inimestest. Adam Johann von Krusenstern.” Hilje Pakkanen 2 Mai 2011 Vallavanema kuu Vallavalitsuse uus vanemökonomist Esimene kuu vallavanemana on olnud on Piret Nurmetalu sündmusterohke. Meie vallas toimub Alates 6.maist k.a töötab Väike-Maarja Val- pidevalt midagi huvitavat, kuid kahjuks lavalitsuses vanemökonomistina Piret Nur- kõigest sellest osasaamine ei ole lihtsalt metalu.. ajapuudusel võimalik. Kuna esialgu tuli Tema tööülesanneteks on eelarve mul täita nii vallavanema kohuseid kui koostamine ja täitmise jälgimine ning fi- ka osaliselt vanemökonomisti ülesan- nantsanalüüsi koostamine. deid, siis oli vaja ülesannetega toimetu- Enne praegusele töökohale asumist lekuks eriti palju planeerimist. Tänu val- töötas Piret Nurmetalu siseaudiitorina mit- lavalitsuse töötajate abile saime hakka- metes teatrites, kus tal tuli anda teatrite nõu- ma. Alates 6. maist asus vanemökono- kogudele kindlus, et aasta eelarved on koos- misti ülesandeid täitma Piret Nurmeta- tatud korrektselt, tulud vastavad kinnitatud lu. eraldustele, omalaekumised on reaalsed ja Vaadates tagasi esimesele kuu- põhjendatud, kulud majanduslikud põhjen- le võib tuua kaks märksõna: noored ja datud ja seaduslikud. koostöö. Piret Nurmetalu on lõpetanud 1994. Väike-Maarja gümnaasiumist aastal Eesti põllumajandusülikooli majan- käisid vallamajaga tutvumas nii abitu- dusteaduskonna rahanduse ja raamatupi- riendid kui ka 4. klassi õpilased, Kiltsi damiseriala. põhikooli ja Simuna kooli õpilastega külastasime omakorda Peterburi. Kuna hariduse korraldamine Väike-Maarja muuseumit juhatab Väike-Maarja piirkonnas on ja jääb olu- liseks, siis oli mul hea võimalus kohtu- Marju Metsman da õpilaste ja nende õpetajatega. Selli- Wiedemanni keelepäeval andis Väike-Maarja vallavanem Indrek üle Hausjärvi val- ne vestlus annab vallavanemale killu- la stipendiumi Väike-Maarja Gümnaasiumi 12. klassi õpilasele Helina Pärnamägile. 16. maist alustas Väike-Maarja muuseu- kesi laste ja õpetajate väärtushinnangu- mi juhatajana tööd Marju Metsman. Seni- test ning on võimalik teada saada nen- teeriumiga jätkub, siis 2013. aastal plaa- vast ja saime elanikelt tagasisidet oma ne juhataja Reeli Freiental oli Väike-Maarja de arvamusi meie hariduskorralduse nime rahvusvahelise keelekonverentsi tegemiste ja nende murede kohta. Simu- muuseumiga seotud 19 aastat ning lah- tugevustest ja nõrkustest. Vallavoliko- läbiviimist Väike-Maarjas. na koosolekul olnud inimesed tundsid kus aprillis teaduritööle Sihtasutusse Vi- gu hariduskomisjon arutas oma koos- Rakkes toimunud kohtumisel muret valla teede olukorra pärast. Peeti rumaa Muuseumid. olekul hariduselu edasist korraldamist naaberomavalitsuste juhtide ja gümnaa- oluliseks heakorda rikkuvate hoonete Marju Metsman on lõpetamas TÜ vallas ning tegi ettepaneku leida konk- siumite direktoritega arutasime koos- korrastamist ning sooviti ka tihedamat Viljandi Kultuuriakadeemiat klassikalise reetsem vastutaja ja koordineerija hari- töövõimalusi gümnaasiumi õppesuun- bussiliiklust Väike-Maarja aleviku ja ja kirikumuusika erialal ning on tegev ka dusvaldkonnale meie vallas. dade ühitamisel ning seisukohti iga val- maakonna keskusega. kirikumuusikuna. Hetkel on käimas noortekogu la gümnaasiumiosa tuleviku suhtes. Mitmel kohaletulnud inimesel Koduloohuvilisena on ta seni Väi- põhimääruse koostamine, mis võimal- Kõik osapooled mõistavad, et õpilaste oli südamel kohapealse elukorralduse ke-Maarja muuseumi ja Vao tornlinnuse- dab suurendada koostööd meie valla arv piirkonnas on langustrendis ning on eest vastutava ametniku olemasolu. ga tihedalt seotud olnud ning on tegutse- noortekogu ja vallavolikogu vahel. vaja piirkonnas olevaid ressursse aru- Peeti äärmiselt oluliseks, et isik, kes sel- nud mitmel aastal tornlinnuses giidina. Ta Suurte asjade kõrval, nagu kalt kasutada. Õppesuundade ühitami- leks on määratud, tunneks väga hästi tegeleb pärandkultuuriobjektide kaardis- seni veel ei jõutud, kuid sooviti teha nii piirkonna asutusi kui ka elanikke, gümnaasiumihoonete rekonstrueerimi- tamisega ning on Väike-Maarja Põllu- koostööd valla koolide, raamatukogude, koostööd valikainete võimaluste mit- sest vaja võib minna väga erinevat laa- ne, ei saa unustada ka pisikesi asju. meeste Seltsi pärandkultuuri osakonna rahvamajade, kirikute ja seltsidega koha- mekesistamisel. di abi. Näiteks vahetasime lasteaia katkised eestvedaja. liku kultuuriloo laialdasemaks teadvusta- Vao külast läbi sõitvad inimesed Kuna käesoleval aastal leiavad kiiged ja muutsime Tare tänava korv- Muuseumi juhtajana on tema põ- miseks, koduloo-ainese uurimiseks ja val- on märganud seal aktiivset tegevust elu- aset olulised investeeringud Simuna palliplatsi kasutajasõbralikumaks. hitööks jätkata museaalide kogumist, lapärandi säilitamiseks. keskkonna parendamisel. Ka see on või- Koostööst ja sellest tulenevatest rahvamajas ja spordihoones, siis soovi- uurimist ja säilitamist, samuti arendada Ilve Tobreluts võimalustest on palju räägitud. Pandi- malus koostööks, kuna nii Väike-Maarja ti ka selgitusi ehituste ajaliste kestvuste vere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse vallal kui ka MTÜ Vao Ratsaklubil on kohta. (PAIK) eestvedamisel on meil võimalus küllalt sarnased eesmärgid. Leppisime kokku korraldada Väike-Maarjas on uus mänguväljak tihendada suhteid Sonkajärvi sõprus- Parimaks koostöö näiteks on taolisi kohtumisi kaks korda aastas. vallaga, selleks sõlmisime kolmepool- mitmetes erinevates paikades talgute Kokkuvõtteks on mu esimesed Väike-Maarja aleviku lastel ja nende mänguväljaku paigaldas OÜ Tiptiptap, se koostöölepingu PAIKi, Sonkajärvi ja korraldamine. Sellise ühise panustami- töönädalad kinnitanud minus usku, et vanematel on põhjust rõõmustada, sest piirdeaia ehitas AS Antaares ja haljas- Väike-Maarja valla vahel. se tagajärjeks on kaunim koduvald. Väike-Maarja vallaga on seotud väga spordihoone juures asuvale muruplat- tustööd teostas OÜ Viru Haljastus. Ava- Väike-Maarjas toimunud Wie- Algatasime koos volikogu esi- palju inimesi, kellele läheb korda Väi- sile on valminud huvitav ja arendav liku mänguväljaku ehitamiseks taotles demanni keelepäev on samuti üks hea mehe Olev Liblikmanniga vallaelanike- ke-Maarja valla homne päev ning nad mänguväljak, kus on rohkelt erinevaid Väike  us Maarja Vallavalitsus raha näide, kuidas koostöös on võimalik ga avalike kohtumiste korraldamise. on ka ise valmis selle nimel vaeva nä- atraktsioone: ronimisredelid ja -võrgud Leader  us programmist. Projekti ko- väärtustada meie emakeelt. Juhul, kui Viimane kohtumine toimus 18. mail Si- gema. igale vanusele, kiiged, liumägi. Laste- gumaksumus on 18 462,16 eurot. meie koostöö Haridus- ja Teadusminis- munas, kus andsime infot vallas toimu- Indrek Kesküla Turismiasjalised käisid üksteisel külas

Pandivere koostööpiirkond korraldas 13. mail turismihuviliste ringsõidu mööda piirkonna turismiobjekte, et paremini tut- vuda üksteise tegemistega. Paarkümmend huvilist tutvusid Tamsalu (lubjapargi, Porkuni paemuuseu- mi, Laululinna külalistemaja), Laekvere (Kellavere, Laglepesa kohviku, Aru-Lepi- ku külalistemaja, Muuga mõisa, Laekve- re jahimaja, Venevere seltsimaja) ja Rakke Foto: Ants Rikberg valla turismiobjektidega (Emumäe, Toomihkli turismitalu, Tikkri pubi ja Aali ajaviitetaluga). Väike-Maarja vallast vaa- dati seekordsel marsruudil Vao tornlin- nust ja Kiltsi mõisa ning põigati sisse Si- muna kirikaeda. Ekskursiooni juht Aivar Niinemä- gi õhutas reisi ette võtnuid vaatama kõike Väike-Maarja Õppekeskus ootab noormehi ja neide õppima järg- turisti ja reisikorraldaja pilguga: kas tasuks nevatele erialadele: soovitada oma õue sissekeeravat bussitäit keskhariduse baasil (kutseharidus õppeajaga 1 aasta) turismihuvilisi näiteks minema naabrite Reisirahvas leidis Kellavere mäelt omapärase taluõue, kuhu Rehe taluperemees - müüja juurde, kas turismiobjekt on üldse sõitjale on pannud omatehtud humoristlikud tegelased maasikaid valvama. põhihariduse baasil (kutsekeskharidus õppeajaga 3,5 aastat) leitav ja viidaga varustatud, rääkimata - autotehnik WC-st, söömisvõimalusest, ümbruse ül- soovitada, sest omavahelist suhtlemist ga väga huvitavaks. Laekvere mail võttis - arvutid ja arvutivõrgud disest heakorrast jmt. nappis ja kindlustunnet teise turmistoote Aivarilt korraks huvitava giidi teatepul- - kokk (võimalik õppida ka lihtsustatud õppekava alusel) Ise vaatasin asja jalgrattaga mat- kvaliteedis samuti. Nii tekkiski mõte rek- ga üle Tõnis Hiielaid ja Rakke kandis Kaur põhihariduse baasil (kutsekeskharidus õppeajaga 3 aastat) kaja seisukohast: kus kõrgustikul matka- laamida end “Ehedate elamuste” märgi Salus Aali ajaviitetalust. - müüja tes süüa ja öömaja saaks, nii et ei peaks all. Hakati ka üksteisel külas käima. Mõni Et giide jaguks, selleks korraldab - puhastusteenindus (võimalik õppida ka lihtsustatud õppekava alu- suuremaid keskusi külastama ega suur- aeg hiljem asutati mittetulundusühing, PAIK giidiks soovijatele koolituse. sel) tel maanteedel sõitma. Kokkuvõttes on mille toel raha taotletakse ja toimetatak- Reisi eesmärgiks oli ka kontakti- - suurköögikokk (võimalik õppida ka lihtsustatud õppekava alusel) võimalik, kuid vajab veidi nuputamist. se. Täna asi “Ehedatel elamuste” rahval de vahetamine üksteisega. põhihariduse baasil (kutseharidus õppeajaga 2,5 aastat) Selgeks sai seegi, et ilma giidita toimib. Aastaid tagasi tegutsesid väike- - kokk jääb Pandivere kõrgustikul tehtav ringsõit Sama mõte oli ka sel reisil - vahe- sed turismitalud Lahemaal igaüks oma- põhihariduse baasil (kutseharidus õppeajaga 2 aastat): veidi vaeslapse ossa. Internetist leiab üht- tada omavahel kontakte ja edaspidi tihe- ette. Talvisel n-ö turismivabal perioodil - puhastusteenindus teist, kuid neid lugusid, mille pärast pea- damini, vähemalt paar korda aastas, läbi oldi üksteisega sõbralikes suhetes, mis aga põhihariduse baasil (kutseharidus õppeajaga 1 aasta) miselt ju tullaksegi - on hea ikka kohalik- käia. Ehk jõutakse siinmailgi kunagi sa- turismihooaja saabudes maha jahtusid. - puhastusteenindus (toimetuleku õppekava järgi) ke olusid hästi tundva inimese käest kuu- makaugele, kuhu “Ehedad elamused” lii- Ühel hetkel leiti, et omaette nokitsedes ei - abikokk lata. Huvitav giid suudab palju ja muu- kunud on. Potentsiaali jagub. jõuta eriti kuhugi, raske on üht talukest Dokumentide vastuvõtt alates 1.juunist. dab halvale ilmale vaatamata reisi huvi- Oli heade mõtete päev see 13. ja omaette reklaamida. Kui endal kohad täis, Dokumente võetakse vastu kooli kantseleis tööpäeviti kell 9.00-15.00 tavaks. Meie reisi muutis Aivar Niinemä- reedene päev. siis ei teatud ka, kelle juurde turiste edasi www.v–maarja.ee/vmok gi oma suurepäraste lugude jutustamise- Hilje Pakkanen Mai 2011 3

mise omanikujärelevalve“ edukaks pakku- jaks FIE Mati Piirsalu, „F.G.W. Struwe me- 28. aprilli vallavolikogus otsustatust Vallavalitsuse materjalid ridiaanikaare tähise ehitustööd“ edukaks pakkujaks OÜ Restaure. 20. aprill -17. mai 2011 olulisemad otsu- tasumisest perioodil 01.06. 2011 -31.08.2012. Kohal oli 19 volikogu liiget. Lembavere, Tiia Mänd, Vallo Taar, Mary Lihtmenetlusega hanke kehte- sed Hinnakirja kinnitamine. Kinnita- Jaanus Kull ettepanekul ja voliko- Tammet, Meeli Veia ja Reet Reimann. tuks tunnistamine ja uue hanke väljakuu- Maaküsimused ti 4.juunil k.a toimuvate XIV Eesti naise- gu 15 poolthäälega jäeti päevakorrast välja Vallavalitsuse liikmete arvu ja lutamine. Otsustati tunnistada val- Nõustuti maa riigi omandisse jätmiseks 24 kandmise esivõistluste osavõtutasu alljärg- “Umbusalduse avaldamine volikogu ase- valitsuse struktuuri kinnitamine. 17 lavalitsuse 30.03.2011 korraldusega nr 203 katastriüksuse moodustamisega. Nõustuti nevalt: võistkondlik võistlus - 15 eurot esimehele Hans Kruusamägile” ja 11 poolthäälega otsustati kinnitada valitsuse välja kuulutatud lihtmenetlusega hange kohalikke teid teenindava maa munitsi- võistkond, individuaalvõistlus (vabastiil) poolthäälega “Umbusalduse avaldamine liikmete arvuks viis ning kinnitada valit- „Väike-Maarja Gümnaasiumi peamaja söö- paalomandisse jätmiseks 14 katastriüksu- - 10 eurot paar, sprint - 5 eurot paar, mara- volikogu majanduskomisjoni aseesimehe- suse struktuur järgmiselt: vallavanem ja gisaali laudade ja toolide tarne“ kehtetuks se moodustamisega. Nõustuti maa munit- ton - 5 eurot paar. Individuaalvõistlusel (va- le Aare Kalsonile”. neli vallavalitsuse liiget; tunnistati kehte- põhjusel, et hanke menetluse käigus sel- sipaalomandisse jätmiseks 3 katastriüksu- bastiil) osalevad võistlejad sprindi ja/või Umbusalduse avaldamine voli- tuks volikogu 19.11.2009 otsus nr 4. gus asjaolu, et hanke tehnilises kirjelduses se moodustamisega. Nõustuti Avispea maratoni võistlusel osalemise eest täien- kogu hariduskomisjoni esimehele Siret Vallavanema isikliku sõiduauto hüviti- toodud toolid ei vasta oma funktsionaal- külas asuva Peebu I katastriüksuse lähi- davat osavõtutasu maksma ei pea. Kotkale. Hans Kruusamägi nõudis hää- se ja telefoni kuulimiidi määramine. Ot- suselt kõikidele kooli poolt esitatud nõue- aadressi muutmisega. Nõustuti maa ostu- Ehitusloa väljastamine letamistulemuste nimelist fikseerimist. Ot- sustati 18 poolthäälega maksta alates tele (korraldus nr 309 „Lihtmenetlusega eesõigusega erastamiseks Käru külas Mõi- Otsustati väljastada ehitusluoad Eesti Ener- sustati avaldada umbusaldust volikogu 07.04.2011.a vallavanem Indrek Keskülale hanke kehtetuks tunnistamine“); kuulutati savälja katastriüksuse moodustamisega. gia Jaotusvõrk OÜle elektrivarustuse re- hariduskomisjoni esimehele Siret Kotkale isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasuta- välja lihtmenetlusega hange „Väike-Maarja Määrati aadress Pikevere külas asuvatele konstrueerimiseks Väike-Maarja vallas: Poolt 12 volikogu liiget: Jaanus Kull, Avo mise kulude hüvitamiseks kuni 256 eurot Gümnaasiumi peamaja söögisaali mööbli Oskar-Malerius Kriivale kuulunud hoone- Aburi külas jätkuvalt riigi omandis oleval Part, Marju Metsman, Sven Kesler, Teet kalendrikuus; otsustati kehtestada alates tarne“; kinnitati hankedokumendid ja tele. Parandati Sepa katastriüksuse koha- maal Jaksi, Jaagu, Kaalika, Kaseurva, Kle- Paju, Ants Rikberg, Raili Sirgmets, Ene 07.04.2011.a valla vallavanema kasutuses moodustati komisjon (korraldus nr 310 aadress. menti, Lille, Muru, Saareniidu ja Õuna kin- Preem, Väino Haiba, Rein Möldre, Olev oleva mobiiltelefoni numbriga 5107460 „Lihtmenetlusega hanke väljakuulutami- Isikliku kasutusõiguse seadmi- nistul; Kiltsi alevikus jätkuvalt riigi oman- Liblikmann ja Jaak Aader. kuulimiidiks 40 eurot. ne”). ne. Otsustati seada isiklik kasutusõigus dis olev maal Künka tänava katastriüksu- Volikogu hariduskomisjoni esi- Vallavolikogu 30.09.2010. a mää- Tänavavalgustuse väljalülitami- Väike-Maarja vallale kuuluvale Simuna sel, Liiduri 9, Liiduri 12, Liiduri 14, Liiduri mehe valimine. Avo Part tegi ettepaneku ruse nr 18 muutmine. Otsustati 19 poolt- ne. Otsustati lülitada välja 3.maist kuni alevikus Raja tänaval asuvale maaüksuse- 16, Liiduri 20, Liiduri 20a, Liiduri 24a, Kün- valida Raili Sirgmets hariduskomisjoni esi- häälega muuta volikogu 30.09. 2010.a 20.augustini k.a Väike-Maarja Vallavalitsu- le katastritunnusega 16101:002:0136 Elion ka 2, Künka 3, Mardisalu ja Nurme kin- meheks. Valimiskomisjon viis läbi salaja- määrust nr 18 punkti 3 järgmiselt: 3. alga- se halduses olev tänavavalgustus, v.a. Väi- Ettevõtted AS kasuks. nistutel. se hääletuse. 14 poolthäälega otsustati va- tada Väike-Maarja valla strateegia ja aren- ke-Maarja alevikus keskväljak ja Pikk tä- Jäätmealased küsimused. Projekteerimistingimuste väljas- lida Raili Sirgmets vallavolikogu haridus- gukava 2012-2019 koostamine. nav. Korraldatud jäätmeveo küsimu- tamine. Otsustati määrata projekteerimis- komisjoni esimeheks. Seisukoha andmine kinnisasja Bussiliini dotatsiooni määrami- sed. Anti nõusolek kasutada korraldatud tingimused kolmele taotlejale: 1) ASle Volikogu revisjonikomisjoni omandamiseks. Otsustati 19 poolthääle- ne. Otsustati määrata ASle Go Bus Rakve- jäätmeveos segaolmejäätmete kogumiseks Empower sidevarustuse rekonstrueerimi- esimehe valimine. Hans Kruusamägi tegi ga toetada Tornator Eesti OÜle Nõmme re bussiliinide nr 39 ja 45 dotatsioon 2011.a 30-50-liitrist jäätmekotti 33 isikule; anti se projekteerimiseks aadressil Pikk 12 Väi- ettepaneku valida Siret Kotka revisjoniko- külas asuva Jõulu kinnistu omandamiseks aprillikuu eest summas 172,67 eurot. nõusolek 20 isikule perioodiliseks liitumi- ke-Maarja alevik; 2) MTÜle Nelikand kü- misjoni esimeheks. Valimiskomisjon viis loa andmist. Kriisikomisjoni koosseisu muut- seks korraldatud jäätmeveoga suveperioo- lamaja laiendamise, tuletõrje veehoidla, läbi salajase hääletuse. 