Saue valla
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2020
Tellija: Saue Vallavalitsus Koostaja: Europolis OÜ
Laagri 2008
15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
SISSEJUHATUS...... 3 1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 4 1.1. Üldandmed ...... 4 1.2. Keskkonnaseisund ...... 5 1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade ...... 11 1.4. Vee-ettevõtted Saue vallas ...... 15 1.5. Saue vallavalitsuse rahanduslik jätkusuutlikkus ...... 18 2. SEADUSANDLIK TAUST ...... 29 2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal ...... 29 2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid ...... 30 2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid ...... 32 2.4. Saue valla arengukava 2009 - 2013 (2026) ...... 34 3. SAUE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKEOLUKORD JA ARENDUSMEETMED ...... 36 3.1. Tallinna reoveekogumisala (Laagri alevik, Laagri-Alliku, Hüüru ja Vatsla aiandusühistute reoveekogumispiirkonnad) ...... 36 3.2. Valingu reoveekogumisala ...... 44 3.3. Ääsmäe reoveekogumisala ...... 47 3.4. Laabi perspektiivne reoveekogumisala ...... 52 3.5. Püha perspektiivne reoveekogumisala ...... 54 3.6. Kiia reoveekogumisala ...... 55 3.7. Uus-Alliku perspektiivne reoveekogumisala ...... 57 3.8. Alliku perspektiivne reoveekogumisala ...... 59 3.9. Vanamõisa perspektiivne reoveekogumisala ...... 61 3.10. Padula perspektiivne reoveekogumisala ...... 62 3.11. Keila jõe reoveekogumisala (Maidla) ...... 63 3.12. Harku perspektiivne reoveekogumisala ...... 65 3.13. Saue-Vanamõisa reoveekogumisala ...... 66 3.14. Mäe perspektiivne reoveekogumisala ...... 68 3.15 Saue-Jõgisoo perspektiivne reoveekogumisala ...... 69 3.16. Jõgisoo perspektiivne reoveekogumisala ...... 70 3.17 Koppelmaa perspektiivne reoveekogumisala ...... 71 Lisa 1 Valla kaasrahastuse jagunemine aastate lõikes...... 73 Lisa 2 Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet ...... 74
2 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
SISSEJUHATUS
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel.
ÜVK arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ning vaadatakse üle ja korrigeeritakse vähemalt kord nelja aasta tagant. Vastavalt ÜVK-seadusele peab kava sisaldama: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.
ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga ning on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 2 sätestab, et kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
3 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD
1.1. Üldandmed
Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas. Valla keskusest on Tallinna kesklinna 12 km, Pärnusse 125 km ja Tartusse ca 200 km. Saue vald piirneb Tallinna linna ning Harku, Keila, Kernu, Saku ning Kohila vallaga. Tallinna naabrus ning head transpordiühendused soodustavad elamuehitust, ettevõtlust, võimaldades pealinnas tööl käia, kasutada sealset tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri.
Valla keskuseks on Laagri alevik, millel on ühine piir Tallinna linna Nõmme linnaosaga. Lisaks paikneb Saue valla territooriumil 16 küla: Alliku, Aila, Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Vanamõisa, Valingu, Jõgisoo, Tuula, Koppelmaa, Pällu, Ääsmäe, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme.
Saue valla pindalaks on 195,1 km 2. Vald on põhja-lõunasuunas väljavenitatud kujuga. Geograafiliselt paikneb vald Põhja-Eesti tasandikul. Looduslikus või looduslähedases seisus on ca 50% valla territooriumist, metsamaad on ca 30%. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõunaosas. Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad ca 50%. Saue valda läbivad Vääna, Keila, Maidla (Keila jõe lisajõgi) ja Pääsküla jõgi (Vääna jõe lisajõgi). Keila ja Vääna jõgi kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Valla lõunaosas paiknevad Vasalemma jõe lähe ning Maidla paisjärv.
Saue valda iseloomustab tihe maanteede võrk. Põhimaanteedest läbivad valda Tallinn - Pärnu - Ikla; Tallinn - Paldiski; Tallinna ringtee jt. Valda läbib Tallinn – Keila – Paldiski raudtee. Elektrivarustuse põhivõrkudest läbivad valla territooriumi 220 kV ja 110 kV liinid. Liinide kontsentratsioon pärast Harku 330/110 kV alajaama valmimist on suurim Harjumaal . Valla territooriumil on Eesti Gaas AS kuuluvad gaasitorustikud, mis varustavad gaasiga Laagri alevikku ja Saue linna.
2005.a. valmis Saue valla arengukava aastani 2015 (2024) 1 mida praeguseks on muudetud kolmel korral (Saue Vallavolikogu 28. detsembri 2006 määrusega nr 17, 25. oktoobri 2007 määrusega nr 12 ning 22. novembri 2007 määrusega nr 16). Hetkel on koostamisel Saue valla arengukava 2009-2013 (2026), mis võetakse eeldatavalt vastu 2008. a lõpus.
Saue Valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 25. augustil 2005.a. määrusega nr. 006.
2001. a. koostati Saue valla Nõlvaku ning 2002. a. Ääsmäe küla ÜVK arengukava. 2003. a. koostati kogu Saue valla ÜVK arengukava, mis hõlmas 16 küla (Alliku, Vatsla, Hüüru, Püha, Kiia, Vanamõisa, Valingu, Aila, Jõgisoo, Tuula, Pällu, Koppelmaa, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme).
1 Saue Vallavolikogu 10.10.2005 Määrus nr 008
4 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
1.2. Keskkonnaseisund
Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia
Saue vald paikneb Põhja-Eesti ranniku lauskmaal, Harju platool (paekivi platoo). Piirkonna geoloogiline struktuur on järgmine (alates maapinnast):
Kvaternaari setted, pinnakate (moreen, savimöll, möllsavi jne); Ordoviitsiumi setted (paekivi, liivakivi, diktüoneema argilliit); Kambriumi setted (liivakivi, Lontova savi jne)
Põhja-Eestis ja Harju maakonnas, sh Saue vallas on põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata . See tähendab, et pinnakatte paksus on väga õhuke ning paekivi on pinnale väga lähedal. Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T<30 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2...10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi-või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001- 0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20-40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T=30...180 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal kehtivad reovee kogumisele ja töötlemisele samad nõuded, mis kaitsmata põhjaveega alalgi.
Õhukesest pinnakattest võib reostus kergesti koos sadevetega filtreeruda vettkandvatesse lubjakividesse. Keskkonnakaitse seisukohalt on veekaitse küsimus üks olulisemaid, kuna põhjavee looduslik kaitstus paemaadel ja õhukese pinnakattega aladel (Hüüru, Vatsla, Kiia, Jõgisoo ja Valingu külad) praktiliselt puudub. Kaevandamine võib seal olla kulukam - kraavide ja kaeviste jms rajamiseks ei ole välistatud lõhketööde vajadus. Põhjavee kaitstuse tasemest oleneb ala lubatud reostuskoormus, reovee kahjutustamise tase ja meetod ning reovee kogumisala moodustamine. Ehitus- ja tootmistegevuses tuleb arvestada, et põhjaveekiht lubjakivides on loodusliku kaitseta või nõrgalt kaitstud.
Saue valla veevarustus baseerub põhjaveel. Tallinna ja Sauega külgnevate alade veega varustamisel saab osaliselt kasutada ka Tallinna ja Saue olemasolevat ühisveevärki. Sauel toitub see põhjaveest, Tallinnas Haabersti linnaosas puhastatud pinnaveest ja Nõmme linnaosas põhjaveest. Saue valla aladel kasutatakse veevarustuse tagamiseks kolme põhjaveekihti: Ordoviitsiumi paekivi – ranniku lähedal mõnes kohas võib puududa, tootlikkus võib olla väga madal; Ordoviitsiumi-Kambriumi liivakivid – ranniku lähedal osaliselt puudub, tootlikkus on keskmiselt madal; Kambriumi-Vendi liivakivid – tootlikkus on hea, kuid raadiumi kontsentratsioon ületab kaks kuni kolm korda Sotsiaalministri määrusega
5 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
kehtestatud piirmäära. Puurkaevude vee radioloogiliste mõõtmiste andmed on esitatud lisas 2.
Saue vallas on tehtud põhjavee uuring AS Maves poolt: töö nr 4017 “Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”. Nimetatud töö käigus kontrolliti omavalitsuste poolt taotletud veevarude suurendamise võimalust ja suurendatavate veevarude vastavust joogiveeallika nõuetele, milleks kaasati omavalitsused ja vee- ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüside finantseerimiseks. Pärast vastavaid kokkuleppeid tellisid omavalitsused ja vee-ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüsid ja efektiivdoosi arvutused Eesti Geoloogiakeskuselt.
Nimetatud tööga lisatud mahtudega koos on Kambriumi-Vendi veekompleksi veevarud täies mahus jagatud ja neid enam suurendada ei saa. Tegelik summaarne veekasutus on põhjaveevaru ettepanekuga võrreldes kordades väiksem, maksimaalne lubatud kasutus on piisava varuga ning praktilise kasutusmahu rahuldamisega kohtadel probleeme ei ole.
Põhjaveevaru kasutamise aja jooksul jääb vee kvaliteet samasse kvaliteediklassi nagu käesoleval ajal. Valdavalt vajab see põhjavesi joogiveeks kasutamisel raadiumi eemaldamist või vee segamist normidele vastavaks. Püsima jääb mõningane vastuolu ülemäärase efektiivdoosiga põhjavee varude suurendamise ja Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003.a määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded” vahel.
Saue vallale kinnitatud põhjaveevarud ja joogivee kvaliteet Vastavalt 06. 04. 2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:
Laagri: - veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 500 m 3/d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 1500 m 3/d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a. Saue vald: - veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 1300 m 3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 1200 m 3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a.
Harju alamvesikonna veemajanduskava kohaselt on Tallinnaga külgnevate omavalitsuste Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveevaru maksimaalses mahus juba välja antud. Kui Tallinna linn oma varu ei kasuta, on võimalik selle arvel juurde anda varu Rae, Saku ja Saue vallale. Kambriumi-Vendi veekihi kinnitatud tarbevaru on enam kui kolm korda suurem, kui tegelik veekasutus. Harjumaa Kambriumi-Vendi põhjaveevaru on kinnitatud aastani 2030 ja veevõtt on ca 28% kinnitatud põhjaveevarust. Kinnitatud tarbevaru täies mahus pikaajaline kasutamine soovitatav ei ole, ning veevaru kasutus tuleb järk-järgult paremini harmoniseerida tegeliku loodusliku ressursiga pikendamaks selle kasutust ka kauges tulevikus. Samas ei ole
6 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 vajalik ka põhjaveekihi kasutamise kiire vähendamine, kuna mageda vee mass veekihis on väga suur.
Põhjavee tarbevarude kvantitatiivne iseloomustus A) Kvaternaari ja ordoviitsiumi veekompleksid Taastuvateks põhjaveevarudeks on kvaternaari ja ordoviitsiumi veekompleksid. Taastuvate veevarude kvaliteet on otseses seoses keskkonnakaitselise tegevuse- või tegevusetusega. Kvaternaari veekompleks (Q) leiab enamasti kasutamist vaid hajaasustusega alal tarbepuurkaevude ja salvkaevudega.
Ordoviitsiumi veekompleks (Q3pr – O1vl) on seotud kvaternaarialuste karbonaatsete kivimitega. Veekompleks leiab kasutamist hajaasustuse üksiktarbijate poolt ning on ühiskasutuses mõningate aiandusühistute poolt. Ühisveevärgi tarbeks ei kasutata üldjuhul nimetatud veekomplekside vett, tulenevalt veekihi reostustundlikkusest ja kõikuvast toorvee kvaliteedist. Nii kvaternaari kui ordoviitsiumi veekihi kaevude kasutamine ühisveevärgi tarbeks ei ole otstarbekas, küll aga on nimetatud kaevusid mõistlik kasutada edaspidigi hajaasustuses individuaalseks otstarbeks, samuti kastmisvee võtukohana.
B) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavesi Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjaveevarusid on suurendatud eestkätt selleks, et oleks vajadusel võimalik enam orienteeruda uute rajatavate kaevude osas sellele veekompleksile (arvestades võimalike raskustega Kambriumi-Vendi vee joogivee radioloogilistele nõuetele vastavusse viimisega).
Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt veekihi tagasihoidlik veeand. Osaliselt saaks probleemi leevendada veevõtu suurema hajutatusega varu piirkonnas, kuid kindlaid reegleid selleks on täna raske seada. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis ühist depressioonilehtrit (nagu on Kambriumi-Vendi veekihis) välja ei kujune (kiht läheb ennem kaevu juures kuivaks), kuna veekihi paksus ja filtratsiooninäitajad pole piisavalt suured.
Ordoviitsiumi-kambriumi veekiht (O-Cm). Vettkandva kihi paksus on muutuv 20-40 m piires, pealispinna absoluutkõrgus on muutuv. Veekiht ei ole suure veeandvusega ja seetõttu leiab kasutust peamiselt väikeste asulate veega varustamisel. Erideebet on valdavalt vahemikus 0,5-5 m 3/h-m ning veejuhtivus 20...50 m 2/d. Võrreldes Cm-V veekompleksiga on O-Cm veekihi veejuhtivus 5-10 korda väiksem ning infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme 2-3 korda suurem. Veekiht on loetud hästikaitstute hulka.
C) Kambriumi-Vendi põhjavesi. Kambriumi-Vendi veekompleks jääb kuni aastani 2030 kõikjal surveliseks, survekõrgus on enam kui 20 meetrit. Kinnitamiseks esitatud varude mahus planeeritud veetarbimise juures säilib surveline olukord ka peale aastat 2030.
Kambriumi-vendi veekompleks (Cm-V). Kambriumi-vendi veekompleksi vettkandvateks kivimiteks on voronka ja gdovi kihistu kvartsliivad ning kotlini kihistu savid ja aleuroliidid. Kivimite paksus Harjumaal on 40-100 m. Kuna veekihistu lasumiks on alamkambriumi lontovo savi kihistu paksusega kuni ca 70 m, on veekompleks hästi kaitstud. Puurkaevude erideebetid jäävad valdavalt vahemikku 0,5-
7 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
10 m 3/h-m. Veekihi veejuhtivuskoefitsient on 300...500 m2/d. Nimetatud veekihti kasutatakse suure veeandvuse tõttu suurte asumite veega varustamiseks.
Arvestades viimase aja suundumusi veetarbimises, probleeme Kambriumi-Vendi vee joogivee nõuetele vastavusse viimisega ja selle veekihi ressursimaksu kavandatud suurenemisega, pole varude kehtivusperioodil kõikidest piirkondadest ühekorraga varude ammendamine tõenäoline.
Põhjavee radioloogilised näitajad Vastavalt EL joogivee direktiivile (93/83/EÜ) ja sotsiaalministri 31. juuli 2002. määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) on lubatud efektiivdoos 0,1 mSv aastas . Saue valla Kambrium- Vendi puurkaevude oodatav efektiivdoos on Eesti Geoloogiakeskuse poolt teostatud mõõtmiste alusel vahemikus 0,223-0,388 mSv aastas (Tabel 1.1.), ületades seega kehtestatud normi 2-3 korda. Ääsmäel asuva Ordoviitsium-Kambriumi veekihi Soopealse puurkaevu vesi vastab radioloogiliste näitajate osas kehtestatud nõuetele.
Tabel 1.1. Põhjavee radioloogilised näitajad Saue valla ühisveevärgi puurkaevudes (Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks).
Laagri a-k, Laagri a-k, Ääsmäe k., Laagri a-k, Koru tn., Koru tn., Laagri a-k, Laagri a-k, Soopealne Sae tn. pk. 1 pk. 2 Sillaku tn. Kuuse 37 kaev Puurkaevu katastri nr 6376 768 788 11585 101 1492 Veehaarde Tallinna valdaja Vesi AS AS Kovek Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS
Puurkaevu sügavus 185 185 183 190 192 113
Veekompleksi indeks V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd O-C Uurimise kuupäev 26.05.2006 15.04.2005 15.04.2005 15.04.2005 21.05.2004 21.05.2004
226RaBq/l 0,43 0,12 0,23 0,47 0,3 0,1
228 RaBq/l 0,46 0,41 0,35 0,58 0,59 0,15
T( 3H), Bq/l 5,8 4,8 3,9 Oodatav efektiivdoos mSv/a 0,32 0,231 0,223 0,388 0,359 0,096 Allikas: EKG andmebaas
Pinnavesi ja vooluveekogud Pinna- ja põhjavesi on vastastikuses seoses, kuna veelahkme aladel infiltreeruv vihmavesi jõuab jõgedesse peamiselt maapinnalähedasest põhjaveekihist, mida jõed dreenivad. Nt. kaob karstialadel osa jõgesid tervenisti maa alla, et sealt mõne kilomeetri pärast taas maapinnale ilmuda. Saue valda läbivad Vääna, Keila, Maidla
8 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
(Keila jõe lisajõgi) ja Pääsküla jõgi (Vääna jõe lisajõgi), lisaks neile on ka mitmeid kraave. Valla lõunaosas paiknevad Vasalemma jõe lähe ning Maidla paisjärv. Jõed voolavad kagust loodesse – lõunast põhja (kergelt loodesuunalised). Jõgede voolukiirused on erinevad (0,1 kuni 2–3 m/s). Sesoonsed muutused vooluhulgas on väga suured. Päevane maksimaalne ja minimaalne vooluhulk erineb 100-kordselt. Harju vesikonna lääneosa Lääne-Eesti madaliku jõed voolavad otse merre, tasase maa tõttu vahel ka läbi märgala.
Tabel 1.2. Saue valda läbivate suuremate jõgede keskmine vooluhulk. Jõgi Pikkus Valgla pindala Pikaajaline aasta keskmine vooluhulk m 3/s Keila 116 km 700 km 2 6.19 Vääna 65 km 316 km 2 2.06
Jõgede kvaliteedi näitajad on sätestatud veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ning keskkonnaministri 22. juuni 2001. määrusega nr 33 „Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord“. Määruse alusel jagunevad jõgede kvaliteediklassid väga halvaks, halvaks, rahuldavaks, heaks ja väga heaks.
Tabel 1.3. Pinnaveekogude kvaliteediklassid vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 33. Veeklass BHT 5 mg/l Nüld mg/l Püld mg/l Klass I veeklass < 3,0 <2,0 <0,05 Väga hea II veeklass 3,0-5,0 2,0-3,0 0,05-0,08 Hea III veeklass 5,0-8,0 3,0-4,0 0,08-0,12 Rahuldav IV veeklass 8,0-10,0 4,0-5,0 0,12-0,16 Halb V veeklass >10,0 >5,0 >0,16 Väga halb
Vastavalt väljaannetele „Keskkonnaseire 2003” ja „Eesti Jõed” (Arvi Järvekülg 2001. Tartu) on Vääna jõe kvaliteet halb. Jões on P üld (IV veeklass) ja N üld (V veeklass) sisaldused kõrged. Ülalnimetatud väljaannetest pärineva informatsiooni alusel on Keila jões väga kõrge P üld kontsentratsioon (V veeklass) ja kõrge N üld kontsentratsioon (IV veeklass). Maidla jõe veekvaliteet on vastavalt P üld kontsentratsioonile väga hea (I veeklass) ja N üld kontsentratsioonile hea (II veeklass). Pääsküla jõe seisund on halb: P üld (IV veeklass) ja N üld (V veeklass).
Nõukogu direktiiv 78/659/EMÜ, 18. juuli 1978, kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta mis on täiendatud keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. määrusega nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad”
Saue valla territooriumi läbivatest jõgedest kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse Keila jõgi (Keila joast suubumiseni Soome lahte) ning Vääna jõgi (Saku paisust suubumiseni Soome lahte). Neile on keskkonnaministri 2002. a määrusega nr 58 «Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded
9 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad» kehtestatud eraldi veekogude veekvaliteedi- ja seire nõuded.
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatud loetelu 6 põhjal kuulub Vääna jõe alamjooks Natura 2000 võrgustikku kuuluvate vooluveekogude hulka.
10 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade
Saue vallas elas 01.01.2008.a. seisuga 8459 inimest, so alates 1989.a. on elanikkond suurenenud ligikaudu 1/3 võrra (Tabel 1.4). Suuremad asulad on Laagri alevik 4530, Alliku küla 836, Ääsmäe küla 633, Hüüru küla 355 ning Vanamõisa küla 307 elanikuga. Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on väga ebaühtlane. Asustus on koondunud põhiliselt valla põhjaossa Tallinna linnaga piirnevale ja Tallinn-Keila- Paldiski maantee äärsetele aladele. Üle poole valla elanikest elab Laagri alevikus.
Tabel 1.4. Saue valla elanike arv asulate lõikes aastatel 1970-2008. jrk Asula 1970.a. 1989.a. 2000.a. 2003.a. 01.01.2008.a. 2 Elanike nr arvu muutus aastatel 2000-2008 1. Aila küla 122 56 99 124 137 +38% 2. Alliku küla 223 192 225 486 836 +3,72 korda 3. Hüüru küla 339 237 292 313 355 +21% 4. Jõgisoo küla 222 179 216 230 243 +12,5% 5. Kiia küla 135 145 174 187 197 +13% 6. Koppelmaa 91 48 36 48 71 +2 korda küla 7. Laagri 1193 3963 3822 4102 4530 +19% alevik 8. Maidla küla 150 103 112 109 137 +22% 9. Pällu küla 62 45 57 62 65 +14% 10. Pärinurme 41 29 35 33 34 -3% küla 11. Püha küla 74 55 62 78 91 +46% 12. Tagametsa 151 77 116 110 125 +8% küla 13. Tuula küla 197 175 196 200 217 +11% 14. Valingu küla 150 182 198 194 200 +1% 15. Vanamõisa 366 224 327 312 307 -6% küla 16. Vatsla küla 97 51 81 131 191 +2,36 korda 17. Ääsmäe küla 199 671 653 657 633 -3% Kokku 3812 6432 6701 7376 8459* +26% * sh. KOV taseme aadressiga 90 inimest.
