Muuseum 1/2012
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 1 (31) 2012 ESIKAAS MUUSEUM MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 1 Muuseumimaastik Muuseume turismi- MUUSEUM PEATOIMETAJALT maastikule sobitavad Eesti Eesti Muuseumiühingu ajakiri Kunstimuuseumi kogemuse NR 1 (31) 2012 põhjal Kristina Aimla ja Kerttu Männiste. Nende soovitused PEATOIMETAJA võivad küll mõnele väikesele Piret Õunapuu muuseumile kaugeks jääda, [email protected] aga kindlasti peab paika, et koostöö ja paindlikkus on TEGEVTOIMETAJA olulised igal tasandil. Heli Nurger Mõõdupuu rubriigiks on [email protected] Piret Õunapuu seekord aasta kõige suurem „Maastik“ on väga lai mõiste, mõõduvõtmine muuseumide TOIMETAJA millest vahepeal kujunes lausa vahel ehk Eesti Muuseumide Ivi Tammaru üleekspluateeritud parasiit- Aastaauhindade 2011. aasta [email protected] sõna. Küll olid meil mälu- laureaadid. Laureaatide esitlus PEATOIMETAJALT maastikud, kultuurimaastikud, selle aasta alguses oli üritus, TOIMETUSE KOLLEEGIUM teatrimaastikud jne jne. mille kohta on olnud kuulda Piret Õunapuu, Tiina-Mall Kreem, Ajakiri võttis siiski julguse kiidusõnu. Tore, et muuseu- Mariann Raisma, Marge Rennit, lahata muuseumimaastikku mimaastikul on nii palju nii Aivar Põldvee ja leida selle erinevaid tugevaid tegijaid! aspekte. Teema omandas ka Ajakirjale teema leidmine RESÜMEEDE TÕLGE rahvusvahelised mõõtmed, pole kunagi eriti lihtne olnud. Tiina Mällo käesolevas numbris saab sõna Järgmise numbriga läks aga kaks välisautorit. Tegelikult teisiti! Juba pool aastat tagasi KÜLJENDUS on ehe maastik ja muuseum küsis üks tore kolleeg, kas Ivi Tammaru omavahel tihti vägagi seotud ajakirjanumbri teemaks ei ning toetavad ja täiendavad võiks olla „Muuseumitöötaja“. KUJUNDUSMAKETT teineteist. Sissejuhatav artikkel See mõte oli nii hea, et otsus Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel teema kohta pärineb Paul Basu tuli kohe. Muuseumitöötaja on sulest, kelle peamiseks uuri- see, kes kujundab muuseumi TRÜKIKODA misalaks ongi maastik ja selle näo. Tihti samastab ta ennastki Ecoprint suhe kultuuripärandisse. Seda muuseumiga. Nii olen mina probleemi on ta lahanud nii mitme sõbra telefonis nimega Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile teoreetiliselt mitmes ülikoolis „Muuseum“. Ilmselt sellepä- looduslike õlide ja vaikude baasil loenguid pidades kui ka prakti- rast, et ma seltskonnas muust valmistatud värvidega. © Ecoprint liselt ise näitusi tehes. Eelkõige eriti ei räägigi kui muuseumist. oma kogemustest ta kirjutabki. Üleminekuks sellele teemale Konkreetsed reaalsed on meie käesoleva numbri maastikud on teemaks nii Ran- rubriigis „Ikkagi inimene“ narahva muuseumi kui Tamm- tulihingeline kunstiteadlane ja saare muuseumi Vargamäel muuseumitöötaja Mai Levin. puhul. Huvitava seose lillede Seda, kui põnev ja huvitav on Ajakirja väljaandmist toetavad abil kujundatava maastiku, muuseumitöötaja tõe otsimise Eesti Kultuurkapital, mälestuste ja muuseumi vahel tee, saab lugeda ka Aleksandra Hasartmängumaksu Nõukogu, leiab oma kogemustest Norra Murre artiklist. Eesti Rahva Muuseum. Gamle Hvami muuseumi töö- Tagakaanel astub aga 1913. taja Mari Marstein. Omamoodi aastal välitöödel muuseumitöö- ISSN 1406-3484 MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 