Tallinna Kesklinna Arengukava 2011-2015

TALLINNA KESKLINNA ARENGUKAVA 2011-2015

Tallinn 2010 Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

SISUKORD

SISUKORD ...... 2 SISSEJUHATUS ...... 4 1. TALLINNA KESKLINNA ÜLEVAADE ...... 5 2. TALLINNA KESKLINNA HETKEOLUKORD JA ARENGUVÕIMALUSED VALDKONDADE LÕIKES ...... 8 2.1 Rahvastik ...... 8 2.2 Ettevõtlus ...... 9 2.3 Kultuur ...... 12 2.5 Haridus ...... 19 2.6 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ...... 24 2.7 Elamumajandus ...... 28 2.8 Linnakeskkond ...... 31 2.9 Turvalisus ...... 38 2.10 Haldussüsteem ...... 43 3. HINNANG TALLINNA KESKLINNA ARENGUTASEMELE: SWOT ANALÜÜS VALDKONNITI ...... 46 Koondhinnang Tallinna Kesklinna arengupotentsiaalile ...... 51 4. KESKLINNA ARENGUSTRATEEGIA 2011-2015 ...... 53 4.1 Tallinna Kesklinna arengumudel ...... 53 4.2 Valdkondlikud eesmärgid ...... 54 Ettevõtlus ...... 54 Kultuur ...... 54 Turism ...... 54 Haridus ...... 54 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ...... 55 Elamumajandus ...... 55 Linnakeskkond ...... 55 Turvalisus ...... 56 Haldussüsteem ...... 56 5. TEGEVUSKAVA JA EESMÄRKIDE MÕÕDIKUD ...... 56 6. ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMISE KORD ...... 58

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Tabelid Tabel 1. Kesklinna registreeritud elanike arv 2006-2010 (Tallinna Linnavalitsuse Registriosakond Tallinna Kesklinna rahvastikuregistri osakond, 2010) ...... 8 Tabel 2. Tallinna külastanud välisturistide TOP 5 aastatel 2004-2009 ...... 17

Joonised Joonis 1. Kesklinna rahvastikupuu seisuga 01.03.2010 (Tallinna Kesklinna Valitsuse Registriosakond) ...... 9 Joonis 2. Turistide ööbimised Tallinna majutusettevõtetes aastatel 2002-2009 ...... 16 Joonis 3. Tallinna majutusettevõtetes majutatud välisturistid aastatel 2002-2009 ...... 17 Joonis 4. Kruiisilaevad ja –reisijad Tallinnas aastatel 1998-2009 ...... 17 Joonis 5. Laste arv Tallinna Kesklinna koolieelsetes lasteasutustes 2005.-2009.a...... 20 Joonis 6. Õpilaste arv Tallinna Kesklinna koolides registreeritud elukoha järgi 2009/2010 .... 21 Joonis 7. Õpilaste arv Tallinna Kesklinna üldhariduskoolides 2004-2010 ...... 21 Joonis 8. Detailplaneeringud Tallinnas ja Kesklinnas 2004-2009 (Linnaplaneerimise Ameti andmetel)...... 31 Joonis 9. Registreeritud ja avastatud kuriteod aastatel 2004-2009 ning aastate 2004-2009 keskmine...... 39 Joonis 10. Kesklinnas toime pandud kuriteod liikide kaupa ...... 40 Joonis 11. Inimkannatanutega liiklusõnnetused 2004-2009 Tallinnas ja kesklinnas...... 41

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

SISSEJUHATUS

Tallinna Kesklinna linnaosa loodi 04. märtsil 1993 Tallinna linnavolikogu otsusega, mis jaotas pealinna kaheksaks piiratud omavalitsusega linnaosaks. Oma keskse asukoha tõttu on Kesklinn paik, mis ühendab mitmeid linnaosasid. Tallinna Kesklinn on pealinna ja kogu Eesti seisukohalt keskse tähtsusega Tallinna linnaosa, kuhu on koondunud enamus tähtsamaid avaliku sektori valitsusinstitutsioone, erineva suurusega äritegevust ning kolmanda sektori organisatsioone. Tallinna Kesklinn on Eesti pealinna visiitkaart kõigile Tallinna külastajatele. Tallinna Kesklinna Valitsus otsustas ajakohastada Kesklinna arengukava. Selle koostamisel tugineti strateegiale “Tallinn 2030”1 ja Tallinna linna arengukavale aastateks 2009-20272. Tallinna vanalinna arengu juhiseks on Tallinna vanalinna arengukava (kinnitatud Tallinna Linnavolikogus 28. augusti 2008 otsusega nr 171). 2010. aastal võttis Tallinna Kesklinna halduskogu vastu otsuse Kesklinna arengukava uuendamiseks aastateks 2011-2015, et määratleda linnaosa strateegilised suundumused ja luua alused lähiaastate tegevuste seostamiseks iga-aastase eelarvega. Arengukava koostamist korraldas Tallinna Kesklinna Valitsus. Dokument järgib valdavalt varasema arengukava ülesehitust ja protsessikorraldust. Töösse olid kaasatud Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Linnavalitsuse erinevate ametite ja asutuste valdkondkonna spetsialistid, Tallinna Kesklinna Halduskogu esindajad ning ettevõtete ja vabaühenduste esindajad. Tallinna Kesklinna arengukava koostamisel juhinduti Tallinna arengudokumentide menetlemise korrast (Tallinna Linnavolikogu määrus 25. veebruar 2010 nr.13). Tallinna Kesklinna arengukavas antakse esmalt ülevaade linnaosa üldandmetest ja ruumilisest struktuurist. Järgnevalt analüüsitakse linnaosa hetkeseisundit ja arenguvõimalusi peamiste valdkondade lõikes. Selle koostamisel lähtuti kooskõlast Tallinna linna arengudokumentidega. Kesklinna valdkondlike olukordade alusel esitatakse linnaosa SWOT analüüs (tugevused ja nõrkused, võimalused ja ohud), mis on ühtlasi sisendiks Kesklinna strateegia ja selle osiste loomisele. Lisaks on arengukavas toodud Kesklinna tegevuskava aastateks 2011-2015, mis võtab arvesse linnaosa arenguvajadusi ja Tallinna linna teistes arengudokumentides kirjapandu. Eesmärgipärased tegevused on lähtekohaks Tallinna Kesklinna Valitsuse iga-aastase eelarve kujundamiseks ja eelarveläbirääkimisteks Tallinna Linnavalitsuse erinevate ametite ja asutustega, et määrata kindlaks kõikide osapoolte ülesanded ja vastutus Kesklinna arengukava elluviimisel. Tallinna Kesklinna valitsus tänab kõiki, kes oma mõtete ja tegudega aitasid kaasa käesoleva arengukava koostamisele.

1 Strateegia “Tallinn 2030”. Tallinna Linnavolikogu määrus, 04.11.2010, nr 255 2 Tallinna linna arengukava 2006-2021. Tallinna Linnavolikogu määrus, 6.10.2005 nr 53 4

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

1. TALLINNA KESKLINNA ÜLEVAADE

Tallinna Kesklinn on üks kaheksast Tallinna linnaosast ning see asub Tallinna südames, 30,6 km2 suurusel alal. Põhjasuunast piirneb Kesklinn Tallinna lahega, itta jäävad Lasnamäe ja Pirita linnaosad. Kesklinnast läände jääb Kristiine linnaosa, loodesse Põhja-Tallinna ja edelasse Nõmme linnaosa. Lõunast piirneb linnaosa Tallinna linna ja Rae valla vahelise piiriga. Tallinna kesklinna piiride muutmiseks on algatatud vastav seaduseelnõu. Kesklinna eripäraks võrreldes teiste Tallinna linnaosadega asjaolu, et hoonestus selles linnaosas on väga eriilmeline ja erineva vanuselise struktuuriga. Hoonete korrashoid varieerub ja sõltub eelkõige omaniku võimekusest. Mitme Kesklinna asumi kohta on algatatud teemaplaneeringud, millega määratakse piirkonna edasise arengu suundumused. Kesklinn koosneb järgmistest asumitest. Vanalinn on Kesklinna ja kogu Tallinna keskmes asuv UNESCO Maailmapärandi Nimekirja kantud ajaloolisarhitektuuriliselt ja kultuurilooliselt unikaalne asum. Vanalinnas on tänaseni säilinud 11.-15.sajanditel kujunenud tänavatevõrk, krundipiirid ja suur osa ehitistest. Kunagise Hansalinna võimsusest annavad tänaseni tunnistust 1404. aastal (ümber)ehitatud Raekoda koos Raekoja platsiga, Niguliste, Oleviste (oli enne 1625.a. tulekahju159 meetriga toonase Euroopa ja ehk ka maailma kõrgeim ehitis), Pühavaimu ja Vene kirik ning Toomkirik, dominiiklaste ja naistsisterlaste kloostrid ning kireva ajalooga ordulinnus ehk tänane Toompea loss. Säilinud on rohkem kui pool keskaegsest torniderikkast linnamüürist koos hiljem rajatud muldkindlustustega. Vanalinna areng peab tagama kultuuripärandi säilimise, eksponeerimise ning aktiivse kasutuselevõtu. Vanalinna arenguid määrab Tallinna Vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus ja selle alusel koostatud Tallinna Vanalinna arengukava. Südalinna asumisse kuulub kogu Vanalinna ümbritsev piirkond, sh Tallinna city ja miljööväärtuslik Rotermanni kvartal unikaalse 19.sajandi lõpus – 20.sajandi alguses välja ehitatud tervikliku paekivihoonetest koosneva tööstuskvartaliga. Südalinn on Tallinna äri- ja kaubandustegevuse keskuseks. Siit saavad alguse kõik peamised Tallinnast välja suunduvad riikliku tähtsusega magistraalid – Pärnu maantee, Tartu maantee, Narva maantee. Siia on koondunud Tallinna teatrid ja muud peamised kultuuri-, haridus-, meelelahutus- ja majutusasutused ning siin on hulgaliselt riigi- ja linnavalitsuse asutusi, mis asuvad arhitektuuriliselt linna esinushoonetes. Südalinna arengus on oluline pöörata tähelepanu arendustegevusele kasutamata aladel ning selle vastavusele ennekõike avalikele huvidele. Vanalinnas tuleb säilitada elanike igapäevaelu, avalike huvide ja äritegevuse tasakaal. Kadrioru asum on eelkõige elamis- ja vaba aja veetmise piirkond. Asumi keskmeks on 18. sajandi alguses ehitatud Kadrioru loss koos barokse pargiansambliga. Kadriorus asuvad moodne eesti kunsti muuseum (KUMU), Väliskunsti Muuseum, Peeter I majamuuseum, tuntud kirjanike memoriaalmuuseumid jm. Oma eripärase ja ajaloolise linnakeskkonna tõttu on Kadriorg kuulutatud üheks Tallinna miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Seda iseloomustavad eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses ehitatud 2-3-korruselised puitelamud. Kadriorgu kui miljööväärtuslikku piirkonda arendatakse edasi vastavalt teemaplaneeringule, keskendudes peamiselt elamis- ja rekreatsiooni funktsioonidega hoonete ja rajatiste renoveerimisele ning ehitusele. Kadriorg on ka oluliste riiklike funktsioonide kandja, siin asub Eesti Vabariigi Presidendi kantselei. Raua asum kui miljööala on praegusel kujul välja kujunenud peamiselt 20. sajandi esimesel poolel. Varem asusid siin suured tööstusettevõtted, millest enamik on tänaseks ümber ehitatud büroohooneteks. Piirkonnas domineerivad 1920-1960-ndatel ehitatud kuni 7-korruselised korterelamud ja paljud äri- ning teenindusettevõtted. Siin asuvad ka Eesti Raadio ja Eesti

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Televisiooni hoonetekompleksid. Asumi südameks võib pidada Tallinna 21. kooli hoonet ja selle vahetus läheduses asuvat Politseiparki. Raua asumi suhteliselt heast seisukorrast tulenevalt toimub areng peamiselt olemasolevate hoonete renoveerimise ning rekreatsioonipiirkondade arendamise kaudu. Veerenni asumi alguseks peetakse 1345.a rajatud Tallinna joogiveekanali äärde kujunenud Veerenni tänava hoonestust. Asum on ajalooliselt olnud tööliselamute ja tööstuspiirkond, kus tegutses pikka aega Lutheri Vineerivabrik. Veerenni piirkond oli üks esimesi Tallinna asumeid, mis ehitati välja ühtse tervikliku planeeringu alusel 20. sajandi alguses. Veerenni-Õilme- Herne-Magasini tänavate piirkond on kuulutatud miljööväärtuslikuks piirkonnaks, mida iseloomustavad väikeste ehituskruntidega täisnurksed elamukvartalid. Suur hulk 1-2- korruselisi maju, sageli ees- ja viljapuuaedadega, annavad piirkonnale eramurajooni ilme3. Veerenni asumi arengus mängib olulist rolli väljaehitamisel olev uus elamufond endise tekstiilivabriku krundile, mis eeldab ka elamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist ning võib saada lähiajal piirkonna arengumootoriks. Kassisaba asumi miljööväärtuslik piirkond hõlmab ala, kuhu jäävad Kelmiküla (Tehnika ja Sügise tänava ümbrus), Kassisaba nimetust kandev piirkond (Adamsoni, Wismari jt tänavad) ning Uue-Maailma nime all tuntud ala ehk Aasa, Saturni jt. tänavate ümbruskond4. Algselt Toompea eeslinnana 17.-19. sajanditel arenenud ajaloolist piirkonda iseloomustavad puitlaudisega korterelamud. Kassisaba asum kui Tallinna vanim eeslinn säilitab ka tulevikus oma miljöö, linna vanimate säilunud hoonetega ja peamise elufunktsiooni, mida peab toetama piisav infrastruktuur. Uus Maailm asumina sai alguse 19.sajandi viimasel veerandil, kui Tallinnasse rajati raudtee ja mitmeid tööstusettevõtteid, sealhulgas Lutheri Vineerivabrik. Sellest tulenes raudtee ja Pärnu mnt piirkonnas üürikorterite ehitamise vajadus. Selleks ajaks oli rajatud ka tänavatevõrk ning kogu seda ala Pärnu mnt ääres hakati nimetama Uus Maailmaks. Uus elamuehituse elavnemine algas 1923. aastast ja jätkus 1930. aastatel. 1944.aasta märtsipommitamise tõttu olid asumis suured purustused ning sõjajärgsetel aastatel ehitati hävinenud hoonete asemel stalinistlikus stiilis kivist elamuid. Puithooneid lammutati ka 1960. aastatel ja ehitati uusi elamuid. Käesolevaks ajaks on selles miljööalas säilinud mitmeid muinsuskaitsealuseid arhitektuurimälestisi. Süda-Tatari peamiselt elamupiirkonnaks peetav asum asub kahe väga tiheda liiklusega Tallinna peamagistraali – Liivalaia tänava ja Pärnu maantee vahel5. Kõrghaljastusega enamasti kahe- ja kolmekordsete korterelamute miljööala ajalugu ulatub juba 14. sajandisse. Praegune hoonestus pärineb 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Süda- Tatari asumi struktuuris tulevikus suuri muudatusi ette näha ei ole, kuid senisest enam vajab tähelepanu piirkonna hoonete renoveerimine. Juhkentali (Keldrimäe) asum paikneb vanalinnast kagus, praeguse Siselinna kalmistu ning Tartu mnt vahel. Piirkonna vanim asustus paiknes Härjapea jõe aladel. 1820.aastatel tihenes Härjapea jõe äärne hoonestus. Juhkentali kaotas palju oma ilmest II maailmasõjas toimunud pommitamise tagajärjel. Suured muutused linnaosas toimusid ka 1970-ndatel aastatel, kui kesklinna lähedusse Keldrimäele rajati suurel hulgal korteriteks ehitatud paneelmaju. Asumis paiknevad olulised spordirajatised: 1955.a. valmis Kalevi keskstaadion ja 1961.a. Kalevi spordihall. 1946.a. asutati Juhkentali Gümnaasium (Tallinna 23. Keskkool). Torupilli asum on pikka aega olnud tööstuspiirkond, kus on asunud Tallinna Tselluloosivabrik, Liviko, Marat ja mitmed teised tööstusettevõtted. Siiski on piirkonnas ka elamualasid - nii 20. sajandi alguse tööliselamuid kui 20. sajandi keskpaiga tüüpprojektide järgi ehitatud, peamiselt

3 http://www.tallinn.ee/est/g726s2016 4 idem 5 idem 6

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 5-korruselisi korterelamuid. Torupilli asumit läbib üks peamisi Tallinna liiklusmagistraale – Tartu maantee, mille Vanalinna poolsem osa läbis hiljuti põhjaliku renoveerimise. Tegemist on miljööalaga, kus paikneb ka Tallinna peamine turg – Keskturg. Torupilli asumi arengut toetavad lähitulevikus endiste tööstushoonete järk-järguline kasutuselevõtt uuel otstarbel ning Keskturu aktiivsem ning sihipärasem kasutamine talukaubanduse arendamiseks. Kitseküla asumi hoonestus pärineb aastatest 1897–1939, valdav osa aastatest 1900–1913 ja 1928–1939. Miljööväärtusliku piirkonna muudab tähelepanuväärseks küllalt väikesel territooriumil valitsev elamuarhitektuuri mitmekesisus (sh tsaariaegne väike ühekorruseline agulimaja, nn Lenderi majad, Tallinna maja tüüpi kivitrepikojaga puitelamud ning üks väljapaistvamaid stalini-aegseid elamuansambleid Tallinnas). Märkimisväärsed on ka nende juurde rajatud lasteaiad Magdaleena tn 6 ja 11 koos algupärase haljastusega. Sadama-ala on läbi sajandite olnud merevärav Tallinnasse. Asumi keskmeks on Tallinna reisisadama terminalid, kuhu saabuvad liinilaevad eelkõige Helsingist ja Stockholmist, aga ka kruiislaevad kogu maailmast. Sadama-alal jätkub kiire areng, asumisse on koondumas mitmed turistidele suunatud kaubandus-, majutus- ja meelelahutusettevõtted. Asumi läbimõeldud arendamine loob eeldused asumi kasutuselevõtuks multifunktsionaalse6 linnakeskkonnana, kus on tasakaalus ettevõtlus, kultuur ja elukeskkond. Siia peaks tulema ka Tallinna Linnvalitsuse uus hoone, arendamist vajab Kultuurikatel ja rannaala tervikuna. Oluline on renoveerida Tallinna linnahall. Mõigu asub Tallinna linna piiril Tallinn-Tartu mnt vahetus läheduses ja Tallinna lennujaama naabruses. Asumi laienemise tõttu ei ole Mõigu enam täielikult Tallinna linna piires, ulatudes osaliselt Rae valla territooriumile. Piirkond on viimastel aastatel kiiresti arenenud elamu- ja ettevõtluspiirkonnaks. Siin asub tehnopark ligi 40 ettevõttega. Piirkonna areng jätkub nii ettevõtlus- kui elamupiirkondade arendamisega. Luite tänava asum paikneb Tallinna Kesklinna lõunaservas paralleelselt Ülemiste järve põhjakaldaga. Asum on 1950-1960 aastatele iseloomuliku arhitektuuriga eramupiirkond. Luite asumis säilitatakse ka tulevikus eramupiirkonna miljöö. Ülemiste järv asub Tallinna Kesklinna lõunaserval. 943,1 ha suurune järv on määrava tähtsusega veekogu Tallinna joogiveevarustuse tagamisel. Järve ääres asub Tallinna veepuhastusjaam ja järve ümbritseb veekogu kaitsev sanitaarvöönd. Järve ümbritsevat haljasvööndit oleks hea edaspidi kasutada aktiivse rekreatsioonialana. Aegna saar pindalaga 2,93 km2 asub Tallinnast 14 km kaugusel Tallinna lahe kirdeküljel. Aegnal on rahvastikuregistris 10 elanikku, kellest 4 elavad saarel aastaringselt. Saar on ajalooliselt täitnud kaitsefunktsiooni. Tänaseni on osaliselt säilinud 20.sajandi militaarehitisi, nii Peeter I merekindluse rannapatareid, kui ka Eesti Vabariigi ja nõukogude aegseid sõjalisi objekte. 20. sajandi keskpaigast alates muudeti saar järjest enam puhkealaks. Ka praegu on Aegna saar peamiselt puhke-eesmärkidel kasutatav maastikukaitseala, millest 80% on kaetud metsaga. Aegnal on 24 looduskaitselist rändrahnu ning 19 kinnismälestist. Saarel asub Loodusmaja. Maastikukaitseala kaitse-eeskirjast tulenevalt on inimtegevus saarel piiratud. Aegna saab elektrit 10 kV pingega merekaabelliini kaudu. Elektrivarustus saarel ei ole arendustegevuseks piisav. Jäätmekäitlus on osaliselt korraldatud jäätmekäitlusjaamaga, kuid terviklik süsteem on rajamata. Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt hooldatakse sadamakai piirkonda, supelrandasid, kuivkäimlaid, telkimis- ja lõkkekohti, peateid ning korraldatakse kogutud olmeprügi äravedu. Tsentraalset kanalisatsiooni saarel ei ole ja heitvete probleem on lahendamata.

6 Multifunktsionaalse asumi/kvartalina mõistetakse käesolevas arengukavas asumit/kvartalit, mis sisaldab elamisfunktsioonile lisaks äri-, meelelahutus- või muid funktsioone. 7

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Suvisel hooajal maist oktoobrini toimub Aegna ja mandri vahel regulaarne laevaühendus. Laevaliini tagamiseks ja külastajate randumiseks on vaja viia lõpuni Aegna kai rekonstrueerimine. Oluline on Aegna lülitada püsiasustusega väikesaarte nimekirja.

2. TALLINNA KESKLINNA HETKEOLUKORD JA ARENGUVÕIMALUSED VALDKONDADE LÕIKES

2.1 RAHVASTIK

Tallinna Kesklinna linnaosa elanike arv on näidanud viimase viie aasta jooksul iga-aastast juurdekasvu. 01.01.2010 seisuga elas Kesklinnas 11,96% kogu Tallinna elanikkonnast7. Asustustiheduselt on Kesklinn üks väikseima asustustihedusega linnaosasid Tallinnas (1590 in/km2), vähem on ruutkilomeetri kohta elanikke vaid Pirital. 01.06.2010 seisuga oli Kesklinnas registreeritud 49 4548 elanikku.

Tabel 1. Kesklinna registreeritud elanike arv 2006-2010 (Tallinna Linnavalitsuse Registriosakond Tallinna Kesklinna rahvastikuregistri osakond, 2010)

Elanike arvu kasv aasta jooksul9 Aasta Elanike arv Kasv (elanike arv) Kasv % 2010 (01.06.2010) 49 454 +808 +1,63 2009 48 646 +448 +0,92 2008 48 158 +487 +1,01 2007 47 671 +1630 +3,42 2006 46 041 -139* -0,3

*2006.aastal kandis Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond isikutele peale nende Soome aadressi, mis vähendas oluliselt elanike arvu

Kesklinna elanike vanuselist jaotust iseloomustab joonisel 1 kujutatud rahvastiku soolis- vanuseline struktuur.

7 Tallinna Kesklinna Valitsuse rahvastikuregistri osakonna andmetel. 8 Tallinna Kesklinna Valitsuse rahvastikuregistri osakonna andmetel. 9Elanikkonna kasvu arvestatakse registrisse kantud uute elanike (nii sünnid kui sisseränne) ja registrist välja arvatud elanike (surmad ja mujal registrisse kantud) summana. 8

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Tallinna Kesklinna linnaosa elanike soolis-vanuseline struktuur

80-84

70-74

60-64

50-54 naised 40-44 mehed

30-34

20-24

10-14

0-4

3000 2500 2000 1500 1000 500 0 500 1000 1500 2000 2500 3000

Joonis 1. Kesklinna rahvastikupuu seisuga 01.03.2010 (Tallinna Kesklinna Valitsuse Registriosakond)

Tallinna Kesklinna elanikest on 45,6% mehed ja 54,4% naised. Naiste osakaal on suurem pea kõigis vanusegruppides, eriti märgatavalt aga üle 50-aastaste seas. Tööealine elanikkond (15- 64-aastased) moodustab kogu Kesklinna elanikkonnast ligi 70%. Kesklinna rahvastiku potentsiaali saab hinnata heaks ja positiivne on ka asjaolu, et elanike arv on näidanud kasvutrendi.

ARENGUVÕIMALUSED Kesklinna elanike arvukuse kasv, elukoha andmebaasi vastavusse viimine linnaosas tegelikult elavate inimeste ja rahvastikuregistris registreeritutega.

2.2 ETTEVÕTLUS

Tallinn on Eesti kõrgeima ettevõtlusaktiivsusega piirkond. Siin asub palju riigi- ja linnaasutusi. Peamised ettevõtlussektorid Tallinna Kesklinna linnaosas on ärijuhtimine ja –nõustamine, toitlustusteenuste osutamine, majutus- ja teiste turismiteenuste osutamine, jaekaubandus, teenindus, finantsvahendus ning vähemal määral kerge- ja töötlev tööstus. Kesklinnas tegutseb hulgaliselt kaubandusettevõtteid 01.02.2010 seisuga on tegevusluba omavaid aktiivseid jaekaubandusettevõtteid 2051 ja hulgikaubandusettevõtteid 676. Kesksel kohal on toitlustus ja teenuste pakkumine, vastavalt 689 ja 1055 ettevõtet10. Majutusteenuseid osutavad 137 ettevõtet, neist 53 hotelli. Lisaks asuvad Kesklinnas paljud kogu linna elanike teenindamiseks väga olulised asutused: advokaadibürood, kinnisvarabürood ja pangakontorid. Suure hulga Kesklinna, eriti Vanalinna ettevõtete tegevusest on suunatud turismile ning meelelahutusele. Meelelahutusega tegelevad ettevõtted kasutavad oma tegevuses aktiivselt linnaruumi, millega seoses võib elamufunktsiooniga kvartalites tekkida vastuolusid elanike ja äride vahel, seda eelkõige meelelahutusasutustega kaasneva müra- ja turvalisuse osas. Kesklinnas asub ka Keskturg. Talukaubanduse suuna arendamine on linnaosas olulisel kohal.

10 Allikas: Tallinna Kesklinna Valitsuse andmed. 9

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Ettevõtluskeskkond Kesklinna ettevõtluskeskkonda iseloomustavad hea logistiline ühendus, korralikud tehnovõrgud ja suur tarbijaskond. Kesklinn on ettevõtetele logistiliselt hea asukohaga, kuna lähikonnas paiknevad mitmed rahvusvahelised transpordisõlmed (Tallinna Reisisadam, Tallinna Bussijaam, Balti Jaam, Tallinna Lennujaam). Kesklinnal on hea transpordiühendus Tallinna teiste linnaosadega ja kogu Eesti ning laiemalt teiste riikidega. Kesklinna eeliseks on ka riigiasutuste lähedus. Kesklinnas on hästi välja arendatud telefoni-, interneti- ja mobiilsidevõrgud. Kesklinna piirkonda on koondunud Eesti suurim piirkondlik tarbijaskond: Statistikaameti andmetel elas 2010. aasta alguses11 Eesti 1 340 021 elanikust Tallinnas 398 594 inimest ehk 29,7% kogu Eesti elanikkonnast. Koos kogu Harju maakonna elanikkonnaga on piirkondliku tarbijaskonna suuruseks 524 938 inimest ehk 39,2% kogu Eesti elanikkonnast. Lisaks läbib Kesklinna enamus Eestit külastavatest välisturistidest: 2009.a külastas Eestit 1 380 540 välisturisti12, kellest 999 500 (72%) ööbis Tallinnas13. Seega on Kesklinnas tegutsevatel ettevõtetel ligipääs suurimale ja kõige maksujõulisemale eraisikutest tarbijaskonnale, kuna Tallinna külastajad tarbivad Kesklinnas asuvaid teenuseid ja ostavad pakutavaid kaupu. Kesklinna ettevõtluskeskkond on soodne nii turismiteenuste pakkujatele, kes saavad kastutada Vanalinna traditsioonilist kultuuri-, arhitektuuri- ja ajaloopärandit, kui ka erinevatele üksikisikutele ja ettevõtetele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, kes vajavad häid kommunikatsioonivõimalusi ning head logistilist asukohta.

Tööjõud ja töötus Kesklinnas on loodud töökohti rohkem, kui linnaosas elanikke. Kõik Kesklinna töökohad ei ole täidetud linnaosa elanikega, vaid siia sõidetakse tööle ka teistest linnaosadest ja Tallinnaga külgnevatest valdadest. Keskmine töötuse määr oli Tallinnas 2009. aastal 13,5%, samas kui Eesti keskmine oli 14,4%14. Tallinna elanike palk on märgatavalt kõrgem Eesti keskmisest: Tallinnas on keskmine palk 11% võrra suurem kui Eestis tervikuna15.

