TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA TERVISEPROFIIL 2012

Tallinn 2012

KESKLINNA TERVISEPROFIIL

Positiivsed suundumused, probleemvaldkonnad ja sekkumisvajadused Kesklinna elanikkonna tervises

2

Sisukord EESSÕNA ...... 6 I KESKLINLASTE TERVIS JA TERVISEMÕJURID ...... 6 1. ÜLDANDMED ...... 6 1.1 Kesklinna pindala ja asustustihedus ...... 6 1.2 Kesklinna rahvastiku arv ...... 7 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ...... 9 2.1 Tööturu situatsioon ...... 9 2.1.1 Töötus ...... 9 2.1.2 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted ...... 9 2.2 Toimetulek ...... 10 2.2.1 Keskmise brutotulu ja miinimumpalgasaajad ...... 10 2.2.2 Ravikindlustusega kaetud isikud ...... 10 2.2.3 Vaesuses ja toimetulekuraskustes pered...... 11 2.2.4 Üksielavad ja erivajadusega lapsed ...... 11 2.2.5 Puuetega isikud ...... 12 2.2.6 Kodutud ...... 12 2.3 Võrdsete võimaluste tagamiseks olemasolevad meetmed ...... 13 2.3.1 Sotsiaalabi korraldus ...... 13 2.3.2 Toimetulekutoetused ...... 13 2.3.3 Sotsiaaltoetused ...... 14 2.3.4 Supiköögid, öömajad ...... 14 2.4 Kaasatus paikkonna tegevustesse ...... 15 2.4.1 Paikkonna motivaatorid ...... 15 2.4.2 Elanike kaasamine ...... 16 2.4.3 Naabrivalve piirkondade arv ...... 18 2.4.4 Kultuurielus osalemise ja tarbimise võimalus ...... 18 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG ...... 19 3.1 Lasteaedade arv ...... 19 3.1.1 Eelkooliealiste laste arv koolieelsetes asutustes ...... 19 3.2 Koolide arv ...... 19 3.2.1 Õpilaste arv haridusasutustes ...... 19 3.3 Probleemsed noored ...... 20 3.3.1 Noorte süüteod ...... 21 3.3.2 Koolikohustuse täitmine ...... 22 3.3.3 Linnaosa ennetustegevused probleemsetele noortele ...... 22 3.4 Olemasolevad võimalused laste vaba aja sisustamiseks ...... 24

3

3.4.1 Laste ja noortega tegelevad asutused ...... 24 3.4.2 Linnaosavalitsuse initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust ...... 24 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND ...... 26 4.1 Tervist edendavad keskkonnad ...... 26 4.1.1 Tervist edendavad töökohad ...... 26 4.1.2 Tervist edendavad lastaiad ...... 29 4.1.3 Tervist edendavad koolid ...... 29 4.2 Puhkevõimalused ...... 30 4.2.1 Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad ...... 30 4.2.2 Spordiklubid ja –ühendused ...... 32 4.3 Loodus- ja tehiskeskkond ...... 33 4.3.1 Kesklinna asumid ...... 34 4.3.2 Tänavad, väljakud ja platsid ...... 36 4.3.3 Heakord ...... 37 4.3.4 Lemmikloomad ...... 37 4.4 Transport ja teedevõrk ...... 38 4.5 Linnaosa valitsuse alkoholipoliitika ...... 39 4.6 Kuritegevus, liiklusohutus, tuleohutus ...... 39 4.6.1 Kuriteod ...... 39 4.6.2 Liikluskuriteod ja –õnnetused ...... 41 4.6.3 Tulekahjud ...... 42 4.6.4 Juhtumikorralduse skeemide olemasolu ...... 42 5. TERVISLIK ELUVIIS ...... 43 5.1 Tervisteabe kättesaadavus ...... 43 5.2 Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas ...... 43 6. TERVISETEENUSED ...... 44 6.1 Tervishoiuteenused ...... 44 6.1.1 Esmatasandi arstiabi-perearstiteenus ...... 44 6.1.2 Nõustamisteenused ...... 47 II POSITIIVSED MUUTUSED KESKINLASTE TERVISES, PROBLEEMVALDKONNAD JA SEKKUMISVAJADUSED ...... 49 1. Positiivsed muutused ...... 49 2. Probleemvaldkonnad ...... 50 3. Sekkumisvajadused ...... 51 III PEAMISED TEGEVUSSUUNAD AASTANI 2015 ...... 52 IV KESKLINNA TERVISEDENDUSE TEGEVUSKAVA 2013-2015 ...... 53 KASUTATUD ALLIKAD ...... 60

4

Tabelid Tabel 1. Kesklinna registreeritud elanike arv aastatel 2007–2011 ...... 7 Tabel 2. Tallinna ja Kesklinna rahvastiku rahvuskoosseis seisuga 2. jaanuar 2012 (%) ...... 8 Tabel 3. Kesklinnas tegutsevate ettevõtete registreeringud ...... 9 Tabel 4. Töökoht samas linnaosas, kus elukoht (keskmine %) ...... 10 Tabel 5. Eesti ja Tallinna palgatöötaja kuukeskmine brutotulu (eurodes) ...... 10 Tabel 6. Ravikindlustatusega kaetud isikud 31. detsembri 2011 seisuga ...... 10 Tabel 7. Perearstikeskused Kesklinnas ...... 45 Joonised Joonis 1. Tallinna linnaosade piirid ...... 6 Joonis 2. Kesklinna asumites elanike arv 2011. aasta seisuga ...... 7 Joonis 3. Kesklinna rahvastikupuu seisuga 01.01.2012 ...... 8 Joonis 4. Naabrivalve piirkonnad Kesklinnas ...... 18 Joonis 5. Õpilaste arv Tallinna Kesklinna üldhariduskoolides 2004-2011 ...... 19 Joonis 6. Õpilaste osakaal Tallinna Kesklinna koolides registreeritud elukoha järgi 2011.−2012.õppeaastal ...... 20 Joonis 7. Kesklinna elanike rahuolu tervisespordi võimalustega linnaosas ...... 31 Joonis 8. Koerte jalutusplatsid ja loomaarstid Kesklinnas ...... 38 Joonis 9. Kesklinnas registreeritud kuriteod aastatel 2005-2011 ...... 40 Joonis 10. Registreeritud kuriteod Kesklinnas (Justiitsministeerium) ...... 41 Joonis 11. Tervishoiuteenused ja apteegid Kesklinnas ...... 47

5

EESSÕNA Terviseprofiil on abivahend inimeste ja keskkonna terviseseisundi mõõtmisel, hindamisel, analüüsimisel, paremate tervisetulemite eesmärgistamisel ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja vahendite määratlemisel. Kesklinna terviseprofiili koostamisel tugineti Tallinna terviseprofiilile ja Tallinna rahvastiku tervise arengukavale 2008–2015 ja Tallinna Kesklinna arengukavale 2012-2015. Terviseprofiili koostamise eesmärk on suurendada Kesklinna elanike heaolu ja tõsta inimeste elukvaliteeti parema tervise kaudu. Terviseprofiili koostamist korraldas Tallinna Kesklinna Valitsus ja Kesklinna tervisenõukogu. Töösse olid kaasatud erinevate valdkondade spetsialistid ja tervisenõukogu liikmed. Kesklinna terviseprofiilis antakse ülevaade linnaosa üldandmetest, analüüsitakse peamiste valdkondade kaupa linnaosa hetkeolukorda tervisedenduse seisukohast. Terviseprofiil sisaldab Kesklinna tervisedenduse tegevuskava aastateks 2013–2015, mis arvestab linnaosa tervise vajadusi.

I KESKLINLASTE TERVIS JA TERVISEMÕJURID

1. ÜLDANDMED

1.1 Kesklinna pindala ja asustustihedus Tallinna Kesklinna linnaosa (edaspidi Kesklinn) on üks kaheksast Tallinna linnaosast, pindalalt suurim linnaosa 30,54 km2 ning asutustihendusega 1 680 inimest m2 kohta. Põhjast piirneb Kesklinn Tallinna lahega, itta jäävad Lasnamäe ja Pirita linnaosa, läände Kristiine linnaosa, loodesse Põhja-Tallinna ja edelasse Nõmme linnaosani lõunast Rae vallaga.

Joonis 1. Tallinna linnaosade piirid

6

1.2 Kesklinna rahvastiku arv

Viimasel viiel aastal on Kesklinna elanike arv igal aastal kasvanud. 01.12.2011 seisuga oli Kesklinnas registreeritud 51 231 elanikku, mis moodustas 12,33% kogu Tallinna rahvastikust.1

Tabel 1. Kesklinna registreeritud elanike arv aastatel 2007–2011

Allikas: Tallinna Rahvastikuregister Allpool olevast jooniselt nr 2 on näha Kesklinna elanike arvu asumi põhiselt (v.a. Sikupilli, Uuslinn, Liiva asum)

Joonis 2. Kesklinna asumites elanike arv 2011. aasta seisuga

Kesklinna elanike vanuselist jaotust iseloomustab rahvastiku struktuur soo ja vanuse järgi, mida on kujutatud joonisel 3.

1 Tallinna Kesklinna Valitsuse rahvastikuregistri osakonna andmetel. 7

Joonis 3. Kesklinna rahvastikupuu seisuga 01.01.20122

Kesklinna elanikest on 45,75% mehed ja 54,25% naised. Naiste osakaal on suurem pea kõigis vanusegruppides, eriti märgatavalt aga üle 50aastaste seas. Tööealine elanikkond (15−64aastased) moodustab kogu Kesklinna elanikkonnast 68,6%. Kesklinna rahvastikupotentsiaali saab hinnata heaks ja positiivne on ka asjaolu, et elanike arv näitab kasvutrendi.3 Kesklinna elanikkond on paljurahvuseline. Eestlaste osakaal Kesklinnas on viimasel kümnendil püsinud stabiilne ja ulatudes 72,1%-ni. Võrdlevalt on kogu Tallinnas eestlasi keskmiselt 52,7%. Arvukaim mitte-eestlaste grupp on venelased, kes moodustavad rahvastikust 21,3%. Suurimad rahvusgrupid on teised rahvused (2,4%), ukrainlased (1,7%), ja soomlased (0,9%). Võrreldes Tallinnaga võib ära märkida veel Kesklinna rahvastiku valgevenelaste erinevuse 0,8% (1,9%) ja juutide osakaalu 0,7% (0,4%).

Tabel 2. Tallinna ja Kesklinna rahvastiku rahvuskoosseis seisuga 2. jaanuar 2012 (%)

Tallinn Kesklinn Eestlased 52,7 72,1 Venelased 38,4 21,3 Ukrainlased 3,6 1,7 Valgevenelased 1,9 0,8 Soomlased 0,6 0,9 Juudid 0,4 0,7 Tatarlased 0,3 0,2 Teised rahvused 2,1 2,4 Allikas: Eesti Siseministeerium, rahvastikuregister

2 Tallinna Rahvastikuregister 3 Tallinna Kesklinna arengukava 2013-2016 8

2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED

2.1 Tööturu situatsioon Viimased aastad jätsid sügava jälje majandusse ja inimeste heaolusse, seoses kõigi aegade kõrgeima töötuse tasemega ning see omakorda tõi kaasa palju tervise ja sotsiaalseid probleeme. Hetkel on töötus on hakanud langema ning inimeste sissetulekud on suurenemas, kuid tööturu olukord taastub aeglasemalt ja mitmeid aastaid on veel näha kriisi tagajärgi. Kesklinn on küll oma asukoha poolest soodne, kuna siia on koondunud Eesti peamised äri- ja kaubanduspiirkonnad, seetõttu ka probleemne piirkond majandusraskustes inimeste sh kodutute poolest.

2.1.1 Töötus Kesklinnas on töökohti rohkem kui linnaosas elanikke. Siia sõidetakse tööle teistest linnaosadest ja Tallinnaga külgnevatest valdadest. Kesklinnas oli 30.06.2012 seisuga kokku 1142 töötut ning töötute arv on püsinud siiani stabiilsena.4

Kesklinnas tegutseb Ettevõtlike Tööotsijate Klubi Tallinna abipaketi „Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale 2011-2012“ raames. Klubi eesmärgiks on tööotsijate ettevalmistamine edukaks tööotsinguks. Loodud on ka linnakeskkonna osakonna juurde sotsiaalsed töökohad. Tööülesannete hulka kuuluvad erinevad abitööd alustades parkide hooldusest lõpetades lumetõrjetöödega.

2.1.2 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted

Peamised ettevõtlussektorid Kesklinnas on ärijuhtimine ja -nõustamine, toitlustusteenuse osutamine, majutus- ja teiste turismiteenuste osutamine, jaekaubandus, teenindus, finantsvahendus ning vähemal määral töötlev ja kergetööstus. Kokku oli 4947 registreeringut 1. novembri 2012 seisuga (vt. tabel 3). Võib öelda, et kasvu tendents on olemas. Viis aastat tagasi oli registreeringute üldarv u 4500.

Tabel 3. Kesklinnas tegutsevate ettevõtete registreeringud Tallinna Kesklinna Valitsuses 01.11.2012 seisuga5

Jaekaubandus 2125 registreeringut Hulgikaubandus 758 registreeringut Toitlustamine 725 registreeringut Teenindus 1180 registreeringut Kaubanduse korraldamine 8 registreeringut Majutus 151 registreeringut

Kokku: 4947 registreeringut

4 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 5 Tallinna Kesklinna Valitsuse ettevõtlusosakond 9

Tänu soodsale ettevõtluskeskkonnale, elab ja töötab Kesklinnas üle poole (63%) inimestest, mida on näha tabelist 4. Tabel 4. Töökoht samas linnaosas, kus elukoht (keskmine %)

2009 Tallinn 47 Haabersti 42 Kesklinn 63 Kristiine 40 Lasnamäe 57 Mustamäe 47 Nõmme 42 Pirita 36 Põhja-Tallinn 49 Allikas: Tartu Ülikool, geograafia osakond

Kesklinna ettevõtluskeskkond on soodne nii turismiteenuste pakkujatele kui ka mitmesugustele ettevõtetele, kes pakuvad teenuseid kas üksikisikutele või ettevõtetele, ning vajavad seepärast suurt tarbijaskonda, häid kommunikatsioonivõimalusi ja head logistilist asukohta. Meelelahutusettevõtete tegevuse laienemine Kesklinna ja Vanalinna linnaruumi tekitab elanike ja äride huvide vahel vastuolusid (müra suurenemine ja turvatunde kahanemine).6

2.2 Toimetulek

2.2.1 Keskmise brutotulu ja miinimumpalgasaajad Ülevaade linnaositi puudub, välja võib tuua linnaelanike keskmise brutopalga võrreldes Eesti keskmisega. Viimaste aastate jooksul on positiivne, et Tallinna elanike keskmine brutopalk on pidevalt kasvanud ja olnud kõrgem Eesti keskmisest (vt. tabel 4).7

Tabel 5. Eesti ja Tallinna palgatöötaja kuukeskmine brutotulu (eurodes)

Aasta 2009 2010 2011 Tallinn 859.48 846.55 874.96 Eesti 770.59 766.78 797.65 Allikas: Eesti Statistikaamet

2.2.2 Ravikindlustusega kaetud isikud Ravikindlustusega kaetud isikuid Kesklinnas ei oska öelda, kuna andmed puuduvad, kuid Tallinna olukorda kirjeldab allolev tabel 6.

Tabel 6. Ravikindlustatusega kaetud isikud 31. detsembri 2011 seisuga

Tallinn 2009 2010 2011 Kindlustatute arv aasta lõpus 375 620 372 626 372 622

6 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 7 Tallinn arvudes 2012 10

Kindlustatute osakaal elanikest [%] 92,4% 90,4% 89,5% Eesti Kindlustatute arv aasta lõpus 1 276 366 1 256 240 1 245 469 Kindlustatute osakaal elanikest [%] 95,2% 93,7% 93,0% Kõik kulud 771 178 700 265 725 498 Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti Haigekassa

2.2.3 Vaesuses ja toimetulekuraskustes pered Teatud leibkonnatüübid (üksikvanem ja lasterikas pere) on ühiskonnas majanduslikult kui ka sotsiaalselt haavatavamad. Madalam sissetulek leibkonnas või vaesus mõjutab lapse heaolu nii otseselt kui ka kaudselt. Peale füüsilise heaolu piirab majanduslikult kehvem olukord ligipääsu haridusele ja sotsiaalsele arengule.

Toimetulekutoetust saavaid peresid oli 2011 aasta lõikes keskmiselt 341 peret kuus, kõige enam oli toimetulekutoetust saavaid peresid 2011 aastal aprilli kuus, kus perede arv oli 433.8 2012. aastal on toimetulekutoetust saavaid peresid olnud üheksa kuu keskmise põhjal 330 peret kuus, kõige suurem toimetulekutoetust saavate perede arv oli sarnaselt 2011 aastaga aprilli kuus, kus perede arv oli 403. Täpsema ülevaate toimetulekutoetuste saajate sihtgruppi kirjeldav alapeatükk 2.3.2.

2.2.4 Üksielavad ja erivajadusega lapsed Üksielavate laste kohta andmed puuduvad linnaosa tasandil. Küll aga laste hoolekanne tegeleb kõigi linnaosa haldusterritooriumil viibivate lastekaitset vajavate laste ja nende peredega, seades oma igapäevatöös esikohale eelkõige laste turvalisuse ning nende huvide ja õiguste kaitse.

