E E EESTI GEOGRAAFIA SELTSI S EESTI GEOGRAAFIA SELTSI T hall= hõbe I G E O G R A A F I A S E L T S I A A KÖIDE S KÖIDE 42. T 42. A R A A M A T 4 2 . k ö i d e ISSN 0202 - 1811 sisu galeri volume EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 42. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 42 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2017 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 42. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2017 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 42 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 42. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu Ülikooli geograafia osakond Tallinna Ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2017 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Jätkame Eesti geograafiliste uurimistulemuste ülevaate andmist oma aastaraamatus, mille eelmised 41 köidet on meie rahvusliku geograa- fiateaduse omakeelne väljendus ehk mõttesoon minevikust tulevikku. See on nähtamatu niit, millest kinni hoides püsime rajal, mis ei rohtu ega lõpe. Praegune aeg ei anna palju mahti tagasi ega kõrvale vaadata, sest igast suunast tulvab uut ja mitmekesist informatsiooni, mis kipub katma vana, mõnikord ka väärika teadmise meie maast, tema elust ja oludest. Maateadlaste erinevate põlvkondade ette- võtmiste mõistmiseks tutvustab aastaraamat nii varasemaid sünd- musi ja inimesi kui ka annab uut teadmist kodumaa uurimise alalt. Aastaraamatus on kirjatööd jagatud traditsiooniliselt kolme ossa: esimeses on uurimuslikud artiklid ja ülevaated, teises meenutused neist, kellel ei ole enam kunagi võimalik seda raamatut näha ega lugeda ning kolmandas – kuidas möödus eelmine ehk 2016. aasta vaadatuna läbi mõningate eesti geograafiale oluliste sündmuste. Loodetavasti niisuguse mitmetahususe ühendavaks jooneks on see, et kõik need kirjatööd – mõni rohkem, teine vähem – annavad osakese eesti rahvusteaduste varasalve ning aitavad mõista Eestimaa muu- tuvaid väärtusi. Samas tuleb välja seegi, millist olulist rolli on EGSi aastaraamat mänginud eestikeelse maateaduse sõnavara loomisel ja hoidmisel, mis on nii vajalik maateadlaste erinevate põlvkondade ühistes ettevõtmistes ja vastastikuses mõistmises. Käesoleva aastaraamatu koostaja ja toimetaja tänu kuulub kõigile autoritele, kes oma teaduslikku või huvialast loomingut on soos- tunud avaldama käesolevas väljaandes. Arvo Järvet, aastaraamatu toimetaja Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 42. köide SADA AASTAT ÕIETOLMUANALÜÜSI ARENGUST MAAILMAS JA EESTIS Tiiu Koff Mõtle horisontaalselt, tööta vertikaalselt. L. von Post Lennart von Post uuris Lõuna-Rootsi soode arengut ja esitas Skan- dinaavia naturalistide koosolekul 1916. aastal ettekande, mis käsit- les puude õietolmuterade sisaldust turbas. Seda sündmust loetaksegi ametlikult õietolmuanalüüsi meetodi alguseks ja sellele pühendati Rootsi Kuninglikus Akadeemias 24.–25. novembril 2016 sümpoo- sium (joonis 1). Kohal oli üle saja osavõtja erinevatelt mandritelt, erinevatest põlvkondadest, kel kõigil oli oma osa selles, et see meetod on püsinud, arenenud ja leidnud rakendamist erinevate paleogeograafiliste küsimuste lahendamisel. Mis on õietolmuanalüüs? Õietolmuanalüüs on üks vanemaid ja levinumaid palünoloogia mee- todeid, mida on laialdaselt rakendatud erinevates loodusteaduslikes uuringutes. Õietolmuterade väliskestad on küll eriti tugevast mater- jalist, kuid siiski on nende säilimiseks kõige soodsamad tingimused tagatud suhteliselt happelises ja anaeroobses keskkonnas, kus on vähene mikroorganismide tegevus. Põhilisteks objektideks, mis või- maldavad uurida loodusmaastike pärastjääaegset arengut, on soo- ja järvesetted, mille kihtidest eraldatakse keemilise töötlusega õietolmu- terad ja eosed. Mikroskoobi abil määratakse ühes proovis leiduvate õietolmuterade ja eoste liigiline koostis ja hulgaline vahekord. 8 Tiiu Koff Joonis 1. „Sada aastat õietolmuanalüüsi ja Lennart von Posti pärand 24.–25. nov. 2016“ sümpoosiumist osavõtjad Stockhomis, Rootsi Kuningliku Akadeemia (Lilla Frescativägen 4) ees trepil. Limi Mao foto. Erinevate taimede õietolmuteri saab eristada kuju, suuruse, välispinna mustri, pooride, astelde ja vagude abil. Õietolmupreparaadist loen- datakse teatud kindla summani puude ja rohttaimede õietolmuterad, eosed ning saadakse üldsumma, mille suhtes arvutatakse iga üksiku liigi õietolmu protsendiline sisaldus. Ühest settekihist määratud ja loendatud õietolmuterade ja eoste hulga andmeil saab koostada õietolmuspektri ja eri sügavustest saadud spektreid ühendades saame õietolmuprofiilid, mis kõigi liikide osas kokku moodustavad dia- grammi. Teades seoseid taimeliikide leviku ja klimaatiliste tingimuste Sada aastat õietolmuanalüüsi arengust maailmas ja Eestis 