EESTI MUUSEUMIÜHINGU – AJAKIRI NR 1 (31) MUUSEUM Muuseumimaastik 2012

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 1 — ESIKAAS

Muuseume turismi- MUUSEUM PEATOIMETAJALT maastikule sobitavad Eesti Eesti Muuseumiühingu ajakiri Kunstimuuseumi kogemuse NR 1 (31) 2012 põhjal Kristina Aimla ja Kerttu Männiste. Nende soovitused PEATOIMETAJA võivad küll mõnele väikesele Piret Õunapuu muuseumile kaugeks jääda, [email protected] aga kindlasti peab paika, et koostöö ja paindlikkus on TEGEVTOIMETAJA olulised igal tasandil. Heli Nurger Mõõdupuu rubriigiks on [email protected] Piret Õunapuu seekord aasta kõige suurem „Maastik“ on väga lai mõiste, mõõduvõtmine muuseumide TOIMETAJA millest vahepeal kujunes lausa vahel ehk Eesti Muuseumide Ivi Tammaru üleekspluateeritud parasiit- Aastaauhindade 2011. aasta [email protected] sõna. Küll olid meil mälu- laureaadid. Laureaatide esitlus

PEATOIMETAJALT maastikud, kultuurimaastikud, selle aasta alguses oli üritus, TOIMETUSE KOLLEEGIUM teatrimaastikud jne jne. mille kohta on olnud kuulda Piret Õunapuu, Tiina-Mall Kreem, Ajakiri võttis siiski julguse kiidusõnu. Tore, et muuseu- Mariann Raisma, Marge Rennit, lahata muuseumimaastikku mimaastikul on nii palju nii Aivar Põldvee ja leida selle erinevaid tugevaid tegijaid! aspekte. Teema omandas ka Ajakirjale teema leidmine RESÜMEEDE TÕLGE rahvusvahelised mõõtmed, pole kunagi eriti lihtne olnud. Tiina Mällo käesolevas numbris saab sõna Järgmise numbriga läks aga kaks välisautorit. Tegelikult teisiti! Juba pool aastat tagasi KÜLJENDUS on ehe maastik ja muuseum küsis üks tore kolleeg, kas Ivi Tammaru omavahel tihti vägagi seotud ajakirjanumbri teemaks ei ning toetavad ja täiendavad võiks olla „Muuseumitöötaja“. KUJUNDUSMAKETT teineteist. Sissejuhatav artikkel See mõte oli nii hea, et otsus Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel teema kohta pärineb Paul Basu tuli kohe. Muuseumitöötaja on sulest, kelle peamiseks uuri- see, kes kujundab muuseumi TRÜKIKODA misalaks ongi maastik ja selle näo. Tihti samastab ta ennastki Ecoprint suhe kultuuripärandisse. Seda muuseumiga. Nii olen mina probleemi on ta lahanud nii mitme sõbra telefonis nimega Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile teoreetiliselt mitmes ülikoolis „Muuseum“. Ilmselt sellepä- looduslike õlide ja vaikude baasil loenguid pidades kui ka prakti- rast, et ma seltskonnas muust valmistatud värvidega. © Ecoprint liselt ise näitusi tehes. Eelkõige eriti ei räägigi kui muuseumist. oma kogemustest ta kirjutabki. Üleminekuks sellele teemale Konkreetsed reaalsed on meie käesoleva numbri maastikud on teemaks nii Ran- rubriigis „Ikkagi inimene“ narahva muuseumi kui Tamm- tulihingeline kunstiteadlane ja saare muuseumi Vargamäel muuseumitöötaja Mai Levin. puhul. Huvitava seose lillede Seda, kui põnev ja huvitav on Ajakirja väljaandmist toetavad abil kujundatava maastiku, muuseumitöötaja tõe otsimise Eesti Kultuurkapital, mälestuste ja muuseumi vahel tee, saab lugeda ka Aleksandra Hasartmängumaksu Nõukogu, leiab oma kogemustest Norra Murre artiklist. Eesti Rahva Muuseum. Gamle Hvami muuseumi töö- Tagakaanel astub aga 1913. taja Mari Marstein. Omamoodi aastal välitöödel muuseumitöö- ISSN 1406-3484

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 2 maastikku eksponeeris ka taja, kellest sai alguse eesti fi lm Harjumaa muuseum näitusega ja kes on otsene põhjus käi- ESIKAANEL: TAGAKAANEL: „Elu Kehra tehase korstna all“. masolevale fi lmiaastale – legen- Näitus „A. H. Johannes Ajalooline ülevaade meie muu- daarne Johannes Pääsuke Eesti Tammsaare – Pääsuke pildis- seumimaastiku kujunemise Rahva Muuseumist. meie oma- tamisretkel Eesti erinevatele etappidele on selle kosmose looja Rahva Muuseu- ala asjatundja Mariann Raisma ja Eesti teatri- mile 1913. aasta sulest. loome kandjaid juunis. ERM Fk (1921–2006)“ 214:19 A. H. Tammsaare Muuseumis Vargamäel FOTO: Aune Suve MÄLU AUK LEIUNURK AJA LUGU ICOM IKKAGI INIMENE NÄITUSED MÕÕDUPUU LUUBI ALL PÄEVATEEMA ET USUIEASAUIND21 EESTI MUUSEUMIDEAASTAAUHINNAD 2011 KAASAV MUUSEUM ELU KEHRATEHASEKORSTNAALL MAASTIKUGA MUUSEUM TARTU TÄHETORN –TEADUSAJALOOPÄRL MUUSEUMID TURISMIMAASTIKUL MAASTIKU AJALOOLISED TAIMELIIGID LOOVAD MUUSEUMIS MÄLESTUSTE MAASTIK RANNARAHVA MUUSEUM, MAASTIKJALUGUDEJUTUSTAMISE RUUMNENDE VAHEL MUUSEUMIS KASVAV MÄLUAUK ajadEestimuuseumipoliitikas Murrangulised KUJUNDADES IDEAALMAASTIKKU Hetkeolukord ja võimalusedICOMikonverentsidelt — MARJU REISMAA — — AUNE SUVE — — TIINA-MALL KREEM — — TÕNU— VIIK — KRISTINA MÄNNISTE AIMLA, — KERTTU — MARI MARSTEIN — — MAIVI KÄRGINEN — — PAUL BASU — — ÕUNAPUU PIRET — — MARIANN RAISMA — — AGNES — ALJAS h äg nmseaj adpluutoakgs ed ehk räägiinimestegajasaadpaljuuutomakogustteada „POEEM“ nevu usijloaeMiLvng kunstiajaloolaseMaiLeviniga Intervjuu MEIE MAI — ALEKSANDRA MURRE — — TIINA-MALL KREEM —

LK 31

LK 22 LK 35 LK 28 LK 18 LK 15 LK 12 LK 5 LK 53 LK 45 LK 42 LK 51 LK 38

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 3 — SISUKORD MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 4 — PÄEVATEEMA FOTO: Suve Merylin ( teegiat koostöösDunbeathi HoiuÜhinguga ja elluviimauutmaastikutõlgendamisestra- 2000. aastalkutsutimindCaithnessi,kavandama lik tõlgendusvaesestabjahäiribkohatajumist. siltidega varustatud.Maväidan,etsellineplakat- muuseumi, kusobjektidonpubliku„harimiseks“ mõnikord kombekssuhtudamaastikussekui osa omauurimistööst,onpärandikorraldajatel teetne“ lugu.Šotimaal,kusmaolenteinudpõhi- või monumentepuudutav„ametlik“„autori- või kultuuripärandinimestikessekantudkohti mõttevahetus igapäevaelustuttavatekohtadeüle maastikest jutustamiseviisid.Seevõibollaargine ja narratiiviomavahelinesuheningkultuur- sega, onmindjubaammuhuvitanudmaastiku Kuna tegelenniiantropoloogiakuifi mine jne, kuid siinkohal pakub mulle huvi üks mine jne,kuid siinkohalpakubmullehuvi üks nagu kogumine, kataloogimine,konserveeri- muuseumi jalugudejutustamise vahel. me püüdsimetugevdadasümbioosi maastiku, ülevaate sellestprojektistning selgitan,kuidas PÄEVATEEMA Dunbeath Preservation TrustDunbeath Preservation Muuseumil on teadagi mitmeid ülesandeid Muuseumil on teadagimitmeidülesandeid JA LUGUDEJUTUSTAMISE RUUM NENDEVAHEL MUUSEUM, MAASTIK MUUSEUM, MAASTIK ). Järgnevalt annan ). Järgnevaltannan lmitegemi- UNIVERSITY COLLEGEUNIVERSITY LONDON ARHEOLOOGIA INSTITUUT — PAUL BASU — juures selline vahend, mis ei muuda kuigivõrd juures selline vahend, miseimuudakuigivõrd näitus onpõhiolemuselt suhtlusvahend,kus- ülesehituse põhimõtet võimitte,võibväita, et sellest, kaspooldamesellist läbinistiüheteema neist ühtmoodijaselgeltaru saaksid.Sõltumata likalt tulitekstetoimetada, et kõikkülastajad kõneka informatsiooniga. jaoks olulinepiirdudaüksneslooseisukohalt oleksid eksponeeritudlooosana,seegaolimeie kohta teada.Meieagatahtsime,etesemed tavalt –rääkidapublikuleärakõik,misoneseme seumi puhuloli„rahvuselugu“. konkreetse loojutustamisele,missellemuu- esemete semantilinepotentsiaaltaandatiühe kirjeldab näitusestsenaristprotsessi,millekäigus Šoti Muuseumiekspositsioonikujunemisest näitusel kuijutustuseillustratsiooni.Ülevaates ning sellepõhimõttekson,etobjektikasutatakse mise näiteksonuusŠotiMuuseumEdinburghis nimetada „jutustavaksnäituseks“.Selliselähene- näituse koostamisemeetoditest,midavõiks Näituse stsenaristkirjeldab edasi,kuihoo- Kuraatorid soovivadsageli–jatäiestimõiste- 2 1

Paul Basu

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 5 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 6 — PÄEVATEEMA Labürint Lowenthali väljendit. enam „näituseatribuudid“,kuikasutadaDavid orkestreerivad ja,maütleksin,hägustavadüha tähendab, etmeiekohakogemustvahendavad, samal viisilsildistataksejatõlgendatakse. Sama eisaaagaöeldamaastikekohta,mida ei mõjutalood,midatemaümberpõimitakse. jutustamise huvides,kuideseiseeimuutu,eset vastandada võigrupeeridaerinevatelugude raames võibesemeidsildistadavõitõlgendada, eset ennast,küllagasellekonteksti.Ühenäituse sobivateks objektideks“. külastatavad kohad „muudetakse...turisti pilgule miskultuuril maastikuletohutu mõju,kuna Pealiskaudsusest hoolimata onselliselreisi- ta tarbidavaidseda,mison hõlpsaltseeditav. sest. Selpoleaegaviivitamiseks, järelikultsaab jõudu mugavusestjasoovide kiirestrahuldami- uute kogemusteotsingul.Seeammutabelu- „turisti pilk“:liikuvjajuurteta,rahutualati Modernset vaadetmaasikuleesindabseega modernsele ühiskonnaleolemuslikkogemus. inspireerida? edasi andatähendusi,esilekutsudamälestusi, maastike semantilistpotentsiaali,nendevõimet lugude jutustamisenimel,lahjendadesseeläbi Kas polemesüüdimaastikemoonutamises saavutada samutulemusiilmasellistekaotusteta. nimel ja,misveeltähtsam,kasoleksvõimalik küsida, misohverdataksenendeeesmärkide laiem levik,heaturundatavus,tahaksinikkagi omadusi –arusaadavus,erialasteteadmiste sellistel tõlgendusstrateegiatelonkasulikke tähelepanuvõimega. Kuimekanõustume,et ülejäänud loogavõiväidetavasihtgrupipiiratud kestimõistetav ningkasee,miseihaakuladusalt infotahvlite tekstistväljarookidamitmeti-jaras- näitusel. Pärandiekspertideülesandekson alla samamoodinaguesemedŠotiMuuseumi vad pärandiekspertidehoolitsevatähelepanu Taoline kultuurmaastike„muuseumistamine“ Paljudele pärandi tõlgendamisestrateegia- John Urry väidab, et reisimine ja turism on väidab,etreisimine jaturismon John Urry 3 Meiemaastikudsatu- 4 vane taaselustumine. Santiago deCompostelapalverännakutänapäe- vähemalt sellesteristuvana,näitekskeskaegse tajuvad turismitarbijalikkuselevastanduvavõi muud sellisedkultuurireisid,midaasjaosalised rändu võiavastusretke. Nad isekirjeldavadomareisipigemkuipalve- etneidnimetatakse„turistideks“. jaid kurvastab, „juurte“ otsingul.Paljusidselliseidkojupöördu- šoti päritoluinimestereiseomaesiisademaale list“. Olenviimaselajaluurinudvõõrsilelavate kajastub inimestesoovisavastadamidagi„tõe- poolt pakutudjaorkestreeritudkogemusele,see „pärandis“, seeonvastupanuturismitööstuse kuse vastu,midatajutakseteemaparginaesitatud Need ontekkinudreaktsiooninaebaloomulik- teisi modernistlikketurismialaseidvaatepunkte. et onkateisimodernistlikkevaatepunkte,isegi ja valdavmodernistlikvaatepunkt.Maarvan, balt onaluseksvõetud„turistipilk“kuivältimatu sellest,etkriitikava- laad tulenebminuarvates tele omaneülilihtsustavmaastikestjutustamise pigem peidetuks. tikust, kussellega seostuvadloodvõiksid jääda muuseumi kuilugudejutustamise kohtamaas- peaksime rohkemaussetõstma piiri,miseraldab kusse. Teiste sõnadega,mulletundub,etme lugude varamut,misonkootud igassemaasti- et julgustadakülastajaidise avastamarikkalikku ruume, näiteksmuuseumejapärandikeskusi, kasutama teisilugudejutustamiseksmõeldud ja infotahvlid.Mepeaksimehoopisrohkem avatud tekstiks,midaeisururaamidessesildid passiivset tarbimist. aktiivset, loomingulistosalust,mittesoodustama nõudmisi esitada,mepeaksimeergutama rohkem ruumijamittekartmakülastajatele puhul, andmakohastjutustadeskujutlusvõimele seda avastuseelamustkameiekultuurmaastike peaksimemekaitsma naudingut. Minuarvates Tegelikult pakubkijustseeavastamise protsess ega isegisoovi,etseeprotsessolekslihtne. mida saabtõlgendadamitmeti.Meeieelda üha uuesti,võrdlemeomahüpoteesileidudega, suunast korraga,võtamesamamaterjaliläbi protsessiga: melähenemeprobleemilemitmest giliste väljakaevamistejaleidudetõlgenduse või eksitakseumbteele.Seesarnanebarheoloo- mõnikord tulebminnaringiga,tekibviivitusi teadmiseni, onvõimaluste-jakeerduderohke, Tee läbilabürindi,teisisõnuteadmatusest keelsest sõnast (reisima) etümoloogias,mistulenebprantsus- teadmine kajastubkaingliskeelsesõna teadmises, etpingutusedsaavadtasutud.Sama tumusi, kuidneidkatsumusitalutaksemeeleldi raskusi jaebamugavusi,tülikaidolukordipet- line sümbol: omakorda labürindikujund,seeeluteekeeru- Võimalus neidideid ellu rakendadaavanes etmeiemaastikudpeaksidjääma Ma arvan, labor intus travail 6 (töötama). Sellega seostub (töötama).Sellegaseostub Neil reisidel kogetakse Neilreisidelkogetakse ehksiseminepingutus. 5 Üha enam levivad ka Ühaenamlevivadka travel

kihistused, kamberhauad, ringmajadja vuse jälgikohtabkõikjal:ristuvate põllupiiride maa tihedaltasustatudning kunagiseinimtege- sajanditel oliDunbeathipraeguhüljatudsise- asustus koondunudrannikule,kuidvarasematel asuvas Caithnessimaakonnas.Tänapäevalon püügiga tegelevkogukondŠotimaapõhjatipus tarvis). riumina õhtusteloengutejaslaidiprogrammide ala piditoimimaniinäitusesaalinakuiauditoo- luua mitmefunktsioonilisiruume(näiteksüks integreerida needuudeplaneeringusse,vajadus säilitada osavanastnäitusestjasisseseadestning vajadus kaalutlusi: suhteliseltväikeeelarve, mise viise.Olimuidugikateisi,praktilisemaid tõhusamaid jaemotsionaalsemaidloojutusta- koha representatsioonipoeetikat,arendada meie sõnumitmõistaksid.Metahtsimeuurida ainult sellele,etkülastajadvaidtekstelugedes huvitav kõigile.Jalõpuks,meeijäänudlootma kummutabjaon sime ruumi,missellearvamuse pilgule vastavaks).Maloodan,etmekujunda- väidet,etkohadkujundatakseturisti toetab Urry kogukonna jaoks,vaidüksnesturistidele(mis eiolnudkeskusmõeldudkohaliku arvates kusega otseseltseotud,ningmõistsin,etnende valt kohalikeelanikega,keseiolnudpärandikes- töötades jaDunbeathiseladesvestlesinkordu- kohana, lõbusaerilisekohana.Projektis õppimiskohana, haldusekohana,sotsiaalse vatel viisidel:mõtisklemisekohana,uurimis-ja ruumi, midainimesedsaaksidkasutadaerine- suhestuma jadialoogiastuma.Metahtsimeluua ning sedakaudujulgustadakülastajaidnäitusega sama paljuküsimusi,kuitaannabvastuseid, kus saakslugusidjutustada,ruumi,mistekitaks viisil. Kolmandaks,metahtsimeluuaruumi, tid, et„sama“maastikkusaabtajudamitmel tiku tajumiselsaavadollavägaerinedlähtepunk- Teiseks tahtsimemeselgeltväljaöelda,etmaas- pealispinna allpeituvadkeerukadtähendused. väljas olevamaastikuga,tajuma,etsellemaalilise julgustaks külastajaidaktiivsemaltsuhestuma teks, metahtsimeluuaruumiskeskkonna,mis sõnastasime memõnedkindladeesmärgid.Esi- eespool jutuksolnudküsimused. kirjeldada, milmoelmelahendasimemõned täieõiguslik muuseum–„giidiekskursiooni“ning jundatud pärandikeskuse–misnüüdsekson teises poolestahaksinmapakkudaümberku- mis oliosasuuremastarendusprojektist. tuuripärandi keskuseuuttõlgendusstrateegiat, kutsus mindkavandamajateostamasealsekul- mul 2000.aastal,kuiDunbeathiHoiuÜhing * (tõlkija märkus). (tõlkija niga kiviehitis, leidubpeamiselt Põhja- jaLääne-Šotimaal hüljatud maamajad mäeharjadel. Dunbeathi hüljatud maamajadmäeharjadel. Dunbeathi Broch Dunbeath onväiketalupidamisejakala- Pärandikeskuse ümberkujundamistalustades –rauaaegne mördita laotudringikujulisepõhiplaa- broch’ 7 Artikli Artikli id * , modernistlik vaatepunkt. modernistlik vaatepunkt. võetud „turisti pilk“kuivältimatujavaldav onaluseks sellest,etkriitikavabalt arvates maastikest jutustamiselaadtulenebminu strateegiatele omaneülilihtsustav Paljudele päranditõlgendamise ka vägaisiklikultasandil. dada“ –jatähendadaühtaeguvägasotsiaalsel toob Gunnjõuliseltesilekohavõime„tähen- Dunbeathist jasellejõeorust.Omaromaanides oleks kirjutatudniipaljujatundlikultkui kohaks. Tõepoolest, väheonmaastikke,millest jõeorg onmitmetematuntumateosetegevus- oluline ningrannaküla,sellesadamjasisemaa koht temakirjanduslikustegevuseskahtlemata ega pöördunudDunbeathihiljemtagasi,onsee kus taõppis.Kuigilahkuskülast12-aastasena pojana. Pärandikeskusasubvanaskoolimajas, aastal Dunbeathisedukakalalaevakapteni renessansi esindajaid.NeilGunnsündis1890. on ükstähtsamaidŠotikirjanduse1930.aastate aga kajalutuskäikuNeilGunnimaastikul,kes des. jutte teatudkohtadest...justnimeltneiskohta- geoloogide jabotaanikutega),kuulatanende lambakarjustega (võikohalikearheoloogide, ja sealonmõnusjalutadakohaliketalunikevõi maastik sisaldabnaguigapaljulugusid Jalutuskäik Dunbeathi jõeorus tähendab Jalutuskäik Dunbeathijõeorustähendab 8 GunnijaoksoliDun- kaanepildid kolme raamatu mast jatema sada- kirjeldus Neil Gunn,tema beathi sadam, kujutatud Dun- stend, millelon fuajees asuv Pärandikeskuse Dunbeathi

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 7 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 8 — PÄEVATEEMA Pärandikeskuses Dunbeathi Põrandakaart jõgi. ühtaegu aja-,mälestuste-,inimsusejateadvus- Clifford, samaskaläbinistisümboolne,olles läbinisti „tõeline“,kuid,nagumärgibDouglas peategelase KennijaoksonDunbeathWater uue näitusekujundamiseks.Gunniteosenoore meile suurepäraselähtemotiivipärandikeskuse ta romaanis„HighlandRiver“kirjeldab,andis metafoor jateekondsellejõelätetele,mida beath Water –temaMägismaaJõgieritijõuline kuni DunbeathWateri lätteni,sedastades,et kirjeldab KennipalveränduMägismaaJõgepidi Gunn, millineolitemaseosDunbeathiga,ning annab põhiinformatsioonisellekohta,kesoli mis onpildilkujutatutehulgas). viimasest romaanist„TheOtherLandscape“, „Teised maastikud“(pealkiripärinebGunni Selle vastuonseatudteinestendpealkirjaga sadamast jatemakolmeraamatukaanepildid. on Dunbeathisadam,Gunn,Gunnikirjeldus neist onfotomontaaž,millekomponentideks külastajale avanebvaadekahelestendile.Ühel ka montaaži.Pärimuskeskusessesisenenud külastajate muutlikkukulgemistnäitusesaalis, vahendeid, kasutadeskollaažija,arvestades tatsiooni. Olemeüldiselteelistanudgraafi Gunni pooltloodudkirjanduslikurepresen- selles kohassündinudkirjanikujasellekoha omavahel Dunbeathikuikoha,NeilGunni 9 Keskuse fuajees tahtsime me seostada Keskusefuajeestahtsimemeseostada 10 Teine stend lisi lisi nagu uuestisissekirjutades. lisama omamälestusikaardile,endsinnajust põrandale jaümberasustatuidkutsutakseüles linnaosa tänavatekaartonmaalitudmuuseumi ümber rassiliselteraldatudasulatesse.Hävitatud maha lammutatiningmilleelanikudasustati tikultuurne piirkond,misapartheidikõrgajal District SixMuseum.olilinnamul- reisi. KuidmullejättissügavamuljekaKaplinna see olisümboolnereis,mismatkissümboolset jaoks sümboolsetpalveränduJeruusalemma– katedraalides, milleläbiminetähendasusklike põrandasillutisse laotudlabürindidEuroopa inspiratsiooni mitmesteeskujust.Esiteks,suured endas. millel onmõistagivastedDunbeathimaastikus kujutised kohtadest,midatunnemeromaanistja tsitaadid ningrohkemvõivähemabstraktsed duses. Põrandakaartikirjavad„HighlandRiver“ aastal jamisonnüüdŠotiRahvusmuuseumival- preesi fragmendist,misleitiDunbeathist1860. pea kujunduslähtub8.sajandistpärinevailusa fotodest, mis kujutavad jõe suudmeala – kindlus, fotodest, miskujutavad jõesuudmeala– kindlus, sadama juures möödubkülastajavanadest tiku representatsiooni. Näiteksfuajeespaikneva läbi ruumispaiknevajalugusid jutustavamaas- kartograafi huvi kateistsugusedkaardistamiseviisid:briti seest leiadsameieJõehinge...“ kuid tähendusrikastsitaatromaanist:„Enda tema endaalgallikani.Stendilõpusonlühike, see olikareistemakultuuripärandijaühtlasi jääb mäetahajaavatudsuumerepoole“. välja nägemanaguhiigelmadu,kellesabaots kirjutab Gunn,„peaksjõgiomavoolusängis võiks nähaõhustiirlevhiireviu:„Kõrgeltõhust,“ teoste Dunbeathitopograafi kaardi“ visuaalsedelemendidpärinevadGunni tikul. TimChalkikaunisteostuses„põranda- tõeline jõesängväljassuunabjalutuskäikumaas- sega tutvumisetrajektoori–samamoodinagu kujundatud. Jõgiannabkülastajaleettenäitu- osalt maalitud,põletatudvõilehthõbedaga ussina looklevastjõest,misonpõrandalaudadele „sisemine“ kui„väline“. hinge, javihjates,etavastusretkvõibollanii külastaja poole,etkatemaleiaks„meie“koha pinnale, muutestsitaadiisiklikukspöördumiseks graveeritud kapeamisenäitusesaaliusteklaas- „Parish Maps“. töö „OldMilverton“Common Groundiprojektis on kunstnikSimonLewtyteosed, iseäranistema kaardistada narratiivijakohta:muljetavaldavad vahele jäävadLäänealternatiivsekunstipüüded nii maastikkuijutustus.Nendekaheäärmuse visuaalsetes kujunditespeituvadühtepõimunult selliseks onAustraaliaaborigeenidekunst,mille vähem harjumuspärastekujutusviisideni.Üheks Põrandakaardi idee jaoks ammutasime Põrandakaardi ideejaoksammutasime Põrandakaart juhatab külastaja diskreetselt Põrandakaart juhatabkülastaja diskreetselt Üle läve astunud külastajale avaneb pilt Üle läveastunudkülastajaleavanebpilt a tuttavlikustikonograafi 14 ast nii, nagu seda ast nii,naguseda 13 Mulle pakkusid Mullepakkusid 11 Need sõnad on Needsõnadon ast kuni 12 Mao Mao pärandikeskuses võibtallehuvipakkuda broch ja kamberhaud. Seegasaabkülastajanautida Chapel Hill,CnocnaMaranaich’ipüstinekivi aknast: küla,Gunnisünnikodu,veski, mitmed jõealamjooksuehitisedonnähaka õuest ruumisisse.Eritijõuliseltmõjubsee,et vaatele akendetaga.Selmoeltuuaksemaastik jaalaliseltmuutuvale vastanduvad värvilisele kasutasime staatilisimustvalgeidfotosid,mis beathi maastikuvahel.Vastanduse rõhutamiseks luua seossiseruumijaakendestpaistvaDun- siitkandist võibleida. armistavad, ningmuistsetmustatamme,mida turbakaevandusi, mispiirkonnamaastikku pindmeenutab Pinkide mustakskõrvetatud mõistatus, meeldivaüllatusenaotsivalevaimule. meplankudest janeismõlemaspeitub„salajane“ Pingid koosnevadlooduslikultkaarduvatesttam- keerukam. kord onseosüsnaüheseltmõistetav, teinekord kujundama–mõni- nib külastajatomaarvamust Pildi jatekstisuheonpingestatudviisil,missun- allkirjaks ontsitaatromaanist„HighlandRiver“. juhatavad tedaedasijõelättepoole.Igafoto mustvalge suurefotojuurde,misvähehaaval kool, küla,veskijne–ningliigubedasikuue lihtne ülesanne. ja neileomasoovide sõnastaminepolnud kuigi mitmeid. Asjast huvitatudkunstnikeleidmine etappide ettevalmistamisejuurde kaasatud der Hamilton.Kunstnikke oli keskuseerinevate nike vahel.Käesolevaljuhul oliselleksAlexan- dakaart sündiskaseekoostöös meiejakunst- imposantne koobaltsinine„sein“. Nagupõran- kooli kohta. on omadloodDunbeathijaehkisegi vabatahtlik võimuuseumitöötaja,keegi,kellel pärast keegi,kelleleselliseidküsimusiesitada: strateegia eeldas,etalationnäitusesaaliskäe- tekitavad küsimuse„miks?“neis,keseiole.Meie episoodi neile,kesonraamatutlugenud,ja grafi harud. Seepärastonaknaklaasidelesöövitatud nimed võiIngliselinnadepeamisedtööstus- VIIInaiste tühiasjadest nagukuningasHenry akendest, selajal,kuiõpetajarääkissellistest ja unistasjõest,vaadatesväljaneistsamadest „Highland River“.Tema kangelane,Kenn, istus näha 19. sajandil.Kuidveelgihuvitavamvõibolla puudutav kohapärimusvõiselleväljakaevamised asudes onneilvaruksuuedteadmisedja takse külastajaidneidkohtiisekülastama.Teele su vaimunest“. jaks olnudtsitaat:„ lähenedes meenubneileehknäituselfotoallkir- Meie strateegia seisukohalt oli kõige olulisem Meie strateegiaseisukohaltolikõigeolulisem Jõelätet piirabkakspuusttahutudpinki. Kahte peamist näituseruumi eraldab Kahte peamistnäituseruumieraldab Gunn jäädvustasDunbeathikooliraamatus ti laadis tsitaadid, mis meenutavad seda ti laadistsitaadid,mismeenutavadseda ’i erinevaid representatsioone, näiteks ’i erinevaidrepresentatsioone,näiteks broch ’i

päris maastikuljaseepärastjulgusta- 15 Broch ’i ees seistes nagu ärkaks ’i eesseistesnaguärkaks broch broch broch , ’i ’i ’ile ’ile vaatele paistvale vad akendest fotod vastandu- Mustvalged tuppa toomine. Maastiku õuest esitusi Broch ’i erinevaid

