Saue Valla Tallinna Reoveekogumisala Ühisveevärgi Arendamise Kava 2008-2020 Vastuvõtmine

Väljaandja: Saue Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 110, 1578

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 vastuvõtmine

Vastu võetud 26.06.2008 nr 14

Määrus kehtestatakse “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse” § 4 ning “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 37 alusel. § 1. Võtta vastu Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2008-2020 (lisatud). § 2. Tunnistada Saue vallavolikogu 26. veebruari 2004 määrusega nr 007 kinnitatud Saue valla ühisveevärgi ja kanalisastiooni arendamise kava punktis 1 nimetatud arendamise kavaga hõlmatud osas kehtetuks. § 3. Arendamise kava terviktekst avaldatakse Saue valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis ning kokkuvõte arendamise kavast valla ajalehes „Koduvald“ § 4. Määrus jõustub 01. juulil 2008.a.

Vallavolikogu esimees Indrek TIIDEMANN

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020 Tellija: Saue Vallavalitsus Täitja: Europolis OÜ Saue 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 1.1. Üldandmed 1.2. Keskkonnaseisund. 1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade 1.4. Vee-ettevõtted Saue valla 2. SEADUSANDLIK TAUST 2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal 2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid 2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid 2.4. Saue valla arengukava aastani 2015 (2024) 2.5.Saue valla ÜVK arengueesmärgid 3. TALLINNA REOVEEKOGUMISALA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKEOLUKORD NING ARENDUSMEETMED 3.1. Laagri ÜVK 3.2. Laagri-Alliku ÜVK 3.3. Hüüru ÜVK 3.4. Vatsla aiandusühistute ÜVK Lisad SISSEJUHATUS

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 1 / 23 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Käesoleva Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava koostamise vajadus tuleneb eeskätt muutustest ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduses ning Keskkonnaministeeriumi poolt määratud reoveekogumisaladest, mille reostuskoormus ületab 2000 inimekvivalenti. Keskkonnaministeeriumi poolt läbiviidud reoveekogumisalade määramine ja kaardistamine võimaldab tagada vastavuse asulareovee puhastamise direktiivi (91/271/EMÜ, 21. mai 1991) nõuetele ning täita sellekohase raporteerimise kohustust Euroopa Komisjonile. Reoveekogumisalade määramise tulemusena määrati Keskkonnaministeeriumi poolt Tallinna reoveekogumisala, kus arvestuslikuks reostuskoormuseks on 468 000 inimekvivalenti (ie), keskmise asustustihendusega 19 ie hektari kohta. Saue valla territooriumist hõlmab Tallinna reoveekogumisala Hüüru, Vatsla, Laagri-Alliku ja Laagri (sh. Nõlvaku piirkond) asulaid. Tallinna reoveekogumisala suurusest ja spetsiifikast tulenevalt on Saue valla territooriumil paikneva osa edasisi arenguperspektiive seetõttu otstarbekas käsitleda eraldi valla üldisest ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavast. Samuti on Tallinna reoveekogumisala väljaarendamine oluliseks prioriteediks veemajandusinvesteeringute suunamisel asulareovee direktiivi nõuete täitmiseks. ÜVK arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ning vaadatakse üle ja korrigeeritakse vähemalt kord nelja aasta tagant. Vastavalt ÜVK-seadusele peab kava sisaldama: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga ning on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 2 sätestab, et kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. 1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 1.1. Üldandmed Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas. Valla keskuseston Tallinna kesklinna 12 km, Pärnusse 125 km ja Tartusse ca 200 km. Saue vald piirneb Tallinna linna ning Harku, Keila, Kernu, Saku ning Kohila vallaga. Tallinna naabrus ning head transpordiühendused soodustavad elamuehitust, ettevõtlust, võimaldades pealinnas tööl käia, kasutada sealset tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri. Valla keskuseks on Laagri alevik, millel on ühine piir Tallinna linna Nõmme linnaosaga. Lisaks paikneb Saue valla territooriumil 16 küla: Alliku, Aila, Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Vanamõisa, Valingu, Jõgisoo, Tuula, Koppelmaa, Pällu, Ääsmäe, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme. Saue valla pindalaks on 195,1 km2. Vald on põhja-lõunasuunas väljavenitatud kujuga. Geograafiliselt paikneb vald Põhja-Eesti tasandikul. Looduslikus või looduslähedases seisus on ca 50% valla territooriumist, metsamaad on ca 30%. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõunaosas. Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad ca 50%. Saue valda läbivad Vääna, Keila, Maidla (Keila jõe lisajõgi) ja Pääsküla jõgi (Vääna jõe lisajõgi). Keila ja Vääna jõgi kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Valla lõunaosas paiknevad Vasalemma jõe lähe ning Maidla paisjärv. Enamus Saue vallas tegutsevatest ettevõtetest tegutseb Laagris (AS Temeko, AS Neiseri Grupp, Puidutööstuse OÜ, AS Roksant jt), aga ka Ääsmäel (OÜ Veemehed, AS Balsnack International holding, AS Balstor jt), Vatslas (Enemat OÜ, Vesmont AS, AS E-Betoonelement), Hüürul (AS Harku karjäär, Hüüru puidutöökoda) jm. Suuremateks põllumajandusmaa kasutajateks on: ·Alliku külas AS Alliku OS (piimakarjakasvatus); ·Jõgisoo külas OÜ Jõgisoo Piim (piimakarjakasvatus); ·Kiia külas AS Kindlus (veisekasvatus); ·Laagri alevikus AS Sagro (köögiviljakasvatus); ·Valingu külas AS Valingu mõis (taime- ja loomakasvatus). Saue valda iseloomustab tihe maanteede võrk. Põhimaanteedest läbivad valda Tallinn - Pärnu - Ikla; Tallinn - Paldiski; Tallinna ringtee jt. Valda läbib Tallinn – Keila – Paldiski raudtee. Elektrivarustuse põhivõrkudest läbivad valla territooriumi 220 kV ja 110 kV liinid. Liinide kontsentratsioon pärast Harku 330/110 kV alajaama valmimist on suurim Harjumaal. Valla territooriumil on Eesti Gaas AS kuuluvad gaasitorustikud, mis varustavad gaasiga Laagri alevikku ja Saue linna.

Leht 2 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... 2005. a valmis Saue valla arengukava aastani 2015 (2024)[1] mida praeguseks on muudetud kolmel korral (Saue Vallavolikogu 28. detsembri 2006 määrusega nr 17, 25. oktoobri 2007 määrusega nr 12 ning 22. novembri 2007 määrusega nr 16). Saue Valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 25. augustil 2005. a määrusega nr 006. 2001. a. koostati Saue valla Nõlvaku ning 2002. a. Ääsmäe küla ÜVK arengukava. 2003. a. koostati kogu Saue valla ÜVK arengukava, mis hõlmas 16 küla (Alliku, Vatsla, Hüüru, Püha, Kiia, Vanamõisa, Valingu, Aila, Jõgisoo, Tuula, Pällu, Koppelmaa, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme). 1.2. Keskkonnaseisund Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

Saue vallas on põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T<30 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2...10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001-0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20-40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T=30...180 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal kehtivad reovee kogumisele ja töötlemisele samad nõuded, mis kaitsmata põhjaveega alalgi.

Õhukesest pinnakattest võib reostus kergesti koos sadevetega filtreeruda vettkandvatesse lubjakividesse. Keskkonnakaitse seisukohalt on veekaitse küsimus üks olulisemaid, kuna põhjavee looduslik kaitstus paemaadel ja õhukese pinnakattega aladel (Hüüru, Vatsla, Kiia, Jõgisoo ja Valingu külad) praktiliselt puudub. Kaevamine võib seal olla kulukam - kraavide ja kaeviste jms rajamiseks ei ole välistatud lõhketööde vajadus. Põhjavee kaitstuse tasemest oleneb ala lubatud reostuskoormus, reovee kahjutustamise tase ja meetod ning reovee kogumisala moodustamine. Ehitus- ja tootmistegevuses tuleb arvestada, et põhjaveekiht lubjakivides on loodusliku kaitseta või nõrgalt kaitstud. Saue valla veevarustus baseerub põhjaveel. Tallinna ja Sauega külgnevate alade veega varustamisel saab osaliselt kasutada ka Tallinna ja Saue olemasolevat ühisveevärki. Sauel toitub see põhjaveest, Tallinnas ka puhastatud pinnaveest. Saue vallas on teostatud põhjavee uuring AS Maves poolt: töö nr 4017 “Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”. Nimetatud töö käigus kontrolliti omavalitsuste poolt taotletud veevarude suurendamise võimalust ja suurendatavate veevarude vastavust joogiveeallika nõuetele, milleks kaasati omavalitsused ja vee-ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüside finantseerimiseks. Pärast vastavaid kokkuleppeid tellisid omavalitsused ja vee-ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüsid ja efektiivdoosi arvutused Eesti Geoloogiakeskuselt. Nimetatudtööga lisatud mahtudega koos on Kambriumi-Vendi veekompleksi veevarud täies mahus jagatud ja neid enam suurendada ei saa. Tegelik summaarne veekasutus on põhjaveevaru ettepanekuga võrreldes kordades väiksem, maksimaalne lubatud kasutus on piisava varuga ning praktilise kasutusmahu rahuldamisega kohtadel probleeme ei ole. Põhjaveevaru kasutamise aja jooksul jääb vee kvaliteet samasse kvaliteediklassi nagu käesoleval ajal. Valdavalt vajab see põhjavesi joogiveeks kasutamisel raadiumi eemaldamist või vee segamist normidele vastavaks. Saue vallale kinnitatud põhjaveevarud ja joogivee kvaliteet Vastavalt 06. 04. 2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt: Laagri:

- veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 500 m3/d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 1500 m3/d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a. Saue vald:

