DOCSLIB.ORG

Ajakiri PDF Kujul

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 2 (36) 2014 ESIKAAS MUUSEUM Kogud MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 — 1 Käesolev ajakiri annab muu- MUUSEUM PEATOIMETAJALT seumi kogude kohta rohkelt Eesti Muuseumiühingu ajakiri infot nii kolleegidele kui ka NR 2 (36) 2014 inimestele, kes ei puutu muu- seumi argieluga igapäevaselt PEATOIMETAJA kokku. Kasvõi selline teema Piret Õunapuu nagu esemete muuseumikogust [email protected] välja arvamine võib alguses lugejas kõhedust tekitada ja TEGEVTOIMETAJA asjaga mitte kursis oleva lugeja Heli Nurger murelikuks muuta. Teema on [email protected] Piret Õunapuu aga vägagi aktuaalne ja vajalik. Mõõdupuu rubriigis annab TOIMETAJA Tõsiasi, et kogud on iga muu- Mariann Raisma hea ülevaate Ivi Tammaru seumi alustala, tuleb käesole- kogude kasutamisest muu- [email protected] vast ajakirjast väga selgesti välja. Ajakirja pika ajaloo seumi meenete valmistamisel. PEATOIMETAJALT Juba mitu korda on toimu- TOIMETUSE KOLLEEGIUM jooksul on see esimene num- nud Eesti MuuseumiMeene Piret Õunapuu, Karin Hallas-Murula, ber, kus peaaegu kõik artiklid Auhinna (EMMA) konkurss, Tiina-Mall Kreem, Marge Rennit, käsitlevad just peateemat. kuhu esitatud tööd on läinud Aivar Põldvee Kogumispoliitika, kogu- desse sisse ja välja arvamine, järjest huvitavamaks. Eduard Vilde Muuseumi Piibelehe RESÜMEEDE TÕLGE kogude kujunemise ajalugu ja sokid olid eelmise aasta täielik Tiina Mällo loogika – kõik see moodustabki tegelikult meie muuseumi- hitt. Ikkagi inimene on aga KÜLJENDUS maastiku kõige olulisema seekord Eesti Teatri- ja Muu- Ivi Tammaru osa. Teema avalöögina mõjub väga hästi Hollandi kolleegi sikamuuseumi koguhoidja Marika Palu. KUJUNDUSMAKETT võrdlev analüüs meie ja nende Kurbusega peame ka Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel kunstikogude moodustumise loogikast. Kas ja kui palju teatama kahe pikaajalise ja pühendunud kolleegi lahkumi- TRÜKIKODA me saame siin leida põhjusi- sest meie hulgast. Ecoprint tagajärgi ajaloosündmuste pinnalt? Kunstimuuseumide Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile kaasaegsed suunad nii seal kui looduslike õlide ja vaikude baasil siin on paljuski kattuvad. Kui valmistatud värvidega. © Ecoprint Hollandis tahab muuseum olla eksperimentaalne ja radikaalne kõigile inimestele mõeldud haridusplatvorm, siis mida muud meiegi tahame. Võib-olla radikaalsusega katsume veidi tagasihoidlikumad olla. Teiseks päevateemaks on Mirjam Rääbise arutelu, kellele Ajakirja väljaandmist toetavad neid kogumispõhimõtteid vaja Eesti Kultuurkapital, on. Tegelikult ikka muuseumile Hasartmängumaksu Nõukogu, endale. Alati on lihtsam, kui Eesti Rahva Muuseum. on olemas põhimõtted, mille MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 — 2 järgi suunda võtta. Põhitõed ISSN 1406-3484 on alustalad, mille peale saab iga muuseum vastavalt oma eripärale koostada just temale ESIKAANEL: TAGAKAANEL: vajalikud suunad kogude moo- Eesti Rahva Mais 2014 avati SA Eesti Vabaõhu- dustamisel. Muuseumi muuseumis kaks uut talu – seto talu tekstiilikogu Lõkova külast ja vanausuliste peipsi- FOTO: Anu Ansu venelaste maja Kallastelt (pildil) FOTO: Heiki Pärdi PÄEVATEEMA INTERVJUU VAN ABBEMUSEUMI KURAATORI CHRISTIANE BERNDESIGA LK 5 — HANNA-LIIS KONT — KELLELE KIRJUTADA