(At 409): Some Interpretations of a Very Estonian Folk Tale
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb

Load more
Recommended publications
-
Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out. -
Lõpukell Juhatas Sisse Eksamiperioodi
www.sakuvald.ee/ss 6. mai 2011 9 (307) Hind 0,38 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T Tõdva - Hageri ja Pensionäride tulu- 29. aprillil tähistati Saku - Tõdva maksuvaba tulu on Saku mõisas 28 maanteed on sel sel aastal 336 eurot pisipoisi ja -tüdruku suvel remondis 192 eurot on automaatselt sündi. Teid remonditakse kahes maksuvaba, ülejäänud summa Pildil väike Isabell etapis, esimesena hakatakse maksust vabastamiseks tuleb Tali emaga ehitama Tõdva-Hageri neil, kes seda varem teinud /lk 10-11 maanteed / lk 3, 20 pole, kirjutada avaldus / lk 3 Lõpukell juhatas sisse eksamiperioodi Saku Gümnaasiumi XXXIII lendu jääb meenutama punaseõieline pudeli ürikuga - lehega, kus kirjas abiturientide nimed. kastan koolimaja juures. Pisike puu pandi sirguma 20. aprillil pärast Lõpukella lahutab lõpuaktusest kaks kuud. Saku 43 abituriendi lõpukellaaktust, kui 12.a ja 12.b klass koos klassijuhatajate Krista jaoks jääb selle aja sisse viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm riigi- Polmani ja Eda Piisanguga kooli õuele kogunesid. Tseremoonia eksamit. Esimene, eesti keele kirjand, kirjutati juba esmaspäeval, käigus asetas kumbki klass traditsiooni kohaselt istutusauku ka 25. aprillil. Virget vaimu küpsustunnistuseni jõudmiseks! / lk 10-12 ABITELEFONID EVIKA-s oli lahtiste uste päev / lk 8 Esietendus Kiisa rahvamajas POLITSEI 110 HÄDAABI 112 Segakoor Tuljak sai uue kuue / lk 9 G4S EESTI 1911 Näiterin- SAUE KONSTAABLI- Sakus ja Kurtnas tähistati gi uus JAOSKONNA SAKU rahvusvahelist tantsupäeva / lk 10 lavastaja KONSTAABLIPUNKT Tiiu Jaoskonna juht 6728 300 Saku mäesuusatajad lõpetasid Rõuk tõi Korrapidaja 6124 510 hooaja / lk 15 Konstaablid 6124 552 vaataja LOOMAARST Traditsiooniline jüriöö jooks joosti ette „Ka- Heli Suits 50 41 060 heksa sel aastal 21. -
Kose 2018 SISUKORD 1
Kose 2018 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 2. PÕHIMÕISTED JA LÜHENDID ............................................................................................................ 3 3. KOSE VALLA ELANIKKOND JA ASUSTUS ........................................................................................... 5 4. KOSE VALLA NOORSOOTÖÖ HETKEOLUKORD JA ARENGU EELDUSED ............................................ 7 4.1. Kose valla noorsootöö hetkeolukord ja tegevusvaldkonnad .................................................... 7 4.1.1. Huviharidus ja huvitegevus ................................................................................................ 9 1.1.1. Erinoorsootöö .................................................................................................................. 15 1.1.2. Tervistav ja arendav puhkus. Töökasvatus ...................................................................... 16 1.1.3. Noorte teavitamine .......................................................................................................... 17 1.1.4. Noorte nõustamine .......................................................................................................... 18 1.1.5. Noorsoo-uuringud ............................................................................................................ 18 1.1.6. Noorsootööalane koolitus .............................................................................................. -
Aespa Laululava Puitkonstruktsioonide Põhiprojekt
Mihkel Reinhold AESPA LAULULAVA PUITKONSTRUKTSIOONIDE PÕHIPROJEKT LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015 Mina, Mihkel Reinhold, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood: 110820680 Õpperühm: EI 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa allkiri Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Mihkel Reinhold Üliõpilase 110820680 kood: Õpperühm: EI-81 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt Lähteandmed töö koostamiseks: Tellija (MTÜ Aespa Kodu) kirjalik lähteülesanne, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Lõputöös tuleb leida sobiv laululava arhitektuurne lahendus, tuleb lahendada laululava puitkonstruktsioonide -
Virumaa Hiied
https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Framing Nature.Indd
The European Association for the Study of Literature, Culture, and the Environment (EASLCE) Biennial Conference Nordic Network for Interdisciplinary Environmental Studies (NIES) IX Conference Hosted by the Department of Semiotics at the University of Tartu FRAMING NATURE: SIGNS, STORIES, AND ECOLOGIES OF MEANING ABSTRACTS April 29–MAY 3, 2014 TARTU, ESTONIA ORGANISERS European Association for the Study of Literature, Culture, and the Environment (EASLCE) Nordic Network for Interdisciplinary Environmental Studies (NIES) HOST Department of Semiotics at the University of Tartu COOPERATIVES Department of Literature and Theatre Research at the University of Tartu, Estonian Semiotics Association Centre for Environmental History (KAJAK) SUPPORTERS European Union European Regional Development Fund (CECT, EU/Estonia) Institute of Philosophy and Semiotics at the University of Tartu Norway Financial Mechanism 2009-2014 (project contract no EMP151) The Rachel Carson Center for Environment and Society (RCC) European Society for Environmental History Gambling Tax Council ADVISORY BOARD Hannes Bergthaller Maunu Häyrynen Serenella Iovino Ulrike Plath Timo Maran ORGANISING TEAM Timo Maran Nelly Mäekivi Kadri Tüür Silver Rattasepp Riin Magnus EDITING Silver Rattasepp COVER DESIGN Pärt Ojamaa, Katre Pärn LAYOUT DESIGN Mehmet Emir Uslu PRINT University of Tartu Press ISBN 978-9949-32-570-2 (PDF) CONTENTS PLENARY LECTURES W. WHEELER E. W. B. HESS-LÜTTICH S. HARTMAN & T. MCGOVERN PRESENTATIONS W. ABBERLEY D. JørgeNSeN u. plAth A. BEARDSWORTH K. KacZMARCZYK, M. SaLVONI R. POTTER B. AĞIN DÖNmez Y. K. KAISINger J. prIeBe F. AYKANat W. KALAGA S. RattaSEPP J. BEEVER D. Kass Y. reDDIcK F. BELLARSI R. KERRIDGE T. REMM T. BENNETT m. KleStIl m. reYNolDS H. BERGTHALLER A. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress
ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E. -
Kõue Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
KÕUE VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE OÜ Keskkonnakorraldus Juhtekspert Sixten Kerge Tallinn 2011 SISUKORD KOKKUVÕTE ................................................................................................................................ 5 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 6 1 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID .................................................. 7 1.1 ÜLDPLANEERINGUS KASUTATAVAD JUHTFUNKTSIOONID ....................................................................... 7 1.2 ÜLDPLANEERINGU ALTERNATIIVSED LAHENDUSED ............................................................................... 8 1.2.1 0-alternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine ........................................................... 8 1.2.2 1. alternatiiv ...................................................................................................................... 8 1.2.3 2. alternatiiv ...................................................................................................................... 8 1.2.4 3. alternatiiv ...................................................................................................................... 8 2 PLANEERINGU VASTAVUS OLULISTELE KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDELE NING TEISTELE STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ..................................................................... 10 2.1 VISIOONID JA STRATEEGIAD LÄÄNEMERE REGIOONIS -
Facts and Figures Territory Religion Historical
TERRITORY HISTORICAL OVERVIEW INDEPENDENCE Estonia is the smallest of the three Baltic states Estonians have lived in Under Russian rule, a cultural Russification was located on the southern shore of the Baltic Sea what is today’s Estonian imposed upon Estonians until 24 February 1918 only about 50 miles across Helsinki, Finland. Its lands for 11,000 years. when Estonia proclaimed independence. This flat landscape is The common belief is they FINLAND lasted until 21 July 1940 when the Soviet Union shaped by the migrated westward from illegally incorporated Estonia into the Union of glaciers of the Gulf of Finland the Volga region near the Soviet Republics through the infamous Molotov- Baltic Continental Sea Narva Ural Mountains. Unlike Ribbentrop Pact of 1939. Russification and Ice Belt and Tallinn Tapa other branches of Finno- Old Town, Tallinn Sovietization of cultural, economic, and political life the Baltic Sea. Ugric people who migrated south to what today consisted of forced collectivization, expropriation of Historically, is Hungary, the ancestors of Estonians settled in private property, and central planning accompanied the Baltic Sea Tartu RUSSIA the northern part of Europe in today’s Estonia and by mass deportations to Siberia, mass executions, has served as a Finland. Squeezed between the Slavic nations in Gulf out-migration and low-birth rates. The outcome was trade route and a of the east and Germanic ones in the south and west, a change in demographics among ethnic Estonians, source of wealth Riga LATVIA Estonia has been invaded, Russians and Russian-speaking people. Estonia for the coastal occupied and ruled for 700 reclaimed independence on 20 August 1991. -
ENE INDERMITTE Exposure to Fluorides in Drinking Water
DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 41 DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 41 ENE INDERMITTE Exposure to fluorides in drinking water and dental fluorosis risk among the population of Estonia Department of Geography, Institute of Ecology and Earth Sciences, Faculty of Science and Technology, University of Tartu, Estonia This dissertation was accepted for the commencement of the degree of Doctor philosophiae in geography at the University of Tartu on June 7, 2010 by the Scientific Council of the Institute of Ecology and Earth Sciences of the University of Tartu Supervisors: Professor emeritus Astrid Saava, MD, dr.med. Department of Public Health, University of Tartu, Estonia Senior researcher Ain Kull, PhD Department of Geography, University of Tartu, Estonia Opponent: Ilkka Arnala, MD, PhD Head of Department of Orthopaedics Kanta-Häme Central Hospital, Finland Commencement: Scientific Council Hall, University of Tartu Main Building, 18 Ülikooli Street, Tartu, on 30 August 2010 at 2.15 p.m. Publication of this thesis has been funded by the Institute of Ecology and Earth Sciences of the University of Tartu and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology created under the auspices of the European Social Fund. ISSN 1406–1295 ISBN 978–9949–19–424–7 (trükis) ISBN 978–9949–19–425–4 (PDF) Autoriõigus: Ene Indermitte, 2010 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 358 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS ...................................................... 7 Interactions between the papers ....................................................................