Talurahva Keelest Riigikeeleks
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Aleksander Kesküla Kirjandustegelasena
Keel ja 12/2014 Kirjandus LVII aastakäIk EEstI tEadustE akadEEmIa ja EEstI kIrjanIkE LIIdu ajakIrI ALEKSANDER KESKÜLA KIRJANDUSTEGELASENA MART KULDKEPP leksander Eduard Kesküla (1882–1963) on kindlasti üks müstilisemaid mehi Eesti (ja mitte ainult Eesti) ajaloos. Tema põrandaaluses rollis A 1905. aasta revolutsiooni ajal ning suurejoonelises, ehkki üksiküritajali- kus poliitilises tegevuses Esimese maailmasõja päevil pole kellelgi seni õnnes- tunud täit selgust saada. Osalt on sellise olukorra põhjustanud Kesküla ise, kes elu lõpuni järgis konspiratsioonireegleid ning eelistas tegutseda suuremat tähelepanu äratamata. Teiseks ja eelmisega seotud probleemiks on raskesti leitavad allikad, mis tähendab, et Kesküla biograafiat tuleb kild killu haaval kokku panna üle kogu maailma hajali asuvatest arhiivimaterjalidest, millest märkimisväärne osa on kahtlemata veel üles leidmata. Laiemalt tuntud ja avaldatud materjalist piisab müüdi- ja kirjandusloo- meks enam kui küll. Vihjeid selle kohta, et Keskülal on potentsiaali kirjan- dusliku tegelaskujuna, leiab juba ajalookirjandusest ja memuaaridest. Näi- teks iseloomustatakse teda tihti intrigeerivate epiteetidega, nagu „geniaalne eestlane” (Futrell 1963: 119) või metafoorne „magav tiiger Dorpatist” (Gas- ser 1964), mis joonivad alla ka selle artikli avalauses väljendatud seisukohta. Puhtkunstilistest elulootõlgendustest seni mõjuvaim on kindlasti Hardi Vol- meri film „Minu Leninid” (1997), milles Kesküla kui suurpoliitilise mänguri müüt lausa ulmeliste kõrgusteni välja arendatakse. Käesoleva artikli eesmärk on keskenduda sõnakunstile ning vaadelda lä- hemalt teoseid, milles Kesküla kui ajaloolist isikut on kasutatud kirjandus- 889773 avaart, MKuldkepp.indd 897 28.11.14 11:45 tegelase ilmse prototüübina. Peamised uurimisküsimused on järgmised: mil- lisena esitletakse Keskülal põhinevat tegelaskuju lugejale, kuivõrd realistli- kuks (võrreldes ajaloolise Keskülaga) võib kujutuslaadi pidada, millised on olnud autori allikad ning milline on Kesküla tegelaskuju funktsioon teose kui terviku kontekstis. -
Allalaadimine Lugerile
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna rahvausundi ja meedia töörühm MTÜ Eesti Folkloori Instituut Mäetagused 69 Hüperajakiri (vaata ka: http://folklore.ee/tagused) Toimetajad Mare Kõiva & Andres Kuperjanov Külalistoimetajad Pille Eslon & Piret Voolaid EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 Toimetajad: Mare Kõiva & Andres Kuperjanov Külalistoimetajad: Pille Eslon & Piret Voolaid Tegevtoimetaja: Asta Niinemets Keeletoimetajad: Kais Allkivi & Maria-Maren Linkgreim & Asta Niinemets Uudised: Asta Niinemets & Piret Voolaid Ingliskeelsed kokkuvõtted: Tiina Mällo Kaanekujundus: Andres Kuperjanov Küljendus: Diana Kahre Toimetuskolleegium 2015–2020: Juri Berezkin (Peterburi Etnograafiainstituut, Venemaa), Janina Kursite (Läti Ülikool, Läti), Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool, Eesti), Pauliina Latvala (Helsingi Ülikool, Soome), Kazuto Matsumura (Tokyo Ülikool, Jaapan), Tatiana Minniyakhmetova (Innsbrucki Ülikool, Austria), Diarmuid O'Giollain (Corki Ülikool, Iirimaa), Péter Pomozi (Eötvös Lorándi Ülikool (ELTE), Budapest, Ungari), Tiiu Salasoo (Estonian Learning Materials, Sydney, Austraalia), Urmas Sutrop (Eesti Kirjandusmuuseum), Guntis Šmidchens (Washingtoni Ülikool, Seattle, USA), Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum) Trükitud Eesti Kultuurkapitali toetusel. Väljaande valmimine on seotud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT 22-5, võrguversioon valmib riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu II” projekti EKKM14- 344 toetusel. Erinumbri ilmumist -
