DOCSLIB.ORG

Vmaarja Suveleht.Pmd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vmaarja Suveleht.Pmd Väike-Maarja suvi! Sinu ees on esimene Väike-Maarja valla e-ajakiri “Väike-Maarja suvi”, mis aitab Sul paremini orienteeruda meie kirevas suvises kultuuripildis ja Pidustused 5. juunil Väike-Maarja kanti paremini üles leida. Väike-Maarja 10.45 kogunemine rongkäiguks õppekeskuse ette tiikide äärde suvi on värvikirev. Ja kui Sa juba tee meie kanti ette 11.00 tiikide ääres väike NÄITESHOW, RONGKÄIK liigub keskväljaku võtad, siis peatu siin pikemalt - matka-rajad ja kaudu Jakob Liivi parki vaatamisväärsused ootavad Sind! Majutus- ja toitluskohad aitavad Sul Väike-Maarja 11.25 PANDIVERE PÄEVADE AVAMINE Jakob Liivi pargis, kandis leida ka sobiva koha, kus ööbida ja kõhtu täita. esinevad gümnaasiumi õpilased Tule meie külla! 23. Pandivere päevad Pandivere päevad - kodukandipäevad - said alguse rahvusliku aktiivsu- se tõusu ajal 1988. aastal, mil Pandivere kõlas eestlaste suus kui sümbol. Sümbol meie edasikestmisest meie oma maal. Siis olid Pandivere päevad märgiks rahva iseolemisest ja isetegemisest. Nüüd aitavad need päevad säilitada kodukoha kultuuriloolist järjepide- vust, pakuvad rahvale lustlikku meelt ja on aja jooksul kujunenud iga suve hakul toimuvaks paikkonna suurimaks ja oodatuimaks pidustuseks. 11.35 TASUTA RAAMATUTE LAAT õppekeskuse endises võimlas Igal Pandivere päeval on olnud oma moto. Tänavuste Pandivere päevade moto on “Külad kaasa!” - ettevõtmistesse on kaasatud külad, kõikidel 11.40 RAHVATANTSUD peoplatsil Egne Liivalaidi tantsurühmalt mõõduvõtmistel on oodatud konkurentsi pakkuma külade esindused. 11.45 SEGAKOORI HELIN KONTSERT peoplatsil (dirigent Valve Libene) Külakonverentsid 12.00 “MEISTRITE AKADEEMIA” KONTSERT Pille Lille Muusikute Toetusfondi operetilauljatelt peoplatsil. Pandivere päevade aegu toimuvad juba 10.korda külakonverentsid, kus meenutame külade ajalugu, räägime praegusest külaelust ja arut- 5.juunil kell 12.00 leme koos vallajuhtidega arenguvõimaluste üle. Oodatud on kõik - endine “Meistrite Akadeemia” ja praegune külarahvas ja muidu huvilised! KONTSERT Pille Lille Muusikute Toetusfondi operetilauljatelt peoplatsil. Esinevad: Maire Haava (metsosopran), Mati Kõrts (tenor), Piia Paemurru (klaver). Vaba sissepääs. Teisipäeval, 1. juunil kell 18.00 ABURI külakonverents Raivo Liivaku teeäärsel haljasalal (tiigi kaldal). 12.00 PAARISKORVPALLIVÕISTLUS spordihoones Kontserdiks laulab Juhan Kangur Rakvere meeskoorist. 12.55 VALLA KÜLADEVAHELISED VÕISTLUSED köieveos, Neljapäeval, 3. juunil kell 18.00 MÄÄRI külakonverents käesurumises, vibulaskmises. küla kiigeplatsil. Kontsert kapellilt Sirili. Muusikalised vahepalad lõõtsa- ja kapellimängijatelt Osalevad külalised sõprusvallast Sonkajärvilt. 13.15 “KARDEMONI LINNA RAHVAS JA RÖÖVLID” gümnaasiumi algklassidemaja näiteringi esituses rahvamaja saalis (lavastaja Liidia Lõõtsa- ja kapellipäev Arumägi). Etendus tunnistati algklasside parimaks maakonnas. Reedel, 4. juunil 13.45 MUUSIKAKOOLI ÕPILASTE KONTSERT rahvamaja saalis 16.00 lõõtsa- ja kapellimängijate kontsert Väike-Maarja 14.05 VALLAVALITSUSE JA -VOLIKOGU KOHTUMINE rahvamaja taga peoplatsil VALLARAHVAGA rahvamaja saalis Kaks aastat tagasi alustatud lõõtsa- ja kapellipäevad jätkavad Anne Pajuste poolt ellukutsutud lõõtsapäevade traditsiooni. 