DOCSLIB.ORG

Talurahva Keelest Riigikeeleks

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Talurahva Keelest Riigikeeleks Raimo Raag Talurahva keelest riigikeeleks 2008 1 Keeleliselt toimetanud Eve Kask Küljendanud ja kujundanud Palle Porila Kaane kujundanud Kairi Kullasepp Kaanepilt Hando Mugasto. „Päevauudised” Puulõige. 1936. TKM Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. Autoriõigus: AS Atlex ja autor. 2008 AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN 978-9949-441-30-3 2 Sisukord Saateks 5 Fotod, kaardid, tabelid, lühendid 7 Sissejuhatus. Miks sa ütled nii, ütle naa! 11 Esimene peatükk. Mittesaksa keelest saab eesti keel 27 Teine peatükk. Ühise keele nimel 49 Kolmas peatükk. Vastutuule kiuste edasi 80 Neljas peatükk. Riigikeel võtab kuju 115 Viies peatükk. Eesti keel on riigikeel 162 Kuues peatükk. Taandatud riigikeel 213 Seitsmes peatükk.Taastatud riigikeel 272 Kaheksas peatükk. Tagasivaade 288 Allikad ja kirjandus 294 Lisad 313 Isikuregister 316 Sõnaregister 321 Aineregister 335 3 4 Saateks Selle raamatu kaante vahel püüan pakkuda tervikpildi sellest, kuidas kujundati eesti normeeritud kirjakeel. Keskendun sellele ajale, mil selles tegevuses etendasid peamise osa eestlased ise ehk ajavahemikule 19. sajandi keskpaigast tänaseni; vastasel korral oleks raamat paisunud ülemäära mahukaks. Tähelepanu on mõistagi suunatud eeskätt puhtkeelelistele küsimustele, kuid käsitlus jääks poolikuks, kui keeletööd ei suhestataks ühiskonna üldise arenguga. Niisiis püüan vahendada ka asjakohaseid eesti poliitilise ja sotsiaalajaloo seiku. Raamat on algselt kirjutatud õpikuna peamiselt rootsi ja eesti soost üliõpilastele, kes Uppsala ülikoolis kuulavad minu loengukursust eesti normeeritud kirjakeele uuemast ajaloost, keelekorraldusest ja keelepoliitikast. Rootsi originaalversiooni ilmumisele 1999. aasta lõpus olid tosinkonna aasta vältel eelnenud mitu väga erinevas küpsusastmes eeltrükki. Asudes oma raamatut eesti lugejale tõlkima, kohandama ja sisult värskendama, seadsin endale raske eesmärgi. Tahtsin nimelt kirjutada nii kergesti loetavalt, et raamat pakuks uusi teadmisi ja mõtlemisainet igale keelehuvilisele eestlasele, aga et see samas võiks vastata ka teadustöö kriteeriumidele. Uppsalas jaanipäeva aegu 2008 Raimo Raag 5 6 Pildid, kaardid ja tabelid Pildid Pilt 1. Dietrich Heinrich Jürgenson oli esimene eestlasest Tartu ülikooli eesti keele lektor Pilt 2. Johann Heinrich Rosenplänter Pilt 3. Otto Wilhelm Masing Pilt 4. Ferdinand Johann Wiedemann Pilt 5. „Eesti Postimehe” esimese numbri esikülg Pilt 6. Jakob Hurt Pilt 7. Mihkel Weske Pilt 8. Muinasjutt suuremeelelisest lõvist Pilt 9. Friedrich Reinhold Kreutzwald Pilt 10. K. A. Hermanni grammatika tiitelleht Pilt 11. Ado Grenzstein – kas venestuse pooldaja, rahvuslik pessimist või eesti patrioot, kelle euroopalikku mõtlemisviisi tema kaasaegsed ei suutnud mõista? Pilt 12. Lehekülg Ado Grenzsteini „Eesti Sõnaraamatust” (1884) Pilt 13. Arusaamatud uudissõnad („Sädemed” nr 5, 1912.) Pilt 14. Lehekülg esimesest eestikeelsest entsüklopeediast Pilt 15. Johannes Aavik Pilt 16. „Hirmu ja õuduse jutud” Pilt 17. Aavik keedab keeleputru („Sädemed” nr 7, 1913.) Pilt 18. „Sädemed” nr 10, 1914 Pilt 19. Esimese eesti rügemendi juurde loodud eestikeelsete sõjaväe komando- ja oskus- sõnade komisjon Pilt 20. Johannes Voldemar Veski Pilt 21. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” esikaas Pilt 22. Elmar Muuk Pilt 23. Jaan Jõgever Pilt 24. Andrus Saareste Pilt 25. Autoritaarse korra aastail 1934–40 kujundati rahva meelsust mitmete üleriigiliste kampaaniate abil, millest üks oli perekonnanimede eestistamine. Pilt 26. Valter Tauli Pilt 27. Henno Meriste Pilt 28. Rein Kull Pilt 29. Tiiu Erelt Pilt 30. Kadrinas emakeelesammas 7 Kaardid Kaart 1. Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti keeleala Kaart 2. Eesti ala haldusjaotus 19. saj. Kaart 3. Eesti keeleala murdeline jaotus (Arnold Kase järgi) Kaart 4. Eesti keeleala arvatav murdeline jaotus XIII - XVI sajandini Kaart 5. Nimisõna agu levik eesti murretes Kaart 6. Pöördsõna sööstma levik eesti murretes Tabelid Tabel 1. Läänemere piirkonna grammatikate keel 16. ja 17. sajandil Tabel 2. Eestimaa kubermangu rahvastik rahvuste järgi aastal 1868 Tabel 3. Peterburi kubermangu maarahvastik rahvuste järgi 1848–50 Tabel 4. Kirjaoskus mõnedes Euroopa riikides 19. sajandi lõpus Tabel 5. Mõned keskmurde jooned, mis pole omased eesti normikeelele Tabel 6. Sõna sisehäälikute välte märkimine uues ja vanas kirjaviisis Tabel 7. Eesti ala rahvastik emakeele järgi 1881. aasta rahvaloenduse andmeil Tabel 8. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Friedrich Robert Faehlmanni omavahelise kirjavahetuse keel (1833–50) Tabel 9. Karl August Hermanni poolt taunitud sõnu ja nende asendussõnad Tabel 10. 19. sajandi teisel poolel eesti normikeelde toodud soome sõnu Tabel 11. Eesti ala rahvastiku jagunemine emakeele järgi 1897. aasta rahvaloenduse andmeil Tabel 12. Eestimaa kubermangu rahvastiku sotsiaalne jagunemine 1897. aasta rahvaloenduse andmeil (protsentides) Tabel 13. Üliõpilaste üldarvu ja eesti üliõpilaste arvu dünaamika Tartu ülikoolis 1802–1916 Tabel 14. 20. sajandi esimesel kahel aastakümnel eesti keelde jõudnud inglise laensõnu Tabel 15. Keelekonverentsidest osavõtjad Tabel 16. Johannes Aaviku toodud soome päritolu sõnad eesti keeles Tabel 17. Johannes Aaviku tehistüved tänapäeva eesti normikeeles, nende esmakordne trükis ilmumise aasta ja eeskujuks olnud (või olla võinud) sõnad Tabel 18. Eesti rahvastiku jagunemine rahvuse järgi 1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse andmeil Tabel 19. Algkoolide ja õpilaste arv õppeaastal 1923/24 ja 1937/38 õppekeele järgi Tabel 20. Keskkoolide ja gümnaasiumide ning õpilaste arv õppeaastal 1923/24 ja 1937/38 õppekeele järgi Tabel 21. Johannes Voldemar Veski kaasabil või tema loodud oskussõnu Tabel 22. Elmar Muugi „Väikese õigekeelsus-sõnaraamatu” eri redaktsioonid ja trükid Tabel 23. Ajakirjas „Looming” avaldatud kaastööde keelekuju 1923, 1933 ja 1938 Tabel 24. Perekonnanime muutnud isikute arv 1920–39 Tabel 25. Algkoolide 1934. aasta õppekava järgi ettenähtud emakeele ja riigikeele nädalatundide arv klassiti Tabel 26. Esimesel nõukogude aastal eesti normikeelde tulnud uusi mõisteid ja sõnu Tabel 27. Nõukogulikke ümbernimetamisi eesti keeles Tabel 28. Eesti rahvastik rahvuste järgi aastatel 1934, 1959 ja 1989 (rahvaloenduste andmeil) Tabel 29. Näiteid ettevõtete ja kolhooside nõukogulike nimede kohta Tabel 30. Eesti õppekeelega koolide 1969. aasta õppekava järgi ettenähtud eesti keele, kirjanduse, vene keele ja võõrkeelte nädalatundide arv klassiti 8 Tabel 31. Eesti ilukirjanduse esitrükkide arv Eestis ja paguluses 1944–90 Tabel 32. Näited nõukogude poliitilis-avaliku keeletarvituse kohta eesti ja vene keeles Tabel 33. Nõukogudeaegseid vene laensõnu eesti normikeeles (ÕS 1976 ainestiku põhjal) Tabel 34. Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsiooni soetatud asendussõnu 1958–75 Tabel 35. Aastatel 1964–74 eesti normikeeles käibele tulnud sõnu Tabel 36. Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1972. aasta uudissõnade võistluse sõnu Tabel 37. Eesti rahvastik rahvuse ja emakeele järgi aastal 2000 (rahvaloenduse andmeil) Tabel 38. Mõned taasiseseisvunud Eestis kasutusele tulnud uued sõnad Tabel 39. 2002. aasta sõnavõistluse sõnade ja nende soovimatute vastete omavaheline arvuline suhe Google’i abil sooritatud otsingute järgi juunis 2008 Lühendid ingl inglise keel, inglise keeles kasks keskalamsaksa keel, keskalamsaksa keeles rts rootsi keel, rootsi keeles sks saksa keel, saksa keeles sm soome keel, soome keeles vn vene keel, vene keeles vt vaata s.v. sub voce, mainitud sõna kohal 9 10 Sissejuhatus Miks sa ütled nii, ütle naa! Probleemiasetus, lähtekohad, mõisteselgitused Inimene kujundab kirjakeelt Kindlasti mõtiskleb iga inimene aeg-ajalt oma või teiste keelekasutuse üle. Selleks ei pea olema keeleteadlane, filoloog ega isegi mitte keelehuviline. Ajendiks võib olla mõni sõna või väljend, mida me kuuleme kaasinimese suust või kuskilt loeme. Kuuldu- loetu võib panna meid küsima: „Miks nii? Kas mitte naa?” või siis reageerime otsese korralekutsumisega: „Ei öelda nii! Tuleb öelda naa!” Viimasel juhul võtame endale õiguse hinnata kaasinimese keeletarvitust ja seda parandada. Pole sugugi haruldane, et keeleküsimuste hindamise õigus määratakse mõnele inimeste rühmale või et mõni inimene või inimeste rühm võtab selle õiguse iseendale. Eestis on keeleküsimuste lahendamise õigus antud Emakeele Seltsi keeletoimkonnale ja Eesti Keele Instituudile. Valitud, määratud või isehakanud keeleorgani otsene või kaudne ülesanne on teha valik keeles leiduvate erinevate rööpkeelendite vahel. Omavahel võistlevateks rööpkeelenditeks võivad olla hääldusvariandid, paralleelsed muutevormid, erinevad lausestusvõimalused, enam või vähem sünonüümsed sõnad ja väljendid. Eri võimalusi kõrvutades ja omavahel võrreldes leitakse mõni rööpkeelend sobiv olevat ja kiidetakse heaks, kuna teisi võimalusi peetakse sobimatuks ning need lükatakse kõrvale. Vahel otsustatakse jätta küsimus lahtiseks, pidada võimalikuks kasutada mitut rööpset väljendusviisi ja lasta keelekasutajal ise otsustada, mis keelendit ta eelistab kasutada. Sellise tegevuse tulemuseks on keelenorming. Kõik normingud koos moodustavad keelereeglistiku. Normingud ja kogu keelereeglistik tehakse keelekollektiivile teatavaks eelkõige käsiraamatute ja sõnastike näol, reegleid õpetatakse koolides ning seda võidakse juurutada keelehooldekursustel. Selle järgimine võib olla kohustuslik ametiasutustele – nii nagu viimase eesti keele õigekeelsussõnaraamatu ehk ÕSi järgimine tehti Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. aasta määrusega kohustuslikuks
Load more

Recommended publications
  • Aleksander Kesküla Kirjandustegelasena
