Viljandi Maakonna Rendijahipiirkondade Moodustamine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Viljandi Maakonna Rendijahipiirkondade Moodustamine Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.03.2007 Avaldamismärge: RTL 2002, 53, 750 Viljandi maakonna rendijahipiirkondade moodustamine Vastu võetud 22.04.2002 nr 26 Määrus kehtestatakse «Jahikorralduse seaduse» (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460; 1999, 54, 583; 95, 843) § 6 lõike 1 alusel ja Viljandi Maakonna Jahindusnõukogu ettepanekul. § 1. Viljandi maakonna rendijahipiirkondade arv ja pindalad Viljandi maakonna rendijahipiirkondade arv ja pindalad on: 1) Abja rendijahipiirkond 11 900 ha 2) Halliste rendijahipiirkond 12 600 ha 3) Heimtali rendijahipiirkond 10 410 ha 4) Holstre rendijahipiirkond 7130 ha 5) Karksi rendijahipiirkond 11 410 ha 6) Kolga-Jaani rendijahipiirkond 14 700 ha 7) Kõo rendijahipiirkond 14 550 ha 8) Kärstna rendijahipiirkond 9110 ha 9) Lahmuse rendijahipiirkond 9500 ha 10) Leie rendijahipiirkond 10 560 ha 11) Lembitu rendijahipiirkond 11 370 ha 12) Lilli rendijahipiirkond 11 010 ha 13) Mõisaküla rendijahipiirkond 14 770 ha 14) Nuia rendijahipiirkond 11 510 ha 15) Paistu rendijahipiirkond 10 500 ha 16) Polli rendijahipiirkond 6060 ha 17) Päri-Metsküla rendijahipiirkond 12 200 ha 18) Rimmu rendijahipiirkond 8380 ha 19) Suislepa rendijahipiirkond 6780 ha 20) Suure-Jaani rendijahipiirkond 10 130 ha 21) Sürgavere rendijahipiirkond 8650 ha 22) Tarvastu rendijahipiirkond 12 390 ha 23) Tänassilma rendijahipiirkond 9630 ha 24) Tääksi rendijahipiirkond 10 770 ha 25) Vambola rendijahipiirkond 9910 ha 26) Viiratsi rendijahipiirkond 13 410 ha. § 2. Viljandi maakonna rendijahipiirkondade piirikirjeldused Viljandi maakonna rendijahipiirkondade piirikirjeldused on järgmised: 1)Abja rendijahipiirkonnapiir kulgeb Enu oja suubumiskohast Halliste jõkke, mööda Halliste jõge Pöögle oja suudmeni, sealt mööda Pöögle oja Reiu–Valga maanteeni; siis mööda Reiu–Valga maanteed Lopa–Äriküla teeni; teeristist mööda Lopa–Äriküla teed Abja valla piirini, mööda Abja valla piiri Uuejaani uudismaa põhjapoolse piirikraavini ning mööda piirikraavi Lopa–Penuja teeni; seejärel mööda Lopa–Penuja teed Abja–Ruhja maanteeni Penujal; Penujalt mööda Abja–Ruhja maanteed Eesti Vabariigi piirini ning mööda Eesti Vabariigi piiri Ludri uudismaa teeni; sealt mööda Ludri uudismaa teed Laatre–Veelikse–Vana-Kariste teeni ning mööda Laatre–Veelikse–Vana-Kariste teed Sarjani; Sarjalt mööda Tõlla teed Tõõtsimõisa puhkebaasi teeni, jätkudes mööda Tõõtsimäe puhkebaasi teed Enu ojani ning mööda Enu oja Halliste jõeni. Viljandi maakonna rendijahipiirkondade moodustamine Leht 1 / 5 2)Halliste rendijahipiirkonnapiir läheb Viljandi maakonna piiri ja Pärnu–Viljandi maantee ristumiskohast mööda Pärnu–Viljandi maanteed Uue-Kariste–Halliste teeni, sealt mööda Uue-Kariste–Halliste teed Nigulani; Nigulast mööda Rimmu teed Salaku teeni, teeristist mööda Salaku teed Luusi teeni; seejärel mööda Luusi teed Luusi uudismaa kraavini ning mööda Luusi uudismaa kraavi endise Abja–Sultsi raudteeni; sealt mööda Abja– Sultsi endist raudteed Raadi ojani ja mööda Raadi oja Abja–Sultsi teeni ning mööda Abja–Sultsi teed Raadi teeni; teeristist mööda Raadi teed Halliste prügimäe teeni; sealt mööda prügimäe teed Tõsta teeni ning mööda Tõsta teed Halliste valla piirini; seejärel mööda Halliste valla piiri Halliste jõeni; siis mööda Halliste jõge Viljandi maakonna piirini ning mööda Viljandi maakonna piiri Pärnu–Viljandi maanteeni. 