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 3 / 23 - veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a. Harju alamvesikonna veemajanduskava kohaselt on Tallinnaga külgnevate omavalitsuste Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveevaru maksimaalses mahus juba välja antud. Kui Tallinna linn oma varu ei kasuta, on võimalik selle arvel juurde anda varu Rae, Saku ja Saue vallale. Kambriumi-Vendi veekihi kinnitatud tarbevaru on enam kui kolm korda suurem, kui tegelik veekasutus. Kinnitatud tarbevaru täies mahus pikaajaline kasutamine soovitatav ei ole, ning veevaru kasutus tuleb järk-järgult paremini harmoniseerida (mitte soodustada uute suurte veehaarete rajamist mere ääres) tegeliku loodusliku ressursiga pikendamaks selle kasutust ka kauges tulevikus. Samas ei ole vajalik ka põhjaveekihi kasutamise kiire vähendamine, kuna mageda vee mass veekihis on väga suur. Harjumaa Kambriumi-Vendi põhjaveevaru on kinnitatud aastani 2030 ja veevõtt on ca 28% kinnitatud põhjaveevarust. Selline veevõtt kuni kolmandiku varu mahust pikendab märgatavalt aja saabumist, kuna võib avastada muutusi veekeemias johtuvalt merevee mõjust. Põhjavee tarbevarude kvantitatiivne iseloomustus A) Kambriumi-Vendi põhjavesi. Kambriumi-Vendi veekompleks jääb kuni aastani 2030 kõikjal surveliseks, survekõrgus on enam kui 20 meetrit. Kinnitamiseks esitatud varude mahus planeeritud veetarbimise juuressäilib surveline olukord ka peale aastat 2030. Ordoviitsiumi-kambriumi veekiht (O-Cm). Vettkandva kihi paksus on muutuv 20-40 m piires, pealispinna absoluutkõrgus on muutuv. Veekiht ei ole suure veeandvusega ja seetõttu leiab kasutust peamiselt väikeste asulate veega varustamisel. Erideebet on valdavalt vahemikus 0,5-5 m3/h-m ning veejuhtivus 20...50 m2/d. Võrreldes Cm-V veekompleksiga on O-Cm veekihi veejuhtivus 5-10 korda väiksemning infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme 2-3 korda suurem.Veekiht on loetud hästikaitstute hulka. Arvestades viimase aja suundumusi veetarbimises, probleeme Kambriumi-Vendi vee joogivee nõuetele vastavusse viimisega ja selle veekihi ressursimaksu kavandatud suurenemisega, pole varude kehtivusperioodil kõikidest piirkondadest ühekorraga varude ammendamine tõenäoline. B) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavesi Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjaveevarusid on suurendatud eestkätt selleks, et oleks vajadusel võimalik enam orienteeruda uute rajatavate kaevude osas sellele veekompleksile (arvestades võimalike raskustega Kambriumi-Vendi vee joogivee radioloogilistele nõuetele vastavusse viimisega). Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt veekihi tagasihoidlik veeand. Osaliselt saaks probleemi leevendada veevõtu suurema hajutatusega varu piirkonnas, kuid kindlaid reegleid selleks on täna raske seada. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis ühist depressioonilehtrit (nagu on Kambriumi-Vendi veekihis) välja ei kujune (kiht läheb ennem kaevu juures kuivaks), kuna veekihi paksus ja filtratsiooninäitajad pole piisavalt suured. Kambriumi-vendi veekompleks (Cm-V).Kambriumi-vendi veekompleksi vettkandvateks kivimiteks on voronka ja gdovi kihistu kvartsliivad ning kotlini kihistu savid ja aleuroliidid. Kivimite paksus Harjumaal on 40-100 m. Kuna veekihistulasumiks on alamkambriumi lontovo savi kihistu paksusega kuni ca 70 m, on veekompleks hästi kaitstud. Puurkaevude erideebetid jäävad valdavalt vahemikku 0,5-10 m3/h-m. Veekihi veejuhtivuskoefitsient on 300...500 m2/d. Nimetatud veekihti kasutatakse suure veeandvuse tõttu suurte asumite veega varustamiseks. Taastuvateks põhjaveevarudeks on kvaternaari ja ordoviitsiumiveekompleksid. Taastuvate veevarude kvaliteet on otseses seoses keskkonnakaitselise tegevuse- või tegevusetusega. Kvaternaari veekompleksi vesi (Q)leiab kasutamist vaid hajaasustusega alal tarbepuurkaevude ja salvkaevudega. Veekihi vesi ei ole üldiselt sobiv kasutamiseks joogiveena. Täpne kaevude arv ei ole teada. Ordoviitsiumi veekompleks (Q3pr – O1vl) on seotud kvaternaarialuste karbonaatsete kivimitega. Veekompleksi vesi leiab kasutamist hajaasustuse üksiktarbijate poolt ning on ühiskasutuses mõningate aiandusühistute poolt. Ühisveevärgi tarbeks ei ole nimetatud vesi üldjuhul sobiv, eelkõige tulenevalt kaevude väikesest tootlikkusest ja kõikuvast vee kvaliteedist. Nii kvaternaari kui ordoviitsiumi veekihi kaevude kasutamine ühisveevärgi tarbeks ei ole otstarbekas, küll aga on nimetatud kaevusid mõistlik kasutada hajaasustuses individuaalseks otstarbeks, samuti kastmisvee võtukohana. Põhjavee radioloogilised näitajad

Leht 4 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Joogiveega varustamisel on radioloogiliste näitajate osas probleemiks radionukliididekontsentratsioon Kambriumi-Vendipõhjaveekihis. Vastavalt EL joogivee direktiivile (93/83/EÜ) ja sotsiaalministri 31. juuli 2002. määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) on lubatud efektiivdoos 0,1 mSv aastas. Efektiivdoosiga on Saue vallas probleeme. Näiteks ületab Laagri alevikus Kuuse t (kaev nr 1950) kaevu efektiivdoos lubatut 3.6 korda (Maves 2005). Pinnavesija vooluveekogud Pinna- ja põhjavesi on vastastikuses seoses, kuna veelahkme aladel infiltreeruv vihmavesi jõuab jõgedesse peamiselt maapinnalähedasest põhjaveekihist, mida jõed dreenivad. Saue valda läbivad Vääna, Keila, Maidla(Keila jõe lisajõgi) ja Pääskülajõgi (Vääna jõe lisajõgi), lisaks neile on ka mitmeid kraave. Jõgede voolukiirused on erinevad (0,1 kuni 2–3 m/s). Sesoonsed muutused vooluhulgas on väga suured. Päevane maksimaalne ja minimaalne vooluhulk erineb 100-kordselt. Harju alamvesikonna lääneosa Lääne-Eesti madaliku jõed voolavad otse merre, tasase maa tõttu vahel ka läbi märgala. Tabel 1.1.Saue valda läbivate suuremate jõgede keskmine vooluhulk.

Jõgi Pikkus Valgla pindala Pikaajaline aasta keskmine vooluhulk m3/s Keila 116 km 700 km2 6.19 Vääna 65 km 316 km2 2.06

Harju alamvesikonna veemajanduskava eelnõu alusel on Vääna jõgi üks Harju alamvesikonna enamreostunud jõgesid. Sama tulemust näitavad ka viimaste aastate jõgede vee hüdrokeemilise seire andmed - üldseisundi alusel on Vääna jõe vesi väga halva kvaliteediga. Seejuures tuleb märkida, et Vääna jõe hüdrokeemilist seiret viiakse läbi Vääna jõe suudmes. Suudme lävendis kuulub seireandmete alusel Vääna jõe vesi üldfosfori ja – lämmastiku väärtuste alusel viiendasse ehk väga halba veekvaliteediklassi.Hapnikuolude hinnangult kuulub Vääna jõe suue esimesse klassi. Võrreldes eelnevate aastatega on 2007.a. seisund paranenud heitvee mõju näitavate parameetrite osas – BHT7, NH4 ja üldfosfor. Seda aga eeskätt talvise suurvee tõttu, mis tagas piisava lahjenduse reoveele ajal, mil isepuhastusprotsessid olid pidurdunud. Üldlämmastiku sisaldus oli2007.a. tõusnud[2]. 2007. aasta seireandmete tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 1.2. Vääna jõe kvaliteet suudmes vastavalt 2007. aasta hüdrokeemilisele seirele.[3]

Kvaliteedinäitaja Ühik [4] Sisaldus Kvaliteediklass O2% 10%, % 68,9 hea BHT7 90%, mgO/l 2,9 väga hea NH4 90%, mgN/l 0,1 hea Nüld 90%, mgN/l 7,2 väga halb Püld 90%, mgP/l 0,17 väga halb

Saue valla territooriumi läbivatest jõgedest kuuluvadlõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusseKeila jõgi(Keila joast suubumiseni Soome lahte) ning Vääna jõgi(Saku paisust suubumiseni Soome lahte). Lõheliste elupaigana kaitstavatele jõgedele on keskkonnaministri määrusega kinnitatud kvaliteedinäitajate piirnormid, mis Vääna jões on käesoleval ajal ületatud (Tabel 1.3.). Kõige enam saadi piirnormidest suuremaid tulemusi Vääna jõe suudmes üldlämmastiku ja üldfosfori osas - 67% Nüld ja 75% Püld tulemustest. Tabel 1.3. Vääna jõe suudme kvaliteedinäitajate mittevastavus Eestis lõhejõgedes kehtestatud piirnormidele.[5]

Kvaliteedinäitaja Ühik Kvaliteedinäitaja Mittevastavus piirväärtus piirväärtusele lõhejõgedele H/A mg/l ≤ 15 17% BHT7 90%, mgO/l ≤ 5,9 - NH4 90%, mgN/l ≤ 0,3 - Nüld 90%, mgN/l ≤ 3 67% Püld 90%, mgP/l ≤ 0,08 75%

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatatud loetelu 6 põhjal kuulub Vääna jõe alamjooks Natura 2000võrgustikku kuuluvate vooluveekogudehulka. Lisaks on Vääna jõgi Vetka sillast kuni suudmeni määratud reostustundlikuks veekoguks. [6]

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 5 / 23 1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade Saue vallas elas 01.01.2008.a. seisuga 8459 inimest, so alates 1989.a. on elanikkond suurenenud ligikaudu 1/3 võrra (Tabel 1.3). Suuremad asulad on Laagri alevik 4530, Alliku küla 836, Ääsmäe küla 633, Hüüru küla 355 ning Vanamõisa küla 307 elanikuga. Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on väga ebaühtlane. Asustus on koondunud põhiliselt valla põhjaossa Tallinna linnaga piirnevale ja Tallinn-Keila-Paldiski maantee äärsetele aladele. Üle poole valla elanikest elab Laagri alevikus. Tabel 1.3. Saue valla elanike arv asulate lõikes aastatel 1970-2008.

