DOCSLIB.ORG

Kehtna Valla Kaitseliitlased Pälvisid Tunnustust

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kehtna Valla Kaitseliitlased Pälvisid Tunnustust alla KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993 Vaatleja NR 4 (241) APRILL 2018 Kehtna valla kaitseliitlased Edukas Kehtna valla pälvisid tunnustust esindus huumoripäeval „Maamees muigab“ 7. aprillil toimus Väätsa rahvamajas üle-eestiline huumoripäev „Maamees muigab“. Sellist naljapäeva on seal korraldatud tänavusega kokku juba 22 aastat ning osalema on kutsutud huumorimeelseid, nalja ja naeru armastavaid inimesi. Üles astuvad nii üksikesinejad kui kollektiivid. Nalja-asjatundjatest koosnev žürii selgitab alati välja parima anekdoodivestja, naljade ja estraadikavade esitajad, lisaks eripreemiad ja publiku lemmik. Kehtna valda on varasemalt mitmel korral oma humoorikate lugudega esindanud Kalju Laiapea. Seekordsel naljapäeval oli esindus suurem – osa võtsid veel Markus Habo, kes esitas vahvaid anekdoote, ja Lelle rahvamaja huumorikollektiiv (Mari Karilaid, Tõnu Lillsaar, Andre Arro, Mariina Madisson) kahe estraadipalaga. Lisaks meie valla esindusele oli tulnud naljapäevale esinejaid lähe- malt ja kaugemalt. Üles astusid: Väätsa eakate selts Ristikhein, Väätsa Pildil vasakult: Ahto Raadiku, Arvo Kästik, Sven Soomets, Manivald Kase- Põhikooli 5.-9. kl näitering, Alburahva Teater, Tõrva estraaditrupp põld, Kairo Edvand, Andrus Illopmägi, Hardi Purga ja Siim Illopmägi. Tõrva Tilgad. Eraldi väärib märkimist 86-aastane Asta Mäeorg ehk Foto: Aare Hindremäe Tõrva Tilde, kes oma lavanimega rahvast naerutanud juba 40 aastat ning osa võtnud kõigist Väätsa huumoripäevadest. 14.04.2018 tähistas KL Rapla malev maleva kuldristi pälvisid Manivald Väätsal toimunud naljapäeva žüriisse kuulusid humoristid oma 28. aastapäeva Märjamaa rahva- Kasepõld, Hardi Purga ja Heinrich Raimo Aas, Tiiu Tea Anton ja karikaturist Heiki Maiberg. Anti välja majas. Malevapealik kolonelleitnant Kuusmann. Rapla maleva hõberisti järgmised preemiad: parim anekdoodivestja – Markus Habo, parim Meelis Pernits andis üle maleva pälvisid Ahto Raadiku, Kairo Edvand, kava – Väätsa Põhikooli 5.-9. kl näitering, parim naisnäitleja - Siiri teenetemärgid eeskujuliku teenistuse Siim Illopmägi, Liilia Kesküla ja Lopsik Tõrva estraaditrupist, parim meesnäitleja - Tõnu Lillsaar eest alljärgnevatele Kehtna valla Annika Tammus Lelle rahvamaja estraadikollektiivist, parim veteran - Asta Mäeorg tegevliikmetele. e. Tõrva Tilde, parim nali - Lelle rahvamaja estraadikollektiiv. Rapla maleva kuldrist hõbedaste Marju Pari Lellekad pälvisid ka publiku lemmiku tiitli. tammelehtedega: Arvo Kästik,Sven KL Rapla maleva Väätsa rah- Soomets ja Andrus Illopmägi. Rapla personalispetsialist vamaja juhataja Rait Philipenko tänas kõiki esi- nejaid ja lubas Järvakandi kooli III moeshow huumoripäeva traditsiooni jätkamist april- likuu esimesel nädalavahetusel Väätsal. Loode- tavasti on siis taas Kehtna valla esindus kohal. Mariina Madisson Lelle rahvamaja Fotol vasakult: Markus Habo, Kalju Laiapea, Moeshow 2018 võitja 9. klass. Vasakult Maria Helena Audse-Volkov, Marii Tõnu Lillsaar, Karro, Carmen Melts, Liisa-Ly Kuum, Diana Bažanov, Marite Angeelika Mari Karilaid, Kaal ja Aap Muromägi. Foto: Lauri Hollo Andre Arro, Ma- riina Madisson. Loe lähemalt lk.4 Foto erakogust. 