DOCSLIB.ORG

Saue Valla Tallinna Reoveekogumisala Ühisveevärgi Arendamise Kava 2008-2020 Vastuvõtmine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Saue Valla Tallinna Reoveekogumisala Ühisveevärgi Arendamise Kava 2008-2020 Vastuvõtmine Väljaandja: Saue Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 110, 1578 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 vastuvõtmine Vastu võetud 26.06.2008 nr 14 Määrus kehtestatakse “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse” § 4 ning “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 37 alusel. § 1. Võtta vastu Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2008-2020 (lisatud). § 2. Tunnistada Saue vallavolikogu 26. veebruari 2004 määrusega nr 007 kinnitatud Saue valla ühisveevärgi ja kanalisastiooni arendamise kava punktis 1 nimetatud arendamise kavaga hõlmatud osas kehtetuks. § 3. Arendamise kava terviktekst avaldatakse Saue valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis ning kokkuvõte arendamise kavast valla ajalehes „Koduvald“ § 4. Määrus jõustub 01. juulil 2008.a. Vallavolikogu esimees Indrek TIIDEMANN Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020 Tellija: Saue Vallavalitsus Täitja: Europolis OÜ Saue 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 1.1. Üldandmed 1.2. Keskkonnaseisund. 1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade 1.4. Vee-ettevõtted Saue valla 2. SEADUSANDLIK TAUST 2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal 2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid 2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid 2.4. Saue valla arengukava aastani 2015 (2024) 2.5.Saue valla ÜVK arengueesmärgid 3. TALLINNA REOVEEKOGUMISALA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKEOLUKORD NING ARENDUSMEETMED 3.1. Laagri ÜVK 3.2. Laagri-Alliku ÜVK 3.3. Hüüru ÜVK 3.4. Vatsla aiandusühistute ÜVK Lisad SISSEJUHATUS Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 1 / 23 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Käesoleva Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava koostamise vajadus tuleneb eeskätt muutustest ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduses ning Keskkonnaministeeriumi poolt määratud reoveekogumisaladest, mille reostuskoormus ületab 2000 inimekvivalenti. Keskkonnaministeeriumi poolt läbiviidud reoveekogumisalade määramine ja kaardistamine võimaldab tagada vastavuse asulareovee puhastamise direktiivi (91/271/EMÜ, 21. mai 1991) nõuetele ning täita sellekohase raporteerimise kohustust Euroopa Komisjonile. Reoveekogumisalade määramise tulemusena määrati Keskkonnaministeeriumi poolt Tallinna reoveekogumisala, kus arvestuslikuks reostuskoormuseks on 468 000 inimekvivalenti (ie), keskmise asustustihendusega 19 ie hektari kohta. Saue valla territooriumist hõlmab Tallinna reoveekogumisala Hüüru, Vatsla, Laagri-Alliku ja Laagri (sh. Nõlvaku piirkond) asulaid. Tallinna reoveekogumisala suurusest ja spetsiifikast tulenevalt on Saue valla territooriumil paikneva osa edasisi arenguperspektiive seetõttu otstarbekas käsitleda eraldi valla üldisest ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavast. Samuti on Tallinna reoveekogumisala väljaarendamine oluliseks prioriteediks veemajandusinvesteeringute suunamisel asulareovee direktiivi nõuete täitmiseks. ÜVK arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ning vaadatakse üle ja korrigeeritakse vähemalt kord nelja aasta tagant. Vastavalt ÜVK-seadusele peab kava sisaldama: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga ning on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 2 sätestab, et kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. 