Jrk nr Asula 1970.a. 1989.a. 2000.a. 2003.a. 01.01.2008.a.[7]Elanike arvu muutus aastatel 2000-2008 1. Aila küla 122 56 99 124 137 +38% 2. Alliku küla 223 192 225 486 836 +3,72 korda 3. Hüüru küla 339 237 292 313 355 +21% 4. Jõgisoo küla 222 179 216 230 243 +12,5% 5. Kiia küla 135 145 174 187 197 +13% 6. Koppelmaa 91 48 36 48 71 +2 korda küla 7. Laagri alevik 1193 3963 3822 4102 4530 +19% 8. Maidla küla 150 103 112 109 137 +22% 9. Pällu küla 62 45 57 62 65 +14% 10. Pärinurme 41 29 35 33 34 -3% küla 11. Püha küla 74 55 62 78 91 +46% 12. Tagametsa 151 77 116 110 125 +8% küla 13. Tuula küla 197 175 196 200 217 +11% 14. Valingu küla 150 182 198 194 200 +1% 15. Vanamõisa 366 224 327 312 307 -6% küla 16. Vatsla küla 97 51 81 131 191 +2,36 korda 17. Ääsmäe küla 199 671 653 657 633 -3% Kokku 3812 6432 6701 7376 8459* +26%

* sh. KOV taseme aadressiga 90 inimest. Rahvastiku tiheduselt (43 in/km2) on Saue vald üks tihedamini asustatud piirkond Harjumaa valdade hulgas, samas kui valla lõunaosa on hõredalt asustatud. Suvilapiirkonnad paiknevad Koppelmaa, Maidla ja Vatsla külas, neis toimub märkimisväärne suvilate aastaringselt kasutatavateks elamuteks ümberehitamine.

Elanike arv vallas suureneb: viimase kaheksa aasta jooksul on Saue valda asunud 1758 uut elanikku, st keskmiselt lisandub ühe aasta jooksul enam kui 3% elanikke. Sarnase tempo korral võib 8 aasta pärast Saue vallas elada ~10 500 elanikku. Elanike arvu muutused asulate lõikes on ebaühtlaselt jaotunud. Arvuliselt enim on aastatel 2000-2008 elanikke lisandunud Laagri alevikku (708), Alliku külla (611) ning Vatsla külla (110). Pärinurme, Vanamõisa ning Ääsmäe küla elanike arv on pisut vähenenud (vastavalt 3,6 ja 3%). Eesti elanike keskmine veetarbimine on ca 80 l/d. Projekteerijad kasutavad eramute veevarustuse projekteerimisel sageli suurust 150 l/d inimese kohta. Vääna veemajandusprojekti raames hinnatud Saue valla keskmist veevajadust iseloomustavad andmed on toodud tabelis 1.4. Vee-ettevõtte –AS Kovek poolt elanikele esitatud arved laekusid 2006. ja 2007.a. 100%-liselt, 2005.a. jäi laekumata 8000 krooni. Tabel 1.4. Veevajadus m³/ööpäevas Saue valla asulates. [8]

Asula Praegu 2015. a 2030. a Laagri 615 795 875 Alliku 98 225 248 Vanamõisa 48 255 280 Hüüru 49 112 124

Leht 6 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Vatsla 23 112 124 Maidla 17 75 82 Ääsmäe 95 106 117

1.4. Vee-ettevõtted Saue vallas Saue vallas on ametlikult vee-ettevõtjateks kinnitatud järgmised vee-ettevõtted: 1) Kovek AS(reg. nr 10395123), mille tegevuspiirkonnaks on Laagri aleviku Tallin-Pärnu mnt.-st idapoolne osa; Valingu küla keskosa; Ääsmäe küla; Alliku külaja Harku; 2) AS Tallinna Vesi(reg. nr 10257326), mille kinnitatud tegevuspiirkonnaks on Jõgisoo küla; 3) Aktsiaselts Alliku OS(reg. nr 10030456), mille tegevuspiirkonnaks on Alliku külas Kurvi tootmiskompleksi planeeringualad; 4) OÜ Lekree Majad(reg. nr 10864262), mille teeninduspiirkonnaks on Vatsla küla Saare, Piiritsa ja Sininõmme planeeringualad. Saue vallale kuuluvatest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatistest on tänaseks päevaks ligikaudu 90% antud üle AS Kovek bilanssi. Kovek AS(E-mail: [email protected], WWW: www.kovek.ee). Lisaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste osutamisele pakutakse valla elanikele haldus- ja hooldusteenust, haljastusteenuseid, teede ja tänavate hooldust (lumetõrje) ja hallatakse valla tänavavalgustussüsteeme. Ettevõtte omanikuks on 100% Saue vald. Ettevõttes töötab 16 inimest, neist vahetult veevarustuse ja kanalisatsiooniga 6 inimest (alates jaanuar 2007.a.).

Osutatavate teenuste mahust moodustab: Laagri, Nõlvaku 81% Ääsmäe 16% Muu 3%

2006.a. tootis AS Kovek 217 000 m3vett, millest 66% moodustas elanikkonna poolt tarbitud vesi, 34% juriidiliste isikute poolt tarbitud vesi. 2007.a. toodeti vett 229 414 m3. Kliente on AS Kovekil ligikaudu 600 (sh 69 korteriühistut). Vee-ettevõtte tegevust Saue vallas reguleerivad järgnevad kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Saue Vallavolikogu määrus 24.05.2007 nr 6 „Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ sätestab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise Saue valla territooriumil. Viimaste aastate oli uute liitumiste aktiivsus keskmisest suurem 2005-2006.a. (9-10% uusi liitujaid). 2007.a. oli uusi liitujaid ligikaudu 6% kogu tarbijate arvust. ÜVK kasutamist reguleerib Saue Vallavolikogu määrus 24.05.2007 nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Tariifide kehtestamist ÜVK-teenustele reguleerib Saue Vallavolikogu määrus 24.05.2007 nr 7 „Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord“.Selle alusel kehtestab Saue Vallavalitsus vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuse hinna, mis koosneb veevarustuse teenuse hinnast (koosneb vee abonenttasust ja tasust võetud vee eest) ning heitvee ärajuhtimise teenuse hinnast (koosneb heitvee abonenttasust ja tasust heitvee ärajuhtimise eest). AS Kovek ÜVK-teenuste tariifid on toodud tabelis 1.5. Teenuse koguhinnaks füüsilistele isikutele (elanikkond) on 23,50 krooni/m3(koos käibemaksuga) ning juriidilistele isikutele (ettevõtjad) 34,50 krooni/m3(koos käibemaksuga). Tabel 1.5. AS Koveki teeninduspiirkonna veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste tariifid (alates 1.juulist 2008.a.).

Ühik Maksumus (kr) Käibemaksuga (kr) LAAGRI, NÕLVAKU Elanikkond Vesi 1m3 12,43 14,67 Kanalisatsioon 1m3 15,23 17,97 Kokku 27,66 32,64 Juriidilised isikud Vesi 1m3 14,19 16,75 Kanalisatsioon 1m3 19,38 22,87

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 7 / 23 Kokku 33,57 39,61 ÄÄSMÄE Elanikkond Vesi 1m3 15,13 17,85 Kanalisatsioon 1m3 18,24 21,52 Kokku 33,37 39,37 Juriidilised isikud Vesi 1m3 17,88 21,10 Kanalisatsioon 1m3 23,21 27,39 Kokku 41,09 48,49 VALINGU, ALLIKU Elanikkond Vesi 1m3 15,13 17,85 Kokku 15,13 17,85 Juriidilised isikud Vesi 1m3 17,88 21,10 Kokku 17,88 21,10

Tabelis 1.6. on toodud AS Kovek müügikäive ja kasum viimasel viimasel kolmel aastal. Esitatud veearved laekusid 2006. ja 2007.a. 100%-liselt. 2005.a. jäi laekumata 8000 krooni.

Tabel1.6.AS Kovek müügikäive ja kasum aastatel 2004-2006.

Näitaja Aasta 2004 2005 2006 Müügikäive (kr) 6 160 150 7 454 528 7 624 198 Kasum/kahjum (kr) -580 215 911 659 1 351

Olulisemate investeeringutena ühisveevärki ja –kanalisatsiooni on AS Koveki poolt 2006.a. teostatud uuringud Ääsmäe kanalisatsioonisüsteemis, mille eesmärgiks oli vananenud torustiku rekonstrueerimiskava koostamiseks vajaliku eelinformatsiooni kogumine. 2007.a. vahetati välja Laagri Veskitammi tänava veetorustik ning Laagri Redise tänava kanalisatsioonitorustik. Koostöös Saue Vallavalitsusega on planeeritud Ääsmäel ülepumpla rekonstrueerimine ja Laagris on 2008.a. alanud Veskitammi tänava kanalisatsiooni uuendamine koos tänava rekonstrueerimisega. AS Tallinna Vesiosutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid Tallinna linnas ja selle lähiümbruses, sh Saue vallas. 2007.a. töötas AS Tallinna Vesi 315 töötajat. Ettevõtte struktuurist annab ülevaate joonis 1.