KOGUMISPÕHIMÕTTEID? LK 9 — MIRJAM RÄÄBIS— LUUBI ALL KOGUMISPOLIITIKA HETKESEIS VÄIKSEMATES MUUSEUMIDES LK 14 — REET MARK — VÄLJAARVAMINE – POOLT VÕI VASTU LK 16 — PILVI PÕLDMA — — KAIE JEESER — SISUKORD LUUBI ALL ON TEADUSKOGUD LK 18 — LEA LEPPIK — KOGUD RAMBIVALGUSES LK 22 — KERTTU MÄNNISTE — — KIRSTEN SIMMO — MÕÕDUPUU KUIDAS KASUTADA MUUSEUMIOBJEKTE MUUSEUMIMEENETE LOOMISEL? LK 26 — MARIANN RAISMA — NÄITUSED „EVELINE VON MAYDELL. MUSTVALGE MAAILM“ Elegantne näide erinevate institutsioonide kogudealasest koostööst LK 31 — TIINA-MALL KREEM — — 3 TARTU LINNAMUUSEUMI SUVENÄITUS RUTIKVERE MÕISNIKE- VABAMÜÜRLASTE KUNSTIST LK 35 — ANNE UNTERA — IGAVENE VIRTUAALNÄITUS LK 38 — ELE PAJULA — — MARIS ROSENTHAL — IKKAGI INIMENE JULGE NAGU HUNT Intervjuu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koguhoidja Marika Paluga LK 41 — ELE PAJULA— VÄRKSTUBA MILLEKS DOKUMENTEERIDA MUSEAALIDE KASUTAMIST? LK 45 — KAIE JEESER — MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 — KURMO KONSA — AJA LUGU KOGUMISE RÕÕM, JAGAMISE VALU JA TÄNANE PÄEV Eesti Rahva Muuseumi 105-aastased kogud LK 47 — RIINA REINVELT — IN MEMORIAM KÜLLI RIKAS LK 52 ANTS PÄRNA LK 53 PÄEVATEEMA — 4 MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 Rahvusvaheliselt tuntud mälu-uurija Endel Tulvingu teadus tegevust sisaldava arhiivi laadimine bussile Tallinnas tollilaos 10. jaanuaril 2014. Arhiivi uueks koduks on Eesti Rahva Muuseum, kus kõik uurijad sellega tutvuda saavad FOTO: Riina Reinvelt PÄEVATEEMA INTERVJUU VAN ABBEMUSEUMI PÄEVATEEMA KURAATORI CHRISTIANE BERNDESIGA — HANNA-LIIS KONT — TARTU KUNSTIMUUSEUM — 5 Intervjuu Hollandis Eindhovenis asuva Van Ma mõistsin seminaril taaskord, et olukord Abbemuseumi kogude kuraatori Christiane Lääne-Euroopas on endiselt erinev olukorrast Berndesiga on tehtud 22. novembril 2013 Ida-Euroopas. Läänes on teistsugused võimalu- Tartus. sed, meil on erinev rahastussüsteem ja meil on täiesti teistsugune kollektsioonide kujunemise Te osalesite 21. novembril seminaril „Kuidas ajalugu. Siin toimus poliitilises süsteemis täielik kommunikeerida kogusid? Erinevad võima- muutus, mis pani teid oma ajalugu ja kollekt- lused (püsi)ekspositsiooniks“, mis toimus sioonide ajalugu ümber mõtestama. Läänes Tartu Kunstimuuseumis. Millised olid Teie toimuvad samuti muutused, kuna maailm muu- Hanna-Liis Kont MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 jaoks seminaril käsitletud teemadest kõige tub pidevalt, kuid meil pole olnud sellist järsku huvitavamad? murrangut. Muutused toimuvad üsna aeglaselt. Minu jaoks oli väga huvitav vestelda meie Seepärast arvan ma, et Lääne inimesed ei kollektsioonide teemal ja võrrelda olukordi taju veel neid muutusi ning tõsiasja, et tuleb erinevates institutsioonides. Huvitav oli ka arut- aeg, kui meie peame samuti oma ajalugu ümber leda konfl iktide üle institutsioonide sees, millest kirjutama. Van Abbemuseumis püüame me kol- igaüks asub erinevas Euroopa paigas ning on lektsioonile selles valguses läheneda – piirid on erinevate võimalustega. Me võime rääkida avatud ja seepärast keskendume me ülemaailm- üldiselt kollektsiooni esitlemisest, kuid on täiesti sele kunstile. Ida-Euroopas toimus aga murrang võimalik, et mõnes teises kontekstis vajatakse ning on huvitav, et ühtäkki nägite te ajalugu sellel ajahetkel hoopis midagi