2 Valla Vaatleja Koduteenuste osutamise tingimused ja kord Kehtna vallas 21. märtsil 2018. a kinnitas Kehtna valla elanikele ning teenuse nud. Eelkõige puudutab see endise ööpäevaringne. Kehtna Vallavolikogu määru- põhisisuks on isikule kodustes tin- Kehtna valla elanikke, kuna Kehtnas Kinnitatud teenuse hinnad ühes se, mis reguleerib kodutee- gimustes osutatav teenus, mis aitab oli teenus siiani tasuta. See, et kuus on järgmised: nuste osutamise tingimust ja tal harjumuspärases keskkonnas sotsiaalteenused on tasulised, on teenuse osutamine 1 kord nädalas toime tulla. Koduteenuste loetelu igapäevane praktika, küll aga ei tohi 10 eurot korda. on ära toodud Kehtna Vallavolikogu isiku ebapiisav sissetulek takistada teenuse osutamine 2 korda nädalas määruses „Koduteenuste osutamise teenuse saamist. Aprillikuu jooksul 20 eurot Endise Järvakandi valla ja Kehtna tingimused ja kord“ 21.03.18 nr 18 vormistatakse ümber kõik seni teenuse osutamine kolm korda valla teenuste osutamise kord on Koduteenuse osutamiseks sõlmitakse teenusel olnud klientide lepingud ja nädalas 50 eurot viidud uues Kehtna vallas ühtsetele kolmepoolne leping ametniku, hool- alates maikuust on teenus tasuline. Teenuse eest tasub koduteenuse saaja alustele, silmas pidades mõlema dustöötaja ja abivajaja vahel, kus Hinnatakse teenuse tegelik vajadus või tema seadusjärgne ülalpidaja. valla häid praktikaid, seadusandlust igal konkreetsel juhul määratakse ning lähivõrgustiku potentsiaal isiku Koduhooldustöötajaid on Kehtna ja teenuste ühtlustamise printsiipi, teenuste kestvus, osutavate teenuste abistamiseks. Isikul on võimalus vallas hetkel kuus ja igas piirkonnas mida reguleerib Järvakandi valla ja loetelu ja sagedus. teenusest loobuda. on tagatud teenuse kättesaadavus. Kehtna valla ühinemisleping. Teenus on suunatud eelkõige Koduteenust on võimalik tellida Küsimuste korral võtke ühendust: Koduteenust on osutatud pikaajali- isikule, kellel puuduvad seadusjärg- kuni kolm korda nädalas. Üle päeva Kristina Lett, sotsiaaltööspetsialist selt mõlemas vallas ja teenuse sisu ei sed ülalpidajad või on abistavaks teenust saades (v.a nädalavahetused) (Kehtna piirkond) 489 8837, muutu. Koduteenus on üks kümnest teenuseks omastele, kes põhjendatud peaks olema kaetud isiku kõrvalabi 5333 9978 kohaliku omavalitsuse üksuse korral- juhtudel ei ole suutelised isikule täies vajadus. Kui see on ebapiisav, tuleb Katrin Jõgi, sotsiaalhoolekande- datavast sotsiaalteenusest, mida re- mahus vajalikku hooldust tagama. kaaluda koduteenuse asendamist spetsialist (Järvakandi piirkond) guleerib Sotsiaalhoolekandeseadus. Kõige suurem muudatus antud teiste teenustega. Praktika näitel 489 4716, 528 2141 Koduteenust osutatakse abivaja- teenuse juures on see, et teenus on võib öelda, et sellisel puhul on Kristina Lett vatele rahvastikuregistrijärgsetele tasuline ja teenuse hinnad muutu- isiku hooldusvajadus suurem, tihti Valla sotsiaaltööspetsialist 21.märtsil 2018 toimunud volikogu istungil arutati-otsustati Istungist võttis osa 19 volikogu ainuõige see vara võõrandada otsus- läbiviimiseks moodustada häältelu- on vaja koheselt vastu võtta uue liiget, puudus kaks. tuskorras konkreetsele isikule. Vara gemise komisjon koosseisus Katrin asutuse põhimäärus. Eelnõu kooskõ- 1. 18 poolthäälega, üks oli vastu, võõrandatakse hinnaga, millesse Velleste, Aivar Puur ja Hans-Jürgen lastatakse hariduskomisjoniga, kooli võeti vastu määrus nr 16 „Vajadus- on arvestatud vallavalitsuse poolt Schumann. Volikogu nõustus ette- hoolekoguga ja õpilasesindusega. põhine huvitegevuse ja huvihariduse tehtud kulutused. Enne notariaalse panekuga. Eelnõu on kavas kinnitada aprillikuu toetamise kord“. lepingu sõlmimist tuleb ostjal valla- Revisjonikomisjoni esimehe kan- volikogus. 2. 