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 9 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 10 — PÄEVATEEMA vahel näituse ruumi Klaassein kahe muuseumi staatust. Nende meetmetega tagati muuseumi staatust. Nendemeetmetega tagati tasemele, mis võimaldakstaotledaregistreeritud tugevdas otsust viiakeskusetöökõrgemale mis käivitaspärandikeskuse arendusprojekti, sai justseetähelepanuväärne avastustõukejõuks, plaat, millelonkujutatudristi. Mitmesmõttes sel, leiti7.sajandialgusesse kuuluvpiktikivi- Ballachlys, mäestvähemkui 200meetrikaugu- 1996. aastal,mil19.sajandirenditaluvaremetest „äramärgitud“ kohaks.Suulinepärimussaituge pühaduse auraningpaljudpeavadsedasiiani müüridega mägionsäilitanudsalapärasuseja maja“. kohaselt asusvanaklooster, tuntudkui„Rahu on ChapelHill,kusiidsekohalikupärimuse peegeldus. sõna otsesesmõttesakendetagaolevamaastiku Päeva teatudhetkedelsaabinstallatsioonist ja aastaaegadevaheldudespidevaltmuutudes. installatsiooni pealjasellesees,päevajooksul toob „õue“„tuppa“kavalgusemängHamiltoni jõudvat akendekaudupeamisessenäitusesaali, moel, nagutõelisemaastikudünaamilisusnäib lide, onsöövitatudjõeühelõigukujutis.Samal sulanud. Seinaüheleküljele,ülekõigipanee- nud loodusestjahiljemjälleloodusegakokku broch kohtuvad erinevateajastutejäljed–ringmajad, rivad maastikuarheoloogilisi elemente.Seal lamineeritud stendideseeria,misdemonstree- fotofi neid omastuudiosning,kasutadesklaasija korjas samblaid,samblikkejametsalilli,pildistas silmas pidasime,kõikasetusjärskupaigale.Ta mõtet selgitasime,mõistisAlex,midameõieti maastikul läbikäisimejameveelkordoma kõike läbib.Allessiis,kuimekoosneedkohad liku“ keskkonnasuhetejajõekohta,misseda füüsilise stratigraafi gitades meiesõnumitmaastikusemantiliseja Dunbeathi alamjooksu maastiku süda Dunbeathi alamjooksumaastikusüda Me pidasimepikkikõnelusiAlexiga,sel- , pikkmajajaBouilagHill,kõikväljakasva- lmi läbipaistvust, valmistas suurepärase lmi läbipaistvust,valmistassuurepärase 16 Mõistatuslike, radiaalselt paiknevate Mõistatuslike,radiaalseltpaiknevate a, „kultuurilise“ja„loodus- vabalt seisvadjaseinaleriputatudstendid. loogia veebiandmebaasiuurimiseks,samuti HoiuÜhingukodulehejaarheo-kond, arvutid hiiglasliku fotoette,sealonraamatumüügiosa- uutmoodi jaseadsimejõeülemjooksukujutava selt päritkujukestega,millemegrupeerisime maid kujundusvõtteid:vitriineelmiseltnäitu- avaneb ühtlasiparimvaadeBallachlyKivile. põrandasse ningtsitaadikeskelolevastringist tsitaat –„kirjeldadespühasõõri“ongraveeritud kunagise väikesekloostrikambrivundament.See madalate lamedatekivideringikeskel,misoli sellele mäele,otsideslohutustjasisemistrahu peategelane Finnpõgeneslapsenamõnikord Gunni raamatus„TheSilverDarlings“.Romaani Kiviga ningvihjabChapelHillikirjelduseleNeil kiviplaatidest põrandharmoneerubBallachly „järele aimata“.Kohalikupottsepapooltlaotud kuid eitekitamuljet,naguolekspüütudkabelit ruum, misassotsieerublihtsakivistkabeliga, ja nišigaristikivijaoks.Tulemuseks onrahulik seintega ruumlihtsavõlvlaega,madalaastme nõuete standarditele.Seetõttuehitativäikekivist mis samasvastakstänapäevasteleeksponeerimis- naabruseta (stendidonolemas,agamujal)ja kivi oneksponeeritudsiltidejastendidesegava Chapel Hillipühapaigaristikivijaoks,ruum,kus eesmärgiks kujundadavaiknejarahulikruum pärandikeskuse vaimsekskeskmeks.Siinoli selle eksponeerimiseksloodud„pühamuruum“ maastiku „vaimne“süda,onBallachlyKivija juhtunud. NiinaguChapelHillonDunbeathi Mägismaa jaŠotisaarteleidudepuhulsageli rist viidaksEdinburghivõiInvernessi,naguon tingimused kohapealningvälditivõimalust,et kiviplaadile vajalikudsäilimis-jaeksponeerimis- kasutama. tingimused ning külastajaidjulgustatakse neid sed. Siinonloodud uurimistöökssuurepärased kooliprojektidega ningerinevate erialadeteadla- perekonnaajalugu, siintöötavad lapsedoma „juurteturiste“,kedahuvitab on sageliarvukalt arhiiv. Ülemisel korruselasubuurimissaal,kus ainult näituseruum,seeon kauurimiskeskusja ise tõlkida.Jamõistagieiolepärandikeskus nii etkülastajadsaaksidülejäänudnimesid test gaelikeelsetekohanimedekomponentidest, mesid, nendetõlkeidningkokkuvõttelevinuma- sama maastikuelemendikohta,ajaloolisikohani- erinevaid jaosaltvastandlikkelugusidühe kihistusi: killukesipiirkonnakohapärimusest, kuid meielisasimeselleleteistsugusteteadmiste aasta maakaardidoniseendastkipõnevmaterjal, ainult suurematopograafi kujutatud samamaastikkumispõrandakaardil, Dunbeath Water kogusellepikkuses.Siinon kaardimaterjali, milleabilonkujundatud Vana Hectorivahelise dialoogitekst19.sajandi kohalood. SellelstendilraamibNooreArtija teemaks onnäiteksDunbeathikohanimedja Näitusel onmuidugikasutatudkatavapärase- lise täpsusega. 1871. lise täpsusega.1871. 17 Ühe Ühe külakoolis Dunbeathi HoiuÜhingu algatusel. Ühing loodi 7 Dunbeathi Pärandikeskus avati 1988. aastalvanas tiago. 6 Vt N.L.Frey, Motion. tish Highlanddiaspora. 5 Vt P. Basu, Routemetaphorsof’roots-tourism’ intheScot- p. 164. 4 J. Urry, Cambridge University Press, 1985,p. 273. 3 D. Lowenthal, 2000, p. 45. National Identity. and interpretation. 2 J. Calder, to audience: From strategy artefact for display O. Lelong. Oxford: 377,2004. BARBritishSeries Work andThought onCultural Landscapes in Dunbeath“ raamatus Landscape: Landscap pikem versioon all ilmus pealkirja artikli Selle „Museum/ Space Between. – 1 Paul Basu, Museum,LandscapeandtheStorytelling kirjastuses Blackwell2007.aastal. raamatut „ExhibitionExperiments“,misilmus juures ningtoimetaskoosSharonMacdonaldiga ta konsultandinaüheSierraLeonemuuseumi ja kultuuripärand.Artiklikirjutamiseajaltöötas Paul Basupeamiseksuurimisteemaksonmaastik Tõlkinud LiisiJääts jutustada meiemaastikestjaminevikest. küllasem jaeelkõigetundlikummoodus,kuidas ning selleasemelväljatöötadauus,fantaasia- vis vastuseista„arendavõisure“mentaliteedile etpärandipuhulontar-kulutab seda.Maarvan, ei olepõhjaturessurss,intensiivnekasutamine miarenduse „eksperdid“.Kuidkultuurimaastik Pärand tulebpannateenima,naguütlevadturis- pealt teenimineonmuutunudkinnismõtteks. raha: ühakergemligipääs„pärandile“jaselle ressursi julgemakskasutamisekseraldatakse Šotimaa ükstähtsamaidmüügiartikleid.Selle selt tähtisningkahtlemataonkultuurimaastik Turism, naguteada,onŠotimajanduseleeluli- vaba rändamajaavastama. tik peaksolemaruum,kusniikehakuivaimon lihtsustada turistilemugavakstarbimiseks.Maas- aspektist vastavaltlineaarsejutustusevajadustele, koguda jaeksponeerida,esitadaühestvõiteisest Meie kultuurimaastikudpoleobjektid,mida onseelahendusõige. gendusteks. Minuarvates avatud tekstiks.Sõnaotsesesmõttes–tõl- mälestiste poolestrikasDunbeathimaastik Väljaspool muuseumiseinujääbarheoloogiliste ruumi maastikust,millekohtaneedloodkäivad. seumi kuirepresenteerivat,lugusidjutustavat juhtida tähelepanupiirialale,mislahutabmuu- Ma loodan, et see arusaam ei tundu naiivne. Ma loodan,etseearusaameitundunaiivne. Dunbeathi pärandikeskusespüüdsimeme Berkeley: University ofCalifornia Press, 1998. Ed. S.Coleman &J. Eade. London: Routledge, 2004. Consuming Places. PilgrimStories:OnandOff ThePast isaForeign Country. Ed. J. M. Fladmark. Shaftesbury: Donhead,Ed. J. M.Fladmark. Shaftesbury: Landscape andArts – HeritageandMuseums:Shaping e/Museum –Exploringtheboundaries – Reframing Pilgrimage:Culturesin Modern Views Lands:New –Ancient London, Routledge, 1995, 34/35:2–6,2005. theRoad toSan- . Ed. E. Carver & Cambridge: Sun Circle 8 N.M.Gunn, Scotland ningeraisikute annetustest. Enterprise, The Robertson Trust, Lloyds TSB Foundation for Cathness andSutherlandEnterprise, HighlandsandIslands arendusprojekt toetustjärgmistelt organisatsioonidelt: Glasgow, 1996,pp. 3–5.Lisaksühinguendarahale sai Dunbeath Preservation Trust; Glasgow: University of A. Morrison, karjamaade, kalavete, nõmmedejahirvemetsadega“. Vt kooskõlas Dunbeathi külatänapäevase eluga,selletalude, Dunbeathi eelajaloolisijaajaloolisimälestisiningehitisi mõni aastavarem, et „avastada, uurida,hoidajasäilitada 9 D. Giff 1942); 1941); gate, 1996); (Edinburgh: Porpoise, Edinburgh: Canon- 1937;uustrükk dunbeath-heritage.org.uk. 17 Pärimuskeskuse kodulehe aadress onhttp://www. 419,1998. Report ofEarlyChristianRemains.A Survey 16 I.Banks&J. Hooper, 15 Ed. S.Cliff in retrospect. – 14 S.Lewty, Parish Map(Old notes 1986:Some Milverton) Cape Town: SixMuseum,2001. District SixMuseum. ting theDistrict 13 Vt 12 11 1954. 10 N.M.Gunn, burgh: Oliver andBoyd, 1983,pp. 33–35. Highland River Highland River Highland River Recalling Community inCape Town: CreatingandCura- Young andOldHector Art The Serpent The Serpent ord, ord &A.King. London: Common Ground, 1996. (Edinburgh: Porpoise, 1933); The Silver Darlings Neil M.GunnjaLewis Grassic „gibbon“. Dunbeath: ACultural Landscape Morning Tide The Other LandscapeThe Other From place to PLACE: mapsand Parish Maps. , p. 54. , p. 101. , p. 168. (London: Faber &Faber, 1943). Chapel Hill, Ballachly, Dunbeath: (Edinburgh: Porpoise, 1930); Ed. C. Rassool &S.Prosalendis.Ed. C.Rassool (London: Faber &Faber, (London: Faber &Faber, Glasgow: GUARD . London: Faber &Faber, Highland River . Dunbeath: Edin-

„pühamu ruum“ „pühamu seks loodud eksponeerimi- jaselle ristikivi Chapel Hilli

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 11 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 12 — LUUBI ALL LUUBI ALL MAASTIK RANNARAHVA MUUSEUMIS RANNARAHVA MUUSEUMI TEADUSJUHT — MAIVI KÄRGINEN — tega, mis dikteerib palju rohkem inimeste elu tega, misdikteeribpaljurohkeminimesteelu teistsugune elurütmjamaastikomaiseärasus- selle saatusest.Saartelonomadelureeglid, ei saaometiüleegaümbersaarestendastja saarel elanudpaadiehitajatestperekondadele, Aksi raamat,miskeskendubküllpõhiliseltsellel ka elamapanna. vaks osaks,vaidolemeüritanudsellemaastiku oma tegemistesjäänudpassiivseltmaastikuseis- paatidel. SeegaeioleRannarahvaMuuseum laevade käilakujudestinspireeritudvaatemäng Lisaks olivahepeatusPirital,kustoimusvahva tajate elevilpilkudeallmeievanasrannatalus. Sadamast Viimsisse,jasõitjadrandusidpealtvaa- paatide karnevaliks,mispidulikultsõitisTallinna Mitukümmend paadiomanikkukogunesuhkeks leidis lisakskuivalemaaleasetkamerepeal. nud. 2011.aastaltoimunudRannarahvaFestival Seega onmeriRannarahvaMuuseumiema. rannarahva elustiiliuuriminejasäilitamine. Rannarahva Muuseum,millesüdameasjakson ja koossellegamuuseumile,millesthiljemsai kalarikkusega panialuseKirovikalurikolhoosile Viimsi Vabaõhumuuseum. Merikoosoma võib-olla varemgi)rajatiKingutalu,praegune Meri onpõhjus,miksüle400aastatagasi(ja tada ilmarannamaastikuoluliseosa,mereta. leda traditsioonilistrannamaastikku. eriti hoidma,ettulevasedpõlvedvõiksidimet- siis peameümbritsevatolustikkuomaltpoolt talust moodustatudViimsiVabaõhumuuseum, Kuna muuseumiüksosaonautentsestranna- mõjutab meietegemisiniiotseseltkuikaudselt. kujutada ilmasedaümbritsevamaastikuta,mis Rannarahva Muuseumieisaavistkeegiette Meie teadustöögi on seotud maastikuga. Meie teadustöögionseotudmaastikuga. Oleme merdomaltpooltmitmetiärakasuta- Samuti eisaaksmeomamuuseumiettekuju- linna meenutavate eramajadega linnalähedane linna meenutavateeramajadegalinnalähedane uus rannamaastikuvorm–väliselttavalistaed- samuti omaõuedelvanupaate.Sündinudon kud eksponeerivaddekoratiivseteleesmärkidel juba linnalisesrannamaastikus.Paljuderaomani- muutuvad needomakordamaamärkideksnüüd toonud kokkuerinevaidvanupaate.Ajapikku Muuseumi Pringikülasasuvapeahooneõuele maastike tekkeprotsessis.OlemeRannarahva tamisele olemeosalisedkauuterannaäärsete ühestki Eestirannakülast. puudestki kõrgem.Praegueileianeidvistenam vate objektidekohal–ükssääranehakkvõisolla rannakülades kõrgusidnadvõimsanaümbritse- abil mõrdasidmerepõhjakinnitati.Vanades laadselt hunnikusseasetatudpikkivaiasid,mille ravaiade hakid,miskujutasidendastpüstkoja- Juba ongirannaküladestkadunudvõimsadmõr- ditsioonilist rannakalandustjääbühavähemaks. suurte traallaevadevõiväiketraalpaatidega.Tra- vaikselt kaduma,sestmerelkäiakseüharohkem vanasti vabede saab vettelasta.Samutitähistasidrannakülasid lid: paadilautridningtelad,milleabilpaate et säiliksidvanarannakülatähistavadsümbo- hoopis midagimuud. ning meieomamuuseumisoleksimeuurinud oleks nadolnudneed,kesolidAksisaarel, hoopis näiteksLõuna-Eestisjaharinudpõldu,ei tekkeni. Kuiseesamaperekondolekselanud viis seekõrgelthinnatudpaadimeistritedünastia ennast pidevalttäiendamajaAksisaarepuhul sobiv randumispaik.Isoleeritusmandristsunnib kui mandril.Saarelontähtissee,kustleida tud teivaste ülemisiotsiühendasristloodislatt. 1 Võrkude kuivatamiseks püstita- mõeldudpuud. Ridamisi Lisaks vanamaastikusäilitamiselejajäädvus- Igapäevases muuseumitöös on meile oluline, Igapäevases muuseumitöösonmeileoluline, 1 read rannal. Needki on hakanud readrannal.Needkionhakanud Nyländer FOTO: Nikolai maastik Vana ranna- rahva Muuseum ajal õhulennu paat tegitormi detsembritormi: 2011. aasta seumile pärast Vabaõhumuu- Vaade Viimsi Maivi Kärginen FOTO: Ranna- FOTO:

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 13 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 14 — LUUBI ALL rahva Muuseum kalad suitsutatud kastis Bücklingi rannikule Vaade Viimsi FOTO: Ranna- FOTO: mine välikäimlaehituseks,misontõusevtrend). suundi sellesvaldkonnas(näitekspaatidekasuta- praeguseks jubahävinudobjektekuikauusi väikeehitiste uurimisega,käsitledesniivanu, jalikult tegelenudvanadestpaatidestvalmistatud praegugi äärmiseltaktuaalne,kunaolemepõh- lõpe. Sellemuutusekajastamineonmeietöös muuseum peabtegemaningmiskunagiotsaei dokumenteerimine onomakordatöö,mida rima rannakülana.Sellemuutusejälgimineja mis omakordahakkavadmaastikudefi tekib pidevaltjuurdeuusimärgilisielemente, dust võrgukuurid,vabed,mõrra kalandusega seotudmaamärgidmaastikul(pui- Seega, kuigirannaküladestkaovadajapikku meremiinid, rannakividestkompositsioonid). seonduv materjal(näiteksankrud,mõnelpool on muutunudvanadpaadidningmuumerega ruum, milleennastmanifesteerivaksvormiks vaiade hakid), vaiade hakid), nee- sid, alateskaladefi dame kõikvõimalikkekaladegaseotudõpituba- kalamüügikoha pakkumisele(turuabil)korral- dust tarbimakskohalikkukala.Lisaksstabiilse toidukultuuri jaeelkõigetõstainimestevalmi- osaks kohalikustkülaelust.Üritameedendada sagimine rannataluhoovilonsaanudsamuti mis toimuvadlaupäevititaluturudningtoimekas oluline osakatoidul.ViimsiVabaõhumuuseu- säilitamisega kogus,ainultseemuseaalonelus. hoidmine võrreldavmistahesvanamuseaali on rannatalujasellejuurdekuuluvamaastiku maad muuseumivabaõhuosaküljealt.Seega vaid kahjustusi.Samutisööbmerivaikseltära saanud inimesedviga,kuidpaatisesaituge- paat tegikõvatuuletõttuõhulennu.Õnneksei päevil räsistugevtormViimsiranduningüks paiknevatele eksponaatidele.2011.aastalõpu- merre. Samutionmereäärnekliimaohuksväljas vana rannamaastikpühitakseühehetkega torm ningmeiehoolejaarmastusegasäilitatud pidevaohuga,ettuleb ääres peamearvestama linnamuuseumid eipeakokkupuutuma.Mere kaasa kaprobleeme,millegavõib-ollanäiteks ja õigupoolestlausadefi Rannarahva Muuseumiletohutultpaljujuurde jahil käivadrandlasedpolekshakkamasaanud. meremehed, agakakaugemalkalalvõihülge- olulist maamärki,ilmamilletapõhiliseltküll ja keraamilisedtuletornidtuletavadmeeldeseda ehted meenutavadmererannakiviklibustpinda (Rannarahva SPA tooteseeria).Merekividest Naiste ilutootedkionseotudmereteemaga naljalt asja,mismeregakuidagiseotudeioleks. muuseumi toodetesse.Muuseumipoeseiole tada. vajalik, kuikalapolnudvõimalikkiirestiturus- vanades rannataludesonkalasuitsutusahiolnud osa rannamaastikest,sestkalasadamatesning kalasuitsutusahjus. Viimaneonsamutioluline kalasuitsutamisega traditsioonilisesBücklingi Rannaäärse kultuurmaastiku hoidmisel on Rannaäärse kultuurmaastikuhoidmiselon Tõsi, kuigirannaäärnemaastikannab Maastik onvaikseltimbunudkogunimeie leerimisest ning lõpetades leerimisest ninglõpetades neerib meid, toob see neerib meid,toobsee Hvamis, misonüksAkershusmuseeti lapsepõlvest. tikuelemendid tuletasidtallemeeldesündmusi elust, hämmastasmind,kuidaserinevadmaas- tema kolmteist.Kuulatesõelugusidsiinsest mend aastattagasi,minaolinsiiskaheksateistja sime. Mekolisimesealtärarohkemkuineliküm- noorema õegatänaval,kusmelapsepõlvesela- Mõne kuueestjalutasinkoosendastviisaastat 1 Akershusi maakonna muuseum (toimetajamärkus). jalutasid mälestustemaastikul. Nad liikusidaeglaseltpeenarde vahel.Nad puudutasid neidjamälupildid kerkisidpinnale. inimesed rääkimalugusid. Nad vaatasidtaimi, põlve. Lillepeenardevahel jalutades hakkasid mendid olidaidanudmuõelmeenutadalapse- risid mälestusisamamoodi,nagumaastikuele- ilu, midainimesedminevikus. Ma soovisin,etkülastajadsaaksidkogedasama paremini adudaminevikujatänapäevaseoseid. nidele ajatutilu,lootes,etseeaitabkülastajatel midagi elusat.Katahtsinlisadameiekollektsioo- oli tuuamuuseumiesemetejahoonetekõrvale muuseumi aedakohalikkeaiataimi.Algnemõte Viimase kahekümneaastajooksulolenkogunud taluhoonetes, mispärinevad18.ja19.sajandist. kümnest osakonnast.Muuseumasubendistes LUUBI ALL Ma töötan ühes Norra muuseumis, Gamle Ma töötanühesNorramuuseumis,Gamle Aja möödudesmärkasin,ettaimedgeneree- AJALOOLISED TAIMELIIGID MÄLESTUSTE MAASTIKU LOOVAD MUUSEUMIS 1 kuueteist- GAMLE HVAMI MUUSEUM, NORRA — MARI MARSTEIN — ülejäänud muuseumiesemed. võttasamamoodinagu midesse jatuleksarvele loomuliku komponendina vabaõhumuuseu- ja kohalikupärandioluline osa,kuuluvadnad pole siianisellekspeetud.Olles meierahvusliku kui tavapärasedmuuseumikogud, kuigineid miõue kaunistada.Taimed onsamahuvitavad potentsiaali paljuenamakskuilihtsaltmuuseu- taimedel külastajatele,mõistsin,eton muuseumikogu osasse.Nähes,millinemõjuon need loodkirja. aedadest jalapsepõlvetaimedestningmapanin hakkasid meilejutustamaomalapsepõlve seumile uusinformatsiooniallikas.Inimesed oli minujaoksootamatulisaväärtusningmuu- tema ajalugutõenäoliseltpikem. ja sedakohtabkateistespiirkondades,siison Pealegi, kuitaimkasvasühesaias1950.aastatel sul onnadsaanudmeiekultuuriajalooosaks. sobivust kohalikkukliimasseningselleajajook- Need taimedontõestanudomavastupidavustja sisseka1950.aastatesttuntudliigid. arvestame 1950. aastaeelsesseaega,kuidmõnikordme teadaolev ajaluguNorraaedadespeabulatuma pidada ajalooliseks?Tavaliselt ütleme,ettaime Taimedesse tulekssuhtudakuitäieõiguslikku Avastus, ettaimedmõjuvadniihästimälule, Kui vanapeabtaimeliikolema,etsedavõiks AJALOOLISED AIATAIMED Mari Marstein