Ettevõtluse soodustamine ja tegevusalade mitmekesistamine Kesklinnas elavdavad ettevõtlust lisaks atraktiivsele ettevõtluskeskkonnale, suurele tarbijaskonnale ja kvalifitseeritud tööjõule ka erinevad toetusmeetmed, regulatsioonid ja soodustused. Tallinna ettevõtetele eraldatakse mitmesuguseid toetusi, sealhulgas toetusi uute töökohtade loomiseks16. Toetuste eraldamist koordineeritakse Tallinna Linnavalitsuse tasandil, Kesklinna linnaosas ei ole ette näha eraldiseisvaid, linnaosale spetsiifilisi toetusmeetmeid. Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Kesklinna Halduskogu osalevad ettevõtlust puudutavate regulatsioonide väljatöötamises, kauplemisõiguste kehtestamises, linnarajatiste ja linnale kuuluvate äriruumide kasutusele andmises. Lisaks sellele tegeletakse ruumide kasutusfunktsioonide määramisega ja tagatakse linna pindade korrashoid. Äritegevuse

11 http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV022&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+MAAKON NA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahv aarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 12 http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti_ja_maailma_turism_jaanuar-juuni_2007.doc 13 http://www.tourism.tallinn.ee/static/files/064/tallinn2007_i_pa.pdf 14 http://www.stat.ee/ 15 idem 16 http://www.tallinn.ee/est/g2466 10

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 toetamiseks soodustatakse uute hoonete projekteerimisel polüfunktsionaalsete hoonete kavandamist: näiteks sobiliku asukoha korral eluhoonete esimestele korrustele äripindade projekteerimist. Taoline lähenemine tõstab linnaruumi kasutamist elanikkonna poolt ning muudab linnaruumi turvalisemaks.

ARENGUVÕIMALUSED . Äritegevuse kavandamine. Kesklinnas pikendavad arendusprojektide kestust ehituslubade ja detailplaneeringute pikk menetlusaeg. Pikk menetlus teeb aga arenduse kalliks. Tallinna Kesklinna Valitsusel peab olema võimalus ja õigus sõlmida pikemajalisi üürilepinguid, sest lühikese tähtajaga üürilepingud linnale kuuluvates äriruumides ei paku ettevõtjatele investeeringute tegemiseks vajalikku pikaajalist kindlustunnet. Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2010 määrus nr 2, millega muudeti “Linnavara kasutusse andmise korra” mõningaid punkte, annab sellise võimaluse. . Tallinna Abipaketi arendus. Selles on kolm põhikomponenti: a) vähekindlustatute tööhõive parendamine, milles on avaliku töö korraldamine ja sotsiaalsete töökohtade loomine allasutustes; b) töötute konkurentsivõime suurendamine, mis hõlmab tööharjutus- ja/või aktiviseerimiskeskuste loomise ja töötute klubide tegevuse korraldamise; c) hättasattunute abistamine, mille keskmes on supiköögid, sotsiaalmajutus, psühholoogiline, kriisi- ja võlanõustamine jmt. . Piirkondade funktsioonide täpsustamine ja äritegevuse laiendamine. Kesklinna linnakeskkonda mitmekesistab oluliselt endiste tootmisalade ja kasutamata piirkondade, sh. Sadama-ala, Rotermanni kvartali ja Veerenni kvartali arendamine. Piirkondade arendamisel tuleb silmas pidada ka rekreatsioonialade ning liiklusskeemide koostamist alade teenindamiseks. Oluline on aidata kaasa mitmekesise äritegevuse säilitamisele vanalinnas, mitte toetada äritegevuse koondumist ainult suurtesse kaubanduskeskustesse. . Toompea atraktiivsuse suurendamine. Toompeale on peamiselt koondunud suveniiride jaekauplemisega tegelevad ettevõtted. Piirkonnas vajavad arendamist ka teised ettevõtluse vormid, mis teeks Toompea võrdselt atraktiivseks nii kohalikele elanikele kui külastajatele. Toompea ettevõtlust saab elavdada muuhulgas kultuuriürituste korraldamiseks sobivate kohtade aktiivsema kasutamise kaudu. . Turismi infrastruktuuri parendamine ja mitmekesistamine. Tallinna Kesklinn, eelkõige Vanalinn, kui enim külastatud koht Eestis, vajab ka paremat turismiettevõtlust toetavat infrastruktuuri. Rohealade funktsioonid vajavad mitmekesistamist, turismibussid paremaid parkimisvõimalusi, jalakäijate ohutu liiklemine, infotahvlite süsteem ja heakorra tagamine paremaid lahendusi. . Turvalisuse tagamine. Vanalinna koondunud meelelahutusasutused ja nende klientuur vähendavad linnakeskkonna atraktiivsust siinsete püsielanike jaoks. Balti jaama lähedusest ja Kesklinna tõmbekeskusest tulenevalt on piirkonnas palju kodutuid ning Kesklinnas toimub palju avalikke vargusi. Kuna turvalisuse tagamine on oluline nii ettevõtjate, elanike, kui külastajate seisukohast, on oluline suurendada politsei kohalolu kriitilistes asukohtades ning tõsta linnakeskkonna turvalisust avalike alade valgustatuse, vandalismikindla linnainventari paigaldamise ja turvakaamerate võrgu laiendamise läbi. . Liikluskorralduse sujuvuse ja liiklusohutuse suurendamine. Tallinna Kesklinna tänavatevõrk ei ole vastav Kesklinna autostumise tasemele – puuduvad piisavad parkimisvõimalused nii autodele kui bussidele, sageli esinevad ummikud ning müratase on kõrge. Liiklusskeemi kaasajastamine on transpordi seisukohalt tähtis ja kiiret lahendust ootav probleem. Mõistlik oleks kesklinnas alandada piirkiirust ja suurendada

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 parkimismajade arvu. Oluline on tõsta eri transpordiliikide sidusust ja suurendada linnakeskkonda säästvate transpordiliikide osatähtsust. Laiendada jalgrattateede võrgustikku ja rajada erivalgustusega ülekäiguradasid jalakäijatele, et suurendada liiklejate liikumise turvalisust. . Aegna saare arendus. Aegna saare maastikukaitseala aitab säilitada saare unikaalset looduskooslust, kuid samas kehtestab ka piirangud turismi edendamiseks saarel. Olemasolevate kruntide omanike huvid tuleb koondada ning koostada selline turismi- ja puhkekorralduse plaan saare edasiseks arendamiseks, mis arvestab Aegna koormustaluvust. Tallinna Linnavalitsuse korraldada on sealjuures infrastruktuuri väljaehitamine ja transpordi kättesaadavus saarele jõudmiseks, sh kvaliteetsete transpordi- ning sadamateenuste korraldamine. Esmajärjekorras tuleb keskenduda külastajaid teenindava infrastruktuuri arendamisele. Tallinna Kesklinna Valitsus on esitanud taotluse Vabariigi Valitsusele Aegna saare arvamiseks väikesaarte nimistusse, mis annaks eelduse saarele saarevahi ametikoha loomiseks.

2.3 KULTUUR

Strateegia „Tallinn 2030” ja „Tallinna arengukava 2009-2027” määratlevad Kesklinna rolli kultuurivaldkonna arendamisel suhteliselt kitsalt, kuna ennekõike nähakse inimestele elukohas piisavalt võimalusi huvitegevuses osalemiseks ja vaba aja veetmiseks. Kuna Kesklinn on Tallinna süda, siis kultuurikandjana on linnaosal väga oluline roll ka väliskülaliste teenindamisel.

Kultuuriasutused ja infrastruktuur Kesklinn on nii Tallinna kui Eesti üks peamisi kultuurikeskusi. Siin asuvad erinevad teatrid, kinod, klubid, kontserdipaigad, muuseumid, kunstigaleriid, raamatukogud ja muud kultuurikeskused, samuti asuvad siin Eesti peamised kultuurija kunstivaldkonnaga seotud õppeasutused. Seega on kultuuritarbimise võimalused Kesklinna territooriumil oluliselt laialdasemad kui mujal Tallinnas. Kultuurisündmuste, teatrietenduste, kontsertide jms külastajad saabuvad siia mitte ainult Tallinnast, vaid kogu Eestist ning teistest maailma riikidest, mis omakorda avaldab otsest mõju kohapealsele elu- ja ettevõtluskeskkonnale, eelkõige majutus- ja toitlustusasutuste, jaekaubanduse ning kultuurija vaba aja asutuste tegevusele. Kultuuriürituste läbiviimiseks kasutatakse aktiivselt ka avalikku linnaruumi, mille arendamine läbi eesmärgipärase kujundamise, tegevuslubade väljastamise, regulatsioonide kehtestamise ja ürituste korraldamise on Tallinna Kesklinna Valitsuse ülesanne. Kesklinnas asuv Tallinna Keskraamatukogu on Eesti suurim rahvaraamatukogu. Igal aastal külastatakse raamatukogu teenindusosakondasid, 17 haruraamatukogu ja raamatukogubussi Katarina Jee rohkem kui 995 000 korda. Kesklinnas asuvad lisaks keskraamatukogu kahes majas asuvatele teenindusosakondadele (Estonia pst 8 ja Liivalaia 40) 3 haruraamatukogu: Kadrioru, Tondi ja Torupilli raamatukogu. Kesklinna piiridesse jääb ka raamatukogubussi Katarina Jee peatus Mõigus.

Kultuurisündmused Kesklinnas on kombeks tähistada olulisi sündmusi ja tähtpäevi. Vabaduse väljakul tähistatakse paraadide, kontsertide, võistluste ja muude üritustega erinevaid tähtpäevi. Raekoja platsil korraldatakse turgusid, laatasid, kontserte, tervitatakse Eestisse visiidile saabuvaid riigipäid ning võetakse vastu rahvusvahelistel võistlustel edukalt esinenud Eesti sportlasi ja

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 kultuuritegelasi. Kesklinnas toimuvad erinevad kultuuriüritused, mille finantseerimises ja korraldamises osalevad nii Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kui Tallinna Kesklinna Valitsus. Lisaks finantseerib Tallinna Kesklinna Valitsus projektitaotluste alusel kultuuriüritusi, mida algatavad ja korraldavad nii mittetulundusühingud kui ka äriettevõtted mittetulundusliku tegevusena. Üks tuntumaid Tallinna kultuuriüritusi, mida korraldab Tallinna Kesklinna Valitsus, on alates 1982. aastast läbi viidavad Tallinna Vanalinna Päevad, mis väärtustavad 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna Vanalinna ja pakub mahuka kultuuriprogrammiga elamusi nii linna elanikele kui külalistele. Populaarseteks sündmusteks on kujunenud Tallinna lillefestival Tornide väljakul ja Tallinna Merepäevad linna erinevates sadamates. Tallinn on olulist tähelepanu pööranud ka loomemajanduse arendamisele, mis väljendub kultuuritegevuses Ladina ja Baltika kvartalites, Kultuurikatlas jne. Uueks kultuuriürituste toimumise kohaks on saanud Solarise keskus, kus toimuvad kino- ja teatrietendused, kontserdid, telesaated jm. Suursündmusena saab Tallinnast aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn.

Terviseedendus ja aktiivne vaba aja veetmine Kesklinnas pakutakse mitmekülgseid võimalusi spordi ja liikumisalase tegevuse viljelemiseks. Spordiklubides, ujulates ja spades pakutakse erinevate alade harrastajatele mitmekesiseid harjutamis- ja lõõgastusvõimalusi. Kesklinnas asub Eesti uusim rahvusvahelistele nõuetele vastav jalgpallistaadion A. Le Coq Arena, kus toimuvad jalgpallitreeningud ning Eestisisesed ja rahvusvahelised jalgpallivõistlused. Kesklinna piirkonnas tegeletakse kergejõustikuga Kadrioru, Kalevi ja Snelli staadionitel. Teiste Tallinna linnaosadega võrreldes on Kesklinnas kõige rohkem spordisaalide pinda ühe elaniku kohta. Kui Lasnamäel on ühe elaniku kohta 0,083 m2 spordisaali pinda, siis Kesklinnas on see arv 0,302 m2 17. Teiste linnaosade vastav näitaja jääb nende kahe äärmuse vahele. Kesklinna territooriumil asuvatest sisehallidest on suurimad Kalevi ja Tallinna Spordihall. Ekstreemspordihuvilistele on Politseiparki ja Skone bastionile rajatud rambid ning talvel on uisutajatele Vanalinnas avatud liuväli. Suviste spordiharrastuste hulgas on Tallinna elanike seas olulisel kohal jalgrattasõit18, mistõttu on jätkuv kergliiklusteede väljaehitamine jalgratturite ohutuse tagamiseks prioriteetse tähtsusega. Tallinna Ülikooli kehakultuuri teaduskonna poolt läbiviidud uuring19 annab põhjaliku ülevaate spordi- ja liikumisharrastuste ning sportimisvõimaluste edendamise suundadest ja võimalustest Tallinnas. Uuringu20 tulemuste kohaselt käsitletakse Kadriorgu piirkonnana, mis seostub võistlus- ja harrastusspordiga ning kuhu oldi nõus sõitma ka väljastpoolt Tallinna. Uuringu kohaselt tuleks spordirajatiste ja -tegevuse planeerimisel seda aspekti arvestada ja l edasi arendada pikemate traditsioonidega tuntud sportimispaiku. Kesklinna on rajatud populaarsust koguv Järve terviserada, kus soovijad saavad joosta, jalutada, jalgrattaga sõita ja suusatada. Tornide väljakul ja Politseipargis on huvilistel võimalik ennast igapäevaselt treenida jõulinnakus. Linnaosa elanike tervisekäitumise parandamiseks ja sotsiaalse sidususe tugevdamiseks on loodud Kesklinna tervisenõukogu ja võetud tööle linnaosa tervisedenduse peaspetsialist, kelle

17 Paju, Kalju; Arvisto, Mait; Pukkonen, Eduard: “Spordi ja liikumisharrastuste edendamise ning sportimisvõimaluste arendamise suunad Tallinnas”. Tallinna Ülikooli kehakultuuri teaduskond, sotsioloogia labor. Tallinn 2007. http://www.tallinn.ee/est/g26s30672 18 http://www.tallinn.ee/est/g26s30672 19 http://www.tallinn.ee/est/g26s30672 20 http://www.tallinn.ee/est/g26s30672 13

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 vastutusalasse kuulub tervisedendamise programmide21 ja tegevuste elluviimine ja koordineerimine Kesklinnas. Samuti on tema ülesandeks partnerluse arendamine erinevate sektorite ja institutsioonide vahel terviseteemade käsitlemiseks ning erinevate tervisedendusliku sisuga ennetusürituste planeerimine ja läbiviimine Kesklinnas. Elanike tervise edendamiseks korraldab Tallinna Kesklinna Valitsus järjepidevalt tervist edendavaid sündmusi eesmärgiga propageerida tervislikku ja aktiivset eluviisi. Kesklinna traditsioonilised tervistedendavad ettevõtmised on noorteöö raames toimuv noorte tervisepäev, eakate tervisepäevad, lasteaedadele spordipäevad, noorte terviseteemalised seminarid, südamenädala raames toimuvad üritused, spordipäevad linnaosa elanikele koostöös spordiklubidega jne. Koostöös Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga korraldatakse kaks korda aastas tervisepäevad linnaosa puuetega inimestele. Koostöös Kesklinna tervisenõukoguga annab linnaosa oma panuse Tervist Edendavate Võrgustike (Tervist Edendavad Koolid, Lasteaiad ja Töökohad) võimestamisse.

ARENGUVÕIMALUSED . Kasutamata kultuurirajatiste kasutuselevõtmine ja loomemajanduse ergutamine. Kesklinnas, eriti Vanalinnas, on palju kultuurirajatisi, mis ei ole aktiivses kasutuses. Sellisteks objektideks on näiteks mõned linnamüüri tornid, majad ja hoovid, mis sobiksid väljundina hästi loomemajandusega tegelejatele töötubade korraldamiseks ning oma toodangu valmistamiseks ja realiseerimiseks. Aktiivsemalt tuleb kasutusele võtta Skone bastioni ala, Politseipark, Tornide väljak ja Toompark. Kultuurikeskusena omab häid võimalusi Rotermanni kvartal. Väljaehitamist ootab Linnateatri kompleks. Nimetatud objektide kasutuselevõtt ja renoveerimine rikastab Tallinna kui külastus- ja elamuskeskkonda ning korrastab üldist kultuurija linnaruumi. Tõsiselt tuleks kaaluda ka Rahvusooper Estonia uue teatrihoone rajamist. Praeguse ooperiteatri saal ja lava on mõeldud draamaetendustele ning ei rahulda muusikateatri vajadusi. Samuti jätab soovida saali akustika. Uus kaasaegne ooperiteater annaks etendustele uue kvaliteedi ning elavdaks teatriturismi. . Innovaatlised lahendused linnaosa kultuuriruumi atraktiivsemaks muutmiseks. Kujundada välja Rävala puiestee multifunktsionaalne kultuuritelg, mis hõlmab siisnseid kultuurija haridusasutusi. Samuti mõelda võimalustele akadeemilise personali osaluse suurendamiseks linna kultuurielus. . Avalike raamatukogude kitsaks jäänud või renoveerimist vajavate ruumide osas lahenduste leidmine. . Rekreatsioonialade toimimise tagamine. Tallinna Kesklinnas asuvad rekreatsioonialad (Tornide väljak, Snelli park, Politsei park, Kadrioru park, Skone bastion, Hirvepark) pakuvad mitmekülgseid võimalusi lõõgastumiseks ja tervisespordiks. Tempokas ehitustegevus ja linna sotsiaal-kultuuriline areng suurendavad rohealadele kasutusintensiivsust, mida tuleb iga-aastaste investeeringuplaanide koostamisel arvestada. Kuna rekreatsioonialad leiavad kasutust erinevate vanusegruppide poolt, tuleb sellest lähtuvalt arendada olemasolevaid ning luua uusi alasid, et mitmekesistada tervisedendamise ja vaba aja kasutamise võimalusi. Rekreatsioonialasid tuleks laiendada ka mere äärde (jooksurajad jne). Kesklinna piirkonnas vajab renoveerimist linnasüdames asuv Tammsaare park, mis on üks avalike ürituste korraldamise lemmikpaikadest ja suurte kaubanduskeskuste ühendustee. Oluline on jätkata Kadrioru pargi rekonstrueerimist. Samuti laiendada keskkonnasäästvaid liikumisvõimalusi linnnaruumis, mis on seotud rohealade parema kasutamisega ka rekreatsioonialadena.

21 nt. Tallinna Rahvastiku Tervise Arengukava 14

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 . Kergliiklusteede väljaehitamine. Kesklinna asumid on omavahel suuresti kergliiklusteedega ühendamata. On ka tänavaid, kus puuduvad kõnniteed (nt Vesivärava). Kõnniteede ja tänavate tasapinnad ei ole võrdsetel kõrgustel. Kate on suures osas konarlik, murenenud ja vajab uuendamist. Sellest tulenevalt on eakate ning puuetega inimeste liikumine, eriti Vanalinnas, raskendatud. Rekonstrueeritud kõnniteed ja tänavad muudavad Kesklinna kõigile turvaliselt ligipääsetavaks ning kasutatavaks. Oluline on luua kergliiklusteid, et tagada keskkonnasõbraliku transpordi kasutajatele ohutud võimalused liiklemiseks. . Traditsiooniliste sündmuste läbiviimine. Tallinna Kesklinnas toimuvad traditsioonilised kultuuriüritused - Tallinna Vanalinna Päevad, Tallinna Päev, Jõuluturg, Valgusfestival, Tallinna lillefestival, Tallinna Merepäevad, Jazzkaar, PÖFF, Plektrum, laulu- ja tantsupeod, teatrifestivalid, Kadrioru pargi sünnipäev, Uue Maailma festival jne - on tuntud terves linnas ja mitmed neist ka rahvusvaheliselt. Nimetatud ürituste korraldamist tuleb jätkata, nende programme mitmekesistada ning viia sisse uusi algatusi koostöös era- ja kolmanda sektoriga saavutamaks parimad tulemused kõigi sektorite koostöö kaudu. . Kultuuri- ja spordiürituste toetamine. Eesmärgiga mitmekesistada, arendada ja pakkuda Kesklinna elanikele rohkem kultuuri-, spordi- ja tervisedenduslikke tegevusi. Tallinna Kesklinna Valitsus toetab mittetulunduslikke üritusi ja algatusi. Esmane samm parema koostöö saavutamiseks on infovahetuse suurendamine linnaosa valitsuse ja mittetulundusühingute vahel. . Linnaosa elanike kaasamine rahvatervise edendusse. Koostöös mittetulundus- ja ärisektoriga tuleb elanikke kaasata kehalisse liikumisse ja luua eeldusi tervist väärtustavaks elulaadiks. Tähtis on Kesklinna Tervisenõukogu võimestamine, et laiendada tervisedenduslike tegevuste kandepinda. Koostöös Kesklinna Tervisenõukoguga, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga ja Tervise Arengu Instituudiga tuleb koostada Kesklinna terviseprofiil, mis annab ülevaate linnaosa elanike tervist ja heaolu mõjutavatest teguritest. Oluline on laiendada koostööd haridusasutustega, et propageerida tervislikke eluviise noorte hulgas.

2.4 TURISM

Tallinna Kesklinna jaoks on nii sise- kui välisturismiga seotud temaatika väga oluline, sest siin asuvad: . Üks Tallinna ja kogu Eesti suurimatest turismimagnetitest, 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Vanalinn; . Enamik Tallinna konverentsikeskusi ning suur hulk erinevaid toitlustus- ja meelelahutusasutusi; . erinevad ostukeskused, eksklusiivkaupade poed, rahvusvaheliste kaubamärkide esinduskauplused ja rahvusliku käsitöö müügikohad; . rahvusvahelised transpordisõlmed; . atraktiivsed rohealad ja Aegna saare unikaalne looduskooslus. Vanalinna kuulumist UNESCO maailmapärandi nimistusse ja eripärase miljöö säilitamise vajadust, samuti turismi ja loomemajanduse hetkeseisu ja arengusuundi on põhjalikumat käsitletud Tallinna Vanalinna arengukavas. Lähtuvalt Tallinna asukohast Läänemere kaldal ning vaatamisväärsuste ja kultuuritraditsioonide sarnasusest teiste Läänemereäärsete riikidega, on Tallinna peamisteks

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 konkurentideks külastajate reisi sihtkohtadena naaberriikide pealinnad ja tähtsamad kultuurikeskused: Helsingi, Riia, Stockholm, Peterburg ja Vilnius. Samas on Helsingi Tallinnale ka oluline koostööpartner, et võimestada läbi ühistegevuse mõlema linna külastuspotentsiaali üleilmastuvas maailmas. Kuigi viimaste aastate majanduslangus on turismi arengut mõneti pärssinud, on Tallinna atraktiivsus külastuse sihtkohana ning Tallinna külastanud turistide arv püsinud enam vähem stabiilne.Üha enam on ostureisidel käijad asendunud külastajatega, kes saabuvad siia tutvuma ajaloo- ja kultuuriväärtustega ning tarbima spa- ja iluteenuseid.

2 000 000 +3% -3% +16% +2% 1 800 000 -5% 1 823 878 1 777 574 1 600 000 +32% 1 769 144 1 811 987 1 715 838 1 400 000 1 526 186 +9% 1 200 000

1 000 000 1 152 925 1 054 819 800 000

600 000

400 000

200 000

0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Joonis 2. Turistide ööbimised Tallinna majutusettevõtetes aastatel 2002-200922

Pikaajalist trendi Tallinna välisturistide osas illustreerib järgmine joonis:

1 200 000 +8% +6% -3% - 4% -2% 1 000 000 +31% 1 029 670 1 000 706 1 022 467 957 426 965 232 999 500 800 000 +6%

730 738 600 000 690 566

400 000

200 000

0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

22 http://www.tourism.tallinn.ee/static/files/064/tallinn2009_i_pa.pdf

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Joonis 3. Tallinna majutusettevõtetes majutatud välisturistid aastatel 2002-2009

Välituristide päritoluriikide TOP 5 on läbi aastate juhtinud Soome, kust saabuvad umbes pooled majutatud välisturistidest. Viimastel aastatel on suurenenud Venemaa turistide osa, 2009. aastal tõusis see tähtsuselt teiseks sihtturuks. Rootsi on olnud saabunud turistide sihtriigina nii teisel kui ka kolmandal kohal ning sealt on saabunud ca 6-7% majutatud välisturistidest. Väiksema osakaaluga, kuid siiski viie tähtsama riigi hulka kuuluvad veel Saksamaa, Suurbritannia ja Läti. Täpsema ülevaate annab tabel 2, mis iseloomustab Tallinnas majutatud välisturistide osatähtsust riikide lõikes..

Tabel 2. Tallinna külastanud välisturistide TOP 5 aastatel 2004-200923

Koht Aastad TOPis 2005 2006 2007 2008 2009 I Soome (53%) Soome (50%) Soome (49%) Soome 50% Soome 53% Venemaa II Saksamaa Rootsi (7%) Rootsi (7%) Rootsi 6% (7%) 7% III Rootsi (7%) Saksamaa (6%) Saksamaa (6%) Venemaa 6% Rootsi 6% Suurbritannia Suurbritannia Suurbritannia Saksamaa IV Saksamaa 6% (6%) (5%) (5%) 5% Suurbritannia V Venemaa (4%) Venemaa (5%) Norra 5% Läti 3% 4%

Tallinna ja eelkõige Kesklinna, külalistest moodustavad olulise osa kruiisireisijad. Joonis 4 illustreerib kruiisireisijate arvu muutumist aastatel 1998-2009.

450 415 400

350 324 299 298 300 268 305 232 375 250 236 186 187 294 311 292 200 173 175 165 204 205 150 100 110 134 127 92 106 50 0 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

reisijate arv (tuhandetes) sadamakülastused

Joonis 4. Kruiisilaevad ja –reisijad Tallinnas aastatel 1998-2009

23 http://www.tourism.tallinn.ee/est/sini/professionaal/statistika 17

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Kruiisireisijate arv on aastate lõikes küll kõikunud, kuid üldtrend on kasvav. Reisisadama asukoht tingib seda, et kruiisilaevadega saabuvad turismigrupid külastavad kindlasti Kesk- ja Vanalinna. Kesklinna külastanud turistide arv ületab pea kahekordselt kõiki teisi linnaosasid külastanud turistide arvu kokku. Kui Kesklinna külastas 2006. aastal 2 907 000 turisti, siis teisi linnaosasid 1 502 000 turisti. 24

ARENGUVÕIMALUSED . Turismi infrastruktuuri parendamine. Tallinna Kesklinn ja Vanalinn, kui enim külastatud koht Eestis, vajab paremaid tingimusi turismi arendamiseks. Rohkem on vaja tualette ja turismibusside parkimisvõimalusi. Täiendavaid meetmeid on vaja jalakäijate turvalise liiklemise tagamiseks, infotahvlite süsteemi täiendamiseks ja jäätmehoolduse parendamiseks. . Traditsiooniliste sündmuste läbiviimine. Kesklinnas toimuvad traditsioonilised üritused, nagu Vanalinna Päevad, PÖFF, Jazzkaar, Keskaja Päevad, Jõuluturg, Lumelinn, jpt on tuntud terves linnas. Nimetatud ürituste korraldamist tuleb kindlasti jätkata ja arendada. Ürituste valikut saab mitmekesistada uute algatuste kaudu. Oluline panus ürituste toimumisele on era- ja kolmanda sektori poolne toetus ja finantseering. . Info kättesaadavuse parandamine. Kultuurisündmuste toimumise kohta avaldatava info kättesaadavust saab parandada lisaks sündmuste reklaamile meedias ka avalikku linnaruumi paigaldatavate infokandjate ja viidastamise ning infotahvlite süsteemi abil. Heaks võimaluseks on ka e-teenuste arendamine. . Teeninduskvaliteedi tagamine. Teeniduskvaliteet vajab taseme hoidmiseks ja tõstmiseks ning languse vältimiseks pidevat tähelepanu. Teeninduskvaliteedi eest vastutajaks on ennekõike ettevõtja, kes koolitatud personali kaudu tagab teenuste kvaliteetse osutamise, kuid Tallinna Kesklinna Valitsus saab omalt poolt erinevate teavitustegevuste ning tunnustuste kaudu nimetatud tegevust soodustada. . Kesklinna haljasalade korrashoid. Tempokas ehitustegevus ja linna sotsiaal-kultuuriline areng muudavad rohealade kasutusintensiivsust, mille tõttu rohealade planeeringuid ja funktsionaalsust tuleks pidevalt uuendada. Seda tuleks arvestada iga-aastaste investeeringuplaanide koostamisel. Kesklinna piirkonnas vajab hädasti uuendamist linna südames asuv avalike ürituste korraldamise lemmikpaik ja suurte kaubandus-ärikeskuste ühendustee - Tammsaare park, mis on täielikult amortiseerunud. Samuti ootavad juba aastaid rekonstrueerimist Patkuli vaateplatvorm ja Piiskopi aia vaateplatvorm. Mitmetes parkides on rekonstrueerimisega alustatud, kuid raha puudusel on ehitustööd pooleli jäänud: Falgi park, Hirvepark, Toompark jt. Toompargis vajaks eriti kiiret remonti ja puhastamist Snelli tiik. . Konverentsiturismi laiendamine. Tulenevalt Eesti turismistrateegiast on üks olulisi Tallinna külastajate sihtgruppe konverentsituristid. Kesklinnas olemasolevad konverentsikeskused ei võimalda ebapiisava mahu ja funktsionaalsuse tõttu konverentsiturismi kasvatada. Üheks oluliseks kasutamata võimaluseks on olemasoleva infrastruktuuri parem kasutamine turismiettevõtjate koostöö kaudu. . Liikluskorralduse parendamine. Kesklinnas pole piisavalt parkimiskohti ei autodele ega turismibussidele ning see pärsib omakorda turismiettevõtlust. Oluline on luua vastavat infrastruktuuri ja täiendada regulatsioone, mis sätestavad parkimiskorraldust. Tagada tuleb paremad liikumistingimused keskkonda säästvate liiklusvahendite kasutamiseks.

