Mai Vm .23.05.2011Internetti.Pmd
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www. v-maarja.ee. Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi.ee Nr 5 (206) MAI 2011 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Admiral ühendab Kiltsit Peterburiga Tulekul on Väike-Maarja valla Merike Beljajev. laulu- ja tantsupidu Kaunist Peterburi linna imetle- Soovist tuua kodurahvale lähemale 1.-3. nakoor - dirigent Vallo Taar; Pandivere ti nii bussiekskursioonil kui ka juulini Tallinna lauluväljakul toimuvat Kammerkoor- dirigent Marju Metsman, õhtul laevaga mööda Neeva jõge suurpidu, kutsutsime sel aastal ellu Väi- segakoor Helin - dirigent Valve Libene, ja kanaleid sõites, Nesvki pros- ke-Maarja laulu- ja tantsupeo, kuhu on Väike-Maarja Gümnaasiumi lastekoor - di- pektil jalutades. laulma ja tantsima oodata üle 300 piduli- rigent Ly Ipsberg, Väike-Maarja Gümnaa- Paljude jaoks oli maa all kiiresti se. siumi mudilaskoor- dirigent Kaia Klaan, metroorongiga sõita esmakord- Harjutanud oleme terve hooaja, kapell Sirili - juhendaja Sirje Sõnum, Väi- ne kogemus. “Nägime erinevaid nüüd oleme valmis ennast kodus näitama. ke-Maarja laseaialapsed - juhendaja Sirje metroojaamu, millest mõned Vahvasti just Eesti lipu päeval, Sõnum; naisrühm Maarjakelluke - juhen- olid uued ja tavalised, mõned meenutades 2009. aasta 4. juunit, mil pre- daja Aino Lukman, Simuna naisrüm, Si- vanad ja väga ilusad,” rääkis sident T. H. Ilves kinkis Otepääl üldlaulu- muna eakate rühm “Tüdrukud” ja Simu- Merike Beljajev. peole pääsenud kollektiividele sinimust- na tantsurühm “Segased” - juhendaja Auli Lembit Keeruse sõnul kingiti valge. Ja ikka koos rongkäiguga, nagu suu- Kadastik, Tantsuselts Tarapita lapsed, noo- omalt poolt lahketele võõrusta- rel peol. Ja ikka laululaval, nagu suurel red ja põhirühm - juhendaja Egne Liiva- jatele admiralist 2008. aastal val- peol. Ja ikka väikesed ees ning suured jä- laid. minud dokfilm “Spe Fretus – rel - nagu suurel peol. Ja ikka Sinuga ja Täpsem peokava on avaldatud lootusele tuginedes” ja äsjailmu- Sulle, armas väikemaarjalane! sündmuste kalendris vallalehes ja valla ko- nud Kiltsi mõisa raamat. “Nad Tuttavaid ja uusi teoseid esitavad: dulehel wwww.v-maarja.ee. olid meeldivalt üllatunud, et Virumaa Tütarlastekoor- dirigent Ly Kohtumiseni valla laulu- ja tant- Eestis, nii väikeses kohas nagu Ipsberg, Koeru segakoor- dirigendid Aino supeol Ebaveres 4.juunil! seda on Kiltsi ja Väike-Maarja, Linnas ja Anu Pindre, Väike-Maarja Pasu- Egne Liivalaid pööratakse Krusensternile nii palju tähelepanu.” Lembit Kee- Koos Peterburi kooliõpilastega ajaloolisel laeval. Foto: Olga Haiba rus lisas, et ta näitas seda filmi Muuseumiööl avastati aardeid Kiltsi ja Simuna kooli kaheksa õpilast Muuseumiöö “Öös on koos õpetajatega käisid Vene Rahvuse aardeid” tõi ligi 70 kul- Kuulsuste Keskuse kutsel kolmepäeva- tuurihuvilist tutvuma sel preemiareisil Peterburis. meie valla aaretega – “Vene Rahvuse Kuulsuste Keskus kor- Pudivere, Avanduse, raldas selle sõidu Kiltsi kooli õpilastele Varangu, Kiltsi ja Vao tänutäheks selle eest, et oleme tähtsus- mõisaga. Mõisaid ja tanud kuulsa admiral Krusensterni te- nendega seonduvat tut- gevust ja edasi kandnud tema nime,” vustas bussireisil ajaloo- ütles Lembit Keerus. “Selle keskuse ees- lane Jüri Kuuskemaa. märgiks on jäädvustada Vene riigile Kuuskemaa kuulsust toonud inimesi. Nad leidsid, rääkis, et mõisnikud on et ka meie õpilased ja õpetajad võiksid andnud paljudele eesti tutvuda Peterburis kuulsa meresõitjaga kohtadele nime. Näi- seotud paikadega.