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 15 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 16 — LUUBI ALL muuseumis Hvami Gamle sanguinea) ( pöörisega vereva helmik- germanica ( aed iirise ( võhumõõga lepeenrad Siberi Juunikuised lil- Heuchera Iris siberica Iris x ) ja ), • esinduslik kogu; • eesmärgid: roosi- jailupõõsaliiki.Praeguonminupeamised ning nüüdseksonmeil260püsikuliiki20 leda. Muuseumisaabusrohkemtaimikuienne programmi ningmulavanesvõimalussellesosa- 2 ressursside keskus sele kättesaadavaks. muuseumi ülesanneontehaseeteaveavalikku- Külastajad onneistlugudestvägahuvitatudning korralikult dokumenteeridakataimedeajalugu. tarvis omaduste tundmiseleonminuarvates on uudnesee,etlisakstaimedebotaaniliste nete ümbruses,kuidminulähenemisepuhul tud jubaammustaegapaljudemuuseumihoo- nimetatud kategooriaalla.Ilutaimionkasvata- siiski vastupõnevaidtaimi,missobivadmõne aktiivne kogumisfaasonmöödas,võtameme mede kogumispoliitikaGamleHvamis.Kuigi dokumenteeritakse esemeid,ehitisi,fotosidjne. dokumenteeritaks aiataimedsamamoodi,nagu • seotud traditsioonid; kohalikud nimedningtaimedevahetamisega med liiguvadühestaiastteise,millisedonnende taimed inimestejaokstähendavad,kuidastai- • võimalusel selgitadaväljanendenimed; Hemerocallis Centre forGeneticResources. uurida perekondade luua jasäilitadameiepiirkonnaaiataimede juhtida riikliku andmebaasi loomist, kus juhtida riiklikuandmebaasiloomist,kus dokumenteerida räägitudlugusidsellest,mida 2003. aastal algatas Norra geneetiliste 2003. aastalalgatasNorrageneetiliste Seniajani polemuuseumidesolnudkorra- Nendest põhimõtetestonlähtunudaiatai- MUUSEUMI UUS TÖÖSUUND ja Primula 2 vanade aiataimede uurimise vanadeaiataimedeuurimise kohalikke sorte ning kohalikkesortening Paeonia , Iris , Narcissus , med järjekorras peenra ühest otsast teiseni. Kui med järjekorraspeenraühestotsastteiseni.Kui kõigi peenardekohta,kusonloetletudkõiktai- nimed plaanidel“onmulkantudnimekirjad numbriga varustatud.Dokumenti„Taimede kohta, kuhuonjoonistatudkõikpeenrad,igaüks teemi. Üksplaanonmulkogumuuseumiala taimede asukohastonvajakoostadaplaanid. täitmiseks tulebtaimedvarustadasiltideganing taime nimejasellepäritolu.Nendevajaduste objekti leida,kuikülastajadtahavadteada sellest, kustühtvõiteistkogudesregistreeritud detailidest. fotod, niitäissuuruseskuieraldikõigistolulistest kellele takuulus.Igataimekohtaonolemas ning mistähenduseomistasidtalleinimesed, kirja taimeajalooennemuuseumissejõudmist tähtis taimesordimääramiseks.Lisakspanen detailid, miseristavadtedalähisugulastest,on kirjeldus, sealhulgasõitsemisaeg,värv, kujuning kes onselletaimeajaloosolulisedolnud.Taime sünniaasta ningsamainfokõigiinimestekohta, registreerin maannetajanime,aadressija nimi, norrakeelnenimijakohaliknimi.Veel koodnumber, onmääratudtemabotaaniline Exceli jaWordi võimalusi.Igaltaimelonoma dokumentatsiooni omalviisil,kombineerides võimalda. ning ükskibotaanikaaedadeandmebaassedaei seotud infokohtapeabsaamapäringuidteha ega nendegaseotudinimestekohta.Taimedega kuid neiseioleinfottaimedekultuuriajaloo miseks. Botaanikaaedadelonomaandmebaasid, likku andmebaasisellistuuttüüpikoguhalda- Mina kasutankahekordsetplaanidesüs- Muuseumitöötajatel peabolemaülevaade Olen aastaidkoostanudtaimedekohta KOLLEKTSIOONI KAARDISTAMINE jaoks uus sissetulekuallikas. erilisemaid tunnusjooni, lisaksonseemuuseumi lektsioonist on saanudüksGamleHvami kõige ingliskeelsete kommentaaridega. Taimekol- kollektsioon), misonvarustatud niinorra-kui plantesamling Facebooki kontonimega did taimeakvarellidega.Jaanuaris 2012lõime jooniste jainformatsiooniga,samutipostkaar- koduloo- jakunstiseltsides.Saadavalonbrošüür pean aiataimedeteemalloenguidaiandus-, nist taimi,lisadesinfotaimeajalookohta.Ma käike aias.Memüümemuuseumikollektsioo- korraldatakse GamleHvamisigalsuveljalutus- oleksid teadlikudomaendaaianduspärandist, aasta läbi. üle.Sildidseisavadpeenrapinnases värvitakse võetakse eelminetekstliivapaberigamahajasilt kindla markeriga.Kuitekstionvajamuuta, kirjutatakse sildilekäsitsivalgevee-javalgus- Taimeroostevastase värviga. nimijamuuinfo ruudukujuline terasestsilt,misonkaetudmusta Minu lemmikuksonkujunenudpikavarrega seega eisaasiltikinnitadataimeendakülge. sest püsikutemaapealneosakuivabsügisetiära, arengust. Nii onhiljemvõimaliksaadaülevaadetpeenra teibitakse nimekirjauusversioonvanapeale. ja kuipeenraistutusskeemistehaksemuutus, juurde. Nimekirionteibitudainultühestservast teipinud taimedenimekirjadigapeenrajoonise tavad väiksematosamuuseumialast,olenma tus kaplaaniljanimekirjas.Plaanidele,miskuju- peenral toimubmingimuutus,tehaksemuuda- Lugude rääkimiseks ja selleks, et inimesed Lugude rääkimiseksjaselleks,etinimesed Taimede sildistamineonkeerulineülesanne, LUGUDE JUTUSTAMINE (GamleHvamimuuseumi taime- Gamle Hvam museums Gamle Hvammuseums Tõlkinud LiisiJääts pärandi jaisiklikemälestustemaastikul. sama, misnorralased:jalutadaomarahvusliku eesmärkidele. põlvkondade huvides“,misvastabtäpseltmeie kusele kättesaadavakstegemiselejäreltulevate looduspärandi hoidmisele,kaitsmiselejaavalik- ral heritage andrevitalization ofculturalandnatu- Conservation seotud lugusid.EEAprogrammimeetme16 kollektsioonid ningdokumenteeridataimedega mid saaksidrajadaomaajaloolisteaiataimede aga meloodame,etkaEestivabaõhumuuseu- aitaks kaasamõisaaiaja-pargirenoveerimisele, aiataimi Koigimõisakooliümbruses.Projekt me EEAgranti,ethakatauurimaajaloolisi Loodan, et tulevikus saavad eestlased nautida Loodan, ettulevikussaavadeestlasednautida Tänu drUlrikePlathijateisteabiletaotleme VAHEL KOOSTÖÖPLAANID EESTI JA NORRA eesmärk on „kaasa aidata kultuuri- ja eesmärkon„kaasaaidatakultuuri-ja juunis rissias ( küpress-piimalill sanguinea ( hõlmikpööris ‘Gracchus’, verev Aediiris sele midagi igale aiakülali- taim meenutab aedades. See Norra selleosa peaaegu kõigis lactifl pojengi ( Valgeõielist Euphorbia cypa- Heuchera ora ) õitsevad ) leidub Paeonia ) ja

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 17 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 18 — LUUBI ALL LUUBI ALL TURISMIMAASTIKUL MUUSEUMID MUUSEUMID EESTI KUNSTIMUUSEUMI TURUNDUSSPETSIALIST KADRIORU KUNSTIMUUSEUMI ASSISTENT — KERTTU MÄNNISTE — — KERTTU — KRISTINA AIMLA — seumi avatusest, tublidusest ja koostööhuvist, seumi avatusest, tublidusestjakoostööhuvist, üsna piiratud ega sõltuparakualatimuu- visiitkaart. Eesti jasiinleiduvateväärtuste esimeneväravja tena tunduda,kuidkellekirjutistest saabsageli küsimused jafotosessioonid võivadpisuttüütu- avatud suhtlemineturismiajakirjanikega, kelle omavate turismifi damine jakoostöövälismaiseidharukontoreid muuseumi kodulehelleiduvamaterjalivärsken- juba esmasereisiinfokättesaab.Kasukstulebka mille kaudunäiteksviisattaotlematulnudturist turismiosakonnaga, kuidkavälissaatkondadega, tihedat koostöödTallinna Ettevõtlusameti ja kindlafookusegakampaaniaid,samutiteeme prioriteetsetel sihtturgudelhästiläbimõeldud Sihtasutuse turismiarenduskeskus,keskorraldab neriks onolnudnäiteksEttevõtluseArendamise nähtavaks muuta,leidubküll.Üheksheakspart- vad kamuuseumidreisiplaneerivaturistijaoks võime öelda,etneidkoostööpartnereid,kesaita- mistuse faasistemakodumaal. atraktiivne infojõuaksturistinijubareisietteval- sed. Ideaalilähedaneoleks,kuiadekvaatneja tulnu jaokstulebreeglinaleidateisedvõimalu- jõuda meediakanalitekaudu,siisvälismaaltkülla deid. Kuikohalikehuvigruppidenionvõimalik gikat jamuuseumikäsutusesleiduvaidvahen- sise- kuivälisturisminduseerinevattoimimisloo- atraktiivsesse tutvustamisse,pidadessilmasnii rohkem panustamistmuuseumivõimalikult formaatidesse, nõuabsellineolukordsiiskiüha osas ningjäädesmäluasutuselesobivatesse allahindlust muuseumiülejäänudfunktsioonide reerima paljudemeelelahutustega.Tegemata muuseum vabaajasisustamisemaastikulkonku- ja publikuga.Viimaseligitõmbamisekspeab tumine jasuhtlemineümbritsevakeskkonna ja tutvustamine–kommunikatsioon,suhes- põhitegevuseks kaomakogudeeksponeerimine onmuuseumiüheks mäluga seonduvakõrval tulvas meeldejääda. trumbid tähelepanutõmmatajaturistimuljete- milises jamuutuvasturismimaastikusmuuseumi tasub siiskieneseltküsida,misonkirevas,dünaa- võimalik omavalikteha,leidubEestisarvukalt, aasta-aastaltjamuuseume,millevahelturistil arv tada. Ehkkikameilkasvabmuuseumikülastuste tust vaatetüheturunduslikutrumbinaärakasu- taga järjekorrasseista,siisEestisvõiksjärjekorra- et mõnelpooltuleblausatundemuuseumiukse jagub maailmametropolidessesellisteskogustes, ennast muumiataustal.Kuimuuseumihuvilisi tuhandete aastatevanuseidesemeidjapildistada rännakuid, etnautidakunsti,vaadataläbiklaasi sed võtavadettesadadekilomeetritepikkuseid tänapäeval teineteisetanaljaltläbieisaa.Inime- Muuseumid jaturism–seeonpaarisrakend,mis Et eelinfo levitamise võimalused on siiski Et eelinfolevitamise võimalusedonsiiski Eesti Kunstimuuseumikogemusepõhjal Kogumise, säilitamise,uurimisejamuu rmadega nagu ka tõsine ja rmadega nagukatõsineja Kerttu Männiste Kerttu Kristina Aimla seumis Muusika muu- FOTO: Eneli Raal FOTO: SIRVILAUAD unikaalsele leiule ka laiemalt allveearheoloogiat. leiuleka unikaalsele omalaadne Eestis. lisaks Näituseltutvustatakse suurimjaühtlasiainus ning müntidearvukuselt mitmekesisuse leiukogum onesemeliikide jaselle273esemestkoosnev pärinev reisikast 13.sajandilõpust reisikasti. kaupmehe keskaegse Tallinna lahepõhjast2011.aastal leitudunikaalse 5. veebruarini 2013.Näitustoob ette avalikkuse on Suurgildi hoonesavatud 20.juunist2012 näitus „Vettpidavad allikad. Tallinna laheleid“ Eesti Ajaloomuuseumi kuja Suur Tõll. ääres ootabkülastajaidjäälõh- ning sadamakai Type 184maailmaainuketäismõõduskoopia all onomakohasissevõtnud Short vesilennuki maailma pärlonallveelaev Lembit. Angaaridelae vee pealjavee kohal. Lennusadama veealuse damas ekspositsioon 12. mail on avatud kuni16.septembrini. Hedda Peet jafotograaf Näitus OlevMihkelmaa. ametitpidanudkunstnik päeva sealmajakavahi puagi pildid“.Kihnu Näituseonkoostanudkaks revat näitust majakavahina. päevaKihnu „Kaks javärviki- tornis võimalik vaadatameeleolukat kõrts...“. Alates 13.juunistonPaksu Margareeta Muuseumi koostatudnäitust seal „Kus kirik, suurtükitornis Eesti Meremuuseumi seumi muuseumidessevaidüheeuro eest. EestiKunstimuu- vade raamespääsebkõikidesse mapäev toimub 22.augustil. Üheeuro kolmapäe- Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisprofessor Kurmo Konsa. misega tegelevatele spetsialistidele. Õppejõudon suunatud muuseumideskogudejanendesäilita- korraldada säilitamistmuuseumides. Kursus on on andaosavõtjatele teadmised jaoskused, et laboris jaiseseisvadülesanded. Kursuse eesmärk Lisaks loengutele onpraktilisedharjutused, töö sessioonist. seumis. Kursus koosnebkaheksast 2013. õppeaastalloengukursussäilitamisestmuu- Tartu Kõrgemas Kunstikoolis allikas“. Läheminfo http://www.bms.edu.lv/. „Muuseumikogu –muuseumikommunikatsiooni Leedus. teemaaugustini Klaipedas on Keskne Balti Museoloogiakool UUDISEID EESTI MUUSEUMIDEST . Väljapanek asubkolmeltasandil:vee all,

avas uksed

„Meretäis põnevust!“ saab kuni 3. juunini näha Hiiumaa saabkuni3.juunininähaHiiumaa EestiMeremuuseumi

Paksu Margareeta järgmine üheeuro kol- ja Muinsuskaitseameti jaMuinsuskaitseameti ootab huvilisi 5.–11. ootabhuvilisi5.–11. toimub 2012.– Lennusa- uus uus

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 19 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 20 — LUUBI ALL loomas tuse järel kunsti Muuseumikülas- Kreem elustub... Kunstiteos FOTO: EneliRaal FOTO: Tiina-MallFOTO: väljaraalimist ja seejärel nende rohkem või väljaraalimist ja seejärelnenderohkemvõi Enamasti tähendab seesobivatesihtgruppide ja muuseumis pakutavataktiivseltturundama. pehmemas võtmes–ningasutud muuseumi juba mindudärimaailmateed –küllmärgatavalt saabumisest alates.Mitmetes muuseumidesongi heasse kättesaadavussehiljemalt turistiEestisse samavõrra olulinepanustada infovõimalikult vaid turismifi rmade tegutsemisloogikast, on rmade tegutsemisloogikast,on muuseumipileti hind võib tekitada probleeme. muuseumipileti hindvõibtekitadaprobleeme. reisi tegelikku toimumistjanäiteksmuutunud messidel vähemalt aastakuimittekaksenne aasta ette,sestomapakette pakutakseturismi- päringud saabuvadturismifi ka turismifi neerida tulebvarakult,ainult niisaameennast saanud ühevägaväärtusliku õppetunni:pla- erinevad, kuidkorralduslikupoolepealtoleme pikkusest võivadkülastajatevajadusedollaüsna turistide tegevusi.SõltuvaltEestisviibitavaaja vaid ühekspäevaksTallinna saabunudkruiisi- reisi ostnuid,kuikanendega,kesorganiseerivad tega –niinendega,kestoovadEestissepaketi- hetkel parakunappus. keeles infomaterjaliga,millestonmuuseumis tutvuksid mitteingliskeelse,vaidmõnesromaani prantsuskeelne külastajaskond,keshealmeelel aasta jooksulonmärgatavaltkasvanuditaalia-ja statistikast lähtuvaltvõiböelda,etviimasekolme saksakeelseid buklette.EestiKunstimuuseumi lisaks oleksteadetepõhjalvajaveelvähemalt lis-, soome-javenekeelsetelematerjalidele omakeelset infotpakkudalaiemaleringile–ing- turismi- jamuuseumimaastikul.Muidugitahaks reklaamimeetod niiEestiskuilaiemaltEuroopa endiselt armastatudjaeelistatudturundus-ning risti huvesilmaspidades,onpaberilinfotrükised sed jamuuseumid.Olgukodumaisevõivälistu- põnevad alternatiivsemadalgatused,ettevõtmi- võimalike koostööpartneritehuviorbiitimitmed lid võimalus,millekaudujõuavadmessideleja on ühisedkülastajaprogrammidjainfomaterja- mine pakutavastnõuabniitööjõudukuiraha, turundamine javõimalikupublikuinformeeri- Euroopa erinevatespiirkondades.Etefektiivne ja maakonnadniiSaksamaal,BelgiaskuiKesk- kultuuriasutuste jamuuseumideosalusellinnad dele orienteeritudekskursioonepakuvadoma ringkäike, konkreetseleajastulevõihuviobjekti- Erinevaid seotudnäituseprojekte,temaatilisi kaudu turismimaastikulomakohtakindlustada. püüe ühisteprojektidejatihendatudkoostöö uurimisel oliselgeltmärgatavmuuseumide Berlin 2012messilkultuuriturismisektsiooni rimate turismimessidehulkakuuluvalITB üsna keerulinesilmapaista.Euroopasuu- külastava turistimuuseumitagasituua. positsioon võibmõnemitmendatkordaEestit vaheliste tähtpäevadegajakauuenenudeks- mitte kõikmeieriiklikudpühadeikatturahvus- muuseum erinevatelaegadelavatud,sugugi maastikul tavaline,etmadal-jakõrghooajalon kindlasti korrigeerida–onjuEestimuuseumi- informatsiooni onavaldatudningsedavajadusel Seejuures onolulinejärgepidada,kusjamillist välimeedia, kuidkakoostööpartneritekaudu. lide, ajakirjade,infotrükiste,reklaambuklettide, vähem aktiivsetinformeerimistturismiportaa- Omaette teemaonkoostööreisikorraldaja- Väljaspool Eestitonüksikulmuuseumil rma töötsüklissesobitada.Hinna- rmadelt rohkem kui rmadelt rohkem kui grupireisid, luksus-või igasuguse turismi(olguselleksindividuaal-või kogemuse mõistele–kogemuskui21.sajandil Pimentelkeskendus ettekande pidanudLarry valdkonnas tegutsenudjaITBBerlinmessil pääsmatud faktid.Aastakümneidkruiisiturismi suutma sellepiskusissepigistadakõikmööda- muuseumis sagelimaksimumjagiidpeab jaoks onpooletunnisissemahutatudringkäik tidele mõeldes–tihedaajagraafi töö onolulinekanäiteksekskursiooniformaa- kell kümmevõiveelgihiljem?Vastastikune koos- kell üheksa,kuidametlikultavatakseseealles turiste tahaksmuuseumitullajubahommikul anda lahtiolekuaegades,kuienamikkruiisi- paindlikkust –milmääralonvõimalikjärele Teisest küljesttulebmuuseumidelõppidaka keelt leida. lõppenud projekti põhjaljubakergemühist huvitatud ettevõtjatel jaorganisatsioonidel oleks võtete tegemineselliselt,et sarnasestkoostööst antud javiimastetegevuste hulka jääbkokku- reisipakett onturismifi külastust, majutustja on praeguseksjõudnudlõppjärku, muuseumi- tusettevõtteid jamuidturismiasjalisi.Projekt pealinnade Tallinna jaTuru muuseume,maju- 2011 projektis,misühendas2011.aastakultuuri- Kunstimuuseum osalesnäiteksCulturalTourism malusi koostööksmõneprojektiraames.Eesti soovitame muuseumidelkindlastiotsidavõi- tada. midagi väikestmeisterdades-valmistadeslõpe- kunsti keskelvõivõimalusmuuseumikülastusise hiline külastusaeg,ajastuliseltsobivmuusika erineva kogemusevõimaldamiseksvaranevõi mujal. Muuseumikeskkonnassobivadtavalisest külastaja saakshoopisteistsugusekogemusekui tatusest jamõnestpeenestvalitudnüansist,et ekstraordinaarset –piisabjubaväikesestnihes- Kogemus eipruugialatitähendadamidagi Eesti Kunstimuuseumi kogemuse põhjal Eesti Kunstimuuseumikogemusepõhjal gourmet rmale vahendamiseks üle rmale vahendamiseksüle budget -õhtusööki sisaldav -õhtusööki sisaldav -turism) alustala. -turism) alustala. kuga gruppide sandra Murre tiivid Uued perspek- FOTO: Alek- FOTO: ril, kus luubi all on eesti naljakirjandus. ril, kusluubiallon eestinaljakirjandus. sügislaat 15.septemb- nalja“ ningEesti kirjanduse 1.juuniltoimuv lastekaitsepäev ka „ Täna viskame kirjandus Vildest Kivirähkini“. Näitusegahaakuvad avatud näitus „Vildest naljagapooleks. Eestinalja- Muuseumis Eduard Vilde duste aktuaalsetest probleemidest. agraarajaloo ningpõllumajandustea- ettekandeid seumis konverents,V noorteadlaste kuspeetakse sate tänapäevastest majandamisvõimalustest. mõisnikest majandustegevuses, ajalooliste mõi- kõneldakse mõisate omandisuhetest, eestlastest seum konverentsi „Eesti soost mõisnikud“, kus mistööst tehakse 2013.aastamärtsis. „Ühismajandite reformilugu“. kogu- Kokkuvõtted põllumajandusreformist“ jasedatäiendav projekt tud kogumisaktsioon jakogemusi „Mälestusi ainese kogumiseksjatalletamiseksonkäivita- maaelu põhjalikultmuutnudreformidega seotud taasiseseisvumisajal toimunud põllumajandustja majandusreformi meenutuste kogumist.Eesti Eesti Põllumajandusmuuseum mendid jäävad muuseumiekspositsiooni. instru- Mälgiviiulit.Mõlemad viiulimeistri Meeme esitletakse Eestivanimat,L.Ehrigi klaverit ning Eesti noored pianistidvanuses11–19aastat. tivali Ellerit“.„Mängime Osalemaonoodatudkõik Tallinna pianistidekonkurss-fes- Muusikakooliga nimelise koostöös Georg Otsa Muusikamuuseum tapäev. 20.–21.oktoobril korraldab Teatri- ja Väntorelifestivalil Hämeenlinnas. Soomes järjekordsel Rahvusvahelisel Muusikamuuseum www.alatskiviloss.ee/est/tubina-muuseum/. Eduard Tubina Muuseumikodulehelt:http:// lossis. Alatskivi Täpsema informatsiooni leiate 15. juunilEduard Tubina 107.sünniaastapäeva Eesti Teatri- jaMuusikamuuseum kesksemaks javisuaalseltatraktiivsemaks. janiidusaaliväljapanekmuutubkülastaja- Metsa- loodusmuuseumipüsiekspositsioon. Uueneb ka „Vereta alapealkirjaga jaht“ loitsud“.„Kaarna ningjärjekordnemaapõuest“ fotoekspositsioon näitus lummav maailm:kaunitare „Mineraalide tänavu oma50aastajuubelit.Sügisel avatakse takse traditsiooniliseseenenäitusega,mistähistab saalides kuimuuseumihoovis. Muuseumtaasava- uued väljapanekudjaüritusedniiekspositsiooni- esimene korrus. Külastajaid ootavad mitmed ja sisukeskonnaharidusekeskusenamuuseumi Regionaalarengu Fondi toetusele saabvärskenäo külastajatele jubaseptembris. Tänu Euroopa Eesti Loodusmuuseum 22. novembril toimub põllumajandusmuu- 25. oktoobril korraldabpõllumajandusmuu- 1.oktoobril Rahvusvahelisel muusikapäeval 2012. aastalonHeinoElleri125.sünniaas- 10.–12. augustiniosalebEesti Teatri- ja taasavab oma uksed taasavab omauksed on kuni 20. juunini onkuni20.juunini jätkab põllu- jätkab tähistab tähistab

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 21 — LUUBI ALL MÕÕDUPUU

EESTI MUUSEUMIDE MÕÕDUPUU AASTAAUHINNAD 2011

— MARJU REISMAA — KULTUURIMINISTEERIUMI MUUSEUMINÕUNIK

Eesti Muuseumide Aastaauhindade 2011. aasta laureaadid selgusid 13. jaanuaril 2012 Kumu kunstimuuseumi suures saalis toimunud auhinnagalal. Teist aastat uues formaadis toimuvale konkursile oli esitatud 62 kandidaati, kelle hulgast Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu teemakomisjonid valisid välja 30 nominenti. Nominentide hulgas oli esindatud 18 muuseumi.