2011. aasta jooksul võeti linnaosas arvele vanemliku hoolitsuseta ja abivajavaid lapsi 119 neist eraldati laste huvides bioloogilisest perekonnast 6 last. Perekonnast eraldatud 6 last asus elama asenduskodusse. 96 lapse pere osas jätkub alanud aastal veel juhtumipõhine klienditöö ning 134 lapse pere osas leiti probleemidele ühiselt lastekeskne sobiv lahendus. Järjepideva peredega tehtava töö ja peret toetavate teenuste kaudu on oluliselt suudetud aastate jooksul stabiilsena hoida vanemliku hoolitsuseta laste eraldamist peredest. 2011. aasta lõpul elas asenduskodus 36 last, hooldusperedes 8 last ning eestkosteperedes 10 last. Laste arv, kelle puhul on kohus lahendanud lapse hooldusõiguslikke küsimusi on iga aastaga jõudsalt kasvanud, 2011.aastal 76 last. Koolikohustuse täitmise ja alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumistega seotud lapsi oli järjepidevalt töös 98 last. Linnaosas on puuetega laste andmebaas ning lapsevanemaid teavitatakse nõustamiste käigus järjepidevalt puuetega lastele mõeldud ja loodud teenuste ning nende kasutamise võimalustest. 2011. aasta lõpul oli linnaosas arvel 112 puudega last.9

Lisaks puuetega lastele teenuste pakkumise ja sotsiaalnõustamisele tegeleb sotsiaalhoolekande osakond ka teiste erinevate erivajadustega lastega (nt hüperaktiivsed lapsed, käitumuslike ja hariduslike erivajadustega lapsed ja noorukid). Antud sihtgrupi

8 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 9 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 11 nõustamise ja abistamise osas tehakse tihedat koostööd lasteaedade ja koolide personaliga ning Tallinna Haridusameti Nõustamiskomisjoniga. Samuti suuname erivajadustega lapsi ja noorukeid teenustele Tallinna Perekeskusesse.

Linnaosa haldusterritooriumil töötab Tallinna Perekeskus, mis nõustab lapsi ja lastega peresid ning osutab neile toetavaid sotsiaalteenuseid, mis on suunatud lastega perede abistamiseks vältimaks pereprobleemide süvenemist ja vajadust paigutada lapsi asendushooldusele.

2.2.5 Puuetega isikud 2011. aastal oli omaste hooldusel 407 isikut ja 404 hooldajat sai hooldajatoetust. Eestkoste oli seatud 82 täiskasvanud isikule, nendest 26 oli Tallinna linna eestkostel Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu. Eestkoste pikendamise avaldusi on kohtule esitatud 12 isiku suhtes, arvamusi kohtule täisealise eestkoste kohta 12. 10

Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond peab oluliseks, et kõigile linnaosa puuetega inimestele oleks tagatud hea ligipääs avalikele teenustele. Puuetega inimestele pakutavate teenuste arendamine võimaldab senisest enam nende sotsiaalset sidusust. Võimaldamaks puuetega ja eakate inimeste liiklemist linnaruumis, tuleb ehitusprojektide koostamisel ja linnaehituslike otsuste tegemisel arvestada ka erivajadustega inimestega. Puuetega inimesi ja nende lähedasi nõustatakse teenuste saamise võimalustest.

2011.aastal oli koduhooldusel 207 isikut, neist 145 oli määratud puue ja 135 olid üle 80 aasta vanad. Hooldekodusse suunati 22 isikut, neist 3 said koha Iru Hooldekodusse ja 19 mujale hooldekodudesse üle vabariigi.11

2.2.6 Kodutud Tallinna Kesklinna piirkond on Tallinna linnas omamoodi tõmbekeskuseks ka koduta inimestele ja kerjamisega tegelejatele. Tallinna Kesklinna linnaosa piirkonna tänavapilt on tavapärasest rahvarohkem, piirkond on peamine turistide liikumisteede ristumiskoht ning seetõttu otsivad koduta inimesed ja kerjamisega tegelevad isikud siin raha teenimise võimalusi (prügikastid, taara korjamine, kerjamine, jne). Kesklinna piirkonnas tegutseb turg, mis pakub kindla sissetulekuta inimestele juhutööde tegemise võimalusi. Kesklinna piirkonnas asuvad pargid ja majade vahelised haljasalad on sageli koduta inimestele kogunemis-, viibimis- ja ka ööbimiskohtadeks.

Kodutute loendamine on praktikas raske, seetõttu puuduvad andmed linnaosapõhiselt. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 2012. aasta uuringu kohaselt on Tallinnas kodutute arv 1225, kellest on 146 ehk 11,9% tänavakodutud. Kõige ebakindlamates tingimustes elavaid inimesi oli kokku 246. Kõige rohkem oli täiskasvanud kodutuid vanusegrupis 51-60 eluaastat. Koduta täiskasvanutest on 65% mehed ja 34,9% naised, muukeelseid 66,4% ja eestikeelseid 33,6%.12

10 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 11 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 12 Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 2012 aasta uuring Kodutud Tallinnas

12

2.3 Võrdsete võimaluste tagamiseks olemasolevad meetmed

2.3.1 Sotsiaalabi korraldus Linnaosa põhiülesandeks sotsiaalvaldkonnas on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine ning sotsiaalhoolekande korraldamine linnaosas. Sotsiaalhoolekande osakond juhindub põhimõttest, et säilitada ja parandada linnaosa elanike elukvaliteeti ning nende ühiskonnas toimetulekut ja osalemisvõimet. 13

Kesklinnas tegelevad sotsiaalhoolekande ja sotsiaalkaitse korraldamise küsimustega eelkõige Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ja Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskus koostöös Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (TSTA), koolide, meditsiiniasutuste, politseiosakondade, Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna, valdkonna teiste spetsialistidega Tallinnas ja mujal vabariigis, MTÜde ja teiste organisatsioonidega.

Sotsiaalhoolekande osakond koosneb 3 talitusest: lastekaitse, sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste talitus. Osakonna töömeetodiks on valdavalt juhtumikorraldus, mille käigus nõustatakse ja motiveeritakse kliente erinevatest allikatest finantseeritavatest teenustest ja toetustest osa saamiseks ja pakutakse abi asjaajamises. 2011. aastal oli osakonnas töös 421 juhtumit, lisaks tehti aasta jooksul 498 kodukülastust jm.14

Linnaosa poolt korraldatavaid teenuseid osutatakse läbi Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ja Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse (koduteenused, integreeritud sotsiaal-, kultuuri- ja tervishoiuteenused).

Suuremad probleemid, mis mõjutavad sotsiaalhoolekande valdkonna tööd:  Perede majandusliku olukorra halvenemine tulenevalt töötusest  Eluasemeprobleemid (sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide vähesus, sotsiaalmajutusüksuste kohtade vähesus)  Sõltuvushäiretega vanemate osakaalu suurenemine  Lastekaitse spetsialistide ametikohtade vähesus Sotsiaalhoolekande arenguvõimaluseks on kogukonna suurem kaasamine sotsiaaltöösse - koostöö arendamine kolmanda sektoriga, vabatahtlike kaasamine ja asumikesksete kooskäimise võimaluste loomine. Hea koostöö on Eesti Punase Risti Tallinna Seltsiga, Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühinguga, EKNK Toompea kogudusega, Kodulinna Majaga jt.

2.3.2 Toimetulekutoetused Toimetulekutoetust maksti 2011 aastal Kesklinnas 676 422,43 eurot. Toimetulekutoetust saavaid peresid oli aasta lõikes keskmiselt 341 peret kuus, kõige enam oli toimetulekutoetust saavaid peresid 2011 aastal aprilli kuus, kus perede arv oli 433 ja aprillis oli ka väljamakstav

13 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 14 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 13 toetuste summa kõige suurem - 74 231, 38 eurot. Keskmine toimetulekutoetuse summa 2011 aastal oli 56 368 eurot kuus. 15 2011 aastal toimetulekutoetust saavates peredes oli pereliikmeid kuude lõikes keskmiselt 516, neist töötuid 278, lapsi 116, pensionäre 53. Lastega peresid oli keskmiselt 77 peret kuus, töötuga peresid 260 peret kuus ja ühe täiskasvanuga peresid 289 peret kuus. 2012 aastal on oktoobri kuu seisuga toimetulekutoetust välja makstud 560 388, 06 eurot. Toimetulekutoetust saavaid peresid on olnud üheksa kuu keskmise põhjal 330 peret kuus, kõige suurem toimetulekutoetust saavate perede arv oli sarnaselt 2011 aastaga aprilli kuus, kus perede arv oli 403 ja samuti oli väljamakstav toetuste summa sarnaselt eelmise aastaga kõige suurem - 72 050,10 eurot. Keskmine toimetulekutoetuse summa 2012 aastal on olnud 56 039 eurot kuus. See on jäänud eelmise aastaga sarnaseks.16 2012 aastal toimetulekutoetust saavates peredes oli pereliikmeid kuude lõikes keskmiselt 495, neist töötuid 251, lapsi 108, pensionäre 78. Lastega peresid on olnud keskmiselt 69 peret kuus, töötuga peresid 235 peret kuus ja ühe täiskasvanuga peresid 277 peret kuus. Võrreldes eelmist aastat 2012 aastaga, kus aasta ei ole veel läbi, on toimetulekutoetuse saavate perede arv (väga) vähesel määral vähenenud, sh on vähenenud nii töötuga perede arv, lastega perede arv ja ühe täiskasvanuga perede arv, kui ka keskmine kuus väljamakstava toetuse suurus.

2.3.3 Sotsiaaltoetused Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu maksti 2011. aastal linnaosa eelarvest elanikele sotsiaaltoetusi 1160 isikule summas 51129 €. Võrreldes eelmise aastaga on linnaosa eelarvest makstavate toetuse saajate üldarv veidi vähenenud, samas teiste abivajajate (töötud) ja eakate osas on toetuse saajate arv suurenenud. Viimase aja arengud näitavad töötute arvu stabiliseerumist ja tööturu elavnemist.

2.3.4 Supiköögid, öömajad Tallinnas tegutsevad koduta inimeste abistamise eesmärgil öömajad, varjupaigad, sotsiaalmajutusüksused, supiköögid ja päevakeskused.

Kesklinna piirkonnas tegutseb Tallinna Punase Risti supiköök aadressil Eha tn 8. Supiköögist on toiduabi vajajatel tööpäeviti võimalik kaasa võtta sooja suppi.

Kesklinnas ei ole kodutute öömaja ega varjupaika. Ööbimis- ja pesemisvõimalust, toitlustamist ning sotsiaalnõustamist pakutakse Tallinna teistes piirkondades asuvates kodutute öömajades ja varjupaikades, mida on Tallinnas kokku kuus: öömajateenust aadressidel Alasi 8, Merelahe tee 4 või Akadeemia tee 34 ning varjupaigateenust aadressidel Kauge 4, Kadaka tee 153 ja Mahtra 44. Öömajad on avatud kell 21.00-09.00, varjupaigas saab viibida ööpäevaringselt. Vältimatu abi järgsel varjupaigateenusel tuleb kliendil tasuda omaosalustasu.

15 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 16 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 14

Lisaks Kesklinnas tegutsevale Punase Risti supiköögile on Tallinnas tasuta toiduabi võimalik saada veel aadressidel Laevastiku 1a (Päästearmee supiköök toitlustab E, K, R 12.00-15.00) ja Sepa 6 (Sotsiaaltöökeskuse Sõbra Käsi supiköök toitlustab T, N, L, P 13.00-15.00).

Koduta inimeste päevakeskused tegutsevad aadressidel Laevastiku tn 1a ja Suur-Sõjamäe 6a. Laevastiku tn 1a aadressil tegutseva asutuse tööd korraldab Päästearmee. Suur- Sõjamäe 6a aadressil tegutseva päevakeskuse tööd korraldab Tallinna Hoolekande Keskus (päevakeskuses pesemisvõimalus, hügieenivahendid, rõivaabi, toiduabi, raamatud, televisiooni/interneti/telefoni tasuta kasutamine, õmblusmasina kasutamine, nõustamine, sotsiaalmajutusüksuse laadne majutusteenus).

Sotsiaalmajutusüksustesse majutati 2011.aastal 32 isikut, uusi taotlusi laekus 39 isikult ja kokku ootas Sotsiaalmajutusüksuse järjekorras 71 koha taotlejat.17 Kuna Kesklinnas sotsiaalmajutusüksusi ei ole, siis suunab Tallinna Kesklinna Valitsus abivajajad avalduse alusel kas Põhja-Tallinna, Mustamäe, Lasnamäe või Nõmme linnaosas asuvatesse hoolekandeasutustesse, kes osutavad majutusteenust.18

2.4 Kaasatus paikkonna tegevustesse

2.4.1 Paikkonna motivaatorid Kesklinnas toimub aastaringselt Kesklinna elanikele, külalistele, koolinoortele ja lasteaialastele mitmeid üritusi, mida korraldab või finantsiliselt toetab Tallinna Kesklinna Valitsus. Suuremaid kultuuriüritusi külastavad elanikud üle terve Tallinna, samuti linnakülalised ja turistid.

Igakuiselt korraldab linnaosa valitsus Kesklinna eakate õnnitlemist. Aastaringselt toimuvad erinevad kontserdid, etendused, seminarid, konverentsid, koolitused ja vastuvõtud ka linnaosa hallatavas nn Kesklinna kultuurikeskuses Hopneri majas.

Jaanuaris toimub Kesklinna tunnustusauhindade üleandmine kultuuri, hariduse ja väljapaistvama teo kategoorias. Ürituse raames toimub ka koostööpartnerite vastuvõtt. Eraldi vastuvõtt korraldatakse Kesklinna haridustöötajatele.

Koostöös mittetulundusühingutega viiakse läbi linnaelanike seas populaarseid tuleskulptuuride meistrivõistlusi ja jääskulptuuride näitust. Lumerohkel talvel jätkatakse veebruarikuus lumelinna ja Kesklinna suusapäeva korraldamisega.

Märtsis viiakse läbi koolieelikute luulekonkursi ja laulukarusselli Kesklinna eelvoorud. Samuti toimub talvine spordipäev Kesklinna lasteaedadele ja Elustiili seminar linnaosa noortele.

Aprillis jätkuvad sündmused Südamenädala raames läbiviidavate tegevustega ning linnaosa valitsuse korraldatud kevadlaadaga.

17 Tallinna Kesklinna sotsiaalhoolekande osakond 18 Tallinna Kesklinna arengukava 2013-2016 15

Mais toimub lasteaialastele kevadine spordipäev „Kesklinna karikas“ . Oma panuse Tallinna päeva õnnestumisse annab ka Kesklinna valitsus, korraldades linnaosa territooriumil mitmesuguseid eriilmelisi üritusi.

Juuni alguse tippsündmuseks on loomulikult Kesklinna ja üheks Tallinna tuntuimaks kultuurisündmuseks kujunenud Tallinna Vanalinna Päevad. Kultuurifestivaliga paralleelselt toimub ka nukuteatri korraldatud Tallinna Treff Festival. 2009. aastast korraldakse ka Tallinna Lillefestivali Tornide väljakul, mis on nüüdsest muutunud traditsiooniliseks ürituseks. Lisaks pannakse Aegna saarel tavapäraselt põlema linnaosa jaanituli.

Suvel toimub Vabaduse väljakul mitmete rahvusvaheliste spordi suurvõistluse ühisvaatamine. Läbi suve kolmapäeviti esinevad Keskpäeva kontserdisarja raames Raekoja platsil erinevad muusikakollektiivid.

Juulikuu tippsündmusteks on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt korraldatavad Keskaja päevad, millele augustis järgnevad linnaosa perepäevad, kontserdid ja ekstreemspordivõistlused Kesklinna parkides. Augustis ja septembris toimuvad Kesklinna eakatele Eestimaad tutvustavad ekskursioonid.

Septembris toimub ka traditsiooniline Aabitsapidu Vabaduse väljakul 1. klasside lastele, millele järgnevad Kesklinna tervisepäeva erinevatele sihtgruppidele ja Kesklinna jooksu läbiviimine.

Oktoober on Kesklinna sügislaada korraldamise kuu ning novembris saab Raekoja platsil alguse ligi poolteist kuud kestev Tallinna jõuluturg, mille raames süüdatakse 1. Advendiküünal, kuulutatakse välja jõulurahu ja peetakse maha uusaastapidu. Detsembris korraldatakse ka jõulukontserdid vähekindlustatud linnaosa elanikele ja teatrietendused Kesklinna lasteaialastele.19

2.4.2 Elanike kaasamine Kesklinna Valitsus kaasab elanikke eelkõige linnaosa ajalehe Kesklinna Sõnumid, veebilehe www.tallinn.ee/kesklinn, sh kodanike tagasiside ja foorumi kaudu ning sotsiaalmeedia Kesklinna Valitsuse Facebooki kodulehekülje kaudu.

Seltsidega teeb Kesklinna Valitsus mitmekülgset koostööd lahendamaks heakorraprobleeme (prügikoristamine, okste lõikus, lumekoristamine, libedusetõrje jmt ) ning turvalisuse küsimusi (lahtiste kaevude likvideerimine, tänavavalgustuse laiendamine, liikluse rahustamine jmt). Samuti on koostöö planeeringute, ehitusõiguse (arutelud) ning linnakujunduse osas (väikevormide nagu pinkide, prügikastide, koerajaamade jm paigaldamine).20

Linnaosavalitsus korraldab kohtumisi seltsidega koos politsei, munitsipaalpolitsei ning transpordiameti esindajatega, et edastada olulist informatsiooni ja lahendada elanike probleeme.

19 Tallinna Kesklinna kultuuri-ja noorsootöö osakond 20 Tallinna Kesklinna linnakeskkonna osakond 16

Lisaks ülelinnalisele projektile Hoovid korda on Kesklinna Valitsuse poolt algatatud veel turvalisuse projektikonkursse elanikele:

1. Turvaline kodu

Suureks ohukriteeriumiks Kesklinnas on pimedad sisehoovid, puuduvad või amortiseerunud piirdeaiad, vananenud lukusüsteemid jmt. Projekti eesmärgiks oli kaasata linnaosa elanikke panustama vahendeid oma kruntide turvalisuse tagamisele ja parema linnakeskkonna loomisele.

Toetust antakse järgmiste tööde tegemiseks:  kortermajade turvalisemaks muutmiseks snepper- taba- ja fonolukkude, kaitseriivide jms paigaldamiseks välisustele, avade katteluukidele ja õueväravatele jms;  õue välisvalgustuse paigaldamiseks;  õue turvalisuse tagamiseks tehniliste valveseadmete paigaldamiseks;  õue sensorite või infrapunakiirgurite abil töötavate välisvalgustite paigaldamiseks või sensorite lisamiseks olemasolevale välisvalgustussüsteemile;  vajadusel okste lõikus maja välisperimeetri nähtavaks muutmiseks.

