Väljaandja: Saue Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 110, 1578 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 vastuvõtmine Vastu võetud 26.06.2008 nr 14 Määrus kehtestatakse “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse” § 4 ning “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 37 alusel. § 1. Võtta vastu Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2008-2020 (lisatud). § 2. Tunnistada Saue vallavolikogu 26. veebruari 2004 määrusega nr 007 kinnitatud Saue valla ühisveevärgi ja kanalisastiooni arendamise kava punktis 1 nimetatud arendamise kavaga hõlmatud osas kehtetuks. § 3. Arendamise kava terviktekst avaldatakse Saue valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis ning kokkuvõte arendamise kavast valla ajalehes „Koduvald“ § 4. Määrus jõustub 01. juulil 2008.a. Vallavolikogu esimees Indrek TIIDEMANN Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020 Tellija: Saue Vallavalitsus Täitja: Europolis OÜ Saue 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 1.1. Üldandmed 1.2. Keskkonnaseisund. 1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade 1.4. Vee-ettevõtted Saue valla 2. SEADUSANDLIK TAUST 2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal 2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid 2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid 2.4. Saue valla arengukava aastani 2015 (2024) 2.5.Saue valla ÜVK arengueesmärgid 3. TALLINNA REOVEEKOGUMISALA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKEOLUKORD NING ARENDUSMEETMED 3.1. Laagri ÜVK 3.2. Laagri-Alliku ÜVK 3.3. Hüüru ÜVK 3.4. Vatsla aiandusühistute ÜVK Lisad SISSEJUHATUS Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... Leht 1 / 23 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Käesoleva Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava koostamise vajadus tuleneb eeskätt muutustest ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduses ning Keskkonnaministeeriumi poolt määratud reoveekogumisaladest, mille reostuskoormus ületab 2000 inimekvivalenti. Keskkonnaministeeriumi poolt läbiviidud reoveekogumisalade määramine ja kaardistamine võimaldab tagada vastavuse asulareovee puhastamise direktiivi (91/271/EMÜ, 21. mai 1991) nõuetele ning täita sellekohase raporteerimise kohustust Euroopa Komisjonile. Reoveekogumisalade määramise tulemusena määrati Keskkonnaministeeriumi poolt Tallinna reoveekogumisala, kus arvestuslikuks reostuskoormuseks on 468 000 inimekvivalenti (ie), keskmise asustustihendusega 19 ie hektari kohta. Saue valla territooriumist hõlmab Tallinna reoveekogumisala Hüüru, Vatsla, Laagri-Alliku ja Laagri (sh. Nõlvaku piirkond) asulaid. Tallinna reoveekogumisala suurusest ja spetsiifikast tulenevalt on Saue valla territooriumil paikneva osa edasisi arenguperspektiive seetõttu otstarbekas käsitleda eraldi valla üldisest ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavast. Samuti on Tallinna reoveekogumisala väljaarendamine oluliseks prioriteediks veemajandusinvesteeringute suunamisel asulareovee direktiivi nõuete täitmiseks. ÜVK arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ning vaadatakse üle ja korrigeeritakse vähemalt kord nelja aasta tagant. Vastavalt ÜVK-seadusele peab kava sisaldama: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga ning on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 2 sätestab, et kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. 1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 1.1. Üldandmed Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas. Valla keskuseston Tallinna kesklinna 12 km, Pärnusse 125 km ja Tartusse ca 200 km. Saue vald piirneb Tallinna linna ning Harku, Keila, Kernu, Saku ning Kohila vallaga. Tallinna naabrus ning head transpordiühendused soodustavad elamuehitust, ettevõtlust, võimaldades pealinnas tööl käia, kasutada sealset tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri. Valla keskuseks on Laagri alevik, millel on ühine piir Tallinna linna Nõmme linnaosaga. Lisaks paikneb Saue valla territooriumil 16 küla: Alliku, Aila, Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Vanamõisa, Valingu, Jõgisoo, Tuula, Koppelmaa, Pällu, Ääsmäe, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme. Saue valla pindalaks on 195,1 km2. Vald on põhja-lõunasuunas väljavenitatud kujuga. Geograafiliselt paikneb vald Põhja-Eesti tasandikul. Looduslikus või looduslähedases seisus on ca 50% valla territooriumist, metsamaad on ca 30%. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõunaosas. Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad ca 50%. Saue valda läbivad Vääna, Keila, Maidla (Keila jõe lisajõgi) ja Pääsküla jõgi (Vääna jõe lisajõgi). Keila ja Vääna jõgi kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Valla lõunaosas paiknevad Vasalemma jõe lähe ning Maidla paisjärv. Enamus Saue vallas tegutsevatest ettevõtetest tegutseb Laagris (AS Temeko, AS Neiseri Grupp, Puidutööstuse OÜ, AS Roksant jt), aga ka Ääsmäel (OÜ Veemehed, AS Balsnack International holding, AS Balstor jt), Vatslas (Enemat OÜ, Vesmont AS, AS E-Betoonelement), Hüürul (AS Harku karjäär, Hüüru puidutöökoda) jm. Suuremateks põllumajandusmaa kasutajateks on: ·Alliku külas AS Alliku OS (piimakarjakasvatus); ·Jõgisoo külas OÜ Jõgisoo Piim (piimakarjakasvatus); ·Kiia külas AS Kindlus (veisekasvatus); ·Laagri alevikus AS Sagro (köögiviljakasvatus); ·Valingu külas AS Valingu mõis (taime- ja loomakasvatus). Saue valda iseloomustab tihe maanteede võrk. Põhimaanteedest läbivad valda Tallinn - Pärnu - Ikla; Tallinn - Paldiski; Tallinna ringtee jt. Valda läbib Tallinn – Keila – Paldiski raudtee. Elektrivarustuse põhivõrkudest läbivad valla territooriumi 220 kV ja 110 kV liinid. Liinide kontsentratsioon pärast Harku 330/110 kV alajaama valmimist on suurim Harjumaal. Valla territooriumil on Eesti Gaas AS kuuluvad gaasitorustikud, mis varustavad gaasiga Laagri alevikku ja Saue linna. Leht 2 / 23 Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi arendamise kava 2008-2020 v... 2005. a valmis Saue valla arengukava aastani 2015 (2024)[1] mida praeguseks on muudetud kolmel korral (Saue Vallavolikogu 28. detsembri 2006 määrusega nr 17, 25. oktoobri 2007 määrusega nr 12 ning 22. novembri 2007 määrusega nr 16). Saue Valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 25. augustil 2005. a määrusega nr 006. 2001. a. koostati Saue valla Nõlvaku ning 2002. a. Ääsmäe küla ÜVK arengukava. 2003. a. koostati kogu Saue valla ÜVK arengukava, mis hõlmas 16 küla (Alliku, Vatsla, Hüüru, Püha, Kiia, Vanamõisa, Valingu, Aila, Jõgisoo, Tuula, Pällu, Koppelmaa, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme). 1.2. Keskkonnaseisund Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Saue vallas on põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T<30 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2...10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001-0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20-40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T=30...180 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal kehtivad reovee kogumisele ja töötlemisele samad nõuded, mis kaitsmata põhjaveega alalgi. Õhukesest pinnakattest võib reostus kergesti koos sadevetega filtreeruda vettkandvatesse lubjakividesse. Keskkonnakaitse seisukohalt on veekaitse küsimus üks olulisemaid, kuna põhjavee looduslik kaitstus paemaadel ja õhukese pinnakattega aladel (Hüüru, Vatsla, Kiia, Jõgisoo ja Valingu külad) praktiliselt puudub. Kaevamine võib seal olla kulukam - kraavide ja kaeviste jms rajamiseks ei ole välistatud lõhketööde vajadus. Põhjavee kaitstuse tasemest oleneb ala lubatud reostuskoormus, reovee kahjutustamise tase ja meetod ning reovee kogumisala moodustamine. Ehitus- ja tootmistegevuses tuleb arvestada, et põhjaveekiht lubjakivides on loodusliku kaitseta või nõrgalt kaitstud. Saue valla veevarustus baseerub põhjaveel. Tallinna ja Sauega külgnevate alade veega varustamisel saab osaliselt kasutada ka Tallinna ja Saue olemasolevat ühisveevärki. Sauel toitub see põhjaveest, Tallinnas ka puhastatud pinnaveest.