1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 1.1. Üldandmed Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas. Valla keskuseston Tallinna kesklinna 12 km, Pärnusse 125 km ja Tartusse ca 200 km. Saue vald piirneb Tallinna linna ning Harku, Keila, Kernu, Saku ning Kohila vallaga. Tallinna naabrus ning head transpordiühendused soodustavad elamuehitust, ettevõtlust, võimaldades pealinnas tööl käia, kasutada sealset tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri. Valla keskuseks on Laagri alevik, millel on ühine piir Tallinna linna Nõmme linnaosaga. Lisaks paikneb Saue valla territooriumil 16 küla: Alliku, Aila, Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Vanamõisa, Valingu, Jõgisoo, Tuula, Koppelmaa, Pällu, Ääsmäe, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme. Saue valla pindalaks on 195,1 km2. Vald on põhja-lõunasuunas väljavenitatud kujuga. Geograafiliselt paikneb vald Põhja-Eesti tasandikul. Looduslikus või looduslähedases seisus on ca 50% valla territooriumist, metsamaad on ca 30%. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõunaosas. Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad ca 50%. Saue valda läbivad Vääna, Keila, Maidla (Keila jõe lisajõgi) ja Pääsküla jõgi (Vääna jõe lisajõgi). Keila ja Vääna jõgi kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Valla lõunaosas paiknevad Vasalemma jõe lähe ning Maidla paisjärv. Enamus Saue vallas tegutsevatest ettevõtetest tegutseb Laagris (AS Temeko, AS Neiseri Grupp, Puidutööstuse OÜ, AS Roksant jt), aga ka Ääsmäel (OÜ Veemehed, AS Balsnack International holding, AS Balstor jt), Vatslas (Enemat OÜ, Vesmont AS, AS E-Betoonelement), Hüürul (AS Harku karjäär, Hüüru puidutöökoda) jm. Suuremateks põllumajandusmaa kasutajateks on: ·Alliku külas AS Alliku OS (piimakarjakasvatus); ·Jõgisoo külas OÜ Jõgisoo Piim (piimakarjakasvatus); ·Kiia külas AS Kindlus (veisekasvatus); ·Laagri alevikus AS Sagro (köögiviljakasvatus); ·Valingu külas AS Valingu mõis (taime- ja loomakasvatus). Saue valda iseloomustab tihe maanteede võrk. Põhimaanteedest läbivad valda Tallinn - Pärnu - Ikla; Tallinn - Paldiski; Tallinna ringtee jt. Valda läbib Tallinn – Keila – Paldiski raudtee. Elektrivarustuse põhivõrkudest läbivad valla territooriumi 220 kV ja 110 kV liinid. Liinide kontsentratsioon pärast Harku 330/110 kV alajaama valmimist on suurim Harjumaal. Valla territooriumil on Eesti Gaas AS kuuluvad gaasitorustikud, mis varustavad gaasiga Laagri alevikku ja Saue linna. Leht 2 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... 2005. a valmis Saue valla arengukava aastani 2015 (2024)[1] mida praeguseks on muudetud kolmel korral (Saue Vallavolikogu 28. detsembri 2006 määrusega nr 17, 25. oktoobri 2007 määrusega nr 12 ning 22. novembri 2007 määrusega nr 16). Saue Valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 25. augustil 2005. a määrusega nr 006. 2001. a. koostati Saue valla Nõlvaku ning 2002. a. Ääsmäe küla ÜVK arengukava. 2003. a. koostati kogu Saue valla ÜVK arengukava, mis hõlmas 16 küla (Alliku, Vatsla, Hüüru, Püha, Kiia, Vanamõisa, Valingu, Aila, Jõgisoo, Tuula, Pällu, Koppelmaa, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme). 1.2. Keskkonnaseisund Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Saue vallas on põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T<30 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2...10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001-0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20-40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T=30...180 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal kehtivad reovee kogumisele ja töötlemisele samad nõuded, mis kaitsmata põhjaveega alalgi. Õhukesest pinnakattest võib reostus kergesti koos sadevetega filtreeruda vettkandvatesse lubjakividesse. Keskkonnakaitse seisukohalt on veekaitse küsimus üks olulisemaid, kuna põhjavee looduslik kaitstus paemaadel ja õhukese pinnakattega aladel (Hüüru, Vatsla, Kiia, Jõgisoo ja Valingu külad) praktiliselt puudub. Kaevamine võib seal olla kulukam - kraavide ja kaeviste jms rajamiseks ei ole välistatud lõhketööde vajadus. Põhjavee kaitstuse tasemest oleneb ala lubatud reostuskoormus, reovee kahjutustamise tase ja meetod ning reovee kogumisala moodustamine. Ehitus- ja tootmistegevuses tuleb arvestada, et põhjaveekiht lubjakivides on loodusliku kaitseta või nõrgalt kaitstud. Saue valla veevarustus baseerub põhjaveel. Tallinna ja Sauega külgnevate alade veega varustamisel saab osaliselt kasutada ka Tallinna ja Saue olemasolevat ühisveevärki. Sauel toitub see põhjaveest, Tallinnas ka puhastatud pinnaveest.