3)Heimtali rendijahipiirkonnapiir kulgeb Kilingi-Nõmme–Viljandi maantee ja Raudna jõe ristumiskohast mööda Raudna jõge Sinialliku ojani, siis mööda Sinialliku oja endise raudteetammini ning mööda endist raudteetammi Pöidre–Loodi teeni; sealt mööda Pöidre–Loodi teed Pöidre–Heimtali teeni; teeristist mööda Pöidre–Heimtali teed Kurvitsa soo teeni; edasi mööda Kurvitsa soo teed Õisu metskonna piirini ning mööda Õisu metskonna piiri sama metskonna kvartal 114 lõunasihini (Mägramäe siht); sealt mööda Mägramäe sihti (kvartalite 110 ja 109 lõunasiht) Pärsti ja Halliste valla vahelise piirini; mööda valdade vahelist piiri Kõpu jõeni ning mööda Kõpu jõge Pärsti ja Halliste valla vahelise piirini; seejärel mööda valdade vahelist piiri Miruli metsavahi teeni ning mööda Miruli metsavahi teed Heimtali–Rimmu teeni. Teeristist kulgeb piir mööda Heimtali–Rimmu teed Saare metsavahi teeni, läheb Saare metsavahi teed pidi Kõsa–Rimmu teeni, jätkudes mööda mööda Kõsa–Rimmu teed Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteeni ning mööda Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteed Raudna jõeni. 4)Holstre rendijahipiirkonnapiir läheb Orikalt Viljandi ringteel mööda ringteed Viljandi–Pikassilla maanteeni; edasi mööda Viljandi–Pikassilla maanteed Paistu valla piirini ja mööda Paistu valla piiri Viljandi–Männaste– Mustla maanteeni; sealt mööda Viljandi–Männaste–Mustla maanteed Männaste–Holstre teeni; teeristist mööda Männaste–Holstre teed Ärma jõeni ning mööda Ärma jõge Paistu valla piirini; edasi mööda Paistu valla piiri Viljandi–Pikassilla maanteeni; sealt mööda maanteed Varastu ojani ning mööda oja Paistu–Holstre teeni; siitpeale mööda Paistu–Holstre teed Mustla kõrgepingeliini trassini ning mööda kõrgepingeliini trassi Viiratsi valla piirini; sealt mööda Viiratsi valla piiri Everti ojani; edasi mööda Everti oja Viljandi–Nuia maanteeni ning mööda Viljandi–Nuia maanteed Viljandi ringteeni Orikal. 5)Karksi rendijahipiirkonnapiir kulgeb Abja–Sultsi tee ja Õisu–Morna tee ristumiskohast mööda Abja–Sultsi teed gaasitrassini, mööda gaasitrassi Nuia–Viljandi maanteeni ja mööda Nuia–Viljandi maanteed Ahimäe– Suuga–Kärstna teeni Ahimäel; Ahimäelt läheb piir mööda Suuga–Kärstna teed Tarvastu valla piirini ning mööda Tarvastu valla piiri Nuia–Anikatsi teeni; sealt mööda Nuia–Anikatsi teed Anikatsi–Veisjärve teeni ning mööda Anikatsi–Veisjärve teed Anikatsi peakraavini; siit mööda Anikatsi peakraavi Veisjärveni; seejärel peakraavi mõttelise pikendusena Veisjärve kraavi suudmeni; sealt mööda Karksi metskonna piiri Mäeküla–Küti teeni ning mööda Mäeküla–Küti teed Karksi metskonna piirini; siitpeale mööda metskonna piiri Vanausse ojani ning mööda oja Kurimetsa–Sudiste teeni; edasi mööda Kurimetsa–Sudiste teed Sudisteni. Sudistest kulgeb piir mööda Anikatsi–Karksi-Nuia teed Viljandi–Karksi-Nuia maanteeni ning mööda Viljandi–Karksi-Nuia maanteed Oti–Polli teeni; teeristist mööda Oti–Polli teed Polli–Ülemõisa teeni ning mööda Polli–Ülemõisa teed Enu talu teeni; seejärel mööda Enu talu teed Kutsiku ojani ning mööda Kutsiku oja Karksi valla piirini, jätkudes mööda Karksi valla piiri Kõpu jõeni (Ülemõisas) ning mööda Kõpu jõge Paanikse metskonna piirini; sealt mööda metskonna piiri Õisu–Morna teeni ning mööda Õisu–Morna teed Abja–Sultsi teeni. 