24 http://www.tourism.tallinn.ee/static/files/076/vlisklastajate_uuring_tallinnas_positium_2006.pdf 18

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 . Kõnniteede ja tänavate rekonstrueerimine. Kõnniteede ja tänavad paiknevad erinevatel tasanditel ning on kohati konarliku ja kohati erineva tänavakattega. Sellest tulenevalt on eakate ning puuetega inimeste liikumine näiteks Vanalinnas raskendatud. Kõnniteede ja tänavate renoveerimine kui pidev protsess peaks muutma Kesklinna kõigile ligipääsetavamaks ning turvalisemaks. . Toompea atraktiivsuse suurendamine. Turistidele suunatud teenuste pakkujad ei ole tänaseni avastanud Toompea võimalusi ja enamik neist on koondunud nn all-linna. Samuti ollakse passiivsed Toompeal asuvate ja kultuuriürituste korraldamiseks sobivate kohtade ning ruumide kasutamisel. Linna käsutuses olevaid ressursse Toompeal tuleb senisest enam kasutada. Linnavara ja avatud linnaruumi baasil saab soodustada avatud funktsionaalsust kasutavat ettevõtlust. . Kesklinna miljööalade laiem tutvustamine. Asumite omanäolisuse säiltamine ja elanike identiteeti süvendavate kodanikealgatuste toetamine. . Kadriorg oma suure muuseumite kontsentratsiooni ja suurepärase pargialaga vajab atraktiivseks vaba aja veetmise paigaks kujunemisel jätkuvat arendamist. Oluline on jätkata pargi korrastamist ning muuta see külalistele läbi kultuurisündmuste veelgi atraktiivsemaks. Üksikturistide paremaks pääsuks Kadriorgu vajaks parendamist ühistranspordi korraldus. . Aegna saare arendamine. Aegna saare maastikukaitseala turismipotentsiaali reguleeritud kasutamine loob Tallinna elanikele looduskeskse puhkepiirkonna. Olemasolevate kruntide omanike huvid tuleb koondada ning lähtudes saare koormustaluvusest välja töötada plaan saare edasiseks arendamiseks. Tallinna Linnavalitsuse korraldada on kooskõlas kaitseala valitsejaga infrastruktuuri väljaehitamine ja transpordivõimalused saarele, sh sadamateenuste osutamine.

2.5 HARIDUS

Koolieelsed lasteasutused Koolieelseid munitsipaallasteasutusi oli seisuga 31.12.2009 Tallinna Kesklinna piirkonnas 31, millest 8 asuvad Tallinna Kesklinna Valitsuse hallataval pindadel. Lisaks munitsipaalomandis olevatele koolieelsetele lasteasutustele on Kesklinna piirkonnas 5 eralasteaeda. Kesklinna koolieelsetes lasteasutuses käis seisuga 31.05.2009 kokku 3176 last. Vanemates rühmades käivatele lastele jätkub kohti piisavalt, kuid puudus on kohtadest sõimerühmades. Tallinna Linnavolikogu otsusega on kõigi munitsipaalomandis olevate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnaks kogu Tallinna linn ja sellest tulenevalt ei ole ühest seost Kesklinna elanikeks registreeritud laste ning koolieelsetes lasteasutustes olevate kohtade nõudluse vahel.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

2005 2006 2007 2008 2009 Munitsipaal-lasteasutused 2 595 2 678 2 708 2 831 2 980 Era-lasteasutused 89 90 112 140 196 Kokku 2 684 2 768 2 820 2 971 3 176

Joonis 5. Laste arv Tallinna Kesklinna koolieelsetes lasteasutustes 2005.-2009.a.

Üldhariduskoolid Tallinnas oli seisuga 10.09.2009 71 munitsipaalkooli ja üks riiklik kool – Tallinna Balletikool. Munitsipaalkoolide võrgustiku korrastamiseks on vastu võetud Tallinna munitsipaalkoolide võrgustiku korrastamise kava 2003-201225, millest lähtuvalt on koostatud Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise tegevuskava aastateks 2010–201226 ja Tallinna munitsipaalkoolide remondi ja investeeringute kava aastateks 2004–201227, samuti Tallinna linna põhi- ja üldkeskhariduse arengukava 2009–201428. Kõikidest Tallinna üldhariduskoolidest paikneb Kesklinna linnaosas 20, millest 4 on eraõiguslikud ja ülejäänud munitsipaalkoolid. Kesklinnas asuvatest koolidest on kuus ülelinnalise vastuvõtuga ja ülejäänud kindlaks määratud teeninduspiirkonnaga. Kuigi enamikul koolidest on kindlaksmääratud teeninduspiirkond, võtavad mitmed neist õpilasi vastu vastuvõtukatsete pingerea alusel. Kesklinna koolide statistika alusel moodustavad kõigist Kesklinna koolides õppivatest lastest 27% Kesklinna registreeritud lapsed, 15% õpilastest on registreeritud Lasnamäe linnaosa elanikena, 6% elab Mustamäe linnaosas ja 8% Põhja-Tallinnas. 17% Tallinna Kesklinna koolides õppivatest lastest on pärit väljastpoolt Tallinna29. Samas õppis 2009-2010. õppeaastal Kesklinna elanikena registreeritud 4027-st õpilasest 850 ehk 21% väljaspool oma linnaosa.

25 Tallinna munitsipaalkoolide võrgustiku korrastamise kava 2003-2012, Tvk m 41, 19.06.2003. http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=93283 26 Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise tegevuskava aastateks 2010-2012, Tlv m nr 7, 20.01.2010. https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=116319&fd=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp 27 Tallinna munitsipaalkoolide remondi ja investeeringute kava 2004-2012, Tvk m nr 67, 11.12.2003. http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=95076 28 Tallinna linna põhi- ja üldkeskhariduse arengukava 2009-2014, Tvk otsus nr 31, 19.02.2009 https://oigusaktid.tallinn.ee/id=3001&aktid=113560 29 Tallinna Haridusamet ,“Aruanne. Õpilaste logistiline liikumine Tallinna koolivõrgus 2009-2010 õppeaastal”, 2010. 20

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Joonis 6. Õpilaste arv Tallinna Kesklinna koolides registreeritud elukoha järgi 2009/2010 30

Kuigi Kesklinna koolides õpivad nii Kesklinna elanikeks registreeritud lapsed, õppurid teistest Tallinna linnaosadest, kui ka õpilased väljastpoolt Tallinna, näitab õpilaste arv langustrendi.

Joonis 7. Õpilaste arv Tallinna Kesklinna üldhariduskoolides 2004-201031

30 Tallinna Haridusamet ,“Aruanne. Õpilaste logistiline liikumine Tallinna koolivõrgus 2009-2010 õppeaastal”, 2010. 31 Tallinna Haridusamet ,“Aruanne. Õpilaste logistiline liikumine Tallinna koolivõrgus 2009-2010 õppeaastal”, 2010. 21

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Õppetingimuste parendamine jätkub lähiaastatel vastavalt Tallinna munitsipaalkoolide remondi ja investeeringute kavale 2004-201232 ning era- ja avaliku sektori koostööprogrammile. Viimase raames on juba alustatud Tallinna Ühisgümnaasiumi renoveerimist. Läbivaks probleemiks Kesklinna koolides on kaasaegsete, mitmekülgsete sportimisvõimaluste puudumine või nende madal kvaliteet. Nii näiteks peavad mitmed Kesklinnas asuvad üldhariduskoolid kasutama avalikke spordirajatisi nagu Snelli ja Kalevi staadionit ja teiste linnaosades asuvate koolide spordihooneid. Lähiaastatel on kavandatud sportimisvõimaluste parandamine Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis, Tallinna Reaalkoolis, Tallinna Humanitaargümnaasiumis ja Tallinna Prantsuse Lütseumis. Jätkata tuleb J. Westholmi Gümnaasiumi staadioni ja juurdeehituse maa-ala puudutavate küsimuste lahendamist ja munitsipaalomandisse vormistamist ning alustada detailplaneeringu-kohast staadioni ja selle juurdeehituse rajamist.

Kõrgkoolid Avalik-õiguslikest ülikoolidest asuvad Tallinna Kesklinnas Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia. Peale nende asuvad Kesklinnas veel mitmed eraõiguslikud ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid. Kõrgharidust omandavad Kesklinnas õppurid üle terve Eesti, samuti välisriikidest. Seetõttu on kõrgkoolide poolt surve rajada uusi ja renoveerida olemasolevaid tudengite ühiselamuid Kesklinna piirkonnas. Üliõpilaste ränne teistest piirkondadest mõjutab oluliselt ka väiksemate ja odavamate üüripindade nõudlust Kesklinnas. Seoses kõrgkoolide vahelise konkurentsi suurenemisega on aktuaalne õppetingimuste parandamine ja ruumilise arenguperspektiivi määratlemine. Selle üheks osaks on tihedama koostöö ja suurema sünergia saavutamiseks ülikoolilinnakute ja teadusasutuste arendamine.

Huvialakoolid Kesklinnas paikneb suur hulk erinevaid huvialakoole, mis loovad võimalusi nii noortele kui täiskasvanutele enesetäiendamiseks. Koolinoortele pakuvad võimalusi enesearenduseks ja kooliväliseks huvitegevuseks 6 munitsipaalomandis ja 13 eraomandis olevat huvialakooli, kus saab tegeleda muusika, tantsu, erinevate kunstide, käsitöö ja keeleõppega. Kesklinnas asuvad näiteks Tallinna Kanutiaia Noortemaja, Tallinna Kunstikool ja Tallinna Muusikakool. Munitsipaalomandis olevate huvikoolide tegevust koordineerib Tallinna Haridusamet. Tallinna Kesklinna Valitsus osaleb koostöös Tallinna linna asjaomaste ametitega noorte spordi- ja huvitegevuse toetamisel ning konkreetsete ürituste läbiviimisel. Eraomandis olevate huvialakoolide tegevust toetatakse Tallinna linna eelarvest taotluste alusel33. Enamikes Kesklinna koolides on avatud huvialaringid oma kooli õpilaste arendamiseks. Samuti tegutsevad eraldiseisvad huvialaringid mitmete koolieelsete lasteasutuste juures. Vaatamata võimaluste rohkusele on huvitegevuses osaleda soovijaid rohkem, kui on kohti erinevates huvikoolides ja ringides. Huvitegevuse laiendamist aga takistab eelkõige linnaeelarve piiratus.

Noorsootöö Noorsootöö raames luuakse noortele võimalusi eneseteostamiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks väljaspool kodu, kooli ja tööd. Noorsootööd tehakse nii noortekeskustes kui väljaspool keskusi erinevate ürituste, projektide ja programmide näol. Noorte omaalgatus on

32 Tallinna munitsipaalkoolide remondi ja investeeringute kava 2004-2012, Tvk m nr 67, 11.12.2003. http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=95076 33 Finantseerimise korra alus: Tallinna Linnavolikogu määrus nr 1, 27.01.2005. http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=99369 22

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 üheks oluliseks aspektiks noorsootöös ning noorte endi huvitavaid ettevõtmisi toetatakse ka Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt. Kesklinna haldusterritooriumil asub Tallinna Noorsootöö Keskus (Pärnu mnt 6) ja keskuse allasutus – Kesklinna noortekeskus (Videviku 31). Noortekeskus töötab avatud noorsootöö meetodil. Kesklinnas asub 2 info- ja nõustamiskeskust, mis on samuti Tallinna Noorsootöö Keskuse osakonnad: Tallinna noorte infokeskus (Vabaduse väljak 9/1), mis on avatud noortele igapäevaselt ja kust saab infot väga erinevate noori puudutavate valdkondade (töö, haridus, suhted, reisimine jne) kohta ning Tallinna ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskus (Suur- Ameerika 35) mis pakub ruume ja toetust erinevate seminaride, infopäevade jm ürituste korraldamisel. Samuti pakutakse keskuses noortele tasuta karjäärialast- ja psühholoogilist nõustamist. Kesklinnas tegutsevad mitmed mittetulundusühingud ja noorteühendused, mis viivad läbi huvitavaid ja noortepäraseid projekte. Kesklinnas asub noorte kohvik-klubi (Pärnu mnt 9), mille tegevust koordineerib mittetulundusühing. Noorsootöö üheks valdkonnaks on erinoorsootöö, mis tegeleb riskirühma noortega. Erinoorsootöö sihtgrupi moodustavad õigusrikkujad, sõltuvusainete tarvitajad, koolikeskkonnast põhjustatud probleemidega lapsed. Erinoorsootöö on preventiivne töö, millest lähtuvalt kuulub selle ühe meetodi alla ka mobiilse noorsootöö teostamine noorte kogunemiskohtades ning ennetusprojektide koordineerimine ja läbiviimine, mida tehakse koostöös Kesklinna politseiosakonnaga, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonnaga, Tallinna Laste Turvakeskuse ning erinevate mittetulundusühingutega. Ühe ülesandena on erinoorsootöö tegevusvaldkonnaks ka alaealiste komisjoni suunatud noortega tegelemine ning nendele mõjutusvahendite kohaldamine. Erinevaid programme viiakse läbi koostöös kolmanda sektoriga, ent nõudlus efektiivsete ja järjepidevate riskirühma lastele mõeldud programmide järele on Tallinnas jätkuvalt olemas. Tööd alaealiste koolikohustuse mittetäitjatega ja õigusrikkujatega koordineerivad linnaosas alaealiste komisjoni sekretär, erinoorsootöötaja ja lastekaitsetöötajad. Sellise töökorralduse puhul kindlustatakse linnaosas süsteemsem ja oluliselt ennetavama iseloomuga juhtumipõhine töö. Nii saab terviklikumalt käsitleda nii laste kui perede vajadusi. Põhjalikumalt on võimalik tegeleda probleemide hindamisega ning optimaalselt ja ratsionaalsemal viisil leida sobivaid lahendusi läbi erinevate teenuste, projektide ja programmide. Tallinna Kesklinna Valitsuse alaealiste komisjoni töö aluseks on Alaealise mõjutusvahendite seadus ning töö eesmärgiks on koordineerida Tallinna kesklinnas alaealistega tehtavat kriminaalpreventiivset tööd. Alaealiste komisjoni üheks peamiseks ülesandeks on alaealiste õigusrikkumisi soodustavate tegurite vähendamine õigusrikkujatele määratud mõjutusvahendite kohaldamise abil. Kesklinna Valitsuse kultuurija noorsootöö osakonna juhataja osaleb Tallinna Spordi- ja Noorsooameti poolt korraldavatel ümarlaudadel, kus kohtuvad linnaosavalitsuste noorsootöö spetsialistid. Eesmärgiks on edendada omavahelist koostööd linnaosade ja noortekeskuste vahel.

ARENGUVÕIMALUSED . Lasteaiakohtade tagamine ja kvaliteetse lastehoiu pakkumine. Koolieelsete lasteasutust olemasolevate kohtade struktuur on hetkevajadustele mittevastav. Lasteaiakohti on piisavalt, kuid puudu on kohtadest sõimerühmades. Eelkõige tuleb leida võimalusi sõimekohtade arvu suurendamiseks, kasutades ära olemasolevaid pindasid. Lasteaiakohtade puuduse vähendamiseks ja pakutava teenuse kvaliteedi tõstmiseks on algatatud detailplaneering Narva mnt 120 lasteaia ehitamiseks.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 . Üldhariduskoolide õpikeskkonna parendamine. Osade Kesklinna piirkonna koolide õppekeskkond on ajale jalgu jäänud ja mitmetes koolides puuduvad kaasaegsed võimalused sportimiseks. Ellu tuleb viia Tallinna munitsipaalkoolide võrgustiku korrastamise kava 2003-2012. Jätkata tuleb avaliku- ja erasektori koostööprojekti, mis loob võimalused koolide kiiremaks renoveerimiseks. Samas ei ole otstarbekas kõikide koolide juurde staadioni rajamine, vaid tuleb suurendada haridusasutuste omavahelist koostööd spordirajatiste ühiskasutamiseks. . Kõrgkoolide konkurentsivõime suurendamine. Kesklinnas paiknevate avalik-õiguslike kõrgkoolide jaoks on oluline lahendada nende ruumilise arengu küsimus. Koostöös Tallinna Kesklinna Valitsusega on otstarbekas ühise kava väljatöötamine ja sellest lähtuvalt kõrgkoolide õpi- ja üliõpilaste elutingimuste parandamine. . Huvihariduse kättesaadavuse suurendamine. Huvialakoolide ja –ringide suurele arvule vaatamata on nõudlus õpikohtade järgi suurem kui pakkumine. Läbi täiendavate lisavahendite hankimise on võimalik suurendada töötavate huviringide ja –klasside arvu. Olulisel määral on võimalik parandada info kättesaadavust erinevate huvitegevuse võimaluste kohta. . Noorsootöö edendamine. Kesklinnas paiknevad meelelahutusasutused ja kaubanduskeskused tõmbavad noori ligi ka teistest linnaosadest, millega suurendatakse piirkonnas viibivate noorte arvu. Sellest tulenevalt on oluline noorsootöö kandepinna laiendamine ja võimaluste leidmine noorte vaba aja täisväärtuslikuks sisustamiseks. UNICEFi laste- ja noortesõbraliku linna tiitli saavutamine on Kesklinna üks püüdlusi, mille saavutamiseks muudetakse linnakeskkonda pidevalt lastesõbralikumaks. Lisainformatsiooni tiitlist vaata http://www.tallinn.ee/g6880s42975. . Turvalisuse tagamine. Tulenevalt Kesklinna atraktiivsusest on piirkond ligitõmbav ka asotsiaalidele ja linnaosas on suur avalike varguste arv. See vähendab linnakeskkonna turvalisust ja mõjutab negatiivselt linnaosa mainet. Erinevate osapoolte koostöös tuleb kavandada vajalikud meetmed kõikide linnaelanike, sealhulgas eriti õpilaste turvalisuse tagamiseks. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata tänavavalgustusele ja liiklusturvalisuse tagamisele haridusasutuste lähiümbruses. Koolikeskkonna ja koolide vahetu ümbruse turvalisuse tagamisel on tõhusaks abiks koostöö turvateenuseid pakkuvate ettevõtetega. . Koolinoortele ja üliõpilastele suunatud ürituste toetamine. Jätkuvat toetust ja tähelepanu väärib lastele suunatud ürituste korraldamine, sh lastelaagrite, haridusprojektide, võistluste ja konkursside korraldamine. Oluline on suurendada üliõpilaskonna osalemist linnaelus. Mittetulundusühingute algatusi ja panust toetatakse jätkuvalt taotluste alusel Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarvest.

2.6 SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID

Tallinna arengukava üheks peaeesmärgiks on hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn. Sellest tulenevalt on Kesklinna eesmärgiks tagada elanikele sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi kättesaadavus. Linnaosa põhiülesandeks sotsiaalvaldkonnas on abi osutamine isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks, kaasaaitamine sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisuse suurendamisele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele ning sotsiaalhoolekande korraldamine linnaosas. Töös juhindutakse linnaosa elanike elukvaliteedi ning ühiskonnas toimetuleku ja osalemisvõime säilitamise ja 24

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 parandamise põhimõttest. Kesklinnas tegelevad sotsiaalhoolekande ja sotsiaalkaitse korraldamisega eelkõige Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ja Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskus koostöös Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (TSTA), Poska vanurite keskuse, koolide, meditsiiniasutuste, politseijaoskondade, Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonnaga. Laialdane valdkonnapõhine koostöö on spetsialistide ja vabaühendustega üle riigi. Sotsiaalhoolekande osakond koosneb 3 talitusest: lastekaitse, sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste talitus. 2008. aastast on koduhooldus Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse alluvuses (20 hooldustöötajat ja 1 hooldusjuht). Hetkel on Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses 35 ametikohta, nendest 20 on hooldustöötajad. Linnaosa poolt korraldatavaid teenuseid osutatakse läbi Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ja Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse (koduteenused, integreeritud sotsiaal-, kultuurija tervishoiuteenused). Teenuste vajaduse väljaselgitamine, eelkõige laste hoolekandealane töö on tagatud juhtumikorralduse meetodil. Põhjalik ja ajamahukas klienditöö eeldab hoolekandetöötajate arvu suurendamist linnaosas. Sotsiaalhoolekande osakonna personalile on tulenevalt töö eripärast vajalik tagada turvaline töökeskkond ja motiveerivad töötingimused. Sotsiaalkeskuse nõutavamateks teenusteks on kohapeal toitlustamine, toidu kojuviimine, pesu pesemine, dušši ja sauna kasutamine ning dementsete eakate päevahoid. Kohapeal on võimalik lisaks kasutada juuksuri ja maniküürija teenuseid, lugeda värskeid ajalehti või lugemistoa raamatuid, vaadata televiisorit, juua kohvi või teed, kasutada internetiühendusega arvutit, printerit, koopiamasinat. Sotsiaalkeskus korraldab infotunde, nõustamist, kursuseid, loenguid, tervisepäevi ja eneseabigruppide tööd seda vajavatele inimestele nende iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks ja säilitamiseks. Ühel päeval nädalas käib arst abivajajaid nõustamas ja vererõhku mõõtmas. Uueks teenuseliigiks on häirenupu teenus, mis võimaldab saada üksikul inimesel vajadusel kiiresti abi.

Laste hoolekanne Hoolekanne tegeleb kõigi linnaosa haldusterritooriumil viibivate lastekaitset vajavate laste ja nende peredega, seades oma igapäevatöös esikohale eelkõige laste turvalisuse ning nende huvide ja õiguste kaitse. Küllaltki suur osa igapäevases töös olevatest vanemliku hoolitsuseta jäänud laste juhtumitest ei ole otseselt seotud Kesklinna linnaosaga, kuid linnaosal tuleb lähtudes lastekaitse põhimõtetest lahendada taolised juhtumid ning võtta vastutus nende laste edasise elukorralduse eest. Tegemist on lastega peredega, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on registreeritud teises kohalikus omavalitsuses, kuid probleemi tekkimisel on nad viibinud ajutiselt Kesklinnas. Eesti Vabariigi Valitsuse 27.10.2005 istungil heaks kiidetud lastekaitse kontseptsiooni kohaselt on optimaalne laste arv kohalikus omavalitsuses ühe lastekaitsetöötaja kohta 1000 last. Nimetatud põhimõtte täitmiseks on vaja linnaossa luua juurde üks lastekaitse spetsialisti ametikoht. Linnaosa haldusterritooriumil töötab Tallinna Perekeskus, mis nõustab lapsi ja lastega peresid ning osutab neile toetavaid sotsiaalteenuseid, mis on suunatud lastega perede abistamiseks vältimaks pereprobleemide süvenemist ja vajadust paigutada lapsi asendushooldusele. Lapsevanemaid on kerge motiveerida lapsele vajalikke teenuseid kasutama, kuna teenused on linnaosa lastega peredele hästi kättesaadavad. Teenuselt teenusele liikumine, juhtumikorraldus ja võrgustikutöö lastekaitsetöötajatega toimub Tallinna Perekeskuse kaasabil senisest ladusamalt ja häireteta. Puuetega inimeste hoolekanne Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakond peab oluliseks, et kõigile linnaosa puuetega 25

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 inimestele on tagatud hea ligipääs avalikele teenustele. Kesklinnas elavatel puuetega inimestel ja nende lähedastel on võimalik sotsiaalhoolekande osakonna kaudu kasutada järgmisi teenuseid: sotsiaalnõustamine, eestkoste seadmine, abivahendikaartide väljastamine, invatranspordi tellimine, taksotalongide väljastamine, hooldaja määramine ja hooldajatoetuse maksmine, intervallhooldusteenuse võimaldamine, sõidusoodustust saavate puuetega inimeste andmete kandmine ID-kaardi-põhisesse andmebaasi ja koduteenusele suunamine. Puuetega inimesi ja nende lähedasi nõustatakse järgmistes küsimustes: rehabilitatsiooniteenuse taotlemine, isikliku abistaja teenuse taotlemine, töövõimetuspensioni ja puude raskusastme taotlemise pikendamine, riigi- ja linna eelarvest makstavad toetused, eluaseme kohandamine, eri- või üldhooldekodusse paigutamine.

Eakate hoolekanne Eakate hoolekanne sisaldab peamiselt kolme suunda: koduteenused, sotsiaaleluruumide eraldamise kohta arvamuse andmine ning hooldekodusse suunamine. Kesklinna sotsiaalhoolekande osakond osutab eakatele ja nende lähedastele järgmisi teenuseid: sotsiaalnõustamine, abivahendikaartide väljastamine, koduhooldusele suunamine, soodushinnaga sooja toidu kojuviimise teenusele suunamine, dementsete päevahoiu teenusele suunamine, taksotalongide väljastamine. Kesklinnas elavatel eakatel, puuetega inimestel ja nende lähedastel on võimalik läbi sotsiaalhoolekande osakonna suunamise kasutada koduteenuseid, mille eesmärgiks on teha kliendile võimalikuks elada võimalikult kaua oma kodus harjumuspärases keskkonnas. Koduteenuste eest tasumisel rakendatakse klientide omaosalust. Tasuta koduteenuseid on õigus saada kliendil, kes on toimetulekutoetuse saaja või kelle sissetulek on väiksem kehtivast alampalgast. Kui eakas inimene oma erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu ei ole suuteline enam iseseisvalt elama ning kelle kodust toimetulekut ei ole võimalik enam tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega, siis nõustatakse teda, tema pereliiget või hooldajat üldtüüpi hooldekodusse koha saamise võimalustest. Kui isik, tema pereliige või hooldaja soovib taotleda hooldekodu koha maksmisel Tallinna linna poolset osalust, selgitatakse, kas toetuse saamine on õigustatud. Vastavalt seadusele on kohalikud omavalitsusorganid kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ega võimelised seda endale või oma perekonnale tagama ja sotsiaalhoolekande osakond teeb koostööd elamumajandusosakonnaga, et hinnata sotsiaal- või munitsipaaleluruumi üürimise vajadust.

Majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvate täiskasvanute hoolekanne Kesklinna töötuid, kodutuid, kinnipidamiskohast vabanenuid ja teisi abivajajaid, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, nõustatakse olemasolevatest teenustest: öömajadest, kodutute varjupaikadest, sotsiaalmajutusüksuse ja päevakeskuse teenuse kasutamise võimalusest, pesemisvõimalustest, tasuta arstiabist, riideabist ja toitlustamisest. Abi vajajale antakse infot võlanõustamisteenuse ja tasuta juriidilise abi saamise kohta, abistatakse dokumentide vormistamisel, vajadusel nõustatakse isikut tõendava dokumendi vormistamisel riigilõivu vabastamise taotlemise võimalusest. Püsiva tervisehäire korral nõustatakse klienti töövõimetuspensioni ning puude raskusastme taotlemise võimalustest. Kriisigruppidega tegelemisel on olulisel kohal sotsiaalhoolekande spetsialistide koostöö erinevate asutuste, organisatsioonide ja mittetulundusühingutega, et tagada resotsialiseerimine ning osutatava teenuse tõhusus ja mõju.

Töötute nõustamine Töötuid nõustatakse töötuks registreerimise vajalikkusest, olemasolevatest sotsiaaltoetustest 26

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 ning tehakse koostööd linnaosa teiste spetsialistidega suunamaks aktiivseid töötuid osalema Kesklinna töötute klubis.

Toetused Toetuseid määrab ja maksab sotsiaaltoetuste talitus. Toetuste maksmine toimub pangakontodele, sularaha väljamakseid üldjuhul ei toimu. Üldistatult võib toetused jagada kolme kategooriasse: toimetulekutoetused (riiklik toetus); perekonna sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused (linnaeelarveline) ja perekonna sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused (linnaeelarveline). Toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramise aluseks on toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek.

Peamised probleemid sotsiaalhoolekande valdkonnas on: Perede majandusliku olukorra halvenemine tulenevalt töötusest. Eluasemeprobleemid (sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide vähesus, sotsiaal- majutusüksuste kohtade vähesus). Koduteenuse puudumine nädalalõppudel ja õhtustel aegadel. Omaosalustasu kehtestamine hooldusravi voodipäeva eest suurendab koormust omastehooldajatele ja koduteenuse osutajatele. Piiratud ressurss teenuste suunamise aluseks olevate rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks.. Eritüüpi hooldekodu kohtade vähesus. Regulatsiooni puudumine üld- ja eritüüpi hooldekodusse suunatavate klientide kinnisvaraga tehtavate tehingute osas (müük, rent, kinkimine jm). Sõltuvushäiretega inimeste osakaalu suurenemine. Lastekaitse spetsialistide ametikohtade vähesus.

Tervishoid ja terviseedendamine Tallinna Kesklinnas asuvad AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2 korpust ja 3 polikliinikut34. Suurem osa aktiivravist on praeguseks Ravi tänaval, Tõnismäe polikliinikus paikneb enamik perearste ning Haigekassa kindlustuseta inimesed saavad raviteenust Magasini tänaval. Lisaks asub Kesklinnas Tallinna Lastehaigla SA Kesklinna Lastepolikliinik ja Wismari haigla. Kuna Eestis võib iga inimene endale ise perearsti valida, siis teenindavad Kesklinnas asuvad perearstid lisaks Kesklinna elanikele ka teiste linnaosade elanikke. Seda eelkõige seetõttu, et Kesklinna on võimalik lihtsalt pääseda kõikidest teistest linnaosadest, paljud töökohad asuvad Kesklinnas ja inimene valib enda jaoks mugavama variandi. Linnaosa koostööd perearstidega raskendab arstide paiknemine mitmetes erinevates hoonetes, mis ei võimalda sujuvat infovahetust. Perearstide süsteemi korrastamiseks tuleb arvestada võimalust linna perearstikeskuse loomiseks. Antud hetkel puuduvad Eestis spetsiaalselt kodututele inimestele mõeldud raviasutused. Tasuta ravi saavad ravikindlustuseta isikud vajadusel Tallinna Magasini haiglas, mis on ravikindlustamata inimestele mõeldud hooldushaigla. Samas majas asub ka ambulatoorne vastuvõtt.