Tabelist 1.4. lähtuvalt näitab Saue valla elanike arv viimastel aastatel pidevat tõusutrendi. Selline tendents on iseloomulik eelkõige Tallinna linna lähivaldadele
2 Rahvastikuregistri andmed
11 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 ning eristab neid Harju maakonna ülejäänud valdadest. Viimase kaheksa aasta jooksul on Saue valda asunud 1758 uut elanikku, s.t keskmiselt lisandub ühe aasta jooksul enam kui 3% elanikke. Elanike arvu muutused asulate lõikes on ebaühtlaselt jaotunud. Arvuliselt enim on aastatel 2000-2008 elanikke lisandunud Laagri alevikku (708), Alliku külla (611) ning Vatsla külla (110). Pärinurme, Vanamõisa ning Ääsmäe külade elanike arv on rahvastikuregistri andmetel pisut vähenenud (vastavalt 3%, 6% ja 3%).
2006.a. rahvastikupüramiidis olid vanuseliselt Saue vallas suurimaiks 30-34 ja 35-39 aastaste vanusrühmad. Pensionäride (65 aastased ja vanemad elanikud) osakaal oli 2007.a. rahvastikuregistri andmetel kogurahvastikus 12,5 %. Eesti keskmine näitaja oli nimetatud aastal Statistikaameti andmetel 17,7 %. Eeldades, et eeltoodud rahvastikumuutuste taustmuutujate väärtused jäävad 2020.aastaks suhteliselt konstantseteks, võib eeldada Saue vallas elanike arvu püsimist olemasoleval tasemel, (rahvastikuregistri andmetel elas Saue vallas 2008.a. alguse seisuga 8 459 inimest), seda juhul, kui me ei arvesta mitteloomulikku iivet ehk migratsiooni.
Joonis 1.1. Saue valla rahvastikupüramiid 2006, allikas: „Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoos 2006-2020” (Geomedia, Tallinn 2006).
2020.aastal oleks praegusest tunduvalt suurem osakaal vanuserühmadel 65 ja vanemad. 2020.a. rahvastikupüramiidis (vt. joonis 1.2) on prognoositud noorimas vanuserühmas (0-4) nii poiste kui tüdrukute arvu langust alla 200 elaniku piiri. Oluliselt suureneks aga naiste arv vanuserühmas 70-74 aastat ja see oleks arvukuselt võrreldav noorima vanuserühma segmentidega. Meeste osas oleks tänu madalale keskmise eluea näitajale vanimad vanuserühmad jätkuvalt suhteliselt väikesearvulised. Kui eeldada keskmise eluea tõusu prognoosiperioodil, on nihe vanimate vanuserühmade osatähtsuse tõusu suunas veelgi ilmsem.
12 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Joonis 1.2. Saue valla rahvastikupüramiid baasstsenaariumi korral aastal 2020, allikas: „Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoos 2006-2020” (Geomedia, Tallinn 2006).
Saue valla elanike juurdekasvu mõjutavad järgnevatel aastatel võimalikud kinnisvara arendused. Rände osas on Saue valda lisanduvate elanike arvestuse aluseks praeguseks kehtestatud ning menetluses olevad detailplaneeringud. Võimalike valda tulevate elanike arvu määratlemisel lähtuti eeldusest, et enne 2005.a. algatatud detailplaneeringutes ehitamisele kuuluvad elamud on arengukava täiendamise ajaks (2008, mai) valmis ja eluruumidena kasutusel. Eeldati, et nende detailplaneeringute alusel valminud elamupiirkondade elanike arv kajastub 2008.a. alguse rahvastikuregistri näitajates. Alates 2005.a. algatatud detailplaneeringute puhul eeldati, et nende alusel ehitatavate elamute elanikud ei ole veel Saue valla rahvastikuregistris registreeritud ning seega oleksid nad vaadeldavad potentsiaalsete vallaelanikena. Uutesse eluruumidesse asuvate elanike arvestus viidi läbi leibkonnapõhiselt, eeldades uuselamupiirkondade leibkonna keskmiseks suuruseks 3 inimest. Kuna reeglina reaalselt kõiki algatatud detailplaneeringuid täies mahus lõpule ei viida, teostati uutesse detailplaneeringuga kaetud elamupiirkondadesse asuvate elanike arvestus stsenaariumipõhiselt. Optimistliku stsenaariumi kohaselt realiseeritaks kinnisvaraturul 90% detailplaneeringutega ettenähtud eluruumidest. Konservatiivse stsenaariumi kohaselt realiseeritaks kinnisvaraturul 70% detailplaneeringutega ettenähtud eluruumidest. Pessimistliku stsenaariumi kohaselt realiseeritaks kinnisvaraturul 50% detailplaneeringutega ettenähtud eluruumidest. Uute detailplaneeringute kaudu Saue valda lisanduvate elanike koguarvu ja nende lisandumise mõju valla rahvastikule iseloomustab vastavalt eelkirjeldatud stsenaariumitele tabel 1.5.
13 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Tabel 1.5. Detailplaneeringutest lähtuva elamuarenduse mõju Saue valla elanike arvule Valla elanike koguarv Muutus Stsenaarium Lisanduvate 2020.aastal tulenevalt võrreldes (detailplaneeringute uuselamupiirkondade uuselamupiirkondade 01.01.2008.a. Realiseerumine) elanike arv elanike lisandumisest elanike arvuga Oodatav 5 030 13 489 Kasv 59 % Optimistlik 6 467 14 926 Kasv 76 % Pessimistlik 3 593 12 052 Kasv 43 %
Saue valla asulate lõikes mõjutaks valda asuvate uuselanike lisandumine kõige enam Hüüru, Jõgisoo ja Vanamõisa asulate elanike arvu, kus oodatava stsenaariumi kohaselt tõuseks elanike arv prognoosiperioodil enam kui kaks korda. Valla suurimas asulas, Laagri alevikus, oleks küll suurim valda rajatavatesse elamutesse elamaasunute absoluutarv (oodatava stsenaariumi kohaselt enam kui 2 000 inimest, kuid protsentuaalselt kasvaks Laagri elanike arv detailplaneeringute realiseerumisel oodatava stsenaariumi kohaselt 46 % võrra.
Lisaks uute elamurajoonide rajamisele tuleb arvestada asjaoluga, et jätkuvalt on Tallinna lähivaldades levinud suvilatena kasutuses olnud hoonete ümberehitamine aastaringseks kasutamiseks. Saue valla üldplaneeringu kohaselt on vallas ligikaudu 700 suvilakrunti Saue vallas on suvilapiirkondadeks valla lõunaosa (suvilakrunte Vatsla külas 273) ning Tallinn-Paldiski maantee piirkond (suvilaalad peamiselt Maidla ja Koppelmaa külas, suvilakruntide arv Maidlas 339, Koppelmaa külas 66). 2008.a. seisuga on hinnanguliselt aastaringses kasutuses Vatslas pool ja Maidlas ning Koppelmaa külas 1/3 suvilatest. Kui eeldada, et aastaks 2020 tõuseb Vatslas aastaringsetes kasutuses olevate suvilate osakaal 70 %-ni ning Maidlas ja Koppelmaal 50 %-ni, oleks lisanduvaks vallaelanike arvuks 372. Lisaeeldusteks toodud arvestusele on aastaringsesse kasutusse võetavates suvilates keskmine leibkonnaliikmete arv (3) ning et kõik aastaringselt ümberehitatud suvilas elama asuvad elanikud registreerivad ennast Saue valla elanikena. Arvestades senist suvilapiirkondade aastaringsete elanike vähest motiveeritust enda arvessevõtmisel valla elanikeregistris, on eeltoodud eeldus pigem optimistlik. Kui eeldada, et vallaelanikuna registreerib ennast 70% ümberehitatavate suvilate elanikest, lisanduks suvilate aastaringse kasutuselevõtu kaudu 260 valla uuselanikku.
Kui summeerida suvilaalade kasutuselevõtust tulev vallaelanike arvu kasv eeltoodud detailplaneeringutest tulenevate elamupiirkondade arendamise rahvastiku koondmõjule, saame võimalikuks Saue valla elanike prognoosiks 2020.a. konservatiivse stsenaariumi korral on 13 749 inimest. Optimistliku stsenaariumi korral oleks elanike arv 15 186 ja pessimistliku stsenaariumi korral 12 312 elanikku.
Eesti elanike keskmine veetarbimine on ca 80 l/d. Projekteerijad kasutavad eramute veevarustuse projekteerimisel sageli suurust 150 l/d inimese kohta. Vääna veemajandusprojekti raames hinnatud Saue valla keskmist veevajadust iseloomustavad andmed on toodud tabelis 1.6. Vee-ettevõtte –AS Kovek poolt elanikele esitatud arved laekusid 2006. ja 2007.a. 100%-liselt, 2005.a. jäi laekumata 8000 krooni.
14 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Tabel 1.6. Veevajadus m³/ööpäevas Saue valla asulates 3. Asula Praegu 2015. a 2030. a Laagri 615 795 875 Alliku 98 225 248 Vanamõisa 48 255 280 Hüüru 49 112 124 Vatsla 23 112 124 Maidla 17 75 82 Ääsmäe 95 106 117
1.4. Vee-ettevõtted Saue vallas
Saue vallas on ametlikult vee-ettevõtjateks kinnitatud järgmised vee-ettevõtted: 1) Kovek AS (reg. nr 10395123), mille tegevuspiirkonnaks on Laagri aleviku Tallinn- Pärnu mnt.-st idapoolne osa; Valingu küla keskosa; Ääsmäe küla; Alliku küla ja Harku; 2) AS Tallinna Vesi (reg. nr 10257326), mille kinnitatud tegevuspiirkonnaks on Jõgisoo küla. AS Tallinna Vesi tegutseb ka Laagri aleviku Pääsküla jõe põhjapoolses asumis ning Alliku uuselamurajoonis, kuid pole neis piirkondades vee-ettevõtjaks kinnitatud. 3) Aktsiaselts Alliku OS (reg. nr 10030456), mille tegevuspiirkonnaks on Alliku külas Kurvi tootmiskompleksi planeeringualad; 4) OÜ Lekree Majad (reg. nr 10864262), mille tegevuspiirkonnaks on Vatsla küla Saare, Piiritsa ja Sininõmme planeeringualad. 5) AS Rever (reg. nr 10543049 ), mille tegevuspiirkonnaks on Tuula küla keskus.
Saue vallale kuuluvatest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatistest on tänaseks päevaks ligikaudu 90% antud üle AS Kovek bilanssi.
Kovek AS (E-mail: [email protected] , WWW: www.kovek.ee ). Lisaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste osutamisele pakutakse valla elanikele haldus- ja hooldusteenust, haljastusteenuseid, teede ja tänavate hooldust (lumetõrje) ja hallatakse valla tänavavalgustussüsteeme. Ettevõtte omanikuks on 100% Saue vald.
Ettevõttes töötab 16 inimest, neist vahetult veevarustuse ja kanalisatsiooniga 6 inimest (alates jaanuar 2007.a.). Osutatavate teenuste mahust moodustab: Laagri, Nõlvaku 81% Ääsmäe 16% Muu 3%
2006.a. tootis AS Kovek 217 000 m 3 vett, millest 66% moodustas elanikkonna poolt tarbitud vesi, 34% juriidiliste isikute poolt tarbitud vesi. 2007.a. toodeti vett 229 414 m3. Kliente on AS Kovekil ligikaudu 600 (sh 69 korteriühistut).
3 Vääna veemajandusprojekti keskkonnasõelumise aruanne. AS Maves, 2005
15 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Vee-ettevõtte tegevust Saue vallas reguleerivad järgnevad kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Saue Vallavolikogu määrus 24.05.2007 nr 6 „Saue valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ sätestab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise Saue valla territooriumil. Viimaste aastate oli uute liitumiste aktiivsus keskmisest suurem 2005-2006.a. (9-10% uusi liitujaid). 2007.a. oli uusi liitujaid ligikaudu 6% kogu tarbijate arvust.
ÜVK kasutamist reguleerib Saue Vallavolikogu määrus 24.05.2007 nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Tariifide kehtestamist ÜVK- teenustele reguleerib Saue Vallavolikogu määrus 24.05.2007 nr 7 „Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord“. Selle alusel kehtestab Saue Vallavalitsus vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuse hinna, mis koosneb veevarustuse teenuse hinnast (koosneb vee abonenttasust ja tasust võetud vee eest) ning heitvee ärajuhtimise teenuse hinnast (koosneb heitvee abonenttasust ja tasust heitvee ärajuhtimise eest).
AS Kovek ÜVK-teenuste tariifid on toodud tabelis 1.7. Teenuse koguhinnaks füüsilistele isikutele (elanikkond) on 23,50 krooni/m 3 (koos käibemaksuga) ning juriidilistele isikutele (ettevõtjad) 34,50 krooni/m 3 (koos käibemaksuga) .
Tabel 1.7. AS Koveki teeninduspiirkonna veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste tariifid (alates 01.07.2008). Ühik Maksumus (kr) Käibemaksuga (kr) Elanikkond, Laagri ja Nõlvaku piirkond Vesi 1m 3 12,43 14,67 Kanalisatsioon 1m 3 15,23 17,97 Kokku 27,66 32,64 Juriidilised isikud, Laagri ja Nõlvaku piirkond Vesi 1m 3 14,19 16,75 Kanalisatsioon 1m 3 19,38 22,87 Kokku 33,57 39,61 Elanikkond, Ääsmäe piirkond Vesi 1m 3 15,13 17,85 Kanalisatsioon 1m 3 18,24 21,52 Kokku 33,37 39,37 Juriidilised isikud, Ääsmäe piirkond Vesi 1m 3 17,88 21,10 Kanalisatsioon 1m 3 23,21 27,39 Kokku 41,09 48,49 Elanikkond, Valingu, Alliku ja Harku piirkond Vesi 1m 3 15,13 17,85 Kokku 15,13 17,85 Juriidilised isikud, Valingu, Alliku ja Harku piirkond Vesi 1m 3 17,88 21,10 Kokku 17,88 21,10
16 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Tabelis 1.8. on toodud AS Kovek müügikäive ja kasum viimasel viimasel kolmel aastal. Esitatud veearved laekusid 2006. ja 2007.a. 100%-liselt. 2005.a. jäi laekumata 8000 krooni.
Tabel 1.8. AS Kovek müügikäive ja kasum aastatel 2004-2007. Aasta Näitaja 2004 2005 2006 2007 Müügikäive (kr) 6 160 150 7 454 528 7 624 198 8 974 939 Kasum/kahjum (kr) -580 215 911 659 1 351 446 672
Olulisemate investeeringutena ühisveevärki ja –kanalisatsiooni on AS Koveki poolt 2006.a. teostatud uuringud Ääsmäe kanalisatsioonisüsteemis, mille eesmärgiks oli vananenud torustiku rekonstrueerimiskava koostamiseks vajaliku eelinformatsiooni kogumine. 2007.a. vahetati välja Laagri Veskitammi tänava veetorustik ning Laagri Redise tänava kanalisatsioonitorustik. Laagris on 2008.a. uuendatud Veskitammi tänava kanalisatsioon, mis teostati koos tänava rekonstrueerimisega.
AS Tallinna Vesi osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid Tallinna linnas ja selle lähiümbruses, sh Saue vallas. 2007.a. töötas AS Tallinna Vesi 315 töötajat.
Tabel 1.9. AS Tallinna Vesi veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind koduklientidele alates 01.01.2009. (Klientide ja lõpptarbijate arenduskomponendi kompenseerib Tallinna linn). Tasu 36,68 (km -ta) )* Koduklient tasub ühisveevärgist lisandub 9.00 43,28 (km-ga) 17,87 (km-ga) võetud 1m³ vee arendus- eest (kroonides) kulude komponent Tasu 1m³ heitvee 26,80 (km-ta) 31,62 (km-ga) 14,46 (km-ga) ärajuhtimise ja puhastamise eest (kroonides) * arenduskulude komponent sisaldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kulusid Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava selles piirkonnas, mis vastab Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõike 3 punktis 5 sätestatud nõuetele. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 66, 01.10.2008.
Teenuse hinnad äriklientidele, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 2009.a. 1) Tasu ühisveevärgist võetud 1m³ vee eest (kroonides) 36,68 (km-ta) 43,28 (km-ga) 2) Tasu 1m³ heitvee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest kroonides sõltuvalt reoainete sisaldusest.
Tabel 1.10. AS Tallinna Vesi heitvee ärajuhtimise teenuse hind äriklientidele. Isik Heitvee Põhihind (tasu Ülereostuse Käibe- Käibe- saaste- ärajuhtimise ja puhastamise maksuta maksuga grupid puhastamise tasu eest) Juriidiline isik RG -1 26,80 0.00 26,80 31,62
17 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
(eraõiguslik ja RG -2 27,21 0.00 27,21 32,11 avalik-õiguslik juriidiline isik), RG -3 27,43 0.00 27,43 32,37 füüsilisest RG-4 27,43 4,02 31,45 37,11 isikust ettevõtja RG-5 (FIE) 27,43 5,36 32,79 38,69 RG -6 27,43 9,38 36,81 43,44 RG -7 27,43 16,08 43,51 51,34 RG-8 27,43 29,48 56,91 67,15 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse abonementtasu on nullmääraga. Teenuse hind on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 80, 26.09.2007.a.
Tabel 1.11. AS Tallinna Vesi müügikäive ja kasum aastatel 2005-2007. Aasta Näitaja 2005 2006 2007 Müügikäive (tuh. kr) 592 029 693 200 820 800 Kasum/kahjum (tuh. kr) 174 354 248 100 277 800
AS Alliku OS osutab ühisveevärgiteenust Alliku külas Kurvi toomiskompleksi piirkonnas. Ettev ōtte p ōhitegevuseks on piima tootmine ja teraviljakasvatus. Ettev ōttes töötas 12 töötajat. Ettev ōtte müügitulu oli 2007. aastal 5 564 662 krooni, millest veeteenuste müük oli 26 795 kr, mis on 0,5% müügitulust. Aastal 2007 oli ettev ōtte kasum 179 250 krooni.
Lekree Majad OÜ osutab ühisveevärgiteenust Vatsla küla Saare, Piiritsa ja Sininõmme planeeringualadel. Ettev ōtte p ōhitegevuseks kinnisvaraarendus. Ettev ōttes oli keskmiselt 2 töötajat, kes ei olnud seotud ainult veeteenuse osutamisega. Ettev ōtte müügitulu oli 2007 aastal 1 206 937 krooni ning kasum 369 094 krooni. Veeteenuste osakaal müügitulust on alla 23%.
AS Rever osutab ühisveevärgi teenust Tuula külas keskuses Saue vallas. AS Rever põhitegevuseks on liha ja piimatootmine. Ettevõttes töötab 23 inimest ning ainult ühisveevärgi teenuse pakkumisega seotud töötajaid ei ole. Ettev ōtja müügitulu oli 2007 aastal 8 801 046 krooni ning kasum 618 607 krooni.
AS Rever on nimetatud vee-ettevõtjaks novembris 2008. AS-ile Rever kuulub Tuula külas kaks puurkaevu, millest üks (katastri nr 1378) on kasutuses elanike joogiveega varustamisel. AS Rever varustab joogiveega 28 perekonda (3 korterelamut ja 4 ühepere elamut). Joogivee tariif on 2008 aastal 9 krooni kuupmeeter.
1.5. Saue vallavalitsuse rahanduslik jätkusuutlikkus Kohalike omavalitsuste finantsjärelevalvet teostab Rahandusministeerium. Rahandusministeerium koostab regulaarselt kohalike omavalitsuste finantsraportit koos ülevaatliku eelarvega 4.
Tabel 1.12. Saue valla eelarve (tuh. krooni) Omavalitsuse eelarve 2004 2005 2006 2007 Tulud KOKKU 59 115 70 761 90 035 115 019
4 Rahandusministeerium, http://www.fin.ee/doc.php?80132
18 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Põhivaba tulud 50 508 59 526 73 429 92 167 Tulud varade müügist 40 254 5 0 Sihtotst. toetused investeeringuteks 1 252 465 2 032 2 004 Sihtotst. toetus jooksvateks kuludeks 266 366 164 918 Intressitulud 203 235 494 1 202 Muud tulud 6 848 9 915 13 912 18 727 Kulud KOKKU 57 053 60 254 74 889 99 980 Puhastatud kulud 49 316 56 817 70 661 92 149 Olemasol. kohustuste intressimaksed 598 293 249 200 Uute kohustuste intressimaksed - - - - Jooksvad kulud sihtots. eraldistest 266 366 164 918 Investeeringud sihtots. eraldistest 1 252 465 2 032 2 004 sh teehoiuinvesteeringud toetustest 246 465 1 032 1 694 Investeeringud omavahenditest 5 621 2 314 1 784 4 708 Eelarve ülejääk/puudujääk 2 063 10 507 15 146 15 039 Finantseerimistehingud -2 063 -10 507 -15 146 -15 039 Finantskohustuste vähenemine (-) -2 520 -2 581 -2 586 -2 590 Finantskohustuste suurenemine (+) 0 0 0 1 499 Muutus kassas ("-" suurenemine) 457 -7 907 -10 440 -11 691 Rahavoo ülejääk 0 0 0 0 Kassa saldo aasta lõpu seisuga 4 551 12 457 22 897 34 588 Allikas: Rahandusministeerium
Vastavalt KOV finantsraportile on Saue vald liigitatud tulukaks vallaks ehk arvestuslik tulu elaniku kohta on üle Eesti keskmise. Omavalitsuse finantsreiting on hinnatud 19 palliga 20-st ja arengureiting on hinnatud kõrgeima 6 palliga. Omavalitsuse tugevusteks on: • Elanike arv on suurenenud perioodil 2003-2008 kokku 15,8%. Elanike arvu stabiilsus on alus tagamaks omavalitsusüksuse tegevuse jätkusuutlikkust; • Maksumaksjate arv on perioodil 2002-2007 suurenenud kokku 34,7%. Maksumaksjate arvu sedavõrd suur kasv iseloomustab tugeva potentsiaaliga omavalitsusüksust; • Eelarve puhastulude keskmine kasv perioodil 2002-2007 oli 21%. Sellega on omavalitsusüksus kiireima puhastulude kasvuga omavalitsusüksuste hulgas; • Arvestuslikud tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil 2003-2007 moodustasid 152% Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude suurus elaniku kohta näitab omavalitsusüksuse võimekust ilma toetusteta hakkama saada; • Kuludest 7,2% on suunatud perioodil 2003-2007 omavahendites investeeringuteks. Investeeringute osakaal kuludest on keskmine; • Omafinantseerimisvõimekus on perioodil 2003-2007 olnud 1,21. Kõrge omafinantseerimisvõimekus näitab, et omavalitsusüksus on võimeline jooksvate kulude kõrvalt panustama ka arengusse ning tagama oma varade säilimise; • Võlakoormus moodustas 2007. aasta lõpu seisuga 4% puhastatud eelarvest. Madal võlakoormus võimaldab omavalitsusüksusel suuremate projektide teostamist laenuvahendite arvelt;
19 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
• Omavalitsusüksuse eelarve on perioodil 2003-2007 olnud ülejäägis (9,9% puhastatud eelarvest). Ülejäägiga eelarve iseloomustab hea finantsdistsipliiniga omavalitsusüksust; • Omavalitsusüksuse likviidsed vahendid on moodustanud perioodil 2003-2007 keskmiselt 18% puhastatud eelarvest. Kõrge likviidsus näitab, et omavalitsusüksusel on kogunenud mõningasi ressursse ka investeeringute teostamiseks või hoiustamiseks. KOV finantsraporti kohaselt omavalitsusel nõrkused puuduvad.
