EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 2 (36) 2014 ESIKAAS MUUSEUM Kogud MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 — 1 Käesolev ajakiri annab muu- MUUSEUM PEATOIMETAJALT seumi kogude kohta rohkelt Eesti Muuseumiühingu ajakiri infot nii kolleegidele kui ka NR 2 (36) 2014 inimestele, kes ei puutu muu- seumi argieluga igapäevaselt PEATOIMETAJA kokku. Kasvõi selline teema Piret Õunapuu nagu esemete muuseumikogust [email protected] välja arvamine võib alguses lugejas kõhedust tekitada ja TEGEVTOIMETAJA asjaga mitte kursis oleva lugeja Heli Nurger murelikuks muuta. Teema on [email protected] Piret Õunapuu aga vägagi aktuaalne ja vajalik. Mõõdupuu rubriigis annab TOIMETAJA Tõsiasi, et kogud on iga muu- Mariann Raisma hea ülevaate Ivi Tammaru seumi alustala, tuleb käesole- kogude kasutamisest muu- [email protected] vast ajakirjast väga selgesti välja. Ajakirja pika ajaloo seumi meenete valmistamisel. PEATOIMETAJALT Juba mitu korda on toimu- TOIMETUSE KOLLEEGIUM jooksul on see esimene num- nud Eesti MuuseumiMeene Piret Õunapuu, Karin Hallas-Murula, ber, kus peaaegu kõik artiklid Auhinna (EMMA) konkurss, Tiina-Mall Kreem, Marge Rennit, käsitlevad just peateemat. kuhu esitatud tööd on läinud Aivar Põldvee Kogumispoliitika, kogu- desse sisse ja välja arvamine, järjest huvitavamaks. Eduard Vilde Muuseumi Piibelehe RESÜMEEDE TÕLGE kogude kujunemise ajalugu ja sokid olid eelmise aasta täielik Tiina Mällo loogika – kõik see moodustabki tegelikult meie muuseumi- hitt. Ikkagi inimene on aga KÜLJENDUS maastiku kõige olulisema seekord Eesti Teatri- ja Muu- Ivi Tammaru osa. Teema avalöögina mõjub väga hästi Hollandi kolleegi sikamuuseumi koguhoidja Marika Palu. KUJUNDUSMAKETT võrdlev analüüs meie ja nende Kurbusega peame ka Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel kunstikogude moodustumise loogikast. Kas ja kui palju teatama kahe pikaajalise ja pühendunud kolleegi lahkumi- TRÜKIKODA me saame siin leida põhjusi- sest meie hulgast. Ecoprint tagajärgi ajaloosündmuste pinnalt? Kunstimuuseumide Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile kaasaegsed suunad nii seal kui looduslike õlide ja vaikude baasil siin on paljuski kattuvad. Kui valmistatud värvidega. © Ecoprint Hollandis tahab muuseum olla eksperimentaalne ja radikaalne kõigile inimestele mõeldud haridusplatvorm, siis mida muud meiegi tahame. Võib-olla radikaalsusega katsume veidi tagasihoidlikumad olla. Teiseks päevateemaks on Mirjam Rääbise arutelu, kellele Ajakirja väljaandmist toetavad neid kogumispõhimõtteid vaja Eesti Kultuurkapital, on. Tegelikult ikka muuseumile Hasartmängumaksu Nõukogu, endale. Alati on lihtsam, kui Eesti Rahva Muuseum. on olemas põhimõtted, mille MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 — 2 järgi suunda võtta. Põhitõed ISSN 1406-3484 on alustalad, mille peale saab iga muuseum vastavalt oma eripärale koostada just temale ESIKAANEL: TAGAKAANEL: vajalikud suunad kogude moo- Eesti Rahva Mais 2014 avati SA Eesti Vabaõhu- dustamisel. Muuseumi muuseumis kaks uut talu – seto talu tekstiilikogu Lõkova külast ja vanausuliste peipsi- FOTO: Anu Ansu venelaste maja Kallastelt (pildil) FOTO: Heiki Pärdi PÄEVATEEMA INTERVJUU VAN ABBEMUSEUMI KURAATORI CHRISTIANE BERNDESIGA LK 5 — HANNA-LIIS KONT — KELLELE