Toetuse suurus on kuni 60% projekti maksumusest. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on kuni 800 eurot. 2012. aastal oli projektide taotlusi kokku 31, neist rahuldati 27. Tegemist oli esmakordse ettevõtmisega, kuid plaanis on jätkata antud ettevõtmist. 21

2. Roheline õu

Tallinna Kesklinna Valitsuse algatatud projekt „Roheline õu“ annab kesklinna majaomanikele ja korteriühistutele toetust aedade korrastamiseks ja rohelisemaks muutmiseks.

Projekti eesmärk on toetada kesklinna hoovide rohelisemaks muutmist ja taimestiku korrastamist. Projekti käigus saab toetust küsida puude, põõsaste, püsikute ning ronitaimede ostmiseks ja istutamiseks. Kesklinna valitsus annab projekti käigus toetust ka lillekonteinerite, -vaaside, -amplite ostmiseks ja istutusmaterjaliga täitmiseks, aga ka puude raideks ja ohtlike okste lõikuseks. Projektis saavad osaleda kõik kesklinna majaomanikud ja korteriühistud. Toetuse suurus on kuni 60% projekti maksumusest. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on kuni 800 eurot.

21 Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakond 17

“Roheline õu” on täienduseks populaarsele projektile „Hoovid korda“. 2012. aastal esitati 34 projektitaotlust, mis kõik ka rahuldati. 22

2.4.3 Naabrivalve piirkondade arv MTÜ Eesti Naabrivalve on 2000. aastal kodanikualgatuse korras asutatud ühing, mille eesmärgiks on tõsta elukeskkonna turvalisust elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel.23

Kesklinna elanikkond kaasatakse turvalisuse tagamisse peamiselt Naabrivalve tegevuse kaudu. Kesklinnas on registreeritud 56 Eesti Naabrivalve sektorit (vt joonis 4). Naabrivalve katab märkimisväärse osa linnaosast, mistõttu tuleb pöörata tähelepanu nii olemasoleva võrgustiku tõhustamisele kui ka selle laiendamisele.

Joonis 4. Naabrivalve piirkonnad Kesklinnas 2.4.4 Kultuurielus osalemise ja tarbimise võimalus Kesklinnas on suurepärased kultuurielus osalemise ja kultuuritarbimise võimalused.

Siin asuvad Tallinna pealmised kultuuriobjektid ja asutused. Üksnes Vanalinnas on juba 14 muuseumit , 24 kunstigaleriid ja 6 teatrit, 13 kirikut ning 6 loomekeskust. Kesklinnas asub ka Eesti Draamateater, Rahvusooper Estonia, Vene Teater, NO99 ja Eesti Kunstimuuseum.24

Aastaringselt toimuvad erinevad kontserdid, etendused, seminarid, konverentsid, koolitused ja vastuvõtud ka linnaosa hallatavas nn Kesklinna kultuurikeskuses Hopneri majas. Linnaosa poolt korraldatud ürituste kohta tagasiside on olnud positiivne ja osavõturohke ning enamik linnaosavalitsuse korraldatud üritused on elanikele tasuta.

Viimastel aastatel on vähenenud inimeste kultuurielus osalemine tänu majanduskriisi mõjule, inimesed on muutunud valivamaks ja nende ootused kultuurile on kõrgemad.

22 Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakond 23 Eesti Naabrivalve kodulehekülg 24 Tallinna Vanalinna arengukava 18

3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG

3.1 Lasteaedade arv Koolieelseid munitsipaallasteasutusi on Kesklinnas 29, millest 8 asuvad Tallinna Kesklinna Valitsuse hallatavatel pindadel. Lisaks munitsipaalomandis olevatele koolieelsetele lasteasutustele on Kesklinnas 6 eralasteaeda. 25

3.1.1 Eelkooliealiste laste arv koolieelsetes asutustes Kesklinna koolieelsetes lasteasutuses käis 2011.aasta alguses kokku 3272 last. Vanemates rühmades käivatele lastele jätkub kohti piisavalt, kuid puudus on kohtadest sõimerühmades. Tallinna Linnavolikogu otsusega on kõigi munitsipaalomandis olevate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnaks kogu Tallinn ja sellest tulenevalt ei ole ühest seost Kesklinna elanikeks registreeritud laste ning koolieelsetes lasteasutustes olevate kohtade nõudluse vahel.

3.2 Koolide arv Kesklinnas asub 21 kooli, nendest on 2 põhikooli, 1 täiskasvanute gümnaasium ja 18 gümnaasiumi. Kokku on 16 munitsipaalüldhariduskooli.

3.2.1 Õpilaste arv haridusasutustes Kesklinna koolides õpivad nii Kesklinna elanikena registreeritud lapsed, kuid ka õppurid teistest linnaosadest kui ka väljastpoolt Tallinna, siis allpool olev joonis näitab õpilaste arv langussuundumust. 26

16 000 Õpilaste arv kesklinna koolides 14 000

12 000

10 000

8 000

6 000

4 000

2 000

0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Joonis 5. Õpilaste arv Tallinna Kesklinna üldhariduskoolides 2004-2011 Statistika järgi moodustavad kõigist Kesklinna koolides õppivatest lastest 27% Kesklinna registreeritud lapsed, 15% õpilastest on registreeritud Lasnamäe elanikena, 6% elab Mustamäel ja 8% Põhja-Tallinnas. 17% Kesklinna koolides õppivatest lastest on pärit

25 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 26 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 19 väljastpoolt Tallinna.27 Samas õppis 2009.−2010. õppeaastal Kesklinna elanikena registreeritud 4027 õpilasest 850 ehk 21% väljaspool oma linnaosa.

2011. - 2012. õppeaastal õpilaste osakaalu Tallinna Kesklinna koolides registreeritud elukoha järgi iseloomustab allpool olev joonis 5.28

4% 6% Kesklinna 6% Lasnamäe 29% Muu Harju maakond 6% Nõmme Põhja-Tallinna 6% Haabersti Kristiine 8% Mustamäe 14% Pirita 8% Muu Eesti 12%

Joonis 6. Õpilaste osakaal Tallinna Kesklinna koolides registreeritud elukoha järgi 2011.−2012.õppeaastal Probleemiks on c või nende halb kvaliteet. Mitmed Kesklinnas asuvad üldhariduskoolid peavad kasutama avalikke spordirajatisi ja teistes linnaosades asuvate koolide spordihooneid.29

3.3 Probleemsed noored Kesklinnas paiknevad meelelahutusasutused ja kaubanduskeskused. Need tõmbavad noori ligi ka teistest linnaosadest, suurendades sellega piirkonnas viibivate probleemsete noorte arvu. Pealmisteks kogenemiskohtsteks on Kesklinnas Solarise keskus, Viru keskus, Tammsaare park, Politseipark, Skoone bastion ja Vabaduse Väljak.

Probleemsete noortega tegeleb Kesklinna alaealiste komisjon, mille eesmärgiks on koordineerida Tallinna kesklinnas alaealistega tehtavat kriminaalpreventiivset tööd määrates õigusrikkujatele mõjutusvahendeid. Alaealiste komisjon arutab alaealise õigusrikkumisi siis, kui komisjonile on selleks esitatud vastav taotlus. Taotluse komisjonile saavad esitada: alaealise seaduslik esindaja; politseiametnik; alaealise elukohajärgse valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja; lastekaitseametnik; sotsiaalametnik; kohtunik; prokurör;

27 Tallinna Haridusamet „Aruanne. Õpilaste logistiline liikumine Tallinna koolivõrgus 2009–2010 õppeaastal”, 2010 28 Tallinna Haridusamet 29 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 20 keskkonnajärelevalve asutuse ametnikud. Alaealise mõjutusvahendite seadust kohaldatakse 7- 18 aastastele.

Töö alaealistega on pikaajaline protsess, kus positiivsete muutuste saavutamiseks tuleb teha järjekindlalt tööd nooruki ja tema perekonnaga, kaasates töösse erinevaid võrgustikuliikmeid. Enne juhtumi alaealiste komisjonis arutamist eelneb individuaalne vestlus perega ja võetakse kontakti kooliga. Taustainformatsiooni valmistavad ette alaealiste komisjoni sekretär ja erinoorsootöötaja, tõsisemate pereprobleemidega juhtumite puhul lastekaitse spetsialist.

Sagedasemad õigusrikkumised, mis on alaealiste poolt toime pandud ja mida alaealiste komisjon arutab on: vargused, huligaansused, avaliku korra rikkumised, teisele isikule kehavigastuste tekitamine, alkoholi, tubakatoodete ja narkootiliste ainete kuritarvitamised, koolikohustuse mittetäitmine. Alaealiste komisjoni istungid toimuvad üks kord kuus, vajadusel sagedamini.

3.3.1 Noorte süüteod

Kesklinna alaealiste komisjonis on alaealiste õiguserikkumise asju arutatud kokku 77 korda, nendest tüdrukute poolt toimepandud õigusrikkumiste arv on 16 ja poiste poolt toimepandud õigusrikkumiste arv on 61. 30

Alaealiste arv, kelle õigusrikkumist arutati alaealiste komisjonis 2011 aasta seisuga: a) tüdrukud 14 b) poisid 37 Alaealiste vanus, kelle õigusrikkumist on arutatud alaealiste komisjonis oli alla 14 aastaseid kokku 33 ja 14-18 aastaseid 18. Pöördumiste aluseks on järgmised teod: 1) nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastav õigusvastane tegu - 11 2) nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu - 34 3) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pandud karistusseadustikus ettenähtud kuritegu, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku § 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud - 10 4) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärtegu, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku § 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud - 9 5) koolikohustuse mittetäitmine tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse § 8 - 7 6) alkohoolse joogi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine - 6

30 Tallinna Kesklinna alaealiste komisjon 21

3.3.2 Koolikohustuse täitmine Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17 aastaseks saamiseni. 31 Kesklinna Valitsuse lasteakaitse töötajad tegelesid 2011.aastal 46 koolikohustuse mittetäitjaga ning 2012 aasta oktoobrikuu seisuga 50 koolikohustuse mittetäitjaga.32

3.3.3 Linnaosa ennetustegevused probleemsetele noortele Noortetöö üks valdkondi on erinoorsootöö, mis tegeleb riskirühma noortega ja eesmärgiks on koordineerida alaealistega tehtavat kriminaalpreventiivset tööd. Selleks korraldatakse erinevaid noorteüritusi ja projekte koostöös Kesklinna politseiosakonnaga, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonnaga, Tallinna Laste Turvakeskuse ning erinevate mittetulundusühingutega. 2011. aastal viidi läbi järgmisi projekte, mille sihtgrupiks olid probleemsed noored: Projekti nimetus: „Võib ka teisiti“. 1) Sisu: alaealiste komisjoni vaatevälja sattunud noored, kes tarvitavad alkoholi ja tubakatooteid. Programmi esimeses osas andis psühholoog T.Niiberg noortele ülevaate pahelise käitumise tagamaadest. Koolitus-loengu läbinutel oli võimalus osaleda programmi teises osas – Nõmme seikluspargis aktiivselt ja sportlikult vaba aega veeta. 2) Eesmärk: ennetada noorte järgnevaid tervist kahjustavaid õigusrikkumisi ning pakkuda noortele alternatiivseid vaba aja tegevusi. Projekti nimetus: Õpilasmalev 1) Sisu: malevas oli võimalus noortel omavanustega koos töötada ja sisukalt vaba aega veeta. 2) Eesmärk: integreerida seadust rikkunud noored tavaellu ja anda neile võimalus taskuraha teenimiseks. 3) Sihtgrupi suurus: alaealiste komisjon koos Kesklinna politseijaoskonnaga finantseeris 10 kesklinna noore osalemist Õpilasmalevas.

Projekti nimetus „Noorte suhtlemisoskuste ja meeskonnatöö koolitus“ 1) Sisu: koolitus toimus läbi kogemusõppe, aktiivse tegevuse ja praktiliste harjutuste kaudu. Koolitusel käsitleti teemasid: õpioskused, tunded ja mõtlemine, selge eneseväljendus, meeskonnatöö ja konfliktilahendus. 2) Eesmärk: püüda kaasa aidata noorte igakülgsele arengule ning suurendada noorte toimetulekut nii koolis kui igapäevaelus. Projekti nimetus „Noored ja alkohol, noored ja liiklus“ 1) Sisu: politseiametnikud tutvustasid noortele alkoholi mõju ja selle tagajärgi näitlike materjalide abil. Maanteeameti töötajad andsid ülevaate noorte riskikäitumisest liikluses. Loengu läbinutel oli võimalik uisutada Harju mäel. 2) Eesmärk: ennetada noorte järgnevaid ohutust ja tervist kahjustavaid õigusrikkumisi ning pakkuda noortele alternatiivseid vaba aja tegevusi.

31 Eesti Vabariigi haridusseadus 32 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 22

Projekti nimetus „Seksuaalhariduslik loeng noortele“ 1) Sisu: alaealiste komisjonist suunatud noortele seksuaalkasvatusliku teabe pakkumine. Loengul käsitleti suguhaiguste ja rasestumisvastaste vahendite, riskikäitumise teemasid. Koolitaja tutvustas hügieenitooteid ja erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid. Projekti nimetus „Foorumtöötuba noortele“ 1) Sisu: töötoa tulemusena leiti koos osalejatega probleemlugusid, peegeldati ning arutati üheskoos, mis võiksid olla lahendused. Foorumtöötoa läbinutel oli võimalus osaleda kinokülastusel. 2) Eesmärk: töötoa eesmärgiks oli teatud probleemide avamine ja uurimine läbi foorummängude ja tehnikate. Projekti nimetus: Draamateatri noorteetenduse „Mängud tagahoovis ehk Because“ külastus 1) Sisu: lavastuse aluseks on üks reaalselt toimunud noore tüdruku grupivägistamine ja sellele järgnenud kohtuprotsess, kus pole tegelikult süüdi mitte keegi ja teisalt on süüdi kõik. 2) Eesmärk: laiendada noorte silmaringi läbi noorteprobleemide ning pakkuda neile lahendusi, tutvustada teatri etiketti ja anda võimalus veeta eesmärgipäraselt vaba aega. Rahalised vahendid alaealiste komisjoni töö korraldamiseks koosnevad alaealiste mõjutusvahendite seaduse rakendamiseks eraldatud sihtotstarbelistest vahenditest. Noorte ja perede nõustamisega tegelevad Kesklinnas lastekaitsespetsialistid, alaealiste komisjoni sekretär, erinoorsootöötaja.

Alaealiste komisjoni ja erinoorsootöö probleemid ja arenguvajadused

1. Ennetustegevused on enamasti projektipõhised. Ebaühtlane rahastamine ei suuda tagada ennetustöö järjepidevust. 2. Alaealiste komisjoni liikmed osalevad istungitel oma põhitöö kõrvalt ja see ei ole tasustatud. 3. Alaealise mõjutusvahendite seadusega sätestatud mõjutusvahendid ei anna sageli soovitud tulemusi, kuna nad on soovitusliku iseloomuga, nende rakendamise võimalused on ebapiisavad, puuduvad alternatiivid ning täitmata otsusele ei järgne sanktsiooni. 4. Lapsevanema vastutuse ja kohustuste määr on ebaselge, puuduvad mõjutusvahendid lapsevanema mõjutamiseks. 5. Sagenenud on koolikohustuse mittetäitmise, hulkumise, vägivallatsemise, pisivarguste juhtumid. Paljudel noortel puudub huvi õppimise, klassivälise- ja huvitegevuse vastu.. On tekkinud karistamatuse tunne. Teatakse oma õigusi, aga mitte kohustusi. Suitsetamine, alkoholi ja ka erinevate psühhoaktiivsete ainete tarvitamine on kujunemas normiks. 6. Reaalseid võimalusi koolikorralduslike mõjutusvahendite kohaldamiseks ei ole piisavalt (parandus/tasandusõpe, õppimis- ja käitumisprobleemidega laste klassid, pikapäevarühmad jm). AMS-s puudub mõjutusvahend, mis kohustaks alaealist jätkama õpinguid oma senises klassis. 7. Õpilaskoduga koolid asuvad kaugel.

23

3.4 Olemasolevad võimalused laste vaba aja sisustamiseks

3.4.1 Laste ja noortega tegelevad asutused Kesklinnas paikneb suur hulk erinevaid huvikoole, mis loovad võimalusi vaba aja sisustamiseks. Koolinoortele pakuvad võimalusi enesearenduseks ja kooliväliseks huvitegevuseks kuus munitsipaalomandis huvikooli (Tallinna Kanutiaia Noortemaja, Tallinna Kunstikool, Tallinna Muusikakool, Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikamaja, Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja ja Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakool) ja 13 eraomandis olevat huvikooli, kus saab tegeleda muusika, tantsu, erinevate kunstide, käsitöö ja keeleõppega. Munitsipaalomandis olevate huvikoolide tegevust koordineerib Tallinna Haridusamet. Tallinna Kesklinna Valitsus osaleb koostöös Tallinna linna asjaomaste ametitega noorte spordi- ja huvitegevuse toetamisel ning konkreetsete ürituste korraldamisel. Eraomandis olevate huvikoolide tegevust toetatakse Tallinna linna eelarvest taotluste alusel.33 Enamikes Kesklinna koolides on avatud huviringid oma kooli õpilaste arendamiseks. Samuti tegutsevad huviringid mitme koolieelse lasteasutuse juures. Kesklinna haldusterritooriumil asub Tallinna Noorsootöö Keskus, lisaks kaks info- ja nõustamiskeskust. Tallinna noorte infokeskus on avatud noortele iga päev ja kust saab infot väga erinevate noori puudutavate valdkondade (töö, haridus, suhted, reisimine jne) kohta. Teine on Tallinna ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskus, mis pakub ruume ja toetust erinevate seminaride, infopäevade jm ürituste korraldamisel. Samuti pakutakse keskuses noortele tasuta karjääri- ja psühholoogilist nõustamist34.