Saue valla konsolideeritud laenuvõime analüüs
Suuremahulisemaid investeeringuid on omavalitsused võimelised teostama põhiosas laenude võtmise näol, siinjuures tuleb arvestada, et valla ja linnaeelarve seaduse paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt võivad vald ja linn võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel:
1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;
2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;
3) laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla või linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks. Valla ja linnaeelarve seaduse §8 kohaselt ei või laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma, koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega, ületada 60% vastavaks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest ning tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest.
Saue valla maksimaalsest seadusandlusega lubatud laenuvõimest on 2007.aasta tegeliku eelarvetäitmise seisuga kasutatud 6,5%. See näitaja on väga madal ja lubab vallal võtta täiendavalt laenu kuni 63 mln. krooni. Samas ei kajasta eelarve valla tegelikku laenuvõimet.
Saue valla tegelikku laenuvõimet mõjutavad valla omandis olevad ettevõtted. Saue vallale kuuluvad 100% osalusega Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ (LHSK) ning AS Kovek.
LHSK põhitegevuseks on Saue valla elanikele vabaaja sportlik sisustamine ja põhihariduse omandamise võimaldamine. LHSK haldab Laagri spordikompleksi,
20 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 kooli ja Veskitammi lasteaeda. Ettevõtte tulud tulevad peamiselt Saue valla eelarvest ning lisaks sihtfinantseerib vald ettevõtte tegevuskulusid. LHSK on spordikompleksi, kooli ja lasteaia investeeringute finantseerimiseks võtnud 2007.a. lõpu seisuga laenu 116,6 mln. krooni, mis ületab 4% valla puhastatud eelarvet.
AS Kovek on Saue valla teenindusettevõte, mis tegeleb peamiselt elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega. Lisaks pakub haldus-hooldus teenuseid, teede ja tänavate hooldust, haljastusteenuseid ning valla tänavavalgustuse haldamist. Ettevõtte 2007.aasta tuludest 36% moodustavad teenused Saue vallale. Laenukohustused ettevõttel 2007.aasta lõpu seisuga puuduvad.
Valla tegeliku laenuvõime hindamiseks on käesolevas töös analüüsitud Saue valla konsolideeritud eelarve tuludel, kuludel, laenude jäägil ja laenuteenindusel põhinevat maksimaalset seadusega lubatud laenuvõimet ning tegevuskuludest investeeringuteks ja laenude teenindamiseks järelejääva tuluga korrigeeritud laenuvõimet kuni aastani 2020.
Tulu- ja kuluprognooside koostamisel on aluseks võetud makromajanduslikud prognoosid vastavalt Rahandusministeeriumi prognoosidele ja valla elanike arvu dünaamika vastavalt rahvastikuprognoosile. Prognoosid on koostatud kolme stsenaariumi alusel: 1) Optimistlik stsenaarium: a) SKP prognoos aastani 2012 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2013. on SKP reaalkasvuks eeldatud 6% aastas; b) Nominaalpalga kasv aastani 2012 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2013. aastast on nominaalpalga kasvuks eeldatud 10%; c) Tarbijahinna kasvu prognoos aastani 2012 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2013. aastast on tarbijahindade kasvuks eeldatud 3%; d) Rahvastiku muutus prognoosiperioodi lõpuks on 90% uute detailplaneeringupiirkondade rahvastikust. 2) Konservatiivne stsenaarium: a) SKP prognoosil on eeldatud 2008. ja 2009. aastal reaalkasvu puudumist ehk nominaalkasv võetud võrdseks tarbijahinna kasvuga, aastaks 2013 on eeldatud reaalkasvu tõusu 4%-ni, mida on korrigeeritud vastavalt tarbijahindade kasvuga; b) Nominaalpalga prognoos aastatel 2008 ja 2009 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2010 on eeldatud reaalpalga kasvu 5%, mida on korrigeeritud tarbijahindade kasvuga; c) Tarbijahinna kasvu prognoos on võrdsustatud optimistliku stsenaariumiga; d) Rahvastiku muutus prognoosiperioodi lõpuks on 70% uute detailplaneeringupiirkondade rahvastikust. 3) Pessimistlik stsenaarium: a) SKP prognoosil on eeldatud 2008 negatiivset reaalkasvu 5% ning reaalkasvu tõusu 2%-ni aastaks 2013, mida on korrigeeritud vastavalt tarbijahindade kasvuga;
21 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
b) Nominaalpalga prognoos aastatel 2008 ja 2009 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2010 on eeldatud reaalpalga kasvu 3%, mida on korrigeeritud tarbijahindade kasvuga; c) Tarbijahinna kasvu prognoos on võrdsustatud optimistliku stsenaariumiga; d) Rahvastiku muutus prognoosiperioodi lõpuks on 50% uute detailplaneeringupiirkondade rahvastikust.
SKP reaalkasvu prognoos Optimistlik 8% Konservatiivne Pessimistlik 6%
4%
2%
0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 -2%
-4%
-6%
Joonis 1.3. SKP reaalkasvu prognoos
THI muutus
10%
9%
8%
7%
6%
5%
4%
3%
2%
1%
0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Joonis 1.4. Tarbijahinnaindeksi muutuse prognoos
22 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Nominaalpalga kasv
16% Optimistlik 14% Konservatiivne Pessimistlik 12%
10%
8%
6%
4%
2%
0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Joonis 1.5. Nominaalpalga kasvu prognoos
Elanike arv
16000
14000
12000
10000 Optimistlik 8000 Konservatiivne Pessimistlik 6000
4000
2000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10111213
Joonis 1.6. Elanike arvu prognoos
Analüüsi läbiviimiseks on koostatud konsolideeritud eelarvetulude prognoosid. Saue valla eelarvetulude prognoosi koostamisel on eeldatud et: 1) Üksikisiku tulumaksu laekumine muutub vastavalt rahvaarvu ja nominaalpalga muutumisele; 2) Muud tulud muutuvad vastavalt SKP nominaalkasvule;
23 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
3) Toetused muutuvad vastavalt SKP nominaalkasvule.
Saue valla eelarvetulude prognoos
700 000
600 000 Optimistlik Konservatiivne 500 000 Pessimistlik
400 000
300 000 1000EEK
200 000
100 000
0
. . . e n. n n. n n. n. n n. v g g g g g g g lar ro ro ro rog ro ro ro ro p p p p p p p p 9 2 5 6 9 8 ee 11 14 18 0 00 0 01 0 01 01 0 01 20 2 2010 progn.2 2 2013 progn.2 2 2 2017 progn.2 2 2020 progn. Joonis 1.7. Saue valla eelarvetulude prognoos
LHSK ja AS Kovek tulude kasv on võetud võrdseks THI kasvuga. Samuti on THI kasvuga võrdseks võetud konsolideerimisgrupi siseste tulude kasv.
Konsolideeritud tulud kokku
700 000
600 000 Optimistlik Konservatiivne 500 000 Pessimistlik
400 000
300 000 1000EEK
200 000
100 000
0
...... e n. n. n. n. n. n. n n n n n n v g g g g g g ar ro ro ro ro ro ro rog rog rog rog rog el p p p p p p p p p p p e 8 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 prog 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 20 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2
Joonis 1.8. Konsolideeritud tulude prognoos
Kuna LHSK ja AS Kovek tulude maht moodustab alla 30% Saue valla eelarvetuludest ning sellest omakorda üle 2/3 on konsolideerimisgrupi sisesed tehingud, siis ei erine konsolideeritud eelarve oluliselt valla eelarvest. Vahe ulatub maksimaalselt 9%-ni.
24 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Konsolideeritud tulude põhjal on koostatud maksimaalne konsolideeritud laenuvõime prognoos. Maksimaalset laenuvõimet on võrreldud valla ja LHSK laenude summaarse jäägiga.
Maksimaalne konsolideeritud laenuvõime
450000 Optimistlik
400000 Konservatiivne
350000 Pessimistlik
300000 Olemasolevate laenude jääk 250000
200000 1000EEK
150000
100000
50000
0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Joonis 1.9. Maksimaalse konsolideeritud laenuvõime prognoos
Jooniselt 1.9 on näha, et tegelik laenukoormus ületab maksimaalset konsolideeritud laenuvõimet. Optimistliku ja konservatiivse stsenaariumi kohaselt jääb laenukoormus maksimaalse laenuvõime piiresse alates 2010. aastast. Pessimistliku stsenaariumi kohaselt ületab maksimaalne laenuvõime laenukoormuse alates 2011. aastast.
Kuna olemasolevate laenude tähtajad on väga pikad, siis laenuteenindus jääb tunduvalt alla maksimaalse laenuteenindusvõime. Samas tuleb silmas pidada, et tegelik laenuteenindusvõime sõltub siiski tulude ülejäägist peale tegevuskulude katmist.
Konsultant on täiendavalt läbi viinud tegevuskuludega korrigeeritud laenuvõime analüüsi. Tegevuskulud on prognoositud sarnaselt tuludele konsolideeritud kuludena. Saue valla eelarve kulude prognoosimisel on eeldatud et avalike teenuste mahuline nõudlus suureneb kooskõlas rahvaarvu kasvuga, kuid ressursikasutus tööjõukulude näol muutub efektiivsemaks: 1) Personalikulud muutuvad vastavalt nominaalpalga muutusele; 2) Majandamiskulud muutuvad vastavalt tarbijahindade ja rahvaarvu muutusele; 3) Muud kulud muutuvad vastaval tarbijahindade ja rahvaarvu muutusele; 4) Eraldised muutuvad vastavalt nominaalpalga kasvule ja rahvaarvu muutusele.
LHSK, AS Kovek ja konsolideerimisgrupisiseste tehingute kulude kasv on võetud võrdseks tarbijahindade kasvuga.
25 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Kuludega korrigeeritud laenuvõime puhul on võetud maksimaalseks laenuteeninduseks konsolideeritud eelarve jääk enne investeerimis- ja finantseerimistehinguid.
Maksimaalne laenude teenindamisvõime
250 000 Optimistlik
Konservatiivne 200 000 Pessimistlik
Olemasolevate laenude 150 000 teenindamine
1000EEK 100 000
50 000
0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Joonis 1.10. Saue valla maksimaalne tegevuskuludest ülejääv laenuteenindusvõime
Jooniselt 1.10 on näha, et Saue valla konsolideeritud tulude ülejäägil põhinev laenuteenindusvõime on oluliselt väiksem olemasolevate laenude teenindamisest. Põhjuseks on ka 2008.aasta suhteliselt suure tegevuskulude kasvuga valla eelarve. Laenude teenindamiseks peaks vald oluliselt pidurdama tegevuskulude kasvu.
Käesoleva aasta tegevuskulude eelarve baasilt koostatud optimistliku prognoosi kohaselt suudab vald eelarveaasta tuludest olemasolevaid laene teenindada alates 2010.aastast. Konservatiivse prognoosi kohaselt taastub laenuteenindusvõime 2011.aastaks ja pessimistliku stsenaariumi kohaselt 2013 aastaks.
Tegevuskuludega korrigeeritud laenuvõime on arvutatud eeldusega, et laenu pikkus on vähemalt 10 aastat ning keskmine nominaalintress 5% aastas. Kui tegevuskulude ülejäägi põhjal arvutatud laenuvõime ületab 60% konsolideeritud puhastatud eelarvest, siis on maksimaalne laenuvõime võrdsustatud viimasega.
Joonisel 1.11 on näha, et sarnaselt laenude teenindusvõimele on ka laenuvõime oluliselt väiksem olemasolevate laenude jäägist. Optimistliku prognoosi kohaselt võrdsustub laenuvõime laenude jäägiga aastal 2010 ning samast aastast on maksimaalset laenuvõimet piiravaks teguriks puhastatud eelarve maht. Konservatiivse stsenaariumi kohaselt on laenuvõime ligikaudu võrdne aastaks 2011 ning puhastatud eelarve maht hakkab laenuvõimet piirama alates 2012. aastast. Pessimistliku prognoosi kohaselt võrdsustub laenuvõime laenude jäägiga alles 2013.aastal.
26 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Maksimaalne tegevuskulude ülejäägil põhinev laenuvõime
450 000 Optimistlik
400 000 Konservatiivne
350 000 Pessimistlik 300 000 Olemasolevate laenude 250 000 jääk
200 000 1000EEK
150 000
100 000
50 000
0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Joonis 1.11. Saue valla konsolideeritud tegevuskulude ülejäägil põhinev maksimaalne laenuvõime.
Täiendav laenuvõimalus
400 000
Optimistlik 300 000 Konservatiivne Pessimistlik 200 000
100 000 1000EEK
0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
-100 000
-200 000
Joonis 1.12. Saue valla konsolideeritud täiendav laenuvõime.
Täiendav tagasimaksevõimel arvutatud laenuvõime tekib Saue vallas optimistliku prognoosi kohaselt aastal 2011. Täiendav laenusumma sel aastal on 24,5 mln. krooni. Konservatiivse stsenaariumi kohaselt tekib täiendav laenuvõimalus summas 33 mln. krooni aastal 2012. Pessimistliku prognoosi kohaselt ei teki täiendavat laenuvõimalust enne 2014.aastat ning täiendavaks laenuvõimaluseks on siis 41 mln. krooni.
Saue valla tegelik laenuvõime võib kujuneda prognoositust suuremaks kuna prognoosi aluseks olevad 2008.a. tulueelarve on konservatiivse kasvuga. Eelarvetulude nelja kuu
27 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 tegelik täitmine on olnud 38%, mis on võrdne 2007.aastaga, mil tegelikud tulud ületasid eelarvet 12%. Tõstes eelarvetulude baasi 10% võrra tekib täiendav laenuvõimalus alates 2010. aastast.
Täiendav laenuvõimalus
450 000
400 000 Optimistlik 350 000 Konservatiivne 300 000 Pessimistlik
250 000
200 000
150 000 1000EEK 100 000
50 000
0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 -50 000
-100 000
Joonis 1.13. Saue valla konsolideeritud täiendav laenuvõimalus tulubaasi 10% suurendamisel.
28 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
2. SEADUSANDLIK TAUST
2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal Euroopa Liidus reguleerivad veemajandust järgmised direktiivid: • Asulareovee direktiiv 91/271/EMÜ; • Joogivee direktiiv 80/778/ EMÜ parandatud 98/83/EÜ; • Ohtlike ainete levikut veekeskkonda piiravad direktiivid 76/464/ EMÜ; 86/280/ EMÜ; 80/68/ EMÜ; • Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ; • Reoveesette direktiiv 86/278/ EMÜ; • Suplusvee direktiiv 76/160/ EMÜ; • Pinnavee direktiiv 75/440/ EMÜ: • Nitraadi direktiiv 91/676/EEC. • Direktiiv reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta e. IPPC (96/61/EÜ).
Asulareovee puhastamise direktiiv , joogivee direktiiv ning ohtlike ainete direktiiv kehtestavad nõuded elanikkonnale edastatava joogivee kvaliteedile, reovee kogumisele ja puhastamisele ning suublasse juhtimisele, ohtlike ainete kasutamisele ning keskkonda juhtimisele. Direktiivide nõuete täitmine peab tagama ohutu elukeskkonna ning aitama kaasa inimeste elukvaliteedi paranemisele.
Asulareovee direktiivi rakendamise üleminekuperiood kehtib Eesti jaoks kuni 31. detsembrini 2010. Nimetatud tähtajaks peavad üle 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega reovee kogumisaladel reovee kogumissüsteemid olema kas rekonstrueeritud või laiendatud nii, et kõigile piirkonna elanikele on tagatud võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Asulareovee puhastamise direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda asulareovee suublasse juhtimisest tulevate kahjulike mõjude eest. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning seejärel puhastada. Reovesi, mis reoveekogumisaladelt kokku kogutud, peab vastama direktiivis etteantud puhastusnõuetele. Lisaks tuleb Eestil arvestada ka mõnevõrra rangemaid puhastusnõudeid, seda eelkõige üle 10000 ie reoveepuhastite puhul järgimaks Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (Helcom) soovitusi. Rangemad reovee puhastuse nõuded võrreldes teiste EL liikmesriikidega tulenevad Eesti jaoks ka meie veekogude reostustundlikkusest. Kuivõrd Läänemeri on nimetatud reostusele tundlikuks, on ka kogu Eesti territoorium, mis paikneb tervikuna Läänemere valgalal, nimetatud reostusele tundlikuks alaks.
Joogivee direktiivi rakendamise üleminekuperiood kehtib Eesti jaoks üle 2000 elanikuga asulates 2008.a. lõpuni ning väiksemates asulates 2013.a. lõpuni. Joogiveedirektiivi eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse.
Veepoliitika raamdirektiivi eesmärgiks on tagada veekogude ja põhjavee hea seisund. Vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse alamvesikonnas veemajanduskavaga. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb tagada, et kõik pinna- ja põhjaveed saavutaks aastaks 2015 hea seisundi. Hea seisund on selline veekogu seisund, mille korral selle veekogu keemilised kvaliteedinäitajad ja ökoloogilised kvaliteedinäitajad ei ole inimtegevuse tulemustest mõjutatud ning on võimalikult looduslähedased. Veekogu hea seisundi mitte saavutamine saab olla põhjendatud ainult majanduslike
29 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 selgitustega, mis peavad tõendama, et soovitava seisundi saavutamine on kas elanikkonnale või riigile tervikuna rahaliselt ülejõu käiv või tehniliste vahenditega teostamatu. Veepoliitika raamdirektiivi artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid rakendama saastaja maksab põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks tuleb arvestada veeteenustega seotud kulusid, täpsemalt keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõtet ning veekasutuse majandusanalüüsi. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt loetakse veeteenuseks mistahes kodumajapidamistele, avalikele asutustele või majandustegevuseks osutatavad vee kasutamisega seotud teenused.
Ohtlike ainete direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda ohtlike ainetega reostumise eest ning kõrvaldada ja piirata ohtlike ainete juhtimist keskkonda. Ohtlikud ained on oma ohtlikkuse alusel jaotatud kahte nimistusse. Nimistusse 1 on valitud ained mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleerumisvõime põhjal, jättes välja bioloogiliselt ohutud või kiiresti bioloogiliselt ohututeks aineteks lagunevad ained. Nimistu 1 ainete juhtimine keskkonda on keelatud. Nimistusse 2 kuuluvad need ained, millel on küll veekeskkonnale kahjulik mõju, kuid mille mõju suurus ja ulatus sõltub konkreetsest piirkonnast ja keskkonnatingimustest. Nimistu 2 ainete keskkonda juhtimine on lubatud ainult selleks ettenähtud lubade alusel.
2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid Eestis on veemajandus riigi poolt reguleeritud mitmete õigusaktide ja normdokumentidega, mis on kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega. Keskseks veemajandust reguleerivaks õigusaktiks on veeseadus, mille alusel on kehtestatud mitmeid alamaid õigusakte veemajanduse reguleerimiseks. Kõik nõuded ja kohustused, mis on kehtestatud EL veealaste õigusaktidega, on Eestis rakendatud peamiselt veeseadusest lähtuvalt.
• Veeseaduse ülesanne on tagada sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtus ja veekogudes ökoloogiline tasakaal; reguleerida vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus tagama põhjavee kaitseks reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Vastavalt Veeseaduse §3 lg 2 annab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas nõusolekuid vee erikasutuseks ja korraldab omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist ning veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist.
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 2 sätestab, et kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
30 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse § 4 alusel peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.
• Keskkonnatasude seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe.
• Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Planeerimisseaduse § 8 sätestab üldplaneeringu eesmärgid, sh põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine.
• Ehitusseadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. Ehitusseaduse § 13 sätestab, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
• Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” on kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimeetmed. • Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrusega nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” on kehtestatud reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee käitlusega seotud hoone või rajatise veekaitsenõuded. Määrusega on kehtestatud ka kanalisatsiooniehitiste kujad ehk lubatud väikseimad kaugused tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. • Keskkonnaministri 21.08.2001.a. määrus „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2“ • Keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrus nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ • Keskkonnaministri 11. märtsi 2005. a määrus nr 17 „Ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinna- ja merevees“ • Keskkonnaministri 30.detsembri 2002. a määrus nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“
31 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
• Sotsiaalministri 21.detsembri 2001. a määrus nr 152 „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotluse, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ • Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ • Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrus nr. 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord“ kehtestab nõuded veehaarde sanitaarkaitseala moodustamisele ning veevõtukoha hooldamisele ning selle määruse ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. • Sotsiaalministri määrus nr. 82 31. juulist 2001.a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. • Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatuse tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. • Keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a. määrus nr. 8 “Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine” sätestab puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra. • Keskkonnaministri 15.05.2003. a. määrusega nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. • Siseministri 18. detsembri 2007. a määrus nr 81 „Nõuded tuletõrjehüdrandile“ kehtestab tuletõrjehüdrandi tüübi valiku, paigaldamise, tähistamise ja korrashoiu nõuded. • Keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrus nr 65 „Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine“
2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid
1. Joogiveevarustuse tagamine Harju alamvesikonna veemajanduskava püstitab eesmärgiks tagada elanikkonnale tervisele ohutu joogivesi, mis ei sisalda haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi aineid (vastab SoM 31.07.2001 määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded toodud kvaliteedinõuetele mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate osas). Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama kõigi veeallikate vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Pikemas perspektiivis peab ühisveevärgist pärinev joogivesi vastama nõuetele kõigis asulates. Tiheasustusalal tuleb kõigile soovijatele pakkuda võimalust liituda ühisveevärgiga. Eesti pidi joogiveedirektiivi 98/83/EC nõudeid täitma alates liitumishetkest EL-ga ehk
32 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
1. maist 2004.aastal, välja arvatud liitumisläbirääkimiste tulemusel kokku lepitud näitajad ja nende tähtajad, need on kirjas EL-ga liitumislepingus, täpsemalt selle lisas VI ja need on järgmised: a) Eestis ei kohaldata värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: • kuni 31. detsembrini 2007 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega rohkem kui 2000 inimest; • kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. b) Eestis ei kohaldata kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: • kuni 31. detsembrini 2008 rohkem kui 2000 elanikuga asulate suhtes; • kuni 31. detsembrini 2013 kuni 2000 elanikuga asulate suhtes. Üleminekuperioodi jooksul toimub eespool nimetatud kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee müümine kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks antud loa alusel. Loa annab asukohajärgne Tervisekaitseinspektsiooni tervisekaitsetalitus kolmeks aastaks taotlusmaterjalide alusel. Vajalik on hajaasustuse veevarustuse olukorra selgitamine.