    Keel ja 12/2014 Kirjandus LVII aastakäIk EEstI tEadustE akadEEmIa ja EEstI kIrjanIkE LIIdu ajakIrI ALEKSANDER KESKÜLA KIRJANDUSTEGELASENA MART KULDKEPP leksander Eduard Kesküla (1882–1963) on kindlasti üks müstilisemaid mehi Eesti (ja mitte ainult Eesti) ajaloos. Tema põrandaaluses rollis A 1905. aasta revolutsiooni ajal ning suurejoonelises, ehkki üksiküritajali- kus poliitilises tegevuses Esimese maailmasõja päevil pole kellelgi seni õnnes- tunud täit selgust saada. Osalt on sellise olukorra põhjustanud Kesküla ise, kes elu lõpuni järgis konspiratsioonireegleid ning eelistas tegutseda suuremat tähelepanu äratamata. Teiseks ja eelmisega seotud probleemiks on raskesti leitavad allikad, mis tähendab, et Kesküla biograafiat tuleb kild killu haaval kokku panna üle kogu maailma hajali asuvatest arhiivimaterjalidest, millest märkimisväärne osa on kahtlemata veel üles leidmata. Laiemalt tuntud ja avaldatud materjalist piisab müüdi- ja kirjandusloo- meks enam kui küll. Vihjeid selle kohta, et Keskülal on potentsiaali kirjan- dusliku tegelaskujuna, leiab juba ajalookirjandusest ja memuaaridest. Näi- teks iseloomustatakse teda tihti intrigeerivate epiteetidega, nagu „geniaalne eestlane” (Futrell 1963: 119) või metafoorne „magav tiiger Dorpatist” (Gas- ser 1964), mis joonivad alla ka selle artikli avalauses väljendatud seisukohta. Puhtkunstilistest elulootõlgendustest seni mõjuvaim on kindlasti Hardi Vol- meri film „Minu Leninid” (1997), milles Kesküla kui suurpoliitilise mänguri müüt lausa ulmeliste kõrgusteni välja arendatakse. Käesoleva artikli eesmärk on keskenduda sõnakunstile ning vaadelda lä- hemalt teoseid, milles Kesküla kui ajaloolist isikut on kasutatud kirjandus- 889773 avaart, MKuldkepp.indd 897 28.11.14 11:45 tegelase ilmse prototüübina. Peamised uurimisküsimused on järgmised: mil- lisena esitletakse Keskülal põhinevat tegelaskuju lugejale, kuivõrd realistli- kuks (võrreldes ajaloolise Keskülaga) võib kujutuslaadi pidada, millised on olnud autori allikad ning milline on Kesküla tegelaskuju funktsioon teose kui terviku kontekstis.
    [Show full text]
  • Allalaadimine Lugerile
    Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna rahvausundi ja meedia töörühm MTÜ Eesti Folkloori Instituut Mäetagused 69 Hüperajakiri (vaata ka: http://folklore.ee/tagused) Toimetajad Mare Kõiva & Andres Kuperjanov Külalistoimetajad Pille Eslon & Piret Voolaid EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 Toimetajad: Mare Kõiva & Andres Kuperjanov Külalistoimetajad: Pille Eslon & Piret Voolaid Tegevtoimetaja: Asta Niinemets Keeletoimetajad: Kais Allkivi & Maria-Maren Linkgreim & Asta Niinemets Uudised: Asta Niinemets & Piret Voolaid Ingliskeelsed kokkuvõtted: Tiina Mällo Kaanekujundus: Andres Kuperjanov Küljendus: Diana Kahre Toimetuskolleegium 2015–2020: Juri Berezkin (Peterburi Etnograafiainstituut, Venemaa), Janina Kursite (Läti Ülikool, Läti), Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool, Eesti), Pauliina Latvala (Helsingi Ülikool, Soome), Kazuto Matsumura (Tokyo Ülikool, Jaapan), Tatiana Minniyakhmetova (Innsbrucki Ülikool, Austria), Diarmuid O'Giollain (Corki Ülikool, Iirimaa), Péter Pomozi (Eötvös Lorándi Ülikool (ELTE), Budapest, Ungari), Tiiu Salasoo (Estonian Learning Materials, Sydney, Austraalia), Urmas Sutrop (Eesti Kirjandusmuuseum), Guntis Šmidchens (Washingtoni Ülikool, Seattle, USA), Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum) Trükitud Eesti Kultuurkapitali toetusel. Väljaande valmimine on seotud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT 22-5, võrguversioon valmib riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu II” projekti EKKM14- 344 toetusel. Erinumbri ilmumist