Leht 8 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Joonis 1.ASi Tallinna Vesi struktuur 2007.a. Tabel 1.7.AS Tallinna Vesi veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind koduklientidele alates 01.03.2008. (Klientide ja lõpptarbijate arenduskomponendi kompenseerib Tallinna linn).

Tasu ühisveevärgist võetud 22.42 (km-ta) )* Koduklient tasub 1m³ vee eest (kroonides) sh 9.00 arenduskulude komponent 26.46(km-ga) 15.84(km-ga) Tasu 1m³ heitvee 10.86 (km-ta) 12.81(km-ga) 12.81(km-ga) ärajuhtimise ja puhastamise eest (kroonides)

* arenduskulude komponent sisaldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kulusid Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava selles piirkonnas, mis vastab Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõike 3 punktis 5 sätestatud nõuetele. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 101, 30.11.2007. Teenuse hinnad äriklientidele, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 2008.a. 1) Tasu ühisveevärgist võetud 1m³ vee eest (kroonides) 32.52 (km-ta)38.37 (km-ga) 2) Tasu 1m³ heitvee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest kroonides sõltuvalt reoainete sisaldusest.

Tabel 1.8. AS Tallinna Vesi heitvee ärajuhtimise teenuse hind äriklientidele.

Isik Heitvee saaste- Põhihind (tasu Ülereostuse Käibe-maksuta Käibe-maksuga grupid ärajuhtimise ja puhastamise tasu puhastamise eest) Juriidiline isik RG-1 23.76 0.00 23.76 28.04 (eraõiguslik ja RG-2 24.12 0.00 24.12 28.46 avalik-õiguslik juriidiline isik), RG-3 24.32 0.00 24.32 28.70 füüsilisest isikust RG-4 24.32 3.56 27.88 32.90 ettevõtja (FIE) RG-5 24.32 4.75 29.07 34.30 RG-6 24.32 8.32 32.64 38.52 RG-7 24.32 14.26 38.58 45.52 RG-8 24.32 26.37 50.69 59.81

Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse abonomenttasu on nullmääraga. Teenuse hind on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 80, 26.09.2007.a. Tabel 1.9. AS Tallinna Vesi müügikäive ja kasum aastatel 2005-2007.

Näitaja Aasta 2005 2006 2007 Müügikäive (tuh. kr) 592 029 693 200 820 800 Kasum/kahjum (tuh. kr) 174 354 248 100 277 800

2. SEADUSANDLIK TAUST 2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal Euroopa Liidus reguleerivad veemajandust järgmised direktiivid: • Asulareovee direktiiv 91/271/EMÜ; • Joogivee direktiiv 80/778/ EMÜ parandatud 98/83/EÜ; • Ohtlike ainete levikut veekeskkonda piiravad direktiivid 76/464/ EMÜ; 86/280/ EMÜ; 80/68/ EMÜ; • Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ; • Reoveesette direktiiv 86/278/ EMÜ; • Suplusvee direktiiv 76/160/ EMÜ; • Pinnavee direktiiv 75/440/ EMÜ: • Nitraadi direktiiv 91/676/EEC. • Direktiiv reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta e. IPPC (96/61/EÜ).

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 9 / 23 Asulareovee puhastamise direktiiv, joogivee direktiivning ohtlike ainete direktiivkehtestavad nõuded elanikkonnale edastatava joogivee kvaliteedile, reovee kogumisele ja puhastamisele ning suublasse juhtimisele, ohtlike ainete kasutamisele ning keskkonda juhtimisele. Direktiivide nõuete täitmine peab tagama ohutu elukeskkonna ning aitama kaasa inimeste elukvaliteedi paranemisele. Asulareovee direktiivirakendamise üleminekuperiood kehtib Eesti jaoks kuni 31. detsembrini 2010.Nimetatud tähtajaks peavad üle 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega reovee kogumisaladel reovee kogumissüsteemid olema kas rekonstrueeritud või laiendatud nii, et kõigile piirkonna elanikele on tagatud võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Asulareovee puhastamise direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda asulareovee suublasse juhtimisest tulevate kahjulike mõjude eest. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning seejärel puhastada. Reovesi, mis reoveekogumisaladelt kokku kogutud, peab vastama direktiivis etteantud puhastusnõuetele. Lisaks tuleb Eestil arvestada ka mõnevõrra rangemaid puhastusnõudeid, seda eelkõige üle 10000 ie reoveepuhastite puhul järgimaks Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (Helcom) soovitusi. Rangemad reovee puhastuse nõuded võrreldes teiste EL liikmesriikidega tulenevad Eesti jaoks ka meie veekogude reostustundlikkusest. Kuivõrd Läänemeri on nimetatud reostusele tundlikuks, on ka kogu Eesti territoorium, mis paikneb tervikuna Läänemere valgalal, nimetatud reostusele tundlikuks alaks. Joogivee direktiivirakendamise üleminekuperiood kehtib Eesti jaoks üle 2000 elanikuga asulates 2008.a. lõpuni ning väiksemates asulates 2013.a. lõpuni. Joogiveedirektiivi eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Veepoliitika raamdirektiivieesmärgiks on tagada veekogude ja põhjavee hea seisund. Vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse alamvesikonnas veemajanduskavaga. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb tagada, et kõik pinna- ja põhjaveed saavutaks aastaks 2015 hea seisundi. Hea seisund on selline veekogu seisund, mille korral selle veekogu keemilised kvaliteedinäitajad ja ökoloogilised kvaliteedinäitajad ei ole inimtegevuse tulemustest mõjutatud ning on võimalikult looduslähedased. Veekogu hea seisundi mitte saavutamine saab olla põhjendatud ainult majanduslike selgitustega, mis peavad tõendama, et soovitava seisundi saavutamine on kas elanikkonnale või riigile tervikuna rahaliselt ülejõu käiv või tehniliste vahenditega teostamatu.

Veepoliitika raamdirektiiviartikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid rakendama saastaja maksab põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks tuleb arvestada veeteenustega seotud kulusid, täpsemalt keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõtet ning veekasutuse majandusanalüüsi. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt loetakse veeteenuseks mistahes kodumajapidamistele, avalikele asutustele või majandustegevuseks osutatavad vee kasutamisega seotud teenused. Ohtlike ainete direktiivieesmärgiks on kaitsta keskkonda ohtlike ainetega reostumise eest ning kõrvaldada ja piirata ohtlike ainete juhtimist keskkonda. Ohtlikud ained on oma ohtlikkuse alusel jaotatud kahte nimistusse. Nimistusse 1 on valitud ained mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleerumisvõime põhjal, jättes välja bioloogiliselt ohutud või kiiresti bioloogiliselt ohututeks aineteks lagunevad ained. Nimistu 1 ainete juhtimine keskkonda on keelatud. Nimistusse 2 kuuluvad need ained, millel on küll veekeskkonnale kahjulik mõju, kuid mille mõju suurusja ulatus sõltub konkreetsest piirkonnast ja keskkonnatingimustest. Nimistu 2 ainete keskkonda juhtimine on lubatud ainult selleks ettenähtud lubade alusel. 2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid Eestis on veemajandus riigi poolt reguleeritud mitmete õigusaktide ja normdokumentidega, mis on kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega. Keskseks veemajandust reguleerivaks õigusaktiks on veeseadus, mille alusel on kehtestatud mitmeid alamaid õigusakte veemajanduse reguleerimiseks. Kõik nõuded ja kohustused, mis on kehtestatud EL veealaste õigusaktidega, on Eestis rakendatud peamiselt veeseadusest lähtuvalt. • Veeseaduseülesanne on tagada sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtus ja veekogudes ökoloogiline tasakaal; reguleerida vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus tagama põhjavee kaitseks reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Vastavalt Veeseaduse §3 lg 2 annab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas nõusolekuid vee erikasutuseks ja korraldab omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist ning veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist. • Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse§ 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 2 sätestab, et kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusreguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused.

Leht 10 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse § 4 alusel peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. • Keskkonnatasude seadussätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. • Planeerimisseadusreguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Planeerimisseaduse § 8 sätestab üldplaneeringu eesmärgid, sh põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine. • Ehitusseadussätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. Ehitusseaduse § 13 sätestab, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. • Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”on kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimeetmed. • Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrusega nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”on kehtestatud reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee käitlusega seotud hoone või rajatise veekaitsenõuded. Määrusega on kehtestatud ka kanalisatsiooniehitiste kujad ehk lubatud väikseimad kaugused tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. • Keskkonnaministri 21.08.2001.a. määrus „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2“ Keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrus nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ • Keskkonnaministri 11. märtsi 2005. a määrus nr 17 „Ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinna- ja merevees“ • Keskkonnaministri 30.detsembri 2002. a määrus nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ • Sotsiaalministri 21.detsembri 2001. a määrus nr 152 „Kvaliteedinõutele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotluse, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ • Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavapinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ • Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrus nr. 61 „Veehaardesanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord“kehtestab nõuded veehaarde sanitaarkaitseala moodustamisele ning veevõtukoha hooldamisele ning selle määruse ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. • Sotsiaalministri määrus nr. 82 31. juulist 2001.a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid”kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. • Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“kehtestatab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatuse tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. • Keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a. määrus nr. 8 “Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korraning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine”sätestab puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra. • Keskkonnaministri 15.05.2003. a. määrusega nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid”kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. • Siseministri 18. detsembri 2007. a määrus nr 81 „Nõuded tuletõrjehüdrandile“kehtestab tuletõrjehüdrandi tüübi valiku, paigaldamise, tähistamise ja korrashoiu nõuded.