16 poolthäälega ot- Peremehetu ehitise hõivamine. mine. Arvati komisjoni koosseisust välja diks ajavahemikul 1.05.2011 kuni juurdepääsutee ja külaplatsi projekteerimi- sustati valida Siret Kotka vallavolikogu re- Otsustati 19 poolthäälega tuvastada Koo- Urmas Tamm, nimetati komisjoni koossei- 31.10.2016, põhjusel, et kinnistut kasutatak- seks aadressil Kurtna küla Seltsimaja, Sepa visjonikomisjoni esimeheks. nu külas asuva mõttelise osa 500/2016 nel- su ülemkonstaabel Jaanus Mätas. se suvilana; kinnitati ühise jäätmemahuti ja munitsipaalomandisse taotlemiseks Vallavolikogu alaliste komisjo- jakorterilisest elamust peremehetus ja võt- Simuna sauna lahtiolekuaegade kasutamise kokkulepped vastavalt korral- moodustatav Külaplatsi maaüksus; 3) toot- nide koosseisu muudatuste kinnitami- ta nimetatud ehitis arvele Väike-Maarja muutmine. Kinnitati Simuna sauna lahti- duse lisale (korraldus nr 262, nr 275, nr 290, mishoone rekonstrueerimise projekteeri- ne. Ene Preem tegi ettepaneku valida kul- valla omandina. olekuajad alates 21.05 kuni 01.09.2011: lau- nr 305, „Ühise jäätmemahuti kasutami- miseks aadressil Tonna Ärina küla. tuuri-, spordi- ja külaelukomisjoni liik- Laenu võtmine Väike-Maarja päeviti kell 16-19 naised ja kell 19-22 me- ne“). Puude mahavõtmine. Nõustuti meks Marju Metsman. Raili Sirgmets tegi Gümnaasiumi investeeringute omaosa- hed. Vabastati AS Vireen korraldatud Kiltsi raudteejaama katastriüksusel kasva- ettepaneku kinnitada hariduskomisjoni luse katmiseks. Otsustati 19 poolthääle- Tänavate sulgemine. Otsustati jäätmeveoga liitumisest 01. maist kuni va 3 vahtra ja Simuna alevikus Orguse tee koosseisus: Helge Alt, Aivar Liivalaid, Ain ga nõustuda vallavalitsuse poolt laenu võt- seoses Pandivere rattaralliga 21. mail sul- 30.04.2016 põhjusel, et AS Vireen omab 2 katastriüksusel kasvava 5 vahtra ja 1 kase Lembavere, Tiia Mänd, Vallo Taar, Mary misega kuni 308 747 eurot projekti „Väi- geda ajavahemikus kell 11-16 Väike-Maar- keskkonnakompleksluba. mahavõtmisega. Ei nõustutud Väike- Tammet, Meeli Veia ja Reet Reimann. 18 ke-Maarja Gümnaasiumi rekonstrueeri- ja alevikus Koidu ja Võidu tänavalt välja- Jäeti rahuldamata kahe isiku taot- Maarja alevikus Põllu tänava ääres kasva- poolthäälega otsustati kinnitada Marju mine“ omaosaluse katmiseks; 2) tunnis- sõit Pikale tänavale ning Pikalt tänavalt sis- lused korraldatud jäätmeveoga liitumisest va 3 kuuse mahavõtmisega. Metsman kultuuri-, spordi- ja külaeluko- tada kehtetuks vallavolikogu 25.02.2011 sesõit Koidu ja Võidu tänavale ning keela- vabastamiseks. Lihtmenetlusega hanke välja- misjoni liikmeks. otsus nr 5. ta peatumine Jakob Liivi tänaval. Arvamus jäätmeloa taotlusele. kuulutamine. Otsustati kuulutada välja Otsustati 17 poolthäälega vabas- Vallavanema ametialane lähe- Nõusoleku andmine Optiprof Anti nõusolek Lajos AS-le jäätmeloa taot- lihtmenetlusega hange „F.G.W. Struve me- tada hariduskomisjoni liikme kohustustest tus. Otsustati 19 poolthäälega lähetada val- Eesti OÜle. Anti nõusolek Optiprof Esto- lusele ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ridiaanikaare tähise ehitustööd”. Otsusta- nia OÜle mobiilse silmakliiniku sissesõi- Lembit Keerus, Jüri Aavik, Alar Krull ja lavanem Indrek Kesküla Peterburi 10.-12. Lääne-Virumaal. ti kuulutada välja lihtmenetlusega hange duks ja parkimiseks 8. mail 2011 kell 16-19 Aet Aksel; kinnitada hariduskomisjoni liik- mail 2011. Sotsiaalvaldkonna küsimused „Simuna rahvamaja rekonstrueerimise I Väike-Maarja aleviku keskväljaku parklas. meteks Helge Alt, Aivar Liivalaid, Ain Järgmine volikogu istung toimub 26. Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- etapi omanikujärelevalve“; kinnitati han- Avaliku ürituse lubade väljasta- se maksmisega eelarve vahenditest 22 taot- kedokumendid ja moodustati komisjon. mine lejale. Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eralda- Hanke tulemuste kinnitamine Anti nõusolek Optiprof Estonia misega ühele taotlejale. Hanke eesmärgiks on ruumid raa- OÜle mobiilse silmakliiniku sissesõiduks Nõustuti lasteaia toiduraha (à 1,02 matukogule rahvamaja II korrusel, I kor- ja parkimiseks 8. mail k.a kell 16-19 Väike- eurot päevas) ja kohamaksu (à 12,14 eurot ruse jalutussaalist väike saal ja kööginurk, Maarja aleviku keskväljaku parklas. kuus) kompenseerimisega alates juhataja kabinet ja esinejate olmeruumid. Otsustati anda luba Väike-Maarja 01.04.kuni 30.06.2011 kahele valla lapsele. Akende vahetus esimeses etapis remon- Rahvamaja taga asuval maa-alal 21.05.2011 Sotsiaaltranspordi teenustasude ditavates ruumides ja katus. aiandushuviliste üritusele „Rohevahetus“ kehtestamine. Otsustati kehtestada veo- Otsustati tunnistada kvalifitseeri- korraldamiseks ja Väike-Maarja Valla Rah- korraldustasu suuruseks 4,80 eurot ühe tuks lihtmenetlusega hankel „Simuna rah- vaspordiklubile Pandivere rattaralli/Filter täitmisele pööratud tellimuse kohta. Keh- vamaja rekonstrueerimise I etapp“ OÜ Eesti maanteekarikasarja III etapi korral- testada veoteenuse tasu suuruseks: sõidu- OTO Ehitus; mitte kvalifitseerida ühispak- damiseks. auto või ratastoolibussiga 0,88 eurot ühe kumuse esitanud Ehitustelk OÜ ja Ein & MTÜ Gas Gas Motospordiklubi kilomeetri kohta; kanderaamiga sõiduki- KO OÜ; tunnistada OÜ OTO Ehitus esita- on esitanud taotluse korraldamaks ga 1,37 eurot ühe kilomeetri kohta; sõidu- tud pakkumus vastavaks hankedokumen- kahepäevast endurovõistlust ajavahemi- auto või ratastoolibussiga valveajal 0,96 tides esitatud nõuetele. Kinnitati hankes kul 11-12.06.2011 kell 9-18. Etapilt etapile eurot ühe kilomeetri kohta. „Simuna rahvamaja rekonstrueerimise I sõitu mootorratastega vastavalt liiklusees- Eluruumi sotsiaalkorteriks tun- etapp“ edukaks OÜ OTO Ehitus pakku- kirjadele. Etappideks kasutatakse Müüriku nistamine. Otsustati kinnitada sotsiaalkor- mus maksumusega 173 787,85 eurot koos krossirada, Uniküla karjääri ja Kamariku teriks Vao külas asuv eluruum. käibemaksuga. karjääri. Otsustati asjaolusid selgitada ning Üüri tasumisest vabastamine. Ot- Kinnitati lihtmenetlusega hanke loa andmine edasi lükata. sustati vabastada taotluse esitanud isik üüri „Simuna rahvamaja I etapi rekonstrueeri- Algab aastaringne fotokonkurss Väike-Maarja Vallavalitusus ja raama- lehel, teistest fotodest pannakse raamatu- iga pildi juures sobiv foto allkiri. Ümbriku tukogu kuulutavad välja fotokonkursi kokku üles näitus. peal autori tunnusnimi, mille all ta tööd esi- “Meie Väike-Maarja vald” Kaks korda aastas tehakse konkur- tab. Samas ümbrikus on teine kinnine ümb- Ootame pilte Väike-Maarja valla sist kokkuvõtteid, parimate tööde autoreid rik fotode autori kontaktandmetega (nimi, loodusest, ilmastikunähtustest, inimestest, autasustatakse. vanus, aadress, e-post, telefon). Võistlusele sündmustest, kaunitest koduaedadest, sa- Arvesse lähevad filmi- ja digiaparaadiga ei või esitada teistel konkurssidel auhinna- muti meie eluga seotud teemadel: meele- tehtud pildid, värvilised või must-valged. tud töid. Pildi saatja vastutab selle autor- olu, esemed, tegevused, olustikud, emot- Pildi suurus: alates 2560 x 1920 pikselit (siis suse ning muude andmete õigsuse eest. sioonid ja situatsioonid jne. saab vajadusel ka paberile A4 formaadis Töid ootame iga kuu viimaseks Konkursi eesmärgiks on saada hu- välja normaalselt trükkida). Pildi asetus: kuupäevaks. vitavaid pilte vallakodulehe esilehe ja val- soovitavalt landscape. Tööd peavad olema Teravat silma ja hetke tabamist! Simuna rahvamaja tegi ehitajatele da tutvustavate materjalide jaoks. esitatud paberil suurusega 10x15 cm, ilma Ootame aktiivset osavõttu! Iga kuu alguses vaadatakse eelmi- raamita. sel kuul saabunud pildid üle. Kõige huvi- Ühelt autorilt võtame vastu maksimaalselt Info: Irma Raatma, ruumi tavam neist leiab koha valla kodulehe esi- 5-10 pilti. Fotod peavad olema ümbrikus, tel 325 5034 Simuna rahvamaja ees ootavate rekonst- le, mis peavad mõisast välja kolima. rueerimistööde eel tegeles rahvamaja li- Rahvamajal tuli ka endal ruume koo- saks kihelkonnapäevade ettevalmistami- male tõmmata ja ringi paigutada, et teis- Võõramaised tantsud Väike-Maarjas sega ka kolimistöödega, et teha majja tele ruumi teha, samuti võetakse kasu- Liis, Tiina ja Nadra, Kiviõli kõhutantsijad, ruumi Avanduse mõisast saabuvate uute tusse seni kasutuseta seisnud ruumid. Aprillikuu viimasel päeval toimus Väike- stuudio Alima juht Epp Kaljos. Tema üht- Liina Remmelg tantsutrupist Zahira ning asukatega. Remont on kavandatud kahe-etapilise- Maarjas võõramaiste tantsude päev. Algas esinemised lõpetas Amira. lasi ka juhtis õhtut. Esinesid tantsutrupp Tänaseks on rahvamaja teise korruse na. Esimeses etapis tehakse korda rah- see juba päeval spordihoones, kus korral- Maja oli täis värvilisi lehvivaid klei- Leyla Tamsalust, Simuna kõhutantsijad, vabastanud, esimese korruse vabastami- vamaja katus, kohendatakse ruume rah- das kursused Amira - tantsuõpetaja, kes te, eksootilist muusikat ja erinevate rahvas- huvikooli La Tormentita flamenkotrupp sega tuleb oodata kihelkonnapäevade vamajale ja raamatukogule. Teises eta- tegutseb nii Eestis kui ka Las Vegases. Prog- te rütme. Palju tänu Epp Kaljosele, kes se- Tormentita ja mustlastantsu trupp Rada, läbisaamiseni. pis tehakse rahvamajas korda ruumid rammis oli koreograafia ning pöörded ja davõrd võimsa kava kokku pani ja teos- Avinurme kõhutantsijad, Jaak Kirsipuu Rahvamaja rekonstrueerimise käigus te- noortekeskuse ja muusikakooli jaoks. keerud. tas! koos partneriga Tartu tantsuklubist Tango, hakse korda ruumid eeskätt raamatuko- Esimese etapi raha tuleb mõisa müügist Õhtul toimus rahvamajas võimas Õhtu lõpetas tants DJ Cozzo ja an- Väike-Maarja Tamadur, tantsutrupp gule, muusikakoolile ja noortekeskuse- saadud rahadest, teise etapi rahad pro- tantsukontsert, mille oli kokku pannud sambel Nipernaadi seltsis. Farida, tantsutrupp Kalita, Karin ja Mari- jektirahadest. 4 Mai 2011

Simuna heakorratalgutel “Teeme ära” talgud Väike-Maarja vallas osales üle 120 inimese Simuna heakorratalgud toimusid kahel tublisid töökäsi 122 inimest. päeval. Reedel, 6. mail oli talgupäev Si- Täname kõiki, kes osalesid Si- muna Koolis, kus kogu koolipere hea- muna heakorratalgutel! Eriline tänu korrastas kooli territooriumi. Abiks olid Sirje Pakkonenile, kes valmistas talgu- ka lasteaia lapsed. listele maitsva supi ja piruka! Teisel päeval, 7. mail tegime ilu- Mart Pruul samaks päästekomando-, rahvamaja Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi ümbruse, Katkuallika alguse ja kirikaia. juhatuse esimees Kahel päeval kokku oli meil Põllumeeste Selts värvis Väike-Maarja bussijaama

„Teeme ära“ talgud avas vallas Vao ratsaklubi Volbritalgud rirotid kui profid võsalõikajad ja ehitus- töölised. Kokanaat varustas talgulisi pii- sava hulga morsi, supi ning küpsetiste- ga. Töökas talgupere kiitis kokki taeva- ni. Mihkli vaaritatud mõdu oli samuti maitsjatele mokkamööda. Huvilistele olid avatud Vao tornlinnuse uksed. Peale tööd ja kõhutäit algas tall- tõllakuuris talgusimman. Muhedat muusikat mängisid vaheldumisi an- samblid “Bond Bänd” ja “Tänatehtu”. Tallis keerutati tantsu ja kuulati muusi- kat veel mitu tundi. Suur tänu kõigile talgulistele ja sündroom”: kõik tahtsid kangesti rulli- toetajatele! Teie abiga saime ilusama Väike-Maarja aleviku üks visiitkaarte, ga seinu värvida. Tänu Tiina Kunnbergi ilme tornlinnuse ja tall-tõllakuuri ümb- bussijaamahoone, kandis üht ja sama professionaalsetele nõuannetele said rusele ning Vaost Ebavere poole suun- kuube üle 20 aasta. Mõni ime siis, et see kõik osalejad juurde vajalikke oskusi duva tee äärne vana kiviaed ilmus pal- viimasel ajal juba üsna vilets välja nägi. maalritööde tegemiseks. Tööpäev kuju- jude aastate „kultuurikihi“ seest nähta- Ja eks räämas olek on alati ligi tõmma- nes oodatust pikemaks, kuid vahepeal vale. nud neid, kes meelsasti oma käe- ja ja- täiendasime jõuvarusid perenaiste val- Talgupilte saab vaadata http:// lajälgi jäädvustavad. mistatud pekikõrnetega kaerakruubi- pilt.delfi.ee/my_album/206435/ Väike-Maarja Põllumeeste Selt- pudru ja värske piimaga. Talgujuht si liikmetel, kes 2009. aastast alates sel- 30. aprillil peetud volbritalgud juhata- lasteaialastest pensionärideni, kohali- Talgutöö kulges üle-eestilise Ulvi Mehiste les majas taluturgu peavad, on hoone sid sisse veebruaris tegevust alustanud kud ja kaugelttulnud, nii vallavalitsuse vaatlejaskonna valvsa pilgu all - läbisõit- korrastamise mõte ammu meeles mõl- Vao Ratsaklubi MTÜ juhatuse esimees ametnikud, kultuuriinimesed ja konto- vate liinibusside reisijad jälgisid toimu- kunud - ilusas keskkonnas on mõnu- Lembitu Pihlak ja Vao rahva tegemis- vat ning rõõmustasid koos meiega ke- sam nii klientidel kui teenindajatel. Ta- tega tutvuma tulnud Lääne-Viru maa- vadiselt heleda ja värske bussijaamahoo- luturgu silmas pidades pakkusime väl- vanem Einar Vallbaum. “Kuni su küla ne üle. ja, et värvime hoone looduslähedastes veel elab, elad sina ka”, lausus Oli ette teada, et kogu hoonet me rohelistes toonides. Tore, et värvivali- Vallbaum kingitust, lipumasti viiru, üle ühe päevaga korda teha ei jõua, kuid kuga oli päri ka endine kolhoosi- ja val- andes. puhtaks ja heledaks saanud majaosa te- laarhitekt Juta Haasma, kes 1989.a bus- Huvi talgute vastu oli üllatavalt kitas suurt soovi kõik sama ilusaks muu- sijaama ehitamise ajal ametis oli. Pr suur. Lisaks 21-le registreerunud talgu- ta. Nii siis jätkavadki põllumeeste seltsi Haasma andis lisaks häid näpunäiteid, lisele tulid kohale veel üle 40-ne töökat tublid naised tööd jõudumööda niikaua missuguseid detaile heledamaks, mida kätepaari omava inimese Vaost, Väike- kui kogu fassaad saab värvitud. Valla- tumedamaks värvida. Väike-Maarja Maarjast, Rakverest ja kaugemalt. Lõp- valitsuse majandusosakond aga lubas vallavalitsus, kui majaomanik, varustas lik talgutel osalenute arv oli 68 inimest! hea seista selle eest, et aastaid kasutuna meid värvide ja pintslitega. Tubli töö kestis neli tundi. Rii- seisnud laternapostid lõigatakse lühe- Talunike tegusas maalribrigaa- susime kokku ja vedasime päästeame- maks ning neile paigaldatakse pingid. dis osales 11 täiskasvanut ja 7 last. Töö tiga kooskõlastatult tehtud lõkkesse Jääb ainult loota, et vallarahvas meie oli põnev, kuid ka täpsust ja redelitel kümneid koormaid oksi ja lehti. Talgu- kätetööd vääriliselt hindab ning ilusa kõõlumise julgust nõudev. Laste hulgas töid tegid ühise sõbraliku perena kõik: värvi püsimisele kaasa aitab. tekkis teada-tuntud “tom-sawyeri- Kadri Kopso, talgujuht .... ja Kiltsis Talgupäev Kärus... Kiltsi Rahvamaja juurde kogunes talgu- .... Äntu loodusradadel päeva, 7. mai hommikul 17- liikmeline Talgupäeval puhus mõnus tuul. Parasja- lehed olid seal juba varem riisutud. Kaja talguseltskond. Varasemast küll tagasi- gu selline, mis jahutas päikesest ja tööst Kikerpuul jätkus oma lastega veel energiat hoidlikum, kuid me teadsime, et paljud kuumavat keha. Kõigist pakilistest töödest küla kiigeplatsile minekuks, et seal teha et- olid südames meiega, kellel osaleda ei oli valitud just sooja andev - seltsimaja tevalmistusi jaanipäevaks. olnud võimalik. Tegime puhtaks tee- täiesti tühi ahjupuude kuur ootas oma lää- Ehtsa küla perenaisena pakkus ääred, riisusime rahvamaja ümbrust, bakil seinte vahele uusi laotud puuriitu. Riina Rajaste talgulistele maitsvat suppi. vedasime puid ning koristasime oksi. Puid läheb meie ahjudele palju, sest Käru Paarkümmend inimest, kes 7. mail Täname külavanem Priidu Puhki, kes seltsimaja on üsna populaarne laagrite ja midagi ära tegid, jäid oma päevaga väga paigaldas mõned pesakastid ning abis- pidude paik. rahule. Ja nüüd, pange tähele - päris mitut tas tehniliste vahenditega. Perekond Tälli annetas koorma külaelanikku tuli lohutada: “Pole midagi, Koostegemine annab hea emot- lõhutud puid ja perekond Niinelaid kut- et sa seekord tulla ei saanud, tööd jagub siooni ning iga osaleja tunneb end vaja- sus talgulised lahkelt oma metsa langeta- meil edaspidigi küllaga!” likuna. Lõpetuseks sõime selle aasta tal- ma, kust traktoritäis küttepuid seltsimaja Jääb ainult soovida sooja pärituult gusuppi (hernesupp), vahetasime mul- tarbeks läks. Jätkus meil saemehi külakes- Käru külaseltsi tegemistele. jeid ja pidasime uusi plaane. kuses mahakukkunud puid koristama ja Sirje Aavik Aitäh kõigile, kes talgutel osa- lesid: Aino Midt, Pilvi Suviste, Helju Nelja küla (Võivere, Kurtna, Nadalama Veermäe, Heldi Maadvere, Riina ...teistes kohtades ja Kärsa) talgutööde käigus korrastati Siimon, Elle Kitsing, Õie Ehastu, Eha Veel toimusid Teeme Ära talgud Pan- Kurtna bussiootepaviljon