Load more

Recommended publications
  • Ääsmäe Põhikooli Arengukava 2016–2020
    Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2016 –2020 Detsember 2015 Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 2 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI LÜHITUTVUSTUS .............................................................. 3 3 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGU TAKISTUSED ....................................................5 3.1 Arengutakistuste kõrvaldamine ..............................................................................7 4 HINNANG KOOLI ARENGUKAVA 2012–2015 TÄITMISELE .............................. 8 5 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUSUUNAD 2016–2020 ........................................ 11 5.1 Kooli põhiväärtused, visioon ja missioon 2016–2020 ...................................... 11 5.1.1 Ääsmäe Põhikooli visioon ............................................................................ 11 5.1.2 Ääsmäe Põhikooli missioon .......................................................................... 11 5.1.3 Ääsmäe Põhikooli põhiväärtused .................................................................. 11 5.2 Ääsmäe Põhikooli üldeesmärk .......................................................................... 12 6 TEGEVUSVALDKOND EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE ................................. 13 6.1 Kokkuvõte eelmise arengukava perioodi eesmärkide täitmisest ................... 13 6.2 Arengusuunad ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Saue Valla Siseliinid Osa 1-1 Ainult 11.06.2021.Xlsx
    Riigihange nr Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Saue valla bussiliinidel osa 1 Kehtib alates 01.09.2020 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 Reg 10085032 Roosikrantsi 12/1 Ringtee tn 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.Ä1 Ääsmäe - Jõgisoo - Valingu - Keila - Tuula - Orava - Ääsmäe Sõiduplaan kehtib alates 01.10.2020 alates 14.06 on liini teenindamine peatatud Liini teenindab AS GoBus Kaugus Peatuste Sõiduaeg Reis Peatuse Nr. Peatus liini vaheline järgmise 01 kood algusest kaugus peatuseni Ä1-01 1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 00:01 07:15 2 Harutee 0,864 0,427 23308-1 00:01 07:16 3 Harutee 1,291 3,157 23365-1 00:03 07:17 4 Jõgisoo 4,448 1,783 23311-1 00:02 07:20 5 Forelli 6,231 3,194 47343-1 00:06 07:22 6 Aila 9,425 2,026 23384-1 00:03 07:28 7 Ööbiku 11,451 0,525 47328-1 00:01 07:31 8 Suurekivi 11,976 1,195 47326-1 00:02 07:32 9 Korvi 13,171 2,112 21507-1 00:04 07:34 10 Luha 15,283 0,743 21847-1 00:02 07:38 11 Jõe 16,026 4,011 21837-1 00:06 07:40 12 Tuula 20,037 0,702 23328-1 00:01 07:46 13 Tuula seltsimaja 20,739 2,950 47348-1 00:06 07:47 14 Laane 23,689 1,539 47349-1 00:03 07:53 15 Hindreku 25,228 0,326 47354-1 00:00 07:56 16 Rehe 25,554 0,575 47355-1 00:01 07:56 17 Harutee 26,129 1,045 47345-1 00:04 07:57 18 Saksa 27,174 0,459 47310-1 00:01 08:01 19 Reedi 27,633 2,327 23348-1 00:04 08:02 20 Külakõrtsu 29,960 0,777 47305-1 00:01 08:06 21 Tagametsa 30,737 1,109 5514 00:01 08:07 22 Taga-Orava 31,846 0,463 47309-1 00:01 08:08 23 Orava 32,309 0,464 47320-1 00:00 08:09 24 Kiviveski tee 32,773
    [Show full text]
  • Õpilasmalev Kernu Vallas
