DOCSLIB.ORG

Uus Vallamaja Saue Linna Keskusesse Valmib Loodetavasti 2020. Aastaks 2017

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Uus Vallamaja Saue Linna Keskusesse Valmib Loodetavasti 2020. Aastaks 2017 Huvi riigi- Vallamaja on EV100 gümnaasiumide küll nime Saue vallas – vastu on suur, muutnud, aga kingitused, läbirääkimised ei tegutseb Haibas sündmused, saa olema kerged täitsa edasi rongkäigud lk 2-3 lk 9 lk 10-11 ja 15 NR 3 VEEBRUAR 2018 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Uus vallamaja Saue linna keskusesse valmib loodetavasti 2020. aastaks 2017. aasta mais avalikustati Saue uue vallamaja arhitektuu- rikonkursi võidutöö – julge, emotsioone tekitav, kindlasti tugeva maamärgi potentsiaaliga lahendus. Nüüd on eda- siste arengute osas avalikus inforuumis küll pikalt vaikus olnud, aga taustal käib sisuline töö aktiivselt edasi. SAUE VALDUR [email protected] Saue uus vallamaja aue linna Keskuse ideekavand: „Triangel“, Karli Luik ja Johan Tali, pargi ja Grossi poe arhitektuuribüroo Kontekst ab OÜ Svahelisele alale ase- (kokku esitati 12 ideekavandit) tatud vallamaja tekitab asukoht: Saue linn Kütise 8 sümboolse keskpunkti oodatav valmimiseaeg: 2020. aasta september linnaruumile alates Saue raudteejaamast kuni Pär- oodatav maksumus: 2,4 miljonit eurot nasalu tänavani. Maja ehitusalune pind: max 2500 m², on vormilt kolmnurkne: hoone netopind ca 1600 m² lihtne ja lakooniline, aga samas moodustavad just- tilisest kabinettide loogi- teeringute maht. kui sammastele toetuvad kast. Hoone on jaotatud Arvestuslikuks mak- seinad komplektis läbi- tsoonideks: grupitööd, sü- sumuseks on projektipabe- paistva klaasiga ootamatu venemise tööruumid, nõu- rite järgi 2,4 miljonit, aga paviljonitunde. Peasisse- pidamiste tsoonid, telefo- ehitusturul üha kasvavad pääsu nurk mõjub avatud niga rääkimise pisinurgad hinnad võivad seda prog- võlvialusena, teine avaneb jne. Kindlaid töökohti ei noosi mõnevõrra kallimaks purskkaevudega pargiväl- olegi, inimesed liiguvad ja muuta. See selgub siis, kui jakule, kolmandasse nurka paigutuvad vastavalt tege- protsess on riigihankeni on kavandatud läbipaistev vuse sisule. jõudnud. Ja muidugi sõltub talveaed. Fassaadil domi- Jaanuaris tutvustati uue vallamaja valmimisaeg neerib puit, mis omakorda kontseptsiooni põhjaliku- ka maksutulude laekumi- annab hoopis sooja ja ko- malt ka vallavalitsuse töö- sest vallaeelarvesse, kuigi duse tunde. Konkursi žürii tajatele, keskendudes sise- suur osa uue administra- soovis, et uus vallavalitsu- misele ruumiprogrammile tiivhoone ehitamise kulu- se hoone oleks atraktiivne ja töökorraldusele – milli- dest kaetakse riigipoolsest nii seest kui väljast, võidu- sed osakonnad koos tööta- ühinemistoetusest. töös „Triangel“ on see vau- ma hakkavad ja kuidas see efekt täitsa olemas. sisemine tegutsemisloogi- Viimased kaheksa ka ruumivõimalustega ik- kuud on arhitektid koos kagi kõige efektiivsemaks vallajuhtidega tööd teinud teha. Protsessi mõttes tä- – timminud sealt ja vasta- hendab see seda, et praegu valt tellija soovile kohen- lõpetatakse töö eskiispro- danud siit. Välisvisuaal on jektiga ja hakatakse tegut- suuresti paigas, aga elevust sema põhiprojekti suunas, ja kirglikke arutelusid on projekteerimise peale lä- tekitanud hoopis maja si- heb usutavasti kuus kuud. semus. Praeguste kavade ko- Sisedisaini osas näeb haselt võiks hoone valmis ideekavand ette, et valla- olla 2020. aastal. Lõpliku valitsus hakkab toimetama selguse saab valmimise lähtuvalt tegevuspõhise osas 2018. aasta jooksul, büroo kontseptsioonist. kui on näha, milliseks ku- Töökeskkond on disaini- juneb valla eelarvetulem. tud vastavalt erinevatele Läbi arengukava ja eelar- tööülesannetele, mitte ei vestrateegia saab paika ka lähtu traditsiooniliselt staa- teiste