3.4.2 Linnaosavalitsuse initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust Kesklinna valitsus toetab linnaosa territooriumil toimuvaid või linnaosa elanikele suunatud noorsoo-, spordi ja kultuuriprojekte.

Noorsootöö

Linnaosas on üle 51 000 elanikku, neist lapsi ja noori kuni 25 eluaastat ca 15 000. Peale linnaosas elavate noorte on koolides, laste-, spordi- ja kultuuriasutustes hulgaliselt noori teistest linnaosadest, kes osalevad aktiivselt linnaosa noorsootöös. Kesklinnas on 16 munitsipaalüldhariduskooli ca 12 000 õpilasega, 29 lasteaeda ligi 3 100 lapsega ja 3 munitsipaalhuvialakooli.

Noorsootöö valdkonnas:  tehakse koostööd mitmete noorteorganisatsioonidega;  toetatakse Kesklinna koolide ja koolinoorte projekte ning üritusi;  toetatakse erinoorsootöö ja Kesklinna noortele suunatud ennetusprojekte  toetatakse Kesklinna noortele üritusi korraldavate mittetulundusühingute tegevust;

33 Rahastamiskorra alus on Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2005. a määrus nr 1 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=99369. 34 Kesklinna arengukava 2012-2016 24

 toetatakse Kesklinna noorte osalemist noortelaagrites (peamiselt linnalaagrid) Erinevate noorsooürituste korraldamise ja Kesklinna noorte osavõtu toetamiseks noortelaagritest läbi mittetulundustegevuse toetuste komisjoni, on aastas kavandatud 5000 eurot. Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt korraldatavate piirkondlike noorsooürituste läbiviimiseks ning projektide toetamiseks on planeeritud 8000 eurot.

Sport

Koostöös Kesklinna lasteaedadega toimuvad lasteaialaste osavõtul spordi- ja tervisepäevad Kalevi kunstmurustaadionil ja Tornide väljakul. Toetatakse ka Kesklinna haldusterritooriumil toimuvate spordiklubide poolt korraldatavaid spordivõistlusi ning Kesklinna laste ja noorte osavõttu spordilaagritest. Koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumiga toetatakse Kesklinna koolide 6.-7. klasside õpilastele spordivõistluste läbiviimist. Tervisedenduse raames korraldab linnaosa valitsus koostöös linnaosa territooriumil asuvate koolide, lasteaedade, noortekeskuse, sotsiaalkeskuse ja spordiklubidega järgmised üritused:

 Kesklinna lasteaedade tervise- ja spordipäevad;  Kesklinna noorte tervisepäev Noorteöö raames;  Kesklinna eakate tervisepäevad;  Kesklinna elanikele suunatud seminarid;  Kesklinna tervisenõukogu koolitused ja koosolekud. Erinevate spordivõistluste korraldamise ja Kesklinna noorte osavõtu toetamiseks spordilaagritest läbi mittetulundustegevuse toetuste komisjoni, on kavandatud iga-aastaselt 2 000 eurot. Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt korraldatavate piirkondlike tervisedenduslike ürituste, spordi- ja tervisepäevade läbiviimiseks on planeeritud 4 400 eurot. Samuti pööratakse suurt tähelepanu tervisedendusele linnaosas - korraldatakse terviseteemalisi seminare ning koolitusi Kesklinna tervisenõukogu liikmetele. Tervisedenduse raames tehakse koostööd Kesklinna koolide, lasteaedade, noortekeskuse ja sotsiaalkeskusega. Samuti arendatakse koostööd erinevate ametiasutustega - Tallinna Haridusameti, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Põhja Regionaalse Maanteeameti, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuriga. Lisaks tehakse aktiivset koostööd spordiklubidega „Sparta“ ja „Reval- Sport“, Ole Terve Seltsi, Laste Liiklusklubi, Skypargi, MTÜ Emakas.ee ja teiste mittetulundusühingutega.

Kultuur

Toetatakse:  kultuuriürituste (kontsertide, näituste, etenduste, festivalide) korraldamist Kesklinna haldusterritooriumil;  Kesklinna elanikele suunatud ürituste korraldamist;  rahvusvähemuste kultuuriseltside poolt korraldatud üritusi jm. 2012. aastal toimusid 31. Tallinna Vanalinna Päevad, mille juhtlauseks on „Õuevärav avaneb...“. Tallinna Vanalinna Päevade korraldamiseks on iga-aastaselt kavandatud 192 000

25 eurot. Erinevate kultuuriürituste toetamiseks läbi mittetulundustegevuse toetuste komisjoni on kavandatud 8 500 eurot. Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt korraldatavate piirkondlike väiksemate kultuuriürituste tarbeks aga 5 600 eurot ja talvefestivali ürituste läbiviimiseks 12 800 eurot35.

4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND

4.1 Tervist edendavad keskkonnad Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine olenemata keskkonnast, kus inimene viibib. Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel saavutada kontrolli oma tervisemõjurite üle, arendamaks oma tervist ning elamaks aktiivset ja produktiivset elu. 36.

Tervist edendavate liikumiste eesmärk on edendada erinevates keskkondades (lasteaedades, koolides, töökohtades ja paikkonnas) tervislikke eluviise ning kujundada turvalist sotsiaalset ja füüsilist keskkonda.

2012. aasta Kesklinna elanike rahulolu küsitlusest selgus, et 60% Kesklinna elanikest oli pigem rahul oma elukeskkonnaga, kus nad elavad ja kõigest 14% vastajatest ei olnud rahul.37

4.1.1 Tervist edendavad töökohad

Eestis üle poole haiguskoormusest langeb tööealisele elanikkonnale, mis väljendub nii haiguse tõttu kaduma läinud töötundides, varases pensionilejäämises ja töövõimetuses kui ka kõrges suremuses, mis tõttu on oluline töökohtades pöörata tähelepanu tervisele.

Tervist edendavate töökohtade ideoloogia sai alguse 1984. aastal Ameerika Ühendriikides. 1996. aastast on moodustatud Euroopa tervist edendavate töökohtade võrgustik (Europan Network for Workplace Health Promotion – ENWHP) ning 2005. aastast loodi Eesti tervist edendavate töökohtade võrgustik. 38 Tervist edendava töökoha põhimõtted on: 1. asutusel on kirjalik tervisedenduse poliitika, mis toimib arengukava osana; 2. töötajate ametikirjeldused sisaldavad tervist edendavaid tegevusi; 3. asutuses on olemas töötajate koolitusprogramm tervisedenduse ja eneseabioskuste omandamiseks; 4. asutuses soodustatakse personali professionaalset arengut; 5. asutusel on võimalused tervistedendava tegevuse läbiviimiseks ja terviseinfo on kõigile töötajatele kättesaadav; 6. hinnatakse järjekindlalt tööga seotud terviseriske ja viiakse need miinimumini; 7. tagatakse töötervishoiu ja tööohutuse abinõude optimaalne rakendamine;

35 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri-ja noorsootöö osakond 36 World Health Organization 37 Kesklinna elanike rahulolu küsitluses 2012 38 http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervise-edendamine-tookohal

26

8. teostatakse personali rahulolu uuringuid ja nende tulemused integreeritakse kvaliteedijuhtimise süsteemi; 9. arendatakse peresõbralikku poliitikat.39

Tervise Arengu Instituudi andmetel (oktoober 2012 seisuga) on Eesti tervist edendavate töökohtade võrgustikuga on liitunud üle 200 organisatsiooni, millest pooled asuvad Tallinnas (108).40

Kesklinnas on kokku 52 tervist edendavat töökohta:  Apranga Estonia OÜ (liitunud 2006)  Archimedes SA (2008)  Coca-Cola Balti Jookide AS (2010)  Eesti Konverentsikeskus (2006)  Eesti Naabrivalve MTÜ (2010)  Eesti Raudtee AS (2007)  Elion Ettevõtted AS (2012)  Frens AS (2006)  Go Travel AS (2009)  IBM Eesti OÜ (2010)  Ida-Tallinna Keskhaigla (2006)  Kaarli Hambapolikliinik OÜ (2006)  Kalevi Veekeskus OÜ (2009)  LHV Pank AS (2010)  Maksu- ja Tolliamet  Massaažicum OÜ (2010)  Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (2006)  Notes Print OÜ (2006)  Olympus Estonia OÜ (2011)  Politsei- ja Piirivalveamet (2006)  Psühholoogiline Kriisiabi Oonüks MTÜ (2010)  Puffet Invest OÜ (2009)  Põhja Prefektuur (2006)  Referents OÜ (2007)  Riigikontroll (2009)  Rödl & Partner OÜ (2012)  Saku Metall AS (2009)  Selver AS (2006)  Sotsiaalministeerium(2007)

39 http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervise-edendamine-tookohal

27

 Sparta Spordiselts MTÜ (2010)  Spordiklubi Reval-Sport (2012)  Sularahakeskus AS (2006)  Swedbank AS (2011)  Zepter Eesti OÜ (2012)  Tallinna Hambapolikliinik SA (2006)  Tallinna Haridusamet (2008)  Tallinna Kaubamaja AS (2006)  Tallinna Kesklinna Valitsus (2009)  Tallinna Koolitervishoid SA (2009)  Tallinna Lasteaed Sipsik (2011)  Tallinna Linnavalitsus/Linnakantselei (2006)  Tallinna Rahvaülikool (2009)  Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (2009)  Tallinna Õpetajate Maja (2008)  TEA Kirjastus AS (2009)  Terve Eesti SA (2010)  Terve Maa MTÜ (2010)  Terviseamet (2006)  Trichology Investment Group OÜ (2011)  Tööinspektsioon (2007)  Vesivärava OÜ (2009)  Õiguskantsleri Kantselei (2006) Antud loetelust on näha, et Kesklinna tervist edendavate töökohtade võrgustikku väga erinevad asutused alustades pankadest, spordiklubidest, riigiasutustest kuni MTÜ-ni. Aastast 2009 on Tallinna Kesklinna Valitsus tervist edendav töökoht, kus hoolitakse oma töötajate tervisest. Aastast 2012 korraldab Tallinna Haridusamet konkurssi Tallinna Tervisesõbralik Töökoht, mille eesmärgiks on tunnustada Tallinna tervisedenduslike ettevõtete tervisepoliitika ja paikkondliku tervisedenduslike tegevuste arendamist ning sotsiaalse vastutuse jagamist. Tallinna Tervisesõbralik Töökoht 2012 tiitlile pälvisid 10-st ettevõttest 5 Kesklinna tervist edendavat töökohta:  Ida-Tallinna Keskhaigla  Kalevi Veekeskus OÜ  MTÜ Sparta Spordiselts  Reval-Sport Spordiklubi  Zepter Eesti OÜ

28

4.1.2 Tervist edendavad lastaiad Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustik loodi Eestis 2000. aastal, eesmärgiga toetada laste ja personali tervist läbi koostöö ning tervistedendavate tegevuste41.

Tallinna rahvastiku tervise arengukavas42 on sihiks seatud aastaks 2015 on 50% lastest võimalus käia tervistedendavas lasteaias. Hetkel on Tallinnas ligi 60 tervist edendavat lasteaeda, sh 10 on Kesklinna lasteaeda (29-st lasteaiast).

Kesklinna Tervist Edendavad Lasteaiad:  Tallinna Jaan Poska Lasteaed  Tallinna Lasteaed Sipsik- Parim Tervist Edendav Lasteaed 2008/ 2009  Tallinna Luha Lasteaed  Tallinna 26. Lasteaed  Tallinna Mesimummu Lasteaed- Parim Tervist Edendav Lasteaed 2012  Tallinna Mardi Lasteaed  Tallinna Päikesejänku Lasteaed- Parim Tervist Edendav Lasteaed 2009  Tallinna Virmalise Lasteaed  Lastesõim Planeedi Mudila  Tallinna Unistuse Lasteaed Tallinna Haridusamet korraldab alates 2008. aastast Tallinna tervistedendavate koolieelsete lasteasutustele konkursi Tallinna Parim Tervist Edendav Lasteaed, kus tunnustatakse TEL tööd ja valitakse välja kolm parimat.

4.1.3 Tervist edendavad koolid Sarnaselt tervist edendavate lasteaia võrgustikuga on loodud ka tervist edendavate koolide (TEK) võrgustik. TEK liikumine aitab kujundada tervist toetavat keskkonda ja kujundada tervisliku eluviise koolipere seas.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on 17. augusti 2012 seisuga kokku 194 tervist edendavat kooli, seal hulgas Tallinnas 40 kooli.43

Kesklinnas on kokku 6 Tervist Edendavat Kooli:  Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium  Tallinna Liivalaia Gümnaasium  Tallinna 21. Kool  Tallinna Humanitaargümnaasium  Tallinna Ühisgümnaasium - Parim Tervist Edendav Kool 2009  Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasium - Parim Tervist Edendav Kool 2012 Tallinna Haridusamet valib igaaasta ka parima tervist edendava kooli Tallinnas, kelle panus tervisedendusse on teistele eeskujuks.

41 http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/lasteaias/ 42 Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015 43 http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/koolis 29

4.2 Puhkevõimalused

Kesklinna väärtust elukeskkonnana suurendab puhkevõimaluste ja rohealade rohkus- piirkonnas on kokku 42 roheala, millest kaitse alla on võetud 7 parki. Haljasmaid on 876,4 ha ja see moodustab linnaosa üldpinnast 28,6%. Haljasalade pindala on 198,5 ha. 44

Kesklinnas on võrreldes teiste linnaosadega parke märkimisväärselt rohkem – siin paikneb ligi pool kogu Tallinna parkidest ja metsaparkidest. Liigirohked Kesklinna pargid on Hirvepark, Tammsaare park, Harjumäe haljasala, Toompark ja Tornide väljak. Rekonstrueerimist vajavad Tammsaare park, Tuvi park, Falgi park, Hirvepark, Toompark, sest pargirajatisi (teed, müüritised, istutused, murud) on vaja uuendada. Pidevalt arendatakse Kadrioru parki. Kesklinna rajatud uus Harju tänava haljasala koos talvise liuvälja ja suvise laste mänguplatsiga annab puhkevõimalusi ja on saavutanud suure populaarsuse.45

Rohealade aktiivsemasse kasutussevõtmine sõltub sellest, kuidas õnnestub parkidesse tuua mitmesugust tegevust võimaldavaid objekte – mängu- ja spordivahendeid, kohvikuid jms Mitmes pargis ja väljakul on loodud tasuta traadita interneti levialad. Nende asukohad on kergesti leitavad Tallinna koduleheküljel. Kesklinnas väärib eraldi maastikukaitseala ja puhkepiirkonnana esiletõstmist Aegna saar, mille perspektiivsete kasutustingimuste kujundamisel tuleb arvestada Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga.46 Aktiivse avaliku ruumina on kavas kasutusele võtta ja rannapromenaadiks valmis ehitada ranna-äär Russalkast Linnahallini.

4.2.1 Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad

Kesklinnas on mitmekülgsed sportimis-ja liikumisvõimalused. Teiste Tallinna linnaosadega võrreldes on Kesklinnas kõige rohkem spordisaalide pinda ühe elaniku kohta. Kui Lasnamäel on ühe elaniku kohta 0,083 m2 pinda, siis Kesklinnas on see näitaja 0,302 m2 47. Tervisliku eluviisi toetamiseks on rajatud liikumisväljakud Tiigiveski parki, Politsei aeda ja Tornide väljakule, lisaks korvpalliplatsid Koidu pargis, Suur-Ameerika 35 taga ja Lastekodu tn. 24/26 hoovis.48

Linna spordirajatistest asub Kesklinnas Kalevi Spordihall, Kadrioru staadion, Paul Kerese Malemaja, Tallinna Spordihall ning Snelli staadion.

Siin asub Eesti uusim rahvusvahelistele nõuetele vastav jalgpallistaadion A. Le Coq Arena, kus toimuvad jalgpallitreeningud ning eestisisesed ja rahvusvahelised jalgpallivõistlused. Kesklinna piirkonnas tegeletakse kergejõustikuga Kadrioru, Kalevi ja Snelli staadionitel. Kesklinna territooriumil asuvatest sisehallidest on suurimad Kalevi ja Tallinna Spordihall. Kadriorus asub ka suur Tennisekeskus. Ujumisvõimalused on Kalev Spas, Inglise Kolledži ja 21. Keskkooli ujulates ning Kesklinna Spordikeskuse ujulas.