19 poolthäälega võeti vastu valitsusele tasuda kinnisasja müügi didaadiks esitati Rait Verrev. Teisi 10. Ehitusspetsialist H.J. Schu- määrus nr 17 „Riigihangete seaduse hind. Vara võõrandamisega seotud kandidaate ei esitatud. mann tutvustas eelnõud „Rahalise § 9 lõikes 1 kohaliku omavalitsuse notariaalse lepingu sidumise kulud Komisjon viis läbi hääletusprot- kohustuse tagamine ja Kehtna Põhi- üksuse pädevusse antud ülesannete kannab ostja. Eelnõu kinnitati 19 sessi. Rait Verrev osutus valituks kooli ruumide kasutusse andmine“. delegeerimine Kehtna Vallavalit- poolthäälega. Võeti vastu otsus nr 19 poolthäälega. Võeti vastu otsus Veebruarikuu volikogus tutvusta- susele“. Selgitas jurist Evi Glubis. 31 „Vara võõrandamine“. nr 33 „Revisjonikomisjoni esimehe sime renoveerimisprojekti Kehtna Määruse kehtestamine on vajalik 4. Arvamuse andmine geoloogilise valimine“. Põhikooli endise söökla ruumide kuna 01.09.2017 jõustus uus riigi- uuringuloa väljastamiseks. 7. Revisjonikomisjoni liikme ehitamiseks maadlusruumideks ning hangete seadus. Samuti on ühinemise Keskkonnaspetsialist Aivar Puur valimine. volikogu toetas algatust. Nüüd on tulemusena moodustunud uues vallas tutvustas eelnõud "Arvamuse and- Revisjonikomisjoni liikme kan- Leader programmi rahalise toetuse vajalik kehtestada uus ühtlustatud ja mine geoloogilise uuringuloa väl- didaadiks esitati Elmo Allika. Teisi taotluse esitamiseks vajalik volikogu seadusega kooskõlas olev riigihan- jastamiseks“. FIE Teet Oole taotleb kandidaate ei esitatud. otsus, kus kinnitatakse, et vald on gete korraldamise kord. Kohaliku Keskkonnaametilt luba geoloogi- Komisjon viis läbi hääletusprot- nõus tasuta klubi kasutusse andma omavalitsuse korralduse seaduse listeks uuringuteks liiva ja kruusa sessi. Elmo Allika osutus valituks 2018. aastast kuni 2068. aastani § 22 lõige 2 sätestab, et antud tarbevaru väljaselgitamiseks temale 19 poolthäälega. Võeti vastu otsus Kehtna Põhikooli endised köögi- küsimused otsustab volikogu, kes kuuluvatel Kenni külas asuvatel nr 34 „Revisjonikomisjoni liikme ruumid õigusega ehitada objektil võib nende küsimuste lahendamise maaüksustel. Teenindusala koosneb valimine“. välja maadlusruumid ja viia ehitatud volitada vallavalitsusele. Hankekord kahest lahustükist, millest esimese 8. Küladekomisjoni aseesimehe ruumides läbi maadlemise- ja muid on vallavalitsuse töödokument, osa pindala on 3,65 ha ja teise osa valimine. saalitreeninguid. Veel on vaja kin- mistõttu on üldlevinud praktika, et pindala 0,29 ha. Maavara soovitakse Küladekomisjoni aseesimehe nitada, et vald nõustub eraldama hankekorra kehtestamine on delegee- kasutada piirkonna teede ehitusel kandidaadiks esitati Marko Matson. 2019. aastal projektile toetust
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • ENE INDERMITTE Exposure to Fluorides in Drinking Water
    DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 41 DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 41 ENE INDERMITTE Exposure to fluorides in drinking water and dental fluorosis risk among the population of Estonia Department of Geography, Institute of Ecology and Earth Sciences, Faculty of Science and Technology, University of Tartu, Estonia This dissertation was accepted for the commencement of the degree of Doctor philosophiae in geography at the University of Tartu on June 7, 2010 by the Scientific Council of the Institute of Ecology and Earth Sciences of the University of Tartu Supervisors: Professor emeritus Astrid Saava, MD, dr.med. Department of Public Health, University of Tartu, Estonia Senior researcher Ain Kull, PhD Department of Geography, University of Tartu, Estonia Opponent: Ilkka Arnala, MD, PhD Head of Department of Orthopaedics Kanta-Häme Central Hospital, Finland Commencement: Scientific Council Hall, University of Tartu Main Building, 18 Ülikooli Street, Tartu, on 30 August 2010 at 2.15 p.m. Publication of this thesis has been funded by the Institute of Ecology and Earth Sciences of the University of Tartu and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology created under the auspices of the European Social Fund. ISSN 1406–1295 ISBN 978–9949–19–424–7 (trükis) ISBN 978–9949–19–425–4 (PDF) Autoriõigus: Ene Indermitte, 2010 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 358 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS ...................................................... 