Kõik kuus komisjoni (kogumis- ja säilitustöö, kategoorias „Visa hingega“, teaduses mahuka muinsuskaitse, muuseumiharidus, näitused, väljaandega „Tallinna Suurgild ja gildimaja“ teadustöö, muuseumiarendus ja turundus) ning muuseumiarenduses Börsi käigu ja muu- töötasid üksteisest sõltumatult, mistõttu oli seumiõuega, mis on nutikas linnaruumi ärakasu-

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 projektidel — 22 võimalus esile tõusta korraga mitmes tamise näide. Võit toodi koju kolmes esimesena auhinnakategoorias. Tekkis sarnane olukord, nimetatud kategoorias. nagu sageli fi lmimaailmas Oscarite jagamisel Eesti Kunstimuuseumi Kadrioru kunstimuu- juhtub, et parim fi lm korjab „kuldseid mehikesi“ seumi rahvusvaheline koostööprojekt „Bosch Marju Reismaa näiteks ka parima meespeaosatäitja, režissööri, & Bruegel. Ühe maali neli jälge” kandideeris muusika ja kostüümide kategoorias. Sel korral samuti kolme nurga alt – konserveerimisprojekti oli meie muuseumiauhindade konkursil kolm multimeedialahendusena, uurimisprojektina sellist projekti, mil õnnetus saada nominatsioon ning turundusprojektina – ning kõigis tuli ka vähemalt kolmes kategoorias: võit. See näitab ilmekalt, et turundamise jaoks Eesti Ajaloomuuseum oma Suurgildi on vaja tugevat sisu. Ning ka vastupidi – kui juba hoonega oli nominent lausa neljas valdkon- midagi sisukat ette võtta, siis tuleb seda ka leid- nas: muinsuskaitses kui ühe ajaloolise hoone likult turundada, sest muidu inimesed lihtsalt ei esmaklassiline restaureerimine, püsinäituste saa sellest teada. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fi liaal Tartu tähetorn oli nominent samuti kolmes kategoo- Seoses näitusega „Vildest naljaga pooleks“ rias: trükiste, uute püsiekspositsioonide ning kuulutab Eduard Vilde Muuseum välja foto- konserveerimise valdkonnas. Peavõitu küll ei konkursi „Linna parim nali“. Konkursi eesmärk tulnud, kuid omaette saavutus on nii suur nomi- on panna inimesi kaameraga tabama igapäeva natsioonide arv kindlasti. situatsioonikoomikat ja huumorit meie ümber. Konkursi üks oluline osa on õhtusele auhin- Tingimusi ja tähtaegu saab vaadata www.linna- natseremooniale eelnev nominentide tutvustus- muuseum.ee/vilde. päev. See on hea võimalus heita kiirpilk Eesti 29. augustil toimub Vilde muuseumis tradit- muuseumides aasta jooksul toimunule. Kokku siooniline suvelõpu salongikontsert. Sel aastal 30 lühiettekannet (10 kategooriat × 3 nomi- pakub vahetut muusikalist elamust Vaiko Eplik. nenti) annab küllaltki hea ülevaate, mis teemad Piletite eelmüük vaid Vilde muuseumist. on hetkel aktuaalsed, milliseid meetodeid ja tehnilisi lahendusi kasutatakse, ning ehk inspi- Tartu Linnamuuseumis saab 9. märtsist 15. sep- reerib see ka seni konkurssi kõrvalt vaadanud tembrini vaadata Eesti fi lmi 100. aastapäevale muuseume julgemalt oma kandidatuuri üles pühendatud näitust „Filmilinn Tartu. Pääsukesest seadma. MÕÕDUPUU tARTuFFini“, mis esitleb Tartut kui Eesti fi lmi- ja KOMMENTEERIVAD KOMISJONIDE ESI- kinolinna läbi 20. sajandi. Samas tegutseb linna- MEHED muuseumi kinokohvik, kus kaks korda kuus on LEA SILLART: Aasta konservaatori ja aasta võimalik näha tänaste tartlaste fi lmiloomingut koguhoidja aunimetusele oli kokku kümme (Jaan-Jürgen Klaus jt). Näituse kuraatorid on Silja kandidaati. Taotlusi oli mõnevõrra vähem kui Paris ja Marge Rennit. Näituse valmimist toetasid eelmisel konkursil (17), kuid peame meeles Kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurka- pidama, et siis anti auhindu välja esimest korda pital, Tartu Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus. ning seetõttu oli muuseumidel n-ö tagataskus Täpsem info: http://linnamuuseum.tartu.ee. juba üht-teist olemas. Eesti Kunstimuuseumi võiduprojekt aitas Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi ettevõtmisel uurijaid konservaatori käsutuses olevate mee- avab Teaduslinn Toomel oma väravad Tartu todite kaudu pääseda ligi objekti olemusele, Hansapäevade ajal 20.–22. juulini. Kuna Haridus- algupärale, autorile, valmimisajale ning -kohale ja Teadusministeerium on 2011.–2012. õppeaasta ning kogu seda tööprotsessi on ulatuslike kuulutanud teadusaastaks, siis kannavad selleaas- multimeedialahenduste abil tutvustatud näi- tased Hansapäevad nimetust „Uurivad Hansapäe- tuse külastajale. Ülejäänud kahe nominendi vad“. Samal ajal toimub Eestis ka 43. rahvusva- projekti tulemusena on võimalikuks muutu- heline füüsikaolümpiaad, mille kulminatsiooniks nud seni hoidlates hoitud halvas seisundis kuulutatakse 20. juulil Tartu maailma füüsikapea- muuseumiobjektide eksponeerimine ehk siis linnaks. Väliüritusena toimuval Teaduslinnal on taas avalikkusele kasutada andmine. Äärmiselt kaks keset: tähetorni juures leiavad aset rohkem tänuväärne kõigi väiksemate ja konservaatoreid Aasta kogu- või vähem füüsikaga seotud tegevused ning mitteomavate muuseumide seisukohalt on Eesti hoidja Vaike toomkiriku juures tegutsevad ülejäänud teadus- Konservaatorite Ühingu algatatud konserveeri- Reemann Eesti valdkonnad ning erinevad muuseumid. Teadus- Rahva Muuseu- linna programm Toomemäel kestab 20. juulil mistalgute projekt, mille käigus õpetati lihtsate mist ja käepäraste vahenditega objekte puhastama ja FOTOD: Teet kella 12–18, 21. juulil 11–18 ning 22. juulil 11–15. korrastama. Malsroos Samal ajal on avatud ka kõik Toomel tegutsevad muuseumid (TÜ ajaloo muuseum, toomkiriku tornid, Tartu tähetorn). TÜ ajaloo muuseumi konverents „Teadus praktikasse!“ toimub 6. detsembril ja on pühen- datud teadusaastale ning Liivimaa Üldkasuliku MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 23 ja Ökonoomilise Sotsieteedi 220. aastapäevale. Vaadeldakse, kuidas ja kelle või mille abil on tea- dusinnovatsioon läbi ajaloo praktikasse jõudnud, kuidas see toimub praegu ja kuidas seda võiks parandada. Konverentsi korraldab TÜ ajaloo muu- seum koostöös Teadusajaloo ja Teadusfi losoofi a Eesti ühendusega.

Muhu Muuseumis peetakse 22. juunil Koguva küla juubelit „480 aastat vabaduskirja“. 28. juulil toimub Muhu Muuseumis Suvesimman ning 25. augustil muinastulede öö Koguvas. MERIKE LANG: Muuseumihariduse komisjoni Aasta muu- seumihariduse liikmed vaatasid läbi kaheksa programmi. Esin- edendaja Maarja datud olid nii eelmisel konkursil osalenud kui Kõuts Miia-Milla- ka uued tegijad. Tase oli 2010. aasta konkursist Manda muuseu- ühtlasem ja seega hinnete vahed minimaalsed. mist (Tallinna Hindamisel peeti muuhulgas silmas program- Linnamuuseum) tutvustab mijuhtide ja külastajate omavahelist aktiivset muuseumitundi koostööd ülesseatud huvitava eesmärgi nimel. „Väikesed sõp- Oluline on märkida, et muuseumihariduses ei ruse sõlmed“ saa kindlasti eristada suuri ja väikesi muuseume, vaid kõigil on võrdsed võimalused.

KERSTI TIIK: Näituste ja püsinäituste Muu- seumirotile kandideeris 16 muuseumi. Samas suurusjärgus on olnud kandidaate ka eelnevatel aastatel. Torkas silma muuseumide kasvav julgus MÕÕDUPUU erineda oma näituste sisulise kontseptsiooni väljatöötamisel ja elluviimisel. Samuti on tõus- nud kujunduse tähtsustamine. Tõusev trend on teatraliseeritud publikuprogrammid, teemaõh- tud, „käed-külge“ tegevused ja karismaatilise giidiga muuseumikülastused täiskasvanutele – kontrast näituse „läbijalutamisega“ tavakülasta- jana on väga suur. Oluline on külastaja kaasa- mise kunst ning tasakaalu leidmine traditsiooni- lise esitlusviisi ja infotehnoloogia vahel.

Aasta koguhoidja projektid olid sel aastal taas PIRET ÕUNAPUU: Aasta teadusauhinnale äärmiselt töömahukad. Valdavalt olid need suu- oli 13 kandidaati (kaheksa trükiste ja viis natud muuseumikogude hoiustamistingimuste sündmuste kategoorias). Seekord oli trükiseid parendamisele, samaväärselt aga püütakse esitatud vähem kui eelmisel konkursil, see-eest muuseumikogu teha uurijale ja avalikkusele oli konkurents nii tugev, et komisjon vaagis nii- võimalikult lihtsalt kättesaadavaks museaalide ja naapidi, kuid oli ikka hädas, keda välja jätta. digitaalsetesse andmebaasidesse liitmise kaudu. Eriti sündmuste kategooria kohta võib öelda, et olgu suur või väike muuseum – loeb idee KALEV UUSTALU: Muuseumide ja muin- ja selle teostus. Kogu eesti kultuuri ja teaduse suskaitse koostöö teema toodi esmakordselt seisukohalt on oluline, et muuseumid osaleksid rõhutatult välja 2010. aasta konkursil. Nii toona rahvusvahelistes interdistsiplinaarsetes uurimis- kui ka 2011. aastal oli selles kategoorias osa- projektides, mille väljundid konverentside ja Eero Hein- loo – 2011. aasta lemise aktiivsus madal (kuus kandidaati), mis näituste näol toovad maailma tipptaseme koju parima näituse viib mõttele, et muuseumid eriti ei näe seoseid kätte. „Poriveski kõrts“ muinsuskaitse valdkonnaga. See on teema, mis Tartu Linnamuu- vajab kindlasti laiemat arutelu ning koostöövõi- ANTS LEEMETS: Tootearenduse ja turunduse seumis kuraator maluste selgitamist. komisjon muutis sel aastal oma nime ning mõne muuseumitöötaja jaoks segaseks jäänud „tootearenduse“ asemel räägime nüüdsest muuseumiarendusest. Ka auhind sai endale nime – MuuSA (st muuseumisaavutus). Kokku

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 24 oli seekord üheksa kandidaati (arenduses viis ja turunduses neli). Ka selles valdkonnas ei tehta vahet suurtel ja väikestel muuseumidel, vaid hinnatakse muudatuste olulisust ning suhtelist suurust ja kiirust konkreetses muuseu- mis. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus andis üllatusauhinna Turistisõber 2011 tiitli Eesti Kunstimuuseumile, kes EASi koostöökogemuse ja ettevõtjatelt saadud hinnangute põhjal paistis eelmisel aastal enim silma laia valiku professio- naalselt korraldatud ja turundatud sündmuste kui ka võõrkeelsete infomaterjalide ning turis- misõbraliku koostöö poolest. AASTA KONSERVAATOR 2011: MUUSEUMIROTT 2011 (parim uus AASTA TEADUSAUHIND 2011 Hilkka Hiiop või renoveeritud muuseum või SÜNDMUSTE KATEGOORIAS: Eesti Kunstimuuseum uuendatud püsiekspositsioon): Greta Koppel Näitus „Simson ja Deliila. Itaalia maali Sirje Karis, Inge Laurik-Teder, Tõnis Eesti Kunstimuuseum: Kadrioru kunsti- lugu“ ning multimeediaprojekt Kadrioru Liibek, Mariann Raisma muuseum kunstimuuseumi näitusel „Bosch & Eesti Ajaloomuuseum Rahvusvaheline tehnilise kunstiajaloo Bruegel. Ühe maali neli jälge“ Püsinäitus „Visa hing. 11 000 aastat Eesti uurimisprojekt „Bosch & Bruegel. Ühe ajalugu“ maali neli jälge“ Nominendid: Sisearhitektuurne projekt: KOKO Arhitek- Marike Laht / Heige Peets Nominendid: tid OÜ (Margit Argus, Liis Lindvere, Margit Eesti Vabaõhumuuseum / Ennistuskoda Helgi Põllo Aule, Andrus Kõresaar) Kanut / Eesti Konservaatorite Ühing Hiiumaa Muuseum Graafi line disain ja trükised: Produkt- Konserveerimistalgud ja teabepäev Konverents „230 aastat hiiurootslaste sioonigrupp OÜ (Mikk Heinsoo, Andrus vanade asjade korrastamisest Harjumaa väljarändest Ukrainasse“ Kõresaar, Kaarel Nõmmik, Indrek Sirkel, Muuseumis Maarja Vaino Jan Tomson) Helmut Välja Tallinna Linnamuuseum: A. H . Tamm- Ennistuskoda Kanut Nominendid: saare muuseum Tartu Tähetorni ajalooliste teadusriistade Krista Keedus, Ain Kütt Konverents „Paradiisi küsimus. Paradiisi restaureerimine ja kuukaartide konser- Sagadi metsamuuseum kuvand eesti kirjanduses“

veerimine Püsinäitus „Mets toidab“ MÕÕDUPUU Kujundus: Helle Väärsi ARENDUSE MuuSa ehk AASTA AASTA KOGUHOIDJA 2011: Lea Leppik, Reet Mägi, Viljar Valder MUUSEUMIARENDAJA 2011: Vaike Reemann Tartu Ülikooli ajaloo muuseum Maie Urbas Eesti Rahva Muuseum Tartu tähetorn Virumaa Muuseumid Eesti Rahva Muuseumi vaibakogu veebi- Kujundus: Laika, Belka & Strelka OÜ Palmse mõis põhine andmebaas (vaibad.erm.ee) (Krista Lepland, Tea Tammelaan, Malle Jürgenson) Nominendid: Nominendid: Inge Laurik-Teder Ülli Kont AASTA MUUSEUMIROTT 2011 Eesti Ajaloomuuseum Pärnu Muuseum (parim näituseprojekt): Börsi käik ja muuseumiõu Pärnu Muuseumi kogude kolimine Eero Heinloo Riina Aasma kaasaegsetesse hoidlatesse Tartu Linnamuuseum Rannarahva Muuseum Urve Mankin Näitus „Poriveski kõrts“ Tallinna Linnamuuseum Kujundus: Tartu Kõrgema Kunstikooli TURUNDUSE MuuSa ehk AASTA Tallinna Linnamuuseumi klaasist tarbepu- kujundusgrupp (Madis Liplap, Heli TURUNDAJA 2011: delite ja -purkide hoiustamine karpides Tuksam ja üliõpilased) Kadi Polli Eesti Kunstimuuseum: Kadrioru kunsti- AASTA MUINSUSKAITSJA Nominendid: muuseum MUUSEUMIST 2011: Vivian Siirman, Maret Tamjärv Näitus „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli Sirje Karis Eesti Vabaõhumuuseum jälge“ Eesti Ajaloomuuseum Näitus „Leib keelel“ Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone Kujundus: Mari Kadanik Nominendid: restaureerimisprojekt Tõnno Jonuks, Terje Lõbu, Mari Lõh- Peep Ehasalu mus, Mariann Raisma Viru Hotelli KGB muuseum Nominendid: Tartu Ülikooli ajaloo muuseum Maie Urbas Joosep Metslang Näitus „Kukruse kaunitar ja tema kaasaeg- Virumaa Muuseumid Eesti Vabaõhumuuseum, maa-arhitek- sed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja Palmse mõis tuuri osakond keskaja piirilt“ Muinsuskaitselised eritingimused Liberty Kujundus: Liina Unt, Katre Rohumaa suvemõisa hoonete Vana-Liberty, Egoni ja Egberti taastamiseks AASTA TEADUSAUHIND 2011 Valev Väljaots TRÜKISTE KATEGOORIAS: Järvamaa Muuseum Peatoimetaja Tõnis Liibek, autorid Ivar Näitus „Paide vanalinn – ajaloolised Leimus, Rein Loodus, Anu Mänd, Marta väärtused linnaruumis“ Männisalu, Mariann Raisma Eesti Ajaloomuuseum AASTA MUUSEUMIHARIDUSE „Tallinna Suurgild ja gildimaja“ EDENDAJA 2011: Raamatu kujundas Kadi Pajupuu Maarja Kõuts Tallinna Linnamuuseum: Muuseum Miia- Nominendid: MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 25 Milla-Manda Indrek Jääts Muuseumitund „Väikesed sõpruse Eesti Rahva Muuseum sõlmed“ „Проникновение и применение дискурса национальности в России и Nominendid: СССР в конце XVIII – первой половине Kristi Pumbo ja projektimeeskond: XX вв. (Rahvuse diskursuse sisseim- Miroslava Kivimäe, Age-Ly Liivak, Aigi bumine ja tarvituselevõtt Venemaal ja Pall, Vivian Siirman, Hanno Talving Nõukogude Liidus 18. saj lõpust 20. saj Eesti Vabaõhumuuseum keskpaigani) Programm „Mardipäev“ Raamatu kujundas Jane Liiv Nele Kangert, Liisa Põld, Tiina Vikat Lea Leppik Harjumaa Muuseum Tartu Ülikooli ajaloo muuseum Programm „Leivapäev“ „Tartu tähetorn“ Raamatu kujundas Kalle Toompere Kadrioru kunstimuuseumi rahvusvaheline koostööpro- jekt „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge” sai aastaauhinna kolmes kategoo- rias – konser- veerimisprojekti multimeedia- lahendusena, uurimisprojek- tina ja turundus- projektina MÕÕDUPUU

Aastaauhindade võitjad saavad võimaluse Muuseumirott 2011 eripreemia sai Külli osaleda erialasel väliskonverentsil või õppereisil Rikas Saaremaa Muuseumi püsinäituse „Saare- 1300 euro väärtuses. Auhinnarahaga toetab maa aastail 1950–1993“ eest. Tegu on parima Eesti Kultuurkapital. kogukonna ajalugu tutvustustava näitusega 2011. aastal, mis sobitati oskuslikult ajaloolisse hoonesse. ERIPREEMIAD Teadusauhinna eripreemia sai Aleksandra Muuseumirott 2011 kujunduspreemia sai Murre Eesti Kunstimuuseumist kataloogi „Eesti Lunge & Ko OÜ Eesti Spordimuuseumi Otepää ikoonikunst“ kui parima näitusega seotud Talispordimuuseumi kui talispordi valdkonna teadustrükise eest. innovaatilisele ja laiale sihtgrupile suunatud MuuSA eripreemia pälvis Marge Kõiv Eesti näitusekujunduse eest. MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 26

Muuseumiroti nominendid ootavad parima püsinäituse väljakuulutamist Põltsamaa Muuseum tähistab 9. augustil oma 15. sünnipäeva. Täpsem kava muuseumi kodulehelt.

UUDISEID MUJALT

I rahvusvaheline konverents „Ökomuuseumid 2012“ korraldatakse 19.–21. septembrini Seixalis Portugalis Tejo jõe lõunakaldal. Konverentsi teema on „Kogukonna muuseumid ja elavad kogukonnad“.

Soome Fotograafi amuuseumis on kuni 31. juulini avatud näitus „50+ soome mees – port- ree“. Riitta Supperi portreeseeria peaks andma MÕÕDUPUU Aasta teadusau- vastused küsimusele, mida 50. eluaastates mehed hinna võitja mõtlevad, mis on nende lootused ja unistused trükiste kategoo- ning kas need lähevad 21. sajandi Soomes täide. rias Tõnis Liibek Eesti Ajaloomuu- seumist 2012. aastal on Helsingi maailma disainipealinn. Sellega seoses on Helsingi Arhitektuurimuu- seum paigaldanud oma vahetusse lähedusse ajutise paviljoni, millest saab 2012. aasta suvekuu- del maailma disainipealinna publiku, meedia ja rahvusvaheliste ekspertide keskne kohtumispaik. Paviljonis korraldatakse Archilab Forumi nime all Kunstimuuseumist muuseumi fi liaalide muuseu- töötubasid, paneeldiskussioone ja avatud foo- mipoodide arendamise eest. Preemia väljaand- rume. Need kergesti mõistetavas vormis üritused misega soovis komisjon rõhutada muuseumi- on mõeldud laiale publikule, tuues ümarlaua poodide tähtsust ning vajadust selle teemaga äärde ühtlasi valdkonna praktikuid ja professio- rohkem tegelda. naale. Paviljonis on külastajaile avatud ka kohvik Aasta muinsuskaitsja muuseumist 2011 ja väike pood. eripreemia pälvis Riina Aasma Rannarahva Muu- seumist 2012. aasta kalendri „Muinsuskaitse all Joensuu Kunstimuuseumis on 21. juunist olevad Eesti tuletornid“ eest. kuni 28. oktoobrini avatud näitus „Draakoni- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus andis ülla- aasta – Hiina kunst ja kultuur“. Näitusega tähistab tusauhinna „Turistisõber 2011“ tiitli Eesti Kunsti- muuseum oma 50. sünnipäeva. muuseumile, kes on lisaks oma põhitegevustele aktiivselt panustanud koostööle reisikorraldaja- 2012. aasta juunis avatakse Pyhä-Luosto loodus- tega, Eesti kui turismimaa edasimüüjatega ning ja kultuurikeskus Naava. Paiga kolm olulist turundajatega. Samuti on näituste koostamisel märksõna on puhkus, ajaveetmine ja visuaalsus. ning sündmuste korraldamisel arvestatud oma Hoones on näitus, restoran, turismiinfo punkt, sihtgruppidega, sealhulgas välisturistidega. pood, korraldatakse üritusi ning saab rentida Lisaks tiitlile on kolmeliikmelisel võitjameeskon- koosolekuruume. Sissepääs Naavasse on tasuta. nal võimalus koos turismiettevõtjatega täiendada oma teadmisi turismist Euroopa suurimal Põhja-Karjala Muuseum avab 6. oktoobril turismimessil ITB Berlin. näituse „Choice? Valinta! Vybor... Soome ameerik- MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 27 lased Nõukogude Karjalas 1930. aastatel“. Näitus jutustab soome ameeriklastest ja kanadalastest, kes mõjutatuna 1930. aastate surutisest läksid vasakpoolse ajalehe üleskutse peale Karjalasse, et ehitada üles uut paremat ühiskonda.

Rauma Kunstimuuseumis on muuhulgas 9. juu- nist kuni 9. septembrini avatud näitus „Rauma Biennale Balticum 2012 – Human Nature“. Rauma 14. biennaali näitus otsib vastust küsimustele, mis on inimloomusele omane ja kuidas Läänemere- maade kunstnikud kasutavad seda teemat oma töödes. MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 28 — NÄITUSED NÄITUSED TEADUSAJALOO PÄRL TARTU TÄHETORN – TARTU OBSERVATOORIUMI VANEMTEADUR — TÕNU— VIIK UNESCO maailmapärandi nimistusse. UNESCO maailmapärandi nimistusse. see onesimese tehnoloogiliseobjektina kantud kaare tähtsusele onantudhinnangselviisil, et suudmeni, tehesniikindlaks Maalapikuse.Selle kaare mõõtmisePõhja-Jäämerest kuniDoonau Friedrich Tenneriga hiiglaslikumeridiaani- ette kooseestisoostVene armeekindraliCarl on meieMaatäpnekuju,ning selleksvõttis sum võibolla. arusaamiseks, kuisuurmeidümbritsevUniver- tähe kaugusPäikesest.Seeoliesimenesamm ja mõõdetakseLüüratähtkujukõigeheledama abil valmivadmitmedkaksiktähtedekataloogid tiline Fraunhoferivalmistatudrefraktor, mille saabub tähetornitolleaegnesuurimakromaa- astronoomia professoriks.Ningjuba1824.aastal asemel astronoomiassejavaliti1820.aastal propageeritud, kaldusnoorStruvefi õppima fi Georg WilhelmStruvejaasussiinsesülikoolis Altona gümnaasiumidirektoripoegFriedrich kelle nekrutivärbajateeestpõgenesTartusse neva võidukäigueesttänadakeiserNapoleoni, eriliste pidustusteta. ja juba1810.aastadetsembrisavatihooneilma asukoht Toomemäel. Sinnatähetornkerkiski vana muinaslinnusejahilisemapiiskopilossi Pärast mõningaidvaidlusijäisõelaleeestlaste jekteeris JohannWilhelmKrausekatähetorni. oli loomulik,etkoosülikoolipeahoonegapro- juurde tingimatakuulumakatähetorn.Seega tolleaegse teadusmõttekohaseltpidiülikooli Kui 1802.aastaltaasavatiTartu ülikool,siis Ent Struve tahtis teada ka seda, milline Ent Struvetahtisteadakaseda,milline Veidral kombeltulebeestiastronoomiajärg- loloogiat! Kuigi tollal reaalteadusi ei loloogiat! Kuigitollalreaalteadusiei loloogia loloogia Loetlegem siinkohal ekspositsiooniosad: kui katänapäeva täheteadusesaavutustest. sitsiooni, mis annab ülevaateniihooneajaloost hoonele temaatilistesseosadesse jagatudekspo- pingutused muutnudvana tähetorni. olid ajaloomuuseumirahva janendesõprade said võimalusenähaomasilmaga, kuiilusaks Universumit“. Konverentsikülalisedjatartlased konverents sümbolilisepealkirjaga„Avardades aastapäevaks, kuikorraldatikarahvusvaheline tähetorn remontidajaavadajusttähetorni200. olukorrasolnud abil õnnestusküllaltkikurvas osa. Paljudeinimestejaorganisatsioonide tähetornist Tartu ülikooliajaloomuuseumi algsele omanikule–Tartu ülikoolile.Niisai seumi fi miateadus kolisTartust ära. tooriumi ehitamineTõraverre ningastronoo- töödele toetudessaivõimalikuksuueobserva- mide plaanid,kuidÖpikujatemaõpilaste tehtud. kilomeetripost olipaigas,jasedajälleTartus meeda kauguse.Võiks öelda,etjärgmineoluline teoreetiliselt ärameienaabergalaktika–Andro- ja oluliseltmeieUniversumitavardas,mõõtes tähtede siseehitusekohtaomakindlasõnaütles kirjeldada oliimepärane.Tema olika see, kes füüsikalist maailmapiltilihtsatevalemitekaudu tähetornis tööleErnstJuliusÖpik,kellevõime päevad ongimöödas,kui1920.aastalasusTartu aega tundus,eteestiastronoomiaparimad Külastajad näevad lisaks lisaks kaunile Külastajad näevadlisaks kaunile Vanast jakuulsast tähetornistsailinnamuu- II maailmasõdapaiskassegieestiastronoo- Struve lahkusTartust Pulkovossejapikka liaal, kuni see 1996. aastal tagastati liaal, kunisee1996.aastaltagastati Tennus FOTOD: Andres taeva mõõtmine” ja sitsioon „Maa idasaali ekspo- lile –tähetorni vaatlussaa- kujul säilinud Vaade algsel Tõnu Viik refraktor aastane Zeissi Esiplaanil 100- Teleskoobitorn.

