DOCSLIB.ORG

Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 42. Kd. Tallinn, 2017. 362

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 42. Kd. Tallinn, 2017. 362 E E EESTI GEOGRAAFIA SELTSI S EESTI GEOGRAAFIA SELTSI T hall= hõbe I G E O G R A A F I A S E L T S I A A KÖIDE S KÖIDE 42. T 42. A R A A M A T 4 2 . k ö i d e ISSN 0202 - 1811 sisu galeri volume EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 42. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 42 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2017 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 42. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2017 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 42 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 42. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu Ülikooli geograafia osakond Tallinna Ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2017 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Jätkame Eesti geograafiliste uurimistulemuste ülevaate andmist oma aastaraamatus, mille eelmised 41 köidet on meie rahvusliku geograa- fiateaduse omakeelne väljendus ehk mõttesoon minevikust tulevikku. See on nähtamatu niit, millest kinni hoides püsime rajal, mis ei rohtu ega lõpe. Praegune aeg ei anna palju mahti tagasi ega kõrvale vaadata, sest igast suunast tulvab uut ja mitmekesist informatsiooni, mis kipub katma vana, mõnikord ka väärika teadmise meie maast, tema elust ja oludest. Maateadlaste erinevate põlvkondade ette- võtmiste mõistmiseks tutvustab aastaraamat nii varasemaid sünd- musi ja inimesi kui ka annab uut teadmist kodumaa uurimise alalt. Aastaraamatus on kirjatööd jagatud traditsiooniliselt kolme ossa: esimeses on uurimuslikud artiklid ja ülevaated, teises meenutused neist, kellel ei ole enam kunagi võimalik seda raamatut näha ega lugeda ning kolmandas – kuidas möödus eelmine ehk 2016. aasta vaadatuna läbi mõningate eesti geograafiale oluliste sündmuste. Loodetavasti niisuguse mitmetahususe ühendavaks jooneks on see, et kõik need kirjatööd – mõni rohkem, teine vähem – annavad osakese eesti rahvusteaduste varasalve ning aitavad mõista Eestimaa muu- tuvaid väärtusi. Samas tuleb välja seegi, millist olulist rolli on EGSi aastaraamat mänginud eestikeelse maateaduse sõnavara loomisel ja hoidmisel, mis on nii vajalik maateadlaste erinevate põlvkondade ühistes ettevõtmistes ja vastastikuses mõistmises. Käesoleva aastaraamatu koostaja ja toimetaja tänu kuulub kõigile autoritele, kes oma teaduslikku või huvialast loomingut on soos- tunud avaldama käesolevas väljaandes. Arvo Järvet, aastaraamatu toimetaja Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 42. köide SADA AASTAT ÕIETOLMUANALÜÜSI ARENGUST MAAILMAS JA EESTIS Tiiu Koff Mõtle horisontaalselt, tööta vertikaalselt. L. von Post Lennart von Post uuris Lõuna-Rootsi soode arengut ja esitas Skan- dinaavia naturalistide koosolekul 1916. aastal ettekande, mis käsit- les puude õietolmuterade sisaldust turbas. Seda sündmust loetaksegi ametlikult õietolmuanalüüsi meetodi alguseks ja sellele pühendati Rootsi Kuninglikus Akadeemias 24.