7 Interactions between the papers ....................................................................
    [Show full text]
  • Uurimistöö Teemad KUNST EHITISED
    Uurimistöö teemad NB! Koostöös juhendaja ning Muinsuskaitseametiga on võimalik väljapakutud teemade kitsendamine või täpsustamine seminari-, bakalaureuse-, magistri või doktoritöö nõuetele vastavaks KUNST Põlvamaa Tilsi mõisa peahoone baroksed sisedetailid ja hilisemad kihistused Mardikakahjustusega vallasesemed. Mardikatõrje- ja restaureerimisvõimalused 19–20. sajandi I poole tööstuslik tarbekunst. Eri töökodade (eriti just metallist tooted) toodang. Töökodade loomine, tooted, kataloogid, toodete levik jne. Laiemalt on seni uuritud väärismetallist toodete ala, ka suuremaid mööblitööstuseid Metallvalgustid (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid valgusteid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes need valmistas ning kus seda tehti Metallist sakraalesemed (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes neid valmistas ja kus seda tehti Metallist ja ka hõbedast valgustid ja sakraalesemed apostlik-õigeusukirikutes Eestimaal 18.–19. saj. Milliseid valgusteid ja sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kus neid valmistati ja kes seda tegi Hauatähiste restaureerimine Värviuuringute tegemise ajalugu ja hetkeolukord. Kõige tulemuslikuma/ efektiivsema metoodika väljatöötamine Mõisate ajaloolised interjöörid värviuuringute aruannete põhjal EHITISED Kirikute biokahjustused Maakondade kaupa kindla hoone liigi inventeerimine, s.h ajaloo
    [Show full text]
  • Ravila Lasteaed Arengukava 2015 – 2017
    RAVILA LASTEAED ARENGUKAVA 2015 – 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. ÕPPEASUTUSE LÜHIÜLEVAADE ................................................................................ 4 2. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED ................................................................. 5 3. HETKEOLUKORD .......................................................................................................... 6 3.1. Juhtimine ja eestvedamine .............................................................................................. 6 3.2. Rühmade komplekteerimine ........................................................................................... 6 3.3. Personal .......................................................................................................................... 6 3.4. Materiaalne baas ............................................................................................................. 7 3.5. Huvigrupid ja koostööpartnerid ...................................................................................... 8 3.6. Õppe- ja kasvatustegevus ............................................................................................... 9 4. ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD AASTATEKS 2015-2017 ........... 10 4.1. Eestvedamine ................................................................................................................ 10 4.2. Personalijuhtimine .......................................................................................................