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 11 / 23 •Keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrus nr 65 „Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine“ 2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid 1. Joogiveevarustuse tagamine Harju alamvesikonna veemajanduskava püstitab eesmärgiks tagada elanikkonnale tervisele ohutu joogivesi, mis ei sisalda haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi aineid (vastab SoM 31.07.2001 määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded toodud kvaliteedinõuetele mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate osas). Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama kõigi veeallikate vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Pikemas perspektiivis peab ühisveevärgist pärinev joogivesi vastama nõuetele kõigis asulates. Tiheasustusalal tuleb kõigile soovijatele pakkuda võimalust liituda ühisveevärgiga.

Eesti pidi joogiveedirektiivi 98/83/EC nõudeid täitma alates liitumishetkest EL-ga ehk 1. maist 2004.aastal, välja arvatud liitumisläbirääkimiste tulemusel kokku lepitud näitajad ja nende tähtajad, need on kirjas EL-ga liitumislepingus, täpsemalt selle lisas VI ja need on järgmised: a) Eestis ei kohaldata värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: • kuni 31. detsembrini 2007 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega rohkem kui 2000 inimest; • kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. b) Eestis ei kohaldata kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi:

• kuni 31. detsembrini 2008 rohkem kui 2000 elanikuga asulate suhtes; • kuni 31. detsembrini 2013 kuni 2000 elanikuga asulate suhtes. Üleminekuperioodi jooksul toimub eespool nimetatud kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee müümine kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks antud loa alusel. Loa annab asukohajärgne Tervisekaitseinspektsiooni tervisekaitsetalitus kolmeks aastaks taotlusmaterjalide alusel. Vajalik on hajaasustuse veevarustuse olukorra selgitamine. 2. Põhjavee hea seisundi tagamine Harju alamvesikonna veemajanduskava eesmärgiks on säilitada põhjavee looduslik või looduslähedane koostis, mis tähendab, et põhjavesi (põhjaveekogum) peab kuuluma “heasse” veeklassi. Puhas joogivee allikas põhjavee näol on vajalik nii ühisveevärgi kui erakaevude kasutajatele. Veepoliitika raamdirektiiv ja veeseadus püstitab eesmärgi kogu põhjavee hea seisundi saavutamiseks, reostamise ning liigvähendamise vältimiseks. Kaitsmata põhjavesi ei ole joogiveena kasutamiseks perspektiivne tööstusaladel, tiheasustuse aladel ja intensiivse põllumajandusega aladel. Eelkõige tuleb kaitsta põhjaveevaru, mida kasutatakse või on perspektiivne kasutada joogiveevarustuseks. Alamvesikonnas on seni kinnitatud põhjavee tarbevaru ja Ülemiste-Pirita pinnaveehaarde pinnaveevaru suure ülejäägiga võrreldes piirkonna tegeliku vajadusega. Säästva arengu põhimõtetest lähtudes pole sellises mahus vee kasutamine realistlik. Tuleb tagada kaitsmata põhjaveega alade tõhus kaitse eelkõige veehuviga piirkondades, alustades põhjaveehaarete toitealadest. Lähiaastate eesmärgiks on täpsemalt määratleda põhjaveevaru kasutushuvi, varu säilimise prognoos ajas, kasutamise ajaline perspektiiv ning sellest tulenevad kaitsemeetmed. Tuleb tagada selline maakasutus, et põhjavesi ei reostu. Eelkõige on see vajalik seal, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks. Põllumajanduslik maakasutus peab toimuma selliselt, et põhjavesi ei reostuks lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega. Allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena. Neile tuleb tagada juurdepääs. Tuleb täiendada olemasolevat andmestikku allikate ja karstialade kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seni peaaegu inimtegevusest mõjutamata allikate säilitamisele looduslikuna. Vanad ja kasutusest väljas olevad puurkaevud tuleb nõuetekohaselt likvideerida. Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, keskkonnaohtlikud objektid tuleb viia vastavusse keskkonnanõuetega või likvideerida. Jääkreostuskolded tuleb likvideerida ning vajadusel viia läbi pinnase ja põhjavee puhastustööd. Tuleb tagada potentsiaalselt ohtlike objektide ja saneerimata jääkreostuskollete järelevalve. Kaitsmata põhjaveega aladel on oluline, et tiheasustusalal oleks välja ehitatud vettpidav olmereovee ja tööstusalade sademevee kanalisatsioon. Heitvee juhtimisel pinnasesse ei tohi kahjustada põhjavee kvaliteeti. Heitvee puhastamise nõuded on soovitatav läbi vaadata iga heitvee pinnasesse või ka otselasuna põhjavette juhtimise juhul eraldi. Maavarade kaevandamisel tuleb järgida põhjavett võimalikult säästvat tehnoloogiat kaevandamisel ja karjääride rekultiveerimisel. 3. Pinnaveekogude hea seisundi tagamine

Leht 12 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Pinnaveekogude puhul on eesmärgiks saavutada aastaks 2015 kõigi looduslike pinnaveekogude hea seisund ning tehislike ja oluliselt muudetud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal. Vähendamaks ärakantavaid toitainete koguseid ja veekogude kallaste uhtumist, on vajalik tagada veekogude veekaitsevööndite piirangutest kinnipidamine. Lisaks kohustuslike keskkonnanõuete täitmise tagamisele tuleb rakendada ka täiendavaid meetmeid. Pinnaveekogude hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitveega veekogudesse juhitavate toitainete kogust. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tuleb loomakasvatuses ja põlluharimises lähtuda heast põllumajandustavast. Tugevasti muudetud veekogude puhul on eesmärgiks nende võimalikult looduslähedase seisundi taastamine. 4. Vee-elustiku kaitse tagamine Tagada võimalused mitmekülgse ja liigirikka vee-elustiku arenguks. See annab ka inimesele endale paremad puhkevõimalused kalastuse, vähipüügi ja ka veematkamise osas. Vee-elustiku säilitamiseks luua veekogudes võimalikult looduslähedased tingimused. Kraavitatud jõelõigud viia võimalikult looduslähedasse olukorda – suurendada vooluveekogu looklevust, luua kiiremaid ja kärestikulisi jõelõike, tagada juurdepääs lisajõgedele ja vanajõgedele ning kaotada olulised rändetõkked. 5. Rannikumere hea seisundi tagamine Rannikumere hea seisundi tagamise üldised eesmärgid tulenevad Läänemere kaitse eesmärkidest. Alamvesikonna veemajanduskava raames on eesmärgid: tagada valmisolek õlireostustõrjeks rannikul; õnnetuste ja merereostuse ennetamine sadamates; korra tagamine supelrandades ja supluskohtades. 2.4. Saue valla arengukava aastani 2015 (2024)

Saue valla arengukava aastani 2015 (2024) visiooni kohaselt on Saue vald 2015.a. terviklik ja tasakaalustatult arenev inim- ja loodussõbralik elukeskkond. Püstitatud on järgmised üldeesmärgid: · Saue vald hoolib tasakaalust looduse ja tehiskeskkonna, äärealade ja keskuste, üldiste ja üksiku huvide, tänase ja homse kasu vahel; · Saue vald hoiab oma inimesi ja elukeskkonda, tegutseb iseseisvalt ja säästlikult; · Tehniline infrastruktuur vastab elanike vajadustele ja valla võimalustele. Tehiskeskkonna strateegiliste eesmärkide ja tegevustena seoses vee- ja ühiskanalisatsioonivõrguga nähakse ette järgnevat: ·Kvaliteetne vesi ja ühiskanalisatsioonivõrk on elanikele kättesaadav; ·Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teeninduspiirkondade moodustamine, vee-ettevõtjate leidmine; ·Ääsmäe puhastusseadmete väljaehituse lõpetamine 2005-2010 ·Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteerimine ja väljaehitamine Vanamõisa, Alliku, Hüüru, Vatsla ja Püha külades 2004-2010 ·Pilliroo elamupiirkonna kanalisatsiooni ja pumbajaama väljaehitamine; 2.5.Saue valla ÜVK arengueesmärgid 2.5.1. Strateegilised eesmärgid 1) Täidetud on EL asulareovee direktiivi nõuded, st üle 2000 inimekvivalendiga (ie) reostuskoormusega reoveekogumisalade elanikel on hiljemalt alates 01.01.2011.a. võimalik liituda ühiskanalisatsiooniteenusega.Saue valla Tallinna reoveekogumisalal kui prioriteetsel reoveekogumisalal[9]on välja ehitatud tehniliselt kvaliteetne ühisveevärk ja -kanalisatsioon. 2) Kõigile ÜVK kasutajatele on tagatud kehtestatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi. 3) Valla territooriumil on tagatud pinna- ja põhjavee hea ökoloogiline seisund vastavalt EL veepoliitika raamdirektiivile. 2.5.2. Majanduslikud ja tehnilised eesmärgid 1) ÜVK teenuse hinnatõus ei ületa proportsionaalselt sissetulekute kasvu. 2) Ühisveevärk on töökindel ning veekadu on alla 15%. 3) Sademevee infiltratsioon ühiskanalisatsiooni on alla 20%. 4) Tuletõrjeveevõtukohtade arv vallas on tuleohutuse seisukohalt piisav. 3. TALLINNA REOVEEKOGUMISALA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKEOLUKORD NING ARENDUSMEETMED Tallinna reoveekogumisala (Saue valla reoveekogumisala nr 1) haarab Laagri alevikku, sh. Koidu ja Koidu 1 eramupiirkonda ja Nõlvaku piirkonda, Laagri-Alliku piirkonda, Hüüru küla ja Vatsla aiandusühistut. RVK kogupindala on 1160 ha.