ja külamaja Stoltsen, Väino Stoltsen, Rita Õiglane, divere Villavabriku hoone ja selle ümb- ümbrus, korjati teeäärtest prügi ja tehti Heino Kruto, Herbert Pärenson, Hillar Vallavalitsuse rahvas pidas oma talgud reede pärastlõunal. Koos mindi Äntu jär- ruse heakorrastamisel. Avanduse küla teisi töid. Hiiemäe, Helle Hiiemäe, Margus vede ümbrust ja vana Äntu-Nõmme looduse õpperada läbitavamaks muutma. heakorratalgutega korrastati Avanduse Arulaan, Priidu Puhk ja Siret Stoltsen. Tormide ja suure lumega on õpperajale langenud palju murdunuid puid, mis nüüd külaplatsi sissesõiduteega piirnev ala. Allikas: http://talgud.teemeara.ee/ Talgujuht Siret Stoltsen teelt ära koristati. Fotol väike paus järve ääres pärast tööd. Mai 2011 5 Oksana ja Diana trillerdasid kevade Rõõmu väikestest kordaminekutest õuest tuppa Struve geodeetilise Laupäeva, 14. mai mõisaid tutvustanud muuseumiööle pani kauni punkti Kilt- meridiaanikaare Simuna otspunkt sis lossis toimunud kontsert “Linnulauldes”. Kontserdi nimi andis sai infotahvli veidi aimu, mida flötist Oksana Sinkova Väike-Maarja vallavalitsus paigaldas ja pianist Diana Liivi kontserdilt ooda- eelmisel nädalal Muinsuskaitseameti ta. toel F.G.W. Struve meridiaanikaare Imekauneid ja imehästi Kiltsi Simuna-Võivere baasjoone Simuna mõisa saali sobinud muusikapalu on otspunkti tähistava graniitsamba minusugusel tavakuulajal võimatu rin- juurde infotahvli. gi jutustada. Seda tuleb ise kogeda! See- pärast jagan lugejaga saadud emotsioo- Tahvlilt saab lugeda, et 2005. ni. aasta juulis lisati Struve geodeetiline Diana ja Oksana virtuooslik esi- meridiaanikaar UNESCO kultuuripä- tus ja särav olek, õnnestunud muusika- randi nimekirja. Sellesse nimekirja valik, kena saal - see kõik kokku oli kau- kuulumine kinnitab kultuuriobjekti nis elamus, mis muutis hinge avara- erakordset ja ülemaailmset väärtust maks ja puhtamaks, viis kuulaja mõtte ning osutab vajadusele tagada objekti rändama. Aitäh muusikutele ja korral- kui maailma kultuuripärandi osa säi- dajatele! limine. Maa ja loodusega rohkem seo- Struve geodeetiline kaar, mis tud inimestel oli kerge ära tunda loo- ulatub Mustast merest Põhja-Jäämere- Foto: Mart Pruul dusest tuttavat linnulaulu, ette kujuta- ni mõõdeti aastatel 1816-1855 ja seda da aasade kohal puhumas kevadele ko- 22 meridiaanikaare punkti, millest kolm kasutati Maa kuju ja mõõtmete määra- haseid küll külmemaid, kord leebemaid on säilinud tänapäevani. Simuna trian- miseks ning täpsete topograafiliste tuuleiile, lõhnu, mis kevadtuul erutavalt gulatsioonipunkt ehitati ja mõõdeti kaartide koostamiseks. ninna toob, putukate askeldamist kesk 1827. aastal. Otspunktil asub 1,9 m kõr- Eesti alal mõõtis Struve kokku õitsvaid põllulilli, jõekese vulinat kivis- gune graniitsammas, millel on aastaarv tel kärestikel ja tasast voolamist mere 1849. poole … Ilve Tobreluts Üks Eesti parimaid flöödimän- gijaid ja muusikaakadeemia õppejõud Oksana Sinkova rääkis kuulajaile, et Oksana Sinkova ja Diana Liiv. Kiltsis oli Oksanal kaasas kolm flööti: pisike Eesti Post jäädvustas Struve flööt on inspireerinud väga paljusid he- pikoloflööt, mida kasutatakse sõjaväeorkestrites; väärikas Esimese ilmasõja liloojaid lindude hääli muusikasse jääd- aegne puuflööt; pea tutt-uus metallflööt, mille iga pilliosa ise ilma otsas val- geodeetilise kaare postmargiplokile vustama. “Pille kiputakse seostama minud. Foto: Hilje Pakkanen miseks rajatud geodeetiline kaar kogu- mingi tegevusalaga: trompetit ja trum- tud mõisate” sari koos kontserdiga “Un- Tartu Ülikoolis õppinud ja Tartu tähe- selle eest, et kuulaja mõte liiga idüllili- pikkusega üle 2800 kilomeetri ulatub me sõjaväega, flööte lindude lauluga,” gari ja slaavi tantsud. Klaveriduo torni juhatajana töötanud maailma- seks ei muutuks ja esitas Eric Musta mere äärest kuni Norra põhja- rääkis ta. Peterburg - Tallinn”. Suvisel kontserdil kuulus astronoom ja geodeet Friedrich Satie’ kolm loperdavat prelüüdi koe- rannikuni, läbides 10 riiki. Tegu oli 19. Flöödi trillerdavad helid ja kõr- esitab ta koos Tanya Shragoga (Peter- Georg Wilhelm Struve sai oma post- rale: “Tugev noomitus”, “Üksi kodus”, sajandi ulatuslikuma kraadimõõtmise- ged registrid oma pisut vilistava, ent buri/Boston) J.Brahmsi “Ungari tantse”, margiploki, millel on kujutatud 19. “Mäng”. Silme ette tulid kurvad koe- ga, millega määrati 25°20' vastav meri- õrna heliga sobivad hästi linde imitee- A.Dvoraki “Slaavi tantse”, V.Gavrilinit sajandi üht tähelepanuväärsemat geo- rasilmad, kes korraks omapäi jäetud. diaanikaare pikkus. rima. Väga paljudest teostest võib leida jt heliloojate loomingut. deetilist mõõtmist - Struve geodeeti- Ju oli tegu mõne perenaise pikakar- Kaare mõõtmine jäi üle sajandi otsesemaid või stiliseeritud vihjeid lin- Mis võiks sobida suvesse pare- list kaart. valise sülekoeraga, kelle mõtteid he- pikimaks meridiaanikaareks, mis läks dudele. Kontserdil võisime kuulata lilooja ja pianist muusikasse panid. mini kui üks kõrvale meeldiv ja kaasa- Struve eestvõtmisel aastatel neist mitut pala, millest tagantjärele 1816-1855 Maa kuju ja suuruse mõõt- läbi praeguse Norra, Rootsi, Soome, Ve- Diana Liiv, kes on läbi käinud haarav romantiline tantsumuusika nemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, meenuvad “Märts - Lõoke” Pjotr kontsert, kus paljud viisid kutsuvad ta- (mänginud) pea kõik Eesti mõisad, oli Moldova ja Ukraina territooriumi. Sa- Tsaikovski klaveritsüklist “Aastaajad”, sakesi kaasa ümisema? Meie mõisates Kiltsis juba kolmandat korda. Järelikult made riikide koostöös kanti Struve me- Heino Elleri kolm pala flöödile ja kla- kulges mõisnike elu sageli kui magus kannatab Kiltsi lossi vana klaver män- ridiaanikaar kui erakordne teaduse ja verile: “Orus, “Jõel” ja “Aasal”. Muidu- jõudeolek - dolce far niente, kust ei puu- gida küll! Diana Liiv nentis, et Kiltsi los- tehnika saavutus 2005. aastal UNESCO gi ei puudunud kontserdilt dunud tantsuõhtud ja kaunis muusika. si saalis on hea mängida, saalis on hea maailmapärandi nimekirja. Eestis on W.A.Mozarti ooperist “Võluflööt” üld- Tulge nautima kaunist muusi- akustika. UNESCO Struve meridiaanikaare koor- tuntud papageno aaria. Ta lubas Kiltsi mängima tulla kat heas esituses meie kenas Kiltsi los- Pianist Diana Liiv “hoolitses” dineerimiskomitee liige ja ühtlasi Struve juba 11. juunil, mil avatakse “Unusta- sis imelisel suveajal! meridiaanikaare kontaktpunkt Maa- Hilje Pakkanen amet. Tartu tähetorni projektijuhi Reet Mägi sõnul toimub samade riikide Talgupäeval tehti kirikuaias ärategemist koostöös UNESCO egiidi all Struve kaa- re kui maailmapärandi objekti tutvus- tamine. vajavad tööd Postmargiplokk valmis Eesti Tänavusel üle-eestilisel talgupäeval, 7. Postil koostöös Eesti, Soome, Läti, Root- mail, ühendasid mitmel pool Väike- si ja UNESCO-ga. Ploki nominaalväär- Maarja vallas erinevad inimesed oma tus on 1,16 eurot, see on trükitud trüki- jõud, et vajalikud tööd ära teha. kojas Vaba Maa tiraaþiga 40 000. Ploki kujundas Jaan Saar. Ka Väike-Maarja kirikuaias võis näha askeldamas paarikümne liikmelist Lisainfo: Karin Kollo, Maa-ame- seltskonda. Rõõmustav oli, et inimesi oli ti Geodeesia osakonna peaspetsialist, nii lähedalt kui kaugelt. EKNK Toom- 665 0674, [email protected], pea kogudus Tallinnast valis juba kol- Anneli Miljan, Tartu Ülikooli pressiesin- mandat aastat „Teeme ära” nimekirja daja, 737 5683, 515 0184, alusel juhuslikus kohas toimuvad mä- [email protected] lestiste korrastamisega seotud talgud, kus käed külge lüüa. Seekord otsustati- Väike-Maarja kiirabi sai uue gi appi tulla Väike-Maarjasse, kus eel- mise suve augustitorm kirikule ja kiri- kiirabiauto kuaias suuri kahjusid tekitas. Talgute käigus tükeldati ja vee- Rakvere haigla sai april- ti ära tormikahjustatud puid, koristati li lõpus uhiuue ära lõhutud leinamaja katusetükid, ko- Volkswageni kiirabiau- ristati ja tasandati mullaga kirikuesist to, mille haigla andis platsi. Ühtlasi olid tehtud tööd vajali- Väike-Maarja kiirabibri- kuks ettevalmistuseks juba sellel aastal gaadi käsutusse. algavale uue tornikiivri paigaldusele. Kui teised Rakve- Väike-Maarja kirikuaia talgute re Haigla peetavad kiir- talgujuht oli koguduse juhatuse esimees abibrigaadid Rakveres ja Heli-Liivia Komp, kelle eestvedamisel Kundas olid viimastel abilistega Toompea kogudusest, kaitse- aastatel juba uued autod liidu meeste, oma koguduse liikmete ja saanud, siis Väike-Maar- teiste kohalikega kirikuaed korda sai. ja brigaad oli seni olnud Tubli töö eest saab koguduselt tänukirja Jaanus Raidlo. Foto: erakogu Abilised pealinnast valmistasid omalt vaeslapse osas. Nende poolt ka talgulistele kehakinnituseks aia ja seega kogu Väike-Maarja üldpil- auto oli soetatud 2005.aas- suppi. Talgulised said lisaks rõõmule kaunist di kaunimaks muutmiseks. tal ja tänaseks läbi sõitnud üle 440 000 Koristustööde käigus ilmus ka- päevast ja ära tehtud tööst, uusi tutta- kindlustunde, et vajalik abi jõuab õigel Heili Nõgene km. tusetükkide vahelt välja huvitav leid vaid ning teadmisi kirikuaiast ja kiri- ajal pärale. EELK Väike-Maarja koguduse Kiirabi sõidab välja iga ilmaga 1943.a jõulujumalateenistuse laululeh- kust, Väike-Maarja vanimast ehitusmä- Uue väikebussi ehitas kiirabiau- nõukogu liige ning peab jõudma ka kõige kaugema tede näol - küll veidi koltunud, kuid lestisest. toks ümber firma Profile Vechicles Bal- Lääne-Viru Maavalitsuse avalike metsataluni igal juhul. Uus auto annab ilusti rulli keeratud ja paelaga kinni seo- Väike-Maarja kogudus tänab kõiki tub- tic OÜ. suhete peaspetsialist nii kiirabitöötajatele kui patsientidele tud. lisid abilisi, kes andsid panuse kiriku- Allikas: Rakvere Haigla koduleht 6 Mai 2011 Keeletammikuse istutati Vana kirjakeele uurimine on huvitav

27.aprillil peeti Väike-Maarjas tradit- järjekordne tamm sioonilist Wiedemanni keeleauhinna keelepäeva eesti keeleeliidi osavõtul. Huvitavalt rääkis vana kirjakee- Igal kevadel toimub Väike- le uurimisest seda üle 30 aasta uurinud Maarjas Wiedemani keele- Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Lii- päev koos konverentsi ja lau- vi Kingisepp, kelle sõnul võib kirjakee- reaadi tamme istutamisega le uurimine olla mõnikord nagu detek- Väike-Maarja keeletammi- tiivitöö. kusse. Vana kirjakeel aitab selgitada Tänavuse keele ajalugu, kuidas sõnad meie ellu Wdemeanni keeleauhinna tulid, meie rahva kujunemist kultuur- andis Vabariigi Valitsus eesti rahvaks. Väga ülev tunne on olnud näha keeleteadlasele, Tartu Üli- oma silmaga mitmesaja aasta vanuseid kooli emeriit-professorile ja säilinud tekste. läänemeresoome keelte uuri- Esimesed napid kirjapanekud jale Tiit-Rein Viitsole. Konve- pärinevad Läti Henriku Liivimaa kroo- rentsil kõneles ta eesti keele- nikast (1224.a), Taani hindamisraama- ruumi kujunemisest. tust (13.saj). On leitud üks lause Kulla- Keelepäev tõi taas maa käsikirjast (1524-1532) (http:// Väike-Maarjasse kokku ees- www. murre.ut.ee). Leitud on katkeid ti keele eliidi ning see on kee- ametivannetest, -tunnustest jne, säilinud lesõpradele hea päev igapäe- on katkend Liivimaa talurahva õigusest vatööst eemal olles keele üle (16. saj. keskpaik). mõtteid vahetada ja üksteise “Minu jaoks muutus vana kir- tegemiste kohta aru pärida. jakeel huvitavaks 1995. aastal, kui Tar- Valve-Liivi Kingi- tu Ülikooli eesti keele õppetooli juures sepp on päeva kohta kirjuta- hakkas tegutsema vana kirjakeele uuri- Fotol Valve-Liivi Kingisepp gooti kirja näidiseid jagamas. nud oma tagasisides: “Väike- misrühm ja mind seda rühma juhtima Maarja muutub mulle iga kutsuti,” rääkis Valve-Liivi Kingisepp. kääne on kujunenud hiljem, kuid meie keele grammatika koostaja Heinrich Wiedemanni keelepäevaga Alustasime eesti keele uurimist uurimisrühm leidis kaasaütlevat käänet Stahli töid, “Joachim Rossihniuse kiri- järjest armsamaks paigaks selle sünnist pärast 13.-16.sajandi refor- juba Kullamaa käsikirjast. kumanuaalide leksikat” jt. Eestimaal ja selles on “süü- matsiooniaega. Üks eesmärk oli koos- Väga huvitav on olnud Georg “Minu jaoks oli väga huvitav di” inimesed, kes oma kodu- tada vana kirjakeele sõnaraamat. Uuri- Mülleri jutluste kogu ning tema jutlus- neljarealise noodikirja leidmine Turu kandist lugu peavad ja häid sime sagedamini kasutatavaid sõnu, sõ- te sõnastiku koostamine. käsikirjast (17.saj I pool). Leiu paremaks mõtteid teoks teevad.”. Laureaat Tiit-Rein Viitso koos vallavanem Indrek nade levimist, kadunud sõnu, käändeid. Georg Müller oli aastail 1601- uurimiseks tuli süüvida muusikaaja- Kultuurilehe Sirp va- Keskülaga tema nimipuud istutamas. Foto: Hilje Huvitav on olnud kaasaütleva käände 1608 Tallinna Pühavaimu kiriku abipas- loosse, suhelda Soome kolleegidega. hendusel saab keelepäevast Pakkanen kujunemine. On arvatud, kaasaütlev tor. 1884. aastal leiti Tallinna linnaarhii- Leidsin orelikunstnik Hugo Leppnurme lugeda pikemalt 10. juuni vi korrastades 39 tema kirjutatud eesti- poolt kirjutatust, et tegemist on romaa- väljaandest. gia kolhoos, seejärel toetasid seda Jüri Sild, keelset jutlust - kokku 404 käsikirjalist ni noodikirjaga. Püstitasin hüpoteesi, et Keeleauhinna andmise algatasid Väike-Maarja vald ja Eesti Keele Sihtasu- lehekülge. see on vanim noodistatud kirjakeel. 1988.a Väike-Maarja Keskkooli õpetaja tus. Alates 2004.a on see riiklik auhind. Müller kirjutas oma jutlused sa- Võib-olla lükatakse minu hüpotees ku- Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Keeleauhind (500 tuh kr) antakse üle 24. mal ajal, kui Servantes “Don Quiote” nagi ümber! Uurimine käib.” Sild. Rudolf Rimmeli vahendusel pälvis veebruaril. või W.Shakespeare “Hamleti”. Hando Meie gümnasistidele jagas ta algatus nii kirjanike kui ka keeleteadlaste Hilje Pakkanen Runnel tuli oma Ilmamaa kirjastusega gooti kirjakeele tähestiku, et nemadki toetuse. Esialgu andis auhinda välja Ener- mõttele avaldada Mülleri jutlused kaas- selle selgeksõppimise järel saaksid osa aegses eesti keeles. See oli meile tore töö. põnevast vanast kirjakeelest. Keelepäeval eesti keelest Gooti kirjapildi näide Edasi uurisime esimese eesti Hilje Pakkanen

Rääkides eesti keelest, märgitakse ära, et teeri. Nagu oleks okupatsiooniaeg tagasi see kestab veel vähemalt 50, 100 ja roh- tulnud. Mida teame Ferdinand kem aastat. Arvan, et ajad on üle paku- Üldreklaam on hakanud muutu- tud. Seda järgmisi seisukohti arvesse võt- ma inglisekeelseks. Muudkui beibe ja par- tes. ti, eksklusiivne veel pealegi. Imelik mõel- Johann Wiedemannist? Maailma rahvastik kasvab väga da, et sellest peab aru saama eestlane, kel- Kõigepealt seostub Wiedemanni nimi sel semestril esialgsed juriidilised tead- kiirelt. Eesti ei jõua sellele järele ja muu- le kodune keel pole inglise keel. eesti-saksa sõnaraamatuga, soliidse ligi mised, kuid huvi suundus otsekohe tub hõredalt asustatud maaks. Rahvaste Oleks loomulik, kui päev algaks 1000-leheküljelise uurimusliku teosega. keeleteadusele. Edasi jätkusid õpingud uputus jõuab siiagi. Ja nende keel on ing- ja lõpeks eestikeelse lauluga. Aga seda ei Ülejäänud ulatuslik keelealane tegevus ülikooli pedagoogilis-filosoofilises se- lise või vene keel. Rahvast tuleb ka prae- ole. Vähe sellest - lastesaatele järgneb kohe on vähem teada-tuntud, teadlase elu ja minaris. Seni õpitule lisandusid araabia gu sisse. Nad peaksid varsti eesti keele ära ingliskeelne laul. Kirikusaadetes nõudis isiksus hoopis varju jäänud. Seoses Väi- ja süüria keel. Wiedemann valdas um- õppima. Üheks õppimise viisiks on raa- juba Luter maakeelset laulmist. Aga nüüd ke-Maarja iga-aastase Wiedemanni kee- bes 20 keelt. 1826.a lõppes kolmeaasta- dio kuulamine. Paraku on selle diktorid see unustatakse ja sageli on laulud inglise lepäevaga tekkis mõte kergitada pisut ne ülikooliaeg. Saamaks luba erakoolis sageli pudikeelsed või kiirrääkijad. Tava- keeles. Kas siis usutakse, et ainult laulu viis teadmisteloori akadeemiku elu- ja loo- õpetada, sooritas ta nõutavad prantsu- line eestlanegi peab tõsiselt pingutama, et korvab kaasalauldavate sõnade sisu? minguteelt. se, inglise ja itaalia keele eksamid. 