prioriteetsete inves- 2 Vallalehe kojukanne 2018 / võtab kolm päeva veebruar veebruar / Ikka juhtub, et vallalehe laiali jagamisel jääb Nr 3 mõni postkast puutumata. Mõnikord on põh- juseks see, et postkast on peidus-katki-väike, korrusmajades võib vahel portsu lehti leida hoopis koridori nurgast hunnikus ja vahel ei olegi võimalik adekvaatse põhjuseni jõuda. Neil juhtudel tuleks kindlasti vallamajja teada anda ja teha seda tingimata koos konkreetse aadressiga, siis on võimalik esitada pretensioon levipartnerile. Süsteem ideaalis peaks toimuma nii: Valleht kantakse laiali 3 tööpäeva jooksul esmaspäevast kol- mapäevani. Võib jutuda, et Saue linna jõuab esmaspäeval, Laagrisse teisipäeval ja Riisiperre kolmapäeval. Või vastupidi. Igatahes kolme päeva jooksul. Näiteks see praegune leht siin on levis 12.-14. veebruaril, järgmine kahe nädala pärast 26.-28. veebruaril ja siis 12.-14. märtsil. Levi toimub postkastide põhiselt, see toimetatakse kõiki- desse valla territooriumil olevatesse postkastidesse, nii era- isikutele kui firmadele-asutustele. Kui näiteks paarismajal on kahe pere peale üks postkast, siis paraku tuleb lehe lugemine naabrite vahel ära jagada. Mida teha, kui leht postkasti ei tule: Saue vallavolikogu kiitis heaks • vaata vallalehe lk 2 alla vasakusse nurka, sealt leiad kontak- tid, saada teade e-postiga või helista; • oluline on teada, et leviteenuse partner Omniva võtab vastu pretensioone kuni 5 päeva jooksul peale kandeaja lõppemist. läbirääkimiste jätkamise 2018. aastal on leht kandes: 15.-17. jaanuar; 29.-31. jaanuar; 12.-14. veebruar; 26.-28. veebruar; 12.-14. märts; 26.-28. märts; 9.-11. aprill; 23.-25. aprill; 14.-16. mai; riigigümnaasiumi rajamiseks 28.-30. mai; 11.-13. juuni; 25.-27. juuni; 9.-11. juuli; 23.-25. juuli; 13.- 15. august; 27.-29. august: 10.-12. september; 24.-26. september; Eesti. Riigigümnaasiumide kaasaegseid riigigümnaasiu- 8.-10. oktoober; 22.-24. oktoober; 5.-7. november; 19.-21. novem- Saue vallavolikogu kiitis 25. jaanuari programm lükati omal ajal me, et noortel oleks võimalus ber; 3.-5. detsember; 17.- 19. detsember. käima peamiselt põhjusel, et omandada kaasaegne kesk- istungil ühehäälselt heaks endise Saue koolivõrk oli hakanud aja- haridus kodu lähedal. JÄRGMINE LEHT 26.-28. VEEBRUARIL. le jalgu jääma. Õpilaste arv Teine suur eesmärk on ol- valla ning Haridus- ja teadusministee- vähenes maapiirkondades nud aga põhi- ning gümnaa- riumi vahel sõlmitud ühiste kavatsuste kiiresti ning väga palju oli siumihariduse lahutamine. Piirkonnapolitseiniku poole ka selliseid koole, kus güm- Seda eelkõige sellepärast, et lepingu riigigümnaasiumi rajamiseks. naasiumiastmes ehk 10.-12. tagada paremad võimalused klassis käis ühes koolis vaid erinevate eesmärkide saavu- pöördu iga murega, aga kui on paarkümmend õpilast. Oli tamiseks. Põhikoolis on õpe- ANDRES KAARMAN Miks meile riigigümnaa- selge, et nii väikese laste ar- tuse ja kasvatuse põhitaot- vaja kiiret sekkumist, vali 112 abivallavanem siumi üldse vaja on? vuga ei olnud võimalik enam luseks tagada õpilasele talle Eesti hariduspoliitika üks pakkuda mitmekülgseid va- sobiv füüsiline ja sotsiaalne Seoses uue ja suurema Saue valla tekkimisega tsusega anti vallava- viiest põhisuunast, mis on likuvõimalusi ning leida mo- areng ning tervikliku maail- teenindab valda kaks piikonnapolitseinikku. litsusele volitused jät- kirjas Eesti elukestva õppe tiveeritud õpetajaid. Paljud mapildi kujunemine. Güm- Okata ministeeriumiga strateegias 2020, on kooli- omavalitsusjuhid aga ei taht- naasiumis on jällegi nendel Piirkonnapolitseiniku peamiseks ülesandeks on turvalisuse läbirääkimisi täpsemate tin- võrgu korrastamine. Lühi- nud teha ebapopulaarseid, noortel, kes leidnud endale tõstmine oma piirkonnas. Suhtleme aktiivselt kogukonna, ko- gimuste