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 13 / 23 Laagri alevikupiirkonna pindala on 209 ha, sh. Koidu ja Koidu 1 eramupiirkonna pindala 31 ha ning Nõlvaku piirkonna pindala 56 ha. Reoveekogumisalade kaardil eristub Koidu piirkond Laagri alevikust edelasse, Vääna jõeni ulatuva siiluna. Laagri-Allikuhaarab Laagri ja Harku vahele jäävat Pilliroo, Veskimöldre ja Saue-Alliku piirkonda Vääna jõe paremal kaldal. Laagri-Alliku piirkonna pindala on 462 ha[10]. Hüürupiirkond hõlmab • Vääna jõe paremal kaldal: - enne Hüüru silda on ~25 ha pinnal 70 väikeelamut ca 200 elanikuga; - peale maanteesilda ~5 ha pinnal ca 15 elamuga kinnistut; - peale maanteesilda~150 ha perspektiivne väikeelamumaa, kuhutiheasustuspiirkonna korral mahub kuni 600 eramut 1800 inimesega javeetarbimisega Q=360 m3/d (Cm-V puurkaevu toodangu jagu). • Vääna jõe vasakul kaldal: - enne maanteesilda aiandusühistud; - peale silda paarkümmend elamut. Hüüru piirkonna pindala on 442 ha. Vatslaaiandusühistute piirkonna pindala on47 ha ning seal asub ~270 kinnistut. Põhja pool Vatsla teed paiknevad majad on Sõrve (Rannamõisa) aktiivsete lubja-kivivarudega maardla alal. Vatsla suvilate elamuteks ümber ehitamise osatähtsuseks on Vatslas üldplaneeringu kohaselt 70%. Tallinna reoveekogumisala elanike arv

01.01.2008.a. seisuga elab Laagri alevikus 4530, Alliku küla aladel 836[11], Hüüru külas 355 ning Vatsla külas 191 inimest. Kokku elab reoveekogusmisalal seega ligikaudu 5700 inimest. Põhjavee kaitstus Laagri aleviku, Hüüru küla ning Vatsla A/Ü aladel on põhjavesi on kaitsmata.Laagri-Allikul on põhjavesi sõltuvalt täpsemast asukohast kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Asutused ja ettevõtted Ettevõtetest tegutsevad LaagrisAS Sagro, AS Neiseri Grupp, AS Temeko, AS Kovek, Puidutööstuse OÜ jt. Laagris paiknevad vallavalitsus, lasteaed, tervisekeskus, kultuurikeskus jt. asutused. Hüüruspaiknevad klubi, raamatukogu, kauplus, hooldekodu, velskripunkt. Lisaks sellele paikneb Hüüru piirkonnas AS Harku karjäär. Vatslas tegutsevad AS E-Betoonelement, Enemat OÜ ning Vesmont AS. 3.1. Laagri ÜVK Ühisveevarustuse olemasolev olukord Laagris on ühisveevarustusega liitunud 75% elanikest [12]. Puurkaev-pumplad

Laagri aleviku ühisveevärki varustatakse veega viiest puurkaev-pumplast (Tabel 3.1). Puurkaev-pumplad kuuluvad AS-ile Kovek ning nende vanus on vahemikus 18-41 aastat. Peapumplatena toimivad Tsentraal 2, Kuuse tn, ning Sillaku tn. pumplad, varupumplatena Tsentraal 1 ja Nõlvaku tn pumpla. Laagri aleviku veevarustus on lahendatud Cm-V põhjavee baasil, puurkaevudel on ka veevaru. Laagri alevikus on ka kaks O- Cm ühisveevärgi puurkaevu, kuid need on käesoleval ajal varupuurkaevud. Tabel 3.1.Laagri ühisveevarustuse puurkaev-pumplad. [13]

Puurkaev- Kuuse tn. Tsentraal 1, Tsentraal 2 Sillaku tn. Nõlvaku tn. 7 Pilliroo tn pumpla Koru tn elamu-kvartal asukoht (nimetus) Valdaja AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek Katastri nr 101 768 788 11585 106 758 Passi nr 1950 3979 5026 6244 2746 4491 Kasutatav Cm-V Cm-V Cm-V Cm-V O-Cm O-Cm põhjaveekiht

Leht 14 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Puurkaevu 192 m 185 m 183 m 190 m 82,5 m 75,0 m sügavus Staatiline 67,0 51,0 43,0 20,5 veetase m Puurimise 1967 1974 1981 1990 1970 1978 aasta Lubatud 16,2 20 20 veevõtt aastas tuh. m3 Tegelik 39 5,86 103 34,4 0,8 3,3 veevõtt tuh.m3/a (2007) Lubatud 350 45,0 400 55 55 veevõtt m3/d Tegelik 106,8 16,1 282,2 94,2 2,2 veevõtt 2007.a. (m3/d) Veemõõtja Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas II astme Olemas Puudub Olemas Puudub Olemas pumplad

Mõõdetud veetarbimine oli 2007.a. Laagri alevikus 183,1 tuh. m3, sellest 103 m3 (56%) pumbati Tsentraal 2 pumplast, 39 tuh. m3(21,3%) Kuuse t pumplast ning 34,4 tuh.m3(18,8%) Sillaku t. pumplast. Kahest varupumplast pumbati aasta jooksul kokku 6,66 tuh.m3, mis moodustab vähem kui 4% aasta jooksul Laagri alevikus pumbatud veest. 2007.a. lõikes oli Laagri alevikus keskmiseks ööpäevas pumbatud vee koguseks 501,6 m3. Laagri aleviku puurkaev-pumplatest vajavad põhjalikku renoveerimist Kuuse tn.ja Tsentraal 2 puurkaevud (a’ 3-4 mln. krooni). Sillaku tn puurkaev-pumplas on vajalik paigaldada filtrisüsteem (maksumus ~200 000 kr). Veetorustikud Laagri aleviku ühisveevärgi kogupikkuseks on ligikaudu 20 km. Torustikud on ehitatud valdavalt malm- ja terastorudest, uuemal ajal rajatud torustikud on plasttorudest. Veetorude läbimõõt on valdavalt 110 mm.Torustike vanus on kuni 30 aastat ning need on amortiseerunud ja lekkivad. Vee kvaliteet Laagri aleviku veevarustuses kasutatakse Cm-V veekompleksi põhjavett. Kõigi puurkaevude vees ületab rauaühendite sisaldus kehtestatud piirnorme (Lisa 1) Sellest tulenevalt on halvenenud ka tarbitava vee organoleptilised omadused (värvus, hägusus). Sillaku ja Nõlvaku tn puurkaev-pumpla vees ületab vähesel määral piirnormi mangaani sisaldus, Kuuse t puurkaev-pumplas mõõdeti 2007.a. mangaanisisalduseks 0,050 mg/l, milline on ka piirnormi väärtus. Radionukliidide efektiivdoos ületab lubatud piirnormi Kuuse tn puurkaevus (0,36 mSv/y)[14]Veepuhastus- ja veetöötlemisjaamad Laagri alevikus puuduvad.

Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus on Laagrislahendatud hüdrantidega ringveevõrguna DE 110 mm torudel. Hüdrandid on paigaldatud ka Koidu kinnistutel.

Laagris paikneb 3 veereservuaari- a’ 250 m3. Ühisveevarustuse probleemid Laagri alevikus ·Peamiste puurkaev-pumplate tehniline seisukord on halb ning pumplad vajavad rekonstrueerimist; ·Probleemid joogivee kvaliteediga – rauaühendite sisaldus joogivees ületab piirnorme kõigi puurkaevude vees, mangaani sisaldus Sillaku ja Nõlvaku tn puurkaev-pumpla vees; radionukliidide efektiivdoos Kuuse tn puurkaev-pumplas; ·Veetrassid on amortiseerunud. Ühiskanalisatsiooni olemasolev olukord

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 15 / 23 Ühiskanalisatsiooniga on liitunud on Laagri alevikus liitunud 75% elanikest[15]. Kanalisatsiooniga mitteliitunud elanikud kasutavad reoveekäitlemiseks kogumiskaeve, mis on vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust. Ühiskanalisatsioonisüsteem, mis jääb Pääsküla jõest lõuna poole, kuulub AS-le Kovek, Pääsküla jõest põhja poole jääv süsteem kuulub Tallinna Vesi AS-le v.a. Laagri aleviku põhjaosa (Vesiroosi tn ja selle lähipiirkond). Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja purgimissõlmed Laagri alevik on ühendatud kanalisatsioonivõrku, mille isevoolse osa kogupikkuseks on ligikaudu 20 km. Kanalisatsiooniteenusega on varustatud ligikaudu 75% Laagri aleviku elanikest. Kanalisatsiooni ehitamisel on kasutatud keraamilisi, malm- ja asbotsementtorusid. Torustik lekib nii sisse- kui ka väljapoole ning kujutab endast ohtu põhjaveele. Laagris töötab 10 reoveepumplat, neist 4 kuulub AS-ile Kovek, sh 1 on varustatud automaatikaga. Reoveepumplate sisseseade on rahuldav. Purgimissõlmed Laagri alevikus puuduvad. Vajadusel purgitakse AS Tallinna Vesi purgimissõlmes. Laagri(sh Koidu ja Koidu 1 detailplaneeringuala) aleviku reovesi juhitakse AS Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni. Nõlvakupiirkonna reovesi suunatakse AS Saku Maja reovee kollektori kaudu AS Tallinna Vesi Saue-Laagri reovee kollektorisse ja Laagri reoveepumplasse. Laagri aleviku ühiskanalisatsiooni probleemid • Kanalisatsioonisüsteemi torustikud on amortiseerunud ning lekivad nii sisse- kui ka väljapoole; • Kanalisatsiooniga mitteliitunud elanikud kasutavad reoveekäitlemiseks kogumiskaeve, mis on vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust.

Sadeveekanalisatsioon Laagri sadeveekanalisatsioon on osaliselt üle antud AS-le Kovek. Sadeveed juhitakse Vääna jõkke, paigaldatud on õlipüüdurid. Koidu detailplaneeringu alal on sadeveekanalisatsioon välja ehitatud.