44 Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakond 45 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 46 https://www.riigiteataja.ee/akt/13321831 47Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 48 Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakond 30

Kesklinnas on mitmeid parke, kuhu minna jalutama, jooksma, võimlema minna. Suuremad neist on Kadrioru park, Snelli park, Hirve park, Politsei park ja Lembitu park. Pargid sobivad nii lendava taldriku lennutamiseks kui ka Tai Chi või žongleerimise harjutamiseks. Ekstreemspordihuvilistele on Politseiparki ja Skoone bastionile rajatud rambid ning Skoone bastionil asub Baltikumi esimene parkuuriväljak, kus erinevatel atribuutidel saab harjutada oma tasakaalu ja osavust. Tornide väljakul, Politsei- ja Tiigiveski pargis, Järve terviserajal on huvilistel võimalik ennast igapäevaselt treenida jõulinnakus. Talvel on uisutajatele Vanalinnas avatud Harju tänava uisuplats. Kesklinna terviserada asub Järve metsas, kus on 2,5 km kõva kattega valgustatud terviserada, kus saab joosta , rattaga sõita, suusatada ja ka suure rulliga rullsuuska sõita. Järve Terviserada asub kolmnurgas (Viljandi mnt., Pärnu mnt, Järvevana tee algus), mis piirneb raudteega. Kesklinnas Solarise keskuse juures asub Tallinna suurim avalik rattaparkla, kus keskuse turvakaamerate vaateväljas on võimalik parkida korraga ligi 300 rattal. Solarises asuvast kauplusest Extreme Sport on võimalik selleks otstarbeks ka tasuta rattalukke rentida. Lisaks on Vanalinnas rajatud neli tasuta valvega jalgrattaparklat, mis asuvad Harju tn ja Niguliste tänava nurgal ning Vabaduse väljakul Jaani kiriku juures. Kergliiklusteede võrgustik on hetkel puudulik Tallinnas, mistõttu tuleks sellele rohkem tähelepanu pöörata, et ühendada olemasolevad teed teiste linnaosade kergliiklusteedega. Hetkel on Kesklinnas on 34 325 m kergliiklusteid. 49

Kesklinna elanike rahulolu tervisespordi võimalustega 40% 36% 35%

30% 26% 23% 25%

20% 15% 15%

10%

5%

0% Ei ole rahul Pigem olen rahul Olen väga rahul Ei oska öelda % vastajatest

Joonis 7. Kesklinna elanike rahuolu tervisespordi võimalustega linnaosas

49 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 31

2012. aasta Kesklinna elanike rahuloluküsitlusest (n=555) tuli välja, et 36 % vastajatest olid pigem rahul linnaosa tervisespordivõimalustega, 26% ei olnud rahul ning 23% ei osanud öelda (vt. joonis 7).50

4.2.2 Spordiklubid ja –ühendused Kesklinnas on mitmeid spordiklubisid ja –ühendusi:51 1. Adir MTÜ 2. Best Select OÜ 3. Decostop sukeldumiskeskus / Areson Grupp OÜ 4. Easy Fitness OÜ 5. Eesti Indiaca Liit MTÜ 6. Eesti Jäähoki Liit 7. Eesti Kepikõnni Liit MTÜ 8. Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon 9. Eesti Paraolümpiakomitee 10. Eesti Ratsaspordi Liit 11. Eesti Spordiklubi Sport 12. Eesti Spordiselts Põhjakotkas MTÜ 13. Eestimaa Spordiliit Jõud 14. Evald Kree Spordimaailm MTÜ 15. Fosdec Sportfit OÜ 16. Gošhin Klubi MTÜ 17. Harjumaa Spordiliit 18. Iluuisutamise Klubi Skating 19. Kadrioru Spordiklubi / Powerstar OÜ 20. Kadrioru Tennisekeskus OÜ 21. Kaido Külaotsa Malekool 22. Karate-do Klubi Nüke MTÜ 23. Karateklubi Tengu 24. Korvpalliklubi Meelis 25. Maiklubi 26. Mägiekspeditsioonide Klubi MTÜ 27. MyFitness Viru 28. Nõmme Jalgpalliklubi Kalju MTÜ 29. Ommkeskus / H&M MTÜ 30. Paul Kerese Maleklubi 31. PILATES.EE MTÜ 32. Pilot Racing MTÜ 33. RED Stuudio / Riveta Klubi 34. Scala Fitness Club OÜ 35. Spordiklubi Andres Operi Jalgpallikool MTÜ 36. Spordiklubi Budo 37. Spordiklubi Copterline Motorsport MTÜ 38. Spordiklubi EDU-DO 39. Spordiklubi Elite Sport MTÜ

50 Kesklinna elanike rahulolu küsitlus 2012 51 http://www.16366.ee/p/G170-KULTUUR-VABA-AEG-Spordiklubid/AGB-Kesklinnas 32

40. Spordiklubi FAN MTÜ 41. Spordiklubi Fortis MTÜ 42. Spordiklubi Leksi 44 MTÜ 43. Spordiklubi Lukas Basket 44. Spordiklubi Meduus MTÜ 45. Spordiklubi NorPot Racing MTÜ 46. Spordiklubi Reval-Sport MTÜ 47. Spordiklubi Sparta / Tsentraal SK OÜ 48. Spordiklubi Stars 49. Spordiklubi Taifu 50. Spordiklubi Yamamoto RC MTÜ 51. Spordikoolituse ja -Teabe SA 52. Sport Kõigile Ühendus 53. Studio 108 / A-T Disain OÜ 54. Tallinna Aeroklubi MTÜ 55. Tallinna Jalgpalliklubi 56. Tallinna Jäähokiföderatsioon 57. Tallinna Kalaspordi Klubi 58. Tallinna Polütehnikumi Spordiklubi 59. Tallinna Purjespordiklubi 2.4mR MTÜ 60. Tallinna Spordiselts Kalev 61. Tenniseklubi Tallinna Kalev MTÜ 62. Tõnu Truusi Malekoolkond 63. VIP Trade OÜ 64. Võimlemisklubi Piruett 65. Võimlemistreenerite Klubi Katrek

4.3 Loodus- ja tehiskeskkond Tallinna Kesklinn on Tallinna linna ja kogu Eesti seisukohalt keskne kohaliku omavalitsuse üksus, kuhu on koondunud enamus tähtsamaid avaliku sektori institutsioone ning siin paikneb erinevatest ajajärkudest pärit austatus. Muinsuskaitse all olevale Vanalinnale on Kesklinnas viis miljööväärtuslikku piirkonda, millest tuntuim on Kadriorg. Tervikliku piirkonnana on kaitse alla võetud ka Tatari puitasum ja Kassisaba asum, kus on huvipakkuvaid näiteid Tallinna puitarhitektuurist. Miljööväärtuslikuks on tunnistatud ka vanalinna ja sadama vahel asuv Rotermanni kvartal, millele on iseloomulikud juugendist mõjutatud mahukad kiviehitised, ning Herne, Veerenni, Õilme ja Magasini tänava vaheline ala, mis paistab silma roheluse ja aedlinliku olustiku poolest. Tihedast asustatusest hoolimata on Kesklinnas rikkalik haljastus: kokku on 42 haljasala, millest tuntumad on Kadrioru park, Toompark (Snelli tiigi ümbrus), Hirvepark, Tammsaare park ja Musumägi. Looduslähedase miljöö loob ka meri. Lisaks Tallinna sadamale jääb Kesklinna mitu kilomeetrit rannajoont Linnahallist Maarjamäeni.52 Rohealade säilitamine on oluline linna looduskeskkonna kvaliteedi säilitamiseks. Nende alade peamine eesmärk on anda elanikkonnale võimalus puhata, sportida ja veeta aktiivselt vaba aega.

52 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 33

4.3.1 Kesklinna asumid Kesklinna on rikas oma asumite poolest, kokku on 20 piirkonda: 53

 Vanalinn on ajaloolis-arhitektuuriliselt ja kultuurilooliselt unikaalse asumina kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vanalinnas on tänaseni säilinud 11.–15. sajandil kujunenud tänavavõrk, krundipiirid ja suur osa ehitistest.  Südalinna asumisse kuulub kogu Vanalinna ümbritsev piirkond, sh miljööväärtuslik Rotermanni kvartal unikaalse, 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ehitatud tervikliku paekivihoonetest koosneva tööstuskvartaliga. Südalinn on Tallinna äri- ja kaubandustegevuse keskus ning on koondunud Tallinna teatrid ja muud peamised kultuuri-, haridus-, meelelahutus- ja majutusasutused  Kadrioru asum on eelkõige tuntud kui vaba aja veetmise ja elupiirkond. Seal asuvad Eesti Kunstimuuseum (KUMU), Kadrioru kunstimuuseum, Peeter I majamuuseum, tuntud kirjanike memoriaalmuuseumid jm. Eripärase ja ajaloolise keskkonna tõttu on Kadriorg kuulutatud üheks miljööväärtuslikuks piirkonnaks Tallinnas, mida iseloomustavad eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses ehitatud 2–3korruselised puitelamud.  Raua asum kui miljööalas domineerivad 1920.–1960. aastatel ehitatud kuni seitsmekorruselised korterelamud ning paljud äri- ja teenindusettevõtted. Siin asuvad ka Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni hoonekompleksid. Asumi südameks võib pidada Tallinna 21. Kooli hoonet ja selle vahetus läheduses asuvat Politseiparki.  Kompassi piirkond asus Härjapea jõe ning Narva ja Tartu maanteede vahelisel alal, piirnes Laikmaa tänavaga läänes ning Liivalaia ja Pronksi tänavaga idas. Vanimad andmed asumi kohta pärinevad aastast 1769.  Maakri on asum Rävala puiestee, Lauteri ja Liivalaia tänavate ning Tartu maantee vahel. Asumit iseloomustab kõrghoonestus.  Sibulaküla asum paikneb Kentmanni, Kaupmehe ja Lembitu tänava piirkonnas. Hoonestus ja kruntide jaotus pärineb 17. sajandist. Kvartal hävitati Põhjasõja ajal ning taastati 19. sajandi I poolel. Asumile andsid nime rohked juurviljaaiad. Sibulakülas paikneb ka Lembitu park.  Tõnismäe asum koos Toompeaga olid muinasajal Tallinna vanimad asustusalad. Praeguse nime on asum saanud seal asunud surnuaia kabeli järgi. Oma loodusliku eripära tõttu on piirkond ajaloo vältel olnud sõjaliselt huvipakkuv, mistõttu hoonestus on korduvalt hävitatud. Tõnismäel asub mitu valitsusasutust, saatkonnad, Kaarli kirik ja Rahvusraamatukogu.  Veerenni asumi ajalugu algab 1345. a rajatud Tallinna joogiveekanali äärde kujunenud Veerenni tänava hoonestust. Asum on ajalooliselt olnud tööliselamute ja tööstuspiirkond, kus tegutses pikka aega Lutheri Vineerivabrik. Veerenni piirkond oli üks esimesi Tallinna asumeid, mis ehitati 20. sajandi alguses ühtse tervikliku planeeringu järgi. Veerenni-Õilme-Herne-Magasini tänava piirkond on kuulutatud miljööväärtuslikuks piirkonnaks, mida iseloomustavad väikeste ehituskruntidega täisnurksed elamukvartalid.  Kassisaba asum. Kassisaba nime kannab miljööväärtuslik piirkond, mis paikneb Toompuiestee, Paldiski maantee, Tehnika ning Endla tänava vahelisel alal. Linnaosa

53 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 34

tagamaaks võib pidada veel Paldiski maanteelt põhja poole jäävat Kelmiküla ning Endla ja Väike-Ameerika tänava vahelist ala. Esimest korda mainitakse Kassisaba kohanime 1732. aastal. Enne raudtee rajamist aastail 1869–1870 ulatusid ida-läänesuunalised teed üle praeguse raudteevalli. Algselt Toompea eeslinnana 17.–19. sajandil arenenud ajaloolist piirkonda iseloomustavad puitlaudisega korterelamud.  Uus Maailm sai asumina alguse 19. sajandi viimasel veerandil, kui Tallinnasse rajati raudtee ja mitu tööstusettevõtet, sealhulgas Lutheri Vineerivabrik. Sellest tulenes raudtee ja Pärnu mnt piirkonnas üürikorterite ehitamise vajadus. Selleks ajaks oli rajatud ka tänavatevõrk ning kogu seda ala Pärnu mnt ääres hakati nimetama Uueks Maailmaks. Piirkonnas on hakanud tekkima tugev identiteet, korraldatakse Uue Maailma festivali eesmärgiga tugevdada kogukonnatunnet.  Süda-Tatari, peamiselt elamupiirkonnaks peetav asum asub kahe väga tiheda liiklusega Tallinna peamagistraali – Liivalaia tänava ja Pärnu maantee vahel. Kõrghaljastusega enamasti kahe- ja kolmekordsete korterelamutega miljööala ajalugu ulatub 14. sajandisse. Praegune hoonestus pärineb 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Nõukogude okupatsioon ja II maailmasõda, eriti 1944. a märtsipommitamine, tekitasid asumis suuri purustusi. Aastast 1999 asub Süda-Tatari asumis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 21. sajandi algul lisandus puitasumisse mitu uut büroohoonet.  Juhkentali asum paikneb vanalinnast kagus, Siselinna kalmistu ning Tartu mnt vahel. Piirkonna vanim asustus paiknes Härjapea jõe kallastel. 1820. aastatel Härjapea jõe äärne hoonestus tihenes. Asumis paiknevad olulised spordirajatised: 1955. a valmis Kalevi keskstaadion ja 1961. a Kalevi spordihall.  Keldrimäe asum paikneb Tartu mnt ja Juhkentali tn vahel. Ala oli asustatud juba alates kiviaja lõpust. Enne II maailmasõda olid hooned peamiselt 1–2korruselised üürimajad. Asumis paikneb Kaasani kirik ja 1949. a rajatud Keskturg.  Torupilli asum paikneb Tartu mnt, Pronksi, Gonsiori ja Lasnamäe tänava vahelisel alal. Ühtne hoonestus tekkis piirkonda 18. saj ning 19. saj esimesel poolel. Torupilli asum oli pikka aega tööstuspiirkond.  Kitseküla asum paikneb Tallinna-Riisipere ja Tallinna-Viljandi raudtee vahelisel alal ning ulatub Järvevana teeni. Asumi hoonestus pärineb aastatest 1897–1939, valdav osa aastatest 1900–1913 ja 1928–1939. Miljööväärtusliku piirkonna muudab tähelepanuväärseks küllaltki väikese territooriumi arhitektuuriline mitmekesisus.  Sadama asum- keskmeks on Tallinna reisisadama terminalid, kuhu saabuvad liinilaevad eelkõige Helsingist ja Stockholmist, aga ka kruiisilaevad kogu maailmast.  Mõigu asub Tallinna linna piiril Tallinna-Tartu maantee vahetus läheduses ja Tallinna lennujaama naabruses, osaliselt Ülemiste järve kaitsetsoonis.  Luite tänava asum paikneb Tallinna Kesklinna lõunaservas paralleelselt Ülemiste järve põhjakaldaga. Asum on 1950.–1960. aastatele iseloomuliku arhitektuuriga eramupiirkond.  Ülemiste järve asub Tallinna Kesklinna lõunaserval. Pindalalt 943,1 ha suurune Ülemiste järv on määrava tähtsusega veekogu Tallinna varustamisel joogiveega. Kuna järve ääres asub Tallinna veepuhastusjaam, siis ümbritseb järve sanitaarvöönd. Peale selle piirab järve haljasvöönd. Ümber järve kulgeb Järve terviserada.

35

 Aegna saar pindalaga 2,93 km2 asub Tallinnast 14 km kaugusel Tallinna lahe kirdeküljel. Aegnal elab Eesti rahvastikuregistri andmetel 11 elanikku, kellest neli elab saarel aastaringselt. Ajalooliselt oli saarel kaitsefunktsioon. Tänaseni on osaliselt säilinud 20. sajandi militaarehitisi. Alates 20. sajandi keskpaigast muudeti saar järk-järgult puhkealaks. Ka praegu on Aegna saar peamiselt puhke-eesmärkidel kasutatav maastikukaitseala, millest 80% on kaetud metsaga. Aegnal on 24 looduskaitse all olevat rändrahnu ja 19 kinnismälestist. Saarel asub Loodusmaja. Suvehooajal maist oktoobrini on Aegna ja mandri vahel regulaarne laevaühendus.

4.3.2 Tänavad, väljakud ja platsid Kesklinna linnaosas on 317 tänavat, nendest 68 asub Vanalinnas. Sõiduteid on kokku 1 453 876 m2, sellest 89 076 m2 teid asub Vanalinnas. Kergliiklusteid on 34 325 m. 54 Tallinna roheluse suurendamiseks on teede ja tänavate äärde rajatud haljasribasid ja -alasid. 2009. aastal rekonstrueeriti täielikult Vabaduse väljak. Osa Vanalinnast on jalakäijate ala. Vanalinnas on eakatel ja invaliididel raske liikuda tänavakatte ebaühtluse, kitsaste kõnniteede ning kõrgete astmete tõttu. Selle probleemi lahendamiseks on kaalutud Vanalinna kõnniteed viia järk-järgult autoteega samale tasandile. Lisaks paikneb Kesklinnas 19 avalikku mänguväljakut, mis asuvad aadressidel: 1. Asula 13 2. Gonsiori 3a, 3b/ 5a hoovis 3. Gonsiori 16/ Pronksi 15 (Politseiaed) 4. Juhkentali 10 5. Juurdeveo 13/ Kauba 15 6. J. Poska 15/ Vesivärava 23/ Wiedemanni 7. Koidu 112 (Koidu park) 8. Lastekodu 3/ 5 hoovialal 9. Lastekodu 32 10. Lembitu 5 / A. Lauteri 6 (Lembitu park) 11. Mere pst 5 kõrval (Kanuti aed) 12. Narva mnt 6 / Maneeži 1 13. Narva mnt 14-16 hoovis 14. Püssirohu 5 15. Suur-Ameerika 35a 16. Toompuiestee ja Rannamäe tee vahel (Tornide väljak) 17. Kodu 14 vastas (Vaikne park) 18. Wismari 2 (Hirvepark) 19. Wismari 4 (Falgi park)55

54 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 55 Tallinna linna veebilehekülg 36

4.3.3 Heakord Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakond tegeleb Kesklinna heakorraga, keskkonna alaste küsimuste lahendamise, avalike ürituste lubade kooskõlastamise, haljastuse ja detailplaneeringutega. Linnaruumi heakorra ja turvalisuse tagamiseks on välja selgitatud tühjalt seisvad hooned, mis valdavalt asuvad Kassisaba asumis, vähemal määral Kadriorus ja Veerenni asumis. Linnaosa tegeleb pidevalt kodutute ajutiste elupaikade ja prügi likvideerimisega ja kodutute varjupaikadesse suunamisega. Lisaks aitab linnaosavalitsus omanikel lehevedu korraldada ja jagab talvel graniitsõelmeid. Liiklus, tihe ehitustegevus ja avalikud üritused tekitavad Kesklinnas müra, vibratsiooni ja õhusaastet, mis häirivad elanikke ja liiklejaid. See avaldab pikas perspektiivis negatiivset mõju hoonete seisukorrale ja kohalike elanike tervisele. Heakorra parandamiseks on algatatud ka linnaosavalitsuse poolt projektid „Roheline õu“ ja „Turvaline kodu“ (täpsem ülevaade pt. elanike kaasamine). Heakorratöödeks rakendatakse töötuid, sotsiaalsel töökohal töötavaid inimesi, ÜKT tegijaid (ühiskondlik kasulik töö) ja linnaosa vabatahtlikke elanikke. Seltsidega teeb Kesklinna Valitsus mitmekülgset koostööd lahendamaks heakorraprobleeme (prügikoristamine, okste lõikus, lumekoristamine jmt ) ning turvalisuse küsimusi.56

4.3.4 Lemmikloomad Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi tuleb kõik Tallinnas elavad koerad registreerida Tallinna linna koerteregistris. Kõik koerad tuleb märgistada mikrokiibiga. Tallinna linna kodutute ja hulkuvate koerte ja kasside püüdmist ja hoidmist teostab MTÜ Loomade Hoiupaik. Lisaks tegeleb ka hulkuvate loomade järelvalvega ja omanike teavitamisega Tallinna Munitsipaalpolitsei. Olemas on ka ööpäevaringne infotelefon 631 4747, kus saab edastada teateid leitud või kadunud loomade kohta.