1830.a aru saada. Mida siis muulanegi peaks õp- Uute eesti sõnade loomine on pea- Tulevane teadlane sündis Haap- kutsuti ta ülikooli usuteaduskonda pima? Kogu tekst on kirjavahe- le presidendi sõnavõt- salus 30. märtsil 1805.a kohtukirjutaja araabia keele õppejõuks. Ühtlasi aitas märkideta, Tootsi moodi Igaüks võiks oma tu ära vajunud. Iga väl- Johann Gottlieb Wiedemanni perekon- ta professor Kruset araabiakeelsete teks- kiireviljamahategemineoli! jamõeldud sõna peaks juttu jälgida, kas see nas, kelle suguvõsa oli juba 17. saj. Põh- tide deðifreerimisel. Eestlased rändavad väl- kõlama eestipäraselt. ja-Saksamaalt Eestisse sisse rännanud. Wiedemann abiellus erakooli ja. Iga noor viib kaasa terve eesti- on eestlase jutt. Halvad on sõnad, kus Ferdinand Johann Wiedemann - Isa, mitmekülgne haritud mees, töötas juhataja P. Sokolowski tütre Emilie keelse perekonna. Kui vanal ajal Asael Truupõld on kolm kaashäälikut mees, kes valdas umbes kahtkümmet vahepeal ka laevareederina, olles lühe- Wilhelminega. Sellest abielust sündis viidi naisi orjadeks, siis nüüd lä- kõrvuti, heas sõnas r- keelt ja kellele keeleteadus oli nii töö mat aega jõukas mees. Kaotas hiljem kuus last, kellest üks tütar ja poeg surid hevad noored ise. Eestile on nad kadunud. täht sees. Sõnad sisaldagu astme- ja laadi- kui hobi. Foto: Wikipeedia varanduse, mistõttu poeg pidi oma väikselt, tütar Hedwig Constance ja See on suurmood, mida reklaamitakse vaheldust, sujugu üldisse teksti. õpinguaastatel võitlema majanduslike poeg Paul Woldemar, Tartu ülikooli fi- meedias. Keeleküsimusi ei kajasta meedia raskustega. Peres kasvas kuus last. loloogia üliõpilane, surid noorelt. Va- Wiedemann kiindus keeletea- Meie ise aga võtame sageli kasu- peaaegu üldse. Ometi oleks see vajalik. Ja Ferdinand Johanni lapsepõlve ajal peeti naks elasid ainult nooremad tütred, kes dusse, mis oli talle nii tööks kui hobiks. tusele eestikeelse sõna asemel välislaenu. kui vaadata mingist teksti, ei saa vahel aru- Haapsalus nende perekonda üheks omandasid koduõpetaja kutse. Ühel Peale selle armastas ta muusikat, mis Miks, ei tea, vahel on mõlemad vormid gi, millest on jutt. Ikka kontrarünnak, haritumaks: loeti nii teaduslikku kui neist - Johanna Charlottel - oli vaimseid kujunes üheks olulisemaks eluosaks. korraga kasutusel, näiteks meeskond - pleiohv, fiiling. ilukirjandust, tegeldi muusikaga ja hu- huve ja ta aitas pärast isa surma Jakob Juba väikse poisina mängis ta klarnetit tiim. Vanasti nimetati seda kadakasakslu- Üheks viimaste aastate lööknumb- vituti loodusteadusest. Noor Ferdinand Hurdal lugeda eesti-saksa sõnaraama- ja klaverit. Üliõpilaspäevil ja hiljemgi seks. Kuulake hoolega tähtsate inimeste riks on ropendamine, seda nii lauludes, kõ- Johann hakkas lugema juba nelja-aas- tu korrektuure. andis klaverimäng osalise sissetuleku. juttu, seal on kõik segi. nes, luuletustes. Jääb mulje, et asjatükk taselt. 1814.a astus Haapsalu kreiskoo- 1842.a saadi luba Eesti Kirjan- Kodunt sai Johann kaasa huvi looduse, Üheks muulastel eesti keele õp- oleks muidu väga nigel, kui ropendami- li. Andeka õpilasena omandas kogu duse Seltsi asutamiseks. Wiedemann eriti botaanika vastu ja töötas mõnda pimise mooduseks on meie laulude laul- sega seda ei vürtsitata. Sinna juurde käib kursuse kahe aastaga. Haapsalus pol- kujunes õige pea seltsi keskseks teadla- aega ka botaanika õpetajana. Lugemis- mine. See on viisi ja sõnade omandamine. vandumine. Vanatühi kunagi öelnud, et nud kreiskoolist kõrgemat kooli ja va- seks ja organisaatoriks. 17 aasta jooksul huvi saatis teda lapsepõlvest elu lõpu- Aga mida sa õpid, kui meie rahvusring- talust saab kuidagi mööda, aga asunik kut- nemad pidasid poega liiga nooreks, et pidas ta seltsis 50 ettekannet. Inglise ni. Akadeemik Ferdinand Johann Wie- häälingus on enamuses ingliskeelsed lau- sub tingimata sisse. Nii kutsutakse ka Ees- saata ta mõnda kaugemal asuvasse keelest on ta teinud tõlkeid ja koosta- demann oli inimesena väga töökas, hoo- lud? Ja neid eestikeelseid laule on väga tisse teda alati sisse. gümnaasiumisse. Poiss jäi kolmeks aas- nud ülevaate Ameerika kirjanduse aren- las, järjekindel, süvenes teemadesse. vähe, milles ka sõnadest võiks aru sada. Eestipäraste kohanimede aseme- taks kreiskooli ja õppis süvendatult gust. Tema huvi on küündinud nii Kreutzwald nägi temas ehtsat aumeest Ingliskeelseid laule reklaamivad le kasutatakse sageli ajaloolisi saksa nime- prantsuse, ladina ja inglise keelt. mustlas- kui ka hiina keeleni ja isegi kiil- ja rõhutas Wiedemanni loogilist, selget saatejuhid kui imeilusaid ja vanu häid sid. 1819-1821 õppis Ferdinand Jo- kirjani. mõtlemist. L.Koidula, kes tutvus tema- ameerika omi. Noh, tegelane välismaal Kokkuvõtteks võiks igaüks oma hann kubermangu gümnaasiumis, kus Peterburi Teaduste Akadeemia ga esimese laulupeo ajal, meenutas hil- käinud ja tuleb teadmisi kiita, originaalis. juttu jälgida, kas see on eestlase jutt. Rää- pöörati tähelepanu eelkõige keeltele: kirjavahetajana keskendus Wiedemann jem auväärt akadeemiku „sooja käe- Kui palju lauldakse tänapäeval kige kuulajatele nauditava kiirusega, loo- saksa, ladina, vene, prantsuse, kreeka ja Tallinnas elades 1850. aastail eesti kee- andmist“. Sõprus püsis elulõpuni peolauas ühislaule? Vist on see komme buge ingliskeelsetest sõnadest ja väljendi- heebrea keelele. lele. Tal on oma koht 19.saj eesti rahvu- Jannseni, Kreutzwaldi, Hurda ja muutunud aastakümnetetaguseks. Ehk test, arvestage väikesi lapsi, kes ei tea võõr- Pärast gümnaasiumi lõpetamist se kujunemises ja eesti rahvusluule are- Köleriga. laulakski, kuid pole häid tekste ega viise. sõnadest mitte midagi, õppige koosviibi- töötas kaks aastat koduõpetajana, et nemises. Uurimistööde hulka kuuluvad Alates aastast 1989 antakse Väi- Laulma meelitaks ka head lauljad. Hoo- mistel laulma meie laule, rääkige poolpe- edasiõppimiseks raha teenida. Isa soo- ka murdealased uuringud. 1861.a oli ke-Maarjas välja Wiedemanni keeleau- pis nõme on, kui eesti lauljad laulavad redes oma lastele eesti keelt. vitusel astus 1824.a Tartu ülikooli õi- Wiedemanni tähelepanu suunatud hinda. eestlastele inglise keeles. Ja kõik see toi- Eesti Keele Kaitse Ühingu gusteaduste osakonda. Kuulanud ette- Põhja-Eesti murrakutele ja soome-ugri Vaike Sinisalu mub avalikult, mille vastu keegi ei protes- tegevliige Asael Truupõld nähtud loenguid, omandas juba esime- keeltele. Mai 2011 7

võistlused, Härmalõnga õnneloos, se ja toidukorvide jagamise lõpp, Tasuta XXIV Pandivere päevad naisseltsi kohvik, Mare Rebase maa- võistkondade tutvustamise algus lide näitus rahvamajas, vanade raa- intervjuud võistkondadega. matute laat õppekeskuse endises 11.00 võistluse pidulik avamine Väi- raamatulaat ja XIV Eesti esivõistlused võimlas ning palju muud. ke-Maarja valla ja Eesti Grilliliidu Päeva juhivad Raivo Tammus ja Sven esindajate poolt. naisekandmises Tammoja. 11.10 kontserdiga esineb ansambel tuleb taas - - - Nipernaadi. Pandivere päeval, 4. juunil tuleb va- Moto: Vaimu ja väega! gümnaasiumi 5. klassi õpilaste esitu- 16.30 kodukandipäevade tule Jätkuvad valla küladevahelised nade raamatute laat Väike-Maarja va- ses rahvamaja saalis. süütamine ja pidulik avamine Jakob võistlused, toimub koduõlle, leiva ja nas spordihoones. Eelmisel aastal õn- Teisipäeval, 31. mail 12.00 C-JAM KONTSERT Väike- Liivi pargis. hoidiste degusteerimine-hindami- nestus laat kenasti ja pakkus paljude- 18.00 Ebavere külakonverents Maarja kirikus. See on ASi Vireen 17.00 rongkäik Väike-Maarjast ne, saapaviskamisvõistlus, kalapüü- le huvi. Kahetseti ainult, et pole jõu- Ebavere tervisespordikeskuses. heategevuslik kontsert kiriku torni- Ebaverre. givõistlus. tud oma raamaturiiulis ülevaatust teha. Kontsert kapellilt Sirili. kiivri taastamise heaks. 12.00 Eesti Grilliliit esitleb: rahvalik Kutsume üles raamatuid tasuta Neljapäeval, 2. juunil 18.00 VÄIKE-MAARJA LAULU- koolitusprogramm Eesti Rahwa vahetama! 18.00 Raeküla külakonverents en- 12.00 XIV EESTI ESIVÕISTLUSED JA TANTSUPIDU Grillikool. Pea igas majapidamises on seis- dise Raeküla kooli mälestuskivi NAISEKANDMISES EBAVERE LAULULAVAL. 13.00 kutsub Väike-Maarja põllu- mas ammu läbiloetud ja seisma jäänud juures. Kontserdiga esinevad Kiltsi rahvamaja taga platsil Esinevad pasunakoor (dirigent Vallo meeste selts rahvamajja vaatama fil- raamatuid, mida enam ei vajata. Nüüd laulumemmed ja Merike Kavas: võistkondlik naisekandmine, Taar), segakoor Helin (Valve Libene) mi “Kavand eluks. Permakultuur: on õige aeg teha oma raamaturiiulis üle- Hövelson (akordion). põhivõistlus vabastiilis, naisekandmi- ja Koeru segakoor (Aino Linnas ja Toidumetsa talu lugu” vaatus ja mittevajalik kõrvale panna, et Külakonverentsidel meenutame kü- se sprint ja maraton, rahvalik võistlus Anu Piindre), Pandivere kammerkoor 13.00 Rakvere searibivooru hinda- siis need laadale tuua. Keegi teine võib lade ajalugu, lähemat ja kaugemat publikule. (Marju Metsman), Väike-Maarja las- mise algus pimehindamisena Eesti Sinule mittevajaliku raamatu tänuga lu- minevikku. Räägime praegusest kü- 14.30 naisekandmisvõistluse teaialapsed (Sirje Sõnum), gümnaa- Grilliliidu kohtunike telgis. gemiseks võtta ja leiad Sinagi kellegi tei- laelust ja arutleme koos vallajuhti- autasustamine siumi mudilaskoor (Kaia Klaan) ja tü- 13.30 Talleggi kanalihavooru hinda- se raamatu, mis Sind huvitab. dega külaelu kestmisvõimaluste üle. Naisekandmise võistkonnavõistluse- tarlastekoor (Ly Ipsberg), Virumaa tü- mise algus pimehindamisena Eesti Raamatud saab tuua vahetult enne Pandivere päeva kas lähimasse raa- Oodatud on kõik külade praegused le oodatakse kõigi valla külade võist- tarlastekoor (Ly Ipsberg), Väike- Grilliliidu kohtunike telgis. matukogusse või Väike-Maarja raama- ja endised elanikud, naabrid ja mui- kondi! Lisaks üldarvestusele peetak- Maarja ja Simuna rahvatantsurühmad 14.00 fantaasiavooru hindamise al- tukogusse. du huvilised! se külade võistkondadele eraldi ar- (Egne Liivalaid, Aino Lukman ja Auli gus avaliku hindamisena võistlus- Irma Raatma tel 325 5034, vestust. Oodatud on ka huvitavate Kadastik), kapell Sirili (Sirje Sõnum). platsidel (fantaasiavooru hindami- [email protected] Laupäeval, 4. juunil kostüümidega ja publikut naerutava 20.00 - 23.00 tantsuks mängib ansam- se lõpuaeg sõltub fantaasiavoorus PANDIVERE PÄEVA show-kavaga esinejad-võistlejad! Va- bel BIG JIM. osalevate võistkondade arvust - iga PIDUSTUSED bastiili ja võistkonnavõistluse võitjad 20.40 meeste mürgeldused mäeveerul võistkonna kohta täpselt 7 minutit, Emumäe käsitöö- 10.00-11.15 kontsert Väike-Maarja saavad õiguse esindada Eestit juuli- ( meeste tantsud). näiteks 15 võistkonna puhul 105 mi- rahvamaja taga peoplatsil. Esinevad kuu algul Soomes Sonkajärvil toimu- 21.40 lustakas mälumäng (küladeva- nutit). ja aialaadale! Georg Lurich (Raivo Tammus) ja val naisekandmise MMil. helise võistluse osa). 15.45 fantaasiavooru hindamise väike tüdruk Ethel Liis Randveer Info ja registreerimine telefonil 329 Õhtjuht Raimo Maasik. lõpp ja punktide kokkulugemise al- Emumäe Arenduskeskus (juhendaja Sirje Sõnum) Simuna Ka- 5750 ja Väike-Maarja valla kodulehe- gus. kutsub kõiki käsitöö tegijaid pell (juhendaja Eve Sarnet), Väike- küljel http://www.v-maarja.ee Pühapäeval, 5. juunil 15.45 esineb ansambel Nipernaadi. osalema 28. mail Emumäe Maarja rahvamaja seenioride tantsu- Tulge võistlema ja tulge vaatama! LÄÄNE-VIRUMAA MEISTRI- Tehakse valla küladevaheliste võist- jooksu raames toimuval kä- rühm (Ilme Sein), Kiltsi eakate lau- VÕISTLUSED GRILLIMISES - luste kokkuvõtteid ja autasustatak- sitöö- ja aialaadal. luansambel (Merike Hövelson), tant- 15.00 Uku Suviste kontsert GRILLFEST 2011 se paremaid. surühm Kalita (Kerli Võrno) ning peoplatsil 8.00 võistlejate platsile saabumise al- 16.45 grillimisvõistluste võitjate au- Kohamaksu ei ole, nii et tantsurühm Tamadur ja Simuna 15.45 auhindade loosimine Pandive- gus ja võistlusplatside paigalduse al- tasustamine, maakonna grillimeistri rahvamaja tantsurühm (Epp Kaljos). re päeva ristsõnade lahendajate vahel. gus. väljakuulutamine ja ühispildistami- näpud nobedasti tööle ja mis 15.50 vallavolikogu- ja valitsuse 9.00 Selveri toidukorvide, Meira mait- ne. oma aias on üle, paku julgelt 11.15 muusikakooli õpilaste kont- kohtumine vallarahvaga peoplatsil. seainekoti, Rakvere searibi, Talleggi teistele! sert kanafilee ja GreenCoal söe võistkon- Grillivõistluse korraldab Info ja registreerimine rahvamaja saalis. Laat, batuut, karussell, sky jump, las- dadele üleandmine, küpsetamise al- MTÜ Eesti Grilliliit. tel. 5382 2369 Riina 11.40 Helju Rammo näitemäng te asfaldijoonistuste võistlus, koduko- gus. Toredaid elamusi kõigile! „Imeöö” (lavastaja Liidia Arumägi) haaineline ristsõna, küladevahelised 10.00 võistkondade platsile saabumi-

XIV Pandivere päeva ristsõna

Lahendatud ristsõnad tagastage Pandivere päeval kella 14-ks. Head nuputamist! Kootas: Irene Kaldma

taja Väike-Maarjas (ees- ja perekonna- (ees- ja perekonnanimi). 1. Väike-Maarjas sündinud spordi- ja nustatud tantsujuht (ees- ja perekonna- Väike-Maarja … (kool). nimi). 26. Muusik, helilooja, Väike-Maarja kultuuritegelane, kelle sünnist möödus nimi). 13. Spordiaktivist, Väike-Maarja jääho- 20. Kauaaegne Porkuni, Kiltsi, Väike- muusikakooli õpetaja, maakonna eelmi- tänavu 135 aastat (ees- ja perekonnani- 7. 115 aastat tagasi (1896) loodi Väike- kivõistkonna eestvedaja (perekonnani- Maarja ja Simuna kooli direktor, kelle se aasta Aasta õpetaja huvihariduse mi). Maarjas … (koor). mi). sünnist möödub tänavu 80 aastat (1931- valdkonnas (perekonnanimi). 2. Üks Georgi Kange rammuvõistluse 8. 130 aastat tagasi sündinud Väike- 14. Simunas aastatel 1974-1994 töötanud 1997; perekonnanimi). 27. Väike-Maarja kirikuõpetaja, kes töö- peakorraldajaid (ees- ja perekonnani- Maarja kihelkonnakooli juhataja, esi- kirikuõpetaja (1909-2001), valla aukoda- 21. Valla aukodanik, muinsuskaitselii- tas siin 50 aastat (1941-1991) ja kelle sün- mi). mene gümnaasiumi direktor, Virumaa nik (ees- ja perekonnanimi). kumise eestvedaja Simunas (ees- ja pe- nist möödus tänavu 100 aastat (pere- 3. Tubli Väike-Maarja maadluspoiss, koolinõunik (ees- ja perekonnanimi). 15. Valla aukodanik, põline Simuna tu- rekonnanimi). konnanimi). tänavune Eesti kadettide meistrivõist- 9. Tuntud kodu-uurija kohaliku muu- letõrjuja (ees- ja perekonnanimi). 22. Härmalõnga memmede tantsurüh- 28. Väike-Maarja muusikakooli viiuli- luste pronksmedaliomanik kreeka-roo- seumivaramu alusepanija, valla auko- 16. Simuna kandi spordielu eestvedaja, ma juhendaja (ees- ja perekonnanimi). õpetaja (ees- ja perekonnanimi).29. ma maadluses (ees- ja perekonnanimi). danik ja Wiedemanni keeleauhinna spordihoone juhataja (ees- ja perekon- 23. Luuletaja, Väike-Maarja kihelkonna- Tantsuselts, mida juhendab tantsuõpe- 4. Väike-Maarja valla Aasta Tegija 2010, laureaat (1924-2008; perekonnanimi). nanimi). kooli juhataja, kelle sünnist möödus tä- taja Egne Liivalaid. maadlustreener (perekonnanimi). 10. a ja kauaaegne Väike-Maarja raa- 17. Kunagine tuntud koorijuht, kirjanik, navu 150 aastat (ees- ja perekonnanimi). 30. 14. juulil 1896 asutati Väike-Maar- 5. Tubli Väike-Maarja maadlusklubi matukogu juhataja, kelle sünnist möö- Kiltsi kooli õpetaja, valla aukodanik 24. Assamallas töötanud koolijuht, kir- jas … selts, üks Väike-Maarja vaimsuse poiss, Lääne-Virumaa õpilaste oma va- dus tänavu 80 aastat (ees- ja perekon- (1915-1999; ees- ja perekonnanimi). jamees, koorijuht, Väike-Maarja seltsi- peamisi kandjaid läbi aegade. nuseklassi 2010.a meister kreeka-rooma nanimi). 18. Kiltsis elanud, Ansomardi nime all ja kultuuritegelane, kelle sünnist möö- maadluses, Simuna kooli õpilane (ees- 11. Simuna jää- ja lumerajasõitude üks tuntud kirjanik ja sõjamees (perekonna- Lahendus: Väike-Maarjast maailma- dus tänavu 160 aastat (perekonnanimi). ja perekonnanimi). eestvedajaid (ees- ja perekonnanimi). nimi). kuulsaks sirgunud rammumees ja koht, 25. Rahvapilliansambli Sirili juhendaja 6. Väike-Maarja valla aukodanik, tun- 12. 1. septembril 1996 alustas tegevust 19. Puhkpillimuusika traditsiooni taas- kus ta sündis. 8 Mai 2011