ja ajakava kokku- dalt kokkuvõttes tähendab kuid hädavajalikke otsuseid, huvi- ja võimetekohase vald- haliku omavalitsuse, haridusasutuste, asutuste ja ettevõtetega. leppimiseks ning muuhulgas see seda, et kvaliteetne ja mis tõi kaasa niinimetatud konna, oluliselt suurem roll Meie eesmärk on tõsta piirkonna turvalisust ning tagada hästi kinnitati valmisolekut sulge- valikuterohke gümnaasiu- jalgadega hääletamise. See motivatsioonil ja iseseisval toimiv ja teadlik kogukond. da Saue gümnaasiumis güm- miharidus oleks kättesaadav tähendas, et paljud noored tööl. Lisaks on gümnaasiu- Piirkonnapolitseiniku poole võib alati pöörduda, kui olete naasiumiosa, kui riigigüm- kõikides maakondades ning ei jätkanud pärast põhikooli mis võimalus õppetöö kor- midagi märganud või on vaja saada teada, kuidas luua turvali- naasium vallas tööd alustab. et üle Eesti säiliksid tugevad lõpetamist kooliteed enam raldada sarnaselt ülikoolile semat keskkonda. Mida enam me hoolime enda ümber toimu- Selge on aga see, et huvi põhikoolid. Selle eesmärgi kodulähedases gümnaasiu- kursustena, võimaldades vast ja juhime kogukonnaliikmete tähelepanu toimuvale, seda riigigümnaasiumide vastu saavutamiseks on haridus- mis, vaid üritasid pääseda pakkuda erinevaid valikai- turvalisem on elada. on suur ja läbirääkimised ei ja teadusminister kinnitanud Tallinna, Tartu ja Pärnu neid. Muredega, olenemata selle toimumise kohast, võib pöör- saa olema kerged. Siht on koolivõrgu programmi, et suurematesse gümnaasiumi- Tulles nüüd üldisematelt duda mõlema piirkonnapolitseiniku poole. Häirekeskuse aga selge – nelja aasta pärast riik rajab Euroopa Liidu ra- desse. Sellest lähtuvalt ongi teemadelt meile lähemale, numbril 112 tuleb helistada juhtudel, mis vajavad kiiret politsei oleks meie vallas kaasaegne hade toel aastaks 2023 kuni ministeerium rajanud või ra- siis Harjumaale oli minis- sekkumist. riigigümnaasium. 24 riigigümnaasiumi üle jamas maakonnakeskustesse teerium esialgu planeerinud Endise Saue valla alal on piirkonnapolitseinik Annika Koppel: [email protected], 612 4512 (vastuvõtuaegade välisel ajal) vastuvõtt kolmapäeviti kell 10-12 Saue linnas Pärnasalu põik 11, telefon: 612 4555 Heategevusfond Elus on hoolimist senikehtestatud loogikate suusad, sest talenti ja tahet Endise
Load more

Recommended publications
  • Erihoolekande Teenusekohtade Tabel 01.11.2017.Xlsx
    Tegevusloa omaja Tegevuskoha aadress Kontaktandmed Telefon Andmed tegevusloa kohta Tegevusloa Riigieelarveli Tegevusloa Riigieelarvelis Halduslepingu (teenuse osutaja) E-post / veebiaadress (erihoolekandeteenus) number ste kohtade kehtivusaeg te täidetud kehtivusaeg arv kohtade arv 01.11.2017 seisuga HARJUMAA AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1 [email protected] 6 771 250 igapäevaelu toetamine SEH000162 28 Tegevusloa Riigieelarveliste 29.02.2020 10614 Tallinn www.hoolekandeteenused.ee töötamise toetamine SEH000168 194 kehtivusaeg kohtade arv toetatud elamine SEH000169 8 tegevuskohta tegevuskohtad kogukonnas elamine SEH000161 237 de lõikes e lõikes erinev ööpäevaringne erihooldusteenusSEH000174 1430 erinev (vt (vt allpool allpool olevast tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 220 olevast sügava liitpuudega isikule tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 104 kohtumäärusega paigutatud isikule Ööpäevaringne erihooldusteenus 6 kohtumäärusega paigutatud isikule (alaealised) AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu Valkla küla [email protected] 6 066 301 ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174 104 tähtajatu 88 Kuusalu vald www.hoolekandeteenused.ee/valkla kohtumäärusega paigutatud isikule 74630 Harjumaa AS Hoolekandeteenuse Vääna-Viti Kodu Viti küla 1 [email protected] 6 742 127 kogukonnas elamine SEH000161 1 tähtajatu 1 Harku vald http://www.hoolekandeteenused.ee/vaan ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174/10 87 tähtajatu 86 76910 Harjumaa a/ AS Hoolekandeteenused Kehra Kodu Lehtmetsa küla Anija [email protected]