34 AS Ida-Tallinna Keskhaigla asutati Tallinna Linnavolikogu otsusega 23.08.2001.a. nr 226 Tallinna Magdaleena Haigla, Tallinna Keskhaigla, Tallinna Hooldushaigla, Tallinna Järve Haigla, Tallinna Tõnismäe Polikliiniku ja Tallinna Mäekalda Polikliiniku ühendamise teel. 27

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Kesklinna elanike terviseedendamist korraldab linnaosa valitsuses peaspetsialist. Terviseedendamise võimekuse suurendamiseks on moodustatud Tallinna Kesklinna Tervisenõukogu, mille liikmeteks on tervist väärtustavad organisatsioonid.

ARENGUVÕIMALUSED . Lastekaitse tagamine. Lastekaitsega seotult on probleemideks informatsiooni täpse ja õigeaegse liikumise tagamine erinevate osapoolte vahel ja lastekaitse töötajate vähesus. Arenguvõimaluseks on võrgustikutöö arendamine informatsiooni liikumise parandamiseks ja juhtumite õigeaegseks avastamiseks, lastekaitse töötajate arvu vastavusse viimine Sotsiaalministeeriumi lastekaitse kontseptsiooniga ning juhtumikorralduse meetodil töötamine. . Eakate hoolekande arendamine. Arenguvõimaluseks on Sotsiaalkeskuse filiaali loomine Tallinna-Väike piirkonda, pakutavate teenuste arendamine ja laiendamine (koduteenuste osutamine õhtustel aegadel ja nädalavahetustel) ja hooldusjuhtide arvu vastavusse viimine sotsiaalteenuste standarditega. Sotsiaalteenuste arendamisel tuleb senisest enam keskenduda koduteenustele, mille efektiivsemaks rakendamiseks on oluline parandada transporditeenust. . Puuetega inimeste hoolekande arendamine. Puuetega inimestele pakutavate teenuste arendamine võimaldab senisest enam suurendada nende sotsiaalset sidusust. Võimaldamaks puuetega ja eakate inimeste liiklemist linnaruumis, tuleb ehitusprojektide koostamisel ja linnaehituslike otsuste tegemisel arvestada ka erivajadustega inimestega. . Majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvate täiskasvanute hoolekanne. Keskendumine töötutele osutatavatele teenustele (töötute klubid, võlanõustamine jm) annab võimaluse tõsta nende igapäevast toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturul. Kesklinna piirkonda planeeritav sotsiaalmajutusüksus leevendab vähekindlustatud isikute eluasemeprobleeme. . Kogukonnatöö aktiviseerimine. Koostöö arendamine kolmanda sektoriga, vabatahtlike kaasamine ja asumikesksete kooskäimise võimaluste loomine. . Tervise edendamine. Kesklinna elanike tervise edendamist korraldab tervisedendamise peaspetsialist, kelle vastutusalasse kuulub tervisedendamise programmide35 ja –tegevuste elluviimine ja koordineerimine Kesklinnas. Samuti on tema ülesandeks partnerluse arendamine erinevate sektorite ja institutsioonide vahel terviseteemade käsitlemiseks ning erinevate tervisedendusliku sisuga ennetusürituste planeerimine ja läbiviimine Tallinna Kesklinnas. . Sotsiaaleluruumide tagamine. Sotsiaaleluruumide vajajaid on rohkem kui pakutavaid eluruume. Tallinna sotsiaalmajutusüksustes napib majutuskohti ning puuduvad täielikult reservpinnad abivajajate vältimatuks majutamiseks.

2.7 ELAMUMAJANDUS

Kesklinna piirkonda kuuluvad nii erinevatest ajastutest pärit korterelamud kui eramud. Valdav osa elanikkonnast elab korterelamutes, millest enamus on eraomandis. Ajaloolise väärtusega elamute restaureerimist toetatakse Tallinna linna poolt algatatud kampaania “Vana maja korda!” raames. Selle projekti eesmärgiks on korrastada Tallinna miljööväärtuslikes

35 nt Tallinna Rahvastiku Tervise Arengukava 28

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 elamupiirkondades asuvaid hooneid. Korteriühistute toetamiseks hoovide korrastamisel on mõeldud projekt “Hoovid korda!”. Sarnased elamute korrastamist toetavad algatused on elanike poolt hästi vastu võetud ning aitavad kaasa Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Kommunaalameti tööle elanike heaolu tagamisel. Elamupiirkondade turvalisuse tagamiseks on vabatahtlikkuse alusel loodud Tallinna Kesklinnas 53 Naabrivalve sektorit36.

Kesklinna linnaosas paiknevad korteriühistud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Tallinna Kesklinnas seisuga 07.01.2010 registreeritud 915 korteriühistut37. Siin asuvad korteriühistud saavad oma probleemide lahendamiseks pöörduda Tallinna Kesklinna Valitsuse poole, kus pakutakse neile nõustamisteenust ning jagatakse ühistute haldamisega seonduvat informatsiooni. Lisaks on Tallinnas korteriühistutele antud võimalus taotleda toetust koolituskulude katmiseks ning energiamärgise väljastamise kulude katmiseks), et teenindada renoveerimis- ja remonditöödeks vajalikke investeeringuid. Tallinna linna abiprojekti raames on 01. veebruarist 2010 käivitunud projekt “Fassaadid korda”. Projektiga toetatakse korteriühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel. Ühistute ühistegevuse koordineerimiseks, linna poolt algatatud projektide selgitamiseks, linnaosa ja korteriühistutevahelise koostöö parendamiseks ning ühiste probleemide lahendamiseks on loodud korteriühistute ümarlaud.

Kesklinna linnaoas eluruumi üürimist taotlejad 2002. aastal algatatud programm “5000 eluaset Tallinnasse“ lõppes aastal 2009 ning seisuga 01.08.2009 on sundüürnike elamispinna probleem Tallinnas lahendatud. Järgmise plaanina on Tallinna linnal väljatöötatud „Tallinna teine elamuehitusprogramm“, mille eesmärgiks on kindlustada eluasemega noored pered ja Tallinna linnale vajalikud töötajad, kelle varaline seis ja sissetulekud ei võimalda turult eluaset soetada või üürida. Jätkuvalt lahendatakse ka muudel sotsiaalsetel põhjustel arvel olevate isikute elamispinnaprobleeme.

Linnaosa valitsemisel olevad elamis- ja äripinnad Linna omandis olevate Tallinna Kesklinna Valitsuse valitsemisel olevate elu- ja äripindade korrashoiu peab tagama Tallinna Kesklinna Valitsus. Siia võivad kuuluda nii kaasomandis olevad kui ka tervikobjektid. Elamufondi tõhusaks kasutamiseks on alustatud kaasomandis olevates elamutes asuvate eluruumide turuhinnaga võõrandamist. Võõrandamise protsessis on Tallinna Kesklinna Valitsus nõuandvas rollis, võõrandajaks on pindade omanik Tallinna Linnavalitsus. Kesklinna linnaosa eluasemekomisjon võtab isikud arvele taotlejatena munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürimise osas. Munitsipaaleluruume saavad üürile taotleda: arvele võetud hädasti eluruumi vajavad isikud, kelle elamispinna probleem vajab kiiret lahendamist; „Teise elamuehitusprogrammi“ põhimõtete järgi arvel olevad noored pered; linna sotsiaalsfääri toimimiseks vajalikud töötajad (lasteaednikud ja õpetajad, hoolekandeasutuste töötajad, muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajad, õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad, Tallinna linna teenindavad politseinikud, päästjad). Sotsiaaleluruume saavad üürile taotleda:

36 http://www.naabrivalve.ee/index.php?lang=est&main_id=75 37 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Infoteeninduse talituse andmetel, 07.jaanuar 2010 seisuga 29

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 üksinda elavad vanurid ja vanurist paarid; puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalabi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada; vähekindlustatud lastega pered, kes vajavad sotsiaalteenuseid; orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud.

Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Tallinna Linnavaraameti koostöös peetakse linnaosas arvet eluruumi vajavate isikute üle, võttes nad arvele Tallinna Linnavolikogus kinnitatud korra ja Tallinna Linnavalitsuses kinnitatud määruse38 alusel. Lähtuvalt Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusest nr 56 on linnaosas moodustatud eluasemekomisjon. Komisjoni töösse on kaasatud linnavolikogu linnavarakomisjoni, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiukomisjoni, tarbijakaitsekomisjoni, linnaosa halduskogu, linnaosa valitsuse ja tagastatud majade omanikke esindava organisatsiooni esindajad ning hallatavates majades elavate üürnike organisatsiooni esindaja. Eluasemekomisjoni ülesandeks on tegeleda nende kesklinna elanike probleemide lahendamisega, kes erinevatel põhjustel vajavad elamispinda. Ruumide kasutusele andmiseks tehakse ettepanekud Tallinna Linnavalitsusele. Viimase kolme aasta jooksul (01.01.2007-01.03.2010) on esitanud elamispinna taotluse 2252 leibkonda. Nendest taotlustest on samal perioodil eluruumid eraldatud 574-le leibkonnale. Kuna munitsipaalmaju rajatakse Tallinna teistesse linnaosadesse, siis võib eeldada, et kasvab Kesklinnast lahkuvate vähemkindlustatud leibkondade arv.

Sotsiaalmajutusüksused ja öömajad Sotsiaalmajutusüksused on eelkõige ühiselamu tüüpi munitsipaalmajad, mida saavad kasutada kodu kaotanud ja majanduslikesse raskustesse sattunud Tallinna elanike registrisse kantud inimesed. Kesklinnas need aga puuduvad, mistõttu Tallinna Kesklinna Valitsus suunab abivajajad avalduse alusel kas Põhja-Tallinna39, Mustamäe40 või Lasnamäe41 linnaosas asuvatesse majutusteenust osutatavatesse hoolekandeasutustesse. Samas ei ole sealsed võimalused kogu linna vajaduste rahuldamiseks piisavad. Kesklinnas ei ole öömaja ega varjupaika kodututele. Ööbimis- ja pesemisvõimalust, toitlustamist ning sotsiaalnõustamist pakutakse Tallinna teistes piirkondades asuvates kodutute öömajades ja varjupaikades, mida on Tallinnas kokku 6, tagades ööbimiskoha 272 kodutule. Hinnangud vajalikule ööbimiskohtade arvule on erinevad, kuid kõikide hinnangute kohaselt on vajadus ööbimiskohtade järele suurem kui praegu olemasolev ööbimiskohtade arv.

ARENGUVÕIMALUSED . Sotsiaalsetel põhjustel arvel olevate isikute elamispinnaprobleemi lahendamine. Abivajajatele elamispinna lahenduste pakkumine läbi munitsipaaleluruumide võimaldamise. Tallinna Linnavaraametil on plaanis ehitada tulevikus Veerenni ja Varre tänavate nurgale üks sotsiaalmaja. . Elamufondi renoveerimine. Tallinna Kesklinna elamufond on erineva vanuse, omanikustaatuse ja renoveerimisastmega. Tulenevalt sellest on linnapilt kohati ebaühtlane. Elamufondi renoveerimise soodustamiseks tuleb jätkata lagunevate majade omanikele ettekirjutuste tegemist ning jätkuvalt toetada ja tunnustada eraomanike tegevust läbi nõustamise ja erinevate konkursside ning projektide.

38 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=90140&fd=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp 39 Põhja-Tallinna ühiselamu tüüpi sotsiaalmajutusüksus, Tuulemaa 6. 40 Mustamäe ühiselamu tüüpi sotsiaalmajutusüksus, Akadeemia 34. 41 Lasnamäe kodutute rehabilitatsioonikeskus lühiajaliseks majutuseks, Suur-Sõjamäe 6a. 30

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 . Naabrivalve laiendamine. Turvalisus on Kesklinna piirkonnas aktuaalne teema. Elanikkonna kaasamine turvalisuse tagamisse toimub peamiselt läbi naabrivalvesektorite arendamise, mida praeguseks on Kesklinnas 53. Naabrivalve katab juba suure osa Kesklinnast ja seega tuleks keskenduda nii olemasoleva võrgustiku tugevdamisele kui laiendamisele. . Linnale kuuluvate elamispindade otstarbekas kasutamine. Linnale kuuluvas elamufondis on nii üksikuid kortereid, kui ka terveid maju. Olemasolev elamufond vajab korrastamist läbi üksikobjektide müügi ja tervikobjektide korrastamise. Elamufondi tõhusamaks kasutamiseks on alustatud kaasomandis olevates elamutes asuvate eluruumide turuhinnaga võõrandamist. . Kodutute majutamine. Kesklinn on atraktiivne kodutute kogunemiskoht, samas ei paikne linnaosas ühtegi kodutute varjupaika. Kodutute majutuse osas tuleb jätkata koostööd teistes linnaosades asuvate kodutute varjupaikade ja öömajadega.

2.8 LINNAKESKKOND

Tallinna Kesklinna linnaosa hõlmab erinevaid linnakeskkondi Vanalinnast ja Tallinna city’st Aegna saare ja Mõiguni. Kesklinna asumite kirjeldus on täpsemalt toodud peatükis 2.

Linnaplaneerimine Tallinn on kõige aktiivsema ehitustegevusega piirkond Eestis. Tallinna Linnavalitsusel tuleb tagada detailplaneeringute ja ehituslubade kaudu linnaruumi tasakaalustatud areng.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 Algatatud detailplaneeringuid 187 72 129 129 117 125 sh Kesklinnas 36 30 Kehtestatud detailplaneeringuid 104 92 126 103 102 91 sh Kesklinnas 26 16

Joonis 8. Detailplaneeringud Tallinnas ja Kesklinnas 2004-2009 (Linnaplaneerimise Ameti andmetel).

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Tallinna piires on algatatud ja kehtestatud mitmeid teemaplaneeringuid. Teemaplaneering “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine” keskendub Kesklinna haldusterritooriumil, mere ja raudtee poolkaarega piirneval alal paiknevatele miljööväärtuslikele hoonestusaladele, määrates nende piirid ning kaitse- ja kasutamistingimused. Teemaplaneeringu esmane eesmärk on üle vaadata ja täpsustada miljööväärtuslike hoonestusalade piirid planeeringuga hõlmatud maa-alal. Linnaruumi arengu seisukohalt on oluline Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”. Tallinnas on algatatud ajalooliste hoonete renoveerimist toetavaid projekte, näiteks: “Fassaadid korda!”, mille eesmärgiks on säilitada majade miljööväärtuslik välimus ja seisukord. Tallinna Vanalinn on arvatud UNESCO Maailmapärandi Nimekirja, mille ajaloolis-arhitektuurilise ja kultuurilise omapära säilitamiseks on kehtestatud ranged muinsuskaitselised piirangud ehitus- ja renoveerimistöödele. Kõikide toimingute teostamine Vanalinnas ja selle lähiümbruses peab toimuma vastavuses Tallinna Vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega ja Tallinna üldplaneeringuga.

Rekreatsioonialad Rohealade säilitamine ja korrashoid on oluline linnakeskkonna kvaliteedi säilitamiseks. Nende alade peamine eesmärk on anda elanikkonnale võimalus lõõgastuda, harrastada tervislikke eluviise, sportida ja veeta aktiivselt vaba aega. Kesklinna väärtust elukeskkonnana tõstab rohealade rohkus: piirkonnas on neid 42, millest kaitse alla on võetud 7 parki. Haljasmaid on 876,4 ha ja see moodustab linnaosa üldpinnast 28,6%. Haljasalade pindala on 198,5 ha. Kesklinnas on võrreldes teiste linnaosadega parke oluliselt rohkem, siin paikneb ligi pool kogu Tallinna parkidest ja metsaparkidest. Vanalinna haljasalad on üldiselt väikesed, kuid taimeliikide poolest mitmekesised. Liigirikkamad Kesklinna pargid on Hirvepark, Tammsaare park, Harjumäe haljasala, Toompark ja Tornide väljak. Vanalinna suurimad pargialad pärinevad 19. sajandi lõpust. Kesklinna parkides kasvavate puude seisund on hea. Suur osa kesklinna parke vajavad rekonstrueerimist kuna pargirajatised (teed, müüritised, istutused, murud) on amortiseerunud ja vajavad uuendamist. Nii mõnelegi pargile on tehtud projekt ja alustatud töödega, kuid need on raha puudusel pooleli jäetud. See aga tähendab juba tehtud osa olulist kaotust enne tööde järjrkordset jätkamist. Pooleliolevatest ehitustest võib näiteks võib tuua Tuvi pargi, Falgi pargi, Hirvepargi, Tornide väljaku jt. Samas on Kesklinna rajatud ka uus Harju tänava haljasala koos talvise liuvälja ja suvise laste mänguplatsiga, mis saavutas koheselt suure populaarsuse ja kasutusintensiivsuse. Rohealade aktiivsemasse kasutusse võtmine sõltub sellest, kuidas õnnestub parkidesse tuua erinevaid tegevusi võimaldavaid objekte – mängu- ja spordivahendeid, kohvikuid, jms. Neid funktsioone on asutud süsteemselt planeerima. Näiteks on Tallinna linna tellimusel koostamisel detailplaneeringud Skoone bastioni ja Toompargi maa-ala osas. Objektide efektiivne kasutuselevõtt aitab elavdada seni vähem kasutuses olnud Vanalinna piirkondi ning tema bastionaalvööndi Põhja-Tallinna poolset külge. 2009. a. rajati ürituste korraldamiseks Tornide väljakule projektikohane plats ja viidi läbi esmakordselt Lillefestival, mis oluliselt tõstis pargiala kasutust. Rohealadest on kõige rohkem arendatud Kadrioru parki (vt. Kadrioru pargi arengusuunad astani 2018. Tallinna Linnavolikogu määrus 17.juuni 2004 nr 26). Teised rohealad, sh Tammsaare park, on paraku jäänud tagaplaanile. Tallinna kui rohelise pealinna staatuse säilitamiseks tuleb kiirendada parkide ja teiste haljasalade kavapõhist rekonstrueerimist. Parkide rekonstrueerimist koordineerib Tallinna Kommunaalamet. Uute mänguväljakute, koerte jalutusplatside ning muude rekreatsioonirajatiste arendamist

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 takistab maa munitsipaliseerimise pikk menetlusaeg. Rajatiste ehitamist ja tehnohooldust koordineerivad Tallinna Keskkonnaamet ja Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Kesklinna Valitsus peab tagama piirkonna rekreatsioonirajatiste igapäevase korrashoiu. Otstarbekas on anda mänguvajakud linnaosa valitsemisele koos nende arendamiseks ja hooldamiseks vajalike finantsvahendite määramisega. Eraldi väärib maastikukaitseala ja puhkepiirkonnana esile tõstmist Aegna saar, mille potentsiaali puhkealana ei ole piisavalt ära kasutatud ja mille perspektiivsete kasutustingimuste kujundamisel tuleb arvestada Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.05.2010 määrusega nr 64. Aktiivselt kasutatava avaliku ruumina on kavas kasutusele võtta ja rannapromenaadiks välja arendada ranna-äärne ala Russalkast Tallinna Sadamani ja sadamast Kesklinna piires Linnahallini. Rannapromenaadi loomine ja arendamine peab toimuma erinevate huvigruppide – Tallinna linna ametiasutuste, kinnisvaraarendajate ja linnaelanike - omavahelises koostöös.

Tänavad, väljakud ja platsid Kesklinna linnaosas on 339 tänavat, sellest 68 Vanalinnas. Sõiduteid on kokku 1 438 251 m2, sellest 94 171 m2 Vanalinnas. Kesklinnas on 33,881 km kergliiklusteid. Nii teed kui tänavad on väga erinevas seisukorras. Arvestades Kesklinna tänavate liikluskoormust, on vajalik teede ja tänavate pidev remont ning hooldamine, mis ei ole täna piisav. Tänavate seisundit halvendavad ka pidevalt toimuvad insenertehniliste trasside kaevetööd. 2009. a. rekonstrueeriti täielikult Vabaduse väljaku I osa. Projekti II osa Kaarli puiestee äärne väljakuosa ja Kaarli puiestee jäid oma järge ootama. Tänu sellel sai Kesklinn endale korraliku esindusväljaku ja avalike ürituste korraldamise koha. Vanalinnas on eakatel ja invaliididel seoses tänavakatte ebaühtluse, kitsaste kõnniteede ning kõrgete astmetega raske liikuda. Nimetatud probleemi lahendamiseks on planeeritud Vanalinna kõnniteed järk-järgult autoteedega samale tasandile viia. Tallinna roheluse suurendamiseks on teede ja tänavate äärde rajatud haljasribasid ja –alasid. Paraku hävitavad teedel kasutatavad libedusetõrje-vahendid nii puid kui ka muru ning lisaks saavad kannatada tänavad ja inimeste jalatsid. Libeduse tõrje osas on vajalik uurida erinevaid võimalusi tööde teostamiseks minimaalsete kahjustustega ümbritsevale keskkonnale. Teedeäärset haljastust hävitavad lisaks parkimisvõimalust otsivad autod, mis sageli pargitakse just teedeäärsetele haljasaladele. Lisaks haljasala rikkumisele toob selline parkimisviis kaasa muda kandmise tänavatele, kus see lisaks tänavate reostamisele tolmustub autorataste all ja saastab linna õhku. Teedeäärse haljastuse rajamisel tuleb kasutada võtteid, mis välistaksid autode sõitmise haljasalale. Samuti ei soosi linnaosa alla 3 m laiuste haljasribade rajamist, kus muru hooldus on kallis ja säilimine küsitav. Osa Vanalinnast on hetkel jalakäijate piirkonnaks, kus kindlaksmääratud aegadel tohib liikuda vaid teenindav transport. Äsja on valminud sarnase regulatsiooniga Rotermanni kvartal. Sellistes piirkondades on vajalik läbimõeldult lahendada seal asuvate büroode ja teenindusasutuste personali ning külastajate parkimisküsimused. Uute hoonete ehitamisel tuleb küsimus lahendada juba planeeringute staadiumis ning olemasolevate hoonete osas tuleb leida võimalused lähialal parkimismajade või -platside rajamiseks. Väärtusliku ja kaitse all oleva Vanalinna kaitseks peaks veelgi vähendama liiklust ja laiendama jalgsikäigualasid. Piirangute seadmine nõuab parklate rajamist Vanalinna piirile. Rohkem tuleb piirata ja tõhustada kontrolli Vanalinna sõitvate masinate massi ja mõõtmete osas. Ülisuured ja rasked ehitusmasinad lõhuvad teid ja vigastavad maju. Praegu on kehtestatud massi- ja gabariidipiirang vaid prügiveokitele. Tallinna tänavate liikluskoormus on suurem kui mujal Eestis ja see põhjustab tihedama remondivajaduse, ummikuid ning õnnetusi. Liiklusvoogude ümbersuunamiseks on käimas 33

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Põhjaväila ning Lõunaväila projekteerimine. Lõppjärgus on Ülemiste liiklussõlme projekteerimine. Objekti ehitus käivitub 2010. aastal ja peab kavakohaselt olema valminud 2013. aasta lõpuks. See ehitis vähendaks oluliselt ummikuid ja viiks osa raskeliiklust kesklinnast mööda. Ühistranspordi propageerimiseks käivitati juulis 2007 uus “Pargi ja reisi” süsteem, mille eesmärk on soodustada auto asemel ühistranspordi kasutamist. Projekti raames antakse autojuhtidele võimalus jätta oma sõiduk äärelinna tasuta valvega parklasse ning suunduda sealt Kesklinna ühistranspordiga. Vanalinnas on rajatud tasuta valvega jalgrattaparklaid. Kesklinnas on hästi välja arendatud ja enamuses üldistele vajadustele vastav kommunikatsioonivõrk. Mitmetes parkides ja väljakutel on loodud tasuta traadita interneti levialad. Nende asukohad on avalikkusele kättesaadavad Tallinna koduleheküljel. Nimetatud algatust tuleb kindlasti edasi arendada, kuna see soodustab avaliku linnaruumi kasutamist ning väärtustab linnaelanike elukeskkonda. Avalikku funktsiooni kannavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, millest olulisemad paiknevad samuti Kesklinnas. Probleemiks on nii jalakäijate kui autoga liiklejate juurdepääsu tagamine hoonetele, kus asuvad avaliku sektori organisatsioonid. Tallinnas asub valdav enamus meelelahutusrajatistest just Kesklinna territooriumil. Lisaks kultuuriasutustele asub Kesklinna piirkonnas suur osa Tallinna poodidest ja büroodest. Kõik eelnimetatud asutused on linnapildis erinevate reklaamide ja teadetega linnaelanikele ja külastajatele nähtaval. Visuaalne informatsioon linnas toimuvast ja paiknevast on oluline osa linnaruumist. Täna on linnaruumi visuaalne informatsioon oluliselt korrastunud. Tallinna Kesklinnas kui kogu vabariigi ning Tallinna linna jaoks tähtsaimas piirkonnas on eriti oluline kõik see, mis otseselt seondub linnaruumi visuaalse ja funktsionaalse poolega. Vastavalt kehtivale korrale tuleb reklaamide ja teabevahendite paigaldamine kooskõlastada linnaosa valitsusega. Koostöös teiste ametkondadega otsustab linnaosa valitsus linnale kuuluvate reklaamipindade üürile andmise linnaruumi koormamata. Eesmärgiks on asendada amortiseerunud reklaamkandjad kaasaegsetega ja samas leida võimalusi pindade kasutusse andmisest laekuva tulu suurendamiseks. Omavoliliselt paigaldatud reklaamide ja teabekandjate üle tuleb kontrolli tõhustada. Eelpool toodud põhimõtete järgimiseks on linna erinevate ametkondade reklaamivaldkonnaga tegelevad spetsialistid ette valmistamas 2010. aasta alguses rakendunud reklaamkandjate, teabevahendite ja teabekandjate paigaldamise täpsustatud korda. Kord täiendab kehtivat Tallinna linna heakorra eeskirja ja reklaamivaldkonda puudutavaid õigusakte. Muuhulgas ühtlustab uus kord nõuded reklaamide paigaldamiseks esitatavatele taotlustele ja lisadele. Uue korra rakendudes lihtsustub taotluste kooskõlastamine ja menetlemine ning Tallinna linn saab elektroonilise programmi reklaamkandjate asukohtade määramiseks kaardil. Infoviitasid, hoonete külge kinnitatud konsoolseid infokandjaid ja Kesklinna kaartidega turismiinfo stende on paigaldatud Kesklinna alates 2000.aastast. Lisaks on lepingupartnerid paigaldanud Kesklinna haldusterritooriumile reklaamkandjaid linnakaartidega ja Rotermanni kvartalisse suunaviitade süsteemi. Infoviitade süsteemi on vajalik täiendada, et oleks kaetud olulisemate liikumissuundade ristmikud Vanalinnas. Samuti peavad hästi tähistatud olema suuremate linnaväljakute juurde- ja läbipääsuteed, mida mööda turistid valdavalt liiguvad. Senistele turismiinfo stendidele lisaks on paigaldatud infostendid ka suuremate ja olulisemate Kesklinna parkide kohta. Stendidel sisaldub info nii parkide ajaloolise tausta kui ka dendroloogilise koosseisu ja omapära kohta koos seda selgitava pargi-ala kaardimaterjaliga. Uutes arenduspiirkondades tuleks koheselt rajada suuna- ja infoviitade süsteem. Ideaalis tuleks

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 kõik infoviidapostid uuendada parema konstruktsiooniga viitade vastu ning püstitada vastupidavamast materjalist sarnase profiiliga postid.