15.00 üle-eestilise Põliste Koduloomade ja Taimede MTÜ Lõõtsamängu pakuvad Eduard Einmanni eestvedamisel lõõtsamängi- asutamiskoosolek rahvamaja saalis jad Soomest, Tartust, Rägaverest, Vändrast, Suure-Jaanist ja Vaekü- last, kokku paarkümmend esinejat. Üles astuvad ka Sirili kapell Väike- 15.00 VÄIKE-MAARJA Maarjast, Triller Eskust ja Siimusti kapell Jõgevamaalt. PASUNAKOORI KONTSERT Õhtujuht on lõõtsamees Valdek Kilk. peoplatsil (dirigent Vallo Taar) Kell 19.00 saab Väike-Maarja rahvamajas näha rahvamaja näi- 15.30 AUTASUSTAMINE, teringi etendust Virve Osila „Vann vales kohas“, mille on lavas- auhindade loosimine Pandivere tanud Heli-Liivia Komp. päeva mõistatuse lahendajate Pärast rahvamajas toimuvat näitemängu Virve Osila “Vann vahel, Pandivere päeva vales kohas” on kõik oodatud taas peoplatsile simmanile algusega kokkuvõte kell 20.30, kus saab lõõtsa- ja kapellimuusika saatel jalga kee- rutada. Vihma korral toimub simman rahvamajas. 2 Pandivere päevad 13. Eesti esivõistlused naisekandmises Laupäeval 5. juunil Vabastiili ja võistkonnavõistluse võitjad saavad õiguse Algusega kell 16.00 esindada Eestit juulikuu NAISEKANDMISVÕISTLUSED algul Soomes rahvamaja taga platsil. Sonkajärvil toimuval naisekandmise MMil. Kavas: võistkondlik naisekandmine, põhi- Info ja registreerimine võistlus vabastiilis, telefonil 329 5750 ja naisekandmise sprint, rahvalik võistlus Väike-Maarja valla publikule (paadiralli) koduleheküljel http://www.v-maarja.ee 18.30 NAISEKANDMISVÕISTLUSE Tulge võistlema ja tulge vaatama! AUTASUSTAMINE Tänavusele naisekandmise võistkonnavõist- 19.00 SIMMAN lusele oodatakse kõigi valla külade LÕÕTSAMÄNGIJATE SAATEL peoplatsil võistkondi! (vihma korral rahvamajas) Lisaks üldarvestusele peetakse külade võist- Päeva juhivad kohalikud noormehed kondadele eraldi arvestust. Raivo Tammus ja Sven Oodatud on ka huvitavate kostüümidega ja Tammoja. publikut naerutava showkavaga esinejad- võistlejad! Väike-Maarja vanas võimlas TUTE LAAT PÜHAPÄEVAL, 6. JUUNIL VANADE RAAMA a vanade raamatute laat JÄTKUB VALLA KÜLADEVAHELINE VÕISTLUS: 5.juunil alates kella 11.35 tasut toimub koduõlle, leiva ja hoidiste degusteerimine- õppekeskuse vanas võimlas hindamine, kalapüügivõistlus, a- alla Raamatukogu kutsub üles müüma-ostma-vahet tehakse kokkuvõtteid, selgitatakse võitjad. Väike-Maarja V Toredaid elamusi kõigile! ma koju seisma jäänud raamatuid – suurem rõhk on kirjavara tasuta äraandmisel. Raamatulaadal osalemiseks palume tuua laadaeelsel nädalal heas korras raamatud Väike-Maarja raamatukogusse,kus neid teemade kaupa sorteeritakse või kohe laadaplatsile. Kalapüügivõistlus Laadapäeval pannakse raamatud vanas spordihoones laudadele, kus soovijad saavad meelepärased teosed välja valida ja endale võtta. Kirjandust leidub nii suurtele kui väikestele. “Pandivere triibu 2010” Raamatud palume tuua oma koduraamatukogusse või Väike-Maarja 1-18). raamatukogusse raamatukogu lahtioleku aegadel (1 Info: Irma Raatma, tel. 325 5034, e-post: [email protected] Pühapäeval, 6.juunil Esmakordselt Pandivere päevade ajaloos - Nõmme Veskijärvel Laat, laste asfaldijoonistuste võistlus, kiiking (tellitava pikkusega õngitsemise kalapüügivõistlus “Pandivere triibu 2010”. ülevõlli-kiik), batuut, tunnelbatuut, inimpallid, elektrilised autod ja (Osalevad ka valla külade esindajad.) ATVd, kodukohaaineline ristsõna (ka vallalehes!), Härmalõnga õnneloos, naisseltsi kohvik, ASi Kaarma Karikas hobusõidud , Nõmme Veskijärv asub 10 km Väike-Maarjast