    [Show full text]
  • Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020-2032
    TÜRI VALLAVALITSUS Türi Vallavolikogu 29.10.2020. a määruse nr 10 „Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032 kinnitamine“ lisa TÜRI VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020-2032 Europolis OÜ 2020 Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 _____________________________________________________________________________________ SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 9 1. Olukorra kirjeldus ............................................................................................................. 10 1.1 Üldandmed ................................................................................................................. 10 1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade ....................................................................................... 11 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus........................................................................................ 11 1.2.2 Majandus ja tööhõive ......................................................................................... 12 1.3 Keskkonnaülevaade ................................................................................................... 13 1.3.1 Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia .............................................................. 13 1.3.2 Põhjavesi ja selle kaitstus ..................................................................................
    [Show full text]
  • Kose Valla Terviseprofiil 2012
    KOSE VALLA TERVISEPROFIIL 2012 – 2015 Kinnitatud Kose Vallavolikogu otsusega 19. 01. 2012. nr 123 Joonised ja tabelid Joonis 1. Kose valla asend Harjumaal 11 Joonis 2. Kose valla rahvastikupüramiid 1. jaanuar 2010 seisuga 12 Joonis 3. Kose valla rahvastikutiheduse ruutkaart 13 Joonis 4. Sünnid ja surmad Kose vallas aastatel 1994-2010 14 Joonis 5. Rahvastiku muutumine, rändesaldo 2000-2010 15 Joonis 6. Kose valla iibed 2000-2010 15 Joonis 7. Kose vallaeelarve põhitegevustulud 2004-2010 16 Joonis 8 Tulumaksu laekumine Kose vallale kuude jaanuar 2005- mai 2011 18 Joonis 9. Maksumaksjate arv Kose vallas jaanuar 2005 - mai 2011 18 Joonis 10 Maksumaksja keskmine brutosissetulek Kose vallas 2005 – 2011 19 Joonis 11. Kose vallaeelarve põhitegevuskulud 2004-2010 19 Joonis 12. Kululiigi osatähtsus eelarves 20 Joonis 13. Rahvastiku haridustase 21 Joonis 14. Rahvastiku terviseolukord ja seda põhjustavad tegurid 23 Joonis 15. Statistilisse profiili kuuluvad üksused õigusliku vormi järgi 2010 29 Joonis 16. Registreeritud töötute osakaal tööealisest elanikkonnast 30 Joonis 17. Toimetulekusumma ühe elaniku kohta 32 Joonis 18. Registreeritud I ja II astme kuritegude arv Kose vallas 2005-2010 49 Joonis 19. Kuritegude dünaamika Kose vallas 2010, 2011 50 Joonis 20. Ründe tagajärjel surnud 51 Joonis 21. Alaealiste väärteod Kose vallas 2010 – 2011 53 Joonis 22. Päästeteenistuste registreeritud tulekahjude arv 54 Joonis 23. Küsitluses osalenud õpilased 58 Joonis 24. Küsitluses osalenute vanuseline jaotus 58 Joonis 25. Toitumisharjumused 59 Joonis 26. Enesehinnang tervisele 59 Joonis 27. Söömisharjumused 60 Joonis 28. Kehalise kasvatuse tundides osalemine 60 Joonis 29. Tervisespordiga tegelemine 61 Joonis 30. Kooliskäimist mõjutavad tegurid 61 Joonis 31. Hobid 62 Joonis 32. Arvutikasutus 62 Joonis 33.