    Muusikas peeti perepäeva | AVATUD TALUDE PÄEV MÕNUSTE JUUSTUKOJAS | Hobused Ruilas | Kernu valla viimane külade päev Ruila Põhikooli avaaktus 1. septembril kell 11.00 Ruila kooli spordihoones. OOMAMA VVALDALD Kernu Põhikooli avaaktus KERNU VALLA LEHT http://kernu.kovtp.ee/ 1. septembril kell 9.00. NR 137 AUGUST 2017 Foto: Epp Teekivi LaitseRallyPark võõrustas MotoNostalgial tuhandeid tehnikahuvilisi ~ Samal päeval, kui oli esimest näha limusiini Tšaika, miilitsa- korda avatud Momu Turbas, toi- värvides buss RAF ning veoau- mus Kernu vallas, Hingus teine tosid GAZ-51. Kohal oli ka kol- MotoNostalgia. 22. juulil peetud last värvi NL-aegne kaljavaat. vanade mootorrataste kokkutu- Kahjuks lõppes kosutav jooks lek sisaldas näituseala, vaate- mõne tunniga, sest ilm oli kuiv mängulist igamehe võidusõidu ja palav. 2400 meetri pikkusel rallirajal, Pargi arendaja Üllar Suvemaa vanatehnika ja -varalaata, mo- sõitis ringi musta värvi Plekk- tondusega seotud ettevõtete Liisuga ja tegi soovijatele ka lõ- väljanäituse ning põnevad de- busõitu. monstratsioonsõite. Lisaks toodi Turbast kohale Korraldaja Erki Peinar ütles, viis vormelit. “Neli nendest star- et mullu oli erinevaid sõidukeid tisid ka rajal ning sõitsid paar kohal 200. Tänavu kogunes aga ringi. Lisaks sõitsid GAZ-51 ral- Hingu küla ralliparki vähemalt livariandid, bagid ja mitmed 350 erinevat tsiklit ning ka au- tsiklid. Oksjonil müüdi 450 eu- tosid. Külastajaid käis päeva roga maha tsikkel Tuula. Oksjo- jooksul pargist läbi peaaegu nihaamrit hoidis Riigikogu liige 3500. “Hommikul said parklad Tanel Talve,” rääkis Peinar. Ko- juba täis. Võtsime kasutusele ka hal oli kopter Robinson, mille- Haapsalu maantee ääres asuva ga soovijad said teha lende Hin- põllu,” rääkis Peinar. gu ja rallipargi kohal. Nagu märgitud, polnud ko- Vaata lisa: http://laitserally- hal mitte ainult tsiklid.
    [Show full text]
  • Kiia Ja Valingu Veemajandusse Üle Miljoni Euro Viimise Lõpptähtaeg on 21.08.2017
    Uuele Kiia ja Lubage esitleda: lennukaarele Valingu vee- Leivategija saadeti majandusse Mati viimane üle miljoni vaimustus – 72 noort meditsiiniauto euro Kristi LK 3 LK 5 LK 8 NR 7 JUULI 2016 SAUE VALLALEHT Koduvald ? Otsime uuele vallale lippu ja vappi Sümboolikakonkurss käib suve lõpuni ning selle käigus saab igaüks, kellel on äge mõte ning natuke head silma ja kätt sinna juurde, oma kavanditega lagedale tulla. LK 2 Eriti oodatud on hullud ideed Eesti riigi loomisest möö- dub aastal 2018 sada aas- tat. Sünnipäeva puhul on tegemisel palju kingitusi, alates pillide soetamisest lastele kuni tammeparki- de ja kiiklate rajamiseni. Oma kingitusega on välja tulnud ka Ääsmäe küla, kes tahab Eestile sajan- daks juubeliks kinkida LK 6 kirisiaia. Kopenhaagenis on Väike merineitsi, Tartus "Suudlevad tudengid", Vanamõi- sas Kleiso Mart Linnades võib tihti kohata erinevaid lugusid või suur- mehi sümboliseerivaid skulptuure. Külatasandil piirdutakse reegilina ta- gasihoidlikemate kivaeda- dega, lilleklumpidega ja nimetähistega. Vanamõi- sa külal on kombeks asju gramm suuremalt ette võtta – seal markeerib kü- laolemust üle-elusuurune LK 9 dolomiidist Kleiso Mart. NR 7 2 JUULI 2016 SAUE VALLALEHT Koduvald Vallavolikogus 30. juunil • Saue valla 2015. konsolideeritud majandusaasta aruande kin- nitamine OTSIME ÜHENDVALLALE • Raamatupidamise seaduses sätestatud ülesannete delegee- rimine • Saue Vallavolikogu 30.09.2010. aasta määruse nr 18 „Saue LIPPU JA VAPPI! valla jäätmehoolduseeskiri” muutmine“, II lugemine • Saue Vallavolikogu 24. aprilli 2014. aasta
    [Show full text]
  • Kkaubamärgileht