lendri spordivõistlused ja jumalateenistu- sed. Väike-Maarja rahvamaja korraldata- Väike-Maarja kultuurielu väärib vad kultuurisündmused on kalendris harv Väike-Maarja varasemaist nähtus. sallivust ja koostegemise tahet Igakuise klubi Härmalõng kokku- saamise korraldamisega tegeleb eakate laulupäevist Tantsuselts Tarapita, Väike-Maarja Põllu- Maarja rahvamaja ringi staatusest. Ära on klubi iseseisvalt. Rahvamaja poolt on jää- Laulupidudele pandi Väike-Maarja ki- re juhatavad E. Rosenberg ja E. meeste Selts, Väike-Maarja Muusikaselts, jäänud palju väljakuulutatud üritusi (sh nud tähelepanuta lapsed, noored ja kesk- helkonnas alus 101 aastat tagasi, kui 7. Mesiäinen, ühendatud muusikakoore MTÜ Maarjakelluke, Väike-Maarja Line- teatrietendusi). Omanäolised üritused toi- ealised. juunil 1910 peeti Müüriku mõisa aias A. Veske -kõik kolm Rakverest. Koo- tantsuklubi avalik pöördumine Väike- muvad rahvamajast sõltumatult ehk oma- Leiame, et Väike-Maarja vajab au- 22 koori osavõtul üle 300 lauljaga ki- rid on hästi ette valmistatud. Koos on Maarja vallavanema ja Väike-Maarja val- algatuslikult. Väikemaarjalased ei soovi said ja koostööle avatud kultuurivaldkon- helkonna laulupidu. Ühendatud koo- 28 koori 985 lauljaga ning 8 pasuna- lavolikogu esimehe poole osaleda rahvamaja korraldatud üritustel. na eestvedajaid; väikemaarjalased, isetege- Miks? Vastuseks on - usalduskriis - Väike- vuslased ja seltsid on neid muutusi ooda- Allakirjutanud leiavad, et Väike- Maarja rahvamaja juhtide suhtes, kes pole nud juba kaua. Väike-Maarja väärib tegu- Maarja kultuurielu korraldamine Väike- oma tegevusega suutnud mitmete aastate sat, aktiivset kultuuriadra seadjat, keda Maarja rahvamajas on rööbastelt maha jooksul luua usalduslikku õhkkonda ega rahvas usaldab. jooksnud. Rahvamaja juhid ei ole suutnud lahke maja kuvandit. Petetud on kaaskond- Viimaseid näiteid koostöötahte oma ametisoldud aja jooksul täita Väike- laste ootusi ja lootusi, et kõik paraneb. puudumisest: Maarja rahvamaja põhimääruses olevaid Leiame, et tegevust Väike-Maarja Väike-Maarja B-segarühma kor- eesmärke (kohaliku kultuuri- ja seltsielu rahvamajas ei ole võimalik praeguste juh- raldatavast 10aastase traditsiooniga Rah- edendamine; rahvakultuuri säilitamine ja tidega edasi kavandada kuna puudub kor- vusvahelise Tantsupäeva tähistamisest sai arendamine; kultuuritraditsioonide järjepi- raldatavate ürituste olulisuse tajumise os- ühtäkki duubelüritus - ootamatult lisandus devuse tagamine; koostöö korraldamine kus. Väike-Maarja kultuurielu sündmused eelneva kokkuleppeta varem planeeritud piirkonna haridus-, kultuuri- ja spordiasu- on otseselt seotud valla mainekujunduse- kultuurikalendrisse 30. aprillile 2011 Väi- tustega). Väike-Maarja sügav kultuuritaust ga. Meeldivaid emotsioone loovad sisukad ke-Maarja rahvamaja korraldatav Võõra- on asendunud uhkuse, arrogantsi ja kur- ja läbimõeldult ettevalmistatud üritused, maiste Tantsude peoõhtu. Tantsuselts jusega. Tänastel Väike-Maarja rahvamaja kuid meeldivad emotsioonid on asendu- Tarapita loovutas Tantsupäeva peoõhtu töötajatel puudub koostöötahe, nõu pida- nud piinlikkustundega. korraldamise rahvamajale kuna ühele nä- mise ja viisaka suhtlemise oskus. Leiame, Väike-Maarja Seltsimaja on kogu- dalalvahetusele ei jätku pidulisi, rääkima- et nende elemantaarsete eelduste puudu- konna inimestele mõeldud kooskäimise ta ressursside raiskamisest. mine kultuuri kui tundliku valdkonna koht. Arvestades töötavate inimeste vaja- Lennart Meri sünniaastapäeval arendamiseks pärsib kultuuritöö tegemist. dusi ei pea maja pakkuma peavarju argi- Ebaveres tule süütamise traditsiooni jätka- re juhatas Samuel Lindpere Tartust, pi- koori 142 mängijaga. Korduvalt Väike-Maarja vallava- päeviti kella 8 hommikul, pigem õhtuti ja miseks ei tulnud 2011. aasta kultuurika- dukõnega astus üles Jaan Tõnisson. Pidupäev toob siiski mõnin- litsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhata- nädalalõppudel. Praegused trendid inime- lendri planeerimisel algatust rahvamaja ju- Õhtul etendati peoplatsi kõrval olevas gaid pettumusi. Ilm on vilu ja pilvitab ja poolt kokku kutsutud kultuuriümar- si majja ei meelita ja maja haigutab pime- hatajalt ega kunstiliselt juhilt. Kultuuritöö- küünis Jakob Liivi juhatusel näitetük- ning rahvast koguneb vähevõitu. Lei- lauad (lisaks kultuuri-, spordi- ja külaelu- duses just puhkepäevadel. tajate mitteosalemise korral teiste korral- ki „Ordumeister“. Külm ilm nõudis ge osavõtu üheks põhjuseks on kaht- komisjonile) pole andnud tulemust, õige- Rahvamaja ülesanne on korralda- datavatel kultuurisündmustel ei tasu ka talveriideid ja peo sissetulek oli kõigest lemata ka üldine majanduslik kriisiaeg. mini jääb arusaamatuks, millist tulemust da üritusi ja kutsuda huvitavaid esinejaid, loota ja oodata, et nende endi poolt korral- 347 rubla ja 68 kopikat, mis koos eel- Rongkäigu ajal hakkab vihma seesugustelt kohtumistelt peale olukorra kuid rahvamaja tööstiilist on jäänud mul- datud üritustele tullakse. Ürituse tähista- nevate korjandustega anti Väike-Maar- tibutama ja osa eeskavast kantakse ette fikseerimise üldse oodatakse. Kõik katsed je, et otsitakse kollektiive, kes korraldaks mine kujunenuks teistsuguseks kui kul- ja Laenu-Hoiu Ühisusse Väike-Maarja voolavas vihmas. Laulude kuuldavust pöörata kultuurijuhtimine Väike-Maarja majas üritusi. Rahvamaja mureks jääks just- tuurijuhid oleksid kontakteerunud õige- uue koolimaja ehituse kapitaliks. segab küljetuul ning need ei pääse kül- rahvamaja avatud suhtlemise poole on kui hoolitseda vaid selle eest, et uks õigel aegselt üritust korraldanud tantsuselts Ajavahemikul 1921-1929 on laldaselt mõjule. Kõik see rikub pidu- jooksnud liiva, peetud on vaid rida ajal lukust lahti saaks keeratud. Sellisel Tarapitaga. tõenäoliselt olnud laulu alal mõõnape- tuju külalistel ja eriti korraldajatel, kes eikuhugiviivaid koosolekuid. Väike-Maar- moel toimetades ei saagi loota publiku Väike-Maarja Seltsimaja 100. aas- riood, sest laulupäeva sarnaseid suur- kardavad puudujääki. 1939. aasta lau- ja Vallavalitsuses kultuurielu korraldami- melule. tapäeva (2012. aastal) toimkonnad on Väi- sega seotud ametnikud pole olukorda Väike-Maarja Valla kodulehe ke-Maarja Põllumeeste Seltsi poolt käima pidustusi ei korraldatud. lupäeva teatmik kirjutab tagasivaata- adekvaatselt tajunud, probleemidesse süü- sündmuste kalendrit jälgides võib jääda lükatud juba 2010. aasta novembris. Koos- 16. juunil 1929 korraldas Väi- valt: „Pidu lõpul aga selgib ilm ja vaik- vinud ega leidnud neile lahendusi. mulje, et toimuvad arvukad üritused. tööd praeguste Väike-Maarja rahvamaja ke-Maarja Ühisgümnaasiumi Toetami- semaks jääb tuulgi. Nüüd on juba lau- Taidluskollektiivid on viimastel Sündmustega täidetud päevadele klikki- juhtidega ei peeta eelpoolnimetatud usal- se Selts II laulupäeva. Pidu peeti nüüd ludel hoogu ja kõlavust ning neid tu- aastatel üksteise järel lahkunud Väike- des selgub, et jaanuarist maini täidavad ka- duskriisi tõttu võimalikuks. juba Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi leb sageli korrata. Seni nagu kuskile 19. aprillil 2011 Väike-Maarja rahvamaja kommentaar näidet koostöötahte puudumise kohta. 11.mail 2011 jõudis meieni vallavanema- et rahvamajas on üritusi piisavalt ja kes Võõramaiste tantsude päeva le ja volikogu esimehele adresseeritud neid ei leia, peab enesesse vaatama. kohta 30.04 on vallavanemale edastatud avalik pöördumine, millele on alla kir- Vahemikus jaanuar kuni mai 24.01 kogu kirjavahetus rahvamaja kuns- jutanud Tantsuselts Tarapita, Väike- 2011 on rahvamajas nädalavahetustel tilise juhi ja tantsuselts Tarapita juhi va- Maarja Põllumeeste Selts, Väike-Maarja toimunud 13 üritust, „tühje“ nädalava- hel. Muuhulgas kirjutab Tarapita juht Muusikaselts, MTÜ Maarjakelluke ja hetusi on olnud 15. tantsupäevast: „Kalendrikuid, kuhu Väike-Maarja Line-tantsuklubi. Seoses Rahvamaja ei otsi kollektiive, kes mõni vahva pidu mahutada on ju valla sellega peame vajalikus selgitada kul- korraldaksid üritusi. Vastupidi, sellised sündmustekalendris mitmeid. Annan tuurielu parameetreid ka omalt poolt. kollektiivid otsivad rahvamaja. Kui tihe rõõmuga teatepulga üle Väike-Maarja Valla kultuuri- ja spordiosakon- või harv on rahvamaja ürituste kalender, rahvamajale.“ Meie poolt oli üritus pla- na poolt kokku kutsutud kultuuriümar- selle määrab ära rahakoti paksus. Kui neeritud pikka aega ja Idamaise Kultuuri laud käis koos kahel korral. Kui esime- 2009. aastal oli rahvamajal ürituste kor- Seltsi Alima projekti alusel. Lennart Meri sel kokkusaamisel tõstatati terve rida raldamiseks 128 700 krooni, siis 2010. sünniaastapäevale pühendatud ürituse- probleeme, siis teisel korral tõdeti, et aastal oli vastav number 62 490 krooni le oli ka planeeritud rahvamaja poolne need on kas osaliselt või täielikult lahen- ja 2011. aastal 4653 eurot (72 804 kroo- osa, kuid vallast soovitati see ära jätta, datud, kuigi tegeleda tuleb asjaga kind- ni). Ühe teatrietenduse garantiisumma kuna tantsuselts Tarapita oli kokku pan- lasti edasi. on 10 000 kuni 15 000 krooni, olenevalt nud juba oma kava. Põllumeeste seltsi Viimase viie aasta jooksul on lavastuse suurusest. Hea tantsuansam- poolt maja sajanda aastapäeva tähista- aias (1912. aastal on valmis saanud selt- tammi taha kogunenud vaimustus rahvamaja „hõlma alt“ lahkunud kaks bel maksab sama suurusjärgu. Võib juh- mise toimkonna tegevus on väga tänu- simaja). Esines 22 segakoori 650 laul- pääseb korraga valla ja pidu lõpp ku- taidluskollektiivi - õpetajate naisrühm tuda ka, et teater või ansambel esineb väärne. Koosolekul 17.jaanuaril 2011 le- jaga ja 7 pasunakoori 130 mängijaga. juneb haruldaselt hoogsaks ja meelde- (tänane MTÜ Maarjakelluke) ja line-tant- vaid piletiraha eest, kuid see on pigem piti kokku, et Põllumeeste Selts teeb pro- Ühendatud segakoore juhatas E. Ro- jäävaks publiku ja tegelaste ühiseks su rühm. Naisrühma juhendaja tõi põh- harv erand, kui reegel. Igakuine klubi jekti ürituse rahastamiseks ja rahvama- senberg (Raatma) Rakverest, ühenda- tunneteväljenduseks. Paranenud on ka jenduseks, et ta ei soovi ringijuhi lepin- „Härmalõng“ kokkusaamine nõuab rah- ja koostab kunstilise kava. tud pasunakoore J. Tammar Tapalt. korraldajate tuju, sest vahepeal on sel- gut, kuna ringijuhi tasu tekitaks tal prob- vamaja töötajate täit tähelepanu (lauad- Lõpetuseks tahaksime tsiteerida Teine laulupäev õnnestus haru- gunud, et puudujääki pole karta.“ leeme maksudega. Line-tantsu juht aga toolid, klubiõhtu juhtimine, võimendus, Dale Carnegie raamatut „Lõpeta muret- kordselt hästi. 1939. aasta laulupäeva Hästi õnnestub Põllumeeste ei soovinud kohustusi ja soovis olla oma heliplaatide mängimine jne) ning ekslik semine ja hakka elama“. Tsitaat on raa- teatmik kirjutab tagasivaatena: „Ajale- Seltsi saalis etendatud G. Mielke ope- tegemistes iseseisev. Samas on mõlemad on arusaam, et rahvamaja osalus on vaid matu 204.leheküljelt ja see kõlab nii: „Pi- hed kõnelevad ennenähtamatust rah- rett „Viinamäe Liisi“. Peo lõpp näitab tantsurühmad ka peale lahkumist kor- ukse lahti- ja kinnilukustamine. Vajadu- dage meeles, et kui teid kritiseeritakse vahulgast Väike-Maarjas. Siia on kogu- 355 kroonist ülejääki. Rekordid jäid pu- duvalt esinenud rahvamaja üritustel. B- sel saab „Härmalõnga“ kohta teavet klu- ja rünnatakse, teevad inimesed seda tih- nenud üle 5000 inimese, külalisi on rustamata, kuid tulemustega jäädi ra- segarühm töötas neile sobivas keskkon- bi presidendilt (Ester Mäe) ja tantsuan- tipeale selleks, et ennast tähtsamana tun- igast kodumaa nurgast. Samuti õnnes- hule. nas, gümnaasiumi algkooli majas, juba sambli juhilt (Ilme Sein). Laste jaoks on da. Sageli tähendab see, et olete midagi tub laulupäev ka sisuliselt. Laulud kõ- Möödus seitse aastat, enne kui enne meie tööle asumist, kuid ringijuhi rahvamajas loodud kaks uut iganädalast saavutanud ja sellega endale tähelepa- lavad puhtalt ja mitmeid neist tuleb ununesid rekordite purustamise tuhi- tasu tuleb rahvamaja eelarvest. Praegu ringi ning hooajal 2010/2011 on toimu- nu tõmmanud.“ korrata. Õhtul toimub Seltsimaja saa- nas osaks langenud pettumused. 11. töötab rahvamajas kümme ringi, nende nud kuus spetsiaalselt lastele mõeldud lis K. A. Hindrey 5-järgulise opereti juunil 1939 toimunud Väike-Maarja IV hulgas on neli uut (kehakool, loovuse üritust. Noortele ja keskealistele on hoo- Ville-Markus Kell, Väike-Maarja Valla „Laulupeo kontvõõrad“ etendus, mis laulupäevaga ei taotlenud keegi enam õpituba, laste idamaine tants ja käsitöö ajal 2010/2011 toimunud (ja toimumas) Rahvamaja direktor, Heli Komp, Väike- saab samuti kiitvate arvustuste osali- rekordite ületamist ega lootnud mää- ring) ning täiesti uuele tasemele viidud kuus diskot ja/või tantsupidu. Maarja rahvamaja kunstiline juht seks. Kuid mis peaasi - peo 3500-kroo- ratule hulgale külalistele. Lootused seltskonnatantsu ring. Praegu rahvama- Rahvamaja pikisaalis on praegu nisest üldtulust jääb tervelt 2200 kroo- pandi oma jõule, oma rahvale ja ots- jas töötavate ringijuhtidega on juhtkon- vaatamiseks Tartu fotokunstnik Jaan ni puhaskasu Väike-Maarja Ühisgüm- tarbekale korraldusele. nal hea ja töine suhe. Lüsi looduspiltide näitus. Veel oleme naasiumi hoone ehitusvõla katteks.” Laulupäeva kooride üldjuht oli Ära on jäänud heategevuslik eksponeerinud sõprusvalla Sonkajärvi Kultuuri- ja spordi- Peo õnnestumisest innustust Ernst Raatma, osa võttis 27 kollektiivi Jõuluootuse kontsert kiriku tornikiivri kunstnike tööde, Tallinna fotograaf Kal- saanud, leiab järgmine muusikaline 940 tegelasega, neist 26 koori ja vaid taastamise toetuseks 2010.aasta det- ju Suure fotode, Riina Rillo akvarellide, osakonna juhataja suursündmus - Väike-Maarja III lau- üks orkester - Kaitseliidu Harju Male- sembris, kuna esinejad ei jõudnud lume- Elmar Kella õlimaalide, 60-ndate karika- lupäev - aset juba 19. juunil 1932 Väi- va orkester. Peokõne oli peaminister K. olude tõttu Tallinnast kohale (samal tuuride ja rohkelt õpilas- ja käsitööde Ilve Tobrelutsu ke-Maarja Ühisgümnaasiumi Toetami- Eenpalu poolt. öösel toimusid sündmused Padaorus) ja näitusi. se Seltsi korraldusel. Eeltööd on see- Õhtul etendati Seltsimaja saa- tsirkuseetendus lastele, kuna tsirkuse- Mis puutub rahvamaja töötajate kommentaar: kord suurejoonelisemad ja kuluka- lis F.Dörmanni ja L. Jacobsoni operett trupp Leedust ei jõudnud kohale. Kui kurjusesse, arrogantsi ja uhkusesse, siis madki kui ühelgi varasemal laulupäe- „Valsiunistus“, mille tõi lavale Vane- Vallavalitsus analüüsib kultuurivald- Väike-Maarjas on inimesi, kes ei soovi oleme kõikide inimestega püüdnud luua val. Tegelaste arv ületab üle tuhande muise teatri lavastaja hr A. Mering. osaleda rahvamaja korraldatud üritus- konna seisu põhjalikumalt juunikuus. sõbralikku ja usalduslikku vahekorda ja loodetakse, et ka pidulisi saabub Marju Metsman tel, siis on ka palju neid, kes ainult oota- ning tihti on meid selle eest pärast üri- Süüvime avalikus pöördumises toodud suurel hulgal. Taotletakse kõiges eel- Kasutatud allikad: vad ja soovivad uusi üritusi. Näiteks tust ka tänatud. Püüame ka edaspidi olla puudustesse ja kitsaskohtadesse ning mise peo ületamist, üritatakse uusi re- Väike-Maarja IV laulupäeva teatmik. 1939 vestluses pärast Võõramaiste Tantsude avatud koht. otsime valla kultuurielu jaoks parimat kordeid. Ühendatud sega- ja meeskoo- Väike-Maarja rajooni V laulupäeva teat- Päeva avaldas proua Mai Vilu arvamust, Pöördumises on toodud kolm lahendust. mik. 1959 Mai 2011 9 Mees teab, mis mees teeb: kui tahab, siis Tulekul on seitsmendad käib ka keppidega! Simuna kihelkonnapäevad 46-aastane pilli- ja helimees Ain Kõiv Simuna kihelkonnapäevadele pandi Kell 13.00 on rahva ees Rakke tunnistas endale 4-5 aastat tagasi au- algus 1991.aasta suvel Simunas kolme Noortekeskuse noorte näitering ühe- salt, et liikus päevas ainult paarsada valla - Avanduse, Rakke ja Laekvere ise- vaatuselise noortekomöödiaga „Mis sammu, ei rohkem. Olematu liikumi- tegevuslaste ühise kontserdi, lasteüri- valemiga?“ (komöödia autorid on Trii- ne tõi kaasa suure ülekaalu. Pärast tuste ja simmaniga. Edasi on olnud ki- nu Ojalo ja Katrin Maimik). peeglissevaatamist otsustas Ain haka- helkonnapäevade korraldamine Rak- Lugu jutustab Joonasest, kes ta tegelema kepikõnniga. Ta lähenes kes 1994. ja 2003.a, Laekveres 1998. ja näeb ühel ööl unes oma klassikaaslast asjale teadlikult: läbis kepikõnnikur- 2006.a, Simunas 2001.aastal. Nüüd, 20 Susannat. Joonas hakkab uskuma, et sused, ostis korraliku varustuse, käis aastat hiljem, toimuvad järjekorras 7. tüdruk on tema suur armastus. Aga kui- arstlikul kontrollil. Praeguseks on saa- kihelkonna päevad taas Simunas. das küll võita kellegi südant, kes sind nud käimisringid rõõmupakkuvaks absoluutselt tähelegi ei pane? Joonas tegevuseks ja igapäeva elu lahutama- VII kihelkonna päevad ava- hakkab koos sõbranna Lauraga nupu- tuks osaks. takse reedel, 27.mail kell 17.00 Simu- tama erinevaid teooriaid, mis praktikas na Vabadusausamba juures, kus ter- aga kõik suuremal või vähemalt määral Enne kepikõndi tegi sporti vitussõnad ütlevad Väike-Maarja, läbi kukuvad. Kuni korrani, mil Laura viimati kooli ajal Laekvere ja Rakke vallavanemad. tuleb kooli uute juhiste ja trühvlikarbi- Kooli ajal sai ikka tervisesporti tehtud: Kell 17.30 algab Simuna kiri- ga… olen kangi tõstnud, jõusaalis käinud. kus tasuta „Hingemuusika“ kontsert, Kell 15.00 esitab Venevere näi- Aga sinna see sporditegemine ka jäi. See kus esinevad sopran Pille Lill ja Läti tering Kaido Liiva lavatükki „Onu oli umbes 4-5 aastat tagasi, kui avasta- Rahvusooperi muusikutest koosnev Alberto miljonid“. sin, et minu liikumine päeva jooksul on puhkpillikvintett “Ensemble Livonia”. Tegemist on Eesti teatriagentuu- null: toast autosse, autost poeukseni. Kontserdil on kavas J.S.Bach, G.F. Hän- ri 2009.a näidendivõistlustel äramärgi- Otsustasin, et pean midagi ette võtma. deli jt heliloojate muusika. tud tööga, mille Venevere külaselts tõi Ostsin käimiskepid. lavale esmakordselt tänavu Ka mina käisin algul valesti, Kell 19.00 etendub Simuna vastlaspäeval. nagu enamus inimesi. Õige tehnika päästekomando ees Järva-Jaani prii- Õhtu jätkub kahe kontserdiga omandamise eesmärgil läksin Eesti käi- tahtlike pritsimeeste etteaste „Enne- Avanduse mõisas. misliidu kepikõnnikursustele. Olen tus eelkõige“ ja välinäitus-etendus Kell 18.00 Väike-Maarja muusi- nüüdseks läbinud kaks pikka kepikõn- „Tuli lahti!