The Impact of Public Policy and Membership of the EU on Regional Policy in Estonia
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Tourism and the Soviet Past in the Baltic States
105 Prison Experiences and Socialist Sculptures — Tourism and the Soviet Past in the Baltic States Hanna Kuusi The bags in this cell are filled with documents cut up by a shredder. They were destroyed by Lithuanian KGB executives between 1988 and 1991 to cover the tracks of their activities. (The Genocide Victims Museum, Vilnius) Heritage tourism and heritage sites are commonly associated with something to be proud of — intriguing, heroic or industrious local or national history. The literature on heritage tourism has concentrated in pleasant sites. A number of scholars, however, have noticed that tourist interest in death, disaster and atrocity has been growing. Concepts such as dark tourism, thanatourism, black spot tourism and atrocity heritage have been introduced to make sense of the marketing and consumption of violence and suffering as a tourist experience.' For investigating atrocity heritage Gregory Ashworth and Rudi Hartmann have sketched a definition for the concept of atrocity. They want to distinguish it from a wider understanding of dark tourism. Atrocity presupposes that there has been a human perpetrator and a human victim. The perpetrator must have been engaged in a conscious action and the victims have been innocent. The scale of events has been out of the ordinary, which means a degree of extreme seriousness. Furthermore, the event has to be remembered — it can be used "to create and sustain collective memory by those with an interest to do so". In their strict definition the atrocity itself should be a major element in the tourism product — not a place with dark history qualities.2 The sites founded to present the Soviet occupation in the Baltic states meet all these criteria. -
Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers
Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers Riikka Anttonen,Victoria Ateca-Amestoy, Kaisa Holopainen Tanja Johansson, Annukka Jyrämä, Anne Karkkunen, Kaari-Kiitsak Prikk, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš Mervi Luonila, Juko-Mart Kõlar, Beatriz Plaza, Kätlin Pulk Tiina Pusa, Anna Ranczakowska-Ljutjuk, Marge Sassi Ira Stiller, Anne Äyväri Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers © Authors Project Title: Managing Art Projects with Societal Impact (MAPSI) Project Number: 540176-LLP-1-2013-1-EE -ERASMUS-EQR Grant Agreement: 2013-3384/001-001 Disclaimer: This project has been funded with support from the European Commission. This publication reflects the views only of the author, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein. Sibelius Academy Research Report Publications 17 ISBN 978-952-329-027-3 ISSN 1798-5455 Layout: Hanna Sario Unigrafia Oy Helsinki 2016 Preface and Acknowledgements This publication is an outcome of a joint co-writing effort created together with several researchers: Riikka Anttonen,Victoria Ateca-Amestoy, Kaisa Holopainen, Tanja Johansson, Annukka Jyrämä, Anne Karkkunen, Kaari-Kiitsak Prikk, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš, Mervi Luonila, Juko-Mart Kõlar, Beatriz Plaza, Kätlin Pulk, Tiina Pusa, Anna Ranczakowska-Ljutjuk, Marge Sassi, Ira Stiller and Anne Äyväri. We have each contributed to the building and commenting on the chapters, not only within our fields of expertise but conjointly and collectively throughout the Study Book. The book is based on our joint activities within Managing Art Projects with Societal Impact (MAPSI) – project in EU Erasmus+ Lifelong learning –programme (201-32016). -
Muuseum 1/2012
EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 1 (31) 2012 ESIKAAS MUUSEUM MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 1 Muuseumimaastik Muuseume turismi- MUUSEUM PEATOIMETAJALT maastikule sobitavad Eesti Eesti Muuseumiühingu ajakiri Kunstimuuseumi kogemuse NR 1 (31) 2012 põhjal Kristina Aimla ja Kerttu Männiste. Nende soovitused PEATOIMETAJA võivad küll mõnele väikesele Piret Õunapuu muuseumile kaugeks jääda, [email protected] aga kindlasti peab paika, et koostöö ja paindlikkus on TEGEVTOIMETAJA olulised igal tasandil. Heli Nurger Mõõdupuu rubriigiks on [email protected] Piret Õunapuu seekord aasta kõige suurem „Maastik“ on väga lai mõiste, mõõduvõtmine muuseumide TOIMETAJA millest vahepeal kujunes lausa vahel ehk Eesti Muuseumide Ivi Tammaru üleekspluateeritud parasiit- Aastaauhindade 2011. aasta [email protected] sõna. Küll olid meil mälu- laureaadid. Laureaatide esitlus PEATOIMETAJALT maastikud, kultuurimaastikud, selle aasta alguses oli üritus, TOIMETUSE KOLLEEGIUM teatrimaastikud jne jne. mille kohta on olnud kuulda Piret