Kesklinnas on kokku 3 koerte jalutusparki (vt joonis 8):57 1. Toompargi koerte jalutuspark 2. Politseipargi koerte jalutuspark 3. Tiigiveski koerte jalutuspark

56 Tallinna Kesklinna linnakeskkonna osakond 57 Tallinna linna veebilehekülg 37

Joonis 8. Koerte jalutusplatsid ja loomaarstid Kesklinnas 4.4 Transport ja teedevõrk Kesklinna linnaosas on tihe ühistranspordivõrgustik, eriti argipäeviti koondub siia suurem osa Tallinnas liiklevatest autodest. Seetõttu on Kesklinna sissesõitvatele sõidukitele kehtestatud massipiirang 15 tonni ja Vanalinnas 7 tonni. Tihe liiklus põhjustab seisakuid ja õnnetusi. Olukorra parandamiseks alustati 2010. aastal Ülemiste liiklussõlme ehitust, mis kavakohaselt valmib 2013. aasta lõpuks, eesmärgiga vähendada transiitliiklust läbi Tallinna kesklinna.

Riskirühmaks Kesklinna liikluses on jalakäijad ja jalgratturid. Jalakäijate ohutuse tagamiseks on ehitatud jalakäijate tunnelid Liivalaia tänavale ja Vabaduse väljakule. Siin on mitu suure ohuga liiklussõlme, mistõttu on vaja jätkata kergliiklusteede rajamist, arendada ühistransporti ja laiendada parkimisvõimalusi. Lisaks liiklusohutuse suurendamisele on tarvis panustada elanike üldisele turvalisusele, mida saab teha parema valgustuse, turvakaamerate, munitsipaalpolitsei ja naabrivalve tõhusama tegevuse abil.58 Kesklinnas on tagatud hea ühissõidukiühendus. Ühissõidukipeatuseid on viimastel aastatel pidevalt arendatud, kõikidesse peatustesse on üles pandud sõidugraafikud. Siin asub lisaks ka kaugliinide bussijaam. Jätkuvalt on vaja arendada ühissõidukitele mõeldud sõiduradasid ja leida võimalusi suunata piirkonda läbiv autotransport mujale. Selleks on 2007. aastast käivitunud uus Pargi ja reisi süsteem, mis annab autojuhtidele võimaluse jätta sõiduk äärelinna tasuta valvega parklasse ja jõuda sealt Kesklinna ühissõidukiga. Pargi ja reisi süsteem töötab tööpäevadel kella 7.00-st kella 18.00-ni59 Tallinnas on praegu ühistranspordisüsteem heal tasemel ja 2013. aastal ka kõigile Tallinna linna kodanikele tasuta ühistransport, mis tõttu ka peaks vähenema liikluskoormus Kesklinnas. Lisaks on ka tulevikus plaanis arendada Russalka ristmikku, mille tulemusel valmib uus trammimarsruut Lasnamäelt Kesklinna.

58 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 59 http://www.tallinn.ee/est/Pargi-ja-Reisi 38

4.5 Linnaosa valitsuse alkoholipoliitika Talllinnas on kergesti kättesaadav alkohol. 1. jaanuari 2012 seisuga oli Tallinnas 538 alkoholipoodi sh. Kesklinnas 187. Kokku on Tallinnas toitlustusettevõtteid 1109 (Kesklinnas 634), kus pakutakse ka alkoholi.

Kesklinna alkoholipoodide arv on märkimisväärne, kuna siin käib palju turiste ja see on hea sissetulek ettevõttele. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib oma haldusterritooriumil kehtestada alkohoolse joogi jaemüügile lisaks alkoholiseaduses nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavaid kitsendusi. Reeglina Kesklinna Valitsus ei müü linnaosavalitsuse korraldatavatel üritustel alkoholi, kehtestades müügipiiranguid.

Tallinna linnavolikogu määrusega on keelatud alkoholireklaam piirkonnas, mis on lähemal kui 300 meetrit ehitistele, kus asub koolieelne lasteasutus, koolid, kutseõppeasutused, huvikoolid või noorte laagrid. 2010. aasta Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring näitab, et 63% Tallinna elanikest ei poolda alkoholi müüki bensiinijaamades, 81% ei poolda alkoholi müüki spordivõistlustel, 46% ei poolda alkoholi müüki kultuuriüritustel ja kontsertidel, 60% ei poolda alkoholi müüki elumajades asuvates kauplustes. Elanike arvetes peaks alkoholipoliitika meetmetest suurendama järelvalvet alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle, tegelema rohkem noortega ja mitte propageerima avalikel üritustel alkoholi.60

Kesklinna on koondunud mitmed meelelahutusasutused – restoranid, baarid, ööklubid, kasiinod. Südalinn ja Vanalinn on multifunktsionaalsed piirkonnad, mistõttu on siin probleeme alkoholijoobes inimestega ja elanike öörahu tagamisega. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil on Kesklinnas tugipunkt aadressil Pärnu mnt 9. Munitsipaalpolitsei tegevusvaldkondadeks on osalemine avaliku korra tagamisel, järelevalve tegemine Tallinna Linnavolikogu vastuvõetud eeskirjade täitmise üle, ajutine liikluse reguleerimine, ja sisevalve üksuse ülesannete täitmine Tallinna haldusterritooriumil.

4.6 Kuritegevus, liiklusohutus, tuleohutus

4.6.1 Kuriteod Kesklinna Valitsus teeb kuritegevuse vähendamiseks koostööd Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri ja Kesklinna politseijaoskonnaga. Kesklinna territooriumil nähakse ette ühtne tegevus avaliku korra tagamisel ning väärtegude ja kuritegude ennetamisel, ärahoidmisel ja tõkestamisel. Võtmeküsimusteks on leevendada kuritegevuse sotsiaal- majanduslikke põhjuseid (vaesus, sotsiaalne kihistumine) ning luua soodne alus kodanikualgatuse tekkimiseks ja elanike kaasamiseks turvalisuse tagamisel.61

Abipolitseinike panus kuritegevuse vähendamisse Kesklinnas on märkimisväärne. Kesklinna Politseijaoskond korraldab abipolitseinike tegevuse operatiivse juhtimise ja jalgsi patrullide paigutamise kesklinna, lähtudes kuritegevuse analüüsist ja linnaosavalitsuse ettepanekutest. Igal aastal Tallinna Kesklinna Valitsus tunnustab ja motiveerib abipolitseinike tööd.

60 Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2010 61 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 39

Avaliku korra tagamiseks on Kesklinna paigaldatud 28 videovalve kaamerat, mida jälgib politsei. Korteriühistud saavad projekti „Hoovid korda” raames ühe rahastamisvõimalusena soetada videovalvekaameraid sisehoovidesse.62 Viimase üheksa aasta jooksul on kuritegevus Kesklinnas langenud, kuid sellegipoolest on kuritegevuse tase teiste Tallinna piirkondadega võrreldes siiski jätkuvalt kõrge. Kuna aastati võivad kuritegevuse arvandmed mitmesugustel põhjustel erineda, siis parema ülevate saamiseks võrreldakse seitsme aasta tulemusi. (vt. joonis 9)

Joonis 9. Kesklinnas registreeritud kuriteod aastatel 2005-2011

2011. aasta Kesklinnas registreeritud kuritegude arv:63  Vargus 3304  Kehaline väärkohtlemine 436  Omavoliline sissetung 224  Mootorjuhtimine joobeseisundis 216  Kelmus 114  Narkootikumidega seotud kuriteod 73  Röövimine 67 Hoolimata kõrgest kuritegevuse tasemest hindavad Kesklinna elanikud piirkonda turvaliseks, ligi 60% vastajatest arvas linnaosa rahuloluuuringus, et Kesklinnas on pigem turvaline elada kui ohtlik 24%. 64 Õnneks on aastatega piirkond muutunud turvalisusemaks, seda iseloomustab registreeritud kuritegude vähenemine enamikes kuriteoliikides (vt joonis 10 ).

62 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 63 Justiitsministeerium 64 Kesklinna elanike rahulolu küsitlus 2012 40

4 500 4 000 3 500 2007 3 000 2008 2 500 2009 2 000 2010 1 500 2011 1 000 500 0

Joonis 10. Registreeritud kuriteod Kesklinnas (Justiitsministeerium)

4.6.2 Liikluskuriteod ja –õnnetused Kesklinnast väljuvatel tänavatel on liiklusloendusi läbi viidud alates 1973. aastast. Vaatlusperioodil (1973–2009) on kesklinna piiril nii hommikusel kui ka õhtusel tippajal kasvanud olulisel määral sõiduautode osatähtsus. Kui 1973. aastal oli sõiduautosid kesklinna ümbritsevat ringi õhtusel tippajal ületavas liiklusvoos 48,5%, siis 2009. aastaks on nende osatähtsus kasvanud 89,7%ni. 65. Kõik inimkannatanutega liiklusõnnetused Kesklinnas 2011. aasta seisuga:66 Otsasõit jalakäijale 48 Kokkupõrge jalgrattaga 10 Liiklusõnnetuses hukkunuid 2 Liiklusõnnetuses vigastatuid 120 Riskirühmaks Kesklinna liikluses ongi jalakäijad ja jalgratturid. Jalakäijate ohutuse tagamiseks on ehitatud jalakäijate tunnelid Liivalaia tänavale ja Vabaduse väljakule. Jalakäijate suunamine tunnelisse suure koormusega magistraalide ületamiseks vähendab liiklusõnnetuste riski. Liikluskoormuse, müra ja tolmu vähendamiseks ning teekatte pikaajalisema püsivuse tagamiseks on Tallinna Transpordiametil koostöös Tallinna Kommunaalametiga kavas kehtestada Kesklinna piirkonnas N3 kategooria mootorsõidukitele registrimassipiirang. See

65 Tallinna terviseprofiil 66 Põhja-Prefektuuri liikluspolitsei andmetel 41 keelaks Kesklinna siseneda sõidukitel, mille registrimass on suurem kui 15 tonni. Samuti on kavas kehtestada teede ja tänavate paremaks säilimiseks Vanalinna piirkonnas sõidukitele (välja arvatud jäätmeveokid) registrimassipiirang, mis keelaks siseneda sõidukitel, mille registrimass on suurem kui 7 tonni. 67

4.6.3 Tulekahjud Üle 70 aasta tegutsenud Tallinna Kesklinna komando on Eesti suurima väljasõidu arvuga komando. Möödunud 2011. aastal oli üle 2500 väljakutse. Väljakutsete arv on aastatega kasvanud.68

2010. aastal oli Kesklinnas kokku 1755 väljakutset. Tulekahju kutseid 960, ehk 1000 elaniku kohta 19,1 kutset. Kesklinnas tuleb arvestada, et analüüs on tehtud sissekirjutatud inimeste arvu põhjal, kuid sinna on koondunud nii turistid (hotellid, jaamad, sadamad) kui ka kultuuriürituste külastajad. Samuti on Kesklinnas suurem kaubakeskuste ja töökohtade arv. Sündmusi põhjustab siiski inimene ja seda eriti prügikastide põlemisel.

Tegelikud tulekahjud Kesklinnas 2010 aastal: kokku 355, neist hoone 99, auto 11, kulu 21, prügi 224 tulekahjusid. Tulekahjud kasutuseta hoonetes ja rajatistes 30 tulekahju. Tulekahjudes hukkunud 1 ja vigastusi saanud 13 inimest. 69

Kesklinnas on palju maju, millesse võimalik sisse tungida ja elutsema asuda, mis tõttu on tulekahjude arv talvel suurem seoses kütteperioodiga. Kasutuseta ja omaniketa hoonete säilimiseks on tarvis tõhustada järelevalvet, kuid kahjuks pole hetkel kohalikule omavalitsusele antud piisavalt seaduslikke vahendeid, et olukorda parandada. Kindlasti tuleks ka tõhustada koostööd Põhja-Eesti Päästekeskusega, et ühiselt arutada võimalusi olukorra parandamiseks.70

4.6.4 Juhtumikorralduse skeemide olemasolu Linnaosapõhiselt ei ole olemas eraldi juhtumikorralduse skeeme, kuid on olemas ülelinnalised skeemid, kus on kirjas tegutsemisjuhised hädaolukorras. Raviasutuse süttimise korral korraldab tagajärgede likvideerimist ning inimeste evakueerimist asutusest Põhja-Eesti Päästekeskus (PEPK) koostöös politsei ning kiirabiga. Elanike pikaajalist evakueerimist korraldab Tallinna kriisireguleerimismeeskond koostöös linnaosade valitsuste ning politseiga. Maru korral likvideerib ohtlikke olukordi PEPK koostöös politsei ja Tallinna kriisireguleerimise meeskonnaga. Hädaolukorra lahendamine võib üle minna Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile.71

67 Tallinna terviseprofiil 68 Tallinna Kesklinna komando 69 Päästekeskuse Statistikaraamat 2010 70 Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 71 Tallinna terviseprofiil 42

5. TERVISLIK ELUVIIS Linnaosa elanike tervislike eluviiside ja tervislike valikute toetamiseks on moodustatud Kesklinna tervisenõukogu, kuhu kuuluvad erinevate institutsioonide esindajad ja spetsialistid. Lisaks on tööle võetud tervisedenduse peaspetsialist, kelle vastutusalasse kuulub tervise edendamisele suunatud tegevuste korraldamine ja koordineerimine, partnerluse arendamine, terviseteemade käsitlemine ning erinevate terviseürituste planeerimine ja korraldamine. Ka erinoorsootöö spetsialist tegeleb noorte riskikäitumise ennetamisega linnaosas.

5.1 Tervisteabe kättesaadavus Kesklinnas on terviseteabe levitamiseks võimalused ajalehes Kesklinna Sõnumid ning Tallinna Kesklinna Valitsuse koduleheküljel olev tervisedenduse lehel www.tallinn.ee/kesklinn/ole_terve, kus on võimalik saada infot Kesklinna sportimisvõimaluste, terviseürituste ja tervist edendavate institutsioonide kohta. Lisaks on Tallinnas terviseteabe levitamiseks veel järgmised võimalused: Tallinna linna, teiste linnaosade valitsuste ja ametite kodulehed, infosaalid; linnaosade ajalehed; ajaleht „Pealinn“; terviseseminarid ja -päevad, Tallinna TV jms.72 Üleriigilist informatsiooni on võimalik saada Tervise Arengu Instituudi www.terviseinfo.ee koduleheküljel. Eesti Haigekassast ja Tervise Arengu Instituudist tulevad infomaterjalid liiguvad elanikkonnani kas läbi perearstide, tervishoiuasutuste või läbi linnavalitsuse tervisedendaja ja tema koostööpartnerite kaudu.

5.2 Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas Tallinna Kesklinna Valitsus korraldab järjepidevalt tervist edendavaid üritusi alates 2008. aastast kui tööle võeti tervisedenduse peaspetsialist. Kesklinna traditsioonilised tervistedendavad ettevõtmised on linnaosa tervisepäev, eakate tervisepäevad, lasteaedade tervise- ja spordipäevad, noortele mõeldud terviseteemalised seminarid, südamenädala ettevõtmised, Vanalinna Päevadel tervisepäev, linnaosa elanike spordipäevad koostöös spordiklubidega jne. Lisaks toimub erinevaid institutsioonide (lasteaedade, koolide, spordiklubide) siseseid terviseüritusi, mida linnaosa valitsus võimalusel toetab. 2012. aasta linnaosa poolt korraldatud terviseüritused:73  Kesklinna südamenädala tähistamine (orienteerumispäev Järve metsas, käimispäev Vanalinnas, spordiklubides Sparta ja Reval-Sport lahtiste uste päevad, tervisepäev Kesklinna Sotsiaalkeskuses)  Kesklinna tervisepäev Tammsaare pargis  Kesklinna elanikele suunatud seminarid  Vanalinna Päevade Tervisepäev  Eakate tervise- ja teabepäevad 3 korda

72 Tallinna terviseprofiil 73 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri-ja noorsootöö osakond 43

 Tervisetöötubade sari „Lähemale Sinu supertervisele läbi elava vee, toidu ja loodusravi“ Kesklinna Sotsiaalkeskuses  Kesklinna tervisenõukogu koolitused ja koosolekud  Naistepäev spordiklubis Reval-Sport  Lasteaedade tervise-ja spordipäevad 3 korda (sügis, kevad)  Kesklinna ja Mustamäe vähekindlustatud perede tervisepäev Loomaaias  Kaisukaru projekt Kesklinna lasteaedades koostöös Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga  Ekstreemspordi võistlus „Stuntt Games“ Politseipargis koostöös Eesti Tänavaspordi Liiduga  Koolide pilootprojekt „Lapsevanemate toetamine laste ja noorukite riskikäitumise vähendamisel“ Tallinna Laste Tugikeskusega  Terviseloeng „Noored ja alkohol, noored ja liiklus“ Hopneri majas koostöös Lõuna-Eesti  Tervislik koolivaheaeg Sparta spordiklubis  Alkoholiteemalised seminarid “Vabaduse leiab alati“ lastevanematele koostöös SA Terve Eesti  Seksuaalkasvatus alased loengud noortele 2 korda koostöös Eesti Seksuaalkasvatus Liiduga  MNT Elustiili Seminar Solarises koostöös MTÜ RuaCrew  Kesklinna sügisjooks koostöös Sparta spordiklubiga  Toompea jooks koostöös Eesti Kodukaitsega Tervisedenduse üritused on linnaosas valdavalt projektipõhised, mistõttu on raske üritusi ette planeerida. Tervisedendus peaks olema linnaosas jätkusuutlikum ja kergemini rahastatav, kuna ühekordsete tegevustega on raske viia ellu muudatusi inimeste tervisekäitumises ning seda enam, et tulemused tervisedenduses on pikaajalised ja nõuavad pidevat ennetustööd.