Jõgeva poole, põllumeeste seltsi koduloomade näitus ja palju, palju muud. peale Äntu järve paremale üle raudtee. Paneme ka suunava sildi suure tee äärde. Võistlus algab kell 10.00 ja kestab kella 13.00-ni. Kui tuleb palju rahvast ja ilm on ilus, viime võistluse nelja tunni peale. Püük toimub 200 meetrisel pikal sirgel piki kallast, kallas on kuiv, sügavust 1-2 meetrit. Kogunemine ja registreerimine on tund varem. Püüda võib ühe ujukõngega (ritv, jõhv, kork, raskus ja üks konks), harrastuspüügiõiguse maksnutel võib õngel peal olla ka rull. Söödastamisel ei kasutata eluskalu. Arvesse lähevad kõik kalad, eriauhinnad suurimatele ahvenatele ehk triibudele. Autasustatakse meeste-, naiste- ja noorte kolme paremat, lisaks paljud eriauhinnad ja üllatused. Võistlus on tasuta, toetus ning lisaauhinnad võitjatele teretul- NÄITUSED nud. Rahvamajas: sõprusvalla Sonkajärvi (Soome) kunstnike näitus. Sissesöötmine lubatud tund enne võistlust. Liili Heinla rahvusliku tikandi õpitoas valminud tööde näitus. Vaata kalapüügivõistluse infot ka kalale.ee kodulehel. Muuseumis: gümnaasiumi õpilastööde näitus Pandivere triibu korraldavad Väike-Maarja vald ja Rakvere Õppekeskuse endises võimlas: valla koolide õpilaste spordikeskus. paeaasta teemaliste joonistuste näitus Info: Allan Jaakus Rakvere Spordikeskus, tel 507 2182, 327 8203 3 Pandivere päevad Lääne-Virumaa grillimise meistrivõistlus “Grillfest 2010” Kiltsi mõis osaleb üle-eestilises külastusmängus “Unustatud mõisad 2010”. Külastusmängu kuupäevad: 12. juunil ja 26. juunil, Pühapäeval, 6.juunil Väike-Maarja staadionil “Grillfest 10., 11. ja 26. juulil, 5. augustil. 2010”. Algus kell 10, lõpp kell 17. Nendel päevadel on mõis avatud kell 10.00 – 18.40. Sissepääs tasuta. Igal täistunnil toimub giidiga ringkäik lossis, tutvustatakse lossi ajalu- Ajakava: gu, räägitakse Krusensternide perekonnast jms. 8.00 võistlejate saabumine platsile ja võistlusplatside paigal- Pargis on tähistatud looduse õpperada, võimalik teha jalutuskäik damine. 9.00 Selveri toidukorvide giidiga. üleandmine, küpsetamise algus. Müügil kohalikud suveniirid (õpilaste poolt valmistatud) ning mitme- 10.00 VÕISTLUSE PIDULIK AVAMINE sugused meened, postkaardid. ja võistkondade tutvustus rahvamaja Võimalik tulu kasutatakse Kiltsi kooli õpilaste õppetingimuste paran- taga peoplatsil damiseks, silmaringi avardamiseks, ajalookonverentside korralda- 11.00 ISETEGEVUSLASTE KONTSERT miseks. rahvamaja taga peoplatsil Püsinäitused: “Gravüürid A.J.von Krusensterni Lõunamere atlase juurde”, “E.Grensmani aerofotod”, “Käsitöö” (loomelaagrites valmi- 13.00 ribivooru hindamise algus pimehindamisena kohtunike nu), “Kiltsi mõis ja Krusenstern” (Ajalooarhiiv), “Pudelite kollektsioon”. telgis 13.30 fantaasiavooru hindamise algus avaliku hindamisena Külastusmängust osavõtjate külastustasud: pered 50 kr, täiskasva- võistlusplatsidel nud 25 kr.; õpilased, pensionärid 15 kr; Töötab kohalik kohvik,
Load more

Recommended publications
  • Simuna Kihelkonna Pärimus Simuna Kihelkonna Pärimus