2. Põhjavee hea seisundi tagamine Harju alamvesikonna veemajanduskava eesmärgiks on säilitada põhjavee looduslik või looduslähedane koostis, mis tähendab, et põhjavesi (põhjaveekogum) peab kuuluma “heasse” veeklassi. Puhas joogivee allikas põhjavee näol on vajalik nii ühisveevärgi kui erakaevude kasutajatele. Veepoliitika raamdirektiiv ja veeseadus püstitab eesmärgi kogu põhjavee hea seisundi saavutamiseks, reostamise ning liigvähendamise vältimiseks. Kaitsmata põhjavesi ei ole joogiveena kasutamiseks perspektiivne tööstusaladel, tiheasustuse aladel ja intensiivse põllumajandusega aladel. Eelkõige tuleb kaitsta põhjaveevaru, mida kasutatakse või on perspektiivne kasutada joogiveevarustuseks. Alamvesikonnas on seni kinnitatud põhjavee tarbevaru ja Ülemiste-Pirita pinnaveehaarde pinnaveevaru suure ülejäägiga võrreldes piirkonna tegeliku vajadusega. Säästva arengu põhimõtetest lähtudes pole sellises mahus vee kasutamine realistlik.
Tuleb tagada kaitsmata põhjaveega alade tõhus kaitse eelkõige veehuviga piirkondades, alustades põhjaveehaarete toitealadest. Lähiaastate eesmärgiks on täpsemalt määratleda põhjaveevaru kasutushuvi, varu säilimise prognoos ajas, kasutamise ajaline perspektiiv ning sellest tulenevad kaitsemeetmed. Tuleb tagada selline maakasutus, et põhjavesi ei reostu. Eelkõige on see vajalik seal, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks. Põllumajanduslik maakasutus peab toimuma selliselt, et põhjavesi ei reostuks lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega. Allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena. Neile tuleb tagada juurdepääs. Tuleb täiendada olemasolevat andmestikku allikate ja karstialade kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seni peaaegu inimtegevusest mõjutamata allikate säilitamisele looduslikuna. Vanad ja kasutusest väljas olevad puurkaevud tuleb nõuetekohaselt likvideerida.
Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, keskkonnaohtlikud objektid tuleb viia vastavusse keskkonnanõuetega või likvideerida. Jääkreostuskolded tuleb likvideerida ning vajadusel viia läbi pinnase ja põhjavee puhastustööd. Tuleb tagada potentsiaalselt ohtlike objektide ja saneerimata jääkreostuskollete järelevalve.
33 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Kaitsmata põhjaveega aladel on oluline, et tiheasustusalal oleks välja ehitatud vettpidav olmereovee ja tööstusalade sademevee kanalisatsioon. Heitvee juhtimisel pinnasesse ei tohi kahjustada põhjavee kvaliteeti. Heitvee puhastamise nõuded on soovitatav läbi vaadata iga heitvee pinnasesse või ka otselasuna põhjavette juhtimise juhul eraldi. Maavarade kaevandamisel tuleb järgida põhjavett võimalikult säästvat tehnoloogiat kaevandamisel ja karjääride rekultiveerimisel.
3. Pinnaveekogude hea seisundi tagamine Pinnaveekogude puhul on eesmärgiks saavutada aastaks 2015 kõigi looduslike pinnaveekogude hea seisund ning tehislike ja oluliselt muudetud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal. Vähendamaks ärakantavaid toitainete koguseid ja veekogude kallaste uhtumist, on vajalik tagada veekogude veekaitsevööndite piirangutest kinnipidamine. Lisaks kohustuslike keskkonnanõuete täitmise tagamisele tuleb rakendada ka täiendavaid meetmeid. Pinnaveekogude hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitveega veekogudesse juhitavate toitainete kogust. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Reostuse ennetamiseks ja vältimiseks tuleb loomakasvatuses ja põlluharimises lähtuda heast põllumajandustavast. Tugevasti muudetud veekogude puhul on eesmärgiks nende võimalikult looduslähedase seisundi taastamine.
4. Vee-elustiku kaitse tagamine Tagada võimalused mitmekülgse ja liigirikka vee-elustiku arenguks. See annab ka inimesele endale paremad puhkevõimalused kalastuse, vähipüügi ja ka veematkamise osas. Vee-elustiku säilitamiseks luua veekogudes võimalikult looduslähedased tingimused. Kraavitatud jõelõigud viia võimalikult looduslähedasse olukorda – suurendada vooluveekogu looklevust, luua kiiremaid ja kärestikulisi jõelõike, tagada juurdepääs lisajõgedele ja vanajõgedele ning kaotada olulised rändetõkked.
5. Rannikumere hea seisundi tagamine Rannikumere hea seisundi tagamise üldised eesmärgid tulenevad Läänemere kaitse eesmärkidest. Alamvesikonna veemajanduskava raames on eesmärgid: tagada valmisolek õlireostustõrjeks rannikul; õnnetuste ja merereostuse ennetamine sadamates; korra tagamine supelrandades ja supluskohtades.
2.4. Saue valla arengukava 2009 - 2013 (2026)
Saue valla arengukava 2009 – 2013 (2026) visiooni kohaselt on Saue vald ühtse ja tervikliku kogukonnaga, tasakaalustatud elu-, loodus- ning majanduskeskkonnaga kohalik omavalitsus, mille arendamisel on lähtutud kodanikuläheduse, säästva arengu ja hea avaliku halduse põhimõtetest.
Valla arenguvisioonis aastaks 2026 on tasakaalustatud elu-, loodus- ning majanduskeskkonna kirjelduses on toodud välja: ehitustegevus vallas toimub kehtestatud üldplaneeringu, teemaplaneeringute ja detailplaneeringute ning projekteerimistingimuste alusel, mis omakorda on koostatud tuginedes säästva arengu põhimõtteid arvestavale arengukavale; vald on heakorrastatud ning on ihaldusväärne koht elamiseks, atraktiivne turistidele ja perspektiivne investeerijatele. Inimeste suhtumine on inimest ja loodust hoidev; toimib valla infosüsteem ning vallaelu käsitlev tõepärane teave on kõigile kättesaadav; toimib veevarustus- ja
34 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 kanalisatsioonisüsteem ning ratsionaalne prügimajandus; teedevõrk on optimaalne ja korrastatud.
Saue valla arengukava tulemuslikkuse mõõdikuks aastaks 2013 on: 15. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt on ellu viidud, Laagri aleviku, Hüüru küla ja Vanamõisa küla ühisveevärk ja –kanalisatsioon on välja ehitatud.
35 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
3. SAUE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKEOLUKORD JA ARENDUSMEETMED
3.1. Tallinna reoveekogumisala (Laagri alevik, Laagri-Alliku, Hüüru ja Vatsla aiandusühistute reoveekogumispiirkonnad)
Tallinna reoveekogumisala haarab Laagri alevikku, sh. Koidu ja Koidu 1 eramupiirkonda ja Nõlvaku piirkonda, Laagri-Alliku piirkonda, Hüüru küla ja Vatsla aiandusühistut. RVK kogupindala on 1160 ha.
Laagri aleviku piirkonna pindala on 209 ha, sh. Koidu ja Koidu 1 eramupiirkonna pindala 31 ha ning Nõlvaku piirkonna pindala 56 ha. Reoveekogumisalade kaardil eristub Koidu piirkond Laagri alevikust edelasse, Vääna jõeni ulatuva siiluna.
Laagri-Alliku haarab Laagri ja Harku vahele jäävat Pilliroo, Veskimöldre ja Saue- Alliku piirkonda Vääna jõe paremal kaldal. Piirkonnas asub rohevõrgustiku tuumikala T9, mis ei sisaldu reoveekogumisalas. Laagri-Alliku piirkonna pindala on 462 ha 5.
Hüüru piirkond hõlmab Vääna jõe paremal kaldal: - enne Hüüru silda on ~25 ha pinnal 70 väikeelamut ca 200 elanikuga; - peale maanteesilda ~5 ha pinnal ca 15 elamuga kinnistut; - peale maanteesilda ~150 ha perspektiivne väikeelamumaa, kuhu tiheasustuspiirkonna korral mahub kuni 600 eramut 1800 inimesega ja veetarbimisega Q=270 m3/d (Cm-V puurkaevu toodangu jagu).
Vääna jõe vasakul kaldal : - enne maanteesilda aiandusühistud; - peale silda paarkümmend elamut. Hüüru piirkonna pindala on 442 ha.
Vatsla aiandusühistute piirkonna pindala on 47 ha ning seal asub ~270 kinnistut. Põhja pool Vatsla teed paiknevad majad on Sõrve (Rannamõisa) aktiivsete lubja- kivivarudega maardla alal. Vatsla suvilate elamuteks ümber ehitamise osatähtsuseks on Vatslas üldplaneeringu kohaselt 70%.
Tallinna RVKA elanike arv 01.01.2008.a. seisuga elab Laagri alevikus 4530, Laagri-Alliku piirkonnas 836 6, Hüüru külas 355 ning Vatsla külas 191 inimest. Kokku elab RVK-l seega ligikaudu 5700 inimest. Laagri alevikus ning Laagri-Alliku piirkonnas on pikemas perspektiivis võimalikuks elanike arvuks prognoositud 7000 inimest. Hüüru perspektiivseks elanike arvuks võib hinnata 1300 inimest ning Vatsla aiandusühistute elanike arvu prognoosiks on kuni 500 inimest. Tallinna RVKl kokku võib Saue valla haldusterritooriumil elada pikemas perspektiivis (enam kui 15 a pärast) seega 8800 elanikku.
Põhjavee kaitstus
5 Alliku küla keskus kuulub Alliku reoveekogumisala koosseisu. 6 Neist ~200 Alliku küla keskuses, mis Tallinna reoveekogumisala koosseisu ei kuulu.
36 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Laagri aleviku, Hüüru küla ning Vatsla A/Ü aladel on põhjavesi on kaitsmata. Laagri- Allikul on põhjavesi sõltuvalt täpsemast asukohast kaitsmata või nõrgalt kaitstud.
Asutused ja ettevõtted Ettevõtetest tegutsevad Laagris AS Sagro, AS Neiseri Grupp, AS Temeko, AS Kovek, Puidutööstuse OÜ jt. Laagris paiknevad vallavalitsus, lasteaed, tervisekeskus, kultuurikeskus jt. asutused. Hüürus paiknevad klubi, raamatukogu, kauplus, hooldekodu, velskripunkt. Lisaks sellele paikneb Hüüru piirkonnas AS Harku karjäär. Vatslas tegutsevad AS E-Betoonelement, Enemat OÜ ning Vesmont AS.
3.1.1. Laagri reoveekogumispiirkond
Ühisveevarustuse olemasolev olukord Laagri alevikus on ühisveevarustusega liitunud 75% elanikest 7.
Puurkaev-pumplad Laagri aleviku ühisveevärki varustatakse veega viiest puurkaev-pumplast (Tabel 3.1). Puurkaev-pumplad kuuluvad AS-ile Kovek ning nende vanus on vahemikus 18-41 aastat, mis on vanuse tõttu amortiseerunud seadmete ja pumplahoonetega.. Peapumplatena toimivad Tsentraal 2, Kuuse tn, ning Sillaku tn. puurkaev-pumplad, varupumplatena Tsentraal 1 ja Nõlvaku tn puurkaev-pumpla. Laagri aleviku veevarustus on lahendatud Cm-V põhjavee baasil, puurkaevudel on ka veevaru. Reoveekogumisalale jäävad ka seitse eraisikute omandis olevat puurkaevu (reg nr 772, 800, 822, 1510, 4521 ja 4524) ja AS Sagrole kuuluvad kaks puurkaevu (katastri numbritega 501 ja 825), mis ei ole ühendatud ühisveevärgiga.
Tabel 3.1. Laagri ühisveevarustusega ühendatud puurkaev-pumplad 8. Puurkaev-pumpla Kuuse tn. Tsentraal Tsentraal 2 Sillaku tn. Nõlvaku tn. asukoht 1, Koru tn 7 (nimetus) Valdaja AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek Katastri nr 101 768 788 11585 106 Passi nr 1950 3979 5026 6244 2746 Kasutatav Cm-V Cm-V Cm-V Cm-V O-Cm põhjaveekiht Puurkaevu 192 m 185 m 183 m 190 m 82,5 m sügavus Staatiline 67,0 51,0 43,0 20,5 veetase m Puurimise aasta 1967 1974 1981 1990 1970 Lubatud veevõtt 16,2 20 20 aastas tuh. m 3 Tegelik veevõtt 39 5,86 103 34,4 1,3 tuh.m 3/a (2007)
7 Technical Assistance for Vääna River Basin Water Management Project at Harju and Rapla Counties. Feasibility Report. April 2006 8 Lisaks toodud puurkaevudele paikneb Laagris AS Sagrole kuuluv nn Aiandi puurkaev katastri nr 501.
37 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Lubatud veevõtt 350 45,0 400 55 55 m3/d Tegelik veevõtt 106,8 16,1 282,2 94,2 2,2 2007.a. (m 3/d) Veemõõtja Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Automaatika II astme Olemas Puudub Olemas Puudub Olemas pumplad
Mõõdetud veetarbimine oli 2007.a. Laagri alevikus 183,1 tuh. m3, sellest 103 m3 (56%) pumbati Tsentraal 2 pumplast, 39 tuh. m3 (21,3%) Kuuse t pumplast ning 34,4 tuh.m3 (18,8%) Sillaku t. pumplast. Kahest varupumplast pumbati aasta jooksul kokku 6,66 tuh.m3, mis moodustab vähem kui 4% aasta jooksul Laagri alevikus pumbatud veest. 2007.a. lõikes oli Laagri alevikus keskmiseks ööpäevas pumbatud vee koguseks 501,6 m3.
Laagri aleviku puurkaev-pumplatest vajavad põhjalikku renoveerimist Kuuse tn. ja Tsentraal 2 puurkaevud (a’ 3-4 mln. krooni). Sillaku tn puurkaev-pumplas on vajalik paigaldada filtrisüsteem (maksumus ~200 000 kr).
Veetorustikud Laagri aleviku ühisveevärgi kogupikkuseks on ligikaudu 20 km. Torustikud on ehitatud valdavalt malm- ja terastorudest, uuemal ajal rajatud torustikud on plasttorudest. Veetorude läbimõõt on valdavalt 110 mm. Torustike vanus on kuni 30 aastat ning need on amortiseerunud ja lekkivad.
Vee kvaliteet Laagri aleviku veevarustuses kasutatakse Cm-V veekompleksi põhjavett. Kõigi puurkaevude vees ületab rauaühendite sisaldus kehtestatud piirnorme (Lisa 1) Sellest tulenevalt on halvenenud ka tarbitava vee organoleptilised omadused (värvus, hägusus). Sillaku ja Nõlvaku tn puurkaev-pumpla vees ületab vähesel määral piirnormi mangaani sisaldus, Kuuse t puurkaev-pumplas mõõdeti 2007.a. mangaanisisalduseks 0,050 mg/l, milline on ka piirnormi väärtus. Radionukliidide efektiivdoos ületab lubatud piirnormi Kuuse tn puurkaevus (0,36 mSv/a)9 Veepuhastus- ja veetöötlemisjaamad Laagri alevikus puuduvad.
Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus on Laagris lahendatud hüdrantidega ringveevõrguna DE 110 mm torudel. Hüdrandid on paigaldatud ka Koidu kinnistutel. Laagris paikneb 3 veereservuaari - a’ 250 m 3.
Ühisveevarustuse probleemid Laagri alevikus
• Peamiste puurkaev-pumplate tehniline seisukord on halb ning pumplad vajavad rekonstrueerimist;
9 Technical Assistance for Vääna River Basin Water Management Project at Harju and Rapla Counties EUROPEAID/117669/D/SV/EE. Keskkonnasõelumise aruanne
38 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
• Probleemid joogivee kvaliteediga – rauaühendite sisaldus joogivees ületab piirnorme kõigi puurkaevude vees, mangaani sisaldus Sillaku ja Nõlvaku tn puurkaev-pumpla vees; radionukliidide efektiivdoos Kuuse tn puurkaev- pumplas; • Veetrassid on amortiseerunud.
Ühiskanalisatsiooni olemasolev olukord Ühiskanalisatsiooniga on liitunud on Laagri alevikus liitunud 75% elanikest 10 . Kanalisatsiooniga mitteliitunud elanikud kasutavad reoveekäitlemiseks kogumiskaeve, mis on vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust. Ühiskanalisatsioonisüsteem, mis jääb Pääsküla jõest lõuna poole, kuulub AS-le Kovek, Pääsküla jõest põhja poole jääv süsteem kuulub Tallinna Vesi AS-le v.a. Laagri aleviku põhjaosa (Vesiroosi tn ja selle lähipiirkond).
Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja purgimissõlmed Laagri alevik on ühendatud kanalisatsioonivõrku, mille isevoolse osa kogupikkuseks on ligikaudu 20 km. Kanalisatsiooniteenusega on varustatud ligikaudu 75% Laagri aleviku elanikest. Kanalisatsiooni ehitamisel on kasutatud keraamilisi, malm- ja asbotsementtorusid. Torustik lekib nii sisse- kui ka väljapoole ning kujutab endast ohtu põhjaveele.
Laagris töötab 10 reoveepumplat, neist 4 kuulub AS-ile Kovek, sh 1 on varustatud automaatikaga. Reoveepumplate sisseseade on rahuldav. Purgimissõlmed Laagri alevikus puuduvad.
Laagri (sh Koidu ja Koidu 1 detailplaneeringuala) aleviku reovesi juhitakse AS Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni. Nõlvaku piirkonna reovesi suunatakse AS Saku Maja reovee kollektori kaudu AS Tallinna Vesi Saue-Laagri reovee kollektorisse ja Laagri reoveepumplasse.
Laagri aleviku ühiskanalisatsiooni probleemid • Kanalisatsioonisüsteemi torustikud on amortiseerunud ning lekivad nii sisse- kui ka väljapoole; • Enamuse Laagri piirkonna ÜVK ala elamute ja teede sadeveest kanaliseeritakse kanalisatsiooni. Tallinna Vee poolt juunis 2008 paigaldatud mõõturiandmete kohaselt oli juunil ja juulis Tallinna Vee kanalisatsioonivõrku kanaliseeritud infiltratsioonivee maht 7 000 m 3 kuus. See tekitab vallale täiendava finantskoormuse tasuda sadevee ja infiltratsioonivee eest ligikaudu 420 000 krooni aastas. • Kanalisatsiooniga mitteliitunud elanikud kasutavad reoveekäitlemiseks kogumiskaeve, mis on vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust.
Sadeveekanalisatsioon Enamuses Laagri piirkonnast sadeveekanalisatsioon puudub ning sadevesi juhitakse reoveekanalisatsiooni. Eksisteerivad mõned eraldiseisvad sadeveekanalisatsioonid,
10 Technical Assistance for Vääna River Basin Water Management Project at Harju and Rapla Counties. Feasibility Report. April 2006
39 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 mis ei kuulu vee-ettevõttele. Laagri sadeveekanalisatsioon Veskitammi tänava osas planeeritakse üle anda AS-le Kovek. Veskitammi tänava sadeveed juhitakse Pääsküla jõkke, paigaldatud on õlipüüdurid. Koidu detailplaneeringu alal on sadeveekanalisatsioon välja ehitatud.
Arendusmeetmed Tabel 3.2. Laagri piirkonna arendamiseks vajalikud tööd Nr. Töö nimetus Maksumus (EEK) 1. Laagri aleviku neljal puurkaevul põhineva 18 500 000 joogiveevarustussüsteemi väljaarendamine, 3223 m joogiveetorustiku ja pumplate rajamine (Laagri aleviku ja Hüüru küla ÜF projekti raames) 2. Laagri ühiskanalisatsiooni väljaehitamine (Laagr i aleviku ja 15 675 000 Hüüru küla ÜF projekti raames 4750 m veetorustikke) 3. Veskitammi tn 5 majast alates kuni Veskitammi tn 13 500 000 olemasoleva veetrassi Dn 50 vahetamine suurusele Dn 100. 4. Veskitammi tn kanalisatsiooni rekonstrueerimine alates 1 000 000 kontrollkaevust nr 181 kuni kaevuni K1/19 5. Sadeveeuuringu teostamine ja sadeveekanalisatsiooni 600 000 projekteerimine 6. Sadevee kanalisatsiooni väljaehitamine 26 000 000 Kokku 62 275 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
3.1.2. Laagri-Alliku reoveekogumispiirkond
Laagri-Alliku reoveekogumispiirkond haarab Laagri ja Harku vahele jäävat Pilliroo, Veskimöldre ja Saue-Alliku piirkonda Vääna jõe paremal kaldal Alliku külas ja Laagri alevikus. Reoveekogumispiirkonnas asub 3 puurkaevu. Laagri-Alliku piirkonnas asub AS Tallinna Vesi Sae t. puurkaev (Tabel 3.3.). AS Koveki puurkaev lubatud veevõtuga 1100 m 3 kvartalis paikneb Pilliroo tn. elamukvartalis. 2007.a. pumbati selles puurkaevust 2470 m 3 vett ehk ligikaudu 7 m 3 ööpäevas.