“ teks on Triigi mõis Har- Admiral A.J v. Krusenestern oli jumaal kuulunud von Peterburiga seotud kogu oma teadliku Strykide aadliperekon- Jüri Kuuskemaa Kiltsi mõisa raaamtut tuvustamas. elu, eriti tihedalt aga 15 aastat, mil ta nale, kelle nimest tule- juhtis Venemaa mereväe kadetikorpust neb paikkonna eestikeelne nimi. Taagepe- Ants Hein on avaldanud raama- ning pani oma tööga aluse sisulisele ra on eestikeelne mugandus Stackelbergist, tus mõned katked Krusensterniga seotud merehariduse andmisele Venemaal. Varangu on tulnud omaniku Wrangeli, kirjavahetusest ja mälestustest. Nii oli kogu ekskursioon seotud Koos Peterburi kooliõpilastega valmistavad sõlmi õppides sõpruse köit Merike Bel- Maidla Maydelli nimest jne. “Krusenstern ei vastanud sugugi sellele et- selle kuulsa mehega: külastati erinevaid jajev ja Kaspar Kukk Simunast, Richard Lätt ja Karl Zibo Kiltsist. Foto: Olga Haiba Ta tutvustas ka mõisates elanud tekujutusele, mis meil meremeestest ikka merendusega seotud muuseume, käidi mõisnikke. Mõisaomanike sekka sattus nii kujuneb: et nad on mühkamid või midagi selletaolist. Vastupidi, tegu oli härrasme- kuulsal Auroral ja jäälõhkujal Krasin. koos mängisime ning meil oli nii tore, ka juhuslikele inimestele. Kõik nad hasartmängusõltlasi, kes mõisa peagi kaar- hega selle sõna kõige tõelisemas, paremas “Meid viidi Auroral isegi sellistesse ruu- et kuidagi ei tahtnud lahkuda sellest teadsid, kellest on jutt. Keeruse andmeil dimängus maha mängisid, neid, kes talu- mõttes, kusjuures tema väljapeetult tasa- midesse, kuhu muidu turiste ei lubata, koolist,” rääkis Merike Beljajev kuulub admiral A.J.v Kursenstern Ve- poegadesse halvakspanuga suhtusid kui ka kaalukas ja rahulik käitumisviis polnud näiteks katlaruumi. Saime teada, millis- Edasi mindi üheskoos Peterbu- nemaa 25 kõige tuntuma inimese hul- neid, kes mõisast ja sealsetest inimestest saavutatud mingi välise lihviga, vaid see tes tingimustes pidid endised mereme- ri kooli õpilastega Krusensterni ausam- ka. rohkem lugu pidasid. Oli tavaks, et koos hed tööd tegema,” jagas oma reisimul- ba juurde lilli viima. Kiltsi õpilased laul- mõisnikuga liikusid n-ö mõisa ostu-müügi lähtus tema vaimu ja meelelaadi tõelisest Reisi eesmärgiks oli piiriülese olemusest, oli osa tema sisemistest kõlbe- jeid Merike Beljajev Simuna koolist. sid ausamba juures oma kooli hümni. kultuurikoostöö edendamine ja kontak- tehingu järel kaasa ka tema talupojad. Nii võis ümbruskond inimestest tühjaks jääda. lisusest ja väärikusest.” Või siis K.E. von Meie õpilastele oli kõige meel- Hümni sisse on ka kuulus admiral pan- tide vahetamine. See see õnnestus igati. “Ega mõisakordategijad saagi olla Baeri kirjutatust: “Leida kesk meie armsat dejäävam kohtumine Peterburi 301. dud. Imetoredaid reisimuljeid ei vä- “normaalsed” inimesed, kui panevad nen- Eestimaad üks sedavõrd sügavalt teadu- gümnaasiumi õpilastega. Koolis on 1.