    [Show full text]
  • Võõrsõnade Kuju Fikseerumise Põhijooni Eesti Keeles 1918 20181
    Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017), 139–165 http://dx.doi.org/10.3176/esa63.07 VÕÕRSÕNADE KUJU FIKSEERUMISE PÕHIJOONI EESTI KEELES 1918─20181 TIINA PAET Annotatsioon. Artikkel annab lühiülevaate eesti kirjakeeles viimase saja aasta jooksul tarvitatud võõrsõnade kuju fikseerumise põhijoontest. Analüüs põhineb 1918. aastal ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus“ ja „Eesti õige- keelsussõnaraamatus ÕS 2018“ esitatud võõrsõnade kuju võrdlusel, hõlmates need 365 sõna, mille häälikkuju on muutunud, mis on asendunud uue tüvega või kasutuselt kadunud. Sümptomaatilisemaid ja ilmekamaid näiteid kommenteeri- takse lähemalt. Artiklis vaadeldakse võõrsõnade fikseerumist tänapäevasel kujul, püüdes selgitada, mis on mõjutanud nende adapteerimist eesti keelde. Peamiselt on vaatluse all sõnavormide häälikkuju muutumine pikemaks või lühemaks, lähte- või vahenduskeele elementide kadumine (nt ismus-lõpu lühenemine ja us-lõpu kadu), järgsilbi vokaali lühenemine, i ja ü vaheldumine (kreeka algupära sõnades), verbi- ja adjektiiviliidete muutused; samuti vaadeldakse mõningaid nihkeid semantikas ning arutletakse tarvituselt kadunud tüvede üle. Eesti võõr- tüvede kuju fikseerumisel on olnud peamised mõjutegurid lähtekeel, laenu kuju lähte- ja vahenduskeeles, olulist rolli on mänginud ka keelekorraldus. Eesti keel on kõige ulatuslikumalt olnud kontaktis saksa ja vene keelega, suurem osa vaa- deldavast tüvevarast on jõudnud eesti keelde saksa keele kaudu. Peamine hulk eesti kirjakeele sõnu fikseerus tänapäevasel kujul 1925. aastaks, mil ilmus „Eesti
    [Show full text]
  • Eesti Raamat Välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch Im Ausland 1944–2010
    Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia Estonian Retrospective National Bibliography Estnische retrospektive Nationalbibliographie Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Eesti raamat välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch im Ausland 1944–2010 I Bibliograafia Koostanud Anne Valmas Tallinn 2017 Toimetanud Anne Ainz Pealkirjade registri koostanud Aita Kraut Nimeregistri sidunud numbritega Juta Laasma Nimeregistri elulooandmeid täiendanud Eve Siirman Liigid korrigeerinud Marje Aasmets Küljendanud Tiia Eikholm Ingliskeelse kokkuvõtte tõlkinud Ülle Rebo Saksakeelse kokkuvõtte tõlkinud Helje-Laine Kannik Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi Rahvuskaaslaste programm ja Eesti Kultuurkapital ISBN 978-9985-50-429-1 (kogu teos) ISBN 978-9985-50-430-7 (1. köide) Teaduste Akadeemia Kirjastus Sisukord 1. KÖIDE SAATESÕNA . 11 KASUTATUD LÜHENDID . 13 Eesti raamat välismaal 1944-2010 . 16 Estonian Books Abroad 1944-2010 . 34 Das estnische Buch im Ausland 1944-2010 . 65 TEATMETEOSED . 75 SÕNARAAMATUD . 77 RAAMAT. AJAKIRJANDUS. KIRJASTAMINE . 89 BIBLIOGRAAFIAD. RAAMATUKATALOOGID. SISUKORRAD . 91 ARHIIVID . 102 BALTI RIIGID JA BALTLASED . 104 Kongressid, konverentsid, sümpoosiumid . 117 MAAILMA MAADE AJALUGU. POLIITIKA. MAJANDUS . 123 NSV Liit ja sotsialistlikud riigid . 138 EESTI AJALUGU . 143 EESTI POLIITIKA . 159 EESTI VABARIIK . 176 Eesti Vabariigi sümboolika . 185 Eesti Vabariigi aastapäevad . 187 EESTLASED VÄLISMAAL . 193 Eestlased Ameerika Ühendriikides . 194 Eestlased Austraalias .