6)Kolga-Jaani rendijahipiirkonnapiir läheb Viljandi maakonna piiri ja Lebavere tee ristumiskohast mööda Viljandi maakonna piiri Põltsamaa jõeni ja edasi mööda Põltsamaa jõge Alam-Pedja looduskaitseala piirini; sealt mööda Alam-Pedja looduskaitseala piiri (RT I 1994, 15, 250) Odiste kraavini ning mööda Odiste kraavi Põltsamaa–Vaibla maanteeni; siis mööda Põltsamaa–Vaibla maanteed Reinu teeni ja mööda Reinu teed Kolga- Jaani–Oiu maanteeni. Teeristist mööda Kolga-Jaani–Oiu maanteed Kõrve metsavahi teeni, jätkudes mööda Kõrve metsavahi teed Kõrve metsavahi majani; siitpeale mööda Triigi sihti Mustassaare teeni ja Mustassaare teed mööda Leie peakraavini; edasi mööda Leie peakraavi Mustassaare piirikraavini, mööda Mustassaare piirikraavi Oiu peakraavini ning mööda Oiu peakraavi Suuressaare piirikraavini; siit mööda Suuressaare piirikraavi Soosaare peakraavini, mööda Soosaare peakraavi Metsatiku piirikraavini; siis mööda Metsatiku piirikraavi Vaheoja peakraavini ning mööda Vaheoja peakraavi Juhalaane kraavini, jätkudes mööda Juhalaane kraavi Parika–Tusti teeni ning mööda Parika–Tusti teed Põllussaare piirikraavini. Siitpeale läheb piir mööda Põllussaare piirikraavi Piduli ojani, mööda Piduli oja Parika järveni ning mööda Parika järve kallast järve lõunatippu, jätkudes mõttelise pikendusena üle järve Parika raba servani; edasi mööda raba serva metsasihini ning mööda metsasihti Särgla–Aimla teeni; sealt mööda Särgla–Aimla teed Parika ojani ning mööda Parika oja Venevere–Olustvere teeni; edasi mööda Venevere–Olustvere teed Käparumbi peakraavini ning mööda Käparumbi peakraavi Käo peakraavini; jätkudes mööda Käo peakraavi Kolga-Jaani–Kõo teeni ning mööda Kolga-Jaani–Kõo teed Lebavere teeni; teeristist mööda Lebavere teed Viljandi maakonna piirini. 7)Kõo rendijahipiirkonnapiir kulgeb Viljandi–Imavere maantee ja Viljandi maakonna piiri ristumiskohast mööda Viljandi maakonna piiri Lebavere teeni, sealt mööda Lebavere teed Kõo–Kolga-Jaani maanteeni; teeristist mööda Kõo–Kolga-Jaani maanteed Käo peakraavini ning mööda Käo peakraavi Käparumbi peakraavini; edasi mööda Käparumbi peakraavi Venevere–Olustvere maanteeni ning mööda maanteed Parika ojani; sealt mööda Parika oja Navesti jõeni; Parika oja suubumiskohast Navesti jõkke mööda Navesti jõge (Imavere–Viljandi maantee juures kulgeb piir mööda vana jõesängi) Suure-Jaani–Võhma maanteeni, jätkudes mööda Suure-Jaani–Võhma maanteed Tõrvaaugu teeni ning mööda Tõrvaaugu teed Määrama ojani; sealt mööda Määrama oja Lubjaahju soo kraavini; edasi mööda Lubjaahju soo kraavi Viljandi maakonna piirini; edasi mööda maakonna piiri Võhma linna piirini ning mööda Võhma linna edela-, lõuna- ja idapiiri Viljandi maakonna piirini ning mööda maakonna piiri Viljandi–Imavere maanteeni. 8)Kärstna rendijahipiirkonnapiir läheb Tarvastu valla piiri ja Anikatsi–Paistu tee ristumiskohast mööda Tarvastu valla piiri Ojastu talu teeni, mööda Ojastu talu teed