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Kõrvalmaantee Nr 11162 Riisipere Riisipere-Nurme Km
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 20182018----179179179179 Alguspunkti a sukoha l igikaudsed koordinaadid (L -Est’97) X 65539 80 Y 51754 6 KÕRVALMAANTEE NR 11162 RIISIPERERIISIPERE----NURMENURME KM 0,000,00----2,802,80 REKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Objekti aadress: HARJU MAAKOND , SAUE VALD , RIISIPERE ALEVIK Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: NOEELA KULM Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 201 8 TARTU Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Riisipere alevik TÖÖ EESMÄRK: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Projekti eesmärk on riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõigu rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine autoliiklusest, samuti uude asukohta Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju
    [Show full text]
  • VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala Merle Harjo VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Urmo Reitav, MA Kaitsmisele lubatud ……………………. Viljandi 2013 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TEEMA LÄHTEALUSED...................................................................................................... 5 1.1 Töös kasutatavaid mõisted ................................................................................................ 5 1.2 Ootus ja ootuste teooria .................................................................................................... 6 1.3 Kohalik omavalitsus ......................................................................................................... 7 1.4 Avatud noorsootöö – noortele, noortega ja noorte heaks ................................................. 9 1.5 Noortekeskused Eestis .................................................................................................... 12 1.6 Noorsootöö Ida-Virumaal ............................................................................................... 14 2. UURIMISMETOODIKA .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
    [Show full text]
  • Ääsmäe Põhikooli Arengukava 2016–2020
    Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2016 –2020 Detsember 2015 Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 2 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI LÜHITUTVUSTUS .............................................................. 3 3 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGU TAKISTUSED ....................................................5 3.1 Arengutakistuste kõrvaldamine ..............................................................................7 4 HINNANG KOOLI ARENGUKAVA 2012–2015 TÄITMISELE .............................. 8 5 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUSUUNAD 2016–2020 ........................................ 11 5.1 Kooli põhiväärtused, visioon ja missioon 2016–2020 ...................................... 11 5.1.1 Ääsmäe Põhikooli visioon ............................................................................ 11 5.1.2 Ääsmäe Põhikooli missioon .......................................................................... 11 5.1.3 Ääsmäe Põhikooli põhiväärtused .................................................................. 11 5.2 Ääsmäe Põhikooli üldeesmärk .......................................................................... 12 6 TEGEVUSVALDKOND EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE ................................. 13 6.1 Kokkuvõte eelmise arengukava perioodi eesmärkide täitmisest ................... 13 6.2 Arengusuunad ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Valla Arengukava Eelnõu on Avalikustamisel