    [Show full text]
  • Keilas Asutati Neljas Naabrivalvesektor
    linnu-uudis uudis meeldetuletus Vaikne veebruar Bussiajad muutuvad lk 3 lk 4 Keila nädalaleht Reede, 13.03.2009 14. märts - emakeele- nr 10 (69) päev uudiseduudis Keilas Kuidas õpitakse waldorfkoolis Eelmisel nädalal toimunud asutati neljas lahtiste uste päev erakoo- lis Läte andis võimaluse uurida, kuidas toimub naabrivalvesektor õppetöö waldorfkoolis. lk 5 sport Keila suusapäevade etapid on peetud Keila suusapäevade viies etapp tõi Keilasse terviseradadele seekord 57 suusatajat. Parima võimaliku ilma ja libisemi- sega peetud suusapäeva- de viimane etapp tõi ka rekordilise ringiaja. lk 5 lk 6 Foto: valdur vacht vaba aeg uudis Harjumaa parim “Nürnberg” Keila guugeldaja kultuurikeskuses lk 3 lk 6 2 Arvamuskülg Reede, 13.03.2009 • Nr 10 (69) Nädal Lõppes, teine algas lugejaga vestleb Tunne oma naabrit Eesti Vabariik läbi üheksakümne aasta Kui palju me tegelikult tunneme oma naabreid? liisa suba Naabrivalve ühingu juhiga juttu ajades hakkasin isegi selle üle mõtlema. Olen küll sedalaadi vägagi „Ütle veel midagi,“ palub sotsiaalne inimene, kes üldjuhul teab kõiki oma pilusilmne turist minult keset maja inimesi ja muidu naabreid nägupidi ning üri- sagivat vanalinnatänavat, „teie tab neid ka tervitada. Mulle väga meeldib, kui talvel keel kõlab nii ilusti.“ Ta nägu lööb särama, kui poetan paar suure lumega naabrimehed nii üksteise kui ka minu eestikeelset lauset: tema arva- auto hangest välja aitavad lükata. Vanast ajastki tes peaks meie keel olema kõi- mäletan, et ikka ju teadsid, kes oma laste peale kar- kidele maailma inimestele ko- hustuslik juba ainuüksi jub, millised pidutsemisharjumused kellelgi on, mis sellepärast, et heliseb kui lin- kell keegi koju jõuab ja kes kelle juures külas käib. nulaul kevadisel hommikul.
    [Show full text]
  • Iron in the Middle Devonian Aquifer System and Its Removal at Võru County Water Treatment Plants, Estonia
    Estonian Journal of Earth Sciences, 2012, 61, 3, 181–190 doi: 10.3176/earth.2012.3.04 Iron in the Middle Devonian aquifer system and its removal at Võru County water treatment plants, Estonia Mariina Hiiob and Enn Karro Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Ravila 14A, 50411 Tartu, Estonia; [email protected] Received 16 April 2012, accepted 18 April 2012 Abstract. Groundwater abstracted from the Middle Devonian aquifer system is the main source of drinking water in South Estonia. High iron and manganese concentrations in groundwater are the greatest problems in this region. The total iron concentrations up to 16 mg L–1 are mainly caused by a high Fe2+ content in water, pointing to the dominance of reducing conditions in the aquifer system. A pilot study was carried out to estimate the effectiveness of 20 groundwater purification plants with eight different water treatment systems (aeration combined with Manganese Greensand, Birm, Nevtraco, Hydrolit-Mn, Magno-Dol and quartz sand filters) in Võru County. The results demonstrate that in most cases the systems with pre-aeration effectively purify groundwater from iron, but only 13 out of 20 water treatment plants achieved a reduction of iron concentration to the level fixed in drinking water requirements (0.2 mg L–1). Manganese content decreased below the maximum allowed concentration in only 25% of systems and in cases where the filter media was Birm or quartz sand and pre-oxidation was applied. The study showed that the high level of iron purification does not guarantee effective removal of manganese.