9 vahel, on võimalik rekonstrueerida kasvukoha keskkonnatingimusi ning liigestada ja korreleerida settekomplekse. Õietolmuanalüüsi saab kasutada ka esmase inimasustuse kujunemise uurimiseks. Stockholmi sümpoosiumist Esimese päeva ettekanded Stockholmis olid pühendatud õietolmu- analüüsi minevikule. Lennart von Postist ja Skandinaavia palüno- loogia ajaloost andis ülevaate Björn E. Berglund Lundi ülikoolist (joonis 2). Tema ettekandest selgus, et esmalt oli õietolmuanalüüs asendamatu suhtelise ajaskaala ja erinevate arheoloogiliste leiukohtade ja sündmuste dateerimiseks. Joonis 2. Björn E. Berglund ja Tiiu Koff Stockholmi nõupidamisel 24.11.2016. I. Delusina foto. 10 Tiiu Koff Suurenenud andmehulkade töötlemisele juhtis oma ettekandes tähe- lepanu H. John B. Birks Bergeni ülikoolist. Tema oli üks esimes- test, kes õietolmudiagrammide liigestamise subjektiivsuse vältimi- seks kasutas statistilise analüüsi programme. Praeguseks on lihtsamad neist (CONISS) lisandunud õietolmudiagrammide koos- tamise programmidele ja võimaldavad dendrogrammi alusel leida sarnaseid õietolmuspektreid, mis moodustavad vastava õietolmu- tsooni, millele antakse iseloomulik tähis. Eric Grimm (Minnesota ülikool) puudutas oma ettekandes seda etappi õietolmuanalüüsi arengus, kui oli olemas piisavalt algand- meid ja õietolmudiagramme, mida sai koondada andmebaasidesse. Sellisel kujul pakkusid need tulemused materjali uuteks üldistusteks ja järeldusteks regionaalsel ja globaalsel tasandil. Algul primitiiv- sed isokronoloogilised kaardid liikide õietolmu sisalduse kohta koondati Euroopa õietolmu analüüsitulemuste andmebaasi (Euro- pean Pollen Database), mille keskus paiknes algul Prantsusmaal, Arles linnas. Alates 2007. aastast koondati nii õietolmu- kui ka makrojäänuste-, ränivetikate-, ostrakoodide- ja vesikirbuliste ana- lüüside andmed NEOTOMA (https://www.neotomadb.org/) andme- baasi. Kuidas seda andmebaasi saab kasutada fülogeograafias, sellest rääkis Thomas Giesecke Göttingeni ülikoolist. Shinya Sugita poolt väljatöötatud algoritmi (REVEALS) on edukalt kasutatud üleminekul õietolmuandmetelt taimkatte andmetele. Seda rakendust on kasutatud ka kliima mudelites LPJ Guess uurimaks muutusi maakattes Euroopa tasandil. Ülevaate mineviku taimkatte kvantitatiivsetest rekonstruktsioonidest ja viimase aja rakendustest andis Marie-Jose Gaillard Linne ülikoolist. Sellest kui palju inimene on oma tegevusega muutnud ja kujun- danud maastiku avatust ja taimkatet, rääkis Ralf Fyfe (Plymouthi ülikool). Tuginedes õietolmu mudelitele selgitati välja, et juba pronksiajaks olid looduslikud metsad Inglismaa edelaosas hävitatud. Kuid õietolmu andmedega saab minna ka päris kaugele minevikku. Chronis Tzedakis (University College London) on uurinud sadu tuhandeid aastaid hõlmavaid setteid ja neist saadud õietolmu- andmeid on ta võrrelnud muutustega maa orbitaalsetes parameet- rites ja seostanud neid Kvaternaari ajastu jääaegade ja jäävahe- aegade vaheldumisega. Sada aastat õietolmuanalüüsi arengust maailmas ja Eestis 11 Kui heas korrelatsioonis on aga õietolmuandmed ja kliimaandmed? Neid rekonstruktsioone on tehtud tänapäeva õietolmuspektrite ja kliimaandmetele tuginedes kuni 0,5°C täpsusega. Kuid Heikki Seppä (Helsingi ülikool) tõi ettekandes välja ka kriitilisi noote. Kas puud suudavad ikka nii kiiresti migreeruda liustiku taandumise järel või on seal ka teisi faktoreid? Tänapäeva analoogia polegi ehk parim meetod, kuid paremat pole ka keegi senini välja pakkunud. Andmebaasidest võib leida ligi 7800 tänapäevast õietolmuspektrit, kuid kas nende seast on võimalik leida sellist, mis täpselt kirjeldaks situatsiooni hilisglatsiaalis liustiku taandumise järel? Siin on veel palju küsimusi, millele alles otsitakse vastuseid. Õietolmuanalüüsi hetkeseisule olid pühendatud ettekanded, mis tegelikult on oma alguse saanud juba aastakümnete tagant, kuid ak- tuaalseks jäänud ka tänapäeval. Milline on olnud taimkatte dünaa- mika aastasadade või tuhandete jooksul, kuidas on seda kulgu mõjutanud häiringud ja kuidas kujunesid kultuurmaastikud. Häid näiteid arheoloogiliste väljakaevamistega seotud õietolmuanalüüsi tulemustest tõid Rootsi Rahvusmuuseumi töötajad Per Lageras ja Anna Broström. Neil õnnestus õietolmuanalüüsi tulemuste inter- preteerimise kaudu tõestada suure Katkuaja (AD 1350) mõju Skandinaavias. Kasutades REVEALS mudelit, kvantifitseeriti taim- katte muutused 50 aastase sammuga ja tõestati, et pool põllumaa all olevast territooriumist jäi pea 150 aastaks mahajäetuks. See andis suunad ka tuleviku uuringute jaoks, et on võimalik leida põllu- majandusmaa osakaalu ja hinnata selle muutuse mõju nii inimühis- konnale kui ökosüsteemile. Õietolmu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise koosmõjudest rääkis Stockholmis Kathy Willis