“. kakooli õpilaste ja laululaste ühiskont- nikursust, mul on taskus rahvusvaheli- Kohal on ennetustöö tuletõrje- sert. Muusikakool jätab kontserdiga hü- se kepikõnniliidu kepikõnni juhendaja auto „Ennetuse Eedi“, esitletakse Pääs- Ain Kõiv on 42,2 km pikkuse käimis- kulus 7 tundi ja 15 minutit, 6300 kcal vasti mõisaga. paberid. teameti uut helikandjat „Kahjutuli saab maratoniga jõudnud umbes poole energiat. 42,2 km tähendas 52617 Kell 19.00 operetikontsert - Mar- Käisin ka arsti juures oma sü- alguse pisiasjast”, selgitatakse tulekah- peale. Siis hakkas hullult sadama sammu pluss vesiville, haavu, kram- git Saulep (sopran), Alar Haak (tenor), dant kontrollimas, tegin koormustesti. jusid põhjustanud eksponaatide abil tu- kuni lõpuni. Finišisse jõudmiseks pe jne ning peamist - ära tegin! Foto: Ülla Millistver (klaver). Mõlemale kont- leohutusnõuete täpse täitmise vajadust, erakogu serdile on vaba sissepääs. Asi algab eesmärgist! jagatakse reklaamvoldikuid, kleepse ja Inimene peab endale selgeks tegema, otsin endale korraliku treeningriietuse. 112 nimega kompvekke. Vastatakse ko- dusega. Avanduse mõisa ees toimub mis eesmärgil ta sporti teeb: kas tahab Olen aru saanud nende vajalikkusest ja hapeal üleskerkinud küsimustele. Ma ei poolda reguleeritavaid te- õhtul kell 20.00 kihelkonna rahvamuu- oma sportlikke tulemusi parandada, otstarbest. Varem käisin vanast harju- “Tuli lahti!” etenduses de- leskoopkeppe igapäevaseks harjutami- sika- ja rahvatantsusimman, osalevad teha sporti meeldivas seltskonnas või musest puuvillasega särgiga, kuid riie- monstreeritakse endisaegset tule kus- seks ega ka amortisaatoritega keppe. kihelkonna rahvamuusikud ja -tantsijad. tahab ta kaalust alla võtta. tus peaks olema kerge ja õhku läbi las- tutamist nahkämbri, kustutusluua, Minu kogemuse põhjal on taoliste vet- Kell 20.45 suundutakse ühises Minu kui ülekaalulise inimese kev, samas ei tohi inimene külma ilma- putkpritsi, hüdropuldi, käsipritsi, moo- ruvate keppida käimine loogikavasta- rongkäigus mõisast Simuna rahvamaj- jaoks on sporditegemise eesmärk ilm- ga end ära külmetada. torpritsi ja autopritsiga. Soovijad või- ne. ja, et seejärel kell 21.00 alustada tantsu- selgelt rasva põletamine. Tegin endale Enne praegust harjutaja elu suu- vad vahu sees hullata. õhtut ansambliga „Energia“. Esinevad selgeks seosed pulsisageduse ja maksi- satasin viimati 80-ndail. Mõni aeg tagasi Hilisõhtul on retrokino, kus fil- Kuidas ühitada pillimehe elu kihelkonna kõhutantsijad. Rahvamaja maalse rasvapõletamise vahel. Üldiselt soetasin endale ka korraliku suusava- misõpradele näidatakse filmiprogram- sporditegemisega? tagusel platsil saab näha tuleetendust on nii, et teatud pulsisageduse juures rustuse. Talvel käisin Ebaveres suusa- mi vanadest multi-ja dokumentaalfil- Algul võtsin kepikõndimisega päris koos pürotehniliste efektidega. (60-70 protsenti maksimumpulsist) han- tamas, tegin 15-20 km ringe. Valisin midest, reisialmanahhidest ja ringvaa- hästi kaalust alla (12-14 kg), kuid nüüd Pidu on laudadega, korraldajad gib organism energiat valdavalt keha- suurte tõusudeta radu, et pulss “lakke” detest. olen selles poole taas juurde võtnud. paluvad oma osalusest eelnevalt teada rasvadest. Kui pulsisagedus tõuseb, ei hüppaks. Ka tippsportlased kasuta- Süüdi on selles minu töö iseloom - öö- anda. hakkab organism energia saamiseks vad ettevalmistaval perioodil sportimi- Laupäeval, 28. mail algab kell töö, mis lööb rütmi sassi. Kui pillimäng Pääse eelmüügist maksab kolm, kulutama juba süsivesikuid. seks rahulikke, tasasemaid radasid. 10.00 tänavakorvpallivõistlus näiteks Värskas kell kaks öösel ära lõ- samal õhtul ostes viis eurot. Ostsin pulsikella, mis näitab nii Suusatamine pakub käimisele Kossuäss Laekvere staadionil. peb ja seejärel veel mõni tund autoroo- Info ja pääsmete eelmüük Simu- pulsisagedust kui ka rasvapõletusprot- vaheldust ja võimaldab looduses viibi- Seekordsetel kihelkonnapäe- lis koju sõita, siis saad alles kell viis- na Rahvamajas või tel 32 37 217. senti. Rasvapõletamisega ei ole nii, et da. vadel on hea võimalus vaadata Simu- kuus hommikul magama. Raske on nii Rahvamajas avatud kohvik ala- mida rohkem kütan ehk mida kõrgem na rahvamajas nelja etendust kihelkon- järgida reeglit, et ära pärast kella kuut tes kella 13.00-st. pulss, seda parem ja seda rohkem ras- Lõviosa kõnnib keppidega valesti na kolmelt näitetrupilt. enam söö, kui kell kuus õhtul tööpäev Olete oodatud kihelkonnapäevadele! va põletan (kaalus alla võtan). Suurim Minu silma järgi käib 90 protsenti kepi- Esimesena astub rahva ette õieti ju algabki. Järgmisel päeval tuleb rasvapõletamine toimub minul pulsisa- kõndijatest valesti. Nad liigutavad käsi kell 12.00 Simuna Vabatahtliku Tule- minna teinekord teise Eesti otsa mängi- gedusel 90-120 lööki minutis. Pulsisa- vaid küünarnukist ja liikujast jääb mul- tõrje Seltsi näitering, kes etendab kaht ma, sealt taas öösel koju jne. Vaatamata gedusega üle 120 võtab mu organism je, nagu ta pigem toksiks keppidega, kui Oskar Lutsu lavatükki: „Kalevi koju- oma töö iseloomule ja segilöödud elu- energiat juba süsivesikutest. Maksi- teeks kepikõndi. Käteliikumine kepi- tulekut“ ja „Valimisi“. rütmile püüan siiski mitu korda näda- maalne rasvapõletamine hakkab toimu- kõnnil algab õlgadest, mitte küünarnu- Simuna tuletõrje las kõndimas käia. ma alles üle tunni kestvast (aeroobsest) kist. seltsi näiteringi juhendab Si- treeningust. Olen seda arvestanud oma Sportlik kepikõnd on tänapäe- muna kooli direktor Ain Liigub iga ilmaga trennimarsruutide juures, et need olek- va inimese tarvis spetsiaalselt välja töö- Lembavere, näitlevad Auli Harrastan kepikõndi aastaringselt, olen sid umbes pooleteise tunni pikkused. tatud liikumisvorm, kusjuures säilita- Kadastik, Riina Tülli, Maie ka 16 külmakraadiga harjutamas käi- Nii on minu käimisringid 11 km pikad tud on kõik hea ja vajalik tavalisest käi- Rand, Tiia Luht, Kulle Põld- nud. Teen kepikõndi enda heaolu ja ter- (1 km kulub umbes 10 minutit), jalgrat- misest. maa ja Mart Pruul. vist silmas pidades. taringid 35-40-kilomeetrised, suusarin- Teisisõnu, käimisliigutused Otsin endale sobiva raja. Minu gid 15-20-kilomeetrised, ujumisdistants peavad olema lihtsad ja loomulikud, rada läheb Väike-Maarja tagant Vaosse 1,35 km jne. õige kepikõnnitehnika kasutamise juu- osalesid 30. aprillil Eesti sumo meistri- ja sealt Ebaverre. Praegu (mai algul), mil res ei liigu käsi nabast kõrgemale. Me Lühidalt spordist võistlustel kadettide ja juunioride vanu- tänavad on juba kuivad, kuid metsaalu- Paneb ennast proovile ju tavaliselt ka ei kõnni käed ees, eba- serühmas. Saavutasime järgmised ko- ne veel märg ja porine, on mul käimine Kolm aastat tagasi hakkasin Ebavere loomulikke liigutusi tehes - nagu lööks Motokrossirajalt. 7.-8. mail toimus had: Anni Pent - 1. kadettide vanuserüh- n-ö madalaseisus, sest ma absoluutselt triatlonil (ujumine, jooks, rattasõit) osa- trummi. Kose-Risti krossirajal Tridens Eesti mas, 3. juunioride vanuserühmas, 3. ei armasta asfaldil käia. Siis pole ka kõr- lema. Esimest korda läksin triatlonile Õige tehnika omandamiseks meistrivõistluste sarja avaetapp, mille Rauno Kuusemets, 3. Jörgen Kivila, 2. vus pidevalt kajamas keppide toksimist lihtsalt proovima, kas ma üldse suudan tuleb võtta kepid kätte, kinnitada rand- võitis MX1 klassis Väike-Maarja noor- Jarko Visnapuu, 3. Sergei Makejev, Sven ega ole vaja kasutada äratõuget takista- distantsi algusest lõpuni läbi teha. Kuna merihmast ja jätta kepid randmerihma- mees Indrek Mägi. Zubarev - 2. kadettide vanuserühmas, 3. vaid kummiotsikuid. teistega koos võisteldes tekib endalgi dele toetudes rippuma ja seejärel nen- Auto- ja motospordiportaali juunioride vanuserühmas, 2. Liis väike võistlusmoment, siis näitas mu dega käsi liigutada, nii et kepid lohise- motors24.ee andmeil pidi MX1 klassis Järvamägi, Merike Järvamägi - 1. kadet- Eelistab üksi kõndida pulsikell pulssi 170, aga rasvapõletus vad järel. Seejärel samu liigutusi tehes avasõidus mootoriprobleemide tõttu tide vanuserühmas, 3 juunioride vanu- Mulle meeldib üksi kõndimas käia, siis selle juures oli ainult 25 protsenti. See keppidest kinni võtta ja sama liigutust raja äärde jääma Lauri Lehtla (AKR KTM serühmas. sa ei sõltu teistest ei ajaliselt, ei pea kuu- on hea näide pulsisageduse ja rasvapõ- korrata. Racing). Indrek Mägi (Saku MK), kes oli Kergejõustik. Väike-Maarja lama teiste juttu, saad ise oma tempos letuse protsendi vahelise seose kohta. Ma olen ikka mõnele öelnud ka, Lehtlale järgi jõudnud, pääses seega liid- gümnaasiumi õpilased saavutasid häid ja oma teid pidi käia. Mulle meeldib loo- Ülemöödunud suvel panin end et ta käib valesti. Nõuandmine on ris- rikohale ja võitis sõidu Ardo Kauriti kohti Eesti Koolispordiliiga teise liiga duses kepikõndi harrastada. Tagasi tul- proovile ka 42 km pikkusel kepikõnni- kantne ettevõtmine, mõni ei tahagi, et (KTM) ja Jüri Triisa (Redmoto Honda kergejõustikuvõistlustel Rakveres les on pea selge ja mõtted klaarid. maratonil Valgejõe ürgorus. Mu vaim talle õiget tehnikat selgitan. Teine tahab Racing) ees. Teises sõidus toimis Lehtla 11.mail. Esikohale tulid 100m Linnar ja ihu olid selleks katsumuseks valmis, käia, nagu ta ise tunneb, et hea on (ehk- tsikkel ilma probleemideta ja kirja läks Tark 8.-9. klassi poiste ja Henri Miks nii vähe mehi harrastab kuid ma ei teadnud, kuidas mu orga- ki vale tehnikaga), osadel jälle on hea sõiduvõit Mägi ja Triisa ees. Etapi kok- Manninen 10.-12 klassi noormeeste ar- kepikõndi? nism nii pikale katsumusele vastu peab. meel näpunäidete üle. kuvõttes oli võitja Indrek Mägi, 2.koht vestuses. 2. koha saavutasid Gerda Pole minu teema, et mehed häbenevad Organism pidas seitsme tunni ja 15 mi- läks Jüri Triisale ja 3.koht Ardo Kauritile. Palmits 800 m jooksus, Taisi Tiimus kuu- kepikõndi teha. Mina tegin sporditege- nuti pikkuseks kujunenud katsumuse Millised on head käimiskepid? Maadlusmatilt, maadlustreener litõukes, 3. Riki-Brigitta Mitt 600 m jook- mise enda jaoks selgeks ja tahan seda vastu, ehkki umbes 9 km enne lõppu oli Oluline on valida endale õige pikkuse Lembit Kalter: Põltsamaal 8. mail toimu- sus, Maris Meos 100 m jooksus. ka täita. Minu jaoks on kepikõnd mulle talla alla tekkinud tikutopsi suurune käimiskepid. Tasub eelistada ka piisa- nud Eesti sumo meistrivõistlustel täis- Vallimäe jooksul mahtusid esi- sobiv tegevus, mis hoiab mu tervise vesivill ja lõpuosa läbisin nagu baleriin valt kõrge karboni sisaldusega keppe, kasvanutele saavutasid Väike-Maarja kümnesse kolm meie jooksjat: juuniori- korras. Minu vererõhud, pulsisagedu- varvastel. et kepid oleks jäigad ja nendega oleks RSK maadlejad järgmised kohad: 2. de klassi 1000 m võidutses Henri sed ja kolesteroolid on korras, kadunud võimalik äratõuget sooritada. Ise kasu- Anni Pent, 3. Liis Järvamägi, 3. Allan Manninen gümnaasiumist, poiste C-kl. muud vaevused. Korralik treeningriietus tuleb kasuks tan One-Way kaubamärgi käimiskeppe, Läll, 4. Merike Järvamägi, 4. Jarko Vis- 500 m tuli 8. kohale Rauno Ojasalu Mulle meeldib see, mida ma Üsna pea kepikõnniga alustamise järel mis on 100-protsendilise karboni sisal- napuu. VMG-st ja tüdrukute B-kl. 500 m distant- teen ja ma naudin seda! Väike-Maarja noormaadlejad sil 9. kohale Kita Kiisküla Kiltsi koolist. Hilje Pakkanen 10 Mai 2011

Väike-Maarja Lasteaia 6. rühma Pakkimata kingitus ja Kiltsi liitrühma koolieelikute, õpetajate ja lastevanemate nimel õpetaja Tiina Etti. Sündmuste kalender Meile kõigile meeldib saada kingitusi – harutad paki lahti ja avastad üllatuse. Kuid kingituse võib 26. mail kell 16.00 toimub Väike- majas filmivaatamise: “Kavand eluks. saada ka elamusena. Just nii toimus see Väike- Maarja Muusikakooli Simuna Permakultuur: Toidumetsa talu Maarja Lasteaias kuuenda rühma ja Kiltsi liit- osakonna lõpuaktus-kontsert. lugu”. Peetakse valla küladevahelisi rühma koolieelikutele. 27. mail kell 17.00 Väike-Maarja las- võistlusi. Kontsert. Info Ilve Tobreluts, Kaunil kevadpäeval viis buss meid teaia 6. rühma koolisaatmispidu ja tel 329 5759 Elistvere Loomaparki. Juba mitu päeva enne sõitu kell 18.00 Kiltsi rühma lõpupidu. 4. juunil avatakse Väike-Maarja rah- valitses laste hulgas elevus. Ainuüksi juba teadmi- 27. mail kell 19.00 Ebavere vabaõhu- vamaja väikeses saalis Mare Rebase ne, et sõidetakse suure bussiga, mitte ,,limusiini- laval Väike-Maarja noortekeskuse loodusmaalide näitus “Vesi, ma ar- ga”, oli midagi, mis tekitas lastes heas mõttes äre- kümne tegevusaasta tähistamise mastan sind!” Kunstnik on pühenda- vust. Kohale jõudes võttis meid vastu giid, kellega pidu. Külas ansamblid Meidon 4 ja nud oma näituse veele, meelde tule- koos läbisime kogu pargi. Iga loomaliigi territoo- Fantaasia Kundast, õhtut juhib Ilja tamaks, mis vesi tegelikult on - infor- riumi juures oskas ta lastele nendele eakohaselt ja Golomb. Õhtusse jagub üllatusi ja matsiooni salvestaja ja kandja, ühtla- arusaadavalt rääkida loomade elu-olust pargis ja külalisi. Info Meeli Veia, tel 325 5038 si andja ja võtja sõltuvalt sellest, mis- kaasas lihtsamate küsimustega vestlusesse ka lap- sugust infot inimene edastab. ”Me ise si. Esindatud olid eesti metsaelanikud, lisaks veel 27.-28. mail peetakse Simunas VII ki- koosneme suures osas veest… palju külalisloomi mujaltki. Meelelisi tundeid jagas las- helkonnapäevi. Tänavu tähistatakse me endile sellest aru anname ja oma tele nii hiireema poegadega, tubli üksikisa kahe 20 aasta möödumist esimestest kihel- vastutust iseenese ja elu ees näeme, pojaga chinchilla perest jne kuni emakaru konnapäevadest. 27. mail kell 17.30 sõltub meie teadmistest.” Näitus jääb Karoliinani. Iga laps leidis endale lemmiku, kelle kontsert kirikus, kell 19.00 Järva-Jaa- avatuks kogu suveks. üle hiljem muljeid vahetada. Paar tundi möödus ni priitahtlike pritsimeeste etteasted, linnulennul. Mõnus kehakinnitus piknikuplatsil ku- retrodisko; 28. mail kell 12.00 kihel- 4. juunil algusega kell 12.00 korral- lus veel marjaks ja kojusõit võiski alata. konna näitetruppide ülesastumine dab AS Vireen Väike-Maarja kiriku Oli üks meeliköitev päev, mille eest täna- rahvamajas, kell 18.00 kontserdid tornikiivri taastamise toetuseks hea- me lasteaeda, kes meile selle elamuse kinkis. Avanduse mõisas, simman, rongkäik tegevusliku kontserdi, kus esineb rahvamaja juurde, kell 21.00 tantsu- tsellokvartett C-Jam. Kavas on muu- õhtu ansambliga Energia. Info Auli sika klassikast rokini. Kontsert on ta- Kiltsi kool on naasnud viktoriinidelt kilbiga Kadastik, tel 323 7217 suta. Võimalus teha kohapeal anne- tusi kirikutorni taastamiseks. Kiltsi õpilased on lõppeva õppeaasta 30. mail kell 18.00 on Väike-Maarja põhiliikmetena Triinu Hiielaid, Ragnar ses „Känguru“ võistlesid end esimese kol- 11. juunil esimene “Unustatud mõi- jooksul osalenud aktiivselt ja tulemus- rahvamajas Väike-Maarja Muusika- Mednikov ja Kevin Hövelson, varuliikme- mandiku hulka Siim Hiielaid, Brigitta sate” külastuspäev Kiltsi mõisas. Kü- likult maakondlikel ja vabariiklikel vik- kooli lõpuaktus-kontsert. Esinevad teks olid Kaspar Kivistu ja Kert Napsep. Luik, Minna Joor, Richard Lätt ja Triinu lastuspäevadel on mõis avatud kell toriinidel. lõpetajad. „Roheline maakonna“ mälumän- Hiielaid. 