2 maastikku eksponeeris ka taja, kellest sai alguse eesti fi lm Harjumaa muuseum näitusega ja kes on otsene põhjus käi- ESIKAANEL: TAGAKAANEL: „Elu Kehra tehase korstna all“. masolevale fi lmiaastale – legen- Näitus „A. H. Johannes Ajalooline ülevaade meie muu- daarne Johannes Pääsuke Eesti Tammsaare – Pääsuke pildis- seumimaastiku kujunemise Rahva Muuseumist. meie oma- tamisretkel Eesti erinevatele etappidele on selle kosmose looja Rahva Muuseu- ala asjatundja Mariann Raisma ja Eesti teatri- mile 1913. aasta sulest. loome kandjaid juunis. ERM Fk (1921–2006)“ 214:19 A. H. Tammsaare Muuseumis Vargamäel FOTO: Aune Suve PÄEVATEEMA MUUSEUM, MAASTIK JA LUGUDE JUTUSTAMISE RUUM NENDE VAHEL LK 5 — PAUL BASU — LUUBI ALL MAASTIK RANNARAHVA MUUSEUMIS LK 12 — MAIVI KÄRGINEN — AJALOOLISED TAIMELIIGID LOOVAD MUUSEUMIS MÄLESTUSTE MAASTIKU LK 15 — MARI MARSTEIN — MUUSEUMID TURISMIMAASTIKUL LK 18 — KRISTINA AIMLA, KERTTU MÄNNISTE — SISUKORD MÕÕDUPUU EESTI MUUSEUMIDE AASTAAUHINNAD 2011 LK 22 — MARJU REISMAA — NÄITUSED TARTU TÄHETORN – TEADUSAJALOO PÄRL LK 28 — TÕNU VIIK — MAASTIKUGA MUUSEUM LK 31 — AUNE SUVE — ELU KEHRA TEHASE KORSTNA ALL LK 35 — TIINA-MALL KREEM — IKKAGI INIMENE MEIE MAI — 3 Intervjuu kunstiajaloolase Mai Leviniga LK 38 — TIINA-MALL KREEM — ICOM KAASAV MUUSEUM Hetkeolukord ja võimalused ICOMi konverentsidelt LK 42 — AGNES ALJAS — AJA LUGU KUJUNDADES IDEAALMAASTIKKU Murrangulised ajad Eesti muuseumipoliitikas LK 45 — MARIANN RAISMA — LEIUNURK „POEEM“ ehk räägi inimestega ja saad palju uut oma kogust teada LK 51 MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — ALEKSANDRA MURRE — MÄLU AUK KASVAV MÄLUAUK LK 53 — PIRET ÕUNAPUU — MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 4 — PÄEVATEEMA FOTO: Merylin Suve FOTO: PÄEVATEEMA MUUSEUM, MAASTIK PÄEVATEEMA JA LUGUDE JUTUSTAMISE RUUM NENDE VAHEL1 — PAUL BASU — UNIVERSITY COLLEGE LONDON ARHEOLOOGIA INSTITUUT Kuna tegelen nii antropoloogia kui fi lmitegemi- näituse koostamise meetoditest, mida võiks sega, on mind juba ammu huvitanud maastiku nimetada „jutustavaks näituseks“. Sellise lähene- ja narratiivi omavaheline suhe ning kultuur- mise näiteks on uus Šoti Muuseum Edinburghis maastikest jutustamise viisid. See võib olla argine ning selle põhimõtteks on, et objekti kasutatakse mõttevahetus igapäevaelus tuttavate kohtade üle näitusel kui jutustuse illustratsiooni. Ülevaates või kultuuripärandi nimestikesse kantud kohti Šoti Muuseumi ekspositsiooni kujunemisest või monumente puudutav „ametlik“ või „autori- kirjeldab näituse stsenarist protsessi, mille käigus teetne“ lugu. Šotimaal, kus ma olen teinud põhi- esemete semantiline potentsiaal taandati ühe Paul Basu osa oma uurimistööst, on pärandikorraldajatel konkreetse loo jutustamisele, mis selle muu- mõnikord kombeks suhtuda maastikusse kui seumi puhul oli „rahvuse lugu“. muuseumi, kus objektid on publiku „harimiseks“ Kuraatorid soovivad sageli – ja täiesti mõiste- MUUSEUM – NR 1 (31) 2012 — 5 siltidega varustatud. Ma väidan, et selline plakat- tavalt – rääkida publikule ära kõik, mis on eseme lik tõlgendus vaesestab ja häirib koha tajumist. kohta teada. Meie aga tahtsime, et esemed 2000. aastal kutsuti mind Caithnessi, kavandama oleksid eksponeeritud loo osana, seega oli