Võõrsõnade Kuju Fikseerumise Põhijooni Eesti Keeles 1918 20181
Emakeele Seltsi aastaraamat 63 (2017), 139–165 http://dx.doi.org/10.3176/esa63.07 VÕÕRSÕNADE KUJU FIKSEERUMISE PÕHIJOONI EESTI KEELES 1918─20181 TIINA PAET Annotatsioon. Artikkel annab lühiülevaate eesti kirjakeeles viimase saja aasta jooksul tarvitatud võõrsõnade kuju fikseerumise põhijoontest. Analüüs põhineb 1918. aastal ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus“ ja „Eesti õige- keelsussõnaraamatus ÕS 2018“ esitatud võõrsõnade kuju võrdlusel, hõlmates need 365 sõna, mille häälikkuju on muutunud, mis on asendunud uue tüvega või kasutuselt kadunud. Sümptomaatilisemaid ja ilmekamaid näiteid kommenteeri- takse lähemalt. Artiklis vaadeldakse võõrsõnade fikseerumist tänapäevasel kujul, püüdes selgitada, mis on mõjutanud nende adapteerimist eesti keelde. Peamiselt on vaatluse all sõnavormide häälikkuju muutumine pikemaks või lühemaks, lähte- või vahenduskeele elementide kadumine (nt ismus-lõpu lühenemine ja us-lõpu kadu), järgsilbi vokaali lühenemine, i ja ü vaheldumine (kreeka algupära sõnades), verbi- ja adjektiiviliidete muutused; samuti vaadeldakse mõningaid nihkeid semantikas ning arutletakse tarvituselt kadunud tüvede üle. Eesti võõr- tüvede kuju fikseerumisel on olnud peamised mõjutegurid lähtekeel, laenu kuju lähte- ja vahenduskeeles, olulist rolli on mänginud ka keelekorraldus. Eesti keel on kõige ulatuslikumalt olnud kontaktis saksa ja vene keelega, suurem osa vaa- deldavast tüvevarast on jõudnud eesti keelde saksa keele kaudu. Peamine hulk eesti kirjakeele sõnu fikseerus tänapäevasel kujul 1925. aastaks, mil ilmus „Eesti -
Eesti Raamat Välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch Im Ausland 1944–2010
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia Estonian Retrospective National Bibliography Estnische retrospektive Nationalbibliographie Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Eesti raamat välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch im Ausland 1944–2010 I Bibliograafia Koostanud Anne Valmas Tallinn 2017 Toimetanud Anne Ainz Pealkirjade registri koostanud Aita Kraut Nimeregistri sidunud numbritega Juta Laasma Nimeregistri elulooandmeid täiendanud Eve Siirman Liigid korrigeerinud Marje Aasmets Küljendanud Tiia Eikholm Ingliskeelse kokkuvõtte tõlkinud Ülle Rebo Saksakeelse kokkuvõtte tõlkinud Helje-Laine Kannik Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi Rahvuskaaslaste programm ja Eesti Kultuurkapital ISBN 978-9985-50-429-1 (kogu teos) ISBN 978-9985-50-430-7 (1. köide) Teaduste Akadeemia Kirjastus Sisukord 1. KÖIDE SAATESÕNA . 11 KASUTATUD LÜHENDID . 13 Eesti raamat välismaal 1944-2010 . 16 Estonian Books Abroad 1944-2010 . 34 Das estnische Buch im Ausland 1944-2010 . 65 TEATMETEOSED . 75 SÕNARAAMATUD . 77 RAAMAT. AJAKIRJANDUS. KIRJASTAMINE . 89 BIBLIOGRAAFIAD. RAAMATUKATALOOGID. SISUKORRAD . 91 ARHIIVID . 102 BALTI RIIGID JA BALTLASED . 104 Kongressid, konverentsid, sümpoosiumid . 117 MAAILMA MAADE AJALUGU. POLIITIKA. MAJANDUS . 123 NSV Liit ja sotsialistlikud riigid . 138 EESTI AJALUGU . 143 EESTI POLIITIKA . 159 EESTI VABARIIK . 176 Eesti Vabariigi sümboolika . 185 Eesti Vabariigi aastapäevad . 187 EESTLASED VÄLISMAAL . 193 Eestlased Ameerika Ühendriikides . 194 Eestlased Austraalias . -
Hilise Aaviku Radikaalne Keeleuuendus