Tabel 3.3. Puurkaev-pumplad Laagri-Allikul. Puurkaevu asukoht (nimetus) Sae t./Möldre tee Pilliroo tn Pilliroo, Loa kood HR-286 elamu- Laagri alev kvartal Valdaja AS Tallinna Vesi AS Kovek eraisik Katastri nr 6376 758 794 Passi nr 6194 4491 5644 Põhjaveekihi indeks Cm-V O-Cm O-Cm Kaevu sügavus 185 m 75,0 m 74 m Valmimisaasta 1990 1978 1986 Puhta vee reservuaar PVR 2 PVR ×100 m 3
40 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Laagri-Alliku ala Kotka tee on aktiivse arengu piirkond. Piirkonda on ehitatud ~500 uut väikeelamut, kus elab ~1500 inimest. Laagri-Alliku reovee kogumisala on põhjalikult dreenitud. Eriti kogujaid ei tohiks lõhkuda, juhuslikul vigastamisel tuleb need kindlasti taastada. Selline nõue peaks kajastuma detailplaneerimise, projekteerimise ja ehitamise tehnilistes tingimustes.
Laagri-Alliku tuletõrjeveevärk Veskimöldres on hüdrantidega ringveevõrk olemas. Veskimöldres Sae tänaval on AS- il Tallinna Vesi kahe veereservuaariga Cm-V puurkaev olemas. Sünkroonselt on süsteemi lülitatud puurkaev-pumpla Tallinnas, Männimetsa teel.
Arendusmeetmed Tabel 3.4. Laagri-Alliku reoveekogumispiirkonna arendamiseks vajalikud tööd. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind (EEK) 1. Joogiveetorustike rajamine m 3 000 7 261 21 783 000 2. Isevoolne m 3 000 3 842 11 526 000 reoveekanalisatsioonitorustik 3. Survekanalisatsioonitorustike m 3 000 2 150 6 450 000 rajamine KOKKU 39 759 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
Detailplaneeringus oleva Pilliroo kvartali veevarustus planeeritakse lahendada vee toomisega AS Tallinna Vee võrgust ning olemasolev AS Koveki puurkaev kuulub seejärel sulgemisele. Pilliroo piirkonda planeeritakse kahe vee-ettevõtja nimetamine. Vee-ettevõtjate võrgud planeeritakse lahutada mõõdusõlmedega.
3.1.3. Hüüru reoveekogumispiirkond Ühisveevarustuse olemasolev olukord Hüüru reoveekogumispiirkonda kuulub osaliselt Hüüru küla. Hüüru külas ühisveevärk puudub. Veevarustus baseerub peamiselt lokaalsetel O-Cm veekihi puurkaevudel (Tabel 3.5.). Paldiski mnt. ja Tabasalu tee ristumispiirkonnas on piisavalt puurkaevusid, arengul tuleks kasutada olemasolevaid (probleemiks võib kujuneda kokkuleppele saamine puurkaevude omanikega ja vee hind).
Tabel 3.5. Puurkaevud Hüüru reoveekogumisalal . Puurkaevu VAL - Katast Põhjaveekihi Kaevu Lubatud asukoht DAJA ri ja indeks ja kae- puur. veevõtt (nimetus) passi vu sügavus aasta Q (m 3/d) number Harku AS 1028 O-Cm 15,0 Rukkilille 1 Kovek 5855 Det. plan. Eraisik 17093 O-Cm 40 m 1998 210 alal * HGO-6 Det. plan. Eraisik 17095 O-Cm 40 m 1998 210 alal * HGO-5 Hüüru Eraisik 9538 O-Cm 40 m 1995
41 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Elamud 25/95 AÜ Hüüru AÜ 793 O-Cm 50m 1985 Hüüru 5609 Hüüru Eraisik 1988 O-Cm 28m 1973 elamud 2 3760
* - algatatud detailplaneeringu nr. 210 alal 1- asub Harku valla territooriumil, kuid sobib Hüüru varustamiseks veega. 2 -kajastub ka Harku reoveekogumisala puurkaevuna
Tuletõrjeveevärk Keila Päästekomando andmetel saadakse Hüüru piirkonnas tuletõrjevesi Tabasalu alevikust. Ala ühtselt planeerides on võimalik hüdrantidega ringveevõrgu rajamine. Hüüru tuletõrjeveevarustus on planeeritud tagada hüdrantidega, kuna Hüüru ühisveevärk arendatakse välja ringsüsteemina, mis võimaldab tagada tuletõrje veevõtuks piisava veesurve.
Ühiskanalisatsiooni olemasolev olukord Ühiskanalisatsioon Hüüru külas puudub. Reoveekäitlemiseks kasutatakse kogumiskaeve, mis on vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust.
Arendusmeetmed Ühisveevärk Arenguala suure, jõeni kulgeva ala toiteks tuleb hakata kasutama Vääna jõe teisele kaldale, kogumisalale plaanitud piirkonna Cm-V puurkaevu (PBW4, Suurevälja 3 kinnistu). Alternatiivina on otstarbekas rajada puurkaev Kalda tee piirkonda Lehise kinnistule. Lisaks sellele on võimalik rajada puurkaev riigi omandis olevale maale elurajooni taga, Tade naabermaaüksusel.
Ühiskanalisatsioon Arangukava koostamise käigus analüüsiti reoveekäitluse lahendamisena kaht alternatiivi: 1) Lokaalse reoveepuhasti rajamine, mille suublaks on Vääna jõgi; 2) Hüüru asula reovee suunamine Tallinna Paljassaare reoveepuhastile. Neist majanduslikult otstarbekamaks osutus teine veriant, millest tulenevalt on kavas juhtida Hüüru küla reovesi Tallinna ühiskanalisatsiooni. Välja tuleb ehitada nii isevoolse kanalisatsiooni kui ka reoveepumplatega survekanalisatsiooni tugivõrk. Esimese pikkust on hinnatud 5000 meetrile, teise oma 2500 meetrile koos 6 reovee pumplaga - 2 suuremat silla juures ja 4 väiksemat kaugemates ja madalamates punktides. Kavandatud tehniline lahendus sisaldub Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis.
Tabel 3.6. Hüüru reoveekogumispiirkonna arendamiseks vajalikud tööd. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku hind Kogus Maksumus EEK 1. Cm-V veekihi puurkaev-pumpla süst. 3 290 000 1 3 290 000 rajamine veepuhastuse, II astme ja tuletõrjepumpadega, automaatikaga ning puhta vee reservuaariga (135
42 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
m3), 2. Hüüru asula joogiveetorustike m 2 900 5 500 15 95 0 000 ehitamine 3. Hüüru kanalisatsioonitorustik e m 3 300 8 060 26 598 000 ehitamine 4. Reoveepumplad tk 900 000 6 5 4 00 000 5. Hüüru sademeveekanalisatsiooni süst. 12 000 000 1 12 000 000 väljaehitamine KOKKU 63 238 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
3.1.4. Vatsla reoveekogumispiirkond Ühisveevärk Vatsla aiandusühistute alal ja Kadaka tee tiheasustusalal ühisveevärk puudub. Veevarustus toimub erapuurkaevude baasil (Tabel 3.7). Harjumaa keskkonnateenistuse andmetel on paljud puurkaevud rajatud omavoliliselt ning nende sanitaartsoonid ei vasta nõuetele, mistõttu tuleks need puurkaevud likvideerida.
Aiandusühistud on kirjult planeeritud, lühikeste, kitsaste ja kõverate teelõikudega, kuhu ÜVK-trasside rajamise maksumus on keskmisest kõrgem. ÜVK-ga liitumist motiveeriks vaid kvaliteetne, tsentraalselt puhastatud joogivesi. Veeanalüüse veepuhastuse vajaduse hindamiseks ei ole. Harju maakonna O-Cm veekompleksi puurkaevude vee keskmine rauasisaldus on 720 µg/l (norm 200), nii et hiljemalt aastaks 2013 vajab rauaärastusfiltreid ka Vatsla. Vatsla külas on kehtestatud detailplaneeringud 48 pereelamukrundile. Aiandusühistutele Vatsla 1, Vatsla 2, Vatsla 3 ja Vatsla 4 veevarustus eelistatult lahendada AÜ Vatsla 1 territooriumile rajatava O-Cm või Cm-V puurkaevu baasil. Reovesi kogutakse kogumismahutitesse. Detailplaneeringutest Uus-Jaani maaüksuse detailplaneering jääb väljapoole reoveekogumisala.
Tabel 3.7. Vatsla aiandusühistute nõuetele vastavad puurkaevud. Puurkaevu Vastab Katastri Passi Põhjaveekihi Kaevu asukoht nõuetel nr nr indeks ja kae- puurimise (nimetus) e vu sügavus aasta Kadaka tee 7, erikasut 20727 159- O-Cm 55m 2004 tootmismaa usluba 08/04 AÜ Vatsla-2 Jah 11383 9033x O-Cm 42 m 1996 AÜ Vatsla-Junor Jah 5982 8382x O-Cm 39 m 1994 Aiandusühistu Jah 14693 472 O-Cm 42 m 1998 AÜ Vatsla 2-11 Jah 16678 985 O 15m 2003 AÜ Vatsla 5 -4 Jah 20399 1088 O 18m 2004 AÜ Vatsla 3-51 Jah 21513 611 SL O 19m 2005
Tuletõrjeveevärk Olemasolevas aiandusühistute osas tuletõrje veevarustus puudub. Peatee äärde, ristumiskohta kõrgepingeliiniga tuleks rajada vähemalt 1 tuletõrje-veehoidla mahuga
43 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
2×25 m 3. Teise peaks ehitama põhjapoolse ühistu sissesõidutee lõppu ristmikule, kus tuletõrjeauto saab manööverdada. Väljaspool territooriumi olev veehoidla ei kata küll oma katteraadiusega 200 m kogu aiandusühistu ala, kuid Harjumaa Päästeteenistuse seisukoha järgi on tähtis omada kasvõi veidi kaugemal, aga ligipääsetavat ja töökorras veehoidlat.
Ühiskanalisatsioon Aiandusühistutes ühiskanalisatsioon puudub. Reovesi kogutakse mahutitesse ja purgitakse. Ei saa välistada reovee imbumist ega immutamist. Perspektiivne vooluhulk Vatsla A/Ü piirkonnast on 100 m 3/d.
Arendusmeetmed Vatsla reovee puhastamiseks on võimalik juhtida reovesi (Q=100 m3/d) Hüüru külla ning sealt juhitakse reovesi edasi Tallinna Vee ühiskanalisatsiooni. Ühistu piires ja sellest väljudes on vajalik reovee pumpamine, sest trassi algus on liiga tasane. Esmalt on vajalik valmis ehitada ühistutesisesed kanalisatsioonitorustikud.
Tabel 3.8. Vatsla reoveekogumispiirkonna arendamiseks vajalikud tööd. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind EEK 1. O-Cm veekihi puurkaev -pumpla süst. 3 500 000 1 3 500 000 (PBW3) rajamine II astme ja tuletõrjepumpadega, automaatikaga ning 115 m 3 veereservuaariga 2. Vatsla küla aiandusühistute m 3 000 1636 4 908 000 piirkonna veevarustuse väljaehitamine 3. Reovee pumpla tk. 300 000 2 600 000 4. Vats la küla aiandusühistute m 3 000 2665 7 99 5 000 piirkonna kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine KOKKU 17 003 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
Kavandatud meetmete elluviimisel kujuneb 270 kinnistu korral maksumuseks ühele kinnistule üle 75,000 krooni.
3.2. Valingu reoveekogumisala
Valingu külas oli 01.01.2008.a. seisuga 200 elanikku, neist ühisveevärgiga on liitunud 45% (90 inimest) ning ühiskanalisatsiooniga 15% (32 ie). Vastavalt menetlusjärgus ning kehtestatud detailplaneeringutele võib Valingu külla ja sellega piirnevale alale elama asuda ligikaudu 70 uut leibkonda (200-250 elanikku) ning tulevikus on elanike arv kuni 500 elanikku. Eeldatav veetarbimine on kuni 60 m 3/d. Suurekivi 2 kinnistu (30 eramut) veevarustus lahendatakse projekteeritud puurkaevu baasil. Suurekivi 2 kinnistu reovete puhastamiseks kasutatakse biopuhastusseadmeid.
44 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Ettevõtetest tegutseb Valingu RVKA-l AS Valingu Mõis (~200 lüpsilehma ja 250 noorlooma). Valingu Mõisa biopuhastis puhastatud reovesi juhitakse Keila jõkke vee- erikasutusloa alusel. Valingu RVKA põhjavesi on kaitsmata.
Valingu reoveekogumisala vee-ettevõtjaks on 100% Saue vallale kuuluv AS Kovek, v.a. Valingu reoveepuhasti haldamine.
Ühisveevärk Valingu ühisveevärk on lahendatud kahe eraldi süsteemina, millest üht varustab veega nn kontor-klubi puurkaev (kat. nr 1424) ning teist nn aiandi puurkaev (kat. nr 1425). Valingu reovee kogumisalal paiknevatest puurkaevudest annab ülevaate tabel 3.9. Veevarudest Valingu veevajaduse katmisel piisab. Aastal 2008 väljastatud vee- erikasutusloaga suurendati Aiandi puurkaevu lubatud veevõttu ja vähendati Kontor- klubi puurkaevu lubatud veevõttu.
Kontor-klubi puurkaevu lubatud aastane veevõtt on 2520 m3 (6,9 m3 ööpäevas ), 2007.a. pumbati sellest kaevust 1835 m3 vett (5 m 3 ööpäevas). Aiandi puurkaevu lubatud veevõtt on 5200 m 3 (14,2 m 3 ööpäevas), 2007.a. pumbati sellest kaevust 2338 m3 vett (6,4 m 3 ööpäevas). Joogiveetorustikke on Valingul 4,4 km, neist 2 km on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.
Tabel 3.9. Valingu küla puurkaevud. Puurkaevu VAL- Katastri Põhjaveekihi Kaevu Lubatud asukoht DAJA ja passi indeks ja kae- puur. veevõtt (nimetus) number vu sügavus aasta Q (m 3/d)
Kontor- AS Kovek 1424 O-Cm 75m 1965 6,9 klubi 1482 HR1069 Aiand AS Kovek 1425 O-Cm 80m 1965 10,0 HR1069 1481 Valingu AS 5015 O 40m - 18 Farmi Valingu (Laut) Mõis HR0910 Valingu AS Valingu 1379 O-Cm 85m 1974 10 Kontori Mõis 3994 (garaaž- töökoda ) HR0910 Uustalu teadmata 5016 O - - karjamaa - Suurekivi I OÜ Suurekivi 21658 O-Cm 80m 2006 Arendus 1708
45 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Vee kvaliteet. Valingu peamistes puurkaevudes ületab piirnormi fluoriidide hulk vees (Tabel 3.10). Vajalik on rauaärastusfiltrite paigaldamine (rauasisaldus eri Valingu puurkaevude vees on kõikunud 140...1000 µg/l, norm on 200 µg/l).
Tabel 3.10. Vee kvaliteet Valingu AS Kovek puurkaevudes.
Lubatud Näitaja Ühik Valingu kontor-klubi, Sarapuu t, kat. Valingu aiand, Mõisa tee, piirnorm nr 1424 puurkaevu kat. nr 1425 Kuupäev 08.10.1998 27.12.2007 25.04.2006 Värvus mg/l Pt 2 16 Hägusus - NHÜ 0,39 4,4 Lõhn lahjendus -aste 1 2 Elektrijuhtivus 2500 S/cm 591 561 pH 6,5 -9,5 8,07 7,8 7,91 Ammoonium 0,5 mg/l 0,33 0,05 0,36 Naatrium 200 mg/l 80 54,1 Nitritioon 0,5 mg/l 0,031 <0,003 <0,003 Nitraatioon 50 mg/l <0,45 <0,45 <0,45 Oksüdeeri tavus 5,0 mg/l O2 0,6 1,2 1,6 Üldraud 0,2 mg/l 0,22 0,155 0,830 Mangaan 0,05 mg/l <0,05 0,032 Kloriidid 250 mg/l 61,4 50 68,6 Fluoriidid 1,5 mg/l 1,9 1,0 Boor 1 mg/l Sulfaadid 250 mg/l 33 11 Tsüaniidid 0,05 mg/l Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/1000ml 0 0 Coli -laadsed - PMÜ/100ml 0 0 bakterid Kolooniate arv - PMÜ/ml 10 0 (22°C)
Tuletõrjeveevärk Keila Päästekomando andmetel saadakse Valingu küla tuletõrjevesi Keila linnast. Valingul on üks tuletõrjeveehoidla Pargi tänaval. Veehoidla on muldes, veevõtukaevuga. AS Valingu Mõis lauda territooriumil paiknevad tuletõrje veevõtukohad vajavad korrastamist. Valingu keskuses (Ööbiku t. kandis) puudub igasugune tuletõrjeveevarustus ja sinna on veehoidlat kiiresti vaja. Tuletõrje veevarustus on kavas edaspidi lahendada tuletõrje-veehoidlatega.
Reoveepuhastusseadmed Praegu on Valingu ainus reoveepuhasti AS Valingu Mõis valduses. Lisaks ca 220 lüpsilehmaga ja 100 noorloomaga AS Valingu Mõis farmidele puhastavad reovee puhastusseadmed ka asula keskosa elamute reovett. Reoveepuhasti lubatud vooluhulk on 4000 m 3 aastas (1000 m 3 kvartalis). Kanaliseerimata reovesi kogutakse mahutitesse ja veetakse ära. Valingu reoveepuhasti koosneb ca 20 m 3 terasmahutist ja 2 settetiigist. Hoones asuv õhupuhur kujutab endast tagurpidi töötavat vaakumpumpa. Heitvee eelvooluks on Keila jõkke suubuv kraav. Vastavalt Valingu Mõis AS´le Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt antud vee erikasutusloale nr. HR0910 (L.VV.HA-59475) on Valingu reoveepuhastile kehtestatud järgmised tabelis 3.11 esitatud nõuded. Lämmastiku keskkonda viimist
46 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 vee-erikasutusloas (kehtiv 2006-2011) ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Suubla saastetasu seaduse kohane koefitsient on 1,0.
Tabel 3.11 Valingu reoveepuhasti väljavoolule kehtestatud nõuded (2006-2011). Lubatud heide Heitvesi Reostuse kontsent. Reostusmaht Suubla Ühik Hulk näitaja mg/l t/kv t/a 3 Valingu m /a 4000 BHT 7 25 0,025 0,1 reovee- m3/kv 1000 Heljum 35 0,035 0,14 puhasti, m3/d - Üld N* - - - Keila jõgi Üld P 2,0 0,002 0,008 109450 * Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse.
Valingu reovee puhastusseadmed on töökorras, kuid nende võimsus ja tase on ammendatud. Uue väikepuhasti rajamine kogu Valingu reovee kogumisala jaoks ja ka naaber-reovee kogumisalade jaoks käiks AS Valingu Mõisale ilmselt üle jõu.
Arendusmeetmed Valingu vajab uut ühisvee- ja ühiskanalisatsioonivõrku. Reovee puhastamist jätkatakse olemasolevas puhastis. Juhul, kui elanike arv oluliselt suureneb, on vajalik suurendada ka reoveepuhasti võimsust.
Tabel 3.12. Valingu ÜVK arendamiseks vajalikud tööd. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Hulk Maksumus hind 1. Tuletõrje-veehoidla rajamine süst. 200 000 1 200 000 2×25 m 3 Ööbiku tänaval 2. Joogiveetorustike rekonstrueerimine m 3 000 2000 6 000 000
3. Rauaärastusfiltrid puurkaevudele tk. 200 000 2 400 000
4. Reovee pumplad tk. 300 000 7 2 100 000
5. Valingu puurkaevu dosmaasfiltri ja kmpl 500 000 1 500 000 liivfiltri paigaldus 6. Valingu kanalisats iooni isevoolsed ja m 3 000 2419 7 257 000 survetrassid KOKKU 16 457 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
3.3. Ääsmäe reoveekogumisala 01.01.2008.a. seisuga elab Ääsmäel 633 inimest. Ääsmäel paiknevad põhikool, noortekeskus, raamatukogu jm. Ettevõtetest tegutsevad Ääsmäel Kuristu talu, Ants
47 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Pak’i Kadarbiku talu, AS Balsnack International Holding, AS Balstor jt. Ääsmäe reoveekogumisala on Saue Vallavolikogu otsusega vee-ettevõtja AS Kovek tegevuspiirkond. Ääsmäe asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Ääsmäe reoveekogumisalal on kehtestatud ja menetlemisjärgus arvukalt detailplaneeringuid. Detailplaneeringute elluviimisel rajatakse elamispind enam kui 300 leibkonnale, lasteaed, kool jm. Kasemäe ja Kuuskmetsa detailplaneeringualale planeeritud elamute reoveed (Q max = 25 m³/d) juhitakse rekonstrueeritavasse Ääsmäe reoveepuhastisse.
Ühisveevärk Ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 80% elanikest 11 . Soopealse O-Cm puurkaev- pumbamaja rekonstrueeriti 2002.a. kaheastmeliseks veehaardekompleksiks, kus on hüdrofoor, kompressoriga aeraator gaasilise väävelvesiniku kõrvaldamiseks, rauaärastusfiltrid, puhta vee reservuaar ning sagedusmuunduriga II astme pumbad.
Tabel 3.13. Ääsmäe RVK ühisveevärgiga ühendatud puurkaevud. Puurkaevu asukoht Soopealne Oru Välja I * Välja II * (nimetus) Valdaja AS AS AS AS Kovek Kovek Kovek Kovek Katastri nr 1492 1493 1574 1573 Passi nr 4497 / 1 4497 / 2 5834 5836 Põhjaveekihi indeks O-Cm O-Cm O-Cm O-Cm Kaevu sügavus 113 m 120 m 120 m 120 m Valmimisaasta 1978 1978 1987 1973 Lubatud veevõtt Q 100 20 - - (m 3/d) Lubatud veevõtt 36 7,3 - - tuh. m3/a 2008-2013 Tegelik veevõtt 23,5 1,75 - - tuh.m 3/a (2007.a.) Hinnang tehnilise rahuldav rahuldav konserveeritud konserveeritud seisukorra kohta * Reservkaevud
Oru O-Cm puurkaev vajaks veepuhastusseadmete paigaldamist ja tulevikus 2- astmelist veehaardesüsteemi tulenevalt suurenevast ning ebaühtlasest veetarbimisest.
Vee kvaliteet Ääsmäe puurkaevude veekvaliteedist annab ülevaate tabel 3.14.