Liiklus Kesklinnas on tagatud head ühistranspordiühendused, kuna siia koondub enamuste bussiliinide, trammide ja trollide liiklus. Lisaks asub Kesklinnas ka kaugliinide bussijaam. Üldiselt võib ühistransporditeenuste kvaliteeti pidada heaks, kuid autode tihe liiklus ja ühistranspordiradade kasutamine sõiduautode poolt tingib selle, et bussid ei suuda graafikutest kinni pidada. Jätkuvalt on vaja välja arendada ainult ühistranspordile mõeldud sõiduradasid ja leida võimalusi piirkonda läbiva autotranspordi mujale suunamiseks. Ühistranspordi peatusi on viimastel aastatel pidevalt arendatud. Enamustes peatustes on üles pandud ühistranspordi sõidugraafikud, kuid siiski on vaja parandada peatuste turvalisust ja mugavust. Olemasolevad ootepaviljonid ja –saarekesed ei taga jalakäijate ohutust ning on tihti vandaalitsejate poolt rikutud. Ühistransporditeenuste pakkumisel pole piisavalt tähelepanu pööratud puuetega inimeste vajadustele nii sõiduvahendites kui peatustes. Vastavad tegevused tuleb ette näha liikluskorralduse kujundamisel ja linnaplaneerimises. Koostatava „Jätkusuutliku transpordisüsteemi arengukava 2007-2015” raames käsitletakse kõigi aktiivsete transpordiliikide (ühistransport, jalgratturid, jalakäijad) arenguvõimalusi. Arengukava elluviimisel kaasajastatakse ja täiendatakse tegevusi ühistranspordi ja teiste aktiivsete liikumisviiside kasutusvõimaluste parandamiseks. Ühistranspordi kasutamist soodustaks uuem, mugavam ja heas korras sisustusega veerem. Viimase 10 aasta jooksul on autode arv Tallinnas oluliselt suurenenud, siin registreeritud autod moodustavad kolmandiku kõigist Eestis registreeritud sõidukitest. Suurem osa Tallinnas liiklevatest autodest koondub äripäevadel Kesklinna piirkonda. Statistika kohaselt42 vähendab jätkuv autostumine autode sõidukiirust Tallinnas ca 1 km/h aastas. Autode arvukuse tõusu ja tihedate liiklusummikute tõttu halveneb pidevalt linna õhu kvaliteet. Ummikute tõttu muutub liiklus närvilisemaks ning väheneb liiklusturvalisus. Kuna Tallinna tänavatevõrk ei vasta aina tihedamatele liiklusvoogudele, on Kesklinn pidevalt üle koormatud. Ühe osa koormusest tekitavad transiitveoseid teostavad autod, mis tulevad või lähevad sadamasse. Autoliikluse suurenemise põhjuseks on kvartalisiseste kaupluste ja teiste teenindusasutuste kadumine ja inimeste harjumus sooritada oma ostud suurtes marketites. Koos Tallinna tänavavõrgustiku arendamisega tuleb välja ehitada kergliiklusteede võrgustik, mis ühendab linnaosades olemasolevad ja rajatavad kergliiklusteed Kesklinnaga. Kergliiklusteede võrgustiku olemasolu koos ühistranspordiga võimaldab rakendada piiranguid Kesklinnas autotranspordi kasutamisel. Pidevalt kasvava autode arvu tõttu kasvab Kesklinnas nõudlus parkimiskohtade järele. Kuigi Kesklinn on peaaegu täielikult tasuline parkimisala, ei ole siin parkimiskohti kõigile soovijatele, seda eriti äripäevade tipptundidel. Elatustaseme tõusuga kaasneb reeglina teise ja kolmanda auto ostmine leibkonda, mistõttu ei ole enam Kesklinna hoovialad parkimiseks piisavad ja elanikud pargivad oma autosid kodutänaval. Sellises olukorras ei ole piirkonna külastajatel võimalik kasutada parkimiseks isegi tasulist kohta. Autosid on sageli pargitud selleks mitte ette nähtud kohtadesse, vähendades nii üldist liiklusohutust, takistades sellega liiklemist kõnniteedel, vähendades nähtavust ülekäiguradade vahetus läheduses või piirates liiklust tänavatel. Ebaseaduslik parkimine haljasaladel ja teede ääres takistab ka haljasalade ja teede korrashoidu. Parkimisega seonduvate probleemide arvestamine on olulisel kohal

42 http://www.tallinn.ee/est/g2923/uudised_pealkirjad/ uudised?id=16467&sess_admin=636935ab0e43b386ea3943816a6550c2 35

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 detailplaneeringute kehtestamisel ja linnaruumi üldisel kavandamisel. Tasulise parkimise korraldamisega kaasneb linnaosa ja Tallinna Kommunaalameti kohustus hoida parkimisalad hooldatud. Sõidukite parkimise piiramiseks haljasaladel ja kõnniteedel on oluliselt vaja tõhustada järelvalvet. Konkretiseerida tuleb teenindava transpordi liiklus vanalinnas. Alates 01.03 2010 on Vanalinnas kehtestatud mootorsõidukite massipiiranguks 7 tonni. Vajalik oleks kehtestada piirangud ka Vanalinnas liiklevate sõidukite gabariitidele. Kesklinnas on kehtestatud massipiirang 15 tonni, suurema kogumassiga sõidukid on kohustatud kasutama väljaspool kesklinna selleks ettenähtud tänavaid. Riikidevaheline veokite transiitliiklus on suunatud Tallinna Kesklinna sadamasse Tallinna ringteelt Peterburi mnt, Smuuli tee, Vana-Narva mnt, Petrooleumi ja Tuukri tänavate kaudu A,B,C,D terminaalidesse ja vastupidi. Uute ja rekonstrueeritavate ehitiste planeerimisel nähakse sõidukite parkimine üldjuhul ette oma kinnistul ning detailplaneeringute kooskõlastamisel lähtutakse peamiselt Tallinna Linnavolikogu poolt 25. veebruari 2010 otsusega nr 50 kinnitatud „Tallinna parkimise arengukava aastateks 2010-2014” tingimustest.

Heakord Kinnistute omanikud peavad tagama prügi sorteerimise ja äraveo oma kinnistutelt. Vaatamata senistele pingutustele ei ole jäätmete sorteerimine ja liigiti kogumine saavutanud Euroopa Liidu nõuete rakendamiseks vajalikku taset. Linnaruumi heakorra ja turvalisuse tagamiseks kaardistatakse igal aastal mahajäetud hooned, mis asuvad valdavalt Kassisaba asumis, vähemal määral Kadriorus ja Veerenni asumis. Vaatamata ettekirjutustele ja majaomanike katsetele sulgeda hooneid, mida hetkel ei kasutata, hõivavad taolisi maju sageli kodutud ning sellega kaasneb kõrgenenud tulekahjudeoht. Tallinna Linnavalitsuse poolt käivitatud programm “Hoovid korda!” raames korrastati linnavalitsuse toetusel 2005.a 11 ühistu hoovi, 2006.a 33 hoovi, 2007.a 34 hoovi, 2008.a 25 hoovi ja 2009. a 50 hoovi. Programmi jätkamine võimaldab korrastada hoovid ning selle kaudu muuta kaunimaks kogu linnaruumi. Kesklinn peab “Hoovid korda!” projekti raames tehtavatest töödest oluliseks just jäätmemajanduse ning parkimise korrastamist, hoovide valgustamist ja lastele mänguvõimaluste loomist hoovialal. Liiklus, tihe ehitustegevus ja avalikud üritused tekitavad Kesklinnas müra, vibratsiooni ja õhusaastet, mis mõjutavad elanikke ja liikujaid. Pikaajaliselt võib prognoosida negatiivset mõju hoonete seisukorrale ja kohalike elanike tervisele. on aluseks müra vähendamise meetmete väljatöötamisele. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele on Tallinna linnal kohustus koostada välisõhu strateegiline mürakaart, mis määratleb erinevate müraallikate poolt tekitatud müraolukorra ja on aluseks müra vähendamise meetmete väljatöötamisele Tallinna Keskkonnaamet ei ole paigaldanud õhuseire jaamu. Tallinnas paikneva riikliku õhukvaliteedi seiresüsteemi hooldamine ja opereerimine on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kohustus. Selleks on rajatud kaasaegne seiresüsteem, milles kasutatakse nii automaatjaamu kui ka mobiilseid seirejaamasid. Tallinnas paikneb praeguse seisuga kolm statsionaarset riiklikku välisõhu seirejaama. Seirejaamad paiknevad Liivalaia tänaval, Õismäe teel ja Kopli tänaval. Kesklinna eripära on kindlasti suured turismivood ja sagedased vandalismiaktid, seega vajab linnainventar regulaarset uuendamist. Vanalinnas uuendatakse turistide jaoks tualette, samuti prügikaste ja puhkamiskohti. 2009. aastaks oli paigaldatud kesklinna seitse kaasaja nõuetele vastavat tualetti ja rajati tehnovõrgud nelja tualeti paigaldamiseks. Haljasalade ja bussipeatuste korrashoid tagatakse linna tasandil vastavalt linnaosa ning ametite vahelisele tööjaotusele ja eelarvelistele vahenditele.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

ARENGUVÕIMALUSED . Vanalinna sihipärane arendamine. Vanalinna kui unikaalse kultuuriobjekti arendamiseks on otstarbekas koostada eraldi kultuurikava, mis annab aluse kõigil Vanalinnas kinnistut, üürilepingut, eluaset või muid huve omavatel osapooltel oma tegevust pikaajaliselt kavandada. Samuti on oluline, et määratletaks avalike huvide tagamiseks objektide kasutusfunktsioonid, seda ka koostöös eraomanikega. . Tänavate ja kõnniteede korrastamine. Tänavate seisund Kesklinnas on väga ebaühtlane nende lagunemise ja sagedaste kaevetööde tõttu. Linna poolt tuleb rohkem koordineerida kaevetööde tegemist linna teedel ja tänavatel. Arvestades Kesklinna tänavate suurt liikluskoormust, tuleb tagada esmajärjekorras suure kasutusintensiivsusega tänavate hooldus- ja kapitaalremont. Renoveeritud tänavatel on heakorra tagamine tehnoloogiliselt kergemini saavutatav. Vanalinnas rakendatud parkimissüsteem, mis võimaldab korraldada tänavate öist puhastamist, on otstarbekas laiendada Kesklinna piirkondadesse, kus tänavate suure parkimiskoormuse tõttu on tänavate puhastamine raskendatud. Turistide busside parkimisvõimalused tuleb võtta erilise tähelepanu alla. Kesklinnale juurdepääs jalgrattaga on raskendatud. Vaja on jätkata kergliiklusteede võrgu väljaehitamist ja erinevate teelõikude sidumist. Uute tänavate projekteerimisel tuleb ette näha sõiduteest eraldatud kergliiklusteede väljaehitamist. . Teeäärsete haljasalade korrastamine. Libeduse tõrje osas on vajalik uurida erinevaid võimalusi tööde teostamiseks nii, et kahjustused ümbritsevale keskkonnale oleksid minimaalsed. Teeäärsete haljasalade säilitamisel on lahenduseks järelevalve tõhustamine valesti parkijate üle. Teedeäärse haljastuse rajamisel ja taastamisel tuleb kasutada võtteid, mis välistavad autode sõitmise haljasaladele. Võimalusel tuleb magistraaltänavate äärde planeerida 2+2 alleeread. . Kõrghaljastuse uuendamine. Vanalinna bastionaalvööndi parkides on säilinud palju väärikaid vanu puid. Paljudel kriitilise vanusepiirini jõudnud puudel on nähtavaid seenkahjustusi ning varjatud tüvemädanikke. Põõsarinne on kohati võsastunud. Endised esinduslikud liiklusteed (Kaarli puiestee, Toompuiestee, Mere puiestee, Pärnu maantee) on mitmesugustel põhjustel kaotanud palju puid (juurte kahjustuste tõttu teede laiendamisel ja kommunikatsioonide rajamisel, õhu ja pinnase saastumise ja vanusest tingitud kahjustuste tõttu). Säilinud puudel on suuri kahjustusi (kuivanud ladvad ja oksad, õõnsused). Ka noorematel puudel magistraalteede ääres on palju kuivanud oksi (Pärnu maantee). Alleepuude ja tänavahaljastuse tagasilõikamine peab olema prioriteediks. Puude asendusistutus tuleb teha kogu tänava lõigus korraga. Kevadeti on talvise tänavate soolatamise mõju vähendamiseks vaja noori puid regulaarselt kasta. . Heakorra parandamine. Arenguvõimalused on seotud Tallinna heakorra eeskirja nõuete tutvustamisega linnakodanikele ja järelevalveorganite (Munitsipaalpolitsei) töö tõhustamisega nende nõuete täitmise üle. Heakorda parandab järelevalve tõhustamine mitte-kasutatavate hoonete üle ning projektide „Hoovid korda!”, “Fassaadid korda” ja „Vana maja korda!” jätkamine. Positiivset mõju avaldab turismi infrastruktuuri parandamine ja linnainventari uuendamine. . Reklaami paigutuse korraldamine. Olemasolevad reklaamieeskirjad ei taga paigaldatava reklaami ühtset väljanägemist ja linnapilti mitte häirivat paigutamist. Arenguvõimaluseks on senisest täpsemate eeskirjade kehtestamine avalikus linnaruumis paiknevate reklaamidele ja nendest eeskirjadest kinnipidamise jälgimine. . Ühistranspordi eelisarendamine. Arenguvõimalus on kasutatavate ühistranspordivahendite

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 pargi uuendamine, ühistranspordiradade loomine ja nende sihipärase kasutusejärelvalve tagamine. Tuleb parandada ühistranspordi peatuste heakorda ja turvalisusust ning suurendada “Pargi ja sõida”- süsteemi abil ühistranspordi kasutamise aktiivsust. . Liikluskiiruse piiramine miljööaladel. Rakendada liiklust rahustavaid meetmeid nendes piirkondades transpordivoogude liiikumise korraldamise. . Puhkealade arendamine. Nii miljööväärtuslike piirkondade, kui teiste alade planeerimisel peab alati arvestama avalike huvidega. Kesklinnas on oluline arendada piisaval arvul laste mänguväljakuid ja muid vaba aja veetmise rajatisi. Uute detailplaneeringute ja ehitusprojektide kinnitamisel nõutakse seetõttu vajaduste ulatusele vastavate puhkamisvõimaluste loomist ka eraomandis olevatel kinnistutel, kuid esmatähtis on siiski puhkealade kättesaadavus avalikkusele. Kui välja arvata Vanalinna ümbritsev rohevöönd on avalikke parke kesklinnas vähe. Puhkealade kasutamise suurendamiseks on vajalik paigaldada sinna piisavalt kaasaegset linnainventari, mis võimaldaks alasid aktiivselt kasutada. Tänavainventari, laste mänguväljakuid ja koerteväljakuid tuleb regulaarselt uuendada ja täiendada, tagades samas igapäevase korrastatuse ja turvalisuse. Lähiaastatel on plaanis Kesklinna olulisemad haljasalad varustada linna tellimusel rajatavate avalike tualettidega. 2009. aastal paigaldati kanalisatsiooni ja veevärgiga ühendatud isepuhastuvad tualetid Politseiaeda, Kanuti aeda, Toompargi territooriumile, Piiskopi aeda, Tammsaare parki, Russalka lähistele ning Kadrioru parki ja ehitati välja vajalikud trassid tualettide paigaldamiseks Uue tn parkla äärde, Kanuti aia Mere pst äärde, Falgi tee äärde, Skone bastioni alale ja Lembitu parki, pidades silmas esmajoones turistide liikumist. . Rannapromenaadi väljaehitamine. Kesklinna piirkonnas puudub enamikes mereäärsetes linnades olemasolev ning elanike ja linna külaliste aktiivses kasutuses olev rannapromenaad. Arenguvõimaluseks on rannapromenaadi väljaehitamine ja sellega elanikele ja turistidele vaate avamine merele. Lahendamist vajab ka tänavate- ja valgustuse väljaehitamine ja infoviitade paigaldamine turistide liikumismarsruudil sadamast kesklinna. . Tammsaare pargi ja Teatri väljaku korrastamine. Kesklinna piirkonnas vajab hädasti uuendamist linna südames asuv avalike ürituste korraldamise lemmikpaik ja suurte kaubandus-ärikeskuste ühendustee - Tammsaare park - mis on täielikult amortiseerunud. Arvestades nimetatud pargi keskset asukohta ja olulisust linnaruumis, korraldatakse 2010- 2011.a pargi uuendamise ideevõistlus. Eesmärgiks on alustada ehitust 2012.a. . Lastestaadioni rekonstrueerimine. Suur-Ameerika 3/ Väike-Ameerika 4 asuv Lastestaadion vajab rekonstrueerimist. Rajatis tuleb uuesti projekteerida (osa endisest maakasutusest on tagastatud õigustatud subjektidele ja staadion ei ole endises mahus funktsionaalselt kasutatav), seetõttu on esiteks vajalik lõpule viia maa munitsipaalomandisse taotlemine ning seejärel koostada projekt ning ala kasutusele võtta eri vanusegruppide puhke-, spordi- ja vaba-aja veetmise rajatistena, sh kaaluda kaasaegse skatepargi rajamist, seenioride sportimisvõimaluste loomist jms tegevusi.

2.9 TURVALISUS

Tallinna kesklinn on Eesti pealinna ja riigi visiitkaart. Linnaosa külastab igal aastal sadu tuhandeid külalisi nii kodumaalt kui võõrsilt. Tähelepanuta ei saa jätta tõsiasja, et turismi- ja ärikeskkonna kõrval on kesklinn ka atraktiivne elukeskkond – siin elavad ja töötavad kümned tuhanded inimesed, kellel kõigil on õigus turvalisele.

Turvalisuse tõstmise eelduseks on kõigi linnaelu valdkondade tasakaalustatud areng.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Tulemuslikum on suunata jõupingutused süütegude sotsiaalsete põhjuste ennetamisele, kui tegeleda tagajärgede likvideerimisega. Süütegusid ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksikabinõusid rakendades. Võtmeküsimusteks on kuritegevuse sotsiaal- majanduslike põhjuste leevendamine (vaesus, sotsiaalne kihistumine, erisused rahvusgruppide vahel) ning soodsa aluse loomine kodanikualgatuste tekkimiseks ja elanike kaasamiseks turvalisuse tagamisel.

Vara- ja isikuvastane kuritegevus Kuritegevuse vähendamiseks teeb Tallinna Kesklinna Valitsus koostööd Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri ja Kesklinna politseijaoskonnaga sõlmides iga-aastaselt koostööleppe, millega määratletakse ühine tegevus kesklinna haldusterritooriumil avaliku korra tagamisel ning väärtegude ja kuritegude ennetamisel, ärahoidmisel ja tõkestamisel. Vastavalt lepingule tagab Kesklinna Politseijaoskond abipolitseinike tegevuse operatiivse juhtimise ja jalgsipatrullide paigutamise kesklinna haldusterritooriumil lähtudes kuritegevuse juhtumite analüüsist ning linnaosa valitsuse ettepanekutest. Abipolitseinike panus kuritegevuse vähendamisele piirkonnas on märkimisväärne. Tallinna Kesklinna Valitsus tunnustab ja motiveerib abipolitseinike tööd lisaks vastavalt igal aastal sõlmitavale koostöökokkuleppele ka kvartalipõhiselt premeerides parimaid tulemusi näidanud vabatahtliku töö tegijaid. Viimase üheksa aasta jooksul on kuritegevus Kesklinnas olnud langustendentsis, kuid on siiski jätkuvalt kõrge võrdluses teiste Tallinna piirkondadega. Kuritegevuse statistilised andmed kinnitavad, et Kesklinn on Tallinna kõige kriminogeensem piirkond. Kuna erinevate aastate lõikes võivad kuritegevuse arvandmed erinevatel põhjustel kõikuda, siis parema objektiivsuse saavutamiseks hinnatakse eelmise aasta tulemust läbi eelmise viie aasta keskmise.

6 a 2004 2005 2006 2007 2008 2009 keskmine

Registreeritud kuriteod 7 651 7 701 6 880 6 863 7 197 6 239 7 089 Avastatud kuriteod 1 762 2 361 2 384 2 271 2 828 2 304 2 318

Joonis 9. Registreeritud ja avastatud kuriteod aastatel 2004-2009 ning aastate 2004-2009 keskmine.

Turvalisuse kasvu iseloomustab ka registreeritud kuritegude vähenemine enamuste kuriteogruppide lõikes. 6 a 2004 2005 2006 2007 2008 2009 keskmine

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Varavastased kuriteod 6 084 5 893 5 116 4 508 4 818 4 533 5 159 Vargused 5 092 5 084 4 538 3 873 3 926 3 864 4 396 Tänavakuriteod 2 681 2 582 2 378 2 547 Alaealiste kuriteod 149 240 274 341 259 149 235 I astme kuriteod 412 351 328 328 445 221 348

Joonis 10. Kesklinnas toime pandud kuriteod liikide kaupa

Alaealiste kuritegevus, mis alates aastast 2004 tõusis, on 2009. aastaks langenud 2004. aasta tasemele. Suurima languse alaealiste poolt toime pandud kuritegudes on teinud varavastased kuriteod (vargused ja röövimised) ning avaliku usalduse vastased kuriteod, so tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine. Kesklinna piirkonnas moodustavad enam kui 10% kuritegude ohvritest välisriikide kodanikud (turistid). 2008. aastal toimepandud 7197-s kuriteos olid välisriikide kodanikud kannatanuteks 901 juhtumil (12,5%), 2009. aastal 6239-s toimepandud kuriteos olid välisriikide kodanikud kannatanuks 1080 juhtumil (17,3%). Seega on välisriikide kodanike suhtes toime pandud kuritegude suurusjärk 1000 kuritegu aastas. Rohkem pannakse kuritegusid nimetatud sihtgrupi suhtes toime maist septembrini. Enamasti pannakse turistide suhtes toime varavastaseid kuritegusid – taskuvargusi ja vargusi sõidukitest. Kuna turistid iseloomustavad Eestit ja Tallinnat läbi isiklike kogemuste ja emotsioonide paljudes maailma riikides, on oluline pöörata tähelepanu turistide turvalisusele.

Liiklusturvalisus. Tallinn on kiiresti autostuv linn. Suurem osa Tallinnas liiklevatest autodest koondub äripäevadel Kesklinna piirkonda. Ummikute tõttu muutub liiklus närvilisemaks ning väheneb liiklusturvalisus. Kesklinnas on mitmeid kõrgendatud ohuga liiklussõlmi. Jalakäijate turvalisuse tagamiseks on välja ehitatud jalakäijate tunneleid (nt Liivalaia tänaval, Vabaduse väljakul). Kuigi jalakäijate suunamine tunnelisse suure koormusega magistraalide ületamiseks vähendab liiklusõnnetuste riski, on tunnelid avaliku korra tagamise seisukohalt problemaatilised. Häid tulemusi avaliku korra parandamiseks tunnelites on selles osas andnud Balti Jaama juures asuva jalakäijate tunneli sulgemine ööseks. Kesklinnast saavad alguse kolm Eesti suurimat põhimaanteed – Tartu mnt, Narva mnt ja Pärnu mnt., lisaks Paldiski mnt. Kesklinna läbivad ka suured magistraaltänavad – Liivalaia, Järvevana tee. Liiklusturvalisuse tõhustamisel tuleb ennekõike keskenduda liiklussurmade ja

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 liikluses vigastatute vähendamisele. Riskigrupiks on siin jalakäijad ja jalgratturid. Joonis 11 näitab liiklusõnnetuste, liiklussurmade ja liikluses vigastatute arvu vähenemist, kuid tegemist on valdkonnaga, mis vajab pidevat tähelepanu ning panustamist.

Joonis 11. Inimkannatanutega liiklusõnnetused 2004-2009 Tallinnas ja kesklinnas.

Tähtsustades aktiivsete eluviiside edendamist ja autode arvu vähendamist on Kesklinnas kergliikluse arendamine olulise tähtsusega. Tallinna tänavapildis kasvab jätkuvalt mopeedide ja jalgrataste osakaal ning tingimused nende turvaliseks liiklemiseks vajavad parendamist. Kesklinna liikluse turvalisemaks ja sujuvamaks muutmiseks, samuti kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks rajatakse jalakäijate foorid Pärnu maanteele, Narva maanteele, Keskväljakule, Alevi - Pärnu mnt ja Alevi – Tondi tn ristmikele, ehitatakse välja Põhja- ja Lõunaväil ning rajatakse eritasapinnalised ristmikud. Rakendatakse täiendavaid abinõusid sõidukite nõuetekohase parkimise tagamiseks.

Avalik kord Turvalisuse tagamiseks tehtavad jõupingutused mõjutavad oluliselt Tallinna mainet nii kohalike elanike kui Tallinna külastajate seas. Kesklinna piirkonna turvalisuse tagamiseks tuleb hoida kogu piirkond korras ja valgustatud. Kesklinna on koondunud paljud meelelahutusasutused – restoranid, baarid, ööklubid, kasiinod. Kuna Südalinn ja Vanalinn on multifunktsionaalsed piirkonnad, on probleemiks elanike öörahu tagamine. Avaliku korra tagamisel on probleemiks alkoholijoobes olevad inimesed ning nende agressiivne ja sündsusetu käitumine. Kesklinnas korraldatakse sageli avalikke kogunemisi, meeleavaldusi ja pikette. Taoliste ürituste korraldamisel lasub turvalisuse tagamise vastutus korraldajal. Lähtuvalt kehtivatest nõuetest peab korraldaja esitama koos avaliku ürituse korraldamise loa taotlusega turvaplaani. Samas toimub Kesklinna piirkonnas mitmeid avalikke üritusi, millele turvaettevõtte kaasamist ei pea politsei vajalikuks (nt kontsertid Raekoja platsil). Üldjuhul on sellistel juhtumitel tegemist üritustega, kus pakutakse meelelahutust ega kaubelda alkoholiga. Kindlasti tuleb nõuda ürituste korraldajatelt aga turvaettevõtte kaasamist üritustele, kus kaubeldakse alkoholiga. Linnaruumi korrashoiu ja üldise avaliku korra tagamisel on oluline roll täita linnainventaril, 41

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 näiteks prügikastide, pinkide, bussiootepaviljonide turvalisusel ja vandalismikindlusel. Lõhutud vara tuleb asendada võimalikult kiiresti. Kesklinna piirkond on atraktiivne koht narkosõltlastele ja -kaubitsejatele, mistõttu on sellised võimalikud kohtumiskohad kõrgendatud politseivalve all. Turistide ja linnakodanike turvalisust ohustavad narkomaanide poolt avalikesse kohtadesse maha jäetud süstlad. Avaliku korra tagamiseks on Kesklinna piirkonda paigaldatud 28 politsei poolt jälgitavat videovalve kaamerat. Koostöös linnaosa valitsuse ja politseiga aitavad avalikku korda jälgida ja turvalisust tagada elamupiirkondades loodud Naabrivalvega vabatahtlikkuse alusel ühinenud elamuomanikud ja korteriühistud. 2010. aasta teiseks kvartaliks on Kesklinnas registreeritud 56 Naabrivalve sektorit. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ehk kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus omab Kesklinnas ühte tugipunkti, aadressil Pärnu mnt 9. Munitsipaalpolitsei tegevusvaldkondadeks on osalemine avaliku korra tagamisel, järelevalve teostamine Tallinna Linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle, häiritud liikluse korral ajutine liikluse reguleerimine ja ja sisevalve üksuse ülesannete täitmine Tallinna haldusterritooriumil.

ARENGUVÕIMALUSED

Vara- ja isikuvastase kuritegevuse vähendamine. Oluline osa ennetustegevusel on linnaelanike teavitamine nii üksik- kui ka ühistegevuse võimalustest enda ja oma vara kaitseks. Kaasata tuleb ka korteriühistud. Koostöös turismiettevõtetega, hotellide, toitlustusasutuste, saatkondade ja giididega tuleb teavitada võimalikest ohtudest välisriikide kodanikke. Isiku- ja varavastaste kuritegude toimumiskohaks on sagedamini halvasti valgustatud kõrvaltänavad ja haljasalad. Jätkuvalt on vaja panustada teede, tänavate ja haljasalade valgustuse parandamisse, et tagada linnakodanikele liikumise turvalisus pimedal ajal. Samuti on oluline tagada turvalisus Kesklinna piirkonnas paiknevates jalakäijate tunnelites, mida ööseks ei suleta. Linnakeskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb linna elukeskkonna kavandamisel arvestada turvalisusnõuetega. Kesklinnas paiknevad meelelahutusasutused ja kaubanduskeskused tõmbavad ligi noori kõikidest linnaosadest, suurendades sellega piirkonnas viibivate noorte arvu, mis tingib kasvava vajaduse noorsootöö ühiskondliku kandepinna laiendamise järele ja noorte alternatiivsete tegevuste juurde suunamise läbi vaba aja täisväärtusliku sisustamise. Naabrivalve tõhustamine. Elanikkonna kaasamine turvalisuse tagamisse toimub peamiselt läbi Naabrivalve-alase tegevuse. Naabrivalve katab olulise osa Kesklinnast ja seega tuleb keskenduda nii olemasoleva võrgustiku tugevdamisele kui laiendamisele. Elanikkonna teadlikkust tõstab ka osalemine abipolitseilistes tegevustes. Ärivalve laiendamine. Turvalisuse suurendamisel Kesklinnas on üheks arenguvõimaluseks ärivalve süsteemi arendamine ja toetamine, mille läbi on võimalik saavutada suurema territooriumi pidev jälgimine, mis omakorda vähendab turvalisuseriski. Eraomandis olevate valvekaamerate integreerimine politsei turvakaamerate võrgustikuga parandaks turvalisust, avaliku korra järgimist ning kuritegude avastamist Kesklinnas. Kasutuseta ja omaniketa hoonete kasutuselevõtmine. Järelevalve omanikukohustuste täitmise üle hoonete korrastamiseks, sulgemiseks ja tuleohutuse tagamiseks taolistes hoonetes ei ole piisav. Samuti puuduvad selged vastutusalad erinevate ametkondade lõikes. Arenguvõimaluseks on järelvalve tõhustamine, omanikele ettekirjutuste tegemine ja 42

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 vastutusalade täpne määratlemine ametkondade lõikes. Antud valdkonna probleemidele lahenduste otsimisse tuleb kaasata Põhja-Eesti Päästekeskus ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Oluline on stimuleerida tühjalt seisvate hoonete kordategemist ja kasutusele võtmist. Liiklusohutuse tagamine. Parandamist vajab jalakäijate turvalisus ülekäiguradadel ja ühistranspordipeatustes, milleks tuleb hästi märgistada ja valgustada ülekäigurajad. Laste turvalisuse tõstmiseks tuleb paigaldada künnised kõikide koolide jm lasteasutuste vahetusse lähedusse, et tagada sõidukite madal liikumiskiirus nende läheduses. Tähelepanu vajab liiklusturvalisus elufunktsiooniga kvartalites/hoovialadel, kus ei ole korraldatud süsteemset parkimist ja laste mängualad ei ole eraldatud liiklusest. Mängualade turvalisuse tõstmiseks tuleb need eraldada piiretega. Liiklusturvalisuse kontrolli tõhustamiseks tuleb paigaldada liikluse jälgimist võimaldavad turvakaamerad. Sõiduteede valgustatust peab olema piisav ka jalakäijate ülekäigukohtade vahelistel aladel. Jätkata tuleb kergliiklusteede võrgu väljaarendamist ja võtta tarvitusele meetmeid liikluse rahustamiseks. Avaliku linnaruumi turvalisus. Pimedad kõrvaltänavad ja halvasti valgustatud haljasalad on sagedamini isiku- ja varavastaste kuritegude toimumiskohaks. Jätkuvalt on vaja panustada teede, tänavate ja haljasalade valgustuse parandamisse, et tagada linnakodanikele seal liikumise turvalisus pimedal ajal. Samuti on oluline tagada turvalisus Kesklinna piirkonnas paiknevates jalakäijate tunnelites, mida ööseks ei suleta. Planeerimistegevuses on oluline kasutada lahendusi, mis on suunatud turvariskide ennetamisele. Meelelahutusasutustes tervisekaitse järgimine. Avalikes asutustes suitsetamise keeld toob suitsetajad restoranide-baaride-pubide sissekäikude ette, muutes sellega linnakeskkonna vähem turvaliseks ja esteetiliseks. On oluline, et projekteerimisstaadiumis nõutakse meelelahutusasutustes suitsetamisruumide rajamist. Koostöö tõhustamine. Turvalisuse tagamiseks on olulise tähtsusega jätkata kesklinnas koostööd Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri ja Kesklinna politseijaoskonnaaga, Munitsipaalpolitseiga ning Naabrivalvega. Täiustada abipolitseinike motiveerimise süsteemi täiustamist.

