Raimo Raag Talurahva keelest riigikeeleks 2008 1 Keeleliselt toimetanud Eve Kask Küljendanud ja kujundanud Palle Porila Kaane kujundanud Kairi Kullasepp Kaanepilt Hando Mugasto. „Päevauudised” Puulõige. 1936. TKM Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. Autoriõigus: AS Atlex ja autor. 2008 AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN 978-9949-441-30-3 2 Sisukord Saateks 5 Fotod, kaardid, tabelid, lühendid 7 Sissejuhatus. Miks sa ütled nii, ütle naa! 11 Esimene peatükk. Mittesaksa keelest saab eesti keel 27 Teine peatükk. Ühise keele nimel 49 Kolmas peatükk. Vastutuule kiuste edasi 80 Neljas peatükk. Riigikeel võtab kuju 115 Viies peatükk. Eesti keel on riigikeel 162 Kuues peatükk. Taandatud riigikeel 213 Seitsmes peatükk.Taastatud riigikeel 272 Kaheksas peatükk. Tagasivaade 288 Allikad ja kirjandus 294 Lisad 313 Isikuregister 316 Sõnaregister 321 Aineregister 335 3 4 Saateks Selle raamatu kaante vahel püüan pakkuda tervikpildi sellest, kuidas kujundati eesti normeeritud kirjakeel. Keskendun sellele ajale, mil selles tegevuses etendasid peamise osa eestlased ise ehk ajavahemikule 19. sajandi keskpaigast tänaseni; vastasel korral oleks raamat paisunud ülemäära mahukaks. Tähelepanu on mõistagi suunatud eeskätt puhtkeelelistele küsimustele, kuid käsitlus jääks poolikuks, kui keeletööd ei suhestataks ühiskonna üldise arenguga. Niisiis püüan vahendada ka asjakohaseid eesti poliitilise ja sotsiaalajaloo seiku. Raamat on algselt kirjutatud õpikuna peamiselt rootsi ja eesti soost üliõpilastele, kes Uppsala ülikoolis kuulavad minu loengukursust eesti normeeritud kirjakeele uuemast ajaloost, keelekorraldusest ja keelepoliitikast. Rootsi originaalversiooni ilmumisele 1999. aasta lõpus olid tosinkonna aasta vältel eelnenud mitu väga erinevas küpsusastmes eeltrükki. Asudes oma raamatut eesti lugejale tõlkima, kohandama ja sisult värskendama, seadsin endale raske eesmärgi. Tahtsin nimelt kirjutada nii kergesti loetavalt, et raamat pakuks uusi teadmisi ja mõtlemisainet igale keelehuvilisele eestlasele, aga et see samas võiks vastata ka teadustöö kriteeriumidele. Uppsalas jaanipäeva aegu 2008 Raimo Raag 5 6 Pildid, kaardid ja tabelid Pildid Pilt 1. Dietrich Heinrich Jürgenson oli esimene eestlasest Tartu ülikooli eesti keele lektor Pilt 2. Johann Heinrich Rosenplänter Pilt 3. Otto Wilhelm Masing Pilt 4. Ferdinand Johann Wiedemann Pilt 5. „Eesti Postimehe” esimese numbri esikülg Pilt 6. Jakob Hurt Pilt 7. Mihkel Weske Pilt 8. Muinasjutt suuremeelelisest lõvist Pilt 9. Friedrich Reinhold Kreutzwald Pilt 10. K. A. Hermanni grammatika tiitelleht Pilt 11. Ado Grenzstein – kas venestuse pooldaja, rahvuslik pessimist või eesti patrioot, kelle euroopalikku mõtlemisviisi tema kaasaegsed ei suutnud mõista? Pilt 12. Lehekülg Ado Grenzsteini „Eesti Sõnaraamatust” (1884) Pilt 13. Arusaamatud uudissõnad („Sädemed” nr 5, 1912.) Pilt 14. Lehekülg esimesest eestikeelsest entsüklopeediast Pilt 15. Johannes Aavik Pilt 16. „Hirmu ja õuduse jutud” Pilt 17. Aavik keedab keeleputru („Sädemed” nr 7, 1913.) Pilt 18. „Sädemed” nr 10, 1914 Pilt 19. Esimese eesti rügemendi juurde loodud eestikeelsete sõjaväe komando- ja oskus- sõnade komisjon Pilt 20. Johannes Voldemar Veski Pilt 21. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” esikaas Pilt 22. Elmar Muuk Pilt 23. Jaan Jõgever Pilt 24. Andrus Saareste Pilt 25. Autoritaarse korra aastail 1934–40 kujundati rahva meelsust mitmete üleriigiliste kampaaniate abil, millest üks oli perekonnanimede eestistamine. Pilt 26. Valter Tauli Pilt 27. Henno Meriste Pilt 28. Rein Kull Pilt 29. Tiiu Erelt Pilt 30. Kadrinas emakeelesammas 7 Kaardid Kaart 1. Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti keeleala Kaart 2. Eesti ala haldusjaotus 19. saj. Kaart 3. Eesti keeleala murdeline jaotus (Arnold Kase järgi) Kaart 4. Eesti keeleala arvatav murdeline jaotus XIII - XVI sajandini Kaart 5. Nimisõna agu levik eesti murretes Kaart 6. Pöördsõna sööstma levik eesti murretes Tabelid Tabel 1. Läänemere piirkonna grammatikate keel 16. ja 17. sajandil Tabel 2. Eestimaa kubermangu rahvastik rahvuste järgi aastal 1868 Tabel 3. Peterburi kubermangu maarahvastik rahvuste järgi 1848–50 Tabel 4. Kirjaoskus mõnedes Euroopa riikides 19. sajandi lõpus Tabel 5. Mõned keskmurde jooned, mis pole omased eesti normikeelele Tabel 6. Sõna sisehäälikute välte märkimine uues ja vanas kirjaviisis Tabel 7. Eesti ala rahvastik emakeele järgi 1881. aasta rahvaloenduse andmeil Tabel 8. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Friedrich Robert Faehlmanni omavahelise kirjavahetuse keel (1833–50) Tabel 9. Karl August Hermanni poolt taunitud sõnu ja nende asendussõnad Tabel 10. 19. sajandi teisel poolel eesti normikeelde toodud soome sõnu Tabel 11. Eesti ala rahvastiku jagunemine emakeele järgi 1897. aasta rahvaloenduse andmeil Tabel 12. Eestimaa kubermangu rahvastiku sotsiaalne jagunemine 1897. aasta rahvaloenduse andmeil (protsentides) Tabel 13. Üliõpilaste üldarvu ja eesti üliõpilaste arvu dünaamika Tartu ülikoolis 1802–1916 Tabel 14. 20. sajandi esimesel kahel aastakümnel eesti keelde jõudnud inglise laensõnu Tabel 15. Keelekonverentsidest osavõtjad Tabel 16. Johannes Aaviku toodud soome päritolu sõnad eesti keeles Tabel 17. Johannes Aaviku tehistüved tänapäeva eesti normikeeles, nende esmakordne trükis ilmumise aasta ja eeskujuks olnud (või olla võinud) sõnad Tabel 18. Eesti rahvastiku jagunemine rahvuse järgi 1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse andmeil Tabel 19. Algkoolide ja õpilaste arv õppeaastal 1923/24 ja 1937/38 õppekeele järgi Tabel 20. Keskkoolide ja gümnaasiumide ning õpilaste arv õppeaastal 1923/24 ja 1937/38 õppekeele järgi Tabel 21. Johannes Voldemar Veski kaasabil või tema loodud oskussõnu Tabel 22. Elmar Muugi „Väikese õigekeelsus-sõnaraamatu” eri redaktsioonid ja trükid Tabel 23. Ajakirjas „Looming” avaldatud kaastööde keelekuju 1923, 1933 ja 1938 Tabel 24. Perekonnanime muutnud isikute arv 1920–39 Tabel 25. Algkoolide 1934. aasta õppekava järgi ettenähtud emakeele ja riigikeele nädalatundide arv klassiti Tabel 26. Esimesel nõukogude aastal eesti normikeelde tulnud uusi mõisteid ja sõnu Tabel 27. Nõukogulikke ümbernimetamisi eesti keeles Tabel 28. Eesti rahvastik rahvuste järgi aastatel 1934, 1959 ja 1989 (rahvaloenduste andmeil) Tabel 29. Näiteid ettevõtete ja kolhooside nõukogulike nimede kohta Tabel 30. Eesti õppekeelega koolide 1969. aasta õppekava järgi ettenähtud eesti keele, kirjanduse, vene keele ja võõrkeelte nädalatundide arv klassiti 8 Tabel 31. Eesti ilukirjanduse esitrükkide arv Eestis ja paguluses 1944–90 Tabel 32. Näited nõukogude poliitilis-avaliku keeletarvituse kohta eesti ja vene keeles Tabel 33. Nõukogudeaegseid vene laensõnu eesti normikeeles (ÕS 1976 ainestiku põhjal) Tabel 34. Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsiooni soetatud asendussõnu 1958–75 Tabel 35. Aastatel 1964–74 eesti normikeeles käibele tulnud sõnu Tabel 36. Emakeele Seltsi keeletoimkonna 1972. aasta uudissõnade võistluse sõnu Tabel 37. Eesti rahvastik rahvuse ja emakeele järgi aastal 2000 (rahvaloenduse andmeil) Tabel 38. Mõned taasiseseisvunud Eestis kasutusele tulnud uued sõnad Tabel 39. 2002. aasta sõnavõistluse sõnade ja nende soovimatute vastete omavaheline arvuline suhe Google’i abil sooritatud otsingute järgi juunis 2008 Lühendid ingl inglise keel, inglise keeles kasks keskalamsaksa keel, keskalamsaksa keeles rts rootsi keel, rootsi keeles sks saksa keel, saksa keeles sm soome keel, soome keeles vn vene keel, vene keeles vt vaata s.v. sub voce, mainitud sõna kohal 9 10 Sissejuhatus Miks sa ütled nii, ütle naa! Probleemiasetus, lähtekohad, mõisteselgitused Inimene kujundab kirjakeelt Kindlasti mõtiskleb iga inimene aeg-ajalt oma või teiste keelekasutuse üle. Selleks ei pea olema keeleteadlane, filoloog ega isegi mitte keelehuviline. Ajendiks võib olla mõni sõna või väljend, mida me kuuleme kaasinimese suust või kuskilt loeme. Kuuldu- loetu võib panna meid küsima: „Miks nii? Kas mitte naa?” või siis reageerime otsese korralekutsumisega: „Ei öelda nii! Tuleb öelda naa!” Viimasel juhul võtame endale õiguse hinnata kaasinimese keeletarvitust ja seda parandada. Pole sugugi haruldane, et keeleküsimuste hindamise õigus määratakse mõnele inimeste rühmale või et mõni inimene või inimeste rühm võtab selle õiguse iseendale. Eestis on keeleküsimuste lahendamise õigus antud Emakeele Seltsi keeletoimkonnale ja Eesti Keele Instituudile. Valitud, määratud või isehakanud keeleorgani otsene või kaudne ülesanne on teha valik keeles leiduvate erinevate rööpkeelendite vahel. Omavahel võistlevateks rööpkeelenditeks võivad olla hääldusvariandid, paralleelsed muutevormid, erinevad lausestusvõimalused, enam või vähem sünonüümsed sõnad ja väljendid. Eri võimalusi kõrvutades ja omavahel võrreldes leitakse mõni rööpkeelend sobiv olevat ja kiidetakse heaks, kuna teisi võimalusi peetakse sobimatuks ning need lükatakse kõrvale. Vahel otsustatakse jätta küsimus lahtiseks, pidada võimalikuks kasutada mitut rööpset väljendusviisi ja lasta keelekasutajal ise otsustada, mis keelendit ta eelistab kasutada. Sellise tegevuse tulemuseks on keelenorming. Kõik normingud koos moodustavad keelereeglistiku. Normingud ja kogu keelereeglistik tehakse keelekollektiivile teatavaks eelkõige käsiraamatute ja sõnastike näol, reegleid õpetatakse koolides ning seda võidakse juurutada keelehooldekursustel. Selle järgimine võib olla kohustuslik ametiasutustele – nii nagu viimase eesti keele õigekeelsussõnaraamatu ehk ÕSi järgimine tehti Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. aasta määrusega kohustuslikuks