Recommended publications
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VIL-14 Paistu, JAH1000217 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Viljandimaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073800 1.3. Aadress Piiri 3 a, 71020 Viljandi 1.4. Esindaja nimi Priit Vahtramäe 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5209224 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Erika Tetsmann Ametinimetus Viljandimaa Jahimeeste Liidu jahindusnõunik 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Loodi looduspark Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 a määruse nr 139 § 4 lg 5, § 5 lg 1 p 5, § 10 lg 1 p 3 lähtuvad nimetus/ piirangud: a)On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja piirangu parklaid. b)Kaitsealal on keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahirajatiste) püstitamine.
    [Show full text]
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]
  • Valimisjaoskondade Moodustamine 20. Oktoobril 2013. a Toimuvateks Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimisteks
    Väljaandja: Viiratsi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.04.2014 Avaldamismärge: RT IV, 26.02.2013, 82 Valimisjaoskondade moodustamine 20. oktoobril 2013. a toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks Vastu võetud 29.01.2013 nr 5 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 ja § 11 lg 3 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 8 alusel § 1. Moodustada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Viljandi valla volikogu valimiste korraldamiseks 8 valimisjaoskonda järgmiselt: (1) Valimisjaoskond nr 1, asukohaga Paistu Rahvamaja, Paistu tee 14, Paistu küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Paistu küla, Aidu küla, Sultsi küla, Kassi küla, Loodi küla, Intsu küla, Hendrikumõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Paistu Rahvamaja (Paistu tee 14, Paistu küla) Valimisjaoskond nr 1 on valimisjaoskond: 1) kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda; 2) kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed vallas on rahvastikuregistrisse kantud Paistu valla täpsusega. (2) Valimisjaoskond nr 2, asukohaga Holstre Kool, Kooli tee 1, Holstre küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Holstre küla, Viisuküla küla, Pirmastu küla, Lolu küla, Luiga küla, Mustapali küla, Pulleritsu küla, Tömbi küla, Rebase küla. Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Holstre Kool (Kooli tee 1, Holstre küla) (3) Valimisjaoskond nr 3, asukohaga Pärsti vallamaja, Pärna tee 4, Jämejala küla, Pärsti vald Valimisjaoskonna piirid: Jämejala küla, Kookla küla, Mustivere küla, Pärsti küla, Savikoti küla, Vanamõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: 1. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 2. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 3. eelhääletamise päeval: Pärsti mõisa härrastemaja (Pärsti küla); Valimispäeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla).