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 29 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 30 — NÄITUSED tuni” kosmoseajas- füüsika tekkest Läänesaal „Astro- suurte struktuuride avastamiseni, kus jälle suurte struktuuride avastamiseni,kusjälle füüsika kuiteaduse tekkestkuniUniversumi seal vanukelli. telegraafi aja teenistusningkusttäpne kellaaegsaadeti maailmasõja vahelasusEesti Vabariigi õige vähemalt poolekssajandiks. uuendused saidteleskoobiehitusestandardiks feri suurrefraktor, millejuurestehtudtehnilised deesiainstrumente, tähtsaimneistonFraunho- Idasaalis saabnähavanuteleskoopejageo- sesse ehitatudluukidegakaetavadvaatluspilud. mõlemas tiivasonvaatlussaal,seegaolidkatu- eesti astronoomideolulisedsaavutused. Andromeeda udukogugaonseotudmitmed teaduslikult täpnepilt,misrõhutabfakti,et Edasi püüabmeiepilkuAndromeedaudukogu geodeetilise kaaresisulistalgusttähistavplaat. Eesti geodeetideeestvõtmiselStruve-Tenneri fuajeesse, millekeskelepaigutati2002.aastal 6. Siitalgabteekondmaailmaruumi 5. Eestiseismoloogiasünnikodu 4. Astrofüüsikatekkestkosmoseajastuni 3. Õigeajateenistus 2. Maajataevamõõtmine 1. Struvegeodeetilinekaar Läänesaalis antakseülevaade alatesastro- Teisel korruselonnnkellatuba,kuskahe Tähetorn ehitatiida-läänesuunalisena,niiet Tähetorni uksestsisseastudessatume teel üle riigi laiali. Loomulikult näeme teelüleriigi laiali.Loomulikultnäeme nud! huvi Tartu tähetornikülastada.Oleteteretul- huvilised. koobiga huvitavaidtaevakehi sajadastronoomia- tööta, sestselgetelöödelvaatlevadZeissiteles- kasuta sedaenamjubaaastaid,eioletapäris alustati vaatlusi1912.aastal.Ehkkiteadlasedei pidi asendamaFraunhoferiteleskoopijamillega näeme tornispaiknevatZeissiteleskoopi,mis valmistatud Golitsõn-Vilipivertikaalseismograafi kaudu, kuidnähasaabka1920.aastailTartus saada vahetutinfotmaavärinatekohtainterneti värinate registreerimist.Praeguonsealvõimalik Orioni võiKassiopeiat. kuju ningkussaabotsidanäiteksSuurtVankrit, tähekaart, millelonvõimalikvalgustada17täht- Tartu linnamuuseumifi tähistaevast pildiomalajaltähetornistegutsenud millist teistmaailmaseileidu.Külastajaleannab Jaaniste originaalnePäikesesüsteemimudel, saali suurimvaatamisväärsusonastronoomJaak lunoidivaatlusjaama teleskoobigaAT-1. Lääne- edusamme kosmosehõlvamiselningvaadelda langenud meteoriite,võrreldaUSAjaNSVL kaasa löönud.Katsudasaab1947.aastalmaale on eestiastronoomidJaanEinastojuhtimisel Usun, et see väike ülevaade tekitas lugejates Usun, etseeväikeülevaade tekitaslugejates Tõusnud möödakeerulisitreppekõrgemale, Tähetorni keldrisalustati1896.aastalmaa- liaali tarbeks valmistatud liaali tarbeksvalmistatud . NÄITUSED

MAASTIKUGA MUUSEUM NÄITUSED — AUNE SUVE — A. H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL JUHATAJA

„Seal ta ongi, see Vargamäe,“ lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. „Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt see männitukk, seal kõrgel mäe otsas on meie oma: igavesed vanad jändrikud teised, mõned poolkuivad juba.“ A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 31 Just sellise maastikukirjeldusega juhatab Anton A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel on Hansen Tammsaare oma suurteose peategelased õppinud maastiku mitmekülgsust ära kasutama Andrese ja Krõõda Vargamäele. just kuulates oma külastajaid ning nende huvi- dele reageerides. 1971. aastal rajati Kõrvemaa Maastikukaitse- LUGEMATUD LOOD ala, mille ülesandeks on siinse looduskeskkonna Muuseum kirjaniku sünnitalus Tammsaare säilitamine. Selle keskkonna alla kuulub ka muu- väljamäel keset Epu-Kakerdi raba on oma- seum. Samal ajal oli Eesti NSV Metsamajanduse Aune Suve näoline nii asukoha poolest soosaarel kui ka ja Looduskaitse Ministeerium see, kelle eestve- võimaluste poolest, mida selline paiknemine ja damisel, abil ja toel taastati Tammsaare-Põhja territooriumi ulatus pakuvad. Samas püüame talu hoonestus nii, nagu see oli 1920. aastatel. jätkuvalt toime tulla ka muuseumi traditsiooni- Sellisena on see praegu ka külastajale näha. liste funktsioonidega: ekspositsioonid, arhiivid, näitused jms. Vargamäel aga ei tohi unustada, Naine silmitses ümbrust: siin mägi, seal mägi, et ekskursioonid ei püsi iial majades. Ka üksik- kaugemal kolmas, pahemat kätt neljas, paremat viies külastajad armastavad veeta suure osa oma ajast ja nende taga kuues, seitsmes ning veel rohkemgi. NÄITUSED välitingimustes või siis imetleda väliseid vaateid Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel läbi aknaklaaside, kui ilm pole õues jalutamiseks aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. just kõige mõnusam. Ja igal vaatel on oma lugu. A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa Nii muuseumi mõistes kui ka üksikkülastaja fantaasiates. Nii nägi Krõõt oma uut kodukanti, kui ta Varga- Olemegi püüdnud edasi anda seda Lugu, mäele jõudis. Seda pilti võib nüüd vaid ette kuju- mis siin on arenenud. Lugude jutustamisel on tada, kuna loodus on viimastel aastakümnetel abiks kirjaniku looming. Anton Hansenit võlus oluliselt muutunud. Pärast talupidamise kadu- siinne maastik juba lapsepõlves ja ta on oma mist 1940.–1950. aastatel muutus palju – endiste teostes sõnadega maalinud võrratuid pilte, mis peremeeste ülesharitud põllu- ja karjamaad ning on pugenud paljudele lugejatele südamesse. rabast juurde võidetud põllusiilud jäid kasutu- Tegemist on paigaga, kus kirjandus on tõelisem seta. Aastakümnetega metsa kasvanud vanade kui n-ö päriselu. Külastajad ja kohalikud ei räägi talude heina- ja karjamaad peidavad endas siinsest majapidamisest juba ammu kui Tamm- nüüd matkaradasid (RMK rajad), mida mööda saare-Põhja talust – ikka ja jälle võime kuulda liiguvad looduse ja ajaloo teemalised ekskursioo- sõna „Vargamäe“ ja silmad otsivad maastikku, nid. Ka muuseumi programmid ulatuvad sinna. millest kirjanik oma romaanis kirjutab. MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 32

Saunikute hooned – vaade, mida kasuta- takse Vargamäed esitledes kõige enam FOTOD: A. H. Tammsaare Muu- seum Vargamäel omakosmose looja ja Eesti teatriloome kandjaid omakosmose looja jaEestiteatriloomekandjaid 2008. aastalnäitus „A.H.Tammsaare –meie Eesti Teatri- jaMuusikamuuseumigavalmis korda kasutanudnäituseesitlemiseks. Koostöös see puuistutada.Neidsamu alleesidolemeoma- lugeda, kes,milleeestjamis aastalsaivõimaluse tavad alleesidjaigapuujuures võimesildilt puu –pärnajatamme.Nooredpuudmoodus- kultuuri tunnustatud kahe aastakümnegaonJärvamaa tuntud, sestseeloodijuba1992.aastalning vamaa kultuurihiis–onkultuurisõpradeseas res asuvjaEestisvägaomanäolinemaastik–Jär- vaatama, misvahepealonmuutunud.Metsavee- tulla –kastuttavaidvaateidtaasimetlemavõi planeerides pakkudapõhjustikkajajälletagasi jõudnud kaugelejakõrgele. meie 25-kroonist.Vargamäe imelinemaastikon maastik, kaseeoneestlastemälus–meenutage taluõuele vaadatesjääbmeilesilmahoopisteine Vargamäest. Kuid saunikutehoonetejuuresüles postkaartidel japeaaegukõikjal,kusräägitakse sööbinud, sestsedaonkasutatudkalendrites, ülevalt taluõueltsaunikuteleonkõigilemeelde väljaspool hooneid–eemalmaastikul.Vaade Nii ongivägasuurosataluelusteksponeeritavast Pearu Vaaderpall oma veistelesöödategemiseks. meil osaliseltTammsaare-Lõuna taluperemees roigasaedadeta, põllumaata.Põllumaadkasutab samavõrd olulistesaunikute,karjateede,kivi-ja taluõu, kuidendisaegsettalueisaaesitleda kokku 14,9hamaad,millesttähtsaimosaon säilinudpildi. terviklikult talu –Eestikülaarhitektuurist omanäoliseja mäel moodustavadkakstalu–PõhjajaLõuna üksikute inimestemälestused.Siinsamasvälja- mis onjubahävinudjamillekohtaräägivadveel mis onveelallesjakuselatakse,agakaneed, peaksid paistmaüleväljamägedekätte,need, loo taustalvägaoluline.Needsamadtalud,mis Vetepere külajaselleajaluguonmeiemaastiku Kogu praegugi muuseumikülastajatekõrvu. kirik, milletornikelladehelinjõuabvahel bersoosaarte majapidamised,isegiJärva-Madise see taludeajal,siispaistakssiiaväljamäelenaa- oleks…“. Siisvõiksnäidatakõikenii,naguoli niku –JuhanLiivisõnu:„Kuisedametsaeesei tahame tihtikasutadaüheteisekuulsakirja- et onveeltulevastelepõlvedelenäha.Giididena suveteed onmaastikkuniitugevastisissekäidud, või kirikuskäiakaupavedada.Endisedtali-ja üle nenderabade,etomavahelsuhelda,mõisas vanemate elust,kuidasinimesedliikusidkunagi Needsamad rabadräägivadmeilepaljumeieesi- Vargamäe muuseumpüüabomategevust Muuseumit haldavalesihtasutuselekuulub OMANÄOLISED MAASTIKUELEMENDID AEGAAJAST TUTTAVAD VAATED tegelased istutanudsiiaülesajahiie- ka kui kunagine karjalaste mängukivi. ka kuikunagine karjalastemängukivi. ja põllumaa,rajalõpusonsuur kivirahn,tuntud ja omapärastkiviaeda,miseraldab endisekarja- jääb aegavaadeldavahelduvat metsamaastikku lastega suhtlemistjaühisttegutsemist harjutades maastikku. Seltskondadega, töö-võiklassikaas- Turnimisrajal viiaksekülastajadsügavamale Seda radakasutametihtiomaprogrammides. A. H.Tammsaare tegelastelerinevatesteostes. külastaja kogemasarnaseidettevõtmisi,kuioli on ehitatud13seikluselementi,mispanevad üle kraavide“.Metsaveerdevanakiviaiaäärde kirjanduslik turnimisrada„Karjapoistekombel Nende sõnadegasaabkiigeplatsiltalguse teid eimurta.“ murda, agakuikõikkoosseisateüksteisetoeks,siis murdu. Kateidonmitu.Ükshaavalvõidakse ei Peeter olevatöelnudlastele:„Mitukeppikorraga hakanud murdma, kuideijõudnudneidkatkiteha. kätte,pannudnadkimpuja ta kõikkepidkorraga nende nähesühekepiteisejärel katki.Lõpuksvõtnud all. Ta kutsunudlapsedõuelendajuurde jamurdnud Kord tulnudisametsast,kimppeenikesikeppekaenla täiskasvanutele. liselt toredaidsünnipäevapidusidniilastelekui veel hetkilooduses.Kiigeplatsiltoimubhulga- mise koht,etõpilasedsaaksidkiikudajanautida Kiigeplats onkaõpilasekskursioonidelõpeta- mida soovimepidadaigakaheaastatagant. sude võistlusega„Vargamäe võistutantsimine“, uue traditsiooniga,omaloomingulisterahvatant- vaid kultuuriüritusi.Eelmiselsuvelalustasime kiigeplatsil korraldabmuuseumigalaastaerine- aastal tulebsinnakakõlakoda.Kultuurihiie külakiige jalõkkekohaga.Veel käesoleval,2012. vad südamed.Kuuskedeallonkiigeplatskoos valmis, seisavadvanadkuusedkuihiietuksu- uue tarejaoks.Kunamajasaiilmanendeta niku isaPeetrijavennaAugustiistutatudpuud (1921–2006)“. Seega oleme taas selle juures, kui tähtis on Seega olemetaas sellejuures,kuitähtison Keset sedahiitasubvanatarekuusik–kirja- Elem Treier „Tammsaare elu härra Hansenina“ (1992–2010) rahatähel 25-kroonisel Eesti Vabariigi Vargamäe vaade

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 33 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 34 — NÄITUSED tuuris“ „Kirjanik karika- Ühingu näitus Muuseumide Eesti Kirjanike Katre Rohumaa) Aime Unt ja (kunstnikud (1921–2006)“ loome kandjaid Eesti teatri- mose loojaja meie omakos- Tammsaare – H. Näitus „A. vana nimetamm on tegelikult Lõuna talu vana nimetammontegelikultLõunatalu tausta –alatessellest,etTammsaare väljamäe Lõuna talulonerilinerollluuamuuseumile Lõuna talusaiosaksmeiemuuseumimaastikust. dused muuseumistväljapoole,kaTammsaare päikeseloojang. 2009.aastallaienesidteatrieten- tumise peale–„näitlejateks“onkalinnulaulja Lavastajad onmänginudpäevaseolustikumuu- avarat väljalahinguplatsina,kuidkakalmistuna. peitumise jasõnumitesaatmisekohana,suurt kõlaaladena, metsaveertesivanematehingede tulla. Väljamäe nõlvasidonkasutatudtõeliste das maastikkukasutadajakuidassellegatoime koht kordunud.Igalavastajaleiabomaviisi,kui- Tammsaare teoseid.Samaspoleükskilavastuse jooksul onVargamäel lavastatudpaljuA.H. vahendamiseks Eestiteatridjalavastajad.Aastate täiendavad jateisaltkasutavadomalugude selle eriilmelisemaastikujuuresLugu.Seda lood! vaade hetkegahoopisteine.Uuedpildidjauued 1889–1905) istutatudkuused–niiontaasüks vana peremeheJakobSikenbergi(peremees soosilla otsalkasvanudTammsaare Lõunatalu niku isa.Tänavutalvisedtuuledmurdsidmaha vahtra, milleoliistutanudPeeterHansen,kirja- aasta augustitormlangetasmuuseumiõuelvana väljamäel. võimalus viiakooliprogrammeläbiTammsaare vaadeteteemaline pildimäng„Raha-auk“või siis „Vihjemäng“„Tõe jaõiguse“Iosakohta, hulgaliselt kirjandusprogramme–olguselleks ideid eitohikarta.Niionmeiegimaastikel ja laskmamaastikulendinspireerida.Julgeid etpeabvõtmaaega seisaks kasutuseta.Arvame, mist, kuidoluliseltkeerulisemoleks,kuimaastik vaated) lisarahastustjaselleksvõimalusteotsi- mad. Muiduginõuabmaastikukorrashoid(aiad, on maastikumitmekülgsusetõttuoluliseltsuure- külastajateni jõudaningkorduvkülastusitagada Vargamäel tõdeda,etmuuseumivõimalused väga toredalisaväärtuse. aastal, andessellelhetkelmuuseumimaastikule tuuris“, misjõudismeiemuuseumiõuele2011. Muuseumide Ühingunäitus„Kirjanikkarika- talupidamine ehedamatalumaastikutunde. maadel, samutitekitavadnendeloomadjamuu Maastik on pidevas muutumises – 2010. Maastik onpidevasmuutumises–2010. Võime siin,A.H.Tammsaare muuseumis Lugusid kirjanikestontäisEestiKirjanike NÄITUSED

ELU KEHRA TEHASE

KORSTNA ALL NÄITUSED

— TIINA-MALL KREEM — KADRIORU KUNSTIMUUSEUM

Harjumaa Muuseumis toimunud näituse idee Taimrele iseloomulikult teravad ja vaimukad. autoril, kuraatoril ja kujundajal Liisi Taimrel on Näituse algusesse jääb 1938. aastast pärinev foto, tuline õigus, kui ta kirjutab näituse avatekstis: millel president Konstantin Päts tehast avab, Alates sulfaattselluloositehase avamisest 1938. aastal vajutades tammelehtedest vanikuga kaunistatud on elu Kehras kulgenud tehase korstna all – seda nii laual olevale nupule. Ise ilmselt mõtlemata, otseses kui kaudses mõttes. [...] Tehase töö tõi leiva millise tugeva, võiks koguni öelda saatusliku jälje lauale, tehas ehitas ja andis korteri, tehase saunas ta sellega Kehra kandi maastikule jätab. käidi end pesemas ja õhtuti tehase klubis kontserdil ja Maastiku küsimust ei ole võimalik sel elust Tiina-Mall Kreem tanstimas. Peale ametliku toodangu tõid kohalikud Kehra tehase korstna all kõneleval näitusel tehasest seebikivi seebi keetmiseks, saepuru sigadele vältida ning seda pole ka tehtud. Selgelt tuleb allapanekuks ja kasutatud vilti, millest peale pesemist välja, et raudtee äärde arhitekt Johan Ostrati ja harutamist saadi sokid jalga, kampsunid selga ja projekti järgi ehitatud funktsionalistlikus stiilis vaibad põrandale. Kuid enne pesu kuivama riputa- tehasehoone on siiani piirkonna dominent. mist tuli naistel jälgida tuule suunda, et puhas pesu Kehra tehast on näinud kõik, kes on Tallinna– tahmaseks ei saaks. Ujuma minnes vaatasid lapsed Tartu raudteel linnakesest läbi sõitnud. Olgu jõe ääres, kumma kalda läheduses sel päeval pruunid selle kinnituseks kord ajaloolaste seltskonnas vahutorud ujuvad ja kas julgetakse vette minna või kuuldud ütlemine: „Kehra – see on pikk korsten MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 35 ei. Kehra sattunud võõrad kirtsutasid nina harju- ja Priit Raudkivi!“ matu lõhna peale, millega kohalikud olid juba ammu Tegelikult, nagu ka näitus ütleb, ulatub pika harjunud. korstna mõju kohalikest elanikest ja läbisõitja- Sellega ongi elu kohta Kehra tehase korstna test palju kaugemale. Ulatub meie kõigi ellu, all kõige olulisem öeldud ning näituse ees- olgu siis nn pruunist ehk jõupaberist kottide ja märk – kirjeldada ühe Eesti alevi (1945, aastast raamatuümbriste, krepp-paberi ja kleeplindi 1993 linna, aastast 2002 vallasisese linna) või kaudsemalt – toortärpentiinist, tallõlist jne eluolu – tegelikult juba täidetud. Kõik üle- toodetud kaupade näol. Mistõttu on huvitav jäänu on illustratsioon ning faktide täpsustus. „paberikotist“ kaugemale vaadata ning teada Ülejäänu – tekstid, fotod, ruumiinstallatsioo- saada, kuivõrd tehas on Eesti elu ja majandus- nid – paigutatuna kronoloogilises järjekorras on likku arengut mõjutanud. „20 vagunist puupa- MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 36 — NÄITUSED Kaupmees FOTOD: Liisa FOTOD: püsivaid töökäsi ning elanike arv hakkas Kehras hakkasKehras püsivaid töökäsiningelanikearv saanud ningtehaskäivitus,vajatiajutisteasemel pumpa, 213elektrimootoritjpmolipaika paekive, 18kmtorustikke,176mitmesugust Eesti.Kui2000m üle terve teatab, ettehaseehituselesaidtöödinimesed sung. Loosungitelesekundeerivafotoallkiriaga uhkustundega kirjutatudartiklilpõhinevloo- muuseumikülastajat EestiPäevalehe1938.aasta kust saabpäevas1000tonnipuupappi!“teavitab 3 raudkive,20000m 3 poolt tüüpiline nõukogudeaegne sisustus, teisalt poolt tüüpilinenõukogudeaegnesisustus,teisalt aga näitusesaalilavastatudkehrakakodu:ühelt paber?“ valgustavaks.Emotsionaalselttoreon mide jafotodegastendi„Kuidassaabpuidust võiks pidadairooniliseks,siisseletuste,skee- kaevandused jne).Kuieelmistlõikunäitusel tänapäeval (ntMuuganaftaterminal,mitmed ajaloost, polekaotanudomaaktuaalsustka vastusest kohalikeleelanikele,võetudküll pahaks ajanud.“ seni katiikidejuures olevatestinimestestühelgisüdant mis veelosaltolemas,eikandukuigikaugelejaole oksele ajab,peabpidamatäiestiliialduseks.Seehais, toodud väide,etinimestesüdamedpahakslähevadja damises...“ majapi- oksele ajab,rääkimatatarvitamiskõlblikkusest haisuga täidab,niietsüdamedpahakslähevadja mitmekilomeetriulatusespahavastiku ümbruses et vesitäiestisoganejaläbipaistmatujõesonjõe jõkke ilmaühegieelpuhastusetajaonniivõrd mustad, muud kuimõistev. juhatuse vastuskohalikekaebuseleolikõike ses tagajärjetuks.A/ÜEestiMetsajaTselluloosi Pätsile saadetudkaebekiritehasesaasteküsimu- jäi Kehraelanike1938.aastasügiselpresident leppima. Naguilmnebüheltnäitusestendilt, maalilise Jägalajõekaldalagapididolukorraga elanikes hirmutekitasid).Kehrapõlisasukad keda tehasetöölesissetoodijakeskohalikes suuresti ise(v.a vangid,sõjaväelasedjahiinlased, kindlat tehasetöödvõipuhastelukeskkonda, kiiresti kasvama. Toodud näideametimeestejafi Ametnikud: „Veest tekitatudtugevahaisukohta Elanikud: „Sellestajastpealejooksevadroiskveed Uustulnukad tegidvaliku,kaseelistada rmajuhtide rmajuhtide ei kihuta sellest kirjutama mu enda Kehra ei kihutasellest kirjutamamuendaKehra korstna all“on ikkaheanäitusningkasmind kele küsimustele,kasnäitus „EluKehratehase kas] võivõttaühendusttelefonil 6782052.“ need siiakirjapanna[stendile onlisatudpasta- kellelgi onparandusivõitäiendusi, palume koostajale teadaolevateandmetepõhjal.Kui aastatel 1945–1992onkokkupandudnäituse tult lisatud:„NimekiriKehratehasedirektoritest võib pidadastendi,milleleontulevikkusuuna- käskkirjade jateadetetahvli.Väga õnnestunuks näituselt eesrindliketöötajateautahvli,samuti või paremaljuhulRiga13abil. vett eitulnudningpesupeseminekäispesulaua Aga asiseegi,vähemaltajal,milkraanistsooja kõlbas edaspidipestaainultmeestetööriideid. niietsellega vette lisatikatlamajassinistvärvi, oma päevikergendada:radiaatoritesringlevasse naised küllkuigikauasellegeniaalseleiutiseabil pesuvee majapidamissetõid.Parakueisaanud radikatele kraanidkülgelasidpannajaniisooja majadesse saabunudkeskkütetedasiarendasid, lugu sellest,kuidasnaised1970.aastateltehase kodu japerevarustamiseltehaseabil.Näiteks lood, sealhulgaskohalikenaisteleidlikkusest mitmesugused põnevadKehraelugaseotud rab jalõikabnäitusesümbolikstõusevpesunöör. tehases tehtudfotod.Kehrakakodulavastustpii- kott, seinalnaelaotsariputatudtöökittelning materjalist kootudkampsun,nurgasjõupaberist dist harutatudlõngastvaip,toolileenilsamast ehtkehralikud aksessuaarid:põrandaltehasevil- Kokkuvõtteks agaolguöeldud, etvõimali- Ootuspäraselt leiabKehratehasejaelu Pesupulkade abilonnöörileriputatud 25. augustil. 1 Kehra ajalooiga-aastanekonverents toimubtänavu nende elusttänaväljaspool räägitakse. sest siissaavadkakohalikud teada,midaneistja avatakse sealaugustilõpus. Seeonigatitore, Kehrasse AnijavallaKultuurikeskusesse ning korstna all“rändabHarjumaa muuseumistedasi kupuuteid Kehraga.Näitus„EluKehratehase näituse autorilLiisiTaimrel onisiklikkekok- seid elanikke. „rebasesaba“, hirmutasjamürgitasümberkaud- binaadi korstnasttõusnudookerkollanesuits, ritehas, võiMaardule,kusasunudkeemiakom- ajaloole, näiteksKohilale,kussamutionpabe- Kehra-sarnastele Eestielupaikadelejanende abil saabjuhtidatähelepanupaljudeleteistele juhul siiselukogemustKehras.Kogemust,mille et taeivõiksjagadaomakogemust,käesoleval on omalapsepõlve„vang“,kuidseeeitähenda, loomulikult olenmateadliksellest,etinimene delikatessini“ (kuraatorKalevKask).Teiseks – „Hiiumaa kalakombinaat1952–1975:kalahaisust Majas Kärdlas30.märtsistjuuniniavatudnäitus muuseumi näituseleHiiumaaMuuseumiPikas leeli, olgulisatud,pakubsellessuhtesHarjumaa maastikule teemanaväärtustav. Toreda paral- hariv, tööstusajalugujaselle mõjuinimesteleja mitte „hea“,vaid:vägavajalik,mitmekülgneja üldhinnang Kehratehasejaelunäitusekohta tuvalt päevast,meeleolustjne.Seetõttuoleksmu 30.3.2012), ühelemeeldibüks,teiseleteine,sõl- ka KatrinKivimaa,„Heanäituse“vastu.– ei olenäitusehindamiseksheakriteerium(vt jäänud kooliaeg,vastaksinnii.Esiteks–„hea“ Lõpetuseks aga jäägu ülestunnistus, et ka Lõpetuseks agajääguülestunnistus,etka 1

Sirp ,

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 37 — NÄITUSED IKKAGI INIMENE

IKKAGI INIMENE IKKAGI MEIE MAI

INTERVJUU KUNSTIAJALOOLASE MAI LEVINIGA

— TIINA-MALL KREEM — KADRIORU KUNSTIMUUSEUM

Paljud tunnevad Teid kui nõmmekat, kas see on alati nii olnud? Olen, jah, sündimisest saadik elanud Hiiul, ikka samas vanavanemate ehitatud ja vanemate täiendatud majas. Minu silme all on nii mõnedki eelnevate ajajärkude kihistused Nõmmel haka- nud kaduma, välja arvatud üksikud objektid. Inimestest rääkimata.