6. TERVISETEENUSED

6.1 Tervishoiuteenused Tallinnas töötab 123 apteeki. Elanikele ööpäev läbi vajalike ravimite kättesaadavuse tagamiseks finantseeritakse linnaeelarvest apteegi öövalveteenust Kesklinnas Tõnismäe apteegis ja Lasnamäel Vikerlase apteegis. Kesklinnas on kokku 33 apteeki.

6.1.1 Esmatasandi arstiabi-perearstiteenus Kesklinnas on mitmekülgsed võimalused esmatasandi tervishoiuks. Siin asuvad AS Ida- Tallinna Keskhaigla kaks korpust ja kolm polikliinikut ning Tallinna Wismari haigla, Taastava Kirurgia kliinik ning Ortopeedia Arstid AS. Lisaks asub Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla Kesklinna lastepolikliinik, Sihtasutus Tallinna Hambapolikliinik. Haigekassa kindlustuseta inimesed saavad raviteenust Magasini tänaval asuvas üksuses, kus asub ka ambulatoorne vastuvõtt.

44

Kesklinnas on mitmed perearstikeskuseid, kus lisaks Kesklinna elanikele teenindatakse ka teiste linnaosade elanikke. Seda eelkõige seetõttu, et Kesklinna on võimalik hõlpsasti pääseda kõikidest teistest linnaosadest.

2012. aasta Kesklinna elanike rahulolu küsitlusest selgus, et 46% vastajatest oli rahul perearsti juurdepääsu võimalustega, kuid 55% elanikest tegi rahuleolematuks eriarsti juurdepääs.74

Allpool tabelist on näha Kesklinna perearstikeskuseid75

Tabel 7. Perearstikeskused Kesklinnas

BELAR Perearstid OÜ 6109229 Narva mnt 7 I trepikoda V korrus

Dr. Signe Alliksoo 6207238 Ravi tn 27 kab 251 Perearstipraksis OÜ

Endmed OÜ 6067729 Pärnu mnt 104

FIE Mare Sova 697 4741 Hariduse tn 6

FIE Nadezda Karjagina 6016960 Köleri tn 8

FIE Virge Tulmin 697 4721 Hariduse tn 6

KADRIORU 6218530 Hariduse tn 6 III korrus kab 302 PEREARSTIKESKUS OÜ

Kai Soop OÜ 661 6786 Narva mnt 7 tuba 501, V korrus

Kivilinna Perearstikeskus OÜ 6380906 Ravi tn 18 f

Kodudoktori PAK Sinu Arst OÜ 6616036, Narva mnt 7, I korpus, 3. korrus 6 616 038

Liivalaia Perearst OÜ 6414 550 Ravi tn 27

Magdaleena Perearstid OÜ 6067755 Pärnu mnt 104

Magdaleena Tervisekeskus OÜ Pärnu mnt 104

Medicenter OÜ 6454500 Ravi tn 27

Medicum Perearstikeskus AS 88 11 300 Uus-Sadama tn 21

Mediteri Perearstid OÜ 646 3561 Hariduse tn 6

Meie Tervis OÜ 620 7316 Ravi tn 18 f

OÜ Perearst Sirje Linntam Hariduse tn 6

74 Kesklinna elanike rahulolu küsitlus 2012 75 Tallinna linna kodulehekülg 45

OÜ Perearst Toomas Erik 6817218 Hariduse tn 6

Perearst Anne Minka OÜ 6464002 Ravi tn 27

Perearst Heinamets OÜ 53967567 Hariduse tn 6

Perearst Illa Põldma OÜ 6459336 Ravi tn 27

Perearst Juta Mägi OÜ 6460644 Ravi tn 27

Perearst Karin Jäger OÜ 6464594 Ravi tn 27 kab. 201

Perearst Külvi Peterson OÜ 6084073 Ravi tn 27- kab 263

Perearst Marjam Larionova OÜ 6109242 Narva mnt 7, I trepikoda V korrus kab 504

Perearst Siiri Lüdimois OÜ 6462246 Pärnu mnt 67a

Perearst Tiiu Luukas OÜ 6416690 Ravi tn 27

Perearst Ülle Jõema OÜ Ravi tn 18 f

Pereravi OÜ 6460644 Ravi tn 27

Rodaris OÜ 606 7669 Pärnu mnt 104, kab 123

SMS Perearstid OÜ 6973059 Pärnu mnt 104

TERVE LAPS OÜ 6595051 Ravi tn 27 - kab 134,135

Tõnismäe Peremeditsiini 6974775 Hariduse tn 6 Kolleegium OÜ

Vitalong OÜ 603 1330 Ravi tn 18 f

Tasuta perearsti nõuande number 1220 on üleriigiline telefon, kust saab meditsiinilist nõu 24 tundi ööpäevas eesti ja vene keeles. 1220 on lauatelefonilt helistades esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi kehtib kohaliku kõne hind.

46

Joonis 11. Tervishoiuteenused ja apteegid Kesklinnas

6.1.2 Nõustamisteenused Linnakodanikele on tagatud peamised nõustamisteenused (seksuaal-, HIV- /AIDSi- ja narkomaania-, suitsetamisest loobumise, toitumis-, vangist vabanenute-, perenõustamine jms). Teenusepakkujad on erinevaid nii kliinikutes, nõuandlates, keskustes kui ka erapraksistes. Nõu saab küsida ka perearstidelt, üleriigilistelt telefoninumbritelt samuti ka interneti teel. Täpsemalt Tallinna linna toetatavate teenuste kohta leiab infot linna kodulehelt www.tallinn.ee.76 Kesklinna piirkonnas tegutsevad narkosõltlaste süstlavahetuspunkt, nõustamiskeskus, AIDSi ennetuskeskus, ravikindlustusega hõlmamata isikute haigla ja –polikliinik. Süstlavahetuspunkt asub aadressil Lastekodu 6, süstlavahetuspunkti tööd korraldab Convictus Eesti MTÜ. Süstlavahetuspunktis on lisaks süstalde vahetamise võimalusele kliendil võimalik saada ka nõustamisteenust ja nii riide- kui ka toiduabi. Kesklinna Nõustamiskeskus ehk Tallinna Madala Lävega keskus asub aadressil Tallinn Magasini 32. Keskus on loodud 2005 aastal Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Tallinna linna koostöös. Kesklinna Nõustamiskeskus on mittetulundusühing, mille töö põhisuunaks on kahjude vähendamine riskeerivalt käituvate uimastitarvitajate seas.77 AIDS-i ennetuskeskus asub aadressil Mardi 3. AIDS-i ennetuskeskuse peamised tegevusvaldkonnad on HIV/AIDS-i uimastialane ennetustöö mis hõlmab endas tervise- ja seksuaalkasvatust, asjatundjate (õpetajad, med. töötajad, politseinikud jne) koolitus, inimkaubitsemise vastane ennetustöö, HIV-positiivsete inimeste tugirühmade

76 Tallinna Terviseprofiil 77 http://www.kesklinnanoustamiskeskus.ee/ 47 organiseerimine, vabatahtlike ja peer-educatorite koolitamine ja anonüümne ning tasuta HIV/AIDS-i alane nõustamine ja testimine. Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku ravikindlustamatute osakond tegutseb aadressil Magasini 34. Ravikindlustamata isikutele terviseabi osutamiseks toimub Magasini 34 aadressil terviseprobleemidega isikute ambulatoorne vastuvõtt (vastuvõtutundide arv on 20 tundi nädalas) ja statsionaarses osakonnas on 25 voodikohta (nendest 7 naistele). Tasuta raviteenuseid osutatakse Magasini 34 aadressil kõikidele Tallinna elanikeregistris registreeritud kodanikele, kes ei oma riiklikku ravikindlustust. Kesklinna töötuid, kodutuid, kinnipidamiskohast vabanenuid ja teisi abivajajaid, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, nõustatakse olemasolevatest teenustest. Kliendile antakse infot võlanõustamisteenuse ja tasuta juriidilise abi saamise kohta, abistatakse dokumentide vormistamisel, vajadusel nõustatakse isikut tõendava dokumendi vormistamisel riigilõivu vabastamise taotlemise võimalusest. Püsiva tervisehäire korral nõustatakse klienti töövõimetuspensioni ning puude raskusastme taotlemise võimalustest. Keskendumine töötutele osutatavatele teenustele annab võimaluse tõsta nende igapäevast toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturul (erinevad töötute klubid, võlanõustamine). Kesklinna piirkonda planeeritav sotsiaalmajutusüksus leevendab eluasemeprobleeme. Tallinna Hambapolikliinikus alates 2011.aastas töötutele tasuta hambaravi. See tegevus jätkub ka aastal 2012. Kesklinnas väljastati 2011.aastal hambaravi 143 garantiikirja ja 2012.aastal 61 garantiikirja.78

Lisaks Kesklinna Valitsus pakub korteriühistutele juriidilist nõustamist korteriühistuga seotud küsimustes, sest korteriühistute probleemid on tihtipeale õiguslikud ja alati aktuaalsed. Palju on uuritud, kuidas viia läbi korteriühistu üldkoosolekut, kas seda saab kokku kutsuda ka keegi teine peale korteriühistu juhatuse, millal lähtuda korteriomandiseadusest, mitte korteriühistuseadusest ja paljusid muid teemasid. Teenus on tasuta ja kättesaadav kõigile kesklinlastele. Teenuse pakkumist alustati 2011. aasta detsembris.79

78 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond 79 Tallinna Kesklinna Valitsuse juriidiline osakond 48

II POSITIIVSED MUUTUSED KESKINLASTE TERVISES, PROBLEEMVALDKONNAD JA SEKKUMISVAJADUSED

1. Positiivsed muutused

Rahvastikus

• Kesklinna elanike pidev kasv  Rahvastiku potentsiaal hea  Kesklinna elanikkond on paljurahvuseline  Loomulik iive on positiivne Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng

• Linnaosas on puuetega laste andmebaas ning lapsevanemaid teavitatakse nõustamiste käigus järjepidevalt puuetega lastele mõeldud ja loodud teenuste ning nende kasutamise võimalustest • Noorte riskikäitumise vähenemine Sotsiaalne sidusus

• Toimetulekutoetuse saavate perede arv vähesel määral vähenenud • Toimetulekuprobleemidega isikutele tagab linn ajutise peavarju ja eluaseme (koos lisanduvate sotsiaalteenustega). • Kesklinnas on töökohti rohkem kui linnaosas elanikke • Linn pakub toitlustusteenust, osutab vältimatut sotsiaalabi ja rehabilitatsiooniteenuseid sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele ja vanglast vabanenud isikutele ning pakub õigusnõustamist. • Puuetega inimestele osutab linn paljusid teenuseid, mille kvaliteet on aasta-aastalt paranenud. • Eakatele osutatakse koduteenuseid, üldhooldekoduteenuseid ning muid eaka inimese perekonda toetavaid teenuseid. • Kasvanud on Kesklinna elanike kaasatus kodukandi tegevustesse, projektidesse Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond

• Kesklinnas on võrreldes teiste linnaosadega parke märkimisväärselt rohkem – siin paikneb ligi pool kogu Tallinna parkidest ja metsaparkidest. • Pooled Tallinna Tervist Edendavate Töökoha võrgustiku kuuluvad Kesklinna ettevõtted • Edukalt on käivitatud projektid „ Turvaline kodu“, „Roheline õu“ ja Tallinna lillefestival • Teiste Tallinna linnaosadega võrreldes on Kesklinnas kõige rohkem spordisaalide pinda ühe elaniku kohta • Abipolitseinike edukas töö Vanalinnas • Kesklinna korteriühistutega pideva koostöö saavutamine • Jalakäijate ohutuse tagamiseks on ehitatud jalakäijate tunnelid Liivalaia tänavale ja Vabaduse väljakule • Viimase üheksa aasta jooksul on kuritegevus Kesklinnas langenud • Tänu soodsale ettevõtluskeskkonnale, üle poole linnaosa elanikest elab ja töötab Kesklinnas

49

Tervislikud valikud ja eluviis

• Tööle on võetud tervisedenduse peaspetsialist linnaosa elanike tervislike eluviiside ja tervislike valikute toetamiseks • Moodustatud on Kesklinna tervisenõukogu • Paranenud on terviseteabe kättesaadavus, terviseürituste osakaalu suurenemine • Kasvanud on tervisespordiga tegelevate elanike osakaal • Suurem huvi ja osavõtt linnaosa tervise-ja spordiüritustest

2. Probleemvaldkonnad

Rahvastikus • Meeste ja naiste osakaalu erinevus kõikides vanuserühmades

Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng

• Kesklinna lasteaedade ja koolide vähene motivatsioon liituda tervist edendavate lasteaedade ja koolide võrgustikuga • Viru Keskus ja Solarise Keskus kui noorte põhilised kogunemiskohad, kuhu kogunevad noored üle kogu linna • Koostöö koolidega on ebapiisav • Lapsevanema vastutuse ja kohustuste määr on ebaselge, puuduvad mõjutusvahendid lapsevanema mõjutamiseks. • Sagenenud on koolikohustuse mittetäitmise, hulkumise, vägivallatsemise, pisivarguste juhtumid. • Suitsetamine, alkoholi ja ka erinevate psühhoaktiivsete ainete tarvitamine on kujunemas normiks. • Õpilaskoduga koolid asuvad kaugel • Kesklinna noortekeskuse sulgemine

Sotsiaalne sidusus

• Kõrge kuritegevus- turistid, vargused ja kerjamine. • Tunnelid kui kerjuste ja tänavakunstnike elatiseteenimise kohad • Kodutute invasioon Kesklinna suur, sest siin paremad võimalused kerjamiseks. Eriti Keskturu piirkond on marginaalide löögi all, samuti on Kesklinnas palju maju, millesse võimalik sisse tungida ja elutsema asuda. • Lastekaitses palju keerukaid kohtuasju, mis komplitseeruvad, kuna vanemad keskmisest rikkamad. Samuti palju juhtumeid, kus vanemliku hoolitsuseta laps füüsiliselt asub Kesklinnas, kuigi pole siit ei ise ega vanemad pärit. • Koolid ja perearstid - koostöösuhete ja võrgustiku väljaarendamine keerukas, sest suur „ränne” teiste linaosadega, pea kõik eliitkoolid Kesklinnas, oma lapsed (hoolekannet vajavatest peredest) käivad vahel mujal ja perearestikeskuseid väga palju, puudub „oma polikliinik”. • Puuetega inimeste arvukus on tõusnud ning nende vaesus- ja terviserisk on suur. • Vähene on linnaelanike osalemine võrgustikes ja ühiskondlikes organisatsioonides.

Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond • Kesklinnas alkoholi müügikohtade arvukus on suur

50

• Kesklinnas on kuritegevuse tase jätkuvalt kõrge võrreldes teiste Tallinna piirkondadega • Kesklinna linnaosas on tihe ühistranspordivõrgustik. Riskirühmaks Kesklinna liikluses on jalakäijad ja jalgratturid • Kesklinna kogunevad narkosõltlased ja –kaubitsejad • Vanalinnas on probleeme elanike öörahu tagamisega • Probleemiks on Kesklinna koolides mitmekülgsete sportimisvõimaluste puudumine või nende halb kvaliteet. Tervislikud valikud ja eluviis

• Ennetustegevused on enamasti projektipõhised. Ebaühtlane rahastamine ei suuda tagada ennetustöö järjepidevust. • Ülekaalulisus on kasvav probleem. • Liikumisaktiivsus on küll veidi kasvanud, kuid on endiselt ebapiisav enamiku Tallinna elanike puhul olenemata võimaluste ja kättesaadavuse olulisest paranemisest.