    [Show full text]
  • Taotluse Kuupäev Taotleja Maakond 18.06.2020 Võru Vald, Sõmerpalu Alevik, Heki Tn 2 Korteriühistu Võrumaa 22.06.2020 Põlts
    Taotluse kuupäev Taotleja Maakond 18.06.2020 Võru vald, Sõmerpalu alevik, Heki tn 2 korteriühistu Võrumaa 22.06.2020 Põltsamaa vald, Lustivere küla, Uus tee 1 korteriühistu Jõgevamaa 11.06.2020 Tartu linn, Purde tn 39 korteriühistu Tartumaa 16.06.2020 Põlva vald, Põlva linn, Jaama tn 24a korteriühistu Põlvamaa 11.06.2020 Tartu linn, Turu tn 17 korteriühistu Tartumaa 12.06.2020 Viljandi linn, Riia mnt 40A korteriühistu Viljandimaa 11.06.2020 Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 2 korteriühistu Põlvamaa 30.06.2020 Tartu linn, Mõisavahe tn 28 korteriühistu Tartumaa 01.07.2020 Kambja vald, Kambja alevik, Männi tn 9 korteriühistu Tartumaa 11.06.2020 Viljandi linn, Reinu tee 12 korteriühistu Viljandimaa 11.06.2020 Tartu linn, Ravila tn 44 korteriühistu Tartumaa 25.06.2020 Tartu linn, Riia tn 9 korteriühistu Tartumaa 11.06.2020 Kambja vald, Tõrvandi alevik, Ringtee 11 korteriühistu Tartumaa 11.06.2020 Tartu linn, Riia tn 10 korteriühistu Tartumaa 07.07.2020 Tartu linn, Pärna tn 4 korteriühistu Tartumaa 11.06.2020 Viljandi linn, Reinu tee 19a korteriühistu Viljandimaa 15.06.2020 Kambja vald, Ülenurme alevik, Heki tn 4 korteriühistu Tartumaa 08.07.2020 Elva vald, Puhja alevik, Nooruse tn 16 korteriühistu Tartumaa 11.06.2020 Elva vald, Puhja alevik, Kõnnitee lõik 4, Viljandi tee 36 korteriühistu Tartumaa 11.06.2020 Tartu linn, Kalevi tn 71 korteriühistu Tartumaa 12.06.2020 Tartu linn, Uus tn 60 korteriühistu Tartumaa 11.06.2020 Tartu linn, Turu tn 7 KÜ Tartumaa 11.06.2020 Tartu linn, Kuu tn 39 kortrtiühistu Tartumaa 07.07.2020 Tartu linn, Kalda tee 38 korteriühistu Tartumaa 08.07.2020 Viljandi linn, Loode tn 5 korteriühistu Viljandimaa 08.07.2020 Tartu linn, Pepleri tn 5 korteriühistu Tartumaa 30.06.2020 Viljandi linn, C.
    [Show full text]
  • Crinoids from the Silurian of Western Estonia
    Crinoids from the Silurian of Western Estonia WILLIAM I. AUSICH, MARK A. WILSON, and OLEV VINN Ausich, W.I., Wilson, M.A., and Vinn, O. 2012. Crinoids from the Silurian of Western Estonia. Acta Palaeontologica Polonica 57 (3): 613–631. The Silurian crinoids of Estonia are re−evaluated based on new collections and museum holdings. Nineteen species−level crinoid taxa are now recognized. All crinoid names applied to Estonian Silurian crinoids during the middle 19th century are disregarded. Especially significant is the fauna reported herein from the Pridoli because coeval crinoids are very poorly known from the Baltic region and elsewhere. One new genus and four new species are described from Estonia, namely Calceocrinus balticensis sp. nov., Desmidocrinus laevigatus sp. nov., Eucalyptocrinites tumidus sp. nov., and Saaremaacrinus estoniensis gen. et sp. nov. Key words: Echinodermata, Crinoidea, Pridoli, Silurian, Estonia, Baltica. William I. Ausich [[email protected]], School of Earth Sciences, 155 South Oval Mall, The Ohio State University, Co− lumbus 43210, USA; Mark A. Wilson [[email protected]], Department of Geology, The College of Wooster, Wooster, Ohio 44691, USA; Olev Vinn [[email protected]], Department of Geology, University of Tartu, Ravila 14A, 50411 Tartu, Estonia. Received 8 September 2010, accepted 23 May 2011, available online 31 May 2011. Introduction nated by monobathrid camerates, cladids, and flexibles. These paleocommunities typically contained relatively Wenlock and Ludlow crinoids are well known from the fewer non−pelmatozoan echinoderms (especially after the Si− Baltica paleocontinent with the extensive faunas from Got− lurian), and crinoid faunas became more cosmopolitan. land, Sweden. This fauna was monographed by Angelin The new Estonian crinoids reported here add important (1878) and has been studied subsequently by Ubaghs (1956a, information about Silurian faunas on Baltica.