muud. teise pilgu läbi. Te pidite uuesti tasakaalu leidma võrdlemine võiks olla tõeliselt huvitav ja seega ei arva ma, et oleks vaja muuta Tartu Kunstimuu- seumi kogu rahvusvahelise kunsti kollektsioo- niks. Van Abbemuseumis ei huvita meid niivõrd kunstiteoste kvaliteet, kuna see on väga suhte- line väärtus, mis on sageli seotud kunstiajaloo ja erinevate stiilide olulisemate esindajatega. Meid huvitavad pigem lood, mis on seotud kunstni- kega ja tööde kogumisega – miks nad on lisatud avalikku mällu. Kunstiajaloolise narratiivi kõrvalejätmine näituste tegemisel ja keskendumine teistele ajalugudele (sotsiaalpoliitilisele ajaloole) tuli seminari jooksul mitmel korral ette. Kas see PÄEVATEEMA on uus arengusuund? Ma arvan, et see tuleb ja läheb. Kui vaadata Van Abbemuseumi ajalukku, siis on näha, et 1960. aastatel töötanud direktor oli samuti huvi- tatud kunsti ja ühiskonna vahelistest suhetest, kuid direktorid enne ja pärast teda huvitusid enam kunstiajaloost. Kuid miks on sellest praegusel ajahetkel Christiane ja otsustama, millist positsiooni oma ajaloole saanud eelistatud lähenemine? Joanna Berndes Tartu anda. On tõeliselt huvitav näha, kuidas te olete Sokolowska Muzeum Sztukist (Łódź, Poola) Kunstimuuseumi selle pärandiga toime tulnud. Vallikraavi mainis seminaril, et kunstiajalugu kleebib tänava majas Me käisime Tartu Kunstimuuseumi hoidlas kunstiteostele silte, kuid tema ei taha seda 23. novembril ning ma sain teada, kuidas kõik need kunsti- teha. Kas teie valiku põhjus on sama? 2013 teosed on muuseumisse tulnud. Van Abbemu- Kunstiteose mõistmiseks on väga oluline FOTO: Hanna- seumis on pea kõik teosed ostnud muuseumi tunda seda ümbritsevat informatsiooni – kes Liis Kont enda väike nõukogu, mille liikmed teevad ise selle teose tegi, kus see tehti, millal see tehti ja kunstiteoste osas valiku, kuid siin andis riik kes tõi selle muuseumisse. Me tegeleme pidevalt muuseumile kunstiteosed ja otsustas, mille eest sildistamisega, on olemas kunstiajalugu ja võib muuseum peaks hoolt kandma. See on täiesti kasutada selle struktuuri või siis võtta mõni teine teistsugune kogumisprotsess, mille käigus jõua- ülesehitus. Leian, et küsimus on selles, mida me vad muuseumisse teistsugused lood. sel ajahetkel kõige enam vajame, ja ma ei arva, Te saite näha Tartu Kunstimuuseumi kollekt- et me vajame kunstiajaloolist struktuuri. Ma siooni. Mis on peamine erinevus selle kogu ja arvan, et me vajame hoopis sidet teoste pärit- Van Abbemuseumi kollektsiooni vahel? oluga ning me peame seda ise kunstist lugema. Erinevus seisneb selles, et meie kogu on rah- Minu jaoks on kunstiteose biograafi a, mis on vusvaheline ja direktorid, kes neid kunstiteoseid seotud sotsiaalpoliitilise kontekstiga, ülimalt valisid, keskendusid Lääne kunstiajaloole. Nüüd oluline – seega ajahetk, mil teos loodi, mis aga püüame me vaadata oma kollektsiooni juhtus, millises olukorras oli kunstnik ja kuidas arhiivina, mitte hinnaliste kunstiteostena. Niisiis ta sellele reageeris. Sellise konteksti kaudu on püüame me oma lähenemist kollektsiooni suh- alati võimalik teoseid lugeda. tes muuta. Me küsime pigem, milliseid lugusid Te rääkisite seminaril praegusest Van Abbe- need teosed jutustavad ja kuidas me saame neid MUUSEUM – NR 2 (36)
Recommended publications
  • Tourism and the Soviet Past in the Baltic States