2.10 HALDUSSÜSTEEM

Juhtimine Tallinna Kesklinna Valitsus töötab linnaosa valitsuse põhimääruse alusel, mis on kinnitatud 28. mai 1998 Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 20. Linnaosa valitsus on linna ametiasutus, mis otsustab ja korraldab oma haldusterritooriumil kas vahetult või teiste isikutega sõlmitud lepingute alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud riigi või Tallinna õigusaktidega. Linnaosa valitsuse struktuuri ja koosseisu kinnitab Tallinna Linnavalitsuse ettepanekul Tallinna Linnavolikogu. Tallinna Kesklinna Valitsuses on 94 ametikohta. Vastavalt Tallinna linna põhimäärusele on linnaosa valitsuse pädevuses lahendada oma haldusterritooriumil talle Tallinna õigusaktidega pandud ülesandeid. Linnaosavalitsuse tööorganina tegutseb linnaosas 21-liikmeline halduskogu.

Tallinna Kesklinna Valitsuse tööpõhimõtted Tallinna Kesklinna Valitsuse töö kohaliku elu korraldamisel on suures osas seotud erinevate osapoolte nõustamise, informeerimise ja korraldamisega. Oma töös lähtub Tallinna Kesklinna Valitsus oma meeskonnaga, elanikega, ettevõtetega ja külastajatega suheldes järgmistest

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 põhimõtetest: koostöövalmidus, asjatundlikkus, sõltumatus, ja asjakohasus.

Haldussüsteemi töö pidev parendamine Euroopa kohaliku omavalitsuse harta43 sätestab, et ainult tõelise vastutusega töötavate kohalike omavalitsusasutuste olemasolu saab tagada efektiivse ja kodanikule lähedalseisva juhtimise. Linnaosa valitsus on kohalikele elanikele kõige lähemal seisev linna ametiasutus, mille haldussuutlikkust suurendab efektiivsem ja kodanikukesksem linnaosa juhtimine. Haldussüsteemi parandamiseks, haldussuutlikkuse suurendamiseks ja kodaniku-kesksemate teenuste pakkumiseks on vajalik tagada linnaosade toimimise järjepidevus. Linnaosa otsustuspädevust parendaks nende suurem esindatus Tallinna tasandi otsustusprotsessides, seda nii linnaosade valitsuste kui valdkondlike institutsionaalsete osapoolte koostöös. Kesklinna haldussüsteemi toimimise tõhustamiseks peaks linnaosa valitsusele tagama laiema informeerituse ning kaasatuse linna haldussüsteemi otsustusmehhanismidesse. Linnaosa tasandil tehakse jätkuvalt tööd elanikele teenuste osutamise protsesside optimeerimisega, mille osaks on pakutavate teenuste kvaliteet ja nende osutamise majanduslik efektiivsus. Tuleb jätkata osakondade-vahelistes ja -sisestes ning teiste ametiasutustega koostöös tööülesannete täpsustamist, et vältida teenuste osutamise dubleerimist. Funktsioonide parema täitmise tarvis võib osutuda vajalikuks linnaosa juhtimises struktuursete muutuste läbiviimine. Tööprotsesside kvaliteetse täitmise tagamiseks on oluline motiveeritud ja algatusvõimelise meeskonna olemasolu. Tallinna Kesklinna Valitsuse personalile viiakse süstemaatiliselt läbi erinevaid koolitusi. Kuna olemasolev motivatsioonisüsteem ei ole piisav asjatundliku ja teotahtelise meeskonna hoidmiseks on vajalik juhtimissüsteemi uuendamine. Ühtse meeskonna tekitamiseks on otstarbekas linnaosa administratsioon koondada ühte hoonesse, tagades seni kvaliteetne teenindus mõlemas Tallinna Kesklinna Valitsuse administratiivhoones.

Kättesaadav ja kvaliteetne teenindus Kesklinna valitsus teenindab elanikke kahes asukohas - Pärnu maantee ja Nunne tänava infosaalis. Pärnu mnt infosaali koormus linnaosa elanike teenindamisel võiks olla tänasest suurem. Siin on oluline roll ka linnakodanike teavitamisel. Elanikeni tuleb tulemuslikumalt viia informatsioon teenuste ja info saamise võimalustest. Isikliku teenindamise kõrval on aastatega kasvanud vajadus kodanikele osutatavate e-teenuste osas44. E-teenuste kasutamise tõhustamiseks on vaja tagada andmete ristkasutus x-tee-süsteemi kaudu erinevate riiklike registrite ja andmebaaside vahel ning päringusüsteemi kasutajasõbralikkus. E-teenuste kasutamise käigus on vajadus Tallinna linna kodulehe ja Kesklinna linnaosa alalehe kontseptsioonide läbimõtlemine. Alaleht peaks olema senisest paindlikum ja lähtuma rohkem linnaosa eripärast. Elanike teenindamise dokumenteerimine vastab vajadustele. Kliendihaldussüsteemi põhimõtete rakendamine suhtlemises linnakodanikega vähendab olulisel määral töökoormust, tõhustab teenindusprotsesse ja väldib asjatut töökulu. Kodanike kiiremat ja kvaliteetsemat teenindamist soodustab teabe ja andmete kättesaadavus Tallinna programmidest ja andmebaasidest. Eri valdkondade info kättesaadavust on võimalik muuta oluliselt kasutajasõbralikumaks. Lisaks esitatud haldussüsteemi kirjeldusele on iga sisuvaldkonna alapeatüki juures toodud välja linnaosa roll ja pädevus vastavas valdkonnas.

43 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=24755 44 “Tallinna linna infoühiskonna taseme uuringuga” (Tallinn, 2007). http://www.tallinn.ee/est/g2402s30533 44

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 Vabaühenduste linnaarengusse kaasamine Viimastel aastatel on oluliselt aktiviseerunud vabaühenduste tegevus, mis võimestab kodanikuühiskonna arengut. Asumine kodanikuaktiivsus linnaosa arengus vajab jätkuvat toetamist. Linnakodanikeaktiivsuse heaks näiteks on Uue Maailma Seltsi tegevus. Vabaühenduste mõju kasv asumite identiteedi kujundajatena vajab toetamist, kuna parandab asumite sotsiaalset kliimat ning suurendab elanike sidusust, hoides ära võõrdumisest tingitud probleemide tekke. Samuti suudavad vabaühendused läbi ennetus- ning ühistegevuse oluliselt parandada asumite kriminogeenset olukorda.

ARENGUVÕIMALUSED . Kesklinna valitsuse arendusrolli suurendamine linnaosas, et tagada linna äripindade heaperemehelik ja avalikes huvides kasutamine ning riigihangete operatiivsem korraldus. . Töötajate motivatsioonisüsteemi ja asjatundlikkuse parendamine. Seni rakendatud ametnike motivatsioonisüsteem ei ole piisav kvalifitseeritud ja asjatundliku meeskonna hoidmiseks. Motivatsiooniskeemi arendamine võimaldab kergemini täita vakantseid ametikohti ning hoida kogenud ning asjatundlikke spetsialiste tööl. Olulisel kohal on töötajate pideva koolituse tagamine. . Teenuste osutamise kvaliteedi tagamine. Ühtse meeskonna tekitamiseks ja klienditeeninduse kvaliteedi tagamiseks on otstarbekas koondada linnaosa administratsioon ühte hoonesse. Seni aga keskenduda kvaliteetse teeninduse tagamisele mõlema administratiivhoone infosaalides. . E-teenuste kasutuse laiendamine. E-teenuste areng kogu riigis on viimastel aastatel kiirenenud ja kliendid eeldavad kergesti kasutatavate e-teenuste olemasolu. Tallinna Kesklinna Valitsus kasutab kodulehena Tallinna linna kodulehe alalehte, mis ei kajasta linnaosa eripärasid. E-teenuste osas tuleks linna tasandil arendada ka registrite ühilduvust ja x-tee-süsteemi kaudu osutatavaid teenuseid. . Kliendihaldussüsteemi arendamine. Kliendihaldussüsteemi põhimõtete rakendamine suhtlemises linnakodanikega vähendaks olulisel määral töökoormust, tõhustaks teenindusprotsesse ja väldiks topelttööde tegemist. Samuti on oluline vähendada bürokraatiat ja suurendada võimalusi digitaalselt dokumente menetleda. . Linnaosa elanike kaasatuse suurendamine ja kodanikuühiskonna toetamine. Kesklinna arengu otsustusse kaasata enam linnakodanikke ja nende ühendusi. Tagada otsustusprotsesside läbipaistvus ja teabe kättesaadavus eri meediakanalite vahendusel. Viia läbi linnaametnike regulaarseid kohtumisi huvigruppidega. Toetada kodanikuühiskonna kandepinna laiendamist.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

3. HINNANG TALLINNA KESKLINNA ARENGUTASEMELE: SWOT ANALÜÜS VALDKONNITI

Valdkond Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud

Palju erinevaid mainekaid ettevõtteid . Ettevõtluse ühekülgsus, konkurentsi . Klientide arvu kasv ja nende ostuhuvi Ettevõtluse väljakolimine Kesklinnast, domineerimine koostöö üle. suurenemine eelkõige Vanalinnast, elanike Paljude suurettevõtete peakontorid vananemine. asuvad kesklinna territooriumil . Omandireformiga seotud probleemide pärssiv . Kohaliku omavalitsuse soodustused mõju ettevõtlusele, kasutamata pinnad ettevõtjatele (üürilepingud, Infrastruktuuri ja ehitiste Toimiv sotsiaalne ja tehniline infrastruktuuri arendamine, töölevõtmise amortiseerumine ja suurenevad . Detailplaneeringute ja projektide pikk infrastruktuur soodustamine jt) hoolduskulud menetlusaeg Atraktiivne linnakeskkond – palju . Endiste tootmisalade, sadamaala, Kinnisvaraturu tsükli mõju ettevõtlusele külastajaid ja võimalusi teenuste . Lühikese tähtajaga üürilepingud linna pindadel kasutuselevõtt osutamiseks . Sesoonsus, talvel vähe kliente Poliitiliste seisukohtade muutlikkus . Ettevõtjate koolitamine ja ettevõtluse riigis/linnas Polüfunktsionaalsed keskused . Avalike tualettide vähesus järelvalve suurendamine Rahvusvahelised suhted Ettevõtlus Erineva kvalifikatsiooniga tööjõu . Parkimisprobleemid, liiklusummikud, tänavate . Linnaosa ajalehe “Kesklinna Sõnumid” olemasolu väike läbilaskvus ettevõtjale sõbralikumaks tegemine ja Ohtlikud veosed, transiit neile vahendatavale infole suurema Ärivalve olemasolu . Transpordi piiratud ligipääs äridele tähelepanu pööramine Õigusaktide muutmine ettevõtjavaenulikumaks riigi ja linna Hästi korrastatud linnaruum . Müra toitlustus- ja meelelahutuskohtade . Parkimismajade väljaehitamine ja tasandil ümbruses, suitsetajad nende ees liiklusskeemide ümberkorraldamine Transpordisõlmede lähedus . Avalike varguste suur osatähtsus, . Politsei koostööhuvi Kesklinna WIFI alade rohkus kriminogeense kontingendi huvi valitsusega avaliku korra tagamiseks ja kuritöö ennetamiseks Info kättesaadavus ettevõtjatele (nt . Aegna kasutamata potentsiaal Linnalehe kaudu) . Linnaosa omatulu suurendamine

Tallinna kesklinnas asub palju Finantsvahendite piiratus Vabatahtlike kaasalöömise Kultuurihuvideks võimaluste nappus erinevaid kultuuriasutusi ning toimub suurendamine. palju traditsioonilisi üritusi Objektid kohati amortiseerunud, ei jätku Poliitilised riskid, riigi ja kohalikku vahendeid investeeringuteks Kultuurisündmuste toimumise omavalitsuse erimeelsused Tuntud kultuurikollektiivid ja nende suunamine läbi toetuste ja kultuuripoliitikas Kultuur kõrge meistritase regulatsioonide. Kultuuritarbimise harjumuste Mitmekesised vaba aja veetmise ja Välisvahendite kaasamine muutumine massikultuur suunas. sporditegemise võimalused. kultuuriobjektide renoveerimisse Üleriigilised kultuurisümdmused Kujundada ja arendada nende

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Valdkond Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud traditsioonidega kohti nende populaarsuse süvendamiseks ning Hea kättesaadavus, keskne nendes pakutavate tegevuste paiknemine mitmekesistamiseks traditsioonidega kohti

Maailma mastaabis unikaalne Turismi sesoonsus Üleriigilise turismistrateegia Poliitilised mõjud Vanalinn, palju külastajatele suunatud väljatöötamine ning Kesklinna strateegia erinevaid teenuseid (majutus, Teeniduskvaliteedi kohatine kehv tase, vähene sellega ühtlustamine Teenuste hinnatõus toitlustus, meelelahutus, kultuur, kliendihoolivus Tallinna konkurentsivõime langus teise kaubandus) Maailma huvi kasv Tallinnas ja Eestis Osalised puudused infrastruktuuris (parkimine, toimuva vastu läänemere piirkonna linnade parema Hea asukoht, eri liigilise transpordiga WC jm) turismialase tegevuse tõttu Turism Konverentsiturismi laienemine kättesaadavus Vähene tootearendus, kultuurisündmuste EL struktuurivahendite vähesus, Turismialase töö süsteemsus hooajalisus Investorite huvi tõus infrastruktuuri välisinvestorite tagasihoidlik huvi arendamiseks arendustegevuseks Ebapiisav eelinfo toimuvatest sündmustest Turismiettevõtluse ja kultuurisündmuste Multifunktsionaalse konverentsikeskuse aktiviseerumine, Tallinn 2011 Euroopa puudumine kultuuripealinna positiivsed mõjutused

Traditsioonid ja maine Sportimisvõimaluste vähesus Linnale kuuluvate hoonete ja ressursi Kesklinnale omased paljudest parem kasutamine võimalustest tulenevad ahvatlused, mis Kvalifitseeritud õpetajaskond Koolidel puuduvad laienemisvõimalused kallutavad noorte prioriteete valedele Hariduse rahastamise põhimõtete suundadele Koolid on spetsialiseerunud Koolide asukoht liiklusmagistraalide läheduses korrastamine (sport, huviharidus, Tugevad hoolekogud Lastesõimekohtade puudus noorsootöö) Narkootikumide ja koolivägivalla levik

Haridus Koolid on renoveeritud ja Huvikoolide ruumide/raha vähesus Haridusasutuste koostööhuvi õpitingimused on kaasaegsed suurendamine välisriikide Noorsootöö alarahastus haridusasutustega Haridusasutuste koostöö Haridusasutuste rahastamise võimaluste Lõimumistegevuse tähtsustumine piiratus haridusasutustes

Erialase ettevalmistusega, Ebapiisav munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide Rajada täiendavaid sotsiaalmaju, Kodutute suurenev osakaal ning nende Sotsiaal- kogemustega ja koolitatud töötajad (sh .toetatud elamine) arv sotsiaalmajutusüksusi erinevatele koondumine kesklinna riskirühmadele hoole- Kvaliteetsed hoolekandeteenused Erivajadusega isikutele (psüühikahäire, Kodutud ei soovi tihti kasutada kanne ja vaimupuudega, alkoholiprobleemiga.) ei ole Laiendada eakate ja puuetega inimeste ja hoolekandeasutuste teenuseid (ei pea Sotsiaalhoolekande asutuste tugev piisavalt eluruume, kus osutatakse ka vajalikku päevakeskuste teenuste valikuid kinni reeglitest, nõudmistest) tervishoid võrgustik (sotsiaalhoolekande teenust osakond, sotsiaalkeskus, hästi Mitmekesistada avahoolduse teenuseid Koolidest ei jõua info õigeaegselt

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Valdkond Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud

organiseeritud avahooldus, eakate Ebapiisav arv kohti sotsiaalmajutusüksuses ja suurendada avahoolduse korras alaealiste komisjoni ja huvialategevus) (vältimatu sotsiaalabi/ erakorraline pakutavate teenuste saajate hulka lastekaitsetöötajateni, ebarahuldav majutamine) võrgustikukoostöö Kesklinna territooriumil asuv Tõhustada lastekaitsealast tegevust ja Tallinna Perekeskus ja sellega toimiv Vajadusele mittevastav öömajade ning pereabi. Toetada senisest enam Elanikkonna vananemisest tulenev hea koostöösuhe varjupaikade kohtade arv abivajavate lastega perede toimetulekut koormus sotsiaalhoolekandele Töötav meditsiiniasutuste võrgustik Puuetega inimestele ligipääs avalikele Võrgustiku- ja ennetustöö parandamine. asutustele on raskendatud Tervisedenduse alase töö Tõhustada peretööd lastega pererde tähtsustumine, preventiivsed Võrgustikutöö haridus- ja meditsiinitöötajate hulgas, kes kuuluvad riskirühmadesse ettevõtmised vahel ei ole piisav Laiendada perekonda toetavat Sotsiaalhoolekande osakonna paiknemine sotsiaalteenuste võrgustikku ja LOV hoonest eraldi ennetustööd Turvalise töökeskkonna puudumine (füüsiline Liikumispuudega isikute töökeskkond, nakkused) liikumisvõimaluste parendamine Puudub ühtne kord (on väga keeruline) Koostöös Töötukassaga Tallinna tehinguteks linna eestkostel olevate inimeste abiprogrammi elluviimine töötute varaga töölerakendamiseks ja sotsiaalse sidususe tagamiseks ühiskonnas Töötajate arv ei ole piisav, personali voolavus Teenuste väljaarendamine, teenuste Linnaosa hajutatus, ühistransport jääb kaugele kompenseerimine toetuste asemel (Vanalinn, Kadriorg, Mõigu - koduteenuste pakkumine seetõttu raskendatud)

Abivajajate rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku elukoha mittevastavus Pikaajaline hoolduse-, halduse ja Ei ole piisavalt finantsvahendeid elamute ja Linnaelanike teadlikkuse tõstmine oma Vahendite nappus majandamisega seotud hoonete korrastamiseks linnaruumi hoidmise osas . Säästva munitsipaalelamuehituse programmi kogemus/haldussuutlikkus arengu ja rohelise mõtteviisi juurutamine elluviimiseks Haldusfirmadelt ei saa piisavalt infot ja puudub linnaelanikes Atraktiivsed äri- ja elamispinnad kvaliteetne teenus Objektid ei valmi õigeaegselt Elamu- Sotsiaal- ja munitsipaalmajade ehitamise Hästi toimiv heakorra järelvalve Ebaselgus üksikute elamispindade ja jätkamine majandus äripindade lepingute osas Väärtuslike linnahoonete ja äriruumide Eelnõude menetlemise pikk kestvus munitsipaalomandi säilitamine Sotsiaalmajutuseks puudub reserv Erinevate konkursside ja projektide juurutamine kinnistute omanike

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Valdkond Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud toetamiseks heakorra taseme tõstmisel

Kuritegude arvu vähenemise tendents Äri- ja elufunktsioonide põimituse tõttu muude Liiklusvoogude suunamine kesklinnast Kuritegeliku käitumise levik kesklinna funktsioonidega: kultuur ja välja, kergliikluse laiendamine Tõhus koostöö Põhja meelelahutus, häirib mitteelukondike Elatustaseme langus Politseiprefektuuriga funktsioonidega asutuste tegevus kohalikke Videovalve võrgu laiendamine elanikke Turvalisus Naabrivalvepiirkondade pidev Linnaelanike ennetustegevuse lisandumine Kesklinn on atraktiivne koht kodututele teadlikkuse tõstmine. Turvakaamerate süsteem Liikluse ülekoormus Kesklinna tänavatel Meelelahutus- ja toitlustusettevõtetes suitsetamisruumide rajamine

Vanalinn, miljööväärtuslikud asumid Parkimisvõimalust vähesus Arendajate ja investorite huvi tõus Liikluskoormuse kasv, Põhja-ja Lõunaväila väljaehitamine venib Mitmekesised vaba aja veetmise Rohealad, mänguväljakud ja -platsid vajavad Planeeringutega ehitusreeglite võimalused. investeeringuid täpsustamine Ühistranspordi hea kättesaadavus Osa ajaloolisest hoonestusest on jätkuvalt Parkide rekonstrueerimine vastavuses omanike poolt korrastamata. koostatud projektide ja planeeringutega Südalinna piirkonna kiire areng, ning rohealade funktsioonide välisinvestorite huvi Tegutsevate ettevõtjate rohkus toob kaasa mitmekesistamine. suure hulga info ja reklaamide paigutamise, Kesklinna tugev heakord mille ühtlast ilmet ei suudeta tagada Täiendavate avalike parklate ja WIFI aladega tihe kaetus parkimismajade kasutuselevõtt sh Linna- Haljasalade ja mänguväljakute Vanalinna lähiümbruses ning „Pargi ja keskkond rekonstrueerimisega viivitamine ning tehtavate reisi” süsteemi kuuluvate parklate investeeringute ebastabiilsus/kaootilisus aktiivsem kasutuselevõtt. Väikevormide analüüsita paigutamine Väikevormide ja linnakujundus- linnaruumi ja selle tagajärjel kaootilisus ning elementide senisest suurem kasutamine sobimatud kooslused Kesklinna piiride muutmine, et tagada linnaosa loogiline tervik Täiendavate prügikastide paigaldamine Järelvalve tõhustamine omavoliliselt paigaldatud reklaami üle. Valdkonna ametiasutuste koostöö tõhustamine

Ideaalne asukoht valitsusasutustele Personali ebapiisav motivatsioonisüsteem e-teenuste veelgi intensiivsem Ülepolitiseeritud juhtimine Haldus arendamine, sh linnaosa eripärast Pädev ja haldussuutlik meeskond Linnaosa valitsuse vähene kaasatus linna lähtuva teavitussüsteemi arendamine tasandi otsuste tegemisse, kohati ebaselge Detsentraliseerimise ja tsentraliseerimise

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Valdkond Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud

E-teenuste laialdane kasutamine rollijaotus linnaosa ja linna ametitega Avalikkuse senisest suurem kohatine ebaselgus linna tasandil ja informeerimine ja kaasamine Selged teenuste protseduurireeglid ja Linnaosa valitsuse paiknemine kahes hoones ei ebaselguse süvenemine pädev asjaajamine taga parimat teenuse osutamist ja pärsib Linnaosadele suurem sõnaõiguse asutusesisest info liikumist andmine Tallinna arengus Vabaühenduste aktiivsus ja osalus linnaelu korraldamises Täpsem ülesannete jaotus linnaosa ja linnaametite vahel

Andmete lihtsam kasutamine tööülesannete täitmiseks (andmete ristkasutus, e-teenused)

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

KOONDHINNANG TALLINNA KESKLINNA ARENGUPOTENTSIAALILE

Tallinna Kesklinna linnaosa arengupotentsiaali saab kokkuvõtvalt iseloomustada järgmiselt: Tallinn on Eesti pealinn ja Tallinna Kesklinn Eesti turismivärav. Tallinna Kesklinna Vanalinna osa on Eesti olulisim turismimagnet. Äripiirkondade, transpordisõlmede ning meelelahutusasutuste tõttu külastab Kesklinna enamik Tallinna saabujaid. Eesti suurema elaniku arvuga kohaliku omavalitsusena on Tallinnas suur hulk kvalifitseeritud tööjõudu, suurim tarbijaskond, arenenud ettevõtluse infrastruktuur ja mitmekesised teenused, sh riigi administratiivasutused. Turismi hooajalisuse mõju vähendamiseks tuleb jätkata teenuste tootearendust ja Tallinna konkurentsivõime tõstmist külastuse sihtkohana. Kultuuri- ja turismiatraktsioonid- Tallinna Vanalinna ning Kesklinna piirkonda on koondunud kultuurija turismirajatised ning –atraktsioonid, mis muudavad Kesklinna piirkonna linna külastajaterohkemaks. Samas ei ole nimetatud potentsiaal täies ulatuses ära kasutatud, kuna osades Kesklinna asumites ei ole vajalikku infrastruktuuri. Küll aga on Tallinna Kesklinna valitsusel oskused ja kogemused suurürituste korraldamiseks väga suure arvu koostööpartneritega. Asumite funktsioonide mitmekesisus. Tallinna Kesklinna linnaosas on piirkondi, mis on väga hea asukohaga, kuid pealinnale kohaselt välja arendamata (nt Rotermanni ala, sadama-ala, Veerenni kvartal jt). Vähe on kasutusel puhkeotstarbeliselt ideaalne Aegna saar koos mereliste võimalustega. Nimetatud arengualade kasutuselevõtt mitmekesistaks ja kiirendaks oluliselt linnaosa kui terviku arengut. Tallinna kesklinn on atraktiivne elukeskkond, milles on oluline koht rohealadel. Jätkata tuleb avaliku linnaruumi muutmist inimsõbralikumaks ja vältida ülemäärast reklaami vanalinnas. Kvaliteetne õpikeskkond ja mitmekesised haridusvõimalused. Haridusasutuste õpikeskkonna kaasajastamine on süsteemne ja väärtustatakse õppimist. Pikaajalise koostöökorralduse traditsioonid. Tallinna Kesklinna arengu eduteguriks on Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt arendatud koostöösuhted erinevate koostööpartneritega nii linna kui riigi tasandil. Nimetatud suhete arendamine võimaldab soodustada ja suunata erinevate valdkondade arengut linnaosale soodsas suunas. Linnaosa haldusvõimekuse suurendamiseks on oluline panustada töötajate motivatsiooni ja asjatundlikkuse suurendamisse, samuti linnaosa rolli tõstmisse Tallinna arendustegevuses. Avalikud teenused. Tallinna Kesklinn on mitmekesiste teenustega linnaosa, millel on tugev arengupotentsiaal ja kus on võimalus tagada kõikide elanikegruppide sotsiaalne heaolu. Teenuste osutamisel on takistavaks teguriks asumine kahes erinevas asukohas ning see, et Nunne tänaval paiknevale hoonele ei ole tagatud liikumispuudega inimeste ligipääs. Avalike teenuste osutamist parandaks veel see, kui erinevatele registritele oleks parem ligipääs. Oluline on suurendada e-teenuste osatähtsust, laiendada WiFi tasuta kasutust, Tallinna kodulehe atraktiivsust internetis. Abivajajate eest hoolitsemine. Vajalik on sotsiaalhoolekande süsteemi edasine arendamine sh kliendikesksuse ja juhtumipõhise lähenemise suurendamine. Oluline on stimuleerida, et linnaosa elanikud registreerivad end rahvastikuregistris, mis võimaldab parendada elanike elukohajärgset teenindust.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Liikluskorraldus ja turvalisus- Tallinna Kesklinna linnaosas on tihe ühistranspordi võrgustik ja suhteliselt heas korras sõiduteed ja jalakäijate tänavad. Tarvis on panustada keskkonnasõbraliku transpordi kasutamisse, sh jätkata kergliiklusteede rajamist. Eelisarendada ühistransporti ja laiendada parkimisvõimalusi. Lisaks liiklusohutuse suurendamisele on tarvis panustada elanike üldisele turvalisusele, mille parendamise elementideks on valgustus, turvakaamerad, munitsipaalpolitsei ja naabrivalve tõhustamine ning teised turvalisust suurendavad tegevused. Kodanikeühenduste kandepinna laiendamine ja asumipõhise arendustegevuse suurendamine. Oluline on laiendada kodanike kaasamist linnaelu korraldusse. Samuti toetada vabaühenduste tegevusvõimekust ning rolli heategevuses. Aidata kaasa kodanikuühiskonna väärtuste ja rolli suurendamisele ning tugevdada Kesklinna Valitsuse partnerlust vabaühendustega.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

4. KESKLINNA ARENGUSTRATEEGIA 2011-2015

4.1 TALLINNA KESKLINNA ARENGUMUDEL Kirjeldatud arengupotentsiaali baasil on välja töötatud linnaosa visioon, eesmärgid ning tegevused. Järgnevalt esitatud Tallinna Kesklinna arengumudel kajastab Tallinna Kesklinna visiooni ja valdkondlikke peaeesmärke toetudes sealjuures Tallinna linnaarengu peaeesmärkidele.