meie ja ellu viima uut maastiku tõlgendamise stra- jaoks oluline piirduda üksnes loo seisukohalt teegiat koostöös Dunbeathi Hoiu Ühinguga kõneka informatsiooniga.2 (Dunbeath Preservation Trust). Järgnevalt annan Näituse stsenarist kirjeldab edasi, kui hoo- ülevaate sellest projektist ning selgitan, kuidas likalt tuli tekste toimetada, et kõik külastajad me püüdsime tugevdada sümbioosi maastiku, neist ühtmoodi ja selgelt aru saaksid. Sõltumata muuseumi ja lugude jutustamise vahel. sellest, kas pooldame sellist läbinisti ühe teema Muuseumil on teadagi mitmeid ülesandeid ülesehituse põhimõtet või mitte, võib väita, et nagu kogumine, kataloogimine, konserveeri- näitus on põhiolemuselt suhtlusvahend, kus- mine jne, kuid siinkohal pakub mulle huvi üks juures selline vahend, mis ei muuda kuigivõrd tele omane ülilihtsustav maastikest jutustamise laad tuleneb minu arvates sellest, et kriitikava- Labürint balt on aluseks võetud „turisti pilk“ kui vältimatu ja valdav modernistlik vaatepunkt. Ma arvan, et on ka teisi modernistlikke vaatepunkte, isegi teisi modernistlikke turismialaseid vaatepunkte. Need on tekkinud reaktsioonina ebaloomulik- kuse vastu, mida tajutakse teemapargina esitatud „pärandis“, see on vastupanu turismitööstuse poolt pakutud ja orkestreeritud kogemusele, see kajastub inimeste soovis avastada midagi „tõe- list“. Olen viimasel ajal uurinud võõrsil elavate šoti päritolu inimeste reise oma esiisade maale „juurte“ otsingul. Paljusid selliseid kojupöördu- jaid kurvastab, et neid nimetatakse „turistideks“. Nad ise kirjeldavad oma reisi pigem kui palve- PÄEVATEEMA rändu või avastusretke.5 Üha enam levivad ka muud sellised kultuurireisid, mida asjaosalised eset ennast, küll aga selle konteksti. Ühe näituse tajuvad turismi tarbijalikkusele vastanduva või raames võib esemeid sildistada või tõlgendada, vähemalt sellest eristuvana, näiteks keskaegse vastandada või grupeerida erinevate lugude Santiago de Compostela palverännaku tänapäe- jutustamise huvides, kuid ese ise ei muutu, eset vane taaselustumine.6 Neil reisidel kogetakse ei mõjuta lood, mida tema ümber põimitakse. raskusi ja ebamugavusi, tülikaid olukordi ja pet- Sama ei saa aga öelda maastike kohta, mida tumusi, kuid neid katsumusi talutakse meeleldi samal viisil sildistatakse ja tõlgendatakse. teadmises, et pingutused saavad tasutud. Sama Taoline kultuurmaastike „muuseumistamine“ teadmine kajastub ka ingliskeelse sõna travel tähendab, et meie kohakogemust vahendavad, (reisima) etümoloogias, mis tuleneb prantsus- orkestreerivad ja, ma ütleksin, hägustavad üha keelsest sõnast travail (töötama). Sellega seostub enam „näituse atribuudid“, kui kasutada David omakorda labürindi kujund, see elutee keeru- Lowenthali väljendit.3 Meie maastikud satu- line sümbol: labor intus ehk sisemine pingutus. vad pärandiekspertide hoolitseva tähelepanu Tee läbi labürindi, teisisõnu teadmatusest alla samamoodi nagu esemed Šoti Muuseumi teadmiseni, on võimaluste- ja keerduderohke, näitusel. Pärandiekspertide ülesandeks on mõnikord tuleb minna ringiga, tekib viivitusi infotahvlite tekstist välja rookida mitmeti- ja ras- või eksitakse umbteele. See sarnaneb arheoloo- kestimõistetav ning ka see, mis ei haaku ladusalt giliste väljakaevamiste ja leidude tõlgenduse ülejäänud