    Tourism and the Soviet Past in the Baltic States

    105 Prison Experiences and Socialist Sculptures — Tourism and the Soviet Past in the Baltic States Hanna Kuusi The bags in this cell are filled with documents cut up by a shredder. They were destroyed by Lithuanian KGB executives between 1988 and 1991 to cover the tracks of their activities. (The Genocide Victims Museum, Vilnius) Heritage tourism and heritage sites are commonly associated with something to be proud of — intriguing, heroic or industrious local or national history. The literature on heritage tourism has concentrated in pleasant sites. A number of scholars, however, have noticed that tourist interest in death, disaster and atrocity has been growing. Concepts such as dark tourism, thanatourism, black spot tourism and atrocity heritage have been introduced to make sense of the marketing and consumption of violence and suffering as a tourist experience.' For investigating atrocity heritage Gregory Ashworth and Rudi Hartmann have sketched a definition for the concept of atrocity. They want to distinguish it from a wider understanding of dark tourism. Atrocity presupposes that there has been a human perpetrator and a human victim. The perpetrator must have been engaged in a conscious action and the victims have been innocent. The scale of events has been out of the ordinary, which means a degree of extreme seriousness. Furthermore, the event has to be remembered — it can be used "to create and sustain collective memory by those with an interest to do so". In their strict definition the atrocity itself should be a major element in the tourism product — not a place with dark history qualities.2 The sites founded to present the Soviet occupation in the Baltic states meet all these criteria.
  • The Impact of Public Policy and Membership of the EU on Regional Policy in Estonia

    The Impact of Public Policy and Membership of the EU on Regional Policy in Estonia

    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Raagmaa, Garri Conference Paper The Impact of Public Policy and Membership of the EU on Regional Policy in Estonia 46th Congress of the European Regional Science Association: "Enlargement, Southern Europe and the Mediterranean", August 30th - September 3rd, 2006, Volos, Greece Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Raagmaa, Garri (2006) : The Impact of Public Policy and Membership of the EU on Regional Policy in Estonia, 46th Congress of the European Regional Science Association: "Enlargement, Southern Europe and the Mediterranean", August 30th - September 3rd, 2006, Volos, Greece, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/118465 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte.
  • Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers

    Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers

    Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers Riikka Anttonen,Victoria Ateca-Amestoy, Kaisa Holopainen Tanja Johansson, Annukka Jyrämä, Anne Karkkunen, Kaari-Kiitsak Prikk, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš Mervi Luonila, Juko-Mart Kõlar, Beatriz Plaza, Kätlin Pulk Tiina Pusa, Anna Ranczakowska-Ljutjuk, Marge Sassi Ira Stiller, Anne Äyväri Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers © Authors Project Title: Managing Art Projects with Societal Impact (MAPSI) Project Number: 540176-LLP-1-2013-1-EE -ERASMUS-EQR Grant Agreement: 2013-3384/001-001 Disclaimer: This project has been funded with support from the European Commission. This publication reflects the views only of the author, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein. Sibelius Academy Research Report Publications 17 ISBN 978-952-329-027-3 ISSN 1798-5455 Layout: Hanna Sario Unigrafia Oy Helsinki 2016 Preface and Acknowledgements This publication is an outcome of a joint co-writing effort created together with several researchers: Riikka Anttonen,Victoria Ateca-Amestoy, Kaisa Holopainen, Tanja Johansson, Annukka Jyrämä, Anne Karkkunen, Kaari-Kiitsak Prikk, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš, Mervi Luonila, Juko-Mart Kõlar, Beatriz Plaza, Kätlin Pulk, Tiina Pusa, Anna Ranczakowska-Ljutjuk, Marge Sassi, Ira Stiller and Anne Äyväri. We have each contributed to the building and commenting on the chapters, not only within our fields of expertise but conjointly and collectively throughout the Study Book. The book is based on our joint activities within Managing Art Projects with Societal Impact (MAPSI) – project in EU Erasmus+ Lifelong learning –programme (201-32016).
  • Muuseum 1/2012