Arendusmeetmed Laagri aleviku Cm-V-veekihi puurkaevudes on vajalik hoolikalt jälgida radionukliidide sisaldust ning vajadusel lahjendada Cm-V-veekihi vett radionukliidide poolest vaese (n. O-Cm-veekihi) veega. - - Tabel 3.2. Laagri ÜVK arendamiseks vajalikud tööd

Nr. Töö nimetus Maksumus (EEK) 1. Laagri aleviku neljal puurkaevul 19 212 000 (Kuuse tn, Tsentraal 1, Tsentraal 2 ja Sillaku tn puurkaevud) põhineva joogiveevarustussüsteemi väljaarendamine, 2898 m joogiveetorustiku ja pumpla rajamine (ÜF projekti raames) 2. Laagri ja Hüüru ühiskanalisatsiooni 8 730 000 rekonstrueerimine ja laiendamine (ÜF projekti raames 3204 m kanalisatsioonitorustikke) 3. Veskitammi tn 5 majast alates kuni 500 000 Veskitammi tn 13 olemasoleva veetrassi Dn 50 vahetamine suurusele Dn 100. 4. Veskitammi tn kanalisatsiooni 1 000 000 rekonstrueerimine alates kontrollkaevust nr 181 kuni kaevuni K1/19 5. Nõlvakul, Rästiku, Meelespea, 3 900 000 Valga ja Udu tänava kanaliseerimine 6. Nõlvakul Sillaku puurkaevu 3 500 000 ehitamine kaheastmeliseks, 50 m3veereservuaar Kokku 36 842 000

3.2. Laagri-Alliku ÜVK Laagri-Allikuhaarab Laagri ja Harku vahele jäävat Pilliroo, Veskimöldre ja Saue-Alliku piirkonda Vääna jõe paremal kaldal. Laagri-Alliku piirkonna pindala on 462 ha.

Leht 16 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Laagri-Allikupiirkonnas asub AS Tallinna Vesi Sae t. puurkaev (Tabel 3.3.). Tabel 3.3. Puurkaev-pumpla Laagri-Allikul.

Puurkaevu asukoht(nimetus) Sae t.Loa kood HR-286 Valdaja AS Tallinna Vesi Katastri nr 6376 Passi nr 6194 Põhjaveekihi indeks Cm-V Kaevu sügavus 185 m Valmimisaasta 1990 Puhta vee reservuaar PVR 2 PVR ×100 m3

Laagri-Alliku ala Kotka tee on aktiivse arengu piirkond. Piirkonda on ehitatud ~500 uut väikeelamut, kus elab ~1500 inimest. Laagri-Alliku reovee kogumisala on põhjalikult dreenitud. Eriti kogujaid ei tohiks lõhkuda, juhuslikul vigastamisel tuleb need kindlasti taastada. Selline nõue peaks kajastuma detailplaneerimise, projekteerimise ja ehitamise tehnilistes tingimustes. - Laagri-Alliku tuletõrjeveevärk

Veskimöldres on hüdrantidega ringveevõrk olemas. Veskimöldres Sae tänaval on AS-il Tallinna Vesi kahe veereservuaariga Cm-V puurkaev olemas. Sünkroonselt on süsteemi lülitatud puurkaev-pumpla Tallinnas, Männimetsa teel. Arendusmeetmed Tabel 3.4. Laagri-Alliku ÜVK arendamiseks vajalikud tööd.

Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku hind Kogus Maksumus (EEK) 1. Veevarustustrassi m 3 000 1000 3 000 000 rajamine 250 375 000 AS Kovek puurkaev- pumbamajast Alliku väikeelamumaa alguseni ja 1. ristteeni (praegune kraav). II astme ja tuletõrjepumbad. Veemagistraali ristumine jõega. 2. Koru t. m 3 000 500 1 500 000 veemagistraali haru rajamine 3. Veevarustuse m 4 200 1 950 8 190 000 peatorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus 4. Veevarustuse m 4 200 2 850 11 970 000 peatorustik, isevoolne

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 17 / 23 kanalisatsioon ja survekanalisatsioon ühes kaevikus 5. Veevarustuse m 3 000 1 450 4 350 000 peatorustik piki

Instituudi teed

6. Reovee pumplate tk. 400 000 2 800 000 paigaldamine 300 000 2 600 000 7. Tuletõrje tk. 20 000 40 800 000 hüdrantide paigaldamine Veevarustuse peatorustikule 8. Kotka tee - m 3 000 1 300 3 900 000 Kalda t. reovee survetoru 1 800 5 400 000 Piki Kotka reed Istituudi teeni Instituudi teest Kalda tänavani 9. Sae t.- Keskuse 1 m 3 000 1 000 3 000 000 puurkaevude

ühendamine veemagistraaliga 10. Laagri-Alliku m 3 000 450 1 350 000 ja Veskimöldre ringveevõrkude ühendamine (liitumispunktiga Veski ja Pilliroo t. nurgal) 11. Pilliroo tk. 3 500 000 1 3 500 000 elamukvartali puurkaevu kaheastmeliseks ehitamine 12. Pilliroo m 2 600 000 elamukvartali veetrasside rekonstrueerimine KOKKU 51 335 000

Laagri-Alliku piirkonna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku tuleb rajada koos. Vähenevate kaevetööde arvel tuleb vee- ja kanalisatsioonitorustike maksumus ühisesse kaevikusse paigaldatuna ca 25% odavam kui eraldi paigaldades, paeses pinnases rohkemgi. 3.3. Hüüru ÜVK Ühisveevarustuse olemasolev olukord Hüürul ühisveevärk puudub. Veevarustus baseerub peamiselt lokaalsetel O-Cm-veekihi puurkaevudel (Tabel 3.5.), millest osad pole nõuetekohaselt registreeritud. Tabel 3.5. Puurkaevud Hüürul.

Puurkaevu VAL- Katastri ja Põhjaveekihi Kaevu Lubatud Raua- asukoht DAJA passi indeks puur. veevõtt sisaldus (nimetus) number ja kaevu aasta Q (m3/d) (µg/l) sügavus

Harku AS Kovek 1028 O-Cm 15,0

Leht 18 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Rukkilille 5855 Hüüru AS 792 O-Cm 51 m 1985 700 vee- võrgust Elamud Kovek 5608 Harku 5027 O-Cm 43 m 1981 haigla elamud Det. plan. Eraisik 17093 O-Cm 40 m 1998 210 alal * HGO-6 Det. plan. Eraisik 17095 O-Cm 40 m 1998 210 alal * HGO-5 Hüüru Eraisik 9538 O-Cm 40 m 1995 Elamud 25/95 Hüüru Eraisik 111 O-Cm 45 m 1997 elamud 1246A Hüüru Eraisik 17507 O-Cm 40 m (2001) elamud

Hüüru Eraisik 14150 O-Cm 37,5m 1988 elamud 9222

* - algatatud detailplaneeringu nr. 210 alal Arenguala suure, jõeni kulgeva ala toiteks tuleb hakata kasutama Vääna jõe teisele kaldale, kogumisalale plaanitud piirkonna Cm-V puurkaevu juhul, kui Saue valla põhjavee tarbevaru suurendatakse. Sobiv koht selleks on juba planeeritud Suurevälja-1 maaüksuse detailplaneeringuga. Vastasel korral tuleb piirduda suurema hulga väiksemate O-Cm puurkaevudega ja killustatud veevõrguga. Tuletõrjeveevärk Keila Päästekomando andmetel saadakse Hüüru piirkonnas tuletõrjevesiTabasalu alevikust. Tuletõrje veevarustus oleneb ala detailplaneeringust - kas see tuleb ühes osas või kildudena. Vallal on võimalik suunata, et praegusel tühjal maal luua ühtne ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Osade kaupa arendades on tuletõrje veevarustuse lahendus tuletõrje-veehoidlatega. Ala ühtselt planeerides on võimalik hüdrantidega ringveevõrgu rajamine. Ühiskanalisatsiooni olemasolev olukord Ühiskanalisatsioon Hüürul puudub. Reoveekäitlemiseks kasutatakse kogumiskaeve, mis on vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust. Hüüru ja Vatsla piirkondadest kogutava reovee puhastamiseks on kaks võimalust:

• rajada reovee väikepuhasti Vääna jõe kaldale Hüürus vaja jõudlusega kuni 2000 ie (Q=400 m3/d); • juhtida reovesi Tallinna ühiskanalisatsiooni. Reovee väikepuhasti on võimalik lahendada kaheetapilisena, kus esimeses etapis teenindaks puhasti üksnes Hüüru asula vajadusi, olles dimensioneeritud reostuskoormusele 1000 ie koos võimalusega lisada täiendava 1000 ie reostuskoormuse jaoks lisamoodul. Hüüru asula reovee pumpamisel Tallinna ühiskanalisatsiooni oleks liitumispunktiks Angerja detailplaneeringuala, mis teeb rajatava survekanalisatsiooni pikkuseks 2,9 kilomeetrit. Nimetatud alternatiivide eeldatava investeeringu- ja opereerimiskulu võrdlus selget eelist kummalegi alternatiivile pole andnud. Seetõttu on käesolevas arengukavas jäetud võimalustena sisse mõlemad alternatiivid ning kasutatava alternatiivi lõplik valik langetatakse ettevalmistatava Laagri ja Hüüru Ühtekuuluvusfondi rahastustaotluse raames, sõltuvalt AS Tallinna Vesi poolt pakutavatest tingimustest liitumisvõimaluse ning hilisemate tariifide osas.

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 19 / 23 Lisaks tuleb välja ehitada nii isevoolse kanalisatsiooni kui ka reoveepumplatega survekanalisatsiooni tugivõrk. Esimese pikkust on hinnatud 5000 meetrile, teise oma 2500 meetrile koos 5 reovee pumplaga - 2 suuremat silla juures ja 4 väiksemat kaugemates ja madalamates punktides. - Arendusmeetmed Tabel 3.6. Hüüru ÜVK arendamiseks vajalikud tööd.