    ISSN2228-3587 EESTIVABARIIK EESTI KKAUBAMÄRGILEHT PPAA 10 E E T S E TI M PATENDIA 2016 PATENDIAMETIAMETLIKVÄLJAANNE TALLINN ISSN2228-3587 EESTIVABARIIK EESTI KKAUBAMÄRGILEHT PATENDIAMETI AMETLIKVÄLJAANNE XXIVaastakäik Käesolevasnumbris 10 esitatudandmed loetakseavaldatuks 2016 3.oktoobril2016.a. OKTOOBER TALLINN Eesti Kaubamärgilehte antakse välja kaubamärgiseaduse paragrahvi 40 ja geograafilise tähise kaitse seaduse paragrahv 22 lõike 3 alusel. The Estonian Trade Mark Gazette is the official publication of the Estonian Patent Office published under § 40 of the Trade Marks Act and under § 22(3) of the Geographical Indications Protection Act of the Republic of Estonia. The data presented in this issue is deemed to be published on 3 October 2016. Patendiameti The Registry Department registriosakond of the Estonian Patent Office Toompuiestee 7 Toompuiestee 7 15041 Tallinn 15041 Tallinn, ESTONIA Tel 627 7907 Phone +372 627 7907 Faks 627 7943 Fax +372 627 7943 E-post [email protected] E-mail [email protected] © Patendiamet, 2016 EESTI KAUBAMÄRGILEHT 10/2016 3 SISUKORD CONTENTS Andmete identifitseerimise rahvusvahelised numberkoodid (INID-koodid)...............................................................5 Internationally Agreed Numbers for the Identification of Data (INID Codes) Riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste organisatsioonide koodid...................................................................6 List of Codes of States, Other Entities and Intergovernmental Organizations I. KAUBAMÄRGI REGISTREERIMISE OTSUSE TEATED......................................................................................7
    [Show full text]
  • SAUE VALDUR Teekatte Rekonstrueeri- Heb Tänavalõik Tule Tänavast Tänavani Rajatakse Kõnnitee
    Hoolduspere Endla talu – nii Ohtlike ja ema: üheteist linna lähedal, kuid elektroonikajäätmete, aasta jooksul ometi nii maal vanarehvide ja kodu kümnele lk 6 eterniidi kogumisring lapsele 30. ja 31. mail lk 4-5 lk 8 NR 10 (58) MAI 2020 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Suvi toob kaasa suuremahulise tee-ehituse kogu vallas haljastus Uusaru tänavast toetust summas 540 481 kuni Pärnasalu tänavani. eurot, on võimalik kehtivat Tänavune suvi toob üle kogu valla Puud jäävad enamasti täna- teehoiukava täita ennak- kaasa suuremahulise tee-ehituse: va ettevõtete poolsele kül- tempos, mis omakorda avab jele, põõsastegrupid, kõrre- vallavalitsusele võimaluse rekonstrueerimine, asfaltkatendite liste ja püsilillede peenrad esitada volikogule sügisel Piirsoo Sirje Foto: palistavad tänava mõlemat teehoiukava muudatuset- uuendamine, pindamine, jalg- ja äärt. tepanekud ja realiseerida rattateede ehitus, aga ka haljastuse Haljastuses on kasuta- kiiremas tempos nii must- tud suurelehiseid pärnasid, katete ehitust kui tõsta mõ- rajamine. Sauel läheb suuremate Faasseni naistenõgeseid, te- ned jalgrattateede ehitused töödena rekonstrueerimisele Tule ravaõielisi kastikuid, mägi- varasemaks. mände, ebajasmiine, jaapani tänav Koondise ja Sooja tänava uute enelaid, põõsasmaranaid ja Mida ja kuhu veel? Thunbergi kukerpuid. Saue linn kortermajade vahelisel lõigul ning Tööd Nurmesalu tänaval • Tammetõru tänaval ja Va- Nurmesalu tänav. algavad samuti juuni algu- na-Keila maanteel lõigus ses, rekonstrueerimisele lä- Tõkke tänavast kuni Rauna SAUE VALDUR Teekatte rekonstrueeri- heb tänavalõik Tule tänavast tänavani rajatakse kõnnitee. Juunis algab Tule tänava remont Koondise ja Sooja tänava uute [email protected] mine ning jalg- ja jalgratta- Kesa tänavani. • Taastatakse asfaltkatteid kortermajade vahelisel lõigul. tee ehitus algab Tule tänaval Lisaks teekatte rekonst- Vana-Keila maanteel, Tõk- maa tänavale. asfaltkattega kõnnitee koos inna teede ehituse juunis.