- Kogu seda üritust jäädvustas hendanud ka reisi lõpus ees oodanud 4. klassini avatud spetsiaalne merendus- Vene televisioon ja näitas ka oma uudis- de kordategemisse meeletul hulgal raha,” sele pühendunud mees – see tundub nõn- pikk ootamine Vene-Eesti piiril. da ebahariliku ja ootamatuna, et mõjub kui alane klass. “Ma poleks uskunud, et seal tes. Huvi meie vastu oli suur, Lembit rääkis Kuuskemaa. “Kuid mis on aarded? Reisiseltskonna muljed võtab mingi romaan.” nii sõbralikud ja abivalmis õpilased on,” Keerusel tuli anda televisioonile mitu in- Need on esemed, mis on kantud vaimsest, kokku Merike Beljajev: “Minule meel- Vallavanem Indrek Kesküla tun- ütles Kaspar Kivistu Kiltsi koolist. “Nad tervjuud. esteetilisest ja ideelisest laengust. Elu on dis Peterburi väga-väga ja kogu meie nustas samuti raamatu koostajaid ja ütles, tulid meie juurde, võtsid käest kinni ja Kõige ilusamaks ja kõige enma näidanud, et iga korda tehtud mõis äratab sõit oli super. Kui saaks veelkord min- et taolise raamatu valmimine on iga valla hakkasid kohe suhtlema,” rääkis Meri- muljet avaldanud muuseumiks Peter- paiga uuele elule ja inimesed tegudele.” na, siis ma ei kõhkleks hetkegi ja olek- jaoks oluline sündmus. Äsja Peterburist ke Beljajev. Poiste arvates oli seal täiega buri ekskursioonil oli õpilaste arvates Seda juttu võisid huvilised kuulata juba sin esimene mineja. Suur aitäh Kiltsi naasnuna nägi ta, kuivõrd kuulsa mehega lahe: “Me mängisime mälumängu, vol- Ermitaaz, eriti selle kalliskivide osa- järgmisel päeval Kuku raadio “Memoria” koolile ja eriti õpetaja Lembit Keerusele on meil siin kodus Krusensterni näol tege- tisime laevu, tallusime õhupalle.” kond. “Nägime, milliseid kullast ja kal- saates, mis muuhulgas ka meie muuseu- selle imetoreda reisi eest!” mist. Pärast ettekandeid ootas õpila- liskividest ehteid kandsid kunagised miööd tutvustas. Muljete põhjal kokku pannud Raamatu kujundaja Avo si merendusalane viktoriin ja vestlus- Vene riigi valitsejad Peeter I ja Katariina Nagu ikka taolistel puhkudel, kui Hilje Pakkanen Seidebergi (VR Kirjastus) jaoks oli raama- ring. “Vene lapsed laulsid meile ja kõik II. Need olid uskumatult ilusad,” ütles esineb laialdaste teadmistega inimene, pa- kub kuulajale mõnu esineja oskus panna tu ettevalmistus pikk protsess. “Kujundus Lugupeetud raamatu kohalikke ajalootükikesi suuremasse kon- küpses mu peas enne tööleasumist kaua, teksti. Nii oli ka meie muuseumiööl. Tões- autor Ants Hein oli väga nõudlik ja mina „Kiltsi mõis“ ettetellijad! võin end pidada pigem autori mõtte vor- mine 18. juunil kell 16.00. ti, üks asi on lugeda, hoopis teine tera oma mistajaks.” Lõpuaktused Väike-Maarja Gümnaasiumi Ettetellijatel palun osta raamat silmaga kaeda ning selle kõrvale harivat Ants Hein on kirjutanud raamatu 9.klassi lõpuaktus 21. juunil kell välja ettetellimishinnaga (8 eu- juttu kuulata. Aitäh korraldajale Reeli Väike-Maarja lasteaia 6. rühma koo- Freientalile! kohta järgmist: “See on põhjalik teos ühest 14.00. rot). lisaatmispidu 27.mail kell 17.00 ja Samal õhtul Kiltsi mõisas toimu- Eesti kõige huvitavama ehituslooga mõi- Väike-Maarja Gümnaasiumi kell 18.00 Kiltsi rühma lõpupidu. Ettetellijate nimekiri ja raamat nud Ants Heina raamatu