Õunapuu, Tiina-Mall Kreem, Ajakiri võttis siiski julguse kiidusõnu. Tore, et muuseu- Mariann Raisma, Marge Rennit, lahata muuseumimaastikku mimaastikul on nii palju nii Aivar Põldvee ja leida selle erinevaid tugevaid tegijaid! aspekte. Teema omandas ka Ajakirjale teema leidmine RESÜMEEDE TÕLGE rahvusvahelised mõõtmed, pole kunagi eriti lihtne olnud. Tiina Mällo käesolevas numbris saab sõna Järgmise numbriga läks aga kaks välisautorit. Tegelikult teisiti! Juba pool aastat tagasi KÜLJENDUS on ehe maastik ja muuseum küsis üks tore kolleeg, kas Ivi Tammaru omavahel tihti vägagi seotud ajakirjanumbri teemaks ei ning toetavad ja täiendavad võiks olla „Muuseumitöötaja“. KUJUNDUSMAKETT teineteist. Sissejuhatav artikkel See mõte oli nii hea, et otsus Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel teema kohta pärineb Paul Basu tuli kohe. Muuseumitöötaja on sulest, kelle peamiseks uuri- see, kes kujundab muuseumi TRÜKIKODA misalaks ongi maastik ja selle näo. -
Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers
Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers Riikka Anttonen,Victoria Ateca-Amestoy, Kaisa Holopainen Tanja Johansson, Annukka Jyrämä, Anne Karkkunen, Kaari-Kiitsak Prikk, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš Mervi Luonila, Juko-Mart Kõlar, Beatriz Plaza, Kätlin Pulk Tiina Pusa, Anna Ranczakowska-Ljutjuk, Marge Sassi Ira Stiller, Anne Äyväri Managing Art Projects with Societal Impact Study Book for Students, Stakeholders and Researchers © Authors Project Title: Managing Art Projects with Societal Impact (MAPSI) Project Number: 540176-LLP-1-2013-1-EE -ERASMUS-EQR Grant Agreement: 2013-3384/001-001 Disclaimer: This project has been funded with support from the European Commission. This publication reflects the views only of the author, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein. Sibelius Academy Research Report Publications 17 ISBN 978-952-329-044-0 ISSN 1798-5455 Layout: Hanna Sario Unigrafia Oy Helsinki 2016 Preface and Acknowledgements This publication is an outcome of a joint co-writing effort created together with several researchers: Riikka Anttonen,Victoria Ateca-Amestoy, Kaisa Holopainen, Tanja Johansson, Annukka Jyrämä, Anne Karkkunen, Kaari-Kiitsak Prikk, Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš, Mervi Luonila, Juko-Mart Kõlar, Beatriz Plaza, Kätlin Pulk, Tiina Pusa, Anna Ranczakowska-Ljutjuk, Marge Sassi, Ira Stiller and Anne Äyväri. We have each contributed to the building and commenting on the chapters, not only within our fields of expertise but conjointly and collectively throughout the Study Book. The book is based on our joint activities within Managing Art Projects with Societal Impact (MAPSI) – project in EU Erasmus+ Lifelong learning –programme (201-32016). -
Ajakiri PDF Kujul
EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 2 (36) 2014 ESIKAAS MUUSEUM Kogud MUUSEUM – NR 2 (36) 2014 — 1 Käesolev ajakiri annab muu- MUUSEUM PEATOIMETAJALT seumi kogude kohta rohkelt Eesti Muuseumiühingu ajakiri infot nii kolleegidele kui ka NR 2 (36) 2014 inimestele, kes ei puutu muu- seumi argieluga igapäevaselt PEATOIMETAJA kokku. Kasvõi selline teema Piret Õunapuu nagu esemete muuseumikogust [email protected] välja arvamine võib alguses lugejas kõhedust tekitada ja TEGEVTOIMETAJA asjaga mitte kursis oleva lugeja Heli Nurger murelikuks muuta. Teema on [email protected] Piret Õunapuu aga vägagi aktuaalne ja vajalik. Mõõdupuu rubriigis annab TOIMETAJA Tõsiasi, et kogud on iga muu- Mariann Raisma hea ülevaate Ivi Tammaru seumi alustala, tuleb käesole- kogude kasutamisest muu- [email protected] vast ajakirjast väga selgesti välja. Ajakirja pika ajaloo seumi meenete valmistamisel. PEATOIMETAJALT Juba mitu korda on toimu- TOIMETUSE KOLLEEGIUM jooksul on see esimene num- nud Eesti MuuseumiMeene Piret Õunapuu, Karin Hallas-Murula, ber, kus peaaegu kõik artiklid Auhinna (EMMA) konkurss, Tiina-Mall Kreem, Marge Rennit, käsitlevad just peateemat. kuhu esitatud tööd on läinud Aivar Põldvee Kogumispoliitika, kogu- desse sisse ja välja arvamine, järjest huvitavamaks. Eduard Vilde Muuseumi Piibelehe RESÜMEEDE TÕLGE kogude kujunemise ajalugu ja sokid olid eelmise aasta täielik Tiina Mällo loogika – kõik see moodustabki tegelikult meie muuseumi- hitt. Ikkagi inimene on aga KÜLJENDUS maastiku kõige olulisema seekord Eesti Teatri- ja Muu- Ivi Tammaru osa. Teema avalöögina mõjub väga hästi Hollandi kolleegi sikamuuseumi koguhoidja Marika Palu. KUJUNDUSMAKETT võrdlev analüüs meie ja nende Kurbusega peame ka Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel kunstikogude moodustumise loogikast. Kas ja kui palju teatama kahe pikaajalise ja pühendunud kolleegi lahkumi- TRÜKIKODA me saame siin leida põhjusi- sest meie hulgast.