    KODUVALD NOVEMBER 2008 Saue valla sõnumileht Nr 10 (182) TASUTA Valla arengukava eelnõu on avalikustamisel Tänaseks on valla uue aren- ja tingimuste määratlemine ja aluste pruugi oluline vajadus küsitluse põhjal gukava eelnõu olnud juba kuu ettevalmistamine detailplaneeringute välja tulla, samuti arvestati arengukava aega kõikidele huvilistele kät- koostamiseks toimub Saue valla üld- ja koostamisel ka lähiaastate rahvastiku Registreeri teemaplaneeringute alusel. Planeerimi- ja majandusprognoosi. Majandussuru- tesaadav ja kõigepealt tahaks se ja ehitamise üldiste põhimõtete ja tis tähendab seda, et sotsiaalkulutused ennast südamest tänada kõiki aktiiv- reeglite seadmiseks on koostatud Saue võivad lähiaastatel oluliselt tõusta. seid vallaelanikke, kes aren- valla ehitusmäärus. Maakasutus- ja Kokkuvõte elanike arvamustest on vallaelanikuks gukava kohta on juba oma ehitustingimuste määramine toimub leitav http://www.sauevald.ee/juhtimi- detailplaneeringute alusel. ne/alusdokumendid/uuringud • Elukohateate võib sõna sekka öelnud. Piltlikult öeldes võib arengukavaga täita kohapeal Uus arengukava ei ole tehtud tüh- püstitada eesmärgi ehitada mingisugu- Majandusolukord mõjutab ka vallamajas jale kohale, aluseks oli valla kehtiv ne tee või tänav, kuid selle tee või tä- arengukava , arengukava aastani 2015 (2021), valla nava konkreetne asukohavalik, kaasne- Arengukava koostamise aegset (st • täidetud avalduse võib rahvastiku- ja majandusprognoos ning vad keskkonnamõjud, projektlahendus sügis 2008) kohaliku omavalitsuse saata postiga kevadine vallaelanike
    [Show full text]
  • Laagri Lasteaed on Tasapisi Kulgedes 50-Aastaseks Saanud
    Korteriühistud Konkursi „Saue Aasta 2018: uued saavad taotleda valla aasta Mis on investeeringud, korterelamute tegu 2018“ Saue valla positiivsed toe- haljastuse ja hoovide hääletus lõpeb 2018. aasta tusotsused korrastamise toetust sõbrapäevaga tegu? lk 8-9 lk 2 lk 3 NR 2 (26) JAANUAR 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Fotod: Laagri lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Anne-Ly Sumre lasteaed, www.laagrilasteaed.ee, Laagri Anne-Ly Fotod: Laagri lasteaia pere. Laagri lasteaed on tasapisi kulgedes 50-aastaseks saanud Mu lasteaed on tilluke, maailmast väike killuke… Jaanuaris 1969 avati Laagri alevikus Saue sovhoosi lastepäevakodu, mis oli planeeritud ja ehitatud 2-rühmaliseks, kuid pea kohe lisandus kolmas ja neljaski rühm. Lasteaed enne… SAUE VALDUR [email protected] Vallavalitsuse Laagri las- Hoolimata külmast ilmast, toimus sünnipäevarongkäik koolini tepäevakodu. ja tagasi. 1999. aastast kannab eg on läinud mär- lasteaed nime Laagri las- kamatult ja tänavu teaed, samal aastal valmis Ajaanuaris tähis- lasteaia laul. Laagri laste- tas nüüd 10-rühmaline aial on oma legend ja vapi- ja Laagri lasteaia nime linnuks vares. Rühmadelgi kandev lasteasutus 50. linnunimed: Leevikesed, sünnipäeva nädalaga, täis Lepalinnud, Pääsukesed, toredaid ettevõtmisi: rong- Lehelinnud, Siidisabad, … ja lasteaed nüüd. käik lasteaia juurest Laag- Tihased, Käbilinnud, ri koolini ja tagasi, avatud Pöialpoisid, Rähnid ja Ur- uste päev ja vilistlaste foto- valinnud. sein, pidu väiksematele ja 2003. aastal sai laste- suurematele lastele. Nädal aed juurdeehituse ja muu- I lend lõppes juubeliaktusega. tus 6-rühmaliseks. 2017. Laagri lasteaed on läbi aasta sügiseks valmis lam- aja kandnud erinevaid ni- mutatud vana osa aseme- mesid. Alustas Saue sov- le kahekordne modernne hoosi lastepäevakoduna, hoone, milles tegutseb 10 muutus 1980.