    [Show full text]
  • Hilise Aaviku Radikaalne Keeleuuendus
    Mati Hint, avaartikkel_Layout 1 31.01.12 12:12 Page 81 Keel ja 2/2012 Kirjandus LV AASTAKäIK EESTI TEAduSTE AKAdEEmIA JA EESTI KIrJANIKE LIIdu AJAKIrI HILISE AAVIKU RADIKAALNE KEELEUUENDUS mATI HINT „Ideepe” 1 ohannes Aaviku sõjaaegne isiklik päevik (31. jaanuarist 1942 kuni 1. det - sembrini 1943), mis üllitati tema 130. sünniaastapäevaks (8. XII 2010), Jmuudab kindlasti järelpõlve pilti Aaviku isiksusest ning tema keeleuuen - dusest. „Ideepe” (< idee + päevik) pidi Aaviku kavatsuse järgi esitama „kogu Keeleuuenduse filosoofia ja ideoloogi a....” (69 72). Koos Aaviku isiksuse detail - vaadetega näitab päevaraamat ka radikaalset keeleuuendust uudses raken - duslikus valguses, sest päeviku keel on keeleuuenduslik. Keeleuuendusest on eesti avalikkuses kõneldud-kirjutatud palju üldsõna - list pateetikat. radikaalse lõpmatuseni ulatuva keeleuuenduse hukatuslik - kust pole teoreetiliselt kuigi põhjalikult analüüsitud (Valter Tauli ütleb siis - ki mõndagi, kuid tal polnud lugeda „Ideepet”, vt Tauli 1982a; 1982b). „Ideepe” kirjutamise ajal üle 60-aastase Aaviku keeleuuendus on ta varasematest pro - grammidest veelgi ründavam, seetõttu on selle teoreetiline analüüs vajalik. „Ideepe” käsitlus on jagatud kolme ossa: 1. Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus. 2. Aaviku isiksus „Ideepes”. 3. Aaviku esteetilised vaated. Kaks viimast alajaotust ilmuvad loodetavasti Loomingus. Need käsitlevad Aaviku 1 „Ideepe.” Johannes Aaviku ideede päevik. Väljaande koostaja ja peatoimetaja Helgi Vihma. Keele- ja tehniline toimetaja, registrite koostaja Aili Norberg.
    [Show full text]
  • Etümoloogilisi Märkmeid (Xv)
    !"#$ ETÜMOLOOGILISI MÄRKMEID (XV) UDO UIBO kada aga ükskord algab aega mil ma tulen mootorsaega läbi kadrioru pargi lõikan kada tarvis hargi (Olavi Ruitlane) õnale kada ’ragulka’ pole „Eesti etümoloogiasõnaraamat” etümoloogiat esitanud ja märksõna järel seisab: „Tundmatu päritoluga tüvi” (EES: S112). Tegin selle sõna päritolust juttu etümoloogiasõnaraamatu esitlusel ja seda on kajastatud ka ajakirjanduses (Postimees 16. V 2012). Olgu see nüüd ka väärikate teadusannaalide tarvis üle korratud. F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat sõna kada ’ragulka’ veel ei tunne ja XX sajandi murdekogudes kajastub see napilt. „Eesti murrete sõnaraamat” on seda noteerinud üksnes Kodaverest (EMS II: 450; VMS I: 149 mainib ka Tartu-Maarjat), varianti kata Pöidest (EMS II: 831; keeleteadlase Paul Kokla väitel oli see tema lapsepõlves tuntud ka Hiiumaal). Sõna tegelikku levikut on raske hinnata, kuna meie XX sajandi murdekogud on orienteeritud vane- ma paikse maarahva keeletarvitusele, mistõttu uuema sõnavara kajastumine jääb juhuslikuks. Minu lapsepõlves kasutasid Viljandi poisikesed üksnes sõna ragulka ja selle lühikuju raku, nii et mulle on kada kirjasõnast omandatud ning seetõttu veidi raamatuliku varjundiga sõna. Neile, kes seda sõna tarvita- vad, ta seda muidugi ei ole. Ja internetis hulpimine näitab, et kada on ragulka kõrval tuntud ning kasutusel ka tänapäeval, kusjuures mõnes internetipoes on müügil just kadad, mitte ragulkad. !"#$%#&'())*+%$$",#%(-).)()$$",%+/01,kada ’ragulka’ alles XX sajandi kes- kel. J. V. Veski „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu” I köide (1925) seda ei mai- ni, samuti mitte Elmar Muugi „Väikese õigekeelsus-sõnaraamatu” sõjaeelsed trükid (1. tr 1933, 7. tr 1940). Meid huvitava sõna eelkäija kadapulk ’laske- riist: kaheharuline pulk kummilindiga harude vahel’ ilmub alles „Väikese õige- keelsus-sõnaraamatu” kaheksandasse, Arnold Kase ja Elmar Elisto poolt ettevalmistatud trükki (VÕS 1945: 184).
    [Show full text]