Mati Hint, avaartikkel_Layout 1 31.01.12 12:12 Page 81 Keel ja 2/2012 Kirjandus LV AASTAKäIK EESTI TEAduSTE AKAdEEmIA JA EESTI KIrJANIKE LIIdu AJAKIrI HILISE AAVIKU RADIKAALNE KEELEUUENDUS mATI HINT „Ideepe” 1 ohannes Aaviku sõjaaegne isiklik päevik (31. jaanuarist 1942 kuni 1. det - sembrini 1943), mis üllitati tema 130. sünniaastapäevaks (8. XII 2010), Jmuudab kindlasti järelpõlve pilti Aaviku isiksusest ning tema keeleuuen - dusest. „Ideepe” (< idee + päevik) pidi Aaviku kavatsuse järgi esitama „kogu Keeleuuenduse filosoofia ja ideoloogi a....” (69 72). Koos Aaviku isiksuse detail - vaadetega näitab päevaraamat ka radikaalset keeleuuendust uudses raken - duslikus valguses, sest päeviku keel on keeleuuenduslik. Keeleuuendusest on eesti avalikkuses kõneldud-kirjutatud palju üldsõna - list pateetikat. radikaalse lõpmatuseni ulatuva keeleuuenduse hukatuslik - kust pole teoreetiliselt kuigi põhjalikult analüüsitud (Valter Tauli ütleb siis - ki mõndagi, kuid tal polnud lugeda „Ideepet”, vt Tauli 1982a; 1982b). „Ideepe” kirjutamise ajal üle 60-aastase Aaviku keeleuuendus on ta varasematest pro - grammidest veelgi ründavam, seetõttu on selle teoreetiline analüüs vajalik. „Ideepe” käsitlus on jagatud kolme ossa: 1. Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus. 2. Aaviku isiksus „Ideepes”. 3. Aaviku esteetilised vaated. Kaks viimast alajaotust ilmuvad loodetavasti Loomingus. Need käsitlevad Aaviku 1 „Ideepe.” Johannes Aaviku ideede päevik. Väljaande koostaja ja peatoimetaja Helgi Vihma. Keele- ja tehniline toimetaja, registrite koostaja Aili Norberg. -
Etümoloogilisi Märkmeid (Xv)
!"#$ ETÜMOLOOGILISI MÄRKMEID (XV) UDO UIBO kada aga ükskord algab aega mil ma tulen mootorsaega läbi kadrioru pargi lõikan kada tarvis hargi (Olavi Ruitlane) õnale kada ’ragulka’ pole „Eesti etümoloogiasõnaraamat” etümoloogiat esitanud ja märksõna järel seisab: „Tundmatu päritoluga tüvi” (EES: S112). Tegin selle sõna päritolust juttu etümoloogiasõnaraamatu esitlusel ja seda on kajastatud ka ajakirjanduses (Postimees 16. V 2012). Olgu see nüüd ka väärikate teadusannaalide tarvis üle korratud. F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat sõna kada ’ragulka’ veel ei tunne ja XX sajandi murdekogudes kajastub see napilt. „Eesti murrete sõnaraamat” on seda noteerinud üksnes Kodaverest (EMS II: 450; VMS I: 149 mainib ka Tartu-Maarjat), varianti kata Pöidest (EMS II: 831; keeleteadlase Paul Kokla väitel oli see tema lapsepõlves tuntud ka Hiiumaal). Sõna tegelikku levikut on raske hinnata, kuna meie XX sajandi murdekogud on orienteeritud vane- ma paikse maarahva keeletarvitusele, mistõttu uuema sõnavara kajastumine jääb juhuslikuks. Minu lapsepõlves kasutasid Viljandi poisikesed üksnes sõna ragulka ja selle lühikuju raku, nii et mulle on kada kirjasõnast omandatud ning seetõttu veidi raamatuliku varjundiga sõna. Neile, kes seda sõna tarvita- vad, ta seda muidugi ei ole. Ja internetis hulpimine näitab, et kada on ragulka kõrval tuntud ning kasutusel ka tänapäeval, kusjuures mõnes internetipoes on müügil just kadad, mitte ragulkad. !"#$%#&'())*+%$$",#%(-).)()$$",%+/01,kada ’ragulka’ alles XX sajandi kes- kel. J. V. Veski „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu” I köide (1925) seda ei mai- ni, samuti mitte Elmar Muugi „Väikese õigekeelsus-sõnaraamatu” sõjaeelsed trükid (1. tr 1933, 7. tr 1940). Meid huvitava sõna eelkäija kadapulk ’laske- riist: kaheharuline pulk kummilindiga harude vahel’ ilmub alles „Väikese õige- keelsus-sõnaraamatu” kaheksandasse, Arnold Kase ja Elmar Elisto poolt ettevalmistatud trükki (VÕS 1945: 184).