    Simuna kihelkonna pärimus Simuna kihelkonna pärimus Rohu 2018 Koostanud: MTÜ Viru Instituut ja MTÜ Rohu Park Kujundus: Piret Frey Arhiivimaterjalid: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum Raamat põhineb Eesti Vabariigi 100. juubeli kingituste raames korraldatud Simuna kihelkonna pärimuskultuuripäeval (Rohu 16.06.2018) kõlanud ettekannetel ning arhiivimaterjalidel. Trükise väljaandmist on toetanud KÜSK-i ja EV100 teavitustoe programm. Kaanel: Simuna prees, ERM A 291:467; Simuna vööd, ERM 1307 Trükikoda Ecoprint 3 Rahvaluulekoguja Julie Sepp Jakob Hurda 1888. aasta rahvaluulekogumise üleskutse „Paar palvid Eesti ärksa­ maile poegadele ja tütardele” avaldati kõigis suuremates lehtedes ning Hurda vanavarakogumise aktsiooni kui naistele sobivat ettevõtmist reklaamis ka Lilli Suburgi toimetatud ajakiri Linda (Kikas 2017). Kogumisest võttis osa üle 1400 inimese peaaegu kõigist Eestimaa kihelkondadest ja paljudest Eesti asundustest Venemaal. Julie Sepp oli esimene Hurda kogumisaktsiooniga liitunud naiskoguja. Aastatel 1888–1893 saatis ta Hurdale rahvaluulet neljal korral – Laiuse, Simuna ja Sangaste kihelkonnast. Neist kahel korral (1891 ja 1893) Simuna kihelkonna Rohu külast, kuhu ta oli elama asunud koos õpetajast abikaasaga. Üks osa tema Simuna saadetisest on ümberkirjutused Rohu kooliõpetaja Kaarel Mõiki kogutud lauludest (Kikas 2017, Saukas 2018). Rahvaluulekogumise korrespondentide hulgas oli naisi 2 % ehk umbes 60–70 ringis. Hurt kirjutab aruandevastuses kõige esimesele aktsiooniga liitunud naiskogujale Julie Sepale (1888): „Auus noorik on oma saatmisega nüüd ka tõistele noorikutele ja neidudele tee ette ajanud ja meie loodame, et neid õige rohkeste järele saab tulema”. Pea pool aastat hiljem Sepa kogutust taas kord aru andes saab ta juba märkida: „Teie eeskuju on ka teisi suguõdesid äratanud ja selle eest täname veel iseäranis” (Kikas 2017).
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2014 September Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 8 (243) SEPTEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJAS löökpilli erialal 2 õpilast: Huvitavat ja edukat kooliaastat! klaveri erialal 7 õpilast: Teele Kaldaru, Madis Kaljula Angelina Alt, Eliise Joonas, Eva-An- gelika Kaldaru, Thristan Paju, Kati-Ly SIMUNAS Algame kõik värske jõuga, salu, Marian Luht, Anna-Liisa Nurm, Randviir, Martta Raudsepp, Sandra Sa- klaveri erialal 2 õpilast: nõnda pea ei väsi. Väike-Maarja Gümnaasiumis 28 Kermo Ojaste, Kirke Ojala, Merili Or- vinski Sereena Birnbaum, Kadri Morozov Õppides ja harjutades õpilast: man, Mona Seppern kindlamaks saab käsi. 1.a klass Klassijuhataja: Siiri Kanarbik Kersti Merilaas Angelina Alt, Karolina Alt, Elisabeth Simuna kooli 1. ja 9. klass kooliaasta pidulikul avaaktusel. Foto: Gertu Põldmaa viiuli erialal 2 õpilast: viiuli erialal 2 õpilast: Hannele Nora Künnapuu, Pilleriin Mihkel Maadla, Janek Matsi Vaarik puhkpilli erialal 4 õpilast: Vallavolikogu ja vallavalitsus soo- Karolina Alt (metsasarv), Mihkel Il- vivad kõigile edukat ja huvitavat koo- ves (trompet), Katariina Kaljula (klar- liaastat! net), Maarja-Liisa Sindonen (fl ööt) Väike-Maarja gümnaasiumi 1. ja 12. klass esimesel koolipäeval. Foto Ly Ipsberg. Teadmistepäev oma pidulikkusega on Ervald, Mihkel Ilves, Eva-Angelica Kal- Väike-Maarja Gümnaasiumis 41 Gümnaasiumi X klassi seljataga ja nii õpilased, õpetajad kui daru, Stever Kudi, Rainis Lükk, Kristel õpilast: lapsevanemad on juba kohanenud koo- Nurkma, Carlos Pitkja, Taaniel Preisfre- 9.a klass õpilased said pidulikult liaasta korrapärase rütmiga. und, Birgitta Reonda, Andreas Rotka, Laura Inno, Mariliis Kivipõld, Gert- Alanud kooliaasta on erilise tähen- Eleriin Susi, Aili Tammoja tu Kuntro, Jaana Kuusemets, Karmel kätte matriklid dusega 1.