    [Show full text]
  • Hoiame Omasid-Saue.Indd
    Hoiame omasid Kui perre sünnib sauevallakas... ... tuleb talle muidugi kõigepealt leida nimi, lapse sünd registreerida ja hakata tasapisi uue ja hoopis teistsuguse elukorraldusega harjuma. Kõige väiksemad sauevallakad koos Sünnitoetust makstakse lapse oma perega saavad esimese kolme elu- sünni puhul ühele lapse vanematest, kuu jooksul kutse beebipäevale. Bee- kui laps registreeritakse sündimisel bipäevad toimuvad 4-5 korral aastas Saue valla elanikuks, mõlemad lapse Laagri kultuurikeskuses ja kutse saa- vanemad on Saue valla elanikud lap- detakse kõigile postiga rahvastikure- se sünni hetkel ja toetuse taotlemisel gistris märgitud aadressile. Beebipäe- val saab iga väike sauevallakas endale ja mõlemad lapse vanemad on toe- meelepärases suuruses uue bodi, kus tuse väljamaksmise hetkel Saue val- uhkelt rinnal 100% sauevallaka logo, la elanikud olnud vähemalt toetuse ühiselt süüakse torti ja kõik, kes soovi- väljamaksmise aastale eelneva aasta vad, saavad teha perepilte. 31. detsembri seisuga. Kui Saue valla elanik on ainult üks Elu beebiga ei ole odav. Ühtäkki lapse vanematest, siis makstakse sün- selgub, et igasugu asju on vaja alates nitoetust pool toetusmäärast (160 eu- vankrist ja lõpetades mähkimislaua või rot), sünnitoetuse täismäär on 320 eu- sipukatega. Et kulusid natukenegi lee- rot. Üksikvanemal, kes vastab toetuse vendada, maksab Saue vald omadele saamise tingimustele, on õigus saada sünnitoetust. Toetust on võimalik taot- sünnitoetust kogu toetusmäära ulatu- leda kuni kuus kuud peale lapse sündi ses. Mitmike sünni korral makstakse ja selleks on vaja esitada vallavalitsu- sünnitoetust iga lapse kohta. sele avaldus: Sünnitoetus makstakse välja kahes osas: pool (160 eurot) pärast lapse www.sauevald.ee/avaldused. sündi ja teine pool (160 eurot) aasta möödumisel toetuse esimese osa välja- maksmisest. Toetuse teise osa välja- välja tingimusel, et selle väljamaks- makmiseks uut avaldust esitama ei mise ajal on laps ja vanemad endiselt pea.
    [Show full text]
  • Riisikad Kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba Küla 29.07
    Nr 94 Juuni 2010 Kernu Põhikooli lõpetajad 2010 Imre Bahovski Rasmus Bahovski Ats Kaelas Õnnitleme! Erika Lauri † 65 ¢ Tiina Mängli Merit Piht Helgi Vaga Kustja küla 02.07.1945 Margit Rau Valdur Rannavete Kohatu küla 14.07.1945 Riin Riiv Jaan Eha Kohatu küla 12.07.1945 Marite Rõõm Liis Sideljov † 70 ¢ Kaur Siimaste Haldur-Aarandi Kuller Kaasiku küla 27.06.1940 Merle Tamme Sixten Tedremets † 75 ¢ Johannes Vartlaan Leili Saakpakk Haiba küla 10.07.1935 † ¢ Ruila Põhikooli lõpetajad 2010 80 Veera Vassiljeva Kaasiku küla 16.07.1930 Haiba küla 12.07.1930 Reiner Jõgi Jaan Pälling Kaili Järvela † 81 ¢ Ragnar Kasuk Kustja küla 12.07.1929 Henri Lambut Evald Pauklin Marvo Langeberg † 82 ¢ Tarvo Langeberg Ander Leo Hugo Laidna Ruila küla 21.06.1928 Uko Melis † 84 ¢ Kevin Saar Kadri Säde Valve Vilju Laitse küla 20.06.1926 Kristjan Toomist † 86 ¢ Klassijuhataja Arnold Okspuu Ruila küla 17.07. 1924 Livia Roomets Elli Õunapuu Kustja küla 18.06. 1924 † 87 ¢ Helga Nelis Vansi küla 03.07. 1923 Riisikad kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba küla 29.07. 1922 Vilma Kald Laitse küla 07.07. 1922 Astrid Johanson Haiba küla 30.06. 1922 † 90 ¢ Helmi Edovald Kaasiku küla 23.06. 1920 † 92 ¢ Roland Kivi Kohatu küla 26.07. 1918 † 93 ¢ Leida Einla Vansi küla 08.06. 1917 Külastati Elistvere loomaparki, kus teks on raamatud; põhilisi eesti metsloomi oma silmaga Lille – alati sõbralik, armsalt haja- näha sai. Käidi metsas õuesõpet tege- meelne, ei kurda kunagi, teeb meel- mas noorte abiturientide käe all. sasti kõike kaasa; Tulevased koolilapsed õppisid Gerly – tore tüdruk, kelle on taba- noorte politseinike käe all ohutult vaid ja vahvaid ütlemisi; kooliteed läbima – nad teadsid õppuse Karina ja Regiina – rõõmsameel- lõpus täpselt, millal ja kuidas käituda.
    [Show full text]