    [Show full text]
  • Siit Rega Et
    Kogudusemaja Kümneaastased Ellamaa rahva- Sauel ilupildi peal ja Laagri tüdrukud majja tõi valdade avalikuks aruteluks päästavad loodust ühinemine uue valmis lk 8 tõusulaine lk 5 lk 9 NR 9 (33) MAI 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Aita äriidee lendu saata Väga tihti ei tule LAUAMÄNG ALU GROVENEER ette, et antakse pihku Strateegiamäng kahele Groveneer on naturaal- mängijale, mida saavad sest puidust kleebitav 5000 eurot ja öeldakse, mängida pimedad ja nä- dekoratiivsein, mida et oma valik, kellele gijad inimesed. Üldiselt ei saab paigaldada ruumi- Ajujaht Fotod: arvesta lauamängutootjad desse ilma tööriistade annad-jagad. erivajadustega inimeste- ja eriliste oskusteta. ga. ALU on disainitud nii, Erinevatest toonidest Umbes-täpselt nii et on võetud arvesse ka ja mõõtudest saab luua praegu ongi. teatavate erivajadustega omanäolisi mustreid. Iga inimesi. Kuna ALU män- kleebitav leht on uni- gulaud on modulaarne, kaalse puidusüüga ning ANNE-LY SUMRE seega on iga valminud [email protected] on sellele võimalik juurde arendada ning müüa sein ainulaadne. Toode on juba õiges mõõdus, viimistletud kõvavahaõliga uusi lisaosi ning mänge, ning kleepimiseks valmis. aue vald toetab „Ajujahi“ võimaldades äril pidevalt Turu suurus: Eestis suudeti kuue kuuga tekitada käivet mõnekümne tuhan- äriideede konkurssi juba kasvada. de euro väärtuses, fookus oli eelkõige toote valideerimisel. Nüüd liigutak- teist aastat. Sel aastal esi- Turu suurus: Euroopas on se Norra ja laiemalt Skandinaavia turule. Norra seinakattematerjalide turu S 30 miljonit nägemispuudega inimest, neist 3 miljonit on täispimedad. väärtuseks hinnatakse 120 miljonit eurot. tati 341 ideed, millest sai 100 ja siis 30 ja siis 10. Oli tööstust ja www.studioalu.com www.groveneer.com disaini, oli sotsiaalset ettevõtlust ja loomemajandust, oli kom- munikatsioonitehnoloogiaid HIVE HOPKID ja biomeditsiini.
    [Show full text]
  • Vallavolikogu Esimehe Tervituskõnest: “Eesti Vabariiki Ehitame Me Kõik Koos Ja Iseendale!” Seoses Eesti Vabariigi 90
    KODUVALD MÄRTS 2008 Saue valla sõnumileht Nr 3 (175) TASUTA Vallavolikogu esimehe tervituskõnest: “Eesti Vabariiki ehitame me kõik koos ja iseendale!” Seoses Eesti vabariigi 90. aastapäevaga autasustati järgmisi Saue valla arengule kaasa aidanud isikuid Mitmekordsed Saue Vallavolikogu liikmed taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal Mati Kongo - valitud 5 volikogu koosseisu Tiiu Ingerainen – valitud 5 volikogu koosseisu Indrek Tiidemann– valitud 5 volikogu koosseisu Valeri Alba – valitud 4 volikogu koosseisu Lehte – Hilja Kullama – valitud 4 volikogu koosseisu Ülo Viljamaa – valitud 3 volikogu koosseisu Rein Suur – valitud 3 volikogu koosseisu Austatud vallarahvas, Siim Luks – valitud 3 volikogu koosseisu 24. veebruaril tähistasime oma kodumaa vabaduse 90.aastapäeva. Sel päeval vaatasid Eesti rahvas Lembit Libe – valitud 3 volikogu koosseisu ja riik käsikäes tulevikku, unustamata minevikku. Relva jõul tuli meie isadel end vabaks võidelda ikke alt. Paljud olid valmis langema, et kaitsta ülejäänute õigust rääkida eesti keelt ning valitseda Tiit Talvi – valitud 3 volikogu koosseisu end ise, ilma võõrvõimu painutuseta. Meenutagem tänutundega neid ligi 3600 hukkunut; see panus oli hindamatu. Jaanus Kallion – valitud 3 volikogu koosseisu Eesti kasvas jõudsalt, oli tubli, kuid maailmapoliitika surutisest, kahe koletise, haakristi ning viisnurga alasilt ei pääsenud me nagu kogu Ida-Euroopa. Paljud olid sunnitud jätma Eesti, kes Rein Riga – valitud 3 volikogu koosseisu pommirahe all lääne, kes tapiga ida suunas. Kuid vale vaob ja tõde jääb pinnale. Varises ka viimane suurmonstrum, milles meil kõigil oli kaalukas roll. Sinise taevakaare ja musta mullapinna vahel joonistas valge lootus ning mehine tegutsemistahe meie vabanemiskaare. Tiiu Tool – hariduselu edendamise eest Laagri lasteaia õpetajana. Tõsi, ärevad ajad polnud veel lõppenud, kuid nüüd, vaadates tagasi, on kõik läinud lausa usku- Tiiu töötab lasteaias maja avamisest alates, seega 39.a.