Tabel 3.14. Vee kvaliteet Ääsmäe puurkaevudes.
Lubatud Näitaja Ühik Soopealse, passi nr 4497/1 Oru/Karjatee puurkaev, piirnorm pass nr 4497/2 Kuupäev 01.06.1999 27.12.2007 09.10.198 7 02.05.2006
11 Technical Assistance for Vääna River Basin Water Management Project at Harju and Rapla Counties. Feasibility Report. April 2006
48 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Värvus mg/l Pt 2 10 Hägusus - NHÜ 0,35 7,1 Lõhn lahjendus -aste 1 2 Maitse palli Elektrijuhtivus 2500 S/cm 597 598 pH 6,5 -9,5 8 7,7 8,08 Ammoonium 0,5 mg/l 0,38 0,29 0,55 0,36 Naatrium 200 mg/l 60,6 72 8,7 61,8 Nitri tioon 0,5 mg/l <0,003 <0,003 <0,003 Nitraatioon 50 mg/l <0,40 <0,45 <0,45 Oksüdeeri tavus 5,0 mg/l O2 0,2 1,2 3,6 1,3 Üldkaredus mg -ekv/l 3,0 6,4 Üldraud 0,2 mg/l 0,08 0,115 0,13 0,990 Mangaan 0,05 mg/l 0,023 0,036 Kloriidid 250 mg/l 77,3 84 24,0 76,4 Fluoriidid 1,5 mg/l 0,78 Boor 1 mg/l Sulfaadid 250 mg/l 18,1 3 28,5 3,6 Tsüaniidid 0,05 mg/l Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/1000ml 0 0 Coli -laadsed - PMÜ/100ml 0 0 bakterid Kolooniate arv - PMÜ/ml 0 0 (22°C)
Veetorustikud Ääsmäe ühisveevärgi kogupikkuseks on ligikaudu 4 km. Torustikud on ehitatud valdavalt malmtorudest. Torustikud on amortiseerunud ja lekkivad. Veetorude läbimõõt on valdavalt 110 mm. 2002.a. rekonstrueeriti osaliselt ühisveevõrku. Ringveevõrk on veel rajamata.
Tuletõrjeveevärk Ääsmäel paikneb 2 tuletõrjevee hüdranti. Lisaks sellele paikneb Ääsmäel kolm tuletõrje-veehoidlat kaheksa mahutiga. 2002.a. korrastati tuletõrje- veehoidlaid. Tuletõrje-veehoidla on vaja ehitada Ääsmäe koolimaja ette.
Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 80% Ääsmäe elanikest 12 . Kanalisatsioonivõrku rekonstrueeriti osaliselt 2002.a. Ühiskanalisatsiooni torustik vajab ka edaspidi järk-järgulist väljavahetamist. Ääsmäel töötab kaks reoveepumplat, mille seisukord on rahuldav. Ääsmäel tekkiv reovesi juhitakse Ääsmäe reoveepuhastisse, kus kasutatakse madala koormusega aktiivmuda kestusaereerimise menetlust ning mis on ette nähtud vooluhulgale kuni 250m 3/d. Reoveepuhasti koosneb rahustuskaevust, liivapüünisest, aktiivmudaseadest (tüüp MRP/PRP-100) ning biotiikidest. Puhastikompleks on amortiseerunud, kuid renoveeritav. Reoveepuhasti suublaks on Maidla jõgi. Suubla saastetasu seaduse kohane koefitsient on 1,5. 2007.a. oli aastane vooluhulk 21 208 m 3, keskmine ööpäevane vooluhulk oli 2007.a. seega ligikaudu 58 m 3. Vastavalt AS Kovekile Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt antud vee erikasutusloale nr. HR106 (L.VV.HA-183003) on Ääsmäe reoveepuhastile
12 Technical Assistance for Vääna River Basin Water Management Project at Harju and Rapla Counties. Feasibility Report. April 2006
49 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 kehtestatud järgmised tabelis 3.15 esitatud nõuded. Lämmastiku keskkonda viimist vee-erikasutusloas (kehtiv 2008-2013) ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse.
Tabel 3.15. Ääsmäe reoveepuhasti väljavoolule kehtestatud nõuded (2006-2011.a.). Lubatud heide Heitvesi Reostuse kontsent. Reostusmaht Suubla Ühik Hulk näitaja mg/l t/kv t/a 3 Ääsmäe m /a 25200 BHT 7 15 0,095 0,38 3 reovee- m /kv 6300 Heljum 25 0,158 0,632 puhasti, m3/d - Üld N* - - - Maidla Üld P 1,5 0,0095 0,038 jõgi Naftasaadused 1,0 0,0063 0,0252 1098300 Fenoolid 0,1 0,0006 0,0024 * Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Allikas: AS Kovek vee-erikasutusluba
Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtma biotiikide väljavoolust ning analüüsid teostama tabelis 3.15 toodud komponentide osas. Tabelis 3.16 on toodud 2007. ja 2008. aasta proovide tulemused kvartalite lõikes. 2009.a. proovid võetakse vastavalt kontrollkavale jaanuaris, aprillis, juulis ning oktoobris.
Tabel 3.16. Ääsmäe reoveepuhasti väljavoolu tulemused Aasta 2007 I -IV kvartal Vooluhulk m 3/a 21 208 Vooluhulk 4870 6800 4558 4980 kvartalis m 3 Komponent I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l BHT 7 8,400 8,400 13,000 13,000 Hõljuvaine 4,000 4,000 8,000 8,000 Üld P 1,270 1,270 5, 900 5,900 Uld N 16 ,00 0 16,000 17,000 17,000 Aasta 2008 I-III kvartal Vooluhulk 5200 6200 7108 - kvartalis m 3 Komponent I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l kontsentratsioon kontsentratsioon mg/l mg/l mg/l BHT 7 13,000 13,000 5,200 - Hõljuvaine 8,000 8,000 8,000 - Üld P 5,900 5,900 1,900 - Uld N 17 ,00 0 17,000 8,400 -
Allikas: Veevõtu erikasutusõiguse tasu kalkulatsioon (KM Harjumaa Keskkonnateenistus) Tulemustest on näha, et heitvee parameetritest ületas lubatud norme üldfosfori mõõdetud kontsentratsioon. Normi ületamine üldfosfori osas on põhjustatud sellest, et Ääsmäe reoveepuhastil puudub mudakäitlus ning fosforiärastamine.
50 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
2007.a. teostati Ääsmäe reoveepuhasti olukorra hindamiseks puhastisse siseneva ning puhasti ja biotiigi väljavoolu keemilised analüüsid (Tabel 3.17).
Tabel 3.17. Ääsmäe reoveepuhastisse siseneva reovee ning reoveepuhasti ning biotiigi väljavoolu keemiliste analüüside tulemused Proovid võetud 11.10.2007 Komponent Puhastisse sisenev Puhastist väljuv Biotiigist väljuv pH 7,4 7,1 7,3 Heljum (mg/l) 430 13 4,0 BHT 7 (mg O2/l) 310 8,0 4,2 Uldlämmastik (mg/l N) 49 18 9,7 Üldfosfor (mg/l P) 12,2 2,75 4,18 Lenduvad fenoolid 0,003 0,007 0,005 (mg/l) Naftasaadused (mg/l) <0,3 0,3 <0,3 Allikas: Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori analüüside tulemused.
Ka antud analüüs tõendas üldfosfori ülenormatiivset sisaldust puhastist väljuvas reovees. Lisaks sellele selgus, et fosforiühendite sisaldus biotiigis tõusis, peegeldades biotiigi olukorra halvenemist.
Arendusmeetmed Ääsmäe reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist. Kõik olemasolevad konstruktsioonid tuleb rekonstrueerida ja asendada. Nõuetekohase puhastusefekti saavutamiseks on vaja puhasti mahtu suurendada ning ehitada täiendavad konstruktsioonid ja mahutid. Peamised vajalikud tööd hõlmavad: - Lammutatakse olemasolev voolurahusti, rajatakse uus; - Paigaldatakse uus mehaanilise võre; - Paigaldatakse uus liivapüünis; - Rekonstrueeritakse eelsetiti; - Rekonstrueeritakse anaeroobne kamber; - Paigaldatakse uued õhustussüsteemi seadmed; - Rajatakse aeroobne kamber; - Rajatakse uus järelsetiti ning siibrikaev mudaärastuseks; - Fosfori- ja lämmastikueraldi paigaldamine; - mudatihendaja paigaldamine (praegu puudub, paigaldatakse olemasolevasse tehnohoonesse); - muda tahendus- ja kompostimisväljaku ehitamine; - biotiikide puhastamine - Teenindushoone renoveeritakse, paigaldatakse uus automaatika, küte, ventilatsioon ning sisekanalisatsioon; - Rajatakse territooriumi piirded ning haljastus jm. Puhastisse pumbatakse reovesi 300-400 m kaugusel asuvast ülepumplast. Koos puhasti renoveerimisega tuleks häälestada ka ülepumpla (vooluhulk, pumpamissagedus).
Tabel 3.18. Ääsmäe reoveekogumisala arendamiseks vajalikud tööd.
51 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind 1. Oru puurkaevu liivfiltrite paigaldus kmpl 100 000 1 100 000 2. Mõisa tee Tohvri kinnistul sigalas kmpl 100 000 1 100 000 (hoones sees) paikneva Ääsmäe asulat veega varustav Dn 100 veetrassi ümberprojekteerimine ja paigaldamine kinnistu piirile koos sulgarmatuuridega 3. Ääsmäe joogiveetorustikud m 3 000 865 2 595 000 4. Ääsmäe biopuhasti kmpl 4 500 000 1 4 500 000 rekonstrueerimine ning fosfori- ja lämmastikueraldi paigaldamine 5. Tamme tn, Vana -Tamme, Lepasalu, m 3 000 1 450 4 350 000 Kasesalu piirkonna kanaliseerimine 6. Uued r eoveepumplad kmpl 300 000 4 1 200 000 KOKKU 8 495 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
3.4. Laabi perspektiivne reoveekogumisala
Laabi reoveekogumisala paikneb Hüüru ja Vatsla küladest põhjapool, Saue ja Harku valla piiril. Üldplaneeringu kohaselt on piirkond tööstusala. Alal paiknevad eeskätt peamiselt ehitus- ja muud tööstusettevõtted: põhjaosas suurematest EE Betoonelement AS ja AS Eesti Ehitus, lõunaosas OÜ Janere jt. Reovee kogumisala põhjavesi on kaitsmata.
Ühisveevärk EE Betoonelement AS-il on 55m sügavune puurkaev katastri nr. 11582 (puuritud 1987. a). Pump on paigaldatud 32 m sügavusele. Kahevalentse raua sisaldus oli 300, kolmevalentse 90, kokku 390 µg/l. Veetarbimine on 80 m 3/d. Puurkaevu vesi on ette nähtud tehniliseks otstarbeks. OÜ Janere rendib lõunaterritooriumil teistele firmadele lao- ja tootmispindu. Vett saadakse väravamajja 32 m sügavusest puurkaevust katastri numbriga 17649, pass I-240. Lõunaosas, maantee pool on AS Hüüru Suurtalu Laabi farmi O-Cm puurkaev kat. 826 (pass 2841). Sügavus 52 m (1970). Mõlema puurkaevu vesi sisaldab ülenormatiivselt rauda.
Tuletõrje veevärk Laabi piirkonna põhja- kui lõunaosas on kasutuskõlblikud tuletõrjeveehoidlad.
Ühiskanalisatsioon Laabi reovee kogumisala reovesi koguneb mahutitesse ja veetakse välja. EE Betoonelement AS-l on 25 m 3 kogumiskaev, mida tühjendatakse pea iga päev. OÜ Janere kogumiskaevu tühjendatakse 10 m 3 paakautoga iga nädal. Lõunaterritooriumil paiknevatel rentnikel veevarustus ja kanalisatsioon praktiliselt puudub.
52 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Reoveekogumisala arenguperspektiiv Otsa ja Serva kinnistute detailplaneeringu alusel on 5,63 ha jagatud 10 krundiks järgmiselt: 5 äri (50%)- ja tootmismaa (50%) segasihtotstarbega krunti, 1 tootmismaa krunt (alajaam), 3 liiklusmaa krunti, 1 üld- (90%) ja tootmismaa (10%) segasihtotstarbega krunti. Lisaks sellele sätestab Madise kinnistu detailplaneering ehitusõiguse ärihoone püstitamiseks ning mitmed äri- ning tootmishoonetega seotud detailplaneeringud on alles menetlemisel (Romola, Rumpek, Rumpek 1 ja 2 ning Kontori maaüksused, Antsu I, Antsu III, Antsu VI ja Laabi 1 kinnistud, Rehaka kinnistu detailplaneering).
Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendusmeetmed Ühisveevärk on kavandatud lahendada Otsa detailplaneeringualale rajatava uue Cm-V puurkaevuga, mille veeandvuseks on planeeritud vähemalt 200 m 3/d. Puurkaevust tuleva veega on võimalik lahendada ka Harku valla territooriumile jääva Raja Keskuse ja Tammi tee tööstusala veevajadus. Saue ja Harku valla haldusterritooriumite piirile on planeeritud ühenduspunkt kahe vee-ettevõtja vahel, kus hakatakse mõõtma Harku valda minevat tarbevee kogust ning Saue vallast lähtuva heitvee kogust. Juhul, kui Harku ja Saue vald sõlmivad halduslepinguga kokkuleppe piirkonnale ühise vee-ettevõtja määramises, siis on võimalik vee-ettevõtja tegevust reoveekogumisalal lihtsustada. Reovesi juhitakse kahe valla piiril asuvast liitumispunktist edasi Harku valda, Tabasalus asuvasse liitumispunkti. Sealt suunatakse reovesi edasi Tallinna ühiskanalisatsiooni kaudu Paljassaare puhastisse. Harku vallas paiknevate reoveetrasside täpne asukoht selgub pärast kahe Harku vallas koostatava detailplaneeringu kinnitamist, mistõttu ka Laabi reoveekogumisala kaardil on Harku valda kavandatavate trasside asukoht tähistatud vaid indikatiivselt punktiirjoonega. Ühisveevärgi väljaarendamisel uue puurkaevu baasil planeeritakse seni kasutatavate puurkaevude sulgemist.
Tabel 3.19. Laabi reoveekogumisala väljaarendamiseks vajalikud investeeringud. Töö nimetus Ühiku Kogus Maksumus hind (EEK) Cm-V veekihi puurkaev-pumpla 3 200 000 1 kmpl 3 200 000 rajamine veepuhastuse, II astme ja tuletõrjepumpadega, automaatikaga ning puhta vee reservuaariga Joogiveetorustike ehitamine 3 000 3100 m 9 300 000 Reoveetrasside ehitamine Isevoolne kanalisatsioonitorustik 3 000 2136 m 6 408 000 Survetrass 849 m 2 547 000 Kolme reovee pumpla rajamine 300 000 3 tk 900 000 KOKKU 22 355 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.
53 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
3.5. Püha perspektiivne reoveekogumisala
01.01.2008.a. seisuga elab Püha külas 91 inimest, perspektiivis on elanike arvu hinnatud 200-le. Püha ala põhjavesi on osaliselt nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata. Aastatel 2001-2008 on Püha reoveekogumisala piires kehtestatud 7 maaüksuse detailplaneeringud, sh on antud ehitusõigus 12 ühepereelamule, restorani, sauna ning lasteaia rajamisele (Sauna 2, Kuldsaare kõrts V, Kuldsaare saun ja Posti 1) maaüksuste detailplaneering. Alale on ette nähtud puurkaev (alla 10 m³ ööpäevas). Planeeritava laohoone (Kuldsaare kõrts IV) joogi- ja olmeveevarustus on lahendatud maatulundusmaale planeeritud puurkaevust. Lisaks eelpoolloetletutele on menetlemisel 4 väikeelamukrundiga Tänavaotsa kinnistu detailplaneering.
Ühisveevärk Püha külas puudub. Ala veevarustus tuleb lahendada O-Cm ja O puurkaevudega. Uue Cm-V puurkaevu rajamisel Hüüru saab veemagistraali tuua piki Paldiski mnt. Püha külani.
Tabel 3.20. Puurkaevud Püha reoveekogumisalal . Puurkaevu VAL - Katast Põhjaveekihi Kaevu Lubatud Raua- asukoht DAJA ri ja indeks ja kae- puur. veevõtt sisaldus (nimetus) passi vu sügavus aasta Q (m 3/d) (µg/l) number Kuldsaare OÜ 15292 O 30,2 m 2000 kõrts-V, Sauna- 384-00 Püha küla maailm Sauna 2, OÜ 24008 O-Cm 68 m 2008 Püha küla Sauna- 14 SJ maailm Pere-Kaarle OÜ 22042 O-Cm 65m 2006 5, Püha küla Novaco 1799 m Pere- eraisik 22172 O 26 m 2006 Wiermanni, 1634.0 Püha küla 6
Tuletõrjeveevärk Tuleb lahendada detailplaneeringute käigus tuletõrje-veehoidlatega. Olemasolevatele kinnistutele maantee ja kõrgepingeliini piirkonnas on vajalik rajada lähiperspektiivis üks tuletõrje-veehoidla.
Ühiskanalisatsioon Püha külas käesoleval ajal puudub.
Arendusmeetmed Püha küla ÜVK arendamisel on vaja teha järgmised tööd: • Tuletõrje-veehoidla rajamine 2×25 m 3 maantee ja kõrgepingeliini piirkonnas olemasolevatele kinnistutele; • Isevoolne kanalisatsioonikollektor piki Paldiski maanteed Püha küla piires koos veetoruga (Cm-V veetoitel Hüürust);
54 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
• Ühiskanalisatsioon tuleb lahendada tulevikus reovee juhtimisega Hüüru kolas Veski teele projekteeritavasse reoveepumplasse. Reovee kollektor tuleb rajada paralleelselt Alliku-Paldiski maanteega.
Tabel 3.21 . Püha reoveekogumisala arendamiseks vajalikud tööd. Töö nimetus Maksumus (EEK) Püha küla reoveekollektori ehitamine 2 500 000 Hüüruni (833 m) Tulet ōrje veehoidla ehitus 200 000 Kokku 2 700 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.
Arendusmeetmete elluviimisel liidetakse Püha perspektiivne reoveekogumisala Tallinna reoveekogumisala Püha reoveekogumispiirkonnaks.
3.6. Kiia reoveekogumisala
Kiia reovee kogumisala põhjavesi on kaitsmata. Kiia külas elab 01.01.2008.a. seisuga 197 elanikku. Perspektiivne elanike arv on 300 ning veetarbimine 36 m 3/d.
Kiia külas ja Vääna-Postil on kokku seitse ordoviitsiumi veekihi puurkaevu (katastri nr 5017, 17536, 18716, 21389, 22283, 23641 ja 30422), mis ei ole ühisveevärgiga ühendatud. Kiia reovee kogumisalal puudub määratud vee-ettevõtja. Elanikele pakub hetkel ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenust AS Kindlus.
Ühisveevärk Kiial on kolm ühisveevärgi puurkaevu (Tabel 3.22).
Tabel 3.22 . Kiia ühisveevärgiga ühendatud puurkaevud. Puurkaevu VAL- Katastri Põhjaveekihi Kaevu Q (m 3/h) asukoht DAJA ja passi indeks ja kae- puur. (nimetus) number vu sügavus aasta
Vääna- AS 5018 O-Cm 94 m 1955 11 Posti NL Kindlus laut Kindlus II AS 673 O-Cm 74 m 1987 Loa kood Kindlus 5856 HA-124-II Vääna- AS 618 O-Cm 92m 1966 Posti farm Kindlus 1677
55 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Esimene puurkaev (katastri nr 5018) toidab süsteemi ühendatud 30 m 3 veetorni. Veetorni vertikaalsed veetorud on uuendatud, plastist. Veefront on 45...55 m sügavusel. Teine puurkaev (katastri nr 673) on varus.
Tuletõrjeveevärk Tuletõrje veevarustus on veehoidlate baasil. Üks kahemahutiline veehoidla on kaupluse ees, teine töökoja juures. Ka 30 m 3 veetornist ja kauplusehoone tagaseinast tuletõrjekraanist saab vett.
Ühiskanalisatsioon Kiial on oma reovee kanalisatsioonisüsteem ja reoveepuhasti. Ida pool Keila-Joa teed on 2 reoveepumplat. Nende survetorud ühtivad ja reovesi pumbatakse üle tee ja Kiia keskusest mööda, sealt voolab reovesi isevoolselt reoveepuhastisse. Reoveepuhastiks on Kiial kestusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO-50, mille põhinäitajad on toodud tabelis 3.23. Puhastid on terasest monoplokk- konstruktsiooniga (õhustuskamber ja setiti moodustavad ühise ploki). Seadmete korrodeerumisest tulenevalt on arvestatud nende toimimisajaks 15-20 aastat, maksimalselt 25 aastat (heade tingimuste korral). Lisaks reoveepuhastile on kasutuses 4 biotiiki ning kogumistiik enne suublat. Tabel 3.23. BIO-50 tüüpi reoveepuhastite põhinäitajad. Tehnoloogilised näitajad Hüdrauli- Mahukoor Reostuskoormus Elektriline võimsus Seade line Õhustus- - mus koormus viis g BHT /m 3 m3/d 5 kg BHT 5/d ie instal.kW tarb. kW BIO-50 40-75 180-400 10-22 190-400 97 57 õhupuhur Andmed: A.Kuusik, Reoveeväikepuhastid Eestis. 1995 Vastavalt AS´le Kindlus Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt antud vee erikasutusloale nr. HR0713 on Kiia reoveepuhastile kehtestatud järgmised tabelis 3.24 esitatud nõuded. Lämmastiku keskkonda viimist vee-erikasutusloas (kehtiv 2004- 2008) ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Suubla saastetasu seaduse kohane koefitsient on 1,5.