Mida tähendab Teie jaoks kodukoht? Kas MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 38 sellel, et olete elanud Nõmmel, ja sellel, et olete oma tarkuse ja jõuga toetanud Nõmmel Mai Levin Eesti Kunstimuuseumi fi liaalina tegutsenud näituse „Barokk Kristjan Raua majamuuseumi, on mingi seos? Eestis” avamisel Rüütelkonna Kodukoht määrab iga inimese elus palju hoones 1999. nagu perekondki, kuhu ta sünnib. Nõmmel võib aastal inimene olla seltsiv, samas omaette. Aedlinnad FOTO: Mai Levini kultiveerivad üldse teatud individualismi. Kuigi erakogu rohelust on jäänud tublisti vähemaks, männi- mets põduramaks ja liiklus muutunud kohati tihedaks, on linnaosa veel üsna looduslähedane, mis kujundab samuti elanike mentaliteeti. reeglina kuilöökallapoole vööd.Paremvaikida. tika –isegisiis,kuiseeonpõhjendatud –mõjub seejuures erinevatevõimetega.Negatiivnekrii- teksti. Loomeinimesedonküllaltkihaavatavad, teoste paigutajaajaloolis-koolkondlikkukon- kohtumõistja, vaidanalüüsija,kunstnikujatema veendumus, etkunstistkirjutajaeiolekõrgem kaalutlev, entajajooksulonmulkujunenud kult, nõmmekamoodi. sünnist. Nähtavastitähistansedaindividualistli- mide korraldaja,siismuinsusvalitsusejuhataja muinsuse osakonnajuhataja,siisriigimuuseu- 1919–1924 Haridusministeeriumikunstija Kunstimuuseumi ühetegusamaasutaja,aastail Kristjan Raua,EestiRahvaMuuseumija omandiküsimus. meedias avaldatudprotestidele,ettekäändeks– nud muuseumsiiskisuletiaastal2008,vaatamata läinud. EestiKunstimuuseumifi jad osaltvanadjaväsinud,jubasiitilmast reeritud, sestsulgemisplaanidpandikalevialla. majamuuseumi sõpradeselts,midaagaeiregist- ebarentaablite sulgemisest.SiisloodikaK.Raua mil hakatirääkimaväikemuuseumidekui töötas kenastikuni1990.aastatekeskpaigani, sega. 1984.aastalavatimajamuuseumningta mise, sisustamisejaekspositsioonikorraldami- maja üürnikelejakunstnikulesele,restaureeri- Aega läkskorteriteleidmiseganatsionaliseeritud osa kunsti-jakultuuriloosvääriliselttähistada. nõudis K.Rauamajamuuseumiavamist,ettema Liidu 1962.aastakongressiüksresolutsioone rivaks (V. Tolli, K.Põllu,V. Pansojt).Kunstnike avastuslikuks japaljusidloomeinimesiinspiree- sis, kujunes1960.aastaulatusliknäitussealsamas 1946. aastalEestiKunstimuuseumKadriorulos- erilisus. kondliku tegevuse,agasamutitemamuuseumi kõike ametningkunstnikuloomingujaühis- tööle 1990.–2000.aastatelkaasaaitamaenne- tuse ilusnäide,kohustasmindmajamuuseumi K. Rauaga)ontolleaegseNõmmepuiteramuehi- nud maja(HerbertJohansoniprojektkoostöös õmmelnud Te ööläbidressipüsktele sulgi tõsiselt neiks valmistuti. Räägitakse,etkord muuseumipidudest ningsellest, kuivõrd Olen kuulnudlegendeTeie noorusaegsetest Küllap olennooremanaolnudvähem loomus võitulebseeomaaegsestlastetoast? olete kaalutlev. Kasseeonkaasasündinud Teie, vähemaltniionmullealatitundunud, sageli omahinnangutesvägaemotsionaalsed. Kunstiinimesed, kellehulkaTe kuulute,on 2015. aastaoktoobristäitub150aastat Praeguseks onseltsitollasedkokkukutsu- Kuigi K.Rauatöödenäitusegataasavati Kuigi KristjanRaua1930.aastapaikuvalmi- liaalina tegutse- Pärast tööpäeva lõppu kepsutasime sageli läbi Pärast tööpäevalõppukepsutasimesageliläbi aga sisulisthuvikunstivastuvõib-ollarohkem. lihtsalt jaodavaltläbiajada,glamuuriolivähem, stendidel klaasiall.Tollal tulinäitustetegemisel Wiiralti visanditenäitust–mitusadaväikesttööd sis, näiteks1968.aastalkoosSulevSukmitiga muuhulgas ülespannanäitusiKadriorulos- töötas siismeienäitusteosakonnas,aidates varjude riiki. Nii HennokuikaElemläksidtänavupäriselt seksfi Kangro-Pool, kesjäidrahulenii„eestiesimese olid publikuhulgasMaiLumistejaRasmus ja stseenifl järgi varjukino–stseenihaigestkirurginoaall leeg HennoTigasegaElemTreieri näpunäidete pidusid-karnevale. Ühelneisttegimekooskol- palju nooriningkorraldatimitmeidvahvaid loobuda. Muuseumisoli1960.–1970.aastatel veinijoomist jasellepärasttuliinkognitost sulgedega. Parakutakistassuurkuldnenokk Katsin end tõesti üleni värvilisest paberist paberist Katsin endtõestiülenivärvilisest linnuna. Onseetõestitõsi? külge, etjärgmiselpäevalesinedapeol Peeter teabsedakahtlemataparemini.Ta nimega „Töö jalõbu“? maal Teist, erakordselt kenajatabavportree Kuidas sündis1971.aastalPeeterMudisti lmi esilinastusega“ kui ka eeskavaga üldse. lmi esilinastusega“kuika eeskavagaüldse. irdist, mis viis voodisse. Mäletatavasti irdist, misviisvoodisse.Mäletatavasti 1971 „Töö jalõbu“. Peeter Mudist

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 39 — IKKAGI INIMENE MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 40 — IKKAGI INIMENE erakogu kas Mustiga Mai Levin kutsi- FOTO: KaljuSuur FOTO: MaiLeviniFOTO: ERKI kunagiseprantsusekeeleõpetaja sõbra arhitekt Toomas Pakrigadiskuteerisimeka rääkida, ettööajastjäiväheseks.Peetrijatema pargi MustaLuigebaari–meilolitollalniipalju üleüldse. pilt oleniipaljuminustkuitöövõtmisestlõbuna ajalt: „Ütelgesedaprantsusekeeles!“Egasee otsekui läbisuurendusklaasidejanõudisaeg- Mutli juurestunnis.Ta vaatasmeidläbiprillide kunstnike või kodutute kassidega. Miks kunstnike võikodututekassidega.Miks huviorbiidist liigkergeltväljajäävatevanade vajumakippuvate,avalikkuse hämarusse jäänud märkamatuks.Olgusiisteguaegade Teie kaasaelamine„nõrgematele“pole Madame

fi praeguste nooremategeneratsioonidetegemisi huvitav vaadeldakunstistoimunudmurrangutja tollaseid nooremaidkunstnikke.Kindlastioleks huviorbiit, millessenooremaseaskuuluska huviorbiiti? Tean ainultseda,etmulonoma meistriks nimetavad, kuidkäivadomateed.“ on noortetavad –eiiialgimuutuneed.Mind samuti. Nagu elutark Goetheütles:„Niiikka Ega praeguginoorivatisees hoitajaõpivadnad kogus javaadata,vaadatakunsti kodusjamujal. leegidelt, teisteltmuuseumidelt, istudaraamatu- Kogu aegontulnudõppida –vanemateltkol- näitusi tegema,kogudekorrashoiust rääkimata. kohe ekskursioonejuhtima,loenguidpidama, tane, JutaKeevallik–18.Nooredtöötajadpandi dete –žanr, mismindjätkuvalt köidab. kajastub animalistikaarengusläbiaastatuhan- inimese elus,muutuvsuheloomariigiga maid janähtavamaidnäitajaid.Loomadetähtsus sest üldse,entmuidugisellekultuuriigapäevase- tesse suhtumisekultuurist,keskkonnateadlikku- loomad onainultüksosateistesseelusolendi- makaitse küsimustegakokkupuutuda.Kodutud jätnud ammuunarusse,ehkkiaeg-ajalttulebloo- teoste retseptsioon. viimastel aastakümnetelpäevavalgeleilmunud kust. Sedakinnitabkamitmeteeestikunstnike leitud teosoluliseltmuutaettekujutustkunstni- kirjutanud PavelMuratov, võib mingiootamatult Nagu onomasuurepärastesItaaliareisikirjades sügavamalt mõista,ettehapädevamaidüldistusi. loojate võimalikultlaiaspektrit,etsedaperioodi tundma ühevõiteiseperioodikunstinähtusteja ja huvilistelaiemaleringile.Erialainimenepeaks kesed kunstiajalood,misonmõeldudkoolidele markantsematele esindajatelekeskenduvadlühi- kaua „pääsedalöögile“.Peavooludelejanende võrreldes noortega,kellestpaljudeleiõnnestu ja nüüd.Maeisaaneidpidada„nõrgemateks“, kega onalatiõpetlikvesteldakunstielustenne back vanas easreeglinaraugema,onvõimalikud ehk märgatud.Kuigiinimeseloomejõudkipub lähimineviku kunstiajalooaspektistjamidapole kunstnike loomingnüansse,misonhuvitavad hulk inimesi.Samaskätkebpaljudevanemate losoofi Mis on avalikkus ja mis kuulub tema Mis onavalikkusjamiskuulubtema korraldamist? kostmist, näiteksnendenimelkunstioksjoni meenutamist? Mikskodututekassideeest jäänudkunstnike peavoolu(de)st kõrvale Te peatetähtsakskunstiajalookirjutuse Kunstimuuseumisse tööleasudesolin19-aas- tele jamuuseumitöötajatele? ehk alati„algajaiks“jäävatelekunstiajaloolas- Kuidas Te Teie vaatatenoortele, positsioonilt Kodutute loomadekaitsmiseolen,paraku, ’id jaarengtõusujooneski.Vanade kunstni- lisemal tasandil, aga seda teeb piisav lisemal tasandil,agasedateebpiisav come- tulevasi kunstiuurijaid ja muuseumitöötajaid. tulevasi kunstiuurijaid jamuuseumitöötajaid. allikaid. Kõrgkoolid valmistavadteisteseas ette legi huvi.Galeriid onükskogudetäiendamise kogus onmaterjali,mispakub sõsarasutuste- jaolt erakollektsioonidebaasil. Igamuuseumi või ühiskondlikustalgatusest, kujunenudsuurelt teenivad kunsti.Muuseumid onsündinudera- koolid onomavahelseotud institutsioonid,kes Niguliste küsimuses. koguni välismaiseidteadlasijaasutusi,näiteks lema aksioomideselgitamisegajakutsumaappi gate kultuuriametnikega,misonsundinudtege- mõnin- aga onolnud1990ndatellahkarvamusi intelligentne, piisavaltharitudkollektiiv. Küll nii vägapäästmapidanud:meilonikkaolnud nimi kallis.Eimäleta,etmaolekssedaisiklikult Muuseumid, galeriid,kollektsionäärid,kõrg- palun oma„mängumaade“tagamaid akadeemilistes õppeasutustustes.Kirjeldage antikvariaatides, erakollektsionäärideseas, kunstimuusuemi, teistesmuuseumides, Nimi MaiLevinonlaialttuntudkaväljaspool Igale korralikuletöötajaleonasutusehea hea nimi et muuseumiheanimionTeie jaokskaTeie Eesti Kunstimuuseumiau.Kasmulonõigus, teadmistega appitulles,oletekaitsnudühtlasi avalikuks saamistkättettepannes,neileoma enneselle kogemusest) nenderumalusele nahka (rääginisiklikustjamitmekordsest inimeste Mul ontunne,etpäästesnoorte ? . rahul. Soovinkõigilekolleegidele jõudu! olen kateistefi tublid, laiasilmaringiganoored inimesed.Ma Kadriorus onhästikäimaläinud jasealtöötavad niigi, Tiina-Mall,etnäiteks väliskunsti muuseum jõuda. sageli takso,etennastsäästajakiireminipärale jalutada polenaguniiaega.Sügiseljatalvelvõtan mida uutontänavapiltisiginenud–linnas nüüd vaatanaknastvälja.Niimoodimärkab, poolteist. Varem sai raamatteelekaasavõetud, trammiga tunni,nüüdbussideja– pole niikuiniisuudetudvõitaibatudkoguda. gust, väiksematestmeistritesträäkimata,keda ülevaade eestikunstijaselletippmeistritearen- Muuseum eisaaeladausus,ettalonlünkadeta EestiKunstimuuseumi„mängumaa“. vaid terve Koostöö onparatamatu.Seeeioleüksnesminu, Mul ei ole utoopilisi soove. Mind rõõmustab Mul eioleutoopilisisoove.Mindrõõmustab Kuidas Teid saaksrõõmustada? Vanasti kestistööleminek elektrirongija see pikkteeTeie jaokstähendab? kunstimuuseum polnudveelavatud.Mida peal ningMikkelimuuseumjaKadrioru mõned aastad,kuiEKMipeamajaoliToom- vahet käinudpalju-palju,väljaarvatud Olete Kodu-NõmmejaMuuseumi-Kadrioru liaalide ja Kumu tegevusega päris liaalide jaKumutegevusegapäris Malsroos mis 2006.aastal kunstimuuseu- avamisel Kumu sajandist teise” näituse „Ühest ja Paul Raua vendade Kristjan Mai Levin FOTO: TeetFOTO:

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 41 — IKKAGI INIMENE KAASAV MUUSEUM

ICOM HETKEOLUKORD JA VÕIMALUSED ICOMI KONVERENTSIDELT

— AGNES ALJAS — EESTI RAHVA MUUSEUM

Kuulumine Rahvusvahelise Muuseumide Nõu- kondadega koostöötamine on senini veel kogu ICOMi liikmete hulka on andnud mulle uudne teema. Eks oma tegevuse ühesuunalisest hea võimaluse võtta osa erinevatest ICOMi alako- kommunikatsioonist mitmehäälseks avalikuks miteede ja nende töörühmade konverentsidest. aruteluks kujundamine eeldab paljude seniste Olles ise viimastel aastatel tegelenud Eesti Rahva toimimisharjumuste muutmist. Muuseumis kaasamise temaatikaga, oli 2011. Ilma inimesi või kogukondi kaasava kogumi- aastal võimalus osaleda ettekandega kahel just seta pole kultuuriprotsesse jäädvustavas muuseu- selleteemalisel konverentsil1. Ühelt poolt sain mis aga kaasaja kogumine enam võimalik. Iga Agnes Aljas tutvustada Eestis aset leidvaid kaasamisprotsesse kogumistegevus, näitus või muuseumitund on ja selle analüüsitaset ning teiselt poolt arutleda selektiivne protsess, kus seoste ehitamine ei ole ja kuulda, milliste kaasamisvaldkonna küsimus- enam vaid kuraatori või koguhoidja ülesanne, tega seisavad hetkel silmitsi teised muuseumid. vaid eeldab dialoogi materjaliga seotud huvi- gruppidega. KAASAMISE HETKESEIS Ka riiklikul tasandil eeldatakse muuseumide Konverentside kontekstis ei seadnud keegi kaasamistegevustes tuge ning nähakse võimalust, kahtluse alla kaasamise vajalikkust ning palju- kuidas riik hoiab aktiivest sidet kodanikega, kes des muuseumides on kaasamisest saanud kogu panustavad. Kuigi konverentside ettekanded muuseumi kooshoidev ja tegevust kujundav näitasid ilmekalt ka Euroopa rahvuspoliitiliste prioriteet. Samas leiab muuseume, kus kogu- suundumuste mõju, kus ühel pool seisab

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 42 idealistlik multikultuuristumine ja teisel pool 1 2011. aasta suvel toimus Johannesburgis ICOMi töörühma integratsioon ning parempoolsed rahvuskesksed „Inclusive Museum“ 4. rahvusvaheline kaasava muuseumi meeleolud. konverents, mis keskendus kaasava muuseumi tähendusele ja muuseumide võimalustele kogukondi kõnetada ning Kaasav kogumine tagab personifi tseeritud tulenevalt korraldajamaa omapärast postkolonialismile, materjali jõudmise muuseumikogudesse ning dekoloniseerimisele, esemete tagastamisele. 2011. aasta kogukonna otsese huvi ja usalduse muuseumi sügisel toimus Berliinis ICOMi alakomiteede COMCOL vastu. Näiteks Amsterdami Linnamuuseumi (kogumise alakomitee), CAMOC (linnamuuseumide alako- uurimisprojekt linna väikeettevõtlusest, kus mitee) ja ICOM-Europe ühiskonverents „Participative Stra- tegies“ (Kaasavad strateegiad), mis keskendus kaasavale muuseum valis dokumenteerimiseks ühe kau- kogumisele ning värsketele praktilistele ja teoreetilistele bandustänava kõik ärid (teenindus, kaubandus näidetele kaasamisest. Konverentsidel osalemist toetasid jm), mille töötajaid intervjueeriti ja mille popu- doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm „DoRa“, laarsemad kaubad osteti muuseumikogudesse. ETF grandiprojekt nr 8006, Eesti Kultuurkapital, ICOM Eesti Materjalidest sündis veebiandmebaas, kus ini- Rahvuskomitee, ICOM CAMOC. osalejatest, lennukitejälgimisseltsistkuni olulistel teemadel(alateskohalikuslasteteatris nike osaluselningräägiblinnaelanikelehetkel muuseumi, millepüsinäitusonloodudlinnaela- võib tuua2011.aastasuvelavatudLiverpooli erinevad seisukohadjamaailmad.Näitena likku (füüsilissevõivirtuaalsesse)ruumikokku materjalid arutataksekoosläbi,toovadühteava- ja kogukonnakoostöösningmillesõnumid nud inimesedise,koostöösmuuseumiga. tähenduse ningsäilitamisväärsuseonkujunda- ettevõtjatele väärtuslikmaterjal,millenäoja ainult muuseumiseisukohast,vaidkateistele elust japiirkonnasäripidamisest.Seeonmitte mesed kirjeldavadomakogemusiväikeettevõtja kindlasti lipulaevaks Suurbitannia (mida toetab kindlasti lipulaevaksSuurbitannia (midatoetab inimesed. Kaasava muuseumiarendamisel on on giididekseranditult seallinnaosaselanud dajad, näiteksKaplinna6.linnaosa muuseumis on muuseumipedagoogikas iseteadmistevahen- kogumisest paljukaugemale, kogukonnaliikmed selt vormistada. kes onaidanudkogukonnaideedprofessionaal- algataja, kooshoidja,koordineerijajaekspert, kui varem.Kuraatoronolnudkoguprotsessi ja tööpanusnäitusesünnijuuresehksuuremgi seisukohast olnudmuuseumikuraatoriülesanne tähenduseni). Samasonnäituseõnnestumise Kaasavad näitused, mis sünnivad muuseumi Kaasavad näitused,missünnivadmuuseumi Kaasamine on liikunud vaid näitustest ja Kaasamine onliikunudvaid näitustestja SIOONID KULTUURIPÄRANDI MUUTUNUD POSIT- Beatles ’i ’i „1000 sammuga...“või„Ostupalavik: tarbimis- ja sisuloomisvõimalusteandmiseni (näitusel („Oma näitused“),näitustel kommenteerimis- üha kasvanuderinevatekaasavate näitusteni personaalseid materjale,kuniviimastelaastatel aastal muuseumiuurimisteemadejaoksoma pildisaatjate võrgust,milleliikmedsaadavadigal teadus- janäitusetegevuseks–alateskirja- kaasava kogumisevaimuskorjatudmaterjale tähelepanu toobkaasakogukonnatänutunde. tastikune austus,ninginstitutsionaalnehuvija Kultuuripärand onressurss,millelpüsibvas- juures alatimääravmuuseumipoolnetoetus. ja materjalikogujad,onprojektiõnnestumise aitab koolitadakohalikustkogukonnastuurijaid erinevatest piirkondadest.Kuikamuuseum hemustega seotuduurimis-võinäituseprojektid toetaja jaautoriteedina,nagunäitavadrahvusvä- sionaalse juhendajananinginstitutsionaalse pidi –suurenenudonmuuseumirollprofes- muuseumi kuieksperdirollikadumise,vastu- mete ülesandeks. mete ülesandeks. digiteerimine antudvabatahtlikekogukonnaliik- seumides esemetekataloogimine,laenutamine, ise võionriiklikesjakohalikuomavalitsusemuu- aastaid peavadpaljusidmuuseumekogukonnad ka poliitiliseltBigSociety ja kogukondadele. midagi ära tegema,andaotsustusõigus ja-võim inimestele avatumaks, näiteks võimestada igaühte omariigi jaoks 2 Muutaavalik sektor jaolemasolev avalike teenustemudel Eesti Rahva Muuseumis on aastakümneid Eesti RahvaMuuseumisonaastakümneid Sellised kaasamistegevusedeitookaasa 2 diskursus), kus juba diskursus),kusjuba Aljas mõistmiseks teise osapoole ja ootusärevuse tagab elevuse valgetele), mis tele jamitte- (eraldi valge- seumi sissepääs muu- Apartheidi Kuulsa LAVi FOTO: AgnesFOTO:

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 43 — ICOM MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 44 — ICOM pilte fotokoguERMi kommenteerida külastajad said sammuga…“, kus näituselt „1000 kasulik. Kaader osapooltele mugav jakõigile olema lihtne, Osalemine peab FOTO: Anu Ansu FOTO: Mõni muuseum paneb esemed ootele kaheks Mõni muuseum paneb esemedootele kaheks või nadtagastatakse pärastnäitustomanikele. meid kogutakse ainultvirtuaalsetekujutistena pakuti kaerinevaidnäiteid alatessellest,etese- rahoidja võivastuvõtukomisjon. Konverentsidel eseme kogumise,teisteslangetab otsusepeava- muuseume, kuskogukond otsustab konkreetse osadest onpüüdnuderinevalt lahendada.On gumisel teema,midamuuseumidmaailmaeri võimalused, onvalikutelangetamineesemeko- või kogemustega.Lisadessiiahoidlatepiiratud sümboolselt niiseotunaesemetekuiideede pole sarnastsuhetesemega,nadeitunneend ese eelkõigesotsiaalsesuhtesümbol.Inimestel kogumise puhul.Kaasajamuuseumijaokson teema probleemsenaesileBaltiketimaterjalide „MusKul(A)tuur“, kusEestiAjaloomuuseumtõi kalt kajaanuarisERMistoimunudkonverents üks esiletõusvamaidküsimusi,midanäitasilme- esemeid jalangetadavalikuid? on kuraatorirollvõikuidaskogudakaasavalt näitus, kogumisprojektvõisündmus?Milline pärast konkreetsetegevuselõppu,olguselleks püstitatutega. Kuidashoidasidetkogukonnaga ja küsimusisarnaseltkonverentsiettekannetes mesed väljastpoolt,toobkaasavärskeidmõtteid vad jpm.Igauustegevus,kuhuonkaasatudini- panustama, kuidasinimesedmuuseumimõjuta- ajendab inimesijakogukondimuuseumisse ERMi kogudest“).Paralleelseltonuuritud,mis kaasaegse interpreteerimiseni(„Minulemmik „Kahetsetud ost“)võikogudesolevateesemete kultuur Eestis1990.–2000.aastatel“raamnäitus Esemekogumine on kaasava kogumise juures Esemekogumine onkaasavakogumisejuures AVATUD VASTUSED mine. muuseumis ehkolulisemgi kuikogudekureeri- inimesi jakogukondikureerida, seeonkaasavas tele onsaanudühatähtsamaks tööülesandeks näituse valmimistvõimahavõtmist. Kuraatori- materjal ningsedajätkuvalt kapärastkonkreetse ühe uurijaendakoostatudnäitusvõikogutud suuremat ajalistjaemotsionaalsetpanustkui keerukas ningnõuabmuuseumitöötajatelt oluline onnäha,millelneedvalikudpõhinevad. hakkama saada.Praktikaidonerinevaid,kuid on külastajateleohutudjaaitavadtraumaga et tulevaselnäituselesitletaksekogemusi,mis datus näitusel.Samasotsustasnäitusekuraator, demokraatlikult, ettagadapaljudeinimesteesin- riaalmuuseumi planeerideskogutilugusidväga õigus sekkuda.NäiteksNewYorgis 9/11Memo- küsimus, kuivõrdonmuuseumilvõikuraatoril mis professionaalselviisil.Siitjärgnebloomulik ning peegeldadakogukonnasoovenäituseruu- ise vastutamaselleeest,mismuuseumissejõuab, otsustada. Kõigeolulisemonsuunatainimesed lahendada vastuolusidkogukonnasningaidata ning hoidaprotsessiajagraafi saavutada kogukonnagausaldusväärnekontakt alased oskused.Kuraatoriülesanneoneelkõige kommunikatiivsed võimedjaprojektijuhtimis- likust potentsiaalistonsaanudolulisemakstema kuraatori positsioonimuutuse:teadus- seum võtabdemokraatlikultvastukõikesemed. kogutud esemetestvastuvõtta,ningmõnimuu- aastaks, millejärelotsustatakse,midakaasavalt Töö inimestejakogukondadegaonalati Kaasav näitusjakogumineonpõhjustanud kus, vajadusel AJA LUGU