KIRJUTADA KOGUMISPÕHIMÕTTEID? LK 9 — MIRJAM RÄÄBIS— LUUBI ALL KOGUMISPOLIITIKA HETKESEIS VÄIKSEMATES MUUSEUMIDES LK 14 — REET MARK — VÄLJAARVAMINE – POOLT VÕI VASTU LK 16 — PILVI PÕLDMA — — KAIE JEESER — SISUKORD LUUBI ALL ON TEADUSKOGUD LK 18 — LEA LEPPIK — KOGUD RAMBIVALGUSES LK 22 — KERTTU MÄNNISTE — — KIRSTEN SIMMO — MÕÕDUPUU KUIDAS KASUTADA MUUSEUMIOBJEKTE MUUSEUMIMEENETE LOOMISEL? LK 26 — MARIANN RAISMA — NÄITUSED „EVELINE VON MAYDELL. MUSTVALGE MAAILM“ Elegantne näide erinevate institutsioonide kogudealasest koostööst LK 31 — TIINA-MALL KREEM — — 3 TARTU LINNAMUUSEUMI SUVENÄITUS RUTIKVERE MÕISNIKE- VABAMÜÜRLASTE KUNSTIST LK 35 — ANNE UNTERA — IGAVENE VIRTUAALNÄITUS LK 38 — ELE PAJULA — — MARIS ROSENTHAL — IKKAGI INIMENE JULGE NAGU HUNT Intervjuu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koguhoidja Marika Paluga LK 41 — ELE PAJULA— VÄRKSTUBA MILLEKS DOKUMENTEERIDA MUSEAALIDE KASUTAMIST? LK 45 — KAIE JEESER — MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 — KURMO KONSA — AJA LUGU KOGUMISE RÕÕM, JAGAMISE VALU JA TÄNANE PÄEV Eesti Rahva Muuseumi 105-aastased kogud LK 47 — RIINA REINVELT — IN MEMORIAM KÜLLI RIKAS LK 52 ANTS PÄRNA LK 53 PÄEVATEEMA — 4 MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 Rahvusvaheliselt tuntud mälu-uurija Endel Tulvingu teadus tegevust sisaldava arhiivi laadimine bussile Tallinnas tollilaos 10. jaanuaril 2014. Arhiivi uueks koduks on Eesti Rahva Muuseum, kus kõik uurijad sellega tutvuda saavad FOTO: Riina Reinvelt PÄEVATEEMA INTERVJUU VAN ABBEMUSEUMI PÄEVATEEMA KURAATORI CHRISTIANE BERNDESIGA — HANNA-LIIS KONT — TARTU KUNSTIMUUSEUM — 5 Intervjuu Hollandis Eindhovenis asuva Van Ma mõistsin seminaril taaskord, et olukord Abbemuseumi kogude kuraatori Christiane Lääne-Euroopas on endiselt erinev olukorrast Berndesiga on tehtud 22. novembril 2013 Ida-Euroopas. Läänes on teistsugused võimalu- Tartus. sed, meil on erinev rahastussüsteem ja meil on täiesti teistsugune kollektsioonide kujunemise Te osalesite 21. novembril seminaril „Kuidas ajalugu. Siin toimus poliitilises süsteemis täielik kommunikeerida kogusid? Erinevad võima- muutus, mis pani teid oma ajalugu ja kollekt- lused (püsi)ekspositsiooniks“, mis toimus sioonide ajalugu ümber mõtestama. Läänes Tartu Kunstimuuseumis. Millised olid Teie toimuvad samuti muutused, kuna maailm muu- Hanna-Liis Kont MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 jaoks seminaril käsitletud teemadest kõige tub pidevalt, kuid meil pole olnud sellist järsku huvitavamad? murrangut. Muutused toimuvad üsna aeglaselt. Minu jaoks oli väga huvitav vestelda meie Seepärast arvan ma, et Lääne inimesed ei kollektsioonide teemal ja võrrelda olukordi taju veel neid muutusi ning tõsiasja, et tuleb erinevates institutsioonides. Huvitav oli ka arut- aeg, kui meie peame samuti oma ajalugu ümber leda konfl iktide üle institutsioonide sees, millest kirjutama. Van Abbemuseumis püüame me kol- igaüks asub erinevas Euroopa paigas ning on lektsioonile selles valguses läheneda – piirid on erinevate võimalustega. Me võime rääkida avatud ja seepärast keskendume me ülemaailm- üldiselt kollektsiooni esitlemisest, kuid on täiesti sele kunstile. Ida-Euroopas toimus aga murrang võimalik, et mõnes teises kontekstis vajatakse ning on huvitav, et ühtäkki nägite te