TALLINNA LINNA ARENGU PEAEESMÄRGID 2009-2027

Ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane- tootliku majandusega Tallinn

Vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke Tallinn

Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja eelukestvalt õppiv tallinlane- haritud, võimekas ja avatud Tallinn

Kaitstud ja abistatud tallinlane- maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn

Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane- hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn

Demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased- teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn

TALLINNA KESKLINNA VISIOON: TALLINNA KESKLINN ON TURVALISE ELU- JA ETTEVÕTLUSKESKKONNAGA DÜNAAMILISELT ARENEV LINNAOSA, KUS VÄÄRTUSTATAKSE AJALOO- JA KULTUURIPÄRANDIT OLEMAKS ATRAKTIIVNE TURISMISIHTKOHT NII SISE - KUI VÄLISTURISTIDELE

ETTEVÕTLUS: Tallinna kesklinn on soodne ettevõtluskeskkon,d, kus jälgitakse organisatsioonide, elanike ja külastajate huvide tasakaalu

KULTUUR: Tallinna Kesklinna mitmekesine kultuuriloome, rikkalik ajaloopärand ja vaba aja veetmise võimalused kaasavad ja seovad kohalikke elanikke ja linna külalisi

TURISM: Tallinna Kesklinn on atraktiivne turismisihtkoht

HARIDUS: Tallinna Kesklinnas on mitmekesised võimalused kvaliteetse hariduse omandamiseks ja huvihariduse ja-tegevusega tegelemiseks

HOOLEKANNE JA TERVISHOID: Tallinna Kesklinna elanikele on tagatud juurdepääs sotsiaalteenustele ja-toetustele

ELAMUMAJANDUS: Tallinna Kesklinnas on elamumajandus korraldatud otstarbekalt ja elanike vajadustest lähtuvalt

LINNAKESKKOND: Tallinna Kesklinna linnakeskkond on atraktiivn,e igapäevaelu toetav, positiivseid emotsioone esilekutsuv, ajaloolist miljööd väärtustav ja dünaamiliselt arenev

TURVALISUS: Tallinna Kesklinn on turvaline keskkond nii elanikel,e ,külalistele kui organisatsioonidele.

HALDUSSÜSTEEM: Tallinna Kesklinna Valitsus on jätkusuutlik, selgelt määratletud rolli ja pädeva meeskonnaga asutus, mis pakub oma piirkonna elanike ja organisatsioonide nõudlusele vastavaid teenuseid.

Peaeesmärkidest tulenevad valdkondade alameesmärgid

Alameesmärkide saavutamiseks vajalikud võtmetegevused aastateks 2008-2010

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

4.2 VALDKONDLIKUD EESMÄRGID

ETTEVÕTLUS Peaeesmärk: Tallinna Kesklinnas on soodne ettevõtluskeskkond, kus jälgitakse ettevõtjate, elanike ja külastajate huvide tasakaalu. Alaeesmärgid: 1. Tallinna Kesklinna ettevõtlus on elukeskkonda väärtustav ja linnakeskkonda mitmekesistav. 2. Tallinna Kesklinnas on olemas ettevõtlusele vajalik infrastruktuur ja eeldused turvaliseks äritegevuseks. 3. Tallinna Kesklinnas tegutsevatele ettevõtjatele on ettevõtluseks vajalik informatsioon kergesti kättesaadav.

KULTUUR Peaeesmärk: Tallinna Kesklinna mitmekesine kultuuriloome, rikkalik ajaloopärand ja vaba aja veetmise võimalused kaasavad ja seovad kohalikke elanikke ja linna külalisi. Alaeesmärgid: 1. Tallinna Kesklinna elanikele ja külastajatele korraldatakse mitmekesiseid atraktiivseid kultuurisündmusi. 2. Tallinna Kesklinnas asuvad kultuuriobjektid on heakorrastatud. 3. Tallinna Kesklinna elanikele on loodud soodsad tingimused tervislikeks eluviisideks ja elukvaliteedi tõusuks.

TURISM Peaeesmärk: Tallinna Kesklinn on atraktiivne külastuse sihtkoht. Alaeesmärgid: 1. Tallinna Kesklinnas pakutavad turismiteenused on kvaliteetsed, atraktiivsed ja mitmekesised. 2. Turismi infrastruktuur vastab külastajate vajadustele. 3. Kesklinna puudutav turismiinfo on ammendav ja hästi kättesaadav.

HARIDUS Peaeesmärk: Tallinna Kesklinnas on mitmekesised võimalused kvaliteetse hariduse omandamiseks ja huvihariduse ning -tegevustega tegelemiseks. Alaeesmärgid: 1. Tallinna Kesklinna haridusasutustes on kaasaegne õpikeskkond. 2. Tallinna Kesklinna koolidel on ajakohased spordirajatised. 3. Tallinna Kesklinna lastel on mitmekülgsed võimalused huvihariduse omandamiseks. 4. Noorsootöö Tallinna Kesklinnas lähtub noorte vajadustest ja toetab nende vaimset ning füüsilist arengut.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

5. Kesklinnas paiknevate kõrgkoolide ja Tallinna Kesklinna vaheline koostöö on tõhus ja vastastikku kasulik.

SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID Peaeesmärk: Hoolitsetud, kaitstud ja abistatud kesklinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn Alaeesmärgid: 1. Majanduslikult vähekindlustatud elanikele on tagatud põhivajadusi rahuldav toimetulek. Välditakse õpitud abituse tekkimist. 2. Tallinna Kesklinna lapsed on sotsiaalselt kaitstud, riskiperede ja vanemliku hoolitsuseta lastele on tagatud abi ning käitumisprobleemidega lastele rehabilitatsioonivõimalused. 3. Tallinna Kesklinna eakatele on tagatud hooldus ja toimetulek ning tugi toimetulekuraskustes eakate perekondadele. 4. Tallinna Kesklinna puuetega inimestele on tagatud avalike ja erateenuste kättesaadavus ning abistav tugi, loodud võimalused toimetulekuks ja aktiivseks eluks. 5. Tallinna Kesklinna majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele on tagatud sotsiaalabi ning võimalused rehabilitatsiooniks.

ELAMUMAJANDUS Peaeesmärk: Tallinna Kesklinna linnaosas on elamumajandus korraldatud otstarbekalt ja elanike vajadustest lähtuvalt. Alaeesmärgid: 1. Tallinna Kesklinnas elavatele sotsiaalselt vähekindlustatutele on leitud sobivad eluasemed. 2. Tallinna Kesklinna linnaosa poolt hallatavad objektid on korrastatud. 3. Tallinna Kesklinnas asuvate elamute omanikud on teadlikud oma elamute korrastamise võimalustest.

LINNAKESKKOND Peaeesmärk: Tallinna Kesklinna linnakeskkond on atraktiivne, igapäevaelu toetav, positiivseid emotsioone esilekutsuv, ajaloolist miljööd väärtustav ja dünaamiliselt arenev. Alaeesmärgid: 1. Tallinna Kesklinnas on liikumine lihtne ja turvaline. 2. Tallinna Kesklinnas väärtustatakse iga piirkonna eripära. 3. Tallinna Kesklinna elanikel on mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused. 4. Linnaruumis olevad reklaamikandjad, väikevormid ja linnainventar on paigutatud maitsekalt ja sobivad oma kujunduselt asukohta.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

TURVALISUS Peaeesmärk: Tallinna Kesklinn on turvaline keskkond nii elanikele, külalistele kui organisatsioonidele. Alaeesmärgid: 1. Tallinna Kesklinna elanikud ja organisatsioonid on aktiivselt kaasatud turvalise linnakeskkonna kujundamisse. 2. Tallinna külastajad, elanikud ja organisatsioonid tunnevad ennast Tallinna Kesklinnas turvaliselt.

HALDUSSÜSTEEM Peaeesmärk: Tallinna Kesklinna Valitsus on jätkusuutlik, selgelt määratletud rolli ja pädeva meeskonnaga asutus, mis pakub oma piirkonna elanike ja organisatsioonide nõudlusele vastavaid teenuseid. Alaeesmärgid: 1. Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt pakutavad teenused rahuldavad elanike ja ettevõtete vajadusi. 2. Tallinna Kesklinna Valitsuse vastutus, õigused ja kohustused valdkondade lõikes on määratletud. 3. Tallinna Kesklinna Valitsuse tõhus koostöö vabaühendustega, kolmanda sektori aktiivne osalemine linnaosa asumite arendustegevuses. 4. Tallinna Kesklinna meeskond on ühtne, pädev ja kõrge teeninduskultuuriga.

5. TEGEVUSKAVA JA EESMÄRKIDE MÕÕDIKUD

Tegevuskava aastateks 2011-2015 lähtub käsitletud valdkondadest võttes sealjuures arvesse koostatud Tallinna linna valdkondlikke arengustrateegiaid ja arengukavasid. Tegevuste loetelu hõlmab Tallinna Kesklinna Valitsuse ülesandeid ja tegevusi, mille eduka rakendamise eelduseks on tõhus koostöö mitmete seotud huvigruppide – Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna linna ametite, riigiasutuste, MTÜ-de ja ettevõtete – vahel. Paljud kavandatud tegevused mõjutavad ja toetavad mitme erineva valdkonna eesmärkide saavutamist. Seetõttu on valdkondlike eesmärkide käsitlemisel lisaks konkreetsetele, valdkonna-kesksetele tegevustele viidatud ka teiste valdkondade all kirjeldatud tegevustele. Tegevuskava koostamisel on kaardistatud tegevuste orienteeruv rakendusaeg ja märgitud võimalik rahastaja. Samas ei ole kaardistatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste konkreetseid eelarveid. Eesmärgipäraste tegevuste kirjeldus on eelkõige lähtekoht Tallinna Kesklinna Valitsuse iga-aastase eelarve kujundamiseks. Tuginedes arengukava eesmärkidele on võimalik pidada eelarveläbirääkimisi Tallinna Linnavalitsuse erinevate ametite ja asutustega ning kindlaks määrata kõikide osapoolte ülesanded ja vastutus.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

6. ARENGUKAVA TÄITMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE MAANDAMISE VÕIMALUSED

Tallinna Kesklinna arengukava elluviimisel tuleb mõista järgmisi riske ja maandada nende negatiivseid mõjusid linnaosa arengule:

Majandussurutise jätkumine riigis, mistõttu palgad vähenevad ja maksumaksjate arv langeb. Sellest tulenevalt linnaeelarvesse üksikisiku tulumamaksu laekumine väheneb, ei suudeta viia ellu vajalikke investeeringuid infrastruktuuri. Sotsiaalkulud linnaeelarves suurenevad. Arengukavas kavandatud tegevustest osa viiakse ellu plaanitust hiljem või ei mahu need käesoleva arengukava täitmise ajalisse raami.

o Pikaajalise ja konservatiivse eelarvepoliitika viljelemine, rahaliste vahendite suunamine senisest väiksemale arvule prioriteetidele. o Eelarvesse lisaraha hankimine läbi linnavara efektiivsema kasutamise, kohalike maksude kehtestamise, linnaosa poolt osutatavatelt teenuste äripõhisuse suurendamise, kaasfinantseeringutega tegevuste rahastamise Euroopa Liidu struktuurifondidest ja teiste projektipartnerite rahastuse.

Avalike teenuste osutamise tsentraliseerituse suurendamine ning riigi- ja linnapoolsete rahastusmudelite muutumine.

o Linnaosa juhtimisfuktsioonide läbivaatamine, juhtimise ja rahastamise kooskõlla viimine uute nõuetega, läbirääkimised teenuste rahastajate ja osutajatega. o Avalike ülesannete täitmise lepinguline delegeerimine era- ja kolmandale sektorile, kodanike kaasamine avalike teenuste rahastamisse. o Vabatahtliku töö osatähtsuse suurendamine. o e-teenuste kasutamise laiendamine ja digitaalselt menetletavate dokumentide osatähtuse suurendamine menetletavate dokumentide kogumahus.

Töökohtade arv linnaosas väheneb. Tagasihoidlik elanike ostujõud ja tarbimisaktiivsus vähendavad teenuste osutamise tulukust. Elanike vaesumine, huvigruppide vahelised konfliktid ja kuritegevuse kasv, linnaosa maine langus elamis- ja külastuskohana.

o Abivajajatele eesmärgistatum lähenemine, sotsiaalprogrammide rakendamine läbi partnerluspõhimõtete ja toetuste senisest kaalutletum osutamine. Tallinna Abipaketi meetmete laiendamine. Munitsipaaleluruumide programmi täpsustamine. Linnaosa poolt sotsiaalteenuste osutamiseks lisavahendite taotlemine. o Elanike sidususele suunatud tegevuste laiendamine, kodanike suurem kaasamine linnaosa probleemide lahendamisse ja vastavate koolitusprogrammide väljatöötamine ja elluviimine.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

o Turvalisusele suunatud kulutuste suurendamine. o Mainekava väljatöötamine ja elluviimine.

7. ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMISE KORD

Tallinna Kesklinna arengukava viiakse ellu vastavuses Tallinna Linnavolikogu ja Kesklinna halduskogu ja valitsuse põhimäärusele, kooskõlas Tallinna linna arengukavaga 2009-2027, linna valdkondlike ja hallatavate asutuste arengukavadega ning Tallinna linna ja Kesklinna eelarvega. Kesklinna arengukava täitmise seire toimub iga-aastaselt Kesklinna Halduskogu ja Kesklinna Valitsuse poolt koostöös Tallinna Linnavalitsuse ametite, hallatavate asutuste ja avalikkusega. Arengukava seire käigus koostatakse arengukava täitmise ülevaade, vajadusel tehakse ettepanekud Kesklinna arengukava ajakohastamiseks ning eelarveliste vahendite eraldamiseks arengukava täitmiseks.

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Tallinna arengukava 1. peaeesmärk: ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane - suure tootlikkusega majandusega Tallinn PEAEESMÄRK 1. TALLINNA KESKLINNAS ON SOODNE ETTEVÕTLUSKESKKOND, KUS JÄLGITAKSE ETTEVÕTJATE, ELANIKE JA KÜLASTAJATE HUVIDE TASAKAALU Alaeesmärk 1.1. Tallinna Kesklinna ettevõtlus on elukeskkonda väärtustav ja linnakeskkonda mitmekesistav Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Ettevõtlusalaste konkursside arv 12 3 3 3 3 Ettevõtjate ümarlaudade arv 4 1 1 1 1 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 1.1.1. Ettevõtluse mitmekesistamine läbi TLN KLV Tallinna ettevõtluspiirkondade tsoneerimise, Kesklinna planeerimisotsuste ja linnavara Valitsuse eelarve kasutusele andmise tingimuste TEVA, TLPA, TKA Tallinna linna eelarve 1.1.2. Ettevõtlusalaste konkursside TLN KLV Tallinna korraldamine Kesklinna Valitsuse eelarve TEVA, TKA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 1.2. Tallinna Kesklinnas on olemas ettevõtlusele vajalik infrastruktuur ja seda kasutatakse heaperemehelikult Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Korrastatud äripindade arv 20 5 5 5 5 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 1.2.1. Tallinna Kesklinna Valitsuse TLN KLV Tallinna bilansis olevate rajatiste ja hoonete Kesklinna korrastamine, kasutuseta Valitsuse eelarve hoonetele funktsioonide andmine TKA, TMPA Tallinna linna eelarve 1.2.2. Üürile antavate äriruumide TLN KLV Tallinna kvaliteedi parandamine Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 1.2.3. Loomemajanduse ettevõtete TLN KLV Tallinna soodustamine äriruumide üürile Kesklinna andmisel Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 1.2.4. Uute multifunktsionaalsete TLN KLV Tallinna piirkondade arengu Kesklinna mitmekesistamine (s.h. Valitsuse eelarve Reisisadama ala, Maakri, TKA, TEVA Tallinna linna Rotermanni, Veerenni piirkonnad) eelarve 1.2.5. Tallinna linnale kuuluva vara TLN KLV Tallinna heaperemeheliku kasutamise Kesklinna järelvalve teostamine Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 1.2.6. Suurt investeeringut nõudva ja TLN KLV Tallinna hästi toimivate Tallinna linnale Kesklinna kuuluvate äriruumide ja Valitsuse eelarve

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

linnarajatiste pikema tähtajaga TKA Tallinna linna äriruumi üürilepingute sõlmimise eelarve eelistamine Alaeesmärk 1.3. Tallinna Kesklinnas tegutsevatele ettevõtjatele on kogu ettevõtluseks vajalik informatsioon kergesti kättesaadav Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Nõustatud ettevõtete arv 10000 2500 2500 2500 2500 Ettevõtetele korraldatud 8 2 2 2 2 teavituspäevade arv Koolitustel osalenud ettevõtjate arv 400 100 100 100 100 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 1.3.1. Ettevõtjate teavitamine TLN KLV Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarve TEVA Tallinna linna eelarve 1.3.2. Ettevõtjate nõustamine ja TLN KLV Tallinna koolitamine Kesklinna Valitsuse eelarve TEVA Tallinna linna eelarve PEAEESMÄRK 2. TALLINNA KESKLINN ON ATRAKTIIVNE TURISMISIHTKOHT Alaeesmärk 2.1. Tallinna Vanalinn kuulub UNESCO kultuuripärandisse Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Tallinna Vanalinn UNSECO nimekirjas, 4 1 1 1 1 aruteludearv Uute multifunktsionaalsete kvartalite 7 1 1 2 3 arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 2.1.1. Tallinna vanalinna arengu TLN KLV Tallinna kontseptsiooni koostamine Kesklinna Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 2.1.2. Tallinna asumitepõhise TLN KLV Tallinna arendustegevuse edendamine Kesklinna Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 2.2. Tallinna Kesklinnas pakutavad turismiteenused on heal tasemel, atraktiivsed ja mitmekesised Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Kesklinna külastavate turistide arv Aegna saare külastajate arv 17800 5000 5300 5500 6000 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 2.2.1. Erinevate turismimarsuutide TLN KLV Tallinna väljatöötamine Kesklinna Kesklinna külastuskohana Valitsuse eelarve TEVA Tallinna linna eelarve

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

2.2.2. Kultuuriturismi arendamine TLN KLV Tallinna Kesklinnas Kesklinna Valitsuse eelarve TEVA Tallinna linna eelarve 2.2.3. Aegna arengukava koostamine ja TLN KLV Tallinna sellest lähtuvate tegevuste Kesklinna koordineerimine ja rakendamine Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 2.2.4. Aegna saarel asuvate linna TLN KLV Tallinna omandis olevate hoonete juurde Kesklinna maade munitsipaliseerimise Valitsuse eelarve jätkamine TEVA Tallinna linna eelarve 2.2.5. Aegna saare sadamakai ja TLN KLV Tallinna külastajate teenindamiseks vajaliku Kesklinna hoonestuse tänapäevaste nõuete Valitsuse eelarve kohane väljaehitamine Tagamaa TKA Tallinna linna tee 1 krundil eelarve Alaeesmärk 2.3. Turismi infrastruktuur vastab külastajate vajadustele Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Avalikus kasutuses olevate tualettide 8 2 2 2 2 arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 2.3.1. Meelelahutusasutustesse TLN KLV Tallinna suitsetamisruumide rajamise Kesklinna propageerimine suitsetamise Valitsuse eelarve piiramiseks avalikus linnaruumis TEVA, TKA, TLPA Tallinna linna eelarve 2.3.2. Amortiseerunud linnainventari TLN KLV Tallinna demonteerimine ja vajadusel Kesklinna asendamine sobivaga Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 2.3.3. Avalikus kasutuses olevate ja TLN KLV Tallinna turistidele kättesaadavate tualettide Kesklinna arvu suurendamine Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 2.3.4. Jalakäijate tsoonidesse ja TLN KLV Tallinna parkidesse uute prügikastide ja Kesklinna pinkide paigaldamine Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 2.4. Kesklinna puudutav turismiinfo on ammendav ja hästi kättesaadav Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Viidastatud ja infotahvlitega varustatud 220 50 50 60 60 Kesklinna kultuuriobjektide arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 2.4.1. Viitade paigaldamine TLN KLV Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarve TEVA, TKA Tallinna linna eelarve

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

2.4.2. Arhitektuuri- ja kultuuriväärtuslike TLN KLV Tallinna objektide tähistamine Kesklinna Valitsuse eelarve TKVA Tallinna linna eelarve 2.4.3. Info kogumine ja tutvustamine TLN KLV Tallinna Tallinna Kesklinnas toimuvate Kesklinna kultuuriürituste ja sündmuste kohta Valitsuse eelarve TEVA Tallinna linna eelarve 2.4.4. Vanalinna väärtuslikemate hoonete TLN KLV Tallinna tähistamine infotahvlitega Kesklinna Valitsuse eelarve TKVA Tallinna linna eelarve 2.4.5. "Vanalinna tüüpi" kultuurireklaami TLN KLV Tallinna kandjate paigaldamine sobivatesse Kesklinna asukohtadesse Valitsuse eelarve TKA, TKVA Tallinna linna eelarve Tallinna arengukava 2. peaeesmärk: vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane - mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Tallinn PEAEESMÄRK 3. TALLINNA KESKLINNA MITMEKESINE KULTUURILOOME, RIKKALIK AJALOOPÄRAND JA VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSED KAASAVAD JA SEOVAD KOHALIKKE ELANIKKE JA LINNA KÜLALISI Alaeesmärk 3.1. Tallinna Kesklinna elanikele ja külastajatele korraldatakse mitmekesiseid kultuurisündmusi Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Kesklinna Valitsuse poolt toetatud 250 50 60 70 70 ürituste arv Kesklinna Valitsuse poolt korraldatud 16 4 4 4 4 avalike ürituste arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 3.1.1. MTÜ-de toetamine kultuuri, spordi TLN KLV Tallinna ja noorsooürituste korraldamiseks Kesklinna Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 3.1.2. Tallinna Kesklinna territooriumil TLN KLV Tallinna kultuuriasutuste tegevuse Kesklinna finantseerimine Valitsuse eelarve TKVA Tallinna linna eelarve 3.1.3. Traditsiooniliste linnaosa ja TLN KLV Tallinna piirkondlike kultuuriürituste Kesklinna korraldamise toetamine, Valitsuse eelarve kogukondliku identiteedi TKVA Tallinna linna kujunemise toetamine eelarve 3.1.4. Uute kultuuriürituste algatamine, TLN KLV Tallinna Tallinn 2011 osalemine ja Kesklinna saavutatu jätkamine Valitsuse eelarve TKVA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 3.2. Tallinna Kesklinnas asuvad kultuuriobjektid on korrastatud Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Korrastatud kultuuriobjektide arv 12 3 3 3 3 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 3.2.1. Tallinna Kesklinna Valitsuse TLN KLV Tallinna valitsemisel olevate Kesklinna kultuuriväärtuslike objektide Valitsuse eelarve korrastamine TKVA Tallinna linna eelarve 3.2.2. Tallinna Kesklinna Valitsuse TLN KLV Tallinna bilansis olevate kultuuriväärtuslike Kesklinna objektide taastusremondi Valitsuse eelarve kavandamine ja teostamine TKVA Tallinna linna eelarve Tallinna arengukava 3. peaeesmärk: turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane - haritud, võimekas ja avatud Tallinn PEAEESMÄRK 4. TALLINNA KESKLINNAS ON MITMEKESISED VÕIMALUSED KVALITEETSE HARIDUSE OMANDAMISEKS JA HUVIHARIDUSE NING - TEGEVUSTEGA TEGELEMISEKS Alaeesmärk 4.1. Tallinna Kesklinna haridusasutustes on kaasaegne õpikeskkond Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Avatud sõimerühmade arv Kaasajastatud lasteaedade arv Kaasajastatud koolide arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 4.1.1. Kadrioru lasteaia renoveerimine TLN KLV Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.1.2. Sõimekohtade arvu suurendamine TLN KLV Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.1.3. Era- ja avaliku sektori koolide TLN KLV Tallinna renoveerimise projektis osalemine Kesklinna Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.1.4. Koolide renoveerimine vastavalt TLN KLV Tallinna Tallinna munitsipaalkoolide Kesklinna remondi ja investeeringute kavale Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.1.5. Narva mnt 120 uue lasteaia TLN KLV Tallinna detailplaneeringu koostamine ja Kesklinna projekteerimine Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.1.6. Tallinna programmi "Lasteaiakoht TLN KLV Tallinna igale lapsele" alusel Kesklinna investeeringute kava koostamine Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.1.7. Info kättesaadavuse TLN KLV Tallinna parandamineTallinna linna Kesklinna eelkooliealiste laste andmekogu Valitsuse eelarve kohta lastevanematele THA Tallinna linna

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

eelarve 4.1.8. Linnaosade üldplaneeringutega TLN KLV Tallinna maa-alade kehtestamine Kesklinna lasteaedadele programmis Valitsuse eelarve "Lasteaiakoht igale lapsele" toodud THA Tallinna linna põhimõtetel kooskõlas eelarve Linnaplaneerimise Ametiga 4.1.9. Remondivajaduste täpsustamine TLN KLV Tallinna olemasoleva hoonestuse Kesklinna säilitamiseks, korrashoiuks ja Valitsuse eelarve parendamiseks THA Tallinna linna eelarve 4.1.1 Vajalike sõime- ja aiakohtade TLN KLV Tallinna 0. juurde loomine Kesklinna Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.1.1 Töötajate leidmiseks ja TLN KLV Tallinna 1. kinnistamiseks toimiva Kesklinna motivatsioonisüsteemi Valitsuse eelarve rakendamine THA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 4.2. Tallinna Kesklinna koolidel on ajakohased spordirajatised. Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Sportimisvõimalusi omavate koolide arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 4.2.1. Tallinna Prantsuse Lütseumi TLN KLV Tallinna võimlahoone rajamine Kesklinna Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.2. Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimla TLN KLV Tallinna renoveerimine Kesklinna Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.3. J. Westholmi Gümnaasiumi TLN KLV Tallinna staadioni ja spordihoone projekti Kesklinna koostamine Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.4. Põhihariduse tagamine kõigile TLN KLV Tallinna õpilastele Kesklinna Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.5. Õpilase individuaalsete TLN KLV Tallinna vajadustega arvestamine Tallinna Kesklinna haridusasutustes Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.6. Riigikeelt teise keelena rääkivad TLN KLV Tallinna põhikooli lõpetanud suudavad Kesklinna jätkata õpinguid eesti keeles. Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.7. Koostöö laiendamine TLN KLV Tallinna kutseõppeasutustega. Kesklinna Valitsuse eelarve

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

THA Tallinna linna eelarve 4.2.8. Igale põhikooliõpilasele koolikoha TLN KLV Tallinna kindlustamine kodu lähedal. Kesklinna Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.9. Omanäoliste ja kvaliteetsete TLN KLV Tallinna uuenduslike haridusasutuste Kesklinna kujunemise toetamine Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.1 Õpetajate ja õppijate tunnustamine TLN KLV Tallinna 0. ja väärtustamine Tallinna linna Kesklinna poolt. Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.1 Koolis turvalise ning tervist ja TLN KLV Tallinna 1. keskkonda säästva õpi- ja Kesklinna töökeskkonna tagamine Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.1 Koolide varustamine õppetööks TLN KLV Tallinna 2. vajalike õppevahendite ja Kesklinna tehnikaga. Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.2.1 Kõikidele Tallinna õppijatel TLN KLV Tallinna 3. võimaluste tagamine kasutada Kesklinna linnaruumi õpikeskkonnana. Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 4.3 Tallinna Kesklinna lastel on mitmekülgsed võimalused huvihariduse omandamiseks. Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Huviringides osalevate laste arv 32000 8000 8000 8000 8000 vanuses 4-19 Huvitegevuse teavituskampaaniate arv 8 2 2 2 2 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 4.3.1. Mittetulundusühingute juures TLN KLV Tallinna tegutsevate huviringide toetamine Kesklinna esitatud taotluste alusel Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.3.2. Olemasolevate huvikoolide TLN KLV Tallinna tegevuse laiendamise Kesklinna soodustamine Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve 4.3.3. Huvitegevuse ja huvihariduse TLN KLV Tallinna omandamise võimalustest Kesklinna teavitamine Valitsuse eelarve THA, TSNA Tallinna linna eelarve 4.3.4. Üldhariduskoolides töötavate TLN KLV Tallinna huviringide tegevuse soodustamine Kesklinna Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 4.4. Noorsootöö Tallinna Kesklinnas lähtub noorte vajadustest ja toetab

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 nende vaimset ning füüsilist arengut. Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Saavutuste eest tunnustatud noorte 320 80 80 80 80 arv Noortele suunatud 16 4 4 4 4 teavituskampaaniate arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 4.4.1. Tallinna Kesklinna noorte erinevate TLN KLV Tallinna saavutuste tunnustamine Kesklinna Valitsuse eelarve TSNA Tallinna linna eelarve 4.4.2. Info- ja nõustamisteenuste TLN KLV Tallinna arendamine, s.h kaasaegse Kesklinna infotehnoloogia kasutamine ning Valitsuse eelarve teenuste mahu suurendamine, s.h TSNA Tallinna linna karjääri- ja psühholoogilise eelarve nõustamine, tugiisikuteenus, erivajadusega noortele suunatud programmid ja projektid 4.4.3. Noorte osaluse toetamine: TLN KLV Tallinna toimivate osalusvormide Kesklinna arendamine ja uute tekkimisele Valitsuse eelarve kaasaaitamine, s.h Tallinna linna THA;TSNA Tallinna linna noortenõukogu tööle laiema eelarve kandepinna loomine, õpilasomavalitsuste, Tallinna õpilasesinduse, õpilasvolikogu ja linnaosade õpilasnõukodade kaasamine. 4.4.4. Vabatahtliku töö tutvustamine ja TLN KLV Tallinna edendamine noorte seas Kesklinna Valitsuse eelarve TSNA Tallinna linna eelarve 4.4.4. Noortele suunatud harivate ja TLN KLV Tallinna arendavate konkursside Kesklinna korraldamine Valitsuse eelarve THA; TSNA Tallinna linna eelarve 4.4.5. Noorsootöö kõigi valdkondade TLN KLV Tallinna kvaliteedi arendamine ja tagamine. Kesklinna Valitsuse eelarve TSNA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 4.5. Kesklinnas paiknevate kõrgkoolide ja Tallinna Kesklinna vaheline koostöö on tõhus ja vastastikku kasulik Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Kõrgkoolide koostööprojektide arv 8 2 2 2 2 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 4.5.1. Ülikoolidega koostöösuhete TLN KLV Tallinna arendamine üliõpilastele praktika Kesklinna võimaldamiseks Valitsuse eelarve THA Tallinna linna eelarve