56 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Tabel 3.24 Kiia reoveepuhasti väljavoolule kehtestatud nõuded (2004-2008). Lubatud veeheide Heitvesi Reostuse kontsent. Reostusmaht Suubla Ühik Hulk näitaja mg/l t/kv t/a 3 Valingu m /a 20 000 BHT 7 25 0,1 0,4 3 reovee- m /kv 4 000 Heljum 35 0,14 0,56 puhasti, m3/d - Üld N* - - - Keila Üld P 2,0 0,008 0,032 jõgi Fenoolid 0,1 0,0004 0,0012 109450 Naftatooted 1,0 0,004 0,016 * Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. 2006. a. teostati reoveepuhasti uuring, kuid selle tulemused ei ole enam olukorra iseloomustamiseks adekvaatsed, kuna enamus reoveest pärines veiselaudast. Praguseks hetkeks on lauda kasutamine lõpetatud. Selle tulemusena on reostuskoormus langenud hinnanguliselt enam kui kolm korda võrreldes mõõtmishetkega. Hilisemad mõõtmised puuduvad. Reoveepuhasti puudusteks on suur elektrikulu ning asjaolu, et puhasti ei käivitu voolukatkestusel ise uuesti. Reoveepuhasti rekonstrueerimisprojekt käesoleval ajal puudub.
Arendusmeetmed Kiia reoveekogumisalal on vajalik reovee puhastusseadmete uuringu läbiviimine ning Kiia reoveepuhasti rekonstrueerimine. Kiia ÜVK arendamise korraldamine on hetkel määramata vee-ettevõtja kohustus. Arendusmeetmete elluviimiseks on vajalik vee- ettevõttel taotleda finantseerimist KIK-ist vm. rahastusallikast. Alternatiivina võib Saue vald ja valla vee-ettevõte AS Kovek osaleda Kiia RVKA probleemide lahendamisel, seda juhul, kui olemasolev ÜVK-rajatiste omanik ei suuda ÜVK- teenuste osutamist asulas jätkata. Teise alternatiivina on võimalik veeühistu asutamine kohalike elanike poolt ning vee-ettevõtja staatuse omistamine kohalikule veeühistule.
Tabel 3.25. Kiia reoveekogumisala arendusmeetmed. Töö nimetus Maksumus Kiia reoveepuhasti uuring 200 000 Kiia reoveepuhasti rekonstrueerimine 2 400 000 KOKKU: 2 600 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
3.7. Uus-Alliku perspektiivne reoveekogumisala
Uus-Alliku reovee kogumisala asub nõrgalt kaitstud põhjavee piirkonnas. Lähemas perspektiivis on piirkonnas elanikke 200 ja maksimaalne veetarbimine 30 m 3/d.
57 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Ühisveevärk piirkonnas tervikuna puudub, erandiks on ainult Klaokse arendusala. Klaokse maaüksusel asub O-Cm veekihi puurkaev (katastri nr 15699, passi nr 1311), mis on puuritud 2001.a. Puurkaevu sügavus on 70m. Puurkaevu arvestuskaardil on kirjas, et lubjamoreen algab 30 cm ja lubjakivi 1 m sügavusel. Kinnistu veetorustik on paigaldatud paekihi peale ja külmub talviti. Vee rauasisaldus on suur: 1020 µg/l, mis ületab normi enam kui 5-kordselt. Puurkaevule on vaja paigaldada rauaärastusfiltrid. Puurkaevuga saab ühendada lähiümbruses asuvaid naaberkinnistuid, mille kohta detailplaneeringud on juba algatatud.
Tuletõrjeveevärk on käesoleval ajal lahendamata. Tuletõrjeveevärk on plaanis lahendada tuletõrje veehoidlate baasil.
Ühiskanalisatsioon puudub. Palkmajagrupi eramutel on kogumispaagid, vaid kahel maanteest kaugemal majal on paigaldatud ühine AS Hilaris väikepuhasti.
Arendusmeetmed Ühiskanalisatsioon : Uus-Alliku reoveekogumisala reovee puhastamine on majanduslikult otstarbekas lahendada läbi reovee kanaliseerimise Kotka tee - Kalda t. kollektorisse ning sealtkaudu AS Tallinna Vesi Paljassaare puhastisse. Käesolevaks ajaks on valminud suur osa nimetatud kanalisatsioonikollektorist, mis teeb lähiaastail võimalikuks Uus-Alliku reoveekogumisala reovee kanaliseerimise nimetatud trassi kaudu. Reoveekogumisalal tuleb seetõttu välja ehitada kanalisatsiooni survetrassid, mis ühendavad detailplaneeringutega kavandatavad arenduspiirkonnad (nt. Klaokse, Kuldala ja Võsa I DP-d) tsentraalse kanalisatsioonikollektoriga. Kogu piirkonna reovee kanaliseerimiseks kollektorisse on vaja ehitada arvestuslikult 5 reoveepumplat, millest üks on tsentraalne reoveepumpla (PS 5 kaardil), mis pumpab kogu piirkonna reovee Kotka tee - Kalda t. kollektoris edasi Laagri-Alliku reoveekogumisala suunas.
Ühisveevarustus: Piirkonna veevarustuse tagamiseks on tarvis rajada uutele detailplaneeringualadele täiendavaid veehaardeid. Konkreetsemalt tuleb uus veehaare planeerida Juhkomäe 5 detailplaneeringualale, mille veevarustuspiirkonnaks on kogu detailplaneeringulala ning tulevikus ka alast lõunasse jäävad võimalikud arendusalad. Uus puurkaev tuleb ka planeerida Kuldala kinnistule (72701:002:0611), tagamaks Kuldala ja Võsa I detailplaneeringuala elanike joogiveega varustatus. Teevahe talu maaüksusel asub olemasolev O-Cm veekihi puurkaev (katastri nr.4499, passi nr. 6434), puuritud 1991.aastal AS EMV poolt. Puurkaevu sügavus on 55 meetrit. Nimetatud puurkaev on otstarbekas liita omanikuga kokkuleppel ühisveevõrguga, juhul kui reoveekogumisala väljaehitamine kiireneb ning tekib vajadus uute veehaarete järele. Lähimate aastate jooksul pole otstarbekas kavandada ühisveevärgi ringistamist, kuna detailplaneeringualad paiknevad piirkonnas hajali, mistõttu on majanduslikult otstarbekam lahendada ühisveevärk lokaalsete puurkaevude baasil ning kanaliseerida reovesi tsentraalsesse kollektorisse.
Piirkonna ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni väljaehitamise põhjendus tuleneb vajadusest kaitsta põhjavett ning tagada nõuetekohane kanalisatsiooniteenus tiheasustusala tulevastele elanikele. Uus-Alliku ÜVK väljaaehitamist finantseeritakse arendajate vahenditest, kes kavandavad piirkonnas uusi elamurajoone. Piirkonna väljaarendamiskulud ei sisalda arendusalade-siseste torustike väljaehitamiseks tehtavaid kulutusi ning uute puurkaevude rajamisega seotud kulutusi.
58 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Tabel 3.26. Uus-Alliku reoveekogumisala arendusmeetmed. Nr. Töö nimetus Kogus Ühiku Maksumus hind EEK 1. Uus-Alliku joogiveetorustiku 888 2 600 2 308 800 väljaehitamine, Ø 110 mm 2. Uus-Alliku survekanalisatsiooni trassi 1 782 3 000 5 346 000 väljaehitamine, Ø 200 mm 3. Uus -Alliku isevoolse kanalisatsiooni 874 3 000 2 622 000 trassi väljaehitamine, Ø 200 mm 4. Reoveepumplad reovee pumpamiseks 5 300 000 1 500 000 Kotka tee - Kalda t. kollektorisse 5. Tuletõrje -veehoidla rajamine 2×25 m 3 1 250 000 250 000 KOKKU 12 026 800 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
3.8. Alliku perspektiivne reoveekogumisala
Reoveekogumisala on piiritletud Alliku keskusega, Alliku küla põhjapoolne osa kuulub Tallinna reoveekogumisala koosseisu. Alliku reoveekogumisala perspektiivne elanike arv on 200. Alal on väikeelamuid, korruselamuid, tootmishooneid, planeeritud on ka ärimaa. Prognoositav veetarbimine on 40 m 3/d. Alliku külas on 2006.a. seisuga ühisveevärgiga liidetud 65% elanikest 13 . Reoveekogumisalal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Reoveekogumisalal asuvad 2 puurkaevu, mis on toodud tabelis 3.27. Ettevõtetest tegutsevad Alliku reoveekogumisalal AS Alliku OS, Enitex Invent OÜ, OÜ Smalkin jt. AS Alliku OS on kinnitatud vee-ettevõtjaks Alliku küla Kurvi tootmiskompleksi planeeringualal. Lisaks kuuluvad AS-le Alliku OS puurkaev ning ühisveevärgi trassid.
Ühisveevärk
Tabel 3.27. Alliku reoveekogumisalal ja läheduses asuvad puurkaevud. Puurkaevu asukoht Alliku keskus Alliku (nimetus) HR0966 elamud (kool) Valdaja AS Alliku OS AS Kovek Katastri nr 821 767 Passi nr 2020 3996 Põhjaveekihi indeks O-Cm O-Cm Kaevu sügavus 80 m 85 Valmimisaasta 1967 1975 Lubatud veevõtt m 3/a 720 Tegelik veevõtt m 3/a 260
13 Technical Assistance for Vääna River Basin Water Management Project at Harju and Rapla Counties. Feasibility Report. April 2006
59 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Lubatud veevõtt Q (m 3/d) 17 2 Tegelik veevõtt 2007.a. (m 3/d) 0,7 Vee kvaliteediprobleemid Joogivesi ei vasta raua sisalduse osas nõuetele.* * - andmed pärinevad vee-erikasutusloa HR0966 tingimustest.
Seoses Alliku tööstusala edasise arenguga on vajalik täiendavate veeallikate kasutuselevõtt.
Tuletõrjeveevärk Keskuses on vana veetorn, tuletõrje-veehoidlad puuduvad. Veetorni lähedusse oleks vaja esialgu vähemalt ühte tuletõrje-veehoidlat.
Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsioon puudub.
Arendusmeetmed Alliku reoveekogumisala väljaarendamisel on põhiliseks eesmärgiks ühiskanalisatsiooni rajamine ning nõuetekohase reoveekäitluse tagamine. Reoveekäitluse alternatiividena analüüsiti 2 varianti: juhtida reovesi kas võimalikku Alliku-Kotka tee-Tallinna Kalda t. reovee kollektorisse või Alliku-Vanamõisa-Saue kollektorisse. Majanduslikult ja tehniliselt otstarbekamaks osutus Alliku reoveekogumisala ühiskanalisatsiooni ühendamine Saue-Vanamõisa reoveekogumisala kanalisatsiooniga, võimaldamaks Alliku reovee juhtimist Saue linna. Tulenevalt Saue Vanamõisa reoveekogumisala väljaehitamisest 2011.aastal on reaalne ka Alliku reoveekogumisala väljaarendamine samal perioodil.
Tabel 3.28. Alliku ÜVK arendamiseks vajalikud tööd. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Hulk Maksumus hind EEK 1. Puurkaev -pumpla rajamine süst. 3 500 000 1 3 500 000 veepuhastuse, II astme ja tuletõrjepumpadega, automaatikaga 2. Alliku asula joogiveetorustike m 3 000 1 651 4 953 000 väljaehitamine 3. Alliku ühiskanalisatsiooni m 3 000 2 171 6 513 000 väljaehitamine (sh 440 m survekanalisatsioonitorustikke) 4. Pumpla reovee pumpamiseks tk. 300 000 1 300 000 Saue-Vanamõisa ühiskanalisatsiooni 5. Tuletõrje-veehoidla rajamine 2×25 m 3 süst. 200 000 1 200 000 KOKKU 15 466 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
Arendusmeetmeid rahastavad piirkonna väljaarendamisest huvitatud arendajad.
60 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
3.9. Vanamõisa perspektiivne reoveekogumisala
Vanamõisa reovee kogumisala põhjavesi on kaitsmata. Vanamõisa külas elab 01.01.2008.a. seisuga 307 inimest. Alates 2005.a. kehtestatud ning menetlemisel olevate detailplaneeringute alusel on kavas Vanamõisa külla ehitada elamispinnad 777 uuele elanikule. Saue valla üldplaneeringus on elanike arvuks tiheasustuspiirkonnana kavandatud kuni 3000 inimest pikemas perspektiivis.
Ühisveevärk puudub.
Tabel 3.29. Vanamõisa reovee kogumisala puurkaevud. Puurkaevu asukoht Kasemäe 1 Õismäe III, Vanamõisa Vanamõisa (nimetus) talu, Vanamõisa laut lehmalaut* Vanamõisa küla Valdaja eraisik eraisik Vana- AS Kovek mõisa PÜ Katastri nr 14562 14502 1479 4520 Passi nr I-32 I-30 3740 Põhjaveekihi indeks O-Cm O-Cm O-Cm O Kaevu sügavus 70 m 70,5 m 85 m Valmimisaasta 1998 1988 1973
* Vanamõisa lehmalauda, AS Kovekile kuuluva ordoviitsiumi puurkaevu asemele (maa-ala olemas) tuleks puurida Cm-V puurkaev, mis rahuldaks 2/3 tulevase Vanamõisa elanike (2000 inimest) veetarbimise. Kaevu saab lülitada ühisesse veevõr- ku Saue linnaga ja see tagaks ka tuletõrjevee toite. Veehaardekompleksi orienteeruv maksumus koos veepuhastuse, puhta vee reservuaaride, II astme ja tuletõrjepumpadega on ca 3,5 miljonit krooni. Vana ordoviitsiumi puurkaev tuleb tamponeerida (maksumus ca 10,000 krooni).
Vanamõisa reovee kogumisalal on algatatud Välja-I ja Saueaugu MÜ detailplaneering 120 eramule. See asub kohas, mille kalle ei ole nagu mujal Vanamõisa peakraavi poole, vaid seda läbiva pikikraavi poole.
Tuletõrjeveevärk Tuleb lahendada hüdrantidega ringveevõrguga. Alustuseks peab olema ringveevõrgu arendusskeem ja tehtud ringveevõrgu hüdrauliline arvutus. Garanteeritud peab olema ringveevõrgu kahepoolne toide.
Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsioon puudub.
Arendusmeetmed Vanamõisa reoveekogumisala elanike veega varustamiseks on vajalik rajada Cm-V- veehaardekompleks koos puhta vee reservuaaride, II astme ja tuletõrjepumpadega. Perspektiivsete joogiveetorustike pikkus on 5 510 m.
61 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Ühiskanalisatsiooni rajamiseks on vaja ehitada 4 397 m kanalisatsioonitorustikke, sh 1003 m survetorustikke. Vanamõisa reoveekogumisalalt kogutud reoveed suunatakse puhastamiseks AS Tallinna Vesi reoveepuhastile Saue linna kaudu. Selleks on planeeritud kolm liitumispunkti, mis on kooskõlastatud nii AS-iga Tallinna Vesi kui ka Saue linnaga, olles fikseeritud ka Saue linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas aastateks 2009-2020 ( http://www.saue.ee/ ). Põhilise liitumispunkti vastuvõtu võimsuseks on planeeritud 250 m 3/d.
Tabel 3.30. Vanamõisa ÜVK arendamiseks vajalikud tööd. Nr. TÖÖ NIMETUS Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind 1. Cm -V veehaardekompleksi rajamine süst. 3 500 000 2 7 0 00 000 veepuhastuse, puhta vee reservuaari- de, II astme ja tuletõrjepumpadega 2. Vanamõisa ühiskana lisatsiooni m 3000 4 397 13 191 000 väljaehitamine 3. Vanamõisa asula joogiveetorustike m 3000 5 510 16 530 000 väljaehitamine 4. Reoveepumplate ehitamine kmpl 300 000 4 1 200 000 KOKKU 37 921 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.
3.10. Padula perspektiivne reoveekogumisala
Põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Üldplaneeringu järgi valdavalt tootmis- ja ärimaal asuvad ammust ajast Kunstikombinaat (ARS) ja kämping, nüüd ka Maksimarket, Autokeskus jt. Reovee kogumisalale on planeeritud ka 2 elamuehitusmaad - üks põhja poole, teine lõuna poole Vääna jõge. Esimene ca 15 ha pindalaga, teine alla 10 ha.
Ühisveevärk Veevarustus on siiani Padula reovee kogumisalal lahendatud eravalduses puurkaevudega (Tabel 3.31.). Tulevikus on plaanis varustada Padula reoveekogumisala tarbijaid Laagri aleviku Koru t (Tsentraal 1, katastri nr 768) puurkaevu veega. Täiendavaid puurkaevusid pole plaanis rajada. Autokeskuse puurkaev (katastri nr 14029) on plaanis tamponeerida, pikemas perspektiivis tamponeeritakse ka ülejäänud puurkaevud.
Tabel 3.31. Padula reoveekogumisala puurkaevud. Puurkaevu Valdaja Katastri Põhjaveekihi Kaevu asukoht ja passi nr indeks ja kae- puurimise (nimetus) vu sügavus aasta Auto- AS IV 14029 O-Cm 80 m 1997 keskus PLUSS 6786 Kunsti- 770 O-Cm 85 m 1974
62 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020 kombinaat 3831 Kämping Kämp. 1600 O-Cm 78 m 1988 “Leevike” Leevike 5999 Käspre VI OÜ 15714 O-Cm 75 m 2001 MÜ Forman 6872 Tuuleveski Eraisik 15296 O-Cm 75 2000 talu 6862
Väikeelamumaade veevarustus tuleb lahendada lokaalselt. Ala lõunaosas on see võimalik ka Saue-Vanamõisa või Saue veevõrgu baasil, täpne lahendus määratakse nende detailplaneeringutega. Sama kehtib ka tootmis- ja ärimaa kohta, arengumaa on põhiliselt lõuna pool Vääna jõge.
Tuletõrjeveevärk lahendatakse detailplaneeringute käigus.
Ühiskanalisatsioon Saue valla ja AS Tallinna Vesi vahel on kokku lepitud reovee kanaliseerimispunkt Saue-Laagri 2×300 mm kanalisatsiooni survekollektorisse. Kanalisatsiooni jaoks on vajalik ülepumpla.
Kinnistule Tuuleveski-1 planeeritakse Saku valla Jälgimäe küla survekanalisatsiooni trassi läbitulek Tallinn-Pärnu maantee alt. Reovesi juhitakse sealt edasi AS Tallinna Vesi survekanalisatsiooni trassini. Jälgimäe küla reoveehulgaks on planeeritud maksimaalselt 300 m 3/d.
Arendusmeetmed Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.
3.11. Keila jõe reoveekogumisala (Maidla)
Keila jõe reoveekogumisala moodustab Maidla aiandusühistute ala (60 ha), piirkonna perspektiivseks elanike arvuks on arvestuslikult 500 inimest. Suvemaju on hakatud kohendama talv läbi elamiseks. Sama ei saa öelda veevarustuse ja kanalisatsiooni kohta: ühistusisesed veetorud on maapinna lähedal, reovee ühiskanalisatsiooni kogumist ja puhastamist ei toimu. Maidla aiandusühistud asuvad kaitsmata põhjaveega alal.
63 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Ühisveevärk puudub Keila jõe reovee kogumisalal. Maidla küla aiandusühistutes asub 21 arvel olevat ordoviitsiumi puurkaevu sügavusega 12…30 m ja üks ordoviitsiumi puurkaev AÜ Maidla-5 sügavusega 65 m (katastri nr 16301). Kolmteist puurkaevu neist on puuritud nõukogude ajal ning on halvasti dokumenteeritud ning üheksa puurkaevu on puuritud 1997. aastal või hiljem ning neil on sanitaartsoonid tagatud.
Tuletõrjeveevärk Lõunapoolse sissesõidutee ääres on kunagi tuletõrje veevarustuse tarbeks kaevatud tiik, kuid sellel puudub juurdepääs ja kaldakaev. Aiandusühistute ala on nii suur, et selle territooriumile on vaja ehitada vähemalt kolm 2×25 m 3 tuletõrje-veehoidlat.
Ühiskanalisatsioon puudub.
Arendusmeetmed Maidla asula suvilatepiirkond kuulub Keila jõe reoveekogumisala koosseisu, mis on üle 2000 ie reoveekogumiala. Sellest tulenevalt on plaanis tulevikus välja arendada kogu reoveekogumisala, nii et kõigile selle elanikele on tagatud nõuetekohane joogivesi ning ühiskanalisatsiooni abil reovee puhastamine. Ühisveevärk Maidla suvilapiirkonna joogiveega varustamiseks on kavandatud kahe uue puurkaevu rajamine, mis asendaksid senised aiandusühistuste käsutuses olevad puurkaevud ning tagaksid piisava veevarustuse ühisveevõrgu toimimiseks. Puurkaevud on planeeritud veevõtuga O-Cm veekihist koos kahe veereservuaariga (2x150 m 3) ning nende indikatiivne asukoht on toodud Maidla ÜVK üldskeemil. Maidla ühisveevärk on plaanitud välja ehitada täies ulatuses, võimaldaks ühisveevärgist veevõttu kõigile reoveekogumisala elanikele. Ühiskanalisatsioon Piirkonna väljaehitamisel on otstarbekas katta ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga kogu reoveekogumisala, mis oleks täielikus vastavuses asulareovee direktiivi nõuetega. Maidla piirkonnas tekkiv reovesi on kavas suunata Saku valda, puhastamiseks rajatavasse Metsanurme reoveepuhastisse, mille suublaks on Keila jõgi. Piirkonna väljaehitamine võib aset leida sünkroonselt Saku vallas toimuva arendusprojektiga, millega ehitatakse välja Keila jõe reoveekogumisala tervikuna. Metsanurme reoveepuhasti dimnesioneerimisel on arvestatud Maidla suvilapiirkonnast lähtuva reostuskoormusega. Samuti on AS Saku Maja valmis puhasti ehitamise korral vastu võtma Maidla suvilapiirkonnast lähtuva reovee, arvestusliku vooluhulgaga 75 m 3/d. Reovee puhastamisel on alternatiivseks variandiks ka lokaalse reoveepuhasti rajamine, mille suublaks on Keila jõgi. Samas on majandusliku arvetuste kohaselt see kulukam, kui reovee suunamine puhastamiseks Saku valda.
Maidla piirkonna väljaehitamise eelduseks Keila jõe reoveekogumisala koosseisus on püsielanikkonna kasv ning seeläbi valla maksumaksjate lisandumine suvilapiirkonda. Samuti seavad piirkonna väljaarendamisele raamid valla eelarvelised võimalused ning Saku valla valmisolek piirkonna ÜVK terviklikuks väljaehitamiseks.