10.00-18.40. Igal täistunnil giidiga ja- Sagadi looduskooli korraldatud 30. mail kõlab viimane koolikell Kilt- gusarjas saavutas kooli võistkond neljan- Alates 4. klassist võistlesid õpila- lutuskäik mõisas. Avatud on näitused loodusajakirjade viktoriinilt tõid Minna si kooli 9.klassile. da koha. se ka metsaviktoriinis, mille eesmärgiks ja kohvikud. Külastustasud: pered Joor, Richard Lätt ja Carl Zibo esikoha. Vabariikliku informaatikaviktorii- oli eelkõige mitte laste teadmisi kontrolli- 3,20, täiskasvanud 1,60, õpilased ja Haljalas maakonna mälumängu- 31. mail kell 18.00 Ebavere külakon- ni „Kobras“ finaalis saavutas Kevin da vaid innustada lapsi vastuseid leidma pensionärid 0,90 eurot. Info Lembit sarjas saavutas kooli võistkond põhikoo- verents Ebavere tervisespordikesku- Hövelson kolmanda koha. ja selle kaudu ennast arendama. Keerus, tel 5557 5301. lide osas teise koha. Võistkonda kuulusid Populaarses matemaatikavõistlu- Merje Leemets ses. Oodatud on kõik Ebavere küla praegused ja endised elanikud ja kõik 11.juunil kell 12.00 Kiltsi mõisas kontsert “Ungari ja slaavi tantsud. eemaldatavad. Seda proteesitüüpi kasu- huvilised. Meenutatakse Ebavere Klaveriduo Peterburi-Tallinn”, esine- tatakse mitme hamba taastamisel, kuid küla ajalugu ja arutletakse koos val- Puuduvate hammaste proteesimise vad Diana Liiv (Tallinn) ja Tanya vaid juhul, kui patsiendil on säilinud pii- lajuhtidega külaelu teemadel. Kont- Shrago (Peterburi/Boston). Kavas: savalt tugihambaid. Osalise proteesi eeli- sert kapellilt Sirili. Brahms, A.Dvorak, V.Gavrilin. Pileti- seks on hammastele kinnitumine tugihoi- võimalused ja nende hooldus hind 2.50 eurot, pääsmed müügil ala- deklambritega. Samuti juhivad proteesi 1.juunil lastekaitsepäev Kiltsi koolis. Eemaldatud hambad tuleb asendada või- kroon. Kroon tsementeeritakse hambale, tes 1.juunist Kiltsi Põhikoolis. Info karkassil olevad lebamid mälumisjõudu 1.juunist algab sisseastujate doku- malikult kiiresti, sest muidu hakkavad naa- mida eemaldada ei saa. Lembit Keerus, tel 5557 5301. säilinud hammastele. mentide vastuvõtt Väike-Maarja õp- berhambad ajapikku nihkuma eemaldatud Hambakroonide esteetilisus ja 14. juunil kell 10.00-14.00 Eesti Ruk- Totaalproteesid tuleb valmistada pekeskuses. Info kooli kodulehel hambast jäänud tühja koha poole ja tühja vastupidavus sõltuvad tehiskrooni mater- ki Seltsi rukkikasvatajate teabepäev täieliku hambutuse korral ning need kin- http://www.v-maarja.ee/vmok koha vastas oleval lõualuul olevad ham- jali valikust. Kroonide täpse valmistami- Väike-Maarja rahvamajas. nituvad lõualuudele. 2. juunil kell 18.00 Raeküla külakon- bad hakkavad vastavalt kas alla vajuma või se ja õige hooldamise korral kestavad need 22. juunil kell 21.00 Simuna jaaniõh- Proteeside eest tuleb samuti hoo- verents endise Raeküla kooli mäles- üles kerkima. Seetõttu tekivad muutused elulõpuni. tu rahvamaja taga platsil. Kontsert, litseda, et nad võimalikult kaua säiliksid. tuskivi juures. Oodatud on Raeküla inimese hambumuses, mis võib põhjusta- Sild on puuduva hamba (ham- rahvalikud mängud. Tantsuks ansam- Proteeside puhastamiseks tuleb neid nii praegused ja endised elanikud ja kõik da muutusi ja valu lõualuuliigestes. Mida maste) asendamiseks ja/või suure hamba- bel Svips. Info Auli Kadastik, tel 323 leotada kui ka harjata. Leotamine pehmen- huvilised. Meenutatakse Raeküla aja- kauem oodata puuduvate hammaste asen- vahe täitmiseks mõeldud protees, mis toe- 7217. dab kattu ja hävitab baktereid ning harja- lugu ja arutletakse koos vallajuhtide- damisega, seda komplitseeritumkas ja kal- tub naaberhammastele ja on kindlalt fik- 23. juunil kell 11.00 Simuna surnu- mine eemaldab toiduosakesed, plekid ja ga külaelu teemadel. Kontsert Kiltsi limaks läheb kokkuvõttes hambaravi. seeritud (hammastele liimitud). Sild on aiapüha. katu ning suurema osa baktereid. laulumemmedelt. Hambaravis on läbi aegade kehtinud üks soovitav teha, kui naaberhambad vajavad 23. juunil kell 11.30 Võidupüha tä- Puhastamiseks kasutage mitteab- 4.-5. juunil peetakse XXIV Pandive- kindel reegel: probleemi lahendamise eda- krooniga katmist, kui patsient ei soovi histamine Väike-Maarja Vabadussõ- rasiivseid puhastusvahendeid, sest abra- re päevi. 4. juunil kell 10.00 laat, kont- silükkamine ei muuda kunagi probleemi hamba asendamist implantaadiga või kui ja mälestussamba juures. Esineb Väi- siivsed vahendid kriibivad kergesti pro- serdid, võistlused ja palju muud, kell olematuks, küll muudab probleemi mitu implantaati ei saa paigaldada. ke-Maarja pasunakoor. teeside kõrgpoleeritud akrüülpinda. Tek- 12.00 Eesti esivõistlused naisekand- korda suuremaks ja lahenduse kuluka- Kui tegu on vaid ühe hamba taas- 23. juunil kell 20.00 Nadalama jaani- kivad mikropraod on heaks kasvulavaks mises; kell 15.00 Uku Suviste kont- maks. tamisega, võetakse kõrvalhammaste jäl- simman. Õhtujuht Heino Koosa. Kor- mikroorganismidele. Seega hambapasta ei sert, kell 17.00 pidupäevarongkäik Kui hädad on siiski liiga kaugele jend, mille põhjal valmistatud sild tsemen- raldaja MTÜ Nelikand. Info Ene sobi plastmassproteeside puhastamiseks. suundub Väike-Maarjast Ebaverre, lastud ja hammastest juba ilma jäädud, ei teeritakse puuduva hamba kõrvalham- Preem, tel 523 9550. Kasutada võib spetsiaalseid puhastustab- kell 18.00 laulu- ja tantsupidu, kell pea nende aukudega elama.Tänapäeva ra- mastele. Puuduv hammas nö riputatakse 23. juunil kell 21.00 Väike-Maarja jaa- lette või vedelaid nõudepesuvahendeid. 20.00 tantsuõhtu ansambliga BIG vimeetodid hammaste kaotuse puhul on naaberhammastele, sellest tuleneb ka pro- niõhtu Ebavere tervisespordikesku- Puhastusvahendi akrüülvaigult mahalo- JIM. vägagi füsioloogilised ja müüt suust eemal- teesitüübi nimetus. Silla valmistamiseks ses. Kell 19.30 suundub rongkäik Väi- putamiseks tuleb kasutada sooja vett. Hea 5. juunil kell 10.00 - 17.00 toimu- datavatest plaatproteesidest kui ainuvõi- peab kõrvalhambaid eelnevalt väikse- ke-Maarjast Ebaverre. Isetegevuslas- suuhügieeni tagamiseks soovitatakse iga- vad Väike-Maarjas maakonna meist- malusest on möödanik. Proteetilise ravi maks lihvima ja krooniga katma, mis on te kontsert, rahvalikud mängud. Tant- päevast puhastamist. rivõistlused grillimises. Kell 13.00 valik sõltub puuduvate hammaste arvust, ka silla puuduseks. suks Üllar Jörberg. Info Ville-Markus Proteeside puhastustabletid on korraldab põllumeeste selts rahva- patsiendi soovist ja konkreetsest ravijuhust. Silla värvus valitakse sõltuvalt Kell, tel 326 1837 Hambaproteesid on kunstlikud hambad, naaberhammaste värvusest. Olenevalt kunsthammaste igapäevaseks hooldami- mida liigitatakse eemaldatavateks ja mit- hambasilla hooldamise korralikkusest seks välja töötatud spetsiaalsed vahendid, te-eemaldatavateks ja abiks neile, kes on võib see kesta elu lõpuni. mis: on mitteabrasiivsed ja puhastavad kaotanud mõne või kõik loomulikud ham- Laminaadid on hamba pinnale proteesipinda kriimustamata; hävitavad Väike-Maarja ReinPaul tuli bad. Lisaks on võimalik valmistada kom- kinnitatavad portselankoorikud, mis on halba hingeõhku tekitavad bakterid; bineeritud proteese, kus vaid teatud osa loomuliku hamba väljanägemise ja vas- eemaldavad hambakatu ja raskemad ple- Lääne-Viru korvpallimeistriks kid. proteesist on eemaldatav. tupidavusega. Hamba normaalse paksu- 6.mail jõudsid Simunas medalimängu- Eemaldatavate kunsthammaste Tiheda mängugraafikuga play- Sõltuvalt probleemist on võimalu- se säilitamiseks tuleb hamba esikülge vei- dega lõpule maakonna tänavused korv- omanikel on soovitatav kasutada ka pro- offi lõppfaasis osutusid kokkuvõttes pa- sed erinevad: implantaadid, hambakroo- di lihvida. Laminaadid kinnitatakse ham- pallimeistrivõistlused. Super Kuma teesiliimi. Selle abil suureneb kasutusmu- remaks meeskonnad, kes kulutasid nid, sildproteesid, laminaadid, tifthambad, mastele spetsiaalse komposiittsemendi meistriliiga kullad riputati sedapuhku gavus isegi hästisobivate ja kvaliteetsete poolfinaalis energiat vähem ehk Väike- totaalproteesid. abil. Laminaatide paigaldamiseks tuleb Väike-Maarja ReinPauli mängijate kae- hambaproteeside puhul. Proteesiliimid ei Maarja ReinPaul ja BC Tarvas/Rakvere Füsioloogilisim võimalus on teha hambaarstile kaks visiiti. Korralikult la, kes võitsid finaalis Simuna Ivaxi. ole ette nähtud pikaajaliseks kasutamiseks SK. Ivaxile ja sPORTKUNDA/Huljale implantaat, mis koosneb lõualuusse ase- paigaldatud laminaat näeb hea välja. Va- Pronks kuulus Rakvere spordikooli halvasti sobivate proteesidega. Kui protee- oli reedene pronksimäng viimase kuue tatavast titaankruvist ja selle külge kinni- nuse kasvades krooni kõrgus kasvab ehk noortele. sid hakkavad loksuma, tuleb pöörduda päeva jooksul neljandaks kohtumiseks. tuvast hambakroonist. Selline kunstham- ige taganeb, siis tuleb ehk hambakaelal Meistermeeskonna rivistuses oli hambaarsti poole nende sobitamiseks. Ta- Väike-Maarja ReinPauli koos- mas jäljendab pärishammast kõige pare- nähtavale laminaadi serv. tulemusega 87:74 (38:34) lõppenud fi- valiselt on mittesobivaks muutumine seo- seisus krooniti Lääne-Virumaa meist- mini. Implantaatidele prognoositav eluiga Teatud juhul on võimalik kasuta- naalis sarnaselt eelnevate play-off män- tud suu limaskesta reljeefi muutumisega. riks hooajal 2010/2011 Indrek Aksel, on ka pikem kui alternatiividel. da ka ainult säilinud hamba jjuurt ning gudega kandev roll Kristo Saagel, kes Aitab proteeside ümberbaseerimine. Spet- Marek Suits, Ahti Kullamaa, Maario Mitme hamba puudumisel saab nendele ehitada suust mitte-eemaldata- viskas väikemaarjalaste kasuks 28 punk- siaalseid liime kasutades püsivad protee- Suits, Kaspar Lamp, Andri Part, Jaanus samuti kasutada implantaate, millele ehi- vaid proteese e. tihvthambaid. Selleks lii- ti ja hankis lisaks 14 lauapalli. Finaali ka- sid paremini paigal, mälumine on tõhu- Valk, Tarvo Kruup, Raul Sinisalu, Taa- tatakse peale sildprotees ehk suust mitte mitakse krooni toestamiseks hambajuure sulikuma mängija auhinnaga pärjatud sam, toiduosad ei satu kunsthammaste ja vi Eesalu, Joosep Part, Rivo Täheste, eemaldatav kokkuliidetud hambakrooni- sisse fiibertihvt või laboris valmistatud Saage platsilolek lisas kindlust ja andis igeme vahele ning patsient saab ennast Mihkel Mager, Ants Rouhijainen, Kristo dega protees. Sildproteesi saab valmista- metallist või tsirkooniumist tihvt. rohkem tegutsemisvabadust teistelegi tunda mugavamalt. Saage. da ka oma hammastele, kui nad on toeta- Alternatiivseks lahenduseks on meeskonnaliikmetele. Lõppkohtumises Proteeside valikul aitab teid teie Hõbeda teeninud Simuna vas kohas olemas. eemaldatav osaline protees ehk plastmas- oli ta ainus mängija, kes viibis platsil hambaarst. Erinevate küsimuste ja prob- Ivaxis mängisid Karlis Karm, Urmet Hambakroone kasutatakse ula- sist tehishammas, mis kinnitub teistele kõik 40 minutit. Raul Sinisalu toetas leemide korral seoses proteesidega pöör- Kesküla, Alo Põldmaa, Kaspar Põld- tuslikult hävinenud, trauma tagajärjel pu- hammastel metallist klambritega. Sellist kaaslasi 16 punkti ja 9 lauapalliga, Rivo duge alati hambaarsti poole. maa, Rauno Lett, Rein Raam, Hans runenud hamba või hambumuskõrguse proteesi ei ole keeruline valmistada, kuid Täheste 15 ning Mihkel Mager ja Ants Kruusamägi, Joosep Kivimäe, Sven taastamiseks. Vana hammas lihvitakse see püsib implantaatidele kinnituva silla- Rouhiajainen võrdselt 10 punktiga. Ivaxi Dr. Pia Lepiksoo, Pugonen, Vitali Denikin, Taago Pikas ja kroonile ruumi tegemiseks igast küljest ga võrreldes nõrgemalt, ei ole nii mugav poolel vastasid Joosep Kivimäe 18, A&K Caritas OÜ Karl Vimberg. väiksemaks. Siis võetakse hamba jäljend, ega ilus. Kaspar Põldmaa ja Rein Raam kumbki Tel. 325 5633 Rakvere Spordikeskus mille põhjal valmistatakse hambalaboris Osalised proteesid on suust 16 punkti. Mai 2011 11 Alvar ja Sten on teel profiratturiks Georgi Kange rammumees Tänavune Georgi Kange rammumehe aitas laste võistlust läbi viia. Väike-Maarja noored jalgratturid Al- võistlus toimus juba 13. korda, seekord Pealtvaatajate kolmevõistluses, var Urbas ja Sten Arulaan on vaid paar lahtiste võistlustena Eesti harrastajate nel- mis seisnes lõuatõmbamises, rööbaspuu- aastat jalgrattasõitu harrastanud, kui jaetapilise amatöörliiga avaetapina. del surumises ja ergomeetril tõmbamises, juba on nende töökus ja andekus vii- Kokku tuli võistlejaid 39 meest, olid peaaegu võrdsed Argo ja Raigo Mets- nud noormehed omavanuste jalgrattu- neist viis julget ja sitket meie vallast: Val- aru ning Rain Vaab. rite tippu Eestis. dis Oja, Karli Lutter, Tõnis Kull, Heiki Räni, Võistlust soosis igati suvine ilm ja Nii Sten kui Alvar paistavad ole- Hindre Kroll. Hindre Kroll oli ühtlasi võist- arvukas publik, kes kõigile kaasa elas. ma pidevas “jalgrattanäljas”  - saaks luste kergeim mees, kel tuli võistelda en- Võistlust olid uudistamas ka ees- aga ratta selga, treenida ja võistelda! dast kolm korda raskema rauaga. ti parimad professionaalsed rammume- Oma arvates teevad nad veel vähe tren- Kvalifikatsioonialadeks oli kahe hed, kes on tuule tiibadesse saanud just ni: “Aastas tuleks sõita 14 000 km, meie 90-kilose kohvri kandmine 30 meetrit, pal- siit Väike-Maarja Georgi Kange rammu- teeme 8000 km. Me oleksime siis veel gitõstmine sirgetele kätele korduste pea- võistluselt. Eesti Rammumeeste Liit aval- paremad!” le, 300-kilose kummi kantimine kuus kor- das soovi edaspidi koostööd teha Georgi Treener Alar Krull aga teab, da aja peale. Finaali pääses 12 meest pluss Kange rammumehe võistluste korralda- mida teeb: tuleb jälgida ka noort kasva- kaks meie valla paremat: Karli Lutter ja jatega. vat organismi ja esmajoones lähtuda Valdis Oja. Finaalaladeks olid meremehe- Päev lõppes kõva mürtsu ja tralli- treenitavate enesetundest, pulsisagedu- kõnd, mis meenutab iidsetel aegadel vee- ga Georgi söögitoas, kus astusid üles sest jpm näitajatest, õigest ajastusest, kandmist kaelkookudega, raskusega 250 Georg Lurich ja Aleksander Aberg. millisel perioodil panna rõhku mahule, kilogrammi. Järgmiseks alaks oli eestiaeg- Kohtumiseni Ebavere triatlonil ja millal kiiruslikule vastupidavusele ega se Kaarma KT traktori tõmbamine, mille ReinPauli sügisjooksul! torma asjatult treeningmahtu kasvata- veeremist sai käsipiduriga takistada ja Suur tänu sponsoritele, kes toeta- ma. võimalikult raskeks muuta. sid võistluste läbiviimisel ning loodame “Praegu on meil põhiliselt viie- Viimane ala oli 120-kilose kivi edaspidi jätkata koostööd! Aitäh, line trennipunt, peale meie veel Tõnis tõstmine üle pooleteist Saar, Tair Stalberg ja Kert Puusta,” rää- meetrise kõrguse kordus- gib Alvar. “Oleme oma pundiga päris te peale. heal tasemel. Kunagi käis meid treeni- Võistlus oli pinge- mas rohkem. Praeguseks on jäänud line lõpuni, sest peale iga need, kel on olnud järjepidevust, teised ala edetabeli kohad vahe- on ära langenud,” lisab Sten. tusid algusest lõpuni. Koos Tõnise, Tairi, Kerdi, Steni Lõppkokkuvõttes tulid ja Alvariga harjutavad veel Gert Raidla esikolmikusse Henry ja hiljuti lisandunud Rait Läänemets, kes Tamman, Toomas Kolk, võistlevad ja treenivad Kalevi jalgratta- Erki Sloog. Finaalis jäi kooli nime all. meie meeste omavahelises Sten on praeguseks oma käe duellis peale noorem Kar- täielikult jalgrattale andnud ega kuju- li Lutter (pildil), kes tegi taks oma elu ilma jalgrattata enam ette- Valdis Ojaga vahe sisse just gi. Ka Alvaril on rattast täielik sõltuvus. traktori tõmbamisel. Jalgrattaspordi juures meeldivad noor- Kergemate meie meestele kõige rohkem võidujanu ja valla poistega, kes finaali võit. Mõlemale meeldib sõita kõige roh- ei jõudnud, jätkasime kem grupisõitu, Stenile veel ka eraldi- omavahelises võistluses starti ja Alvarile maastikukrossi. lõuatõmbamises, rööbas- Maastikukrossis Alvarile oma- puudel surumises, vanuste seas vastaseid pole. Alvar on sõudeergomeetri tõmbamises 500 m aja Hydroscand OÜ, Flex Heat OÜ, Kaarma terve elu ratta seljas elanud ja omanda- Sten Arulaan ja Alvar Urbas. Foto: erakogu peale. Võitjaks jõi lõpuks Tõnis Kull Hei- KT AS; Artiston Grupp OÜ, Viru Trans AS, nud väga hea rattavalitsemise. Treener ki Räni ja Hindre Krolli ees. Au ja kiitus mõlemad noormehed siduda jalgratta- Antaares AS, Reinpaul OÜ, Vireen OÜ, on selle kohta öelnud, et teab Eestis veel Ilma pere toeta seda ala ei har- kõigile! spordiga. “Paljudel Eesti noormeestel Emekan OÜ, Ilves Transport OÜ, Thorsen kolme nii head rattavalitsemisega rasta. Jalgrattasport on kulukas ala. Pal- Meeste võistluse suurel vaheajal on väljundiks saada profiratturiks mõn- Grupp OÜ, Vao Agro AS, Hektali OÜ, meest, üks neist oli Avo Pikkuus. Alvari ju raha kulub varustusele, kuid ka tree- said naised proovile panna oma kiiruse 21- da välismaa rattaklubisse,” teab Sten. Müüriku Farmer OÜ, Diner OÜ, Clean Up hea rattavalitsemise taga on võistlemi- ninglaagrid tuleb omast taskust kinni kilose kotiga jooksmisel ning sitkust näi- “Ka mina tahan saada profiratturiks! OÜ, Pandivere Ehitus AS, K&G Saarelt sed Vigurivända võistlustel. maksta. Hispaania laagri eest tuli kum- data kangil rippumisega. Võitjaks tuli Ele Aga enne tuleb gümnaasium ära lõpe- OÜ, Agronfeld OÜ, Georgi Söögituba/ Omavaheline konkurents pa- malgi noormehel välja käia 8000 kroo- Metsalu. Tublid olid ka Heidi Jõesaar, tada,” lisab Alvar. Joosand OÜ, Agroportaal OÜ, Väike- kub pidevat pinget, sest kumbki ei taha ni. Nii Stenil kui Alvaril on kaks võist- Gaide Ilves, Lea Loddis, Gudrun Noormeestel on praegu käsil Maarja apteek, Gilder Pro OÜ, Ebavere teisele