KUJUNDADES

IDEAALMAASTIKKU LUGU AJA

MURRANGULISED AJAD EESTI MUUSEUMIPOLIITIKAS

— MARIANN RAISMA — TARTU ÜLIKOOLI AJALOO MUUSEUMI DIREKTOR

Eesti muuseumimaastik seisab taas muutuste ees, kuid ka varasematel aastakümnetel on siinne muuseumide pilt pidevalt teisenenud. Kõige olulisemaks muuseumipoliitika suunajaks on olnud riik, täpsemalt muuseumide eest vastutanud ministeerium. 20. sajandi jooksul võib nimetada kolme drastilisemat muutusteperioodi: aastaid 1919–1925, 1940–1950 ja 1989–1993 – need olid justkui uued algused, kus mäluastuste endi kõrval mängis veelgi olulisemat rolli ühiskond ja poliitika. Just nendel murrangulistel aegadel toimunud muutuste toel on kujunenud ka tänane muuseumimaastik. MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 45 baltisakslaste juhitud muuseumid olid uues UUS ALGUS I kultuuripoliitilises olukorras marginaliseeru- Riiklikust muuseumipoliitikast saab rääkima nud. Esile tõusid noore rahvusriigi ideoloogiat hakata alates vabariigi algusaastatest, kui hari- kandnud Eesti Rahva Muuseum (loodud 1909), dusministeeriumi juurde loodi muinsuskaitse Tallinna Eesti Muuseum (1919) ning Vabadus- ja muuseumidega tegelev osakond. Selle vald- sõja muuseum (1919), aktiivselt arutleti kunsti- konna ideoloogiline juht Kristjan Raud tegutses muuseumi ja vabaõhumuuseumi idee üle ning haridusministeeriumis aastatel 1919–1924 ning Mariann Raisma püüti määratleda väiksemate linnade muuseu- temast sai läbi aegade kõige jõulisemaid muu- mide rolli. seumide eest seisjaid. Oli ju värske vabariigi üks Haridusministeeriumis arutleti mitmetel olulisemaid kultuuripoliitilisi tegevusi seotud olulistel kultuuripoliitilistel teemadel, mis olid uue mälumaastiku kujundamisega. Noor riik otseselt seotud muuseumimaastiku kujunda- vajas uut ajalugu ning uusi mäluasutusi. Senised MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 46 — AJA LUGU ERM Fk 936:48 1923–1926. mõisas Raadi väljapanek Rahva Muuseumi Puunõud –Eesti seumi ideoloogiliseks aluseks oli arusaam eesti seumi ideoloogiliseks aluseksoliarusaam eesti kui kaEestiMuuseumi näol.Rahvusliku muu- Tartus jaTallinnas, niiEestiRahva Muuseumi ja sellerahvuslikustidentiteedist. Mõtetarendati tusi, misoleksidkõnelenud Eestiomakultuurist ülevaatlikku Eestimuuseumi –riiklikkemäluasu- rahvakultuur. Sellelalalpüütiluuakahte suurt ja kahest olikahtlematakaalukamaks teemakseesti seim muuseumipoliitilinediskussioon.Nendest linnas kuikaTartus ningnendeülekäisaktiiv- Just kunstijarahvakultuurisoovitinähaniiTal- lus kaheteema–rahvakultuurijakunstivahel. Muuseumide spetsiifi rahvuslikud muuseumipoliitilisedpõhimõtted. dati mõneaastajooksulesimestkordavälja tiliselt jamajanduslikultraskelajalteha. ning kuivõrdpõhimõttelisiotsuseidtuliselpolii- kuivõrd olematuolitollanemuuseumipoliitika muuseumide tulevikuosaspeegeldasidkõnekalt, loodud Vabadussõja muuseum).Diskussioonid seumina toimisselajalvaidsõjaministeeriumi suruda ühegiriigimuuseumiideed(riigimuu- tulemusena eisuutnudharidusministeeriumläbi kõige olulisemaidjavalusamaidteemasid,mille küsimus olikindlasti1920.aastatealguseüks erinevate linnadevaheljagada?Riigistamise mäluasutusi profi Milliseid muuseumeluua,kuidasolemasolevaid misega. Kasjamilliseidmuuseumeriigistada? Vaatamata pidevateletagasilöökidelekujun- leerida ning kuidas neid leerida ningkuidasneid ka osaskäispeaminevõist- osaks uuestrahvuslikust muuseumimaastikust. muuseum Saaremaa, Pärnu, ViljandijaNarva seisu sattunud baltisakslastemuuseume. Nii said koordineerida jaülevõttamitmeid vägakehva aastatel asutamata.Haridusministeerium püüdis seum kuikaEestiMuuseum Tallinnas, jäinendel seum, midainitsieerisidnii Eesti RahvaMuu- alguses kunstimuuseumiluua. Kavabaõhumuu- ei suudetudTallinna egaTartusse 1920.aastate enesemääramise ükssümbolasutusi,entparaku loomisest, misontavapäraseltolnudriikliku seumid. Kõigeenamolijuttukunstimuuseumi ka eraldikunsti-,vabaõhu-,teema-jakohamuu- pidid lisaksrahvuslikelemuuseumideleolema võrgustikust, sestüheskorralikusrahvusriigis suundi ideeeestirahvuslikemäluasutuste kuid see tõi esile vaid üht etappi Eesti ajaloos. kuid seetõiesilevaidühtetappiEestiajaloos. miks 1919.aastalloodudVabadussõja muuseum, ajaloo mõistel.Tollal jäigiainsaksajaloomuuseu- väärtustamisele, rõhuasetusegakultuuri,mitte Eesti Vabariigi algusaastatel etnilisekultuuri institutsioon. Mõlemadmuuseumidkeskendusid titeeti laiendadaningluuan-örahvusmuuseumi aitasid veidimuuseumimonorahvuslikkuiden- riloolised esemedjm,miskooskunstikogudega lisandusid teisedteemad:arheoloogia, kultuu- ja esemelinepärand.Kirjeldatudpõhituumale oli sajanditepikkusetalupojakultuurivaimne kultuurist kuietnilisestnähtusest,millekandjaks Muuseumipoliitiliselt oli üks olulisemaid Muuseumipoliitiliselt oliüksolulisemaid eesmärgiks oli lisaks ametliku ajaloo esitleja eesmärgiks olilisaksametlikuajalooesitleja kogude ajalolulisedideoloogiaasutused,mille ideoloogiline kontroll.Muuseumidestsaidnõu- riigistamine, süsteemitsentraliseeriminening liitika aluseksolikolmsammast:muuseumide kultuuripoliitikasse. Nõukogudemuuseumipo- likus süsteemisningintegreeritineedriiklikusse poolt –muuseumiderolljatähendusühiskond- mõtestati ümber–küllsunniviisiliseltjaväljast- musealiseeritud. seumis jaEestiRahvaMuuseumis.Rahvusriiksai kultuuri käsitlevadekspositsioonidEestiMuu- esimesed rahvuslikustparadigmastkantudeesti otsused võimaldasid1920.aastatealgusesluua ideoloogilist kuikapoliitilistsõnumit.Need osad, misuuerahvuslikusisugakandsidnii litest kujundatimuuseumideabilomakultuuri sümbo- monumentideks. Äsjastestvõõrvõimu kujunesid Eestimuuseumimaastikumõjukateks ning KadriorulossjaRaadimõisapeahoone osa muuseumideruumiprobleemistlahendada ruumides. Viieaastajooksulsuudetisuurem muuseum) asusidmuuseumidelesobimatutes kõik muuseumid(v.a EestimaaProvintsiaal- maid aegu1920.aastatealguses,kuipeaaegu vältel, siiskindlastioliükskõigedramaatilise- üheks põhiküsimuseksolnudkogu20.sajandi Kuigi ruumiprobleemonEestimuuseumiloo muuseumidele sobivateruumideleidmisel. 1940.–1950. aastate algus oli periood, mil 1940.–1950. aastatealgusoliperiood,mil Teema uudsustpeegeldaskaaktiivnetegevus UUS ALGUS II etnograafi nidest, samutiläksidTeaduste Akadeemiaalla suure osaomamuuseumidestjakollektsioo- kaudu. Tartu Ülikoolandisakadeemialeüle Kultuuriministeeriumi) jaTeaduste Akadeemia dusliku rahvakomissariaadi(alates1953ENSV kommunistile ViktorKingissepaleKuressaares. hiljem –1948.aastalasutatimuuseumEestiesi- dev memoriaalmuuseumavatiallesmituaastat (1945), esimenenõukogudeideoloogiatkan- Fr. Koidulale R.Kreutzwaldile(1941)jaLydia nidevahelised“. Esimesedisikumuuseumidloodi ei suudetud,siisolidmuuseumidsageli„rajoo- Kuna kõikidesserajoonidessemuuseumeteha kesk-, koha-jamemoriaalmuuseumidesüsteem. mimaastik muutuskardinaalselt,väljaarendati lühiajaliselt) ningajaloomuuseum.Muuseu- tused –revolutsioonimuuseum(tegutsesküll ajaloonarratiiviga vahetultseotudmäluasu- uusi riigimuuseume,olulisekstõusidametliku või EestiSõjamuuseumlikvideeriti.Loodika nagu EestimaaKirjanduseÜhinguMuuseum siis otseseltEestiajaloogaseotudasutused ja etnograafi muuseumid. Kuipehmemadteemadnagukunst või likvideeritiEestiVabariigi ajaltegutsenud ja ideoloogiaomavahelinesidumine. ning seetõttukujunesvõtmeküsimuseksesemete sai efektiivseimalteksponeeridauutdiskursust seks. Justmaterialiseeritudajalookäsitlusekaudu rollile ollabaasidharidusejateaduseedendami- Muuseumeid hakativalitsemakultuurhari- 1940. ja1944.aastalkasriigistati,ühendati a-, ajaloo- ning kirjandusmuuseum. a-, ajaloo-ningkirjandusmuuseum. a teemamuuseumidena säilitati, a teemamuuseumidenasäilitati, AM N1882 3.1949. Sakala ekspositsioon Ajaloomuuseumi ENSV TA FOTO: Karlson FOTO:

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 47 — AJA LUGU MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 48 — AJA LUGU inspektsiooni juhataja Irene Rosenberg. 1984.AMN32361:1 muuseumi direktor Peet SillaotsjaENSVkultuuriministeeriumimuuseumide NõukoguENSV Ministrite esimeheasetäitjaIndrek Toome, A.Laanemäe, ajaloo- ENSVkultuuriministriasetäitjaIlmarMoss, ReinRistlaan, ideoloogiasekretär tamisest“. Vasakult: ENSVkultuuriminister Johannes Lott, EKPKeskkomitee Eesti NSVjuhtivad töötajadajaloomuuseumisnäitusel „40 aastat ENSVvabas- AM N31849:1 1960. aastad. loomuuseumis. Aja- Riiklikus koondus ENSV Pidulik pioneeri- FOTO: A.Sillasoo FOTO: mia initsieeris ka uue struktuuri – Eesti NSV mia initsieeriskauuestruktuuri–EestiNSV nõukogude teadusearengut.Teaduste Akadee- vabariigilises teadusasutustestruktuuristoetada muuseumidele kauusfunktsioon–osanaüle- jaks jasuunajaks.Tema kauduleitimitmetele aastatel kõigejõulisemaksajaloomälukujunda- Just Teaduste Akadeemiakujunes1940.–50. olema uues nõukogude ühiskonnas ühed kõige olema uuesnõukogudeühiskonnasühedkõige keerukust –teoreetiliseltpididmuuseumid probleemid peegeldasidsõjajärgseolukorra vaks viiekümneksaastaks.1940.–1950.aastate ajaloopresentatsioonides valitsevaksjärgne- sistliku ajalookäsitlusepõhimõttedjäidEesti nähtavaks uuteekspositsioonidekaudu–mark- ehitada, sainõukogudemuuseumiideoloogia siooni-eelset perioodijakakodanlikkuaega. suurem osakogudestjätkuvaltOktoobrirevolut- polnud ressurssekogusidtäiendada,hõlmas sel ajaperioodilteravalt–kunamuuseumidel ka kogudetäiendamisega.Probleemtõstatus kollektsioonide profi ja sidemuuseumikogud.Üheltpoolttegeleti sid ajaloomuuseuminingendisesõjamuuseumi aegse materjaliosas.Kõigerängemaltkannata- massilised hävitamised,eelkõigeEestiVabariigi toimusidagakamuseaalide vahel. Sellekõrval praktiliselt kõikidesuurematemuuseumide eesmärgiga kogusidspetsialiseerida,sedatehti kollektsioone jagatierimuuseumidevahel radikaalsemalt kogudetasandil.Muuseumide muuseumidega seotudküsimustest. järk-järgult taandasTeaduste Akadeemiaennast riigistamisega. Siiskijäiideevaidpaberilening tsentraliseerimise, missaialuse1940.aasta duseni ningoleksviinudlõpulemuuseumide ühiskonnas alateskunstistkunirahvamajan- oleks hõlmanudkõikiolulisemaidvaldkondasid vajunud sügavasseajaloohõlma.Uuskeskasutus kõige suurejoonelisemidee,mistänasekson oli nõukogudemälumaastikukujundamisel oli valitudtänaseSolarisekeskusekrunt).See Riikliku MuuseumiloomistTallinna (kohaks Kuna uusi muuseumihooneid ei suudetud Kuna uusimuuseumihooneideisuudetud Muuseumimaastiku muutminetoimuskõige leerimisega, teisalt aga leerimisega, teisaltaga ei tegeldud, mis viis kultuuri prestiiži järjest ei tegeldud, misviis kultuuri prestiiži järjest kümnendivahetusel sõnatavapärasestähenduses kultuuripoliitikaga –shmuuseumipoliitikaga – liitika asemeleuutsüsteemi ehitadakeeruline, nõukogudeaegse tsentraliseeritud kultuuripo- (alates 1988muuseumideosakond). Siiskioli Muuseumide jaKultuurimälestiste Inspektsioon haridusministeerium), mille juurdeloodika (1990 kultuuriministeerium,1993kultuuri-ja algatusi väljatöötavaorgani–kultuurikomitee sid ministeeriumistjuba1988.aastaliseseisvaid tuuriasutuste iseseisvumist.Muutusedkujunda- vajadust, kultuuridetsentraliseerimistningkul- kultuurisüsteemi juhtimisereorganiseerimise nisteeriumi koostöödloomeliitudega,rõhutati tused kultuuripoliitikas:toonitatikultuurimi- muuseumidega. tänavanimedest jalõpetadesmonumentidening Sama toimuskamälukultuurivallasalates kultuurihierarhiad ningväärtushinnangud. nes kiirete muutusteaeg:mõneaastajooksulteise- taotleti. tused eisaavutanudsedamõju,midaideaalis aga seadistegevuseleomadpiiridningmäluasu- eesrindlikumad ideoloogiasutused,reaalneelu Alates 1987.aastastolidmärgatavadmuu- 1980. aastate lõpp ja 1990. aastate algus oli 1980. aastatelõppja1990.algusoli UUS ALGUS III

kogu ühiskond, muutusid senini toiminud kogu ühiskond,muutusidseninitoiminud reerimiskeskus (ennistuskoda Kanut 1990), reerimiskeskus (ennistuskodaKanut1990), (nt EestiArhitektuurimuuseum 1991),restau- Eesti Ajaloomuuseumis), asutatiuusimuuseume Eesti“ 1989.aastal järgiv näitus„Kolmevärviline esimene eestirahvuslikuajaloo paradigmat Toimusid mitmedmurrangulisednäitused(nt dega (Rannarootsimuuseumi asutamine1992). hakati aktiivsemalttegelema vähemuskultuuri- Ajaloomuuseum EestiAjaloomuuseumiks), Eesti RahvaMuuseumiks,1989NSVRiiklik Eesti NSVRiiklikEtnograafi muutmine 1980.aastatelõpul(1988nimetati taassünniga: muuseuminimedeennistaminevõi olid seotudrahvuslusejarahvuslikuidentiteedi mides asetmitmedolulisedmuutused,mis Balti Laevaremonditehaseajaloomuuseum). Kalaremondi Tootmiskoondise „Estremrõbfl likvideerimise võiomanikumuutusega(ntEesti Suur osaeramuuseumidestkaotatikoosasutuste tideks jäidKomsomolimuuseumjaTupsi talu. Uljanovi kortermuuseum;lõpetamataprojek- muuseum, BaltiLaevastikuMuuseum,Dmitri V. Kingissepamajamuuseum,M.I.Kalinini suunitlusega muuseume:Tööliste Kelder, uusi agapoleväljakujunenud”. nud kultuurikaitsemehhanismidonhävinud, Põldroos, et„hästivõihalvasti,kuidsiiskitoimi- madalamale. 1990.aastatealgusesnentisEnn Selle lühikeseajajooksulleidsidmuuseu- Sel ajalsuletiridaeelkõigeideoloogilise amuuseum taas ot“ ot“ AM N26553:9 seum. 1969. nõukogude muu- Kelder –korralik Tööliste FOTO: A.Sillasoo FOTO:

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 49 — AJA LUGU Näitus „Kolme- värviline Eesti” Eesti Ajaloo- muuseumis Suurgildi hoones 1989. aastal. Eesti Vabariigi aegseid esemeid tutvustavat fondinäitust külastas kümne kuu jooksul üle 123 000 inimese. AM N 35128:11 FOTO: R. Kärner AJA LUGU AJA

muuseumidele anti uusi hooneid (nt Kivisilla musega olevikku ja tulevikku, oma rahva kesksus

— 50 galerii 1988), loodi uusi organisatsioone (nt Euroopa-kesksusega ja kosmopoliitsusega. Kiired Eesti Muuseumiühing 1988), korraldati mii- muutused ühiskonnas viisid aga mäluasutused tinguid (Riigikogu ees 1991) ning tuldi välja väga keerulisse olukorda. Kriisiolukorra põhjus- uute muuseumide loomise mõtetega (nt Eesti tena võib nimetada nii majanduslikke, museo- Moodsa Kunsti Muuseumi manifest 1992). loogilisi kui ka ideoloogilisi probleeme. Võttis Riiklikul tasandil säilitati nõukogudeaegne aega aastaid, enne kui muuseumid hakkasid muuseumide süsteem, huvitaval kombel ei oma positsiooni ühiskonnas taas muutma. initsieeritud uue ajaloonarratiiviga mäluasu- Muuseumide arengut ja muutusi muudab ja tuste loomist (nt okupatsiooni- või 20. sajandi mõjutab suuresti võim – 20. sajandil on selleks ajalooga tegeleva muuseumi näol), mida tehti olnud poliitiline võim, mis valitsevate ideoloo- mitmetes teistes idabloki riikides. Küll aga hak- giate mõjul on kujundanud suures plaanis just kas 1990. aastate esimese poole fi nantsplaanides sellise muuseumimaastiku, nagu me praegu konkreetsemalt läbi käima kava ehitada uued näeme. Ja kuigi olukord on vahepealsetel hooned Eesti Kunstimuuseumile (maksumus kümnenditel põhimõtteliselt muutunud, võib hinnanguliselt 380 miljonit krooni) ja Eesti tänastest muuseumidiskussioonidest välja lugeda Rahva Muuseumile (maksumus hinnanguliselt huvitava arengu – oleme taas küsimuste juures, 170–240 miljonit krooni), kuid nenditi, et mis olid aktuaalsed ka noore vabariigi algusaas-

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 ilmselt tuleb nende realiseerimisega oodata tetel. järgmise sajandini. 1993. aastal toimusid kahe Eesti muuseumi arhitektuurikonkursid, millega TEEMA KOHTA AUTORILT VEEL: pandi alus suurmuuseumide uuele arengueta- Uus mälu. Eesti Vabariigi muuseumipoliitika 1919–1924. – pile. Irooniliselt oli just 1993. aasta muuseumide Mälu. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 20. Tallinn, 2011, sügavaima madalseisu aeg: see peegeldus nii lk 7–72. laiemas mentaliteedis, riigi toetuses kui ka Võim ja mälu. Muuseumi rolli muutumine Eesti NSVs külastajate arvus. Just Eesti Vabariigi taaskeh- 1940.–1950. aastate I poolel. – Maastik ja mälu: Eesti päran- testamise ja rahareformi järgne aeg kujunes diloome arengujooni. H. Sooväli-Sepping, L. Kaljundi (toim). kultuurivaldkonnas kõige dramaatilisemaks ning Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus [ilmumas]. keerulisemaks. See aeg on seotud ka väga olulise Pärand ja perestroika. Muutused muuseumides 1980. mentaliteedimuutusega: suundumus minevikku aastate lõpul – 1990. aastate alguses. – Kunstiteaduslikke hakkas 1990. aastate keskel asenduma suundu- Uurimusi 3–4 (18), 2009, lk 99–121. 1900. aastatel, miltemaloomingusolinn mono- tin Korovintöötas paljuteatrikunstnikuna ning olla kunstniku mõneteatrialasetööga.Konstan- teatraalsena, mistõttuoletasin, ettegemistvõib jäi mõistatuseks.Maalikompositsioon tundus küll mõnekirjanduslikuallikaga, kuidmillisega, pealkirjaga „Poeem“lubas mul sedaseostada hüpoteesidele. mõtted erinevateleromantilistelealltekstideleja noormeest. Taustaks lõpututühjus,missuunas traagiliselt pikalimaaslamavatmustasfrakis poolläbipaistvate, viirastuslikeneidudeganing üht mõtlikkuvalgeskleidisdaamikoosteiste ostuna muuseumissetulnudmaalilonkujutatud mõnda aega.1929.aastalHaridusministeeriumi omamoodi kunstiteaduslikuksväljakutseksjuba See salapärasesüžeegamaalonolnudmulle Korovini (1861–1939)maali„Poeem“puhul. seks saabubootamatultteiseerialakolleegidelt. vahel kateisiti–abiomavaldkonnaedendami- rohkem oma-kuiteistsugustega.Ometijuhtub pelgalt sõnadeksningiga„tsunft“suhtlebikka räägitud valdkondadevahelineteabevahetamine hõlbustab uurijatetööd.Sagelijääbagapalju- list tähendust,tõhustabnäitustekoostamistning malt väljaselgitadaesemetepäritolujakultuuri- tamine jalaiemtutvustamine.Seeaitabtäpse- maailmas onjubapikemataegakogudeavalikus- Üks aktuaalsemaidtegevussuundimuuseumide LEIUNURK Maali tagaküljel olev lipik teose lakoonilise Maali tagaküljelolevlipikteose lakoonilise Nii juhtusvenekunstnikuKonstantin PALJU UUTOMAKOGUSTTEADA EHK RÄÄGIINIMESTEGAJASAAD „POEEM“ „POEEM“ KADRIORU KUNSTIMUUSEUM — ALEKSANDRA MURRE nud nägu, hakkas ta tsiteerima: nud nägu,hakkas tatsiteerima: mille illustratsiooniks seeon.Nähesminu üllatu- maali etiketile märkinudluuletusepealkirja, minu pooleningküsis,miks polemeKorovini Kuzovkina –pöörduspärast näitusetutvustust ja kultuurideosakonnast,kellest üks–Tatjana mõned õppejõudTallinna Ülikoolislaavikeelte toad. Ühelekskursioonidest olidmugrupiska ekskursioone ningtoimusidloengudjalastetöö- publikupäev, milleraamesviisidkuraatoridläbi siiski pealkirjanalihtsaltsõna„Poeem“. Vene kunstBaltimaadekogudest“ maalietiketile 2012 avatudnäitusel„Avastamata šedöövrid. „Jevgeni Oneginiga“.Niikirjutasin22.märtsil ja kadaamidekleitidelõigeeiklapikuigihästi sin, kuigimõistsin,etteosemuinasjutulinehõng genud mees–duellilhukkunudLenski.Oleta- kujutatud nukkerdaamvõiksollaTatjana jalan- teoste väljaandes),oletasin,etmaalil„Poeem“ juubelile pühendatudkolmeköitelisesvalitud kuulsate kunstniketöödegaPuškini100aasta ainetel loodudmaalireprodutseeritikoosteiste nud juba1899.aastal(kuitemakuuspoeemi Jevgeni OneginiteemagaoliKorovintegele- teatri tulekahju1914.aastal).Võttes et arvesse, maalis Korovinneeddekoratsioonidveelpärast kovski ooperile„JevgeniOnegin“(kordusena täpsemalt –1908.aastalesietendunudPjotrTšai- ta muuhulgaslavakujundusekaSuuresTeatris, kroomne perioodjavalmiskõnealunemaal,tegi Pärast näituse avamist toimus muuseumis aga Pärast näituseavamisttoimusmuuseumisaga

— Murre Aleksandra

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 51 — LEIUNURK MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 52 — LEIUNURK tilkhaaval nõrgub jahenevatverd.tilkhaaval nõrgub üks tuttavmeesjamustastkuuliaugust seal liivapealonkesettulemerd Ta nägikuumaDagestanikaugust: ta avasilminägirasketund. sest aimuskurbtanoorel hingellasus, ei temaletoondrõõmu pidutund, Ja ainultüksneistkõigisteemalasus, jutt minustkäis,nadnaersidhelinal. naistel, Peas vanikudsealolidnoortel koos pidupidaskodutaevaall. Ma näginund,etrahvastulepaistel vastavad täpseltmaalilkujutatule: tatud luuletuse„Unenägu“järgnevadsalmid Ja selleMihhailLermontovi1841.aastalkirju- verd.tilkhaaval sealtmaamuldanõrgus mindvaevas, ma lamasin–musurmahaav kuul südames,allkesettulemerd Peal leegitseskuumDagestanitaevas; tuttavaid museaalehoopisteisesvalguses. erialade esindajatega,kesvõivadnähameilenii seumidest rohkemsuheldavõimalikultpaljude Kuzovkinat ningsoovitadakolleegidelemuu- rikkalikult illustreeritudväljaandejaoks. poeedi teosteainetelP. Kontšalovskikirjastatud aastal, miltamaalismitukompositsioonikuulsa loomingu poolepöörduskunstnikjuba1891. just 1840.aastatealgusemoele.Lermontovi pildil kuikadaamidekostüümid,misvastavad salapärane, justkuikahereaalsuseühendamine sfäär, kujudesulanduminevirelevataustaga, suurepäraselt kokkuniimaaliunenäolineatmo- Siinkohal sooviksveelkordtänadaTatjana Ja tõepoolest–selleluuletusegasobivad MÄLU AUK