Tabel 3.32. Keila jõe reoveekogumisala väljaarendamiseks vajalikud tööd. Töö nimetus Ühik Kogus Ühiku hind Maksumus (EEK) O-Cm-veekihi puurkaev-pumpla kmpl 2 3 500 000 7 000 000 rajamine kahe veereservuaariga (2x150 m 3)
64 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Maidla AÜ isevoolse m 6 397 3 000 19 191 000 kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine Maidla AÜ survekanalisatsiooni m 1 241 3 000 3 723 000 väljaehitamine Maidla AÜ piirkonna veevarustuse m 7 124 3 000 21 372 000 väljaehitamine Reoveepumplate ehitamine kmpl 4 300 000 1 200 000 KOKKU 52 486 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
3.12. Harku perspektiivne reoveekogumisala
Reovee kogumisala, praktiliselt tühi maa, kuulub Hüüru küla koosseisu. Üldplaneeringu järgi on Harkusse, Tallinn-Paldiski mnt. sanitaarkaitsevööndi 200 m laiusele ribale, maantee ja kõrgepingeliini vahele planeeritud kaubandus- teenindusettevõtted. Prognoositav veetarbimine on 40 m 3/d. Harku reoveekogumisala põhjavesi on kaitsmata.
Ühisveevärk Ühisveevärk Harku reoveekogumisalal puudub, veevarustus baseerub eraisikutele kuuluvatel O-Cm puurkaevudel. Ühisveevärgi loogiline lahendus on hüdrantidega ringveevõrk toitega Harkust. Võimalus on veel kasutada olemasolevaid puurkaevusid või puurida uus puurkaev. Tabel 3.33. Harku reovee kogumisala puurkaevud. Puurkaevu Valdaja Katastri Passi Põ hjavee - Kaevu Kaevu asukoht number number kihi indeks sügavus puur. (nimetus) (m) aasta Keldri MÜ Eraisik 14328 132SL O-Cm 46,5 1997 Harku haigla 779 3256 O-Cm 51 m 1972 Pald. mnt. Eraisik 15574 O-Cm 45 m 2001 lõuna pool Hüüru elamu 1988 3760 O-Cm 28 m 1973
Need erapuurkaevud asuvad reovee kogumisala lääneosas. Jätta tootmis- ja äriala veevarustus sõltuvusse mõnest erapuurkaevust ei ole mõistlik, välistatud ei ole ka veepuudus. Olemasolevate puurkaevude kasutamisel või uue puurimisel vajavad need veepuhastust. Pikuti ala läbiv veetoru on vaja paigaldada niikuinii, nii et kaasaegsem hüdrantidega ringveevõrgu rajamismaksumus tuleb veepuhastuse võrra odavam- veepuhastus on juba siis veega varustaja rida.
Tuletõrjeveevärk Saab lahendada hüdrantidega veevõrguna Astangu-Harku veemagistraali baasil. Kuna tuletõrje umbtorustiku pikkus ei või ületada 200 m ja ala on pikk ning kitsas, tuleb veemagistraaliga kahest kohast tulla üle maantee ja moodustada ringveevõrk.
65 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Ringveevõrgu peatoru minimaalne pikkus koos üle maantee minekutega tuleb 1,6 km. Põhja pool maanteed kulgeva trassi osa pikkus on 1100 m, hüdrante mahub sellele 7.
Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsiooni torustik peaks Harku reovee kogumisalal kulgema mitte maantee ääres koos veetoruga, vaid tagapool, maanteega paralleelselt kulgeva kõrgepingeliini ees. Sest maapinna kalle on kõrgepingeliini poole. Isevoolse trassi pikkus alal on nagu veetorulgi 1100 m, lisaks reovee pumpla ja survetoru vähemalt 400 m. Survetoru suubub rajatava D=315 mm kanalisatsiooni lõpukaevu Harku-Laagri maantee alguses. Reoveepumpla asukoht peaks olema võimalikult vana puhastusseadme juures, sest selle pealevoolu saaks kasutada survetoru manteltoruna maantee alt läbiminekul.
Ala reovee juhtimine uude Harku-Astangu kanalisatsioonikollektorisse tuleb kooskõlastada Harku vallaga ja AS-ga Tallinna Vesi. Vana reovee puhastusseade tuleb likvideerida.
Arendusmeetmed Tabel 3.34. Harku reoveekogumisala arendamiseks vajalikud tööd. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind 1. Veevarustuse ringmagistraali loomine m 3 000 1600 4 800 000 2. Tuletõrjehüdrantide paigaldamine tk. 20 000 7 140 000 ringveevõrgu peatorule 3. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku m 3 000 1510 4 530 000 rajamine 4. Reoveepumpla paigaldamine tk. 300 000 2 600 000 5. Kanalisatsiooni survetorustiku m 3 000 445 1 335 000 paigaldamine 6. Voolurahustikaevu D=600 mm tk. 10 000 1 10 000 paigaldamine ja ühendus eelvooluga 7. Vana reoveepuhasti likvideerimine tk. 100 000 1 100 000 KOKKU 11 515 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
3.13. Saue-Vanamõisa reoveekogumisala
Saue-Vanamõisa reoveekogumisala põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Ala võimalikuks elanike arvuks on 1000 inimest. Saue-Vanamõisa reoveekogumisalal on kolm puurkaevu (katastri nr 801, 8294 ja 14562), kuid ühisveevärk puudub. Ala põhjapiiri lähedusse jääb AS Kovek hallatav endise Alliku koolimaja O-Cm-veekihi puurkaev katastri numbriga 767 lubatud veevõtuga 2 m 3/d ja rauarikka veega.
Arendusmeetmed Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.
66 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Ühisveevärgi a lale on vaja puurida Cm-V puurkaev. Koos puurkaevuga on vaja rajada veehaarde-kompleks, kus on rauaärastusfiltrid, puhta vee reservuaarid, II astme ja tuletõrje pumbad. Välja tuleks ehitada ringveevõrk, milles üks lõik on ühine Vanamõisa reovee kogumisalaga (650 m) ning mille maksumus on arvestatud juba Vanamõisa osas.
Tuletõrjeveevärk Tuleb lahendada koos Vanamõisa reovee kogumisalaga, s.t. hüdrantidega ringvee-võrguna. Eelduseks ühine ringveevõrgu arendusskeem ja hüdrauliline arvutus. Saue-Vanamõisa ringveevõrgu 6000 m peatorustikule, kuhu on vaja paigaldada 36 hüdranti.
Ühiskanalisatsioon Ringveevõrguga samasse kaevikusse on kavandatud vaid kanalisatsiooni survetrass põhjapiiril ja paralleelselt Saueni viiva gaasitrassiga. Ühes kaevikus kulgeva veetoru ja survekanalisatsioonitoru (V+SK) pikkus on 2900 m.
Arendusmeetmed Tabel 3.35. Saue-Vanamõisa reoveekogumisala arendusmeetmed. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind kr 1. Cm -V veehaardekompleksi rajamine Süst. 3 500 000 1 3 500 000 veepuhastuse, puhta vee reservuaari- de, II astme ja tuletõrjepumpadega 2. Joogiveetorustik e ehitamine m 3 000 3 928 11 784 000
3. Reoveetorustik e ehitamine, sh 1135 m 3 000 4 237 12 711 000 m survetorustikke 4. Reoveepumplad Tk. 300 000 3 900 000 5. Tuletõrjehüdrantide paigaldamine Tk. 20 000 36 720 000 KOKKU 29 615 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
67 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
3.14. Mäe perspektiivne reoveekogumisala
Saue linnast lõunasse jääv Mäe perspektiivsel reoveekogumisalal on praegu valdavalt hajaasustus, piirkondade tulevikunägemus põhineb OÜ Maaplaneeringud koostatud Saue valla üldplaneeringul ning piirkonnas koostatud detailplaneeringutel.
Aila külas asuvad kolmteist ordoviitsiumi puurkaevu ja kolm ordoviitsium-kambriumi puurkaevu. Reovee kogumisalad asuvad kaitsmata põhjavee piirkonnas.
Aila küla on olnud aktiivseks kinnisvaraarenduspiirkonnaks. Menetlemisel olevatest detailplaneeringutest on märkimisväärne Kanaste maaüksus, kuhu on kavandatud 29 eramu ehitamine.
Ühisveevärk käesoleval ajal piirkonnas puudub.
Mäe reoveekogumisala arendusmeetmed
Ühisveevärk Ühisveevärk on planeeritud lahendada Arula detailplaneeringualal asuva puurkaevu abil. Täiendava veevajaduse tekkimisel on otstarbekas planeerida täiendavaid puurkaeve soovitavalt ordoviitsium-kambriumi veekihti.
Tuletõrjeveevärk Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on otstarbekas planeerida tuletõrje veemahutid.
Ühiskanalisatsioon Mäe reoveekogumisala ühiskanalisatsioon suunatakse Saue linna läbi Arula liitumispunkti, mille vastuvõtukoormuseks on kooskõlas Saue linna ÜVK arengukavaga arvestatud 60 m3 päevas. Alliku 2 detailplaneeringu jaoks on kavas ette nähtud isevoolne kanalisatsioonitrassiühendus Arula isevoolsesse kanalisatsioonitrassi. Reovesi pumbatakse Saue linna ühiskanalisatsiooni reoveepumpla (PS 1) abil.
Arendusmeetmed Tabel 3.36. Mäe reoveekogumisala arendusmeetmed. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind kr 1. Cm -V veehaar dekompleksi rajamine Süst. 3 000 000 1 3 000 000 veepuhastusega 2. Reoveepumpla Tk. 300 000 1 300 000 KOKKU 3 300 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
Arendusmeetmete rahastamine Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.
68 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
3.15 Saue-Jõgisoo perspektiivne reoveekogumisala
Saue linnast lõunasse jääval Saue-Jõgisoo perspektiivsel reoveekogumisalal on praegu valdavalt hajaasustus, piirkondade tulevikunägemus põhineb OÜ Maaplaneeringud koostatud Saue valla üldplaneeringul ning piirkonnas koostatud detailplaneeringutel.
Jõgisoo küla reoveekogumisalale jäävas osas on menetlemisjärgus on 166 eluaseme ehitamisega seonduvad detailplaneeringud, neist suuremad Tooma I ja Ülase kinnistu. Lisaks sellele on planeeritud piirkonda ehitada ka lasteaed-algkool jm.
Ühisveevärk käesoleval ajal piirkonnas puudub.
Tabel 3.37. Saue-Jõgisoo reovee kogumisalal asuvad puurkaevud. Puurkaevu VAL- Katastri Põhjaveekihi indeks ja Kaevu asukoht DAJA ja passi kaevu sügavus puurimise (nimetus) number aasta Torukse Eraisik 2032 O-Cm 101 m 1992 talu, 209 Jõgisoo Urgardi Nõlvaku 4523 O-Cm 76 m 1957 Sigala TÜ
Saue-Jõgisoo reoveekogumisala arendusmeetmed
Ühisveevärk Ühisveevärk on kavas lahendada Tooma 1 detailplaneeringualale rajatava Cm-V puurkaevu abil, mille veeandvus on eeldatavalt piisav kogu piirkonna veevajaduse katmiseks. Ühisveevärk on kavas ringistada Saue linna ühisveevärgiga, tagamaks suuremat varustusstabiilsust. Sel otstarbel on lääneossa planeeritud Saue linna Tooma detailplaneeringualalt perspektiivne veetrass ning idaosas ühendatakse ühisveevarustus Saue linnas, Tule tn. vahetus läheduses asuva liitumispunkti kaudu.
Tuletõrjeveevärk Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on otstarbekas planeerida tulenevalt tiheasustusest tuletõrjehüdrandid või alternatiivina tuletõrje veemahutid.
Ühiskanalisatsioon Saue-Jõgisoo reoveekogumisala reovesi suunatakse Saue linna, Tule tn. vahetus läheduses asuva liitumispunkti kaudu, mille vastuvõtukoormuseks on kooskõlas Saue linna ÜVK arengukavaga arvestatud 160 m3 päevas. Reovesi pumbatakse Saue linna kanalisatsiooni põhitrassi kaudu, millel asub 4 reoveepumplat. Kanalisatsiooni põhitrass on planeeritud nii survekanalisatsioonina kui ka isevoolsena, võimaldades piirkonna detailplaneeringualade sujuvat liitumist.
69 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Arendusmeetmete rahastamine Tabel 3.38. Saue-Jõgisoo reoveekogumisala arendusmeetmed. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind kr 1. Cm-V veehaardekompleksi rajamine Süst. 3 500 000 1 3 500 000 veepuhastuse, puhta vee reservuaari- de, II astme ja tuletõrjepumpadega 2. Veemagistraali rajamine m 3 000 2 270 6 810 000 3. Kanalisatsioonitorustiku rajamine (sh m 3 000 3 128 9 384 000 1838 m survetorustik) 4. Reoveepumplate rajamine kmpl 300 000 4 1 2 00 000 KOKKU 46 709 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.
3.16. Jõgisoo perspektiivne reoveekogumisala
Jõgisoo reoveekogumisala hõlmab Jõgisoo külas Jõgisoo veski ümbruse ala Keila jõe mõlemal kaldal. Reoveekogumisalal on olemas üks rahuldavas tehnilises korras puurkaev (katastri nr 1476), mida kasutatakse piirkonna joogiveega varustamisel. Jõgisoo farm kasutab veeerikasutusloa alusel vett omatarbeks. Teised Jõgisoo külas asuvad puurkaevud ei asu reoveekogumisalal.
Tabel 3.39. Jõgisoo reoveekogumisalal asuvad puurkaevud. Puurkaevu VAL- Katastri Põhjaveekihi indeks ja Kaevu asukoht DAJA ja passi kaevu sügavus puurimise (nimetus) number aasta Olmetsoon, Veeühistu 1476 O-Cm 92 m 1973 Jõgisoo Lõokese 2646 osak Estoplasti „Ridas 1461 O 60 m 1969 MJ, jaht“ 3598 Jõgisoo Valgevära eraisik 16726 O 46 m 2003 va mü, 1357 Jõgisoo Jõgisoo Jõgisoo 1395 O-Cm 95 m 1982 farm Piim OÜ 5164
Reoveekogumisala hõlmav terviklik ühisveevärk puudub. Ühisveevärk on hõlmab Lõokese veeühistu tegevuspiirkonda.
Tuletõrje veevärk on lahendatud reoveekogumisalal tuletõrje veevõtukohtadega.
70 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Reoveekogumisalal puudub ühiskanalisatsioon ning reoveekogumine toimub enamasti mahutitega va Lõokese tänava piirkond, kus on väljaehitatud ühiskanalisatsioon. Reovesi puhastatakse olemasolevas kinnistul Välja 10 (kinnistu suurus 300 m2) asuvas nõuetele mittevastavas reoveepuhastis. Reoveepuhastiks on ühe sektsiooniga setiti, mis on avatud pinnaveele. Arendusmeetmena on planeeritud olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine.
Arendusmeetmete rahastamine
Tabel 3.40. Jõgisoo reoveekogumisala arendusmeetmed. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind kr 1. Uue reoveepuhasti rajamine , 200 ie tk 2 000 000 1 2 000 000 koos trassiga puhastini 2. Vana reoveekogumissõlme sulgemine 100 000 1 100 000 KOKKU 2 100 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.
3.17 Koppelmaa perspektiivne reoveekogumisala
Koppelmaa reoveekogumisala asub Koppelmaa külas hõlmates Tallinn-Pärnu maantee ja Koppelmaa aianduskooperatiiv vahelise alal. Reoveekogumisalal aianduskooperatiivi Koppelmaa territooriumil asuvad Eesti Geoloogiakeskuse poolt registreerituna seitse ordoviitsiumi veekihi puurkaevu (Koppelmaa aü 13,17,18,19,23,49 ja üldmaa), mis on rajatud aianduskooperatiivi kruntide tarbevee puurkaevudeks. Kõik puurkaevud on rajatud enne aastat 1990 ning on teadmata konstruktsiooni ja rajamise ajaga. Samuti puudub info puurkaevude sanitaartsoonide tagatuse kohta.
Reoveekogumisala hõlmav ühisveevärk puudub.
Tuletõrje veevärk on lahendatud reoveekogumisalal tuletõrje veevõtukohtadega.
Reoveekogumisalal puudub ühiskanalisatsioon.
Arendusmeetmed Aianduskooperatiivi ja rajatavate tiheasutusalade veevarustus tuleb lahendada uute puurkaevude rajamisega aianduskooperatiivi ja Pohla tee arenduse vahelisele alale. Veevarustus planeeritakse lahendatakse rajatava ühisveevärgi baasil, mille jaoks tuleb piirkonnas rajada piisava tootlikkusega puurkaev. Tiheasutustega aladel on vajalik ka ühiskanalisatsiooni väljaehitamine, mille reoveed planeeritakse juhtida rajatavasse reoveepuhastisse (Tee-Pundi kinnistul). Puhastatud reovesi juhitakse Keila jõkke.
71 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Arendusmeetmete rahastamine
Tabel 3.41. Koppelmaa reoveekogumisala arendusmeetmed. Nr. Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind kr 1. Cm-V veehaardekompleksi rajamine Süst. 3 500 000 1 3 500 000 veepuhastuse, puhta vee reservuaari- de, II astme ja tuletõrjepumpadega 2. Uue reoveepuhasti rajamine, 200 ie tk 2 000 000 1 2 000 000 koos trassiga puhastini 3. Joogivee torustike rajamine m 3 000 1 559 4 677 000 KOKKU 10 177 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.
Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.
72 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Lisa 1 Valla kaasrahastuse jagunemine aastate lõikes. Investeeringu- Valla 2014- Reoveekogumisala Rahastusskeem 2009 2010 2011 2012 2013 vajadus kaasrahastus 2020 Tallinn KOKKU 195 081 000 51 351 450 6 750 000 7 625 500 7 625 500 3 350 450 500 000 25 500 000
sh. Laagri ja Hüüru ÜF + KOV 108 319 000 20 501 000 6 250 000 7 125 500 7 125 500 0 0 0
Sadeveekanalisatsiooni
väljaehitamine (Laagri ja KOV 28 000 000 28 000 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 25 500 000 Hüüru)
sh Laagri-Alliku Erasektor 39 759 000 0 0 0 0 0 0 0 sh Vatsla KIK, KOV, vee-ettevõte 19 003 000 2 850 450 0 0 0 2 850 450 0 0 Valingu KIK, KOV+vee-ettevõte 16 457 000 2 468 550 150 000 0 0 0 2 318 550 0 Ääsmäe KIK+KOV+vee-ettevõte 8 495 000 1 274 250 100 000 1 174 250 0 0 0 0 Laabi Erasektor 22 355 000 0 0 0 0 0 0 0 Püha KIK, KOV+vee-ettevõte 2 700 000 0 0 0 0 0 0 0 14 Kiia KIK, KOV+erasektor 2 600 000 390 000 0 0 0 0 390 000 0 Uus-Alliku Erasektor 12 026 800 0 0 0 0 0 0 0 Alliku Erasektor 15 466 000 0 0 0 0 0 0 0 Vanamõisa Erasektor 37 921 000 0 0 0 0 0 0 0 Maidla (Keila jõe) KIK+KOV+vee-ettevõte 52 486 000 10 497 200 0 0 0 0 3 853 250 6 643 950 Harku Erasektor 11 515 000 0 0 0 0 0 0 0 Saue-Vanamõisa ÜF+KOV+vee-ettevõte 29 615 000 2 961 500 592 300 1 184 600 1 184 600 0 0 0 Mäe Erasektor 3 300 000 0 0 0 0 0 0 0 Saue-Jōgisoo Erasektor 46 709 000 0 0 0 0 0 0 0 Jōgisoo Erasektor 2 100 000 0 0 0 0 0 0 0 Koppelmaa Erasektor 10 177 000 0 0 0 0 0 0 0 Valla kaasrahastus . kokku 68 942 950 7 592 300 9 984 350 8 810 100 3 350 450 7 061 800 32 143 950
14 Valla kaasrahastus sõltub Kiia ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamise osas sõlmitavatest kokkulepetest.
73 15:27:0327.11.2008 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2008 - 2020
Lisa 2 Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet Tsentraal 1 , Keskuse 2 Lubatud Sillaku t ., Näitaja Ühik Kuuse t. puurkaev Koru t, passi nr 3979 (Tsentraal 2 ) Nõlvaku t. 7 , passi nr 2746 piirnorm passi nr 6244 passi nr 1950 passi nr 5026 Kuupäev 12.07.1967 08.10.1998 27.12.2007 15.04.2005 27.12.2007 27.12.2007 15.04.2005 27.12.2007 03.06.1970 18.05.1999 27.12.2007 Värvus mg/l Pt 2,5 4 4 4 4 4 Hägusus - NHÜ 0,59 1,6 1,5 1,5 1,7 1,7 Lõhn lahjendus-aste 1 1 1 1 1 Maitse palli 0 0 Elektrijuhtivus 2500 S/cm 594 555 555 532 532 pH 6,5-9,5 8,12 7,9 8,1 7,9 7,9 8,1 7,9 7,82 7,9 Ammoonium 0,5 mg/l 0,54 0,27 <0,07 0,25 0,25 0,08 0,25 <0,05 0,21 0,25 Naatrium 200 mg/l 58,6 56 47,5 59 59 45,0 54 66,6 54 Nitritioon 0,5 mg/l 0,043 <0,003 <0,004 <0,003 <0,003 <0,004 0,009 <0,003 0,009 Nitraatioon 50 mg/l <0,45 <0,45 <0,40 <0,45 <0,45 <0,40 <0,45 <0,45 <0,45 Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 2,6 1,6 1,0 1,2 1,2 0,9 1,2 6,6 0,6 1,2 Üldkaredus mg-ekv/l 3,3 4,4 2,8 2,5 3,4 Üldraud 0,2 mg/l 0,2 0,25 0,275 0,16 0,25 0,25 0,3 0,22 0,3 0,16 0,22 Mangaan 0,05 mg/l 0,05 0,043 0,043 0,051 0,051 Kloriidid 250 mg/l 90,0 103,0 104 89,3 92 92 75,5 9 2 50,0 45,1 92 Fluoriidid 1,5 mg/l 0,70 0,67 0,67 0,74 0,74 Boor 1 mg/l Sulfaadid 250 mg/l 15,0 11 20,6 10 10 21,8 12 5,0 12 Tsüaniidid 0,05 mg/l Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/1000ml 0 0 0 0 0 Coli-laadsed - PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 bakterid Kolooniate arv - PMÜ/ml 0 0 0 0 0 (22°C) * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.
74