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

4.5.2. Tallinna Kesklinna Valitsuse ja TLN KLV Tallinna Kesklinnas tegutsevate avalike Kesklinna ülikoolide ühishuvide määratlemine Valitsuse eelarve ja nende põhjal koostöölepingu THA Tallinna linna sõlmimine eelarve Alaeesmärk 4.6. Tallinna Kesklinna elanikele on loodud soodsad tingimused sportimiseks Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Toetatud spordiürituste arv 12 3 3 3 3 Korrastatud või rajatud spordiobjektide 4 1 1 1 1 arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 4.6.1. Tallinna Kesklinna Valitsuse TLN KLV Tallinna hallatavate spordiobjektide Kesklinna korrastamine (rattateed, rularambid Valitsuse eelarve jne) TSNTA Tallinna linna eelarve 4.6.2. Spordiürituste korraldamine TLN KLV Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarve TSNTA Tallinna linna eelarve Tallinna arengukava 4. peaeesmärk: hoolitsetud, kaitstud ja abistatud tallinlane - maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn PEAEESMÄRK 5. TALLINNA KESKLINNA ELANIKELE ON TAGATUD SOTSIAALTEENUSTE JA TOETUSTE KÄTTESAADAVUS Alaeesmärk 5.1. Tallinna Kesklinna majanduslikult vähekindlustatud elanikele on tagatud põhivajadusi rahuldav toimetulek Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Nõustatud klientide arv 6000 1500 1500 1500 1500 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 5.1.1. Elanikkonna informeerimine ja TLN KLV Tallinna nõustamine sotsiaaltoetuste ja – Kesklinna teenuste saamise võimalustest Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 5.2.Tallinna Kesklinna lapsed on sotsiaalselt kaitstud, riskiperede ja vanemliku hoolitsuseta lastele on tagatud abi, käitumisprobleemidega lastele rehabilitatsioonivõimalused Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Juhtumikorralduste arv 600 150 150 150 150 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 5.2.1. Infosüsteemi arendamine koostöös TLN KLV Tallinna võrgustiku liikmetega, et tagada Kesklinna õigeaegne info laekumine kõigist Valitsuse eelarve lastekaitset vajavatest lastest TSTA, tervishoiuasutused Tallinna linna eelarve

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

5.2.2. Ennetava iseloomuga lastekaitse TLN KLV Tallinna töö korraldamine varase Kesklinna sekkumisega juhtumikorralduse Valitsuse eelarve meetodil TSTA Tallinna linna eelarve 5.2.3. Lastele ja peredele osutatakse TLN KLV Tallinna kvaliteetseid, piisavalt laia valikuga Kesklinna teenuseid. Hoolekandetöötajatel on Valitsuse eelarve ülevaade teenuste tarbimisest ja TSTA Tallinna linna nõudlusest. eelarve 5.2.4. Toimetulekuraskustes, riskiperede TLN KLV Tallinna ja vanemliku hoolitsuseta laste Kesklinna perede toimetulekut Valitsuse eelarve soodustavatele teenustele TSTA Tallinna linna suunamine. eelarve 5.2.5. Laste- ja peretoetuste määramine TLN KLV Tallinna ja väljamaksmine. Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 5.3. Tallinna Kesklinna eakatele on tagatud hooldus ja toimetulek ning tugi toimetulekuraskustes eakate perekondadele. Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse 1 0 0 0 1 filiaalide arv Koduteenuseid saavate eakate arv 640 160 160 160 160 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 5.3.1. Sotsiaalkeskuse filiaali loomine TLN KLV Tallinna Tondi tänavale Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve 5.3.2. Koostöö arendamine TLN KLV Tallinna meditsiinivaldkonna asutustega Kesklinna piisava õendusabi ja Valitsuse eelarve hooldusteenuste osutamiseks TSTA Tallinna linna eelarve 5.3.3. Sotsiaalteenuste (koduhooldus, TLN KLV Tallinna dementsete eakate päevahoid, Kesklinna päevakeskused) mahu Valitsuse eelarve suurendamine TSTA Tallinna linna eelarve 5.3.4. Eakatele inimeste toimetulekut TLN KLV Tallinna toetavatele teenustele suunamine Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve 5.3.5. Eakatele suunatud toetuste TLN KLV Tallinna määramine ja väljamaksmine Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 5.4. Tallinna Kesklinna puuetega inimestele on tagatud avalike ja erateenuste kättesaadavus ning abistav tugi, loodud võimalused toimetulekuks ja aktiivseks eluks Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Juhtumikorralduse juhtumite arv 1200 300 300 300 300 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 5.4.1. Sotsiaalteenuste mahu TLN KLV Tallinna suurendamine ja toimetulekut Kesklinna toetavatele teenustele suunamine Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve 5.4.2. Puuetega inimeste senisest TLN KLV Tallinna suurem kaasamine Kesklinna sotsiaalkeskuse tegevusse Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve 5.4.4. Puuetega inimestele suunatud TLN KLV Tallinna toetuste määramine ja Kesklinna väljamaksmine Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 5.5. Tallinna Kesklinna majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele on tagatud sotsiaalabi ning võimalused sotsiaalseks rehabilitatsiooniks. Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Juhtumikorralduse juhtumite arv 400 100 100 100 100 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 5.5.1. Vältimatu sotsiaalabi (öömaja, TLN KLV Tallinna varjupaik) teenusele suunamine Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve 5.5.2. Töötute nõustamine ja suunamine TLN KLV Tallinna töötute klubidesse Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve 5.5.3. Võlanõustamise teenusele TLN KLV Tallinna suunamine Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve 5.5.4. Osalemine Tallinna abipaketi TLN KLV Tallinna rakendamisel Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve 5.5.5. Sihtgrupile suunatud toetuste TLN KLV Tallinna määramine ja väljamaksmine Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 5.6. Kogukonna kaasamine sotsiaaltöösse Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Korraldatud ürituste arv 8 2 2 2 2 Tegevused Vastutaja(d) Eelarve 5.6.1. Kogukonda kaasavate ürituste TLN KLV Tallinna korraldamine Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

eelarve 5.6.2. Vabatahtliku sotsiaaltöö TLN KLV Tallinna edendamine Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 5.7. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalvaldkonna töötajate töökeskkond on turvaline Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Töökeskkonnast põhjustatud 0 0 0 0 0 intsidentide arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 5.7.1. Tallinn Kesklinna Valitsuse TLN KLV Tallinna sotsiaalhoolekande osakonna Kesklinna ruumide kohandamine töötajate Valitsuse eelarve turvalisuse tõstmiseks TSTA Tallinna linna eelarve 5.7.2. Töötajate koolitamine ja TLN KLV Tallinna supervisioon Kesklinna Valitsuse eelarve TSTA Tallinna linna eelarve 5.7.3. Isiklike turvavahendite olemasolu TLN KLV Tallinna tagamine linnaosa valitsuse Kesklinna sotsiaalhoolekande osakonna Valitsuse eelarve töötajatele TSTA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 5.8. Tallinna Kesklinna elanikele on loodud soodsad tingimused tervislike valikute tegemiseks ja elukvaliteedi tõusuks Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Toetatud tervistedendavate ürituste arv 203 48 50 50 55 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 5.8.1. Rahvastiku tervise spetsialisti tööle TLN KLV Tallinna võtmine Tallinna Kesklinna Kesklinna Valitsusse Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 5.8.2. Terviseedenduse tegevuskava TLN KLV Tallinna koostamine tuginedes Tallinna Kesklinna Rahvastiku Tervise Arengukavale Valitsuse eelarve TSTA, TSNTA Tallinna linna eelarve 5.8.3. Aktiivne osalemine Tallinna TLN KLV Tallinna linnaosade valitsuste Kesklinna terviseedendajate võrgustiku töös Valitsuse eelarve TLN TLV, TSTA, TSNTA Tallinna linna eelarve 5.8.4. Tervisedendusürituste TLN KLV Tallinna korraldamine Kesklinna Valitsuse eelarve TSNTA Tallinna linna eelarve PEAEESMÄRK 6.TALLINNA KESKLINN ON TURVALINE KESKKOND NII KESKLINNA ELANIKELE, KÜLALISTELE KUI SIINSETELE ORGANISATSIOONIDELE Alaeesmärk 6.1. Kesklinna elanikud ja organisatsioonid on aktiivselt kaasatud turvalise

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015 elukeskkonna kujundamisse Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Naabrivalve piirkondade arv 20 5 5 5 5 Naabrivalve sektoritele korraldatud 8 2 2 2 2 ümarlauad, infopäevad Liiklusohutuse alaste koolituste 8/360 2/90 2/90 2/90 2/90 loengute arv ja nendes osalenud inimeste arv Helkuri saanud inimeste arv 11400 2700 2700 3000 3000 Turvalisuse tagamises osalenud 260 60 65 65 70 vabatahtlike arv Turvalisuse tagamisse kaasatud 3 3 3 3 3 organisatsioonide arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 6.1.1. Naabrivalve piirkondade loomise TLN KLV Tallinna soodustamine ja olemasolevate Kesklinna toetamine Valitsuse eelarve TMPA Tallinna linna eelarve 6.1.2. Turvakaamerate võrgustiku TLN KLV Tallinna arendamine Kesklinna Valitsuse eelarve TMPA Tallinna linna eelarve 6.1.3. Teadlikkuse tõstmine turvalisusest TLN KLV Tallinna (trükiste kättesaadavuse tagamine, Kesklinna infopäevade ja kampaaniate Valitsuse eelarve korraldamine, uuringute tulemuste TMPA Tallinna linna avalikustamine) eelarve 6.1.4. Liiklusohutuse alase koolituse TLN KLV Tallinna läbiviimine erinevatele Kesklinna vanusegruppidele Valitsuse eelarve TMPA Tallinna linna eelarve 6.1.5. Helkurite jagamine erinevatele TLN KLV Tallinna sihtgruppidele Kesklinna Valitsuse eelarve TMPA Tallinna linna eelarve 6.1.6. Abipolitseinike tegevuse toetamine TLN KLV Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarve TMPA Tallinna linna eelarve 6.1.7. Turvalisuse alase vabatahtliku TLN KLV Tallinna tegevuse toetamine Kesklinna Valitsuse eelarve TMPA Tallinna linna eelarve 6.1.8. Koostöö arendamine turvalisusega TLN KLV Tallinna tegelevate organisatsioonidega Kesklinna Valitsuse eelarve TMPA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 6.2. Külastajad, elanikud ja organisatsioonid tunnevad ennast Tallinna Kesklinnas turvaliselt

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Turvakaamerate arv,s.h. 3 0 1 1 1 liikluskaamerate arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 6.2.1. Planeeringute, ehitusprojektide, TLN KLV Tallinna munitsipaalpolitsei tegevuse, Kesklinna avalikkuse teavitamise ja teiste Valitsuse eelarve meetmete kaudu tuleohutuse TMPA, Päästeamet Tallinna linna jälgimine eelarve 6.2.2. Mahajäetud hoonete ja rajatiste TLN KLV Tallinna korrastamise või lammutamise Kesklinna järelvalve Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 6.2.3. Avalike ürituste turvalise TLN KLV Tallinna korraldamise jälgimine Kesklinna Valitsuse eelarve ürituste korraldajad Tallinna linna eelarve 6.2.4. Avalike alade valgustuse ja TLN KLV Tallinna korrashoiu jälgimine Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve Tallinna arengukava 5. peaeesmärk: kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane - hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn PEAEESMÄRK 7. TALLINNA KESKLINNA LINNAKESKKOND ON ATRAKTIIVNE, IGAPÄEVAELU TOETAV, POSITIIVSEID EMOTSIOONE ESILEKUTSUV, AJALOOLIST MILJÖÖD VÄÄRTUSTAV JA DÜNAAMILISELT ARENEV Alaeesmärk 7.1. Tallinna Kesklinnas on liikumine lihtne ja turvaline Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Infoviitade süsteemi laiendamine jalakäijate tarbeks Uute üldkasutatavate parkimiskohtade 1300 300 300 300 400 arv Ühistranspordi kasutajate arv Jalakäiate tsoonina kasutatavate 4 1 1 1 1 lisanduvate alade arv Kergliiklusteede kogupikkus Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 7.1.1. Eraldi sõiduradade rajamine TLN KLV Tallinna ühistranspordile Kesklinna Valitsuse eelarve TTA, TKA Tallinna linna eelarve 7.1.2. Ootepaviljonide, ülekäiguradade ja TLN KLV Tallinna liiklussaarekeste turvalisuse Kesklinna tõstmine Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 7.1.3. Info kättesaadavuse parandamine TLN KLV Tallinna läbi infokandjate kaasajastamise ja Kesklinna nende logistilise paigutamise Valitsuse eelarve

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

TKA Tallinna linna eelarve 7.1.4. Parkimisvõimaluste parandamine, TLN KLV Tallinna soodustades parkimismajade ja Kesklinna maaaluste parklate väljaehitust Valitsuse eelarve TKA, TTA, TLPA Tallinna linna eelarve 7.1.5. Jalakäijate tsoonide laiendamine ja TLN KLV Tallinna kõnniteede regulaarne remont Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 7.1.6. Kergliiklusele soodsamate TLN KLV Tallinna võimaluste loomine Kesklinna Valitsuse eelarve TTA, TKA Tallinna linna eelarve 7.1.7. Heakorratööde taseme tõstmine TLN KLV Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarve TKA, TKKA Tallinna linna eelarve 7.1.8. Kõnni- ja sõiduteede kiire TLN KLV Tallinna rekonstrueerimine Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 7.1.9. Põhja- ja Lõunaväila ehitamise TLN KLV Tallinna jätkamine Kesklinna Valitsuse eelarve TKA, TLPA, TTA, TMA Tallinna linna eelarve 7.1.1 Ülemiste liiklussõlme ehitamine TLN KLV Tallinna 0. ning Ahtri tn ja Narva mnt Kesklinna ühendustee koos Russalka Valitsuse eelarve ristmikuga ehituse alistamine TKA, TLPA, TTA, TMA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 7.2. Tallinna Kesklinnas väärtustatakse iga piirkonna eripära Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Rekonstrueeritud rohealade ja rohekoridoride pindala Infotahvlite paigaldamine Vanalinna väärtuslikele majadele Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 7.2.1. Muinsus- ja looduskaitseluste ning TLN KLV Tallinna miljöö- ja kultuuriväärtuslike Kesklinna objektide korrastamise toetamine ja Valitsuse eelarve parem tähistamine (sh infotahvlite TKVA, TKKA Tallinna linna paigaldamine, eelarve restaureerimisauhinna saanud hoonete tähistamine) 7.2.2. Rohealade ja haljastuse TLN KLV Tallinna osatähtsuse säilitamine ning Kesklinna korrastamine piirkondlikku eripära Valitsuse eelarve rõhutades/väärtustades TMA, TKKA, TKVA, TLPA Tallinna linna eelarve 7.2.3. Infotahvlite paigaldamine TLN KLV Tallinna kehtestatud miljööväärtuslikele Kesklinna hoonestusaladele Valitsuse eelarve TKVA Tallinna linna

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

eelarve 7.2.4. Ajaloolisi hoonetüüpe tutvustavad TLN KLV Tallinna trükised Kesklinna Valitsuse eelarve TKVA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 7.3. Tallinna Kesklinna elanikele võimaldatakse mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Ehitatud mängu- ja spordiväljakute arv 5 1 1 1 2 Renoveeritud/mitmekesistatud Rekonstrueeri mänguväljakute arv tud 40% väljakutest Rekonstrueeritud parkide arv 3 3 Wifi leviala laiendamine ja uute 5 1 1 1 2 levialade loomine Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 7.3.1. Rannapromenaadi ehitamise TLN KLV Tallinna alustamine Kesklinna Valitsuse eelarve TMA, TLPA, TKA Tallinna linna eelarve 7.3.2. Avalike mängu- ja spordiväljakute TLN KLV Tallinna rajamiseks vajaliku maa Kesklinna munitsipaliseerimine Valitsuse eelarve TMA, TKKA Tallinna linna eelarve 7.3.3. Munitsipaalomandis olevate TLN KLV Tallinna mänguväljakute kvaliteedi Kesklinna parandamine (sh täiendav Valitsuse eelarve valgustamine) ja mitmekesistamine TKKA Tallinna linna vastavalt vanusegruppide eelarve vajadustele 7.3.4. Korteriühistute õuealadele TLN KLV Tallinna täiendavate puhke- ja Kesklinna mänguvahendite paigutamine Valitsuse eelarve projekti "Hoovid korda!" raames TKA Tallinna linna eelarve 7.3.5. Rohealade funktsioonide TLN KLV Tallinna mitmekesistamine Kesklinna Valitsuse eelarve TKKA, TLPA Tallinna linna eelarve 7.3.6. Tammsaare pargi, Lindamäe, TLN KLV Tallinna Tuvipargi, Tornide väljaku, Falgi Kesklinna pargi ja Toompargi Valitsuse eelarve rekonstrueerimine kooskõlas TKKA Tallinna linna koostatud ja koostatavate eelarve projektidega 7.3.7. Šnelli tiigi puhastamine ja TLN KLV Tallinna tiigirajatiste rekonstrueerimine ja Kesklinna Šnelli pargipaviljoni ja Valitsuse eelarve pargiinventari säilitamiseks vajaliku TKKA, TLPA, TKA, TKVA Tallinna linna hoonestuse rajamine vastavuses eelarve detailplaneeringuga 7.3.8. Patkuli ja Piiskopi vaateplatvormide TLN KLV Tallinna rekonstrueerimine vastavalt Kesklinna koostatud projektidele Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

7.3.9. Tallinna Linnateatri suure saali TLN KLV Tallinna arendamine Kesklinna Valitsuse eelarve TKVA Tallinna linna eelarve 7.3.1 Tammsaare pargi TLN KLV Tallinna 0. rekonstrueerimiseks avaliku Kesklinna kujunduskonkursi läbiviimine Valitsuse eelarve TLPA Tallinna linna eelarve 7.3.1 Koerteväljakute arvu suurendamine TLN KLV Tallinna 1. vastavalt piirkondlikkele Kesklinna võimalustele Valitsuse eelarve TKKA Tallinna linna eelarve 7.3.1 Skoone bastioni kasutuselevõtmine TLN KLV Tallinna 2. avalikes huvides Kesklinna Valitsuse eelarve TLPA, TKA Tallinna linna eelarve 7.3.1 Skoone bastioni staadioni TLN KLV Tallinna 3. kasutuselevõtt avaliku Kesklinna spordirajatisena I etapp Valitsuse eelarve TSNA Tallinna linna eelarve 7.3.1 Järve metsapargi valgustatud TLN KLV Tallinna 4. terviserada (2,5 km) I ja II etapp Kesklinna Valitsuse eelarve TSNA Tallinna linna eelarve 7.3.1 Maarjamäe memoriaali tehnilise TLN KLV Tallinna 5. seisukorra väljaselgitamine ja Kesklinna tulevikuvisiooni väljatöötamine Valitsuse eelarve TKA, TLPA Tallinna linna eelarve 7.3.1 WiFi leviala laiendamine TLN KLV Tallinna 6. Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 7.3.1 Mustpeade Maja arendamine TLN KLV Tallinna 7. Tallinna Filharmoonia Kesklinna Kontsertmajaks Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 7.3.1 Vene Muuseumi arendamine TLN KLV Tallinna 8. Kadrioru Pargis Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 7.3.1 Vilde muuseumi ja Raevangla TLN KLV Tallinna 9. korrastamine Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 7.3.2 Raamatukogu filiaali ja TLN KLV Tallinna 0. muusikaosakonna rajamine Kesklinna Kadrioru piirkonda Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 7.3.2 Toomklubi rahvamaja saali TLN KLV Tallinna 1. väljaarendamine Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

7.3.2 Lauluväljaku arendamine TLN KLV Tallinna 2. Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 7.4. Linnaruumis olevad reklaamikandjad, väikevormid ja linnainventar on paigutatud vastavalt kehtivale korrale ning sobivad oma kujunduselt antud asukohta. Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Uute väikevormide ja reklaamikandjate 4 1 1 1 1 arv Uuendatud tänava- ja pargiinventari 4 1 1 1 1 arv uuendatud avalike parkide arv 4 1 1 1 1 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 7.4.1. Amortiseerunud linnainventari TLN KLV Tallinna demonteerimine ja vajadusel Kesklinna asendamine sobivaga Valitsuse eelarve TKA, TKKA Tallinna linna eelarve 7.4.2. Jalakäijate tsoonidesse ja TLN KLV Tallinna parkidesse uute prügikastide ning Kesklinna pinkide paigaldamine Valitsuse eelarve TKKA, TKA Tallinna linna eelarve 7.4.3. Projektide kooskõlastuste ning TLN KLV Tallinna "Hoovid korda!" ja "Fassaadid Kesklinna korda" projektide abil korterelamute Valitsuse eelarve ja kinnistute heakorra ja TKA Tallinna linna energiasäästu parendamine eelarve 7.4.4. Täiendavate avalike tualettide TLN KLV Tallinna rajamine eelkõige parkides ja Kesklinna aktiivses kasutuses olevatel Valitsuse eelarve haljasaladel. Tualettide arv ja TKA, TLPA Tallinna linna paigutus toimub vastavalt eelarve paigaldajaga sõlmitud lepingule ning linnaosa vajadustele 7.4.5. Kesklinnas asuvate parkidesse TLN KLV Tallinna pargiplaani, -ajaloo ja Kesklinna dendroloogilise informatsiooniga Valitsuse eelarve infotahvlite paigaldamine. TKA, TKVA Tallinna linna eelarve 7.4.6. Järelvalve omavoliliselt paigaldatud TLN KLV Tallinna reklaamide üle Kesklinna Valitsuse eelarve TEVA, TLPA Tallinna linna eelarve 7.4.7. Kunstiliste väikevormide TLN KLV Tallinna paigutamiseks sobilike kohtade Kesklinna väljaselgitamine ja parem Valitsuse eelarve eksponeerimine koostöös TKVA, TLPA Tallinna linna linnakujundusekspertidega eelarve PEAEESMÄRK 8. TALLINNA KESKLINNA LINNAOSAS ON ELAMUMAJANDUS KORRALDATUD OTSTARBEKALT JA ELANIKE VAJADUSTEST LÄHTUVALT Alaeesmärk 8.1. Tallinna Kesklinnas elavatele sundüürnikele ja vähekindlustatud isikutele on leitud sobivad eluasemed

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Munitsipaaleluruumide arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 8.1.1. Munitsipaaleluruumide jaotamise TLN KLV Tallinna protsessis osalemine Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 8.2. Tallinna Kesklinna linnaosa poolt hallatavate objektide struktuur on korrastatud Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus Linnaosa valitsemisel olevate 100 100 100 100 100 munitsipaalkorterite arv Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 8.2.1. Üksikute munitsipaalkorterite TLN KLV Tallinna võõrandamiseks ettepanekute Kesklinna tegemine Valitsuse eelarve TKA, TMA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 8.3. Tallinna Kesklinnas asuvate elamute omanikud on teadlikud oma elamute korrastamise võimalustest Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

Korteriühistutele ja majaomanikele 7 7 7 7 7 korraldatud teavitusürituste arv aastas Korteriühistute ümarlaudade 8 ümarlauda 8 8 8 8 korraldamine aastas Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 8.3.1. Korteriühistute ümarlaua tegevuse TLN KLV Tallinna jätkamine Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 8.3.2. Korteriühistute ja majaomanike TLN KLV Tallinna teavitamine Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 8.3.3. Korteriühistute andmebaasi TLN KLV Tallinna täiendamine eelkõige linna osalust Kesklinna mitteomavate elamute osas Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 8.3.4. Projekti "Hoovid korda!" jätkamine TLN KLV Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarve TKA Tallinna linna eelarve 8.3.5. Projekti "Vana maja korda" TLN KLV Tallinna jätkamine - restaureerimistoetuste Kesklinna ja fassaadipasside väljaandmine Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

eelarve 8.3.6. ww.miljooala.ee kodulehe TLN KLV Tallinna uuendamine Kesklinna Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve Tallinna arengukava 6. peaeesmärk: demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsuste teostavad tallinlased - teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn PEAEESMÄRK 9.TALLINNA KESKLINNA VALITSUS ON JÄTKUSUUTLIK, SELGELT MÄÄRATLETUD ROLLI JA PÄDEVA MEESKONNAGA AMETIASUTUS, MIS SUUDAB KVALITEETSELT PAKKUDA AVALIKKE TEENUSEID JA KORRALDADA ÜLESANNETE TÄITMIST Alaeesmärk 9.1. Arengu ja maakasutuse kavandamine Tallinna kesklinnas toimub kooskõlas linna arengudokumentide süsteemiga Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise sihtväärtus

E-teenuste kasutamise võimaldamine 3 arvutit 3 3 3 3 linnaosa infosaalides Pärnu mnt ja Nunne tn Eakatele arvutiõppe võimaldamine 50 eakat 50 50 50 50 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 9.1.1. Linnakodanike, ettevõtjate ja teiste TLN KLV Tallinna huvigruppide teavitamine Kesklinna pakutavatest teenustest kasutades Valitsuse eelarve selleks erinevaid TKA, TLPA, TMA,TKKA, TKVA Tallinna linna kommunikatsioonikanaleid eelarve 9.1.2. Avalikkuse tõhus kaasamine TLN KLV Tallinna otsustusprotsessidesse, Kesklinna asumiseltside tegevuse toetamine Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 9.1.3. E-teenuste arendamine ja TLN KLV Tallinna paberivaba teenuste laiendamine Kesklinna Valitsuse eelarve TMA, TKA, TLPA, TKKA, TKVA Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 9.2. Tallinna Kesklinna Valitsuse ametnike vastutus, õigused ja kohustused on määratletud Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise indikaatorid

Osakondade uuendatud põhimäärused 10 10 10 10 10 põhimäärust Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 9.2.1. Personalivaliku põhimõtete TLN KLV Tallinna rakendamine värbamisel Kesklinna Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 9.2.2. Ametijuhendite ja põhimääruste TLN KLV Tallinna ajakohastamine Kesklinna Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

9.2.3. Aktiivne osalemine linna TLN KLV Tallinna otsustusprotsessides ja koostöö Kesklinna tihendamine teiste linnaosadega Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 9.2.4. Ettepanekute tegemine ja TLN KLV Tallinna läbirääkimised linna ametite poolt Kesklinna teostatavate investeeringute osas Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 9.2.5. Kesklinna mainekujundusalase TLN KLV Tallinna tegevuse edendamine Kesklinna Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 9.3. Tallinna Kesklinna Valitsuse vastutus, õigused ja kohustused valdkondade lõikes on selgelt määratletud Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise indikaatorid

Kehtestatud protseduurireeglid ja 1 1 koostatud juhendmaterjalid Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas 9.3.1. Linnaosa arengut soodustava TLN KLV Tallinna haldusstruktuuri väljakujundamine Kesklinna Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 9.3.2. Koostöö tõhustamine teiste TLN KLV Tallinna asutustega kesklinnas Kesklinna Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 9.3.3. Aktiivne osalemine linna erinevates TLN KLV Tallinna otsustusprotsessides Kesklinna Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 9.3.4. Koostöö tihendamine teiste TLN KLV Tallinna linnaosadega Kesklinna Valitsuse eelarve TLN TLV Tallinna linna eelarve 9.3.5. Ettepanekute tegemine ja TLN KLV Tallinna läbirääkimised linna ametite poolt Kesklinna teostatavate investeeringute osas Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve 9.3.6. Tallinna kesklinna TLN KLV Tallinna mainekujundusalase tegevuse Kesklinna edendamine Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve Alaeesmärk 9.4. Tallinna Kesklinna meeskond on ühtne, pädev ja kõrge teeninduskultuuriga Eesmärgi saavutamise Eesmärgi 2011 2012 2013 2014 seiremõõdikud saavutamise indikaatorid Koolitatud töötajate arv 25 töötajat 25 25 25 25 Tegevused Vastutaja(d) Finantseerimis allikas

Tallinna Kesklinna arengukava 2011-2015

9.4.1. Personali professionaalse taseme TLN KLV Tallinna tõstmine läbi eesmärgipärase Kesklinna koolituse Valitsuse eelarve TLN LV Tallinna linna eelarve

Lühendid: TLN Tallinna Kesklinna KLV Valitsus THA Tallinna Haridusamet TSN Tallinna Spordi- ja A Noorsooamet TEVA Tallinna Ettevõtlusamet TLPA Tallinna Linnaplaneerimise amet TKA Tallinna Kommunaalamet TMP Tallinna A Munitsipaalpolitsei amet TSTA Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet TTA Tallinna Transpordiamet TKK Tallinna A Keskkonnaamet TKV Tallinna A Kultuuriväärtuste Amet TLN Tallinna Linnavalitsus LV TLN Tallinna teised TLV linnaosade valitsused