KASVAV MÄLUAUK AUK MÄLU

— PIRET ÕUNAPUU — EESTI RAHVA MUUSEUM

Nii uskumatu, kui see ka ei ole, kasvab mäluauk Mul ei ole aimugi, kas mõni oluline vaimuini- järjest moodsamas maailmas tohutu kiirusega. mene prindib oma kirjad välja ja paneb need Kultuuripärandiga tegelevad institutsioonid oma isiklikku arhiivi või mitte. nagu muuseumid, arhiivid ja ka raamatukogud Ametiasutustel on oma dokumentide kannavad uhkelt mäluasutuste nime. Neis paigus haldussüsteem, aga sinna ei kvalifi tseeru kõik on hoiul meie ajalugu, mis koosneb üksikutest dokumendid ja kirjavahetus. Kindlasti jäävad kildudest – esemetest, fotodest, arhiividoku- elektroonilistena kõrvale sellised toredad kirjad mentidest jne. Meie missioon on neid kogusid nagu ERMi juhatuse esimehe Oskar Kallase Piret Õunapuu hoides ja säilitades säilitada meie mälu. Tükid, kiri kirjatoimetaja August Kitzbergile aastast kui neid on palju, annavad kokku tervikpildi. 1909. Tänu sellele kirjakesele teame aga, et Eesti Rahva Muuseumi arhiivis on kaustade meditsiinidoktor Peeter Hellat, kes oli kutsutud kaupa ERMi asjaajamist puudutavaid doku- vastloodud muuseumi tegevliikmete kogusse, mente muuseumi loomisest saadik. Kirjandus- seadis tingimuseks, et ta võtab ainult siis kutse muuseumi kultuuriloolises arhiivis on meetrite vastu, kui Jaan Tõnissoni juhatusse ei valita. Läks kaupa meie kultuuri suurkujude kirjavahetust. aga teisiti ning sealt hargnes veel pikk ja pinge- Selliselt põhjalt on võimalik kirjutada ajalugu, line kirjavahetus P. Hellati ja muuseumi vahel. meie oma kultuurilugu. See on ajalugu teemal, kes kellega sobib ja kes Ja nüüd on meil tekkimas mäluauk. Kui palju ei sobi. Tänase päeva kohta ei leia sellist infot MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 53 inimesi säilitab oma elektroonilist kirjavahetust? saja aasta pärast keegi ja nii võib jääda palju Loomulikult hoiame me olulisemad kirjad praeguseid otsuseid nüansside puudumise tõttu mõni aeg alles, aga siis järjest moodsamaid riistu arusaamatuks. Sinna polegi midagi parata. tarvitusele võttes lähevad nad lõpuks kaduma Mis siis on need põhjused ja kuidas me peak- nagunii. Ja muutunud on ka see, mida me kirju- sime käituma, et mälu auk ei kasvas nii suureks, tame. Me ei mõtiskle ega fi losofeeri arvuti taga et ta muutuks meile ohtlikuks? Mida peavad nii sõbrale kirja kirjutades, vaid vahetame kiiresti asutused kui inimesed tegema, et seda ei juh- informatsiooni ja nii kordi päevas. Sellisel moel tuks? Igasuguste halbade asjade põhjuseks kipub ei lähe kaduma ainult osa meie emotsionaalsest olema rahapuudus, nii ka siin. Andmete mahud ja empaatilisest olemusest, vaid ka osa ajaloost. kasvavad kiiresti ja nende säilitamine ei ole odav. Ja seda kõige erinevamatel tasanditel: meie endi Tekst on üks asi, aga üks pilt räägib teadupärast isiklikust ajaloost kuni meie rahva kultuurilooni. rohkem kui sada sõna. Ja pildidki on meil täna- MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 54 — MÄLU AUK ühele kaardile. kem varukoopiad.Tark mängureipanekõike mitte kvantiteet. Digifotokas onniilihtne…Olulinekvaliteet, eelkõige pilte.Tänapäevalonliigapaljuklõpse. mus, midasäilitadajakus. pakuvad sellistlahendust. suisa tasuta.Skydrive,Dropbox,GoogleDocsjt nuste võimalusi,misväiksematesmastaapideson mõistlikuks lahenduseksolekskasutadapilvetee- seks onvõimalustehatagavarakoopiaid.Üheks saa enamkedagikäskida.Mäluaugueestkaitsmi- Paberile kauneid(võikakurje)kirjukirjutadaei vette kukkuda,ärakaduda,rongijäädajne. kaotsimineku ohtonsuur. võibmahavõi Arvuti kust digipiltide javideotekoguühesarvutis, Mõniinimenehoiabkoguoma päeval arvutis. Nii ongitegelikulttänasepäevapõhiküsi- Kuidas olekssiiskõigetargemtalitada? Kus allmõtlenmaseda,etteh- Mida all mõtlen ma allmõtlenma näitekunsti sihtkapital. Kirjastaja SE&JS. Kirjastaja näitekunsti sihtkapital. väljaandmist toetas EestiKultuurkapitali Pajupuu. Kadi ja trükimakett Raamatu Kujundus Alev-Sööt. eessõna autor Meeli rohkelt fotosid. Simmo, KoostajaKirsten elulookokkuvõtte, rollide loetelu ning Sauli leiabraamatust ka Lisaks kirjadele omavanematele jalähedastele.kirju seumil raamat,missisaldabJaanSauli puhul valmisEesti Teatri- jaMuusikamuu- Jaan Saul75-aastaseks. Tema juubeli 25. detsembril2011saanuksnäitleja illustreeritud. kujundaja Anni’s. Eestijainglisekeeles, Kjær maailm. KoostajaMaria Themsen, ja võimalust taasavastada illusioonide jale pakutakseteravmeelseid lahendusi ruumile või ilmaruumile. Vaatajale-luge- ja maalidviitavad ühelvõi teisel moel tallatsioonid, videod, helid, skulptuurid tavate Taani kunstniketeosed. Ruumiins- erimeediumitega töö- nimekate noorte loodud väljapanekut,mistoob vaatajani dokumenteerib spetsiaalseltKumu jaoks (20.1.–13.5.2012). Näitusekataloog näitusega Kumu kunstimuuseumis samanimelise kaasneb Kataloog KAANTE VAHEL Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum AegKiri IV Eesti Teatri- jaMuusikamuuseum Elavik XIV Eesti Kunstimuuseum RINGREISID ENNE JA NÜÜD. MUUSEUMI KIRJAD UNUSTAMATU JAAN SAUL. KUNST SPATIUM. TAANI KAASAEGNE 2008–2009–2010 2008–2009–2010 Terje Anepaio, Selgmäe. Maido Koostajad küüditamisteema käsitlemisel. gümnaasiumides sobib kasutamiseks jäädvustatud materjalide põhjal. DVD Film onvalminudaastatel 2008–2009 inimesi ühendavasse Liitu. EestiMemento elanud ningkuuluvadsamasaatusega sed –inimesed, kesonrepressioonid läbi tulevikus. Filmi fookuses onmementola- sedategema ning keshakkavad nide kogemustmeiemälustänapäeval uurib, keshoiavad stalinistlikerepressioo- Dokumentaalfi 2012 (1. trükk 2003, 2. trükk 2008). 2003,2. trükk 2012 (1.trükk Kolmas, parandatudjatäiendatudtrükk jäädvustamiseks. KoostajaJanaReidla. tehnoloogilist innovatiivsust kaduva moderniseeruvat kiirelt kasutades Ta maailmavahel, oliotsekuimeeskahe fotokollektsiooni.igapäevaelu kirjeldava ainulaadse 20.sajandialguseEesti fi fotograaf jaesimeneEestielukutseline Johannes Pääsuke (1892–1917)oli SE&JS. Kirjastaja jaEestiRahvuskultuuri Fond.sihtkapital rahvakultuurinud EestiKultuurkapitali Pajupuu. ilmumistontoeta- Raamatu Järv. Kadi Madis Kujundus jatrükimakett: Annely Voitka. Tõlked inglisekeelde: Ülle Reimets, Simmo, HediRosma,Kirsten Lehiste,Risto AlarOjalo, SimmoPriks, Järv, EneKuljus, koostanud Hele-Mall ingliskeelsete resümeedega raamatuon dest. Rohkete illustratsioonideganing lugusid jasündmusiEestimaaeripaika- kuiteatriajaloo vallast,isikute muusika- lugemistnii pakubsisukat Raamat lmimees, kesonjätnudendastmaha Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseum MAN WITHTWOCAMERAS MEES KAHEKAAMERAGA. JOHANNES PÄÄSUKE. MÄLESTAME! DVD MEIE MÄLETAME! MEIE lm räägib ajaloomälustja ja EestiKirjandusmuuseum. Tupits. Väljaandjad EestiRahva Muuseum kokkuvõtteid. KoostajadPiret Koosa,Ave etnoloogide konverentsi ettekannete ja folkloristide toimunud noorte Kogumik sisaldab2012.aastaaprillis näitustest. Koostaja Pille Runnel. festivaliannab ülevaateajaltoimunud ka fi fi Juba üheksandataastattoimunud Teise maailmasõjani, selgitatakse tegeli- kuni arengust 19.sajandikeskpaigast ülevaade eestitaluhoonete ja-õuede antaksepõgus ehitada. Käsiraamatus maja remontida, renoveerida või ümber need, kessoovivad maja soetada,kuika abi niineed, kesallesplaanivadvana saavad Raamatust ehitamise käsiraamat. sündinud põhjalikmaamajataastamise ja teadurite japaarikümne spetsialistigaon Koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi lmide janendeautorite ning tutvustusi sisaldablinastunud lmifestivali kataloog Eesti Rahva Muuseum 2012. Ettekannete kokkuvõtted konverents, Tartu, 25.–26.aprill etnoloogidejafolkloristide Noorte March 19 Tartu festival ofvisualculture 19.–25. märtsini Tartu visuaalsekultuurifestival Maailmafi Eesti Rahva Muuseumja Käsiraamat NOORTE HÄÄLED MAAILMAFILM VANA MAAMAJA th lmi Ühing –25 th Kalle Voolaid.Kalle 2&y=2012. Esimesenumbripeatoimetaja dasi&mid=82&id=595&lang=est&y=201 www.spordimuuseum.ee/?sisu=uudis_e http:// numbri sisustonpikemaltkirjas: jaselleesimese aasta jooksul. Ajakirjast kolmnumbritkahe esialgu kavandatud huvilistele, on selleilmumistsükliks kõigile spordiajaloo jaspordimuuseumi loolistel onsuunatud teemadel. Ajakiri tegemisi jaräägib erinevatel spordiaja- muuseumi dusväljaanne, miskajastab esin- seumi regulaarselt ilmumahakkav &MuuseumonEestiSpordimuu- Sport Grenader. väljaandja kirjastus kujundaja LiisiLukk, Vivian Siirman,noodidvalis Taive Särg, pühadetoite. KoostajadMaret Tamjärv ja asjakohaseid regilaule, munamängeja tausta. lihavõteteTutvustatakse kiriklikku meelde niihästivanurahvakombeid kui Taskuformaadis raamatuketuletab Tammerraamat. Andres Tali. väljaandjaon Raamatu Metslang, kujundaja joonestused Kaari tustöödeks. KoostajaJoosepMetslang, lahendusi praktilisteks hooldus-jaehi- ehitusprojekt ningpakutaksevõimalikke õigusruum jasuuremate tööde puhul kule ehituseleeelnevat:kontseptsioon, Tartu Ülikooli ajaloo muuseum XXXIX Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi Eesti Spordimuuseum Eesti Vabaõhumuuseum TARTU ÜLIKOOL JA PÕHJASÕDA SPORT &MUUSEUM LIHAVÕTTED

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 55 — KAANTE VAHEL ENGLISH RESUME

Teatavasti mõjutas Põhjasõda ülikooli MUSEUM, LANDSCAPE AND THE mitmel moel, ajendades ülikooli STORYTELLING SPACE BETWEEN evakueerimise Pärnusse 1699 ja seejärel Paul Basu sulgemise 1710. Erinevad autorid vaat- University College London levad värske pilguga Põhjasõja kajastusi The author of the article is Dr Paul Basu tekstides kroonikatest reisialbumite ja from the Institute of Archaeology at the aktusekõnedeni, ülikooli järjepidevust, University College London, who in 2000 taasavatud ülikooli paigutumist linna- was invited to devise and implement a ruumi ja Põhjasõja käsitlemist 19.–20. new landscape interpretation strategy in sajandi vahetusel Tartu ülikoolis töötanud cooperation with the Dunbeath Preser- ajaloolaste töödes. Kogumikus on ka vation Trust in Caithness, Scotland. mahukas artikkel Tartu Ülikooli ajaloo KONVERENTS „20 AASTAT In Scotland, heritage managers muuseumi laboratoorse klaasi kollekt- PÕLLUMAJANDUSREFORMIST“. sometimes tend to regard the landscape sioonist ja muuseumi tegevusülevaade TEESID as if it were a museum, where objects are aastatest 2005–2010. Eesti Põllumajandusmuuseum labelled and displayed for the ‘education’

KAANTE VAHEL 13. märtsil 2012 Eesti Põllumajandus- of particular audiences. The author of the muuseumi korraldatud konverentsi article argues that such overt interpreta- „20 aastat põllumajandusreformist“ tion is intrusive and erosive of a sense of ettekannete kokkuvõtetes heidetakse place. The museum is, of course, a site pilk põllumajandusreformi käivitamisele, of many functions, including collecting, läbiviimisele ning reformi mõjudele cataloguing, conserving, and so forth; põllumajanduse ja maaelu arengus. Auto- yet, here the author is concerned with a riteks on reformi ettevalmistajad ning particular approach to its exhibitionary läbiviijad valla, maakonna ja riigi tasandil, function, which might be called a ‘narra- praegused põllumajandusettevõtjad tive display’. ning ajaloolased. Koostaja ja toimetaja Ell The ‘museumifi cation’ of the cultural Vahtramäe, kaane kujundaja ja küljendaja landscape means that our experience VILJANDI MUUSEUMI Marat Viires. Konverentsi ja kogumiku of place is mediated, orchestrated and TOIMETISED II ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital. diminished by the ‘paraphernalia of Viljandi Muuseum display’. Like objects in the Museum Muuseumi neljateistkümnes väljaanne of Scotland, our landscapes become sisaldab laiema haardega uurimusi subjected to the editorial attentions of arheoloogilistest malenditest ning heritage experts, who, on interpretative lambanahksetest kasukatest. Jätkub panels, must pare away complexity and fotokogu ühe olulise kollektsiooni ambiguity as well as the things that do tutvustus. Uuringute tulemusi avaldavad not conform to a coherent story or the arheoloogid. Tutvustatakse Loodi mõisa limited attention span of some postu- ajalugu. Uus artiklisari kõneleb Vabadus- lated target audience. Even if we agree sõjas langenutest. Selgust saavad Teise to the benefi ts of such interpretative maailmasõja alguse sündmused Viljan- strategies – ease of access, democra- dimaal. Seda täiendavad sõjamälestuste tisation of specialist knowledge, good killud. Avaldatud on mälestuste võistluse KESKAJA SILD PADISE JA VANTAA marketability – we would still have to võidutöö. VAHEL ask what is sacrifi ced in pursuit of these KESKIAJAN SILTA PADISEN JA goals and, more importantly, whether it VANTAAN VÄLILLÄ would be possible to achieve the same Raamat koondab artikleid tsistertslusest gains without incurring such losses. Are Eestis ning esitab viimaseid uurimistule- we not guilty of altering our landscapes musi Padise kloostri kujunemisest, aja- in order to narrate them, thus eroding loost ja tulevikuperspektiivist. Raamatus their semantic potential, their capacity on avaldatud ka artiklid Vantaa keskaja to transfer meanings, to evoke reminis- uurimistulemustest, kuna neil aladel oli cences, to inspire? keskajal tihedaid kontakte Eesti ja Padi- The author holds that the too-literal sega. Artiklite autorid on Kaur Alttoa, Villu approach that characterises so many Kadakas, Aivar Põldvee, Krista Andreson, heritage interpretation strategies is pred- JUHANI TÄHTSAD KÜLALISED Mart Keskküla, Liis Keskküla, Andreas icated on an uncritical acceptance of the MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 1961–2011 — 56 Koivisto, Tapio Salminen, Santeri Vanha- ‘tourist gaze’ as the inevitably dominant Muhu Muuseum nen, Tuuli Heinonen ja Riikka Väisänen. modern view. There are certainly also Juhan Smuuli sünnikodu Koguva Toomal Raamat on eesti-soome paralleelteksti- other modern views, even other modern ja Muhu Muuseumi on külastanud dega ning rohkete illustratsioonidega. touristic views, which have emerged as sajad tuhanded inimesed. Osa neist on Toimetaja Erki Russow, kujundaja Kersti reactions to the perceived artifi ce of ‘her- jäädvustanud oma külaskäigu ja muljed Siitan, keeletoimetaja Katre Kaju, tõlge itage’ as a theme park, resistances to the külalisraamatutesse. Sissekannetest on eesti keelde OÜ Toimetus ja tõlge soome orchestrated experiences constructed by valitud välja mõnikümmend huvitava- keelde Käännös-Aazet Oy. Raamat on the tourist industry, practices refl ecting mat. Tooma talus on käinud nii poliitikuid ilmunud INTERREG IV A projekti „Keskaja people’s desire to discover something kui kultuuritegelasi lähemalt ja kauge- sild Padise ja Vantaa vahel“ raames. ‘real’ for themselves. Therefore the author malt. Koostaja Eda Maripuu, kujundaja is of the opinion that we should more Mai Meriste. respect the boundaries between the museum as explicit storytelling space and the landscape itself, where such narratives ought to remain implicit. buildings, whichdate backto the18 The museumishousedinformer farm Museum inAkershusCounty, Norway. Marstein works Hvam Mari attheGamle that theformer isalive. theonlydiff the collection, ofany otheroldmusealin preservation ing landscapecanbecompared to the of thecoastal farmandthesurround- are oftheopinionthatpreservation employees oftheCoastal Folk Museum museum shopare alsosea-related. The ing localfi Saturday withthemainemphasisonsell- organises farmers’ marketsevery nance ofcoastal culture, themuseum role inthemainte- plays animportant creation ofnewcoastal ones. As food the museumhasalsocontributed to the oftheexistinglandscapes, preservation winches for launchingboats. Besidesthe old coastal village–boatharboursand as well asthesymbolsdenoting of marineculture andrelating traditions the museumisaimedatpreservation village, of inthevicinity Tallinn. Work at operates inaformer coastal farminPringi One branchoftheCoastal Folk Museum Internet. the original version isavailable onthe Landscape andArts Space Between’ waspublishedonlinein ‘Museum, LandscapeandtheStorytelling strategy for itsheritagecentre. The article and implementanewinterpretation Dunbeath Preservation Trust to design ofthe intheproject he participated when to puthisideasinto action surviving for years,surviving andhave become good adaptationto thelocal climate by plants have proven and theirdurability even from the1950sare included. These from before 1950,butsometimesspecies gardensrecorded inNorwegian history past andnow. betweenbetter the senseofconnection past, hopingthatthiswould give thema the sameemotionsaspeopledidin in order to helpthevisitors experience toto thecollections, addtimelessbeauty andbuildings. Further,facts shewanted museum, asasupplementto thearte- Her initialideawasto bringlife into the garden plantsfor themuseumgarden. local decades theauthorhascollected and 19 Gamle Hvam Museum,Norway Gamle Mari Marstein Museum ofCoastal Folk Maivi Kärginen Paul Basu had the opportunity Paul Basuhadtheopportunity A historic plantspecieshas to have a OF MEMORIES MUSEUMS CREATE A LANDSCAPE HISTORIC GARDEN PLANTS IN COASTAL FOLK INLANDSCAPE THE MUSEUM OF th centuries. Duringthepasttwo sh. The onsaleinthe products 34/35:2–6,2005, erence being th

and

and foreign embassies. of the Tallinn Enterprise Department City in closecooperation withthe Tourist Offi kets. MuseumofEstonia alsoworksThe Art focused target campaigns mar- onpriority Estonia, whichorganises and well-devised Tourism Development Centre ofEnterprise for thetouristic needs. Oneofthemisthe whohelpto makethemvisible partners, • of interest are asfollows: plants. Currently, theauthor’s maintopics programme for investigating oldgarden Centre for GeneticResources initiated a accepted 2003,theNorwegian assuch.In although sofartheyhave notbeenfully ing astraditionalmuseumcollections, museum grounds. Plantsare asinterest- much more thanjustadecoration ofthe realize thattheyhadapotential to be Their eff intheirown right. museum objects ofthecountry’s culturalhistory.part tourism inthe21 of experience of asthe pillarofany kind lin Convention, focused ontheconcept and whodelivered apaperattheITBBer- for decades international cruiseindustry Pimentel,Larry whohasbeen engagedin andclosercooperation.joint projects position ontourist landscapethrough museums are strivingfor securingtheir ITB Berlin2012,itwasclearlyvisiblethat of theworld’s leadingtravel tradeshow ofculturaltourism thesection Estonia. In museum to distinguishitselfoutside when theycome here. museums thattourists canchoosefrom year by year andthere are numerous of museumvisitsinEstonia alsoincreases Ontheotherhand,activities. thenumber advantage ofasleverage inmarketing queuescould betaken the non-existing line upfor hoursto getin,theninEstonia over theworld museumgoershave to in someplaces inthemetropolises all that isquite inseparablenowadays. While Museums andtourism –thisisatandem Plants have to beregarded as It isnoteasyfor anindividual It Museums have several cooperation Art MuseumofEstonia Art Kristina Aimla, Männiste Kerttu LANDSCAPE LANDSCAPE MUSEUMS ON TOURIST ect onvisitors madetheauthor ect

tographs, etc. st century.

ce

to re-admire thefamiliarviewsto orto re-admire the visitors reasons for revisiting –either Vargamäe Museumisaimedatoff writer described in thenovel. for thelandscapesthat keep looking can hearthename Vargamäe andyou Põhja farmstead; over andover againyou refer to thefarmstead as Tammsaare and localpeoplehave longceased to more real thanreal life itself. Bothvisitors hillock withagroup oflow buildingsonit and pointedacross thebogatnext itis, thisVargamäe,”“There saidtheman fi probablyMost eachEstonian the knows at theturnof19 epic describingthelife ofthepeasantry õigus Estonian literature, thepentalogy writer to create oneofthemajorworks in novelist. The locallandscapeinspired the Tammsaare, themostrenowned Estonian ofAnton Hansen in thebirthplace operates amongstbogsandwoods, The Tammsaare Museumat Vargamäe the competition. remained bystanders, in to participate some museums, whichupto now have and solutions, andmaybe alsoinspire of thecurrently topical themes, methods provide quite acomprehensive overview (10 categories with3nomineesineach) the pastyear. These 30presentations the work ofEstonian museumsduring to takeabrieflookat good opportunity award ceremony. This event off the nomineespreceding theevening competition day istheintroduction of award categories. couldprojects berecognised inseveral worked independentlyandtherefore museum development andmarketing) museum education,exhibitions, research, heritageprotection, work, preservation included 18museums. Culture 30nominees. selected This group of the MuseumCouncil oftheMinistry among thesethethemecommittees of took place inanewformat, andfrom the competition thatfor thesecond time 2012. 62candidates hadbeenputupfor 13, MuseumonJanuary of theKumu Art recognised atthegalaheldinbighall of Estonian museumsin2011were The winnersoftheannualawards rst linesofthefi When planning its activities, the When planningitsactivities, This isaplace where literature is Vargamäe A. H. Tammsaare Museumat Aune Suve One ofthesignifi All thesixcommittees and (collection ofCultureat theMinistry Museum Counsellor Marju Reismaa MUSEUMS IN ANNUAL AWARDS OF ESTONIAN MUSEUM WITH A LANDSCAPE (Truth andJustice), (Truth whichisasocial rst volume by heart: rst volume by heart: 2011 th cant parts ofthe cant parts –20 th centuries. ers a ering Tõde ja .

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 57 — ENGLISH RESUME MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 58 — ENGLISH RESUME and openedby its200 had beeninbadrepair wasrenovated that and organisations, theobservatory Tartu. With thehelpofmany people into theownership oftheUniversity of passed 1996,theobservatory Museum. In converted into abranchofthe Tartu City outside Tartu andtheoldonewas period anewbuildingfor itwaserected astronomy research, asduringtheSoviet hasnotwitnessedany observatory festivities.1810 withnoparticular erected there andopenedinDecember castle on Toome Hill. was The observatory stronghold andlater onanEpiscopal to builditonthesite ofanoldEstonian tory. After somedisputes, itwasdecided alsodesignedhelm Krause theobserva- building oftheuniversity, Johann Wil- thatalongsidethemain was elementary attheuniversity. observatory Therefore it prescribed thatthere hadto bean the scientifi When Tartu University reopened in1802, to aconsiderably larger extent. audience andguarantee repeated visits Vargamäe Museumisableto reach the Due to thediversity ofthelandscape, the Tammsaare’s works over andover again. onthebasisof stage newperformances which inthisauthenticenvironment usebyan active theEstonian theatres, the landscape. fi The museumstory also organises literature gamesrelated to ditches likeaherdsboy’, andthemuseum trail for theyounger visitors ‘Over the trails inthevicinity,hiking anadventure meanwhile. see whathashappenedorchanged Besides the ‘offi and danceswhere took concerts place. where people could bathe, andaclub workers withfl builtandprovidedence, thefactory guaranteed subsist- work atthefactory its development to a considerable extent: inthetown hasinfl of thefactory mill. the chimneyofakraft The location in Estonia, anditsdevelopment below to Kehra–aborough (since 1993atown) Chimney ofKehraFactory” isdedicated The exhibitionentitled “Life Below the visitors. the newexpositionisalsoopenedto heading “Expanding theUniverse”. Today conference wasorganised underthe celebrate theoccasion, aninternational For quite awhilealready theold Tartu Observatory Tõnu Viik Besides theexposition,there are also Kadriorg Art Museum Kadriorg Art Tiina-Mall Kreem PEARL OF SCIENTIFIC HISTORY TARTU OBSERVATORY – THE KEHRA FACTORY LIFE BELOW THE CHIMNEY OF c thoughtoftheperiod cial’ production, local ats, italsohadasauna th anniversary. To uenced nds from the museum staff temporal andemotionalcontribution more complicated andrequire greater trust inthemuseum. expressescommunity keeninterest and ispersonifi collections that thematerial reaching museum material. with theinterest groups related to the keeper only, butwhichimpliesadialogue the taskofcurator orthecollection which thebuildingofrelationships isnot process,or museumclassisaselective in ties. activity, Eachcollecting exhibition without involving peopleorcommuni- material contemporary ble ofcollecting recording culturalprocesses are incapa- The museumsthatare engagedin work ofICOM conferences. topic ofinvolvement withinthe frame- discussesthe The authorofthearticle younger colleagues. of values aswell asawisesupporter thoughtandadvocate ofits of artistic shaper Shehasbeenanimportant work. and recognised farbeyond herplace of Tiina-Mall Levin Kreem. Mai iswell known MuseumofEstonia, by conducted Art critic andlong-timestaff Levin, withMai an art An interview topic. on peopleandlandscapesisavaluable anditsinfl and industrialhistory really necessary, diverse andeducating, dominant landmarkintheregion. design ofJohanOstratisclearlythemost building erected by therailroad the after purpose. factory The functionalist-style landscapes, andthishasnotbeenthe in Kehracannoteludetheissueof life below thechimneyoffactory used to. strange smellthatlocalpeoplewere long other areas, theirnosesto the wrinkled or not.People whocameto Kehrafrom to decidewhethertheydared to jump in where thebrown foam fl to theriver for aswim,theyfi from soilingagain. When children went inorderdirection to keepthelaundry dry, women thewind hadto observe But before outto hanging thelaundry and cardigans andweaving carpets. ravelled socks outandusedfor knitting and utilized felt, whichwaswashed and sawdustsoap-making, for litter for pigs, lye forpeople brought from thefactory People andcommunities are always Involving guarantees collection Estonian National Museum Agnes Aljas The exhibitiondedicated to Kehra is The exhibitionthatspeaksabout FROM ICOM CONFERENCES SITUATION AND OPPORTUNITIES INVOLVING MUSEUM: CURRENT A HUMAN BEING, AFTER ALL ed and thatthe thananexposi- memberofthe oated inorder rst checked uence Within the20 ofCulture. administration oftheMinistry and museumshave beenunderthe has largely beendirected by thestate, past decadesaswell. The museumpolicy has constantly beenaltering throughout landscape isfacingchanges, althoughit Once againtheEstonian museum museum. collections, especiallyinaninvolving people andcommunities rather than curators’ taskisto curate mostimportant been completed ordismounted. Today aconcretealso after expositionhas bycollected them,andthiscontinues tion stagedby oneresearcher ormaterial one basket. wise gamblernever putsalltheeggsin lapses, we canmake backupcopies, asa order to protect ourselves from memory ofhistory. In emphatic selfbutalsopart ofouremotional and lose notonlypart quickly. Unfortunately, by doingsowe ophise butratherexchange information friends, we donotcontemplate orphilos- sitting atcomputer andwritingto our not cover allthecorrespondence. When document managementsystem does administrative correspondence? The mail theirelectronic and preserve historical decisions. to complete aboutdiff thepicture about historical details, whichhelpus and whenexaminingthis, we canlearn documents hasalsobeenpreserved archive ofthemuseum’s administrative archival documents. Untiltoday the photographs and including artefacts, great amountsofhistorical material, institutions store Museums asmemory has beenshaped. times thattoday’s museumlandscape occurred duringtheserevolutionary ofthechangesthat with thesupport isnamely andpolitics.by thatofsociety It institutions themselves wasoverpowered beginnings, where therole ofmemory and 1989–1993,whichwere likenew the years 1919–1925,1940–1950 three more drasticperiodsofchanges: Museum University of Tartu History MariannRaisma How many peoplecurrently store Estonian National Museum Piret Õunapuu ESTONIAN MUSEUM POLICY LANDSCAPE. CRITICAL TIMES IN DESIGNING AN IDEAL MEMORY LAPSE th century we could mention century erent JUUBELDAME! 7. september 1937 Kunda Tsemendimuuseum 22. august1942 Tallinna Linnamuuseum 18. august1937 Eesti Kunstimuuseum 6. august1972 Tallinna Linnamuuseum 30. juuli1977 A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 24. juuli1987 Eesti Arhitektuurimuuseum 21. juuli1972 Eesti Tervishoiumuuseum 15. juuli1972 Eesti Tarbekunsti- jaDisainimuuseum 13. juuli1982 Eesti Rahva Muuseum 12. juuli1942 Fotomuuseum 10. juuli1947 Eesti Kunstimuuseum 4. juuli1952 Ennnistuskoda Kanut 2. juuli1937 Adamson-Ericu muuseum 1. juuli1957 Eesti Vabaõhumuuseum TIIU RAJU REET PRIILAHT MILVI KULDNA ANDO PAJUS AUNE SUVE KERLI OHLO MIKLI KÄRT KETLI TIITSAR AGE RAUDSEPP MALL PARMAS MAIE SÄRAK SILLAMAA VILJA MADE EVALO ELVI NASSAR 19. detsember1962 Tartu Ülikooliajaloomuuseum 30. november 1967 Heimtali Muuseum 30. november 1942 Tallinna Linnamuuseum 15. november 1977 Muuseum Miia-Milla-Manda 15. november 1972 Riigiarhiiv 2. november 1952 TuletõrjemuuseumJärva-Jaani 18. oktoober 1977 Eesti Rahva Muuseum 12. oktoober 1932 endinejuhataja Ennistuskoja Kanut 5. oktoober 1952 Eesti Tarbekunsti- jaDisainimuuseum 3. oktoober 1962 Tartu Linnamuuseum 3. oktoober 1947 Eesti Kunstimuuseum 24. september 1942 Eesti Spordimuuseum 18. september 1967 TalurahvamuuseumMahtra 10. september 1977 Eesti Teatri- jaMuusikamuuseum LEA LEPPIK MERLE PUUSEPP URVE MANKIN TANEL VEEREMAA GRISTEL RAMLER TUVE KÄRNER LAURA KIPPER ENDEL VALK-FALK ANNE TIIVEL MARGE RENNIT KRISTA PUUSEPP VOOLAID KAIE RIINA ANNUS KIRSTEN SIMMO 31. detsember1947 Tallinna Linnamuuseum 21. detsember1957 Eesti Kunstimuuseum 19. detsember1972 Eesti Kunstimuuseum ENE HEIMVELL PALUHELJA RENITA RAUDSEPP

MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 59 — JUUBELDAME! MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 60 — TAGAKAAS JÄRGMINE NUMBER TEEMAL: MUUSEUMITÖÖTAJA