    Muuseum 1/2012

    EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 1 (31) 2012 ESIKAAS MUUSEUM MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 1 Muuseumimaastik Muuseume turismi- MUUSEUM PEATOIMETAJALT maastikule sobitavad Eesti Eesti Muuseumiühingu ajakiri Kunstimuuseumi kogemuse NR 1 (31) 2012 põhjal Kristina Aimla ja Kerttu Männiste. Nende soovitused PEATOIMETAJA võivad küll mõnele väikesele Piret Õunapuu muuseumile kaugeks jääda, [email protected] aga kindlasti peab paika, et koostöö ja paindlikkus on TEGEVTOIMETAJA olulised igal tasandil. Heli Nurger Mõõdupuu rubriigiks on [email protected] Piret Õunapuu seekord aasta kõige suurem „Maastik“ on väga lai mõiste, mõõduvõtmine muuseumide TOIMETAJA millest vahepeal kujunes lausa vahel ehk Eesti Muuseumide Ivi Tammaru üleekspluateeritud parasiit- Aastaauhindade 2011. aasta [email protected] sõna. Küll olid meil mälu- laureaadid. Laureaatide esitlus PEATOIMETAJALT maastikud, kultuurimaastikud, selle aasta alguses oli üritus, TOIMETUSE KOLLEEGIUM teatrimaastikud jne jne. mille kohta on olnud kuulda Piret Õunapuu, Tiina-Mall Kreem, Ajakiri võttis siiski julguse kiidusõnu. Tore, et muuseu- Mariann Raisma, Marge Rennit, lahata muuseumimaastikku mimaastikul on nii palju nii Aivar Põldvee ja leida selle erinevaid tugevaid tegijaid! aspekte. Teema omandas ka Ajakirjale teema leidmine RESÜMEEDE TÕLGE rahvusvahelised mõõtmed, pole kunagi eriti lihtne olnud. Tiina Mällo käesolevas numbris saab sõna Järgmise numbriga läks aga kaks välisautorit. Tegelikult teisiti! Juba pool aastat tagasi KÜLJENDUS on ehe maastik ja muuseum küsis üks tore kolleeg, kas Ivi Tammaru omavahel tihti vägagi seotud ajakirjanumbri teemaks ei ning toetavad ja täiendavad võiks olla „Muuseumitöötaja“. KUJUNDUSMAKETT teineteist. Sissejuhatav artikkel See mõte oli nii hea, et otsus Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel teema kohta pärineb Paul Basu tuli kohe. Muuseumitöötaja on sulest, kelle peamiseks uuri- see, kes kujundab muuseumi TRÜKIKODA misalaks ongi maastik ja selle näo.
  • Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers

    Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers

    Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers Riikka Anttonen,Victoria Ateca-Amestoy, Kaisa Holopainen Tanja Johansson, Annukka Jyrämä, Anne Karkkunen, Kaari-Kiitsak Prikk, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš Mervi Luonila, Juko-Mart Kõlar, Beatriz Plaza, Kätlin Pulk Tiina Pusa, Anna Ranczakowska-Ljutjuk, Marge Sassi Ira Stiller, Anne Äyväri Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers © Authors Project Title: Managing Art Projects with Societal Impact (MAPSI) Project Number: 540176-LLP-1-2013-1-EE -ERASMUS-EQR Grant Agreement: 2013-3384/001-001 Disclaimer: This project has been funded with support from the European Commission. This publication reflects the views only of the author, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein. Sibelius Academy Research Report Publications 17 ISBN 978-952-329-044-0 ISSN 1798-5455 Layout: Hanna Sario Unigrafia Oy Helsinki 2016 Preface and Acknowledgements This publication is an outcome of a joint co-writing effort created together with several researchers: Riikka Anttonen,Victoria Ateca-Amestoy, Kaisa Holopainen, Tanja Johansson, Annukka Jyrämä, Anne Karkkunen, Kaari-Kiitsak Prikk, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš, Mervi Luonila, Juko-Mart Kõlar, Beatriz Plaza, Kätlin Pulk, Tiina Pusa, Anna Ranczakowska-Ljutjuk, Marge Sassi, Ira Stiller and Anne Äyväri. We have each contributed to the building and commenting on the chapters, not only within our fields of expertise but conjointly and collectively throughout the Study Book. The book is based on our joint activities within Managing Art Projects with Societal Impact (MAPSI) – project in EU Erasmus+ Lifelong learning –programme (201-32016).