–25. novembril 2016 sümpoo- sium (joonis 1). Kohal oli üle saja osavõtja erinevatelt mandritelt, erinevatest põlvkondadest, kel kõigil oli oma osa selles, et see meetod on püsinud, arenenud ja leidnud rakendamist erinevate paleogeograafiliste küsimuste lahendamisel. Mis on õietolmuanalüüs? Õietolmuanalüüs on üks vanemaid ja levinumaid palünoloogia mee- todeid, mida on laialdaselt rakendatud erinevates loodusteaduslikes uuringutes. Õietolmuterade väliskestad on küll eriti tugevast mater- jalist, kuid siiski on nende säilimiseks kõige soodsamad tingimused tagatud suhteliselt happelises ja anaeroobses keskkonnas, kus on vähene mikroorganismide tegevus. Põhilisteks objektideks, mis või- maldavad uurida loodusmaastike pärastjääaegset arengut, on soo- ja järvesetted, mille kihtidest eraldatakse keemilise töötlusega õietolmu- terad ja eosed. Mikroskoobi abil määratakse ühes proovis leiduvate õietolmuterade ja eoste liigiline koostis ja hulgaline vahekord. 8 Tiiu Koff Joonis 1. „Sada aastat õietolmuanalüüsi ja Lennart von Posti pärand 24.–25. nov. 2016“ sümpoosiumist osavõtjad Stockhomis, Rootsi Kuningliku Akadeemia (Lilla Frescativägen 4) ees trepil. Limi Mao foto. Erinevate taimede õietolmuteri saab eristada kuju, suuruse, välispinna mustri, pooride, astelde ja vagude abil. Õietolmupreparaadist loen- datakse teatud kindla summani puude ja rohttaimede õietolmuterad, eosed ning saadakse üldsumma, mille suhtes arvutatakse iga üksiku liigi õietolmu protsendiline sisaldus. Ühest settekihist määratud ja loendatud õietolmuterade ja eoste hulga andmeil saab koostada õietolmuspektri ja eri sügavustest saadud spektreid ühendades saame õietolmuprofiilid, mis kõigi liikide osas kokku moodustavad dia- grammi. Teades seoseid taimeliikide leviku ja klimaatiliste tingimuste Sada aastat õietolmuanalüüsi arengust maailmas ja Eestis 9 vahel, on võimalik rekonstrueerida kasvukoha keskkonnatingimusi ning liigestada ja korreleerida settekomplekse. Õietolmuanalüüsi saab kasutada ka esmase inimasustuse kujunemise uurimiseks. Stockholmi sümpoosiumist Esimese päeva ettekanded Stockholmis olid pühendatud õietolmu- analüüsi minevikule. Lennart von Postist ja Skandinaavia palüno- loogia ajaloost andis ülevaate Björn E. Berglund Lundi ülikoolist (joonis 2). Tema ettekandest selgus, et esmalt oli õietolmuanalüüs asendamatu suhtelise ajaskaala ja erinevate arheoloogiliste leiukohtade ja sündmuste dateerimiseks. Joonis 2. Björn E. Berglund ja Tiiu Koff Stockholmi nõupidamisel 24.11.2016. I. Delusina foto. 10 Tiiu Koff Suurenenud andmehulkade töötlemisele juhtis oma ettekandes tähe- lepanu H. John B. Birks Bergeni ülikoolist. Tema oli üks esimes- test, kes õietolmudiagrammide liigestamise subjektiivsuse vältimi- seks kasutas statistilise analüüsi programme. Praeguseks on lihtsamad neist (CONISS) lisandunud õietolmudiagrammide koos- tamise programmidele ja võimaldavad dendrogrammi alusel leida sarnaseid õietolmuspektreid, mis moodustavad vastava õietolmu- tsooni, millele antakse iseloomulik tähis. Eric Grimm (Minnesota ülikool) puudutas oma ettekandes seda etappi õietolmuanalüüsi arengus, kui oli olemas piisavalt algand- meid ja õietolmudiagramme, mida sai koondada andmebaasidesse. Sellisel kujul pakkusid need tulemused materjali uuteks üldistusteks ja järeldusteks regionaalsel ja globaalsel tasandil. Algul primitiiv- sed isokronoloogilised kaardid liikide õietolmu sisalduse kohta koondati Euroopa õietolmu analüüsitulemuste andmebaasi (Euro- pean Pollen Database), mille keskus paiknes algul Prantsusmaal, Arles linnas. Alates 2007. aastast koondati nii õietolmu- kui ka makrojäänuste-, ränivetikate-, ostrakoodide- ja vesikirbuliste ana- lüüside andmed NEOTOMA (https://www.neotomadb.org/) andme- baasi. Kuidas seda andmebaasi saab kasutada fülogeograafias, sellest rääkis Thomas Giesecke Göttingeni ülikoolist. Shinya Sugita poolt väljatöötatud algoritmi (REVEALS) on edukalt kasutatud üleminekul õietolmuandmetelt taimkatte andmetele. Seda rakendust on kasutatud ka kliima mudelites LPJ Guess