    [Show full text]
  • The Trace Fossil Arachnostega in the Ordovician of Estonia (Baltica)
    Palaeontologia Electronica palaeo-electronica.org The trace fossil Arachnostega in the Ordovician of Estonia (Baltica) Olev Vinn, Mark A. Wilson, Michał Zatoń, and Ursula Toom ABSTRACT In the Ordovician of Baltica, burrows assigned to the ichnogenus Arachnostega Bertling, 1992 occur in steinkerns of bivalves, cephalopods, gastropods and hyolithids. Arachnostega abundance decreased significantly during the Ordovician in Baltica. It was most abundant in the Darriwilian (17% of gastropod steinkerns), slightly less abun- dant in the Sandbian (11% of gastropod steinkerns) and least abundant in the Katian (3% of gastropod steinkerns). This change in Arachnostega abundance correlates well with the regional climatic change (from temperate to tropics) during this interval, along with resulting changes in sedimentary environment, geochemistry and biota. Arachno- stega was substrate selective and preferred bivalves over gastropods. Arachnostega occurs only in the Middle and Upper Ordovician of Estonia and is absent in the Lower Ordovician. Olev Vinn. Department of Geology, University of Tartu, Ravila 14A, 50411 Tartu, Estonia; [email protected] Mark A. Wilson. Department of Geology, The College of Wooster, Ohio, 44691 USA; [email protected] Michał Zatoń. Department of Palaeontology & Stratigraphy, University of Silesia, Będzińska 60, 41-200 Sosnowiec, Poland; [email protected] Ursula Toom. Institute of Geology, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, Tallinn; [email protected] Keywords: Trace fossils; burrows; worms; steinkern; carbonate rocks INTRODUCTION al., 2013). Arachnostega traces constitute irregular, branching burrows in the sediment fill of shells; it is The ichnogenus Arachnostega was originally visible on the surface of steinkerns. Previously, described from the Upper Jurassic of Germany Arachnostega has been reported from Ordovician (Bertling, 1992).
    [Show full text]
  • Lisa. Kose Valla Tegevuskava 2015-2025 Kose Vallavolikogu 20.10.2016 Määruse Nr 117 Juurde
    Lisa. Kose valla tegevuskava 2015-2025 Kose Vallavolikogu 20.10.2016 määruse nr 117 juurde Tegevuse läbiviimise aeg Eeldatav Finantseerimise Nr. Tegevuse nimetus 2021- maksumus Vastutaja 2015 2016 2017 2018 2019 2020 allikad 2025 eurodes I Haridus I.1 Alusharidus Ravila Lasteaia ja noortekeskuse renoveerimine (hoone välisfassaadi ja katusealuste soojustamine, Vallaeelarve, EL x x x x 400 000,00 Kose Vallavalitsus hoone küttesüsteemi tasakaalustamine, koridoride fondid I.1.1 remont) Vallaeelarve, EL x x x 15 000,00 Kose Vallavalitsus I.1.2 Õuealade projekteerimine kõigile lasteaedadele fondid Vallaeelarve, x x x x 50 000,00 Kose Vallavalitsus I.1.3 Õpperadade rajamine valla lasteaedades KIK, fondid Valla lasteaedade õuesõppe väliklasside rajamine Vallaeelarve, x x x x 60 000,00 Kose Vallavalitsus I.1.4 ja/või rekonstrueerimine KIK, fondid Laste mänguväljakute inventari täiendamine ja Vallaeelarve, EL x x x x 60 000,00 Kose Vallavalitsus I.1.5 liiklusväljakute rajamine Kose valla lasteaedades fondid Vallaeelarve, EL Oru lasteaia kolme rühmaruumi renoveerimine x 225 000,00 Kose Vallavalitsus I.1.6 fondid Oru Vanurite Kodu ruumide renoveerimine Vallaeelarve, EL x x 35 000,00 Kose Vallavalitsus I.1.7 lasteaiarühma tarbeks fondid Kose Lasteaia ruumide remont, köögi seadmete Vallaeelarve, EL x x 328 000,00 Kose Vallavalitsus I.1.8 uuendamine ja õueala korrastamine fondid Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli saali ja kooli Vallaeelarve, x x 66 000,00 Kose Vallavalitsus I.1.9 garderoobi remont projektid Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli köögibloki ja Vallaeelarve,
    [Show full text]