alla anda. Nii on kord üks parem, lusratast - üks maastikul ja teine maan- Aasumets ja Pille Kuusemäe, et julgesid üheksanda klassi lõpetamine. Vaatama- Suurtalu OÜ, Eesti Kultuurkapital, Hasart- siis jälle teine. Omavanuste seas on sa- teel sõitmiseks pluss veel talveratas, võistlema tulla. ta treeningutele, laagritele ja alanud ak- mängumaksu Nõukogu, Väike-Maarja mal tasemel veel 5-10 noormeest, kes millega sõidetakse kehvade ilmadega. Paralleelselt põhivõistlusega tiivsele võistlushooajale arvavad nii Vallavalitsus, eraisikud: Kuldar Allikalt, võivad võistlustel üksteisele ära teha. Võistlusrattad on kallid ja kogu aeg on võistlesid lapsed ja noored rippumises, Sten kui Alvar, et hinded tulevad ikka Hannes Kõvask, Jaanus Toiger, Ermo Lood Parimaks tulemuseks peab Sten Arulaan vaja neile ka uusi juppe saada. Poisid vanemad lisaks ka lõuatõmbamises. Va- positiivsed. sepatööd, koostööpartnerid-sponsorid: Eesti meistrivõistlustelt 2009.a maasti- ütlevad, et kodus on võimaldatud nei- nuseklassides olid võidukad Marion Paas, Oma unistust - saada profirat- OG Elekrta AS, Hagar AS, RR-Lektus AS, kurattasõidus saadud esikohta. le kõik selle spordialaga tegelemiseks, Emma Laansalu, Kristin Aas, Maris Tobi, turiks - silmas pidades on noormeestel Maag Grupp AS. isegi selle arvel, et muu vajalik jääb koju Richard Jürgenson, Mairo Kivipõld, Pee- plaan minna Otepääle Audentese spor- Ants Einsalu Jalgratturid päris mõnus selts- ostmata. ter Ott. Suur tänu Egne Liivalaidile, kes kond. “Meievanuseid harjutajaid on igal dikooli edasi õppima. Eestis on noor- pool üle Eesti ja see muudab konkurent- meeste teada sama soov veel 17 jalgrat- Noorte rattasport on muutu- tus treeningut segama ka üks tõeliselt si päris kõvaks.” turil, kes samuti konkureerivad koos nud kogupere harrastuseks. Sten rää- meeskonnatööd harjutatakse pidevalt. ülbe juht, kes hakkas treenerit ja meid Lihtne on oma kätt jalgrattaku- Steni ja Alvariga Audenteses jalgrattu- gib, et tema vanaisa Väino Stoltsen an- See muudab ka võistlemise põnevaks. sõimama ja keeras oma auto ratturitele radile anda, kui oled kord juba sattu- ritele ette nähtud seitsme vaba koha nab talle toitumisalast nõu, missugusel ette. Avariist jäi napilt puudu. Õnneks nud omasuguste rattaspordist lugu pi- peale. Ülejäänud kohad lähevad suusa- perioodil millist toitu tuleb süüa, kas Jalgratturite lahutamatud kaas- kohtab selliseid väga harva. davate inimeste sekka. Nende hulgas tajatele ja suusahüppajatele. Konku- pöörata rohkem rõhku valkudele, sü- lased on lahtised koerad ja autojuhid. Alvaril oli eelmisel suvel ka üks oled kui tsunfti liige, kus ei pea pikalt rents on tihe, kuid head kohad reitin- sivesikutele või rasvadele. Kuivõrd sel- Koerad on noormehi kimbutanud küll, tõsisem kukkumine, mis mõjus rohkem seletama ega põhjendama. See eeter, gutabelis annavad lootust kooli sisse lest kasu ka on, ei oska Sten veel öelda, kuid kuna noormeeste sõidutempo on psühholoogiliselt. Õnneks on ta sellest fluidum, mis ümber selliste tsunftide saada. “Audentes võimaldab meil pa- sest kasvaval noormehel on teadagi hea nii kiire, siis sõidavad nad koertel liht- üle saanud. Rattaspordi valinud inime- hõljub, kutsub sind taas ja taas, annab remini ühitada õppimist ja treeninguid. isu ja seepärast toitu veel eriti ei valita. salt eest ära. sena mõistab ta, et seda ala harrastades jõudu raskusi ületada, et paokil uksest Seal on tunniplaanis juba arvestatud, et Alvari ema sõnul on nende po- Trennis on ka metsloomi treh- tuleb ette kukkumisi ja traumasid, kuid kaugemale, meistrite tagatuppa saada. vahepeal käivad õpilased hommiku- jad liitnud ka nende vanemaid, teinud vatud. “Kord jooksis põder ette. Pidur- neist tuleb üle olla. Treener Alar Krulli ja Alvar ema poolses trennis, misjärel istutakse taas neist omakorda poiste suurima toeta- dasime järsult. Mina mõtlesin küll otsa Külli Urbase sõnul on sihipärane tree- koolipinki. Tavakoolis tuleb kaheksa jate pundi. Kuna võistlustele on vaja ringi keerata, nii suur loom ikkagi. Aga Noormeeste arvates on Väike- nimine poistest teinud hoopis teised ini- tundi enne ära istuda, kui trenni saab,” kuidagi kohale jõuda, siis organiseeri- õnneks jooksis põder ise teelt ära,” rää- Maarjas väga head harjutamistingimu- mesed. “Nende maailmavaade on tei- selgitab Alvar. takse ja lepitakse kokku omavahel gib Sten. sed: spordisaalid, hea vahelduv maas- ne, neil on eesmärk, mille poole püüel- transpordis. “Võistlustel annab poiste- Autojuhte on mitmesuguseid. tik ning hea treener. da ja pole aegagi sihitult tänaval jõlku- Tõsine sportimine tähendab li- le kindlust ka koduse toe kohalolu - Osa on viisakad ja sõidavad möödumi- Kuigi noormeestel tuleb peagi da.” saks pingelistele treeningutele ja võist- seega tuleb kohal olla ja oma toetust sel vastassuunavööndisse või aeglusta- lahkuda oma mõnusast treeningpun- Jalgrattaspordi juurde sattus Al- lustele ka arvukaid spordilaagreid. pakkuda.” vad tempot ja ootavad ratturite taga, dist, soovivad nad ka teistel hakata jalg- var suusatrennist kaks aastat tagasi. Märtsis käisid mõlemad koos teiste Ka- kuni saavad mööduda. Üks osa autojuh- rattasporti hakata harrastama, sest see ”Alar Krull andis siis ka suusatrenne ja levi jalgrattakooli sportlastega kolme- Sageli mõeldakse, et pühendu- te tahavad arendada ratturiga “küünar- pakub pinget ja on mõnus tegevus. ta soovitas kevadel mul ka ratast proo- nädalasel treeninglaagris Hispaanias. nud sportlasel pidudeks ja muudeks lõ- nukitunnet”: püüavad möödasõidul rat- vida. Rattasõit mulle meeldis, aga mul- See oli noormeeste esimene välismaa- bustusteks aega ei jäägi. Kuidas on teie- turile tema koha kätte näidata teda või- Hilje Pakkanen le ei meeldinud, et sellega kaasneksid laager. Seal oli 33 kraadi sooja, mäed ja ga? “Mina pole eriline peoloom,” rää- malikult teepervele lükates. Kord juh- treeningud peaaegu iga päev ja terve paremad teed, tuul. “Elasime ühes vil- gib Alvar. Steni sõnul pole temagi erili- las, ise tegime endale süüa. Vahepeal oli suvi läbi. Aga treener veenis mind vä- ne pidudel käia, vahel mõne sõbra sün- dus jäid meie noormehed napilt me- küll kole igav, sest majas puudus inter- 15.mail Elvas toimunud Filter Eesti hemalt proovima. Treener siis vaatas, et nipäeval võib teha näha. Oma vähese dalita, kuid sõitsid siiski hästi. M16 net.” maanteekarikasarja 2. etapil tuli Alvar mul on päris hea tehnika. Ta andis veel vaba aja veedavad nad pigem arvuti klassis libises Sten Arulaanel pronks- Põhiliseks treeninguks oli seal Urbas 100 km põhidistantsil üldkok- näpunäiteid ja treeningud hakkasid taga, enamasti kulub vaba aeg medal napilt käest. Kuni Elva etapini mahutreeningud, kus sõideti pikki dis- kuvõttes 59. ja oma vanuseklassis mulle meeldima.” Ka Sten jõudis ratta- õppmisele ja tahaks ka õues olla. olid mõlemad Väike-Maarja noorme- tantse. “Keskmiselt läbisime päevas 80- (M16) 2.teiseks. Sten Arulaane kohad treeningutele suusatrennist. Rattatren- Kommenteerime Viljandi võist- hed veel medalikandidaadid, kuid pi- 90 km. Pikim ots oli 147 km ja selle läbi- olid vastavalt 162. ja omaealiste seas 16. nis käisid tema sõbrad, kes rääkisid luste tulemusi, kus Alvar tuli teiseks ja did alla vanduma endast tugevamate- miseks kulus viis tundi.” koht. 50 km distantsil tuli Tõnis Saar Steni “pehmeks”. Külli Urbas meenu- Sten seitsmendaks. “Mina tegin tiimi- le Silver Mäomale, Steven Kalfile ja Talvel tuli treenida kodus, tuba- üldkokkuvõttes 37. ja 5. kohale oma va- tab, et poisid olid vast umbes kuu aega tööd, hoidsin gruppi kinni, et Alvar Kaarel Redile. Üldkokkuvõttes jäi Sten sel rattal pukkide peal. Kui treening- nuseklassis, Tair Stalberg (M 14) vas- ratast harjutanud, kui said võistlustelt saaks võita,” räägib Sten. Kinnihoidmi- Arulaan neljandaks. Ta edestas kokku- plaanis rattasõitu kirjas polnud, siis käi- tavalt 40. ja 12. kohale. juba oma esimese medali. Küll siis imes- ne tähendab seda, kitsas kohas, kus võttes 2 punktiga 5.kohale jäänud Al- di ka suusatamas. Eesti meistrivõistlused kriteeriumisõi- tati, kust metsast sellised välja tulevad! mööda sõita on raske, läks ta ette ja aeg- var Urbast. Oma edaspidise elu tahavad lustas tempo maha. Sellist taktikat ja Mai 2011 12 TÄHTPÄEVAD, REKLAAM, TEATED

ISSN 1736-9851 Kalmistumeistrite kontaktandmed Õnnitleme juunikuu eakaid sünnipäevalapsi! Väike-Maarjas: Õnne tänasteks tegudeks, Ruth Palmiste, õnne homseteks olemisteks, tel 516 1809 õnne tuleviku toimetusteks! Simunas: 97 Aino-Vilhelmine Pärn 84 Õilme Kruusmets 80 Vaike Altermann Helvi Vahter, tel 524 7944 92 Ellen Eskel 84 Aile Sikov 75 Erich Rückenberg 91 Erich Randmets 84 Evi Vöörman 75 Iivi Eigi Koguduste teated 88 Helgo Terav 84 Ilme Vaht 70 Boris Metsman 88 Helmi Toomsalu 83 Helgi Lippasaar 70 Vello Eilo Väike-Maarja koguduses 88 Elfriede Tedrekull 81 Arno Sikkar 70 Tiiu Edovald 86 Erna Freienthal 70 Maimu Pruus Jumalateenistused pühapäeviti kell 12.00. 81 Aino Kruve 85 Helmi Laukse 70 Hilmar Salla Kogudust teenib hooldajaõpetajana Enn 81 Olli Kangur 85 Aino Saluveer 70 Vello Metsson Salveste. Tel 5345 3967, 80 Õnnela Pärn 85 Vilma Ehastu 70 Peep Varda e-post: [email protected] 80 Lilli Teiva 85 Verner Lilleväli EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 80 Velda Pärnamägi Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, internetis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. Soovime palju õnne ja tugevat tervist! Väike-Maarja Vallavalitsus Koguduse veebil saab Facebookis liituda grupiga “Taastame Väike-Maarja kiriku!” NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäeva õnnitlus, teatada sellest toimetaja telefonil 329 5757 või 522 2294. Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.30. Väike-Maarja rahvamaja õnnitleb sünnipäeva Koguduse vaimulik on Eerek Preisfreund. puhul mais-juunis tublisid isetegevuslasi, Tel 323 5450. Arstide kes on jäänud sõbraks laulule ja tantsule: Koguduse veebileht: Signe Jürna, Maria Arike, Helgi Tealane, Mall http://avispea.edicypages.com/et Türbsal, Ella Uuspõld - päikest päevadesse, Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, numbrid taibukust tegudesse, õnne ja tervist! kokkusaamine toimub igal teisipäeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Perearst Tiina Vilimaa Väike-Maarjas, Ravi 1, Simuna koguduses tel 325 5313, 505 4840 Alates 1.juunist 2011 on dr Vilimaa Mälestame lahkunud vallakodanikke Jumalateenistused pühapäeviti ja Eesti Haigekassa vaheline tööle- Aeg hetkeks peatub igaviku sillal... kell 14.00. ping lõppenud. Uue perearsti otsin- Marija Petrova 18.01.1925 - 12.04.2011 Koguduse õpetaja on Enn Salveste. guga tegeleb Lääne-Viru Maavalit- EELK Simuna koguduse aadress: Erich Nuut 03.08.1917 - 03.05.12.2011 sus (info Marge Lepik, tel 325 8030) Asta Langemets 20.01.1929 - 05.05.2011 Allika 3, 46401 Simuna Perearst Tiia Liivalaid: Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Väike-Maarjas, Ravi 1, e-post: [email protected] tel 326 1247, 5340 1839 Simunas Allee 9-19, Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalateenis- tel 323 7131, 5340 1839 tust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võima- Vastuvõtuajad Väike-Maarjas: lik kohtuda teistel aegadel. E, K 8.30-13, T 8-12, N 13-18, R 8-9 (õde 9-16). EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, Simunas T 14-17, R 10-13. kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. Telefonikonsultatsioonide ajad: E, K, R 13-14 ja T, N 12-13 Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse (Ravi 1 II korrus) Puhkus: 8.06-1.07.2011, dr Liivalaidi asendab sel ajal dr Tamm. hooldekodu päevakeskuse kaudu on võimalik Perearst Mall Lepiksoo: tellida Inkotoa pakutavaid Väike-Maarjas, Ravi 1, URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: tel 326 1166, 528 5225 naha- ja haavahooldusvahendid, imavad aluslinad, mähkmed PUHKUS: 23-27.05.2011, ASENDA- jm. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. VAD DR VILIMAA JA DR TAMM. Tellitud tooted tuuakse kohale 10. juunil kell 9.30. HAMBARAVI A&K Caritas: Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345, 5656 4959. Ravi 1a Väike-Maarja, tel 325 5633 Dr Kersti Alt, dr Krista Haugas, Anda üürile ruume Väike-Maarja Palju õnne, tänavused dr Pia Lepiksoo meiereis. Info tel 50 50 425 Väike-Maarja Muusikakooli Puhkused: dr Pia Lepiksoo 18.07- lõpetajad! 14.08.2011, dr Kersti Alt: 04.07.- Ostan kangasteljed, võivad ka re- 17.07.2011 ja 01.08.-14.08.2011, dr monti vajada. Tel 509 3926 Piret. Martha Abner (kla- Kersti Haugas 04.07.-31.07.2011.a. ver), Simoona Must Rakke ja Väike-Maar- (klaver), Rain Vink Hambaravi Riina (klaver), Gerli Prin- Laanemägi OÜ ja motoradadel tuleb ken (klaver, Simu- Väike-Maarja, Ravi 1, juunis endurovõistlus na filiaal), Anu tel 326 1104 Lim-berg (viiul), Dr Riina Laanemägi, Anet Veia (viiul), Teele Viliberg dr Külli Sepping 11.-12. juunil korraldab MTÜ GasGas (viiul), Ott Andre (akordion), Johan- Puhkused: dr Külli Sepping: 20.- Motospordiklubi Väike-Maarja ja nes Sepping (flööt), Tarvi Kivipõld 22.06.2011, 04.07.-14.08.2011, dr Rii- Rakke vallas endurovõistluse. Tege- (tromboon), Gert Raidla (trompet)! na Laanemägi: 20.06-22.06.2011, mist on Eesti ja Balti meistrivõistluste Tuult tiibadesse! 04.07.-31.07.2011. etappidega. Vallavalitsus Võistluse algus ja lõpp on Rak- Simuna hambaravi- ja kes, võistluse etappideks kasutatakse proteesikabinet: Müüriku krossirada, Uniküla karjääri ja Väike-Maarja Aadress: Allee 9-4, Simuna, Kamariku karjääri. Muusikakool tel 511 8379, dr Kiira Paju gas algab registreerimine kell 11.00. Endurovõistlus kujutab endast Võtab vastu uusi õpilasi järgmistele Spordikalender Info Ilve Tobreluts, tel 329 5759. etapilt etapile sõitu registreeritud moo- erialadele: klaver, viiul, akordion, Naistearst dr Liivi Mitt 29.mail kell 14.00 suveturniir “K&F torratastega vastavalt liikluseeskirjade- puhkpillid. Ravi 1 Väike-Maarja, 5. juunil kell 12.00 toimub Simuna- sumo suverõõm 2011” I etapp sumo- le. Võistlus ise toimub suletud alal. Osa- Sisseastumiskatsed toimuvad tel 322 0600, 516 8657 Laekvere rahvajooks. Tänavu antak- kostüümides täiskasvanutele ja laste- lema on oodata 70 võistlejat. pühapäeval, 29. mail kell 15.00. Puhkus: dr Liivi Mitt 27.06. - 10.07. se start Laekveres. Distants 10 km, le Simunas Lai 9. Osavõtumaks laste- http://www.gasgas.ee Konsultatsioonid 25.- 26. mail ja 8.- 28.08.2011 oodatud ka kepikõndijad. le 3, täiskasvanutele 5 eurot, sumo- kell 18.00. Kõigi osalejate vahel loosi- kooli liikmetele tasuta. Vihmaga tur- Info tel.326 1177, 503 1910 takse välja Rademari poolt välja pan- Tänusõnad niiri ei toimu. Info tel 5836 2196, dud auhind - Treki jalgratas. Star- www.kfsumokool.com. Täname südamest Heli- Väike-Maarja Muusikakooli Vee ja kanalisatsiooniga dimaks jooksjatele 2 eurot, käijatele lõpuaktus toimub esmaspäeval, seotud küsimuste lahenda- 1 euro. Registreerimine lõpeb 20 mi- Liivia Kompi! 30.-31. mail Väike-Maarja spordihoo- 30. mail kell 18.00. nutit enne starti kohapeal. Simunast Imbi ja Kaur Kulpas miseks saab infot Pandive- nes gümnaasiumi antiikolümpia- Esinevad lõpetajad. stardipaika väljub buss kell 11 ja sõi- re Vesi OÜ mängud. Algus esimesel päeval kl 8, dab pärast võistlust tagasi Laekver- telefonidel: lõpetamine 31. mail kl 12. re. Info Hillar Kasu, tel 524 8658. Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: Väike-Maarja Vallavalitsus, Pikk 7, 46202 ‘ direktor - 523 8101, operaator Väike-Maarja, tel 329 5750, www.v-maarja.ee Väike-Maarjas - 514 2610, ope- 4. juunil kell 12.00 Eesti XIV esivõist- 19. juunil K&F Sumo Fun Simunas. Toimetaja: Hilje Pakkanen, tel 329 5757, 522 2294, [email protected]. lused naisekandmises Väike-Maarjas, Toimetuse kolleegium: Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Reet Eesmäe, Hans raator Simunas - 5559 2547, ope- Info tel 5836 2196, www. rahvamaja taga platsil. Võistluskavas Kruusamägi. raator Triigis - 5662 9842. Raa- kfsumokool.com. põhivõistlus (vabastiil), võistkondlik Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5.kuupäevaks. (Fotod palun saata dokumendi matupidamine E-R kl 8-17, lõu- failist eraldi.) Toimetus võib tekste lühendada. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. na 12-13, tel 326 1536, e-post: naisekandmine ning naisekandmise 9. juulil üle-eestilise “Käime koos” sprint ja maraton. Juhend ja registree- Trükitud: AS Trükikoda TRÜKIS, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. pandiverevesi @hot.ee sarja Äntu järvede käimisretk. Info Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Tiraaz 1000 eksemplari. Tasuline, 0,20 eurot rimine valla kodulehel. Võistluspai- Helle Ling, tel 5664 9749.