Nr. Töö Ühik Ühiku hind Kogus Maksumus EEK nimetus 1. O-Cm-veekihi süst. 4 306 000 1 4 306 000 puurkaev- pumpla rajamine veepuhastuse, II astme ja tuletõrjepumpadega, automaatikaga ning puhta vee reservuaariga (135m3). 2. Hüüru asula m 3 000 5 500 16 500 000 joogiveetorustike ehitamine 3. Reovee tk. 8 500 000 1 8 500 000 väikepuhasti rajamine maksimaalse jõudlusega 2000 ie * 4. Hüüru m 3 000 8 064 24 192 000 ühiskanalisatsiooni väljaehitamine 5. Reoveepumplad tk 300 000 6 1 800 000 KOKKU 55 298 000

* - alternatiiviks on Hüüru asula kanaliseerimine Tallinna reoveepuhastisse, mille hinnanguliseks maksumuseks on 8,7 mln. krooni (2,9 km survetrassi Hüürust piki Paldiski mnt. trassikoridori Angerja detailplaneeringuni). Märkus: Tööde tegelikud maksumused selguvad ettevalmistatavate investeeringuprojektide projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus. 3.4. Vatsla aiandusühistute ÜVK Ühisveevärk Vatsla aiandusühistute alal ühisveevärk puudub. Veevarustus toimub erapuurkaevude baasil (Tabel 3.7). Ühistud on kirjult planeeritud, lühikeste, kitsaste ja kõverate teelõikudega, kuhu ÜVK-trasside rajamise maksumus on keskmisest kõrgem. ÜVK-ga liitumist motiveeriks vaid kvaliteetne, tsentraalselt puhastatud joogivesi. Veeanalüüse veepuhastuse vajaduse hindamiseks ei ole. Harju maakonna O-Cm veekompleksi puurkaevude vee keskmine rauasisaldus on 720 µg/l (norm 200), nii et hiljemalt aastaks 2013 vajab rauaärastusfiltreid ka Vatsla. Tabel 3.7. Vatsla aiandusühistute puurkaevud.

Puurkaevu Valdaja Katastri nr Passinr Põhjaveekihi Kaevu asukoht indeks ja kaevu puurimiseaasta (nimetus) sügavus Aiandusühistu Eraisik 11383 9033x O-Cm 42 m 1996 Aiandusühistu Eraisik 5982 8382x O-Cm 39 m 1994 Aiandusühistu Eraisik 14693 472 O-Cm 42 m 1998 Aiandusühistu Eraisik 17238 O 37 m 1999

Tuletõrjeveevärk Olemasolevas aiandusühistute osas tuletõrje veevarustus puudub. Peatee äärde, ristumiskohta kõrgepingeliiniga tuleks rajada vähemalt 1 tuletõrje-veehoidla mahuga 2×25 m3. Teise peaks ehitama põhjapoolse ühistu sissesõidutee lõppu ristmikule, kus tuletõrjeauto saab manööverdada.Väljaspool territooriumi olev veehoidla ei

Leht 20 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... kata küll oma katteraadiusega 200 m kogu aiandusühistu ala, kuid Harjumaa Päästeteenistuse seisukoha järgi on tähtis omada kasvõi veidi kaugemal, aga ligipääsetavat ja töökorras veehoidlat. Ühiskanalisatsioon Aiandusühistutes ühiskanalisatsioon puudub. Reovesi kogutakse mahutitesse ja purgitakse. Ei saa välistada reovee imbumist ega immutamist. Perspektiivne vooluhulk Vatsla A/Ü piirkonnast on 100 m3/d. - Arendusmeetmed Vatsla aiandusühistute 1 - 4 joogi- ja tuletõrjeveevarustus lahendatakse Vatsla 1. AÜ aladele rajatava puurkaevu baasil. Vatsla reovee puhastamiseks on võimalik kasutada kas Hüüru külla, Vääna jõe äärde rajatavat reovee väikepuhastit või kanaliseerida asula reoveed Hüürust Tallinnasse rajatavasse survetrassi, kasutades selleks eraldi pumplat. Vatsla aiandusühistute piirkonna kanaliseerimine sõltub Hüüru asula reovee kanaliseerimiseks valitavast tehnilisest lahendusest. Vatsla aiandusühistute piirkonnas ühiskanalisatsiooni väljaehitamine pole püsielanike vähesusest tulenevalt lähiaastate prioriteet, mistõttu piirkonna väljaehitamine ei kajastu ka kavandatava Ühtekuuluvusfondi rahastustaotluse tööde mahus. - Tabel 3.8. Vatsla AÜ reoveekogumisala arendamiseks vajalikud tööd.

Nr. Töö Ühik Ühiku hind Kogus Maksumus EEK nimetus

1. O-Cm-veekihi süst. 3 500 000 1 3 500 000 puurkaev- pumpla rajamine, veereservuaari ehitamine 2. Vatsla küla m 3 000 1838 5 514 000 veevarustuse väljaehitamine 3. Reovee pumpla tk. 300 000 2 600 000 4. Vatsla küla m 3 000 1892 5 676 000 kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine KOKKU 15 290 000

Kavandatud meetmete elluviimisel kujuneb 270 kinnistu korral maksumuseks ühele kinnistule üle 75,000 krooni. Lisa 1 Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet

NäitajaLubatud Ühik Kuuse t.puurkaev Tsentraal 1, Keskuse Sillaku t., Nõlvaku t. 7, piirnorm passi nr 1950 Koru t, passi 2 passi nr 6244 passi nr 2746 nr 3979 (Tsentraal 2) passi nr 5026 Kuupäev 12.07.196708.10.199827.12.200715.04.200527.12.200727.12.200715.04.200527.12.200703.06.197018.05.199927.12.2007 Värvus mg/l Pt 2,5 4 4 4 4 4 Hägusus- NHÜ 0,59 1,6 1,5 1,5 1,7 1,7 Lõhn lahjendus- 1 1 1 1 1 aste Maitse palli 0 0 Elektrijuhtivus2500 μS/cm 594 555 555 532 532 pH 6,5-9,5 8,12 7,9 8,1 7,9 7,9 8,1 7,9 7,82 7,9 Ammoonium0,5 mg/l 0,54 0,27 <0,07 0,25 0,25 0,08 0,25 <0,05 0,21 0,25 Naatrium200 mg/l 58,6 56 47,5 59 59 45,0 54 66,6 54

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 21 / 23 Nitritioon0,5 mg/l 0,043 <0,003 <0,004 <0,003 <0,003 <0,004 0,009 <0,003 0,009 Nitraatioon50 mg/l <0,45 <0,45 <0,40 <0,45 <0,45 <0,40 <0,45 <0,45 <0,45 Oksüdeeri-5,0 mg/ 2,6 1,6 1,0 1,2 1,2 0,9 1,2 6,6 0,6 1,2 tavus l O2 Üldkaredus mg- 3,3 4,4 2,8 2,5 3,4 ekv/l Üldraud0,2 mg/l 0,2 0,25 0,275 0,16 0,25 0,25 0,3 0,22 0,3 0,16 0,22 Mangaan0,05 mg/l 0,05 0,043 0,043 0,051 0,051 Kloriidid250 mg/l 90,0 103,0 104 89,3 92 92 75,5 92 50,0 45,1 92 Fluoriidid1,5 mg/l 0,70 0,67 0,67 0,74 0,74 Boor 1 mg/l Sulfaadid250 mg/l 15,0 11 20,6 10 10 21,8 12 5,0 12 Tsüaniidid0,05 mg/l Escherichia0 PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 coli Enterokokid0 PMÜ/1000ml 0 0 0 0 0 Coli-laadsed- PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 bakterid Kolooniate- PMÜ/ 0 0 0 0 0 arv ml (22°C)

* Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82,"Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. LISAD

[1] Saue Vallavolikogu 10.10.2005 Määrus nr 008 [2] Tallinna Tehnikaülikool, Keskkonnatehnika instituut. Põhja-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire 2007. a. Aruanne. [3] Tallinna Tehnikaülikool, Keskkonnatehnika instituut. Põhja-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire 2007. a. Aruanne. [4] Veekvaliteedi hindamise aluseks võetakse log-normaaljaotuse 90% tagatusega väärtus s.t. et vaid 10% juhtudel võib veekvaliteedi näitaja olla halvem kui 90% väärtus. Hapniku küllastusprotsendi protsentiiliks võetakse vastavalt normaaljaotuse seadusele 10%-le vastav väärtus, s.t. lahustunud hapniku sisaldus vees ei tohi langeda alla määratud väärtust enam kui 10%-l juhtudest. [5] Tallinna Tehnikaülikool, Keskkonnatehnika instituut. Põhja-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire 2007. a. Aruanne. [6] Keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrus nr 65 „Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” [7] Rahvastikuregistri andmed [8]Vääna veemajandusprojekti keskkonnasõelumise aruanne. AS Maves, 2005 [9] Tulenevalt asulareovee puhastamise direktiivist (91/271/EMÜ) käsitletakse prioriteetsetena reoveekogumisalasid, mille reostuskoormus on enam kui 2000 inimekvivalenti (ie). Eesti üleminekuperiood nimetatud direktiivi rakendamiseks lõpeb 31.12.2010.a. [10] Alliku küla keskus kuulub Alliku reoveekogumisala koosseisu. [11] Neist ~200 Alliku küla keskuses, mis Tallinna reoveekogumisala koosseisu ei kuulu. [12]Technical Assistance for Vääna River Basin Water Management Project at Harju and Rapla Counties. Feasibility Report. April 2006 [13] Lisaks toodud puurkaevudele paikneb Laagris AS Sagrole kuuluv nn Aiandi puurkaev katastri nr 501. [14] Technical Assistance for Vääna River Basin Water Management Project at Harju and Rapla Counties EUROPEAID/117669/D/SV/EE. Keskkonnasõelumise aruanne

Leht 22 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... [15] Technical Assistance for Vääna River Basin Water Management Project at Harju and Rapla Counties. Feasibility Report. April 2006

Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 23 / 23