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Kooli Määramine 2021/2022 Õppeaastaks
    KORRALDUS Saue linn 17. veebruar 2021 nr 166 Elukohajärgse kooli määramine 2021./2022. õppeaastaks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tagab vald koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel selle valla haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Selleks määrab vallavalitsus igale lapsele elukohajärgse munitsipaalkooli arvestades õpilase elukoha lähedusega koolile, sama pere teiste laste õppimisega samas koolis ja võimaluse korral vanemate soovidega. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele võib elukohajärgne munitsipaalkool asuda nii selle valla haldusterritooriumil, kus on koolikohustusliku isiku elukoht, kui ka teise valla või linna haldusterritooriumil, kui sellega on nõus tolle kooli pidajaks olev valla- või linnavalitsus. Seda arvestades on Saue valla ja Tallinna linna koostöö tulemusena Tallinna Linnavalitsus andnud 10. veebruari 2021 korraldusega nr 151 nõusoleku määrata Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool 2021./2022. õppeaastal elukohajärgseks kooliks kuni 24-le Saue valla õpilasele, kes on rahvastikuregistri andmetel Saue valla elanikud. Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool asuvad T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool ja on seega lähimaks elukohajärgseks kooliks nendele Saue valla lastele, kelle elukoht on samuti Saue valla põhjapiirkonnas T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool. Lähtudes eelnevast ning võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõiked 1 ja 3 ning Saue Vallavalitsuse 13. detsembri 2017 määruse nr 5 “Elukohajärgse
    [Show full text]
  • Koostöö–Meie Vald, Reformierakond Ja IRL Võtsid Järgmiseks Neljaks Aastaks Juhtimisvastutuse
    Kes nad on Laagris Ääsmäe ja mida nad disainiti “külahullud” ei lubavad? bussipeatused lase skepsisel jutukamaks unistusi tappa LK 2-3 LK 5 LK 8-9 NR 11 NOVEMBER 2017 SAUE VALLALEHT Koduvald JUHTIMINE Koostöö–Meie vald, Reformierakond ja IRL võtsid järgmiseks neljaks aastaks juhtimisvastutuse Kuigi kohalik valimisliit Koostöö–Meie vald riisus valimistel koore, saades volikokku 13 kohta 27-st, siis volikogu koalitsioon moodustati kolmikvõimuna, et kujundada võimalikult laiapõhjaline seltskond ühendvalda juhtima. sessis lubatakse rakendada kaasamist KODUVALD ning tänastele keskustele täiendava annely.sumre@ sauevald.ee eelarveautonoomia võimaldamist. SAUE LINN KV „Maailmavaateliselt oleksin heal KODUVALD TALLINN meelel jätnud üldse koalitsiooni/ SAUE VALD VATSLA ktoobrikuus toimunud ko- opositsiooni triibu tõmbamata, oo- KERNU VALD halikel valimistel oli hää- taksin konstruktiivset koostööd kõi- HÜÜRU Oletajal võimalik valida 191 gi volikogus esindatutega. Et aga nii NISSI VALD kandideerija seast 27 uut volinikku. on kombeks, oli eesmärk kujunda- KIIA Oma tooli volikogu saalis teenisid da võimalikult laiapõhjaline ja hästi PÜHA välja Koostöö–Meie vald (13), Re- koos töötav seltskond ja olukorda ALLIKU formierakond (5), IRL (3) – nemad arvestades joonistusid sealt esile VANAMÕISA KOIDU LAAGRI VABAÕHUKESKUS moodustasid omavahel ka koalit- need inimesed, kes on olnud tuge- Koalitsioonilepingule panid nimed alla (vasakult) Riho Juhanson, Andres Laisk ja Andres Kaarmann siooniseltskonna. Lisaks ületasid vamalt ühinemise toetajate poolel. Foto: Sirje Piirsoo VANAMÕISA künnise ja pääsesid volikokku Eesti Saue valla sünd uuel haldusterritoo- SAUE Keskerakond (3), EKRE (2) ja va- riumil on ilmselgelt järgneva nelja NIMEKIRI KOHTI Saue valimisliit "Koostöö - Meie vald" 13 limisliit Meie (1). Hääletamas käis aasta kandev telg ja sel viisil tõlgen- VALINGU Eesti Reformierakond 5 ühtekokku 9920 inimest, mis teeb dub valimistulemus ka tugevaks rah- AILA valimisaktiivsuseks 60,3%.