uurimaks muutusi maakattes Euroopa tasandil. Ülevaate mineviku taimkatte kvantitatiivsetest rekonstruktsioonidest ja viimase aja rakendustest andis Marie-Jose Gaillard Linne ülikoolist. Sellest kui palju inimene on oma tegevusega muutnud ja kujun- danud maastiku avatust ja taimkatet, rääkis Ralf Fyfe (Plymouthi ülikool). Tuginedes õietolmu mudelitele selgitati välja, et juba pronksiajaks olid looduslikud metsad Inglismaa edelaosas hävitatud. Kuid õietolmu andmedega saab minna ka päris kaugele minevikku. Chronis Tzedakis (University College London) on uurinud sadu tuhandeid aastaid hõlmavaid setteid ja neist saadud õietolmu- andmeid on ta võrrelnud muutustega maa orbitaalsetes parameet- rites ja seostanud neid Kvaternaari ajastu jääaegade ja jäävahe- aegade vaheldumisega. Sada aastat õietolmuanalüüsi arengust maailmas ja Eestis 11 Kui heas korrelatsioonis on aga õietolmuandmed ja kliimaandmed? Neid rekonstruktsioone on tehtud tänapäeva õietolmuspektrite ja kliimaandmetele tuginedes kuni 0,5°C täpsusega. Kuid Heikki Seppä (Helsingi ülikool) tõi ettekandes välja ka kriitilisi noote. Kas puud suudavad ikka nii kiiresti migreeruda liustiku taandumise järel või on seal ka teisi faktoreid? Tänapäeva analoogia polegi ehk parim meetod, kuid paremat pole ka keegi senini välja pakkunud. Andmebaasidest võib leida ligi 7800 tänapäevast õietolmuspektrit, kuid kas nende seast on võimalik leida sellist, mis täpselt kirjeldaks situatsiooni hilisglatsiaalis liustiku taandumise järel? Siin on veel palju küsimusi, millele alles otsitakse vastuseid. Õietolmuanalüüsi hetkeseisule olid pühendatud ettekanded, mis tegelikult on oma alguse saanud juba aastakümnete tagant, kuid ak- tuaalseks jäänud ka tänapäeval. Milline on olnud taimkatte dünaa- mika aastasadade või tuhandete jooksul, kuidas on seda kulgu mõjutanud häiringud ja kuidas kujunesid kultuurmaastikud. Häid näiteid arheoloogiliste väljakaevamistega seotud õietolmuanalüüsi tulemustest tõid Rootsi Rahvusmuuseumi töötajad Per Lageras ja Anna Broström. Neil õnnestus õietolmuanalüüsi tulemuste inter- preteerimise kaudu tõestada suure Katkuaja (AD 1350) mõju Skandinaavias. Kasutades REVEALS mudelit, kvantifitseeriti taim- katte muutused 50 aastase sammuga ja tõestati, et pool põllumaa all olevast territooriumist jäi pea 150 aastaks mahajäetuks. See andis suunad ka tuleviku uuringute jaoks, et on võimalik leida põllu- majandusmaa osakaalu ja hinnata selle muutuse mõju nii inimühis- konnale kui ökosüsteemile. Õietolmu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise koosmõjudest rääkis Stockholmis Kathy Willis
Load more

Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Valga Valla Profiil
    VALGA VALLA PROFIIL Tellija: Valga Vallavalitsus Valgamaa Arenguagentuur Täitja OÜ Geomedia Valgas 2018 1 Sisukord Sisukord ........................................................................................ 2 Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 11 Valga vald kokku .................................................................... 12 2.3. Rahvastiku prognoos ......................................................... 13 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 14 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 14 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ...................................................................... 15 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 22 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 29 4.4. Kommunaalmajandus .......................................................