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine
    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 108, 1136 Saarepeedi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vastu võetud 06.01.2005 nr 23 Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017» vastavalt lisale nr 1. 2.Määrus jõustub avalikustamisel. Volikogu esimees Jaanus VOLL Saarepeedi Vallavolikogu 6. jaanuari 2005. a määruse nr 23 lisa 1 SAAREPEEDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2005–2017 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, hoolduseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine võttes aluseks erinevaid lähtekohti: regionaalpoliitiline, majanduslik jm. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Saarepeedi valla
    [Show full text]
  • Tee Nr Tööobjekt Asukoht Töö Kirjeldus Maksumus Kokku (Tuh
    Lisa Viljandi Vallavolikogu 31.10.2018 otsusele nr 1-3/125 Viljandi valla teehoiukava aastateks 2019-2022 Maksumus Tee nr Tööobjekt Asukoht Töö kirjeldus kokku (tuh 2019 2020 2021 2022 EUR) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 toetus vald toetus vald toetus vald toetus vald Kõik kokku 3 884 302 986 82 978 0 828 0 828 1. Teede remont ja investeeringud 2 712 302 663 82 655 0 505 0 505 1.1. Remont 960 0 240 0 240 0 240 0 240 8920012 Surva-Talina-Mursi tee Surva küla Kruuskatte uuendamine 12 12 8920015 Ressare tee Ridaküla Kruuskatte uuendamine 14 14 8920023 Jaaguri tee Vasara küla Kruuskatte uuendamine 9 9 6290021 Lennujaama tee Päri küla Kruuskatte uuendamine 26 26 6290132 Roosipõka tee Pinska küla Kruuskatte uuendamine 12 12 6290014 Hennokse tee Mustivere küla Kruuskatte uuendamine 11 11 6290017 Kutsari Matapera küla Kruuskatte uuendamine 5 5 6290042 Seakiriku tee Puiatu küla Kruuskatte uuendamine 5 5 6290003 Saadu tee Vanamõisa küla Kruuskatte uuendamine 5 5 8920005 Jakobi tee Mäeltküla Kruuskatte uuendamine 21 21 5700249 Pulleritsu-Leopoldi tee Tömbi küla Kruuskatte uuendamine 8 8 5700001 Loodi-Kõlu tee Hendrikumõisa küla Kruuskatte uuendamine 3 3 7150012 Parduse tee Auksi küla Kruuskatte uuendamine 5 5 7150021 Rootsi-Küti tee Välgita küla Kruuskatte uuendamine 7 7 3280006 Oiu - Joona tee Oiu küla Kruuskatte uuendamine 0 X 3280003 Suigu-Pissi tee Kaavere küla Kruuskatte uuendamine 4 4 X 3280012 Vanakooli-Reinu tee Odiste küla Kruuskatte uuendamine 0 X 3280004 Kopli-Sepasaare tee Leie küla Kruuskatte uuendamine 0 X 3280005 Ulge-Laane tee Oiu küla Kruuskatte uuendamine 0 X 3280008 Kõjasaare-Soosaare tee Järtsaare küla Kruuskatte uuendamine 0 X 3280011 Kaasiku-Ülessaare tee Odiste küla Kruuskatte uuendamine 8 8 3280009 Mardi-Pobuli tee Vissuvere küla Kruuskatte uuendamine 10 10 3280010 Tangu-Kaubi tee Oorgu küla Kruuskatte uuendamine 0 X 7970302 Nuki tee Jakobimõisa küla Kruuskatte uuendamine 75 75 *** Vallateed Kruuskatte uuendamine 720 0 240 240 240 1.2.
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]