    [Show full text]
  • Saue Valla Teehoiukava 2018-2021
    Saue Vallavolikogu 25.01.2018 määrus nr 8 Lisa Saue valla teehoiukava 2018-2021 endise Saue valla teed ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava lõigu lõigu lõigu lõigu investeerin- ehitatava lõigu 1 km ca maksu- maksu- maksu- maksu- gud tee nr tee/tänava nimi ca pikkus km maksumus vajaliku teehoiutöö kirjeldus mus 2018 mus 2019 mus 2020 mus 2021 kokku 7270121 Sae 0,07 72 000 uus a/b kiht 5 040 5040 7270122 Männimetsa 0,07 72 000 uus a/b kiht 5 040 5040 7270131 Kuuse 0,12 72 000 uus a/b kiht 8 640 8640 7270135 Rahnu 0,175 72 000 uus a/b kiht 12600 12600 7270139 Urva 0,1 72 000 uus a/b kiht 7 200 7200 7270196 Kooli(Ääsmäe) 0,12 72 000 uus a/b kiht 8 640 8640 7270211 Kuuse põik L6 0,09 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 3 330 3330 7270226 Vatsla tee 0,295 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8555 8555 7270231 Aiandi tee 0,2 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 7400 7400 7270232 Jõe tee 0,4 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 14 800 14800 7270236 Tammetalu tee 0,25 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 9 250 9250 7270238 Kivi tee 1,1 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 40 700 40700 7270244 Vanamõisa tee 0,3 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 100 11100 7270254 Kapsaküla tee 1,387 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 43 000 40223 7270255 Pagavere tee 0,67 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 24 790 24790 7270258 Kubja tee 0,45 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 16 650 16650 7270348 Puiestee tn 0,2 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 7 400 7400 7270350 Aila tee 0,35 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 12 950 12950 7270354 Lõokese tn 0,2 72 000 uus a/b kiht 14 400 14400 7270355
    [Show full text]
  • Saue Valla ÜVK Arengukava 271108M
    Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020 Tellija: Saue Vallavalitsus Koostaja: Europolis OÜ Laagri 2008 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .................................................. 4 1.1. Üldandmed ................................................................................................................................... 4 1.2. Keskkonnaseisund ....................................................................................................................... 5 1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade ................................................................................................. 11 1.4. Vee-ettevõtted Saue vallas ......................................................................................................... 15 1.5. Saue vallavalitsuse rahanduslik jätkusuutlikkus .................................................................... 18 2. SEADUSANDLIK TAUST .............................................................................................................. 29 2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal ........................................................................ 29 2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid ......................................................................................... 30
    [Show full text]