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni.
    [Show full text]
  • Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit
    PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2019 November RGB.Indd
    VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 10 (300) NOVEMBER 2019 TASUTA Ole koos meiega: facebook Vallaelanike vahel loositakse kopsakas preemia Väike-Maarja vallavalitsus loosib Nii on võimalik vallal ka oma tegevu- Tahaks loota, et sissekirjutus ei ole 2020. aasta veebruaris välja kaks tu- si paremini planeerida. Samas annab pelgalt allkirja andmine, vaid see on hande euro suurust tänuauhinda. Väike-Maarja valla elanike registris olek üks samm siduda end oma kodukohaga Tuhat eurot loositakse välja 2019. tunda ka pere isiklikus rahakotis, sest ja tekitada nö oma valla tunnet. Ja mis aastal valda sisse kirjutanud inimeste mitmed meie valla makstavad toetused eriti oluline – vallakodanikuna on sul vahel, teine tuhat eurot aga kõigi valla elanikuks registreerunud inimeste vahel. Loosimises osa- levad kõik, kes on loosimise toimu- mise hetkel Väike- Maarja valla koda- nikud. Kuni 31. det- sembrini on aega registreerida val- lakodanikuks nii, et kasu hakkad saama on seotud justnimelt sellega, kas ollak- moraalselt suurem õigus valla asjades juba järgmisel aastal. Oma elukohta se valla kodanik. kaasa rääkida. võib ümber registreerida igal ajal, kuid Vallakodanikuna lükkab sinu tee Vallakodanikuks saab end registree- ümberarvestus järgmisel aastal tööta- puhtaks valla tellitud lumesahk, sinu rida portaalis www.eesti.ee, seda saab sult valda laekuva tuluosa üle tehakse lapsed saavad õppida soodsamalt teha vallamajas kohapeal või saates 31. detsembri seisuga ning nii suure- muusikakoolis ning saavad tasuta elukohateate Väike-Maarja vallavalit- nevad valla tulud sinu osa võrra juba koolilõunat. Sul on võimalik taotleda susele aadressil Pikk 7, Väike-Maarja, järgmisel aastal. Mida rohkem on vallal mitmeid sotsiaaltoetusi ja -teenuseid, Lääne-Virumaa.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna III liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.52 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu - Võhmuta Sõiduplaan kehtib: alates 01.09.2018 ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE Liini teenindab: AS GoBus Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 52-03 52-01 52-02 1 Rakvere 11:50 16:50 2 Side 11:52 16:52 3 Palermo 11:56 4 Vana-Vinni 12:03 5 Väljataguse 12:04 6 Inju 12:06 7 Koeravere 12:08 8 Koeravere tee 12:09 9 Kadila 12:11 10 Veadla 12:13 11 Lohvardi 12:15 12 Pandivere 12:20 13 Tartu 16:54 14 Lilleoru 16:56 15 Tõrma kalmistu 16:58 16 Tõrma küla 17:00 17 Tabani 17:02 18 Tõnni 17:03 19 Levala 17:04 20 Umbaia 17:05 21 Täru 17:06 22 Koplitaguse 17:07 23 Assamalla 17:09 24 Kullenga 17:11 25 Põllu 17:13 26 Aburi 17:15 27 Ugrani 17:17 28 Koonu 12:22 17:18 29 Väike-Maarja 12:26 17:22 30 Ärina 17:25 31 Ilumäe 17:27 32 Loksa 17:29 33 Porkuni kool 17:32 34 Vistla 17:34 35 Sauvälja 17:36 36 Uudeküla 17:38 37 Ääsi Tamsalu saabuvad bussid 17:39 38 Tamsalu 12:10 18:00 39 Ääsi 12:11 18:01 40 Uudeküla 12:12 18:02 41 Kaeva 12:16 18:06 42 Kursi 12:18 18:08 43 Herne 12:19 18:09 44 Kerguta 12:22 18:12 45 Vajangu 12:23 18:13 46 Vajangu külatee 12:24 47 Võhmuta 12:27 48 Kaarma 12:28 49 Ebavere 12:30 50 Nõmme 12:36 51 Kamariku 12:41 52 Vallamaja 12:45 53 Rakke 12:46 Nr.52 Reis Reis Reis Nr.
    [Show full text]