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 11 Saadjärve, JAH1000231 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jõgeva Jahimeeste Ühing 1.2. Registrikood 80016676 1.3. Aadress Tartu vald, Tabivere alev, Tuuliku 7-5 1.4. Esindaja nimi Raigo Metsaste 1.5. Kontaktinfo Telefoni number +372 5340 6230 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Heinar Metsaste Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud
    [Show full text]
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • 100 Years Later: Reflecting on Alfred Wegener's Contributions To
    The University of Manchester Research 100 Years Later: Reflecting on Alfred Wegener’s Contributions to Tornado Research in Europe DOI: 10.1175/BAMS-D-17-0316.1 Document Version Accepted author manuscript Link to publication record in Manchester Research Explorer Citation for published version (APA): Antonescu, B., Ricketts, H., & Schultz, D. (2019). 100 Years Later: Reflecting on Alfred Wegener’s Contributions to Tornado Research in Europe. Bulletin of the American Meteorological Society, 100(4), 567-578. https://doi.org/10.1175/BAMS-D-17-0316.1 Published in: Bulletin of the American Meteorological Society Citing this paper Please note that where the full-text provided on Manchester Research Explorer is the Author Accepted Manuscript or Proof version this may differ from the final Published version. If citing, it is advised that you check and use the publisher's definitive version. General rights Copyright and moral rights for the publications made accessible in the Research Explorer are retained by the authors and/or other copyright owners and it is a condition of accessing publications that users recognise and abide by the legal requirements associated with these rights. Takedown policy If you believe that this document breaches copyright please refer to the University of Manchester’s Takedown Procedures [http://man.ac.uk/04Y6Bo] or contact [email protected] providing relevant details, so we can investigate your claim. Download date:04. Oct. 2021 1 100 Years Later: Reflecting on Alfred Wegener’s Contributions to Tornado 2 Research in Europe 1;2 ∗ 1 1 3 Bogdan Antonescu , Hugo M. A. M. Ricketts , and David M.
    [Show full text]
  • 283 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    283 buss sõiduplaan & liini kaart 283 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 283 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 14:30 (2) Tartu Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 283 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 283 buss saabub. Suund: Rakvere 283 buss sõiduplaan 34 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:30 teisipäev 14:30 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 14:30 Lähte neljapäev 14:30 Puhtaleiva reede 14:30 laupäev 14:30 Äksi Kirik pühapäev 14:30 Tabivere Mullavere Nava 283 buss info Suund: Rakvere Lepiku Peatust: 34 Reisi kestus: 125 min Pikkjärve Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Lepiku, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Kaarepere Painküla, Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Kaera, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Tooma, Vägeva, Kassinurme Rakke, Ebavere, Kaarma, Väike-Maarja, Aburi, Assamalla, Levala, Tõrma Kalmistu, Pauluse Kalevi Kalmistu, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Kaera Paduvere Vaimastvere Kärde Tooma Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Ebavere Kaarma Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Assamalla 1 Munakivi Tänav, Estonia Levala Tõrma Kalmistu Pauluse Kalmistu Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 283 buss sõiduplaan 36 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:05 teisipäev 8:05 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev
    [Show full text]
  • Taheva Valla Arengukava 2014–2023
    TAHEVA VALLA ARENGUKAVA 2014–2023 Vastu võetud Taheva Vallavolikogu 17.10.2014. aasta määrusega nr 8 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 4 2 VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED .......................................................................................................... 5 2.1 ÜLDPOLIITILISED PÕHIMÕTTED ................................................................................................................. 5 2.2 EESMÄRGID ................................................................................................................................................. 6 2.3 EELARVE KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...................................................................................................... 6 3 RAHVASTIK, TÖÖHÕIVE ............................................................................................................................... 8 3.1 HETKESEISUND JA HINNANG ....................................................................................................................... 8 3.1.1 Rahvastik ................................................................................................................................................. 8 3.1.2 Tööhõive .................................................................................................................................................. 9 3.2 EESMÄRGID ..............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Valga Valla Profiil
    VALGA VALLA PROFIIL Valgas 2018 Geomedia OÜ (redigeeritud Valga Vallavalitsuse poolt 2020) 1 Sisukord Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 10 2.3. Rahvastikuprognoos ........................................................... 11 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 13 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 13 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ........................................................................ 14 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 14 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 14 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 17 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 24 4.4. Kommunaalmajandus ...................................................26 4.5. Turvalisus ...........................................................................30 5. Ettevõtlus (sh turism) ja elanike sissetulekud, tööpuudus .............
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]