3. Sekkumisvajadused

Olulisemad sekkumisvajadused: • toetada laste ja noorte arengut ning tervislike eluviise; • tagada tervislik elu-, töö-ja õpikeskkond • kaasata rohkem linnaosa elanike nende tervist puudutavate otsuste tegemisse ja arendada sotsiaalset sidusust • suurendada turvalisust linnaosas • teha kergemaks linnaosa elanike, eriti sotsiaalselt tundlike gruppide tervist toetavad valikud

51

III PEAMISED TEGEVUSSUUNAD AASTANI 2015

Laste ja noorte tervist toetava ning turvalise arengu tagamisel • Laste arengu soodustamine turvalises kodukeskkonnas • Kesklinna lasteaedades ja koolides tervist edendava keskkonna järjepidev arendamine • Lastevanemate teadlikkuse ja oskuste parandamine läbi koolituste • Riskikäitumise vähendamine noorte ja koolikohustuse mittetäitjate seas, • Esmatasandil koostöö suurendamine perearstidega, õdedega

Sotsiaalse sidususe valdkonnas • Sotsiaalselt tundlikele inimestele võimaluste tagamine ja nende kaasamine • Koostöö arendamine asumite ja teiste institutsioonide ning sotsiaalsete võrgustikega • Linnaosa elanike kaasamine koduasumi tervisevajaduste määratlemisel

Tervise säilimist ja arenemist soodustav elu- ja töökeskkonna valdkonnas • Linnaosas turvalisuse ja ohutuse järjepideva paranemise soodustamine • Kuritegevuse vähendamine • Kvaliteetsema ja turvalisema elukeskkonna kujundamine läbi korteriühistuste • Liikluskeskkonna kõrgema ohutustaseme soodustamine asumites • Kesklinna ettevõtete tervist edendava keskkonna järjepidev arendamine • Linnaosa valitsuse üritustel alkoholi müügipiirangu kehtestamine

Tervislike valikute valdkonnas • Jätkusuutlike liikumisviiside soodustamine • Linnaosa elanike tervise teadlikkuse ja kehalise aktiivsuse suurendamine • Linnaosa elanike tervist toetavate valikute soodustamine

52

IV KESKLINNA TERVISEDENDUSE TEGEVUSKAVA 2013-2015

VISIOON: Aastaks 2015 on Kesklinn turvaline ja tervist toetav linnaosa, kus elanikke tervis on paranenud läbi tervist teotavate tegevuste ja teadlikkuse tõstmise kaudu INDIKAATOR: Tegevuskavas planeeritud tulemuste saavutamine lähtudes Tallinna rahvastiku tervise arengukavale 2008-2015

I Strateegiline suund: Laste tervist toetav ja turvaline areng Eesmärk: Kesklinna laste ja noorte arengu soodustamiseks on tehtud kättesaadavamaks nende tervislikud valikud Indikaatorid : 1) Kesklinna tervist edendavate lasteaedade ja koolide võrgustikuga on praegusele 10 TEL/ 6 TEK lisandunud 2 uut kooli ja 5 lasteaeda 2) Koolikohustuse mittetäitjate vähenemine (2012. aasta 50 juhtumit) 3) Noorte riskikäitumise ja kuritegude vähendamine 4) Kesklinna noortekeskuse loomine 5) Esmatasandil koostöö suurendamine perearstidega, õdedega

Ajavahemik Teostajad/ Tegevus Sihtrühm Mõõdik Tulemus Vastutajad Riskid

Tervise Arengu Vähene motivatsioon TEK ja TEL Instituut, Kesklinna

võrgustiku järjepidev Kesklinna koolid Liitujate arv 2 uut TEK 2013-2015 LOV tervisedendaja arendamine (16) 5 uut TEL lasteaiad (29)

Linnaosa noortele riskikäitumise Kesklinna koolide Vähemalt 4 korda aastas Kesklinna LOV Noorte vähene vähendamiseks õpilased, alaealiste Ürituste arv toimuvad noorteüritused 2013-2015 erinoorsootöö motivatsioon, ennetusürituste komisjoni poolt spetsialist, alaealiste noorsootöö eelarve korraldamine suunatud noored komisjon alarahastamine

53

Kesklinna LOV Kesklinna lasteaiad tervisedendaja, Lasteaedade tervisepäevade (29) Tervisepäevade 2-3 korda aastas viiakse läbi Sügis, talv, kevad lasteaiad korraldamine arv tervisepäevi lasteaedadele 2013-2015 LOV ressursside 400 last 5-7a olemasolul

Kesklinna LOV Igast lasteaiast tervisedendaja, Kesklinna Karikas vanema rühma 6 last Traditsioonilise Kesklinna Karika võitja Kevad 2013-2015 lasteaiad LOV ressursside korraldamine (150) ürituse jätkamine väljaselgitamine olemasolul

Kesklinna LOV Kesklinna lasteaia Vähemalt 15 (29-st) Lasteaia vajadused ja 2013-2015 kultuuri-ja Lasteaedade vähene Lasteaedadega ümarlaua direktorid, lasteaiast osalevad ettepanekud on kaardistatud noorsootöö osakond huvi osalemisel korraldamine õppealajuhatajad ümarlaual ja osaliselt arvesse võetud

Kesklinna LOV, teised Koolide vähene huvi Kooliõpilastele Kesklinna noored Loengute arv Vähemalt 1 terviseloengu 2013-2015 koostööpartnerid Ressursside terviseloengute läbiviimine läbiviimine (Maanteeamet, olemasolul Politsei, Päästeamet)

Tallinna LOV, LOV ressursside Kesklinna noortekeskuse Kesklinna noored Noortekeskuse Loodud on Kesklinna 2015 Tallinna Spordi-ja olemasolul loomine olemasolu noortekeskus Noorsootööamet 4.-9. klassidest Tervise Arengu Suitsuprii klassi võistlusest Kesklinna 4.-9. võtavad osa ja Osavõtnud koolid lõpetavad okt 2013- aprill Instituut, koolide osavõtmine klasside õpilased lõpetavad võistluse võistluse edukalt 2015 direktorid, osavõtvate Vähene motivatsioon (kokku ca 180) edukalt klasside klassijuhatajad Kesklinna koolide ja Lastevanemate, õpetajate lasteaedade Koolituste arv Vähemalt 1 koolitus Kesklinna LOV, Lastevanemate koolitamine lastevanemad, lastevanematele 2013-2015 Kesklinna koolid, vähene koostöö, õpetajad lasteaiad piiratud ressursid Esmatasandil koostöö Perearstid, Eesti Üks ühine üritus Koostöö on regulaarne 2013-2015 Kesklinna LOV Arstid, õed on suurendamine perearstidega, Õdede Liit tervisedendaja ülekoormatud, vähe õdedega motiveeritud

54

II Strateegiline suund: Sotsiaalne sidusus ja turvalisus linnakeskkonnas

Eesmärk: Kesklinna tervisedenduslikud tegevused ja sekkumised hõlmavad erinevaid sihtgruppe Indikaatorid : 1) Kesklinna tervisenõukogu töö hindamine 2) Koostööpartnerite suurem arv ja kaasatus linnaosa tegevustesse 3) Töötute Klubi tegevus ja infopäevade arv 4) Terviseartiklite kajastus linnaosalehes

Ajavahemik Teostajad/ Tegevus Sihtrühm Mõõdik Tulemus Vastutajad Riskid Kesklinna LOV Liikmed vähe Tervisenõukogu töö Tervisenõukogu Tervisemeeskond saab Aastaringselt tegutseb tervisedendaja/ motiveeritud, jätkamine liikmed vähemalt 3 korda tervisemeeskond Kesklinna ressursid piiratud aastas kokku 2013-201 tervisenõukogu Linnaosa kodulehel Kesklinna LOV Ei suudeta pidevalt tervisedenduse lk Terviseürituste pidev tervisedendaja lehekülge uuendada, uuendamine Kesklinna elanikud Teadete arv kajastamine 2013-2016 partnerite vähene huvitatus Vanalinna päevade Vanalinna päevade Vanalinna päevade Kesklinna elanikud, Vanalinna päevade meeskond kontseptsiooni programmis tervisepäeva linnakodanikud, Tervisepäevade arv programmis 1 Mai, juuni Kesklinna LOV muutumine, vähene jätkamine turistid teemapäev on 2013-2016 kultuuri-ja huvi tervisepäev noorsootöö osakond Koostööpartnerite leidmine Seltsid, koolid, Koostööpartnerite arv Laienenud on 2013-2016 Kesklinna LOV Koostööpartnerite lasteaiad jne koostöövõrgustik vähene huvi Kesklinna Töötud on vähe Töötute klubi 3 korda Töötud leiavad endale Sotsiaalkeskus, motiveeritud, piiratud Töötute klubi jätkamine Kesklinna töötud aastas kokku töökoha 2013-2016 Kesklinna LOV ressursid sotsiaalhoolekande osakond Tervise teemade Kesklinna elanikud Ilmunud teadete ja Vähemalt 6 teadet Aastaringselt Kesklinna LOV, Koostööpartnerite kajastamine Kesklinna artiklite arv aastas 2013-2016 teised huvitatud vähene aktiivsus info

55

Sõnumites edastamisel ja lugemisel MTÜ komisjoni Vähemalt 1 kord Kesklinna LOV LOV ressursside Kodanikualgatuse toetamine MTÜ, seltsid, asumid toetused kvartalis toimub MTÜ 2013-2016 kultuuri-ja olemasolul komisjon noorsootööosakond Vähekindlustatud perede Kesklinna Kesklinna LOV LOV ressursside kaasamine ja neile ürituste vähekindlustatud Üheks sihtrühmaks on Vähekindlustatud pered olemasolul korraldamine pered vähekindlustatud pered on kaasatud, vähemalt 2013-2016 1 ürituse korraldamine Kesklinna LOV Korteriühistute Korteriühistute infopäevade Korteriühistud (99 Infopäevade arv, Kord kvartalis (v.a 2013-2016 vähene motiveeritus, jätkamine korteriühistute osalus suvel) toimuvad LOV ressursside infopäevad olemasolul Vähemalt 2 korda Kesklinna LOV ressursside Terviseseminaride ja Kesklinna aastas toimub Sotsiaalkeskus, olemasolul päevade korraldamine Sotsiaalkeskuse Tervisepäevade, tervisepäev Kesklinna Kesklinna LOV Kesklinna Sotsiaalkeskuses külastajad (180) seminaride arv Sotsiaalkeskuses 2013-2016 tervisedendaja

III. Strateegiline suund: Tervise säilimist ja arenemist soodustav elu- ja töökeskkond Eesmärk: Kesklinnas toetava keskkonna loomine elanike igakülgseks kehaliseks aktiivsuseks ja turvalise keskkonna liikumise käivitamiseks Indikaatorid : 1) Kesklinna tervist edendavate töökohtade võrgustikuga on praeguse 52 TET liitunud 10 uut ettevõtet 2) Turvalisuse keskkonna toetamiseks jätkuvad projektikonkursid Roheline õu ja Turvaline kodu ning kasvab osavõtjate arv 3) Kasvanud on Kesklinna elanike rahulolu elukeskkonnaga 4) Naabrivalve piirkondade arendamine – hetkel kokku 56 Kesklinna Naabrivalve sektorit 5) Kuritegevuse vähenemine- 2011. aastal 5549 registreeritud kuriteo juhtumit 6) Uute mänguväljakute rajamine- 2012.aasta seisuga kokku 19 avaliku mänguväljakut Ajavahemik Teostajad/ Tegevus Sihtrühm Mõõdik Tulemus Vastutajad Riskid TET võrgustiku järjepidev Liitunud TET arv 10 uut TET Tervise Arengu Ettevõtete vähene arendamine Kesklinna ettevõtted 2013-2016 Instituut, Kesklinna motiveeritus LOV võrgustikuga tervisedenduse liitumiseks

56

spetsialist Kesklinna Hoovide korrashoid, Hoovid on muutunud Kesklinna LOV Korteriühistute Projekt „Roheline õu“ korteriühistute, projektide arv rohelisemaks ja 2013-2016 linnakeskkonna vähene motiveeritus, jätkamine korteriühisuste või lillelisemaks osakond, LOV ressursside majaomanikud hindamiskomisjon olemasolul Kesklinna Projektide arv Kesklinna Kesklinna LOV Korteriühistute Projekt „Turvaline kodu korteriühistud, korteriühistute, 2013-2016 linnakeskkonna vähene motiveeritus, jätkamine“ ühisused -ühisuste, maja osakond, LOV ressursside majaomanikud omanike hoovid on hindamiskomisjon olemasolul turvalisemad Abipolitseinike tegevuse Abipolitseinikud on Kesklinna LOV LOV ressursside toetamine Abipolitseinikud Abipolitseinike arv motiveeritud, 2013-2016 olemasolul LOV tänuüritus Avalike mänguväljakute Uute mänguväljakute Rajatud on vähemalt 5 2013-2016 Keskkonnaamet, Ressurside rajamine ja hooldamine Kesklinna elanikud arv uut mänguväljakut LOV olemasolul Kesklinna LOV LOV ressursside Graniitsõelmete jagamine Korteri korteriühistud Jagatud kottide arv Libeduse, traumade 2013-2016 linnakeskkonna olemasolul vähenemine osakond Alkoholi kättesaadavuse Kesklinna LOV Sponsorid soovivad piiramine linnosavalitsuse Korraldajad Reeglina linnaosa 2013-2016 ettevõtlusosakond oma tooteid müüa üritustel Alkoholi müügipiirang üritustel on alkoholi müügipiirang Liikluskeskkonna kõrgema Tallinna Piiratud ressursid ohutustaseme Kesklinna asumite Liikluskiirus piirang Vähemalt 1 piirkonnas Transpordiamet, liikluse soodustamine asumites elanikud asumis on liikluskiirust 2013-2016 LOV ümberkorraldusteks piiratud Rajatud on enamikele Mänguväljakutele Kesklinna Piirdeaedade arv mänguväljakutele 2013-2016 piirdeaedade rajamine mänguväljakud (19) piirdeaiad Tallinna Ressurside Keskkonnaamet, olemasolul Liiva vahetus Kesklinna lasteaiad, Korras elukeskkond Kord aastas toimub Kesklinna LOV avalikud liivavahetus 2013-2016 linnakeskkonna mänguväljakud osakond Kesklinna LOV Piiratud kohad Kodutute ajutiste elupaikade Kodutud Kodututute arv Vähenenud on kodutute 2013-2016 linnakeskkonna ja varjupaikades, ja prügi likvideerimine , arv sotsiaalhoolekande kodutute vähene varjupaikadesse suunamine osakond motivatsioon

57

IV. Strateegiline suund: Tervislikud valikud ja eluviis

Eesmärk: Eelduste ja tingimuste loomine kodulähedasteks tervislikeks liikumisharrastusteks

Indikaatorid : 1) Elanike rahulolu tervisespordivõimalustega on kasvanud (2012. aastal oli 36% vastajatest pigem rahul linnaosa tervisespordi võimalustega) 2) Liikumisharrastuste soodustamine Kesklinna elanikele 3) Rajatud liikumisväljakud Tiigiveski parki, Politsei aeda ja Tornide väljakule, korvpalliplatsid Koidu pargis, Suur-Ameerika 35 taga ja Lastekodu tn. 24/26 hoovis .

Ajavahemik Teostajad/ Tegevus Sihtrühm Mõõdik Tulemus Vastutajad Riskid Kesklinna elanikud Tervisepäeva Vähemalt 1korda aastas 2013-2016 Kesklinna LOV Osalejate vähene Kesklinna tervisepäeva olemasolu toimub linnaosa tervisedendaja motivatsioon, LOV korraldamine tervisepäev ressursside olemasolul Kesklinna eakate Soodsamad Soodustingimustel Sparta Spordiselts, Koostööpartneri liikumisharrastuste jätkuv Kesklinna eakad võimalused osalemine eakate 2013-2016 Kesklinna LOV vähene motiveeritus, toetamine treeninguteks treeningutel LOV ressursside olemasolul Kesklinna LOV Osalejate vähene tervisedendaja, motivatsioon, LOV Kesklinna eakate Kesklinna eakad, Tervisepäevade arv Vähemalt 2 korda Kesklinna ressursside tervisepäeva korraldamine sotsiaalkeskuse aastas toimub 2013-2016 Sotsiaalkeskus olemasolul külastajad tervisepäev Eesti Haigekassa Sotsiaalkeskuses projekt „Vigastuste ennetamise vähenemine“ Kesklinna LOV Ressursside Südamenädala raames Tervisepäeva Ühe ürituse toimumine 2013-2016 tervisedendaja, olemasolul tervisepäeva korraldamine Kesklinna elanikud olemasolu Tervise Arengu Instituut Regulaarselt toimuvad Kesklinna LOV, Ressursside Välistreeningute läbiviimine kevad- ja sügisperioodil Kevad 2013 spordiklubid olemasolul, osalejate parkides Kesklinna elanikud Treeningute arv välistreeninud Sügis 2013 vähene motivatsioon Kesklinna elanikele

58

Sparta Spordiselts, Osalejate ja Kesklinna jooksude Kesklinna elanikud, Jooksude arv Vähemalt 2 korda Stamina, Kesklinna koostööpartnerite korraldamine teised huvitatud aastas toimub 2013-2016 LOV vähene motivatsioon, Kesklinna jooks spordiürituste paljusus, ressursside olemasolul Kesklinnas toimuvate Linnaosalehe lugejad Teadlikkuse kasv Linnaosalehe lugejad Jaanuar 2013- Kesklinna LOV, spordi-ja terviseürituste on kursis kohalike detsember 2016 ajalehe toimetaja laiem reklaamimine spordi-ja linnaosa lehes terviseüritustega

59

KASUTATUD ALLIKAD

. Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/13321831 . Eesti Konjunktuurinstituut. Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2010 (elanike hinnangute alusel) http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4501/1/EKI2011.pdf . Eesti Vabariigi haridusseadus . Infoportaal 16366. http://www.16366.ee/p/G170-KULTUUR-VABA-AEG- Spordiklubid/AGB-Kesklinnas . MTÜ Eesti Naabrivalve andmed naabrivalve kohta http://www.naabrivalve.ee . Pargi ja reisi süsteem http://www.tallinn.ee/est/Pargi-ja-Reisi . Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna andmed . Päästekeskuse Statistikaraamat 2010 . Tallinn arvudes 2012 http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 . Tallinna Haridusamet „Aruanne. Õpilaste logistiline liikumine Tallinna koolivõrgus 2009–2010 õppeaastal”, 2010 . Tallinna Haridusameti andmed õpilaste arvu ja logistilise liikumise kohta . Tallinna Kesklinna alaealiste komisjon . Tallinna Kesklinna arengukava 2012-2016 . Tallinna Kesklinna elanike rahulolu küsitlus 2012 . Tallinna Kesklinna Linnaosa veebilehekülg http://www.tallinn.ee/est/kesklinn/ . Tallinna Kesklinna Valitsuse ettevõtlus-, linnakeskkonna, rahvastikuregistri-, kultuuri-ja noorsootöö, juriidilise, sotsiaalhooldekande osakondade andmed . Tallinna linna veebilehekülg http://www.tallinn.ee . Tallinna linna õigusaktid huvikoolide rahastamisekohta, linna omandis olevate eluruumide kohta (https://oigusaktid.tallinn.ee) . Tallinna Linnavalitsuse registriosakonna andmed elanike arvu kohta . Tallinna Kesklinna Nõustamiskeskus http://www.kesklinnanoustamiskeskus.ee/ . Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015 . Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 2012 aasta uuring Kodutud Tallinnas http://www.swcenter.ee/site/data/10_kodutuuringuaruanne_1302.12_.pdf . Tallinna terviseprofiil http://www.tallinn.ee/g4181s51124 . Tallinna Vanalinna arengukava . Tervise Arengu Instituut Tervist Edendavad Koolid http://www.terviseinfo.ee/et/tervise- edendamine/koolis . Tervise Arengu Instituut Tervist Edendavad Lasteaiad http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/lasteaias . Tervise Arengu Instituut. Tervist Edendavad Töökohad http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervise-edendamine-tookohal . World Health Organization http://www.who.int/en/

Koostaja: Kaisa Kask, Tallinna Kesklinna Valitsus, tervisedenduse peaspetsialist, 645 7211

60