ajalugu sellel ajahetkel hoopis midagi muud. teise pilgu läbi. Te pidite uuesti tasakaalu leidma võrdlemine võiks olla tõeliselt huvitav ja seega ei arva ma, et oleks vaja muuta Tartu Kunstimuu- seumi kogu rahvusvahelise kunsti kollektsioo- niks. Van Abbemuseumis ei huvita meid niivõrd kunstiteoste kvaliteet, kuna see on väga suhte- line väärtus, mis on sageli seotud kunstiajaloo ja erinevate stiilide olulisemate esindajatega. Meid huvitavad pigem lood, mis on seotud kunstni- kega ja tööde kogumisega – miks nad on lisatud avalikku mällu. Kunstiajaloolise narratiivi kõrvalejätmine näituste tegemisel ja keskendumine teistele ajalugudele (sotsiaalpoliitilisele ajaloole) tuli seminari jooksul mitmel korral ette. Kas see PÄEVATEEMA on uus arengusuund? Ma arvan, et see tuleb ja läheb. Kui vaadata Van Abbemuseumi ajalukku, siis on näha, et 1960. aastatel töötanud direktor oli samuti huvi- tatud kunsti ja ühiskonna vahelistest suhetest, kuid direktorid enne ja pärast teda huvitusid enam kunstiajaloost. Kuid miks on sellest praegusel ajahetkel Christiane ja otsustama, millist positsiooni oma ajaloole saanud eelistatud lähenemine? Joanna Berndes Tartu anda. On tõeliselt huvitav näha, kuidas te olete Sokolowska Muzeum Sztukist (Łódź, Poola) Kunstimuuseumi selle pärandiga toime tulnud. Vallikraavi mainis seminaril, et kunstiajalugu kleebib tänava majas Me käisime Tartu Kunstimuuseumi hoidlas kunstiteostele silte, kuid tema ei taha seda 23. novembril ning ma sain teada, kuidas kõik need kunsti- teha. Kas teie valiku põhjus on sama? 2013 teosed on muuseumisse tulnud. Van Abbemu- Kunstiteose mõistmiseks on väga oluline FOTO: Hanna- seumis on pea kõik teosed ostnud muuseumi tunda seda ümbritsevat informatsiooni – kes Liis Kont enda väike nõukogu, mille liikmed teevad ise selle teose tegi, kus see tehti, millal see tehti ja kunstiteoste osas valiku, kuid siin andis riik kes tõi selle muuseumisse. Me tegeleme pidevalt muuseumile kunstiteosed ja otsustas, mille eest sildistamisega, on olemas kunstiajalugu ja võib muuseum peaks hoolt kandma. See on täiesti kasutada selle struktuuri või siis võtta mõni teine teistsugune kogumisprotsess, mille käigus jõua- ülesehitus. Leian, et küsimus on selles, mida me vad muuseumisse teistsugused lood. sel ajahetkel kõige enam vajame, ja ma ei arva, Te saite näha Tartu Kunstimuuseumi kollekt- et me vajame kunstiajaloolist struktuuri. Ma siooni. Mis on peamine erinevus selle kogu ja arvan, et me vajame hoopis sidet teoste pärit- Van Abbemuseumi kollektsiooni vahel? oluga ning me peame seda ise kunstist lugema. Erinevus seisneb selles, et meie kogu on rah- Minu jaoks on kunstiteose biograafi a, mis on vusvaheline ja direktorid, kes neid kunstiteoseid seotud sotsiaalpoliitilise kontekstiga, ülimalt valisid, keskendusid Lääne kunstiajaloole. Nüüd oluline – seega ajahetk, mil teos loodi, mis aga püüame me vaadata oma kollektsiooni juhtus, millises olukorras oli kunstnik ja kuidas arhiivina, mitte hinnaliste kunstiteostena. Niisiis ta sellele reageeris. Sellise konteksti kaudu on püüame me oma lähenemist kollektsiooni suh- alati võimalik teoseid lugeda. tes muuta. Me küsime pigem, milliseid lugusid Te rääkisite seminaril praegusest Van Abbe- need teosed jutustavad ja kuidas me saame neid MUUSEUM – NR 2 (36)